10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2013/2005,

9. detsember 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. detsembril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. detsember 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

LISA

Komisjoni 9. detsembri 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	124,3
	204	48,4
	212	90,9
	999	87,9
0707 00 05	052	114,6
	204	58,0
	220	147,3
	999	106,6
0709 90 70	052	137,4
	204	95,4
	999	116,4
0805 10 20	052	72,7
	204	70,8
	382	31,4
	388	22,0
	508	13,2
	524	38,5
	999	41,4
0805 20 10	052	73,9
	204	66,4
	999	70,2
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	74,4
	400	78,4
	624	80,1
	999	77,6
0805 50 10	052	65,1
0805 50 10	999	65,1
0808 10 80	400	107,7
	404	89,1
	720	74,1
	999	90,3
0808 20 50	052	104,1
	400	125,5
	720	63,1
	999	97,6

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2014/2005,

9. detsember 2005,

ühendusse banaanide importimise korra raames väljastatavate litsentside kohta, ühise tollitariifistiku kohase tollimaksumääraga maksustatud ja vabasse ringlusesse lubatud banaanide importimiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1964/2005 banaanidele kohaldatavate tariifimäärade kohta, (1) eriti selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1964/2005 kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2006 tariifimäärad, mida kohaldatakse KN-koodi 0803 00 19 alla kuuluvate banaanide importimisel ühendusse.

(2)

Asjakohase määraga tollimaksu kohaldamisel põhineva impordikorra kehtestamise ja tariifikvootide süsteemis eelistariifide kohaldamisega AKV riikidest imporditud kaupadele peab kaasnema impordi järelevalvesüsteem, mis võimaldab saada korrapäraselt teavet ühenduses vabasse ringlusse lastud kaubakoguste kohta. Selle eesmärgi saavutamisel on sobivaks vahendiks süsteem, mis põhineb impordilitsentside väljaandmisel ning hõlmab tagatise esitamist nende toimingute tegemiseks, milleks neid litsentse on taotletud. Tuleks kinnitada sellise süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ühise tollitariifistiku kohase tollimaksumääraga banaanide importimiseks.

(3)	Kohaldatakse komisjoni 9. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad. (2)

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas banaanituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. KN-koodi 0803 00 19 alla kuuluvate ja ühise tollitariifistiku kohase tollimaksumääraga maksustatud banaanide vabasse ringlusesse lubamise aluseks on impordilitsents, mille liikmesriik annab välja kõikidele seda taotlevatele huvitatud isikutele, sõltumata nende asukohast ühenduses.

2. Impordilitsentsi väljaandmise tingimuseks on komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 (3) III jaotises ettenähtud tagatise esitamine, millega tagatakse importimiskohustuse täitmine litsentsi kehtivusaja jooksul. Kõnealuse tagatise suuruseks on 15 eurot tonni kohta.

Välja arvatud vääramatu jõu korral, jäädakse tagatisest täielikult või osaliselt ilma, kui toimingut ettenähtud tähtaja jooksul läbi ei viida või viiakse see läbi ainult osaliselt.

3. Impordilitsentside taotlusi on võimalik esitada kõikides liikmesriikides.

4. Litsentsid antakse välja viivitamata, vastavalt määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikele 1.

5. Litsentsi kehtivusaeg on kolm kuud.

Artikkel 2

Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt iga kuu kümnendaks kuupäevaks kogused, mille kohta eelmise kuu jooksul on impordilitsentse väljastatud.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 316, 2.12.2005, lk 1.

(2) EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1856/2005 (ELT L 297, 15.11.2005, lk 7).

(3) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2015/2005,

9. detsember 2005,

nõukogu määrusega (EÜ) nr 1964/2005 avatud tariifikvootide raames AKV riikidest pärit banaanide impordi kohta 2006. aasta jaanuaris ja veebruaris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. novembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1964/2005 banaanidele kohaldatavate tariifimäärade kohta, (1) eriti selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1964/2005 artikli 1 lõikes 2 on ette nähtud, et iga aasta 1. jaanuaril alates 1. jaanuarist 2006 avatakse tariifikvoot 775 000 tonni (netomass) AKV riikidest pärit banaanide (KN-kood 0803 00 19) importimiseks ja selle suhtes kohaldatakse nullmääraga tollimaksu.

(2)

AKV riikidest pärit banaanide tariifikvootide haldamiseks vajalike meetmete rakendamine, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1964/2005, ei ole võimalik enne 1. jaanuari 2006. Seetõttu võtab komisjon vastu ajutised meetmed impordilitsentside väljaandmiseks 2006. aasta jaanuariks ja veebruariks, et tagada ühenduse varustamine ja AKV riikidega toimuva kaubavahetuse järjepidevus ning vältida kaubavoogude häirimist. Need meetmed ei mõjuta üksikasjalike eeskirjade hilisemat kehtestamist 2006. aasta jooksul.

(3)

Nende ajutiste meetmete raames tuleks ette näha impordilitsentside väljaandmine nendele ühenduses registreeritud ettevõtjatele, kellele on kas traditsiooniliste ettevõtjatena eraldatud individuaalkvoot või kes on mittetraditsiooniliste ettevõtjatena saanud iga-aastast toetust nõukogu 13. veebruari 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 404/93 (banaanituru ühise korralduse kohta) (2) artikli 18 lõikes 1 viidatud A/B- või C-tariifkvoodi raames või kellele on traditsiooniliste või mittetraditsiooniliste ettevõtjatena eraldatud komisjoni 29. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1892/2004 (banaanide ühendusse importimise üleminekumeetmete kohta 2005. aastaks seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisega) (3) sätestatud lisakvoot ning kes 2005. aasta jooksul on tegelikult importinud AKV riikidest pärit banaane. Nende meetmete ajutisest iseloomust tulenevalt ei võeta vastu taotlusi uutelt ettevõtjatelt, kes ei ole eelnevatel aastatel registreeritud.

(4)

2006. aasta jaanuaris ja veebruaris saadavate koguste jaotamisel asjaomaste ettevõtjate gruppide vahel tuleb lähtuda andmetest, mis on seotud ühenduse varustamisega AKV riikidest pärit banaanidega 2005. aasta jooksul. Varustamine toimus nimetatud päritoluga toodetele kehtestatud C-tariifikvoodi raames, mille maht oli 750 000 tonni. Kõikidele kolmandatele riikidele ette nähtud impordimaht oli A/B-tariifikvoodi raames 15 000 tonni. Lisaks sellele lasti 10 000 tonni nimetatud päritoluga tooteid vabasse ringlusse uutes liikmesriikides.

(5)	Ettevõtjatele, kes on saanud individuaalse kvoodi või kes saavad 2005. aastal iga-aastast toetust AKV riikidest pärit banaanide impordiks määratud 750 000 tonnise C-tariifikvoodi raames, võib litsentsid välja anda võttes aluseks nende individuaalse kvoodi või 2005. aastaks antud toetuse.

(6)

Ettevõtjad, kes on saanud individuaalse kvoodi või kes 2005. aastal saavad iga-aastast toetust kas A/B-tariifikvoodi raames või määrusega (EÜ) nr 1892/2004 sätestatud ühinemisega seotud lisakvoodi raames kõikidest kolmandatest riikidest ja mitte üksnes AKV riikidest pärit toodete importimiseks, peavad litsentsitaotlustele lisama tõendi AKV riikidest pärit toodete tegeliku importimise kohta 2005. aastal. Vältida tuleks selliste taotluste esitamist, mis ei ole seotud nimetatud päritoluga toodete importimisega 2005. aasta jooksul. Haldamise ja kontrollimise lihtsustamiseks tuleks piirata taotluste arvu taotleja kohta.

(7)	Selleks, et tagada kaubavahetuse sujuvus ja taotlejate tegevuse paindlikkus, ei tohiks kehtestada ülemmäära kaubakogustele, millele sertifikaati taotletakse.

(8)	Samuti tuleks ette näha, et neid litsentse antaks välja proportsionaalselt taotletavate kogustega ning et selleks kasutataks üheaegse läbivaatamise meetodit.

(9)	Seetõttu tuleks kinnitada vajalikud eeskirjad.

(10)	Selleks et võimaldada esitada litsentsitaotlusi mõistliku aja jooksul, peaks käesolev määrus jõustuma kohe.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas banaanituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

Üldsätted

Artikkel 1

Objekt

Käesoleva määrusega sätestatakse 2006. aasta jaanuariks ja veebruariks määruse (EÜ) nr 1964/2005 artikli 1 lõikes 2 viidatud tariifikvoodi raames AKV riikidest pärit ja KN-koodi 0803 00 19 alla kuuluvate banaanide impordilitsentside väljastamise kord.

Artikkel 2

2006. aasta jaanuaris ja veebruaris saada olevad kogused

2006. aasta jaanuaris ja veebruaris

—	on II jaotises viidatud ettevõtjatele väljastatavate impordilitsentsidega hõlmatud kogus 135 000 tonni, alamkvoodi järjenumber on 09.4160;

—	on artiklis III jaotises viidatud ettevõtjatele väljastatavate impordilitsentsidega hõlmatud kogus 25 000 tonni, alamkvoodi järjenumber on 09.4162.

II JAOTIS

Määruse (EMU) nr 404/93 artikli 18 lõike 1 punktis c viidatud C-tariifikvoodi raames 2005. aastaks registreeritud ettevõtjad

Artikkel 3

Litsentsitaotluste esitamine

2006. aasta jaanuari ja veebruari jaoks võivad kõik traditsioonilised C-ettevõtjad ja kõik mittetraditsioonilised C-ettevõtjad, kellele viidatakse vastavalt Komisjoni määruse (EÜ) nr 896/2001 artikli 3 punktis 3 ja artikli 7 lõikes 1, (4) esitada ühe või mitu impordilitsentsi taotlust, mille maksimaalne impordimaht võib olla:

—	traditsioonilise C-ettevõtja puhul 2005. aasta kohta C-tariifikvoodi raames kinnitatud ja teatatud individuaalsest kvoodist vastavalt määruse (EÜ) nr 896/2001 artikli 5 lõikele 4,

—	mittetraditsioonilise C-ettevõtja puhul 2005. aasta kohta C-tariifikvoodi raames kinnitatud ja teatatud kvoodist vastavalt määruse (EÜ) nr 896/2001 artikli 9 lõikele 3.

Litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 20 kantakse märkus “litsents – määrus (EÜ) nr 2015/2005 – II jaotis”.

III JAOTIS

Teised ettevõtjad

Artikkel 4

Litsentsitaotluste esitamine

1. Ühenduses registreeritud ettevõtjad, kes on registreeritud määruse (EMÜ) nr 404/93 artikli 18 lõikes 1 viidatud A/B-tariifikvoodi raames või määrusega (EÜ) nr 1892/2004 sätestatud lisakvoodi raames ja kes on 2005. aasta jooksul lasknud vabasse ringlusse AKV riikidest pärit banaane, võivad esitada üheainsa litsentsitaotluse artikli 2 teises taandes määratud koguse piires.

2. Litsentsitaotlusele tuleb lisada koopia või koopiad AGRIM-litsentsidest, mille alusel 2005. aastal AKV riikidest banaane imporditi, ja tõenditest nende nõuetekohase täitmise kohta ning tõend komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 (5) jaotises III sätestatud tagatise esitamise kohta summas 150 eurot tonni kohta.

3. Litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 20 kantakse märkus “litsents – määrus (EÜ) nr 2015/2005 – III jaotis”.

IV JAOTIS

Ühissätted

Artikkel 5

Taotluste esitamine

1. Artiklis 4 viidatud impordilitsentside taotlused esitatakse 14. ja 15. detsembril 2005. aastal individuaalse kvoodi eraldanud liikmesriigi pädevale ametiasutusele, kui tegemist on traditsioonilise ettevõtjaga, või selle liikmesriigi pädevale ametiasutusele, kus ettevõtja on registreeritud, kui tegemist on mittetraditsioonilise ettevõtjaga. Litsentsitaotlusele tuleb lisada tõend määruse (EMÜ) nr 2220/85 III jaotises sätestatud tagatise esitamise kohta summas 150 eurot tonni kohta.

2. Taotlusi, mis ei ole esitatud vastavalt artiklitele 3 ja 4, vastu ei võeta.

Artikkel 6

Litsentside väljastamine

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 19. detsembriks 2005. aastaks üldkoguse, mille kohta on esitatud nõuetele vastavaid litsentsitaotlusi, II ja III jaotises viidatud ettevõtjate lõikes.

2. Võttes arvesse lõike 1 kohaselt toimunud teatamisi ning arvestades artikli 2 teises taandes sätestatud kogust, määrab komisjon vajadusel II ja III jaotises viidatud ettevõtjate kõikidele litsentsitaotlustele rakendatava vähenduskoefitsiendi.

3. Pädevad ametiasutused annavad impordilitsentsid välja viivitamata, rakendades vajadusel lõikes 2 osutatud vähenduskoefitsiente.

4. Kui lõike 3 rakendamise tulemusena antakse litsents välja kogusele, mis on väiksem taotletavast kogusest, tagastatakse viivitamata artikli 4 lõikes 3 viidatud tagatis litsentsiga hõlmamata koguse ulatuses.

V JAOTIS

Lõppsätted

Artikkel 7

Litsentside kehtivusaeg ja koguste arvestamine

1. Impordilitsentside kohaselt imporditud banaane võib vabasse ringlusesse lubada alates 1. jaanuarist 2006 kuni 7. aprillini 2006.

2. Käesoleva määruse alusel on välja antud impordilitsentside kohaselt tegelikult imporditud kogused, võetakse arvesse määruse (EÜ) nr 1964/2005 artikli 1 lõikes 2 sätestatud tariifikvoodi halduse raames ja kirjendatakse koos selle tariifikvoodi halduse raames 2006. aastal ettevõtjatele hiljem väljamakstavate toetustega.

Artikkel 8

Teatised

Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 31. jaanuariks 2006 kogused, mille ulatuses litsentse on välja antud, eristades seejuures selgelt koguseid, mis on antud välja II jaotises viidatud ettevõtjatele ja koguseid, mis on antud välja III jaotises viidatud ettevõtjatele.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 316, 2.12.2005, lk 1.

(2) EÜT L 47, 25.2.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(3) ELT L 328, 30.10.2004, lk 50.

(4) EÜT L 126, 8.5.2001, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 838/2004 (ELT L 127, 29.4.2004, lk 52).

(5) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 673/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 17).

10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2016/2005,

9. detsember 2005,

milles sätestatakse Horvaatiast, Bosnia ja Hertsegoviinast, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ning Serbia ja Montenegrost pärit baby-beef-toodete tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad 2006. aastal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõike 1 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2000 (millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes, muudetakse määrust (EÜ) nr 2820/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1763/1999 ja (EÜ) nr 6/2000) (2) artikli 4 lõikes 2 on sätestatud aastaseks soodustariifikvoodiks 11 475 tonni baby-beef-tooteid, mis jaguneb Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Montenegro, sealhulgas ka Kosovo vahel.

(2)

Horvaatiaga sõlmitud vaheleping, mis kiideti heaks nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta otsusega 2002/107/EÜ kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitleva vahelepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahel, (3) ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping, mis kiideti heaks nõukogu ja komisjoni 23. veebruari 2004. aasta otsusega 2004/239/EÜ, Euratom ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta, (4) sätestatakse aastasteks soodustariifikvootideks vastavalt 9 400 ja 1 650 tonni.

(3)

Nõukogu 19. novembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2248/2001 (ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Horvaatia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning Euroopa Ühenduse ja Horvaatia Vabariigi vahelise vahelepingu teatava rakenduskorra kohta) (5) artiklis 2 ja nõukogu 21. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 153/2002 (ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ning Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise vahelepingu teatava rakenduskorra kohta) (6) artiklis 2 on ette nähtud, et baby-beef-toodete soodustuste rakendamiseks tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad.

(4)

Kontrolli eesmärgil sätestatakse määrusega (EÜ) nr 2007/2000, et Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Montenegro (sh Kosovo) baby-beef-toodete kvootide alusel importimisel tuleb esitada autentsussertifikaat, mis kinnitab, et liha on pärit sertifikaadi väljastanud riigist ning vastab täpselt kõnealuse määruse II lisa määratlusele. Ühtlustamise huvides tuleks ka Horvaatiast ja endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit baby-beef-toodete kvootide alusel importimisel esitada autentsussertifikaat, mis kinnitab, et kaubad on pärit sertifikaadi väljastanud riigist ning need vastavad täpselt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu III lisa ning Horvaatiaga sõlmitud vahelepingu III lisa määratlusele. Tuleks kehtestada autentsussertifikaatide näidis ja nende kasutamise üksikasjalikud eeskirjad.

(5)

Kosovo, nagu seda määratletakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis nr 1244, allub rahvusvahelisele tsiviilhaldusele, mida teostab ÜRO esindus Kosovos (UNMIK), kes on loonud eraldi tolliameti. Seepärast tuleks kehtestada Serbia ja Montenegrost/Kosovost pärit kaupade jaoks spetsiaalne autentsussertifikaat.

(6)

Asjaomaseid kvoote tuleks hallata impordilitsentside abil. Sel eesmärgil tuleks kohaldada komisjoni 9. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (7) ja komisjoni määrust (EÜ) nr 1445/95 veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade ning määruse (EMÜ) nr 2377/80 kehtetuks tunnistamise kohta, (8) kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.

(7)	Asjaomaste toodete impordi nõuetekohase korraldamise tagamiseks tuleks impordilitsentside väljastamisel eelkõige kontrollida autentsussertifikaatide kandeid.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Ajavahemikuks 1. jaanuar–31. detsember 2006 avatakse järgmised tariifikvoodid:

a)	9 400 tonni Horvaatiast pärit baby-beef-tooteid, väljendatud rümba massina;

b)	1 500 tonni Bosnia ja Hertsegoviinast pärit baby-beef-tooteid, väljendatud rümba massina;

c)	1 650 tonni endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist pärit baby-beef-tooteid, väljendatud rümba massina;

d)	9 975 tonni Serbia ja Montenegrost, sh Kosovost pärit baby-beef-tooteid, väljendatud rümba massina.

Esimeses lõigus osutatud kvootide järjekorranumbrid on vastavalt 09.4503, 09.4504, 09.4505 ja 09.4506.

Kõnealuste kvootide arvutamisel vastab 100 kg eluskaalus 50 kilogrammile rümba massina väljendatuna.

2. Lõikes 1 osutatud kvootide alusel kohaldatav tollimaks on 20 % väärtuselisest tollimaksust ja 20 % koguselisest tollimaksust, nagu on sätestatud ühises tollitariifistikus.

3. Lõikes 1 mainitud kvootide piires imporditakse ainult teatavaid elusloomi ja teatavat liha, mis kuuluvad järgmiste CN-koodide alla:

—	ex 0102 90 51, ex 0102 90 59, ex 0102 90 71 ja ex 0102 90 79,

—	ex 0201 10 00 ja ex 0201 20 20,

—	ex 0201 20 30,

—	ex 0201 20 50

ja millele on osutatud määruse (EÜ) nr 2007/2000 II lisas, Horvaatiaga sõlmitud vahelepingu III lisas ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu III lisas.

Artikkel 2

Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, kohaldatakse artiklis 1 osutatud kvootide alusel teostatavate imporditoimingute suhtes määrusi (EÜ) nr 1291/2000 ja (EÜ) nr 1445/95.

Artikkel 3

1. Artiklis 1 sätestatud koguste import eeldab nende vabasse ringlusse lubamisel impordilitsentsi esitamist.

2. Litsentsitaotluste ja litsentside lahtrisse 8 tuleb kanda päritoluriik või -tolliterritoorium. Litsentsidega kaasneb kohustus importida märgitud riigist või tolliterritooriumilt.

Litsentside ja litsentsitaotluste lahtrisse 20 tehakse üks I lisas loetletud kannetest.

3. Artikli 4 kohaselt koostatud autentsussertifikaadi originaal ja selle koopia esitatakse pädevale asutusele koos autentsussertifikaadiga seotud esimese impordilitsentsi taotlusega. Pädev asutus säilitab autentsussertifikaadi originaali.

Autentsussertifikaate võib kasutada sellel märgitud koguse piires rohkem kui ühe impordilitsentsi väljaandmiseks. Rohkem kui ühe litsentsi väljaandmise korral kinnitab pädev asutus autentsussertifikaadi, tehes määratud koguse kohta märke.

4. Pädevad asutused võivad impordilitsentsid välja anda üksnes pärast veendumist, et kogu autentsussertifikaadil esitatud teave vastab igal nädalal komisjonilt asjaomase impordi kohta saadud teabele. Litsentsid antakse pärast seda viivitamata välja.

Artikkel 4

1. Kõigi artiklis 1 osutatud kvootide alusel toimuva impordi taotlustega on kaasas VII lisas ekspordiriigi või tolliterritooriumi ametiasutuse väljastatud autentsussertifikaat, mis kinnitab, et kaubad on pärit kõnealusest riigist või tolliterritooriumilt ning need vastavad kas määruse (EÜ) nr 2007/2000 II lisas või artikli 1 lõikes 3 osutatud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu ja vahelepingu III lisas esitatud määratlusele.

2. Autentsussertifikaatide väljaandmisel vormistatakse üks originaaleksemplar ja kaks koopiat, mis trükitakse ja täidetakse ühes ühenduse ametlikus keeles vastavalt II, III, IV, V ja VI lisas esitatud näidistele asjaomase eksportiva riigi ja tolliterritooriumi jaoks. Need võib trükkida ja täita ka ekspordiriigi või tolliterritooriumi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest.

Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus impordilitsentsi taotlus esitatakse, võivad nõuda sertifikaadi tõlke esitamist.

3. Originaalsertifikaat ja selle koopiad võivad olla trükitud või käsitsi kirjutatud. Viimasel juhul tuleb täita need musta tindi ja trükitähtedega.

Sertifikaadi vormide mõõtmed on 210 × 297 mm. Kasutatava paberi kaal on vähemalt 40 g/m2. Originaal on valge, esimene koopia roosa ja teine koopia kollane.

4. Igal sertifikaadil on eraldi järjekorranumber, millele järgneb väljastava riigi või tolliterritooriumi nimi.

Koopiatel on sama järjekorranumber ja nimi kui originaalil.

5. Sertifikaadid kehtivad üksnes juhul, kui VII lisas loetletud väljastav asutus on need nõuetekohaselt kinnitanud.

6. Sertifikaadid loetakse nõuetekohaselt kinnitatuks, kui neil on märgitud väljastamise kuupäev ja koht ning neil on väljastava asutuse tempel ja alla kirjutamiseks volitatud isiku või isikute allkiri.

Artikkel 5

1. VII lisas loetletud väljastavad asutused:

a)	on väljastava asutusena tunnustatud asjaomase ekspordiriigi või tolliterritooriumi poolt;

b)	kohustuvad kontrollima sertifikaatide kandeid;

c)	kohustuvad edastama komisjonile vähemalt kord nädalas kogu teabe, mis võimaldab kontrollida autentsussertifikaatide kandeid, eelkõige sertifikaadi numbrit, eksportijat, kaubasaajat, sihtriiki, toodet (elusloomad/liha), netomassi ja allkirjastamise kuupäeva.

2. Komisjon võib VII lisa loetelu uuesti läbi vaadata, kui lõike 1 punktis a osutatud tingimust enam ei täideta, kui väljastav asutus ei suuda täita mõnda endale võetud kohustust või kui nimetatakse uus väljastav asutus.

Artikkel 6

Autentsussertifikaadid ja impordilitsentsid kehtivad kolm kuud alates nende väljastamise kuupäevast. Nende kehtivusaeg lõpeb siiski 31. detsembril 2006.

Artikkel 7

Asjaomased ekspordiriigid ja tolliterritooriumid edastavad komisjonile nende väljastavate asutuste poolt kasutatavate templijäljendite näidised ja autentsussertifikaatide allkirjastamiseks volitatud isikute nimed ning allkirjad. Komisjon edastab kõnealuse teabe liikmesriikide pädevatele asutustele.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) EÜT L 240, 23.9.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1946/2005 (ELT L 312, 29.11.2005, lk 1).

(3) EÜT L 40, 12.2.2002, lk 9.

(4) ELT L 84, 20.3.2004, lk 1.

(5) EÜT L 304, 21.11.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2/2003 (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 26).

(6) EÜT L 25, 29.1.2002, lk 16. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3/2003 (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 30).

(7) EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1856/2005 (ELT L 297, 15.11.2005, lk 7).

(8) EÜT L 143, 27.6.1995, lk 35. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).

I LISA

Artikli 3 lõikes 2 viidatud kanded

—	:	hispaania keeles	:	“Baby beef” [Reglamento (CE) no 2016/2005]
—	:	tšehhi keeles	:	“Baby beef” (Nařízení (ES) č. 2016/2005)
—	:	taani keeles	:	“Baby beef” (Forordning (EF) nr. 2016/2005)
—	:	saksa keeles	:	“Baby beef” (Verordnung (EG) Nr. 2016/2005)
—	:	eesti keeles	:	“Baby beef” (Määrus (EÜ) nr 2016/2005)
—	:	kreeka keeles	:	“Baby beef” [Κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 2016/2005]
—	:	inglise keeles	:	“Baby beef” (Regulation (EC) No 2016/2005)
—	:	prantsuse keeles	:	“Baby beef” [Règlement (CE) no 2016/2005]
—	:	itaalia keeles	:	“Baby beef” [Regolamento (CE) n. 2016/2005]
—	:	läti keeles	:	“Baby beef” (Regula (EK) Nr. 2016/2005)
—	:	leedu keeles	:	“Baby beef” (Reglamentas (EB) Nr. 2016/2005)
—	:	ungari keeles	:	“Baby beef” (2016/2005/EK rendelet)
—	:	malta keeles	:	“Baby beef” (Regolament (KE) Nru 2016/2005)
—	:	hollandi keeles	:	“Baby beef” (Verordening (EG) nr. 2016/2005)
—	:	poola keeles	:	“Baby beef” (Rozporządzenie (WE) nr 2016/2005)
—	:	portugali keeles	:	“Baby beef” [Regulamento (CE) n.o 2016/2005]
—	:	slovaki keeles	:	“Baby beef” [Nariadenie (ES) č. 2016/2005]
—	:	sloveeni keeles	:	“Baby beef” (Uredba (ES) št. 2016/2005)
—	:	soome keeles	:	“Baby beef” (Asetus (EY) N:o 2016/2005)
—	:	rootsi keeles	:	“Baby beef” (Förordning (EG) nr 2016/2005)

II LISA

III LISA

IV LISA

V LISA

VI LISA

VII LISA

Väljastav asutus:

—	Horvaatia Vabariik: “Euroinspekt”, Zagreb, Horvaatia.

—	Bosnia ja Hertsegoviina.

—	endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.

—	Serbia ja Montenegro (1): “YU Institute for Meat Hygiene and Technology”, Kacanskog 13, Belgrad, Jugoslaavia.

—	Serbia ja Montenegro/Kosovo.

(1) Välja arvatud Kosovo, nagu see on määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsiooniga nr 1244.

10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/19

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2017/2005,

8. detsember 2005,

millega liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel keelatakse meriahvena püük NAFO püügipiirkonnas 3M

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 27/2005, millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on kehtestatud kvoodid 2005. aastaks.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas nimetatud kalavaru püük samas lisas nimetatud liikmesriikide lipu all sõitvate või kõnealustes liikmesriikides registreeritud laevade poolt ammendanud 2005. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas nimetatud liikmesriikidele 2005. aastaks eraldatud samas lisas nimetatud kalavaru püügikvoot loetakse ammendunuks kõnealuses lisas esitatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas nimetatud kalavaru püük samas lisas nimetatud liikmesriikide lipu all sõitvate või nendes liikmesriikides registreeritud laevade poolt on keelatud alates kõnealuses lisas esitatud kuupäevast. Nimetatud kalavaru pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine eespool nimetatud laevade poolt on pärast kõnealust kuupäeva keelatud.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. detsember 2005

Komisjoni nimel

kalandus- ja merendusasjade peadirektor

Jörgen HOLMQUIST

(1) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(3) ELT L 12, 14.1.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1936/2005 (ELT L 311, 26.11.2005, lk 1).

LISA

Liikmesriik	Kõik liikmesriigid
Kalavaru	RED/N3M.
Liik	Meriahven (Sebastes spp.)
Püügipiirkond	NAFO 3M
Kuupäev	22.11.2005

10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/21

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2018/2005,

9. detsember 2005,

millega 59. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001, millega keelustatakse teatavate kaupade ja teenuste eksport Afganistani, laiendatakse Afganistani rühmitusega Taliban seotud lennukeeldu ning rahaliste vahendite ja muude finantsallikate külmutamist, (1) eriti selle artikli 7 lõike 1 esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on toodud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse nimetatud määruse alusel.

(2)	6. detsembril 2005 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee muuta nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Seepärast tuleks vastavalt muuta I lisa.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab käesolev määrus viivitamata jõustuma,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. detsember 2005

Komisjoni nimel

välissuhete peadirektor

Eneko LANDÁBURU

(1) EÜT L 139, 29.5.2002, lk 9. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1956/2005 (ELT L 314, 30.11.2005, lk 14).

LISA

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisasse lisatakse pealkirja alla “Füüsilised isikud” järgmised kanded:

1.	Ata Abdoulaziz Rashid (teiste nimedega a) Ata Abdoul Aziz Barzingy, b) Abdoulaziz Ata Rashid). Sünniaeg: 1.12.1973. Sünnikoht: Sulaimaniya, Iraak. Kodakondsus: Iraagi. Pass nr: Saksamaa reisidokument (“Reiseausweis”) A 0020375. Muu teave: vahi all Stutgartis, Saksamaal.

2.	Dieman Abdulkadir Izzat (teise nimega Deiman Alhasenben Ali Aljabbari). Sünniaeg: 4.7.1965. Sünnikoht: Kirkuk, Iraak. Kodakondsus: Iraagi. Pass nr: Saksamaa reisidokument (“Reiseausweis”) A 0141062. Muu teave: vahi all Nürnbergis, Saksamaal.

Yasser Mohamed Ismail Abu Shaweesh (teise nimega Yasser Mohamed Abou Shaweesh). Sünniaeg: 20.11.1973. Sünnikoht: Benghazi, Liibüa. Pass nr: a) Egiptuse reisidokument 939254, b) Egiptuse pass 0003213, c) Egiptuse pass 981358 d) Saksamaa Liitvabariigi välja antud passi asendav dokument nr C00071659. Muu teave: vahi all Wuppertalis, Saksamaal.

4.	Mazen Ali Hussein (teise nimega Issa Salah Muhamad). Sünniaeg: a) 1.1.1982 (Mazen Ali Hussein), b) 1.1.1980 (Issa Salah Muhamad). Sünnikoht: Bagdad, Iraak. Kodakondsus: Iraagi. Pass nr: Saksamaa reisidokument (“Reiseausweis”) A 0144378. Aadress: Schwäbisch Halli vangla, Saksamaa.

5.	Kawa Hamawandi (teise nimega Kaua Omar Achmed). Sünniaeg: 1.7.1971. Sünnikoht: Arbil, Iraak. Kodakondsus: Iraagi. Pass nr: Saksamaa reisidokument (“Reiseausweis”) A 0139243. Muu teave: vahi all Kemptenis, Saksamaal.

6.	Isnilon Totoni Hapilon (teiste nimedega a) Isnilon Hapilun, b) Isnilun Hapilun, c) Abu Musab, d) Salahudin, e) Tuan Isnilon). Sünniaeg: a) 18.3.1966, b) 10.3.1967. Sünnikoht: Bulanza, Lantawan, Basilan, Filipiinid. Kodakondsus: Filipiinide.

7.	Rafik Mohamad Yousef (teise nimega Mohamad Raific Kairadin). Sünniaeg: 27.8.1974. Sünnikoht: Bagdad, Iraak. Kodakondsus: Iraagi. Pass nr: Saksamaa reisidokument (“Reiseausweis”) A 0092301. Muu teave: vahi all Mannheimis, Saksamaal.

Ibrahim Mohamed Khalil (teiste nimedega a) Khalil Ibrahim Jassem, b) Khalil Ibrahim Mohammad, c) Khalil Ibrahim Al Zafiri, d) Khalil). Sünniaeg: a) 2.7.1975 (Ibrahim Mohamed Khalil), b) 2.5.1972 (Khalil Ibrahim Jassem), c) 3.7.1975 (Khalil Ibrahim Mohammad), d) 1972 (Khalil Ibrahim Al Zafiri), e) 2.5.1975 (Khalil). Sünnikoht: a) Mosul, Iraak (Ibrahim Mohamed Khalil, Khalil Ibrahim Mohammad) b) Bagdad, Iraak (Khalil Ibrahim Jassem). Kodakondsus: Iraagi. Pass nr: Saksamaa reisidokument (“Reiseausweis”) A 0003900. Muu teave: vahi all Frankenthalis, Saksamaal.

9.	Lokman Amin Mohammed (teiste nimedega a) Lokman Ami Mohamad, b) Lukman Ami Mohammed). Sünniaeg: 1.2.1974. Sünnikoht: Kirkuk, Iraak. Kodakondsus: Iraagi. Pass nr: Saksamaa reisidokument (“Reiseausweis”) A 006991. Muu teave: vahi all Stadelheimis, Saksamaal.

10.	Radulan Sahiron (teiste nimedega a) Radullan Sahiron, b) Radulan Sahirun, c) Radulan Sajirun, d) Commander Putol). Sünniaeg: a) 1955, b) umbes 1952. Sünnikoht: Kaunayan, Patikul, Jolo saar, Filipiinid. Kodakondsus: Filipiinide.

11.	Jainal Antel Sali (jr.) (teiste nimedega a) Abu Solaiman, b) Abu Solayman, c) Apong Solaiman, d) Apung). Sünniaeg: 1.6.1965. Sünnikoht: Barangay Lanote, Bliss, Isabela, Basilan, Filipiinid. Kodakondsus: Filipiinide.

10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/23

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2019/2005,

9. detsember 2005,

millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1423/95, milles sätestatakse suhkrusektori toodete, välja arvatud melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 1 lõike 2 teise lõigu teist lauset ja artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1011/2005. (3) Ülalmainitud hindu ja tollimakse on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1976/2005. (4)

(2)	Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 1423/95 sätestatud eeskirjade kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1423/95 artiklis 1 nimetatud toodete suhtes 2005/2006. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 1011/2005 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. detsembril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. detsember 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2) EÜT L 141, 24.6.1995, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 624/98 (EÜT L 85, 20.3.1998, lk 5).

(3) ELT L 170, 1.7.2005, lk 35.

(4) ELT L 317, 3.12.2005, lk 10.

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete muudetud tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 10. detsembrist 2005

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	28,49	2,74
1701 11 90 (1)	28,49	7,29
1701 12 10 (1)	28,49	2,60
1701 12 90 (1)	28,49	6,86
1701 91 00 (2)	27,05	11,71
1701 99 10 (2)	27,05	7,19
1701 99 90 (2)	27,05	7,19
1702 90 99 (3)	0,27	0,38

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1) I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2) Määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa I punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3) 1 % saharoosisisalduse kohta.

10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2020/2005,

9. detsember 2005,

millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Kreeka ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 puuvilla kohta, viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1050/2001, (1)

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1051/2001 puuvilla tootmistoetuse kohta, (2) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 4 tuleb toorpuuvilla maailmaturuhind määrata korrapäraselt kindlaks, lähtudes puuvillakiu hinnast maailmaturul ja võttes arvesse varasemat suhet puuvillakiu maailmaturuhinna ja toorpuuvilla arvutatud maailmaturuhinna vahel. See varasem suhe on kehtestatud komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001, (3) (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 2 lõikes 2. Kui maailmaturuhinda ei saa nii kindlaks määrata, kehtestatakse hind viimati kindlaks määratud hinna alusel.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 5 määratakse toorpuuvilla maailmaturuhind kindlaks eriomadustega toote osas ja võttes arvesse kõige soodsamaid pakkumisi ja noteeringuid maailmaturul nende hulgast, mida peetakse tõelisele turusuundumusele kõige tüüpilisemaks. Selleks arvutatakse ühel või mitmel Euroopa börsil tehtud pakkumiste ja noteeringute keskmine toote puhul, mis on tarnitud ühenduse sadamasse CIF-saadetisena ja on pärit eri tarnijariikidest, mida peetakse rahvusvahelisele kaubandusele kõige tüüpilisemateks. On olemas siiski säte puuvillakiu maailmaturuhinna kindlaksmääramise kriteeriumide kohandamiseks, et kajastada tarnitud tootest ning asjaomastest pakkumistest ja noteeringutest tingitud erinevusi. Kohandused on määratletud määruse (EÜ) nr 1591/2001 artikli 3 lõikes 2.

(3)	Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel saadakse allpool kindlaks määratud toorpuuvilla maailmaturuhind,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklis 4 osutatud toorpuuvilla maailmaturuhinnaks kehtestatakse 21,677 EUR/100 kg kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 10. detsembril 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. detsember 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1.

(2) EÜT L 148, 1.6.2001, lk 3.

(3) EÜT L 210, 3.8.2001, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1486/2002 (EÜT L 223, 20.8.2002, lk 3).

10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/26

EL–RUMEENIA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 3/2005,

5. juuli 2005,

mis käsitleb Euroopa lepingu protokollis 3 sätestatud töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise korra täiendamist

(2005/877/EÜ)

ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahel assotsiatsiooni loomist käsitlevat Euroopa lepingut, (1) eriti selle protokolli 3 artikli 1 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Protokollis 3 on sätestatud ühenduse ja Rumeenia vaheline töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise kord. Protokolli 3 muudeti viimati Euroopa lepingu kaubandusaspekte kohandava protokolliga. (2)

(2)

Hiljuti lepiti kokku kauplemise korra uute täienduste osas, et hõlbustada majanduslikku lähenemist liitumiseks valmistumisel ning kehtestada soodustused teatud töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise täieliku liberaliseerimise ning teistele toodetele tollimaksude või tariifikvootide vähendamise teel.

(3)	Protokolli 3 artikli 2 lõike 1 teise taande alusel võib assotsiatsiooninõukogu otsusega kehtivaid tollimakse vähendada vastukaaluks töödeldud põllumajandustoodete osas tehtavate vastastikustest soodustustest tulenevatele maksualandustele.

(4)	Teatud töödeldud põllumajandustoodete osas, mis on hõlmatud protokolliga 3, kuid mida ei ole käesolevas otsuses loetletud või mille osas on avatud kvoodid ammendunud, peaksid jääma kehtima protokollis 3 sätestatud olemasolevad kaubandussätted.

(5)

Töödeldud põllumajandustoodete osas, mis ei ole hõlmatud asutamislepingu I lisaga, ei peaks maksma eksporditoetusi vastavalt komisjoni 13. juuli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 1520/2000, milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid. (3)

(6)	Rumeeniast pärit töödeldud põllumajandustoodete osas, mida eksporditakse ühendusse, ei peaks maksma eksporditoetusi.

(7)

Käesoleva otsuse III ja IV lisas sätestatud aastakvoodid tuleks avada nimetatud lisades määratletud tingimustel. Seoses sellega, et nimetatud aastakvoote võib avada alles kindlaksmäärataval kuupäeval pärast 1. jaanuari 2005, tuleks neid 2005. aasta jaoks vähendada proportsionaalselt juba nimetatud aastal möödunud kuude arvuga,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast kohaldatakse I lisas sätestatud tollimakse nimetatud lisas loetletud Rumeeniast pärit kaupade impordile ühendusse.

Käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast kohaldatakse II lisas sätestatud tollimakse nimetatud lisas loetletud ühendusest pärit kaupade impordile Rumeeniasse.

Artikkel 2

Ühendusest pärit ja Rumeeniasse eksporditavate töödeldud põllumajandustoodete osas, mis ei ole loetletud Euroopa Ühenduse asutamislepingu I lisas, ei maksta määruse (EÜ) nr 1520/2000 kohaseid eksporditoetusi.

Rumeeniast pärit ja ühendusse eksporditavate töödeldud põllumajandustoodete osas, mis ei ole loetletud nimetatud asutamislepingu I lisas, ei maksta Rumeenias eksporditoetust.

Artikkel 3

III ja IV lisas osutatud tariifikvoodid avatakse vastavalt nimetatud lisades sätestatud tingimustele. 2005. aasta jaoks vähendatakse kvootide mahtu proportsionaalselt juba nimetatud aastal möödunud kuude arvuga.

Artikkel 4

Töödeldud põllumajandustoodete suhtes, mis ei ole hõlmatud I, II, III ja IV lisaga või millele III ja IV lisas sätestatud kvoodid on ammendunud, jäävad kehtima protokolli 3 sätted, kui ei ole määratud teisiti.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub esimese kuu esimesel päeval pärast seda, kui mõlemad osapooled teatasid oma siseriiklike ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmismenetluste lõpuleviimisest.

Brüssel, 5. juuli 2005

Assotsiatsiooninõukogu nimel

eesistuja

J. STRAW

(1) EÜT L 357, 31.12.1994, lk 2.

(2) Protokoll millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemist Euroopa Liiduga ja põllumajandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemusi, sealhulgas kehtiva sooduskorra täiendusi (EÜT L 301, 11.11.1998, lk 3).

(3) EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 893/2005 (ELT L 152, 15.6.2005, lk 13).

I LISA

Rumeeniast pärit kaupade ühendusse importimisel kohaldatavad imporditollimaksud

CN-kood	Kirjeldus	Jõustumise kuupäevast kuni 31.12.2005 (%)	Alates 1.1.2006 kuni 31.12.2006 (%)	Alates 1.1.2007 (%)
0403	Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, marja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):
0403 10	– jogurt:
	– – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, marja-, pähkli- või kakaolisandiga:
	– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:
0403 10 51	– – – – kuni 1,5 % massist	0	0	0
0403 10 53	– – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	0	0	0
0403 10 59	– – – – üle 27 % massist	0	0	0
	– – – muul kujul, piimarasvasisaldus:
0403 10 91	– – – – kuni 3 % massist	0	0	0
0403 10 93	– – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist	0	0	0
0403 10 99	– – – – üle 6 % massist	0	0	0
0403 90	– muud:
	– – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, marja-, pähkli- või kakaolisandiga:
	– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:
0403 90 71	– – – – kuni 1,5 % massist	0	0	0
0403 90 73	– – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	0	0	0
0403 90 79	– – – – üle 27 % massist	0	0	0
	– – – muul kujul, piimarasvasisaldus:
0403 90 91	– – – – kuni 3 % massist	0	0	0
0403 90 93	– – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist	0	0	0
0403 90 99	– – – – üle 6 % massist	0	0	0
0405	Või ja muud piimarasvad ja -õlid; piimarasvavõided:
0405 20	– piimarasvavõided:
0405 20 10	– – rasvasisaldusega vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist	0 % + EAR (1)	0 % + EAR (1)	0
0405 20 30	– – rasvasisaldusega vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist	0 % + EAR (1)	0 % + EAR (1)	0
0710	Köögiviljad (kuumtöötlemata või kuumtöödeldud aurutamise või vees keetmise teel), külmutatud:
0710 40 00	– suhkrumais	0	0	0
0711	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid sellisena kohe tarbimiseks kõlbmatud:
0711 90	– muud köögiviljad; köögiviljasegud:
0711 90 30	– – – suhkrumais	0	0	0
1302	Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar ja teised taimsed liimid ja paksendajad, teisendatud või teisendamata, saadud taimesaadustest:
	– taimemahlad ja -ekstraktid:
1302 13 00	– – humalast	0	0	0
1302 20	– pektiinid ja pektaadid:
1302 20 10	– – kuivatatud	0	0	0
1302 20 90	– – muud	0	0	0
1505	Villarasv ja sellest saadud rasvained (sh lanoliin):
1505 00 10	– villarasv, töötlemata	0	0	0
1516	Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, molekulisiseselt esterdatud, taasesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid muul viisil töötlemata:
1516 20	– taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:
1516 20 10	– – hüdrogeenitud kastoorõli (nn “opaalvaha”)	0	0	0
1517	Margariin; toidusegud või tooted loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või käesoleva grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a toidurasvad või -õlid või nende fraktsioonid rubriigist 1516:
1517 10	– margariin, v.a vedel margariin:
1517 10 10	– – piimarasvasisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 %	0	0	0
1517 90	– muud:
1517 90 10	– – piimarasvasisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 %	0	0	0
	– – muud:
1517 90 93	– – – toidukõlblikud segud või preparaadid, mida kasutatakse vormimäärdena	0	0	0
1518 00	Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul moel keemiliselt teisendatud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal määraltemata või nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised
1518 00 10	– linoksiin	0	0	0
	– muud:
1518 00 91	– – loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul moel keemiliselt teisendatud, v.a rubriigi 1516 tooted	0	0	0
	– – muud:
1518 00 95	– – – loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised	0	0	0
1518 00 99	– – – muud	0	0	0
1521	Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata:
1521 90	– muud:
1521 90 99	– – – muud	0	0	0
1522 00	parkerasv (degraa); loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:
1522 00 10	– parkerasv (degraa)	0	0	0
1702	Muu suhkur, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; lõhna- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:
1702 50 00	– keemiliselt puhas fruktoos	0	0	0
1702 90	– muud, sh invertsuhkur:
1702 90 10	– – keemiliselt puhas maltoos	0	0	0
1704	Suhkrumaiustused (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:
1704 10	– närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata:
	– – sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) alla 60 % massist:
1704 10 11	– – – lehtedena	0	0	0
1704 10 19	– – – muud	0	0	0
	– – sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 60 % massist:
1704 10 91	– – – lehtedena	0	0	0
1704 10 99	– – – muud	0	0	0
1704 90	– muud:
1704 90 10	– – lagritsaekstrakt sahharoosisisaldusega üle 10 % massist, kuid muude lisaaineteta	0	0	0
1704 90 30	– – valge šokolaad	0	0	0
	– – muud:
1704 90 51	– – – kondiitritootemass, sh martsipan, müügipakendites netomassiga 1 kg või rohkem	0	0	0
1704 90 55	– – – kurgupastillid ja köhatropsid	0	0	0
1704 90 61	– – – dražeed (kõva suhkruglasuuriga tooted)	0	0	0
	– – – muud:
1704 90 65	– – – – kummikompvekid ja marmelaad, sealhulgas puuvilja- ja marjapastad suhkrukondiitritoodete kujul	0	0	0
1704 90 71	– – – karamellkompvekid, täidisega või täidiseta	0	0	0
1704 90 75	– – – – iirised (toffee), karamellid ja samalaadsed kondiitritooted	0	0	0
	– – – – muud:
1704 90 81	– – – – – pressitud tabletid	0	0	0
1806	Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained:
1806 10	– kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga:
1806 10 20	– – mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 5 %, kuid alla 65 % massist	0	0	0
1806 10 30	– – mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist	0	0	0
1806 20	– muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis, massiga üle 2 kg:
1806 20 10	– – mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 31 % massist	0	0	0
1806 20 30	– – mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 25 %, kuid alla 31 % massist	0	0	0
	– – muud:
1806 20 50	– – – mis sisaldavad kakaovõid vähemalt 18 % massist	0	0	0
1806 20 70	– – – granuleeritud piimašokolaad	0	0	0
1806 20 80	– – – maitsestatud šokolaadiglasuur	0	0	0
1806 20 95	– – – muud	0	0	0
	– muud, plokkide, tahvlite või batoonidena:
1806 31 00	– – täidisega	0	0	0
1806 32	– – täidiseta:
1806 32 10	– – – teravilja-, puuvilja-, marja- või pähklilisandiga	0	0	0
1806 32 90	– – – muud	0	0	0
1806 90	– muud:
	– – šokolaad ja šokolaaditooted:
	– – – šokolaadikompvekid, täidisega või täidiseta:
1806 90 11	– – – – alkoholi sisaldavad	0	0	0
1806 90 19	– – – – muud	0	0	0
	– – – muud:
1806 90 31	– – – – täidisega	0	0	0
1806 90 39	– – – – ilma täidiseta	0	0	0
1806 90 50	– – kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted	0	0	0
1806 90 60	– – kakaovõided	0	0	0
1806 90 70	– – kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks	0	0	0
1901	Linnaseekstrakt; liht- ja püülijahust, tangust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal määratlemata või nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal määratlemata või nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt
1901 10 00	– jaemüügiks pakendatud imikutoidud	0	0	0
1901 20 00	– segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks	0	0	0
1901 90	– muud:
	– – linnaseekstrakt:
1901 90 11	– – – kuivainesisaldusega vähemalt 90 % massist	0	0	0
1901 90 19	– – – muud	0	0	0
	– – muud:
1902	Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, näiteks spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni, kuskuss, valmistoiduna või mitte:
	– täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata või muul viisil toiduks valmistamata:
1902 11 00	– – muna sisaldavad	0 % + 16,7 EUR/100 kg	0 % + 11 EUR/100 kg	0
1902 19	– – muud:
1902 19 10	– – – mis ei sisalda harilikku nisujahu või -püüli	0 % + 20,4 EUR/100 kg	0 % + 13,5 EUR/100 kg	0
1902 19 90	– – – muud	0 % + 17,5 EUR/100 kg	0 % + 11,6 EUR/100 kg	0
1902 20	– täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil valmistoiduna või mitte:
	– – muud:
1902 20 91	– – – kuumtöödeldud	0 % + 5,2 EUR/100 kg	0 % + 4 EUR/100 kg	0
1902 20 99	– – – muud	0 % + 14,7 EUR/100 kg	0 % + 11,2 EUR/100 kg	0
1902 30	– muud pastatooted:
1902 30 10	– – kuivatatud	0 % + 16,7 EUR/100 kg	0 % + 11 EUR/100 kg
1902 30 90	– – muud	0 % + 6,6 EUR/100 kg	0 % + 4,4 EUR/100 kg	0
1902 40	– kuskuss:
1902 40 10	– – töötlemata	0	0	0
1902 40 90	– – muud	0	0	0
1903 00 00	Tapiokk ja tärklisest valmistatud tapiokiasendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena või samalaadsel kujul	0	0	0
1904	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal määratlemata või nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, tangud ja püülijahu) toiduks valmistatud teraviljad:
1904 10	– teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained:
1904 10 10	– – maisist	0	0	0
1904 10 30	– – riisist	0	0	0
1904 10 90	– – muud	0	0	0
1904 20	– röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad:
1904 20 10	– – müsli tüüpi tooted röstimata teraviljahelvestest	0	0	0
	– – muud:
1904 20 91	– – – maisist	0	0	0
1904 20 95	– – – riisist	0	0	0
1904 20 99	– – – muud	0	0	0
1904 30 00	– bulgurnisu	0	0	0
1904 90	– muud:	0	0	0
1905	Leib, saia- ja kondiitritooted, koogid, küpsised ja muud pagaritooted, kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, pitseroblaadid, riispaber ja samalaadsed tooted:
1905 10 00	– kuivikleivad	0	0	0
1905 20	– piparkoogid ja muud sellised tooted:	0	0	0
	– magusad küpsised; vahvlid ja lehtvahvlid:
1905 31	– – magusad küpsised:	0	0	0
1905 32	– – – vahvlid ja lehtvahvlid:	0	0	0
1905 40	– kuivikud, röstitud leiva- ja saiatooted ning samalaadsed röstitud tooted:	0	0	0
1905 90	– muud:
1905 90 10	– – matsa	0	0	0
1905 90 20	– – armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, pitseroblaadid, riispaber ja samalaadsed tooted	0	0	0
	– – muud:	0	0	0
1905 90 30	– – – leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, puuvilju või marju ning mis sisaldavad suhkrut kuni 5 % massist ja rasva kuni 5 % massist kuivainest	0	0	0
1905 90 45	– – – küpsised	0	0	0
1905 90 55	– – – pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased	0	0	0
	– – – muud:
1905 90 60	– – – – magusainelisanditega	0	0	0
2001	Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:
2001 90	– muud:
2001 90 30	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)	0	0	0
2001 90 40	– – jamss, maguskartul ja samalaadsed taimede söödavad osad, mille massist vähemalt 5 % moodustab tärklis	0	0	0
2001 90 60	– – palmipungad	0	0	0
2004	Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud muul viisil kui äädika või äädikhappega, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:
2004 10	– kartulid
2004 10 91	– – – jahu või helvestena	0	0	0
2004 90	– muu köögivili ja köögiviljasegud:
2004 90 10	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)	0	0	0
2005	Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud muul viisil kui äädika või äädikhappega, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:
2005 20	– kartulid:
2005 20 10	– – jahu või helvestena	0	0	0
2005 80 00	– suhkrumais (Zea mays var. saccharata)	0	0	0
2008	Mujal määratlemata või nimetamata puuviljad, marjad, pähklid ja samalaadsed taimede söödavad osad, muul viisil toiduks töödeldud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma:
	– pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või segamata:
2008 11	– – maapähklid:
2008 11 10	– – – maapähklivõi	0	0	0
2008 91 00	– – palmipungad	0	0	0
2008 99	– – muud:
	– – – piirituselisandita:
	– – – – suhkrulisandita:
2008 99 85	– – – – – mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)	0	0	0
2008 99 91	– – – – – jamss, maguskartul ja samalaadsed taimede söödavad osad, mille massist vähemalt 5 % moodustab tärklis	0	0	0
2101	Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning tooted, mis põhinevad kohvil, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel; röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:
	– kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ja tooted, mis põhinevad kohvil või selle ekstraktidel, essentsidel või kontsentraatidel:
2101 11	– – ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:	0	0	0
2101 12	– – tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel või kontsentraatidel või kohvil:
2101 12 98	– – – muud	0	0	0
2101 20	– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel või kontsentraatidel põhinevad tooted:
2101 20 20	– – ekstraktid, essentsid või kontsentraadid	0	0	0
	– – tooted:
2101 20 98	– – – muud	0	0	0
2101 30	– röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:	0	0	0
2102	Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:
2102 10	– aktiivpärmid:
2102 10 10	– – kultuurpärmid	0	0	0
	– – pagaripärmid:
2102 10 31	– – – kuivatatud	0	0	0
2102 10 39	– – – muud	0	0	0
2102 20	– – mitteaktiivsed pärmid:
2102 20 11	– – – tablettide, kuubikute või samalaadsel kujul või kontaktpakendites netomassiga kuni 1 kg	0	0	0
2102 20 19	– – – muud	0	0	0
2102 30 00	– valmis küpsetuspulbrid	0	0	0
2103	Kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; vürtsi- ja maitseainesegud; sinepipulber ja -jahu ning valmissinep:
2103 10 00	– sojakaste	0	0	0
2103 20 00	– ketšup ja muud tomatikastmed	0	0	0
2103 90	– muud:
2103 90 90	– – muud	0	0	0
2104	Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud:	0	0	0
2105 00	Jäätis ja muu toidujää, kakaosisaldusega või ilma:
2105 00 10	– mis ei sisalda piimarasvu või sisaldab neid alla 3 % massist	0	0	0
	– mis sisaldavad piimarasvu
2105 00 91	– – vähemalt 3 %, kuid vähem kui 7 % massist	0	0	0
2105 00 99	– – vähemalt 7 % massist	0	0	0
2106	Mujal määratlemata või nimetamata toiduained:
2106 10	– valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained:
2106 10 20	– – mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist	4	4	0
2106 10 80	– – muud	0 % + EAR (1)	0 % + EAR (1)	0
2208	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid
2208 40	– rumm ja taffia:
	– – nõudes mahuga kuni 2 liitrit:
2208 40 11	– – – rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta (10 % hälbega)	0,6 EUR/% vol/hl + 3,2 EUR/hl	0,6 EUR/% vol/hl + 3,2 EUR/hl	0
	– – – muud:
2208 40 39	– – – – muud	0,6 EUR/% vol/hl + 3,2 EUR/hl	0,6 EUR/% vol/hl + 3,2 EUR/hl	0
	– – nõudes mahuga üle 2 liitri
2208 40 51	– – – rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta (10 % hälbega)	0,6 EUR/% vol/hl	0,6 EUR/% vol/hl	0
	– – – muud
2208 40 99	– – – – muud	0,6 EUR/% vol/hl	0,6 EUR/% vol/hl	0
2402	Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubakaasendajatest
2402 10 00	– tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod	26	26	0
2402 20	– tubakat sisaldavad sigaretid
2402 20 10	– – nelgiõli sisaldavad	10	10	0
2402 20 90	– – muud	57,6	57,6	0
2402 90 00	– muud	57,6	57,6	0
2403	Muu töödeldud tubakas ja tubakaasendajad; “homogeenitud” või “taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid:
2403 10	– suitsetamistubakas, mis sisaldab või ei sisalda mis tahes vahekorras tubaka aseaineid	74,9	74,9	0
	– muud
2403 91	– – “homogeenitud” või “taastatud” tubakas	16,6	16,6	0
2403 99	– – muud
2403 99 10	– – – närimistubakas ja nuusktubakas	41,6	41,6	0
2403 99 90	– – – muud	16,6	16,6	0
3302	Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (sh alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, kasutamiseks jookide valmistamisel
3302 10	– kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel:
	– – kasutamiseks jookide tootmisel:
	– – – kõiki joogi aroomiaineid sisaldavad valmistised:
	– – – – muud:
3302 10 21	– – – – – mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist	0	0	0
3302 10 29	– – – – – muud	0	0	0
3823	Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid	0	0	0

(1) EA/EAR = põllumajanduskomponent/vähendatud põllumajanduskomponent (arvutatakse lepingu protokollis 3 sätestatud algsete koguste põhjal). Kui ühtses tollitariifistikus on nende põllumajanduskomponentide/vähendatud põllumajanduskomponentide suhtes sätestatud tollimaks, kehtib nende suhtes maksimaalne sätestatud tollimaksumäär.

II LISA

Ühendusest pärit kaupade Rumeeniasse importimisel kohaldatavad imporditollimaksud

CN-kood	Kirjeldus	Jõustumise kuupäevast kuni 31.12.2005 (%)	Alates 1.1.2006 kuni 31.12.2006 (%)	Alates 1.1.2007 (%)
0403	Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, puuvilja-, marja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):
0403 10	– jogurt:
	– – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, marja-, pähkli- või kakaolisandiga:
	– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:
0403 10 51	– – – – kuni 1,5 % massist	11	8	0
0403 10 53	– – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	11	8	0
0403 10 59	– – – – üle 27 % massist	11	8	0
	– – – muul kujul, piimarasvasisaldus:
0403 10 91	– – – – kuni 3 % massist	11	8	0
0403 10 93	– – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist	11	8	0
0403 10 99	– – – – üle 6 % massist	11	8	0
0403 90	– muud:
	– – lõhna- ja maitseainetega või puuvilja-, marja-, pähkli- või kakaolisandiga:
	– – – pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, piimarasvasisaldus:
0403 90 71	– – – – kuni 1,5 % massist	11	8	0
0403 90 73	– – – – üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist	11	8	0
0403 90 79	– – – – üle 27 % massist	11	8	0
	– – – muul kujul, piimarasvasisaldus:
0403 90 91	– – – – kuni 3 % massist	11	8	0
0403 90 93	– – – – üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist	11	8	0
0403 90 99	– – – – üle 6 % massist	11	8	0
0405	Või ja muud piimarasvad ja -õlid; piimarasvavõided:
0405 20	– piimarasvavõided:
0405 20 10	– – rasvasisaldusega vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist	0	0	0
0405 20 30	– – rasvasisaldusega vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist	0	0	0
0710	Köögiviljad (kuumtöötlemata või kuumtöödeldud aurutamise või vees keetmise teel), külmutatud:
0710 40 00	– suhkrumais	0	0	0
0711	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid sellisena kohe tarbimiseks kõlbmatud:
0711 90	– muud köögiviljad; köögiviljasegud:
0711 90 30	– – – suhkrumais	0	0	0
1302	Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar ja teised taimsed liimid ja paksendajad, teisendatud või teisendamata, saadud taimesaadustest:
	– taimemahlad ja -ekstraktid:
1302 12 00	– – lagritsast	0	0	0
1302 13 00	– – humalast	0	0	0
	– – püreetrist või rotenooni sisaldavatest taimejuurtest
1302 19	– – muud:
ex 1302 19 90	– – – taimeekstraktide segud jookide valmistamiseks või toiduainete tootmiseks	0	0	0
ex 1302 19 90	– – – – ravitoimelised	0	0	0
1302 20	– pektiinid, pektinaadid ja pektaadid:
1302 20 10	– – kuivatatud	0	0	0
1302 20 90	– – muud	0	0	0
	– taimsed liimid ja paksendajad, teisendatud või teisendamata:
1302 31 00	– – agar	0	0	0
1302 32	– – jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimsed liimid ja paksendajad, teisendatud või teisendamata:
1302 32 10	– – – jaanileivapuu kaunadest või seemnetest	0	0	0
1516	Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, molekulisiseselt esterdatud, taasesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid muul viisil töötlemata:
1516 20	– taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:
1516 20 10	– – Hüdrogeenitud kastoorõli (nn “opaalvaha”)	0	0	0
1517	Margariin; toidusegud või tooted loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või käesoleva grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a toidurasvad või -õlid või nende fraktsioonid rubriigist 1516:
1517 10	– margariin, v.a vedel margariin:
1517 10 10	– – piimarasvasisaldusega üle 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist	15	10	0
1517 90	– muud:
1517 90 10	– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist	0	0	0
	– – muud:
1517 90 93	– – – toidukõlblikud segud või preparaadid, mida kasutatakse vormimäärdena	0	0	0
1518 00	Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid (keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt teisendatud), v.a rubriigis 1516 nimetatud rasvad; mujal määraltemata või nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:
1518 00 10	– linoksiin	0	0	0
	– muud:
1518 00 91	– – loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul moel keemiliselt teisendatud, v.a rubriigi 1516 tooted	0	0	0
	– – muud:
1518 00 95	– – – loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised	0	0	0
1518 00 99	– – – muud	0	0	0
1521	Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata:
1521 10 00	– taimevahad:	0	0	0
1521 90	– muud:
1521 90 10	– – spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata	0	0	0
	– – meevaha ja muude putukate vaha, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata:
1521 90 91	– – – toored	0	0	0
1522 00	Parkerasv (degraa); loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:
1522 00 10	– degraa (parkerasv)	0	0	0
1702	Muu suhkur, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; lõhna- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:
1702 90	– muu, sh invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist
1702 90 10	– – keemiliselt puhas maltoos	0	0	0
1704	Suhkrumaiustused (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:
1704 10	– närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata:
	– – sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) alla 60 % massist:
1704 10 11	– – – lehtedena	4	0	0
1704 10 19	– – – muud	4	0	0
	– – sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) vähemalt 60 % massist:
1704 10 91	– – – lehtedena	4	0	0
1704 10 99	– – – muud	4	0	0
1704 90	– muud:
1704 90 10	– – lagritsaekstrakt sahharoosisisaldusega üle 10 % massist, kuid muude lisaaineteta	0	0	0
1704 90 30	– – valge šokolaad	5	0	0
	– – muud:
1704 90 51	– – – kondiitritootemass, sh martsipan, müügipakendites netomassiga 1 kg või rohkem	3	0	0
1704 90 55	– – – kurgupastillid ja köhatropsid	5	0	0
1704 90 61	– – – dražeed (kõva suhkruglasuuriga tooted)	10	0	0
	– – – muud:
1704 90 65	– – – – kummikompvekid ja marmelaad, sealhulgas puuvilja- ja marjapastad suhkrukondiitritoodete kujul	10	0	0
1704 90 71	– – – – karamellkompvekid, täidisega või täidiseta	11	0	0
1704 90 75	– – – – iirised (toffee), karamellid ja samalaadsed kondiitritooted	11	0	0
	– – – – muud:
1704 90 81	– – – – – pressitud tabletid	11	0	0
1704 90 99	– – – – – muud	11	0	0
1803	Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata:
1803 10 00	– rasvatustamata	0	0	0
1803 20 00	– osaliselt või täielikult rasvatustatud	0	0	0
1804 00 00	Kakaovõi, -rasv ja -õli	0	0	0
1805 00 00	Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita	0	0	0
1806	Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained:
1806 10	– kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga:	0	0	0
1806 20	– muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis, massiga üle 2 kg:
1806 20 10	– – mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 31 % massist	0	0	0
1806 20 30	– – mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 25 %, kuid alla 31 % massist	0	0	0
	– – muud:
1806 20 50	– – – mis sisaldavad kakaovõid vähemalt 18 % massist	10	0	0
1806 20 70	– – – granuleeritud piimašokolaad	10	0	0
1806 20 80	– – – maitsestatud šokolaadiglasuur	10	0	0
1806 20 95	– – – muud	10	0	0
	– muud, plokkide, tahvlite või batoonidena:
1806 31 00	– – täidisega	22,5	0	0
1806 32	– – täidiseta:
1806 32 10	– – – teravilja-, puuvilja-, marja- või pähklilisandiga	40	20	0
1806 32 90	– – – muud	22,5	0	0
1806 90	– muud:
	– – šokolaad ja šokolaaditooted:
	– – – šokolaadikompvekid, täidisega või täidiseta:
1806 90 11	– – – – alkoholi sisaldavad	22,5	0	0
1806 90 19	– – – – muud	40	20	0
	– – – muud:
1806 90 31	– – – – täidisega	40	20	0
1806 90 39	– – – – ilma täidiseta	40	20	0
1806 90 50	– – kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted	40	20	0
1806 90 60	– – kakaovõided	40	20	0
1806 90 70	– – kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks	30	20	0
1806 90 90	– – muud	30	20	0
1901	Linnaseekstrakt; liht- ja püülijahust, tangust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal määratlemata või nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal määratlemata või nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:
1901 20 00	– segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks	20	10	0
1901 90	– muud:
	– – linnaseekstrakt:
1901 90 11	– – – kuivainesisaldusega vähemalt 90 % massist	0	0	0
1901 90 19	– – – muud	0	0	0
	– – muud:
1901 90 91	– – – mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 %, sahharoosi (kaasa arvatud invertsuhkur) või isoglükoosi alla 5 %, glükoosi või tärklist alla 5 %, välja arvatud pulbrilised toiduained rubriikide 0401–0404 kaupadest	0	0	0
1901 90 99	– – – muud	0	0	0
1902	Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, näiteks spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte:
	– täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata või muul viisil toiduks valmistamata:
1902 11 00	– – muna sisaldavad	15	10	0
1902 19	– – muud	15	10	0
1902 20	– täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:
	– – muud:
1902 20 91	– – – kuumtöödeldud	13	10	0
1902 20 99	– – – muud	13	10	0
1902 30	– muud pastatooted	15	10	0
1902 40	– kuskuss	0	0	0
1904	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal määratlemata või nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, tangud ja püülijahu) toiduks valmistatud teraviljad:
1904 10	– teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained:
1904 10 10	– – maisist	23	15	0
1904 10 30	– – riisist	0	0	0
1904 10 90	– – muud:	0	0	0
1904 20	– röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad:
1904 20 10	– – müsli tüüpi tooted röstimata teraviljahelvestest	0	0	0
	– – muud:
1904 20 91	– – – maisist	23	15	0
1904 20 95	– – – riisist	0	0	0
1904 20 99	– – – muud	0	0	0
1904 30 00	– bulgurnisu	0	0	0
1904 90	– muud:
1904 90 10	– – riis	0	0	0
1904 90 80	– – muud	0	0	0
1905	Leib, saia- ja kondiitritooted, koogid, küpsised ja muud pagaritooted, kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, pitseroblaadid, riispaber ja samalaadsed tooted:
1905 10 00	– kuivikleivad	0	0	0
1905 20	– piparkoogid ja muud sellised tooted:
1905 20 10	– – mis sisaldavad kuni 30 % massist sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur)	7	5	0
1905 20 30	– – mis sisaldavad vähemalt 30 %, kuid vähem kui 50 % massist sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur)	7	5	0
1905 20 90	– – mis sisaldavad vähemalt 50 % massist sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur)	25	25	0
	– magusad küpsised; vahvlid ja lehtvahvlid:
1905 31	– – magusad küpsised:
	– – – täielikult või osaliselt šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud:
1905 31 11	– – – – kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g	20	10	0
1905 31 19	– – – – muud	20	10	0
	– – – muud:
1905 31 30	– – – – sisaldavad piimarasva vähemalt 8 % massist	20	10	0
	– – – – muud:
1905 31 91	– – – – – kihilised küpsised	12	8	0
1905 31 99	– – – – – muud	12	8	0
1905 32	– – vahvlid ja lehtvahvlid:
1905 32 05	– – – veesisaldusega üle 10 % massist	12	8	0
	– – – muud
	– – – – täielikult või osaliselt šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud:
1905 32 11	– – – – – kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g	20	10	0
1905 32 19	– – – – – muud	20	10	0
	– – – – muud:
1905 32 91	– – – – – soolased, täidisega või täidiseta	12	8	0
1905 32 99	– – – – – muud	18	10	0
1905 40	– kuivikud, röstitud leiva- ja saiatooted ning samalaadsed röstitud tooted:	0	0	0
1905 90	– muud:
1905 90 10	– – matsa	0	0	0
1905 90 20	– – armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, pitseroblaadid, riispaber ja samalaadsed tooted	0	0	0
	– – muud:
1905 90 30	– – – leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, puuvilju või marju ning mis sisaldavad suhkrut kuni 5 % massist ja rasva kuni 5 % massist kuivainest	20	10	0
1905 90 45	– – – küpsised	12	8	0
1905 90 55	– – – pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased	12	8	0
	– – – muud:
1905 90 60	– – – – magusainelisanditega	12	8	0
1905 90 90	– – – – muud	18	10	0
2001	Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:
2001 90	– muud:
2001 90 30	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)	0	0	0
2001 90 40	– – jamss, maguskartul ja samalaadsed taimede söödavad osad, mille massist vähemalt 5 % moodustab tärklis	0	0	0
2001 90 60	– – palmipungad	0	0	0
2004	Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud muul viisil kui äädika või äädikhappega, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted
2004 10	– kartulid:
	– – muud
2004 10 91	– – – jahu või helvestena	25	15	0
2004 90	– muu köögivili ja köögiviljasegud:
2004 90 10	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)	0	0	0
2005	Muud köögiviljad, valmistatud või konserveeritud muul viisil kui äädika või äädikhappega, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted
2005 20	– kartulid:
2005 20 10	– – jahu või helvestena	15	10	0
2005 80 00	– suhkrumais (Zea mays var. saccharata)	0	0	0
2008	Mujal määratlemata või nimetamata puuviljad, marjad, pähklid ja samalaadsed taimede söödavad osad, muul viisil toiduks töödeldud või konserveeritud, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma:
	– pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või segamata:
2008 91 00	– – palmipungad	0	0	0
2008 99	– – muud:
	– – – piirituselisandita:
	– – – – suhkrulisandita:
2008 99 85	– – – – – mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
2008 99 91	– – – – – jamss, maguskartul ja samalaadsed taimede söödavad osad, mille massist vähemalt 5 % moodustab tärklis	0	0	0
2101	Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning tooted, mis põhinevad kohvil, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel; röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid	0	0	0
2102	Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:
2102 10	– aktiivpärmid:
2102 10 10	– – kultuurpärmid	0	0	0
	– – pagaripärmid:
2102 10 31	– – – kuivatatud	25	25	0
2102 10 39	– – – muud	25	25	0
2102 10 90	– – muud	15	15	0
2102 20	– mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid:	0	0	0
2102 30 00	– valmis küpsetuspulbrid	10	5	0
2103	Kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; vürtsi- ja maitseainesegud; sinepipulber ja -jahu ning valmissinep:
2103 10 00	– sojakaste	0	0	0
2103 20 00	– ketšup ja muud tomatikastmed	25	10	0
2103 30	– sinepipulber ja valmissinep:
2103 30 10	– – sinepipulber	22	22	0
2103 30 90	– – valmissinep	40	40	0
2103 90	– muud:	0	0	0
2104	Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud:	5	2	0
2105 00	jäätis ja muu toidujää, kakaosisaldusega või ilma:
2105 00 10	– mis ei sisalda piimarasvu või sisaldab neid alla 3 % massist	35	20	0
	– mis sisaldavad piimarasvu:
2105 00 91	– – vähemalt 3 %, kuid vähem kui 7 % massist	22,5	0	0
2105 00 99	– – vähemalt 7 % massist	22,5	0	0
2106	Mujal määratlemata või nimetamata toiduained:
2106 10	– valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained	7	7	0
2106 90	– muud:
2106 90 10	– – fondüüjuustud	18	18	0
2106 90 20	– – alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks	40	40	0
	– – muud:
2106 90 92	– – – mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist:	18	18	0
2106 90 98	– – – muud	18	18	0
2201	Vesi, sh looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi.	20	10	0
2202	Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi (suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud) ja muud karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puuvilja-, marja- ja köögiviljamahlad:	20	10	0
2203 00	Linnaseõlu:	35	25	0
2205	Vermut ja muu taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest	60	60	0
2207	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega 80 % mahust või rohkem; denatureeritud etüülalkohol või muu denatureeritud alkohol, mis tahes kangusega	95	95	0
2208	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid
2208 20	– kanged alkohoolsed joogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest	60	60	0
2208 30	– viski	35	35	0
2208 40	– rumm ja taffia	60	60	0
2208 50	– džinn ja genever	60	60	0
2208 60	– viin	60	60	0
2208 70	– liköörid ja kordialid	60	60	0
2208 90	– muud	60	60	0
2402	Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest:
2402 10 00	– tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod	60	60	0
2402 20	– tubakat sisaldavad sigaretid	98	98	0
2402 90 00	– muud	98	98	0
2403	Muu töödeldud tubakas ja tubakaasendajad; “homogeenitud” või “taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid:	98	98	0
2403 10	– suitsetamistubakas, mis ei sisalda või sisaldab mis tahes vahekorras tubaka aseaineid:
2403 10 10	– – kontaktpakendis netomassiga kuni 500 g	98	98	0
2403 10 90	– – muud	98	98	0
	– muud:
2403 91 00	– – “homogeenitud” või “taastatud” tubakas	98	98	0
2403 99	– – muud:
2403 99 10	– – – närimistubakas ja nuusktubakas	98	98	0
2403 99 90	– – – muud	98	98	0
2905	Atsüklilised alkoholid, nende halogeen-, sulfo-, nitro- või nitrosoderivaadid:
	– küllastunud ühehüdroksüülsed alkoholid:
2905 44	– – D-glütsitool (sorbitool):
	– – – muud:
2905 44 91	– – – – D-mannitooli sisaldusega kuni 2 % D-glütsitooli massist	16	16	0
2905 44 99	– – – – muud	16	16	0
3302	Lõhnaainesegud ning ühel või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (sh alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, kasutamiseks jookide valmistamisel:
3302 10	– kasutamiseks toiduainetetööstuses ja jookide tootmisel
	– – – – muud:
3302 10 21	– – – – – mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla 5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist	0	0	0
3302 10 29	– – – – – muud	0	0	0
3823	Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid:
3823 11 00	– – steariinhape	0	0	0
3823 12 00	– – oleiinhape	0	0	0
3823 13 00	– – tallõlikampol	0	0	0
3823 19	– – muud:
3823 19 10	– – – destilleeritud rasvhapped	0	0	0
3823 19 30	– – – rasvhappedestillaadid	0	0	0

III LISA

Rumeeniast pärit kaupade ühendusse importimisel kohaldatavad kvoodimahud ja tollimaksud

CN-kood	Kirjeldus	Impordimaht tonnides		Kvoodi raames kohaldatav tollimaks
(1)	(2)	(3)		(4)
		Alates 1.1.2005 kuni 31.12.2005 (1)	Alates 1.1.2006 kuni 31.12.2006
ex 0405	Või ja muud piimarasvad ja -õlid; piimarasvavõided:	1 100	1 200	0 % (2)
ex 0405 20	– piimarasvavõided:
0405 20 10	– – rasvasisaldusega vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist
0405 20 30	– – rasvasisaldusega vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist
ex 1704	Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:
ex 1704 90	– muud:
1704 90 99	– – – – – muud	300	330	0 %
ex 1806	Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained:
ex 1806 10	– kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga:
1806 10 90	– – mis sisaldab sahharoosi (sh sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi vähemalt 80 % massist	44	50	0 %
ex 1806	Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained:
ex 1806 90	– muud
1806 90 90	– – muud	44	50	0 %
ex 1901	Linnaseekstrakt; liht- ja püülijahust, tangust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal määratlemata või nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal määratlemata või nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:
ex 1901 90	– muud
	– – muud
1901 90 99	– – – muud	44	50	0 %
ex 1905	Leib, saia- ja kondiitritooted, koogid, küpsised ja muud pagaritooted, kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, pitseroblaadid, riispaber ja samalaadsed tooted:
ex 1905 90	– muud:
1905 90 90	– – muud	22	24	0 %
ex 2202	Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi (suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud) ja muud karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puuvilja-, marja- ja köögiviljamahlad:	1 500	1 500	0 %
ex 2202 90	– muud:
	– – muud, mis sisaldavad rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu:
2202 90 91	– – – alla 0,2 % massist
2202 90 95	– – – 0,2 % või rohkem, kuid vähem kui 2 % massist
2202 90 99	– – – vähemalt 2 % massist
2205	Vermut ja muu taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest:	660	720	50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksust
2205 10	– nõudes mahuga kuni 2 liitrit:
2205 10 10	– – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 % mahust
2205 10 90	– – tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 % mahust
2205 90	– muud:
2205 90 10	– – tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 % mahust
2205 90 90	– – tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 % mahust
2207	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega 80 % mahust või rohkem; denatureeritud etüülalkohol või muud denatureeritud alkohoolsed joogid, mis tahes kangusega:	2 000 hl	2 000 hl	0 %
2207 10 00	– denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust
2207 20 00	– denatureeritud etüülalkohol ja muud denatureeritud alkohoolsed joogid, mis tahes alkoholisisaldusega
2402	Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest:	200	200	50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksumäärast (3)
2402 10 00	– tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod
2402 20	– tubakat sisaldavad sigaretid:
2402 20 10	– – nelgiõli sisaldavad
2402 20 90	– – muud
2402 90 00	– muud

(1) 2005. aasta jaoks vähendatakse kvootide mahtu proportsionaalselt juba nimetatud aastal möödunud kuude arvuga.

(2) Impordimahtude suhtes, mis ületavad kvoote, kohaldatakse I lisas toodud tollimakse.

(3) Alates 1.1.2006 kuni 31.12.2006 avatud 200tonnise kvoodi raames kohaldatav tollimaks on 0 %.

IV LISA

Ühendusest pärit kaupade Rumeeniasse importimisel kohaldatavad tariifikvoodid

CN kood	Kirjeldus	Impordimaht tonnides		Kvoodi raames kohaldatav tollimaks (1)
(2)	(3)	(4)		(5)
		Alates 1.1.2005 kuni 31.12.2005 (2)	Alates 1.1.2006 kuni 31.12.2006
ex 1806	Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained:
1806 32	– – täidiseta	2 000	2 200	0 %
1806 32 10	– – – teravilja-, puuvilja-, marja- või pähklilisandiga
1806 90	– muud:
	– – šokolaad ja šokolaaditooted:
1806 90 19	– – – – muud
	– – – muud
1806 90 31	– – – – täidisega
1806 90 39	– – – – täidiseta
1806 90 50	– – kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted
1806 90 60	– – kakaovõided
ex 1806	Šokolaad ja muud kakaod sisaldavad toiduained:	220	240	0 %
1806 90 70	– – kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks
1806 90 90	– – muud
ex 1901	Linnaseekstrakt; liht- ja püülijahust, tangust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal määratlemata või nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal määratlemata või nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt:	200	200	0 %
1901 20 00	– segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks	200	200	0 %
ex 1904	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal määratlemata või nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad:	200	220	0 %
1904 10	– teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained:
1904 10 10	– – maisist
1904 20	– röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad:
1904 20 91	– – – maisist
ex 1905	Leib, saia- ja kondiitritooted, koogid, küpsised ja muud pagaritooted, kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, pitseroblaadid, riispaber ja samalaadsed tooted:	5 000	5 000	0 %
1905 20	– piparkoogid ja muud sellised tooted:
1905 20 10	– – mis sisaldavad kuni 30 % massist sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur)
1905 20 30	– – mis sisaldavad rohkem kui 30 %, kuid vähem kui 50 % massist sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur)
	– magusad küpsised; vahvlid ja lehtvahvlid:
1905 31	– – magusad küpsised:
	– – – täielikult või osaliselt šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud:
1905 31 11	– – – – kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g
1905 31 19	– – – – muud
	– – – muud:
	– – – – muud:
1905 31 91	– – – – – kihilised küpsised
1905 31 99	– – – – – muud
1905 32	– – vahvlid ja lehtvahvlid:
1905 90	– muud:
	– – muud:
1905 90 45	– – – küpsised
1905 90 55	– – – pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased
	– – – muud:
1905 90 60	– – – – magusainelisanditega
1905 90 90	– – – – muud
ex 2004	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud muul viisil kui äädika või äädikhappega, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted	165	180	0
2004 10	– kartulid:
	– – muud
2004 10 91	– – – jahu või helvestena
ex 2005	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud muul viisil kui äädikata või äädikhappega, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted
2005 20	– kartulid:
2005 20 10	– – jahu või helvestena
ex 2102	Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:	55	60	0
2102 30 00	– valmis küpsetuspulbrid	55	60	0
2104	Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud:	1 200	—	4 %
2104 10	– supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks:
2104 10 10	– – kuivatatud
2104 10 90	– – muud
2104 20 00	– homogeniseeritud toidusegud
2105 00	Jäätis ja muu toidujää, kakaosisaldusega või ilma:
2105 00 10	– mis ei sisalda piimarasvu või sisaldab neid alla 3 % massist	160	160	0
2202	Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi (suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud) ja muud karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puuvilja-, marja- ja köögiviljamahlad:	5 000	5 000	0
2203	Linnaseõlu:	14 300 hl	15 600 hl	0
2205	Vermut ja muu taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest	1 200 hl	1 200 hl	50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksumäärast
ex 2208	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid;
2208 20	– kanged alkohoolsed joogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest	2 000 hl	2 000 hl	50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksumäärast
2208 30	– viski:	6 500 hl	6 500 hl	17,5 %
2208 40	– rumm ja taffia:	100 hl	100 hl	50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksumäärast
2208 50	– džinn ja genever	100 hl	100 hl	50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksumäärast
2208 60	– viin:	200 hl	200 hl	50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksumäärast
2208 70	– liköörid ja kordialid	150 hl	150 hl	50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksumäärast
ex 2208 90	– muud (v.a 2208 90 33, 2208 90 38, 2208 90 48, 2208 90 71, 2208 90 91 ja 2208 90 99)	800 hl	800 hl	50 % enamsoodustusrežiimi tollimaksumäärast
2403	Muu töödeldud tubakas ja tubakaasendajad; “homogeenitud” või “taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid	135 tonni 60 %ga	135 tonni 30 %ga

(1) Impordimahtude suhtes, mis ületavad kvoote, kohaldatakse II lisas toodud tollimakse.

(2) 2005. aasta jaoks vähendatakse kvootide mahtu proportsionaalselt juba nimetatud aastal möödunud kuude arvuga.

10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/63

Teave EL–Rumeenia assotsiatsiooninõukogu 5. juuli 2005. aasta otsuse nr 3/2005 (mis käsitleb Euroopa lepingu protokollis nr 3 sätestatud töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise korra täiendamist) jõustumise kohta

Otsus nr 3/2005, mis käsitleb Euroopa lepingu protokollis nr 3 sätestatud töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise korra täiendamist ning mille EL–Rumeenia assotsiatsiooninõukogu võttis vastu 5. juulil 2005, jõustus 1. detsembril 2005; nimetatud otsuse artiklis 5 ettenähtud menetluste lõpuleviimisest teatati 23. novembril 2005.

Osapoolte tähelepanu juhitakse asjaolule, et komisjoni määrus (EÜ) nr 1520/2000, millele viidatakse põhjenduses 5 ja eespool nimetatud otsuse nr 3/2005 artiklis 2, tunnistati vahepeal kehtetuks komisjoni määrusega (EÜ) nr 1043/2005, (1) mis jõustus 8. juulil 2005. Viimasena nimetatud määruse artikli 57 kohaselt tuleb määrusele (EÜ) nr 1520/2000 tehtud viiteid käsitleda viidetena määrusele (EÜ) nr 1043/2005.

(1) ELT L 172, 5.7.2005, lk 24.

10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/64

KOMISJONI OTSUS,

30. juuni 2004,

mida Saksamaa andis Herlitzi kontsernile

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 2212 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/878/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3,

olles palunud huvitatud isikutel esitada oma märkused vastavalt asjaomastele sätetele (2) ja võttes nende märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)

2002. aasta märtsis esitas üks Herlitz AG peamisi konkurente kaebuse, milles osutati, et Berliini liidumaa annab Herlitz AG-le garantii. Komisjon palus Saksamaad oma 25. märtsi 2002. aasta kirjas esitada andmed võimaliku abi kohta Herlitz AG-le. Saksamaa eitas kõnealuse abi andmist 17. aprillil 2002 esitatud vastuses, mille saabumine registreeriti 18. aprillil 2002. Pärast seda, kui 24. aprillil 2002 ilmus ajakirjanduses artikkel, milles teatati, et Brandenburgi liidumaa on andnud Herlitz AG tütarettevõtjale Falken Office Products GmbH (edaspidi FOP) 1 miljoni euro suuruse laenu, palus komisjon 8. mai 2002. aasta kirjas Saksmaad uuesti esitada andmed võimaliku abi kohta Herlitz AG-le. 4. juuni 2002. aasta kirjas, mille saabumine registreeriti 5. juunil 2002, eitas Saksamaa taas igasuguse abi andmist.

(2)

Saksamaa teatas komisjonile lõpuks 17. juuli 2002. aasta kirjas, mille saabumine registreeriti 19. juulil 2002, et Brandenburgi Liidumaa Investeerimispank (InvestitionsBank des Landes Brandenburg, edaspidi ILB) on andnud Herlitz PBS AG-le ligi 1 miljoni euro suuruse laenu. Saksamaa esitatud andmete kohaselt on kõnealune meede juba võetud, mistõttu komisjon registreeris juhtumi kui teatamata jäetud riigiabi numbri NN 89/02 all. Lisad, sealhulgas maksejõuetuse likvideerimise kava, esitati 19. juuli 2002. aasta kirjaga, mille saabumine registreeriti 25. juulil, ja 1. augusti 2002. aasta kirjaga, mille saabumine registreeriti samal päeval. Komisjon küsis 8. augustil 2002 selgitusi antud abi kohta. Saksamaa esitas täiendavaid andmeid 4. septembri 2002. aasta kirjas, mille saabumine registreeriti samal päeval.

(3)

29. jaanuari 2003. aasta kirjas, mille saabumine registreeriti samal päeval, teatas Saksamaa komisjonile, et Herlitz PBS AG-le antud laen on Brandenburgi Liidumaa Investeerimispangale täielikult tagasi makstud. Veel teatas Saksamaa komisjonile, et maksejõuetusmenetlus Herlitz AG ja Herlitz PBS AG suhtes on lõpetatud ning et maksejõuetuse likvideerimise kavad on heaks kiidetud ja ellu viidud.

(4)

Komisjon teatas Saksamaale 19. veebruari 2003. aasta kirjas, et ta on otsustanud algatada laenu ja sellega kaasnevate meetmete suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetluse ning et juhtum on registreeritud numbri C-16/03 all. Saksamaa esitas oma seisukohad, mille saabumine registreeriti 28. aprillil 2003.

(5)

Komisjoni otsus algatada ametlik uurimismenetlus ilmus Euroopa Liidu Teatajas. (3) Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama oma märkusi. Komisjon sai ühe huvitatud isiku märkused. Ta edastas need Saksamaale, kellele anti võimalus reageerida. Saksamaa märkused saadi 24. juuli 2003. aasta kirjaga, mille saabumine registreeriti 27. juulil 2003.

(6)	Saksamaa esitas täiendavaid andmeid 10., 12. ja 28. novembri 2003. aasta, 8. ja 26. jaanuari, 23. märtsi ning 23. ja 24. aprilli 2004. aasta kirjas. 27. jaanuaril 2004 toimus komisjoni esindajate, Saksamaa valitsuse, Herlitzi kontserni ning pankrotihalduri kohtumine.

II. MEETMED

1. Asjaomane ettevõtja

(7)	Herlitz AG asutati 1904. aastal Berliinis kirjatarvete kauplusena, hiljem laienes see kontserniks ning on börsil noteeritud alates 1977. aastast. Kontsernis on Herlitz AG valdusühing, kellele kuuluvad tütarettevõtjate – mille hulgas on tähtsaim Herlitz PBS AG – aktsiad.

(8)

Enne maksejõuetusmenetlusi oli Herlitz PBS AG ja Diplomat GmbH (Diplomat) valdusühing Herlitz AG. Samal ajal oli Herlitzi kontserni koosseisus Falken Office Products GmbH (FOP), Herlitz Kunstoffverarbeitungs GmbH (HKV), Susy Card Papeterie GmbH (Susy), HGG Verwaltungsgesellschaft mbH (HGG) ning ligi 15 riigis paiknevate välismaiste tütarettevõtjate valdusühing Herlitz PBS AG. 2002. aastal omandas Herlitzi kontsern nii Mercoline Gmbh kui ka eCom Verwaltungs GmbH ja eCom Logistik GmbH & Co.KG (eCom). Praegu on Herlitzi kontserni struktuur järgmine:

(9)

Herlitzi kontsern tegutseb selliste toodete nagu kirjatarbed, kontorikaubad ja õnnitluskaardid turgudel. Herlitz AG ja Herlitz PBS AG asuvad Berliinis. Herlitzi kontserni tootmiskohad on Berliin, Falkensee (Brandenburg), Peitz (Brandenburg), Cunewald (Saksimaa), Poznan (Poola) ja Most (Tšehhi Vabariik). FOP on kontserni peamine kontoritarvete tootja.

(10)

Alates 2001. aasta juulist kuulub ligikaudu 67 % Herlitz AG aktsiatest pangakonsortsiumile, kuhu kuuluvad DB Industrial Holding (Deutsche Bank), Landesbank Berlin, Berliner Bank, (4) Hypovereinsbank, Bayerische Landesbank, DZ Bank AG, Dresdner Bank, HSBC, IKB Deutsche Industriebank AG ja West LB. Ülejäänud 35 % on hajutatud mitme aktsionäri vahel. (5)

(11)

Kontserni majanduslik areng on kokku võetud järgmises tabelis.

Tabel 1

	1997	1998	1999	2000	2001	2002 kokku	2002 1.1.200216.9.2002	2002 17.10.2002– 31.12.2002	2003
Käive (miljonites eurodes (6))	714	630	567	490	438	376	255	121	347
Netokasum/kahjum (miljonites eurodes (6))	– 51	– 37	– 46	– 51	– 134	99	51	48	1,7
Töötajad (6)	5 420	4 483	4 228	3 380	2 984	3 096	keskmiselt 3 181	keskmiselt 3 109	ei ole olulist muutust
Kapital (miljonites eurodes (6))	171	123	70	18	– 55	43	– 6	43	43
Laenukohustused pankade ees (miljonites eurodes (6))	172	365	373	356	297	89	250	89	63

(12)

Kuna märtsis 2002 ei pikendatud pangalaene, seisid Herlitz AG, Herlitz PBS AG ja teised kontserni tütarettevõtjad nagu Diplomat, HKV ja Susy silmitsi peatse maksejõuetusega või olid juba maksejõuetud. 3. aprillil 2002. aastal esitasid Herlitz AG ja Herlitz PBS AG maksejõuetusmenetluse taotluse. 5. juunil 2002. aastal algatas kohus maksejõuetusmenetluse mõlema äriühingu suhtes.

(13)

Mõne Herlitzi kontserni tütarettevõtja suhtes on toimunud eraldi maksejõuetusmenetlused. Diplomat, HKV ja Susy Separate esitasid 12. aprillil 2002. aastal pankrotiavalduse ning hiljem kõnealused äriühingud likvideeriti. Likvideerimise käigus rahuldati saadud tulu arvelt kõigi nende võlausaldajate nõuetest võrdne protsent. Ükski võlausaldaja ei loobunud ühestki nõudest nende äriühingute või FOPi vastu. FOPi maksejõuetust välditi Herlitz PBS AG-le antud päästmisabilaenuga.

(14)

Herlitz AG ja Herlitz PBS AG maksejõuetusmenetlus lõpetati 16. septembril 2002. aastal, kui kohus oli heaks kiitnud maksejõuetuse likvideerimise kavad. Eelnevalt olid võlausaldajad 15. juulil 2002. aastal ühehäälselt ja tingimusteta heaks kiitnud nii Herlitz AG kui Herlitz PBSi maksejõuetuse likvideeirmise kavad. Maksejõuetuse likvideerimise kavade täitmist jälgisid pankrotihaldur ja võlausaldajad 31. märtsini 2004. aastal.

(15)

Saksamaa esines seisukohaga, et Herlitzi kontserni finantsraskused olid tingitud reast 1990. aastatel väljaspool kontserni põhitegevusala tehtud ekslikest investeerimisotsustest. Pärast Saksamaa taasühinemist otsustas Herlitzi kontsern suure kasumi ootuses hakata tegelema kinnisvaraäriga Berliinis ja Brandenburgis. Edaspidi aga ei vastanud kinnisvarahinnad ootustele, seega pidi Herlitzi kontsern kandma reservidesse ja kulumisse ligikaudu 95 miljonit eurot. Herlitzi kontserni oma tarbeks ehitatud hooned Berliin-Tegelis ja Falkensees osutusid liiga suureks. Kuna kõnealustele hoonetele ei olnud mingisugust muud kasutusvõimalust, lisandusid tühjana seisvate ruumide tõttu kulutused 20 miljoni euro ulatuses.

(16)

Kinnisvarainvesteeringud olid ettevõtja jaoks peamised kahjumit põhjustavad tegurid. Hoolimata kõigist pingutustest kõnealuseid kinnistuid müüa, ei suutnud Herlitzi kontsern neist vabaneda. Sellest tulenevalt asutas Herlitzi kontsern 2001. aasta lõpus kaks eriotstarbelist kinnisvarafirmat: GGB Grundstückgesellschaft Am Borsighafen mbH Co. KG (GGB) kontserni valduses olevate Berliin-Tegeli hoonete jaoks ning GGF Grundstückgesellschaft Falkensee mbH Co. KG (GGF) Falkensees asuva kinnistu jaoks. Herlitzi kontsernil oli GGBs ja GGFs Herlitz PBS AG ja HGG kaudu enamusotsustusõigus. GGBs ja GGFs oli Herlitz PBS AG enamusosaleja (Kommanditistin), samas kui HGG oli vähemusosaleja (Komplementärin).

(17)

Herlitzi kontsernil oli kavas oma bilanss kinnisvarainvesteeringute koormast vabastada. Sellest lähtuvalt müüs kontsern 2002. aasta jaanuaris kaks asjaomast kinnistut ühes hoonestusõigusega GGB-le ja GGF-le, kes seejärel rentisid kontsernile vajalikud osad kinnistust kontsernile tagasi. GGBd ja GGFi ei suudetud Herlitzi kontsernist enne maksejõuetusmenetlust eraldada. Lõpuks eraldati pankrotihalduri nõusolekul 30. septembril 2002. aastal HGG, vähemuspartner, Herlitzi kontsernist ning Herlitz PBS AG põhipartnerlusõigused muudeti 1 miljoni euro suuruseks vähemusosaluseks GGBs ja GGFs. Sellega seoses ei ole Herlitzi kontsern enam vastavalt Saksa õigusele (7) kõnealuste kinnisvarafirmade põhiomanik.

(18)

Teine Herlitzi kontserni ekslik investeerimisotsus oli asuda tegelema paberi- ja paberitöötlemisäriga, omandades selleks Vene paberivabriku. Sõltumatute Riikide Ühenduse paberituru kokkukukkumise tõttu oli investeeringu tagajärjel saadud ligikaudu 50 miljoni euro ulatuses kahju. Edasised investeeringud Lääne-Euroopas, nagu jaemüügiga seotud äritegevus Portugalis, Prantsusmaal ja Austrias, olid edutud ning tõid enesega kaasa ligikaudu 10–15 miljonit eurot kahjumit. Seega on ebaõnnestunud investeeringute tõttu tekkinud kahjum ligikaudu 175–180 miljonit eurot. Väärib märkimist, et kogu selle ajavahemiku vältel olid Herlitzi kontserni põhitegevuse tulemused ikkagi positiivsed, kuigi mitte piisavad, et katta teistest investeeringutest tulenenud kahju.

2. Finantsmeetmed

a) “Vanad” meetmed

(19)

1989. aastal pakkus Berliini liidumaa Liegenschaftsfonds Berlin GmbH & Co. KG (Liegenschaftsfonds) kaudu Herlitz AG-le kasutada kinnisvara Berliin-Tegelis, endistes Borsigi tootmisruumides. Liegenschaftsfonds on Berliini liidumaa omanduses olev äriühing, mille ülesandeks on riigile kuuluvate kinnistute haldamine. Berliini liidumaa jäi kõnealuse kinnisvara omanikuks, kuid andis maa hoonestamisõigusega rendile (Erbbaurecht) Herlitzi kontsernile, kes kohustus tasuma Berliini liidumaale maarenti (Erbbauzinsen) kuni 30. aprillini 2053.

(20)

Maarent moodustas kuni 3 % maa väärtusest, mis võib lepingu kehtimise vältel muutuda. Herlitzi kontsern ehitas Berliin-Tegeli kinnistule kontserni vajadustele vastava büroohoone ja tehase. Renditud maale ehitatud hooned kuulusid Herlitzi kontsernile ning kui need müüdi GGB-le, anti koos hoonetega edasi ka maa hoonestusõigus.

(21)

Liegenschaftsfondsi ja Herlitzi kontserni vahelises lepingus oli punkt, mille alusel pidi maarent tõusma 3 %lt 7,5 %le, juhul kui maa kasutusvaldkond muutub ning uus kasutusala ei arvesta omaniku huve. Kui Herlitzi kontsern müüs Berliin-Tegeli kinnistu hoonestusõiguse GGB-le, ei tõstnud Liegenschaftsfonds sellegipoolest maarenti. Kokkuleppe kohaselt tasus Herlitzi kontsern maarenti kuni 2002. aasta märtsini ning GGB alates (8) 2002. aasta oktoobrist.

(22)

Lisaks andis Berliini liidumaa Herlitzi kontsernile 1989. aastal kümneks aastaks 3,07 miljonit eurot (6 miljonit Saksa marka) tagatiseta ja intressivaba laenu (edaspidi kolimislaen) (Umzugsdarlehen), mis oli seotud tehaste üleviimisega Berliin-Moabitist ja Berliin-Spandaust Berliin-Tegeli kinnistule. 17. novembril 1999. aastal, vahetult enne kolimislaenu tagasimaksetähtaega, lükkas Berliini liidumaa laenu tagasimaksmise edasi kuni 31. detsembrini 2004. Vastutasuks edasilükkamise eest kohaldas Berliini liidumaa laenu suhtes intressimäära, mis võrdus Euroopa Keskpanga baasintressiga pluss 2 %.

(23)

Tagatisena allkirjastas Herlitz AG 23. novembril 1999 notariaalakti, mis sisaldas Berliini liidumaa ees 3,67 miljoni euro (7,185 miljoni Saksa marga) suuruse võla tunnistamist. See võrdub kolimislaenu algse suurusega pluss kumuleeritud intressi eeldatav suurus: 0,606 miljonit eurot (1,185 miljonit Saksa marka). Peale selle seati notariaalaktiga ainult kumuleeritud intressi tagamiseks hüpoteek (Grundschuld) hoonestusõigusele, mis Herlitz AG-l oli Berliin-Tegelis asuva maatüki suhtes. Kuid selle hüpoteegi järjekoht asus tagapool kui samale hoonestusõigusele pankade kasuks seatud hüpoteegil. Abimeede ei hõlma kolimislaenu andmist 1989. aastal ega ka selle tagasimaksmise edasilükkamist 1999. aastal ning komisjonile ei teatatud kummastki meetmest.

b) Päästmisabilaen

(24)	Herlitz PBS AG pankrotihalduri ja ILB vahel 10. mail 2002. aastal sõlmitud lepingu kohaselt andis pank Herlitz PBS AG-le laenu 930 232 euro ulatuses (edaspidi päästmisabilaen). 29. mai 2002. aasta kirjaga tõsteti laenusumma 963 855,42 eurole.

(25)	Päästmisabilaenu eesmärgiks oli tagada Herlitz PBS AG ja FOP vahelise müügilepingu täitmine. FOP oli tarninud Herlitz PBS AG-le kaupu, kuid ei olnud saanud nende eest tasu, mistõttu FOPd ähvardas likvideerimisoht.

(26)

Päästmisabilaen anti aastase intressimääraga 7,5 % ning pidi olema tagasi makstud kuue kuu jooksul pärast selle väljamaksmist. Laenu kogusumma maksti välja 24. juulil 2002. aastal. Laenu tagatiseks olid FOP nõuete loovutamine (Abtretung der Rückgewährungsansprüche) 2,5 miljoni euro ulatuses ning hüpoteegid (auf dem Betriebsgrundstück eingetragene Grundschulden) 13 549 234,85 euro ulatuses FOP kinnisvarale. Laen koos intressidega maksti ILB-le täielikult tagasi 24. jaanuaril 2003. aastal.

c) Ümberkorraldamine maksejõuetuskavade (Insolvenzpläne) kaudu

(27)

Saksamaa oli ette näinud kaks paralleelset maksejõuetuskava: ühe Herlitz PBS AG ja teise Herlitz AG jaoks, mõlemad 15. juulist 2002. aastast. Kõnealused maksejõuetuskavad on pigem Herlitzi kontserni ümberkorralduskavad kui tervendamiskavad (Sanierungspläne). Kavad näevad ette võimsuse vähendamist, ettevõtte varadest loobumist, vähetulusate tütarettevõtjate sulgemist, negatiivsete tegevustulemuste vähendamist, meetmeid, et vähendada kulusid ja optimeerida jaotust ning otsida strateegilisi partnereid. Lisaks on kavade eesmärgiks vähendada mõlema ettevõtja olemasolevaid võlgu tagatiseta võlgadest osalise või täieliku loobumise ning tööjõu panuse kaudu.

(28)

Mõlemad maksejõuetuskavad rakendasid kontserni käigushoidmise metoodikat maksejõuetuskava kohaldamise kaudu (Sanierung durch Insolvenzplan) vastavalt Saksa maksejõuetuskorrale. (9) Maksejõuetuskord, mis kehtib alates 1. jaanuarist 1999, näeb ette võimaluse ettevõtja päästmiseks, säilitades selleks olemasoleva juhtkonna ning rahuldades võlausaldajate nõuded sissetulekutest, mis tekivad pärast maksejõuetusmenetluse lõpetamist. Herlitz AG ja Herlitz PBS AG menetluses näis see kõige sobivama lahendusena võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vastavalt sellele jätsid pankrotihaldur ja võlausaldajad kõrvale võimaluse müüa kogu ettevõte (übertragende Sanierung) või likvideerida ettevõte ja müüa selle varad eraldi (Zerschlagung).

(29)

Kahel kaval on samasugune metoodika, kuid Herlitz PBS AG ja Herlitz AG varade erineva struktuuri tõttu kohaldatakse kavadega erinevat lahendust. Ümberkorraldamine Herlitz AG maksejõuetuskava abil sõltus Herlitz PBS AG maksejõuetuskava täitmisest. Mõlema kavaga jagati kummagi ettevõtja võlausaldajad rühmadesse, mis pidid sisaldama võrreldavate nõuetega võlausaldajaid.

(30)

Vastavalt maksejõuetusmääruse artiklile 222 võtab maksejõuetusmenetlusest osa kolme tüüpi võlausaldajaid:

a)	võlausaldajad, kellel on õigus nõuete eraldi rahuldamisele, juhul kui nende õigused ületavad kava piires ettenähtut;

b)	järjekohas mitte tagapool olevad võlausaldajad;

c)	järjekohas tagapool olevad võlausaldajad, välja arvatud juhul, kui nende nõuded loetakse nõueteks, millest on loobutud.

(31)	Need jagatakse edaspidi võrdsete õigustega võlausaldajate rühmadeks. Kui rühmad on loodud, ei tohi sõlmida ühtegi individuaalset kokkulepet, mis teeks vahet võlausaldajate rühmade osade vahel.

(32)	Nii Herlitz AG kui Herlitz PBS AG maksejõuetusmenetluses osalesid võlausaldajad, kellel oli õigus nõuete eraldi rahuldamisele, kuid nende nõuded rahuldati niivõrd, kuivõrd nad olid kaetud kõnealuse õigusega.

(33)

Saksamaa teatas, et Herlitz AG ja Herlitz PBS AG maksejõuetusmenetluse käigus maksti täielikult kõik maksejõuetusmenetluse kulud (Massekosten) ja pankrotivara võlad (Masseverbindlichkeiten). Osa kõnealustest nõuetest olid avaliku sektori müügimaksunõuded (Umsatzsteuer). Käigushoitava kontserni tüüpi maksejõuetusmenetluse puhul on kõigi mainitud privilegeeritud nõuete tasumine menetluse eduka lõpetamise eeltingimuseks. Pankrotivara võlad tasuti kohe nende tekkimisel ega koostatud nendest eraldi nimekirja. Valmistati ette ainult maksejõuetusmenetluse kulude ja pankrotivara võlgade hüpoteetilised nimekirjad, et illustreerida likvideerimise ja varade müügi võimalikke tulemusi.

(34)

Herlitz AG maksejõuetusmenetluse maksejõuetusnõuete klassifikatsioon oli järgmine:

a)	võlausaldajad, kellel oli õigus nõuete eraldi rahuldamisele – ametlikult sellist võlausaldajate rühma ette ei nähtud. Siiski tagas õigus nõuete eraldi rahuldamisele täielikult hüpoteegipankade Hypovereinsbank ja Eurohypo (10) nõuded, kuid ainult osa allpool kirjeldatud rühma HAG 1 nõuetest;

b)	maksejõuetusmenetluse kulud ja pankrotivara võlad: neist võlausaldajatest ei koostatud ametlikku rühma ning nõuded maksti kohe nende tekkimisel täielikult välja;

järjekohas mitte tagapool olevad võlausaldajad:

—	rühm HAG 1: rühm panku, kellel oli õigus nõuete eraldi rahuldamisele Herlitz AG vallasvara ja aktsiate osas,

—	rühm HAG 2: muud järjekohas mitte tagapool olevad võlausaldajad, kes ei kuulu rühma HAG 1,

—	rühm HAG 3: Berliini maksuamet,

—	rühm HAG 4: seotud ettevõtjad;

järjekohas tagapool olevad võlausaldajad:

—	rühm HAG 5: intressid, kulud, trahvid jne.

(35)

Rühma HAG 5 järjekohas tagapool asuvad nõuded tühistati maksejõuetuskavaga vastavalt maksejõuetusmääruse artiklile 225. Järjekohas mitte tagapool olevad rühmad HAG 3 ja HAG 4 loobusid kõigist oma nõuetest 15. juulil 2002. aastal. (11) Nõuded ja summa, millest võlausaldajad loobusid, on ümardatult esitatud järgmises tabelis.

Tabel 2

Rühm	Herlitz AG võlausaldajad (avaliku või erasektori võlausaldajad)	Nõude kirjeldus	Nõude tagatis	Nõude suurus (miljonites eurodes)	Nõuded, millest on loobutud (miljonites eurodes)
HAG 1	Pangad, kellel on õigus eraldi rahuldamisele (avalik ja erasektor)	Laenud enne 3. aprilli 2002	Õigus eraldada nõuete rahuldamine vallasasjadest	[130–140] (13)	[kuni 135] *
HAG 2	Endine juhtkond ja töötajad (erasektor)	Tulevased pensioninõuded, palk ajavahemikul enne 3. aprilli 2002, koondamistasud	Puudub	[35,91] *	[…] *
	Maade rentija Spandaus (erasektor)	Rent, lepingu lõpetamisest tulenevad kahjud	Puudub		[…] *
	Tarnijad (erasektor)	Enne 3. aprilli 2002 tarnitud kaupu ja osutatud teenuseid puudutavad nõuded, lepingu lõpetamisest tulenevad kahjud	Puudub
	Vastastikune kindlustusselts (avalik sektor)	Tulevased pensioninõuded	Puudub	[8,43] *
	Saksamaa Liitvabariigi Tööhõiveamet (avalik sektor)	Nõue töötajatele makstud maksejõuetushüvitiste (1. jaanuarist 2002 kuni 4. juunini 2002) kompenseerimiseks	Puudub
	Haigekassa (avalik sektor)	Osamaksud ajavahemikul 5. märtsist 2002 kuni 4. juunini 2002	Puudub
	Alfeldi maksuhaldur (avalik sektor)	Kinnisvaramüügimaks enne 2002. aastat müüdud omandiosaluselt	Puudub
	Liegenschaftsfonds (avalik sektor)	Berliin-Spandau rendiintress	Puudub
Loobumised kokku rühmas HAG 2: 0,5 miljoni euro suurune kvoot jaotati vastavalt nõuete suurusele ning nõuete ülejäänud osast loobuti
HAG 3	Berliini maksuamet (avalik sektor)	Ettevõtlusmaks, ettevõtja tulumaks ja müügimaks 5. juuniga 2002 lõppeva ajavahemiku kohta	Puudub	[2,0] * (12)	[2,0] * (12)
Loobumised kokku rühmas HAG 3: loobuti 100 % nõuetest
HAG 4	Seotud ettevõtjad (erasektor)	Kõik nõuded Herlitz AG suhtes	Puudub	109	108
HAG 5	Järjekohas tagapool olevad võlausaldajad (avalik sektor)	Intressid, kulud, trahvid jne	Puudub	Pole täpsustatud	Pole täpsustatud

(36)

Herlitz PBS AG maksejõuetusmenetluses oli maksejõuetusnõuete klassifikatsioon järgmine:

võlausaldajad, kellel on õigus nõuete eraldi rahuldamisele:

—	rühm PBS 1: õigus nõuete eraldi rahuldamisele tagas teatud tarnijate kõikide nõuete rahuldamise täielikult,

—	rühm PBS 6: pangad, kellel oli oma nõuete osas õigus nõuete täielikule rahuldamisele. Hüpoteegipankadel Hypovereinsbank ja Eurohypo oli samuti õigus nõuete eraldi rahuldamisele, kuid nad ei kuulunud rühma PBS 6 koosseisu;

b)	maksejõuetusmenetluse kulud ja pankrotivara võlad: neist võlausaldajatest ei koostatud ametlikku rühma ning nõuded maksti kohe nende tekkimisel täielikult välja;

järjekohas mitte tagapool olevad võlausaldajad:

—	rühm PBS 2: töötajad,

—	rühm PBS 3: osa avaliku sektori võlausaldajatest, nagu maksuametid, Saksamaa Liitvabariigi Tööhõiveamet, haigekassad (Krankenkassen), Berliini liidumaa,

—	rühm PBS 4: seotud ettevõtjad,

—	rühm PBS 5: muud järjekohas mitte tagapool olevad võlausaldajad, nagu endine juhatus ja juhtivtöötajad, tööandjate vastutuskindlustusselts (Berufsgenossenschaft), vastastikune kindlustusselts (Pensionssicherungsverein), erasektori liisingupangad, Austria Post, peatolliasutus jne;

järjekohas tagapool olevad võlausaldajad:

—	rühm PBS 7: intressid, kulud, trahvid jne.

(37)

Rühma PBS 5 järjekohas tagapool asuvad nõuded tühistati maksejõuetuskavaga vastavalt maksejõuetusmääruse artiklile 225. Järjekohas mitte tagapool olevad rühmad PBS 3 ja PBS 4 loobusid kõigist oma nõuetest 15. juulil 2002. aastal. Järjekohas mitte tagapool asuvad nõuded ja summa, millest võlausaldajad loobusid, on ümardatult esitatud järgmises tabelis.

Tabel 3

Rühm	Herlitz AG võlausaldajad (avaliku või erasektori võlausaldajad)	Nõude kirjeldus	Nõude tagatis	Nõude suurus (miljonites eurodes)	Nõuded, millest on loobutud (miljonites eurodes)
PBS 1	Tarnijad, kellel on õigus nõuete eraldi rahuldamisele (erasektor)	Enne 3. aprilli 2002 tarnitud kaupu ja osutatud teenuseid puudutavad nõuded	Õigus eraldada nõuete rahuldamine vallasasjadest	[3–6] *	0
PBS 2	Töötajad (erasektor)	Tulevased palganõuded	Puudub	[40–50] * aastas	[2–4] * 2002. aastal [4–5] * aastas alates 2003. aastast
PBS 3	Berliini maksuamet (avalik sektor)	Ettevõtja tulumaks 2002. aasta märtsis	Puudub	[11,50] *	[…] *
	Berliini maksuamet (avalik sektor)	Kinnisvaramaks ajavahemikul 2002. aasta jaanuarist märtsini	Puudub
	Berliini maksuamet (avalik sektor)	Kinnisvaramaks 1996. aastal	Puudub
	Saksamaa Liitvabariigi Tööhõiveamet (avalik sektor)	Nõue töötajatele makstud maksejõuetushüvitiste (1. aprilist 2002 kuni 4. juunini 2002) kompenseerimiseks	Puudub
	Haigekassa (avalik sektor)	Osamaksud ajavahemikul 5. märtsist 2002 kuni 4. juunini 2002	Puudub
	Liegenschaftsfonds (avalik sektor)	Maarent ajavahemikul aprillist juunini 2002	Järjekohas tagapool asuv hüpoteek
	Berliini liidumaa (avalik sektor)	Kolimislaenu tagasimaksenõue	Puudub
Loobumised kokku rühmas PBS 3: loobuti 100 % nõuetest
PBS 4	Seotud ettevõtjad (erasektor)	Kõik Herlitzi kontserniga seotud ettevõtete olemasolevad nõuded	Puudub	139	139
PBS 5	Endine juhatus ja juhtivtöötajad (erasektor) (14)	Tulevased pensioninõuded, palk ajavahemikul enne 3. aprilli 2002, koondamistasud	Puudub	[erasektori võlausaldajad 22,61; avaliku sektori võlausaldajad 19,56] *	[…] *
	Vastastikune kindlustusselts (avalik sektor)	Tulevased pensioninõuded	Puudub
	Erasektori liisingupangad (erasektor)	Tasumata ja kapitaliseeritud tulevased liisingumaksed	Puudub
	Austria Post (käesoleval juhul erasektor)	Kaebekrediiditarve ja tagastatud boonus	Puudub
	Tööandjate vastutuskindlustusselts (avalik sektor)	Õnnetusjuhtumikindlustuse maksed	Puudub
	Peatolliasutus (avalik sektor)	Impordimaks, tollimaks	Puudub
	Duales System Deutschland (erasektor)	Tasud Der Grüne Punkt’ile ringlussevõtusüsteemi eest	Puudub
	Haigekassad (avalik sektor)	Osamaksud ajavahemikul 1.–4. märtsini 2002. aastal	Puudub
	Liegenschaftsfonds (avalik sektor)	Maarent ajavahemikul 2002. aasta juulist septembrini	Järjekohas tagapool asuv hüpoteek
	Muud tagatisteta erasektori tarnijad (erasektor)	Enne 3. aprilli 2002 tarnitud kaupu ja osutatud teenuseid puudutavad nõuded, lepingu lõpetamisest tulenevad kahjud	Puudub
Loobumised kokku rühmas PBS 5: loobuti 90 % nõuetest
PBS 6	Pangad, kellel on õigus nõuete eraldi rahuldamisele (erasektor ja avalik sektor)	Laenud seisuga enne 3. aprilli 2003	Õigus eraldada nõuete rahuldamine vallas-asjadest	[100–120] * (15)	(loobutud, välja arvatud 76,75 miljoni euro ulatuses)
PBS 7	Järjekohas tagapool olevad võlausaldajad (erasektor või avalik sektor)	Intressid, kulud, trahvid jne	Puudub	Pole täpsustatud	Pole täpsustatud

(38)

Avaliku sektori võlausaldajad deklareerisid nõudeid mitmes maksejõuetusmenetluse rühmas. On märkimisväärne, et ühelgi rühmadesse HAG 2, HAG 3, PBS 3 ja PBS 5 kuulunud avaliku või erasektori võlausaldajal ei olnud oma nõudele mingit tagatist. Hoolimata sellest asjaolust, loobuti rühmades HAG 3 ja PBS 3 järjekohas mitte tagapool asuvatest nõuetest täielikult, samas kui rühmadesse HAG 2 ja PBS 5 kuulunud järjekohas mitte tagapool olevatele võlausaldajatele tasuti proportsionaalselt.

(39)

Kooskõlas maksejõuetuskavadega maksti rühma HAG 2 kuulunud võlausaldajatele 31. märtsiks 2004 välja kogusumma 0,5 miljonit, mis vastas nende nõuete suhtelisele suurusele. Rühma PBS 5 kuulunud võlausaldajatele maksti 31. detsembriks 2003 välja 10 % nende nõuetest. Tabelites 2 ja 3 on näidatud avaliku sektori nõuete summad ja vastavad loobumised.

(40)

Mõlemas maksejõuetuskavas on mainitud olemasolevat pankade konsortsiumi laenu Herlitz PBS AG-le (edaspidi konsortsiumilaen). Konsortsiumi koosseis on väga sarnane punktis 10 kirjeldatud aktsionäridest pankade omaga. Konsortsiumilaenu andis Herlitz PBS AG-le kogu konsortsium, et võimaldada 100 miljoni euro suuruse konverteeritava laenu täielikku tagasimaksmist. 3. aprillil 2002. aastal oli 53,9 miljonit eurot konsortsiumilaenu 65,4 miljonist eurost kasutatud. Lisaks andsid samad pangad enne 2001. aasta juulit kogu Herlitzi kontsernile kokku 156,6 miljoni euro ulatuses muid laene (krediidiliine), millest 3. aprillil 2003. aastal oli kasutatud 134,11 miljonit eurot.

(41)

Rühmas PBS 6 tühistasid pangad üksmeelselt konsortsiumilaenu ja krediidiliinide tagasimaksmise, kui kogusumma ületas 76,714 miljonit eurot, pidades silmas Herlitz PBS AGd. Samadest krediidinõuetest loobuti üksmeelselt rühmas HAG 1, pidades silmas Herlitz AGd, kui kogusumma ületas 5 miljonit eurot. Tühistamata osa laenudest on pikendatud laenud Herlitzi kontsernile. Olenemata asjaolust, et pangad loobusid nõuetest Herlitz PBS AG ja Herlitz AG vastu, võtsid samal ajal kõnealused kohustused üle kinnisvarafirmad GGB ja GGF.

(42)

Samal ajal, kui võlausaldajad kiitsid heaks maksejõuetuskava, oli Herlitzi kontsernil ka teisi kohustusi pankade ees, mis ei olnud kaetud konsortsiumilaenu ja krediidiliinidega. Esiteks tühistasid Hypovereinsbank (Iirimaa), Bayerische Landesbank ja Landesbank Berlin oma tagatiseta antud laenude tagasimaksed, et mitte ohustada oma osaliselt tagatud nõuete tagasimaksmist konsortsiumilaenu raames. Teiseks sai Herlitzi kontsern laene, mis olid täielikult tagatud Berliin-Tegeli kinnistule seatud esimese järjekoha hüpoteegiga: 15,4 miljoni ulatuses Hypovereinsbank’ilt ja 30,8 miljoni ulatuses Eurohypolt. Neid kahte laenu ei lisatud kokkuleppesse, ent neist võidi Herlitz AG ja Herlitz PBS AG vastu loobuda, sest tagatiseks olev Berliin-Tegeli kinnistu müüdi GGB-le.

(43)

Lisaks andis pankade konsortsium Herlitzi kontsernile 15. aprillil 2002. aastal likviidsuslaenu. 15 miljoni euro suurune likviidsuslaen anti selleks, et võimaldada kontserni äritegevuse jätkamist. Laenu pikendati (uuendati) kaks korda kuni 17. novembrini 2003, mil see maksti täielikult tagasi. Laen kattis kontserni hooajalised likviidsusvajadused ning seda võib uuesti anda 2004. aasta juunis.

(44)

Rühmas HAG 2 ulatusid Herlitz AG tarnijatega seotud võlad 9,3 miljoni euroni. Herlitz PBS AG tarnijad võib jagada tagatistega tarnijateks (rühm PBS 1) ning ilma igasuguse tagatiseta tarnijateks (rühm PBS 5). Rühma PBS 1 tarnijatel oli õigus eraldi nõuete rahuldamisele 35 % ulatuses kogu Herlitz PBS AG olemasolevast varast ning seetõttu ei loobunud nad ühestki nõudest. Rühma PBS 5 tarnijad seevastu aga loobusid 90 % oma nõuetest nagu teisedki kõnealuse rühma järjekohas mitte tagapool olevad võlausaldajad.

(45)	Saksa maksejõuetusseaduste kohaselt võivad töötajad ja seotud ettevõtjad samuti osaleda maksejõuetusmenetluses ning saada kvoodikohase osa oma nõuetest. Seetõttu loodi nende jaoks eraldi “võlausaldajate” rühmad (HAG 4, PBS 4) või kaasati nad segarühmadesse (HAG 2, PBS 5).

(46)

Herlitz AG ja Herlitz PBS AG menetluses oli pankrotihalduri ja võlausaldajate eesmärgiks kontserni käigushoidmine maksejõuetuskavade kaudu. Käigusoleva kontserni menetluse kohaselt maksti kõik maksejõuetusmenetluse kulud ja pankrotivara võlad, nagu on selgitatud punktis 33. Lisaks jagati mõnele Herlitz AG järjekohas mitte tagapool olevale võlausaldajale kvoodikohase osana 0,5 miljonit eurot, mõni Herlitz PBS AG järjekohas mitte tagapool olev võlausaldaja sai kvoodikohase osana 10 % oma nõuetest. Ettevõtja likvideerimise korral oleks pankrotivara oodatav väärtus olnud oluliselt madalam, nagu on selgitatud punktis 47. Kogu ettevõtja müümine varatehingu tagajärjel oleks võlausaldajaid paremini rahuldanud, ent ükski investor ei olnud nõus üle võtma kontserni kõiki varasid.

(47)

Firmas Roland Berger ettevalmistatud hindamise ning ka sõltumatu oksjonipidaja arvamuse kohaselt oleks likvideerimine vähendanud vallasvara väärtust 84,2 miljonilt eurolt [10–30] * miljonile eurole. Kõnealust summat oleks esmalt kasutatud eraldi rahuldamisõigusega nõuete rahuldamiseks, mille järel oleks vaba pankrotivara olnud kõigest [0–5] * miljoni euro ulatuses. Herlitzi kontserni tulud maksejõuetusmenetluse ajal oleksid olnud ligi 1 miljon eurot. Olles lisanud selle summa vabale varale, oleks vaba pankrotivara kogusumma olnud [1–6] * miljonit eurot.

(48)

Vaba pankrotivara oleks esmalt kasutatud selliste maksejõuetusmenetluse kulude ja pankrotivara võlgade tasumiseks nagu pankrotivara valitsemise ja võõrandamisega seoses tekkinud kulud. Pärast maksejõuetusmenetluse kulude mahaarvamist oleks vabade varade lõppsumma olnud kõigest [0–1] * miljonit eurot. See summa ei oleks katnud ettevõtja pankrotivara võlgasid ning oleks seega olnud ebapiisav isegi järjekohas mitte tagapool olevate võlausaldajate nõuete proportsionaalseks rahuldamiseks.

(49)

Maksejõuetuskavade kohaselt ei olnud teostatav ümberkorraldamine, mille käigus oleksid varatehingu tagajärjel Herlitzi kontserni varad müüdud uuele omanikule. Ülevõtmispakkumisi tehti mitme tegevuse ja aktsiapaki osas, kuid pakutud hind vastas likvideerimisväärtusele. Seega oli kõige parem lahendus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks käigusoleva kontserni ümberkorraldamine maksejõuetuskava kaudu.

d) Otsus algatada asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus

(50)

Komisjon otsustas 19. veebruaril 2003. aastal algatada asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohase menetluse kolmel põhjusel, mis põhinesid komisjoni kontrollil, kas meetmed sobivad kokku ühenduse suunistega raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (16) (edaspidi suunised).

(51)	Esiteks leidis komisjon, et Herlitz PBS AG-le antud ILB laen sisaldas asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabi elemente, mida tuli põhjalikumalt analüüsida. Abi ja suuniste kokkusobivuse kohta ei esitanud Saksamaa piisavalt teavet, et teha kindlaks, kes oli tegelik abisaaja.

(52)	Teiseks küsis komisjon, kas mitme avaliku sektori võlausaldaja (maksuameti, tööhõiveameti, sotsiaalkindlustusasutuste ja avaliku sektori finantsasutuste) tehtud loobumised maksejõuetuskavade raames kujutasid endast riigiabi.

(53)

Kolmandaks väljendas komisjon kontserni Berliini liidumaale kuuluva Berliin-Tegeli kinnistu kasutamise osas kahtlusi, kas rendileping oli sõlmitud vastavalt turutingimustele. Kuna lepingu sõlmimisest oli möödunud enam kui kümme aastat, vaadeldi rendileandmist olemasoleva abina. Komisjoni seisukoht oli, et Berliini liidumaa maarendinõuetest loobumine (Erbbauzinsen) ja asjaolu, et renti ei tõstetud, võis endast kujutada uut abi. Samuti pidas komisjon Berliini liidumaa antud 6 miljoni Saksa marga suurust intressivaba laenu ja hilisemat sellest loobumist võimalikuks riigiabiks.

III. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(54)

Ainuke huvitatud isik, kes kommenteeris ametliku uurimise algatamise otsust, oli abisaaja Herlitzi kontserni nimel Herlitz PBS AG. Herlitz PBS AG väljendas oma toetust kõikide ebaseadusliku riigiabi süüdistuse põhjustanud asjaolude põhjalikule uurimisele. Ettevõte teavitas komisjoni sellest, et on esitanud Saksamaa ametiasutustele kõik asjassepuutuvad dokumendid.

(55)

Päästmisabilaenu kohta kinnitas Herlitz PBS AG, et see on makstud tagasi ning see täitis kõiki päästmisabi heakskiitmise tingimusi. Pidades silmas maksejõuetusmenetluses esinenud loobumisi, kinnitas Herlitz PBS AG, et avaliku sektori võlausaldajad olid käitunud samaväärselt erasektori võlausaldajatega, lisaks olid loobutud nõuded väärtusetud. Herlitz PBS AG rõhutas, et kõik võlausaldajad olid ühehäälselt hääletanud maksejõuetuskavade kohaldamise poolt. Herlitz PBS AG kordas, et ükskõik millised abielemendid, mida komisjon võiks leida nõuetest loobumises, tunnistataks suuniste kohaselt ümberkorraldusabikõlblikeks. Et vältida kordusi: Herlitz PBS AG toetas lihtsalt Saksamaa esitatud õiguslikke argumente.

IV. SAKSAMAA MÄRKUSED

(56)	Vastuseks ametliku uurimise algatamise otsusele teatas Saksamaa, et peab ainsaks riigiabimeetmeks ILB antud päästmisabilaenu. Saksamaa kinnitas, et kõnealune abi on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaselt ühisturuga kokkusobiv.

(57)

Saksamaa teatas, et allesolevad meetmed ja eriti maksejõuetusmenetluses esinevad loobumised ei moodusta riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Saksamaa kinnitas, et maksejõuetusmenetluses osalenud avaliku sektori võlausaldajad olid loobunud väärtusetutest nõuetest ning nende toimingud olid muus osas kokkusobivad eraõigusliku võlausaldaja põhimõttega. Saksamaa lisas, et isegi kui mõni muudest meetmetest võib endast kujutada riigiabi, võib neid meetmeid asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel lubada kui ümberkorraldusabi.

1. Saksamaa märkused päästmisabilaenu kohta

(58)

Päästmisabilaenu osas juhtis Saksamaa tähelepanu asjaolule, et 10. mai 2002. aasta otsus anda laenu eelnes maksejõuetuskava lõplikule vastuvõtmisele 15. juunil 2002. aastal. Fakt, et laen maksti välja alles 24. juulil 2002. aastal, oli tingitud teatud “lahendamata küsimustest”, mille suhtes ei jõutud ILBga kokkuleppele enne 24. juulit 2002. Ajavahemikul lepingu sõlmimise ja väljamakse vahel tagas Herlitz PBS AG likviidsuse likviidsuslaen. Siiski ei olnud likviidsuslaen piisav, et katta 2003. aasta augustis suurenenud likviidsusvajadusi, mis kasvasid kooliaasta alguse tõttu.

(59)	Seega oli päästmisabilaen Saksamaa sõnul vajalik, et katta ajavahemik maksejõuetuskava vastuvõtmiseni. Saksamaa kinnitas, et päästmisabilaen piirdus miinimumiga, mida näitas ka Herlitz PBS AG väga madal likviidsustase 2002. aasta augustist detsembrini.

(60)

Saksamaa teatas, et päästmisabilaenu abisaaja ei olnud FOP, vaid Herlitz PBS AG. Esiteks sõlmiti 10. mai 2002. aasta laenuleping pankrotihalduri ja Herlitz PBS AG vahel. Teiseks tõi Saksamaa esile asjaolu, et FOPd ei saa vaadelda de facto abisaajana ka seetõttu, et FOP sai ainult korrakohaseid makseid vastavalt oma tarnelepingule Herlitz PBS AGga.

2. Saksamaa märkused ümberkorralduse kohta maksejõuetuskavade kaudu

(61)

Saksamaa kinnitas, et teatud avaliku sektori võlausaldajate nõuetest loobumised ei toonud riigile kaasa tulude kaotust, sest asjaomased nõuded olid väärtusetud. Saksamaa sõnul piisas Herlitz AG ja Herlitz PBS AG varadest ainult nende võlausaldajate nõuete katmiseks, kellel oli õigus nõuete eraldi rahuldamisele. Avaliku sektori võlausaldajatel, kes ei kuulunud sellesse rühma, ei olnud mingisuguseid tagatisi või oli ainult järjekohas tagapool asuv hüpoteek.

(62)

Saksamaa rõhutas, et likvideerimise korral oleks avaliku sektori võlausaldajate nõudeid – sealhulgas järjekohas tagapool asuva hüpoteegiga tagatud nõudeid – rahuldatud vaid väikeses ulatuses või üldse mitte. Kohtuasjas T-152/99 (HAMSA v. komisjon) (17) langetatud esimese astme kohtu otsuse punkti 168 kohaselt ei tähenda see tegelikku ohvrit, kui võlausaldaja, kelle nõue ei ole tagatud pandiga ning mis oleks ettevõtja likvideerimise korral väärtusetu, loobub suures osas oma nõudest.

(63)

Saksamaa teatas, et avaliku sektori võlausaldajate loobumisi ei saa pidada teeneks (Leistung) või hüveks, mida saaks väljendada rahalistes terminites. Kuna Herlitz AG ja Herlitz PBS AG olid maksejõuetud, ei oleks likvideerimise korral nende varadest piisanud ühegi avaliku sektori nõude kvoodikohaseks väljamaksmiseks. Seega oleks Herlitz AG ja Herlitz PBS AG tavaolukorras olnud maksejõuetusmenetluse käigus vabastatud kõnealustest nõuetest.

(64)

Saksamaa väitis, et isegi kui avaliku sektori nõuetest loobumist peeti teeneks, oli olemas Herlitzi kontserni poolne vastutasu, mis selle tasakaalustas. Kõnealuseks vastutasuks oli tulevane tulu maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest, mida avaliku sektori võlausaldajad võisid oodata, hoides ettevõtja käigus.

(65)

Saksamaa kinnitas, et tuleb teha avaliku sektori võlausaldajate loobumiste analüüs kooskõlas eraõigusliku võlausaldaja põhimõttega, nagu see on ette nähtud HAMSA kohtuotsuses. Vastavalt sellele põhimõttele tuleb iga avaliku sektori võlausaldajat võrrelda erasektori võlausaldajaga samas olukorras või hüpoteetilise erasektori võlausaldajaga.

(66)

Saksamaa sõnul olid avaliku sektori võlausaldajad kahe Herlitzi kontserni ettevõtja maksejõuetusmenetluses avaliku sektori pangad, Berliini maksuamet, Saksamaa Liitvabariigi Tööhõiveamet, haigekassad, Berliini liidumaa ja teised võlausaldajad, nagu peatolliasutus ja Alfeldi maksuamet. Saksamaa arvates on vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-482/99 (Prantsusmaa v. komisjon) (18) vajalik põhjalik analüüs, et määrata kindlaks, kas teatud laenudest loobumised võiksid olla omistatavad riigile.

(67)

Avaliku sektori pankade osas kinnitas Saksamaa, et pankade konsortsiumi, mis andsid konsortsiumilaenu ja krediidiliine, kuulusid avaliku sektori kontrollitav Landesbank Berlin, Bayerische Landesbank ja WestLB. Kõnealused pangad käitusid erapankadena pankade konsortsiumis, mida toetab ka asjaolu, et maksejõuetuskavadel põhinevad loobumised tegi pankade konsortsium kollektiivselt, mitte üksikud pangad. Üksikute pankade väljaspool maksejõuetuskavasid tehtud tagatiseta nõuetest loobusid samuti nii avaliku kui erasektori pangad.

(68)

Berliini maksuameti osas teatas Saksamaa, et rühmades HAG 3 ja PBS 3 põhjustas tema nõuetest täieliku loobumise Herlitz AG ja Herlitz PBS AG tulevasest maksutulust oodatav kompensatsioon. Samamoodi motiveeris Saksamaa Liitvabariigi Tööhõiveametit ja haigekassasid rühmas PBS 3 nõuetest täielikult loobuma tulevane tulu seadusjärgsetest sotsiaalkindlustusmaksetest. Sama põhjendust kasutati ka õigustamaks Berliini liidumaa ja Liegenschaftsfonds’i nõuetest täielikku loobumist. Saksamaa sõnul oli väljavaade saada tulevikus Herlitzi kontsernilt maarenditulu nende, rühmas PBS 3 tehtud täielike loobumiste põhjuseks.

(69)

Saksamaa väidab, et avaliku sektori rühmade HAG 3 ja PBS 3 võlausaldajad, kes loobusid oma nõudmistest 100 % ulatuses, käitusid ratsionaalselt ega ole võrreldavad muude võlausaldajate rühmadega. Nende 100 % loobumise ajendiks oli tulevane tulu (maksud, sotsiaalkindlustus ja maarent), mida avaliku sektori võlausaldajad võisid oodata, hoides ettevõtja käigus. Saksamaa seisukoht on, et tulevane tulu on võlausaldaja põhilisi ajendeid nõuetest loobumise üle otsustades. Kuna avaliku sektori asutuste võimalus saada tulevikus Herlitzi kontsernist tulu oli erasektoriga võrreldes tunduvalt suurem, oli avaliku sektori loobumiste suurem osakaal õigustatud.

(70)

Saksamaa väidab, et avaliku sektori asutuse ja avaliku sektori investori rolli segiajamise vältimise reeglit kohaldatakse ainult turumajandusliku investori kriteeriumi suhtes, mitte aga eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi suhtes. Juhul kui avaliku sektori võlausaldajad võiksid mineviku nõuete tühistamisel võtta arvesse tulevast tulu, võrduks see võlausaldajatevahelise diskrimineerimisega, nii et muutuks võimatuks võlausaldajate tulemuslik võrdlemine.

(71)

Viidates pankrotihalduri arvamusele, tõi Saksamaa esile asjaolu, et ilma seesuguse rühmadesse HAG 3 ja PBS 3 kuulunud avaliku sektori võlausaldajate täieliku loobumiseta ei oleks võlausaldajad maksejõuetuskavasid heaks kiitnud. Tegelikult olid erasektori võlausaldajad nõudnud avaliku sektori võlausaldajatelt suuremaid ohvreid, sest Herlitzi kontserni tegevuse jätkamine tagas enamikule asjaomastest võlausaldajatest seadusjärgsed tulud, samas kui erasektori võlausaldajatel ei olnud ettevõtjalt garanteeritud tulevast tulu oodata. Kõnealuste võlausaldajate rühmade täielike loobumiste teiseks õigustuseks oli asjaolu, et võlausaldajate kokkuleppe sõlmimise ajaks ei olnud avaliku sektori maksunõuded veel selged, nii et kõnealuste ebaselguste kõrvaldamise järel saavutati kokkulepe kavade osas.

(72)

Saksamaa kinnitas, et kõiki rühmade HAG 2 ja PBS avaliku sektori võlausaldajaid, kes tegid osalisi loobumisi, koheldi võrdväärselt nimetatud rühmade erasektori võlausaldajatega. Kõnealused rühmad sisaldasid Saksamaa Liitvabariigi Tööhõiveameti, haigekassade, peatolliasutuse ning Alfeldi maksuameti, Berliini liidumaa ja Liegenschaftsfonds’i nõudeid.

(73)	Lõpuks väitis Saksamaa alternatiivina, et isegi juhul, kui komisjon leiab, et avaliku sektori nõuetest loobumisega anti Herlitz AG või Herlitz PBS AG-le riigiabi, täitsid meetmed asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c ning suuniste kohase ümberkorraldusabi heakskiitmise tingimusi.

(74)

Saksamaa sõnul olid suuniste tingimused täidetud, sest oli olemas tulemuslik ja algupärane ümberkorralduskava, Herlitzi kontserni elujõulisus oli taastatud, toimus võimsuse vähendamine ning avaliku sektori nõuetest loobumine oli viidud miinimumini. Lisaks ei antud Herlitzi kontsernile ülemäärast likviidsust, samuti ei olnud kontsern varem saanud ei ümberkorraldus- ega päästmisabi.

3. Saksamaa märkused Berliini liidumaa ja Liegenschaftsfonds’i kohta

(75)

Berliin-Tegeli kinnistu hoonestusõiguse osas esitas Saksamaa väljakirjutuse lepingust, millega kõnealune õigus kinnitati. Saksamaa teatas, Liegenschaftsfonds ei tõstnud hoonestuse eest renti, sest ei pidanud Berliin-Tegeli hoonete müümist GGB-le maa omaniku huvidega vastuolus olevaks maakasutuse muutmiseks.

(76)	Kolimislaenu osas teavitas Saksamaa komisjoni, et laenu eraldamisest ei teatatud, sest Berliini liidumaa käitus erasektori võlausaldajana. Seda toetas ka asjaolu, et laenu eraldamisega kaasnes intressimäär, võla tunnistamine ja kogunenud intresside summas hüpoteek hoonestusõigusele.

V. ÕIGUSLIK HINNANG

1. Abi olemasolu

(77)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kaubanduse kahjustamise kriteerium täidetud, kui abi saava ettevõtja majandustegevus on seotud liikmesriikidevahelise kaubandusega.

(78)

Herlitzi kontserni tooteid müüakse ühenduse piires ning liikmesriikide vahel on konkurents. Päästmisabilaen, kolimislaenu tasumise edasilükkamine ning loobumine teatavatest avaliku sektori nõuetest maksejõuetusmenetluse käigus on riiklikud meetmed või pärinevad riigi ressurssidest. Kui nendega antakse eelis, kahjustaks see konkurentsi ja kaubandust. Eelise olemasolu tuleb hinnata turumajandusliku investori ja eraõigusliku võlausaldaja põhimõtete kohaselt.

a) “Vanad” meetmed

(79)

Menetluse algatamise otsuses on 1989. aasta kolimislaenu andmise kohta märgitud, et selle suhtes kehtis kümneaastane aegumistähtaeg ning see kujutas endast olemasolevat abi määruse nr 659/99 artikli 1 punkti b alapunkti iv alusel. Seetõttu jäi selle laenu andmine uurimise ulatusest välja. Pealegi ei saa nimetatud määruse artikli 15 kohaselt tagastada riigiabi, mis võis sisalduda maa pakkumises Herlitzi kontsernile 1989. aastal.

(80)

Menetluse algatamise otsuses mainiti võimalust, et Berliin-Tegelis asuva maatüki rendi mittesuurendamine 2002. aastal võis sisaldada riigiabi. Hoonestusõiguse lepingu tingimustega tõendati hiljem, et see ei olnud nii. Lepingus nähti ette rendi suurendamise võimalus vaid juhul, kui maakasutust muudetakse. Sellist muutust ei toimunud, sest maad ja sellel paiknevaid ehitisi kasutati samal otstarbel kui varem. Herlitzi kontsern lihtsalt rendib neidsamu ehitisi, mis varem kuulusid talle.

(81)

Kolimislaenu tagasimaksmise edasilükkamise kohta 1999. aastal väitis Saksamaa, et see toimus turutingimustel. Edasilükkamine toimus ajal, kui Herlitzi kontsern ei olnud veel raskustes, ning intressimääraga, mis oli kõrgem kui kohaldatav võrdlusmäär. Intress oli tagatud pandiga ning kuni maksejõuetusmenetluseni tasuti seda regulaarselt. Seetõttu leiab komisjon, et edasilükkamine ei kujutanud endast uut abi.

b) Päästmisabilaenus sisalduv abi ja nõuetest loobumised maksejõuetusmenetluses

(82)

Päästmisabilaen annab Herlitzi kontsernile eeliseid, mida raskustes ettevõtja ei oleks turul saanud. Saksamaa on sellega nõus. Lisaks, nagu allpool näidatakse, on Herlitz AG ja Herlitz PBS AG maksejõuetusmenetluses teatud avaliku sektori võlausaldajate ebaproportsionaalsed nõuetest loobumised pärit riigiressurssidest ning annavad kontsernile eelise. Seega kujutavad need endast abimeetmeid asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(83)

Selgitamaks, millised meetmed puudutavad riigiressursse ning on riigile omistatavad, analüüsiti iga võlausaldajat. Komisjon leidis, et avaliku sektori võlausaldajate rühm on suurem sellest, mille esitas Saksamaa. Lisaks avaliku sektori pankadele, Berliini maksuametile, Alfeldi maksuametile, Saksamaa Liitvabariigi Tööhõiveametile, haigekassadele, Berliini liidumaale (sh Liegenschaftsfonds’ile) ja peatolliasutusele on veel kaks avaliku sektori võlausaldajat. Need on vastastikune kindlustusselts (Pensionssicherungsverein) ja tööandjate vastutuskindlustusselts (Berufsgenossenschaft).

(84)

Vastastikune kindlustusselts määrati 1974. aasta ametipensionikavade seaduse (Gesetz zur Verbesserung der betrieblichen Altersversorgung, BetrAVG) (19) paragrahvi 14 alusel maksejõuetuskindlustuse eest vastutavaks institutsiooniks. Kõnealuse seaduse paragrahvi 10 lõigete 1 ja 2 alusel on vastastikusele kindlustusseltsile Ausgleichfonds’i kaudu osamaksete tasumine kõikide tööandjate avalik-õiguslik kohustus.

(85)

Tööandjate vastutuskindlustusselts määrati SGB 7 (Saksa sotsiaalseadustiku, seadusjärgse õnnetusjuhtumikindlustuse seitsmenda raamatu) (20) paragrahvi 144 alusel seadusjärgse õnnetusjuhtumikindlustuse eest vastutavaks institutsiooniks. SGB 7 paragrahvi 150 lõike 1 alusel on tööandjate vastutuskindlustusseltsile osamaksete tasumine kõikide tööandjate avalik-õiguslik kohustus.

(86)

Vastastikuse kindlustusseltsi ja tööandjate vastutuskindlustusseltsi olukord sarnaneb olukorrale, mida kirjeldatakse kohtuasjas C-379/98 (PreussenElektra) (21) langetatud Euroopa Kohtu otsuse punktis 58. Nende seltside puhul ei loobunud nõuetest mitte otseselt riik, vaid riigi määratud või asutatud avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus. Kõnealuste loobumiste puhul loovutati riigi ressursid riigi määratud fondi tehtavate seadusjärgsete osamaksete vormis. Loobumised on omistatavad riigile ka vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-342/96 (Hispaania v. komisjon), (22) sest järelevalvet nende iseseisvate sotsiaalkindlustusseltside üle teostab riik ning neid rahastatakse ettevõtjate osamaksetest.

(87)

Kooskõlas Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega (23) võrdles komisjon esmalt iga Herlitzi kontserni maksejõuetusmenetluses osalenud avaliku sektori võlausaldajat sarnaste erasektori võlausaldajatega. Kuna iga avaliku sektori võlausaldaja kohta olid võrreldavad erasektori võlausaldajad, ei olnud vajadust teha võrdlusi hüpoteetiliste erasektori võlausaldajatega.

(88)

Eraõiguslike võlausaldajate põhimõte oli täidetud Herlitzi kontserni tütarettevõtjate Diplomati, HKV ja Susy likvideerimismenetluses, sest kõigile võlausaldajatele maksti likvideerimismenetluse käigus välja võrdne osa. Pankrotivara võlgade osas käitusid avaliku ja erasektori võlausaldajad sarnasel viisil, sest nende nõuded rahuldati täielikult. Samamoodi järgiti eraõiguslike võlausaldajate põhimõtet järjekohas tagapool asuvate nõuete osas, sest kõnealustest nõuetest loobusid kõik asjaomased avaliku ja erasektori võlausaldajad.

(89)

Järjekohas mitte tagapool olevate võlausaldajate võrdlemise tulemus Herlitz AG ja Herlitz PBS AG menetluses oli samalaadne. Enamikku rühmadest kuulusid järjekohas võrdsete nõuete rahuldamise õigusega võlausaldajad, kuid osa samaste ja võrreldavate õigustega võlausaldajaist oli paigutatud erinevatesse rühmadesse. Selle tagajärjel oli avaliku sektori võlausaldajate loobumine rühmades HAG 3 ja PBS 3 ebaproportsionaalne. Välja arvatud need kaks rühma, vastavad kõik ülejäänud maksejõuetusmenetluse käigus moodustatud võlausaldajate rühmad eraõiguslike võlausaldajate põhimõtte analüüsiks vajalikele võrreldavatele võlausaldajatele.

(90)

HAMSA kohtuotsuse punkti 168 kohaselt on võlausaldajate sarnasust määravad tegurid tagatiste liik ja summa, nõuete privilegeeritud iseloom, võlausaldajate hinnang ettevõtja rekapitaliseerimise muudatuste ja oodatava likvideerimistulude osa kohta. Kõnealuste kriteeriumide järgi otsustades on võlausaldajate rühmad HAG 3 ja HAG 2 sarnased ning peaksid kuuluma ühte rühma koos võrdse õigusega nõuete rahuldamisele. Sama võib öelda ka rühmade PBS 3 ja PBS 5 võlausaldajate kohta.

(91)

Kõik kõnealused rühmad sisaldasid järjekohas mitte tagapool asuvaid nõudeid, mis ei olnud privilegeeritud ning oleksid likvideerimise korral välja makstud võrdsete osadena või poleks üldse välja makstud. Liegenschaftsfonds’i järjekohas tagapool asuv hüpoteek esindab tagatise puudumist maksejõuetusstsenaariumis, kus pankade järjekohas esimesel kohal asuv hüpoteek ja õigus nõuete eraldi rahuldamisele katsid kogu tagatise väärtuse. Lisaks oli kõigil kõnealustesse rühmadesse kuulunud võlausaldajatel võrdne huvi vältida likvideerimist ning saada kvoodikohane osa käigusoleva kontserni kokkuleppe raames. Hoolimata sellest said kvoodikohase osa ainult rühmadesse PBS 5 ja HAG 2 kuulunud võlausaldajad oma olemasolevate maksejõuetusnõuete põhjal.

(92)

Vastupidiselt Saksamaa ettepanekule ei võinud rühmadesse HAG 3 ja PBS 3 kuulunud avaliku sektori võlausaldajad võtta arvesse tulevast seadusjärgset maksu- ja sotsiaalkindlustustulu, et õigustada proportsionaalselt suuremat loobumist. Euroopa Kohtu pretsedendiõigus (24) takistab avalikku sektorit arvesse võtmast tulevasi maksu- ja sotsiaalkindlustustulusid, kui otsustatakse, kui suurest osast nõuetest võlgniku kasuks loobutakse. Juhul kui sellised arvestused oleksid lubatud, aetaks segi avaliku sektori ametiasutuse ja avaliku sektori investori roll.

(93)

Vajadust vältida ametiasutuse ja avaliku sektori investori rolli segiajamist ei kohaldata ainult turumajandusliku investori põhimõtte, vaid ka eraõigusliku võlausaldaja põhimõtte puhul. Kahe kõnealuse põhimõtte ühesugune olemuslik eesmärk on teha kindlaks, kas avaliku sektori investorid on käitunud erainvestoritega võrreldaval viisil. Kummagi põhimõtte tulemuslikkus oleks kahjustatud, kui ametiasutused võiksid investeerimisalaste otsuste tegemisel arvesse võtta oma tulevasi seadusjärgseid tulusid. Maksejõuetus loob eriolukorra, kus avaliku sektori mineviku nõuded (maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed) on võrreldavad erasektori võlausaldajate tsiviilnõuetega. Kõnealune võrdlus on asjakohane vaid mineviku osas, kui võrreldakse olemasolevaid nõudeid.

(94)

Kuigi tulevasel tulul võib olla oma osa loobumisotsustes, ei ole see peamine, mida arvestada. Samuti ei lähtu riik makse kehtestades kasumilootusest. Saksamaa väidet edasi arendades peaksid erasektori võlausaldajad avaliku sektori omadest nõuetest rohkem loobuma, sest loobumised saab maha arvata nende maksubaasist. Lisaks ei seleta Saksamaa, miks teistes võlausaldajate rühmades said sama tüüpi avaliku sektori võlausaldajad samasugustest nõuetest kvoodikohase osa, kuid rühmades HAG 3 ja PBS 3 ei saanud. Samal põhjusel ei tohi loobuda rühma PBS 3 kuulunud Liegenschaftsfonds’i avaliku sektori, ent mitte seadusjärgsest maarendinõudest suuremal määral kui rühma PBS 5 kuulunud avaliku või erasektori nõuetest.

(95)

HAMSA kohtuasjas tehtud esimese astme kohtu otsuse punktis 167 rõhutati, et võlgade kustutamise olukorras ei tule avaliku sektori võlausaldajat võrrelda mitte üldist või valdkondlikku struktuuripoliitikat järgiva erainvestoriga, vaid pigem erasektori võlausaldajaga, kes püüab saavutada, et finantsraskustes olev ettevõtja rahuldaks võimalikult suure hulga tema nõuetest. See kinnitab era- ja avaliku sektori võlausaldajate võrdset huvitatust saada kvoodikohane osa oma nõuetest maksejõuetusmenetluses.

(96)

Päästmisabi summa vastab 963 855,42 miljoni suurusele päästmisabilaenule. Maksejõuetusmenetluse käigus tehtud loobumistest tulenev abi Herlitzi kontsernile vastab ühelt poolt rühmadesse PBS 3 ja HAG 3 kuulunud avaliku sektori võlausaldajate loobumiste ning teisalt rühmadesse PBS 5 ja HAG 2 kuulunud võlausaldajate loobumiste proportsionaalsele erinevusele.

(97)

Herlitz AG maksejõuetusmenetluses ei käitunud rühma HAG 3 kuulunud avaliku sektori võlausaldaja samal viisil kui võrreldavad rühma HAG 2 kuulunud erasektori võlausaldajad. Seega on rühma HAG 3 loobumised riigiabi, mille summa on suurem kui tema loobutud osa ja erasektori nõuetest loobutud osa vahe. See on nii kasvõi sellepärast, et erasektori asutused ei oleks loobunud sellisel määral ilma avaliku sektori võlausaldajate suurema loobumiseta. Samamoodi võib olla oluline mitte ainult nõuetest loobumise osakaal, vaid ka kogusumma igas võlausaldajate klassis. Sellistes tingimustes võib abisumma olla ükskõik kui suur – kuni 100 % loobutud nõudest. Siiski ei ole käesoleval juhul vaja kõnealust summat täpselt välja arvutada, sest isegi kui see on 100 % loobutud nõudest, on abi ikkagi ühisturuga kokkusobiv.

(98)	Sama arutluskäik kehtib ka Herlitz PBS AG maksejõuetusmenetluse riigiabi puhul, mille tagajärjeks on rühmas PBS 3 loobutud nõuete ja rühma PBS 5 kuulunud võrreldavate erasektori võlausaldajate loobumiste erinev osakaal.

2. Hindamine suuniste valguses

(99)

Päästmisabilaen ja ebaproportsionaalsed loobumised andsid Herlitzi kontsernile eelise, vähendades kulutusi, mida kontsern oleks tavaolukorras pidanud tegema, ning võimaldades kontserni ümberkorraldusmenetlust. Seetõttu peab komisjon hindama, kas kõnealuseid meetmeid võib pidada ühisturuga kokkusobivaks.

(100)

Kuna abimeetmeid ei antud ühegi komisjonis heakskiidetud kava kohaselt, ei saa abi hinnata ad hoc abina. Asutamislepingu artikli 87 lõiked 2 ja 3 näevad ette tingimused, millal abi on ühisturuga kokkusobiv või millal võib seda pidada ühisturuga kokkusobivaks. Artikli 87 lõike 3 punkt c on käesoleva juhtumi puhul asjakohane, sest abimeetmete eesmärk oli võimaldada vastuvõtja päästmist ja ümberkorraldamist ning ühelegi muule artikli 87 lõigetes 2 ja 3 mainitud erandile ei ole tuginetud ja neid ei saa kohaldada.

(101)

Suunistes näeb komisjon ette tingimused asutamislepingu artikli 87 artikli 3 punkti c kohase kaalutlusõiguse positiivseks kasutamiseks. Kuna Saksamaa esitatud teave näitab, et hinnatav abi anti abisaajale pärast suuniste jõustumist, kohaldatakse suuniseid kõnealuste meetmete suhtes. (25)

a) Abisaaja

(102)

Komisjon käsitab kõigi uuritud abimeetmete saajana kogu Herlitzi kontserni, mitte kõnealuse kontserni üksikuid ettevõtjaid. Järeldus põhineb Herlitzi kontserni tihedasti kokkupõimunud struktuuril ning ülesannete ja varade süsteemsel jaotamisel kahe peamise ettevõtja (Herlitz AG ja Herlitz PBS AG) ning nende tütarettevõtjate vahel.

(103)

Herlitzi kontsern esineb ja käitub turul üheainsa ettevõtjana. Näiteks sõlmis lepingu Berliin-Tegeli kinnistu hoonestamisõiguse kohta Berliini liidumaaga Herlitz AG, kuigi rendinõue registreeriti ja sellest loobuti ainult Herlitz PBS AG maksejõuetusmenetluses. Näiteks avaldas Herlitzi kontsern kooskõlas Saksamaa äriseadustiku artikliga 290 koondbilansi ning Herlitzi kontserni võlausaldajad kohtlesid Herlitzi kontserni üheainsa ettevõtjana, kui nad võtsid ühehäälselt vastu Herlitz AG ja Herlitz PBS AG paralleelsed ja omavahel seotud maksejõuetuskavad.

(104)

Herlitz AG, Herlitz PBS AG ja FOP asuvad kõik abipiirkondades (Berliin/eesmärk 2, mis on hõlmatud artikli 87 lõike 3 punktiga c; Brandenburg, mis on hõlmatud artikli 87 lõike 3 punktiga a). Herlitzi kontsern ei olnud maksejõuetusmenetlusele eelneva kümne aasta pikkuse ajavahemiku jooksul saanud ümberkorraldusabi.

b) Raskustes ettevõtja

(105)

Suuniste jaos 2.1. on defineeritud raskustes ettevõtja. Herlitzi kontserni võib pidada suuniste punkti 5 alapunkti a kohaselt raskustes ettevõtjaks, sest see on piiratud vastutusega ettevõte, kes kaotas enam kui poole oma registreeritud kapitalist 12kuulise ajavahemiku jooksul 31. detsembrist 2000 kuni 31. detsembrini 2001. Kontserni registreeritud kapitali suurus on esitatud järgmises tabelis.

Tabel 4

(miljonites eurodes)
	31.12.1998	31.12.1999	31.12.2000	31.12.2001
Registreeritud kapital	94,8	94,8	94,8	46,5
Allikas: Herlitzi kontserni 1999. aasta ja 2001.–2002. aasta aruanded.

(106)

Lisaks oli Herlitzi kontsern raskustes juba vähemalt alates 2002. aasta aprillist, samuti suuniste punkti 5 alapunkti c kohaselt, sest ta täitis Saksa õiguse kohased kriteeriumid kollektiivse maksejõuetusmenetluse läbiviimiseks. Nagu eelpool kirjeldatud, nõudis mitu Herlitzi kontserni kuuluvat ettevõtjat maksejõuetusmenetlust 2002. aasta aprillis.

(107)

Seetõttu oli Herlitzi kontsern raskustes alates 31. detsembrist 2001, sest ta oli kõnealusele kuupäevale eelnenud 12 kuu jooksul kaotanud rohkem kui poole kontserni registreeritud kapitalist. Raskustes ettevõtjana oli Herlitzi kontsern nii päästmis- kui ümberkorraldusabikõlblik.

3. Päästmisabilaenu analüüs

(108)

Päästmisabilaenu andis ILB. Avalik-õiguslik institutsioon ILB loodi 1992. aastal ülesandega toetada Brandenburgi liidumaad kohaliku tööstuse edendamisega seotud tegevustes. See ei ole kommertspank Saksa äriseadustiku alusel ning kasum ei ole panga tehingute peaeesmärk. Pank käitub Brandenburgi liidumaa arengu- ja struktuuripangana ning on liidumaa pideva järelevalve all. Panga riiklikku järelevalvet teostavad Brandenburgi liidumaa rahandusministeerium ja üksikprojektide nõustamiseks loodud edendamiskomiteed. (26) Seega on komisjon seisukohal, et kõnealune meede on omistatav riigile.

(109)

Päästmisabilaen annab Herlitzi kontsernile eelised, mida raskustes ettevõte turul ei oleks saanud. Kuna Saksamaa tunnistab, et kõnealune laen on abi, ei pea komisjon vajalikuks kohaldada turumajandusliku investori põhimõtet. Järelikult sisaldab päästmisabilaen riigiabi elemente asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ning seda tuleb vastavalt hinnata. Suunised näevad sellise abi jaoks ette selged tingimused.

(110)

Esiteks peab abi koosnema likviidsusabist laenugarantiide kujul või tavalise kommertsintressimääraga laenude kujul. Päästmisabilaen oli selle nõudmisega kooskõlas ja selle intressimäär ületas komisjoni viiteintressi. (27)

(111)

Teiseks peavad laenu õigustama tõsised sotsiaalsed raskused ning laenul ei tohi olla mingisuguseid põhjendamatuid kahjulikke mõjusid teiste liikmesriikide tööstuse olukorrale. Komisjon võib võtta arvesse, et Herlitzi kontsern on Berliini ja Brandenburgi abipiirkondades suur tööandja. Viivitamatu, korrapäratu maksejõuetuse tagajärjeks oleksid tõsised sotsiaalsed raskused. Komisjon hindab kahjulikke mõjusid teiste liikmesriikide tööstuse olukorrale päästmisabilaenu üleminekuperioodi jooksul piiratuks ja põhjendatuks.

(112)

Kolmandaks, kuigi päästmisabilaenu andmisest algselt komisjoni ei teavitatud, esitas Saksamaa ametliku uurimismenetluse käigus tõendid, et laen on täielikult tagasi makstud.

(113)

Neljandaks peab abi piirduma summaga, mis on vajalik ettevõtja käigushoidmiseks. Komisjon leiab, et see tingimus on täidetud. Päästmisabilaenu kasutati ainult siis, kui likviidsuslaen ei suutnud enam katta 2002. aasta sügisel kooliaasta alguse rutiinsete tarnete tõttu suurenenud likviidsusvajadusi. Isegi pärast päästmisabilaenu saamist püsis Herlitz PBS AG likviidsustase 2002. aasta augustist septembrini madal.

(114)

Lõpetuseks, abi tuleb maksta ainult ajavahemikuks, mida vajatakse vajaliku ja teostatava ümberkorralduskava väljatöötamiseks. Kõnealune ajavahemik ei tohi olla pikem kui kuus kuud, välja arvatud juhul, kui seda õigustavad eriasjaolud. Käesoleval juhul toimus tegelik väljamakse alles 24. juulil 2002. aastal, kuigi otsus päästmisabilaenu anda tehti 10. mail 2002. aastal, ning tagasimakse toimus täpselt kuus kuud pärast väljamakset. Lisaks toimus tagasimakse enne, kui komisjon pidi võtma vastu otsuse maksejõetuskavades sisalduvate meetmete kohta. Kokkuvõttes täidab päästmisabilaen suuniste kriteeriume ning on kokkusobiv ühisturuga.

4. Ümberkorraldus maksejõuetuskavade kaudu

a) Elujõulisuse taastamine

(115)

Herlitz AG ja Herlitz PBS AG menetluses heakskiidetud maksejõuetuskavad sisaldasid järgmisi operatiivmeetmeid kontserni elujõulisuse taastamiseks: ettevõtja ülevõimsuse vähendamine, tehaste müük, tütarettevõtjate sulgemine, negatiivsete finantstulemuste parandamine, kulude vähendamine ja optimeerimine. Kontserni tegevused tuli taandada seni kahjustamata põhitegevusele.

(116)

Herlitzi kontserni areng on olnud kooskõlas maksejõuetuskavade osa moodustanud finantskavadega. Selle tulemusena oli kontserni 2003. aasta ettevõtlustulu enne intressi- ja finantsmakseid 7,2 miljonit eurot ning kogukäive 346,6 miljonit eurot. Nende arvude põhjal on 2003. aasta kasumimarginaal, arvestamata intressi- ja finantsmakseid (Umsatzrendite vor Finanzierungsaufwendungen), 2 %, mis vastab sektori keskmisele. Rahakäive enne intresse ja finantskulusid oli 2003. aastal ligikaudu 14 miljonit eurot.

(117)

2004. aastaks ootab Herlitzi kontsern enne intresse ja finantsmakseid tegevustulu [5–10] * miljoni euro ulatuses ning [250–300] * miljoni euro suurust toodangut (28) (müük ja muutused valmistoodete loendis). Selle tagajärjel on kasumimarginaal, arvestamata intressi- ja finantsmakseid, [2–4] * %. Siiamaani on tegelikud tulemused õigustanud Herlitzi kontserni ootusi. Seega on eeltoodu põhjal selge, et ümberkorralduskavad on loonud aluse Herlitzi kontserni elujõulisuse taastamiseks.

b) Miinimumiga piirduv abi

(118)

Herlitzi kontsern oli juba enne maksejõuetusmenetlust viinud ellu ümberkorraldusmeetmeid. Ümberkorralduse arvestuslikud kulud olid ligikaudu 20,6 miljonit eurot, millest 9,3 miljonit eurot kulus lahkumistoetusteks, 6,2 miljonit kulumiks ja parandusteks ning 5,1 miljonit eurot kolimis-, sulgemis- ning nõustamiskuludeks. Otseselt 2002. aastal maksejõuetusmenetluse käigus tarvitusele võetud ümberkorraldusmeetmetega seotud kulud ulatusid 6,9 miljoni euroni (lahkumistoetused ja maksejõuetusmenetlusega seotud kulud).

(119)

Põhiosa ümberkorraldusega seotud kuludest kandis ettevõtja ja selle võlausaldajad. Kontserni aktsionärid on andnud oma osa, jättes dividendid välja võtmata alates 1997. aastast. Positiivne rahakäive reinvesteeriti kontserni. Maksejõuetusmenetluse alguses andis pankade konsortsium kontsernile “uue”, 15 miljoni euro suuruse likviidsuslaenu, mida pikendati (uuendati) kaks korda kuni 17. novembrini 2003. aastal, mil see maksti täielikult tagasi. Kõnealune laen kattis kontserni hooajalised likviidsusvajadused ning seda võib uuesti anda 2004. aasta juunis. Lisaks kõnealusele laenule on pangad pikendanud olemasolevaid laene, millest ei ole loobutud, veel üheks aastaks kuni 2004. aasta märtsini.

(120)

Juhul kui me aktsepteerime enne maksejõuetusmenetluse algust tehtud ümberkorralduskulud, ületab omaosalus 95 % (27,5 miljonit eurot). Kui me aga võtame arvesse maksejõuetusmenetlusega otseselt seotud kulud, on omaosalus 83,01 % (6,9 miljonit eurot). Kuna mõlemal juhul on omaosalus märkimisväärne, võib ümberkorraldusabi lugeda miinimumiga piirduvaks.

c) Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimine

(121)

Herlitzi kontsern võttis järgmised lõplikud kompenseerivad meetmed võimsuse piiramise kujul: kolme ümbrikumasina sulgemine, ofset-trükimasina ja salvrätikumasina müük; jugavalutootmisalast loobumine; Portugali, Austria ja Prantsusmaa tütarettevõtjate sulgemine või müük, ladustamisvõimsuse vähendamine ning personali vähendamine 630 töötaja võrra.

(122)

Ümberkorraldusperioodi jooksul omandas kontsern kontrolli endise ühisettevõtte eCom üle väärtusega […] * miljonit eurot, ettevõtte Mercoline üle väärtusega […] * miljonit eurot ning ostis oma tütarettevõtjate likvideerimisprotsessis tagasi osa varadest väärtusega […] * miljonit eurot. [Käesolevas lõigus esitatud kolm summat on 1–3 miljonit eurot.] Makstud summad olid suhteliselt väikesed, kõnealuste ettevõtete ülesanne ja varad olid kooskõlas eesmärgiga vähendada kulusid, keskenduda põhitegevusele ning pöörata enim tähelepanu logistilistele ja administratiivsetele ülesannetele. Seega on komisjon nõus, et kõnealused investeeringud olid hädavajalikud elujõulisuse taastamiseks, ilma et nendega oleks kaasnenud konkurentsi põhjendamatu moonutamine.

(123)

Asjaomastel turgudel ei ole ülevõimsust. Herlitzi kontsernil on ligikaudu [5–15 %] * osa Saksamaal ja [3–17 %] * osa Euroopa Liidus. Võttes arvesse väikest turuosa ning riigiabi väikest summat, võib lisainvesteeringuid käsitada vajalikena ja põhjendamatut konkurentsi moonutamist mitte esindavatena. Kokkuvõttes täidab ümberkorraldusabi suuniste tingimused ning on ühisturuga kokkusobiv.

VI. KOKKUVÕTE

(124)

Eeltoodut silmas pidades on komisjon jõudnud järeldusele, et päästmisabi ja ümberkorraldusabi vastavad suunistes ettenähtud tingimustele ning on seega ühisturuga kokkusobivad, ning

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Saksamaa andis Herlitzi kontsernile päästmis- ja ümberkorraldusabi kujul, on asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c tähenduses ühisturuga kokkusobiv.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 30. juuni 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario MONTI

(1) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) ELT C 100, 26.4.2003, lk 3.

(3) Vt joonealune märkus 2.

(4) 1. juulil 2003. aastal muutus Berliner Bank Landesbank Berlin’i tütarettevõtjaks.

(5) Vaata Herlitzi kontserni kodulehekülge: http://www.herlitz.de/index.php?id=347&backPID=348&begin_at=5&pS=1041375600&pL=31535999&arc=1&tt_news=81

(6) Kõik arvud osutavad seisule iga märgitud aasta või ajavahemiku lõpus, välja arvatud juhul, kui on märgitud keskmine.

(7) Vt Saksamaa äriseadustiku paragrahv 290, Handelsgesetzbuch, 10. mai 1897 (RGBl. I S. 219).

(8) Sisuline viga.

(9) Insolvenzordnung, 5. oktoober 1994, (BGB II 1994, 2866).

(10) Vt punkt 42.

(11) Ainsa erandina sai Herlitz PBS AG 1 miljoni euro suuruse summa kompensatsiooniks Herlitz AG ja Herlitz PBS AG vahelise ühinemislepingu lõpetamise eest.

(12) Sisuline viga.

(13) Osa tekstist on välja jäetud, et vältida konfidentsiaalse informatsiooni avaldamist; väljajäetud osad on nurksulgudes ja tähistatud tärniga.

(14) See summa on saadud pärast Herlitz AG ja Herlitz PBS AG vastu esitatud topeltnõuete mahaarvamist.

(15) Vt märkus a.

(16) EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2.

(17) Esimese astme kohtu 11. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas T-152/99: Hijos de Andrés Molina SA (HAMSA) v. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 2002, lk II-3049).

(18) Kohtu 16. mai 2002. aasta otsus kohtuasjas C-482/99: Prantsuse Vabariik v. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 2002, lk I-4397).

(19) Vt Gesetz zur Verbesserung der betrieblichen Altersversorgung, (BetrAVG), 19. detsember 1974 (BGBl. I, lk 3610).

(20) BGBl. 1996-I, lk 1254.

(21) Kohtu 13. märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas C-379/98: PreussenElektra AG v. Schleswag AG, Windpark Reußenköge III GmbH ja Land Schleswig-Holsteini juuresolekul (EKL 2001, lk I-2099, punkt 58).

(22) Kohtu 29. aprilli 1999. aasta otsus kohtuasjas C-342/96: Hispaania Kuningriik v. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 1999, lk I-2459, punktid 5, 46).

(23) Vt HAMSA v. komisjon, loc. cit., lõiked 167–170; Hispaania v. komisjon, loc. cit., lõige 46; ning kohtu 29. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C-256/97: Déménagements-Manutention Transport SA (DM) (EKL 1999, lk I-3913, punkt 24).

(24) Vt esimese astme kohtu otsus liidetud kohtuasjades T-228/99 ja T-233/99: Westdeutsche Landesbank Girozentrale ja Land Nordrhein-Westfalen v. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 2003, lk II-435, punkt 272); kohtu 28. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas C-334/99: Saksamaa Liitvabariik v. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 2003, lk I-1139, punkt 134); kohtu 14. septembri 1994. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-278/92, C-279/92 ja C-280/92: Hispaania Kuningriik v. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 1994, lk I-4103, punkt 22).

(25) Vt suuniste punkt 101.

(26) Vt ILB kodulehekülge: www.ilb.de

(27) Komisjon kehtestas Saksamaa suhtes viitemäära 5,06 % alates 1.1.2002 ja 4,80 % alates 1.1.2003, vt http://europa.eu.int/comm/competition/state_aid/others/reference_rates.html

(28) Sisuline viga.

10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/87

KOMISJONI OTSUS,

8. detsember 2005,

millega kinnitatakse Sloveenias kasutatavad searümpade liigitusmeetodid

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 4744 all)

(Ainult sloveenikeelne tekst on autentne)

(2005/879/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. novembri 1984. aasta määrust (EMÜ) nr 3220/84, millega määratakse kindlaks ühenduse searümpade liigitusskaala, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 3220/84 artikli 2 lõikega 3 on ette nähtud, et searümpade liigitus tuleb kindlaks määrata tailihasisalduse hindamisega vastavalt statistiliselt tõestatud hindamismeetodile, mis põhineb searümba ühe või mitme anatoomilise osa füüsilisel mõõtmisel. Hindamismeetodite kinnitamisel lähtutakse hinnangu vastavusest lubatud statistilise vea piirnormile. See piirnorm on määratletud komisjoni 24. oktoobri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2967/85 (millega kehtestatakse ühenduse searümpade liigitusskaala üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (2) artiklis 3.

(2)	Sloveenia valitsus taotles, et komisjon kinnitaks kaks searümpade liigitusmeetodit ning esitas enne ühinemiskuupäeva tehtud proovidissekteerimiste tulemused, esitades määruse (EMÜ) nr 2967/85 artikliga 3 ettenähtud protokolli teise osa.

(3)

Kõnealuse taotluse läbivaatamisel on selgunud, et asjaomaste liigitusmeetodite kinnitamise tingimused on täidetud täielikult seadme HGP 4 suhtes, kuid ainult osaliselt seadme ZP-DM5 suhtes. Et anda Sloveenia ametiasutustele aega uue proovidissekteerimise läbiviimiseks, tuleks seade ZP-DM5 kinnitada ajalise piiranguga.

(4)	Seadmete või liigitusmeetodite muutmine on lubatud üksnes komisjoni uue otsusega, mis võetakse vastu omandatud kogemusi silmas pidades. Sel põhjusel võidakse praegune luba tühistada.

(5)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas sealihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sloveenias lubatakse searümpade liigitamiseks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3220/84 kasutada järgmisi meetodeid:

a)	liigitusmeetod, mida tuntakse nimetuse all “Zwei-Punkt – DM5 (ZP)” ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on toodud lisa 1. osas;

b)	seade nimetusega “Hennessy Grading Probe (HGP 4)” ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on toodud lisa 2. osas.

Seadmega ZP-DM5 liigitusmeetodit lubatakse kasutada kuni 31. detsembrini 2007.

Artikkel 2

Seadmete või hindamismeetodite muudatused ei ole lubatud.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Sloveenia Vabariigile.

Brüssel, 8. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 301, 20.11.1984, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3513/93 (EÜT L 320, 22.12.1993, lk 5).

(2) EÜT L 285, 25.10.1985, lk 39. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3127/94 (EÜT L 330, 21.12.1994, lk 43).

LISA

SEARÜMPADE LIIGITUSMEETODID SLOVEENIAS

1. Osa

ZWEI-PUNKT – DM5 (ZP)

1.	Searümpade liigitamiseks kasutatakse meetodit nimetusega “Zwei-Punkt – DM5 (ZP)”.

Rümba tailiha sisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

= 8,6980 + 66,7270 Z1 + 9,7218 Z2 + 33,2966 Z3 – 19,8084 Z4 – 0,1082 T

kus:

	=	tailiha arvestuslik protsendimäär rümbas,
MDM	=	nimmelihase nähtav paksus poolitatud rümba keskjoonel millimeetrites mõõdetuna lühimat ühendusjoont pidi nimmelihase eesmise (koljupoolse) otsa ja selgrookanali ülemise (selgmise) seina vahel,
SDM	=	nimmelihast (musculus glutaeus medius) katva nähtava (selja)peki (sealhulgas kamar) vähim paksus millimeetrites mõõdetuna poolitatud rümba keskjoonel,
Z1	=	SDM/MDM
Z2	=
Z3	=	log 10(SDM)
Z4	=
T	=	sooja rümba mass kilogrammides.

Käesolev valem kehtib 50–120 kg kaaluvate rümpade puhul.

2. Osa

HENNESSY GRADING PROBE (HGP 4)

1.	Searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet nimetusega “Hennessy Grading Probe (HGP 4)”.

Aparaat on varustatud sondiga, mille diameeter on 5,95 millimeetrit (sondi tipus asuva tera juures 6,3 mm), milles on fotodiood (Siemens LED, tüüp LYU 260-EO) ja fotodetektor (tüüp 58 MR), ning mille tegevusulatus on 0–120 millimeetrit. Mõõtmistulemused teisendatakse arvestuslikuks tailihasisalduseks sama HGP 4 seadme või sellega ühendatud arvuti abil.

Rümba tailiha sisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

= 64,9273 – 1,6690 SHGP + 0,01947 S2 HGP + 0,2464 MHGP

kus:

	=	rümba hinnanguline tailihasisaldus,
SHGP	=	seljapeki (sealhulgas kamara) paksus millimeetrites mõõdetuna 7 cm kaugusel rümba keskjoonest teise ja kolmanda viimase roide vahelt,
MHGP	=	lihase paksus millimeetrites mõõdetuna samal ajal ja samas kohas kus SHGP puhul.

Käesolev valem kehtib 50–120 kg kaaluvate rümpade puhul.

10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/89

KOMISJONI OTSUS,

8. detsember 2005,

millega lubatakse Madalmaade taotletud erand nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest rakendamisel

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 4778 all)

(Ainult hollandikeelne tekst on autentne)

(2005/880/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest rakendamisel, (1) eriti selle III lisa punkti 2 alapunkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui sõnniku kogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 sissejuhatavates lausetes ja alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide abil, nagu näiteks käesoleval juhul on pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)	Madalmaad esitasid komisjonile 8. aprillil 2005 taotluse erandi lubamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 alapunktist b.

(3)	Taotletud erand käsitleb Madalmaade kavatsust lubada põllumajandusettevõtetes, kus on üle 70 % rohumaad, kasutada 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku aastas hektari kohta. Nimetatud eranditaotluse alla kuuluvad Madalmaades ligikaudu 25 000 põllumajandusettevõtet ja 900 000 hektarit.

(4)	Madalmaade õigusaktid, millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ, on vastu võetud ning kehtivad ka taotletud erandi suhtes.

(5)	Madalmaade õigusaktid, millega rakendatakse direktiivi 91/676/EMÜ, sisaldavad nii lämmastiku kui ka fosfaadi kasutamisnorme. Fosfaatide kasutamisnormide eesmärgiks on jõuda 2015. aastaks fosfaatväetiste tasakaalustatud kasutamiseni.

(6)

Madalmaad on käsitlenud sõnnikust ja mineraalväetisest tulenevate väetiseelementide rohkuse teemat mitmete poliitiliste vahendite abil ning aastatel 1992–2002 vähenes veiste, sigade ning lammaste ja kitsede arvukus vastavalt 17 %, 14 % ja 21 %. Aastatel 1985–2002 vähenes sõnnikus lämmastiku osa 29 % ning fosfori osa 34 %. Aastatel 1992–2002 vähenes lämmastiku liigne osa 25 % ning fosfori liigne osa 37 %.

(7)	Vee kvaliteedinäitajad viitavad põhjavee nitraadisisalduse ning pinnavee väetisesisalduse (k.a fosfor) vähenemisele.

(8)

Madalmaade teatises esitatud teaduslikes ja tehnilistes materjalides on näha, et pakutud kogus 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, kus on üle 70 % rohumaad, on võrreldav lämmastikutasemega 11,3 mg/l N (vastab 50 mg/l NO3) ükskõik millise pinnavormiga vees ning fosfori sisuliselt nullilähedase liigse osaga optimaalse haldamise tingimustel.

(9)

Nimetatud teaduslikes ja tehnilistes materjalides on näha, et pakutud kogus 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas põllumajandusettevõtetes, kus on üle 70 % rohumaad, on põhjendatud objektiivsete kriteeriumide abil, nagu näiteks pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(10)	Seetõttu leiab komisjon, et Madalmaade taotletud kogus ei piira direktiivi 91/676/EMÜ eesmärkide saavutamist, kui arvestatakse teatavate rangete tingimustega.

(11)

Need tingimused hõlmavad väetamiskava väljatöötamist igale põllumajandusettevõttele, väetamismeetodite dokumenteerimist väetamisarvestuse abil, regulaarseid pinnaseanalüüse, rohukatet talvel pärast maisikasvatust, rohumaa kündmist käsitlevaid erisätteid, sõnniku laotamist alles pärast rohumaa kündi ning väetamise kohandamist vastavalt liblikõieliste taimede panusele. Nende sätete eesmärk on tagada põllukultuuride vajadustele vastav väetamine, mille puhul vähendatakse ja hoitakse ära lämmastiku kadusid vette.

(12)	Et taotletud erandi kohaldamine ei viiks kultuuride intensiivistumiseni, peavad pädevad ametiasutused tagama, et nii lämmastiku kui ka fosfori suhtes ei ületaks sõnnikutoodang 2002. aasta taset vastavalt Madalmaade rakendatavale tegevuskavale.

(13)	Seetõttu tuleks taotletud erandi lubamine heaks kiita.

(14)	Käesolevat otsust tuleks kohaldada seoses Madalmaade tegevuskavaga aastateks 2006–2009.

(15)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraatide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Madalmaade 8. aprilli 2005. aasta kirjas taotletud erand, mille eesmärk on lubada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 sissejuhatavates lausetes ja alapunktis a ettenähtust kogusest suuremat kogust loomasõnnikut, tehakse käesolevas otsuses esitatud tingimuste täitmise korral.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) rohumaapõhised põllumajandusettevõtted– ettevõtted, kus 70 % või rohkem alast, millele sõnnikut laotatakse, on rohumaa;

b) rohusööjad kariloomad– veised (välja arvatud piimvasikad), lambad, kitsed ja hobused, eeslid, hirved ja vesipühvlid;

c) põllumajanduslik maa– eraomanduses, renditav või põllumajandusettevõtja poolt muu isikliku kirjaliku lepingu alusel haritav maa-ala, mille haldamise eest on põllumajandusettevõtja otseselt vastutav;

d) rohumaa– ajutine või püsirohumaa, mis on kasutuses alla nelja aasta.

Artikkel 3

Kohaldamisala

Käesolevat otsust kohaldatakse iga üksikjuhtumi suhtes eraldi, kui artiklites 4, 5 ja 6 rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete kohta esitatud tingimused on täidetud.

Artikkel 4

Aastane luba ja kohustus

1. Erandit kohaldada soovivad põllumajandusettevõtjad esitavad pädevatele ametiasutustele igal aastal sellekohase taotluse.

2. Koos lõikes 1 osutatud aastase taotlusega võtavad nad kirjalikult kohustuse täita artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi.

3. Pädevad ametiasutused tagavad, et kõik eranditaotlused ja väetamisarvestused esitatakse halduskontrolliks. Kui lõikes 1 osutatud taotlustele tehtud riiklike ametiasutuste kontrollist selgub, et artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotluse esitajat. Sel juhul loetakse taotlus tagasilükatuks.

Artikkel 5

Sõnniku ja muude väetiste laotamine

1. Rohusööjate kariloomade sõnniku kogus, mida igal aastal rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes maale laotatakse, sealhulgas loomade enda poolt, ei ületa sõnnikukogust, mis sisaldab 250 kg lämmastikku hektari kohta, kui punktides 2–7 esitatud tingimused on täidetud.

2. Lämmastiku üldkogused vastavad asjaomase põllukultuuri väetisevajadusele ning maapinnast saadavale lämmastikule.

3. Iga põllumajandusettevõte koostab väetamiskava, milles on kirjeldatud põllumajandusmaa külvikorda ja sõnniku ning lämmastik- ja fosfaatväetiste kavandatud kasutamist. Kava on põllumajandusettevõttes saadaval hiljemalt 1. veebruariks.

Väetamiskava peab sisaldama järgmist:

a)	kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, kaasa arvatud olemasolev sõnnikuhoidla maht;

b)	põllumajandusettevõttes toodetud lämmastikku sisaldava sõnniku (välja arvatud lauda- ja laokaod) ja fosforit sisaldava sõnniku arvestus;

c)	iga põllukultuuri külvikord ja kasvuala koos skemaatilise kaardiga, millel on märgitud iga põllu asukoht;

d)	põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus;

e)	allhankijatele tarnitava ja põllumajandusettevõtte maal mittekasutatava sõnniku liik ja kogus;

f)	sissetoodud ja põllumajandusettevõtte maal kasutatava sõnniku kogus;

g)	arvestus orgaanilise mineraliseerumise, liblikõieliste taimede ja atmosfääri sadestumise osakaalu ning pinnases oleva lämmastiku koguse kohta hetkel, kui põllukultuurid hakkavad seda kasutama olulistes kogustes;

h)	sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamine igal põllul (põllukultuuri ja pinnasetüübi poolest samalaadsed põllumajandusettevõtte maatükid);

i)	lämmastiku ja fosfori kasutamine koos keemiliste ja muude väetistega igal põllul;

j)	arvutused hindamaks lämmastiku ja fosfori kasutamise vastavust kasutamisnormidele.

Vastavuse tagamiseks kavade ja põllumajandustegevuse vahel vaadatakse kavad läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast muudatuste tegemist põllumajandustegevusse.

4. Iga põllumajandusettevõte peab väetamisarvestust. See edastatakse pädevale ametiasutusele iga kalendriaasta kohta. Arvestustes on ära toodud järgmine:

a)	põllukultuuri alune maa;

b)	kariloomade arv ja liik;

c)	sõnnikutoodang looma kohta;

d)	põllumajandusettevõtte imporditud väetiste kogus;

e)	põllumajandusettevõttest väljaveetud sõnniku kogus ja selle saajad.

5. Iga üksikut erandit kohaldav rohumaapõhine põllumajandusettevõte on nõus väetiste kasutamise ja väetamisarvestuse kontrollimisega.

6. Igas üksikut erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes viiakse kõikidel külvikorra ja pinnase omaduste suhtes samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul läbi perioodiline analüüs lämmastiku ja fosfori sisaldumise kohta pinnases.

Lämmastikusisalduse analüüs, mis käsitleb mineraallämmastikku ja näitajaid, mis võimaldavad hinnata lämmastiku osa orgaanilises mineraliseerumises, viiakse läbi pärast rohumaade kündi põllumajandusettevõtte iga samalaadse ala kohta.

Esimeses ja teises lõigus osutatud analüüside puhul on nõutav vähemalt üks analüüs viie hektari kohta.

7. Sõnnikut ei või laotada sügisel enne rohumaa harimist.

Artikkel 6

Maakate

1. Põllumajandusettevõtetes sõnniku laotamiseks olemasolevast alast on 70 % või rohkem rohumaa. Üksikut erandit kasutavad põllumajandusettevõtted võtavad järgmised meetmed:

a)	tõenäolise leostumise märgatavaks vähendamiseks külvatakse liivasele ja lösspinnasele pärast maisi rohumaa või muud talveks pinnakatet tagavad kultuurid;

b)	et haritava maa püsirohukate taastaks sügisesi nitraadikaotuseid aluspinnases ning et piirata talviseid kadusid, ei künta vahekultuure sisse enne 1. veebruari;

c)	liivasel ja lösspinnasel küntakse rohumaa sisse kevadel;

d)	sisseküntud rohumaale järgneb kõikidel pinnasetüüpidel suure lämmastikunõudlusega põllukultuur ning väetamine põhineb mineraallämmastikku ning muid näitajaid käsitleval pinnaseanalüüsil, mida saab võtta aluseks pinnase orgaanilise mineraliseerumise tulemusel vabaneva lämmastiku hindamisel;

e)	kui külvikorrad sisaldavad liblikõielisi või muid õhulämmastikku siduvaid taimi, vähendatakse väetiste kasutamist vastavalt.

2. Erandina punktist c on rohumaa kündmine sügisel lubatud lillesibulate istutamiseks.

Artikkel 7

Sõnnikutootmise meetmed

Riigiasutused tagavad, et sõnnikutootmine nii lämmastiku kui fosfori osas ei ületa 2002. aasta taset.

Artikkel 8

Järelevalve

1. Pädevad ametiasutused koostavad kaardid, millel on esitatud rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete protsent, kariloomade protsent ja üksiku erandi alla kuuluva põllumajandusmaa protsent igas omavalitsuses, ning ajakohastavad neid igal aastal.

Nimetatud kaardid esitatakse igal aastal komisjonile ning esimeseks tähtajaks on 2006. aasta teine kvartal.

2. Erandi kohaldamise kontrolli keskuste kaudu luuakse toimiv järelevalvevõrgustik pinnases oleva vee, ojade, seisvate madalate põhjaveeloikude proovide võtmiseks.

Järelevalvevõrgustikku kuulub vähemalt 300 üksikut erandit kohaldavat põllumajandusettevõtet ja see hõlmab kõiki pinnasetüüpe (savi, turvas, liiv ja liiva-lössi pinnas), väetamismeetodeid ja külvikordi. Käesoleva otsuse kohaldamisaja jooksul järelevalvevõrgustiku koosseisu ei muudeta.

3. Järelevalve ja väetiste pidev analüüs annavad teavet maade kasutamise kohta kohalikul tasandil, külvikordade ja väetamismeetodite kohta üksikut erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes. Neid andmeid saab kasutada nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikadude arvestuseks kindla mudeli põhjal põldudel, kus kasutatakse 250 kg loomasõnnikupõhist lämmastikku hektari kohta aastas.

4. Järelevalvevõrgustiku alla kuuluvate põllumajandusettevõtete seisvatest madalapõhjalistest loikude põhjaveest, pinnaseveest, äravooluveest ja ojadest saab andmeid lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta vees, mis voolab juuretasandilt põhjavette ning maapealsesse veesüsteemi.

5. Tugevdatud veekontrolli puhul arvestatakse ka liivastel pindadel olevaid põllumajanduslikke valgalasid.

Artikkel 9

Kontrollimised

1. Pädev riigiasutus viib läbi halduskontrolle kõikide üksikut erandit kohaldatavate põllumajandusettevõtete suhtes, et hinnata, kas maa harimisel arvestatakse rohusööjate kariloomade sõnniku põhise 250 kg lämmastiku ülempiiri hektari kohta aastas ning kõiki lämmastiku ja fosfaadi kasutamise norme ning tingimusi.

2. Inspekteerimisprogrammi koostamine põhineb riskianalüüsil, eelnevate aastate kontrollimiste tulemustel ning direktiivi 91/676/EMÜ rakendusaktide üldistel pistelistel kontrollimistel.

Vähemalt 5 % üksikut erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes viiakse läbi eriinspektsioone maa kasutamise, kariloomade arvu ja sõnniku tootmise suhtes.

Vähemalt 3 % põllumajandusettevõtetes viiakse artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimustel läbi inspektsioone kohapeal.

Artikkel 10

Aruandlus

1. Pädev ametiasutus edastab igal aastal komisjonile järelevalve tulemused ning kokkuvõtliku aruande hindamismeetoditest (kontrollid põllumajandusettevõtte tasandil, k.a teave nõuetele mittevastavatest põllumajandusettevõtetest halduslike ja kohapeal toimunud inspektsioonide tulemuste alusel) ja vee kvaliteedi arengust (juuretasandi leostumise uuringu, pinnavee/põhjavee kvaliteedi ja mudelipõhiste arvutuste alusel).

Esimene aruanne edastatakse märtsis 2007 ja seejärel igal aastal hiljemalt märtsiks 2008, 2009 ja 2010.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud andmetele sisaldab aruanne järgmist:

a)	väetamisega seotud andmed kõikides üksikut erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes;

b)	kariloomade arvu suundumused Madalmaade igas kariloomakategoorias ja erandeid kohaldavates põllumajandusettevõtetes;

c)	siseriikliku sõnnikutootmise suundumused seoses lämmastikku ja fosfaate sisaldava sõnnikuga;

d)	kokkuvõte sigade ja kodulindude sõnniku siseriikliku eritumiskoefitsiendi kontrollimiste tulemustest.

3. Arvestades Madalmaade ametiasutuste tõenäolist uue eranditaotluse esitamist, võtab komisjon sellisel viisil saadud tulemused arutluse alla.

4. Selleks et esitada erandit kohaldavate rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete haldamise üksikasju ja haldamise optimeerimise saavutatud taset, koostavad pädevad ametiasutused igal aastaselt erinevate pinnasetüüpide ja põllukultuuride väetamise ja saagikuse aruande ja edastavad selle komisjonile.

Artikkel 11

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

See aegub 31. detsembril 2009.

Artikkel 12

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Brüssel, 8. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/94

KOMISJONI SOOVITUS,

8. detsember 2005,

teatavate tervishoiureformidega seotud küsimuste käsitlemise kohta tarbijahindade harmoneeritud indeksites nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 raames ja sellega seonduvate konkreetsete rakendusmeetmete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/881/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 211,

ning arvestades järgmist:

(1)	Madalmaades reformitakse alates jaanuarist 2006 ravikindlustust. Uus kohustuslik sotsiaalkindlustusskeem katab suurema osa kogu rahvastiku tervishoiust ning eeldatakse, et umbes 37,5 % kogu rahvastikust läheb üle erakindlustusskeemidelt uuele sotsiaalkindlustusskeemile (edaspidi “reform”).

(2)

Reformiga muudetakse põhjalikult tervishoiusüsteemi korraldust ja institutsioonilist struktuuri. Selle käsitlemine tarbijahindade harmoneeritud indeksites (THHIdes) peab olema asjakohane, kooskõlas THHIde õigusliku raamistikuga ja eriti järgmiste määrustega:

—	nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta (1) ja eriti selle artikkel 4, artikli 5 lõige 3, artikli 8 lõige 3 ning artiklid 9 ja 12,

—	komisjoni 9. septembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1749/96 tarbijahindade harmoneeritud indekseid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 esialgsete rakendusmeetmete kohta, (2) selle artiklid 2 ja 4 ning Ia lisa, eriti selle joonealused märkused 16 ja 17,

—	komisjoni 10. detsembri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2454/97, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad tarbijahindade harmoneeritud indeksite (THHIde) kaalumise kvaliteedi miinimumstandardite kohta, (3)

—

komisjoni 23. juuli 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1617/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks ühtlustatud tarbijahinnaindeksis kindlustuse käsitlemise vähimate nõuete osas ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2214/96, (4) selle artiklid 2 ja 3,

—	nõukogu 8. oktoobri 1999. aasta määrus (EÜ) nr 2166/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 2494/95 rakendamiseks tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkaitsesektori toodete ühtlustatud tarbijahinnaindeksis käsitlemise miinimumstandardite kohta, (5) selle artikkel 4,

ning tulemuseks peavad olema THHId, mis on võrreldavad, usaldusväärsed ja asjakohased.

(3)

THHIde õiguslikus raamistikus ei käsitleta selgelt ja täpselt kõnealust reformi, mis hõlmab põhjalikke muutusi sotsiaalkindlustuse abikõlblikkuse ja juurdepääsu eeskirjades. Võttes arvesse võimalikku mõju THHIle ja sellest tulenevat ebakindlust kasutajate jaoks, peab komisjon vajalikuks anda välja soovitus kõnealuse reformi käsitlemiseks THHIs, et muuta praegused THHI määrused selgemaks.

(4)

Vastavalt THHIde õigusliku raamistiku nõuetele tuleb THHIs tarbijahindade muutuste mõõtmisel arvesse võtta muutusi nullhindadelt positiivsetele hindadele ja vastupidi. Kontekstist väljas võib seda nõuet mõista nii, et THHI peaks kõnealuse reformi tulemusena näitama olulist inflatsiooni vähenemist. Kõnealuse reformi kontekstis leiab komisjon (Eurostat) siiski, et niisugune käsitlus näitaks põhjendamatut hinnamuutust, kuna hinnakujunduses kasutatakse erinevaid hinnangukontseptsioone.

(5)	Tervishoiukulude hindamine THHIs (COICOP/THHI 06) (6) sõltub ravikindlustuse käsitlemisest (COICOP/THHI 12.5.3).

(6)	Sotsiaalkindlustus ei kuulu leibkondade rahaliste lõpptarbimiskulutuste hulka ei enne ega pärast kõnealust reformi. Reformi tulemuseks on erakindlustusskeemide poolt kaetava rahvastikuosa oluline vähenemine.

(7)	Arstiabi tarbimismahud inimese kohta jäävad põhimõtteliselt samaks mis baas- või vaatlusperioodil, kuid tarbijaskonna koosseis ja hindamiskontseptsioon muutuvad võrreldavatel perioodidel ravikindlustusskeemide uute abikõlblikkuse ja juurdepääsu eeskirjade tulemusena.

(8)	Alates reformi jõustumisest jaanuaris uuele sotsiaalravikindlustusskeemile üleminevate tarbijate mõju THHIle peaks seega olema enam-vähem neutraalne.

(9)	Komisjon leiab, et niisugune käsitlus ei sea kahtluse alla varasemaid näiteid muutustest nullhindadelt positiivsetele hindadele ja vastupidi (nt 2000. aasta TV-litsentsi kaotamine ja 2004. aasta ravikindlustusreform Madalmaades või 2004. aasta tervishoiureform Saksamaal).

(10)	Komisjon (Eurostat) on võtnud arvesse peamiste THHI kasutajate ning riikide THHI-ekspertide arvamusi eespool nimetatu kohta,

SOOVITAB JÄRGMIST:

Muutusi tarbijahindades ei tohiks THHI jaoks mõõta vaid sotsiaalravikindlustuse abikõlblikkuse ja juurdepääsu eeskirjade muutuste tulemusena. THHI peaks hoopis kajastama hinnamuutusi ühe ja sama skeemi siseselt ning hinnamuutusi, mis tulenevad muudatustest ühe ja sama skeemi siseselt hindu määravates eeskirjades.

2.	Ravikindlustuse hinnad ja kindlustuskaalud ning kulutused arstiabile peaksid jääma järjekindlalt üksteisega vastavusse.

Et THHI oleks täpne ja asjakohane, tuleks eespool kirjeldatud tunnusjoontega reforme arvesse võtta, kohandades kindlustuskaalusid ja ühendades hinnaindekseid järgmistes valdkondades:

a)	ravikindlustuses või ravikindlustuse raames reformi jõustumisele eelnevast detsembrikuust kuni jaanuarikuuni, mil reform jõustub;

b)	kulutustes arstiabile või nende raames reformi jõustumisele eelnevast detsembrikuust kuni jaanuarikuuni, mil reform jõustub. Niisugune käsitlus on kooskõlas ravikindlustuse käsitlemisega.

4.	Käesolevat soovitust peaks arvesse võtma THHIsid koostavad ametiasutused, pidades silmas iga reformi konkreetseid tingimusi.

5.	Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Joaquín ALMUNIA

(1) EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2) EÜT L 229, 10.9.1996, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 708/2005 (ELT L 274, 20.10.2005, lk 9).

(3) EÜT L 340, 11.12.1997, lk 24.

(4) EÜT L 192, 24.7.1999, lk 9.

(5) EÜT L 266, 14.10.1999, lk 1.

(6) THHIde jaoks kohandatud eesmärgipõhise eratarbimise klassifikatsioon (COICOP/THHI).

10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/96

EÜ–EFTA ÜHISTRANSIIDI ÜHISKOMITEE OTSUS nr 6/2005,

4. oktoober 2005,

millega muudetakse 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni

(2005/882/EÜ)

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni (1) (edaspidi “konventsioon”), eriti selle artikli 15 lõike 3 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Rumeenia ühineb konventsiooniga.

(2)	Seetõttu tuleks konventsiooni õiges järjekorras lisada konventsioonis kasutatud viidete tõlked rumeenia keelde.

(3)	Käesoleva otsuse kohaldamine peaks vastama Rumeenia konventsiooniga ühinemise kuupäevale.

(4)	Et lubada kasutada garantiivorme, mis on trükitud enne Rumeenia konventsiooniga ühinemise kuupäeva jõus olnud kriteeriumide alusel, tuleb ette näha üleminekuperiood, mille jooksul võib kasutada trükitud vorme mõningate muudatustega.

(5)	Seetõttu tuleks konventsiooni vastavalt muuta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühistransiidiprotseduuri konventsioonis tehakse järgmised muudatused.

1.	I liidet muudetakse vastavalt käesoleva otsuse A lisale.

2.	II liidet muudetakse vastavalt käesoleva otsuse B lisale.

3.	III liidet muudetakse vastavalt käesoleva otsuse C lisale.

Artikkel 2

1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

2. III liite lisades B1, B2, B4, B5 ja B6 toodud näidistel põhinevaid vorme võib kuni 31. detsembrini 2006 jätkuvalt kasutada, kui neis tehakse vajalikud muudatused seoses geograafiliste andmetega, ametliku asukohaga või volitatud esindaja aadressiga.

Basel, 4. oktoober 2005

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Rudolf DIETRICH

(1) EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2. Konventsiooni on viimati muudetud otsusega nr 4/2005 (ELT L 225, 31.8.2005, lk 29).

A LISA

I liidet muudetakse järgmiselt.

Artikli 14 lõike 3 teise lõiku lisatakse järgmine taane:

“—

Validitate limitată”.

Artikli 28 lõike 7 teise lõiku lisatakse järgmine taane:

“—

Dispensă”.

Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 3 lisatakse järgmine taane:

“—

Probă alternativă”;

lõike 4 teise lõiku lisatakse järgmine taane:

“—

Diferenţe: mărfuri prezentate la biroul vamal……(nume şi ţara)”;

lõikesse 5 lisatakse järgmine taane:

“—

Ieşire din… supusă restricţiilor sau impozitelor prin Reglementarea/Directiva/Decizia nr……”.

Artikli 64 lõikesse 2 lisatakse järgmine taane:

“—

Dispensă de la itinerariul obligatoriu”.

Artikli 69 lõikesse 1 lisatakse järgmine taane:

“—

Expeditor agreat”.

Artikli 70 lõikesse 2 lisatakse järgmine taane:

“—

Dispensă de semnătură”.

IV lisa muudetakse järgmiselt:

punkti 2.8 esimesse alapunkti lisatakse järgmine taane:

“—

GARANŢIE GLOBALĂ INTERZISĂ”;

punkti 4.3 lisatakse järgmine taane:

“—

UTILIZARE NELIMITATĂ”.

B LISA

II liidet muudetakse järgmiselt.

Artikli 4 lõikesse 2 lisatakse järgmine taane:

“—

Eliberat ulterior”.

Artikli 16 lõikesse 2 lisatakse järgmine taane:

“—

Expeditor agreat”.

Artikli 17 lõikesse 2 lisatakse järgmine taane:

“—

Dispensă de semnătură”.

C LISA

III liidet muudetakse järgmiselt.

Lisas A7 muudetakse II jaotise I jagu järgmiselt:

lahtri 2 kolmandasse lõiku lisatakse järgmine taane:

“—

Diverşi”;

lahtri 31 esimesse lõiku lisatakse järgmine taane:

“—

Vrac”;

lahtrisse 40 lisatakse järgmine taane:

“—

Diverşi”.

Lisas A8 muudetakse B osa järgmiselt:

lahtrisse 2 lisatakse järgmine taane:

“—

Diverşi”;

lahtri 14 esimesse lõiku lisatakse järgmine taane:

“—

Expeditor”;

lahtri 31 esimesse lõiku lisatakse järgmine taane:

“—

Vrac”.

Lisa A9 lahtrisse 51 lisatakse Šveitsile ja Norrale kohaldatavate koodide vahele järgmine kood:

“Rumeenia

RO”.

4.	Lisa B1 asendatakse järgmisega: “LISA B1 ÜHISTRANSIIDIPROTSEDUUR/ÜHENDUSE TRANSIIDIPROTSEDUUR

5.	Lisa B2 asendatakse järgmisega: “LISA B2 ÜHISTRANSIIDIPROTSEDUUR/ÜHENDUSE TRANSIIDIPROTSEDUUR

6.	Lisa B4 asendatakse järgmisega: “LISA B4 ÜHISTRANSIIDIPROTSEDUUR/ÜHENDUSE TRANSIIDIPROTSEDUUR

7.	Lisa B5 lahtris 7 lisatakse sõnade “Norra” ja “Šveits” vahele sõna “Rumeenia”.

8.	Lisa B6 lahtris 6 lisatakse sõnade “Norra” ja “Šveits” vahele sõna “Rumeenia”.

Lisa B7 punktis 1.2.1 lisatakse järgmine taane:

“—

Validitate limitată”.

10.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 324/107

KOMISJONI OTSUS,

9. detsember 2005,

milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi kahtlusega Ukrainas

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 5385 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/883/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (1) eriti selle artiklit 22,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lindude gripp on kodu- ja muude lindude viirusnakkushaigus, mis võib lõppeda surmaga või põhjustada häireid ning kiiresti omandada episootilised mõõtmed, seades tõsisesse ohtu loomade ja inimeste tervise ning vähendades järsult kodulinnukasvatuse tasuvust. On olemas oht, et haigustekitajad levivad eluslindude ja linnulihatoodete rahvusvahelise kaubanduse teel.

(2)	5. detsembril 2005 teavitas Ukraina komisjoni lindude gripi puhangust. Kuigi neuraminidaasi (N) tüüpi ja patogeensuse indeksit ei ole veel kindlaks määratud, võimaldavad isoleeritud H5-viirus ja kliiniline pilt kahtlustada väga patogeenset lindude grippi.

(3)

Lindude ja kodulindude ning nendest saadud toodete import Ukrainast on keelatud, keeld ei kehti muude eluslindude kui kodulindude, töötlemata sulgede ja teatud töödeldud sulgi hõlmavate kõrvalsaaduste kohta, mis ei ohusta ühenduse loomade tervist. Otsusega 2005/759/EÜ, mis käsitleb teatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga teatavates kolmandates riikides ja omanikega kaasas olevate lindude liikumist kolmandatest riikidest, (2) ning otsusega 2005/760/EÜ, mis käsitleb teatavaid vangistuses elavate lindude importimisel rakendatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripiga teatavates kolmandates riikides, (3) on muude eluslindude kui kodulindude ja lemmiklindude import Ukrainast kuni 31. jaanuarini 2006 peatatud.

(4)	Arvestades ohtu loomade tervisele haiguse levimisel ühendusse, on asjakohane töötlemata sulgede import Ukrainast ajutiselt peatada.

(5)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄEOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid peatavad töötlemata sulgede ja sulgede osade impordi Ukraina territooriumilt.

Artikkel 2

Liikmesriigid tagavad, et Ukraina territooriumilt töödeldud sulgede ja sulgede osade (välja arvatud töödeldud dekoratiivsuled, reisijatega kaasasolevad töödeldud suled nende isiklikuks kasutamiseks või mittetööstuslikel eesmärkidel üksikisikutele saatmiseks ettenähtud töödeldud sulgede partiid) importimisel on saadetisega kaasas äridokument, milles on kinnitatud, et töödeldud sulgi või nende osi on töödeldud aurujoaga või mõne muu meetodiga, millega tagatakse haigusetekitaja inaktiveerimine.

Artikkel 3

Liikmesriigid võtavad viivitamata käesoleva otsuse järgimiseks vajalikud meetmed ning avaldavad need. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Artikkel 4

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. maini 2006.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 24, 31.1.1998, lk 9. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1; parandatud versioon ELT L 191, 28.5.2004, lk 1).

(2) ELT L 285, 28.10.2005, lk 52.

(3) ELT L 285, 28.10.2005, lk 60.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 324

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 10. detsember 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 2013/2005, 9. detsember 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2014/2005, 9. detsember 2005, ühendusse banaanide importimise korra raames väljastatavate litsentside kohta, ühise tollitariifistiku kohase tollimaksumääraga maksustatud ja vabasse ringlusesse lubatud banaanide importimiseks	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2015/2005, 9. detsember 2005, nõukogu määrusega (EÜ) nr 1964/2005 avatud tariifikvootide raames AKV riikidest pärit banaanide impordi kohta 2006. aasta jaanuaris ja veebruaris	5
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2016/2005, 9. detsember 2005, milles sätestatakse Horvaatiast, Bosnia ja Hertsegoviinast, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ning Serbia ja Montenegrost pärit baby-beef-toodete tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad 2006. aastal	8
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2017/2005, 8. detsember 2005, millega liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel keelatakse meriahvena püük NAFO püügipiirkonnas 3M	19
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2018/2005, 9. detsember 2005, millega 59. korda muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 881/2002, millega kehtestatakse teatavate Osama bin Ladeni, Al-Qaida võrgu ja Talibaniga seotud isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangud ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 467/2001	21
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 2019/2005, 9. detsember 2005, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes määrusega (EÜ) nr 1011/2005 2005/2006. turustusaastaks kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid imporditollimakse	23
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 2020/2005, 9. detsember 2005, millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind	25

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	EL–Rumeenia Assotsiatsiooninõukogu otsus nr 3/2005, 5. juuli 2005, mis käsitleb Euroopa lepingu protokollis 3 sätestatud töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise korra täiendamist	26
*	Teave EL–Rumeenia assotsiatsiooninõukogu 5. juuli 2005. aasta otsuse nr 3/2005 (mis käsitleb Euroopa lepingu protokollis nr 3 sätestatud töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise korra täiendamist) jõustumise kohta	63
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 30. juuni 2004, mida Saksamaa andis Herlitzi kontsernile (teatavaks tehtud numbri K(2004) 2212 all) ( 1 )	64
*	Komisjoni otsus, 8. detsember 2005, millega kinnitatakse Sloveenias kasutatavad searümpade liigitusmeetodid (teatavaks tehtud numbri K(2005) 4744 all)	87
*	Komisjoni otsus, 8. detsember 2005, millega lubatakse Madalmaade taotletud erand nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest rakendamisel (teatavaks tehtud numbri K(2005) 4778 all)	89
*	Komisjoni soovitus, 8. detsember 2005, teatavate tervishoiureformidega seotud küsimuste käsitlemise kohta tarbijahindade harmoneeritud indeksites nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 raames ja sellega seonduvate konkreetsete rakendusmeetmete kohta ( 1 )	94
*	EÜ–EFTA Ühistransiidi Ühiskomitee otsus nr 6/2005, 4. oktoober 2005, millega muudetakse 20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooni	96
*	Komisjoni otsus, 9. detsember 2005, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses kõrge patogeensusega linnugripi kahtlusega Ukrainas (teatavaks tehtud numbri K(2005) 5385 all) ( 1 )	107