8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/1

(1)

Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 862/2005 (2) (edaspidi “ajutine määrus”) Venemaalt ja Hiina Rahvavabariigist pärit granuleeritud polütetrafluoroetüleeni (PTFE) impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Pärast seda, kui olid avaldatud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased tollimaksud Venemaalt ja Hiina Rahvavabariigist pärit PTFE suhtes, esitas mitu huvitatud isikut oma kirjalikud märkused. Vastavalt algmääruse artikli 20 lõikele 1 anti kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid, võimalus esitada komisjonile oma selgitused.

(3)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(4)

Viidi läbi täiendavad kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(5)

Kõiki isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks ning lõplikult sisse nõuda ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti neile võimalus kindlaksmääratud aja jooksul pärast kõnealust avaldamist esitada oma märkused.

(6)

Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja neid võeti lõplike otsuste tegemisel võimalust mööda arvesse.

(7)

Ajutises määruses kirjeldatud vaatlusalune toode on niinimetatud granuleeritud polütetrafluoroetüleen (PTFE), mis sisaldab kuni 3 % muid monomeere kui tetrafluoroetüleen ega sisalda täiteaineid pulbri või teradena (v.a mikroniseeritud materjal). Vaatlusalune toode võib esineda ka toorpolümeerina (reaktorpiisk) kuival või märjal kujul. Lisaks täpsustatakse huvitatud isikult saadud märkuste kohaselt, et “mikroniseeritud materjal” tähendab fluoropolümeer mikropulbrit nagu on määratletud standardis “ASTM D5675-04”. Praegu klassifitseeritakse vaatlusalune toode CN-koodi ex 3904 61 00 alla.

(8)

Üks kasutajate/importijate organisatsioon (the European Fluoropolymer Fair Trade Association ehk “EFFTA”) ja üks eksportijate ühendus vaidlustasid esialgsetes järeldustes selle, et kogu granuleeritud PTFE moodustab ühe toote. Väideti, et granuleeritud PTFE võib jagada kolmeks tooterühmaks kvaliteedierinevuste põhjal (kõrge/keskmine/madal). Väideti, et iga tooterühma kasutatakse erinevates rakendustes, mis ei konkureeri omavahel samal turul.

(9)

Kvaliteedi erinevustest hoolimata leiti, et kõikidel granuleeritud PTFE tüüpidel on samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ning ei EFFTA ega eksportijate ühendused ei olnud selle vastu. Granuleeritud PTFE rakenduste puhul leiti, et madalama kvaliteediga granuleeritud PTFEd saab pärast järeltöötlemist kasutada peaaegu kõikides rakendustes, kaasa arvatud mõned kõrgekvaliteedilised lõppkasutused (nt toorikud lihvimisseadmeteks). Üldiselt on granuleeritud PTFE eri tüüpide ja kvaliteedi rakendused kattuvad ning neid ei saa üksteisest selgelt eraldada, millega nõustus ka EFFTA.

(10)

Seetõttu jõuti järeldusele, et olenemata sellest, et tootel on eri liike sõltuvalt kujust, keskmisest osakeste suurusest, termilisest töötlusest või komonomeeri massist, on käesoleva menetluse seisukohast tegemist ühe ja sama tootega, kuna neil on samad füüsikalised omadused ja sama peamine kasutusotstarve. Ajutise määruse põhjendustes 13, 145 ja 147 nimetati ekslikult, et ka anorakkides ja kaablite sisevarjestuses kasutatakse granuleeritud PTFEd ning et seda kasutatakse ka tekstiilitootmises ja biomeditsiini rakendustes ja ka isolatsioonimaterjalina. Lõplikes järeldustes näidati, et PTFEd ei kasutatud üheski eespool nimetatud rakenduses.

(11)

Eespool esitatud seisukohti arvesse võttes kinnitati ajutise määruse põhjenduses 14 esitatud toote määratlus ja esialgsed järeldused.

(12)

Paljud tootjad ja kasutajad väitsid, et ühenduse turul toodetud ja müüdud granuleeritud PTFE ei sarnane Hiinast ja Venemaalt imporditava tootega. Väideti et toode, mida imporditakse käesoleva uurimisega seotud riikidest on palju madalama kvaliteediga, kui ühenduse tootmisharu toodetav toode, mistõttu neid müüakse erinevatel turgudel ning nad ei konkureeri omavahel. Pooled ei esitanud siiski uut teavet oma väidete kinnituseks.

(13)

Esmalt tuleb märkida, et nii nagu esialgse määruse põhjenduses 16 on märgitud, näitas uurimine, et ka ühenduse tootmisharu tootis ja müüs uurimisperioodi jooksul jääke ja nõuetele mittevastavaid partiisid samadele klientidele kui vaatlusaluse toote eksportijad. Samas näitas uurimine, et vähemalt Venemaa eksportivate tootjate müüdud granuleeritud PTFE kvaliteet vastas (isegi ilma järeltöötlemiseta) ühenduse kõrgele kvaliteediklassile, kuigi väga väikestes kogustes. Lisaks tõdeti, et isegi vaatlusalustest riikidest imporditud PTFEd võib pärast järeltöötlemist kasutada samasugustes rakendustes nagu ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdavat toodet.

(14)

Eespool öeldut arvesse võttes jõuti järeldusele, et vaatlusalusel tootel ja ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud granuleeritud PTFEl on samad füüsikalised ja tehnilised omadused ja sama peamine kasutusotstarve. Seepärast peetakse neid samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(15)

Muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 15 esitatud esialgsed järeldusi.

(16)

Pärast ajutiste meetmete rakendamist teatas kolm koostööd tegevat Hiina eksportivat tootjat, et nende suhtes oleks tulnud kohaldada turumajanduslikku kohtlemist ning nad kordasid oma varem esitatud argumente. Nendele märkustele on juba vastatud ajutise määruse põhjendustes 33–39. Seetõttu peeti õigeks, et jääb jõusse otsus turumajanduslikku kohtlemist mitte kohaldada.

(17)

Kaks eksportivat tootjat väitis, et nende suhtes tuleks kohaldada individuaalset kohtlemist. Üks eksportija teatas, et komisjon ei saa tagasi lükata individuaalset kohtlemist põhjendusega, et riik on võib-olla sekkunud, sest artikli 9 lõikes 5 nõutakse ainult seda, et ekspordihinnad ja kogused oleksid vabalt määratud. Tuleb märkida, et äriühingut ei saa pidada oma ekspordihindade, -koguste, ja müügitingimuste määrajaks, kui riigil on võimalus neid mõjutada. Seetõttu ei täida äriühingud, kes ei suuda tõendada, et riik nende puhul ei sekku, algmääruse artikli 9 lõike 5 punkti b tingimusi. Vaatlusalune eksportiv tootja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle koha, et riik ei saanud nende ekspordihindu ja -koguseid ning müügitingimusi mõjutada, ega ka selle kohta, et riigi sekkumise tõttu ei oleks neil olnud võimalik meetmetest kõrvale hoida. See tuleneb põhiliselt sellest, et riigiosalusega äriühingu liikme suhe kõnealusesse äriühingusse on ebaselge ja äriühingu põhikiri ei ole usaldusväärne, nagu on märgitud ka ajutise määruse põhjenduses 33. Seetõttu, isegi kui tõendatakse, et riik ei ole varem sekkunud, ei anna see mingit garantiid, et selline sekkumine ei võiks aset leida tulevikus, eriti kui selle äriühingu suhtes kohaldatakse individuaalset tollimaksu määra.

(18)

Teine eksportija väitis, et tema aktsionäride struktuur, eriti asjaolu, et äriühing on osaliselt riigi omanduses, ei anna põhjust järeldada, et riik on sekkunud hindade ja muude müügitingimuste kujundamisse. Esiteks ei esitanud äriühing oma väite kaitsmiseks ühtki tõendit. Teiseks leiti, et riigile kuulub enamik äriühingu kapitalist ja lisaks sellele nimetab riik äriühingu peadirektori ja enamiku juhatuse liikmetest. Seetõttu leiti, et artikli 9 lõike 5 punkt c on täitmata ja individuaalset kohtlemist ei saa kohaldada.

(19)

Muude märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 45 esitatud esialgseid järeldusi.

(20)

Ükski kolmest koostööd tegevast Hiina eksportivast tootjast ei olnud nõus, et võrdlusriigiks valiti USA ning väitsid, et võrdlusriigiks tulnuks USA asemel valida Venemaa. Kaks eksportivat tootjat kordas oma enne ajutiste meetmete rakendamist esitatud märkust, millele on juba vastatud ajutise määruse põhjendustes 47–54. Kuna täiendavat teavet või tõendeid ei esitatud, tuli eksportivate tootjate väited tagasi lükata.

(21)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et Hiina majanduse madala arengutaseme tõttu on tootmiskulud, nagu näiteks tööjõu- ja üldkulud, väiksemad ja seetõttu ei saa neid USAga võrrelda. Siiski ei ole üldine majandusarengu tase iseenesest asjakohane tegur võrdlusriigi valimisel, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 54. Sama äriühing väitis ka, et Hiina majanduse madalama arengutaseme tõttu on ka avalikud teenused nagu vesi, energia ja gaas odavamad kui USAs. Tuleb märkida, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a eesmärk ongi valida võrdlusriik, kus normaalväärtuse aluseks saaks võtta hinnad ja kulud, mida ei mõjuta mitteturumajanduslikud tingimused. Seetõttu ei ole hinnavõrdlus mitteturumajanduslike riikide või üleminekumajandusega riikide ja võrdlusriigi vahel iseenesest põhjendatud. Igal juhul ei esitatud mingit teavet, mis oleks tõendanud erinevusi ja võimaldanud kvantifitseerimist, või mis oleks näidanud, et eksportiv tootja oli võrdlemisel eelistatud olukorras. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi. Sama eksportiv tootja väitis veel, et lihtsama tootmisprotsessi tõttu on tootmisvahendid ning nendega seotud investeeringud ja kuluminormid märkimisväärselt erinevad. Siiski ei esitanud eksportija tõendeid selle kohta, et tema tootmisprotsess oleks oluliselt lihtsam kui tootjatel USAs, või mille põhjal saanuks komisjoni talitused kvantifitseerida väidetavate erinevuste mõju.

(22)

Sama eksportija väitis, et USA ja Hiina granuleeritud PTFE on erineva kvaliteediga, mistõttu on ka rakendused erinevad ning USA ei ole seetõttu sobiv võrdlusriik. Nagu ajutise määruse põhjenduses 53 on märgitud, tehakse kohandusi kvaliteedierinevuste, eriti saastumistaseme suhtes, millele Hiina eksportija vastu ei vaielnud. Seetõttu lükati ka see väide tagasi.

(23)

Kuna muid märkusi ei olnud esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 47–54 esitatud järeldusi USA võrdlusriigiks valimise kohta.

(24)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et ajutise määruse põhjenduses 53 esitatud kohandus kvaliteedierinevuste suhtes on ebapiisav ja normaalväärtust oleks pidanud kohandama sama palju kui ühenduse tootmisharu hinda, kui arvutati hinna ja võrdlushinna allalöömise marginaale, nagu on selgitatud sama määruse põhjenduses 98.

(25)

Tuleks märkida, et normaalväärtuse kohandamise eesmärk on võtta arvesse võrdlusriigis müüdava samasuguse toote ja vaatlusaluse toote erinevused; kahju analüüsis tehtavad kohandused arvestavad ühenduses müüdud samasuguse toote ja vaatlusaluse toote erinevusi. Kuigi võrdlusriigis müüdud samasugune toode ja ühenduse turul müüdav toode võivad olla kvaliteedilt ja põhiomadustelt sarnased, ei ole nende erinevused vaatlusalusest tootest alati päris samad. Seetõttu tehti kohandusi nii toodete erinevuste kui uurimisel saadud teabe ja tõendite põhjal. Eksportiv tootja ei esitanud mingeid tõendeid, mis näidanuks, et komisjoni esialgsete järelduste tegemisel kasutatud metoodika oleks olnud ebaõiglane ja et erinevused vaatlusaluse toote ja ühenduses müüdava samasuguste toote ning vaatlusaluse toote ja võrdlusriigis müüdava samasuguse toote vahel oleksid identsed; samuti ei esitatud teavet ega tõendeid selle kohta, et kohandused peaksid olema identsed. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi ja kinnitati ajutise määruse põhjenduses 53 esitatud järeldusi, mis käsitlevad normaalväärtuse kindlaksmääramist eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(26)

Huvitatud isikud ei olnud märkusi esitanud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 59 esitatud metoodikat.

(27)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et ajutise määruse põhjenduses 62 esitatud füüsikaliste erinevuste tõttu tehtud kohandus ei vasta tootmiskulude tegelikele erinevustele ning seetõttu tuleks kohandus üle vaadata. Ajutist dumpingumarginaali määrates tehtud kohandus põhines algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a kohaselt tehtud mõistlikul hinnangul turuväärtuse erinevuse kohta USAs. Seda metoodikat peeti hindade erinevuse ja võrreldavuse mõjutatuse hindamisel kõige täpsemaks. Hiina eksportiv tootja ei suutnud oma väidet kvantitatiivselt toetada ega esitada teavet või tõendeid selle kohta, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punktis a sätestatud metoodika oleks füüsikaliste erinevuste arvestamiseks sobimatu. Seepärast tuli kõnealune taotlus tagasi lükata. Muude võrdlust käsitlevate märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 60–64 esitatud järeldusi.

(28)

Nii nagu on märgitud ajutise määruse põhjendustes 69–82, põhines dumpingu määramine esialgses etapis faktidel, mis olid kättesaadavad mõlema Venemaal uuritud eksportiva tootja kohta.

(29)

Enne ajutiste tollimaksude kehtestamist teatati kahele Venemaa eksportivale tootjale alustest, mille põhjal kavatseti esialgsete tollimaksude kehtestamisel kasutada kättesaadavaid fakte, ning neile anti võimalus esitada täiendavaid selgitusi vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 4.

(30)

Kaks Venemaa eksportivat tootjat väitis, et nad tegid koostööd parimal võimalikul viisil ning kättesaadavate faktide kasutamine on seetõttu ebaproportsionaalne. Nad väitsid, et vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 3 oleks pidanud kasutama äriühingu enda andmeid, kuigi need polnud mitte igas suhtes laitmatud.

(31)

Sellega seoses ja nagu ajutise määruse põhjendustes 70–74 on märgitud, esitasid mõlemad äriühingud ebatäielikke, ebaõigeid ja eksitavaid andmeid. Lisaks keeldus üks äriühing esitamast dumpingumarginaali arvutamiseks vajalikku teavet või esitas need nii hilja, et neid ei saanud enam kontrollida. Ühe eksportiva tootjaga seotud Vene ettevõte keeldus koostööst.

(32)

Mõlemad äriühingud tunnistasid, et nende vastustes küsimustikule ja kontrollkäigu ajal antud vastustes on puudujääke, kuid väitsid, et need puudused ei olnud sellised, mis võinuksid ülemäära takistada piisavalt täpsete järelduste tegemist. Väideti, et puudustel on järeldustele vaid minimaalne mõju ja äriühingute esitatud andmed on piisavalt usaldusväärsed, et nende põhjal dumpingut kindlaks määrata.

(33)

Mõlema äriühingu vastuseid küsimustikule ja kontrollkäigu ajal ning pärast esialgsete järelduste avaldamist saadud teavet kontrolliti uuesti. Äriühingute esitatud selgituste põhjal esialgseid järeldusi siiski ei muudetud. Andmed, mida äriühingud esitasid küsimustikule vastates, ei olnud kooskõlas nende auditeeritud aruannetega. Seda peeti tõsiseks puuduseks. Sellistel tingimustel ei saa kehtestada usaldusväärset individuaalset dumpingumarginaali ning lähtuda tuleb üksnes kättesaadavatest andmetest.

(34)

Nii nagu on nimetatud ajutise määruse põhjenduses 72, esitas üks äriühing väga eksitavat teavet oma struktuuri kohta, mistõttu ei olnud esitatud andmeid võimalik omavahel sobitada. Ka äriühingu vastused olid märkimisväärselt ebatäielikud ja madala kvaliteediga. Teise äriühingu puhul peab mainima, et kuigi iga üksik puudus eraldi ei mõjuta märkimisväärselt dumpingu arvutamist, tekitab puuduste suur arv siiski sügavaid kahtlusi andmete usaldusväärsuses. Seetõttu ja ajutise määruse põhjenduses 71 esitatud põhjustel tuleb kasutada kättesaadavaid andmeid vastavalt algmääruse artiklile 18. Uusi tõendeid, mis võinuks järeldusi muuta, ei olnud esitatud.

(35)

Eespool nimetatud tõsiste puuduste tõttu ja kuna esitatud teavet ei saanud kontrollida, tuli järeldada, et esitatud andmed on üldiselt ebausaldusväärsed ja ebatäpsed. Seetõttu tuli mõlema äriühingu vastused küsimustikule jätta tervikuna arvesse võtmata. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 70–74 ja 75 esitatud järeldusi, nimelt et kummalegi eksportivale tootjale ei saanud kehtestada nende eneste andmetel põhinevat dumpingumarginaali, vaid tuli kasutada kättesaadavaid fakte vastavalt algmääruse artiklile 18.

(36)

Huvitatud isikud ei olnud märkusi esitanud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 76 esitatud metoodikat.

(37)

Mõlemad äriühingud väitsid, et eksporthind põhines ekslikult Eurostati andmetel CN-koodi ex 3904 61 00 alla kuuluva impordi hinnal, sest lisaks vaatlusalusele tootele kuuluvad selle koodi alla ka muud tooted, mida käesolev menetlus ei käsitle.

(38)

Siinkohal tuleb märkida, et suurt enamikku eespool nimetatud CN-koodi alla kuuluvatest toodetest liigitatakse vaatlusaluseks tooteks. Eurostati andmeid siiski kohandati esialgsete järelduste tegemisel vastavalt kättesaadavale teabele (ühenduse tootmisharu hinnang). Kuna muu usaldusväärne teave ei olnud kättesaadav, siis kasutati lõpliku dumpingumarginaali kindlaksmääramisel kõnealust metoodikat.

(39)

Üks äriühing väitis, et tema ekspordihinna määramiseks tuleb kasutada kahelt sõltumatult importijalt saadud andmeid, sest nende osa uurimisperioodi jooksul ühendusse müüdud kaubast oli üle 80 %. Üks kõnealustest importijatest ei teinud uurimise käigus täielikult koostööd. Lisaks ei olnud koostööd teinud sõltumatult importijalt saadud andmeid võimalik seostada eksportiva tootja esitatud andmetega. Seega ei olnud esitatud andmete põhjal võimalik ekspordihinda määrata ning väide tuli tagasi lükata.

(40)

Kuna muud teavet ei olnud esitatud, jäädi ajutise määruse põhjenduses 77 nimetatud metoodika juurde ning ekspordihind arvutati Eurostati andmete põhjal.

(41)

Huvitatud isikud ei olnud märkusi esitanud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 78 ja 79 esitatud järeldusi.

(42)

Kuna huvitatud isikud ei olnud märkusi esitanud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 24, 65–68 ja 80–82 esitatud dumpingumarginaali arvutamise metoodikat. Eespool nimetatut arvesse võttes on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-impordihinnast ühenduse piiril, järgmised:

(43)

Märkusi selles osas ei olnud esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 83–87 esitatud järeldusi.

(44)

Kaks Venemaa eksportivat tootjat väitis, et kahju hindamiseks ei tohiks Venemaalt pärit granuleeritud PTFE importi kumuleerida ajutise määruse põhjenduses 91 nimetatud põhjustel. Oma argumendi kinnituseks väitsid eksportivad tootjad, et ühenduse tootmisharu kasumlikkuse vähenemine 2002. aastal langes kokku impordi vähenemisega Venemaalt, samas kui 2001. aastal, mil import Venemaalt oli suurim, oli ühenduse tootmisharu kasumimarginaal kõrge. Seevastu import Hiinast kasvas paralleelselt ühenduse tootmisharu kasumimarginaali langusega. Eksportija jõudis järeldusele, et sellest tulenevalt ei saanud kahju põhjustada import Venemaalt ning seetõttu ei olnud kumulatsioon põhjendatud.

(45)

Tuleb märkida, nagu ka ajutise määruse põhjenduses 90 on nimetatud, et Venemaa ja Hiina hinnasuundumused on sarnased. Kogu uurimisperioodi jooksul oli igaaastane hinnalangus protsentides märkimisväärne. Nii Venemaalt kui Hiinast pärit impordi hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest oluliselt madalamad ajavahemikul 1. jaanuarist 2001 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”). Lisaks tuleb märkida, et Venemaalt pärit import püsis pärast 2002. aasta langust edaspidi stabiilsena ning isegi suurenes pisut uurimisperioodi jooksul. Lõplikud järeldused näitasid, et Hiinast ja Venemaalt pärit PTFE konkureerisid omavahel ühenduse turul. Seetõttu ning silmas pidades ajutise määruse põhjendustes 89–92 esitatud argumente, ei ole põhjust järeldada, et Venemaalt pärit importi ei tohiks kumuleerida. Eespool nimetatud väide lükati seega tagasi.

(46)

Täiendavaid märkusi selles osas ei olnud esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 88–93 esitatud järeldusi.

(47)

Märkusi selles osas ei olnud esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 94–96 esitatud järeldusi.

(48)

Üks Hiina eksportiv tootja väljendas oma muret seoses ühenduse tootmisharu hindade arvutamisel kasutatud esialgsete impordijärgsete kulude määramisega. Eksportija väitis, et kulud on suuremad, kui esialgsetes arvutustes kasutatud, kuid ta ei esitanud oma väite kinnitamiseks ühtki täiendavat tõendit. Esialgses etapis määrati impordijärgsed kulud kahe koostööd teinud importija poolt esitatud tegelike andmete põhjal. Ühe importija vastuseid kontrolliti. Kuigi teise importija andmeid ei kontrollitud, olid need kooskõlas esimese importija poolt esitatud kontrollitud andmetega ning seetõttu peeti neid piisavalt usaldusväärseteks. Sellest tulenevalt peeti importijate esitatud andmeid usaldusväärsemateks, kui Hiina eksportivate tootjate hinnanguid, mille põhjendamiseks nad ei olnud esitanud ühtki tõendit. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(49)

Üks Hiina eksportiv tootja juhtis tähelepanu kirjaveale imporditollide kohandamisarvutustes. Seetõttu parandati imporditollide kohandust kõikide Hiina eksportivate tootjate suhtes vastavalt uurimisperioodi jooksul kohaldatavale tollimaksumäärale.

(50)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 98 on kirjeldatud, uuriti, kas ühenduse tootmisharu müüdud samasuguse toote ja Venemaalt ja Hiinast imporditud vaatlusaluse toote kvaliteedierinevustest tingitud kohandamine on põhjendatud.

(51)

Ühenduse tootmisharu väitis, et järeltöötlemine on vajalik vaid väheste imporditud tooteliikide puhul, nt reaktorpiisk. Lisaks väitis ühenduse tootmisharu, et paagutatud materjali tootmiseks vajavad ka nende tooted edasist töötlemist ning seetõttu ei ole impordihindu vaja kohandada. Venemaa eksportivad tootjad edastasid samuti teavet kõrgekvaliteediliste järeltöötlemist mitte vajavate tooteliikide müügi kohta.

(52)

Leiti, et teatavad Venemaa eksportivate tootjate poolt toodetavad PTFE liigid on kõrge kvaliteediga, mistõttu saab neid kasutada ilma edasise töötlemiseta. Neid tooteliike müüdi uurimisperioodi jooksul siiski tühistes kogustes ning peamiselt katsetamise eesmärgil. Koostööd tegevatelt kasutajatelt saadud andmete põhjal moodustas Venemaalt imporditud kõrgekvaliteediline PTFE vaid 1,4 % nende koguimpordist.

(53)

Lisaks leiti, et kõik muud granuleeritud PTFE kvaliteediklassid vajasid järeltöötlemist, peamiselt kuumutamist ja lisajahvatamist. Seda protsessi tuleb eristada paagutatud PTFE tootmiseks vajalikust protsessist, mis on spetsiifiline järeltöötlemise järgne protsess. Esialgses etapis tehtud kohandus kajastab täpselt erinevusi ühenduse tootmisharu toodetud samasuguse toote ja vaatlusaluse toote vahel, ega sisalda granuleeritud PTFE paagutatud kvaliteediklasside tootmisel lisanduvaid töötlemiskulusid. Seepärast ei võetud ühenduse tootmisharu väidet arvesse.

(54)

Üks Venemaa eksportiv tootja ja üks granuleeritud PTFE importija Venemaalt väitsid, et isegi pärast järeltöötlemist on selle eksportiva tootja eksporditud PTFE madalama kvaliteediga, kui ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud granuleeritud PTFE. Eksportiv tootja lisas, et järeltöötlemine ainult tasakaalustab kvaliteedierinevusi, mis on seotud osakese suuruse ja toote puhtusega, muutmata muid põhilisi kvaliteedikriteeriume nagu tõmbetugevus ja venivus, mis mõjutavad oluliselt Venemaa granuleeritud PTFE kvaliteeti ja sellest tulenevalt pooltoote kvaliteeti. Väite tõendamiseks esitas eelnimetatud importija katsetulemused, mis väidetavalt näitasid, et ühenduse tootjate toodetud granuleeritud PTFE ja Venemaalt imporditud järeltöödeldud granuleeritud PTFE on kvaliteedilt erinevad. Sellest tulenevalt leiti, et kohanduste puhul tuleks arvestada lisaks järeltöötlemise kuludele ka muid tegureid.

(55)

Uurimisega neid väiteid siiski ei kinnitatud. Leiti, et importija esitatud katsetulemused ei olnud representatiivsed vaid pigem mitte tõsiselt võetavad, sest katsetamiseks oli valitud vaid üks tootepartii. Testitud granuleeritud PTFE partii oli valitud nii, et see oli kooskõlas vastavate normidega, kuigi toote tehnilised näitajad olid erinevad. Seetõttu leiti, et esitatud andmed ei võimalda üldistamist. Eespool nimetatud Venemaa eksportiva tootja ja importija esitatud andmete põhjal ei olnud võimalik väidetavat kvaliteedierinevust kindlaks määrata. Seetõttu kinnitati, et sellelt eksportivalt tootjalt imporditav granuleeritud PTFE on pärast järeltöötlemist samasuguse kvaliteediga kui ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud granuleeritud PTFE ning seda võib kasutada paljudes sarnastes rakendustes.

(56)

Eespool nimetatud arvesse võttes leiti, et esialgne kohandus hindade allalöömise marginaali arvutamisel oli põhjendatud. Kohandust korrigeeriti kahe kasutaja esitatud kontrollitud andmete põhjal, mis võimaldasid impordijärgsete kulude täpset arvutamist. Seega saadi kohanduse määraks 36,7 % asjaomaste kasutajate/importijate ostuhinnast.

(57)

Võttes arvesse eespool nimetatud korrigeerimist kinnitatakse ajutise määruse põhjendusi 97–98 muude märkuste puudumisel.

(58)

Tooteliikide omavaheline võrdlus näitas, et Venemaalt ja Hiinast pärit vaatlusalust toodet müüdi ühenduses hinnaga, mis uurimisperioodi jooksul oli ühenduse hindadest madalam vastavalt 20,5 % ja 13,5 % (väljendatuna protsendina ühenduse tootmisharu hindadest).

(59)

Mõned huvitatud isikud osutasid mõne kahjuteguri positiivsele suundumusele ning väitsid, et ainuüksi muude kahjutegurite (nt müügihinnad ja kasumlikkus) negatiivsest suundumusest ei piisa, et järeldada, et ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju.

(60)

Algmääruse artikli 3 lõikes 5 sätestatakse, et uurides dumpinguhinnaga impordi mõju asjaomasele ühenduse tootmisharule, hinnatakse kõiki asjakohaseid tootmisharu seisundit mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid, kuid otsustamisel ei saa pidada määravaks ühte või ka mitut loetletud tegurit. Seetõttu ei eeldata, et ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju kindlakstegemisel peaksid kõik kahjutegurid näitama negatiivset suundumust.

(61)

Selle põhjal on ühenduse tootmisharu kahju hindamisel on oluline arvestada ühenduse üldist majanduslikku olukorda. Põhjendatud järelduste tegemiseks ei tohiks teatavate kahjutegurite positiivseid arenguid vaadata eraldi, vaid laiemas kontekstis, st koos teiste kahjutegurite arenguga. Praegusel juhul ja nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 117 tuleb mõningate kahjutegurite positiivset suundumust vaadata ühenduse tootmisharu üldiste negatiivsete impordist tingitud tulemuste kontekstis ning arvestada ühenduse tootmisharu reaktsiooni sellele. Ühenduse tootmisharu üldine kahjustatud olukord kajastub eriti müügihindade ja kasumlikkuse languses.

(62)

Seetõttu leiti, et esialgsete järelduste tegemisel kasutatud lähenemisviis oli mõistlik ning kooskõlas algmäärusega, mistõttu seda kasutatakse ka lõplike järelduste tegemisel.

(63)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu oli võimeline tootmisvõimsust, -mahtu ja tootmisvõimsuse rakendamist suurendama, kuigi tarbimine ühenduses vähenes, mis viitab sellele, et ühenduse tootmisharu ei ole kandnud kahju.

(64)

Tarbimine vähenes (12 %) ainult 2002. aastal, kui vähenes ka ühenduse tootmisharu tootmismaht vastavalt 13 %; tootmisvõimsuse rakendamine vähenes samuti samal aastal. Seetõttu ja nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 102, pidi ühenduse tootmisharu vähendama müügihindu, et seeläbi saavutada suuremat müügimahtu ja konkureerida dumpinguhinnaga impordiga. Sellest hoolimata vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht 2002. aastal ikkagi mõnevõrra.

(65)

Tootmismahu arengut tuleb vaadata laiemalt kui ainult seostatuna ühenduse tarbimisega. Ajutise määruse põhjenduses 134 on märgitud, et ühenduse tootmisharu eksport kasvas mõnevõrra, mis mõjutas ka tootmisnäitajaid. Granuleeritud PTFE tootmismahu suurenemist võib osaliselt selgitada sellega, et ühenduse tootjad suurendasid granuleeritud PTFEd ühenduse-sisest kasutust, nt ühendite ja mikroniseeritud liikide tootmisel. Tootmismahu ja tootmisvõimsuse üldine suurenemine vaatlusalusel perioodil on tingitud ka ühenduse tootmisharu püüdest reageerida dumpinguhinnaga impordile, üritades kasvatada müügimahtu, mistõttu kannatasid müügihind ja kasumlikkus.

(66)

Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 101 ja 102 esitatud järeldusi.

(67)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et müügimahu ja turuosa suurenemine koos nõudluse samaaegse vähenemisega viitavad kindlalt sellele, et ühenduse tootmisharu ei kandnud olulist kahju. Venemaa eksportiv tootja väitis ka, et müügi kasvu ei saa põhjendada sellega, et müügihindade vähendamine oli ühenduse tootmisharu strateegia konkureerimaks odava importtoodanguga. Selles kontekstis võrreldi ühenduse tootmisharu müügimahtude arengut impordiga Venemaalt, mis väidetavalt näitas langustrendi hoolimata impordihindade langusest.

(68)

Venemaa impordiandmete analüüs andis siiski veidi erineva pildi. Kuigi import Venemaalt ja selle turuosa vähenes märgatavalt ajavahemikul 2001–2002, oli langus ajavahemikul 2002–2003 marginaalne ning uurimisperioodi jooksul import isegi mõnevõrra suurenes. Venemaalt pärit impordi hinnad langesid aga pidevalt kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Samas langesid Hiinast pärit impordi hinnad veelgi rohkem, ning impordi müügimaht ja turuosa kasvasid oluliselt samal ajavahemikul. See näitab, et Venemaa eksportijad olid sunnitud, nii nagu ühenduse tööstusharugi, ühenduse turule suunatud odava Hiina impordi tõttu ja selleks, et saada tagasi turuosa ühenduses, hindu veelgi langetama. Kuna Venemaalt ja Hiinast pärit import on kumuleeritud, on asjakohane analüüsida mõlemaid eksportivaid riike üheskoos, mitte eraldi. Siinkohal meenutatakse, et impordi turuosa oli jätkuvalt väga kõrge ja hinnad langesid järsult ning olid märkimisväärselt madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad. Seetõttu tuli Venemaa eksportiva tootja väide tagasi lükata.

(69)

Ühenduse tootmisharu müügimahu ja turuosa suurenemist tuleb vaadata seoses samaaegselt toimunud müügiväärtuse ja ühikuhinna langusega, mis on tingitud dumpinghinnaga impordist ja selle negatiivsest mõjust ühenduse tootmisharu kasumlikkusele. Nagu käesoleva määruse põhjenduses 61 märgitud, ei tohiks põhjendatud järelduste tegemisel vaadata teatavate kahjutegurite positiivseid arenguid omaette, vaid laiemas kontekstis koos teiste kahjutegurite arenguga.

(70)

Märkusi selles osas ei olnud esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 103 ja 104 esitatud järeldusi.

(71)

Üks Hiina ja kaks Venemaa eksportivat tootjat väitsid, et ühenduse tootmisharu varud vähenesid oluliselt 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel perioodil, mis näitab, et olulist kahju ei kantud.

(72)

Siinkohal märgitakse, et varude liikumine vaatlusalusel perioodil ei olnud märkimisväärne ega näidanud selget suundumust. Aastatel 2001–2002 vähenesid varud tõepoolest 13 %, 2002–2003 varud kasvasid 23 protsendipunkti võrra ja vähenesid taas uurimisperioodi jooksul 17 protsendipunkti võrra. Lisaks tuleb märkida, et varud vähenesid 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel ainult 216 tonni võrra, mis on 4,3 % ühenduse tootmisharu müügimahust 2003. aastal ja 3,9 % müügimahust uurimisperioodi jooksul.

(73)

Ühenduse tootmisharu tootis granuleeritud PTFEd peamiselt tellimuse alusel ja seetõttu moodustuvad varud tavaliselt kaupadest, mis ootavad ärasaatmist kliendile. Seetõttu on varude suurenemine 2003. aastal tingitud peamiselt viivitustest kaupade kohaletoimetamisel ning seda ei saa pidada kaalukaks kahjuteguriks, sest sel puudub igasugune mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale. Varude muutumist ei peetud käesoleval juhul kaalukaks kahjuteguriks.

(74)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et varude suurenemine 2003. aastal, nimelt aasta enne uurimisperioodi, tekitas kahju ühenduse tootmisharule, sest ühenduse tootmisharu oleks uurimisperioodi jooksul olnud sunnitud kasvanud varud odavama hinnaga maha müüma. Nagu juba nimetatud põhjenduses 73, toodeti peamiselt tellimuse alusel ning varude kasv 2003. aastal on tõenäoliselt tingitud viivitustest kaupade kohaletoimetamisel samas kui kliendid ja hinnad olid juba kokku lepitud. Igal juhul ei saa varude suurenemist 2003. aastal 283 tonni võrra pidada oluliseks, sest see moodustab ainult 5,6 % selle aasta müügimahust. Seetõttu jõuti järeldusele, et varude suurenemine enne uurimisperioodi ei saanud tekitada olulist kahju ühenduse tootmisharule.

(75)

Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata ning kinnitati ajutise määruse põhjenduses 105 esitatud järeldusi.

(76)

Samad eksportivad tootjad väitsid, et ühenduse müügihindade negatiivset suundumust ei saa käsitleda kaaluka kahjutegurina, sest PTFE hinnad olid turujõududest tulenevalt langenud terves maailmas. Üks eksportiv tootja seadis kahtluse alla ka arvutuste paikapidavuse, kuid ei esitanud mingeid tõendeid, mis oleksid näidanud, mis osas arvutused ei olnud õiged.

(77)

Ühenduse müügihindade esialgsetes arvutustes vigu ei leitud ning need kinnitati.

(78)

Kinnitatakse veelkord, et ühenduse müügihinnad langesid vaatlusalusel perioodil märgatavalt, mis mõjutas oluliselt ühenduse tootmisharu kasumlikkust. Kinnitatakse samuti, et müügihindu peeti kahju arvestamisel üheks peamiseks teguriks, sest need mõjutavad otseselt ühenduse tootmisharu finantsolukorda. Seetõttu kinnitati, et hinnad on uurimises suurt tähtsust omav tegur ning kõnealuse eksportiva tootja väide selles küsimuses tuli tagasi lükata.

(79)

Väide selle kohta, et hinnad langesid maailmas tervikuna, ei leidnud mingit kinnitust tegurite näol, mis võimaldaksid väita, et hinnalangus tulenes näiteks tootmiskulude vähenemisest. Seetõttu kinnitati, et hinnad on uurimises suurt tähtsust omav tegur ning kõnealuse eksportiva tootja väide tuli kahjuanalüüsi seisukohast tagasi lükata. Väite ülejäänud osa käsitleb pigem põhjuslike seoste küsimust ning seetõttu käsitletakse seda edaspidi põhjendustes 106 ja 107.

(80)

Muid märkusi selles osas ei olnud esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 106 esitatud järeldusi.

(81)

Väidetavalt ei suudetud esialgsetes järeldustes põhjendada ühenduse tootmisharu kasvu, eelkõige võrdluses ühenduse tarbimise vähenemisega vaatlusalusel perioodil. Kuna ühenduse tootmisharu kasvu tingis tema turuosa areng, viidatakse siinkohal ajutise määruse põhjendusele 103 ja käesoleva määruse põhjendustele 67 ja 69.

(82)

Üks Hiina eksportiv tootja esitas vastuväite esialgsetele järeldustele, kus väideti, et kapitali kaasamise võime ei ole arvestatav kahjutegur.

(83)

Ajutise määruse põhjenduses 109 leitakse, et kuna ühenduse tootjad kuuluvad suurematesse kontsernidesse ning nende rahastamine toimub kontsernisiseste rahakoondamissüsteemide kaudu, siis ei ole kapitali kaasamise võime arvestatav kahjutegur; isegi kui mõned kontsernidesse kuuluvad tootjad on kandnud suurt kahju, ei mõjuta see üldiselt kapitali kaasamise võimet. Hiina eksportiv tootja ei selgitanud, millises osas ta järeldustega nõus ei ole, samuti ei esitanud ta väite kinnituseks muid selgitusi. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata ja kinnitada ajutise määruse põhjendusi 108 ja 109.

(84)

Mõned eksportivad tootjad märkisid, et ühenduse tootmisharu kasumlikkus on suurenenud 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel perioodil, mida esialgsetes järeldustes ei olnud arvesse võetud.

(85)

Väide tuli tagasi lükata, sest ühenduse tootmisharu kasumlikkust kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli analüüsitud ajutises määruses. Kasumlikkuse tõus 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel perioodil ei kummuta järeldust, et kasumlikkus langes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel märgatavalt, nimelt 9,2 protsendipunkti. Kasumlikkus uurimisperioodi jooksul oli napilt üle kasumiläve (0,1 %) ning oleks olnud veelgi väiksem, kui ühenduse tootmisharu oleks hoidnud hindu samal tasemel, millisel juhul oleks vähenenud ühenduse turuosa ja müügimahud. Seetõttu jõuti järeldusele, et kõnealune kahjutegur näitab selgelt negatiivset suundumust vaatlusaluse perioodi jooksul.

(86)

Muid märkusi selles osas ei olnud esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 110 ja 111 esitatud järeldusi.

(87)

Nii Hiina kui ka kaks Vene eksportivat tootjat kordasid oma väidet tööhõive ja tootlikkuse arengu kohta, lisades, et nimetatud tegurid ei osuta olulise kahju tekkimisele. Uut teavet selles osas ei esitatud ja seega jäävad ajutise määruse põhjenduses 112 esitatud esialgsed järeldused muutmata.

(88)

Lõpuks väitsid eespool nimetatud eksportivad tootjad, et ühenduse tootmisharu suurenenud eksport vaatlusalusel perioodil näitab, et see ei kandnud olulist kahju.

(89)

Sellega seoses tuleb selgitada, et ajutise määruse põhjenduses 134 märgiti ekslikult, et vaatlusalusel perioodil suurenes eksport 3 %. Tegelikult suurenes ühenduse tootmisharu eksport 54 %. Nagu samas ajutise määruse põhjenduses õigesti märgiti, moodustas suurenenud eksport siiski ainult 12,7 % ühenduse tootmisharu müügi kogumahust uurimisperioodil. Seega võib kinnitada, et absoluutarvudes ei olnud suurenemine märkimisväärne (ligikaudu 250 tonni). Kuigi eksportmüük suurenes, moodustas see siiski ainult väikese osa ühenduse tootmisharu müügi kogumahust. Järelikult ei näita ekspordi suurenemine ühenduse tootmisharu head seisukorda.

(90)

Märkusi selles osas ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 113 esitatud järeldusi.

(91)

Märkusi selles osas ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 114 esitatud järeldusi.

(92)

Märkusi selles osas ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 116 esitatud järeldusi.

(93)

Kuna teatavate huvitatud isikute väited põhinesid kaebuses esitatud teabel, tuleb märkida, et esialgsed järeldused tehti uurimisperioodi jooksul ühenduse tootjate poolt esitatud kontrollitud andmete alusel.

(94)

Eespool esitatud argumentide põhjal järeldati, et vaatamata mõnede kahjutegurite positiivsele suundumusele ühenduse tootmisharu üldine finantsseisund halvenes märgatavalt vaatlusalusel perioodil ning uurimisperioodil kandis tootmisharu olulist kahju.

(95)

Seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 101–120 esitatud järeldusi ühenduse tootmisharu seisundi ja kahju kohta.

(96)

Märkusi selles osas ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 122–126 esitatud järeldusi.

(97)

Mõned huvitatud isikud kordasid, et hindu mõjutav tegur ühenduse turul on tarbimise ja nõudluse vähenemine, ning seda, ja mitte dumpinguhinnaga importi, tuleb pidada ühenduse tootmisharu hindade ja kasumi languse peamiseks põhjuseks. Need isikud aga ei esitanud uut teavet ega tõendeid, vaid lihtsalt kordasid enne ajutiste tollimaksude kehtestamist esitatud väiteid. Lisaks väideti, et ajutise määruse põhjenduses 127 esitatud võrdlus tarbimise vähenemise ja ühenduse kauba turuväärtuse vähenemise vahel ei ole asjakohane, kuna müügihinnad ei sõltu ainult tarbimise ja nõudluse arengust, vaid ka pakkumisest.

(98)

Kuigi tavapärastes konkurentsitingimustes on hindade aluseks tõepoolest nõudluse ja pakkumise vahekord, tuleb meenutada, et antud juhul olid tavapärased turustamistingimused dumpingu tõttu häiritud. Uurimise käigus selgus, et kõik eksportivad tootjad kasutasid uurimisperioodil märkimisväärses ulatuses dumpingut ning müüsid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul turuhinnast madalama hinnaga, mis avaldas tugevat survet ühenduse tootmisharu hindadele.

(99)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 129 on rõhutatud, langesid Venemaa ja Hiina impordihinnad oluliselt suuremal määral kui ühenduse tarbimine samal perioodil. Lisaks sellele vähenesid impordihinnad vaatlusalustest riikidest märgatavalt, samas kui tarbimine jäi alates 2002. aastast suhteliselt stabiilseks ja isegi suurenes pisut. Samal ajal vähenesid impordi müügihinnad muudest kolmandatest riikidest oluliselt vähem kui impordihinnad Venemaalt ja Hiinast. Seetõttu ei saa tuvastada otsest sõltuvust tarbimise vähenemise ja ühenduse tootmisharu hindade vahel ning seega järeldati, et tarbimise muutumine ei saa avaldada sellist mõju, et dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju ei saaks pidada oluliseks. Dumpinguhinnaga impordi turuosa on märkimisväärne (ligikaudu 35 %) ning kaupa müüdi väga madala hinnaga. Võrreldes sellega on tarbimise vähenemise (see toimus ainult kuni 2002. aastani) mõju väga väike. Lisaks ei kaotanud ühenduse tootmisharu vähenenud tarbimise tõttu mastaabisäästu.

(100)

Seda vastuolu hindade languse ja tarbimise vähenemise vahel tõendab ka asjaolu, et tarbimise vähenemine ei olnud kooskõlas ka granuleeritud PTFE väärtuse vähenemisega ühenduse turul. Seetõttu oli turuväärtuse ja tarbimise võrdlus põhjendatud, kuid mitte ainus näitaja hindamaks, kas ühenduse tootmisharu hinnalanguse põhjustas dumpinguhinnaga import.

(101)

Märkusi selles osas ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 127–129 esitatud järeldusi.

(102)

Märkusi selles osas ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 130 esitatud järeldusi.

(103)

Väideti, et kuigi kaebust mitteesitanud ühenduse tootjad kandsid kahju, oli see erinevalt ühenduse tootmisharust pigem turuosa kui kasumi kaotus. Selle põhjal väideti, et üks ja seesama tegur (st dumpinguhinnaga import) ei saanud avaldada sellist kahjustavat mõju ühenduse tootjate – nii kaebuse esitanute kui mitteesitanute – seisundile. Niisiis järeldati, et ühenduse tootjatele tekitasid olulist kahju muud tegurid.

(104)

Kõnealune väide tuli tagasi lükata. Nagu ajutise määruse põhjenduses 103 märgitakse, seisavad tootjad madala hinnaga impordi puhul valiku ees – kas säilitada müügihinnad oma müügimahu ja turuosa negatiivse arengu hinnaga või alandada oma müügihindu, et tagada nii palju kui võimalik majanduslikku mastaabisäästu ja kaitsta turupositsiooni. Seetõttu on tavaline, et mitmed tootjad valivad erinevad strateegiad ja et nende tootjate kahju väljendub kas nende turuosa või müügihindade negatiivses arengus või nende kahe kombinatsioonis, mis lõpuks viib kasumi vähenemisele. Arvestades olulist dumpingut, märkimisväärset impordimahtu ja turuosa, olulist hindade allalöömist ja dumpinguhinnaga impordi järsku hinnalangust, võib muude põhjuste puudumisel järeldada, et ühenduse tootmisharu raske olukorra põhjustajaks on dumpinguhinnaga import.

(105)

Märkusi selles osas ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 133 esitatud järeldusi.

(106)

Eurostati andmetel toimuva impordihindade langustendentsi ja eriti USA ja Šveitsi impordihindade languse alusel väideti, et granuleeritud PTFE hinnad on langenud üldiselt kogu ühenduse turul. Sellise hindade langustendentsi põhjuseks võib olla ka asjaolu, et granuleeritud PTFE turg on ahenemas, st nõudlus ja tarbimine on vähenemas. Seega on ühenduse tootmisharu müügihindade languse põhjuseks pigem üldine langustendents kui dumpinguhinnaga import vaatlusalustest riikidest.

(107)

Tuleb märkida, et Eurostati andmetel näitas impordihinna analüüs, et üldised ja eriti Šveitsi ja USA impordihinnad olid oluliselt kõrgemad Hiina, Venemaa ja ühenduse tootmisharu impordihinna tasemest. Samuti olid kaebust mitteesitanud ühenduse tootjate hinnad kõrgemad ühenduse tootmisharu hinnatasemest. Seetõttu järeldati, et kolmandad riigid ja kaebuse mitteesitanud ühenduse tootjad ei avaldanud hindadele sellist konkurentsisurvet, mida võiks pidada oluliseks kahju allikaks.

(108)

Kuigi ühenduse tarbimine vähenes märgatavalt ajavahemikul 2001–2002, püsis see seejärel suhteliselt stabiilsena ja isegi kasvas veidi. Nimetatud kasv jätkus pärast uurimisperioodi. Seetõttu ei saa granuleeritud PTFE turgu pidada ahenevaks turuks.

(109)

Eespool esitatud argumentide põhjal järeldati, et vaatlusaluse perioodi üldine majanduslik langus ei mõjutanud põhjuslikku seost Hiinast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(110)

Mõned koostööd tegevad eksportivad tootjad väitsid, et ajutise määruse põhjenduses 135 esitatud esialgne järeldus – et ühenduse tootmisharu tootmiskulud vähenesid – ei ole kooskõlas kaebuses esitatud andmetega, mille kohaselt ühenduse tootmisharu ühiku maksumus kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul. Nad väitsid, et oleks tulnud uurida, kas nimetatud kulude tõus oli ühenduse tootmisharu olulise kahju põhjuseks. Sellega seoses tuleb märkida, et ajutise määruse põhjenduses 135 esitatud järeldus põhines andmetel, mida kontrolliti Euroopa tootjate valdustesse tehtud mitmete kontrollkäikude ajal. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(111)

Teine eksportiv tootja väitis, ühenduse tootmisharu alandas müügihindu ebavajalikult madalale tasemele, mida tõendab asjaolu, et vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse tootmisharu müügimaht kasvas ning turuosa mitte ainult ei säilinud endisel tasemel, vaid suurenes. Peale selle väideti, et kasumlikkuse vähenemise põhjuseks oli pigem tootmisvõimsuse vähesest kasutusest ja palgatõusust tingitud ühiku maksumuse tõus kui vaadeldav import.

(112)

Esiteks tuleb märkida, et vastupidiselt selle eksportiva tootja väitele vähenesid ühenduse tootmisharu tootmiskulud vaatlusalusel perioodil, mistõttu seda ei saa pidada ühenduse tootmisharu kasumlikkuse vähenemise põhjuseks. Kuigi on tõsi, et ühenduse tootmisharu suutis turupositsiooni säilitada ja isegi turuosa suurendada, toimus see kasumlikkuse vähenemise hinnaga. Tuleb meenutada, et vaadeldav import toimus kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse tootmisharu hindadest oluliselt madalama hinnaga, ning ühenduse tootmisharu turuosa tõus seda ei kompenseerinud.

(113)

Eelpool esitatud andmete põhjal järeldati, et kuna ühenduse tootmisharu tootmistegevus oli tõhus ja tootmiskulud vähenesid, ei olnud ühenduse tootmisharu kantud oluline kahju enda tekitatud. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 135 esitatud järeldusi.

(114)

Kaks Venemaa eksportivat tootjat väitsid, et vaatlusalusel perioodil tõusis märgatavalt vähemalt kahe ühenduse tootja granuleeritud PTFE müük suletud turul. Väideti, et arvestades sellise müügi tavapärast kahjumlikkust, võib müügi suurenemist suletud turul pidada üheks võimalikuks ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju põhjuseks.

(115)

Uurimise käigus selgus, et müük suletud turul moodustas ainult ligikaudu 5 % ühenduse tootmisharu toodangu kogumahust uurimisperioodil. Arvestades nimetatud väikest mahtu, järeldati, et isegi kui see oli kahjumlik, ei saanud müük suletud turul mõjutada põhjuslikku seost Hiinast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(116)

Üks eksportiv tootja väitis, et kuna vaatlusalustest riikidest imporditud granuleeritud PTFE oli üldiselt madalama kvaliteediga ega konkureerinud ühenduse tootmisharu müüdud tootega ühenduse turul, ei saanud vaadeldav import põhjustada ühenduse tootmisharule olulist kahju.

(117)

Tuleb meenutada, et käesoleva määruse põhjendustes 12–14 järeldati, et hoolimata erinevatest tooteliikidest (sealhulgas kvaliteedierinevustest), on ühenduse tootmisharu toodetud granuleeritud PTFEl ja vaatlusalustest riikidest imporditud vaatlusalusel tootel samad füüsikalised omadused ja sama peamine kasutusotstarve. Nagu ajutise määruse põhjendustes 16, 90 ja 92 ning käesoleva määruse põhjenduses 10 on järeldatud, näitas ka uurimine, et kõik imporditud tooteliigid konkureerivad ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud toodetega. Seepärast tuli eeltoodud väide tagasi lükata.

(118)

Nagu käesoleva määruse põhjenduses 89 on märgitud, kasvas ühenduse tootmisharu eksportmüük 54 %. Kinnitust leidsid ajutise määruse põhjenduses 134 esitatud peamised järeldused selle kohta, et suurenenud eksport moodustas ainult väikese osa ühenduse tootmisharu müügi kogumahust (nimelt 12,7 % uurimisperioodil). Märkusi selles osas ei esitatud ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 134 esitatud järeldusi.

(119)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et USA dollari odavnemine euro suhtes võis põhjustada ühenduse tootmisharule olulist kahju. Väideti, et i) USA dollari odavnemine vähendas ühenduse tootmisharu eksportmüüki USAsse ja ii) suurendas Venemaa ja Hiina impordi konkurentsivõimet.

(120)

Ühenduse tootmisharu eksportmüügi osas ei esitanud need isikud mingeid tõendeid, vaid tuginesid oma väites ainult oletustele. Nad ei täpsustanud, kas nende arvates vähenes ühenduse tootmisharu eksportmüügi maht või väärtus või mõlemad. Nagu käesoleva määruse põhjenduses 118 on kirjeldatud, suurenes ühenduse tootmisharu eksportmüük vaatlusaluse perioodi jooksul 54 %. Nagu ajutise määruse põhjenduses 134 on märgitud, oli ühenduse tootmisharu eksportmüügi kasumimarginaal suurem kui müügi kasumimarginaal ühenduse turul. Seepärast ei saa väita, et ühenduse tootmisharu eksportmüügi arengul oli tootmisharu olukorrale negatiivne mõju.

(121)

Venemaalt ja Hiinast imporditud toodet müüdi märkimisväärselt madala dumpinguhinnaga; Venemaa puhul oli dumpingumarginaal kuni 36,6 % ja Hiina puhul peaaegu 100 %. Muude riikide import ühendusse moodustas ligikaudu 25 % ühenduse tarbimisest ja toimus hoolimata USA dollari odavnemisest märgatavalt kõrgemate hindadega kui Venemaalt ja Hiinast pärit import. Lisaks toimus vaadeldav import kogu perioodi jooksul ühenduse hindadest oluliselt madalama hinnaga, mis kaugelt ületas USA dollari odavnemise määra euro suhtes. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(122)

Eespool nimetatud kaalutluste ja muude ajutise määruse põhjendustes 121–138 sisalduvate asjaolude põhjal leiti, et Venemaalt ja Hiinast pärit import on põhjustanud ühenduse tootmisharule materiaalset kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(123)

Mitmed kasutajad kordasid peamist kartust, et lõplike meetmete kehtestamine võib avaldada tõsist kahjustavat mõju nende finantsolukorrale, kuna neil ei ole võimalik suunata dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest tulenevat oodatavat kulude kasvu edasi klientidele.

(124)

Pärast esialgsete järelduste avaldamist võeti ühendust viie kasutaja/töötlejaga, kes ei olnud seni koostööd teinud, ning paluti neil täita küsimustik. Kõnealused kasutajad/ töötlejad, kes taotlesid küsimustikku alles pärast esialgsete meetmete kehtestamist, olid ühenduse institutsioonidele seni teadmata. Selgus, et mitmed nimetatud kasutajad importisid enamiku oma tootmis/töötlemisprotsessis kasutatavast granuleeritud PTFEst vaatlusalustest riikidest. Need kasutajad esindasid suurt osa nii Venemaalt ja Hiinast pärit impordi kogumahust kui ka ühenduse tarbimisest. Nad väitsid, et dumpinguvastased meetmed avaldavad märkimisväärset mõju nende kasumlikkusele. Arvestades tekkinud olukorda, enne esialgsete meetmete kehtestamist koostööd teinud kasutajate vähest hulka ja dumpinguvastaste meetmete kehtestamise väidetavat mõju, peeti võimalikult representatiivsete tulemuste saamiseks põhjendatuks nende vastuste vastuvõtmine, kuigi need esitati uurimise hilisel etapil.

(125)

Küsimustikule vastas neli kasutajat (üks ainult osaliselt). Üks kasutaja oli granuleeritud PTFE töötleja/transformeerija, kelle toodangust osa konkureeris granuleeritud PTFE turul otseselt ühenduse tootjatega, teised kasutajad olid töötlejad, kes tootsid pool- ja valmistooteid, kasutades tootmisprotsessis granuleeritud PTFEd. Enne esialgsete meetmete kehtestamist koostööd teinud kasutajatel ja nendel, kes andsid endast teada pärast esialgsete tollimaksude kehtestamist, paluti esitada lisateavet tootmiskulude kohta, et täiendada esialgsete järelduste tegemisel kasutatud andmeid ning koostada üksikasjalik süvaanalüüs erinevate kasutajate olukorra kohta arvutamaks dumpinguvastaste meetmete täpset mõju nende kasumlikkusele. Lisateavet esitas ainult neli äriühingut. Kokkuvõttes tegi koostööd seitse kasutajat, kes esindavad 67,8 % vaatlusalustest riikidest pärit impordist ja 41,3 % ühenduse kogutarbimisest.

(126)

Täiendava uurimise käigus selgus, et lõplikud dumpinguvastased tollimaksud avaldavad kasutajatele märkimisväärselt erinevat mõju sõltuvalt tootmisprotsessis kasutatava imporditud PTFE kogusest. Arvutuste aluseks võeti eeldus, et ükski kasutaja ei saa hinnatõusu suunata edasi tarbijatele. Võimalikul halvimal juhul oleks kahe äriühingu puhul, kes tarnivad 70–80 % granuleeritud PTFEst vaatlusalustest riikidest, meetmete mõju kasumlikkusele kuni 7,5 %. Muude koostööd tegevate kasutajate puhul, kes impordivad vähem kui 30 % toorainest vaatlusalustest riikidest, oleks mõju maksimaalselt 2,7 % eeldusel, et nad ei saa hinnatõusu isegi osaliselt edasi suunata tarbijatele.

(127)

Tuleb siiski märkida, et uurimine kinnitas asjaolu, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest tulenev hinnatõus ühenduses suunatakse tõenäoliselt lõpptarbijale. Seoses sellega järeldati, et tugeva hinnasurve peamiseks põhjustajaks ühenduses on Hiinast ja Venemaalt pärit madala hinnaga import. Seepärast võib arvata, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega granuleeritud PTFE hinnatase ühenduses üldiselt tõuseb. Lisaks selgus uurimise käigus, et osaliselt müüsid tootmisahela järgmise etapi tooteid edasi turustajad, kelle marginaalid olid kõrged, mis näitab, et nimetatud turustajad suudavad hinnatõusu enda kanda võtta. Peale selle selgus, et kolmandatest riikidest pärit granuleeritud PTFEst valmistatud pool- ja valmistoodete turul oli uurimisperioodil konkurents väga väike, mis viitab samuti sellele, et hinnatõus suunatakse tõenäoliselt lõpptarbijatele. Pool- ja valmistoodete turul on juhtpositsioon ühenduse töötlejatel, mitte importtoodetel, mis mõlemad on dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamise korral võrdses olukorras. Seega võib arvata, et hinnatõus mõjutab võrdselt kõiki asjaomaseid ühenduse ettevõtteid ning importtooted hinnasurvet ei avalda. Nimetatud põhjustel järeldati, et tõenäoliselt saavad kasutajad suunata suure osa hinnatõusust tarbijatele, nii et tegelikkuses jääb dumpinguvastaste meetmete mõju nende kasumlikkusele väiksemaks kui kõige mustema stsenaariumi puhul prognoositi.

(128)

Teiseks tuleb märkida, et kui hinnatõusu ei saa isegi osaliselt edasi suunata, mis ei ole tõenäoline, ei oleks selle mõju eespool nimetatud nelja koostööd tegeva kasutaja kasumlikkusele ebaproportsionaalne. Kaks kasutajat saaksid kasumit isegi kõige mustema stsenaariumi puhul. Üks koostööd tegev kasutaja, kelle puhul oleks dumpinguvastaste meetmete arvestuslik mõju veidi üle 1 %, kandis juba uurimisperioodil märkimisväärset kahju, mis ei olnud seotud dumpinguvastaste meetmetega. Seega ei avaldaks dumpinguvastastest tollimaksudest tulenev hinnatõus märkimisväärset mõju tema äritegevusele. Viimase kasutaja brutomarginaal oli märkimisväärne (üle 30 %) ning seega võib eeldada, et ta suudab vähemalt osaliselt enda kanda võtta dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest tuleneva hinnatõusu.

(129)

Nagu käesoleva määruse põhjenduses 125 on märgitud, kajastavad eespool nimetatud järeldused nende kasutajate olukorda, kes esindavad ligikaudu 70 % vaatlusalustest riikidest pärit impordist ning umbes 40 % ühenduse tarbimisest. Uurimine hõlmas mitmeid kasutajate liike, näiteks erinevate tööstussektorite esindajaid, selliseid, kes kasutavad granuleeritud PTFEd kas otseselt või pooltoodetena, mõned kasutajad importisid vaatlusalustest riikidest suuri koguseid, teised ainult piiratud koguseid. Seepärast võib eespool esitatud järeldusi pidada piisavalt representatiivseks. Nagu ajutise määruse põhjenduses 147 on nimetatud, on dumpinguvastaste tollimaksude mõju teatavatele kasutajatele minimaalne, kuna kulutused granuleeritud PTFEle moodustavad üpris väikese osa nende kogukulutustest.

(130)

Peale selle tuleb märkida, et kõigil koostööd teinud kasutajatel toimub märkimisväärne osa äritegevusest väljaspool ühendust. 24,6 % kasutajate müügimahust eksporditakse ühendusest väljaspoole. See näitab, et nimetatud kasutajad saavad seestöötlemisprotseduuri raames imporditavalt granuleeritud PTFElt võetava dumpinguvastase tollimaksu tagasi nõuda või vältida selle maksmist. Seega ei mõjuta meetmed kasutajate äritegevuse seda valdkonda.

(131)

Meetmete võimaliku mõju hindamisel kasutajatele tuleb märkida, et osaliselt on kasutajate praeguse finantsolukorra põhjuseks dumpinguhinnaga impordi tekitatud kõlvatu konkurents. Seda tuleb arvestada kaaludes meetmete võimalikku negatiivset mõju kasutajate ja nende positiivset mõju teiste huvitatud isikute, eriti ühenduse tootmisharu, suhtes.

(132)

Eespool nimetatud põhjuseid arvesse võttes järeldati, et meetmete tõenäoline mõju kasutajate suhtes ei ole ebaproportsionaalne. Seega järeldati, et lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus.

(133)

Lisaks väitsid teatavad kasutajad, et nad satuvad moonutatud konkurentsi olukorda vaatlusaluste riikide pool- ja valmistoodete (mille suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse) tootjate suhtes, kuna need tootjad hakkavad granuleeritud PTFE asemel ühendusse eksportima pool- ja valmistooteid. Selle tulemusel peaksid ühenduse kasutajad osa äritegevusest Euroopa Ühendusest välja viima, et saada juurdepääs odavamale toormaterjalile.

(134)

Pool- ja valmistoodete osas leiti, et vaatlusalustest riikidest pärit odavamate tootmisahela järgmise etapi pool- ja valmistoodete suureneva impordi oht ei ole vahetu. Kättesaadava teabe, eriti vaatlusalustest riikidest imporditud ja ühenduse tootmisharu toodetud granuleeritud PTFE teadaoleva kvaliteedierinevuse põhjal võib väita, et hetkel ei ole ei Venemaa ega Hiina tootjad vajaliku tehnilise oskusteabe puudumise tõttu võimelised tootma ühenduse kasutajatega samasugust tootevalikut. Mitmed isikud märkisid, et Venemaa ja Hiina tootjate oskusteave ja nende toodete kvaliteet paraneb jätkuvalt, ning lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine kiirendab nimetatud protsessi, kuna see loob ajendi viia pool- ja valmistoodete tootmine riikidesse, kus granuleeritud PTFE on odavam. Tuleb märkida, et mõnede turul tegutsevate ettevõtete väitel on vaatlusalustest riikidest pärit pool- ja valmistoodete import tõepoolest suurenemas. Siiski puuduvad tõendid, mis näitaksid, et imporditud toodete kvaliteet on võrreldav ühenduses toodetud ja ühenduse turul müüdud toodete kvaliteediga, ning et see asjaolu põhjustaks konkurentsi kasvu ja pool- ja valmistoodete impordi suurenemist.

(135)

Peale selle ei esitatud piisavaid tõendeid väidete kohta, et töötlemine viidaks ühenduse territooriumilt välja või et eksportijad läheksid üle enam töödeldud toodetele. Uurimise käigus selgus, et mõned kasutajad on alles hiljuti investeerinud tootmisprotsessi ühenduses, mis näitab, et nende tootmisrajatiste ümberpaigutamine ei ole tõenäoline.

(136)

Lisaks väideti, et töötlevas tööstuses töötab palju enam inimesi kui granuleeritud PTFE tootjate juures ühenduses, ning dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral oleksid need töökohad ohus.

(137)

Uurimine näitas, et kasutajate/importijate organisatsiooni tööhõive kohta esitatud teave oli liialdatud. Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ohustaks otseselt ainult osa nendest töökohtadest. Peale selle tuleb märkida, et granuleeritud PTFE tootmine on kapitalimahukam, samas kui pool- ja valmistoodete tootmine on töömahukam. Seega ei ole töökohtade arv granuleeritud PTFE tootmises ja järgtööstuses otseselt võrreldav. Tuleb märkida, et ohus oleksid ka mõned töökohad nende ühenduse tootjate ja tarnijate juures, kes kaebust ei esitanud. Nagu eespool on märgitud, on kaebust mitteesitanud ühenduse tootjad alates vaatlusperioodi algusest märkimisväärse turuosa juba kaotanud. Lisaks sõltuvad mitmed kasutajad ja seoses sellega ka töökohad ühenduses osaliselt või täielikult ühenduse tootmisharu ja kaebust mitteesitanud ühenduse tootjate tarnetest. Seega on need töökohad ühenduse tootmisharu kadumise puhul samuti ohus.

(138)

Mitmed isikud kordasid oma väidet, et lõplike tollimaksude kehtestamine põhjustab tarnepuudujääki, kuna Hiina ja Venemaa eksportivad tootjad ei saaks oma tooteid ühendusse eksportida, ning ühenduse tootmisharu võimsus ei ole ühenduse nõudluse rahuldamiseks piisav. Lisaks väideti, et isegi kui ühenduse tootmisharul on teoreetiliselt võimalik PTFE toodangut suurendada, ei oleks see majanduslikult kasulik, kuna granuleeritud PTFE tootmise kasum ei ole nii suur kui muude fluoropolümeeride tootmise puhul. Väideti, et muud tarneallikad, nagu Jaapan ja USA, ei ole tõsiseltvõetavad alternatiivid, sest nendest riikidest pärit impordi hinnad on jätkuvalt kõrged. Peale selle väideti, et tarnepuudujääki raskendab oodatav nõudluse kasv ühenduse turul. Teisest küljest on ühenduses valmistatud toode teatavates madala kvaliteediga rakendustes kasutamiseks liiga spetsiifiline ja liiga kallis. Lisaks väideti, et reaktorpiiska ühenduses ei müüda ning eelkuumutatud kvaliteediklassi toodetakse ainult piiratud koguses, mistõttu kasutajad sõltuvad vaatlusalustest riikidest pärit impordist.

(139)

Tuleb meenutada, et ühenduse tootmisharu võimsus on 80 %lise rakendusastme puhul 9 200 tonni. Müügimaht oli uurimisperioodi jooksul ligikaudu 4 845 tonni. See näitab, et kaebuse esitanud tootjad võiksid müüa veel 4 355 tonni samasugust toodet, mis moodustab 85 % vaatlusaluste riikide kogu impordist. Väide, et ühenduse tootmisharu ei kasuta vaba tootmisvõimsust granuleeritud PTFE tootmiseks nimetatud toote müügist saadava madala kasumimarginaali tõttu, tuli tagasi lükata. Tuleb märkida, et selle väite kinnituseks ei esitatud ühtegi tõendit. Ühenduse tootmisharu granuleeritud PTFE müügi madala kasumlikkuse põhjustas ühenduse tootmisharu hindadest oluliselt madalama dumpinguhinnaga import, mis seetõttu tekitas märkimisväärse hinnasurve. Seega peaksid hinnad ühenduse turul seoses lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega tõusma, mis omakorda avaldaks positiivset mõju kasumlikkusele.

(140)

Reaktorpiisku imporditi uurimisperioodi jooksul vaid väga vähestes kogustes. Ka eelkuumutatud kvaliteediklassi import oli uurimisperioodil piiratud, mis viitab sellele, et eelkuumutatud kvaliteediklassi valmistavad kasutajad ise. Tuvastati, et vähemalt kas ühenduse tootjat on võimelised ise eelkuumutatud kvaliteediklassi tootma. Nagu eespool märgitud, müüs ka ühenduse tootmisharu uurimisperioodi jooksul nõuetele mittevastavaid kvaliteediklasse, mis on võrreldavad Hiinast ja Venemaalt pärit madalate kvaliteediklassidega.

(141)

Muud tarneallikad, nagu näiteks Jaapan ja USA, on kättesaadavad. Väide, et nende riikide impordihinnad on uurimisaluste riikide hindadest kõrgemad ning Jaapanist ja USAst pärit granuleeritud PTFE ei ole seega tõsiseltvõetav alternatiiv, ei ole vastuvõetav, kuna dumpinguvastaste tollimaksude eesmärk on eelkõige kahjustava dumpingu kaotamine ja õiglaste konkurentsitingimuste taastamine.

(142)

Lisaks sellele tuleb meenutada, et mis tahes dumpinguvastase meetme eesmärk ei ole takistada vaatlusalustest riikidest pärit toodete ühenduse turule toomist, vaid taastada võrdsed tingimused, mis olid moonutatud ebaõiglaste kaubandustavade tõttu. Seega võib granuleeritud PTFEd, sealhulgas neid tooteliike, mille puhul esineb väidetavalt tarnepuudujääke, jätkuvalt ühenduse turule tuua, kuid seda tuleb teha kõrgemate hindadega.

(143)

Eespool nimetatud kaalutluste ja muude ajutise määruse põhjendustes 139–153 sisalduvate asjaolude põhjal leiti, et puuduvad kaalukad põhjused Venemaalt ja Hiinast pärit vaatlusaluse toote suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu.

(144)

Ajutise määruse põhjendustes 154–159 sätestatud metoodika alusel on arvutatud kahju kõrvaldamist võimaldav tase, et määrata kindlaks lõplikult kehtestatavate meetmete tase.

(145)

Üks Venemaa eksportiv tootja väitis, et kaubandustaseme erinevuste tõttu tehtud kohandus oleks pidanud tuginema selle koostööd teinud sõltumatu importija esitatud teabel, kes esindab suuremat osa tema impordist. Kuigi nimetatud importija esitatud teavet kontrolliti kontrollkäigu ajal, ei olnud sõltumatu importija ostuhindu ja seega kasumimarginaali võimalik selle äärmiselt keerulise müügistruktuuri tõttu (see hõlmas mitmeid ettevõtteid, kellelt teavet ei saadud) usaldusväärselt määrata, ning seega seda teavet ei kasutatud. Lisaks väitis sama eksportiv tootja, et kaubandustaseme kohanduse arvutamiseks tuleb CIF impordihinda võrrelda kõnealuse importija edasimüügihinnaga ühenduses. Siiski leiti, et nimetatud metoodika alusel saadavad tulemused ei oleks usaldusväärsemad esialgsetes järeldustes kasutatud metoodika alusel saadud tulemustest. Kättesaadav teave ja eriti importija auditeeritud aruanded kinnitasid, et esialgsetes järeldustes tehtud arvutused olid mõistlikud.

(146)

Mõlemad Venemaa eksportivad tootjad väitsid, et nende ekspordihinda ja mittekahjustavat hinda oleks pidanud võrdlema liikidevahelisel alusel. Tootjad väitsid eriti, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamisel ei saa arvestada ühenduse tootmisharu toodetud kallimaid eriliike. Tuleb meenutada, et käesoleva määruse põhjenduste 28–40 kohaselt tuli vastavalt algmääruse artiklile 18 mõlema Venemaa eksportiva tootja kohta teha järeldused kättesaadava teabe põhjal. Kuna puudus usaldusväärne tooteliikide alusel esitatud teave, määrati nende eksportivate tootjate ekspordihind Eurostatile esitatud andmete alusel. Nagu käesoleva määruse põhjendustes 9 ja 55 märgitud, oli imporditud PTFE pärast järeltöötlemist sama kvaliteediga kui ühenduse tootmisharu toodetud PTFE, ning seda võis kasutada peaaegu kõikides rakendustes, sealhulgas ka kõrgekvaliteedilistes. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(147)

Mitmed isikud vaidlustasid turuhinnast madalama müügi esialgse marginaali arvutamisel kasutatud 9,3 %lise kasumitaseme, väites, et see oli liiga kõrge. Eriti sooviti arvestada asjaolu, et granuleeritud PTFE turg on ahenemas ja tootmiskulud suurenemas, mistõttu ühenduse tootmisharul ei olnud võimalik dumpinguhinnaga impordi puudumisel saada 9,3 % kasumit. Tehti ettepanek kasutada selle asemel 5 %list kasumimarginaali.

(148)

Tuleb meenutada, et 9,3 %line kasumimarginaal põhines ühenduse tootjate esitatud tegelikel ja kontrollitud andmetel, st tõenditel, mille kohaselt enne dumpinguhinnaga impordi tulekut ühenduse turule oli kasumimäär tõepoolest 9,3 %. Nagu käesoleva määruse põhjenduses 112 märgitud, vähenesid tootmiskulud vaatlusaluse perioodi jooksul. Kuna täiendavat teavet ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 156–159 kirjeldatud kahjumarginaali kehtestamiseks kasutatav metoodikat.

(149)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mille suurus vastaks täheldatud dumpingumarginaali tasemele, kuid ei ületaks nimetatud kahjumarginaali.

(150)

Kavandatud lõplikud tollimaksumäärad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, on järgmised:

(151)

Dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohase jõustamise tagamiseks tuleb jääktollimaksu kohaldada nii koostööst keeldunud eksportija kui ka nende ettevõtete suhtes, kes uurimisperioodi jooksul ei eksportinud. Kui viimatinimetatud ettevõtted täidavad algmääruse artikli 11 lõike 4 teises lõigus sätestatud nõuded, palutakse neil esitada nimetatud artikli kohane läbivaatamistaotlus, mille alusel nende olukorda võiks individuaalselt hinnata.

(152)

Üks Hiina eksportiv tootja, kelle suhtes ei kohaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, väljendas huvi hinnakohustuse pakkumise vastu. Komisjonil ei ole siiski tavaks võtta hinnakohustuse pakkumist vastu ettevõtetelt, kelle suhtes ei ole kohaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, kuna sellisel juhul ei ole võimalik konkreetset dumpingumarginaali kindlaks määrata. Uurimise käigus selgus, et kõnealuse ettevõtte aruanded ei olnud usaldusväärsed, mistõttu hinnakohustuse järelevalve oleks olnud keeruline.

(153)

Kaks Venemaa eksportivat tootjat tegid samuti hinnakohustuse pakkumise ettepaneku. Nagu käesoleva määruse põhjendustes 28–35 märgitud, tuli mõlema eksportiva tootja kohta teha järeldused kättesaadavate andmete põhjal. Tuleb meenutada, et ettevõtted esitasid uurimise teatavate aspektide suhtes eksitavat teavet, mis mõjutas koostöö täpsust ja usaldusväärsust. Seetõttu ei olnud komisjon kindel, et nende ettevõtete võetud kohustuste üle on võimalik teostada tõhusat järelevalvet, ning lükkas pakkumise tagasi,

8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/20

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/22

(1)

Komisjoni määrust (EÜ) nr 1164/2005 (2) on muudetud, et pikendada pakkumiste esitamise tähtaega kuni 28. juunini 2006.

(2)

Pikendamise raames ei täpsustatud, millistel nädalatel alates 26. oktoobrist 2005 pakkumismenetlusi läbi ei viida. Nii võivad ettevõtjad heas usus esitada pakkumisi nädalatel, kui korralduskomitee istungit ei ole ette nähtud.

(3)

Seepärast on vaja ette näha, millistel nädalatel kuni 28. juunini 2006 pakkumismenetlusi läbi ei viida.

(4)

Arvestades eeldatavat turunõudlust ja Poola sekkumisameti valduses olevaid koguseid teavitas Poola komisjoni oma sekkumisameti kavatsusest suurendada pakkumismenetluses olevat kogust 65 197 tonni võrra. Praegust turuolukorda arvesse võttes tuleks Poola taotlus vastu võtta.

(5)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1164/2005 vastavalt muuta.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

1.

Artiklis 1 asendatakse kogus “90 000” tonni kogusega “155 197” tonni.

2.

Artikli 4 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames lõppeb pakkumiste esitamine igal kolmapäeval kell 15 (Brüsseli aja järgi), välja arvatud 3. augustil 2005, 17. augustil 2005, 31. augustil 2005, 28. detsembril 2005, 12. aprillil 2006 ning 24. mail 2006, kuna nendel nädalatel pakkumismenetlusi läbi ei viida.”

8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/23

(1)

Komisjoni määrust (EÜ) nr 1165/2005 (2) on muudetud, et pikendada pakkumiste esitamise tähtaega kuni 28. juunini 2006.

(2)

Pikendamise raames ei täpsustatud, millistel nädalatel alates 26. oktoobrist 2005 pakkumismenetlusi läbi ei viida. Nii võivad ettevõtjad heas usus esitada pakkumisi nädalatel, mil korralduskomitee istungit ei ole ette nähtud.

(3)

Seepärast on vaja ette näha, millistel nädalatel kuni 28. juunini 2006 pakkumismenetlusi läbi ei viida.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1165/2005 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/24

(1)

Komisjoni määrust (EÜ) nr 1166/2005 (2) on muudetud, et pikendada pakkumiste esitamise tähtaega kuni 28. juunini 2006.

(2)

Pikendamise raames ei täpsustatud, millistel nädalatel alates 26. oktoobrist 2005 pakkumismenetlusi läbi ei viida. Nii võivad ettevõtjad heas usus esitada pakkumisi nädalatel, kui korralduskomitee istungit ei ole ette nähtud.

(3)

Seepärast on vaja ette näha, millistel nädalatel kuni 28. juunini 2006 pakkumismenetlusi läbi ei viida.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1166/2005 vastavalt muuta.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/25

(1)

Komisjoni määrust (EÜ) nr 1168/2005 (2) on muudetud, et pikendada pakkumiste esitamise tähtaega kuni 28. juunini 2006.

(2)

Pikendamise raames ei täpsustatud, millistel nädalatel alates 26. oktoobrist 2005 pakkumismenetlusi läbi ei viida. Nii võivad ettevõtjad heas usus esitada pakkumisi nädalatel, kui korralduskomitee istungit ei ole ette nähtud.

(3)

Seepärast on vaja ette näha, millistel nädalatel kuni 28. juunini 2006 pakkumismenetlusi läbi ei viida.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1168/2005 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/26

(1)

Komisjoni 17. juuli 1978. aasta määrust (EMÜ) nr 1680/78 linnaste eksporditoetuste korrigeerimise kohta määruse (EMÜ) nr 2727/75 artikli 16 lõike 4 alusel (2) on oluliselt muudetud. (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Majandusaasta kolme esimese kuu jooksul enne 1. juulit eelnevalt kinnitatud toetusega eksporditud odralinnaste eelnevalt kinnitatud toetuse korrigeerimise tingimused sätestatakse määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 15 lõikes 4.

(3)

Eelnevalt kinnitatud eksporditoetuse korrigeerimisel tuleb kontrollida, kas majandusaasta kolme esimese kuu jooksul eksporditud odralinnased olid eelmise majandusaasta lõpul laos või olid valmistatud sel ajal laos olnud odrast. Seepärast tuleb kindlaks teha kõnealuse majandusaasta lõpul laos olnud odra ja linnaste kogused. Kõikide liikmesriikide pädevad asutused peaksid vastutama nende koguste kindlakstegemise eest ja võtma vajalikke meetmeid, et järgida ühenduse eeskirju kõnealuses ajavahemikus eksporditud linnaste eksporditoetuse korrigeerimise kohta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teravilja korralduskomitee arvamusega,

a)

kui linnased on valmistatud majandusaasta lõpul laos olnud odrast, esitama toetuse maksmise eest vastutavale liikmesriigi pädevale asutusele dokumendid, mis tõendavad:

b)

kui linnased olid majandusaasta lõpul laos, esitama toetuse maksmise eest vastutava liikmesriigi pädevale asutusele dokumendid, mis tõendavad:

a)

kontrollib varusid ja nende liikumist oma territooriumil;

b)

võtab lisameetmed, arvestades oma territooriumi eritingimusi ja eeskätt ajavahemikke, mil varusid ja nende liikumist kontrollitakse.

8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/30

(1)

Komisjoni 17. juuni 1981. aasta määrust (EMÜ) nr 1618/81, millega määratakse kindlaks põhisaadused, mis ei vasta eksporditoetuste ettemakse saamise tingimustele (3) on korduvalt oluliselt muudetud. (4) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Määruse (EMÜ) nr 565/80 artikli 4 lõiget 2 kohaldatakse põhisaadustest valmistatud töödeldud toodete ja kaupade suhtes, tingimusel et võrreldavate toodete sisese töötlemise kord ei ole keelatud. Tuleks koostada määruse (EMÜ) nr 565/80 artiklis 8 osutatud toodete loetelu. Sisene töötlemine on keelatud teatavate toodete puhul, mis on võrreldavad põhisaadustega.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kõigi asjaomaste korralduskomiteede arvamusega,

a)

määruse (EÜ) nr 1784/2003 I lisas, välja arvatud CN-koodi 2309 alla kuuluvad tooted;

b)

nõukogu määruse (EÜ) nr 1785/2003 (5) artikli 1 lõike 1 punktis c.

8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/34

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1864/2004 (2) nähakse ette kaks impordilitsentside taotluse perioodi aastas.

(2)

Liikmesriikide pädevate ametiasutuste ja importijate halduskulude vähendamise huvides peaks ette nägema vaid ühe taotluse aastas. Aastaringse impordi pideva jätkumise tagamiseks peaksid litsentsid kehtima nende väljastamise kuupäevast kuni asjaomase aasta 31. detsembrini.

(3)

Parema haldamise huvides tuleks muuta määrusega (EÜ) nr 1864/2004 avatud tariifikvootide mõnda järjekorranumbrit. Selguse tagamiseks tuleks need kõik loetleda nimetatud määruse lisas.

(4)

Määrust (EÜ) nr 1864/2004 tuleb seetõttu vastavalt muuta.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas puu- ja köögiviljatooteturu korralduskomitee arvamusega,

1.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

1.   Seoses CN-koodide 0711 51 00, 2003 10 20 ja 2003 10 30 alla kuuluvate Agaricus perekonna konserveeritud seente (edaspidi “konserveeritud seened”) impordiga ühendusse avatakse tariifikvootide süsteem vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud tingimustele. Kõigi tariifikvootide maht, nende järjekorranumber ning kehtivusaeg on täpsustatud I lisas.

2.   CN-koodi 0711 51 00 alla kuuluvate toodete puhul kohaldatakse 12 % väärtuselist tollimaksumäära ning CN-koodide 2003 10 20 ja 2003 10 30 alla kuuluvate toodete puhul 23 %-list tollimaksumäära.

Rumeeniast ja Bulgaariast pärinevate toodete suhtes tollimaksu siiski ei kohaldata.”;

2.

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Litsentsid kehtivad alates nende väljaandmise kuupäevast määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikes 2 määratletud tähenduses kuni asjaomase aasta 31. detsembrini.”;

3.

Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Juhul kui üks importijate kategooria ei kasuta täielikult neile eraldatud kogust, eraldatakse Hiinast ja muudest maadest pärit impordi korral ülejäänud kogus muu kategooria importijatele.”;

4.

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 7

Erinevate importijate poolt esitatud taotluste suhtes kohaldatavad piirangud

1.   Senise importija esitatud litsentsitaotlustes näidatud kogumaht (vedelikuta netokaal) Hiinast ja/või muudest riikidest pärinevate konserveeritud seente ühendusse importimise kohta ei või ületada 150 % erikvoodist.

2.   Uue importija esitatud litsentsitaotlustes näidatud kogumaht (vedelikuta netokaal) Hiinast ja/või muudest riikidest pärinevate konserveeritud seente ühendusse importimise kohta ei või ületada 1 % käesoleva määruse I lisa kohaselt Hiinale ja muudele riikidele eraldatud tariifikvootide kogusummast.”;

5.

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Importijad esitavad oma litsentsitaotlused jaanuari esimese viie tööpäeva jooksul.”;

6.

Artikli 9 esimene lõige asendatakse järgmisega:

“Liikmesriigid teavitavad komisjoni litsentsitaotlustes esitatud kogustest hiljemalt jaanuari kümnendal tööpäeval.”;

7.

Artikli 10 lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Kui leitakse, et taotletud kogused ületavad olemasoleva koguse, kehtestab komisjon määrusega jaotuskoefitsiendi, mida rakendatakse kõnealuste litsentsitaotluste suhtes.”;

8.

Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Kui leitakse, et importija poolt liikmesriigi pädevatele asutustele esitatud taotlused ja/või deklaratsioonid on väärad, eksitavad või ebatäpsed, ning kui ei ole tegemist selge eksimusega, kõrvaldavad liikmesriikide pädevad asutused kõnealuse importija litsentsitaotluse väljastamise süsteemist järgmiseks taotlusperioodiks, nagu osutatud artikli 8 lõikes 2.”;

9.

I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas toodud tekstiga.

8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/37

(1)

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 9 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest imporditavate valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 alla kuuluvate toodete tollimaksu nullmääraga tarnimise kohustuse kehtestamist.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 16 sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad tollimaksu nullmääraga tariifikvootide kehtestamiseks valge suhkru ekvivalendina väljendatud, CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluvate toodete impordiks AKV protokollile ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele alla kirjutanud riikidest.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artiklis 22 kehtestatakse tariifikvoodid tollimaksumääraga 98 eurot tonni kohta CN-koodi 1701 11 10 alla kuuluvate toodete impordi jaoks Brasiiliast, Kuubast ja muudest kolmandatest riikidest.

(4)

Ajavahemikus 28. november–2. detsember 2005 esitati pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 5 lõike 1 kohaselt impordilitsentside taotlusi, milles osutatud üldkogus ületab asjaomase riigi jaoks määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikli 9 alusel kehtestatud AKV-India soodussuhkru tarnekohustuse kogust.

(5)

Ülalmainitud asjaolusid arvestades peab komisjon kehtestama vähenduskoefitsiendi, mis võimaldab litsentse väljastada võrdeliselt saadaoleva üldkogusega ning teatama, et vastav piirmäär on saavutatud,

8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/39

(1)

Määruse (EMÜ) nr 2759/75 artikli 13 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete maailmaturul kehtivate hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Nende eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest sealihaturu praeguse olukorra suhtes järeldub, et tuleks kehtestada järgmine toetus.

(3)

CN-koodi 0210 19 81 alla kuuluvate toodete puhul tuleks kehtestada toetus, mis võtaks arvesse selle koodi alla kuuluva iga toote kvalitatiivseid omadusi ja tootmiskulude prognoositavaid suundumusi maailmaturul. Tuleks siiski tagada, et ühendus saaks jätkuvalt osaleda rahvusvahelises kaubanduses teatavate tüüpiliste Itaalia toodetega, mis kuuluvad CN-koodi 0210 19 81 alla.

(4)

Seoses konkurentsitingimustega teatavates kolmandates riikides, mis on traditsiooniliselt CN-koodide 1601 00 ja 1602 alla kuuluvate toodete importijad, tuleks toetuse määramisel neile toodetele võtta arvesse seda olukorda. Tuleks siiski tagada toetuse andmine ainult söödavate ainete netokaalu eest, arvates välja nimetatud valmististes sisalduvate võimalike kontide kaalu.

(5)

Määruse (EMÜ) nr 2759/75 artikliga 13 nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks määruse (EMÜ) nr 2759/75 artikli 1 lõikes 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale varieerida.

(6)

Toetused tuleks määrata, võttes arvesse toetuste nomenklatuuri muudatusi, mis on kehtestatud komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3846/87. (2)

(7)

Toetused tuleks anda ainult ühenduses vabasse ringlusse lubatud toodetele. Seepärast tuleks nõuda, et toodetel oleks toetuskõlblikkuseks tervisemärk, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 64/433/EMÜ, (3) nõukogu direktiivis 94/65/EÜ (4) ja nõukogu direktiivis 77/99/EMÜ. (5)

(8)

Sealihaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

—

direktiivi 64/433/EMÜ I lisa XI peatükis,

—

direktiivi 94/65/EÜ I lisa VI peatükis,

—

direktiivi 77/99/EMÜ B lisa VI peatükis.

8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/42

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95, (4) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektorite ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektorites ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi. Seepärast tuleks tüüpilised hinnad avaldada.

(3)

Turuolukorda arvesse võttes tuleks seda muudatust kohaldada võimalikult kiiresti.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas kodulinnuliha- ja munaturu korralduskomitee arvamusega,

8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/44

(1)

Komisjoni 1. augusti 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1271/2005 (2) (millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab rahuldada impordisertifikaadi taotlusi, mis esitati juulis 2005 veiseliha tariifikvootide alusel, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1279/98 Bulgaaria ja Rumeenia puhul) on kindlaks määratud tingimused, mille alusel saab rahuldada ajavahemikuks 1. juuli kuni 31. detsember 2005 esitatud impordilitsentsi taotlusi.

(2)

Rumeeniast ja Bulgaariast pärit veise- ja vasikalihatoodete osas, mida saab eritingimustel importida ajavahemikul 1. juulist31. detsembrini 2005 määruse (EÜ) nr 1279/98 artikli 2 esimese lõike alusel, on esitatud litsentsitaotlused tegelikult saadaolevatest kogustest väiksemate koguste kohta. Vastavalt nimetatud artikli teisele lõikele tuleks sellest ajavahemikust ülejäänud kogused liita järgmise ajavahemiku saadaolevatele kogustele Rumeenia ja Bulgaaria puhul.

(3)

Rumeeniast ja Bulgaariast pärit veise- ja vasikalihatoodete kogused, mida saab eritingimustel importida ajavahemikul 1. jaanuarist30. juunini 2006, tuleb kindlaks määrata, võttes arvesse eelmisest ajavahemikust ülejäänud koguseid määruse (EÜ) nr 1279/98 teise lõike alusel,

8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/46

(1)

Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 33 nähakse ette, et kõnealuse määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni määrustes (EMÜ) nr 32/82, (2) (EMÜ) nr 1964/82, (3) (EMÜ) nr 2388/84, (4) (EMÜ) nr 2973/79 (5) ja (EÜ) nr 2051/96 (6) sätestatakse teatavate veise- ja vasikaliha jaotustükkide ning teatavate veise- ja vasikalihakonservide puhul ekspordi eritoetuse andmise tingimused ning teatavate sihtkohtade puhul toetuse andmise tingimused.

(3)

Kõnealuste eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest veise- ja vasikalihaturu prognoositava olukorra suhtes tuleneb, et toetus peaks vastama allpool sätestatule.

(4)

Lihtsustamise huvides ei tuleks elusloomade puhul eksporditoetusi anda selliste kategooriate osas, mille puhul ei ole kauplemine kolmandate riikidega märkimisväärne. Lisaks sellele tuleks loomade heaolu silmas pidades võimalikult piirata eksporditoetuste andmist tapmiseks ettenähtud elusloomade puhul.

(5)

Seepärast tuleks selliste loomade puhul anda eksporditoetusi üksnes nendele kolmandatele riikidele, kes kultuurilistel või usulistel põhjustel impordivad tavapäraselt märkimisväärses koguses loomi kohapeal tapmiseks.

(6)

Paljundamiseks ettenähtud elusloomade puhul tuleks kuritarvitamise vältimiseks anda tõupuhaste aretusloomade eksporditoetust ainult kuni 30 kuu vanuste mullikate ja lehmade puhul.

(7)

Teatavate ühenduse veise- ja vasikalihatoodete müügi võimaldamiseks rahvusvahelisel turul tuleks eksportitoetust anda teatavate KN-koodide 0201, 0202 ja 1602 50 alla kuuluvate toodete eksportimisel teatavatesse sihtkohtadesse.

(8)

Teatavate veise- ja vasikalihatoodete kategooriate puhul ei ole eksporditoetust märkimisväärselt kasutatud. Samasugune olukord valitseb ka teatavate sihtkohtade puhul, mis asuvad ühenduse territooriumi vahetus läheduses. Selliste kategooriate puhul ei tuleks eksporditoetusi enam määrata.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud eksporditoetused on määratud kindlaks komisjoni 17. detsembri 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (millega kehtestatakse põllumajandustoodete nomenklatuur eksporditoetuste jaoks) (7) vastu võetud nomenklatuuris määratletud tootekoodide põhjal.

(10)

Kõikide külmutatud jaotustükkide toetused peavad olema vastavuses värskete või jahutatud jaotustükkide, v.a täiskasvanud isasveistelt saadud jaotustükkide toetustega.

(11)

Tuleks tõhustada kontrolli KN-koodiga 1602 50 hõlmatud toodete üle, sätestades, et kõnealustele toodetele toetuse andmise tingimuseks on nende valmistamine nõukogu 4. märtsi 1980. aasta määruse (EMÜ) nr 565/80 (põllumajandustoodete eksporditoetuste ettemaksete kohta) (8) artiklis 4 sätestatud korras.

(12)

Toetust tuleks anda ainult nende toodete osas, mille puhul on lubatud vaba liikumine ühenduses. Seetõttu peavad tooted toetuse saamise tingimustele vastamiseks kandma vastavalt nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivis 64/433/EMÜ (ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta), (9) nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiivis 77/99/EMÜ (ühendusesisest lihatoodetega kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta) (10) ja nõukogu 14. detsembri 1994. aasta direktiivis 94/65/EÜ (milles sätestatakse hakkliha ja lihavalmististe tootmise ja turuleviimise nõuded) (11) ettenähtud tervisemärki.

(13)

Vastavalt määruse (EMÜ) nr 1964/82 artikli 6 lõike 2 kolmandale lõigule vähendatakse eritoetust juhul, kui eksporditava kondita liha kogus moodustab vähem kui 95 %, kuid mitte vähem kui 85 % konditustamisel saadud jaotustükkide kogumassist.

(14)

Euroopa Ühenduse ning Rumeenia ja Bulgaaria vahel Euroopa lepingute raames peetavate läbirääkimiste eesmärk on eelkõige liberaliseerida asjaomase turu ühise korraldusega hõlmatud toodetega kauplemist. Nende kahe riigi osas tuleks eksporditoetused seega kaotada. Eksporditoetuste kaotamine ei tohiks siiski kaasa tuua diferentseeritud toetuse kohaldamist teistesse riikidesse suunatud ekspordi suhtes.

(15)

Veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

—

direktiivi 64/433/EMÜ I lisa XI peatükis,

—

direktiivi 77/99/EMÜ B lisa VI peatükis,

—

direktiivi 94/65/EÜ I lisa VI peatükis.

8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/50

(1)

Direktiivi 1999/105/EÜ alusel võib komisjon teatavatel tingimustel vabastada liikmesriigi kõnealuses direktiivis sätestatud metsapaljundusmaterjali turustamise kohustustest.

(2)

Taani ja Sloveenia on taotlenud teatavate puuliikide puhul kohustustest vabastamist.

(3)

Kuna tavaliselt ei paljundata ega turustata nendes riikides kõnealuste puuliikide metsapaljundusmaterjali ning nende metsapuuliikide kasvatamine on seal väga väikese majandusliku tähtsusega, tuleks Taani ja Sloveenia vabastada direktiivi 1999/105/EÜ alusel sätestatud kohustustest kõnealuste liikide ja metsapaljundusmaterjali osas.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alalise komitee arvamusega,

8.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/52