Kaubanduse ja koostöö raamlepingu

PROTOKOLL

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Korea Vabariigi vahel, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

BELGIA KUNINGRIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

edaspidi “liikmesriigid”, keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu, ja

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”, keda esindavad Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon,

ühelt poolt ja

KOREA VABARIIK

teiselt poolt,

VÕTTES ARVESSE, et kaubanduse ja koostöö raamleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Korea Vabariigi vahel (edaspidi “raamleping”) kirjutati alla Luxembourgis 28. oktoobril 1996 ja jõustus 1. aprillil 2001,

VÕTTES ARVESSE, et leping Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga ning sellele lisatud akt allkirjastati Ateenas 16. aprillil 2003 ja need jõustusid 1. mail 2004,

VÕTTES ARVESSE, et vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 6 lõikele 2 tuleb Euroopa Liidu uute liikmesriikide ühinemine raamlepinguga kokku leppida raamlepingu protokolli sõlmimise teel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovaki Vabariik ühinevad raamlepinguga ning võtavad samal viisil nagu teised liikmesriigid vastu lepingu teksti, ühisdeklaratsiooni poliitilise dialoogi küsimuses ja ühepoolsed deklaratsioonid ning võtavad need teadmiseks.

Artikkel 2

Käesolev protokoll on raamlepingu lahutamatu osa.

Artikkel 3

1.   Ühendus, liikmesriikide nimel Euroopa Liidu Nõukogu ja Korea Vabariik kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt.

2.   Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on teatanud üksteisele eelmises lõikes osutatud menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 4

Artikli 3 kohased teatised tuleb esitada vastavalt Korea Vabariigi välis- ja kaubandusministeeriumile ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile.

Artikkel 5

Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja korea keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 6

Raamlepingu tekst, sealhulgas ühisdeklaratsioon poliitilise dialoogi küsimuses ja ühepoolsed deklaratsioonid, koostatakse eesti, leedu, läti, malta, poola, ungari, slovaki, sloveeni ja tšehhi keeles ning need tekstid on autentsed originaaltekstidega samal viisil (1).

---

(1)  Euroopa Liidu 11 ametlikus keeles (hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja taani keeles) koostatud lepingu tekst on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT L 90, 30.3.2001, lk 46). Tšehhi-, eesti-, leedu-, läti-, malta-, poola-, slovaki-, sloveeni- ja ungarikeelne versioon avaldatakse käesolevas Euroopa Liidu Teatajas.

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Korea Vabariigi vaheline kaubanduse ja koostöö

RAAMLEPING

BELGIA KUNINGRIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

IIRIMAA,

ITAALIA VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu pooled, edaspidi “liikmesriigid”, ning

EUROOPA ÜHENDUS

ühelt poolt ning

KOREA VABARIIK

teiselt poolt,

VÕTTES ARVESSE Korea Vabariigi ja Euroopa Ühenduse ning selle liikmesriikide vahel olemasolevaid traditsioonilisi sõprussidemeid,

KINNITADES VEEL KORD, et pooled austavad inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud demokraatlikke põhimõtteid ja põhilisi inimõigusi,

KINNITADES oma soovi alustada ühistest väärtustest ja püüdlustest lähtuvat korrapärast poliitilist dialoogi Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi vahel,

TUNNISTADES, et üldisel tolli- ja kaubanduskokkuleppel (GATT) on olnud oluline roll üldise rahvusvahelise kaubanduse ja eriti kahepoolsete kaubandussuhete edendamisel ja et nii Korea Vabariik kui ka Euroopa Ühendus peavad kinni vabakaubanduse ja turumajanduse põhimõtetest, millel nimetatud leping põhineb,

KINNITADES VEEL KORD, et nii Korea Vabariik kui ka Euroopa Ühendus ning selle liikmesriigid on tõotanud täita kõiki oma kohustusi, mis nad on võtnud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu ratifitseerimisega,

PIDADES SILMAS vajadust anda oma panus GATTi Uruguay vooru tulemuste elluviimisse ning rakendada kõiki rahvusvahelise kaubanduse reegleid läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil,

TUNNISTADES, et on oluline tugevdada olemasolevaid suhteid poolte vahel eesmärgiga edendada omavahelist koostööd ning nende ühist soovi kindlustada, süvendada ja mitmekesistada omavahelisi suhteid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, põhinedes võrdsusel, mittediskrimineerimisel ning looduskeskkonna austamisel ja mõlemapoolse kasu põhimõttel,

SOOVIDES luua soodsad tingimused säästvaks arenguks ja kaubavahetuse mitmekesistamiseks ning majanduskoostöö edendamiseks erinevates vastastikust huvi pakkuvates valdkondades,

USKUDES, et pooltele on kasulik omavahelised suhted ametlikult vormistada ja luua oma riikide vahel majandussidemed, kuna selline koostöö aitab soodustada kaubanduse ja investeeringute edasist arengut,

PIDADES MEELES, et on oluline kaasata koostöö edendamisse ka asjaomased üksikisikud ning majandusüksused, eelkõige ettevõtjad ja neid esindavad organisatsioonid,

BELGIA KUNINGRIIK:

välisminister

Erik DERYCKE,

TAANI KUNINGRIIK:

välisminister

Niels HELVEG PETERSEN,

SAKSAMAA LIITVABARIIK:

välisasjade riigiminister

Werner HOYER,

KREEKA VABARIIK:

asevälisminister

Georgios PAPANDREOU,

HISPAANIA KUNINGRIIK:

välisminister

Abel MATUTES,

PRANTSUSE VABARIIK:

Euroopa asjade ministri

Michel BARNIER,

IIRIMAA:

Euroopa asjade riigiminister peaministri büroos

Gay MITCHELL,

ITAALIA VABARIIK:

välisminister

Lamberto DINI,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK:

välisminister

Jacques F. POOS,

MADALMAADE KUNINGRIIK:

välisminister

Hans VAN MIERLO,

AUSTRIA VABARIIK:

välisminister

Wolfgang SCHÜSSEL,

PORTUGALI VABARIIK:

välisminister

Jaime GAMA,

SOOME VABARIIK:

välisminister

Tarja HALONEN,

ROOTSI KUNINGRIIK:

välisminister

Lena HJELM-WALLÉN,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK:

välis- ja Rahvaste Ühenduse asjade ministeeriumi riigiminister

David DAVIS,

EUROOPA ÜHENDUS:

Iirimaa välisminister

Dick SPRING,

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja,

Euroopa Ühenduste Komisjoni asepresident

Sir Leon BRITTAN,

KOREA VABARIIK:

välisminister

Ro-Myung GONG,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Koostöö alus

Demokraatlike põhimõtete ning inimõiguste ülddeklaratsiooniga sätestatud inimõiguste austamine on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ning käesoleva lepingu oluline osa.

Artikkel 2

Koostöö eesmärgid

Silmas pidades omavahelise koostöö edendamist, kohustuvad pooled soodustama majandussuhete edasist arengut oma riikide vahel. Oma püüdlustes keskenduvad nad eelkõige järgmiste eesmärkide saavutamisele:

a)	tõhustada ja mitmekesistada mõlemapoolselt kasulikku kaubavahetust ning edendada selles vallas koostööd;

b)	edendada majanduskoostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas teadus- ja tehnoloogia- ning tööstuskoostööd;

c)	hõlbustada ettevõtetevahelist koostööd, soodustades vastastikku investeeringute tegemist ja üksteise paremat mõistmist.

Artikkel 3

Poliitiline dialoog

Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi vahel alustatakse ühistest väärtustest ja püüdlustest lähtuvat korrapärast poliitilist dialoogi. Dialoog toimub vastavalt Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi vahel sõlmitud ühisdeklaratsioonis selle kohta sätestatud korrale.

Artikkel 4

Enamsoodustusrežiim

Pooled kohustuvad kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega kohaldama teineteise suhtes enamsoodustusrežiimi.

Artikkel 5

Kaubanduskoostöö

1.   Pooled kohustuvad soodustama omavahelise kaubavahetuse arengut ja mitmekesistamist võimalikult kõrgel tasemel ning vastastikuse kasu põhimõttel.

Pooled kohustuvad parandama turulepääsu tingimusi. Nad kindlustavad tollimaksu enamsoodustusmäärade kehtestamise, võttes arvesse erinevaid aspekte, sealhulgas ühe poole siseturu olukorda ja teise poole ekspordihuve. Nad kohustuvad töötama kaubandustõkete kaotamise nimel, eelkõige mittetariifsete tõkete õigeaegse kaotamise ja läbipaistvuse suurendamise meetmete rakendamise teel, võttes arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide poolt selles vallas juba tehtud tööd.

2.   Pooled astuvad samme selleks, et viia ellu poliitikat, mille eesmärk on:

a)	mitmepoolne ja kahepoolne koostöö kaubanduse arendamisega seotud küsimustes mõlema poole huvides, sealhulgas WTO tulevaste protsesside raames. Selleks teevad nad nii rahvusvahelisel tasandil kui ka kahepoolselt koostööd kaubandusprobleemide lahendamisel ühistes huvides;

b)	soodustada ettevõtjatevahelist teabevahetust ja ettevõtetevahelist tööstuskoostööd, et mitmekesistada ja suurendada olemasolevaid kaubavoogusid;

c)	analüüsida ja soovitada sobivaid kaubanduse edendamise meetmeid kaubandusarengu soodustamiseks;

d)	hõlbustada koostööd Euroopa Ühenduse, selle liikmesriikide ja Korea pädevate tollivõimude vahel;

e)	parandada tööstus-, põllumajandus- ja kalandustoodete turulepääsu;

f)	parandada teenuste, näiteks finants- ja telekommunikatsiooniteenuste turulepääsu;

g)	tugevdada standardite ja tehniliste eeskirjade alast koostööd;

h)	kaitsta tõhusalt intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandit;

i)	korraldada kaubandus- ja investeeringualaseid visiite;

j)	korraldada üldteemalisi ja ühe tööstusharu messe.

3.   Pooled soodustavad ausa konkurentsi reeglite järgimist majandustegevuses, rakendades täies ulatuses oma riikide vastavaid seadusi ja määrusi.

4.   Vastavalt WTO riigihankeid käsitleva lepinguga võetud kohustustele kindlustavad pooled hankekonkursside läbiviimise mittediskrimineerivatel ja võrdsetel alustel.

Pooled jätkavad omavahelist arutelu, mille eesmärk on oma riikide hanketuru vastastikune avamine ka teistes sektorites, näiteks telekommunikatsioonisektoris.

Artikkel 6

Põllumajandus ja kalandus

1.   Pooled lepivad kokku, et aitavad kaasa koostööle põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas, sealhulgas aianduse ja kalakasvatuse alal. Vastavate põllumajandus- ja kalanduspoliitika arutelude käigus uurivad pooled:

a)	võimalusi suurendada põllumajandussaaduste ja kalatoodete kaubavahetust;

b)	sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja keskkonnakaitsealaste meetmete mõju kaubandusele;

c)	põllumajanduse ja maakeskkonna vahelisi seoseid;

d)	põllumajanduse ja kalanduse, sealhulgas aianduse ja kalakasvatuse valdkonnas uuringute läbiviimist.

2.   Võimaluse korral kohaldatakse lõike 1 sätteid vastava toiduainetööstuse toodete ja teenuste suhtes.

3.   Pooled kohustuvad täitma WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid käsitleva lepingu nõudeid ja on valmis alustama konsultatsioone emma-kumma poole taotlusel, et arutada teise poole ettepanekuid sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise ja ühtlustamise kohta, võttes arvesse teiste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu OIE, IPPC ja Codex Alimentariuse poolt kokku lepitud standardeid.

Artikkel 7

Meretransport

1.   Pooled kohustuvad kooskõlas käesoleva artikli sätetega püüdlema eesmärgi poole, mis tagab ausa konkurentsi reegleid järgiva ja kaubanduslikel alustel toimuva piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja mereliiklusele.

a)

Eeltoodud säte ei piira käesoleva lepingu ühe või teise osalise suhtes kohaldatavaid õigusi ega kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonist liinilaevanduskonverentsile antud toimimisjuhendi kohta. Liinid, mis ei kuulu konverentsi liikmete hulka, võivad konkureerida konverentsi liikmetega tingimusel, et nad järgivad kaubanduslikel alustel toimuva ausa konkurentsi põhimõtet.

b)

Pooled kinnitavad oma tahet luua aus ja konkurentsivõimeline keskkond puist- ja vedellastivedudele. Arvestades seda kohustust, astub Korea Vabariik vajalikke samme, et järk-järgult kaotada Lõuna-Korea lipu all sõitvate laevade kohta kehtivad puistlastivedudele määratud lasti reserveerimise nõuded üleminekuperioodi jooksul, mis lõpeb 31. detsembril 1998. aastal.

2.   Lõike 1 eesmärgi täitmiseks pooled:

a)

ei sõlmi kolmandate riikidega tehtavate puist- ja vedellasti- ning liinivedusid käsitlevate kahepoolsete lepingute raames lastijaotuskokkuleppeid, välja arvatud niisugustel erakordsetel asjaoludel liinivedude puhul, mil emma-kumma poole liinilaevandusettevõtjatel ei oleks muidu tegelikku võimalust osaleda asjaomasesse kolmandasse riiki suunduvatel või sealt lähtuvatel vedudel;

b)	ei rakenda pärast käesoleva lepingu jõustumist administratiivseid, tehnilisi ega seadusandlikke meetmeid, mis diskrimineerivad nende enda ja teise poole kodanikke või äriühinguid rahvusvahelise mereveo teenuste osutamisel;

c)

võimaldavad teise poole kodanike või äriühingute kasutuses olevatele laevadele seoses rahvusvahelisele kaubandusele avatud sadamatele juurdepääsuga, nende sadamate infrastruktuuride ja abiteenuste kasutamisega ning sellega seonduvate tasude, maksude ja tolliteenuste ning kaikohtade ja peale- ja mahalaadimisvahendite kasutamise osas vähemalt sama soodsaid tingimusi kui oma laevadele.

3.   Käesolevas artiklis hõlmab rahvusvahelisele mereveoturule juurdepääs muu hulgas kummagi poole rahvusvahelise mereveoteenuse osutajate õigust korraldada ukselt-uksele ühendveoteenuseid ning sõlmida selleks otselepinguid kohalike muude veoliikide pakkujatega teise poole territooriumil, ilma et see piiraks kehtivate kodakondsusel põhinevate piirangute kohaldamist, mis käsitlevad kaupade või reisijate vedamist muud liiki veokitega.

4.   Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse Euroopa Ühenduse ja Korea äriühingute suhtes. Käesolevast artiklist saavad kasu ka väljaspool Euroopa Ühendust või Korea Vabariiki asutatud laevandusettevõtted, mida kontrollivad liikmesriigi või Korea Vabariigi kodanikud, juhul kui nende laevad on registreeritud selles liikmesriigis või Korea Vabariigis kooskõlas nende riikide õigusaktidega.

5.   Laevandusfirmadele Euroopa Ühenduses ja Korea Vabariigis tegevuslubade väljastamist käsitlevad võimaluse korral erilepingud.

Artikkel 8

Laevaehitus

1.   Pooled lepivad kokku, et teevad koostööd laevaehituse alal ausal konkurentsil põhinevate turutingimuste arendamist silmas pidades ja täheldavad tõsist pakkumise ja nõudluse struktuurset tasakaalutust ja selliste turutrendide olemasolu, mis pärsivad maailma laevaehitustööstuse arengut. Sellest tulenevalt ei võta pooled kooskõlas OECD laevaehituse kokkuleppega tarvitusele mingeid abinõusid ega rakenda mingeid meetmeid oma laevaehitustööstuse kaitsmiseks, mis võiks moonutada konkurentsi või mis võimaldaks nende laevaehitustööstusel vältida ükskõik millist rasket olukorda tulevikus.

2.   Pooled lepivad kokku, et alustavad emma-kumma poole taotlusel nõupidamisi OECD laevaehituse kokkuleppe rakendamiseks, teabe vahetamiseks laevade ja laevaehituse maailmaturu arengu ja ükskõik milliste muude selles sektoris esilekerkivate probleemide osas.

Poolte kokkuleppel võidakse laevaehitustööstuse esindajaid kutsuda sellistel nõupidamistel osalema vaatlejatena.

Artikkel 9

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitse

1.   Pooled kohustuvad kindlustama piisava ja tõhusa intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse, rakendades sealhulgas mõjusaid meetmeid selliste õiguste kehtestamiseks.

2.   Pooled lepivad kokku, et alustavad hiljemalt 1. juulist 1996 (1) WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu rakendamist.

3.   Pooled kinnitavad mitmepoolsetest intellektuaalomandi õiguste kaitse alastest konventsioonidest tulenevate kohustuste tähtsust. Pooled teevad jõupingutusi, et ühineda võimalikult kiiresti lisas toodud konventsioonidega, millega nad ei ole veel ühinenud.

Artikkel 10

Tehnilised eeskirjad, standardid ja vastavushindamine

1.   Ilma et see piiraks nende rahvusvahelisi kohustusi, soodustavad pooled oma vastutuse ulatuses ning kooskõlas oma riigi seadustega rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja vastavushindamissüsteemide kasutamist.

Selleks pööravad nad erilist tähelepanu:

a)	teabe ja tehniliste ekspertide vahetusele standardiseerimise, akrediteerimise, metroloogia ja sertifitseerimise valdkonnas ning võimaluse korral ühisuuringute läbiviimisele;

b)	asjaomaste asutuste ja institutsioonide vahelise suhtlemise ja kontaktide soodustamisele;

c)	sektorisisestele konsultatsioonidele;

d)	koostööle kvaliteedijuhtimise alases tegevuses;

e)	koostöö tugevdamisele tehniliste eeskirjade vallas, sõlmides selleks eelkõige vastavushindamise tulemuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe, mis aitab edendada kaubavahetust ja vältida igasugust kahju selle arengule;

f)	osalemisele ja koostööle vastavate rahvusvaheliste lepingute raames, et soodustada ühtlustatud standardite vastuvõtmist.

2.   Pooled tagavad, et standardite ja vastavushindamise alane tegevus ei põhjustaks ebavajalikke kaubandustõkkeid.

Artikkel 11

Konsultatsioonid

1.   Pooled lepivad kokku, et vahetavad teavet kaubandusalaste meetmete kohta.

Mõlemad pooled kohustuvad teavitama teist poolt õigeaegselt selliste meetmete rakendamisest, mis muudavad impordimaksude enamsoodustusmäärasid ja avaldavad sellega mõju teise poole ekspordile.

Kumbki pool võib taotleda läbirääkimisi kaubandusalaste meetmete üle. Sellise taotluse korral toimuvad läbirääkimised esimesel võimalusel, et saavutada võimalikult vara vastastikku vastuvõetav ja konstruktiivne lahendus.

2.   Kumbki pool nõustub teavitama teist poolt viimase toodete suhtes dumpinguvastase menetluse algatamisest.

Võttes täies ulatuses arvesse WTO dumpingu- ja subsiidiumidevastaseid meetmeid käsitlevaid lepinguid, suhtuvad pooled osavõtlikult kummagi poole avaldustesse dumpingu- ja subsiidiumidevastaste menetluste kohta ja pakuvad teisele poolele piisavaid võimalusi nõupidamiseks.

3.   Pooled lepivad kokku, et peavad teineteisega nõu ükskõik millistes vaidlustes, mis võivad tekkida seoses käesoleva lepingu rakendamisega. Kui kumbki pooltest soovib sellist nõupidamist, siis toimub see esimesel võimalusel. Taotluse esitanud pool varustab teist poolt kogu vajaliku teabega, mis võimaldab olukorda põhjalikult uurida. Selliste nõupidamiste abil püütakse kaubandusalaseid vaidlusi võimalikult kiiresti lahendada.

4.   Käesoleva artikli sätted ei piira mingil moel poolte riigisisest korda kaubandusalaste meetmete võtmiseks ja muutmiseks ega WTO lepingutes ette nähtud teavitamise, konsulteerimise ja vaidluste lahendamise mehhanisme.

Artikkel 12

Koostöö tööstuse ja kaubanduse vallas

1.   Võttes arvesse oma vastastikuseid huve ning oma riigi majanduspoliitikat ja eesmärke, edendavad pooled majandus- ja tööstuskoostööd kõigis valdkondades, mida nad sobivaks peavad.

2.   Sellise koostöö eesmärgid on eelkõige:

—	soodustada ettevõtjatevahelist teabevahetust ning arendada ja täiustada olemasolevaid võrgustikke, kindlustades sealjuures isikuandmete nõuetekohase kaitse,

—	võimaldada teabevahetust tingimuste kohta, mis võimaldavad koostööd kõigi teenuste ning teabe infrastruktuuride alal,

—	soodustada vastastikku kasulikke investeeringuid ja luua investeeringute jaoks soodne keskkond,

—	parandada majanduskeskkonda ja ärikliimat.

3.   Nende eesmärkide saavutamiseks püüavad pooled muu hulgas:

a)	mitmekesistada ja tugevdada omavahelisi majandussuhteid;

b)	luua koostöökanalid erinevate tööstusharude jaoks;

c)	soodustada ettevõtetevahelist tööstuskoostööd, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete vahel;

d)	soodustada poolte majanduse säästvat arengut;

e)	soodustada tootmisviise, mis ei kahjusta keskkonda;

f)	soodustada investeeringute ja tehnoloogia liikumist;

g)	suurendada vastastikust mõistmist ja teineteise ärikeskkonna tundmist.

Artikkel 13

Uimastid ja rahapesu

1.   Pooled teevad koostööd, et nende tegevus ning meetmed narkootikumide ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku tootmise, pakkumise ja nendega kauplemise vastu, sealhulgas lähteainete ebaseadusliku leviku tõkestamine, oleksid tulemuslikumad ja mõjusamad ning aitaksid vältida ja vähendada narkootikuminõudlust. Koostöö sel alal põhineb poolte ühisel nõupidamisel ja tihedal koostööl, et kooskõlastada eesmärke ja meetmeid mitmesugustes narkootikumidega seotud valdkondades.

2.   Pooled lepivad kokku, et on vaja teha tõsiseid jõupingutusi ja koostööd, et vältida oma rahandussüsteemide kasutamist kuritegevusest, eelkõige uimastikuritegudest, saadud tulu rahapesuks.

Koostöö eesmärk selles valdkonnas on kehtestada sellised rahapesu vältimiseks vajalikud standardid, mis arvestavad selle valdkonna rahvusvaheliste foorumite, eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) poolt vastu võetud standardeid.

Artikkel 14

Teadus- ja tehnoloogiakoostöö

1.   Pooled kohustuvad kooskõlas vastastikuste huvide ning oma teaduspoliitika eesmärkidega edendama teadus- ja tehnoloogiakoostööd. Nende eesmärkidega seoses püüavad pooled edendada eelkõige:

—	teabe ja oskusteabe vahetust teaduse ja tehnoloogia vallas,

—	dialoogi vastavate teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise strateegiate väljatöötamise ja elluviimise alal,

—	koostööd infotehnoloogia vallas, samuti tehnoloogia ja tööstuse valdkondades, mis mõjutavad koostalitlust globaalse infoühiskonna künnisel,

—	koostööd energeetika ja keskkonnakaitse alal,

—	koostööd ühist huvi pakkuvates teadus- ja tehnoloogiasektorites.

2.   Silmas pidades vastava poliitika eesmärkide saavutamist, püüavad pooled muu hulgas:

—	vahetada teavet uurimisprojektide kohta energeetika, keskkonnakaitse, telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia ning infotehnoloogia tööstuse vallas,

—	arendada teadlaste koolitust, rakendades sobivaid meetmeid,

—	soodustada tehnoloogiasiiret vastastikuse kasu alusel,

—	korraldada ühisseminare, millel osalevad mõlema poole juhtivad teadlased ja

—	innustada mõlema poole teadlasi viima läbi ühisuuringuid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.

3.   Pooled lepivad kokku, et igasugune koostöö ja ühistegevus teaduse ja tehnoloogia vallas peab toimuma võrdsetel alustel.

Pooled lepivad kokku, et kaitsevad tõhusalt omavahelisest koostööst tulenevat teavet ja intellektuaalset omandit igasuguse kuritarvituse või lubamatu kasutamise eest selliste isikute poolt, kes ei ole selle seaduslikud omanikud.

Juhul kui ühe poole institutsioonid, asutused ja ettevõtjad osalevad teise poole teatud uurimis- ja tehnoloogiaarendusprogrammides, näiteks Euroopa Ühenduse üldise raamprogrammi raames, toimub selles osalemine ja selle tulemusel saadud teadmiste levitamine ning kasutamine kooskõlas teise poole poolt kehtestatud üldreeglitega.

4.   Koostöö prioriteedid lepitakse kokku pooltevahelise nõupidamise käigus. Eelmise lõike alusel innustatakse erasektori institutsioone, autusi ja ettevõtjaid osalema koostöötegevuses ja ühist huvi pakkuvates uurimisprojektides.

Artikkel 15

Koostöö keskkonnaküsimustes

Pooled loovad koostöösidemed keskkonnakaitse ja -säilitamise alal. Koostööd tehakse eelkõige järgmistes vormides:

—	keskkonnapoliitika ja selle rakendamise alase teabe vahetus vastavate Euroopa Komisjoni ametnike ja Korea Vabariigi vastavate ametivõimude vahel,

—	teabevahetus keskkonnaohutu tehnoloogia vallas,

—	töötajate vahetamine,

—	koostöö edendamine keskkonnaküsimustes, mida arutatakse rahvusvahelistel foorumitel, kus osalevad nii Euroopa Ühendus kui ka Korea Vabariik, eelkõige ÜRO Säästva Arengu Komisjon ja teised foorumid, kus arutatakse rahvusvahelisi keskkonnakaitse konventsioone,

—	arutelu säästva arengu praktikate järgimise teemal, eelkõige koostöö Agenda 21 ning teiste ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi (UNCED) jätkutegevuste osas,

—	koostöö ühiste keskkonnaprojektide raames.

Artikkel 16

Energeetika

Pooled tõdevad energeetikasektori olulisust majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks ning on valmis oma vastava pädevuse ulatuses selles vallas koostööd suurendama. Koostöö eesmärgid on:

—	edendada turumajanduse põhimõtet, järgides tarbijahindade kehtestamisel turupõhimõtteid,

—	mitmekesistada energiavarusid,

—	arendada uusi ja taastuvaid energialiike,

—	saavutada energia ratsionaalne kasutamine, eriti nõudluse suunamise soodustamise abil, ja

—	soodustada võimalikult häid tingimusi tehnoloogiasiirdeks energia otstarbeka kasutamise huvides.

Selleks lepivad pooled kokku, et soodustavad ühiste analüüside ja uuringute läbiviimist ning energiaplaneerimise eest vastutavate isikute vahelist suhtlemist.

Artikkel 17

Koostöö kultuuri, teabe ja kommunikatsiooni vallas

Pooled kohustuvad alustama koostööd teabe ja kommunikatsiooni vallas, et soodustada paremat teineteisemõistmist, võttes arvesse omavaheliste suhete kultuurimõõdet.

Sellisteks meetmeteks on eelkõige:

—	teabevahetus kultuuri- ja teabevaldkondade ühist huvi pakkuvates küsimustes,

—	kultuuriürituste korraldamine,

—	kultuurivahetus ja

—	teadusalane teabevahetus.

Artikkel 18

Koostöö kolmandate riikide arendamise vallas

Pooled lepivad kokku, et vahetavad teavet oma arenguabi poliitika kohta alustamaks korrapärast dialoogi vastavate poliitiliste eesmärkide ning oma riigi poolt kolmandates riikides läbiviidavate arenguabi programmide teemal. Pooled uurivad, millisel määral on võimalik koostööd süvendada, arvestades oma riigi õigusakte ja selliste programmide elluviimise tingimusi.

Artikkel 19

Ühiskomitee

1.   Käesoleva lepingu raames asutavad pooled ühiskomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmete esindajad ja teiselt poolt Korea Vabariigi esindajad. Ühiskomitee nõupidamisi peetakse selleks, et hõlbustada käesoleva lepingu rakendamist ja üldiste eesmärkide täitmist.

2.   Ühiskomitee:

—	kindlustab lepingu nõuetekohase toimimise,

—	uurib pooltevahelise kaubanduse ja koostöö arengut,

—	otsib asjakohaseid meetmeid käesolevas lepingus käsitletud valdkondades esineda võivate probleemide ennetamiseks,

—	otsib kaubanduse arendamise ja mitmekesistamise viise,

—	vahetab arvamusi ja teeb ettepanekuid mis tahes kaubanduse ja koostöö vallas ühist huvi pakkuvas küsimuses, sealhulgas selle elluviimiseks vajalike tulevase tegevuse ja olemasolevate ressursside kohta,

—	annab soovitusi kaubanduse ja koostöö laiendamise soodustamise kohta, võttes arvesse soovitatud meetmete kooskõlastamise vajadust.

3.   Ühiskomitee tuleb tavaliselt kokku üks kord aastas vaheldumisi Brüsselis ja Seoulis. Komitee erakorralised koosolekud toimuvad emma-kumma poole taotlusel. Ühiskomiteed juhatab emb-kumb pooltest kordamööda.

4.   Ühiskomitee võib luua erialalisi allkomiteesid, mis abistavad teda tema ülesannete täitmisel. Allkomiteed esitavad ühiskomiteele põhjalikke aruandeid oma tegevuse kohta igal komitee koosolekul.

Artikkel 20

Mõiste

Käesolevas lepingus tähendab mõiste “pooled” ühelt poolt Euroopa Ühendust või selle liikmesriike või Euroopa Ühendust ja selle liikmesriike nende vastavate volituste kohaselt ja teiselt poolt Korea Vabariiki.

Artikkel 21

Jõustumine ja kehtivusaeg

1.   Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil pooled on teatanud teineteisele selleks vajalike õiguslike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesolev leping on sõlmitud viieks aastaks. Leping pikeneb vaikimisi igal aastal, kui üks pooltest ei ole seda kuus kuud enne kehtivusaja lõppemist kirjalikult denonsseerinud.

Artikkel 22

Teatamine

Teated, mis on edastatud kooskõlas artikliga 21, esitatakse vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu Peasekretariaadile ja Korea Vabariigi Välisministeeriumile.

Artikkel 23

Lepingu täitmatajätmine

Kui üks pool leiab, et teine pool ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne nende võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta teisele poolele kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida pooltele vastuvõetav lahendus. Kõnealuste meetmete väljavalimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Nendest meetmetest teavitatakse viivitamata teist poolt ja teise poole taotlusel alustatakse nendega seotud konsultatsioone.

Artikkel 24

Edasine areng

Pooled võivad vastastikusel nõusolekul käesolevat lepingut laiendada, et suurendada koostöö ulatust ning täiendada seda lepingutega eri sektorite või meetmete kohta.

Käesoleva lepingu rakendamisel võib kumbki pool esitada soovitusi koostöö laiendamise kohta, võttes arvesse lepingu kohaldamisel saadud kogemusi.

Artikkel 25

Deklaratsioonid ja lisa

Käesoleva lepingu ühisdeklaratsioonid ja lisa moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 26

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Korea Vabariigi territooriumi suhtes.

Artikkel 27

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani ja korea keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

---

(1)  Korea Vabariigi nimel, välja arvatud põllumajanduskemikaalide käitlemise seaduse osas, mis jõustub 1. jaanuaril 1997. aastal, ja seemikutetööstuse seaduse (ja geograafiliste tähiste kaitse seaduse) osas, mis jõustub 1. juulil 1998. aastal, kooskõlas oma riigi seadustes ette nähtud menetlusega.