27.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 344/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2110/2005,

14. detsember 2005,

ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 179 ja 181a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Abi andmise otsene või kaudne sidumine toodete või teenuste ostmisega nimetatud abi eest doonorriigis vähendab abi efektiivsust ning on vastuolus vaeste piirkondade arengut soosiva poliitikaga. Abi lahtisidumine ei ole eesmärk omaette, vaid seda tuleb kasutada teisi elemente – näiteks omandit, piirkondlikku lõimumist ja suutlikkuse tõstmist – toetava vahendina vaesuse vastases võitluses, keskendudes volituste andmisele kaupade ja teenuste kohalikele ning piirkondlikele pakkujatele arengumaades.

(2)	2001. aasta märtsis võttis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitee vastu “Soovituse vähimarenenud maade ametliku arenguabi lahtisidumise kohta”. (3) Liikmesriigid võtsid selle soovituse vastu ning komisjon tunnustas soovituse põhimõtteid ühenduse abi kasutamise juhistena.

(3)

14. märtsil 2002. aastal otsustas Barcelonas Euroopa Ülemkoguga samaaegselt kogunenud üldasjade nõukogu, mis valmistas ette Monterrey 18.–22. märtsi 2002. aasta arengurahastamise rahvusvahelist konverentsi, et Euroopa Liit “rakendab arenguabikomitee soovitust vähimarenenud maadele antava abi lahtisidumise kohta ning jätkab kõnelusi kahepoolse abi edasise lahtisidumise üle. Lisaks kaalub EL samme ühenduse abi edasise lahtisidumise kohta, samal ajal säilitades EL-AKV raames toimivat hinnasoodustuste süsteemi.”

(4)	18. novembril 2002. aastal võttis komisjon vastu teatise nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga “Lahtisidumine: abi tõhustamine”. Selles esitati komisjoni arvamus antud küsimuses ning võimalikud variandid eespool mainitud Barcelona kohustuse rakendamiseks ELi abisüsteemi raames.

(5)	Nõukogu toonitas oma 20. mai 2003. aasta järelduses abi lahtisidumise kohta vajadust ühenduse abi veelgi rohkem lahti siduda. Nõukogu nõustus eespool nimetatud teatises loetletud üksikasjadega ning tegi otsuse väljapakutud variantide kohta.

(6)

4. septembril 2003. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni eespool nimetatud teatise kohta, (4) milles juhitakse tähelepanu vajadusele ühenduse abi laialdasema lahtisidumise järele. See toetas nimetatud teatises loetletud üksikasju ja nõustus väljapakutud variantidega. Resolutsioonis rõhutati vajadust jätkata arutelu abi edasise lahtisidumise üle, lähtudes täiendavatest uuringutest ja dokumenteeritud ettepanekutest ning nõuti selgesti “kohaliku ja piirkondliku koostöö eelistamist, eelistades – järjekorras – abisaajamaa, selle naaberarengumaade ja muude arengumaade tarnijad”, et tugevdada toetust saavate maade jõupingutusi parandada oma tootmist riigi, piirkondlikul, kohalikul ja perekonna tasandil ning tegutseda selle nimel, et teha toiduained ja põhiteenused avalikkusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks kooskõlas kohalike tavade ning tootmis- ja kaubandussüsteemidega.

(7)

Ühenduse välisabi kättesaadavuse kindlaksmääramiseks tuleb võtta arvesse mitmeid elemente. Artiklis 3 sätestatud abikõlblikkuse eeskirjadega määratakse kindlaks isikud, kellel on juurdepääs abile. Artiklites 4 ja 5 on esitatud vastavalt eeskirjad ekspertide kaasamise ja abikõlbliku isiku ostetud tarnete ja materjalide päritolu kohta. Artiklis 6 on esitatud vastastikkuse põhimõtte määratlus ja rakendamise viisid. Artiklis 7 sätestatakse erandid ja nende rakendamine. Erisätted, mis puudutavad rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide kaudu või kolmanda riigiga kaasrahastatud toiminguid, on määratud kindlaks artiklis 8. Artiklis 9 määratakse kindlaks erisätted humanitaarabi kohta.

(8)

Ühenduse välisabi kättesaadavus on määratletud sellist abi reguleerivates põhiaktides koos nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (5) (edaspidi “finantsmäärus”). Käesoleva määrusega tehtavad muudatused ühenduse abi kättesaadavuse parandamiseks toovad kaasa muudatusi kõikidesse neisse õigusaktidesse. Kõik muudatused asjaomastesse põhiaktidesse on loetletud käesoleva määruse I lisas.

(9)

Ühenduse õigusakti alusel pakkujaga lepingut sõlmides pööratakse erilist tähelepanu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) rahvusvaheliselt tunnustatud peamiste tööalaste standardite järgimisele, näiteks konventsioonid ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste kohta, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamise kohta, diskrimineerimise kaotamise kohta töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning laste tööjõu kasutamise kaotamise kohta.

(10)

Ühenduse õigusakti alusel pakkujaga lepingut sõlmides pööratakse erilist tähelepanu järgmiste rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakonventsioonide järgimisele: 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 2000. aasta Cartagena bioohutuse protokoll ja 1997. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolev määrus kehtestab huvitatud isikute juurdepääsu tingimused I lisas loetletud ühenduse välisabi vahenditele, mida rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatud mõistete tõlgendamisel on lähtutud finantsmäärusest ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (6)

Artikkel 3

Abikõlblikkuse eeskirjad

1. Ühenduse vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on asutatud Euroopa Ühenduse liikmesriigis, Euroopa Ühenduse tunnustatud ametlikus kandidaatriigis või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.

2. I lisa A osas nimetatud ühenduse temaatilise rakendusalaga vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on asutatud arengumaades, nagu need on määratletud OECD arenguabikomitee nimekirjas, mis on esitatud II lisas, ja need juriidilised isikud, kes on juba asjaomase vahendi olemusest lähtudes abikõlblikud.

3. I lisa B osas nimetatud ühenduse geograafilise rakendusalaga vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on asutatud arengumaades, nagu need on määratletud OECD arenguabikomitee nimekirjas, mis on esitatud II lisas, ja mida selgelt nimetatakse abikõlblikeks, ning need juriidilised isikud, kes on juba asjaomase vahendi olemusest lähtudes abikõlblikud.

4. Ühenduse vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on asutatud muus riigis, mida ei ole nimetatud käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3, juhul kui artikli 6 alusel on kindlaks määratud vastastikune juurdepääs nende välisabile.

5. Rahvusvahelised organisatsioonid võivad osaleda ühenduse vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil.

6. Eespool sätestatu ei sea piiranguid mis tahes lepingu puhul abikõlblike organisatsioonide liikide osalemisele ega finantsmääruse artikli 114 lõikes 1 esitatud erandi kohaldamisele.

Artikkel 4

Eksperdid

Kõikidel artiklites 3 ja 8 määratletud pakkujate palgatud ekspertidel võib olla mis tahes riigi kodakondsus. Käesolev artikkel ei piira ühenduse hanke-eeskirjades sätestatud kvalitatiivsete ja finantsnõuete kohaldamist.

Artikkel 5

Päritolureeglid

Kõik tarned ja materjalid, mis ostetakse ühenduse vahenditest rahastatava lepingu alusel, peavad olema pärit ühendusest või käesoleva määruse artiklites 3 ja 7 määratletud abikõlblikust riigist. Termin “päritolu” on käesoleva määruse tähenduses määratletud ühenduse asjaomastes tollialastes õigusaktides päritolureeglite kohta.

Artikkel 6

Vastastikkuse põhimõte suhetes kolmandate riikidega

1. Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile antakse riigile, mis kuulub artikli 3 lõike 4 reguleerimisalasse, juhul kui see riik annab võrdväärse abikõlblikkuse liikmesriikidele ning asjaomasele abisaajamaale.

2. Vastastikuse juurdepääsu tagamine ühenduse välisabile põhineb ELi ja teiste doonorriikide võrdlusel ning viiakse läbi sektori tasandil, nagu määratletud OECD arenguabikomitee kategooriates, või riigi tasandil, olgu asjakohaseks riigiks siis kas doonorriik või abisaajamaa. Otsus anda doonorriigile vastastikune juurdepääs sõltub asjaomase doonorriigi antud abi läbipaistvusest, järjepidevusest ja proportsionaalsusest, sealhulgas selle kvaliteedist ja mahust.

3. Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile tagatakse spetsiaalse otsusega asjaomase riigi või asjaomaste riikide regionaalse rühma kohta. Selline otsus võetakse vastu nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (7) tingimuste kohaselt, järgides asjaomase vahendi suhtes kehtestatud korda ja asjaomase komitee otsuseid. Euroopa Parlamendi õigust saada korrapäraselt teavet vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artikli 7 lõikele 3 tunnustatakse täielikult. Taoline otsus kehtib vähemalt ühe aasta.

4. Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile II lisas loetletud vähimarenenud maades antakse automaatselt III lisas loetletud kolmandatele riikidele.

5. Abisaajamaadega konsulteeritakse lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud menetluse käigus.

Artikkel 7

Erandid abikõlblikkuse eeskirjadest ja päritolureeglitest

1. Piisavalt põhjendatud erandjuhtumeil võib komisjon laiendada abikõlblikkust juriidilistele isikutele, kes on asutatud riikides, mis ei ole artikli 3 kohaselt abikõlblikud.

2. Piisavalt põhjendatud erandjuhtumeil võib komisjon lubada selliste tarnete ja materjalide ostmist, mis pärinevad riigist, mis ei ole artikli 3 kohaselt abikõlblik.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandeid võib põhjendada toodete ja teenuste puudumisega asjaomaste riikide turul, äärmiselt kiireloomulise olukorraga või sellega, et abikõlblikkuse eeskirjad muudavad projekti, programmi või tegevuse elluviimise võimatuks või üleliia keeruliseks.

Artikkel 8

Rahvusvahelisi organisatsioone või kaasrahastamist hõlmav tegevus

1. Juhul kui ühendus rahastab läbi rahvusvahelise organisatsiooni läbiviidavat tegevust, on osalemine asjaomastes lepingulistes toimingutes vaba kõigile artikli 3 kohaselt abikõlblikele juriidilistele isikutele, ning kõigile sellise organisatsiooni abikõlblikkuse eeskirjadele vastavatele juriidilistele isikutele, kusjuures kõigile doonorriikidele tagatakse võrdne kohtlemine. Samad reeglid kehtivad tarnete, materjalide ja ekspertide suhtes.

2. Juhul kui ühendus rahastab kolmanda riigi kaasrahastatavat tegevust, millele kohaldub artiklis 6 määratletud vastastikkuse põhimõte, või piirkondliku organisatsiooni või liikmesriigi kaasrahastatavat tegevust, on osalemine asjaomastes lepingulistes toimingutes vaba kõigile juriidilistele isikutele, kes on artikli 3 kohaselt abikõlblikud, ja ka neile, kes on abikõlblikud sellise kolmanda riigi, piirkondliku organisatsiooni või liikmesriigi eeskirjade kohaselt. Samad reeglid kehtivad tarnete, materjalide ja ekspertide suhtes.

3. Toiduabimeetmete osas on käesoleva artikli kohaldamine piiratud kriisiolukordadega.

Artikkel 9

Humanitaarabi ja valitsusvälised organisatsioonid

1. Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta) (8) kohase humanitaarabi korral ning nõukogu 17. juuli 1998. aasta määruse (EÜ) nr 1658/98 (mis käsitleb meetmete kaasrahastamist koos Euroopa valitsusväliste arenguorganisatsioonidega arengumaadele huvi pakkuvates valdkondades) (9) tähenduses otse läbi valitsusväliste organisatsioonide suunatud abi korral ei kohaldata käesoleva määruse artikli 3 sätteid abisaajate valikuks kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumite suhtes.

2. Kui abi saanud humanitaartegevus ja määruse (EÜ) nr 1658/98 tähenduses otse läbi valitsusväliste organisatsioonide suunatud abi nõuab hankelepingute konkursi korraldamist, järgivad selliste abirahade saajad käesoleva määrusega kehtestatud eeskirju.

Artikkel 10

Aluspõhimõtete arvestamine ja kohalike turgude tugevdamine

1. Vaesuse kaotamise kiirendamiseks kohaliku suutlikkuse, turgude ja ostude edendamise abil pööratakse erilist tähelepanu kohalike ja piirkondlike hangete korraldamisele partnerriikides.

2. Lepingu saanud pakkujad järgivad peamisi rahvusvaheliselt tunnustatud tööalaseid standardeid, näiteks ILO peamisi tööalaseid standardeid, konventsioone ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste kohta, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamise kohta, töö saamisel ja kutsealale pääsemisel diskrimineerimise kaotamise kohta ning laste tööjõu kasutamise kaotamise kohta.

3. Arengumaade juurdepääsu ühenduse välisabile võimaldatakse igasuguse asjakohaseks peetava tehnilise abiga.

Artikkel 11

Määruse rakendamine

Käesolev määrus muudab ja asendab kõikide I lisas loetletud olemasolevate ühenduse õigusaktide asjaomased osad. Et arvestada OECD tekstidesse tehtavate parandustega, muudab komisjon jooksvalt käesoleva määruse II–IV lisa.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 14. detsember 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

C. CLARKE

(1) ELT C 157, 28.6.2005, lk 99.

(2) Euroopa Parlamendi 23. juuni 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta otsus.

(3) OECD arenguabikomitee 2001. aasta aruanne, 2002, 3. köide, nr 1, lk 46.

(4) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 474.

(5) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).

(7) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(8) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(9) EÜT L 213, 30.7.1998, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

I LISA

Käesolevas lisas loetletud ühenduse õigusaktidesse viiakse sisse järgmised muudatused.

A OSA – Temaatilise rakendusalaga ühenduse vahendid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1568/2003 arengumaades vaesusega kaasnevate haiguste (HIV/aids, tuberkuloos ja malaaria) vastu võitlemisel antava abi kohta: (1)

—

Artikli 5 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

“Osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2110/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (2)

—

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 8

1. Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.

2. Käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1567/2003 arengumaade seksuaal- ja soojätkamishügieeni ning seonduvate õiguste alaseks poliitikaks ja meetmeteks antava abi kohta: (3)

—

Artikli 5 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

—

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1724/2001, mis käsitleb jalaväemiinide vastast tegevust arengumaades: (5)

—

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2110/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (6)

—	Artikli 8 lõikele 2 lisatakse järgmine lause: “Osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, on määratletud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2493/2000 meetmete kohta keskkonnamõõtme täielikuks integreerimiseks arengumaade arenguprotsessi: (7)

—

Artikli 5 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

—	Artikli 8 lõige 8 asendatakse järgmisega: “8. Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

—	Artikli 8 lõige 9 asendatakse järgmisega: “9. Käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. novembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2494/2000 arengumaade troopiliste ja muude metsade säilitamise ja säästva majandamise edendamise meetmete kohta: (9)

—

Artikli 6 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

—	Artikli 9 lõige 8 asendatakse järgmisega: “8. Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

—	Artikli 9 lõige 9 asendatakse järgmisega: “9. Käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 975/1999, millega nähakse ette nõuded selliste arengukoostöömeetmete rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi: (11)

—

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 5

Abikõlblikkus lepingu saamiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ja nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2110/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (12)

—

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 8

1. Abikõlblikkus käesolevas määruses reguleeritud pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.

Nõukogu 22. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2836/98 soolise võrdõiguslikkuse küsimuste arengukoostöösse integreerimise kohta: (13)

—

Artikli 5 lõikele 4 lisatakse järgmine lause:

—	Artikli 7 lõige 6 asendatakse järgmisega: “6. Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

—	Artikli 7 lõige 7 asendatakse järgmisega: “7. Käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

Nõukogu 17. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1658/98, mis käsitleb meetmete kaasrahastamist koos Euroopa valitsusväliste arenguorganisatsioonidega arengumaadele huvi pakkuvates valdkondades: (15)

—

Artikli 3 lõike 1 teine taane asendatakse järgmisega:

“—	Nende peakorter peab asuma abikõlblikus riigis ning olema peamine kaasrahastamisalaste otsuste tegemise keskus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2110/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta (16) mõistes.

—

Artikli 3 lõike 1 kolmas taane asendatakse järgmisega:

“—	Suurem osa nende rahastamisest peab pärinema määruse (EÜ) nr 2110/2005 mõistes abikõlblikust riigist.”

—	Artiklile 3 lisatakse järgmine lõige: “3. Käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

Nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2046/97 Põhja-Lõuna koostöö kohta uimastite- ja narkomaaniavastases võitluses: (17)

—

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 5

Käesoleva määruse kohaselt on finantsabikõlblikud järgmised koostööpartnerid: piirkondlikud ja rahvusvahelised organisatsioonid, eriti UNDCP, valitsusvälised organisatsioonid, riigi, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste talitused ja asutused, kogukondlikud organisatsioonid, instituudid ning avaliku ja erasektori ettevõtjad. Abikõlblikkus lepingu saamiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2110/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (18)

—	Artikli 6 lõikele 5 lisatakse järgmine lause: “Osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, on määratletud määrusega (EÜ) nr 2110/2005.”

—	Artikli 9 lõige 7 asendatakse järgmisega: “7. Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

—	Artikli 9 lõige 8 asendatakse järgmisega: “8. Käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

10)

Nõukogu 22. novembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2258/96 taastamismeetmete kohta arengumaades: (19)

—

Artikli 4 lõikele 4 lisatakse järgmine lause:

—	Artikli 6 lõige 7 asendatakse järgmisega: “7. Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

—	Artikli 6 lõige 8 asendatakse järgmisega: “8. Käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

11)

Nõukogu 27. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1292/96 toiduabipoliitika, toiduabi korraldamise ja toiduainetega kindlustamise tugimeetmete kohta: (21)

—

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 9

1. Riigid, mis on kõlblikud saama ühenduse abi käesolevas määruses nimetatud meetmete osas, on loetletud lisas. Seoses sellega eelistatakse elanikkonna kõige vaesemaid kihte ja madala sissetulekutasemega riike, kus on tõsine toidupuudus.

Nõukogu võib komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega seda nimekirja muuta.

Abikõlblikkus lepingu saamiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2110/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (22)

2. Mittetulunduslikud valitsusvälised organisatsioonid on abikõlblikud ühenduse otsese või kaudse rahastamise saamiseks käesolevas määruses nimetatud meetmete rakendamiseks juhul, kui nad vastavad järgmistele kriteeriumitele:

a)	nad peavad olema autonoomsed organisatsioonid abikõlblikus riigis selles riigis kehtivate seaduste alusel;

b)	nende peakorter peab asuma abikõlblikus riigis. Peakorter peab olema tegelik otsuste tegemise keskus kõigi kaasrahastatavate meetmete osas;

need peavad näitama, et nad suudavad edukalt ellu viia toiduabimeetmeid, eelkõige:

—	haldus- ja finantsjuhtimissuutlikkusega,

—	tehnilise ja logistilise suutlikkusega kavandatud meetmega tegelemisel,

—	varasemate tulemustega, mida on andnud vastavate valitsusväliste organisatsioonide rakendatud meetmed, mida on ellu viidud ühenduse või liikmesriikide rahastamisel,

—	oma kogemustega toiduabi ja toiduainetega varustamisel,

—	oma kohalolekuga abisaajamaal ning teadmistega asjaomase maa või arengumaade kohta;

d)	kohustuvad vastama tingimustele, mis komisjon on sätestanud toiduabi eraldamise suhtes.

—	Artikli 10 lõikele 2 lisatakse järgmine lause: “Osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, on määratletud määrusega (EÜ) nr 2110/2005.”

—

Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1. Tooted hangitakse abisaajamaal või mõnel arengumaal (loetletud lisas), mis võimalusel kuulub abisaajamaaga samasse geograafilisse piirkonda. Käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

—	Artikli 11 lõige 3 jäetakse välja.

—	Artikli 11 lõige 4 muudetakse artikli 11 lõikeks 3.

—	Artikli 17 esimene lõik asendatakse järgmisega: “Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

B OSA – Geograafilise rakendusalaga ühenduse vahendid

12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 257/2001 Türgi majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamismeetmete rakendamise kohta: (23)

—

Artikli 5 lõikele 5 lisatakse järgmine lause:

“Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele on osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2110/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (24)

—	Artikli 6 lõikele 7 lisatakse järgmine lause: “Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

—	Artikli 6 lõikele 8 lisatakse järgmine lause: “Käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. oktoobri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2130/2001 kodukohast lahkuma sunnitud isikute abistamise kohta Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaades: (25)

—

Artikli 7 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

—

Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Ühenduse abi on kättesaadav partneritele, kelle peakorter asub käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 2110/2005 mõistes abikõlblikus riigis, tingimusel et see peakorter on tegelik keskus, kust juhitakse nende äritegevusega seotud tegevust. Erandjuhtudel võib see peakorter asuda muus kolmandas riigis.”

—	Artikli 13 lõikele 1 lisatakse järgmine lause: “Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

—	Artikli 13 lõikele 2 lisatakse järgmine lause: “Käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1726/2000 Lõuna-Aafrikaga tehtava arengukoostöö kohta: (27)

—

Artikli 7 lõige 6 asendatakse järgmisega:

“6. Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2110/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (28)

—	Artikli 7 lõige 7 asendatakse järgmisega: “7. Käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2110/2005.”

15)

Nõukogu 11. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 1734/94 finants- ja tehnilise koostöö kohta Läänekalda ja Gaza sektoriga: (29)

—

Artikli 2 lõikele 4 lisatakse järgmine lause:

(1) ELT L 224, 6.9.2003, lk 7.

(2) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”

(3) ELT L 224, 6.9.2003, lk 1.

(4) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”

(5) EÜT L 234, 1.9.2001, lk 1.

(6) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”

(7) EÜT L 288, 15.11.2000, lk 1.

(8) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”

(9) EÜT L 288, 15.11.2000, lk 6.

(10) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”

(11) EÜT L 120, 8.5.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2240/2004 (ELT L 390, 31.12.2004, lk 3).

(12) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”

(13) EÜT L 354, 30.12.1998, lk 5. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(14) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”

(15) EÜT L 213, 30.7.1998, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(16) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”

(17) EÜT L 287, 21.10.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(18) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”

(19) EÜT L 306, 28.11.1996, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(20) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”

(21) EÜT L 166, 5.7.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(22) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”

(23) EÜT L 39, 9.2.2001, lk 1.

(24) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”

(25) EÜT L 287, 31.10.2001, lk 3. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 107/2005 (ELT L 23, 26.1.2005, lk 1).

(26) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”

(27) EÜT L 198, 4.8.2000, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1934/2004 (ELT L 338, 13.11.2004, lk 1).

(28) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”

(29) EÜT L 182, 16.7.1994, lk 4. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 669/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 1).

(30) ELT L 344, 27.12.2005, lk 1.”

II LISA

Arenguabikomitee abi saanud maade nimekiri 1. jaanuari 2003. aasta seisuga

I osa: Arengumaad ja -territooriumid (ametlik arenguabi)					II osa: Üleminekumaad ja -territooriumid (ametlik abi)
Vähimarenenud maad	Teised madala rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT < 745 USD elaniku kohta aastal 2001)	Madalama keskmise rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT 746-2 975 USD elaniku kohta aastal 2001)	Kõrgema keskmise rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT 2 976-9 205 USD elaniku kohta aastal 2001)	Suure rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT > 9 206 USD elaniku kohta aastal 2001)	Kesk- ja Ida-Euroopa maad ja iseseisvunud endised nõukogude vabariigid	Arenenud arengumaad ja -territooriumid
Afganistan Angola Bangladesh Benin Bhutan Burkina Faso Burundi Cabo Verde Djibouti Ekvatoriaal-Guinea Eritrea Etioopia Gambia Guinea Guinea-Bissau Haiiti Ida-Timor Jeemen Kambodža Kesk-Aafrika VR Kiribati Komoorid Kongo DV Laos Lesotho Libeeria Madagaskar Malawi Maldiivid Mali Mauritaania Mosambiik Myanmar Nepal Nigeeria Ruanda Sambia Samoa Saalomoni saared São Tomé ja Principe Senegal Sierra Leone Somaalia Sudaan Tansaania Togo Tšaad Tuvalu Uganda Vanuatu	Armeenia (1) Aserbaidžaan (1) Côte d’Ivoire Ghana Gruusia (1) India Indoneesia Kamerun Kenya Kongo VR Korea DV Kõrgõzstan (1) Moldova (1) Mongoolia Nigeeria Nicaragua Paapua Uus-Guinea Pakistan Zimbabwe Tadžikistan (1) Usbekistan (1) Vietnam	Albaania (1) Alžeeria Belize Boliivia Bosnia ja Hertsegoviina Dominikaani VR Ecuador Egiptus El Salvador Fidži Filipiinid Guatemala Guyana Hiina Honduras Iraak Iraan Jamaica Jordaania Kasahstan (1) Kolumbia Kuuba Lõuna-Aafrika Makedoonia (EJV) Maroko Marshalli saared Mikroneesia (Liiduriigid) Namiibia Niue Palestiina (Omavalitsus) Paraguay Peruu Serbia ja Montenegro Sri Lanka St Vincent & Grenadiinid Suriname Svaasimaa Süüria Tai Tokelau (2) Tonga Tuneesia Türgi Türkmenistan (1) Wallis ja Futuna (2)	Botswana Brasiilia Cooki saared Costa Rica Dominica Gabon Grenada Horvaatia Liibanon Malaisia Mauritius Mayotte (2) Nauru Panama Saint Helena (2) Saint Lucia Tšiili Venetsueela	Bahrein	Bulgaaria (1) Eesti (1) Leedu (1) Läti (1) Poola (1) Rumeenia (1) Slovakkia (1) Tšehhi (1) Ukraina (1) Ungari (1) Valgevene (1) Venemaa (1)	Aomen (1) Araabia Ühend-emiraadid Aruba (2) Bahama saared Bermuda (2) Brunei Kaimani-saared (2) Falklandi saared (2) Gibraltar (2) Hiina Taibei Hongkong (Hiina) (2) Iisrael Katar Korea Kuveit Küpros Liibüa Hollandi Antillid (1) Malta Prantsuse Polüneesia (2) Briti Neitsisaared (2) Singapur Sloveenia Uus-Kaledoonia (2)
			Maailmapanga laenukõlblikkuse lävi (5 185 USD aastal 2001)
			Anguilla (2) Antigua ja Barbuda Argentiina Barbados Mehhiko Montserrat (2) Omaan Palau saared Saudi Araabia Seišellid St Kitts ja Nevis Trinidad ja Tobago Turks ja Caicos (2) Uruguay

(1) Kesk- ja Ida-Euroopa maad ja iseseisvunud endised Nõukogude Liidu vabariigid.

(2) Territooriumid.

III LISA

OECD ARENGUABIKOMITEE LIIKMED

Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Belgia, Euroopa Komisjon, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kanada, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik.

IV LISA

Väljavõtted Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitee 2001. aasta märtsi soovitusest vähimarenenud maadele antava ametliku arenguabi lahtisidumise kohta

II. Rakendamine

a) Rakendusala

Toetuse lahtisidumine on keeruline protsess. Ametliku arenguabi erinevatele kategooriatele tuleb läheneda erinevalt ning liikmesriikide meetmed soovituse rakendamisel on erineva rakendusala ja ajastusega. Seda arvestades seovad arenguabikomitee liikmesriigid oma ametliku arenguabi vähimarenenud maadele lahti võimalikult suurel määral ja kooskõlas käesolevas soovituses kindlaksmääratud kriteeriumitele ja korrale:

Arenguabikomitee liikmesriigid nõustuvad 1. jaanuariks 2002 lahti siduma oma ametliku arenguabi vähimarenenud maadele järgmistes valdkondades: maksebilansi tasakaalustamine ja struktuuride kohandamise toetus; võlgade kustutamine; abi sektori ja multisektori programmidele; abi investeerimisprojektidele; impordi- ja kaubatoetus; kaubandusteenuste lepingud ja ametlik arenguabi valitsusvälistele organisatsioonidele hangetega seotud tegevuse tarbeks.

ii)

Investeeringutega seotud tehnilise koostöö ja iseseisva tehnilise koostöö osas tunnustatakse asjaolu, et arenguabikomitee liikmete poliitika juhtmõtteks võib olla riigi osalemise säilitamise tähtsus doonorriikides, koos eesmärgiga kasutada partnerriikide teadmisi ja järgides käesoleva soovituse eesmärke ja põhimõtteid. Iseseisev tehniline koostöö ei kuulu käesoleva soovituse rakendusalasse.

iii)	Toiduabi alal tunnistatakse, et arenguabikomitee liikmesriikide poliitika võib juhinduda arutlustest ja kokkulepetest teistel rahvusvahelistel foorumitel, mis reguleerivad toiduabi andmist, järgides käesoleva soovituse eesmärke ja põhimõtteid.

8.	Käesolevat soovitust ei kohaldata meetmete suhtes, mille maksumus jääb allapoole 700 000 SDR (130 000 SDR investeeringutega seotud tehnilise koostöö puhul).

27.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 344/15

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2111/2005,

14. detsember 2005,

mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühenduse tegevuse eesmärgiks õhutranspordi alal peaks prioriteetsena olema reisijate kõrgetasemelise kaitse tagamine ohtude puhul. Lisaks tuleks täies ulatuses arvestada üldisi tarbijakaitsenõudeid.

(2)	Maksimaalse läbipaistvuse tagamiseks tuleks reisijatele teatavaks teha asjakohaseid ohutusnõudeid mittetäitvate lennuettevõtjate nimekiri. Selline ühenduse nimekiri peaks põhinema ühenduse tasandil väljatöötatud ühistel kriteeriumidel.

(3)	Ühenduse nimekirjas nimetatud lennuettevõtjate suhtes tuleks kohaldada tegevuskeeldu. Ühenduse nimekirjas avaldatud tegevuskeeld peaks kehtima liikmesriikide territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut.

(4)

Lennuettevõtjad, kellel ei ole liiklusõigusi ühes või mitmes liikmesriigis, võivad siiski lennata ühenduse territooriumilt või ühenduse territooriumile, kui nende õhusõiduki kas meeskonnaga või ilma meeskonnata on rentinud ettevõtja, kellel on vastavad õigused olemas. Tuleks sätestada, et ühenduse nimekirjas nimetatud tegevuskeeld kehtib samaväärselt ka selliste lennuettevõtjate suhtes, kuivõrd vastasel juhul võiksid nad ühenduse territooriumil tegutseda asjakohaseid ohutusnõudeid täitmata.

(5)

Lennuettevõtjal, kelle suhtes kehtib tegevuskeeld, võib lubada kasutada liiklusõigusi juhul, kui ta kasutab õhusõidukit, mis on renditud koos meeskonna, kindlustuse ja õhusõiduki kasutamiseks vajalike teenustega (wet-lease) lennuettevõtjalt, kelle suhtes tegevuskeeld ei kehti, tingimusel et täidetakse asjakohaseid ohutusnõudeid.

(6)

Ühenduse nimekirja ajakohastamise menetlus peaks võimaldama otsuste kiiret vastuvõtmist, et anda lennureisijatele adekvaatset ja ajakohastatud ohutusteavet ning tagada nende lennuettevõtjate võimalikult kiire väljaarvamine nimekirjast, kes on ohutuspuudujäägid kõrvaldanud. Nimetatud menetluses tuleks järgida lennuettevõtja kaitseõigust ning see ei tohiks piirata rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide, milles liikmesriigid või ühendus osalevad, eelkõige 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni kohaldamist. Eelkõige tuleks neid nõudeid silmas pidada menetlusküsimustega seotud rakendusmeetmete puhul, mille võtab vastu komisjon.

(7)	Kui lennuettevõtja suhtes on kehtestatud tegevuskeeld, peaks võtma vajalikke meetmeid, et abistada lennuettevõtjat keelu tinginud puudujääkide kõrvaldamisel.

(8)

Erandjuhtudel peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta ühepoolseid meetmeid. Kiireloomulistel juhtudel ja ettenägematu ohutusprobleemi korral peaks liikmesriikidel olema võimalus kehtestada oma territooriumil viivitamatult tegevuskeeld. Juhul kui komisjon on otsustanud lennuettevõtjat ühenduse nimekirja mitte kanda, peaks liikmesriikidel olema lisaks võimalik kehtestada tegevuskeeld või see säilitada ohutusprobleemi korral, mis teistes liikmesriikides puudub. Liikmesriigid peaksid neid võimalusi kasutama piiratult, võttes arvesse ühenduse huvisid ja ühist lähenemisviisi lennundusohutusele. Eeltoodu ei tohiks piirata nõukogu 16. detsembri 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 3922/91 (tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride kooskõlastamise kohta tsiviillennunduses) (3) artikli 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1592/2002 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist) (4) artikli 10 kohaldamist.

(9)	Lennuettevõtjate ohutust käsitleva teabe avaldamine peaks toimuma tõhusal viisil, näiteks Interneti kaudu.

(10)	Selleks et konkurentsivõime raamistik õhutranspordi alal tooks ettevõtjatele ja reisijatele suurimat võimalikku kasu, on oluline, et tarbijad saaksid vajalikku teavet, et neil oleks võimalik teha teadlikke valikuid.

(11)	Teave tegelikult lendu teenindava(te) lennuettevõtja(te) kohta on oluline osa teabest. Siiski ei teavitata veolepingut (mis võib hõlmata nii edasi- kui ka tagasilendu) sõlmivaid tarbijaid iga kord tegelikult asjaomast lendu või asjaomaseid lende teenindava(te)st lennuettevõtja(te)st.

(12)	Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta, (5) nõuab teatud teabe kättesaadavaks tegemist tarbijatele, kuid see teave ei hõlma lendu teenindavat lennuettevõtjat.

(13)

Nõukogu 24. juuli 1989. aasta määrusega (EMÜ) nr 2299/89 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul (CRS), (6) annab tarbijale, kes broneerib lennu arvutipõhise ettetellimissüsteemi kaudu, õiguse saada teavet lendu teenindava lennuettevõtja kohta. Siiski on isegi regulaarlendude puhul olemas selline sektoris üldkasutatav tava nagu lennuki rentimine koos meeskonnaga (wet-lease) või koodi jagamine, kui broneering on tehtud ilma arvutipõhist ettetellimissüsteemi kasutamata, mille puhul lennuettevõtja, kes oma nime all lennu välja müüb, ei teeninda seda tegelikult, ja mille puhul ei ole reisijal praegu seaduslikku õigust teada saada, milline lennuettevõtja tegelikult teenust osutab.

(14)

Kõnealused tavad suurendavad paindlikkust ja võimaldavad reisijatele paremini teenuseid osutada. Lisaks on mõned eelkõige tehnilistel põhjustel tehtavad viimase hetke muudatused vältimatud ja aitavad kaasa õhutranspordi ohutusele. Sellist paindlikkust tuleb siiski tasakaalustada lendu tegelikult teenindava ettevõtja ohutusnõuetele vastavuse kontrolli ja tarbija jaoks ettenähtud läbipaistvuse abil, et tagada tarbijale lõpliku valiku tegemise õigus. Tuleks leida sobilik tasakaal lennuettevõtjate ärihuvide ja reisijatele teabele juurdepääsu tagamise vahel.

(15)	Lennuettevõtjad peaksid reisijate suhtes ohutusega seotud teabe osas rakendama läbipaistvuse poliitikat. Sellise teabe avaldamine peaks aitama suurendada reisijate teadlikkust lennuettevõtjate usaldusväärsuse kohta ohutuse osas.

(16)

Lennuettevõtjad vastutavad ohutuspuudujääkidest riiklikele lennundusohutusametitele teatamise eest, samuti selliste puudujääkide viivitamatu kõrvaldamise eest. Õhusõiduki meeskond ja maapealsed töötajad peaksid võtma neile teadaolevate ohutuse alaste puudujääkide korral vajalikke meetmeid. Töötajate karistamine selle eest läheks vastuollu lennundusohutuse huvidega, nagu tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/42/EÜ (vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses) (7) artikli 8 lõikest 4.

(17)

Lisaks olukordadele, mida hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, (8) tuleks reisijatele pakkuda õigust tagasimaksele või marsruudi muutmisele käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates teatud olukordades, kui on olemas piisavalt tihe seos ühendusega.

(18)

Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele tuleks lendu teenindava ettevõtja muutmisest tulenevate ja lennutranspordi lepingu täitmist mõjutavate tagajärgede puhul kohaldada liikmesriikides lepingute suhtes kohaldavaid õigusakte ning asjakohaseid ühenduse õigusakte, eelkõige direktiivi 90/314/EMÜ ning 5. aprilli 1993. aasta nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. (9)

(19)

Käesolev määrus on osa õigusloomeprotsessist, mille eesmärk on tõhus ja ühtne lähenemisviis ühenduse lennuohutuse parandamisele, milles on oluline osa Euroopa Lennundusohutusametil. Käesoleva määruse alusel võiks ameti osatähtsust tema pädevust laiendades veelgi suurendada, näiteks kolmandate riikide õhusõidukite suhtes. Erilist tähelepanu tuleks pöörata õhusõidukite ohutusülevaatuste kvaliteedi parandamisele ja nende arvu suurendamisele ning ülevaatuste ühtlustamisele.

(20)

Ohutusega seotud riski korral, mida ei ole lahendanud asjaomase liikmesriik või asjaomased liikmesriigid, peaks komisjonil olema võimalus võtta vastu ajutise iseloomuga viivitamatuid meetmeid. Sellisel juhul peaks käesoleva määruse alusel komisjoni tema tegevuses abistav komitee tegutsema vastavalt nõuandemenetlusele, mis on sätestatud nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (10) artiklis 3.

(21)	Kõikidel muudel juhtudel peaks käesoleva määruse alusel komisjoni tema tegevuses abistav komitee tegutsema vastavalt regulatiivkomitee menetlusele, mis on sätestatud otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5.

(22)

Kuivõrd käesoleva määruse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/36/EÜ (ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta) (11) artikli 9 vaheline seos jääks ebaselgeks, tuleks nimetatud artikkel õiguskindluse eesmärgil kehtetuks tunnistada.

(23)

Liikmesriigid peaksid sätestama eeskirjad käesoleva määruse III peatüki sätete rikkumise korral kohaldatavate sanktsioonide kohta ning tagama nende sanktsioonide rakendamise. Sanktsioonid, mis võivad olla nii tsiviil- kui ka haldusliku iseloomuga, peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(24)	Komisjon peaks analüüsima käesoleva määruse kohaldamist ja piisava aja möödumisel esitama aruande selle sätete tõhususe kohta.

(25)

Mis tahes pädev tsiviillennundusasutus ühenduses võib otsustada, et lennuettevõtjad (sealhulgas lennuettevõtjad, kes ei tegutse liikmesriikide territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut) võivad esitada nimetatud asutusele taotluse teostada taotleva lennuettevõtja süstemaatilisi kontrollimisi, et teha kindlaks asjakohaste ohutusnõuete täitmise tõenäosus.

(26)	Käesolev määrus ei tohiks välistada liikmesriikidel võimalust kehtestada kooskõlas ühenduse õigusega riigisiseselt lennuettevõtjate kvaliteedimärgistuse süsteemi, mille kriteeriumide hulgas võib olla muid kaalutlusi peale minimaalsete ohutusnõuete.

(27)	Hispaania Kuningriik ja Ühendkuningriik leppisid 2. detsembril 1987. aastal Londonis kahe riigi välisministrite ühisdeklaratsioonis kokku Gibraltari lennujaama kasutamisel tehtava suurema koostöö korra. See kord tuleb veel ellu rakendada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mis käsitlevad:

a)	ühistel kriteeriumidel põhineva ühenduse nimekirja koostamist ja avaldamist lennuettevõtjate kohta, kelle suhtes kohaldatakse ohutuskaalutlustel ühenduses tegevuskeeldu, ja

b)	lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast.

2. Käesoleva määruse kohaldamist Gibraltari lennujaama suhtes ei käsitleta Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi asjakohaseid õiguslikke seisukohti piiravana, võttes arvesse vaidlust suveräänsete õiguste üle territooriumi suhtes, millel nimetatud lennujaam paikneb.

3. Käesoleva määruse kohaldamine Gibraltari lennujaama suhtes peatatakse, kuni Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi välisministrite 2. detsembri 1987. aasta ühisdeklaratsioonis esitatud kord on ellu rakendatud. Hispaania ja Ühendkuningriigi valitsus teavitavad nõukogu nimetatud korra ellurakendamise kuupäevast.

Artikkel 2

Määratlused

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi määratlusi:

a)	lennuettevõtja – kehtiva lennutegevusloaga või sellega võrdväärsel alusel tegutsev lennutranspordiettevõtja;

b)	veoleping – lennutransporditeenuste osutamise leping või lennutransporditeenuseid sisaldav leping, sealhulgas veose korral, mis koosneb kahest või enamast lennust, mida teenindab/teenindavad sama(d) või erinev(ad) lennuettevõtja(d);

c)	lennutranspordi lepingu sõlminud isik – lennuettevõtja, kes sõlmib reisijaga veolepingu või kui leping hõlmab pakettreisi, reisikorraldaja. Piletimüüja loetakse samuti lennutranspordi lepingu sõlminud isikuks;

d)	piletimüüja – lennupileti müüja, kes korraldab reisijaga lennutranspordi lepingu kas eraldi lennuks või pakettreisi osana toimuvaks lennuks, välja arvatud lennuettevõtjad ja reisikorraldajad;

e)	lendu teenindav lennuettevõtja – lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud veolepingu alusel või teise juriidilise või füüsilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga veolepingu;

f)	tegevusluba või tehniline luba – liikmesriigi mis tahes õigusakt või haldusakt, millega sätestatakse lennuettevõtja õigus osutada liikmesriigi lennujaamadesse või lennujaamadest lennuteenuseid, tegutseda liikmesriigi õhuruumis või kasutada liiklusõigusi;

g)	tegevuskeeld – lennuettevõtjale tegevusloa või tehnilise loa andmisest keeldumine, selle peatamine, tühistamine või piiramine või mis tahes võrdväärsed ohutusmeetmed lennuettevõtja suhtes, kellel ei ole ühenduses liiklusõigusi, kuid kelle õhusõidukeid võib ühenduses kasutada rendilepingu alusel;

h)	pakettreis – direktiivi 90/314/EMÜ artikli 2 lõikes 1 määratletud teenused;

i)	ettetellimus – asjaolu, et reisijal on pilet või muu tõend, mis näitab, et lennutranspordi lepingu sõlminud isik on ettetellimise vastu võtnud ja registreerinud;

j)	asjakohased ohutusnõuded – Chicago konventsioonis ja selle lisades, samuti asjakohases ühenduse õiguses sisalduvad rahvusvahelised ohutusnõuded.

II PEATÜKK

ÜHENDUSE NIMEKIRI

Artikkel 3

Ühenduse nimekirja koostamine

1. Lennuohutuse suurendamiseks koostatakse lennuettevõtjate nimekiri, kelle suhtes kohaldatakse ühenduses tegevuskeeldu (edaspidi “ühenduse nimekiri”). Iga liikmesriik rakendab oma territooriumil ühenduse nimekirjas nimetatud tegevuskeeldusid lennuettevõtjate suhtes, kelle suhtes neid keeldusid kohaldatakse.

2. Lennuettevõtja suhtes tegevuskeelu kehtestamise ühised kriteeriumid, mis põhinevad vastavatel ohutusnõuetel sätestatakse lisas (edaspidi “ühised kriteeriumid”). Komisjon võib lisa muuta, eelkõige eesmärgiga võtta arvesse teaduslikku ja tehnilist arengut, tehes seda vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusele.

3. Ühenduse nimekirja esmakordseks koostamiseks teatab iga liikmesriik hiljemalt 16. veebruariks 2006 komisjonile lennuettevõtjate nimed, kelle suhtes kohaldatakse tema territooriumil tegevuskeeldu, koos sellise keelu vastuvõtmise tinginud põhjenduste ja muu asjakohase teabega. Komisjon teavitab sellistest tegevuskeeldudest teisi liikmesriike.

4. Ühe kuu jooksul liikmesriikidelt nimetatud teabe saamisest otsustab komisjon ühiste kriteeriumide alusel asjaomaste lennuettevõtjate suhtes tegevuskeelu kehtestamise ning koostab ühenduse nimekirja lennuettevõtjate kohta, kelle suhtes ta on kehtestanud tegevuskeelu vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusele.

Artikkel 4

Ühenduse nimekirja ajakohastamine

1. Ühenduse nimekirja ajakohastatakse eesmärgiga:

a)	kehtestada ühiste kriteeriumide alusel teatud lennuettevõtja suhtes tegevuskeeld ja kanda see lennuettevõtja ühenduse nimekirja;

b)	eemaldada teatud lennuettevõtja ühenduse nimekirjast, kui lennuettevõtja kandmist ühenduse nimekirja tinginud ohutuspuudujääk või -puudujäägid on kõrvaldatud ning ühiste kriteeriumide alusel ei ole muud põhjust lennuettevõtja jätmiseks ühenduse nimekirja;

c)	muuta ühenduse nimekirja kantud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

2. Komisjon, kes tegutseb omal algatusel või liikmesriigi taotluse alusel, otsustab vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusele ja ühiste kriteeriumide alusel ühenduse nimekirja ajakohastamise niipea, kui see osutub lõike 1 alusel vajalikuks. Komisjon kontrollib vähemalt iga kolme kuu järel ühenduse nimekirja ajakohastamise vajadust.

3. Iga liikmesriik ja Euroopa Lennundusohutusamet edastavad komisjonile kogu teabe, mis võib olla asjakohane seoses ühenduse nimekirja ajakohastamisega. Komisjon edastab kogu asjakohase teabe teistele liikmesriikidele.

Artikkel 5

Ajutised meetmed ühenduse nimekirja ajakohastamiseks

1. Kui on ilmne, et lennuettevõtja tegevuse jätkumine ühenduses kujutab tõenäoliselt tõsist riski ohutusele ning asjaomane liikmesriik või asjaomased liikmesriigid ei ole seda riski rahuldaval viisil kiireloomuliste meetmete abil kõrvaldanud vastavalt artikli 6 lõikele 1, võib komisjon ajutiselt vastu võtta artikli 4 lõike 1 punktides a või c osutatud meetmed vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud menetlusele.

2. Niipea kui võimalik ja hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pöördub komisjon antud küsimuses artikli 15 lõikes 1 osutatud komitee poole ning otsustab käesoleva artikli lõike 1 alusel vastu võetud meetme kinnitamise, muutmise, tühistamise või pikendamise, tegutsedes vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusele.

Artikkel 6

Erandlikud meetmed

1. Kiireloomulisel juhul ei välista käesolev määrus liikmesriigi reageerimist ettenägematule ohutusprobleemile oma territooriumil viivitamatu tegevuskeelu kehtestamisega, võttes arvesse ühiseid kriteeriume.

2. Komisjoni otsus mitte kanda lennuettevõtjat ühenduse nimekirja vastavalt artikli 3 lõikes 4 või artikli 4 lõike 2 osutatud menetlusele ei välista liikmesriigi võimalust seoses konkreetselt seda liikmesriiki mõjutava ohutusprobleemiga kehtestada asjaomase lennuettevõtja suhtes tegevuskeeld või see säilitada.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud olukordades teavitab asjaomane liikmesriik viivitamatult komisjoni, kes teavitab teisi liikmesriike. Lõikes 1 osutatud olukorras esitab asjaomane liikmesriik viivitamatult komisjonile taotluse ühenduse nimekirja ajakohastamiseks vastavalt artikli 4 lõikele 2.

Artikkel 7

Kaitseõigus

Komisjon tagab artikli 3 lõikes 4, artikli 4 lõikes 2 ja artiklis 5 osutatud otsuste vastuvõtmisel asjaomasele lennuettevõtjale ärakuulamise võimaluse, võttes arvesse teatud juhtudel kiireloomulise menetluse vajadust.

Artikkel 8

Rakendusmeetmed

1. Tegutsedes vastavalt artikli 15 lõikes 3 osutatud menetlusele, võtab komisjon vajadusel vastu rakendusmeetmed eesmärgiga sätestada käesolevas peatükis osutatud menetluste üksikasjalikud eeskirjad.

2. Nimetatud meetmete otsustamisel võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse vajadust võtta ühenduse nimekirja ajakohastamisel otsuseid vastu kiiresti ning näeb vajadusel ette kiireloomulise menetluse võimaluse.

Artikkel 9

Avaldamine

1. Ühenduse nimekiri ja kõik selles tehtavad muudatused avaldatakse viivitamatult Euroopa Liidu Teatajas.

2. Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid üldsuse juurdepääsu hõlbustamiseks kõige viimati ajakohastatud ühenduse nimekirjale, eelkõige Interneti kasutamise kaudu.

3. Lennutranspordi lepingu sõlminud isikud, riiklikud tsiviillennundusametid, Euroopa Lennundusohutusamet ja liikmesriikide territooriumil asuvad lennujaamad juhivad oma veebilehtede kaudu ja vajadusel oma ruumides reisijate tähelepanu ühenduse nimekirjale.

III PEATÜKK

REISIJATE TEAVITAMINE

Artikkel 10

Kohaldamisala

1. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse reisijate lennutranspordi suhtes, kui lend on osa veolepingust ja kõnealune vedu algas ühenduses ning

a)	lend algab lennujaamast liikmesriigi territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut, või

b)	lend algab lennujaamast kolmandas riigis ning suundub lennujaama, mis asub liikmesriigi territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut, või

c)	lend algab lennujaamast kolmandas riigis ja saabub teise sellisesse lennujaama.

2. Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse olenemata sellest, kas tegemist on regulaar- või mitteregulaarlennuga, ning olenemata sellest, kas lend on osaks pakettreisist või mitte.

3. Käesoleva peatüki sätted ei mõjuta reisijate õigusi, mis tulenevad direktiivist 90/314/EMÜ ja määrusest (EMÜ) nr 2299/89.

Artikkel 11

Teave lendu teenindava lennuettevõtja kohta

1. Lennutranspordi lepingu sõlminud isik teeb reisijale ettetellimisel teatavaks lendu teenindava lennuettevõtja, sõltumata ettetellimise viisist.

2. Kui lendu teenindav(ad) lennuettevõtja(d) ei ole ettetellimise ajal veel täpselt teada, tagab lennutranspordi lepingu sõlminud isik reisija teavitamise lennuettevõtja(te)st, kes asjaomast lendu/lende tõenäoliselt teenindab/teenindavad. Sellisel juhul tagab lennutranspordi lepingu sõlminud isik reisija teavitamise lendu teenindava(te)st lennuettevõtja(te)st niipea, kui see selgub.

3. Kui lendu teenindav(ad) lennuettevõtja(d) vahetub/vahetuvad pärast ettetellimist, võtab lennutranspordi lepingu sõlminud isik viivitamatult vajalikud meetmed, et tagada reisija võimalikult kiire teavitamine vahetumisest, olenemata vahetumise põhjustest. Igal juhul teavitatakse reisijaid lennule registreerimisel või pardaleminekul, kui ümberistumine toimub ilma lennule registreerimiseta.

4. Lennuettevõtja või reisikorraldaja tagab lennutranspordi lepingu sõlminud isiku teavitamise lendu teenindava(te)st lennuettevõtja(te)st niipea, kui see selgub, eriti viimas(t)e vahetumise korral.

5. Kui piletimüüjat ei ole teavitatud lendu teenindavast lennuettevõtjast, ei vastuta ta käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmatajätmise eest.

6. Lennutranspordi lepingu sõlminud isiku kohustust teavitada reisijat lendu teenindava(te)st lennuettevõtja(te)st täpsustatakse veolepingu suhtes kohaldatavates üldistes müügitingimustes.

Artikkel 12

Õigus tagasimaksele või marsruudi muutmisele

1. Käesolev määrus ei mõjuta määruses (EÜ) nr 261/2004 sätestatud õigust tagasimaksele või marsruudi muutmisele.

2. Juhtudel, mil määrust (EÜ) nr 261/2004 ei kohaldata ning

a)	reisijale teatatud lendu teenindav lennuettevõtja on kantud ühenduse nimekirja ja tema suhtes kohaldatakse tegevuskeeldu, mille tulemusena lend tühistatakse või mis oleks toonud kaasa lennu tühistamise juhul, kui kõnealune lend oleks toimunud ühenduses, või

b)	reisijale teatatud lendu teenindav lennuettevõtja on asendatud teise lennuettevõtjaga, kes on kantud ühenduse nimekirja ja kelle suhtes kohaldatakse tegevuskeeldu, mille tulemusena lend tühistatakse või mis oleks toonud kaasa lennu tühistamise juhul, kui kõnealune lend oleks toimunud ühenduses,

pakub lennutranspordi lepingu sõlminud isik reisijale määruse (EÜ) nr 261/2004 artiklis 8 sätestatud õigust tagasimaksele või marsruudi muutmisele, tingimusel et lennu mittetühistamise korral on reisija otsustanud antud lendu mitte kasutada.

3. Lõike 2 kohaldamine ei piira määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 13 kohaldamist.

Artikkel 13

Sanktsioonid

Liikmesriigid tagavad käesolevas peatükis sätestatud eeskirjade täitmise ja sätestavad eeskirjade rikkumise korral kohaldatavad sanktsioonid. Sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Teave ja muutmine

Hiljemalt 16. jaanuariks 2009 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. Aruandele lisatakse vajaduse korral ettepanekud määruse muutmise kohta.

Artikkel 15

Komitee

1. Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 3922/91 artiklis 12 osutatud komitee (edaspidi “komitee”).

2. Käesolevale artiklile viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

3. Käesolevale artiklile viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

4. Komisjon võib konsulteerida komiteega kõikides küsimustes, mis puudutavad käesoleva määruse kohaldamist.

5. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 16

Kehtetuks tunnistamine

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikleid 10, 11 ja 12 kohaldatakse alates 16. juulist 2006 ja artiklit 13 kohaldatakse alates 16. jaanuarist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 14. detsember 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

C. CLARKE

(1) 28. septembri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi 16. novembri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 5. detsembri 2005. aasta otsus.

(3) EÜT L 373, 31.12.1991, lk 4. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2871/2000 (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 47).

(4) EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1701/2003 (ELT L 243, 27.9.2003, lk 5).

(5) EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59.

(6) EÜT L 220, 29.7.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 323/1999 (EÜT L 40, 13.2.1999, lk 1).

(7) ELT L 167, 4.7.2003, lk 23.

(8) ELT L 46, 17.2.2004, lk 1.

(9) EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29.

(10) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(11) ELT L 143, 30.4.2004, lk 76.

LISA

Ühenduse tasandil ohutuspõhjustest tingitud tegevuskeelu kaalumisel kasutatavad ühised kriteeriumid

Otsused ühenduse tasandil rakendatava tegevuse kohta võetakse vastu iga üksikjuhtumi kohta individuaalselt. Konkreetsest juhtumist olenevalt võib ühenduse tasandil rakendatavat tegevust kohaldada ühe või kõikide samas riigis sertifitseeritud lennuettevõtja(te) suhtes.

Lennuettevõtja tegevuse täieliku või osalise keelustamise kaalumisel hinnatakse, kas lennuettevõtja täidab asjakohaseid ohutusnõudeid, võttes arvesse alljärgnevaid asjaolusid.

Kontrollitud tõendid lennuettevõtja tõsiste ohutuspuudujääkide kohta:

—	teated tõsiste ohutuspuudujääkide kohta või lennuettevõtja püsiv suutmatus SAFA programmi alusel seisuplatsil toimunud kontrollimistel kindlaks tehtud ja lennuettevõtjale teada antud puudujääke kõrvaldada;

—	tõsised ohutuspuudujäägid, mis on kindlaks tehtud direktiivi 2004/36/EÜ (ühenduse lennujaamu kasutavate kolmandate riikide õhusõidukite ohutuse kohta) artiklis 3 sätestatud teabe kogumise käigus;

—	kolmanda riigi poolt lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeeld rahvusvaheliste ohutusnõuetega seotud põhjendatud puudujääkide tõttu;

—	õnnetusjuhtumi või tõsise vahejuhtumiga seotud tõendatud teave, mis viitab süstemaatilistele varjatud ohutuspuudujääkidele.

Lennuettevõtja suutmatus ja/või soovimatus ohutuspuudujääke kõrvaldada, mida näitab:

—	läbipaistvuse või adekvaatse ja õigeaegse teabeedastuse puudumine lennuettevõtja poolt vastuseks liikmesriigi tsiviillennundusameti järelepärimisele seoses lennuettevõtja tegevuse ohutusküsimustega;

—	kindlakstehtud tõsisele ohutuspuudujäägile reageerimisel esitatud mitteasjakohane või ebapiisav parandusmeetmete kava.

Lennuettevõtja järelevalve eest vastutavate asutuste suutmatus ja/või soovimatus ohutuspuudujääke kõrvaldada, mida näitab:

—	liikmesriigi tsiviillennundusametiga koostöö puudumine teise riigi vastutavate asutuste poolt, juhul kui on väljendatud muret seoses kõnealuses riigis litsentseeritud või sertifitseeritud lennuettevõtja tegevuse ohutusega;

—

lennuettevõtja järelevalve eest vastutavate asutuste suutmatus asjakohaseid ohutusnõudeid rakendada ja ellu viia, kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata järgmisele:

a)	Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi või ühenduse asjakohase õiguse alusel koostatud auditid ja sellega seotud parandusmeetmete kavad;

b)	varasem antud riigi järelevalve alla kuuluvale lennuettevõtjale tegevusloa või tehnilise loa andmisest keeldumine või selle tühistamine teise riigi poolt;

c)	lennuettevõtja sertifikaat ei ole välja andnud selle riigi vastutava asutuse poolt, kus asub lennuvõtja peamine tegevuskoht;

—	selle riigi, milles lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk on registreeritud, pädevate asutuste suutmatus teostada järelevalvet lennuettevõtja kasutatava õhusõiduki üle vastavalt Chicago konventsioonist tulenevatele kohustustele.

27.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 344/23

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2112/2005,

21. november 2005,

ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 181a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Abi andmise otsene või kaudne sidumine toodete või teenuste ostmisega nimetatud abi eest doonorriigis vähendab abi efektiivsust ning on vastuolus vaeste piirkondade arengut soosiva poliitikaga. Abi lahtisidumine ei ole eesmärk omaette, vaid seda tuleb kasutada teisi elemente – näiteks omandit, piirkondlikku lõimumist ja suutlikkuse suurendamist – toetava vahendina vaesusevastases võitluses, keskendudes volituste andmisele kaupade ja teenuste kohalikele ning piirkondlikele pakkujatele arengumaades.

(2)	2001. aasta märtsis võttis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitee vastu “Soovituse vähim arenenud maade ametliku arenguabi lahtisidumise kohta”. (2) Liikmesriigid võtsid selle soovituse vastu ning komisjon tunnustas soovituse põhimõtteid ühenduse abi kasutamise juhistena.

(3)

14. märtsil 2002. aastal otsustas Barcelonas Euroopa Ülemkoguga samaaegselt kogunenud üldasjade nõukogu, mis valmistas ette Monterrey 18.–22. märtsi 2002. aasta arengurahastamise rahvusvahelist konverentsi, et Euroopa Liit “rakendab arenguabikomitee soovitust vähim arenenud maadele antava abi lahtisidumise kohta ning jätkab kõnelusi kahepoolse abi edasise lahtisidumise üle. Lisaks kaalub EL samme ühenduse abi edasise lahtisidumise kohta, samal ajal säilitades EL-AKV raames toimivat hinnasoodustuste süsteemi”.

(4)	18. novembril 2002. aastal võttis komisjon vastu teatise nõukogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga “Lahtisidumine: abi tõhustamine”. Selles esitati komisjoni arvamus antud küsimuses ning võimalikud variandid eespool mainitud Barcelona kohustuse rakendamiseks ELi abisüsteemi raames.

(5)	Nõukogu toonitas oma 20. mai 2003. aasta järelduses abi lahtisidumise kohta vajadust ühenduse abi veelgi rohkem lahti siduda. Nõukogu nõustus eespool nimetatud teatises loetletud üksikasjadega ning tegi otsuse väljapakutud variantide kohta.

(6)

4. septembril 2003. aastal võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni eespool nimetatud teatise kohta, (3) milles juhitakse tähelepanu vajadusele ühenduse abi laialdasema lahtisidumise järele. See toetas nimetatud teatises loetletud üksikasju ja nõustus väljapakutud variantidega. Resolutsioonis rõhutati vajadust jätkata arutelu abi edasise lahtisidumise üle, lähtudes täiendavatest uuringutest ja dokumenteeritud ettepanekutest, ning nõuti selgesti “kohaliku ja piirkondliku koostöö eelistamist, eelistades – järjekorras – abisaajamaa, selle naaberarengumaade ja muude arengumaade tarnijad”, et tugevdada toetust saavate maade jõupingutusi parandada oma tootmist riigi, piirkondlikul, kohalikul ja perekonna tasandil ning tegutseda selle nimel, et teha toiduained ja põhiteenused avalikkusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks kooskõlas kohalike tavade ning tootmis- ja kaubandussüsteemidega.

(7)

(8)

Ühenduse välisabi kättesaadavus on määratletud sellist abi reguleerivates põhiaktides koos nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (4) (edaspidi “finantsmäärus”). Käesoleva määrusega tehtavad muudatused ühenduse abi kättesaadavuse parandamiseks toovad kaasa muudatusi kõikidesse neisse õigusaktidesse. Kõik muudatused asjaomastesse põhiaktidesse on loetletud käesoleva määruse I lisas.

(9)

(10)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolev määrus kehtestab huvitatud isikute juurdepääsu tingimused I lisas loetletud ühenduse välisabi vahenditele, mida rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

Artikkel 2

Mõisted

Artikkel 3

Abikõlblikkuse eeskirjad

3. I lisa B osas nimetatud ühenduse geograafilise rakendusalaga vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on asutatud arengumaades, nagu need on määratletud OECD arenguabikomitee nimekirjas, mis on esitatud II lisas, ja keda selgelt nimetatakse abikõlblikeks, ning need juriidilised isikud, kes on juba asjaomase vahendi olemusest lähtudes abikõlblikud.

5. Rahvusvahelised organisatsioonid võivad osaleda ühenduse vahenditest rahastatavate hanke- või toetuslepingute konkursil.

6. Eespool sätestatu ei sea piiranguid mis tahes lepingu puhul abikõlblike organisatsioonide liikide osalemisele ega finantsmääruse artikli 114 lõikes 1 esitatud erandi kohaldamisele.

Artikkel 4

Eksperdid

Artikkel 5

Päritolureeglid

Artikkel 6

Vastastikkuse põhimõte suhetes kolmandate riikidega

3. Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile tagatakse spetsiaalse otsusega asjaomase riigi või asjaomaste riikide regionaalse rühma kohta. Selline otsus võetakse vastu nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (6) tingimuste kohaselt, järgides asjaomase vahendi suhtes kehtestatud korda ja asjaomase komitee otsuseid. Euroopa Parlamendi õigust saada korrapäraselt teavet vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artikli 7 lõikele 3 tunnustatakse täielikult. Selline otsus kehtib vähemalt ühe aasta.

4. Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile II lisas loetletud vähim arenenud maades antakse automaatselt III lisas loetletud kolmandatele riikidele.

5. Abisaajamaadega konsulteeritakse lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud menetluse käigus.

Artikkel 7

Erandid abikõlblikkuse eeskirjadest ja päritolureeglitest

1. Piisavalt põhjendatud erandjuhtumeil võib komisjon laiendada abikõlblikkust juriidilistele isikutele, kes on asutatud riikides, mis ei ole artikli 3 kohaselt abikõlblikud.

2. Piisavalt põhjendatud erandjuhtumeil võib komisjon lubada selliste tarnete ja materjalide ostmist, mis pärinevad riigist, mis ei ole artikli 3 kohaselt abikõlblik.

Artikkel 8

Rahvusvahelisi organisatsioone või kaasrahastamist hõlmav tegevus

3. Toiduabimeetmete osas on käesoleva artikli kohaldamine piiratud kriisiolukordadega.

Artikkel 9

Humanitaarabi ja valitsusvälised organisatsioonid

1. Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta) (7) kohase humanitaarabi korral ning nõukogu 17. juuli 1998. aasta määruse (EÜ) nr 1658/98 (mis käsitleb meetmete kaasrahastamist koos Euroopa valitsusväliste arenguorganisatsioonidega arengumaadele huvi pakkuvates valdkondades) (8) tähenduses otse läbi valitsusväliste organisatsioonide suunatud abi korral ei kohaldata käesoleva määruse artikli 3 sätteid abisaajate valikuks kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumite suhtes.

Artikkel 10

Aluspõhimõtete arvestamine ja kohalike turgude tugevdamine

1. Vaesuse kaotamise kiirendamiseks kohaliku suutlikkuse, turgude ja ostude edendamise abil pööratakse erilist tähelepanu kohalike ja piirkondlike hangete korraldamisele partnerriikides.

3. Arengumaade juurdepääsu ühenduse välisabile võimaldatakse igasuguse asjakohaseks peetava tehnilise abiga.

Artikkel 11

Määruse rakendamine

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. november 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. STRAW

(1) ELT C 157, 28.6.2005, lk 99.

(2) OECD arenguabikomitee 2001. aasta aruanne, 2002, 3. köide, nr 1, lk 46.

(3) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 474.

(4) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1261/2005 (ELT L 201, 2.8.2005, lk 3).

(6) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(7) EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(8) EÜT L 213, 30.7.1998, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

I LISA

Käesolevas lisas loetletud ühenduse õigusaktidesse viiakse sisse järgmised muudatused.

A OSA. Temaatilise rakendusalaga ühenduse vahendid

Nõukogu 23. juuli 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1725/2001, mis käsitleb jalaväemiinide-vastast tegevust kolmandates riikides, mis ei ole arengumaad. (1)

—

Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (2)

—	Artikli 7 lõikele 3 lisatakse järgmine lause: “Osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, on määratletud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.”

Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 976/1999, millega nähakse ette nõuded selliste ühenduse meetmete (välja arvatud arengukoostöömeetmete) rakendamise kohta, mille eesmärk on aidata ühenduse koostööpoliitika raames kaasa üldisele eesmärgile arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriiki ning austada inimõigusi ja põhivabadusi kolmandates riikides. (3)

—

Artikli 5 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

“Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele määratakse abikõlblikkus toetuslepingu saamiseks kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ja neisse tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (4)

—

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 6

Et artikli 5 lõikes 1 nimetatud partnerid oleksid ühenduse abi puhul abikõlblikud, peab nende peakorter asuma käesoleva määruse ja määruse EÜ nr 2112/2005 kohaselt abikõlblikus riigis. See peakorter peab olema tegelik otsuste tegemise keskus kõigi käesoleva määruse kohaselt rahastatavate meetmete puhul. Erandjuhul võib peakorter olla muus kolmandas riigis.”

—

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 9

2. Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele määratakse käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2112/2005.”

B OSA. Geograafilise rakendusalaga ühenduse õigusaktid

Nõukogu 17. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 2500/2001, milles käsitletakse ühinemiseelset finantsabi Türgile. (5)

—

Artikli 8 lõike 7 esimesele taandele lisatakse järgmine lause:

“Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (6)

—	Artikli 8 lõike 7 teisele taandele lisatakse järgmine lause: “Osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, on reguleeritud määrusega EÜ) nr 2112/2005.”

—	Artiklile 8 lisatakse järgmine lõige: “8. Käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu määratakse kindlaks vastavalt kodakondsus- ja päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2112/2005.”

Nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2666/2000 (CARDS), mis käsitleb Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Jugoslaavia Liitvabariigi ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi abistamist. (7)

—

Artikli 7 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

“Abikõlblikkus käesolevas määruses reguleeritud pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (8)

—	Artikli 7 lõige 4 asendatakse järgmisega: “4. Osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, on määratletud määruses (EÜ) nr 2112/2005.”

Nõukogu 29. detsembri 1999. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 99/2000 abi andmise kohta partnerriikidele Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias. (9)

—

Artikli 11 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

“Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele määratakse käesoleva määruse alusel ostetud tarnete ja materjalide päritolu kindlaks vastavalt päritolureeglitele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (10)

—	Artikli 11 lõikele 4 lisatakse järgmine lause: “Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2112/2005.”

—	Artikli 11 lõikele 5 lisatakse järgmine lause: “Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele on osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, määratletud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.”

Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1267/1999, millega luuakse ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend. (11)

—

Artikli 6a lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

“Abikõlblikkus käesolevas määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (12)

—	Artikli 6a lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: “Osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, on määratletud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.”

Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1268/1999 ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil. (13)

—

Artikli 3 lõikele 3 lisatakse järgmine lause:

“Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (14)

Nõukogu 23. juuli 1996. aasta määrus (EMÜ) nr 1488/96 Euroopa–Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta. (15)

—

Artikli 8 lõikele 1 lisatakse järgmine lause:

“Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (16)

—	Artikli 8 lõikele 8 lisatakse järgmine lause: “Osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, on määratletud määrusega (EÜ) nr 2112/2005.”

Nõukogu 29. juuni 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1762/92 ühenduse ja Vahemere piirkonna kolmandate riikide vahel sõlmitud finants- ja tehnilise koostöö protokollide rakendamise kohta. (17)

—

Artikli 2 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

“Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele on osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (18)

10.

Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 443/92 Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaadele finants- ja tehnilise abi andmise ja nende maadega tehtava majanduskoostöö kohta. (19)

—

Artiklile 9 lisatakse järgmine lõik:

“Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele on osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse läbi rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. (20)

—

Artiklile 13 lisatakse järgmine lõik:

“Lisaks käesolevas määruses sätestatud eeskirjadele on abikõlblikkus pakkumismenetluses osalemiseks käesoleva määruse alusel täpsemalt määratletud vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud määruses (EÜ) nr 2112/2005.”

(1) EÜT L 234, 1.9.2001, lk 6.

(2) EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(3) EÜT L 120, 8.5.1999, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2242/2004 (ELT L 390, 31.12.2004, lk 21).

(4) EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(5) EÜT L 342, 27.12.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 850/2005 (ELT L 141, 4.6.2005, lk 1).

(6) EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(7) EÜT L 306, 7.12.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2257/2004 (ELT L 389, 30.12.2004, lk 1).

(8) EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(9) EÜT L 12, 18.1.2000, lk 1.

(10) EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(11) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2257/2004.

(12) EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(13) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2257/2004.

(14) EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(15) EÜT L 189, 30.7.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2698/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 1).

(16) EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(17) EÜT L 181, 1.7.1992, lk 1.

(18) EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

(19) EÜT L 52, 27.2.1992, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(20) EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.”

II LISA

Arenguabikomitee abi saanud maade nimekiri 1. jaanuari 2003. aasta seisuga

I osa: Arengumaad ja -territooriumid (ametlik arenguabi)					II osa: Üleminekumaad ja -territooriumid (ametlik abi)
Vähimarenenud maad	Teised madala rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT < 745 USD elaniku kohta aastal 2001)	Madalama keskmise rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT 746-2 975 USD elaniku kohta aastal 2001)	Kõrgema keskmise rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT 2 976-9 205 USD elaniku kohta aastal 2001)	Suure rahvamajanduse kogutuluga maad (RKT > 9 206 USD elaniku kohta aastal 2001)	Kesk- ja Ida-Euroopa maad ja iseseisvunud endised nõukogude vabariigid	Arenenud arengumaad ja -territooriumid
Afganistan Angola Bangladesh Benin Bhutan Burkina Faso Burundi Cabo Verde Djibouti Ekvatoriaal-Guinea Eritrea Etioopia Gambia Guinea Guinea-Bissau Haiiti Ida-Timor Jeemen Kambodža Kesk-Aafrika VR Kiribati Komoorid Kongo DV Laos Lesotho Libeeria Madagaskar Malawi Maldiivid Mali Mauritaania Mosambiik Myanmar Nepal Nigeeria Ruanda Sambia Samoa Saalomoni saared São Tomé ja Principe Senegal Sierra Leone Somaalia Sudaan Tansaania Togo Tšaad Tuvalu Uganda Vanuatu	Armeenia (1) Aserbaidžaan (1) Côte d’Ivoire Ghana Gruusia (1) India Indoneesia Kamerun Kenya Kongo VR Korea DV Kõrgõzstan (1) Moldova (1) Mongoolia Nigeeria Nicaragua Paapua Uus-Guinea Pakistan Zimbabwe Tadžikistan (1) Usbekistan (1) Vietnam	Albaania (1) Alžeeria Belize Boliivia Bosnia ja Hertsegoviina Dominikaani VR Ecuador Egiptus El Salvador Fidži Filipiinid Guatemala Guyana Hiina Honduras Iraak Iraan Jamaica Jordaania Kasahstan (1) Kolumbia Kuuba Lõuna-Aafrika Makedoonia (EJV) Maroko Marshalli saared Mikroneesia (Liiduriigid) Namiibia Niue Palestiina (Omavalitsus) Paraguay Peruu Serbia ja Montenegro Sri Lanka St Vincent & Grenadiinid Suriname Svaasimaa Süüria Tai Tokelau (2) Tonga Tuneesia Türgi Türkmenistan (1) Wallis ja Futuna (2)	Botswana Brasiilia Cooki saared Costa Rica Dominica Gabon Grenada Horvaatia Liibanon Malaisia Mauritius Mayotte (2) Nauru Panama Saint Helena (2) Saint Lucia Tšiili Venetsueela	Bahrein	Bulgaaria (1) Eesti (1) Leedu (1) Läti (1) Poola (1) Rumeenia (1) Slovakkia (1) Tšehhi (1) Ukraina (1) Ungari (1) Valgevene (1) Venemaa (1)	Aomen (1) Araabia Ühend-emiraadid Aruba (2) Bahama saared Bermuda (2) Brunei Kaimani-saared (2) Falklandi saared (2) Gibraltar (2) Hiina Taibei Hongkong (Hiina) (2) Iisrael Katar Korea Kuveit Küpros Liibüa Hollandi Antillid (1) Malta Prantsuse Polüneesia (2) Briti Neitsisaared (2) Singapur Sloveenia Uus-Kaledoonia (2)
			Maailmapanga laenukõlblikkuse lävi (5 185 USD aastal 2001)
			Anguilla (2) Antigua ja Barbuda Argentiina Barbados Mehhiko Montserrat (2) Omaan Palau saared Saudi Araabia Seišellid St Kitts ja Nevis Trinidad ja Tobago Turks ja Caicos (2) Uruguay

(1) Kesk- ja Ida-Euroopa maad ja iseseisvunud endised Nõukogude Liidu vabariigid.

(2) Territooriumid.

III LISA

OECD ARENGUABIKOMITEE LIIKMED

IV LISA

Väljavõtted Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabikomitee 2001. aasta märtsi soovitusest vähim arenenud maadele antava ametliku arenguabi lahtisidumise kohta

II. Rakendamine

a) Rakendusala

Toetuse lahtisidumine on keeruline protsess. Ametliku arenguabi erinevatele kategooriatele tuleb läheneda erinevalt ning liikmesriikide meetmed soovituse rakendamisel on erineva rakendusala ja ajastusega. Seda arvestades seovad arenguabikomitee liikmesriigid oma ametliku arenguabi vähim arenenud maadele lahti võimalikult suurel määral ja kooskõlas käesolevas soovituses kindlaksmääratud kriteeriumite ja korraga:

Arenguabikomitee liikmesriigid nõustuvad 1. jaanuariks 2002 lahti siduma oma ametliku arenguabi vähim arenenud maadele järgmistes valdkondades: maksebilansi tasakaalustamine ja struktuuride kohandamise toetus; võlgade kustutamine; abi sektori ja multisektori programmidele; abi investeerimisprojektidele; impordi- ja kaubatoetus; kaubandusteenuste lepingud ja ametlik arenguabi valitsusvälistele organisatsioonidele hangetega seotud tegevuse tarbeks.

ii)

Investeeringutega seotud tehnilise koostöö ja iseseisva tehnilise koostöö osas tunnustatakse asjaolu, et arenguabikomitee liikmete poliitika juhtmõtteks võib olla riigi osalemise säilitamise tähtsus doonorriikides koos eesmärgiga kasutada partnerriikide teadmisi ja järgides käesoleva soovituse eesmärke ja põhimõtteid. Iseseisev tehniline koostöö ei kuulu käesoleva soovituse rakendusalasse.

iii)	Toiduabi alal tunnistatakse, et arenguabikomitee liikmesriikide poliitika võib juhinduda arutlustest ja kokkulepetest teistel rahvusvahelistel foorumitel, mis reguleerivad toiduabi andmist, järgides käesoleva soovituse eesmärke ja põhimõtteid.

8.	Käesolevat soovitust ei kohaldata meetmete suhtes, mille maksumus jääb allapoole 700 000 SDR (130 000 SDR investeeringutega seotud tehnilise koostöö puhul).

27.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 344/34

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 2113/2005/EÜ,

14. detsember 2005,

millega muudetakse otsust nr 2256/2003/EÜ eesmärgiga pikendada heade tavade levitamise ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tulemuslikkuse järelevalve programmi 2006. aastaks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 157 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsusega nr 2256/2003/EÜ (3) seati sisse programm MODINIS e-Euroopa 2005 tegevuskava järelevalveks, heade tavade levitamiseks ning võrgu- ja infoturbe parandamiseks ajavahemikus 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2005.

(2)	Otsust nr 2256/2003/EÜ muudeti otsusega nr 787/2004/EÜ, et kohandada võrdlussummasid Euroopa Liidu laienemist arvesse võttes.

(3)	Nõukogu kutsus oma 9. detsembri 2004. aasta resolutsioonis, mis käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tulevikku (IKT), (4) komisjoni alustama ettevalmistustöid e-Euroopa 2005 tegevuskava järelkontrolliks, mis on 2005. aasta järgse uue infoühiskonna tegevuskava oluline osa.

(4)

Komisjoni 19. novembri 2004. aasta teatises “Väljakutsed Euroopa infoühiskonnale pärast 2005. aastat” analüüsitakse väljakutseid, mida peab käsitlema Euroopa infoühiskonna strateegias kuni 2010. aastani. Selles pooldatakse IKT laialdasemat kasutamist ning jätkuvat poliitilist tähelepanu IKTga seotud küsimustele, mis hõlmab vajadust järelevalve ja heade tavade vahetamise järele. See teatis oli lähtekoht analüüsiprotsessile, mille eesmärk on jõuda 2005. aasta jooksul uue, 2006. aastal käivituva infoühiskonna algatuseni.

(5)	Kevadisele Euroopa Ülemkogule esitatud komisjoni 2. veebruaril 2005. aasta teatises “Koostöö majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel – Lissaboni strateegia uus algus” oli välja kuulutatud uus algatus, “i2010: Euroopa infoühiskond”, mille eesmärk on stimuleerida IKT tulemuslikkust.

(6)

Komisjoni 1. juuni 2005. aasta teatises “i2010 - Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks” on visandatud avatud ja konkurentsivõimelise digitaalmajanduse edendamise viieaastase strateegia põhilised poliitilised prioriteedid. Heade tavade vahetamise edendamine ja IKT-toega teenuste tulemuslikkuse järelevalve toetab ka edaspidi dialoogi asjaosaliste ja liikmesriikidega, eriti avatud kooskõlastusmeetodi kontekstis.

(7)

Konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi (2007-2013) loomist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanekus on esildatud raamprogramm ühenduse meetmeteks konkurentsivõime ja innovatsiooni valdkonnas aastatel 2007-2013 ning selles ühendatakse konkreetsed ühenduse meetmed, millega aidatakse kaasa ettevõtlusele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, tööstuse konkurentsivõimele, innovatsioonile, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, keskkonnatehnoloogiatele ja intelligentsele energiale, sealhulgas otsusega nr 2256/2003/EÜ ette nähtud meetmed.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta (5) on sisse seatud ühine raamistik infoühiskonna statistiliste andmete süstemaatiliseks esitamiseks. Need statistilised andmed hõlmavad e-Euroopa võrdlusuuringuteks nõutavat teavet, on asjakohased liikmesriikide tegevuse tulemuslikkuse seiret toetavate struktuurinäitajate suhtes ning vajalikud infoühiskonna analüüsi ühtse aluse loomiseks.

(9)

Kaheteistkümne kuu jooksul pärast e-Euroopa 2005 tegevuskava tähtaja lõppu ja enne raamprogrammi eeldatavat algust 2007. aastal on vaja jälgida ja toetada IKTde arengut kogu majanduses, jätkates võrdlusuuringuid ja struktuurinäitajatel põhinevat statistilist analüüsi ning heade tavade levitamist. Võrdlusuuringute, heade tavade ja poliitika kooskõlastamise programmi raames 2006. aastal võetavate meetmetega toetatakse komisjoni eespool nimetatud 2. veebruari 2005. aasta ja 1. juuni 2005. aasta teatistes seatud eesmärkide saavutamist.

(10)

Järelevalve, kogemustevahetuse, võrdlusuuringute, heade tavade levitamise ning infoühiskonna majanduslike ja ühiskondlike tagajärgede analüüsi mehhanismid peaksid 2006. aastal jätkuma, et saavutada eesmärgid, mis on seatud komisjoni 2. veebruari 2005. aasta teatises, stimuleerimaks IKT arengut e-Euroopa tegevuskava jätkamisel ning seoses komisjoni 1. juuni 2005. aasta teatisega.

(11)	Seepärast tuleks otsust nr 2256/2003/EÜ muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust nr 2256/2003/EÜ muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 1a

1. Programm 2006. aastaks jätkab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengu ja kasutamise järelevalvet kogu majanduses ja heade tavade levitamist ning sellel on järgmised eesmärgid:

a)	liikmesriikide tegevuse tulemuslikkuse ja liikmesriikides toimuva tegevuse tulemuslikkuse järelevalve ning selle võrdlemine maailma parimatega, kasutades võimaluse korral ametlikku statistikat;

b)	liikmesriikide poolt IKT kasutuselevõtu edendamiseks tehtavate riiklike, piirkondlike või kohalike pingutuste toetamine heade tavade analüüsimise ja kogemuste vahetamise mehhanismide väljatöötamise abil üksteist täiendava koosmõju raames;

c)	infoühiskonna majanduslike ja ühiskondlike mõjude analüüsimine seoses poliitiliste diskussioonide edendamisega eelkõige tööstusliku konkurentsivõime ja ühtekuuluvuse ning sotsiaalse hõlvamise osas.

2. Programm koosneb valdkonnaülestest meetmetest, mis täiendavad ühenduse muude valdkondade meetmeid. Nende meetmetega ei dubleerita muudes valdkondades tehtavat tööd muude ühenduse programmide raames. Võrdlusuuringute, heade tavade ja poliitika kooskõlastamise programmi raames võetavate meetmete sihiks on saavutada eesmärgid, mis on seatud kevadisele Euroopa Ülemkogule esitatud komisjoni 2. veebruari 2005. aasta teatises “Koostöö majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel – Lissaboni strateegia uus algus”, et stimuleerida IKT arengut e-Euroopa tegevuskava jätkamisel ning eelkõige selleks, et edendada lairiba, e-valitsust, e-äri, e-tervishoidu ja e-õpet, ning seoses komisjoni 1. juuni 2005. aasta teatise “i2010 - Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”, millega edendatakse avatud ja konkurentsivõimelist digitaalmajandust, eesmärkidega.

3. Programmiga luuakse ka ühine raamistik mitmesuguste riiklike, piirkondlike ja kohalike tasandite üksteist täiendavale koostoimele Euroopa tasandil.”

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 2a

Artiklis 1 a nimetatud eesmärkide saavutamiseks võetakse järgmisi meetmeid:

Meede 1

Tegevuse tulemuslikkuse järelevalve ja võrdlus:

—

andmete kogumine ja analüüsimine võrdleva hindamise näitajate alusel, mis on määratletud nõukogu 18. veebruari 2003. aasta resolutsioonis e-Euroopa 2005 tegevuskava rakendamise kohta, sealhulgas vajadusel piirkondlike näitajate alusel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva statistika kohta. (6)

Meede 2

Heade tavade levitamine:

—	uurimused, millega tehakse kindlaks head tavad riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, mis aitavad kaasa IKT edukale rakendamisele kogu majanduses,

—

toetus sihtotstarbelistele konverentsidele, seminaridele ja õpikodadele, levitus-, teavitus- ja kommunikatsioonitegevusele, millega toetatakse eesmärke, mis on seatud kevadisele Euroopa Ülemkogule esitatud komisjoni 2. veebruari 2005. aasta teatises “Koostöö majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel – Lissaboni strateegia uus algus”, et stimuleerida IKT arengut e-Euroopa tegevuskava jätkamisel, ning seoses komisjoni 1. juuni 2005. aasta teatisega “i2010 - Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”, millega edendatakse avatud ja konkurentsivõimelist digitaalmajandust, et propageerida koostööd ning kogemuste ja heade tavade vahetamist, nagu on määratletud artikli 1a lõike 1 punktis b.

Meede 3

Analüüs ja strateegiline arutelu:

—	sotsiaal- ja majandusekspertide töö toetamine, et anda komisjonile andmeid tulevikupoliitika analüüsi jaoks.

3.	Artikli 4 esimene lõik asendatakse järgmisega: “Programm hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2006. Käesoleva programmi rakendamise finantsraamistikuks määratakse 30 160 000 eurot.”

4.	Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 14. detsember 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

C. CLARKE

(1) Arvamus on esitatud 27. oktoobril 2005. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata)

(2) Euroopa Parlamendi 15. novembri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 1. detsembri 2005. aasta otsus.

(3) ELT L 336, 23.12.2003, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 787/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).

(4) ELT C 62, 12.3.2005, lk 1.

(5) ELT L 143, 30.4.2004, lk 49.

(6) ELT L 143, 30.4.2004, lk 49.”

LISA

“LISA

Mitmeaastane programm, milles käsitletakse e-Euroopa tegevuskava järelevalvet, heade tavade levitamist ning võrgu- ja infoturvet (MODINIS)

Kulutuste suunav jaotus 2003–2005

Üldeelarve protsendimäärad kategooriate ja aastate kaupa
	2003	2004	2005	Kokku 2003–2005
Meede 1 - tegevuse tulemuslikkuse järelevalve ja võrdlus	12 %	14 %	14 %	40 %
Meede 2 - heade tavade levitamine	8 %	10 %	12 %	30 %
Meede 3 - analüüs ja strateegiline arutelu	2 %	3 %	3 %	8 %
Meede 4 - võrgu- ja infoturbe parandamine	17 %	5 %	0 %	22 %
Kokku	39 %	32 %	29 %	100 %

Kulutuste suunav jaotus 2006. aastal

Üldeelarve protsendimäärad kategooriate ja aastate kaupa
	2006
Meede 1 - tegevuse tulemuslikkuse järelevalve ja võrdlus	55 %
Meede 2 - heade tavade levitamine	30 %
Meede 3 - analüüs ja strateegiline arutelu	15 %
Meede 4 - võrgu- ja infoturbe parandamine	0 %
Kokku	100 %”

27.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 344/40

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/84/EÜ,

14. detsember 2005,

millega muudetakse 22. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (ftalaadid mänguasjades ja lapsehooldusvahendites)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Asutamislepingu artiklis 14 sätestatakse sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine.

(2)	Töö siseturu väljaarendamisel peaks parandama elukvaliteeti, tervisekaitset ja tarbijakaitset. Käesolev direktiiv vastab nõudele tagada kõikide ühenduse poliitikate ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tervisekaitse ja tarbijakaitse kõrge tase.

(3)

Teatud ftalaatide kasutamine plastifitseeritud materjalist valmistatud või plastifitseeritud materjalist valmistatud komponente sisaldavates mänguasjades ja lapsehooldusvahendites peaks olema keelatud, kuna teatud ftalaadid on või võivad olla ohtlikud laste tervisele. Mänguasjad ja lapsehooldusvahendid, mida saab suhu panna, kuigi need pole selleks mõeldud, võivad teatud tingimustel väikelaste tervisele ohtlikud olla, kui need on valmistatud plastifitseeritud materjalist või kui neil on plastifitseeritud materjalist osi, mis sisaldavad teatud ftalaate.

(4)	Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee (SCTEE) on pärast komisjoni järelepärimist esitanud arvamuse kõnealuste ftalaatide tekitatavate terviseohtude kohta.

(5)

Komisjoni 1. juuli 1998. aasta soovitusega 98/485/EÜ mänguasjade ja lapsehooldusvahendite kohta, mis on ette nähtud suhu panemiseks alla kolmeaastastele lastele ja mis on valmistatud teatud ftalaate sisaldavast pehmest PVC-st, (4) kutsutakse liikmesriike üles võtma meetmeid, et tagada laste tervise kaitse kõrge tase seoses kõnealuste toodetega.

(6)

Alates 1999. aastast on kuue ftalaadi kasutamine alla kolmeaastastele lastele suhu panemiseks ette nähtud mänguasjades ja lapsehooldusvahendites ajutiselt Euroopa Liidu tasandil keelatud, tulenevalt komisjoni otsusest 1999/815/EÜ (5) nõukogu 29. juuni 1992. aasta direktiivi 92/59/EMÜ (üldise tooteohutuse kohta) (6) raames. Kõnealust otsust uuendatakse regulaarselt.

(7)

Teatud liikmesriikide poolt juba vastu võetud piirangud mänguasjade ja lapsehooldusvahendite turuleviimise kohta nende ftalaadisisalduse tõttu mõjutavad otseselt siseturu väljakujunemist ja toimimist. Seetõttu on vajalik ühtlustada liikmesriikide õigusaktid kõnealuses valdkonnas ja sellest tulenevalt muuta direktiivi 76/769/EMÜ (7) I lisa.

(8)	Seal, kus teaduslik hindamine ei võimalda ohtu piisava täpsusega määrata, tuleks rakendada ettevaatuspõhimõtet, et kindlustada tervisekaitse kõrge tase, eelkõige laste suhtes.

(9)	Laste arenevad organismid on eriti vastuvõtlikud reproduktiivtoksilistele ainetele. Sel põhjusel tuleks vähendada nii palju kui võimalik laste kokkupuudet kõikide reaalselt välditavate allikatega, millest eritub neid aineid, eelkõige toodetega, mis pannakse lastele suhu.

(10)

Riski hindamise ja/või nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (8) raames on bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP), dibutüülftalaat (DBP) ja bensüülbutüülftalaat (BBP) tunnistatud reproduktiivtoksilisteks aineteks ja seetõttu klassifitseeritud 2. klassi reproduktiivtoksiliste ainete hulka.

(11)

Teaduslikud andmed diisononüülftalaat (DINP), diisodetsüülftalaat (DIDP) ja di(-n-)oktüülftalaat (DNOP) kohta on kas puudulikud või vastuolulised, kuid ei saa välistada, et need kujutavad võimalikku ohtu, kui neid kasutada mänguasjades ja lapsehooldusvahendites, mida määratluse kohaselt toodetakse laste jaoks.

(12)

Kõnealuste ftalaatidega kokkupuute hindamise ebamäärasus, näiteks suhupaneku kordade arv ja kokkupuude heitainetega, mis pärinevad teistest allikatest, nõuab, et tuleb arvesse võtta ettevaatusabinõusid. Seetõttu tuleks nende ftalaatide kasutamisele mänguasjades ja lapsehooldusvahendites ja sellisete toodete turuleviimisele kehtestada piirangud. Siiski peaks proportsionaalsuse põhimõtte tõttu olema piirangud DINP, DIDP ja DNOP suhtes kergemad kui DEHP, DBP ja BBP suhtes kavandatavad piirangud.

(13)	Komisjon peaks üle vaatama inimestele ohtu kujutada võivate plastifitseeritud materjalist valmistatud või plastifitseeritud materjalist valmistatud komponente sisaldavate toodete muu kasutamise, eelkõige nende kasutamise meditsiiniseadmetes.

(14)	Vastavalt komisjoni ettevaatuspõhimõtte teatisele tuleks kõnealusele põhimõttele tuginevad meetmed üle vaadata, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid.

(15)

Komisjon peaks koostöös liikmesriikide ametiasutustega, kes on vastutavad turujärelevalve ja täitetoimingute eest seoses mänguasjade ja lapsehooldusvahenditega, ja konsulteerides asjaomaste tootjate ja maaletoojate organisatsioonidega kontrollima ftalaatide ja muude plastifikaatoritena kasutatavate ainete kasutamist mänguasjades ja lapsehooldusvahendites.

(16)	Direktiivis 76/769/EMÜ tuleks määratleda mõiste “lapsehooldusvahend”.

(17)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama.

(18)	Komisjon vaatab üle direktiivi 76/769/EMÜ I lisas loetletud ftalaatide kasutamise muudes toodetes, kui nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 793/93 (olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta) (10) alusel on lõpule viidud ohu hindamine.

(19)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira ühenduse õigusnorme, mis sätestavad töötajate kaitse miinimumnõuded, mis sisalduvad nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivis 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) (11) ja sellel põhinevates üksikdirektiivides, eelkõige nõukogu 28. juuni 1990. aasta direktiivis 90/394/EMÜ (töötajate kaitsmise kohta tööl kantserogeenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest) (12) ja nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiivis 98/24/EÜ (töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl), (13)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 76/769/EMÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 1 lõikele 3 lisatakse järgmine punkt:

“c)	lapsehooldusvahend – toode, mis on ette nähtud lapse uinumise, rahustamise, hügieeni või toitmise hõlbustamiseks või imemise lapsele hõlpsamaks muutmiseks.”

2.	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Komisjon hindab hiljemalt 16. jaanuariks 2010 ümber direktiivis 76/769/EMÜ, nii nagu seda on muudetud käesoleva direktiiviga, sätestatud meetmed, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid käesoleva direktiivi lisas kirjeldatud ainete ning nende asendajate kohta ja kui see on põhjendatud, tuleb kõnealuseid meetmeid vastavalt muuta.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 16. juuliks 2006. Nad teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 16. jaanuarist 2007.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 14. detsember 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

C. CLARKE

(1) EÜT C 116 E, 26.4.2000, lk 14.

(2) EÜT C 117, 26.4.2000, lk 59.

(3) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2000. aasta arvamus (EÜT C 121, 24.4.2001, lk 410), nõukogu 4. aprilli 2005. aasta ühine seisukoht (ELT C 144 E, 14.6.2005, lk 24); Euroopa Parlamendi 5. juuli 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. novembri 2005. aasta otsus.

(4) EÜT L 217, 5.8.1998, lk 35.

(5) EÜT L 315, 9.12.1999, lk 46. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/781/EÜ (ELT L 344, 20.11.2004, lk 35).

(6) EÜT L 228, 11.8.1992, lk 24. Direktiiv on kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/95/EÜ (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

(7) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/98/EÜ (ELT L 305, 1.10.2004, lk 63).

(8) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/73/EÜ (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1).

(9) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(10) EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(11) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(12) EÜT L 196, 26.7.1990, lk 1. Direktiiv on kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/37/EÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).

(13) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

LISA

Direktiivi 76/769/EMÜ I lisale lisatakse järgmised punktid:

“[XX.] Järgmised ftalaadid (või muud CASi ja EINECSi numbritega ained mis sisaldavad vastavat ainet):

bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP)

CASi nr 117-81-7

Einecsi nr 204-211-0

dibutüülftalaat (DBP)

CASi nr 84-74-2

Einecsi nr 201-557-4

bensüülbutüülftalaat (BBP)

CASi nr 85-68-7

Einecsi nr 201-622-7

Mänguasjades ja lapsehooldusvahendites ei tohi kasutada ainena või valmistise koostisainena rohkem kui 0,1 % plastifitseeritud materjali massist.

Mänguasju ja lapsehooldusvahendeid, milles loetletud ftalaatide kontsentratsioon ületab eelnimetatud piirväärtuse, ei ole lubatud turule viia.

[XXa.] Järgmised ftalaadid (või muud CASi ja EINECSi numbritega ained, mis sisaldavad vastavat ainet):

diisononüülftalaat (DINP)

CASi nr 28553-12-0 ja 68515-48-0

Einecsi nr 249-079-5 ja 271-090-9

diisodetsüülftalaat (DIDP)

CASi nr 26761-40-0 ja 68515-49-1

Einecsi nr 247-977-1 ja 271-091-4

di(-n-)oktüülftalaat (DNOP)

CASi nr 117-84-0

EINECSi nr 204-214-7

Mänguasjades ja lapsehooldusvahendites, mida laps saab suhu panna, ei tohi kasutada ainena või valmistise koostisainena rohkem kui 0,1 % plastifitseeritud materjali massist.

Mänguasju ja lapsehooldusvahendeid, milles loetletud ftalaatide kontsentratsioon ületab eelnimetatud piirväärtuse, ei ole lubatud turule viia.”

27.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 344/44

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/88/EÜ,

14. detsember 2005,

millega muudetakse direktiivi 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/14/EÜ (3) on läbi vaadanud komisjoni moodustatud välitingimustes kasutatavate seadmete töörühm.

(2)	Oma 8. juuli 2004. aasta aruandes jõudis nimetatud töörühm järeldusele, et mitmed alates 3. jaanuarist 2006 kohustuslikult rakendatavad II etapi piirangud ei ole tehniliselt teostatavad. Seadmete turuleviimist või kasutuselevõttu ei olnud plaanis piirata ainult tehnilise teostatavuse alusel.

(3)	Seepärast on vaja sätestada, et direktiivi 2000/14/EÜ artiklis 12 loetletud teatavat liiki seadmeid, mille puhul ei suudeta saavutada II etapi piiranguid 3. jaanuariks 2006 üksnes tehnilistel põhjustel, võib siiski alates kõnealusest kuupäevast turule viia ja/või kasutusele võtta.

(4)

Direktiivi 2000/14/EÜ rakendamise esimese viie aasta kogemused on näidanud, et kõnealuse direktiivi artiklites 16 ja 20 sätestatud kohustuste täitmine nõuab täiendavat aega ning et kõnealune direktiiv on vaja võimaliku muutmise eesmärgil läbi vaadata, eriti seoses direktiivis osutatud II etapi piirangutega. Seepärast on vaja direktiivi 2000/14/EÜ artikli 20 lõikes 1 osutatud aruande, mis käsitleb komisjoni kogemusi direktiivi rakendamisel ja haldamisel, Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitamise tähtpäeva kahe aasta võrra pikendada.

(5)

Direktiivi 2000/14/EÜ artikli 20 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, kas ja mil määral lubab tehnika areng vähendada muruniidukite, murutrimmerite ja muruserva trimmerite müra piirväärtusi. Võttes arvesse asjaolu, et kõnealuse direktiivi artikli 20 lõike 1 kohased kohustused on artikli 20 lõike 3 kohaste kohustustega võrreldes üksikasjalikumad ning tegevuse kattumise vältimiseks, on asjakohane, et nimetatud liiki seadmeid kajastatakse kõnealuse direktiivi artikli 20 lõikes 1 sätestatud üldaruandes. Seega tuleks kõnealuse direktiivi artikli 20 lõikes 3 sätestatud eraldi aruandekohustus välja jätta.

(6)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt siseturu jätkuva toimimise tagamist, nõudes välitingimustes kasutatavate seadmete vastavust keskkonnamüra käsitlevatele ühtlustatud sätetele, ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada ning seda saab kõnealuse meetme ulatust ja mõju arvesse võttes paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale ning piirab muudatuste reguleerimisala seda liiki seadmetega, mille puhul on II etapi nõuete täitmine võimatu tehnilistel põhjustel.

(7)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (4) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama.

(8)	Seetõttu tuleks direktiivi 2000/14/EÜ vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2000/14/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artiklis 12 olev tabel asendatakse järgmisega:

“Seadme liik	Installeeritud netovõimsus P (kW) Elektriline võimsus P el (5) (kW) Seadme mass m (kg) Lõikelaius L (cm)	Lubatud helivõimsuse tase dB/1 pW
		I etapp Alates 3. jaanuarist 2002	II etapp Alates 3. jaanuarist 2006
Tihendamismasinad (vibrorullid, -plaadid ja rammid)	P ≤ 8	108	105 (6)
	8 < P ≤ 70	109	106 (6)
	P > 70	89 + 11 lg P	86 + 11 lg P (6)
Linttraktoril põhinevad buldooserid, laadurid ja ekskavaator-laadurid	P ≤ 55	106	103 (6)
	P > 55	87 + 11 lg P	84 + 11 lg P (6)
Ratastraktoril põhinevad buldooserid, laadurid, ekskavaator-laadurid, kallurid, greiderid, laadurkopaga prügilatihendajad, sisepõlemismootori, kraanaseadme ja vastukaaluga veoautod, iseliikuvad kraanad, tihendusmasinad (mittevibreerivad rullid), teekattematerjali laoturid, hüdraulilised pumbajaamad	P ≤ 55	104	101 (6) (7)
	P > 55	85 + 11 lg P	82 + 11 lg P (6) (7)
Ekskavaatorid, ehitus-tõstukid kaupade transportimiseks, ehitusvintsid, motoblokid	P ≤ 15	96	93
	P > 15	83 + 11 lg P	80 + 11 lg P
Käsisuruõhuhaamrid ja -kirkad	m ≤ 15	107	105
	15 < m < 30	94 + 11 lg m	92 + 11 lg m (6)
	m ≥ 30	96 + 11 lg m	94 + 11 lg m
Tornkraanad		98 + lg P	96 + lg P
Keevitus- ja elektrigeneraatorid	P el ≤ 2	97 + lg P el	95 + lg P el
	2 < P el ≤ 10	98 + lg P el	96 + lg Pel
	10 > P el	97 + lg P el	95 + lg P el
Kompressorid	P ≤ 15	99	97
Kompressorid	P > 15	97 + 2 lg P	95 + 2 lg P
Muruniidukid ja -trimmerid, muruservatrimmerid	L ≤ 50	96	94 (6)
	50 < L ≤ 70	100	98
	70 < L ≤ 120	100	98 (6)
	L > 120	105	103 (6)
Lubatav helivõimsuse tase tuleb ümardada üles- või allapoole lähima täisarvuni (alla 0,5 ümardada allapoole, suurem või võrdne 0,5ga ümardada ülespoole).”

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad “hiljemalt 3. jaanuaril 2005” sõnadega “hiljemalt 3. jaanuaril 2007”;

b)	lõige 3 jäetakse välja.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2005. Liikmesriigid teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid meetmeid alates 3. jaanuarist 2006.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile oma käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 14. detsember 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

C. CLARKE

(1) Arvamus on esitatud 27. oktoobril 2005. aastal (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Euroopa Parlamendi 26. oktoobri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. detsembri 2005. aasta otsus.

(3) EÜT L 162, 3.7.2000, lk.1.

(4) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(5) Pel keevitusgeneraatorite jaoks: tavapärane keevitusvool, korrutatuna tavapärase koormuspingega tootja märgitud madalaima võimsusteguri juures.

Pel elektrigeneraatorite jaoks: põhivõimsus ISO 8528-1:1993 punkti 13.3.2 kohaselt.

(6) Järgmist liiki seadmetele on II etapi arvväärtused üksnes soovituslikud:

—	käsijuhtimisega vibrorullid,

—	vibroplaadid (>3kW),

—	vibrorammid,

—	buldooserid (terasroomikutega),

—	laadurid (terasroomikutega > 55 kW),

—	sisepõlemismootori, kraanaseadme ja vastukaaluga veoautod,

—	teekattematerjali laoturid,

—	sisepõlemismootoriga käsisuruõhuhaamrid ja -kirkad (15 < mass < 30),

—	muruniidukid ja murutrimmerid/muruservatrimmerid.

Lõplikud arvväärtused sõltuvad direktiivi muutmisest artikli 20 lõikes 1 ettenähtud aruande põhjal. Kui muudatusi ei tehta, kohaldatakse I etapi arvväärtusi ka II etapil.

(7) Ühemootorilistele liikurkraanadele kohaldatakse I etapi arvnäitajaid kuni 3. jaanuarini 2008. Pärast seda kuupäeva kohaldatakse II etapi arvnäitajaid.

Lubatav helivõimsuse tase tuleb ümardada üles- või allapoole lähima täisarvuni (alla 0,5 ümardada allapoole, suurem või võrdne 0,5ga ümardada ülespoole).”

27.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 344/47

KOMISJONI OTSUS,

20. detsember 2005,

sagedusala 169,4-169,8215 MHz kasutamise ühtlustamise kohta ühenduses

(Teatavaks tehtud numbri C(2005) 5503 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/928/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitikat reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus), (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 9. oktoobri 1990. aasta direktiiv 90/544/EMÜ sagedusribade kohta, mis on eraldatud üleeuroopalise üldkasutatava maismaa kaugotsingu teenuse kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses (ERMES-direktiiv), (2) tühistati 27. detsembril 2005. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/82/EÜ. (3) Selle direktiiviga nõuti, et liikmesriigid eraldaksid raadiosagedusalas 169,4–169,8 MHz neli kanalit üle-euroopalise üldkasutatava maapealse isikuotsingu teenuse jaoks (edaspidi “ERMES”) ja tagaksid, et ERMESi teenused hõivaksid vastavalt kaubanduslikele nõudmistele võimalikult kiiresti kogu raadiosagedusala vahemikus 169,4–169,8 MHz.

(2)	Raadiosagedusala 169,4–169,8 MHz kasutamine ühenduses ERMESi jaoks on oluliselt vähenenud või isegi täielikult lõppenud, nii et ERMES ei kasuta kõnealust sagedusala tõhusalt, mistõttu seda võiks pigem rakendada teiste ühenduse poliitikast tulenevate vajaduste täitmiseks.

(3)

Raadiospektrit käsitleva otsuse artikli 4 lõike 2 kohaselt volitas komisjon 7. juulil 2003. aastal Euroopa postside- ja telekommunikatsiooniadministratsioonide konverentsi (edaspidi “CEPT”) koguma teavet sagedusala 169,4–169,8 MHz praeguse ja tulevase võimaliku kasutamise kohta, et koostada loetelu raadiosagedusala muude rakenduste kohta ning eriti selliste võimaluste kohta, mis ei ole seotud ainult tavapäraste elektrooniliste sideteenustega. CEPTil paluti iga rakenduse puhul hinnata erinevate rakenduste kooseksisteerimise võimalust ning võimalust kasutada alternatiivseid raadiosagedusalasid kooskõlas raamdirektiivi põhimõtetega. Juba osaliselt ühtlustatud raadiosagedusala sobib teatavate siseturu rajamise ja toimimisega seotud rakenduste puhul mitmetes ühenduse poliitikavaldkondades, millest mõningatest oleks tõenäoliselt kasu puuetega inimestele või Euroopa Liidus justiits- ja siseküsimustes tehtavale koostööle.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)) (4) artikli 8 lõikes 4 on sätestatud, et liikmesriigid toetavad Euroopa Liidu kodanike huve, käsitledes muu hulgas teatavate sotsiaalsete rühmade, eelkõige kuulmispuudega isikute ja kiiret abi vajavate isikute vajadusi.

(5)

Tehniliste uuringute ja kogutud teabe põhjal kinnitas CEPT, et direktiivi 90/544/EMÜ vastuvõtmisest hoolimata on kõnealust raadiosagedusala kasutatud ERMESi jaoks väga vähe ning et vajadus isikuotsingusüsteemide järele on Euroopas muutunud, sest kõnealused süsteemid on asendatud muude tehnoloogiatega, näiteks GSMi kaudu toimivate lühisõnumisüsteemidega.

(6)	Seega tuleb ühenduses muuta raadiosagedusalas 169,4–169,8 MHz ERMESi jaoks määratud ala kasutusotstarvet, et tagada sagedusala tõhusam kasutamine, samal ajal säilitades kõnealuse sagedusala kasutuse ühtluse.

(7)

Vastavalt volitustele koostas CEPT uue sagedusplaani ja kanalijaotuse, mis võimaldab ühenduse vajaduste täitmiseks jagada sagedusala 169,4–169,8125 MHz kuut liiki eelisrakenduste vahel. Kõnealused vajadused hõlmavad järgmist: kuuldeaparaatide näol antav abi kuulmispuudega inimestele, kelle jaoks parandaks ühtlustatud raadiosagedusala kasutamine ühenduses liikmesriikide vahel reisimise tingimusi ja vähendaks seadmete hinda mastaabisäästu kaudu; siseturu arendamine sotsiaalhäiresüsteemide jaoks, mis võimaldavad vanuritel või puudega inimestel saata häiresõnumeid, vara jälgimis- või jälitamisseadmed, mis aitaksid jälgida ja leida varastatud kaupu ühenduses, vee- ja elektrivarustusettevõtetes kasutatavad näidikulugemissüsteemid; ning sellised olemasolevad isikuotsingusüsteemid nagu ERMES ja ajutiselt kasutatavad PMR raadiosüsteemid, mida kasutatakse mõnest päevast kuni mõne kuuni kestvate erakordsete sündmuste puhul.

(8)

Komisjoni loeb CEPTi töö tulemused rahuldavaks, neid tuleks kohaldada ühenduses ning liikmesriigid peaksid neid rakendama. Kehtivad ERMESi ja/või PMR-load, mis ei ole kooskõlas uue sagedusplaani ja kanalijaotusega, peaksid jääma jõusse kuni kehtivusaja lõpuni või kuni ERMES ja/või PMR rakendused saab ilma liigsete kuludeta üle viia asjakohastesse raadiosagedusaladesse.

(9)

Raadiosagedusala kasutuselevõtmisel tuleks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivile 2002/20/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv)) (5) kasutada võimalikult lihtsat loasüsteemi ilma individuaalseid kasutusõigusi andmata.

(10)

Kuigi mõnes poliitikavaldkonnas kehtivate sageduskasutusnõuetega võidakse ette näha sageduse kasutamise ainuõiguse määramine, on üldiselt asjakohane kehtestada võimalikult üldised sagedusala kasutamistingimused, nii et sagedusala kasutamisel juhindutaks ainult kindlatest töötsükli ja võimsustaseme piirangutest, ning tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 1999. aasta direktiiviga 1999/5/EÜ (raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta) (6) liituvate harmoneeritud standarditega, et eraldatud sagedusel töötavad seadmed põhjustaksid võimalikult vähe raadiohäireid.

(11)	Sagedusala 169,4–169,8125 MHz suurevõimsuslikus osas asuvate kanalite kooskõlastamine naaberriikide vahel tagatakse kahe- või mitmepoolsete lepinguga.

(12)	Et tagada sagedusala 169,4–169,8125 MHz tõhus kasutamine ka edaspidi, peaksid administratsioonid jätkama sageduskasutuse tõhususe uuringuid, eriti kaitsevahemiku osas.

(13)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolev otsus käsitleb raadiosagedusala 169,4–169,8125 MHz kasutustingimuste ja tõhusa kasutamise ühtlustamist ühenduses.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	kuuldeaparaat – raadioside süsteem, mis tavaliselt sisaldab üht või mitut raadiosaatjat ning üht või mitut raadiovastuvõtjat, mis võimaldavad parandada kuulmispuudega isikute kuulmisvõimet;

b)	sotsiaalhäiresüsteem – usaldusväärne teisaldatavate seadmetega raadiosidesüsteem ja -võrk, mis võimaldab hädasoleval isikul piiratud alal lihtsalt edastada hädaabiteateid;

c)	näidikute lugemise süsteem – kaugjuhitav süsteem, mis võimaldab kaugjälgimist ja -mõõtmist ning töökäskluste edastamist raadiosideseadmete abil;

d)	vara jälgimis- ja jälitamissüsteem – süsteem, mis võimaldab jälgida, jälitada ning üles leida kaupu ning mis koosneb peamiselt kaitstavale esemele asetatud raadiosaatjast ja vastuvõtjast ning võib sisaldada ka häireseadet;

e)	isikuotsingusüsteem – süsteem, mis võimaldab ühesuunalist raadiosidet saatja ja vastuvõtja vahel, kasutades baasjaama ja liikuvat vastuvõtjat;

f)	PMR raadioside – maismaale sobiv sidelahendus, mis kasutab simpleks-, pooldupleks- ja võimaluse korral dupleksedastusrežiimi lõppseadme tasemel piiratud kasutajarühmade omavahelise side tagamiseks.

Artikkel 3

Ühtlustatud rakendused

1. Sagedusala 169,4–169,8125 MHz jagatakse väikese- ja suurevõimsuslikuks osaks. Sagedusplaan ja kanalijaotus sätestatakse käesoleva otsuse lisas.

2. Raadiosagedusala 169,4–169,8125 MHz väikesevõimsuslikus osas kasutatakse järgmisi eelisrakendusi:

a)	kuuldeaparaatide ainukasutus;

b)	sotsiaalhäiresüsteemi ainukasutus;

c)	näidikute lugemise süsteemide ühiskasutus;

d)	väikesevõimsuslike jälgimis- ja jälitamissüsteemide ühiskasutus.

3. Raadiosagedusala 169,4–169,8125 MHz suurevõimsuslikus osas võetakse kasutusele järgmised soovitatavad rakendused:

a)	suure võimsusega jälgimis- või jälitamisseadmete süsteemid;

b)	olemasolevad isikuotsingusüsteemid või raadiosagedusala teistest kanalitest ümberpaigutatud isikuotsingusüsteemid.

4. Raadiosagedusalas 169,4–169,8125 MHz võib kasutada alternatiivrakendusi, kui sellega ei kahjustata eelisrakenduste ühtlustatud kasutamist. Alternatiivrakendused on:

a)	kuuldeaparaadid ühiskasutusega ja väikesevõimsuslikus osas;

b)	jälgimis- ja isikuotsingusüsteemid, ajutine kasutus ning PMR raadiosüsteemid, mida kasutatakse siseriiklikul tasandil sagedusala suurevõimsuslikus osas.

5. Raadiosagedusala 169,4–169,8125 MHz väikesevõimsuslikus osas on suurim efektiivne kiirgusvõimsus kuni 0,5 W (e.r.p). Näidikute lugemise süsteemide ning jälgimis- ja jälitamissüsteemide suurimad töötsüklid peavad sagedusala 169,4–169,8125 MHz väikesevõimsuslikus osas olema vastavalt väiksemad kui 10 % ja 1 %.

6. Kõik raadiosagedusala 169,4–169,8125 MHz kasutavad isikuotsingusüsteemid ja PMR raadiosüsteemid, mis ei ole kooskõlas artikli 3 lõigetega 1–5, võivad töötada kuni käesoleva otsuse teatavakstegemise kuupäeval kehtiva loa kehtivusaja lõpuni.

Artikkel 4

Artikli 3 rakendamine

Artiklit 3 kohaldatakse alates 27. detsembrist 2005.

Artikkel 5

Läbivaatamine

Liikmesriigid jälgivad raadiosagedusala 169,4–169,8125 MHz kasutamist, et tagada selle tõhus kasutamine, ning teavitavad oma järeldustest komisjoni.

Artikkel 6

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(2) EÜT L 310, 9.11.1990, lk 28.

(3) ELT L 344, 27.12.2005, lk 38.

(4) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

(5) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21.

(6) EÜT L 91, 7.4.1999, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

LISA

Raadiosagedusala 169,4–169,8125 MHz sagedusplaan

Väikesevõimsuslikud rakendused

Kaitsevahemik

Suurevõimsuslikud rakendused

Konkreetsed väikesevõimsuslikud rakendused

Sotsiaalhäiresüsteemid

Kuuldeaparaadid

Sotsiaalhäiresüsteemid

Jälgimis- ja jälitamissüsteem

Isikuotsing

Jälgimis- ja jälitamissüsteem

Isikuotsingu süsteem

Jälgimis- ja jälitamissüsteem

Kuuldeaparaadid

Ainukasutus

Neid kanaleid võib kasutada siseriiklikul tasandil selliste suurevõimsuslike rakenduste puhul nagu isikuotsingu-, jälitamis-, ajutiseks kasutamiseks ettenähtud või PMR raadiosüsteemid.

12,5

12,5 (1)

4b+5+6a

6b+7+8a

10a

10b

11a

11b

12a

12b

13a

13b

14a

14b

15a

15b

16a

16b

Seletus

1. rida: rakenduse kategooria, st väikesevõimsuslikud või suurevõimsuslikud rakendused.

2. rida: eelisrakendused:

—	konkreetsed väikesevõimsuslikud rakendused: vaata artikli 3 lõike 2 punktid c ja d,

—	sotsiaalhäiresüsteemid: vaata artikli 3 lõike 2 punkt b,

—	kuuldeaparaadid: vaata artikli 3 lõike 2 punkt a,

—	jälgimis- ja jälitussüsteem (suurevõimsuslik): vaata artikli 3 lõike 3 punkt a,

—	isikuotsingusüsteem: vaata artikli 3 lõike 3 punkt b.

3. rida: alternatiivrakendused: vaata artikli 3 lõige 4.

4. ja 5. rida: kanaliraster (kHz) ja kanali number.

Kanalijaotus sagedusalas 169,4–169,8125 MHz

12,5 kHz ribalaius		25 kHz ribalaius		50 kHz ribalaius
Kanali number	Kesksagedus	Kanali number	Kesksagedus	Kanali number	Kesksagedus
1a	169,406250	1	169,412500
1b	169,418750			“0”	169,437500
2a	169,431250	2	169,437500
2b	169,443750
3a	169,456250	3	169,462500
3b	169,468750
4a	169,481250	4	169,487500
4b	169,493750			“1”	169,512500
5a	169,506250	5	169,512500
5b	169,518750
6a	169,531250	6	169,537500
6b	169,543750			“2”	169,562500
7a	169,556250	7	169,562500
7b	169,568750
8a	169,581250	8	169,587500
8b	169,593750
Kaitsevahemik 12,5 kHz
9a	169,618750	9	169,62500
9b	169,631250
10a	169,643750	10	169,65000
10b	169,656250
11a	169,668750	11	169,67500
11b	169,681250
12a	169,693750	12	169,70000
12b	169,706250
13a	169,718750	13	169,72500
13b	169,731250
14a	169,743750	14	169,75000
14b	169,756250
15a	169,768750	15	169,77500
15b	169,781250
16a	169,793750	16	169,80000
16b	169,806250

(1) Seoses võimalusega kasutada iga suurevõimsuslikku kanalit ajutiste rakenduste jaoks. Piiriülese koordineerimise lihtsustamiseks peavad 25 kHz kanaleid kasutavad süsteemid kasutama kanalirastrit alates 9. kanali alumisest piirist.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 344

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 27. detsember 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2110/2005, 14. detsember 2005, ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2111/2005, 14. detsember 2005, mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9 ( 1 )	15
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2112/2005, 21. november 2005, ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta	23
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2113/2005/EÜ, 14. detsember 2005, millega muudetakse otsust nr 2256/2003/EÜ eesmärgiga pikendada heade tavade levitamise ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tulemuslikkuse järelevalve programmi 2006. aastaks ( 1 )	34
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/82/EÜ, 14. detsember 2005, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/544/EMÜ sagedusribade kohta, mis on eraldatud üleeuroopalise üldkasutatava maismaa kaugotsingu teenuse kooskõlastatud kasutuselevõtmiseks ühenduses ( 1 )	38
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/84/EÜ, 14. detsember 2005, millega muudetakse 22. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (ftalaadid mänguasjades ja lapsehooldusvahendites)	40
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/88/EÜ, 14. detsember 2005, millega muudetakse direktiivi 2000/14/EÜ välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta ( 1 )	44

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 20. detsember 2005, sagedusala 169,4-169,8215 MHz kasutamise ühtlustamise kohta ühenduses (Teatavaks tehtud numbri C(2005) 5503 all) ( 1 )	47

		Parandus
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/44/EÜ (ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel) parandus (ELT L 255, 30.9.2005)	52


	(1) EMPs kohaldatav tekst.