21.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 335/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2095/2005,

20. detsember 2005,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teabe edastamise suhtes tubakasektoris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2075/92 toortubakaturu ühise korralduse kohta, (1) ja eriti selle artiklit 21,

ning arvestades järgmist:

(1)	Selleks et komisjon saaks jälgida turusuundumusi määrusega (EMÜ) nr 2075/92 kehtestatud ühise turukorraldusega hõlmatud toortubakasektoris, peavad liikmesriigid edastama vajaliku teabe.

(2)	Selleks võeti vastu komisjoni 29. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 604/2004 teabe edastamise kohta tubakasektoris alates 2000. aasta saagikoristusest. (2)

(3)

Edastatav teave peaks andma üldülevaate kogu ühenduse tubakaturu kohta ja selle puhul tuleks eelkõige arvesse võtta nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (3) sätteid ja rakenduseeskirju.

(4)	Tõhusa haldamise huvides tuleks edastatav teave liigitada tubakasordirühmade järgi ja tuleks kehtestada teabe esitamise tähtajad.

(5)	Seepärast on asjakohane vastavalt kohandada edastatavat teavet käsitlevaid sätteid.

(6)	Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 604/2004 kehtetuks tunnistada ja asendada see uue määrusega.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tubakaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid edastavad komisjonile elektrooniliselt iga saagikoristuse kohta IA, IB, II ja III lisaga ettenähtud teabe vastavalt kõnealustes lisades esitatud tähtaegadele.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et asjaomased ettevõtjad esitavad neile nõutava teabe asjakohaste tähtaegade jooksul.

Artikkel 3

1. Määrus (EÜ) nr 604/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Selle kohaldamist jätkatakse siiski 2005. aasta saagikoristust käsitleva teabeedastuse suhtes.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid tuleb lugeda IV lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1679/2005 (ELT L 271, 15.10.2005, lk 1).

(2) ELT L 97, 1.4.2004, lk 34.

(3) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 118/2005 (ELT L 24, 27.1.2005, lk 15).

IA LISA

Teave, mis edastatakse komisjonile hiljemalt asjaomase saagikoristusaasta 31. juuliks

Saagikoristus: …

Deklareeriv liikmesriik: …

Tubakatootjate koguarv: …

Esmatöötlejate koguarv: …

IB LISA

Teave, mis edastatakse komisjonile hiljemalt asjaomase saagikoristusaasta 31. juuliks

Saagikoristus: …

Deklareeriv liikmesriik: …

Sordirühm: …

Tootjaliikmesriik

(deklarant)

Tootjaliikmesriik

Nimi:

Tootjaliikmesriik

Nimi:

Tootjaliikmesriik

Nimi:

1.	KÜLVIEELSED LEPINGUD

1.1.	Registreeritud külvieelsete lepingute arv

1.2.	Määruse (EÜ) nr 1973/2004 XXVIII lisas osutatud niiskusesisaldusega tubaka kogus (tonnides), mis on hõlmatud lepingutega

1.3.	Lepingutega hõlmatud kogupindala (hektarites)

2.	TUBAKATOOTJAD

2.1.	Tubakatootjate koguarv

2.2.	Tootjaorganisatsiooni kuuluvate tubakatootjate arv

3.	ESMASE TÖÖTLEMISE ETTEVÕTTED

3.1.	Külvieelseid lepinguid sõlmivate esmase töötlemise ettevõtete arv

4.	HINNAD (1)

4.1.	Külvieelsetes lepingutes kokkulepitud maksimumhind (eurodes kg kohta) asjakohases valuutas, v.a maksud ja muud lõivud. Märkida standardkvaliteet

4.2.	Külvieelsetes lepingutes kokkulepitud miinimumhind (eurodes kg kohta) asjakohases valuutas, v.a maksud ja muud lõivud. Märkida standardkvaliteet

(1) Omavääringut kasutavad liikmesriigid kohaldavad saagikoristusaasta 1. jaanuaril kehtivat ümberarvestuskurssi.

II LISA

Teave, mis edastatakse komisjonile hiljemalt asjaomasele saagikoristusaastale järgneva aasta 30. juuniks

Asjaomase saagikoristuse kumulatiivsed näitajad

Saagikoristus: …

Deklareeriv liikmesriik: …

Sordirühm: …

Tootjaliikmesriik

(deklarant)

Tootjaliikmesriik

Nimi:

Tootjaliikmesriik

Nimi:

Tootjaliikmesriik

Nimi:

1.	Tarnitud kogus (tonnides)

1.1.	Kvaliteedi miinimumnõuetele vastava ja määruse (EÜ) nr 1973/2004 XXVIII lisas osutatud niiskusesisaldusega toortubaka kogus

1.2.	Kvaliteedi miinimumnõuetele vastava ja määruse (EÜ) nr 1973/2004 XXVIII lisas osutatud niiskusesisaldusega toortubaka kogus, mis on tarnitud tootjaorganisatsioonide kaudu

2.	Kvaliteedi miinimumnõuetele vastava toortubaka tegelik kogus (tonnides), mis on tarnitud enne massi kohandamist vastavalt niiskusesisaldusele

3.	Esmase töötlemise ettevõtete makstav keskmine hind (eurodes kg kohta), v.a maksud ja muud lõivud (1)

(1) Omavääringut kasutavad liikmesriigid kohaldavad saagikoristusele järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril kehtivat ümberarvestuskurssi.

III LISA

Teave, mis edastatakse komisjonile hiljemalt asjaomasele saagikoristusaastale järgneva aasta 31. juuliks

Esmatöötlejate valduses olevate varude liikumine (tonnides)

Deklareeriv liikmesriik: …

Deklareerimise kuupäev: …

Sordirühm	Asjaomane saagikoristus	Eelmisel turustusaastal ühenduse turule lubatud kogused (1)	Eelmisel turustusaastal kolmandate riikide turgudele lubatud kogused (1)	Varude seis eelmise turustusaasta viimasel päeval (1)

(1) Turustusaastana käsitatakse ajavahemikku alates saagikoristusaasta 1. juulist kuni saagikoristusele järgneva aasta 30. juunini.

IV LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 604/2004	Käesolev määrus
Artiklid 1 ja 2	Artiklid 1 ja 2
Artikkel 3	—
Artikkel 4	Artikkel 3
Artikkel 5	Artikkel 4
I, II ja III lisa	IB, II ja III lisa
—	IA lisa
IV lisa	—
V lisa	IV lisa

21.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 335/13

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2096/2005,

20. detsember 2005,

milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus), (1) eriti selle artikleid 4 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 550/2004 kohaselt peab komisjon kehtestama ühised nõuded aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks kogu Euroopa Liidus. Sobivaim vahend selleks on määrus, mis võimaldab otsest kohaldamist.

(2)

Aeronavigatsiooniteenuste osutamine ühenduses tuleks liikmesriikide poolt sertifitseerida. Ühistele nõuetele vastavad aeronavigatsiooniteenuste osutajad peaksid saama sertifikaadi vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklile 7. Need aeronavigatsiooniteenuste osutajad, kes võivad tegutseda ilma sertifikaadita, peaksid püüdma tagada maksimaalset vastavust ühistele nõuetele, niivõrd kui võimaldab nende õiguslik seisund.

(3)

Ühiseid nõudeid, mis tuleb sätestada vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklile 6, tuleks kohaldada, ilma et see piiraks liikmesriikide suveräänseid õigusi nende õhuruumi üle või liikmesriikide nõudeid avaliku korra, julgeoleku ja riigikaitsega seotud küsimustes, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 549/2004 (millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus) (2)) artiklis 13. Vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 1 lõikele 2 ei hõlma kõnealused nõuded sõjalisi operatsioone ega sõjalist väljaõpet.

(4)

Aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühiste nõuete määratlus peaks arvesse võtma aeronavigatsiooniteenuste osutajate õiguslikku seisundit liikmesriikides. Kui organisatsioon lisaks aeronavigatsiooniteenuste osutamisele tegeleb millegi muuga ja kui ei ole ette nähtud teisiti, ei tuleks määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 6 kohaselt sätestatud ühiseid nõudeid kohaldada niisugustele muudele tegevustele ega vahenditele, mida aeronavigatsiooniteenuste osutamisel ei kasutata.

(5)

Ühiste nõuete kohaldamine aeronavigatsiooniteenuste osutajate suhtes peaks olema vastavuses riski suurusega, mis on seotud iga teenuse iseärasustega, nagu näiteks teostatud liikumiste arv ja/või laad ning nende iseärasused. Kui teatavate aeronavigatsiooniteenuste osutajad peaksid otsustama mitte kasutada võimalust piiriüleste teenuste pakkumiseks ning loobuvad seetõttu vastastikuse tunnustamise õigusest ühtses Euroopa taevas, peaks riiklikul järelevalve teostajal olema õigus lubada kohaldada vastavalt kõnealuste teenuseosutajate suhtes teatavaid aeronavigatsiooniteenuste üldisi ja teatavaid erinõudeid. Seepärast peaksid sertifikaadile lisatud nõuded näitama erandi laadi ja ulatust.

(6)	Sertifitseerimissüsteemi nõuetekohase funktsioneerimise tagamiseks peaksid liikmesriigid oma aastaaruannetes esitama komisjonile kogu asjakohase teabe riiklike järelevalve teostajate poolt lubatud erandite kohta.

(7)	Aeronavigatsiooniteenuste eri liikide suhtes ei pea tingimata kohaldama samu nõudeid. Seepärast on ühised nõuded vaja kohandada vastavaks iga teenuseliigi eripärale.

(8)	Aeronavigatsiooniteenuste osutajatel peaks olema kohustus tõendada nõuetele vastavust sertifikaadi kehtivusaja ja kõigi hõlmatud teenuste suhtes.

(9)

Ühiste nõuete tõhusa kohaldamise tagamiseks tuleks kehtestada süsteem, mille abil saaks teostada korrapärast järelevalvet ja kontrolli kõnealustele ühistele nõuetele ning sertifikaadis määratletud tingimustele vastavuse kohta. Riiklik järelevalve teostaja peaks kontrollima teenuseosutaja sobilikkust enne sertifikaadi väljaandmist ning kord aastas hindama juba sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuste osutajate jätkuvat nõuetelevastavust. Seepärast tuleks kehtestada igal aastal ajakohastatav, riskide hindamisel põhinev soovituslik kontrolliprogramm, mis hõlmaks kõiki sertifitseeritud teenuseosutajaid. Programm peaks võimaldama kontrollida aeronavigatsiooniteenuste osutajate kõiki asjakohaseid osi mõistliku ajavahemiku jooksul. Kui riikliku järelevalve teostajad hindavad määratud lennuliiklus- ja meteoroloogiateenuste osutajate nõuetelevastavust, peaks neil olema õigus kontrollida ka liikmesriigi rahvusvahelistest kohustustest tulenevate asjakohaste nõuete täitmist.

(10)

Riiklike järelevalve teostajate vastastikused eksperdihinnangud peaksid edendama ühist lähenemisviisi järelevalvele aeronavigatsiooniteenuste osutajate üle kogu ühenduses. Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega korraldama need vastastikused eksperdihinnangud, mida tuleks koordineerida Eurocontroli ESARR-ohutusnõuete täitmise järelevalve- ja tugiprogrammi (ESIMS) ning Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) juhitava ohutusjärelevalve üldise auditikava (USOAP) raames läbiviidud tegevustega. Sellega välditakse töö kattumist. Võimaldamaks vastastikuse eksperthinnangu käigus kogemuste ja parimate kasutusviiside vahetust, peaksid riiklikud eksperdid olema riikliku järelevalve teostaja või heakskiidetud organisatsiooni personali hulgast.

(11)

Eurocontrol on välja töötanud ohutusnõuded (ESARR), millel on eriti suur tähtsus lennuliiklusteenuste ohutuse suhtes. Vastavalt määrusele (EÜ) nr 550/2004 peaks komisjon kindlaks määrama ja vastu võtma asjakohased ESARR 3 sätted ohutusjuhtimissüsteemide kasutamise kohta lennuliikluse korraldamise (ATM) teenuse osutajate poolt, ESARR 4 sätted lennuliikluse korraldamise riskide hindamise ja vähendamise kohta ning ESARR 5 sätted lennuliikluse korraldamise personalile ja käitamisohutusega seotud ülesandeid täitvale insener-tehnilisele personalile esitatavate nõuete kohta. Vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklile 5 esitas komisjon ettepaneku, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (ühenduse lennujuhi litsentsi kohta), (3) mis hõlmab ESARR 5 sätteid lennujuhtide kohta. Seetõttu ei ole asjakohane neid sätteid käesolevas määruses korrata. tuleks siiski ette näha sätted, et riikliku järelevalve teostajad peavad kontrollima, kas lennuliiklusteenuste osutajate töötajad, eelkõige lennujuhid, on nõuetekohaselt litsentseeritud, kui see on vajalik.

(12)

Samuti ei ole asjakohane korrata ESARR 2 sätteid lennuliikluse korraldamise ohutusega seotud vahejuhtumitest teatamise ja nende hindamise kohta, mis on hõlmatud Nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiviga 94/56/EÜ (millega kehtestatakse tsiviillennunduses toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise põhimõtted) (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/42/EÜ (vahejuhtumitest teatamise kohta tsiviillennunduses). (5) Ohutusega seotud vahejuhtumeid käsitlevate uute sätetena tuleks siiski ette näha, et riikliku järelevalve teostajad peavad kontrollima, kas lennuliiklusteenuste osutaja, samuti side-, navigeerimis- ja seireteenuse osutaja järgib ohutusega seotud vahejuhtumitest teatamisel ja nende hindamisel nõutavat korda. Asjakohased ESARR 1 sätted ohutusjärelevalve kohta lennuliikluse korraldamisel ja ESARR 6 sätted tarkvara kohta lennuliikluse korraldamise süsteemides tuleks kindlaks määrata ja vastu võtta eraldi Ühenduse õigusaktidena.

(13)

Eelkõige tuleks tunnistada, et esiteks on ohutusjuhtimine lennuliiklusteenuste pakkumisel niisugune ülesanne, millega tagatakse kõigi ohutusriskide tuvastamine, hindamine ja rahuldav vähendamine, ning teiseks, et vormikohane ja süstemaatiline lähenemine ohutusjuhtimisele võib ohutusele tekkivat kasu märgatavalt ja hõlpsasti jälgitavalt suurendada. Komisjon peaks lennuliiklusteenuste ohutusnõudeid ajakohastama ja jätkuvalt täpsustama, et tagada võimalikult kõrge ohutuse tase, ilma et see piiraks Euroopa Lennundusohutusameti võimalikku tulevast rolli sellel alal.

(14)

Aeronavigatsiooniteenuste osutajad peaksid tegutsema asjaomaste ICAO standardite kohaselt. Piiriülese teenustepakkumise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon tihedas koostöös Eurocontroliga püüdlema nende erinevuste vähendamise poole, millest liikmesriigid teatasid seoses ICAO standardite kohaldamisega aeronavigatsiooniteenuste suhtes, et saavutada ühine standardite kogum ühtse Euroopa taeva piires, et välja arendada tulevase Euroopa ülemise lennuinformatsioonivööndi ühised õhusõidueeskirjad.

(15)

Liikmesriikide erinev kord seoses vastutusega ei tohiks takistada aeronavigatsiooniteenuste osutajatel piiriüleste teenuste lepingute sõlmimist, kui nad on võtnud meetmed kohaldatavatest õigusaktidest tuleneva kahjuvastutuse katmiseks. Kasutatav meetod peaks järgima siseriiklikke juriidilisi nõudeid. Liikmesriigid, kes lubavad aeronavigatsiooniteenuste osutamist oma vastutusalas olevas õhuruumis või selle osas ilma määrusega (EÜ) nr 550/2004 ettenähtud sertifikaadita, peaksid katma kõnealuste teenuseosutajate vastutuse.

(16)

Kuigi ESARR 4-s on määratletud lennuliikluse korraldamise maksimaalne vastuvõetav õnnetusjuhtumite tõenäosus Euroopa tsiviillennunduskonverentsi piirkonnas, ei ole maksimaalset vastuvõetavat tõenäosust kõigil raskusastmetel veel kehtestatud. Liikmesriigid ja komisjon koostöös Eurocontroliga peaksid määratlema ja ajakohastama need tõenäosused ning välja arendama mehhanismid nende kohaldamiseks eri olukordades.

(17)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 kohaselt asutatud ühtse õhuruumi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded. Juhul kui I ega II lisa ei sätesta vastupidist, ei kohaldata ühiseid nõudeid siiski:

a)	teenuseosutaja muule tegevusele kui aeronavigatsiooniteenuste osutamine;

b)	muuks kui aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks eraldatud vahenditele.

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks ja võetakse vastu järgmised Eurocontroli ohutusnõuete (ESARR) kohustuslikud sätted, mis on vajalikud aeronavigatsiooniteenuste osutajate sertifitseerimiseks:

a)	ESARR 3 ohutusjuhtimissüsteemide kasutamise kohta lennuliikluse korraldamise (ATM) teenuseosutajate poolt, välja antud 17. juulil 2000;

b)	ESARR 4 lennuliikluse korraldamise riskide hindamise ja vähendamise kohta, välja antud 5. aprillil 2001;

c)	ESARR 5 lennuliikluse korraldamise personalile ja käitamisohutusega seotud ülesandeid täitvale insener-tehnilisele personalile esitatavate nõuete kohta, välja antud 11. aprillil 2002.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määrusega (EÜ) nr 549/2004 kehtestatud mõisteid.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) õhutöö– õhusõiduki käitamine, mille käigus õhusõidukit kasutatakse eriteenusteks, nagu näiteks põllumajanduse, ehituse, fotograafia, uuringute, vaatluse ja patrulli, otsingu- ja päästetööde või õhureklaami vallas;

b) äriline õhutransport– õhusõiduki mis tahes käitamine reisijate, kauba või posti veoks tasu või rendi eest;

c) funktsionaalne süsteem– süsteemide, menetluste ja inimressursside koosmõju, mis on moodustatud lennuliikluse korraldamisalaste ülesannete teostamiseks;

d) üldlennundus– tsiviilõhusõiduki mis tahes toimingud, välja arvatud äriline õhutransport ja õhutöö;

e) riikliku järelevalve teostaja– liikmesriikide poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklile 4 riigi ametiasutuseks nimetatud või sellena loodud organ või organid;

f) ohutegur– mis tahes olukord, juhtum või asjaolu, mis võib põhjustada õnnetusjuhtumi;

g) tegutsev organisatsioon– organisatsioon, kes vastutab aeronavigatsiooni-, side-, navigeerimis- ja seireteenuseid toetavate insener-tehniliste teenuste eest;

h) risk– ohutegurite põhjustatud kahjuliku mõju üldise tõenäosuse või esinemissageduse ja selle mõju tõsiduse kombinatsioon;

i) ohutuse tagamine– kõik kavandatud ja süstemaatilised meetmed, mida on vaja andmaks piisavat kindlustunnet, et toode, teenus, organisatsioon või funktsionaalne süsteem on rahuldava või vastuvõetava ohutustasemega;

j) ohutuseesmärk– kvalitatiivne või kvantitatiivne avaldus, milles määratletakse maksimaalne eeldatav sagedus või tõenäosus ohutegurite ilmnemiseks;

k) ohutusnõuded– riski vähendamise meetmed, mis põhinevad teatava ohutuseesmärgi saavutamiseks ettenähtud riskivähendusstrateegial ning milleks võivad olla korraldus-, tegevus-, menetlus-, funktsiooni-, toimivus- ja koostalitusvõimealased nõuded või keskkonna omadused;

l) teenused– aeronavigatsiooniteenused või aeronavigatsiooniteenuste pakett.

3. “Teenuseosutaja” all mõeldakse ka organisatsiooni, kes taotleb sertifikaadi aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks.

Artikkel 3

Sertifikaatide andmine

1. Aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks vajaliku sertifikaadi saamiseks peavad aeronavigatsiooniteenuste osutajad, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõike 5 kohaldamist, vastama käesoleva määruse I lisas sätestatud ühistele üldnõuetele, samuti II–V lisas sätestatud täiendavatele erinõuetele vastavalt nende poolt pakutava teenuse liigile, kui artiklis 4 esitatud eranditest ei tulene teisiti.

2. Riikliku järelevalve teostaja väljastab sertifikaadi aeronavigatsiooniteenuste osutajale pärast seda, kui on kontrollinud viimase vastavust üldnõuetele.

3. Aeronavigatsiooniteenuste osutaja peab vastama üldnõuetele hiljemalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 kohase sertifikaadi väljaandmise ajaks.

Artikkel 4

Erandid

1. Erandina artikli 3 lõike 1 sätetest võivad teatavate aeronavigatsiooniteenuste osutajad otsustada mitte kasutada võimalust piiriüleste teenuste pakkumiseks ning loobuda vastastikuse tunnustamise õigusest ühtses Euroopa taevas.

Sel juhul võivad nad taotleda määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikes 2 osutatud sertifikaati, mis piirneb liikmesriigi vastutusalas oleva õhuruumiga.

Sellise taotluse esitamiseks peab lennuliiklusteenuste osutaja pakkuma või kavatsema pakkuda üksnes üht või mitut järgmise kategooria teenust:

a)	üldlennundus;

õhutöö;

c)	äriline õhutransport, mis toimub üksnes õhusõidukitega, mille suurim stardimass on kuni 10 tonni või milles on kuni 20 istekohta;

d)	äriline õhutransport, mille veomaht on alla 10 000 reisi aastas; olenemata suurimast stardimassist või kasutatud istekohtadest arvutatakse viimase kolme aasta keskmine reiside arv.

Sellise taotluse esitamiseks peab muude aeronavigatsiooniteenuste kui lennuliiklusteenuste osutaja aastane käive olema teenuste puhul, mida ta pakub või kavatseb pakkuda, kuni 1 000 000 eurot.

Kui aeronavigatsiooniteenuse osutaja ei saa objektiivsetel praktilistel põhjustel esitada tõendeid nendele kriteeriumidele vastavuse kohta, võib riikliku järelevalve teostaja arvestada samalaadseid näitajaid või prognoose seoses kolmandas ja neljandas lõigus esitatud ülemmääradega.

Sellise taotluse esitamisel lisab aeronavigatsiooniteenuste osutaja riikliku järelevalve teostajale asjakohased tõendid ka vastavustingimuste kriteeriumide kohta.

2. Riikliku järelevalve teostaja võib lubada konkreetseid erandeid taotlejatele, kes täidavad lõike 1 nõudeid, vastavalt nende panusele liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi lennuliikluse korraldamisel.

Kõnealuseid erandeid võib kohaldada üksnes I lisa nõuete suhtes, välja arvatud järgmine:

a)	punkt 1 – tehniline ja tegevuslik pädevus ja suutlikkus;

b)	punkt 3.1 – ohutusjuhtimine;

c)	punkt 5 – inimressursid;

d)	punkt 8.1 – avatud ja läbipaistev teenuste pakkumine.

3. Riikliku järelevalve teostaja võib lisaks lõikes 2 osutatud eranditele lubada erandeid taotlejatele, kes osutavad lennuvälja lennuinfo teenuseid, teenindades korrapäraselt mitte üle ühe tööpaiga mis tahes ühel lennuväljal, vastavalt nende panusele liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi lennuliikluse korraldamisel.

Kõnealuseid erandeid võib kohaldada üksnes II lisa 3. punkti järgmiste nõuete suhtes:

a)	ohutusjuhtimise vastutusala, välisteenused ja -tarned (punkt 3.1.2);

b)	ohutuse ülevaatused (punkt 3.1.3);

c)	ohutusnõuded riski hindamiseks ja vähendamiseks seoses muudatustega (punkt 3.2).

4. III, IV ja V lisas esitatud nõuete puhul erandeid ei lubata.

5. Vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 II lisale võib riikliku järelevalve teostaja:

a)	määratleda erandi laadi ja ulatuse sertifikaadile lisatud tingimustes, näidates selle õigusliku aluse;

b)	piiritleda sertifikaadi kehtivusaja ning

c)	jälgida, kas aeronavigatsiooniteenuste osutaja vastab jätkuvalt erandi saamise nõuetele.

Artikkel 5

Nõuetele vastavuse tõendamine

1. Riikliku järelevalve teostaja taotlusel esitab aeronavigatsiooniteenuste osutaja kogu asjakohase tõendusmaterjali, et tõestada oma vastavust kehtivatele ühistele nõuetele. Aeronavigatsiooniteenuste osutaja võib kasutada kogu olemasolevat tõendusmaterjali nii suures ulatuses kui võimalik.

2. Aeronavigatsiooniteenuste sertifitseeritud osutaja teavitab riikliku järelevalve teostajat kavandatud muudatustest oma teenuste osutamisel, mis võivad mõjutada tema vastavust kehtivatele ühistele nõuetele või sertifikaadile lisatud tingimustele.

3. Lennuliiklusteenuste sertifitseeritud osutaja teavitab riikliku järelevalve teostajat kavandatud muudatustest lennuliiklusteenuste osutamisel, mis on seotud ohutusega.

4. Kui aeronavigatsiooniteenuste sertifitseeritud osutaja ei vasta enam kehtivatele ühistele nõuetele või sertifikaadile lisatud tingimustele, langetab riikliku järelevalve teostaja hiljemalt ühe kuu jooksul otsuse. Kõnealuse otsusega nõuab riikliku järelevalve teostaja, et aeronavigatsiooniteenuste osutaja puudused kõrvaldaks.

Otsus teatatakse viivitamata asjaomasele aeronavigatsiooniteenuste osutajale.

Enne kui riikliku järelevalve teostaja asjaomasele aeronavigatsiooniteenuste osutajale oma heakskiidust teatab, kontrollib ta, kas puudused on kõrvaldatud. Kui riikliku järelevalve teostaja leiab, et puudused ei ole kokkulepitud tähtajaks korralikult kõrvaldatud, võtab ta teenuste järjepidevuse tagamist silmas pidades asjakohased jõustamismeetmed vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikele 7 ja määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklile 9.

Artikkel 6

Nõuetelevastavuse järelevalve hõlbustamine

Vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 2 lõikele 2 hõlbustab aeronavigatsiooniteenuste osutaja riikliku järelevalve teostaja või viimase nimel tegutseva heakskiidetud organisatsiooni poolt läbiviidavaid kontrolle ja ülevaatusi, mille hulka kuuluvad ka kohapealsed kontrollid ja etteteatamata kontrollid.

Volitatud isikutel on õigus teha järgmisi toiminguid:

a)	kontrollida asjassepuutuvaid dokumente, andmeid, reegleid ja kõiki muid aeronavigatsiooniteenuste osutamisega seonduvaid materjale;

b)	teha nendest dokumentidest, andmetest, reeglitest ja muudest materjalidest koopiaid või väljavõtteid;

c)	küsida kohapeal suulisi selgitusi;

d)	siseneda vajalikesse ruumidesse, territooriumidele ja transpordivahenditesse.

Sellised kontrollid ja ülevaatused toimuvad vastavuses selle riigi õigusaktidega, kus neid läbi viiakse.

Artikkel 7

Jätkuv nõuetelevastavus

Riikliku järelevalve teostaja kontrollib tema käsutuses oleva tõendusmaterjali põhjal igal aastal, kas aeronavigatsiooniteenuste osutaja, kelle ta on sertifitseerinud, vastab jätkuvalt nõuete.

Selleks kehtestab riikliku järelevalve teostaja soovitusliku kontrolliprogrammi, mida ta igal aastal ajakohastab ja mis hõlmab kõiki tema poolt sertifitseeritud teenuseosutajaid ning põhineb pakutavaid teenuseid moodustavate eri toimingute riskihinnangul. Enne kõnealuse programmi kehtestamist konsulteerib ta asjaomaste aeronavigatsiooni teenuste osutajatega ja kõigi muude asjaomaste riikliku järelevalve teostajatega.

Programmis on märgitud eri kohtade kontrollimise ajavahemikud.

Artikkel 8

Insener-tehnilise personali ohutuseeskirjad

Seoses lennuliiklus-, side-, navigeerimis- ja seireteenustega tegeleb riikliku järelevalve teostaja või liikmesriigi poolt selleks otstarbeks määratud mis tahes muu asutus järgmiste ülesannetega:

a)	asjakohaste ohutuseeskirjade koostamine insener-tehnilisele personalile, kes teostab käitamisohutusega seotud ülesandeid;

b)	piisava ja asjakohase ohutusjärelevalve tagamine insener-tehnilise personali üle, kes on mis tahes tegutsevate organisatsioonide poolt määratud teostama käitamisohutusega seotud ülesandeid;

c)	asjakohaste meetmete võtmine põhjendatud arvamuse alusel ja pärast asjakohast uurimist seoses tegutsevate organisatsioonidega ja/või nende insener-tehnilise personaliga, kes ei vasta II lisa 3.3 osa sätetele;

d)	kontrollimine, et asjakohased meetodid võimaldavad tagada käitamisohutusega seotud ülesandeid täitma määratud kolmandate osapoolte vastavuse II lisa 3.3 osa sätetele.

Artikkel 9

Vastastikused eksperdihinnangud

1. Komisjon koostöös liikmesriikidega korraldab riikliku järelevalve teostajate vastastikused eksperdihinnangud vastavalt lõigetele 2–6.

2. Vastastikused eksperdihinnangud viib läbi riiklike ekspertide rühm. Rühm koostatakse vähemalt kolme eri liikmesriigi ekspertidest. Eksperdid ei võta osa vastastikustest eksperdihinnangutest liikmesriigis, kus nad töötavad. Komisjon koostab ja säilitab liikmesriikide poolt nimetatud riiklike ekspertide loetelu, mis hõlmab ühiste nõuete kõiki aspekte, nagu on loetletud määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklis 6.

3. Vähemalt kolm kuud enne vastastikust eksperdihinnangut teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile ja riikliku järelevalve teostajale eksperdihinnangu toimumise, selle läbiviimise kavandatud kuupäeva ning osavõtvate ekspertide nimed.

Liikmesriik, mille riikliku järelevalve teostajale hinnang antakse, kiidab hinnangut andva ekspertide rühma heaks enne eksperdihinnangu toimumist.

4. Kolme kuu jooksul pärast eksperdihinnangu toimumist koostab hinnangu andnud ekspertide rühm konsensuse alusel aruande, mis võib sisaldada soovitusi. Komisjon kutsub aruande arutamiseks kokku istungi ekspertide ja riikliku järelevalve teostajaga.

5. Komisjon edastab aruande asjaomasele liikmesriigile. Viimane võib kolme kuu jooksul pärast aruande saamist esitada oma tähelepanekud, mis vajaduse korral hõlmavad meetmeid, mis on eksperdihinnangu järel võetud või mida kavatsetakse määratud tähtajaks võtta.

Eksperdihinnangu aruannet ja selle tagajärgi ei avalikustata, kui asjaomase liikmesriigiga ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Komisjon teavitab igal aastal liikmesriike ühtse õhuruumi komitee kaudu nende hinnangute peamistest tulemustest.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Jacques BARROT

(1) ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

(2) ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(3) KOM(2004) 473, Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(4) EÜT L 319, 12.12.1994, lk 14.

(5) ELT L 167, 4.7.2003, lk 23.

I LISA

AERONAVIGATSIOONITEENUSTE OSUTAMISE ÜLDNÕUDED

1. TEHNILINE NING OPERATIIVNE PÄDEVUS JA TEGUTSEMISVÕIME

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja on suuteline osutama teenuseid ohutul, tõhusal, järjepideval ja säästlikul moel vastavalt asjaomase õhuruumi üldise nõudluse mõistlikule tasemele. Sel eesmärgil säilitab ta piisavat tehnilist ning operatiivset suutlikkust ja asjatundlikkust.

2. ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR JA JUHTIMINE

2.1. Organisatsiooniline struktuur

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja asutab ja juhib oma organisatsiooni struktuuri kohaselt, mis soodustab teenuste ohutut, tõhusat ja järjepidevat osutamist.

Organisatsioonilises struktuuris määratletakse:

a)	ametisse nimetatud vastutavate isikute volitused, kohustused ja vastutusala, eriti ohutuse, kvaliteedi, turvalisuse, finantside ja inimressurssidega seotud ülesannete eest vastutava juhtkonna osas;

b)	organisatsiooni eri osade ja protsesside vahelised alluvus- ja aruandlussuhted.

2.2. Organisatsiooniline juhtimine

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja koostab vähemalt viit aastat hõlmava äriplaani. Kõnealuses äriplaanis:

a)	sätestatakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja üldised eesmärgid ja nende saavutamise strateegia vastavuses teenuseosutaja mis tahes üldise pikaajalise plaaniga ning infrastruktuuri või muu tehnoloogia arengu suhtes oluliste asjaomaste ühenduse nõuetega;

b)	esitatakse asjakohased tulemuseesmärgid seoses teeninduse, ohutuse ja tasuvuse kvaliteedi ning tasemega.

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja koostab igal aastal järgmise aasta kohta plaani, milles täpsustatakse äriplaani üksikasjad ja kõik sellesse tehtavad muudatused.

Aastaplaan hõlmab järgmisi tegureid, mis on seotud teenuste taseme ja kvaliteediga, eelkõige näiteks veomahu, ohutuse ja lendude hilinemise eeldatavate tasemetega, samuti rahastamiskorraga:

a)	teave uue infrastruktuuri või muu arendustegevuse kohta ning selgitus, milline on nende osa teenuste taseme ja kvaliteedi parandamisel;

b)	tulemusnäitajad, mille abil on võimalik teenuste taset ja kvaliteeti põhjendatult hinnata;

c)	teenuseosutaja eeldatav lühiajaline finantsseisund, samuti äriplaani mis tahes muudatused või seda mõjutavad tegurid.

3. OHUTUS- JA KVALITEEDIJUHTIMINE

3.1. Ohutusjuhtimine

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja korraldab kõigi oma teenuste ohutuse. Seda tehes kehtestab ta ametlikud sidemed kõigi huvirühmadega, kes võivad tema teenuste ohutust otseselt mõjutada.

3.2. Kvaliteedijuhtimine

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja on hiljemalt 2 aastat pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva kehtestanud kvaliteedijuhtimise süsteemi, mis hõlmab kõiki tema poolt pakutavaid aeronavigatsiooniteenuseid vastavalt järgmistele põhimõtetele. Teenuseosutaja:

a)	määratleb kvaliteedijuhtimise põhimõtted viisil, mis arvestaks eri tarbijate vajadusi nii suurel määral kui võimalik;

b)	koostab kvaliteedikontrolli programmi, mille menetluskorraga tagatakse, et kõik toimingud viiakse läbi vastavalt kehtivatele nõuetele, standarditele ja menetlustele;

c)	esitab käsiraamatute ja seiredokumentide abil tõendusmaterjali kvaliteedisüsteemi toimimise kohta;

d)	nimetab juhtkonna esindajad, kelle ülesandeks on jälgida, et ohutute ja tõhusate tegevuspraktikate tagamise menetlused oleksid nõuetekohased ja piisavad;

e)	kontrollib olemasolevat kvaliteedisüsteemi ning võtab vajaduse korral heastavad meetmed.

Asjakohaselt akrediteeritud organisatsiooni poolt väljaantud EN ISO 9001 sertifikaati, mis hõlmab teenuseosutaja pakutavaid aeronavigatsiooniteenuseid, loetakse piisavaks tõendiks nõuetelevastavuse kohta. Aeronavigatsiooniteenuste osutaja nõustub sertifitseerimisega seotud dokumendid riikliku järelevalve teostaja nõudel viimasele kättesaadavaks tegema.

3.3. Tegutsemiskäsiraamatud

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja koostab enda poolt pakutavate teenuste kohta operatiivtöötajatele kasutamiseks ja juhindumiseks ettenähtud tegutsemiskäsiraamatud ja ajakohastab neid. Teenuseosutaja tagab, et:

a)	tegutsemiskäsiraamatud sisaldavad juhendeid ja teavet, mis on operatiivtöötajatele vajalikud nende ülesannete täitmiseks;

b)	käsiraamatute vajalikud osad on asjaomastele töötajatele kättesaadavad;

c)	operatiivtöötajaid teavitatakse kiiresti kõigist tegutsemiskäsiraamatute muudatustest, mida kohaldatakse nende kohustuste suhtes, samuti muudatuste jõustumise ajast.

4. JULGEOLEK

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja kehtestab julgeoleku juhtimissüsteemi, et tagada:

a)	oma ruumide ja töötajate julgeolek, vältides teenuste osutamisele suunatud õigusvastaseid tegusid;

b)	saadud, enda poolt loodud või muul viisil kasutatavate jooksvate andmete julgeolek, piirates nende kättesaadavust üksnes selleks volitatud isikutega.

Julgeoleku juhtimissüsteemis määratletakse:

a)	menetlused, mis on seotud riski hindamise ja vähendamisega, julgeoleku jälgimise ja parandamisega, julgeoleku ümberhindamise ja kogemuste levitamisega;

b)	vahendid, mis on kavandatud julgeolekuga seonduvate puuduste avastamiseks ja töötajate teavitamiseks asjakohastest hoiatustest;

c)	vahendid julgeolekuga seonduvate puuduste kõrvaldamiseks ning parandusmeetmete ja vähendusmenetluste määratlemiseks, millega ära hoida puuduste taastekkimine.

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja korraldab vajaduse korral oma töötajate julgeolekukontrolli ning teeb koostööd asjakohaste tsiviil- ja sõjaväevõimudega, et tagada oma ruumide, töötajate ja andmete julgeolek.

5. INIMRESSURSID

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja palkab asjakohaste oskustega töötajad, et tagada oma teenuste osutamine ohutul, tõhusal, järjepideval ja säästlikul moel. Sel otstarbel kehtestab ta personali palkamise ja koolitamise põhimõtted.

6. MAJANDUSLIK TUGEVUS

6.1. Majandus- ja finantssuutlikkus

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja on suuteline täitma oma rahalisi kohustusi, näiteks kandma tegevuse püsi- ja muutuvkulusid või kapitaliinvesteeringute kulusid. Ta kasutab asjakohast raamatupidamissüsteemi. Ta tõendab oma suutlikkust käesoleva lisa punktis 2.2 osutatud aastaplaaniga, samuti oma põhikirja alusel peetava bilansiarvestuse ja raamatupidamiskontodega.

6.2. Finantsaudit

Vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 lõikele 2 tõendab aeronavigatsiooniteenuste osutaja, et tema raamatupidamist auditeeritakse regulaarselt ja sõltumatult.

7. VASTUTUS JA KINDLUSTUSKAITSE

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja peab võtma kindlustusmeetmed, mis hõlmavad tema suhtes kohaldatavatel õigusaktidel põhinevaid kohustusi.

Kindlustuse tagamiseks kasutatav meetod peaks olema asjakohane võimaliku konkreetse kahjumi ja kahju katmiseks, võttes arvesse aeronavigatsiooniteenuse osutaja õiguslikku seisundit ja olemasoleva ärikindlustuse taset.

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja, kes kasutab mõne teise aeronavigatsiooniteenuste osutaja teenuseid, peab tagama, et kindlustusmeetmed katavad nende mõlema vahel jaotuva vastutuse.

8. TEENUSTE KVALITEET

8.1. Teenuste osutamise avatus ja läbipaistvus

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja osutab oma teenuseid avatud ja läbipaistval moel. Ta avaldab oma teenuste kasutustingimused ning kehtestab oma teenuste kasutajatele regulaarse ametliku konsultatsiooniprotsessi, mis võib olla nii individuaalne kui kollektiivne ja toimub vähemalt kord aastas.

Vastavalt kohaldatavatele ühenduse õigusaktidele ei tohi aeronavigatsiooniteenuste osutaja rahvuse või identiteedi alusel diskrimineerida ühtki kasutajat või kasutajarühma.

8.2. Situatsioonikavad

Hiljemalt ühe aasta jooksul pärast sertifitseerimist peab aeronavigatsiooniteenuste osutaja koostama situatsioonikavad kõigi pakutavate teenuste kohta niisuguste juhtumite puhuks, mille tulemusel teenuste osutamine märgatavalt väheneb või katkeb.

9. ARUANDEKOHUSTUS

Aeronavigatsiooniteenuste osutaja peab olema suuteline esitama asjakohasele riikliku järelevalve teostajale oma tegevuse kohta aastaaruande. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 kohaldamist, peab kõnealune aruanne sisaldama teenuseosutaja majandustulemusi, samuti tegevuse tulemusi ning mis tahes märkimisväärseid meetmeid ja arenguid, eriti ohutuse valdkonnas.

Aastaaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist:

—	hinnang osutatud teenuste tasemele ja kvaliteedile ning pakutud ohutustasemele,

—	teenuseosutaja tulemuste võrdlemine äriplaanis kehtestatud tulemuseesmärkidega, kõrvutades tegelikke tulemusi aastaplaaniga ning kasutades selleks aastaplaanis kehtestatud tulemusnäitajaid,

—	meetmete ja infrastruktuuriga seotud arengud,

—	majandustulemused, kui need ei ole eraldi avaldatud vastavalt määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 lõikele 1,

—	teave teenuste kasutajate regulaarse ametliku konsultatsiooniprotsessi kohta,

—	teave inimressursside poliitika kohta.

Aeronavigatsiooniteenuste pakkuja teeb aastaaruande sisu avalikkusele teatavaks vastavalt riikliku järelevalve teostaja poolt sätestatud tingimustele.

II LISA

LENNULIIKLUSTEENUSTE OSUTAMISE ERINÕUDED

1. OMAND

Lennuliiklusteenuste osutaja nimetab määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 7 lõikes 2 osutatud riikliku järelevalve teostajale selgesõnaliselt:

—	oma õigusliku seisundi, omandistruktuuri ja mis tahes korraldused, millel on oluline mõju tema varade juhtimisele,

—	kõik seosed organisatsioonidega, mis ei osuta aeronavigatsiooniteenuseid, sealhulgas äritegevus, milles teenusepakkuja osaleb otse või sidusettevõtjate kaudu vähemalt 1 % ulatuses tema eeldatavatest tuludest.

Lennuliiklusteenuste osutaja võtab kõik vajalikud meetmed vältimaks mis tahes huvide konflikti olukorda, mis võiks kahjustada objektiivset ja erapooletut teenuste osutamist.

2. TEENUSTE OSUTAMISE AVATUS JA LÄBIPAISTVUS

Lisaks I lisa punkti 8.1 sätetele ning kui liikmesriik otsustab korraldada konkreetsete lennuliiklusteenistuse (ATS) teenuste pakkumise konkurentsitingimustele vastavas keskkonnas, ei või nende konkreetsete lennuliiklusteenuste osutajad osaleda tegevustes, mille eesmärk või tagajärg on konkurentsi takistamine, piiramine või kahjustamine, ega tegevustes, millega vastavalt kohaldatavale ühenduse õigusele kaasneks valitseva seisundi kuritarvitamine.

3. TEENUSTE OHUTUS

3.1. Ohutusjuhtimise süsteem

3.1.1. Üldised ohutusnõuded

Lennuliiklusteenuste osutaja kehtestab oma teenuste korraldamise lahutamatu osana ohutusjuhtimise süsteemi (a safety management system, SMS), millega:

—

tagatakse tema teenuste osutamise ohutuskohustuse täitmisel ametlik, selgesõnaline ja ennetav lähenemine süstemaatilisele ohutusjuhtimisele, mida ta kasutab kõigi oma teenuste ja juhtimiskontrolli all olevate abiteenuste osutamisel ning mis oma alusena hõlmab ohutuse tegutsemisstrateegia, millega määratletakse organisatsiooni põhiline lähenemisviis ohutuse haldamisele (ohutusjuhtimine),

—	tagatakse, et kõik lennuliiklusteenuste pakkumise ohutusjuhtimises osalejad vastutavad isiklikult oma tegevuse ohutuse eest, et juhid on vastutavad ohutuse toimivuse eest oma osakonnas või üksuses ning et teenusepakkuja kõrgem juhtkond kannab üldist vastutust ohutuse eest (ohutusvastutus),

—	tagatakse, et lennuliiklusteenuste piisav ohutus saab esmatähtsaks (ohutuse esmatähtsus),

—	tagatakse, et lennuliiklusteenuste osutamise ajal on peamiseks ohutuseesmärgiks vähendada nende teenuste osa lennuõnnetuste riski nii palju kui võimalik (ohutuseesmärk).

3.1.2. Ohutuse saavutamise nõuded

Ohutusjuhtimise süsteemi (SMS) toimingute raames lennuliiklusteenuste osutaja:

—	tagab, et töötajad on saanud piisava koolituse ja on pädevad oma töökohustuste täitmiseks, lisaks on nad nõuetekohaselt litsentseeritud, kui see on vajalik, ning vastavad kehtivatele tervisenõuetele (pädevus),

—

tagab, et on määratletud ohutusjuhtimise ülesanne, mille vastutusala hõlmab organisatsiooni ohutussüsteemi arendamist ja haldamist; tagab, et kõnealune vastutusüksus on liinijuhtimisest sõltumatu ning allub otseselt kõrgeimale juhtimistasandile. Kui tegemist on väikeste organisatsioonidega, mille puhul vastutusalade kogusumma võib takistada piisavat sõltumatust, tuleb ohutuskinnituse korda siiski täiendada sõltumatute lisavahenditega; ning tagab, et teenust osutava ettevõtte tippjuhtkond on aktiivselt kaasatud ohutusjuhtimise tagamisse (ohutusjuhtimisega seotud vastutus),

—	tagab, et kõikide funktsionaalsete süsteemide jaoks luuakse ja säilitatakse alati kui võimalik kvantitatiivsed ohutustasemed (kvantitatiivsed ohutustasemed),

—	tagab, et ohutusjuhtimise süsteem dokumenteeritakse süstemaatiliselt viisil, mis osutab selgelt organisatsiooni ohutuspoliitikale (ohutusjuhtimise süsteemi dokumenteerimine),

—	tagab, et väljastpoolt osutatavate teenuste ja tarnete ohutus on asjakohaselt põhjendatud, võttes arvesse nende ohutuse tähtsust teenuste osutamise raames (väljastpoolt osutatavad teenused ja tarned),

—	tagab, et riski hindamine ja vähendamine viiakse läbi asjakohasel tasemel tagamaks, et võetakse arvesse kõiki lennuliikluse korraldamise aspekte (riski hindamine ja vähendamine). Lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi muudatuste suhtes kohaldatakse käesoleva lisa punkti 3.2,

—

tagab, et lennuliikluse korraldamise kasutuslikke või tehnilisi vahejuhtumeid, mis loetakse ohutust oluliselt mõjutavateks, uuritakse viivitamata ning võetakse kõik vajalikud parandusmeetmed (ohutusega seotud vahejuhtumid). Samuti peab teenuseosutaja tõendama, et on täitnud kõik ohutusega seotud vahejuhtumitest teatamise ja nende hindamise nõuded vastavalt kehtivale siseriiklikule ja ühenduse õigusele.

3.1.3. Ohutuskinnituse nõuded

Ohutusjuhtimise süsteemi (SMS) toimingute raames tagab lennuliiklusteenuste osutaja, et:

—	viiakse läbi regulaarseid ohutuse ülevaatusi, mille põhjal soovitatakse vajalikke parandusi, esitatakse juhtidele ohutushinnanguid nende vastutusalas olevate toimingute kohta ning kinnitatakse vastavust asjakohastele osadele (ohutuse ülevaatused),

—	on kehtestatud meetodid funktsionaalsete süsteemide või toimingute niisuguste muutuste tuvastamiseks, mis võivad näidata, et mõni element on jõudnud staadiumi, kus ta ei vasta enam nõuetekohastele ohutusstandarditele, ning et parandusmeetmed on võetud (ohutuse järelevalve),

—	ohutuse kohta säilitatakse andmed, mis hõlmavad kõiki ohutusjuhtimise toiminguid ja mille põhjal saab anda ohutuskinnituse kõigile, kes on osutatavates teenustes osalised, nende eest vastutavad või neist sõltuvad, samuti riikliku järelevalve teostajale (ohutusandmed).

3.1.4. Ohutuse edendamise nõuded

Ohutusjuhtimise süsteemi (SMS) toimingute raames tagab lennuliiklusteenuste osutaja, et:

—	kõik töötajad on teadlikud oma kohustustega seotud võimalikest ohutusalastest ohuteguritest (ohutusalane teadlikkus),

—	ohutusega seotud vahejuhtumite uuringutest ja muudest ohutusega seotud toimingutest saadud kogemusi levitatakse organisatsioonisiseselt haldus- ja toimimistasandil (kogemuste levitamine),

—	kõiki töötajaid innustatakse tegema ettepanekuid kindlakstehtud ohutegurite kõrvaldamiseks ning et vajaduse korral tehakse ohutustingimusi parandavaid muudatusi (ohutustingimuste parandamine).

3.2. Ohutusnõuded riski hindamiseks ja vähendamiseks seoses muudatustega

3.2.1. 1. jagu

Ohutusjuhtimise süsteemi (SMS) toimingute raames tagab lennuliiklusteenuste osutaja, et tema haldusalas olevate lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi osade ja abiteenuste mis tahes muudatuste suhtes toimub regulaarne ohutegurite kindlakstegemine ning riski hindamine ja vähendamine, võttes arvesse:

a)	lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi kõnealuse osa täielikku töötsüklit, alates eelplaneerimisest ja määratlemisest kuni teostusjärgsete toimingute, tehnohoolduse ja kasutusest kõrvaldamiseni;

b)	lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi õhus, maapinnal ja vajaduse korral kosmoses olevaid komponente ning koostööd nende eest vastutavate osalistega; ning

c)	lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi varustust, korda ja inimressursse, nende tegurite omavahelist mõju ning kõnealuste tegurite ja lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi muude osade vahelist mõju.

3.2.2. 2. jagu

Ohutegurite kindlakstegemise, riski hindamise ja vähendamise protsessi hulka kuulub:

a)	kõnealuse koostisosa ulatuse, piiride ja liideste määratlemine, samuti kõnealuse osa poolt täidetavate ülesannete ning kavandatud töökeskkonna kindlaksmääramine;

kõnealuse osaga seotud ohutusalaste eesmärkide määratlemine, sealhulgas:

—	lennuliikluse korraldamisega seotud arvestatavate ohutegurite ja rikete ning nende koosmõjude kindlakstegemine,

—	hinnang mõjudele, mida need tegurid võivad õhusõiduki ohutusele avaldada, samuti hinnang nende mõjude tõsidusele, kasutades 4. jaos esitatud klassifitseerimissüsteemi,

—	ohutegurite taluvuse kindlaksmääramine väljendatuna ohuteguri suurima esinemistõenäosusena, mis saadakse, arvestades ohuteguri mõju tõsidust ja suurimat tõenäosust vastavalt 4. jaole;

vajaduse korral riski vähendamisstrateegia tuletamine, millega:

—	määratletakse vastuabinõud, mida saab rakendada kaitseks riske sisaldavate ohutegurite eest,

—	töötatakse vajaduse korral välja ohutusnõuded, mis võivad olla seotud kõnealuse osaga või lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi muude osadega või töökeskkonnaga, ning

—	antakse kinnitus strateegia teostatavusele ja tõhususele;

kontroll, et kõik kindlakstehtud ohutuseesmärgid ja -nõuded on täidetud

—	enne muutuse rakendamist,

—	kasutuselevõtuga seotud üleminekuaja jooksul,

—	tööea jooksul ning

—	kasutusest kõrvaldamisega seotud üleminekuaja jooksul.

3.2.3. 3. jagu

Riskihindamise ja -vähendamise protsessi, sealhulgas ohutegurite kindlakstegemise tulemused, nende põhjendused ning tõendusmaterjal tuleb kõrvutada ja dokumenteerida viisil, millega tagatakse, et:

—

on esitatud täielikud põhjendused tõendamaks, et kõnealune osa ning lennuliikluse korraldamise funktsionaalne süsteem tervikuna on piisavalt ohutu ja jääb selliseks ka tulevikus, olles vastavuses ettenähtud ohutuseesmärkide ja -nõuetega. Vajaduse korral hõlmavad need kõigi kasutatud ennetus-, järelevalve- või vaatlustehnikate spetsifikatsioone,

—	kõik muutuse rakendamisega seotud ohutusnõuded on jälgitavad kuni kavandatud toimingute/ülesanneteni.

3.2.4. 4. jagu

Ohutegurite kindlakstegemine ja nende tõsiduse hindamine

Ohutegurite kindlakstegemine on süsteemne tegevus. Ohutegurite mõju tõsidus teatavas töökeskkonnas määratakse kindlaks, kasutades järgmises tabelis esitatud klassifitseerimissüsteemi, kusjuures tõsidusastmed põhinevad eri põhjendustel, mis näitavad ohutegurite kõige tõenäolisemat mõju kõige halvema võimaliku olukorra puhul.

Tõsidusaste	Mõju tegevusele
1 (Kõige tõsisem)	Lennuõnnetus (1)
2	Tõsine vahejuhtum (1)
3	Õhusõiduki tegevusega seotud märkimisväärne vahejuhtum, mis oleks võinud kahjustada õhusõiduki ohutust ning põhjustada kokkupõrke teise õhusõiduki, maapinna või muu takistusega.
4	Oluline vahejuhtum, millega kaasneva olukorra põhjal saab otsustada, et oleks võinud toimuda lennuõnnetus, tõsine või märkimisväärne vahejuhtum, kui riski ei oleks suudetud ohutuse piirides hoida või kui läheduses oleks olnud mõni muu õhusõiduk.
5 (Vähimtõsine)	Vahetut mõju ohutusele ei esine

Et vähendada ohuteguri mõju toimingutele ning kindlaks määrata selle tõsidus, peaks süstemaatiline lähenemisviis/menetlus sisaldama ohutegurite mõju lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi eri elementidele, nagu näiteks õhusõiduki meeskond, lennujuhid, õhusõiduki töövõime, lennuliikluse korraldamise funktsionaalse süsteemi maapealse osa töövõime ning ohutute lennuliiklusteenuste osutamise suutlikkus.

Riski klassifitseerimise süsteem

Ohutuseesmärgid põhinevad riskil ning need määratletakse ohuteguri suurima esinemistõenäosusena, mis saadakse, arvestades nii ohuteguri mõju tõsidust kui selle suurimat esinemistõenäosust.

Tõendamaks, et kehtestatud kvantitatiivsed eesmärgid on saavutatud, kohaldatakse täiendavaid ohutusjuhtimise põhimõtteid nõnda, et lennuliikluse korraldamise süsteemile lisatakse täiendavat ohutust alati, kui see on põhjendatult vajalik.

3.3. Ohutusnõuded käitamisohutusega seotud ülesandeid täitvale insener-tehnilisele personalile

Lennuliiklusteenuste osutaja tagab, et insener-tehniline personal, sealhulgas allhankelepinguga hõlmatud organisatsioonide personal, kes kasutab ja hooldab tööks heakskiidetud lennuliikluse korraldamise seadmeid, on omandanud ja evib jätkuvalt piisavalt teadmisi ja mõistmist teenuste kohta, mida nende töö toetab, selle töö tegelikust ja võimalikust mõjust kõnealuste teenuste ohutusele ning asjakohastest piirangutest, mida nende tööle tuleb kohaldada.

Lennuliiklusteenuste osutajal on olemas dokumendid tõendamaks, et käitamisohutusega seotud ülesandeid täitev personal, sealhulgas allhankelepinguga hõlmatud organisatsioonide personal on piisavalt pädev; et töögraafikutega tagatakse teenuse piisav maht ja pidevus; et on olemas personali kvalifikatsiooni tõstmise kavad ja vastav poliitika, personali koolituspoliitika, koolituskavad ja -protokollid, samuti on korraldatud järelevalve kvalifitseerimata personali üle. Teenuseosutajal on valmis menetlused juhtudeks, mil mõne töötaja füüsiline või vaimne olukord seatakse kahtluse alla.

Lennuliiklusteenuste osutaja peab registrit, mis sisaldab teavet ohutusega seotud ülesandeid täitva personali arvu, ametikohtade ja töökohustuste kohta. Registrisse märgitakse:

a)	ohutusega seotud ülesannete täitmise eest vastutavad juhatajad;

b)	andmed tehnilise ja operatiivpersonali ametialase kvalifikatsiooni kohta, võttes arvesse vajalikke oskusi ja pädevusnõudeid;

c)	täpne asukoht ja ülesanded, mis on tehnilisele ja operatiivpersonalile määratud, sealhulgas kõik töögraafikute koostamise meetodid.

4. TÖÖMEETODID JA -KORD

Lennuliiklusteenuste osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni järgmistes lisades esitatud standarditele, niivõrd kui need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate lennuliiklusteenuste puhul:

—	2. lisa õhusõidueeskirjade kohta (10. trükk, juuli 2005),

—	10. lisa lennunduse sidevahendite kohta; 2. osa: sidepidamiskord (6. trükk, oktoober 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 79),

—	11. lisa lennuliiklusteenuste kohta (13. trükk, juuli 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 43).

(1) Nagu on määratletud nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiivis 94/56/EÜ, millega kehtestatakse tsiviil-lennunduses toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise põhimõtted, EÜT L 319, 12.12.1994, lk 14.

III LISA

METEOROLOOGIATEENUSTE OSUTAMISE ERINÕUDED

1. TEHNILINE NING OPERATIIVNE PÄDEVUS JA TEGUTSEMISVÕIME

Meteoroloogiateenuste osutaja tagab, et kasutajate vastavate ülesannete täitmiseks vajalik meteoroloogiline teave tehakse kasutajatele sobival kujul kättesaadavaks:

—	lennujuhtidele ja lennumeeskonna liikmetele lennueelseks ja lennu ajal toimuvaks planeerimiseks,

—	lennuliiklusteenuste ja lennuinfoteenuste osutajatele,

—	otsingu- ja päästeteenistuse meeskondadele ning

—	lennujaamadele.

Meteoroloogiateenuste osutaja määrab kindlaks täpsusastme, mida tuleb järgida eri toiminguteks edastatava teabe puhul, näidates ühtlasi ära kõnealuse teabe allika, samuti tagab ta kõnealuse teabe õigeaegse edastamise ning vajaliku ajakohastamise.

2. TÖÖMEETODID JA -KORD

Meteoroloogiateenuste osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni järgmistes lisades esitatud standarditele, niivõrd kui need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate meteoroloogiateenuste puhul:

—	3. lisa meteoroloogiateenuste kohta rahvusvahelisele aeronavigatsioonile (15. trükk, juuli 2004),

—	11. lisa lennuliiklusteenuste kohta (13. trükk, juuli 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 43),

—	14. lisa lennuväljade kohta (I osa: 4. trükk, juuli 2004; II osa: 2. trükk, juuli 1995, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 3).

IV LISA

LENNUNDUSTEABETEENUSTE OSUTAMISE ERINÕUDED

1. TEHNILINE NING OPERATIIVNE PÄDEVUS JA TEGUTSEMISVÕIME

Lennundusteabeteenuste osutaja tagab, et teave ja andmed on kasutamiseks kättesaadavad kujul, mis sobib:

—	lendu teenindavale personalile, sealhulgas lennumeeskonnale, samuti lennuplaneerimis- ja lennujuhtimissüsteemidele ja lennusimulaatoritele ning

—	lennuliiklusteenuste osutajatele, kes vastutavad lennuinfo teenuste, lennujaamade lennuinfo teenuste ja lennueelse info teenuste osutamise eest.

Lennundusteabeteenuste osutaja tagab enne teabe edastamist andmete terviklikkuse ning määrab kindlaks täpsusastme, mida tuleb järgida eri toiminguteks edastatava teabe puhul, näidates ühtlasi ära kõnealuse teabe allika.

2. TÖÖMEETODID JA -KORD

Lennundusteabeteenuste osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni järgmistes lisades esitatud standarditele, niivõrd kui need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate lennundusteabeteenuste puhul:

—	3. lisa meteoroloogiateenuste kohta rahvusvahelisele aeronavigatsioonile (15. trükk, juuli 2004),

—	4. lisa lennunduskaartide kohta (10. trükk, juuli 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 53),

—	15. lisa lennundusteabeteenuste kohta (12. trükk, juuli 2004).

V LISA

SIDE-, NAVIGEERIMIS- JA SEIRETEENUSTE OSUTAMISE ERINÕUDED

1. TEHNILINE NING OPERATIIVNE PÄDEVUS JA TEGUTSEMISVÕIME

Side-, navigeerimis- ja seireteenuste osutaja tagab oma teenuste kättesaadavuse, pidevuse, täpsuse ja terviklikkuse.

Side-, navigeerimis- ja seireteenuste osutaja määrab kindlaks pakutavate teenuste kvaliteeditaseme ning tõendab, et tema seadmeid korrapäraselt hooldatakse ja vajaduse korral kalibreeritakse.

2. TEENUSTE OHUTUS

Side-, navigeerimis- ja seireteenuste osutaja peab vastama II lisa 3. osa nõuetele teenuste ohutuse kohta.

3. TÖÖMEETODID JA -KORD

Side-, navigeerimis- ja seireteenuste osutaja peab suutma tõendada, et tema töömeetodid ja -kord vastavad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 10. lisas (lennunduse sidevahendite kohta) esitatud standarditele (I osa: 5. trükk, juuli 1996; II osa: 6. trükk, oktoober 2001; III osa: 1. trükk, juuli 1995; IV osa: 3. trükk, juuli 2002; V osa: 2. trükk, juuli 2001, sealhulgas kõik muudatused kuni muudatuseni nr 79), niivõrd kui need on asjakohased kõnealuses õhuruumis osutatavate side-, navigeerimis- ja seireteenuste puhul.

21.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 335/39

KOMISJONI OTSUS,

14. detsember 2004,

maksualaste otsesoodustuste kohta välismaistel messidel osalevatele äriühingutele

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 4746 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/919/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 punkti 1,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles väljendama nimetatud artiklite osas omapoolseid märkusi, (1)

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)

Itaalia andis 30. septembril 2003. aastal välja dekreet-seaduse nr DL 269/2003 Disposizioni urgenti per favorire lo sviluppo e la correzione dell’andamento dei conti pubblici (Riiklike finantside arengu edendamise ja trendi korrigeerimise kiirmeetmed), mis avaldati 2. oktoobri 2003. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 229. Dekreet-seaduse DL 269/2003 artikli 1 lõike 1 punkt b sätestab maksualased erisoodustused välismaistel messidel osalemisel ja mis anti järgnevalt 24. novembril 2003. aastal ilma muudatusteta välja seadusena nr L 326/2003, mis avaldati 25. novembri 2003. aasta Itaalia Vabariigi Teatajas nr 274.

(2)

22. oktoobri 2003. aasta kirjas (D/56756) kutsus komisjon Itaalia ametiasutusi üles andma teavet kõnealuste soodustuste ja nende jõustumise kohta, et teha kindlaks, kas abi on käsitletav EÜ asutamislepingu artiklis 87 määratletud tähenduses. Samas kirjas tuletas komisjon Itaaliale meelde kohustust teavitada komisjoni mis tahes meetmest, mis on käsitletav abina EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 tähenduses, enne selle rakendamist.

(3)

11. novembri 2003. aasta kirjas (A/37737) ja 26. novembri 2003. aasta kirjas (A/38138) andsid Itaalia ametiasutused nõutud teavet. 19. detsembril 2003. aastal (D/58192) tuletas komisjon Itaaliale uuesti meelde tema EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaseid kohustusi ja kutsus Itaalia ametiasutusi üles teavitama võimalikke kõnealustest maksusoodustustest kasusaajaid tagajärgede kohta, mis on sätestatud EÜ asutamislepingus ja nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (2) artiklis 14, juhul kui nimetatud soodustused peaksid endast kujutama komisjoni eelneva loata rakendatud abi.

(4)

18. märtsi 2004. aasta kirjas (SG 2004 D/201066) teavitas komisjon Itaaliat otsusest alustada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlust maksusoodustuste suhtes, mida Itaalia võimaldab välismaal toimuvatel messidel osalevatele äriühingutele. 1. juuni 2004. aasta kirjas (A/35042) esitasid Itaalia ametiasutused omapoolsed märkused.

(5)	Komisjoni otsus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas, kutsudes huvitatud isikuid üles esitama omapoolseid märkusi. (3) Komisjonile ei laekunud ühtegi märkust.

II. MEETME KIRJELDUS

(6)

DL 269/2003 artikli 1 lõike 1 punkt b näeb ette, et ettevõtte tulumaksu kohustusega äriühingud Itaalias, kes olid dekreedi jõustumise kuupäeval tegutsevad, võivad vähendada maksustatavaid tulusid välismaistel messidel osalemise eest kantud otseste kulude ulatuses. Sätet kohaldatakse üksnes kulude suhtes, mida kasusaajad kandsid DL 269/2003 jõustumise kuupäevale (2. oktoober 2003) järgneval maksuaastal ja sellest tulenevalt mõjutab meede äriühingute, mille majandustsükkel kattub kalendriaastaga, 2004. aasta eest maksustatavate tulude määramist. DL 269/2003 artikli 1 lõike 1 punkt b näeb ette, et maksustavate tulude vähendamist kohaldatakse täiendavalt tavapärasele välismaistel messidel osalemise kulude mahaarvamisele kasusaaja tuludeklaratsioonis.

(7)

Seoses äriühingute välismaistel messidel osalemise ärikulude mahaarvamise üldisi eeskirjadega eristatakse Itaalia tulumaksuseadustiku (TUIR) artikli 108 lõikes 2 põhimõtete kohaselt ühelt poolt reklaamikulusid, müügiedenduskulusid (sealhulgas messikulud) ja teiselt poolt esindamiskulusid. Kui esimesed on mahaarvatavad sellel majandusaastal, mil need kanti, või võrdsete osamaksetena sellel majandusaastal, mil need kanti, ja neljal järgneval majandusaastal, siis esindamiskulusid võib maha arvata ainult ühe kolmandiku ulatuses nende kogusummast ja need on samuti mahaarvatavad võrdsete osamaksetena viie aasta jooksul.

(8)	Seoses võimalike erinevate messidel osalemise kululiikidega osutab DL 269/2003 artikli 1 lõige 1 punkt b, et kavaga ettenähtud soodustused piirduvad kauba eksponeerimise kuludega ning kava kohaselt lubatava abi summa hulka ei kuulu muud võimalikud messidel osalemisega seoses kantud kulud.

(9)

Itaalia ametiasutused täpsustasid, et kõnealust toetust kohaldatakse olenemata kululiikidest, mille suhtes, nagu eespool mainitud, kohaldatakse tavaliselt diferentseeritud maksukäsitlust. Itaalia täpsustas tõepoolest, et kõiki messidel osalemise kulusid käsitletakse ühtemoodi, et vältida erinevate kululiikide liigitamisel tekkida võivaid raskusi. Samas arvab DL 269/2003 artikli 1 lõige 1 punkt b aga selgesõnaliselt abikõlblike summade hulgast välja sponsoreerimiskulud, mis moodustavad ühe osa reklaamkuludest ja on tavaliselt täielikult mahaarvatavad eespool mainitud Itaalia tulumaksuseadustiku artikli 108 lõike 2 alusel.

III. PÕHJUSED, MIS VIISID MENETLUSE ALGATAMISENI

(10)	18. märtsi 2004. aasta kirjas, millega algatati ametlik menetlus, oli komisjon seisukohal, et meede kriteeriumitele, mille kohaselt seda saab käsitleda riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(11)

Komisjon oli täpsemalt seisukohal, et kava pakkus kasusaajatele selektiivset eelist, sest näis pakkuvat soodustust ainult äriühingutele, kes tegelevad eksporttoodete eksponeerimisega, jättes välja muud äritegevused. Näiteks jäävad võimalikest soodustustest kõrvale Itaalia äriühingud, kes turustavad oma tooteid üksnes Itaalia turul, äriühingud, kes tegelevad teenuste pakkumisega, äriühingud, kes kauplevad toodetega, mida ei saa messidel pakkuda, ja äriühingud, kes osalevad messidel Itaalias.

(12)

Samuti oli komisjon arvamusel, et kava soosis nimetatud välismaistel messidel osalevaid Itaalia äriühinguid, tugevdades nende positsiooni välismaiste konkurentide suhtes, kelle hulka kuuluvad nii välimaised äriühingud, kes konkureerivad nimetatud äriühingutega Itaalia ja välismaistel turgudel, kui ka Itaalias tegutsevad välismaised konkurendid, kes konkureerivad kasusaajatega Itaalia turul.

(13)

Kokkuvõttes oli komisjon seisukohal, et kõnealuste maksusoodustuste selektiivset iseloomu ei saanud õigustada Itaalia maksusüsteemi olemuse või struktuuriga ja samuti ei paistnud see kompenseerivat sellistel välismaistel messidel kantud võimalikke osalemiskulusid, sest abi suhtes ei kohaldata välismaal ühtegi maksu ega finantskohustust. Ka ei paistnud, et kohaldada oleks saanud mõnda EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud erandit. Soodustused olid seotud kuludega, mis ei ole abikõlblikud ühegi grupierandi määruse ega ühenduse suuniste alusel; eelkõige seoses väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) antavat abi käsitlevat grupierandi määrusega on messidel osalemiseks antav abi abikõlblik ainult juhul, kui see ei ületa abikõlblikest kuludest 50 % ja on antud VKEle tema esmakordse osalemise jaoks kindlal messil või väljapanekul, samas kui kõnealust maksusoodustust kohaldatakse kõigi äriühingute ja mis tahes välismaisel messidel osalemise kõigi kulude suhtes.

IV. ITAALIA MÄRKUSED

(14)

Vastuseks komisjoni 18. märtsi 2004. aasta menetluse algatamise kirjas antud hinnangule tõid Itaalia ametiasutused välja kolm põhitähelepanekut demonstreerimaks asjaolu, et kõnealune kava ei tee vahet erinevate kaubandussektorite potentsiaalsete kasusaajate vahel, vaid et tegemist on kõigile kaubandusega tegelevatele äriühingutele kättesaadava üldmeetmega.

(15)

Esiteks on Itaalia ametiasutused seisukohal, et meede on vahet tegemata kohaldatav kõigi majandussektorite puhul ja on kättesaadav kõigile äriühingutele, kellel on kohustus maksta Itaalias ettevõtte tulumaksu ja kes nad kannavad välismaistel messidel osalemise kulusid. Ka toonitavad Itaalia ametiasutused, et kõnealust maksusoodustust kohaldatakse ka äriühingute suhtes, kellel on välismaal püsiv tegevuskoht. Lisaks märgivad Itaalia ametiasutused, et kõnealune maksusoodustus on rangelt seotud välismaistel messide osalemise kuludega ja sellest ei tulene ebaproportsionaalseid maksusoodustusi. Itaalia ametiasutused on arvamusel, et kava ei edenda messidel osalemist eraldi kaubandustegevusena, vaid kõigile äriühingutele kättesaadava investeeringuna, keda Itaalia valitus tahab julgustada üldisel majanduspoliitilisel eesmärgil. Lõpetuseks selgitavad Itaalia ametiasutused, et soodustust kohaldatakse äriühingute suhtes, kellel on välismaal püsiv tegevuskoht, eeldusel, et messidel osalemise kulud on kandnud Itaalias asuv peakontor.

(16)

Teiseks on Itaalia ametiasutused seisukohal, et meede ei aseta ekspordiga mittetegelevaid äriühinguid ebasoodsasse olukorda, vaid et sellega püütakse anda neile stiimul selleks, et nad leiaksid sellist tüüpi messidel osalemise tasuva olevat. Kui äriühing peaks tootma kaupu või osutama teenuseid, mida ei saa turustada ega eksportida, ei konkureeri ta nende äriühingutega, kes tegutsevad sektoris, kus nimetatud kaupu või teenuseid toodetakse.

(17)	Kolmandaks toonitavad Itaalia ametiasutused asjaolu, et meede on jõus ainult ühe aasta ja et välismaistel messidel osalevatele äriühingutele võimaldatud eelised ei moonuta seetõttu märkimisväärselt ühisturu toimimist.

V. HINNANG MEETMELE

1. Riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 määratletud tähenduses

(18)	Võttes arvesse Itaalia ametiasutuste märkusi, kinnitab komisjon 18. märtsi 2004. aasta ametliku menetluse algatamise kirjas väljendatud seisukohta, et läbivaatamisel olev kava kujutab endast riigiabi, sest kokkuvõttes vastab see EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 ettenähtud kriteeriumitele.

(19)

Esiteks peab meede selleks, et seda võiks vaadelda abina, võimaldama kasusaajatele eelist, mis vähendab nende äritegevuses tavalistes tingimustes kantavaid kulusid. Kõigil Itaalia äriühingutel on kohustus maksta ettevõtte tulumaksu, mida arvestatakse nende raamatupidamises kajastatud brutotulu ja ärikulude vahe kaudu leitava puhaskasumi pealt. Kava võimaldab kasusaajatele lisaks tavalistele maksueesmärkidel lubatud mahaarvamistele äriühingu brutotulust majandusliku soodustuse, mis võrdub maksustava tulu vähendamisega välismaistel messidel osalemise eest kantud kulude ulatuses. Niisuguseid kulusid kandev kasusaaja äriühing kirjendab raamatupidamisarvestusse negatiivse paranduse, mis toob vaadeldaval maksuaastal kaasa tasumisele kuuluva ettevõtte tulumaksu vähendamise. Soodustus väljendub selle maksuaasta väiksemates maksudes, mis kujutab endast kasusaaja jaoks finantssoodustust.

(20)

Esitatud märkustes täheldab Itaalia, et kõnealune kava ei too kasusaajatele kaasa märkimisväärseid soodustusi konkurentsitasandil, sest selle mõju on piiratud tegelikult kantud kuludega ning kohaldatud on samu mehhanisme, mis on ette nähtud Itaalia tulumaksuseadustikus võimaldatavate muude mahaarvestamiste korral.

(21)

Komisjon on siiski arvamusel, nagu ka Itaalia ametiasutused tunnistasid, et vaatlusalusel mahaarvamisel on tavalise maksueesmärkidel lubatud mahaarvamisega võrreldes erakorraline iseloom, mistõttu tuleb seda vaadelda eelisena, mis vähendab kulusid, mida Itaalias ettevõtte tulumaksu tasuma pidavad äriühingud tavaliselt kannavad. Komisjon kinnitab seega oma arvamust, mille kohaselt pakub kõnealune kava kasusaajatele majanduslikku ja finantssoodustust Itaalias maksustatavate tulude vähendamise näol.

(22)

Teiseks peab soodustus olema võimaldatud riigi poolt või riiklikest vahenditest. Kuna Itaalia ei esitanud vastuargumente, kinnitab komisjon ametliku menetluse algatamisel antud hinnangut, mille kohaselt on soodustus omistatav riigile, sest see seisneb tavaliselt Itaalia riigikaasa teenitavast maksutulust loobumises.

(23)

Kolmandaks peab meede olema täpsustav või selekteeriv, sest soosib “teatavaid äriühinguid või teatavate toodete valmistamist”. Põhimõtteliselt väidavad Itaalia ametiasutused, et meede on kättesaadav kõigile Itaalias maksustatavatele äriühingutele, mis teostavad teatavaid Itaalia valitsuse soodustatavaid investeeringuid vastavalt kõnealuse kava majanduspoliitilistele eesmärkidele.

(24)

Pärast hoolikat analüüsi kinnitab komisjon, et Itaalias jõustunud erakorralise maksu kinnipidamise kava näol on tegemist erikavaga, mis soosib üksnes äriühinguid, mis kannavad teatavaid heakskiidetuid välismaistel messidel osalemise kulusid, jättes välja teised äriühingud, kes nimetatud messidel ei osale. Kuigi põhimõtteliselt on abi kättesaadav kõigile äriühingutele, kes osalevad omaalgatuslikult välismaistel messidel, soosib kava tegelikult ainult äriühinguid, kes tegutsevad ekspordisektoris ega ole kättesaadav teistele majandussektoritele. Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale on niisugustele äriühingutele võimaldatud soodustustel, kes tegelevad ekspordiga ja kannavad teatavaid nimetatud tegevustega seotud kulusid, selektiivne iseloom. (4)

(25)

Komisjon ei saa nõustuda Itaalia ametiasutuste esitatud põhjendusega, mille kohaselt kaubanduse ja ekspordiga mittetegelevad äriühinguid ei saa võrrelda kaubandusega tegelevate äriühingutega, mistõttu kaval on üldine iseloom. Komisjon on seiskohal, et soodustust, mida pakutakse mõnede kindlate kulude väljaarvamise näol maksubaasist, mis piirdub üksnes ekspordiga tegelevatele äriühingutega ja mis liidetakse tavalisele maksuvähendusele, ei saa käsitleda üldmeetmena. Komisjon toonitab veel, et Itaalia ametiasutused ei tõestanud, et meede on õigustatud maksusüsteemi olemuse või struktuuriga. Igal juhul ei ole kasusaajatele võimaldatud soodustused kooskõlas Itaalia maksusüsteemi sisemise loogikaga ning neil on erakorraline ja ajutine iseloom.

(26)

Komisjon kinnitab, et tema arvates on kava näol tegemist erikavaga, sest näiteks soosib see üksnes äriühinguid, kes tegelevad ekspordiga ja seega “kaupade esitlemisega” välismaistel messidel, erinevalt teenuseid pakkuvatest äriühingutest ja äriühingutest, kelle kaubad ei sobi messidel osalemiseks ning neist, kes osalevad kohalikel messidel.

(27)

Komisjon kinnitab ka oma algseid kahtlusi selle suhtes, kas kõigil maksukohustuslastest äriühingutel Itaalias on õigus samal tasemel hüvitisele seoses nende osalemisega välismaistel messidel. Itaalia ametiasutused kinnitasid, et kõnealuse soodustuse raames hõlmavad abikõlblikud kulud ka neid kulusid, mida kandsid Itaalia äriühingute välismaal paiknevad püsivad tegevuskohad, mis eeldab teataval määral sõltumatust põhikontorist vastavalt Itaalia tulumaksuseadustiku artiklile 162 või püsiva tegevuskoha asukohariigis kehtivatest vastavatest maksutavadest.

(28)

Itaalia väidab siiski, et kõnealust soodustust kohaldatakse üksnes juhul, kui kõnealused kulud on otseselt kandnud Itaalia kasusaaja vastavalt DL 269/2003 artikli 1 lõike 1 punktile b. See kohustab Itaalia äriühingute välismaal paiknevaid püsivaid tegevuskohti või haruettevõtteid maksuvähendusest kasu saamiseks arvama kõnealused kulud maha otse Itaalia kontori arvelt, mistõttu Itaalias baseeruvate äriühingute välismaal paiknevad püsivad tegevuskohad on tegelikult soodustusest välja arvatud. Komisjon järeldab, et ka sel põhjusel ei näi kava olevat kõigile Itaalias maksustatavatele äriühingutele võrdselt kättesaadav.

(29)	Lõpetuseks peab meede kahjustama konkurentsi ja liikmesriikide vahelist kaubandust. Põhimõtteliselt väidab Itaalia, et meede ei kahjusta konkurentsi üldse, ja seejärel, et selle mõju konkurentsile pole kõnealuse kava lühiajalist kestust arvestades märkimisväärne.

(30)

Võttes arvesse meetme mõju, kinnitab komisjon ametliku menetluse algatamisel antud hinnangut. Kooskõlas Euroopa Kohtu konsolideeritud kohtupraktikaga (5) on selleks, et meede konkurentsi moonutaks, piisav, kui kasusaaja konkureerib teiste äriühingutega konkurentsile avatud turgudel. Komisjon toonitab eriti asjaolu, et kõnealune meede moonutab konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust, sest kava eesmärgid ja mõju seonduvad eriti kasusaajate kaubandustingimuste parandamisega nende kaupade ekspordil välismaistele turgudele ja mõjutavad seega otseselt äriühinguid, kes tegelevad rahvusvahelise kaubandusega, sealhulgas ühendusesisese kaubandusega. Lisaks võib ka ühendusevälisele eksporditegevusele suunatud abi mõjutada ühendusesisest kaubandust ja moonutada ühendusesisest konkurentsi. (6)

(31)

Komisjon ei saa heaks kiita väidet kava piiratud mõjude kohta konkurentsile, sest asjaolu, et kava kehtib vaid ühe aasta, ei välista seda, et asjaomased summad on piisavalt suured avaldamaks teatud turgudele märkimisväärset mõju. See kehtib eriti juhul, kui kasusaajateks on suured äriühingud, kes osalevad sageli arvukatel messidel. Arvestades, et abil pole ka kindlat ülemmäära, võib abisumma olla märkimisväärne. Igal juhul poleks abisummale ülemmäära kehtestamine küllaldane välistamaks konkurentsi ja liikmesriikidevahelise kaubanduse moonutamist.

(32)

Peale selle tundub mõistlik uskuda, et meetme lühiajaline kehtivusaeg ei võimalda messidel tavaliselt mitteosalevatel äriühingutel pakutavast soodustustest kasu saada, eriti kui nimetatud äriühingud peavad tegema selliseid otsuseid nagu uuele turule sisenemine. Seepärast näib meede olevat pigem suunatud soosima äriühinguid, kes juba sageli osalevad messidel, sealhulgas äriühinguid, kelle äritegevuse peamine eesmärk on just nimelt korraldada ja hallata kaupade esitlemist messidel ja kes saaksid kõnealusest soodustusest ebaproportsionaalselt suurt kasu, sest nad ei ole DL 269/2003 artikli 1 lõike 1 punkti b kohaldamisalast selgesõnaliselt välja arvatud.

2. Kava õiguspärasus

(33)

Itaalia ametiasutused rakendasid kava sellest komisjoni eelnevalt teavitamata, jättes seega EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 ettenähtud kohustused täitmata. Kuivõrd meede kujutab endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ning rakendati ilma komisjoni eelneva heakskiiduta, liigitatakse meede ebaseaduslikuks abiks.

3. Vastavus

(34)	Kuivõrd kõnealune meede kujutab endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, tuleb selle vastavust hinnata EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetega 2 ja 3 ettenähtud erandite alusel.

(35)

Itaalia ametiasutused ei vaielnud otseselt vastu komisjoni 18. märtsi 2004. aasta ametliku uurimise algatamise kirjas avaldatud arvamusele, mille kohaselt ei ole käesoleval juhul kohaldatav ükski EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 kohastest eranditest, mille alusel võidakse riigiabi vaadelda ühisturuga vastavuses olevana. Komisjon kinnitab seepärast oma 18. märtsi 2004. aasta kirja punktides 25–32 avaldatud hinnangut.

(36)

Antud juhul on eelised seotud kuludega, mis ei ole grupierandi määruste ega ühenduse suuniste kohaselt abikõlblikud. Seoses messidel osalemisega on komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 69/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (*1) (7) artikli 5 punktis b sätestatud, et messidel osalemiseks antud abi kiidetakse heaks ainult juhul, kui see ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest ja on antud VKE esimeseks osalemiseks asjaomasel messil või väljapanekul, sellal kui kõnealune maksusoodustus seondub aga kõigi äriühingutega ja kõigi igasugustel välismaistel messidel osalemisega seotud kuludega.

(37)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikega 2 ettenähtud erandid, mis käsitlevad üksikutele tarbijatele võimaldatavat sotsiaalset tüüpi abi, looduskatastroofidest põhjustatud kahjustuste või teiste erakorraliste sündmuste korvamiseks antavat abi ja Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade võimaldatavat majandusabi, ei ole antud juhul kohaldatavad.

(38)	Kohaldatav ei ole ka EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a sätestatud erand, mis näeb ette, et abi on lubatud anda ebatavaliselt madalala elatustaseme või tugeva vaeghõivega piirkondade majandusliku arengu soodustamiseks.

(39)

Samuti ei saa kava vaadelda Euroopa ühistes huvides oleva tähtsa projektina, ka pole see suunatud Itaalia tõsiste majandushäirete korrigeerimiseks nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis b. Selle eesmärgiks pole ka kultuuri ja pärandi säilitamise edendamine nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis d.

(40)

Kava tuleb hinnata EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c valguses. Kõnealune artikkel näeb ette, et abi on lubatud anda teatavate tegevuste ja teatavate majanduspiirkondade arengu hõlbustamiseks, kui see ei muuda kaubandustingimusi ühishuvidele vastupidises suunas. Kavaga tagatud maksusoodustused ei ole seotud eriinvesteeringute, töökohtade loomise ega eriprojektidega. Tegemist on lihtsalt selliste kulude alandamisega, mida kõnealused äriühingud tavaliselt oma eksporditegevuses kandma peaksid, ning seepärast tuleb neid käsitleda riigi ekspordialase tegevusabina. Komisjoni üldise tava kohaselt loetakse selline abi ühisturuga vastuolus olevaks.

(41)

Peale selle täheldab komisjon, et isegi juhul kui leitakse, et kava hõlbustab mõnede majandustegevuste arengut, näiteks Itaalia äriühingute rahvusvaheliseks muutmist, ja sellest tuleneb kaubanduse mahtude suurenemine, ei või komisjon välistada, et tegelik mõju ühendusesisesele kaubandusele ei ole ühishuvidega vastuolus.

VI. KOKKUVÕTE

(42)	Komisjon järeldab, et kõnealuse meetme abil antud maksusoodustuste näol on tegemist riigi tegevusabikavaga, mille suhtes ei saa kohaldada ühtegi ettenähtud erandit ja mis on seepärast ühisturuga vastuolus. Peale selle on komisjon seisukohal, et Itaalia rakendas kõnealuse meetme ebaseaduslikult.

(43)	Kui ebaseaduslikult tagatud riigiabi leitakse olevat ühisturuga vastuolus, on selle loomulikuks tagajärjeks, et abi tuleb kasusaajatelt tagasi nõuda. Abi tagasinõudmise kaudu taastatakse võimaluste piires enne abi andmist valitsenud konkurentsiseisund.

(44)

Kuigi käesolev menetlus viidi lõpule enne kava jõusoleku maksuaasta lõppu ja seega enne enamiku kasusaajate tasumisele kuuluva maksude lõplikku kindlaksmääramist, ei saa komisjon välistada, et äriühingud ei ole juba abist kasu saanud näiteks käesoleval maksuaastal tasumisele kuuluvate maksude väiksemate ettemaksete kaudu. Komisjon märgib, et pärast uurimise ametlikku algatamist hoiatasid Itaalia ametiasutused avalikult potentsiaalseid kavast kasusaajaid selle võimalikest tagajärgedest, kui komisjon peaks kinnitama, et käesoleva meetme näol on tegemist vastuolus oleva abiga. Sellele vaatamata peab komisjon võimaliku kasusaajatele juba kättesaadavaks tehtud abi tagasisaamiseks vajalikuks, et Itaalia kohustaks potentsiaalseid kavast kasusaajaid tagastama abi koos intressidega kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest vastavalt komisjoni 21. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks. (8) Eriti juhul, kui abi on juba antud jooksva maksuaasta eest tasumisele kuuluvate maksude vähendamise kaudu, peab Itaalia kõik tasumisele kuuluvad maksud tagasi nõudma 2004. aastaks ettenähtud viimase makse kaudu. Igal juhul peab täielik tagastamine olema lõpule viidud hiljemalt käesoleva otsuse teatamise kuupäevale järgneva esimese maksuaasta lõpuks.

(45)

Kasutades käesolevale otsusele lisatud küsimustikku, peab Itaalia esitama komisjonile asjaomaste kasusaajate nimekirja ja selgelt täpsustama ebaseadusliku riigiabi viivitamatuks ja tõhusaks tagastamiseks kavandatud ja juba rakendatud meetmed. Kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmisest peavad komisjonile olema edastatud ka kõik dokumendid, mis tõendavad tagastamismenetluse algatamist ebaseaduslikust abist kasusaajate suhtes (näiteks ringkirjad, tagastamiskorraldused jne).

(46)

Käesolev otsus käsitleb kava sellisena nagu eespool kirjeldatud ja tuleb rakendada ning kavaga tagatud abi tagasi nõuda viivitamatult. See ei piira aga võimalust, et üksikjuhtudel võidakse kogu või teatavat osa antud abist lugeda ühisturuga vastavuses olevaks, seda eriti VKEdele antavat abi käsitleva grupierandi määruse artikli 5 punkti b tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi kava, mida maksusoodustuste kujul võimaldati välismaal toimuvatel messidel osalevatele äriühingutele vastavalt dekreet-seaduse DL 269/2003 artikli 1 lõike 1 punktile b, mida Itaalia rakendas ebaseaduslikult, rikkudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3, on ühisturuga vastuolus.

Itaalia tühistab esimeses lõigus nimetatud abikava.

Artikkel 2

1. Itaalia võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et kasusaajatelt tagasi saada artiklis 1 nimetatud ebaseaduslikult nende käsutusse antud abi.

Tagastamine toimub viivitusteta, vastavalt siseriikliku õigusega ette nähtud menetlusele.

2. Juhul, kui abi on juba võimaldatud käimasoleva majandusaasta maksude osamaksete vähendamise teel, nõuab Itaalia kõigi maksmisele kuuluvate maksude tasumist koos 2004. aastaks ettenähtud lõppsaldo maksega.

Kõigil muudel juhtudel nõuab Itaalia maksmisele kuuluvate maksude tasumist hiljemalt käesolevast otsusest teatamisele järgneva majandusaasta lõpuks.

3. Tagastatavalt abilt arvestatakse intressi alates kuupäevast, mil abi muudeti kasusaajatele kättesaadavateks, kuni selle tagasimaksmise tegeliku kuupäevani, arvutades selle vastavalt määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklitele 9–11.

Artikkel 3

Kahe kuu jooksul alates käesolevast otsusest teatamise kuupäevast teavitab Itaalia lisatud küsimustiku vahendusel komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks vastuvõetud meetmetest.

Esimeses lõigus märgitud tähtajaks Itaalia:

a)	kohustab kõiki artiklis 1 nimetatud abist kasu saajaid ebaseadusliku abi koos intressidega tagasi maksma;

b)	esitab kõik dokumendid, mis kinnitavad, et ebaseaduslikust abist kasusaajate suhtes on algatatud sissenõudmismenetlus.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 14. detsember 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) ELT C 221, 3.9.2004, lk 2.

(2) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta liitumisaktiga.

(3) Vt märkus 1.

(4) 10. detsembri 1969. aasta Euroopa Ühenduste Kohtu otsus liidetud kohtuasjades 6/69 ja 11/69, Euroopa Ühenduste Komisjon v. Prantsusmaa, EKL 1969, lk 523; 7. juuni 1988. aasta otsus kohtuasjas 57/86, Kreeka Vabariik v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1988, lk 2855; 15. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-501/00, Hispaania Kuningriik v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 2004, lk I-6717.

(5) Vt näiteks 30. aprilli 1998. aasta esimese astme kohtu otsus kohtuasjas T-214/95 Het Vleemse Gewest (Flaami regioon) v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1998, lk II-717.

(6) 21. märtsi 1990. aasta otsus kohtuasjas C-142/87 Belgia Kuningriik v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1990, lk I-959.

(*1) Tekstis on oluline viga. See lause peaks algama sõnadega “Seoses messidel osalemisega on komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes) ...”. Määrus on avaldatud EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33 ja mitte lk 1, nagu on allmärkuses 7 ekslikult näidatud.

(7) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 1.

(8) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

LISA

Maksualased otsesoodustused välismaistel messidel osalevatele äriühingutele C12/2004 – Itaalia – käsitleva komisjoni otsuse abiskeemi rakendamise kohta

1. Kasusaajate koguarv ja tagastatava abi kogusumma

1.1.

Palun märkige üksikasjalikult, mil moel arvutatakse kasusaajate tagastamisele kuuluv abisumma:

—

Põhisumma

—

Intressid

1.2.

Tagastamisele kuuluva, abikava alusel ebaseaduslikult antud abi kogusumma (abi brutoekvivalent, ..... hindades).

1.3.

Kasusaajate koguarv, kelle käest tuleb tagasi nõuda neile käesoleva abikava raames ebaseaduslikult antud abi.

2. Kavandatud ja juba rakendatud abi tagasinõudmise meetmed

2.1.

Palun märkige üksikasjalikult abi koheseks ja tõhusaks tagasinõudmiseks kavandatud ja juba rakendatud meetmed. Täpsustage nimetatud meetmete juriidiline alus.

2.2.

Tagastamise lõpptähtaeg.

3. Teave kasusaajate kohta

Palun kandke lisatud tabelisse kõigi kasusaajate andmed, kelle käest tuleb tagasi nõuda abikava raames neile ebaseaduslikult antud abi.

Kasusaaja	Ebaseaduslikult antud abi kogusumma (*1) valuuta: …	Tagasimakstud summad (1) valuuta: …

(*1) Kasusaajale kättesaadavaks muudetud abi kogusumma (abi brutoekvivalent, .... hindades)

(1)

(°)	Tagastatud brutosummad (kaasa arvatud intressid).

21.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 335/48

KOMISJONI OTSUS,

20. juuli 2005,

riigiabi kohta, mida Saksamaa andis lihatööstusettevõttele Greußener Salamifabrik GmbH

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 2725 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(2005/920/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

olles kutsunud huvitatuid isikuid esitama oma arvamust eespool nimetatud sätte kohta (1) ja võttes arvesse nende märkusi,

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)

Meetmest teatati 6. novembri 1997. aasta kirjas, toetudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3. Abi saaja oli ilmselt ka varem samasugust abi saanud. Seetõttu kanti meede selliste abimeetmete nimekirja, millest ei ole teatatud. 4. veebruari 1998. aasta, 10. juuni 1998. aasta ja 4. veebruari 1999. aasta kirjades edastas Saksamaa komisjonile täiendavat teavet.

(2)	7. juuni 1999. aasta kirjas teatas komisjon Saksamaale otsusest algatada kõnealuse abi suhtes menetlus asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel.

(3)	Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatuid isikuid üles esitama oma märkusi.

(4)	Saadud arvamused edastati Saksamaale palvega esitada oma märkused. Saksamaa esitas oma märkused 23. veebruari 2000. aasta kirjas.

(5)

18. mai 2005. aasta kirjas, mis laekus 23. mail 2005, palus Saksamaa komisjonil võtta otsus vastu olemasoleva teabe põhjal, toetudes nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (3) artikli 7 lõikele 7.

II. MEETME KIRJELDUS

(6)

Abi saav ettevõte Greußener Salamifabrik GmbH oli lihatööstusettevõte, mis valmistas ja turustas eri liiki vorsti- ja lihatooteid. Ettevõte ei tapnud loomi ise, vaid töötles tapaliha. Saksamaa edastatud teabe järgi algatati 1. oktoobril 1999. aastal Greußener Salamifabrik GmbH varade suhtes pankrotimenetlus. Menetluse tulemusest komisjoni ei teavitatud. Näib siiski, et vähemalt ettevõtte sisseseadet kasutatakse edasi nime all Greußener Salami- und Schinkenfabrik GmbH. Käesolevas otsuses esitatud märkused käivad siiski hiljem pankrotistunud ettevõtte Greußener Salamifabrik GmbH kohta.

(7)

Käibe pideva vähenemise tõttu töötas ettevõte alates 1995. aastast kahjumiga ja äritegevuse rahavoog oli alates 1995. aastast negatiivne. Dr. Zimmermann & Partneri 1996. aasta septembri hinnangu põhjal saab järeldada, et ettevõtte äritegevuse rahavoog oli sel ajal äärmiselt kriitiline. Asjaolu, et ettevõte oli rahalistes raskustes, on komisjoni otsuses menetluse algatamise kohta (4) ära märgitud, ja seda ei ole kontrollimenetluse käigus kahtluse alla seatud. Vajalikuks peeti Greußener Salamifabrik ümberkorraldamist, mille rahastamiseks pidi ettevõte 1996. aasta neljandas kvartalis võtma täiendavat laenu (summas 375 000 Saksa marka Dresdner Bank AGst ja 725 000 Saksa marka Sparkasse Erfurtist). Mõlemale laenule andis Thüringer Aufbaubank 80 % garantii juhuks, kui pankrotivara likvideerimisest ei peaks jätkuma laenuandjate nõuete rahuldamiseks, millega oli tagatud 880 000 Saksa marga suurune summa. Sellest garantiist (edaspidi “abi 1”) komisjoni ei teavitatud, rikkudes sellega komisjoni 5. aprilli 1989. aasta liikmesriikidele saadetud kirja SG(89) D/4328 sätteid.

(8)

8. jaanuaril 1997. aastal võttis Ergewa GmbH üle 75 % abi saava ettevõtte osakutest. Uus omanik kandis bilansist välja Venemaale suunatud kindlustamata eksporditehingutest tekkinud lootusetud nõuded ja viis läbi põhivara amortiseerimise väärtuses 1,2 miljonit Saksa marka. See tegevus koos jätkuva müügilangusega põhjustas bilansiseisu halvenemise, mis muutis vajalikuks uue ümberkorraldamise.

(9)

Saksamaa selgitas oma 6. novembri 1997. aasta teatises, et Greußener Salamifabrik ei ole 1997. aastaks püstitatud käibe ja tulude eesmärke täitnud, et ettevõte on pidevas pankrotiohus ja lähtuda tuleb sellest, et ettevõte ei ole enam suuteline maksma pankadele laenu tagasi. Seetõttu koostas Schitag, Ernst & Young Deutsche Allgemeine Treuhand AG 1997. aasta augustis Greußener Salamifabrik GmbH uue saneerimiskava. Uue saneerimiskavaga nähti ette kolm liiki meetmeid:

finantsstruktuuri tervendamine järgmiselt:

—	ettevõtte osaline võlast vabastamine nõudest loobumise teel,

—	panga võlakohustuste tingimuste muutmine,

—	äriühingu osanike kapitalisüst;

b)	uue turunduskontseptsiooni väljatöötamine ja ellurakendamine;

c)	meetmed kulude kärpimiseks.

1. Finantsstruktuur

(10)

Ümberkorraldamise ühe osana loobus Sparkasse Erfurt 1,7 miljoni Saksa marga suurusest nõudest. Selle kompenseerimiseks kasutati osaliselt ära varem Thüringer Aufbaubanki (riigipanga) antud tagatis 725 000 Saksa marga suurusele laenule (vrd punkt 7); 370 000 Saksa marka (64 % tagatissummast) maksti ümberkorraldamise käigus Sparkasse Erfurtile. Lisaks kasutati osaliselt tagatist, mille Bürgschaftsbank Thüringen GmbH (erapank) oli 1993. aastal andnud 1 miljoni Saksa marga suurusele laenule; 590 000 Saksa marka (74 % tagatissummast) maksti Sparkasse Erfurtile.

(11)	Lisaks refinantseeris Dresdner Bank Erfurt laenu suuruses 2,5 miljonit Saksa marka, mille oli eraldanud Sparkasse Erfurt. Dresdner Bank andis kõnesoleva laenu siiski vaid sel tingimusel, et Thüringer Aufbaubank annab laenule 80 % garantii.

(12)

Uuest 2 miljoni Saksa marga suurusest garantiist ja varasema pangagarantii osalisest kasutamisest (370 000 Saksa marka) teatati komisjonile 6. novembri 1997. aasta kirjaga vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 ja vastavalt komisjoni 5. aprilli 1989. aasta kirjale liikmesriikidele SG(89) D/4328. Edaspidi nimetatakse mõlemaid meetmeid “abiks 2”. Saksamaa teatas oma 4. veebruari 1999. aasta kirjas ja uuesti 18. mai 2005. aasta kirjas, et Thüringer Aufbaubanki 2 miljoni Saksa marga suurune garantii antakse vaid eeldusel, et komisjon selle heaks kiidab.

(13)	Dresdner Bank Erfurti 2,5 miljoni Saksa marga suurune laen maksti Greußener Salamifabrik GmbH-le välja.

(14)	Lisaks andis Ergewa GmbH, kelle omanduses oli 75 % äriühingu osadest, ettevõttele allutatud 1,5 miljoni Saksa marga suuruse laenu.

2. Turundusstrateegia

(15)	Turundusstrateegia sisaldab kolme järgmist eesmärki: tootearendus, tootepoliitika ja müügi soodustamine. Nende eesmärkide täitmisega saavutataks suurem turule orienteeritus.

3. Meetmed kulude kärpimiseks

(16)	Kõige hõlpsamini teostatavad kokkuhoiumeetmed viidi läbi juba ühe varasema ümberkorraldamise käigus. Saneerimiskavaga nähti siiski ette kulude täiendav kärpimine, et vähendada eelkõige elektritarbimist ja transpordikulusid.

(17)	Komisjonile edastatud teabe põhjal pidid kõik need abinõud ettevõtte jälle elujõuliseks muutma ja selle rentaabluse taastama. Selleks oleks siiski vajalik olnud käibe suurendamine 6 845 000 Saksa margalt 1996. aastal 7 miljoni Saksa margani 1998. aastal ja 8 miljoni Saksa margani 1999. aastal.

(18)

Komisjon algatas menetluse Greußener Salamifabrik suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel, toetudes nimetatud meetmetele, mis seisnevad kokkuvõtlikult järgnevas:

—	Thüringer Aufbaubanki 80 % garantii kahele laenule kogumahus 1,1 miljonit Saksa marka 1996. aasta detsembrist (garantiisumma: 880 000 Saksa marka),

—	ühe pangagarantii (370 000 Saksa marka) osaline kasutamine ümberkorraldamise/võlatingimuste muutmise käigus 1997. aastal,

—	Thüringer Aufbaubanki teine 80 % garantii 2,5 miljoni Saksa marga suurusele pangalaenule (garantiisumma: 2 miljonit Saksa marka) 1997. aastast.

(19)	Kuna garantiid anti rahalistes raskustes ettevõttele, lähtub komisjon sellest, et abi osa abi andmise ajal on 100 % tagatud summast, nimelt 880 000 Saksa marka 1996. aastal ja 2 miljonit Saksa marka 1997. aastal, niisiis kokku 2,88 miljonit Saksa marka.

(20)

Komisjon algatas nimetatud meetmete suhtes menetluse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel, sest oli kahtlus, kas meede on kooskõlas komisjoni 5. aprilli 1989. aasta kirjaga SG(89) D/4328 riigi garantii vormis antava riigiabi kohta ja ühenduse 1994. aasta ja 1997. aasta suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi hindamise kohta. (5) Suunistele toetudes kahtles komisjon, kas ümberkorraldamine võimaldab ettevõtte rentaablust taastada, kas on kinni peetud ühekordse ümberkorraldamisabi põhimõttest ja ümberkorralduskava täieliku rakendamise nõudest.

(21)

Abi 1 anti riigi garantii vormis, mis tähendab, et see peab olema kooskõlas komisjoni 5. aprilli 1989. aasta kirjaga liikmesriikidele SG(89) D/4328. Nimetatud kirjas selgitab komisjon, et garantii vormis antav riigiabi on lubatud vaid juhul, kui selle kasutamine on lepinguliselt seotud eritingimustega, mis võivad sisaldada isegi abi saavale ettevõttele pankroti väljakuulutamise esitamist. Edastatud teabest ei selgu, et eespool nimetatud garantii kasutamine oleks olnud seotud eritingimustega.

(22)

Abi anti põhjusel, et ettevõte oli rahalistes raskustes ja seda oli vaja saneerida. Seetõttu oli vajalik abi kontrollimine garantii andmise ajal kehtinud ühenduse suuniste põhjal, mis käsitlevad raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi. Abi 1 kohta puudub komisjonil igasugune teave, mille alusel saaks kontrollida selle kokkusobivust eespool nimetatud suunistega. Abi 2 osas ei täidetud ilmselgelt ümberkorraldamissuuniste kolme tingimust. Nähtavasti ei taastanud abi andmine ettevõtte rentaablust. Lisaks püüdis ettevõte nähtavasti taastada rentaablust sellega, et lahendas oma probleeme laienemise teel. Sedalaadi laienemine võib tekitada põhjendamatuid konkurentsimoonutusi. Lisaks ei olnud selge, kas ümberkorralduskava on täielikult ellu viidud.

III. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(23)

Komisjonile laekusid Kemper Fleischwarenfabriki (Nortrup), Saksamaal asuvaid lihatööstusettevõtteid esindava ühenduse Bundesverband der Deutschen Fleischwarenindustrie e.V. (Bonn) ja kolmanda huvitatud isiku (kes soovis jääda anonüümseks) märkused. Kõik kolm huvitatud isikut olid seisukohal, et käibe suurendamine oleks olnud võimalik vaid hindade alandamise teel, mis oleks olnud sektorile kahjulik. Bundesverband der Deutschen Fleischwarenindustrie e.V. juhtis tähelepanu sellele, et aastas lahkub turult 1 % Saksamaa lihatööstusettevõtetest. Sellel konkurentsitihedal turul jäävat ellu vaid parimad. Mõne ettevõtte kunstlik elushoidmine kahjustavat sektori huve. Lisaks järgivat esitatud turundusstrateegiat peaaegu kõik sektori ettevõtted. Bundesverband der Deutschen Fleischwarenindustrie e.V. arvamuse kohaselt olevat sedalaadi strateegia edukaks rakendamiseks vajalikud märkimisväärsed vahendid, mis paraku puudusid.

IV. SAKSAMAA MÄRKUSED

(24)	Pärast taotletud ja saadud tähtajapikendust esitas Saksamaa 22. juuli 1999. aasta, 28. juuli 1999. aasta, 6. augusti 1999. aasta ja 23. veebruari 2000. aasta kirjades oma märkused.

(25)	Esimeses kirjas teatas Saksamaa, et ettevõte on osaliselt üle võetud.

(26)

Teises kirjas teatas Saksamaa soovist edastada garantiileping, mis sisaldab garantii andmise eeltingimusi, esitas esimeseks ümberkorraldamiseks koostatud ümberkorralduskava ja teatas ka soovist edastada pärast teist ümberkorraldamist oodatavad finantstulemused. Lisaks esitati täiendavaid andmeid küsimuse kohta, miks ei saavutatud käibealaseid eesmärke pärast teist saneerimist.

(27)

Lisaks märkis Saksamaa 28. juuli 1999. aasta kirjas, et ettevõte ei kavatsevat tootmisvõimsust suurendada, vaid tootvat ka edaspidi umbes sama palju kui eelmistel aastatel (1994/1995). Ettevõtte probleemid olevat põhjustatud välistest teguritest nagu sigade katku puhkemine, Vene turu äralangemine ja BSE-kriis. Lisaks olevat vähe usutav, et abi võiks põhjustada konkurentsimoonutusi, sest abi saava ettevõtte puhul on tegemist VKEga, mis on tegev ainult Tüüringis.

(28)	Kolmanda, 6. augusti 1999. aasta kirjaga edastas Saksamaa garantiilepingu ja esimeseks ümberkorraldamiseks koostatud saneerimiskava.

(29)

23. veebruari 2000. aasta kirjas teatas Saksamaa, et Greußener Salamifabrik GmbH suhtes on algatatud pankrotimenetlus ja pangad ei võimalda ettevõttel krediidiliine kasutada. Lisatud oli ka ettevõtte peapanga Dresdner Bank kiri, milles pank sedastab, et kindlasti tuleb arvestada abi vaidlustamisega konkureerivate ettevõtete poolt.

V. HINDAMINE

Turukorraldus

(30)

Meetmetega antakse abi lihatööstusettevõttele. Vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1254/1999 (veiseliha- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta) (6) artiklile 40 ja vastavalt nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määruse (EMÜ) nr 2759/75 (sealihaturu ühise korralduse kohta) (7) artiklile 21 kohaldatakse nende määrustega reguleeritavate toodete suhtes EÜ asutamislepingu artikleid 87–89. Sektorite suhtes, milles abimeedet rakendatakse, kohaldatakse seetõttu riigiabi käsitlevaid ühenduse suuniseid.

Riigiabi andmise keeld EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt

(31)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(32)	Abi anti tagatise vormis antava riigiabina. Tagatised võimaldasid abi saaval ettevõttel laenu saada, et jääda pankroti või ümberkorraldamise asemel tegevaks.

(33)

Abi 1 anti 1996. aastal. Teatamata riigiabi hinnatakse selle andmise ajal kehtinud õigusnormide alusel. Õiguslik alus riigi antud garantii hindamiseks oli 1996. aastal komisjoni 5. aprilli 1989. aasta kiri liikmesriikidele SG(89) D/4328. Selles kirjas selgitab komisjon, et igasuguse riigi antud garantii suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 1. Lisandub veel asjaolu, et raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi hindamise suuniste (1994. aasta suunised) punkti 2.3 kohaselt võib raskustes olevale ettevõttele antavate riiklike laenutagatiste puhul oletada, et rahasiirded sisaldavad riigiabi. Nagu punktis 7 märgitud, oli abi saav ettevõte abi 1 andmise ajal rahalistes raskustes. Vastavalt 1994. aasta suuniste punktile 2.1 on vähenev rentaablus, kahanev käive ja väiksem rahakäive raskustes oleva äriühingu tavapärased tunnused.

(34)

Abist 2 teatati 1997. aastal. Teatatud riigiabi hinnatakse selle andmise ajal kehtinud õigusnormide alusel. Komisjoni teatise (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist garantiidena antava riigiabi suhtes) (8) punktis 4 on nimetatud neli tingimust, mille puhul üksikud riiklikud garantiid ei ole käsitatavad riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Kuna Saksamaa selgitas, et laenuvõtja Greußener Salamifabrik GmbH oli teise garantii andmise ajal käsitatav raskustes oleva ettevõttena (vrd punkt 9), on täitmata juba esimene seal nimetatud tingimustest.

(35)	Seega on meetme puhul tegemist riigi ressurssidest (Thüringer Aufbaubank vahendusel) antud abiga.

(36)	Et garantiid anti rahalistes raskustes ettevõttele, lähtub komisjon sellest, et abi osa on 100 % tagatud summast suuruses 880 000 Saksa marka esimese ja 2 miljonit Saksa marka teise garantii eest, seega kokku 2,88 miljonit Saksa marka.

(37)	Abi annab eelise teatud ettevõtetele, antud juhul üheleainsale ettevõttele, Greußener Salamifabrik GmbH-le.

(38)

Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt viitab ühe ettevõtte konkurentsiseisundi parandamine riigiabi kaudu üldjuhul konkurentsimoonutusele konkureerivate ettevõtete suhtes, kes sedalaadi toetust ei saa. (9) Abi võrdlemisi väike maht ja abi saanud ettevõtte suhteliselt väike suurus ei välista aprioorselt liikmesriikide vahelise kaubanduse kahjustamist. (10)

(39)

Meede kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust siis, kui see raskendab sissevedu teistest liikmesriikidest või hõlbustab väljavedu teistesse liikmesriikidesse. Otsustava tähtsusega on seejuures, kas ühendusesisene kaubavahetus areneb küsitava meetme tõttu erinevalt või ähvardab erinevalt areneda.

(40)	Tooted, millele antakse eelis riigiabi eeskirjade kohaselt, on liikmesriikidevahelise kaubanduse esemed (11) ja seega konkurentsile avatud. Seetõttu on põhjust karta, et ühendusesisene kaubandus on eespool nimetatud meetme tõttu arenenud teisiti.

(41)	Seega kujutab käesolev meede endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõige 2: Erandid riigiabi andmise keelust

(42)	EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud riigiabi andmise keelule järgnevad lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandid.

(43)	Abimeetme liigi ja eesmärgi tõttu puuduvad eeltingimused erandite kohaldamiseks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 2. Saksamaa ei ole artikli 87 lõike 2 kohaldamist ka taotlenud.

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõige 3: Erandid komisjoni loal

(44)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 on loetletud riigiabi liigid, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks. Nende kokkusobivust asutamislepinguga tuleb kontrollida lisaks riiklikule aspektile ka ühenduse seisukohast. Ühisturu tõrgeteta toimimise tagamiseks tuleb artikli 87 lõikes 3 loetletud erandeid tõlgendada kitsamas tähenduses.

(45)

Toetudes EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a tuleb ära märkida, et abi saav ettevõte asub piirkonnas, mille majanduslik olukord on riigipoolse regionaalabi andmise suuniste kohaselt (12) EL keskmiste näitajatega võrreldes äärmiselt ebasoodne (sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta – mõõdetuna ostujõu pariteetides – on madalam kui 75 % ühenduse keskmisest näitajast). Vastavalt riigipoolse regionaalabi andmise suunistele (ja nende suuniste varasemale redaktsioonile) (13) ei kohaldata piirkondades antava riigiabi eeskirju vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a põllumajandussektori suhtes. Seega ei saa toetuda EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a põhjendamaks abi andmist asutamislepingu I lisas loetletud toodete tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks.

(46)	Toetudes EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile b, sedastab komisjon, et kõnesoleva meetme puhul ei ole tegemist abiga üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või tõsise häire kõrvaldamiseks Saksamaa majanduses.

(47)	Lisaks ei ole meede ette nähtud ega sobiv EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis d sätestatud eesmärkide teostamiseks.

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt c

(48)

Abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks võib komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui niisugune abi soodustab teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengut ega mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

(49)

Üldjuhul hindaks komisjon raskustes olevatele ettevõtetele antava abi kokkusobivust EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c ühenduse 2004. aasta suuniste alusel, mis käsitlevad raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi (14) (2004. aasta suunised). Nende suuniste punktide 103 ja 104 kohaselt hindab komisjon siiski enne 10. oktoobrit 2004 teatatud abi ning enne 2004. aasta suuniste avaldamist täies mahus antud teatamata päästmis- ja ümberkorraldamisabi abist teatamise või abi andmise ajal kehtinud suuniste alusel. Abi 1 anti 1996. aastal, abist 2 teatati 1997. aasta novembris. Sel ajal kehtisid 1994. aasta suunised. 1994. aasta suuniste punkti 2.2 kohaselt on põllumajandussektori osas liikmesriikide pädevuses rakendada selles sektoris üksikute abisaajate puhul jätkuvalt enne nimetatud suuniste jõustumist kehtinud komisjoni päästmis- ja ümberkorraldamisabi erieeskirju. Saksamaa ei taotlenud selle võimaluse kasutamist. Seetõttu hinnatakse meedet 1994. aasta suuniste sätete alusel.

Abi 1

(50)

Abi 1 kujutab endast riigi laenugarantiid 80 % ulatuses väärtuses 1,1 miljonit Saksa marka. Komisjon algatas menetluse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel järgmistel põhjustel:

—	ei olnud kindel, kas garantii oli kooskõlas riigi garantiidele esitatavate eritingimustega,

—	puudus saneerimiskava, millest oleks nähtunud, et abi oli kooskõlas suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta.

(51)

Saksamaa edastas garantiilepingu koopia. Selle kohaselt võib garantiid kasutada ainult juhul, kui abi saav ettevõte on rahalistes raskustes (pankrotimenetlus vms) ja kui tagatud laenu ei ole võimalik ettevõtte muude varade müügi arvelt kustutada. Seega oli komisjoni 5. aprilli 1989. aasta kirjas liikmesriikidele SG(89) D/4328 (15) nimetatud eeltingimus täidetud. See tähendab, et tagatis oli kooskõlas riigi garantiidele esitatavate eritingimustega.

(52)

Et abi saav ettevõte Greußener Salamifabrik GmbH oli tagatise andmise ajal käsitatav raskustes oleva ettevõttena, tuleb abi hinnata siiski tagatise andmise ajal kehtinud ühenduse sätete, mis käsitlevad raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi hindamist, põhjal (vrd punkt 49). Garantii anti abi saava ettevõtte saneerimise käigus.

(53)

Saksamaa edastas Dr. Zimmermann & Partneri raporti 9. septembrist 1996. Saksamaa antud teabe põhjal kujutab nimetatud raport endast saneerimiskava, mis oli esitatud esimese riigiabi andmise ajal. Raport ei ole aga kahel põhjusel käsitatav saneerimiskavana: raporti staatus ei ole selge ja raportis isegi ei mainita ümberkorraldamist.

(54)

Pigem näib raporti puhul olevat tegemist ettevõtte kirjeldusega 9. septembri 1996 seisuga. Selle kohaselt olid ettevõtte raskused põhjustatud BSE-kriisist ja Ida-Euroopa eksporditurgude äralangemisest. Siiski sisaldas raport – oletatavasti hilisemal ajal – käsitsi muudetud arve. Nende paranduste staatus ei ole selge. Lisaks ei ole selge, kas kava pälvis ettevõtte omanike heakskiidu.

(55)

Raport annab teavet ettevõtte kulude struktuuri ja kapitalivajaduse kohta 1996. aasta septembris. Vaatamata sellele, et kirjeldatakse olemasoleva juhtimissüsteemi tõhustamist, ei ole selge, kuidas kavatsetakse ettevõtet ümber korraldada. Kui raport oli koostamise ajal mõeldud ümberkorralduskavana, mis ei ole selge, võiks sellest nii aru saada, nagu oleks ettevõttel võimalik raskustest üle saada laienemise teel ja ilma igasuguse ümberkorraldamiseta.

(56)

Vastavalt 1994. aasta suunistele võib abi pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	abi peab taastama ettevõtte rentaabluse;

b)	vältida tuleb abist tingitud põhjendamatuid konkurentsimoonutusi;

c)	abisumma peab olema mõistlikus vahekorras ümberkorraldustega seotud kulude ja kasuga ning

d)	saneerimiskava elluviimist kontrollitakse igal aastal esitatavate aruannete alusel.

(57)

Dr. Zimmermann & Partneri raporti kohaselt on abi saava ettevõtte käive 1994. aastast alates pidevalt vähenenud. Siiski olevat, nagu raportis sedastatakse, järgmisel aastal oodata taas käibe suurenemist. Selgitust selle oodatava arengu kohta siiski ei anta, kuigi rentaabluse taastamine sõltus sellest trendimuutusest. 1994. aasta suuniste punkti 3.2.2 alapunkti i kohaselt peab “ettevõtte elujõulisuse paranemine […] tulenema peamiselt ümberkorraldamiskavas sisalduvatest sisemistest meetmetest. See võib välistel teguritel nagu kõrgematel hindadel […] põhineda ainult sel juhul, kui turu arengu kohta tehtud oletused on üldtunnustatud.” Kuna see eeltingimus ei ole täidetud, ei leia komisjon, et garantii vormis antav riigiabi võimaldaks rentaabluse taastada.

(58)

Et taastada rentaablus, oli vaja suurendada käivet. Kuigi käibe suurendamine oleks ilmselt olnud võimalik olemasoleva tootmisvõimsusega, oleksid konkureerivad ettevõtted rentaabluse taastamise tõttu turuosa kaotanud (kui turg oleks stabiilne, nagu nn ümberkorralduskavas sedastatud, nõudlus väheneks). Seetõttu teeb komisjon ka selles osas järelduse, et abi ei ole põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimiseks kohane, sest rentaabluse taastamine oleks kahjustanud konkureerivaid ettevõtteid.

(59)

Ümberkorraldamisega seotud kulude ja kasu proportsionaalsuse nõude täitmist on raske hinnata. Abi saavatelt äriühingutelt oodatakse üldjuhul omavahenditest või turutingimustes toimuva välisfinantseerimise kaudu tehtavat olulist panust ümberkorraldamiskavasse. Dr. Zimmermann & Partneri raporti kohaselt pidi omanik investeerima ettevõttesse uut kapitali, kuid ei ole selge, kas seda ka tegelikult tehti. Seetõttu ei saa komisjon lõplikult sedastada, kas abi on selle punkti osas 1994. aasta suunistega kooskõlas.

(60)	Lisaks on ebaselge, kuidas pidi nn ümberkorraldamise üle järelevalvet teostatama. Järelikult ei ole ka see suunistes nimetatud tingimus täidetud.

(61)

Greußener Salamifabrik GmbH vastab kriteeriumidele, mille järgi liigitatakse ettevõte väikese ja keskmise suurusega ettevõtteks (VKE). 1994. aasta suuniste punkti 3.2.4 kohaselt ei sätesta komisjon VKEdele antava ümberkorraldamisabi puhul nii rangeid tingimusi kui suurtele ettevõtetele antava ümberkorraldamisabi puhul, sest väikeettevõtetele antav abi mõjutab kaubandustingimusi üldjuhul vähem. Sätestatud tingimuste leebem kohaldamine VKEdele antava ümberkorraldamisabi puhul puudutab siiski eelkõige tootmisvõimsuse vähendamise kohustust struktuurilise ülevõimsusega sektorites ja aruannete esitamise nõudeid. Ilma et see piiraks sätestatud tingimuste leebemat kohaldamist VKEde suhtes, oli juba sedastatud, et abi ei taasta abi saava ettevõtte rentaablust (vrd punkt 57) ja tekitab põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.

(62)	Nimetatud põhjustel peab komisjon esimest abi, mis anti Greußener Salamifabrik GmbH-le riigi garantiide vormis suuruses kuni 880 000 Saksa marka, EÜ asutamislepingu artiklitega 87 ja 88 kokkusobimatuks. Kuna abi anti õigusvastaselt ja on asutamislepinguga kokkusobimatu, tuleb see tagasi maksta.

Abi 2

(63)

Teine abi kujutab endast 370 000 Saksa marga osalist kasutamist ja väljamaksmist Sparkasse Erfurtile esimese garantii raames 1997. aastal toimunud võlatingimuste muutmise/ümberkorraldamise käigus ning 80 % ulatuses riigi antud 2,5 miljoni Saksa marga suurust laenugarantiid, mille väljastas 1997. aastal Dresdner Bank.

(64)	Kuna esimene riigi garantii, nagu punktis 62 esitatud, kujutab endast Greußener Salamifabrik GmbH-le õigusvastaselt antud, EÜ asutamislepingu artiklitega 87 ja 88 kokkusobimatut abi, kehtivad need sedastused ka esimese garantii osalise kasutamise kohta teise ümberkorralduskava põhjal.

(65)

80 % riigi laenugarantiid suuruses 2,5 miljonit Saksa marka hinnatakse komisjoni teatise (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist garantiidena antava riigiabi suhtes) sätete kohaselt (vrd punkt 34). Komisjoni käsutuses olevatest pangagarantiide üldtingimustest, mida rakendab Thüringer Aufbaubank, nähtub, et garantiid võib kasutada ainult juhul, kui abi saav ettevõte on rahalistes raskustes (pankrotimenetlus vms) ja kui tagatud laenu ei ole võimalik ettevõtte muude varade müügi arvelt kustutada (vrd ka punkt 51). Eespool mainitud komisjoni teatise punktis 5.3 nimetatud eritingimused on seega täidetud.

(66)	Vastavalt 1994. aasta suuniste punktile 2.1 on vähenev rentaablus, suurenev kahjum, kahanev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, väiksem rahakäive, kasvav võlg ja suurenev intressikoormus ning varade vähenev puhasväärtus raskustes oleva äriühingu tavapärased tunnused.

(67)

Kuna Saksamaa oli selgitanud, et ettevõte oli pidevas pankrotiohus, sedastati, et Greußener Salamifabrik GmbH oli tagatise andmise ajal käsitatav raskustes oleva ettevõttena (vrd punktid 9 ja 34). Seetõttu hinnatakse abi kehtinud ühenduse sätete alusel, mis käsitlevad raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi hindamist. Nagu punktis 49 märgitud, on siinjuures tegemist 1994. aasta suunistega. Komisjon algatas kõnealuse abi suhtes menetluse EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel, sest oli kahtlus, kas olid täidetud järgmised 1994. aasta suunistes sätestatud eeltingimused:

a)	ümberkorraldamisabi võib anda ainult üks kord;

b)	abi peaks taastama ettevõtte rentaabluse;

c)	abi ei tohiks tekitada põhjendamatuid konkurentsimoonutusi ja

d)	ümberkorralduskava elluviimist tuleb kontrollida iga aasta esitatavate aruannete alusel.

(68)	1994. aasta suuniste punkti 3.2.2 alapunkti i kohaselt tohib ümberkorraldamisabi anda üldjuhul ainult ühel korral. Saksamaa ei ole selle punkti osas selgitusi andnud.

(69)	Asjaolu, et teise ümberkorraldamise raames anti uus abi, rikub ühekordse ümberkorraldamisabi põhimõtet.

(70)

Komisjonil oli kahtlus, kas ümberkorralduskava, mis esitati teise ümberkorraldamisabi (teise garantii vormis) põhjendamiseks, võimaldaks taastada ettevõtte rentaabluse. Selleks oleks olnud vajalik käibe märkimisväärne suurendamine. Tundus siiski vähe usutavana, et see tõepoolest aset leiaks, eelkõige seetõttu, et juba menetluse algatamise ajal olid esimesed käibeprognoosid liiga optimistlikuks osutunud. Saksamaa ei edastanud põhjendusi ega selgitusi teatatud käibeprognooside kohta. Seetõttu on komisjonil jätkuvalt kahtlusi, kas on täidetud eeltingimus, et ümberkorralduskava võimaldab taastada ettevõtte pikaajalise rentaabluse.

(71)

Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimise kriteeriumi kohta esitas Saksamaa kaks argumenti. Esiteks olevat kõnealune ettevõte liiga väike, et konkurentsi moonutada või ühendusesisest kaubandust mõjutada. Teiseks ei kavandavat ettevõte tootmisvõimsuse suurendamist, vaid pelgalt olemasolevate võimsuste paremat kasutamist.

(72)

Esimese argumendi lükkab ümber Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktika (vrd punkt 38). Teise argumendi kohta tuleb märkida, et komisjon nõuab vastavalt 1994. aasta suuniste punkti 3.2.2 alapunktile ii tootmisvõimsuse vähendamist vaid ühenduses esineva struktuurilise ülevõimsuse korral. Menetluse algatamise ajal tegi komisjon kindlaks, et kõnealuses sektoris ülevõimsust ei esinenud. Igatahes tõstatas komisjon küsimuse, kuidas sai meedet pidada ühishuvi eesmärkidega vastavuses olevaks, kui see oli suunatud tootmise suurendamisele, mis põhjustaks konkureerivate ettevõtete turuosa automaatse vähenemise.

(73)

Saksamaa ei selgitanud, kuidas oleks turg tulnud toime suurenenud toodanguga, ilma et see oleks konkureerivatele ettevõtetele negatiivselt mõjunud. Lisaks ei ole Saksamaa esitanud andmeid kõnesoleva ettevõtte jaoks ilmneva kasu ja sektori kui terviku kulude omavahelise proportsiooni kohta. Seetõttu ei ole komisjonil võimalik hinnata, kas abi andmisel välditakse põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.

(74)	Saksamaa ei edastanud teavet ümberkorralduskava rakendamise järelevalve kohta.

(75)

8. jaanuaril 1997 võttis Ergewa GmbH üle 75 % abi saava ettevõtte osadest. Ei ole selge, kas Ergewa GmbHd saab liigitada VKEks 1994. aasta suuniste mõistes ja kas seeläbi on muutunud Greußener Salamifabrik GmbH staatus, kelle osakutest on Ergewa omandis rohkem kui 25 %. Isegi kui VKEdele antava ümberkorraldamisabi hindamisel lähtutakse sätete leebemast kohaldamisest (1994. aasta suuniste punkt 3.2.4), tuleb siiski märkida, et – nagu punktis 72 nimetatud – sektoris ei esine ülevõimsust ja nõudeid järelevalve kohta ei olnud ebapiisava teabe tõttu võimalik hinnata. Asjaolu, et abi saavat ettevõtet oleks tõenäoliselt veel ka 1997. aastal saanud liigitada VKEks, ei too seega kaasa muudatusi käesoleva abi hindamisel.

(76)

Nimetatud põhjustel on komisjon seisukohal, et teine abi, mis anti Greußener Salamifabrik GmbH-le riigi garantiina summas kuni 2 miljonit Saksa marka, on EÜ asutamislepingu artiklitega 87 ja 88 kokkusobimatu. Saksamaa teatas oma 4. veebruari 1999. aasta kirjas ja uuesti 18. mai 2005. aasta kirjas, et garantii anti vaid tingimusel, et komisjon selle heaks kiidab. Et selle garantii raames ei ole makseid tehtud, langeb ära asutamislepinguga kokkusobimatu abi tagastamise nõue.

VI. JÄRELDUS

(77)

Komisjon sedastab, et riigiabi, mis anti riigi garantiidena suuruses 880 000 Saksa marka (abi 1) ja 2 miljonit Saksa marka (abi 2), niisiis kokku 2,88 miljonit Saksa marka, laenudele väärtuses 1,1 miljonit Saksa marka ja 2,5 miljonit Saksa marka, niisiis kokku 3,6 miljonit Saksa marka, on ühisturuga kokkusobimatu.

(78)

Õigusvastaselt antud ja asutamislepinguga kokkusobimatu abi kuulub tagasimaksmisele. Komisjon sedastab, et 1. oktoobril 1999 algatati Greußener Salamifabrik GmbH suhtes pankrotimenetlus. Kuna komisjonile ei ole teada, kas ettevõtte tegevus pankrotimenetluse käigus lõpetati, võib tagasimaksmine olla nõutav ka edaspidi.

(79)

Komisjon juhib Saksamaa tähelepanu sellele, et vastavalt komisjoni teatise (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist garantiidena antava riigiabi suhtes) punktidele 6.4 ja 6.5 kuulub küsimus, kas abi õigusvastasus puudutab riigi ja kolmandate isikute vahelist õigussuhet, kontrollimisele riigi õiguse alusel. Riigikohtud peavad teataval juhul kontrollima, kas garantiilepingutest kinnipidamine on vastuolus siseriigi õigusnormidega; selle küsimuse kontrollimisel peaksid nad arvesse võtma ühenduse õiguse rikkumist,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Garantii vormis antud riigiabi suuruses 880 000 Saksa marka, mille Saksamaa andis Greußener Salamifabrik GmbH-le, on ühisturuga kokkusobimatu.

Artikkel 2

1. Saksamaa võtab kõik vajalikud meetmed, et nõuda abi saajalt artiklis 1 nimetatud õigusvastaselt antud abi tagasi.

2. Tagasinõudmine peab toimuma viivitamata ja vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud korrale, tingimusel et need õigusaktid lubavad käesoleva otsuse viivitamatut ja tõhusat täitmist. Tagasinõutav summa sisaldab intressi alates õigusvastase abi andmisest saaja käsutusse kuni selle tegeliku tagastamiseni. Intress arvutatakse regionaalabi subsiidiumide arvestussüsteemi alusel.

Artikkel 3

Garantii vormis 2 miljoni Saksa marga suurune riigiabi, mida Saksamaa kavatses anda Greußener Salamifabrik GmbH-le, on ühisturuga kokkusobimatu.

Sel põhjusel ei ole nimetatud abi andmine lubatud.

Artikkel 4

Saksamaa teatab komisjonile kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest selle täitmiseks võetud meetmetest.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 20. juuli 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT C 238, 21.8.1999, lk 15.

(2) Vt joonealust märkust 1.

(3) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(4) Vt joonealust märkust 1.

(5) EÜT C 368, 23.12.1994, lk 12 ja EÜT C 283, 19.9.1997, lk 2.

(6) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1899/2004 (ELT L 328, 30.10.2004, lk 67).

(7) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(8) EÜT C 71, 11.3.2000, lk 14.

(9) Euroopa Ühenduste Kohtu 17. septembri 1980. aasta otsus kohtuasjas 730/79: Philip Morris Holland BV v. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 1980, lk 2671, punktid 11 ja 12).

(10) Euroopa Ühenduste Kohtu 21. märtsi 1990. aasta otsus kohtuasjas C 142/87: Belgia Kuningriik v. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 1990, lk I-959, punkt 43) ja 14. septembri 1994. aasta otsus ühendatud kohtuasjades C 278/92, C 279/92 ja C 280/92: Hispaania Kuningriik v. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 1994, lk I-4103, punktid 40 kuni 42).

(11) Lihasektoris on ühendusesisesel kaubandusel märkimisväärne osakaal. 1996. aastal turustati ELs ümmarguselt 8 miljonit tonni liha (tapakaalus). See moodustas ümmarguselt 23 % liha kogutoodangust 1996. aastal (allikas: Eurostat).

(12) EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9.

(13) EÜT C 31, 3.2.1979, lk 9.

(14) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(15) Kõnealune kiri asendati komisjoni teatisega EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (EÜT C 71, 11.3.2000, lk 14).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 335

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. aastakäik 21. detsember 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 2092/2005, 20. detsember 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2093/2005, 20. detsember 2005, millega kuulutatakse välja pakkumismenetlus kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava maisi tollimaksu vähendamiseks	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2094/2005, 20. detsember 2005, millega kuulutatakse välja pakkumismenetlus kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava sorgo tollimaksu vähendamiseks	4
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2095/2005, 20. detsember 2005, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2075/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teabe edastamise suhtes tubakasektoris	6
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2096/2005, 20. detsember 2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded ( 1 )	13
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2097/2005, 20. detsember 2005, millega lubatakse Leedu lipu all sõitvatel laevadel uuesti alustada hariliku süvameregarneeli püüki NAFO püügipiirkonnas 3L	31
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2098/2005, 20. detsember 2005, millega lubatakse Taani lipu all sõitvatel laevadel uuesti alustada kilupüüki ICESi püügipiirkonnas IIIa	32
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2099/2005, 20. detsember 2005, millega lubatakse Hispaania lipu all sõitvatel laevadel uuesti alustada merluusipüüki ICESi püügipiirkondades Vb (EÜ veed), VI, VII, XII ning XIV	33
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2100/2005, 20. detsember 2005, millega 60. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001	34
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 2101/2005, 20. detsember 2005, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse	36
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 2102/2005, 20. detsember 2005, millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind	38

	Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUPOL Kinshasa/2/2005, 22. november 2005, millega pikendatakse Kinshasas (KDV) toimuva ELi politseimissiooni EUPOL Kinshasa juhi volitusi	57
*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUPM/1/2005, 25. november 2005, Bosnias ja Hertsegoviinas (BiH) läbi viidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPM) juhi/politseiülema nimetamise kohta	58

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	74,1
	204	51,6
	212	87,2
	999	71,0
0707 00 05	052	155,7
	204	82,1
	220	196,3
	628	155,5
	999	147,4
0709 90 70	052	149,3
	204	110,0
	999	129,7
0805 10 20	052	59,0
	204	62,2
	220	66,6
	388	33,2
	624	59,8
	999	56,2
0805 20 10	052	59,8
	204	59,3
	999	59,6
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	052	77,0
	220	36,8
	400	81,3
	464	143,2
	624	79,1
	999	83,5
0805 50 10	052	55,8
0805 50 10	999	55,8
0808 10 80	096	18,3
	400	86,7
	404	95,4
	720	69,0
	999	67,4
0808 20 50	052	138,4
	400	99,6
	720	42,4
	999	93,5

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	28,49	2,74
1701 11 90 (1)	28,49	7,29
1701 12 10 (1)	28,49	2,60
1701 12 90 (1)	28,49	6,86
1701 91 00 (2)	28,38	11,04
1701 99 10 (2)	28,38	6,52
1701 99 90 (2)	28,38	6,52
1702 90 99 (3)	0,28	0,37

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 14. detsember 2004, maksualaste otsesoodustuste kohta välismaistel messidel osalevatele äriühingutele (teatavaks tehtud numbri K(2004) 4746 all) ( 1 )	39
*	Komisjoni otsus, 20. juuli 2005, riigiabi kohta, mida Saksamaa andis lihatööstusettevõttele Greußener Salamifabrik GmbH (teatavaks tehtud numbri K(2005) 2725 all)	48

		Parandused
		Komisjoni 19. detsembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 2084/2005 (impordisertifikaatide kohta seoses veiselihasektori toodetega, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast) parandus ( ELT L 333, 20.12.2005 )	59