9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/1

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/3

(1)

Komisjoni määrustega (EÜ) nr 1735/2005, (2) (EÜ) nr 1740/2005 (3) ja (EÜ) nr 1750/2005 (4) on kehtestatud kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril.

(2)

Kontrollimise tulemusena selgus, et kõnealuste määruste lisasse sattus viga. Seetõttu tuleks kõnealuseid määruseid muuta.

(3)

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artikli 4 lõikes 3 on ette nähtud, et kui teatavat päritolu toote puhul ei ole kehtivat kindlat impordiväärtust, kohaldatakse selle toote suhtes kehtivate kindlate impordiväärtuste keskmist. Seetõttu tuleks kõnealune keskmine uuesti välja arvutada, kui parandatakse üht seda moodustavatest kindlatest impordiväärtustest.

(4)

Asjaomane isik peab nõudma parandatud kindla impordimäära kohaldamist, et mitte tagantjärele kahju saada,

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/5

(1)

Vastavalt komisjoni 22. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2759/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1268/1999 üksikasjalikud eeskirjad ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa taotlejariikides ühinemiseelsel perioodil) (1) artikli 12 sätetele tuleb SAPARDi programmi järelhindamine lõpetada hiljemalt kolm aastat pärast programmeerimisperioodi lõppemist.

(2)

Tuleb tagada, et kõnealuseid hindamisi võib jätkuvalt läbi viia ja rahastada pärast 2006. aastat, mis nõukogu määruse (EÜ) nr 1268/1999 (2) kohaselt ei vasta SAPARDi abi saamise tingimuste ajavahemikule.

(3)

Komisjoni 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 447/2004 (millega nähakse ette eeskirjad, et hõlbustada üleminekut määruse (EÜ) nr 1268/1999 kohaselt toetuselt määrustega (EÜ) nr 1257/1999 ja 1260/1999 Tšehhi Vabariigile, Eestile, Lätile, Leedule, Ungarile, Poolale, Sloveeniale ja Slovakkiale ettenähtud toetusele) (3) artiklit 3 tuleks SAPARDi programmi järelhindamiste hõlmamiseks seetõttu muuta.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 447/2004 vastavalt muuta.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusstruktuuride ja maaelu arengu komitee arvamusega,

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/7

(1)

Komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1422/95, milles sätestatakse melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrusektoris ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 785/68, (2) nähakse ette, et melassi CIF-impordihind, mis on kehtestatud vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 785/68, (3) loetakse nn tüüpiliseks hinnaks. See hind tuleks kehtestada määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)

Tüüpiliste hindade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kogu määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 3 ettenähtud teavet, välja arvatud nimetatud määruse artiklis 4 ettenähtud juhtudel, kui selle hinna võib kindlaks määrata määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 7 sätestatud meetodil.

(3)

Kui kaup ei ole standardkvaliteediga, tuleb hinda vastavalt pakutava melassi kvaliteedile suurendada või vähendada määruse (EMÜ) nr 785/68 artikli 6 alusel.

(4)

Kui kõnealuse toote käivitushind erineb tüüpilisest hinnast, tuleks määrata täiendavad imporditollimaksud määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 3 sätestatud tingimustel. Imporditollimaksude peatamise korral vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 tuleb kindlaks määrata nende imporditollimaksude erisummad.

(5)

Kõnealuste toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud tuleks kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artikli 1 lõikele 2 ja artikli 3 lõikele 1.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/9

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 sätetele tuleb valge suhkru ja toorsuhkru puhul, mis on denatureerimata ja mida eksporditakse edasise töötlemiseta, kehtestada toetused, võttes arvesse ühenduse turu ja maailmaturu olukorda, eelkõige nimetatud määruse artiklis 28 sätestatud hinna- ja kulutegureid. Vastavalt samale artiklile tuleks võtta arvesse ka kavandatava ekspordi majandusaspekti.

(3)

Toorsuhkru puhul tuleb toetus määrata standardkvaliteedi kohta. See on määratletud määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa II punktis. Lisaks kehtestatakse see toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikele 4. Kristalliseerunud suhkru mõiste on määratletud komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2135/95 suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta. (2) Sel viisil arvutatud toetust maitse- või värvilisanditega suhkru eest tuleb kohaldada selle sahharoosisisalduse järgi ning seega tuleb toetus määrata 1 % nimetatud sisalduse kohta.

(4)

Erijuhtudel võib toetuse suuruse kehtestada muude õigusaktidega.

(5)

Toetus tuleb kehtestada iga kahe nädala tagant. Seda võib vahepealsel perioodil muuta.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(7)

Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(8)

Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkursektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riigi puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(9)

Pidades silmas eespool sätestatut ja suhkruturu praegust olukorda ning eelkõige suhkru hindu või noteeringuid ühenduses ja maailmaturul, tuleks kehtestada toetused asjakohaste summade ulatuses.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/11

(1)

Vastavalt komisjoni 15. juuli 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1138/2005 alalise pakkumismenetluse avamise kohta valge suhkru ekspordimaksude ja/või eksporditoetuse määramiseks turustusaastaks 2005/2006 (2) on kuulutatud välja osalised pakkumismenetlused selle suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1138/2005 artikli 9 lõikele 1 kehtestatakse kõnealuse osalise pakkumismenetluse puhul suurim eksporditoetus, võttes olenevalt asjaoludest eelkõige arvesse suhkruturu olukorda ja tõenäolist arengut ühenduses ja maailmas.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/12

(1)

Määruse (EÜ) nr 936/97 artiklitega 4 ja 5 nähakse ette impordisertifikaatide taotlemise ja väljaandmise tingimused liha puhul, millele on osutatud artikli 2 punktis f.

(2)

Määruse (EÜ) nr 936/97 artikli 2 punktis f määratakse ajavahemikul 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 kõrgekvaliteedilise värske, jahutatud või külmutatud, veiseliha, mis vastab eetoodud määruse nõuetele, lubatavaks eritingimustel imporditavaks koguseks 11 500 tonni.

(3)

Tuleks meenutada, et käesoleva määrusega ettenähtud sertifikaate võib kogu nende kehtivusaja jooksul kasutada vaid siis, kui peetakse kinni kehtivatest veterinaarsätetest,

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/13

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1809/2005 (2) kuulutati välja pakkumiskutse seoses kolmandatest riikidest Portugali imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmääraga.

(2)

Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artikliga 7 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 25 sätestatud korras otsustada kehtestada imporditollimaksu vähendamise ülemmäär. Selle ülemmäära kehtestamisel tuleb arvesse võtta eriti määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on tollimaksuvähenduse ülemmääraga võrdne või sellest väiksem.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teravilja praeguses turuolukorras, kehtestatakse imporditollimaksu vähendamise ülemmääraks artiklis 1 nimetatud summa.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/14

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade või noteeringute ja ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Toetused tuleb määrata, võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

(3)

Nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu puhul tuleb nendele toodetele kohaldatava toetuse arvutamisel võtta arvesse kõnealuste toodete valmistamiseks vajamineva teravilja kogust. Need kogused on kinnitatud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)

Maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel võivad tingida teatavate toodete toetuste diferentseerimise vastavalt sihtkohale.

(5)

Toetus tuleb kinnitada üks kord kuus. Seda võib vahepeal muuta.

(6)

Üksikasjalike eeskirjade kohaldamisest teraviljaturu praeguses olukorras ja eriti nende toodete ühenduse ja maailmaturu noteeringute ja hindade suhtes tuleneb, et toetused peavad olema sellised, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/16

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1058/2005 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus odra eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artikliga 7 nähakse ette, et teatatud pakkumiste alusel võib komisjon otsustada kindlaks määrata maksimaalne eksporditoetus, arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud kriteeriume. Sel juhul sõlmitakse leping pakkujaga või pakkujatega, kelle pakkumine on maksimaalse toetusega võrdne või sellest madalam.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse maksimaalne eksporditoetus.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/17

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1438/2005 kuulutati välja pakkumismenetlus eksporditoetuse määramiseks Soomes ja Rootsis toodetud kaerale, mida eksporditakse Soomest ja Rootsist kõigisse kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Bulgaaria, Norra, Rumeenia ja Šveits.

(2)

Arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud tingimusi, ei peaks maksimaalset eksporditoetust kindlaks määrama.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/18

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1059/2005 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus pehme nisu eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artikliga 7 nähakse ette, et teatatud pakkumiste alusel võib komisjon otsustada kindlaks määrata maksimaalne eksporditoetus, arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud kriteeriume. Sel juhul sõlmitakse leping pakkujaga või pakkujatega, kelle pakkumine on maksimaalse toetusega võrdne või sellest madalam.

(3)

Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse maksimaalne eksporditoetus.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/19

(1)

Vastavalt nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, (2) (edaspidi “kuues direktiiv”) artikli 28 lõikele 3 võivad liikmesriigid jätkata teatavate tehingute maksuvabastust või maksustamist. Kõnealuseid tehinguid tuleb arvesse võtta käibemaksu-omavahendite baasi määramisel.

(2)

Kuuenda direktiivi artikli 28 lõike 3 sätete kohaldamisel lubatakse Tšehhi Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti (3) V lisa 5. jaotise (Maksustamine) lõikega 1 Tšehhi Vabariigil maksust vabastada teatavad kuuenda direktiivi F lisas loetletud tehingud.

(3)

Tšehhi Vabariik ei ole võimeline täpselt välja arvutama käibemaksu-omavahendite baasi tehingute puhul, mis on loetletud kuuenda direktiivi F lisa punktis 17; nimetatud arvutused tooks tõenäoliselt kaasa põhjendamatu halduskulu, arvestades kõnealuste tehingute mõju Tšehhi Vabariigi käibemaksu-omavahendite kogubaasile; Tšehhi Vabariigil on kõnealuse, kuuenda direktiivi F lisas loetletud tehinguliigi puhul võimalik teha arvutusi ligikaudsete arvestuste alusel; seetõttu tuleks Tšehhi Vabariigile anda õigus kasutada vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 6 lõike 3 teisele taandele käibemaksubaasi arvutamiseks ligikaudseid arvestusi.

(4)

Ühenduste omavahendite nõuandekomitee on heaks kiitnud aruande, mis sisaldab tema liikmete arvamusi käesoleva otsuse kohta,

1.

reisijatevedu (F lisa punkt 17).

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/21

(1)

Otsusega 90/424/EMÜ on ette nähtud võimalus saada ühenduse rahalist toetust loomahaiguste likvideerimiseks ja seireks ning kontrolliks, mille eesmärk on zoonooside ennetamine.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) (2) on ette nähtud veiste, lammaste ja kitsede transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) likvideerimise ja seire iga-aastased programmid.

(3)

Liikmesriigid on esitanud programmid teatavate loomahaiguste likvideerimiseks ja seireks, zoonooside ennetamiseks ning TSEde likvideerimiseks ja seireks oma territooriumil.

(4)

Pärast kõnealuste programmide läbivaatamist leiti, et need vastavad ühenduse asjakohastele veterinaariaalastele õigusaktidele ning eelkõige kõnealuste haiguste likvideerimist käsitlevatele ühenduse kriteeriumidele vastavalt nõukogu 27. novembri 1990. aasta otsusele 90/638/EMÜ, millega sätestatakse ühenduse kriteeriumid teatavate loomahaiguste likvideerimiseks ja kontrolliks. (3)

(5)

Kõnealused programmid on kantud programmide loetelusse, mis on kehtestatud komisjoni 14. oktoobri 2005. aasta otsusega 2005/723/EÜ ühenduselt 2006. aastal rahalist toetust saavate loomahaiguste ja teatavate TSEde likvideerimise ja seire programmide ning zoonooside ennetamise programmide kohta. (4)

(6)

Võttes arvesse nende programmide tähtsust ühenduse eesmärkide saavutamisel loomade ja inimeste tervishoiu valdkonnas ning TSE programmide kohustuslikku kohaldamist kõikides liikmesriikides, on asjakohane kindlaks määrata ühenduse rahaline toetus, mis katab asjaomaste liikmesriikide käesolevas otsuses nimetatud meetmete võtmisel tehtud kulutused kuni iga programmi rakendamiseks eraldatava maksimumsumma ulatuses. Parema haldamise, ühenduse vahendite tõhusama kasutamise ja läbipaistvuse parandamise huvides on vaja kindlaks määrata maksimumsumma, mis hüvitatakse liikmesriikidele erinevate testide ja vaktsiinide eest, ning vajaduse korral iga programmi kohaselt tapetud loomade eest omanikele makstav hüvitis.

(7)

Vastavalt nõukogu 17. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1258/1999 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (5) tuleb loomahaiguste seire ja likvideerimise programme rahastada Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi arendusrahastust; finantskontrolli suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikleid 8 ja 9.

(8)

Ühenduse rahalist toetust tuleks anda tingimusel, et kavandatud meetmed viiakse tõhusalt ellu ning et pädevad asutused esitavad kogu vajaliku teabe käesolevas otsuses ettenähtud tähtaja jooksul.

(9)

On vaja täpsustada kurss, mida kasutatakse nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2799/98 (millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord) (6) artikli 1 punktis d sätestatud omavääringus esitatud maksetaotluste ümberarvestamisel.

(10)

Mõne programmi heakskiitmine ei piira komisjoni õigust teha teaduslikel hinnangutel põhinevaid otsuseid nende haiguste likvideerimist käsitlevate eeskirjade kohta.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

390 000 eurot Tšehhi Vabariigi puhul;

b)

750 000 eurot Saksamaa puhul;

c)

990 000 eurot Eesti puhul;

d)

105 000 eurot Prantsusmaa puhul;

e)

650 000 eurot Läti puhul;

f)

600 000 eurot Leedu puhul;

g)

180 000 eurot Austria puhul;

h)

3 750 000 eurot Poola puhul;

i)

300 000 eurot Sloveenia puhul;

j)

400 000 eurot Slovakkia puhul;

k)

100 000 eurot Soome puhul.

a)

ühe vaktsiinidoosi ostmiseks 0,5 eurot doosi kohta lõike 2 punktides c ja d nimetatud programmide puhul ja

b)

ühe vaktsiinidoosi ostmiseks 0,3 eurot doosi kohta muude lõikes 2 nimetatud programmide puhul.

a)

300 000 eurot Kreeka puhul;

b)

6 000 000 eurot Hispaania puhul;

c)

1 750 000 eurot Iirimaa puhul;

d)

2 600 000 eurot Itaalia puhul;

e)

300 000 eurot Küprose puhul;

f)

260 000 eurot Poola puhul;

g)

1 800 000 eurot Portugali puhul;

h)

1 900 000 eurot Ühendkuningriigi puhul.

a)

Rose Bengali test

0,2 eurot testi kohta;

b)

komplemendi sidumise test

0,4 eurot testi kohta;

c)

ELISA test

1 euro testi kohta;

d)

ühe vaktsiinidoosi ostmiseks

0,5 eurot doosi kohta.

a)

65 000 eurot Eesti puhul;

b)

5 000 000 eurot Hispaania puhul;

c)

1 800 000 eurot Itaalia puhul;

d)

800 000 eurot Poola puhul;

e)

240 000 eurot Portugali puhul.

a)

tuberkuliiniproov

0,8 eurot proovi kohta;

b)

gamma-interferoontest

5 eurot testi kohta.

a)

5 000 eurot Eesti puhul;

b)

200 000 eurot Itaalia puhul;

c)

50 000 eurot Läti puhul;

d)

100 000 eurot Leedu puhul;

e)

100 000 eurot Portugali puhul.

a)

ELISA test

0,5 eurot testi kohta;

b)

agar-geeli immuundifusioontest

0,5 eurot testi kohta.

a)

600 000 eurot Kreeka puhul;

b)

6 500 000 eurot Hispaania puhul;

c)

150 000 eurot Prantsusmaa puhul;

d)

3 200 000 eurot Itaalia puhul;

e)

310 000 eurot Küprose puhul;

f)

1 000 000 eurot Portugali puhul.

a)

Rose Bengali test

0,2 eurot testi kohta;

b)

komplemendi sidumise test

0,4 eurot testi kohta;

c)

ühe vaktsiinidoosi ostmiseks

0,1 eurot doosi kohta.

a)

2 200 000 eurot Hispaania puhul;

b)

150 000 eurot Prantsusmaa puhul;

c)

1 000 000 eurot Itaalia puhul;

d)

1 250 000 eurot Portugali puhul.

a)

ELISA test

2,5 eurot testi kohta;

b)

ühe vaktsiinidoosi ostmiseks

0,5 eurot doosi kohta.

a)

650 000 eurot Belgia puhul;

b)

155 000 eurot Taani puhul;

c)

900 000 eurot Saksamaa puhul;

d)

315 000 eurot Prantsusmaa puhul;

e)

75 000 eurot Iirimaa puhul;

f)

675 000 eurot Itaalia puhul;

g)

69 000 eurot Küprose puhul;

h)

73 000 eurot Läti puhul;

i)

759 000 eurot Madalmaade puhul;

j)

72 000 eurot Austria puhul;

k)

488 000 eurot Portugali puhul;

l)

232 000 eurot Slovakkia puhul.

a)

tõulindude hävitamise maksumus või tõulindude hinnangulise väärtuse ja nende kuumtöödeldud liha müügist saadud sissetuleku vahe;

b)

hauduma pandud haudemunade hävitamine;

c)

hauduma panemata haudemunade hävitamise maksumus või hauduma panemata haudemunade hinnangulise väärtuse ja nendest valmistatud kuumtöödeldud munatoodete müügist saadud sissetuleku vahe;

d)

vaktsiini ostmine, kui see ei mõjuta programmi rakendamist;

e)

nõukogu direktiivi 92/117/EMÜ (7) III lisa I jaos sätestatud ametliku proovivõtu raames võetud bakterioloogiliste testide maksumus, mille puhul liikmesriigile makstakse hüvitist kuni 5 eurot ühe testi kohta.

a)

Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburgi, Sloveenia ja Slovakkia esitatud sigade klassikalise katku tõrje ja seire programmid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2006;

b)

Itaalia (Sardiinia) esitatud sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje ja seire programmid ajavahemikuks 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2006.

a)

35 000 eurot Tšehhi Vabariigi puhul;

b)

600 000 eurot Saksamaa puhul;

c)

400 000 eurot Prantsusmaa puhul;

d)

50 000 eurot Itaalia puhul;

e)

15 000 eurot Luksemburgi puhul;

f)

25 000 eurot Sloveenia puhul;

g)

400 000 eurot Slovakkia puhul.

a)

ELISA test

2,5 eurot testi kohta;

b)

ühe vaktsiinidoosi ostmiseks

0,5 eurot doosi kohta.

a)

160 000 eurot Belgia puhul;

b)

100 000 eurot Hispaania puhul.

a)

3 155 000 eurot Belgia puhul;

b)

1 485 000 eurot Tšehhi Vabariigi puhul;

c)

2 115 000 eurot Taani puhul;

d)

13 940 000 eurot Saksamaa puhul;

e)

225 000 eurot Eesti puhul;

f)

545 000 eurot Kreeka puhul;

g)

8 305 000 eurot Hispaania puhul;

h)

24 395 000 eurot Prantsusmaa puhul;

i)

5 035 000 eurot Iirimaa puhul;

j)

7 345 000 eurot Itaalia puhul;

k)

280 000 eurot Küprose puhul;

l)

340 000 eurot Läti puhul;

m)

700 000 eurot Leedu puhul;

n)

135 000 eurot Luksemburgi puhul;

o)

915 000 eurot Ungari puhul;

p)

25 000 eurot Malta puhul;

q)

4 375 000 eurot Madalmaade puhul;

r)

1 755 000 eurot Austria puhul;

s)

3 430 000 eurot Poola puhul;

t)

1 605 000 eurot Portugali puhul;

u)

390 000 eurot Sloveenia puhul;

v)

665 000 eurot Slovakkia puhul;

w)

935 000 eurot Soome puhul;

x)

285 000 eurot Rootsi puhul;

y)

5 925 000 eurot Ühendkuningriigi puhul.

a)

7 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisas nimetatud veistel ja lammastel tehtud testide puhul;

b)

30 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisas nimetatud kitsedel tehtud testide puhul;

c)

145 eurot testi kohta määruse (EÜ) nr 999/2001 X lisa C peatüki punkti 3.2 alapunkti c punktis i nimetatud primaarse molekulaarse eristustesti puhul.

a)

150 000 eurot Belgia puhul;

b)

750 000 eurot Tšehhi Vabariigi puhul;

c)

100 000 eurot Taani puhul;

d)

875 000 eurot Saksamaa puhul;

e)

15 000 eurot Eesti puhul;

f)

15 000 eurot Kreeka puhul;

g)

1 000 000 eurot Hispaania puhul;

h)

300 000 eurot Prantsusmaa puhul;

i)

2 800 000 eurot Iirimaa puhul;

j)

200 000 eurot Itaalia puhul;

k)

15 000 eurot Küprose puhul;

l)

100 000 eurot Luksemburgi puhul;

m)

60 000 eurot Madalmaade puhul;

n)

15 000 eurot Austria puhul;

o)

985 000 eurot Poola puhul;

p)

685 000 eurot Portugali puhul;

q)

25 000 eurot Sloveenia puhul;

r)

65 000 eurot Slovakkia puhul;

s)

25 000 eurot Soome puhul;

t)

530 000 eurot Ühendkuningriigi puhul.

a)

100 000 eurot Belgia puhul;

b)

105 000 eurot Tšehhi Vabariigi puhul;

c)

5 000 eurot Taani puhul;

d)

1 105 000 eurot Saksamaa puhul;

e)

6 000 eurot Eesti puhul;

f)

1 060 000 eurot Kreeka puhul;

g)

12 790 000 eurot Hispaania puhul;

h)

4 690 000 eurot Prantsusmaa puhul;

i)

705 000 eurot Iirimaa puhul;

j)

530 000 eurot Itaalia puhul;

k)

5 215 000 eurot Küprose puhul;

l)

10 000 eurot Läti puhul;

m)

5 000 eurot Leedu puhul;

n)

35 000 eurot Luksemburgi puhul;

o)

50 000 eurot Ungari puhul;

p)

685 000 eurot Madalmaade puhul;

q)

15 000 eurot Austria puhul;

r)

865 000 eurot Portugali puhul;

s)

160 000 eurot Sloveenia puhul;

t)

250 000 eurot Slovakkia puhul;

u)

6 000 eurot Soome puhul;

v)

6 000 eurot Rootsi puhul;

w)

5 740 000 eurot Ühendkuningriigi puhul.

a)

veiste puhul kuni 300 eurot looma kohta;

b)

lammaste ja kitsede puhul kuni 35 eurot looma kohta.

a)

jõustab programmi rakendamiseks vajalikud õigusnormid 1. jaanuariks 2006;

b)

edastab hiljemalt 1. juuniks 2006 programmi tehnilise ja rahalise eelhinnangu otsuse 90/424/EMÜ artikli 24 lõike 7 kohaselt;

c)

edastab artiklites 1–10 nimetatud programmide puhul vahearuande programmi esimese kuue kuu kohta hiljemalt neli nädalat pärast aruandes käsitletava rakendusperioodi lõppu;

d)

edastab artiklites 11–13 nimetatud programmide puhul komisjonile iga kuu aruande TSE seireprogrammi edusammude ja liikmesriigi tehtud kulutuste kohta; kõnealune aruanne tuleb edastada nelja nädala jooksul pärast aruandes käsitletud kuu lõppu;

e)

edastab hiljemalt 1. juuniks 2007 programmi tehnilise rakendamise lõpparuande koos põhjenduste ja tõendusmaterjaliga ajavahemikus 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 tehtud kulutuste ja saadud tulemuste kohta;

f)

edastab punktis d nimetatud liikmesriigi tehtud kulutusi käsitlevad andmed elektroonilises vormis vastavalt lisas esitatud tabelile;

g)

rakendab programmi tõhusalt;

h)

ei ole kõnealuste meetmete jaoks taotlenud ega hakka taotlema ühtegi muud ühenduse rahalist toetust.

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/29

1.

A lisas olevad vastavushindamisasutused lisatakse lepingu 1 lisa surveanumate valdkondlikus peatükis olevasse Šveitsi vastavushindamisasutuste loetellu.

2.

Pooled on kokku leppinud, milliseid tooteid ja vastavushindamismenetlusi A lisas nimetatud vastavushindamisasutuste loendisse lisamine hõlmab ning vastutavad nende andmete ajakohastamise eest.

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/31

1.

A lisas nimetatud vastavushindamisasutused lisatakse lepingu 1 lisa 1 mootorsõidukite valdkonna peatükis olevasse Šveitsi vastavushindamisasutuste loetellu.

2.

Pooled on kokku leppinud, milliseid tooteid ja vastavushindamismenetlusi lisas nimetatud vastavushindamisasutuse loetellu lisamine hõlmab, ning vastutavad nende andmete ajakohastamise eest.

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/33

(1)

Euroopa Liidu lepingu artikli 29 kohaselt on Euroopa Liidu eesmärk tagada kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kõrgetasemeline kaitse. See eesmärk eeldab, et liikmesriikide pädevad asutused vahetavad teavet kriminaalasjades süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, mis on tehtud liikmesriikide territooriumil elavate isikute suhtes.

(2)

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu Tampere 15.–16. oktoobri 1999. aasta istungi järeldustega võttis nõukogu 29. novembril 2000. aastal vastu meetmete programmi, mille eesmärk on kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine. (3) Käesolev otsus aitab saavutada eesmärke nimetatud programmi kolmandas meetmes, mis nõuab Schengeni asutuste jaoks koostatud vormi eeskujul kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse tõlgitava karistusregistrist andmete taotlemise tüüpvormi kasutusele võtmist.

(3)

20. aprilli 1959. aasta kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni (4) artiklites 13 ja 22 sätestatakse konventsiooniosaliste vahel süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabevahetuse mehhanismid, kuid kõnealused mehhanismid on liiga aeglased vastamaks õigusalase koostöö nõudmistele sellisel alal, nagu seda on Euroopa Liit.

(4)

Kriminaalasjades vastastikust õigusabi käsitleva esimese hindamisvooru lõpparuandes (5) kutsutakse liikmesriike lihtsustama riikide vahel dokumentide edastamise protseduure, kasutades vajaduse korral vastastikuse õigusabi lihtsustamiseks tüüpvorme.

(5)

2004. aasta 25. märtsi Euroopa Ülemkogu kohustas nõukogu läbi vaatama meetmed, mida on vaja võtta terroriaktidega seotud süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabe vahetamiseks, ning võimalused Euroopa registri loomiseks süüdimõistvate kohtuotsuste ja õigustest ilmajätmiste kohta ning komisjon rõhutas oma teatises meetmete kohta, mida tuleb võtta terrorismi ja muude raskete kuritegude tõkestamiseks, eelkõige aga teabevahetuse parandamiseks, süüdimõistvaid kohtuotsuseid ja õigustest ilmajätmisi käsitleva teabevahetuse tõhusate mehhanismide tähtsust.

(6)

Käesolevas otsuses järgitakse Euroopa Liidu asutamislepingu artiklis 2 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 osutatud subsidiaarsuse põhimõtet, kuna süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabe edastamise mehhanisme liikmesriikide vahel ei ole võimalik piisavalt parandada, kui liikmesriigid tegutsevad ühepoolselt, ning see eeldab kooskõlastatud tegevust Euroopa Liidu tasandil. Nimetatud artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev raamotsus selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(7)

Süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitlevate teabeedastusmehhanismide parandamine eeldab, et ühes liikmesriigis tehtud süüdimõistvatest kohtuotsustest teise liikmesriigi kodanike kohta saadakse asjaomases liikmesriigis teada võimalikult kiiresti ning et iga liikmesriik saab neile vajalikku teavet teiste liikmesriikide karistusregistrites sisalduvatest andmetest võimalikult lühikese aja jooksul.

(8)

Käesolev otsus täiendab kehtivatel konventsioonidel põhinevaid olemasolevaid teabevahetusmehhanisme süüdimõistvate kohtuotsuste kohta ning hõlbustab nende kasutamist. Eelkõige ei asenda sätted, mis käsitlevad teabenõudeid karistusregistri andmete väljavõtete kohta, õigusasutustele antud võimalust edastada otse üksteisele teavet süüdimõistvate kohtuotsuste kohta nõukogu 29. mai 2000. aasta aktiga vastu võetud konventsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (6) artikli 6 lõike 1 alusel. Otsusega sätestatakse siiski liikmesriigi keskasutusele eriõigus esitada teabenõue teise liikmesriigi keskasutusele karistusregistri andmetest väljavõtte saamiseks siseriiklikes õigusnormides sätestatud juhtudel.

(9)

Käesoleva otsuse alusel töödeldud isikuandmed on kaitstud vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Nõukogu 1981. aasta 28. jaanuari isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioonis.

(10)

Euroopa Nõukogu soovituse nr R (84) 10 (süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise ja karistusregistrite kohta) kohaselt on karistusregistri loomise peamine eesmärk kriminaalõigussüsteemi vastutavate asutuste teavitamine kohtualuse taustast, et otsuse tegemisel arvesse võtta konkreetset olukorda. Kuna karistusregistri muul otstarbel kasutamist, mis võiks ohustada süüdimõistetud isiku sotsiaalse taasintegreerumise (rehabilitatsiooni) võimalusi, tuleb piirata nii palju kui võimalik, võib käesoleva otsuse alusel edastatud teabe kasutamist muuks otstarbeks kui kriminaalmenetluseks piirata teabenõude saaja riigi ja teabenõude esitaja riigi siseriiklike õigusnormide alusel.

(11)

Käesolev otsus austab põhiõigusi ja järgib Euroopa Liidu asutamislepingu artiklis 6 tunnustatud põhimõtteid, mida kinnitatakse uuesti Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(12)

Käesoleva otsuse kohaldamine ei kohusta liikmesriike registrisse kandma muid süüdimõistvaid kohtuotsuseid või muud teavet kriminaalasjade kohta peale andmete, mis asjaomane liikmesriik on kohustatud registrisse kandma siseriiklike õigusaktide kohaselt.

(13)

Käesolevat otsust ei kohaldata kohtuotsuste või nende koopiate edastamise kohta,

9.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 322/38