KOMISJONI OTSUS,

26. august 2005,

kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee moodustamise kohta

(2005/629/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühenduse kalandus- ja akvakultuuripoliitika rakendamisel on vaja kõrgkvalifitseeritud teadustöötajate abi, eelkõige mere- ja kalandusbioloogia, püügitehnikate, kalanduse ökonoomika ja teiste selliste valdkondade rakendamisel või seoses kalanduse ja akvakultuuri valdkonna teadusuuringute ja andmete kogumise nõuetega.

(2)	Kõnealust abi peaks osutama komisjoni juurde asutatud alaline kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF).

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklile 33 peab komisjon korrapäraselt nõu STECFiga küsimustes, mis on seotud vee-elusressursside kaitse ja majandamisega, kaasa arvatud bioloogilised, tehnilised, keskkonna-, sotsiaal- ja majandusaspektid, ning võtab arvesse STECFi soovitusi kalavarude majandamisega seotud ettepanekute tegemisel nimetatud määruse alusel.

(4)	STECFi soovitused kalandust puudutavates küsimustes peavad rajanema pädevuse, sõltumatuse, erapooletuse ja läbipaistvuse põhimõtetel.

(5)	On hädavajalik, et STECF kasutaks spetsiifilistele küsimustele vastamiseks nii ühendusest kui väljastpoolt ühendust pärit välisekspertide abi.

(6)	Arvestades tehtavate muudatuste arvu ja tähtsust, tuleks tunnistada kehtetuks komisjoni 19. novembri 1993. aasta otsus 93/619/EÜ kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee asutamise kohta, (2)

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Komitee moodustamine

Käesolevaga moodustatakse kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi STECF).

Artikkel 2

STECFi roll

1.   Komisjon palub STECFilt korrapäraselt või vastavalt vajadusele nõu arvamuste vormis määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 33 lõikes 1 sätestatud küsimustes. Komisjon võib nõuda sellise arvamuse vastuvõtmist kindlaksmääratud aja jooksul.

2.   STECF võib omal algatusel esitada komisjonile arvamusi määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 33 lõikes 1 sätestatud küsimustes.

3.   STECF koostab aastaaruande

a)	Euroopa Ühenduse kalavarude olukorra kohta;

b)	nende kalavarude olukorra majandusliku mõju kohta;

c)	kalastustegevuse arengu kohta, arvestades bioloogilisi, ökoloogilisi, tehnilisi ja majanduslikke tegureid;

d)	muude kalandust mõjutavate majanduslike tegurite kohta.

Artikkel 3

Struktuur

1.   STECF koosneb vähemalt 30st, kuid mitte rohkem kui 35 liikmest.

2.   STECFi liikmeteks on teaduseksperdid merebioloogia, mereökoloogia, kalandusteaduse, looduskaitse, populatsioonidünaamika, statistika, püügitehnikate, akvakultuuri ning kalanduse ja akvakultuuri ökonoomika alal.

Artikkel 4

STECFi liikmete ametisse nimetamine ja reservnimekirja koostamine

1.   Komisjon nimetab STECFi liikmed ametisse sobivate kandidaatide nimekirjast. Nimekiri koostatakse pärast avaliku konkursi väljakuulutamist Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni kodulehel.

2.   STECFi liikmed nimetatakse ametisse nende asjatundlikkuse põhjal ning kooskõlas geograafilise esindatusega, mis väljendab ühenduses valitsevat teadusküsimuste ja lähenemisviiside mitmekesisust.

3.   STECFi liikmete nimekiri avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning nimekiri tehakse kättesaadavaks koos iga liikme lühielulooga komisjoni kodulehel.

4.   STECFi ametikohal töötamiseks sobivad kandidaadid, keda ametisse ei nimetatud, kantakse reservnimekirja. Komisjon võib kasutada reservnimekirja, et leida sobivad kandidaadid artikli 6 lõike 3 kohaselt STECFist lahkuvate liikmete asendamiseks.

5.   Reservnimekiri avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja tehakse kättesaadavaks komisjoni kodulehel.

Artikkel 5

Esimehe ja aseesimeeste valimine

STECF valib oma liikmete hulgast kolmeks aastaks esimehe ja kaks aseesimeest. STECFi esimeest ja aseesimehi ei tohi valida samale ametikohale rohkem kui kaheks järjestikuseks ametiajaks.

Artikkel 6

Ametiaeg

1.   STECFi liikme ametiaeg on kolm aastat, ametiaega saab pikendada kolme aasta võrra.

2.   Pärast kolmeaastase ajavahemiku lõppemist jäävad STECFi liikmed, esimees ja aseesimehed ametisse kuni nende asendamise või ametiaja pikendamiseni.

3.   Kui liige ei võta aktiivselt osa STECFi tööst, satub huvide konflikti või soovib ametist lahkuda, võib komisjon ta liikme ametikohalt vabastada.

Artikkel 7

Väliseksperdid

STECF võib komisjoni loal kaasata eksperte, kes ei ole STECFi liikmed ning omavad teaduslikult põhjendatud teadmisi ja asjatundlikkust tööülesannete täitmiseks.

Artikkel 8

Töörühmad

STECF võib komisjoni loal moodustada selgelt määratletud ülesannetega töörühmi. Töörühmad koosnevad välisekspertidest ja vähemalt kahest STECFi liikmest. Nad annavad STECFile aru kindlaksmääratud ajavahemiku järel.

Artikkel 9

Hüvitised ja toetused

1.   STECFi liikmetel ja välisekspertidel on õigus saada toetust vastavalt lisa sätetele STECFi koosolekutel ja töörühmade töös osalemiseks ning tööks raportöörina spetsiifilises küsimuses.

2.   Komisjon hüvitab STECFi liikmete ja välisekspertide reisining elamiskulud.

Artikkel 10

STECFi ja komisjoni suhted

1.   Komisjon kutsub kokku STECFi ja töörühmade koosolekud ja annab loa nende läbiviimiseks.

2.   Komisjon võib osaleda STECFi ja töörühmade koosolekutel.

3.   Komisjon võib kaasata STECFi ja töörühmade koosolekutele eksperte, kes ei ole STECFi liikmed.

Artikkel 11

Kodukord

1.   STECF võtab vastu komisjoni poolt kinnitatud kodukorra. Kodukord tagab, et STECF täidab oma ülesandeid, tuginedes pädevuse, sõltumatuse ja läbipaistvuse põhimõtetele ning arvestades samaaegselt õigustatud taotlusi maksude salastatusele ja ärisaladuse kaitsele.

2.   Töökord hõlmab eelkõige järgmist:

a)	STECFi esimehe ja aseesimeeste valimine;

b)	menetluskord: i) nõuandetaotluste menetlemine, ii) arvamuste vastuvõtmine tavapärase menetluse raames ning kui see on küsimuse kiireloomulisuse tõttu vajalik, kirjavahetuse teel toimuva kiirendatud menetluse raames;

c)	töörühmade moodustamine ja korraldus, töörühmade esimeeste ja aseesimeeste nimetamine ja nende ülesannete kirjeldus;

d)	koosolekute protokollid, kaasa arvatud arvamuste üksikasjad, mis erinevad vastuvõetud arvamustest;

e)	välisekspertide roll;

f)	raportööride määramine ja nende ülesannete kirjeldus;

g)	teaduslike arvamuste vorm ja sisu nende järjekindluse tagamiseks ja parandamiseks;

h)	STECFi liikmete ja välisekspertide vastutus ja kohustused, silmas pidades nende väliskontakte;

i)	STECFi esindamine kalanduse ja akvakultuuri nõuandekomitees;

j)	STECFi liikmete osalemine piirkondlikes nõuandekomiteedes.

3.   Kodukord avaldatakse komisjoni kodulehel.

Artikkel 12

Otsused ja arvamused

1.   STECF teeb otsuseid koosolekul osalevate liikmete häälteenamusega. Otsused ja arvamused võetakse vastu ainult juhul, kui 70 % STECFi liikmetest andis oma hääle või keeldus hääletamast.

2.   Vähemuse põhjendatud seisukohad lisatakse STECFi arvamustele ja edastatakse asjaosalistele.

3.   STECFi arvamused avaldatakse komisjoni kodulehel viivitamata, arvestades vajadust kaitsta ärisaladust.

Artikkel 13

Sõltumatus

1.   STECFi liikmeid nimetatakse ametisse ja väliseksperte kaasatakse isiklikult. Nad ei tohi delegeerida oma kohustusi.

2.   STECFi liikmed ja väliseksperdid tegutsevad liikmesriigist ja sidusrühmadest sõltumatult. Nad esitavad kohustuste deklaratsiooni tegutseda üldistes huvides ja huvide deklaratsiooni, millega kinnitavad mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või nende olemasolu. Kõnealused deklaratsioonid esitatakse kirjalikult ning tehakse avalikkusele kättesaadavaks. STECFi liikmed esitavad kohustuste deklaratsiooni igal aastal.

3.   STECFi liikmed ja väliseksperdid deklareerivad igal STECFi ja töörühma koosolekul mis tahes erihuvi, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks teatavate päevakorrapunktide suhtes.

Artikkel 14

Konfidentsiaalsus

1.   STECFi liikmed ja väliseksperdid ei tohi avalikustada STECFis või töörühmas töötamise tulemusel saadud mis tahes teavet, välja arvatud STECFi arvamusi.

2.   Kui komisjon teavitab STECFi taotletud arvamuse konfidentsiaalsusest, siis osalevad asjaomases töörühmas ainult STECFi liikmed ja komisjoni esindaja.

Artikkel 15

STECFi sekretariaat

1.   Komisjon annab STECFi ja selle töörühmade käsutusse sekretariaadi.

2.   Sekretariaadi ülesandeks on tehniline ja halduslik abi ning koordineerimine, et võimaldada STECFi tõhusat toimimist ja organiseerida selle töörühmade koosolekuid.

3.   Sekretariaat koordineerib vajaduse korral STECFi ja selle töörühmade koostööd teiste ühenduse ja rahvusvaheliste organitega.

Artikkel 16

Lõppsätted

1.   Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks otsus 93/619/EÜ.

2.   Vastavalt otsuse 93/619/EÜ artiklile 1 ametisse nimetatud STECFi liikmed jäävad ametisse kui käesoleva otsusega moodustatud komitee liikmed kuni uute STECFi liikmete ametisse nimetamiseni vastavalt käesoleva otsuse artiklile 3.

3.   Artikli 5 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis pärast käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud liikmete volituste lõppemist.

LISA

TOETUSED

STECFi liikmetel ja välisekspertidel on õigus saada toetust STECFi töös osalemiseks järgmiselt:

—	Osalemine STECFi koosolekutel ja töörühmades Eurodes täispäeva kohta STECFi koosolekud Töörühmad Esimees 300 300 Aseesimees (3) 300 0 Teised osalejad 250 250

Kui tööst võetakse osa ainult hommikul või õhtul, makstakse toetust 50 % ulatuses täispäeva toetusest.

—	Raportid Eurodes STECFi arvamused täiskogu koosolekutel või kirjavahetuse teel (4) Raportid tausta kohta (5) STECFi koosolekute ja töörühmade eel Raportöör 300 300 (6)

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 489/2005,

29. märts 2005,

millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1785/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad sekkumiskeskuste kindlaksmääramise ja koorimata riisi ülevõtmise kohta sekkumisametite poolt

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 3 ning artikli 7 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1785/2003 on sätestatud koorimata riisi standardkvaliteet ja sellele kohaldatav sekkumishind.

(2)

Edendamaks kvaliteetse riisi tootmist, on vaja täpselt määratleda sekkumiskriteeriumid. Kvaliteetse riisi tootmise tagamise tõhusaimateks abinõudeks on töötlemisjärgse saagise parandamine ja suurem kriitika põhisaagisest erineva saagise suhtes ning sekkumisametite poolt ladustatava koorimata riisi kvaliteedi tagamine. Sellega seoses tuleb komisjon 30. märtsi 1998. aasta määruse (EÜ) nr 708/98 (koorimata riisi ülevõtmise kohta sekkumisasutuste poolt ja kohaldatavate summade ning hinnatõusude ja -alandamiste kindlaksmääramise kohta) (2) II lisas esitatud sortide loetelust kõrvaldada mõned praeguseks iganenud sordid.

(3)	Sekkumise rahuldava toimimise tagamiseks tuleks iga pakkumise puhul kindlaks määrata miinimumkogus. Siiski tuleb ette näha kõrgema määra kehtestamine mõnede liikmesriikide hulgikaubandustavade ja -tingimuste arvessevõtmiseks.

(4)

Kindlasti ei tohiks sekkumiseks vastu võtta koorimata riisi, mille kvaliteet ei võimalda nõuetekohast kasutamist või ladustamist. Madalaima kvaliteedi kindlaksmääramisel tuleks eelkõige pöörata tähelepanu ühenduse riisikasvatusalade ilmastikuoludele. Ühetaoliste partiide ülevõtmiseks tuleks täpsustada, et partii peab koosnema ühe sordi riisist.

(5)	Määruses (EÜ) nr 1785/2003 on sätestatud, et koorimata riisi sekkumishind määratakse standardkvaliteediga riisile ja kui pakutava koorimata riisi kvaliteet on erinev standardkvaliteedist, mida arvestades sekkumishind on määratud, kohaldatakse sekkumishinda seda tõstes või alandades.

(6)	Hinnatõusude ja -alandamiste kohaldamisel tuleks arvesse võtta koorimata riisi põhiomadusi, mis võimaldavad selle kvaliteeti objektiivselt hinnata; seda nõuet saab täita hinnates lihtsate ja tõhusate meetoditega niiskusesisaldust, töötlemisjärgset saagist ja teradefekte.

(7)

Määruses (EÜ) nr 1785/2003 on sekkumisametite kaudu ostetavad kogused piiratud 75 000 tonnini aastas. Sellise koguse võrdseks jaotamiseks tuleb määrata ära kogused tootja liikmesriigi kohta, võttes aluseks riikide vastavad pindalad, mis on kinnitatud nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühine kord põllumajanduspoliitika raames määratavatele otsetoetuskavadele, määratakse põllumeeste toetuskavad ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr ja 2529/2001 (3) ning nimetatud määruse VII lisas kirjeldatud keskmisi saagiseid.

(8)	Selleks, et sekkumiskava oleks võimalikult lihtne ja tõhus, tuleks pakkumised esitada kaupade ladustamispaigale kõige lähemal asuvale sekkumiskeskusele ja sätestada veokulud kauba vedamiseks lattu, kus sekkumisamet selle vastu võtab.

(9)

Samuti tuleb täpselt kindlaks määrata kauba kontrollimiseks ettenähtavad toimingud, et oleks tagatud pakutavate kaupade massi ja kvaliteedi vastavus nõuetele; tuleb teha vahet ühelt poolt kauba ülevõtmise vahel pärast seda, kui on kontrollitud selle kogus ja vastavus kvaliteedi miinimumnõuetele, ja teiselt poolt pakkujale kauba eest makstava hinna kindlaksmääramise vahel pärast seda, kui tüüpilise proovi põhjal on vajalike analüüsidega kindlaks tehtud iga partii täpsed omadused.

(10)	Samuti on vajalik kehtestada erisätted, mida kohaldatakse juhul, kui kaup võetakse üle pakkuja laos; sel juhul tuleks arvestada pakkuja laoseisu, mida tuleb kontrollida täiendavalt, et tagada vastavus sekkumisameti kehtestatud ülevõtunõuetele.

(11)	Võttes arvesse, et käesoleva määrusega asendatakse komisjoni koorimata riisi sekkumisasutusi käsitlev määrus (EÜ) nr 708/98 ja 14. märtsi 2000. aasta määrus (EÜ) nr 549/2000, (4) tuleb viimati nimetatud määrused tühistada.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sekkumiskeskused

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 6 lõike 2 osutatud sekkumiskeskused on loetletud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Sekkumisameti poolt teostatav kokkuost

1.   Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 7 lõikes 1 kehtestatud kokkuostuperioodi jooksul võib iga vähemalt 20tonnise ühenduse piirides kasvatatud koorimata riisi partii pakkuja esitada selle partii sekkumisametile kokkuostuks.

Partii peab koosnema ühe sordi riisist.

Liikmesriikidel on õigus suurendada esimeses lõigus kirjeldatud partii miinimumkogust.

2.   Kui partii tarnitakse mitmes osas (veoauto, praam, raudteevagun jne), peab iga osa olema vastavuses käesoleva määruse artiklis 3 ette nähtud miinimumnõuetega, minemata vastuollu artikliga 12.

Artikkel 3

Nõutavad miinimumomadused

1.   Sekkumiseks vastu võetav koorimata riis peab olema veatu, seaduslikul teel omandatud ning standardse turustuskvaliteediga.

2.   Koorimata riis loetakse veatuks, seaduslikul teel omandatuks ning standardse turustuskvaliteediga, kui:

a)	see on lõhnatu ega sisalda elus putukaid,

b)	niiskusesisaldus ei ületa 14,5 %,

c)	saagis pärast töötlemist on hinnatud vähemalt viie punkti vääriliseks käesoleva määruse II lisa A osas esitatud töötlemisjärgse saagise kvaliteedi hindamise skaala alusel,

d)	tootes sisalduvate mitmesuguste prügilisandite, sordile mittevastavate terade ning määruse (EÜ) nr 1785/2003 III lisas loetletud kvaliteedinõuetele mittevastavate terade osakaal ei ületa käesoleva määruse III lisaga kehtestatud vastava riisisordi kohta suurimat lubatud protsentuaalset osakaalu,

e)	radioaktiivsuse tase ei ületa ühenduse õigusaktides kehtestatud maksimumtaset.

3.   Käesoleva määruse tähenduses mõistetakse määratluse “mitmesugused prügilisandid” all võõrkehi, mis pole riis.

Artikkel 4

Hinnatõusud ja -alandamised

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 7 lõikega 2 kehtestatud hinnatõuse ja -alandamisi kohaldatakse lähtuvalt sekkumise käigus omandatava koorimata riisi ostuhinnast, korrutades seda vastava tõusu või -alandamisprotsendiga, mis arvestatakse järgmiselt:

a)	juhul, kui koorimata riisi niiskusesisaldus ületab 13 %, on sekkumishinna alandamise arvutamise aluseks ühe kümnendiku täpsusega mõõdetud protsentuaalne erinevus sekkumiseks pakutava koorimata riisi niiskusesisalduse protsendi ja maksimaalse lubatud niiskusesisalduse vahel, mis on 13 %;

b)	juhul kui riisi saagis pärast töötlemist erineb käesoleva määruse II lisa A osas vastavalt sordile ettenähtud saagisenäitajatest, rakendatakse II lisa B osaga kehtestatud hinnatõuse ja -alandamisi vastavalt sordile;

c)	juhul, kui koorimata riisi terad ei mahu sordi järgi kehtestatud kvaliteedinõuete piiridesse, rakendatakse sekkumist kokkuostuhinnale IV lisas esitatud vastavale riisisordile kehtestatud allahindlusprotsenti;

d)	juhul kui mitmesuguste prügilisandite osakaal koorimata riisis ületab 0,1 %, võib seda sekkumise korras sisse osta ainult 0,02 % alandatud hinnaga iga 0,01 % kõrvalekalde kohta;

e)	juhul, kui sekkumiseks pakutakse kindlat sorti koorimata riisi partiid, mis sisaldab rohkem kui 3 % teisi riisisorte, võib sekkumisel vastu võtta ainult 0,1 % alandatud hinnaga iga 0,1 % kõrvalekalde kohta.

Artikkel 5

Sekkumiskõlblikud kogused

Alates turustusaastast 2004/2005 on iga turustusaasta sekkumiskõlbliku koorimata riisi kogused jaotatud ositi iga tootjaliikmesriigi kohta (osa nr 1) vastavalt V lisas esitatud tabelile ja osa nr 1 alla mitte kuuluvatest kogustest moodustuv üks ühine osa kogu ühenduse jaoks (osa nr 2).

Artikkel 6

Ettevõtjatepoolsed müügipakkumised

1.   Kõik tehtavad müügipakkumised esitatakse sekkumisametile kirjalikult, soovitatavalt elektroonilisel teel, sekkumisameti poolt koostatud näidisvormi kohaselt.

Pakkumised võetakse vastu ainult juhul, kui nad on esitatud osa nr 1 puhul 1.–9. aprillini ja osa nr 2 puhul 1.–9. juunini.

2.   Nõuetele vastav pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:

a)	pakkuja nimi;

b)	pakutud riisi ladustamiskoht;

c)	pakutud kogus vastavalt artiklile 2;

d)	riisi sort;

e)	põhiomadused, sealhulgas põhisaagis ja saagis pärast töötlemist;

f)	saagikoristusaasta;

g)	pakkumise miinimumkogus, millest väiksemate kogustega tehtavaid pakkumisi käsitletakse pakkuja poolt mittelaekunutena;

h)	sekkumiskeskus, millele pakkumine tehakse;

i)	tõend, et pakkujal on iga koorimata riisi tonni kohta 50 euro suurune tagatisraha. Tootjatele või nende ühendustele, kes vastavad komisjoni määruses (EÜ) nr 1709/2003 (5) sätestatud ettekirjutustele on nimetatud garantiisummat vähendatud 20 eurole koorimata riisi tonni kohta;

j)	sertifikaat, mis kinnitab toote päritolu ühenduse piirest, kuhu on märgitud ka tootmispiirkond;

k)	andmed taimekaitsevahendite kasutamise kohta ja täpsed kasutatud kogused.

3.   Kõik tootjatest liikmesriikide sekkumisametitele tehtavad pakkumised esitatakse selle liikmesriigi sekkumiskeskusele, mis on pakkumise ajal koorimata riisi asukohale kõige lähemal. Käesoleva määruse rakendamise raames mõistetakse “lähima sekkumiskeskuse” all tootjaliikmesriigis asuvat keskust, kuhu koorimata riisi saab vedada kõige väiksemate kuludega.

4.   Kord esitatud pakkumisi ei saa hiljem muuta ega tagasi võtta.

5.   Juhul kui sekkumiseks laekunud pakkumist käsitletakse mittelaekununa, teavitab sekkumisamet sellest asjaomast pakkujat 10 tööpäeva jooksul pakkumise laekumisest.

Artikkel 7

Koguse määramine

1.   Hiljemalt maikuu esimeseks tööpäevaks arvestab liikmesriigi pädev ametiasutus kas osa nr 1 all pakutav üldkogus ületab saadaolevat kogust või mitte. Ületamise korral arvestab see ametiasutus kuue komakoha täpsusega võimalikke pakutavaid koguseid iseloomustava jaotuskoefitsiendi. Saadud koefitsient fikseeritakse võimalikule suure väärtusega, mis võimaldab arvestades iga pakkumise miinimumkogust, üldkogusel jääda saadaoleva kogusega võrdseks või alla selle. Juhul kui ületamist ei täheldata määratakse koefitsiendi väärtuseks 1.

Teistel juhtudel, kus võimalik pakutav üldkogus ületab saadaolevat, liidetakse üle jääv kaubakogus osa nr 2 all väljendatud kogusele.

Liikmesriigi pädev ametiasutus teavitab komisjoni rakendatavast jaotuskoefitsiendi suurusest, pakutavast üldkogusest ning üle jäävast osa nr 2 alla kantavast kogusest, hiljemalt esimeses lõigus nimetatud tähtajale järgneval päeval. Komisjon avalikustab selle teabe oma veebilehel niipea kui võimalik.

Hiljemalt teisel päeval pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaega teavitab liikmesriigi pädev ametiasutus pakkujat tema pakkumise vastuvõtmisest konkursile, kus saadaolev kogus võrdub jaotuskoefitsiendiga korrutatud pakutava kogusega. Kui see kogus jääb aga alla pakkumises märgitud miinimumkogusele, võrdsustatakse see nulliga.

2.   Mis puutub osasse nr 2, siis peavad liikmesriigid hiljemalt juulikuu esimeseks tööpäevaks teavitama komisjoni pakutavatest kogustest ning täpsustatud miinimumkogustest. See teavitamine toimub elektroonilisel teel VI lisas esitatud mudeli täitmisel. Teavitamine peab toimuma ka juhul, kui ühtegi kogust pole pakutud.

Komisjon kogub kokku kõik liikmesriikidest laekunud pakkumised ning arvestab, kas pakkumiste kogusumma ületab saadaoleva koguse või mitte. Juhul kui pakutava kauba kogumaht ületab saadaoleva koguse, määrab komisjon nende koguste vastuvõtmiseks jaotuskoefitsiendi kuue komakoha täpsusega. Nimetatud koefitsient fikseeritakse kõrgeima võimaliku väärtusega, mis võimaldab määrata, võttes arvesse igas pakkumises nimetatud väikseimaid koguseid, kas kogu pakutav kogus on väiksem või võrdne saadaoleva kogusega. Kui see kogus aga pakkumises märgitud kogust ei ületa, rakendatakse koefitsienti väärtusega 1.

Hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast rakendatava koefitsiendi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teavitab liikmesriigi pädev ametiasutus pakkujat tema pakkumise vastuvõtmisest konkursile, kus saadaolev kogus võrdub jaotuskoefitsiendiga korrutatud pakutava kogusega. Kui see kogus jääb aga alla pakkumises märgitud miinimumkogusele, võrdsustatakse see nulliga.

3.   Artikli 6 lõike 2 punktis i nimetatud tagatisraha vabastatakse proportsionaalselt pakkumisele esitatud, kuid mitte ülevõetavale kogusele. Ülevõetav kogus vabastatakse tagatisrahast tervenisti peale selle koguse 95protsendilist vastuvõtmist vastavalt artiklis 9 sätestatud tingimustele.

Artikkel 8

Veokulud

1.   Pakkuja kannab kauba veokulud hoidlast, kus nad on pakkumise esitamise ajal ladustatud, kuni lähima sekkumiskeskuseni.

2.   Kui sekkumisamet ei võta koorimata riisi üle lähimas sekkumiskeskuses, kannab lisanduvad veokulud sekkumisamet.

3.   Lõigetes 1 ja 2 käsitletavate kulude ulatuse määrab sekkumisamet.

Artikkel 9

Tarnimine

1.   Sekkumisamet määrab kindlaks tarnekuupäeva ja ülevõtva sekkumiskeskuse ning teavitab sellest viivitamatult avalduse esitajat. Need tingimused võib vaidlustada kahe tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamist.

2.   Kauba tarnimine sekkumiskeskusesse peab toimuma enne pakkumise saamise kuule järgneva kolmanda kuu lõppu ja igal juhul hiljemalt jooksva turustusaasta 31. augustiks.

Järgustatud tarnete korral tuleb partii viimane osa tarnida vastavalt esimese lõigu ettekirjutustele.

3.   Sekkumisamet võtab kauba üle pakkuja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja juuresolekul.

Artikkel 10

Sekkumisameti poolne ülevõtmine

1.   Sekkumisamet võtab pakutud riisi üle, kui sekkumisamet või selle volitatud esindaja on kindlaks teinud sekkumislattu toimetatud kaupade artiklites 2 ja 3 ette nähtud miinimumkoguse ja omadused vastavalt artikliga 12 kehtestatud nõuetele.

2.   Tarnitud kogus kaalutakse pakkuja ja sekkumisameti esindaja juuresolekul, kellel ei tohi olla mingeid suhteid pakkujaga. Sekkumisameti esindaja võib olla laopidaja.

3.   Juhul kui sekkumisametit esindab laopidaja, teostab viimane kontrolli ise 30 päeva jooksul pärast tarnimist. Vähemalt massi kontrollimisel tuleb kasutada mahumõõtmist.

Juhul kui esimeses lõigus nimetatud mahumõõtmine näitab, et mass on kuni 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud järgmisel kaalumisel registreeritud puuduvate kogustega, võrreldes arvepidamises (ülevõtmisel) registreeritud massiga.

Juhul kui esimeses lõigus nimetatud mahumõõtmine näitab, et mass on rohkem kui 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kaalutakse kaup viivitamata. Kui kindlaks tehtud mass on väiksem kui arvepidamises registreeritud mass, kannab kaalumisega seotud kulud laopidaja; vastupidisel juhul kannab kaalumiskulud sekkumisamet.

Artikkel 11

Ülevõtmine pakkuja laos

1.   Sekkumisamet võib võtta koorimata riisi üle kohas, kus riis on ladustatud pakkumise esitamise ajal, ja mitte pakkuja nimetatud sekkumisametis. Sellisel juhul peab ülevõetav kaup olema ladustatud muust kaubast eraldi.

Kauba vastuvõtukuupäevaks märgitakse artikliga 14 ette nähtud ülevõtmisprotokollis nimetatud miinimumomaduste märkimise kuupäeva.

2.   Juhul kui üleandmine toimub vastavalt lõikes 1 sätestatud tingimustele, võib koguse teha kindlaks laoseisuarvestuse põhjal, mis peab olema koostatud kutsealastele ja sekkumisametite nõuetele vastavalt, tingimusel et:

a)	laoseisuarvestuses on märgitud: — kaalumisel kindlaks tehtud mass, arvestades et kaalumisest ei tohi olla möödunud rohkem kui 10 kuud, — kvaliteedinäitajaid kaalumise hetkel, eelkõige niiskusesisaldus, — punkrivahetused, — ja mis tahes töötlemine;

b)	laopidaja tõendab, et pakutud partii vastab igati arvestuses esitatud andmetele.

Registreeritakse mass, mis on märgitud laoseisuarvestusse, ja mida on kohandatud võttes arvesse erinevusi kaalumise käigus kindlaks tehtud niiskusesisalduse ja tüüpilise proovi põhjal kindlaks tehtud niiskusesisalduse vahel.

Sekkumisamet teeb mahukontrolli 30 päeva jooksul alates ülevõtmise päevast. Erinevus kaalutud koguse ja mahumõõtmismeetodiga hinnatud koguse vahel ei tohi ületada 6 %.

Juhul kui kolmandas lõigus kirjeldatud mahumõõtmine osutab, et mass on kuni 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud järgmisel kaalumisel registreeritud puuduvate kogustega, võrreldes äridokumentides (ülevõtmisel) registreeritud massiga.

Juhul kui kolmandas lõigus kirjeldatud mahumõõtmine osutab, et mass on rohkem kui 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kaalub laopidaja kauba viivitamata. Kui kindlaks tehtud mass on registreeritust väiksem, kannab kaalumiskulud laopidaja. Vastasel korral kannab kulud EAGGF.

Artikkel 12

Kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine

1.   Sekkumiseks võetava toote vastavust kvaliteedinõuetele kontrollitakse vastavalt artiklile 3 järgmiselt: sekkumisamet võtab proovi avalduse esitaja või seaduslikult volitatud esindaja juuresolekul.

Igal proovivõtmisel võetakse kolm, vähemalt 1 kg suuruse massiga proovi, mis on ette nähtud:

a)	pakkujale,

b)	laole kus ülevõtmine toimub,

c)	sekkumisametile.

Tüüpilise proovi saamiseks võetavate proovide hulk saadakse pakutava partii jagamisest 10tonnisteks osadeks. Kõik proovid on ühesuguse kaaluga. Tüüpiline proov saadakse proovideks võetud koguse jagamisel kolmeks.

Vastavust nõutavatele tingimustele kontrollitakse tüüpilise proovi alusel laos, kus ülevõtmine toimub.

2.   Juhul kui kauba ülevõtmine toimub mujal kui pakkuja laos, võetakse lõikes 1 nimetatud tüüpiliseks proovid vajalikud proovid eraldi igast osatarnest (veoauto, praam, raudteevagun).

Tarne korral kontrollitakse enne partii jõudmist sekkumislattu iga osatarne puhul ainult niiskusesisaldust, prügilisandite hulka ja seda, et partiis ei ole elus putukaid. Kui hiljem kontrolli lõpus siiski ilmneb, et osatarne ei vasta kvaliteedi miinimumnõuetele, keeldutakse partii ülevõtmisest. Kogu partii saadetakse tagasi pakkuja kulul.

Kui liikmesriigi sekkumisamet suudab enne tarne lattujõudmist kontrollida iga osatarne vastavust kõikidele kvaliteedi miinimumnõuetele, keeldub ta kõigi otsetarnete ülevõtmisest, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele.

3.   Kui kauba ülevõtmine, vastavalt artiklile 11, toimub pakkuja laos, teostatakse kontroll pakutava partii tüüpilise proovi põhjal, nagu see on ette nähtud lõikes 1.

Kontrollimisel tuleks kindlaks teha kauba vastavus kvaliteedi miinimumnõuetele. Vastasel korral partiid üle ei võeta.

Artikkel 13

Kauba omaduste määramine

1.   Kui kaup võetakse pärast vastavalt artiklile 12 tehtud kontrolli vastu, määratletakse kauba täpsed omadused pakkujale makstava hinna kindlaksmääramiseks. Pakutud partiile määratakse hind artiklis 12 määratletud tüüpiliste proovide kontrolli tulemuste kaalutud keskmise põhjal.

Pakkujale teatatakse kontrolli tulemus artiklis 14 ette nähtud ülevõtmisprotokollis.

2.   Kui pakkuja vaidlustab lõike 1 kohaselt hinna määramiseks tehtud kontrolli tulemused, teeb pädevate ametiasutuste poolt heaks kiidetud laboratoorium kauba omaduste täiendava üksikasjaliku analüüsi uute tüüpiliste proovide põhjal, mis koosnevad võrdsest arvust pakkuja ja sekkumisameti valduses olevatest proovidest. Tulemus on nende tüüpiliste proovide kontrolli tulemuste kaalutud keskmine.

Nende viimaste analüüside tulemus on lõplik ja selle põhjal määratakse kindlaks pakkujale makstav hind. Kõnealuste uute analüüside kulud kannab kaotaja osapool.

Artikkel 14

Ülevõtmisprotokoll

Sekkumisamet koostab iga partii kohta ülevõtmisprotokolli. Pakkuja või tema esindaja võivad olla protokolli koostamise juures.

Protokollis märgitakse vähemalt:

a)	koguse ja miinimumomaduste kontrollimise kuupäev;

b)	tarnitud sort ja mass;

c)	tüüpilise proovi koostamiseks võetud proovide hulk;

d)	täheldatavad füüsilised ja kvaliteediomadused.

Artikkel 15

Pakkujale makstava hinna määramine ja makseprotseduur

1.   Pakkujale makstav hind on hoidlasse tarnitud mahalaadimata kauba eest vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 7 lõikele 2 kindlaksmääratud hind, mis kehtib esimese tarnepäeva fikseeritud kuupäeval, võttes arvesse käesoleva määruse artiklis 4 ette nähtud hinnatõuse ja -alandamisi ning käesoleva määruse artikli 8 sätteid.

Kui riis võetakse artikli 11 kohaselt üle pakkuja laos, tehakse makstav hind kindlaks pakkumise vastuvõtmise päeval kehtinud sekkumishinna põhjal, mida on kohandatud kohaldatavate hinnatõusude ja -alandamiste võrra ja millest on lahutatud kõige soodsaimad veokulud koorimata riisi ülevõtmiskoha ja lähima sekkumiskeskuse vahel ning laost äravedamise kulud. Kõnealused kulud määrab kindlaks sekkumisamet.

2.   Makse tehakse 32. ja 37. päeva vahel pärast artikli 10 lõikes 1 või artikli 11 lõikes 1 osutatud ülevõtmise kuupäeva.

Artikli 13 lõike 2 kohaldamisel tehakse makse nii kiiresti kui võimalik pärast pakkuja teavitamist lõpliku analüüsi tulemustest.

Kui pakkuja peab esitama enne maksmist arve ja kui seda arvet ei esitata eelmises lõigus ettenähtud tähtaja jooksul, tehakse makse viie tööpäeva jooksul pärast arve tegelikku esitamist.

Artikkel 16

Ladustatud kauba kontroll

Ettevõtted, kes sekkumisametite nimel sisseostetud tooteid ladustavad, jälgivad pidevalt tooteid ja nende säilivust ning teavitavad sekkumisametit viivitamatult asjaomastest probleemidest.

Sekkumisamet kontrollib ladustatud kauba kvaliteeti vähemalt korra aastas. Selleks võib võtta proovi komisjoni määrusega (EÜ) nr 2148/96 (6) ette nähtud aastainventuuri ajal.

Artikkel 17

Radioaktiivse saastatuse kontroll

Riisi radioaktiivse saastatuse kontrolli teostatakse vaid juhtudel, kui olukord peaks seda teatava perioodi jooksul nõudma. Juhul kui radioaktiivse saastatuse kontroll peaks osutuma vajalikuks, teostatakse see vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 26 lõikes 2 sätestatud kontrollimeetmete kestusele ja ulatusele.

Artikkel 18

Siseriiklik kord

Et võtta arvesse kõnealuses liikmesriigis valitsevaid eritingimusi, võtavad sekkumisametid vajaduse korral vastu ülevõtmise täiendava korra tingimused, mis on kooskõlas käesoleva määruse sätetega.

Artikkel 19

Eelmiste määruste tühistamine

Käesolevaga tühistatakse määrused (EÜ) nr 708/98 ja (EÜ) nr 549/2000.

Artikkel 20

Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub päev pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. aprillist 2005.

I LISA

SEKKUMISKESKUSED

1.   Kreeka

Piirkonnad	Sekkumiskeskused
Kesk-Kreeka	Vólos Lamía Messolongi Elassona
Kesk-Makedoonia	Skotoysa Drymos Platy Provatas Pyrgos Thessaloníki Serres Yannitsa
Peloponnesos	Messini

2.   Hispaania

Piirkonnad	Sekkumiskeskused
Aragón	Ejea de los Caballeros Grañén
Kataloonia	Aldea-Tortosa
Valencia	Albal-Silla Sueca Cullera
Murcia	Calasparra
Extremadura	Don Benito Montijo Madrigalejo
Andaluusia	Coria del Río Las Cabezas de San Juan La Puebla del Río Los Palacios Véjer de la Frontera
Navarra	Tudela

3.   Prantsusmaa

Departemangud	Sekkumiskeskused
Bouches-du-Rhône	Arles Port-Saint-Louis-du-Rhône
Gard	Beaucaire Saint-Gilles
Prantsuse Guajaana	Mana (Saint-Laurent-du-Maroni)

4.   Itaalia

Maakonnad	Sekkumiskeskus
Piemonte	Vercelli Novara Cuneo Torino Alessandria Biella
Veneto	Rovigo
Lombardia	Pavia Mantova Milano Lodi
Emilia Romagna	Piacenza Parma Ferrara Bologna Ravenna Reggio Emilia
Sardiinia	Oristano Cagliari

5.   Ungari

Piirkonnad	Sekkumiskeskused
Alföld	Karcag
Hortobágy	Szarvas

6.   Portugal

Piirkonnad	Sekkumiskeskused
Beira Litoral	Granja do Ulmeiro
Ribatejo	Mora Fronteira
Alentejo	Cuba Ibeeria

II LISA

A.   TÖÖTLEMISJÄRGNE SAAGIS

Sordi nimetus	Täisterade saagis (%)	Täissaagis (%)
Argo, Selenio, Couachi	66	73
Alpe, Arco, Balilla, Balilla GG, Balilla Sollana, Bomba, Bombon, Colina, Elio, Flipper, Frances, Lido, Riso, Matusaka, Monticili, Pegonil, Sara, Strella, Thainato, Thaiperla, Ticinese, Veta, Leda, Mareny, Clot, Albada, Guadiamar	65	73
Ispaniki A, Makedonia	64	73
Bravo, Europa, Loto, Riva, Rosa Marchetti, Savio, Veneria	63	72
Tolima	63	71
Inca	63	70
Alfa, Ariete, Bahia, Carola, Cigalon, Corallo, Cripto, Cristal, Drago, Eolo, Girona, Gladio, Graldo, Indio, Italico, Jucar, Koral, Lago, Lemont, Mercurio, Miara, Molo, Navile, Niva, Onda, Padano, Panda, Pierina, Marchetti, Ribe, Ringo, Rio, S. Andrea, Saturno, Senia, Sequial, Smeraldo, Star, Stirpe, Vela, Vitro, Calca, Dion, Zeus	62	72
Strymonas	62	71
Anseatico, Baldo, Belgioioso, Betis, Euribe, Italpatna, Marathon, Redi, Ribello, Rizzotto, Rocca, Roma, Romanico, Romeo, Tebre, Volano	61	72
Bonnet Bell, Rita, Silla, Thaibonnet, L 202, Puntal	60	72
Evropi, Melas	60	70
Arborio, Blue Belle, Blue Belle “E”, Blue Bonnet, Calendal, Razza 82, Rea	58	72
Maratelli, Precoce Rossi	58	70
Carnaroli, Elba, Vialone Nano	57	72
Axios	57	67
Roxani	57	66
Pygmalion	52	71
Nimetuseta sordid	64	72

B.   HINNATÕUS JA -ALANDAMINE TÖÖTLEMISJÄRGSE SAAGISE PUHUL

Koorimata riisi töötlemine kroovitud täisteraliseks riisiks	Hinnatõusud ja -alandamised saagiseühiku kohta
Suurem kui põhisaagis	Hinnatõus 0,75 %
Väiksem kui põhisaagis	Hinnaalandus 1 %

Koorimata riisi töötlemine kroovitud riisiks	Saagisele kohaldatav hinnatõus ja -alandamine
Suurem kui põhisaagis	Hinnatõus 0,60 %
Väiksem kui põhisaagis	Hinnaalandus 0,80 %

III LISA

SUURIMAD VÕIMALIKUD ARTIKLI 3 LÕIKE 2 PUNKTIS D NIMETATUD PROTSENTUAALSED OSAKAALUD

Terade defektid	Ümarateraline riis CN-kood 1006 10 92	Keskmine ja A-kvoodi pikateraline riis CN-koodid 1006 10 94 ja 1006 10 96	B-kvoodi pikateraline riis CN-kood 1006 10 98
Kriitjad terad	6	4	4
Punasetriibulised terad	10	5	5
Värvunud ja täpilised terad	4	2,75	2,75
Klaasjad terad	1	0,50	0,50
Kollased terad	0,175	0,175	0,175
Prügilisandid	1	1	1
Muu sordivastavusega riis	5	5	5

IV LISA

TERADE DEFEKTIDEGA SEOTUD HINNAALANDUSED
Terade defektid	Sekkumishinnast hinnaalanduse tegemisel arvestatavate defektiga terade protsentuaalne osakaal			Normist kõrvalekallete esinemisel rakendatava hinnaalanduse (7) protsent
	Ümarateraline riis CN-kood 1006 10 92	Keskmine ja A-kvoodi pikateraline riis CN-koodid 1006 10 94 ja 1006 10 96	Pikateraline B-kvoodi riis CN-kood 1006 10 98
Kriitjad terad	2–6 %	2–4 %	1,5–4 %	1 % iga järgneva 0,5 % kõrvalekalde kohta
Punasetriibulised terad	1–10 %	1–5 %	1–5 %	1 % iga järgneva 1 % kõrvalekalde kohta
Värvunud ja täpilised terad	0,50–4 %	0,50–2,75 %	0,50–2,75 %	0,8 % iga järgneva 0,25 % kõrvalekalde kohta
Klaasjad terad	0,05–1 %	0,05–0,50 %	0,05–0,50 %	1,25 % iga järgneva 0,25 % kõrvalekalde kohta
Kollased terad	0,02–0,175 %	0,02–0,175 %	0,02–0,175 %	6 % iga järgneva 0,125 % kõrvalekalde kohta

V LISA

ARTIKLIS 5 KIRJELDATUD OSA nr 1

Liikmesriik	Osa nr 1
Kreeka	4 674 t
Hispaania	20 487 t
Prantsusmaa	4 181 t
Itaalia	40 764 t
Ungari	307 t
Portugal	4 587 t

VI LISA

TEAVITAMISANDMED VASTAVALT ARTIKLI 7 LÕIKELE 2

Liikmesriik: …

Pakkumise registreerimisnumber	Pakutav kogus (t)	Miinimumkogus (t)
1
2
3
4
5
6
7
8
jne

Elektronpostiaadress artikli 7 lõikes 2 nimetatud teabe edastamiseks: AGRI-INTERV-RICE@CEC.EU.INT