12.11.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 296/19

KOMISJONI OTSUS,

2. märts 2005,

riigiabi kohta, mida Saksamaa andis ettevõttele Chemischen Werke Piesteritz

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 427 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/786/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkused vastavalt nendele sätetele (1) ja võttes arvesse nende märkusi,

ning arvestades järgmist:

I. MENETLUS

(1)

7. märtsi 1997. aasta kirjaga, mis saabus 15. aprillil ja registreeriti 18. aprillil 1997. aastal, teavitas Saksamaa riigiabi meetmetest ettevõtte Chemischen Werke Piesteritz GmbH (CWP) kasuks. Vastavalt teatele oli abi üks osasumma ettevõttele juba välja makstud. Komisjon nõudis 14. mai 1997. aasta, 22. juuli 1997. aasta ja 4. novembri 1997. aasta kirjadega täiendavat teavet, mida Saksamaa andis oma 10. juuli 1997. aasta ja 2. septembri 1997. aasta kirjadega, mis mõlemad ka samadel kuupäevadel registreeriti. Komisjoni 4. novembri 1997. aasta kirjas esitatud küsimusi arutati kohtumisel Saksa ametiasutustega 24. novembril 1997. aastal.

(2)	17. juunil 1997. aastal saabus komisjonile abisaaja ühelt otseselt konkurendilt teabetaotlus. 28. juulil esitas otsene konkurent Société chimique Prayon-Rupel SA (Prayon-Rupel) oma kahtlused abi konkurentsiõigusega kokkusobivuses.

(3)

16. detsembril 1997. aastal otsustas komisjon vastuväiteid mitte esitada. Sellest teavitati Saksamaad 22. jaanuaril 1998. aastal. Otsuse kokkuvõte avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. (2)19. detsembril 1997. aastal teavitas komisjon otsusest ka Prayon-Rupelit ning edastas talle otsuse tervikteksti 5. märtsil 1998. aastal.

(4)	5. mail 1998. aastal esitas Prayon-Rupel hagi otsuse tühistamiseks Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule. 15. märtsil 2001. aastal tühistati vaidlustatud otsus. (3) Kohtuotsusest teatati komisjonile 19. märtsil 2001. aastal.

(5)

Kohtuotsuse tulemusena algatas komisjon 20. juunil 2001. aastal ametliku uurimismenetluse. Komisjoni asjaomane otsus avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. (4) Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid üles abi kohta oma arvamust avaldama. Üks konkurentidest, keemiatehas Chemische Fabrik Budenheim Rudolf A. Oetker (CFB) esitas oma märkused 20. augusti 2001. aasta kirjaga, mis registreeriti 21. augustil 2001. aastal. Prayon-Rupel täiendas oma 15. juuni 2001. aasta märkusi 10. septembri 2001. aasta kirjaga, mis registreeriti 13. septembril 2001. aastal. 26. septembri 2001. aasta kirjaga, mis samal päeval ka registreeriti, saabusid ettevõtte BK Giulini GmbH (BK Giulini) märkused. Need märkused edastati Saksamaale 29. oktoobril 2001. aastal ja 6. augustil 2002. aastal. Saksamaa vastas 8. oktoobri 2002. aasta kirjaga, milles edastas CWP vastuse huvitatud isikute märkustele. Kiri registreeriti samal päeval, 8. oktoobril 2002. aastal.

(6)

Saksamaa vastus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta tuli 21. septembri 2001. aasta kirjaga, mis registreeriti 27. septembril 2001. aastal. Lisad, mis koosnesid tegevusaruannetest ajavahemiku 1994–1999 kohta, anti üle 26. septembri 2001. aasta kirjaga, mis registreeriti 4. oktoobril 2001. aastal. Kuna olulised andmed ikka veel puudusid, nõudis komisjon nende esitamist 25. oktoobri 2001. aasta kirjaga. 4. detsembril 2001. aastal kohtusid Brüsselis Saksamaa valitsuse ja abisaaja esindajad. Pärast seda edastas komisjon oma küsimused 14. detsembril 2001. aastal. 20. detsembri 2001. aasta kirjaga, mis registreeriti 4. jaanuaril 2002. aastal, esitas Saksamaa kohtumisel nõutud dokumendid. 14. detsembri 2001. aasta kirjale vastas Saksamaa oma 6. veebruari 2002. aasta kirjaga mis registreeriti 8. veebruaril, ning 21. veebruari 2002. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval. 6. veebruari 2002. aasta kirjaga edastas Saksamaa ka abisaaja märkused. 7. veebruari 2002. aasta kirjaga, mis registreeriti 14. veebruaril, andis Saksamaa üle lisad 6. veebruari kirja juurde. 22. veebruari 2002. aasta kirjaga, mis registreeriti 26. veebruaril 2002. aastal, esitas Saksamaa 2000. aasta tegevusaruande. Lisateavet jagati 13. märtsi 2002. aasta kirjaga, mis registreeriti 14. märtsil, ja 4. aprilli 2002. aasta kirjaga, mis registreeriti 5. aprillil 2002. aastal. 14. augustil 2002. aastal nõudis komisjon kõnealuse abi kohta selgitusi. Saksamaa edastas nõutud selgitused 15. oktoobri 2002. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval.

(7)	6. märtsil 2003. aastal teavitas komisjon Saksamaad oma otsusest teabe esitamise korralduse tegemise kohta, et selgitada nii vaieldavaid asjaolusid kui ka teatavate meetmete abilaadset iseloomu.

(8)

Saksamaa edastas komisjoni nõutud teabe 17. aprilli ja 5. mai 2003. aasta kirjadega, mis registreeriti vastavalt 22. aprillil 2003 ja 6. mail 2003. Lisad nende kirjade juurde edastati 28. aprilli 2003. aasta kirjaga, mis registreeriti 6. mail 2003. Täiendavat teavet jagati 13. juuni kirjaga, mis registreeriti samal päeval, samuti 4., 9. ja 29. juuli kirjadega, mis registreeriti 7., 17. ja 29. juulil 2003, ning 13. augusti 2003. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval. 22. augustil 2003. aastal toimus komisjoni nõupidamine föderaal- ja liidumaa valitsuse esindajatega, kus osalesid ka CWP esindajad. Nõupidamisel arutatud küsimustele vastati 3. ja 26. septembri kirjadega, mis registreeriti vastavalt 4. ja 26. septembril 2003. aastal.

(9)

14. mail 2004. aastal oli järjekordne kohtumine saksa ametivõimudega. Saksamaa edastas täiendavaid märkusi 18. juuni 2004. aasta kirjaga, mis registreeriti 24. juunil 2004. aastal. 6. juulil 2004. aastal peeti Saksa ametiasutustega viimane kohtumine, mille tulemusena esitas Saksamaa lisateavet 29. juuli 2004. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval. Lisaks esitas Saksamaa täiendavat teavet 26. augusti 2004. aasta kirjaga, mis registreeriti samal päeval.

II. KIRJELDUS

A. Abisaaja

(10)

CWP on piiratud vastutusega äriühing, asukohaga Piesteritzis, Saksi-Anhalti liidumaal, mis on abipiirkond vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a. Ettevõte toodab fosforhapet ja selle derivaate, eelkõige fosfaate. CWP asutati 1994. aastal erastamise käigus selleks, et võtta üle ettevõtte Stickstoffwerke AG Wittenberg Piesteritz (Stickstoffwerke) fosforitoodete tootmisüksus. Stickstoffwerke oli keemiatoodete tootja ning kuulus Treuhandanstalti (THA), endise Saksa Demokraatliku Vabariigi ettevõtete erastamise ja ümberstruktureerimise eest vastutava avalik-õigusliku asutuse omandisse.

(11)

Erastamine toimus 29. juunil 1994. aastal pärast seda, kui Goldmann Sachs oli korraldanud avaliku pakkumise. CWP omanikud olid Vopelius GmbH, URSEKO GmbH, Phosphor AG (Kasahstan) ja kaheksa erainvestorit. Erastamine viidi läbi tingimusel, et Phosphor AG suurendab oma kapitali 30 000 Saksa margalt 1,6 miljonile Saksa margale. Kuna seda ei juhtunud, võeti URSEKO GmbH ja Phosphor AG aktsiad üle Vopelius GmbH ja kuue CWP kaastöötaja poolt. Saksamaa andmete kohaselt jõustus erastamisleping 30. novembril 1994. aastal.

(12)

Saksamaa edastas CWP tegevuse kohta järgmised andmed:

Tabel 1 (5)

(mln Saksa marka)
	1996/97	1997/98	1998	1999	2000
Aasta käive	18,8	26,3	6,2	33,0	31,2
Äritegevuse tulemus	– 4,8	– 4,1	– 7,2	– 5,0	– 4,1
Töötajate arv	80	99	100	100	97

(13)

Saksamaa andmetel on alates 1998. aasta detsembrist CWP aktsiakapitali suuruseks 288 880 eurot (0,565 miljonit Saksa marka). Ettevõtte omanikud on Vopelius Chemie AG (29,2 %), Vopelius GmbH (28,3 %), Thilo Koth von Vopelius (17,7 %) ja BVT Industrie GmbH & Co. Chemische Werke Piesteritz KG (24,8 %).

(14)

Vopelius Chemie AG ja Vopelius GmbH koos Vopelius Chemie AG tütarettevõtetega Galvano Chemie Leipzig GmbH ja Vopelius-Bioprodukte GmbH (6) moodustavad kontserni (Vopelius-Grupp). Vopelius Chemie AG juhatuse esimees on Thilo von Vopelius. Vopeliuse kontsernile ja hr Vopeliusele kuulub 75,2 % CWP aktsiakapitalist. Nagu Saksamaa teabe esitamise korralduse raames teatas, töötas kontsernis (ilma CWP-ta) 2002. aastal 43 inimest, kontserni käive oli 17 252 657 eurot (33,755 miljonit Saksa marka) ja varade väärtus oli 6 777 174 eurot (13,255 mln Saksa marka). Viidatakse sellele, et Saksamaa andmete kohaselt ei moodusta ettevõtted kontserni kaubandusõiguse mõttes.

(15)

Ettevõte BVT Industrie GmbH & Co. Chemische Werke Piesteritz KG on osa BVT-kontsernist, rahvusvahelisest investeerimis- ja finantsteenusteettevõttest, investeeringute kogumahuga üle 3 miljardi euro (6 miljardi Saksa marga) (7). Kontsernile kuulub 24,8 % CWP kapitalist ning Saksamaa käsitleb seda institutsioonilise partnerina.

(16)

2001. aasta veebruaris müüs CWP fosfaatide tootmise varad ettevõttele […]* (8) (TI), mis toodab fosforit ja selle derivaate. Ostulepingu kohaselt müüdi firmaväärtus, immateriaalsed varad, varud jne hinnaga […]* eurot ([…]* Saksa marka) ning maa ja rajatised hinnaga […]* eurot ([…]* Saksa marka). Saksamaa andmete kohaselt sõltub maa ja rajatiste omandamine siiski nii varade koormatistevabast ülekandmisest kui ka komisjoni otsusest CWP-le antud riigiabi kohta, millest tuleneb, et TI-le ei saa esitada nõuet saadud abi tagastamiseks. Komisjoni positiivse otsuse korral loobuvad BvS ja Saksi-Anhalti liidumaa TI poolt ülevõetavatel varadel olevatest garantiidest, nii et oleks täidetud varade koormatistevaba üleandmise kriteerium ja ostuleping võiks jõustuda. Kuni ostulepingu jõustumiseni jääb […]* euro ([…]* Saksa marga) suurune summa lahtiseks. Lepingu jõustumiseni toodab CWP fosfaate eranditult TI jaoks, kes omalt poolt tarnib toorainet.

B. Riikliku sektori finantsmeetmed

(17)

Seoses erastamisega 29. juunil 1994. aastal nõustus CWP ostma Stickstoffwerke fosforitoodete tootmisüksuse hinnaga 3 181 769 eurot (6,223 miljonit Saksa marka), mille tasumine pidi toimuma kolme osamaksena, iga osa suuruseks lepiti kokku 511 292 eurot (1 miljon Saksa marka). Osamaksed kuulusid tasumisele 30. juunil 1995, 1. juunil 1996 ja 30. juunil 1996. Jääksummana 1 647 894 eurot (3,223 miljonit Saksa marka) kuulus tasumisele 1. juulil 1997. Lisaks pidi CWP tagama 70 töökohta kuni 1. oktoobrini 1999. Samuti kohustus CWP kuni 31. detsembrini 2002 investeerima ettevõttesse 5 112 919 eurot (10 miljonit Saksa marka).

(18)

THA töötas omakorda välja mitmeid meetmeid. Mõnda neist kohaldati aastatel 1994–2003 erastamislepingu arvukate muutmiste käigus. Järgmises tabelis on toodud ülevaade nendest meetmetest:

Tabel 2

(mln eurot)
Erastamise raames rakendatud meetmed (THA)
1	Tagatis	1,02
1a	Tagatise pikendamine ja laenuks ümbermuutmine/rahaline toetus	(1,02)
2	Investeerimistoetus	3,06
3	Tootmisjääkide realiseerimine	0,31
Kokku		4,39

(19)	Meede 1: käibevahendite krediidi tagatis summas 1 022 583 eurot (2 miljonit Saksa marka). Laenu väljastas Deutsche Bank, seejärel anti laen 1996. aastal üle pangale Commerzbank ja 1998. aastal pangale Hypovereinsbank.

(20)

Meede 1a: esialgu pidi meetme 1 tagatis kestma 1995. aasta detsembrini. Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist teatas Saksamaa siiski, et seda tagatist olevat erastamislepingu erinevate täiendamiste käigus korduvalt pikendatud, viimati 30. novembrini 2000. Enne tähtaja lõppemist 21. novembril 2000 andis THA õigusjärgne ametkond Bundesanstalt für vereinigungsbedingte Sonderaufgaben (BvS) CWP-le tagatisega krediidi tagasimaksmiseks laenu tagasimakstava summa ulatuses. Laen asendas olemasolevat krediiti ning käendus lõpetati. Saksamaa andmete kohaselt kehtib uus laen 31. detsembrini kuni 2005 ja intressimäär vastab komisjoni poolt kindlaksmääratud viitemäärale. (9) Erastamislepingu viimane muudatus 2003. aasta juulis nägi komisjoni positiivse otsuse korral ette laenu muutmist rahaliseks toetuseks, s.t loobumist laenu tagasimaksmisest CWP poolt.

(21)	Meede 2: tagastamatu toetus summas 3 067 751 eurot (6 miljonit Saksa marka) tootmise säilitamiseks vajalike investeeringute rahastamiseks.

(22)

Meede 3: THA võttis enda kanda tootmisjääkide realiseerimisega seotud kulud, mille suurus oli umbes 623 776 eurot (1,22 miljonit Saksa marka). Hiljem suurendati seda toetussummat 306 775 euro (0,6 miljoni Saksa marga) võrra. Vastavalt Saksamaa andmetele ei makstud seda täiendavat summat aga mitte kunagi välja, kuna tegevusplaan osutus tehniliselt võimatuks.

(23)	Erastamislepingu esimesed muudatused nägid muuhulgas ette meetme 1 (meetme 1a) tagatise pikendamist ja ostuhinna tasumise tähtaja edasilükkamist.

(24)

Järgmine kokkulepe sõlmiti ettevõtte ja BvSi vahel CWP maksujõuetuse vältimiseks 1996. aasta lõpus/1997. aasta alguses. Ette oli nähtud rida meetmeid riiklike struktuuride poolt, mis moodustasid 1997. aasta teatise olulisima osa. Alljärgnev tabel 3 annab ülevaate 1997. aastal teatatud ümberstruktureerimismeetmetest.

Tabel 3

(mln eurot)
THA/BvS meetmed		Summa
4	Ostuhinna tühistamine	3,18
5	Tähtaja pikenduse intresside kustutamine	0,23
6	Investeerimistoetus	1,79
7	20 % tagatis 6,3 mln Saksa marga suuruse eraviisilise investeerimislaenu jaoks	0,64
8	20 % tagatis 8,5 mln Saksa marga suuruse eraviisilise käibevahendite laenu jaoks	0,87
7a/8a	Tagatise laenuks ümbermuutmine/rahalised toetused	(1,51)
Sachsen-Anhalt liidumaa meetmed
9	80 % tagatis 6,3 mln Saksa marga suuruse eraviisilise investeerimislaenu jaoks	2,58
10	80 % tagatis 8,5 mln Saksa marga suuruse eraviisilise käibevahendite laenu jaoks	3,47
Meetmed kinnitatud abikava raames
11	Otsesed investeerimistoetused (GA-vahendid) 8.7.1998	1,94
12	Investeeringusoodustused (1994–1997)	0,15
Kokku		14,85

(25)

Meede 4: selle kokkuleppe raames kooskõlastas BvS detsembris 1996. a ostuhinna tasumistähtaja, mida erastamislepingu varasemate muudatuste tõttu juba mitmeid kordi oli edasi lükatud, järgneva pikendamise kuni 31. detsembrini 1999. 5. juulil 1999 tühistati ostuhind lõplikult. Komisjonile anti sellest teada niinimetatud lepinguhaldamise nimekirjade kaudu, mis informeerivad BvSi lepingute järelevalve alasest tegevusest. (10)

(26)

Meede 5: pärast formaalse kontrollmenetluse algatamist teatas Saksamaa, et maksetähtaja pikendamise tõttu 1996. aasta lõpuni kogunenud intressid summas 237 239 eurot (0,464 mln Saksa marka) kustutati 1996. aasta detsembri otsusega. Järgnevalt avaldas BvS valmisolekut ostuhinna maksetähtaja pikendamise eest intresse ka edaspidi mitte enam nõuda.

(27)

Meede 6: BvS tõstis tootmise säilitamiseks tehtavate investeeringute finantseerimiseks ettenähtud toetussummat (meede 2) 2 065 619 euro (4,04 mln Saksa marga) võrra. Pärast formaalse kontrollmenetluse algatamist teatas Saksamaa, et kokku makstud summast 5 133 370 eurot (10,04 mln Saksa marka) kasutati investeeringute finantseerimiseks (meetmed 2 ja 6) ainult 4 867 499 eurot (9,52 mln Saksa marka). Seega oli täiendava toetussumma suuruseks 1 799 747 eurot (3,52 mln Saksa marka).

(28)

Meede 7: aprillis 1998 sai CWP pangalt Hypovereinsbank 3 221 139 euro (6,3 mln Saksa marga) suuruse käibevahendite laenu. See laen oli tagatud BvSi-poolse 20 % tagatisega summas 644 228 eurot (1,26 mln Saksa marka). Ülejäänud 80 % olid tagatud Sachsen-Anhalt’i liidumaa käendusega (meede 9). Laen pidi kestma detsembrini 1998. Pärast nimetatud tähtaja saabumist pikendati laenu aga mitmeid kordi ning viimaste andmete kohaselt pole seda veel tagasi makstud.

(29)

Meede 8: aprillis 1998 sai CWP ka pangalt Hypovereinsbank 4 345 981 euro (8,5 mln Saksa marga) suuruse investeerimislaenu. See laen oli tagatud BvSi-poolse 20 % tagatisega summas 869 196 eurot (1,7 mln Saksa marka). Ülejäänud 80 % tagati Sachsen-Anhalt’i liidumaa tagatisega (vaata meede 10). Laen kestab maini 2013. Vastavalt viimasele informatsioonile pole seda veel tagasi makstud.

(30)

Meetmed 7a/8a: pärast formaalse kontrollmenetluse algatamist teatas Saksamaa, et BvSi 20 % tagatisi pikendati mitmeid kordi. BvS maksis lõpuks nende tagatistega kindlustatud osa laenust, s.o 1 513 424 eurot (2,96 mln Saksa marka), 21. novembril 2000 otse pankadele. Need sularahavahendid on tagatiseks laenu tagasimaksmisele CWP poolt. Seetõttu seisneb asi pankade jaoks ainult olemasolevate garantiide asendamises, CWP jaoks on siiski aga tegemist uue laenuga, mis asendab eelmist 20 % ulatuses. CWP pidi 31. detsembrini 2005 maksma tagasi 1 513 424 euro (2,96 mln Saksa marga) suuruse summa ning tasuma intresse vastavalt komisjoni soovituslikule viitintressimäärale. Vastuses informeerimiskorraldusele teatas Saksamaa siiski, et CWP ei maksa intresse alates jaanuarist 2003 ning et maksete tähtaegu on pikendatud. Kuni detsembrini 2002 kogunenud intressid summas 301 000 eurot (588 705 Saksa marka) kustutati juulis 2003. Erastamislepingu viimane muudatus juulist 2003 nägi ette laenu, kaasa arvatud jaanuarist 2003 pikendatud maksetähtajaga intressid, toetuseks ümbermuutmist, s.t loobumist laenu ja tasumata intresside tagasimaksmisest CWP poolt komisjoni positiivse otsuse korral. Kuna küsimuse all olevad meetmed seisnevad ainult formaalse kontrollmenetluse algatamise otsusega kaetud meetmete pikendamises või täiendamises, siis tuleb neid käesolevas otsuses komisjoni poolt hinnata.

(31)

Meede 9: 3 221 138 euro (6,3 mln Saksa marga) suuruse käibevahendite laenu (meede 7) järelejäänud summa oli tagatud Sachsen-Anhalt'i liidumaa poolse 80 % tagatisega 2 576 911 euro (5,04 mln Saksa marga) ulatuses. Käendust võimaldati esialgu kuni 30. aprillini 1998, pikendati aga mitu korda ühe aasta võrra. CWP taotles käenduse edasist pikendamist. Saksamaa andmetel on käendus ilmselt ikka veel kehtiv. Komisjoni positiivse otsuse korral antud asjus võtaks Sachsen-Anhalt'i liidumaa arvesse käenduse edasist pikendamist.

(32)	Meede 10: 4 345 981 euro (8,5 mln Saksa marga) suuruse investeerimislaenu (meede 8) järelejäänud summa oli tagatud Sachsen-Anhalti liidumaa poolse 80 % tagatisega 3 476 785 euro (6,8 mln Saksa marga) ulatuses. Käendus lõpeb aprillis 2013.

(33)	Meede 11: 8. juulil 1998 maksti investeeringutoetusi summas 1 937 796 eurot (3,79 mln Saksa marka). Vastavalt Saksamaa andmetele kasutati sellest ainult 1 845 764 eurot (3,61 mln Saksa marka).

(34)	Meede 12: investeeringusoodustused summas 357 904 eurot (0,7 mln Saksa marka).

C. Ümberstruktureerimine

(35)

Saksamaa poolt 1997. aastal edastatud andmete kohaselt tehti esimesi jõupingutusi ümberstruktureerimiseks THA meetmete (meetmed 1–3) toetusel juba erastamise käigus. Ometigi need jõupingutused nurjusid ning majandusaastal 1996 sattus CWP ebapiisava omakapitali, toormaterjaliga varustamise katkemise ja puuduliku likviidsuse tõttu raskustesse.

(36)

Omakapitali ebapiisavus oli tingitud sellest, et 30. septembrini 1994 ei suurendanud Phosfor AG oma kapitalisissemakseid 15 339 eurolt (30 000 Saksa margalt) 818 067 eurole (1,6 mln Saksa margale). Mis toormaterjaliga varustamisse puutub, siis arvestas CWP fosforhappe tootmisel toormaterjalina elementaarse fosfori tarnimisega. Fosforhape omakorda moodustab põhialuse fosfaatide tootmisel. Elementaarset fosforit pidi tarnitama Phosfor AG-lt Kasahstanis. Kuna need tarned jäid tulemata, siis viis see majandusaastal 1995/1996 toormaterjali varustusraskusteni. Ettevõttel õnnestus ainult osaliselt seda puudujääki korvata, ostes toormaterjali teistelt turgudelt kallimate hindadega. See põhjustas tootmisseisaku, mille tulemuseks olid kahjumid 1995. ja 1996. aastal, nii et ettevõtte likviidsusruum tunduvalt vähenes.

(37)	Ettevõtte pikaajalise rentaabluse taastamiseks oli vajalik kandevõimeline ümberstruktureerimine. 1997. aasta aruande kohaselt pidi ümberstruktureerimine toimuma ajavahemikus 1997 kuni 2000 ning nägi peamiselt ette investeeringuid uude tootmismeetodisse (märgmenetlus).

(38)

Kuni 1996. aastani tootis CWP eelkõige vähese puhtusastmega fosfaate, mida enamasti kasutati pesuvahendites. Fosfaate saadakse fosforhappest. CWP valmistas fosforhapet nii enda tarbeks (fosfaatideks edasitöötlemine) kui ka kolmandatele osapooltele müügiks. Fosforhappe tootmiseks on kaks meetodit, mis kumbki kasutavad erinevat toormaterjali. Märgmenetluse korral toodetakse puhast fosforhapet keemilise reaktsiooni abil toorfosforhappest (Merchant Grade Acid – MGA). CWP poolt kasutatud termilisel tootmismeetodil saadakse puhast fosforhapet elementaarse fosfori põletamisel. Kuna toorfosforhapet on aruande kohaselt lihtsam saada ja vähem kulukas töödelda kui elementaarset fosforit, siis otsustas CWP ümberstruktureerimisplaani raames vahetada toormaterjali baasi ning järelikult ka tootmismeetodit. Sellega pidi Kasahstanist elementaarse fosfori tarnimise probleem, lahendatud saama.

(39)	Saksamaa esitas kaks dokumenti, mis pidid kirjeldama ümberstruktureerimisplaani. Need dokumendid on vastuolus 1997. aasta aruandega.

(40)

Esimene dokument 29. maist 1996 pealkirjaga “Neues Unternehmenskonzept zur Weiterführung der CWP als Nachfolgeunternehmen des Bereiches Phosphorfolgeprodukte aus der Stickstoffwerke AG Wittenberg” (“Uus ettevõttekontseptsioon CWP jätkamiseks Stickstoffwerke AG Wittenberg fosforjäreltoodete valdkonna õigusjärgse ettevõttena”) võtab kokku CWP ümberstruktureerimisstrateegia, mis järgib peamiselt kahte eesmärki: esiteks toormaterjali baasi laiendamine ja teiseks ettevõtte tegevusvaldkonna suurendamine. Igatahes ei mainita selles dokumendis termilise tootmismeetodi ülesannet. Pigemini pidi tootmist jätkatama elementaarse fosfori baasil termilisel meetodil ning teatud kindlad rajatised ümber seadistatama ostetud toorfosforhappe töötlemiseks. Samuti anti tõuge arvestada keskpikas perspektiivis ekstraheerimisrajatise ehitamisega MGA puhastamiseks, s.t märgmenetlusel tootmiseks.

(41)

Teises dokumendis 16. oktoobrist 1996 pealkirjaga “Vorschlag zur langfristigen Sicherung des Unternehmens CWP einschließlich Investitions- und Finanzierungsplan” (“Ettepanek ettevõtte CWP pikaajaliseks kestmiseks koos investeerimis- ja finantsplaaniga”) määras CWP kindlaks oma investeerimisprioriteedid ja planeeritud finantseerimise, pidamata küsitavaks eelnevalt väljatöötatud strateegiat, mis nägi ette termilise tootmismeetodi säilitamist paralleelselt märgmenetluse sisseviimisega. Investeerimisprioriteetide hulka kuuluvad olemasolevate rajatiste ja sisseseadete kohandamine märgfosforhappe töötlemiseks ja ülalmainitud ekstraheerimisrajatise ehitamine, nii et septembrist 1998 ei oleks CWP enam olnud sõltuv elementaarsest fosforist. Ekstraheerimisrajatise ehitamise võimalikkus oli teemaks DLMi poolt läbi viidud ekspertuuringus. (11) Samuti koostas DLM kulu-uuringu, (12) milles rajatise kuludeks hinnati 3,07 mln eurot (6 mln Saksa marka).

(42)

Vastuseks formaalse kontrollmenetluse algatamisele teatas Saksamaa, et ekstraheerimisrajatise ehitamise tehnilist kontseptsiooni olevat muudetud ja laiendatud. Esimene muudatud toimus detsembris 1997, kui katsed näitasid, et toiduainetetööstuses nõutava kvaliteedi saavutamiseks on vajalik happe järeltöötlemine – defluoreerimine ja kontsentreerimine. Veebruaris 1999 ütles üks CWP hankija, kes senini oli tarninud eelpuhastust mittevajavat MAG-kvaliteediga hapet, oma hankelepingu üles. Seetõttu pidi CWP ostma MAG-standardkvaliteediga hapet ning selle seejärel eelpuhastama ja värvitustama. Need kaks muudatust põhjustasid lisakulusid, viivitusi kontseptsiooni elluviimises umbes pooleteise aasta võrra ning sundisid lisaks sellele CWP-d oma rajatisi laiendama, mis jällegi täiendavaid kulutusi põhjustas ja kontseptsiooni elluviimist aeglustas. Ekstraheerimisrajatise kulud tõusid 3,07 mln eurolt (6 mln Saksa margalt) 7,772 mln euroni (15,1 mln Saksa margani).

(43)

Eelnevale lisaks osutus aastal 2000 probleemiks kõrgtoksiline kõrvaltoode rafinaat. Vastuses formaalse kontrollmenetluse algatamisele tegi Saksamaa teatavaks, et CWP lootis rafinaadi edasisele ärakasutamisele kolmandate osapoolte poolt ning pidi 2000. aasta keskel konstateerima, et vastavad pakkumised puuduvad. Sellest tulenev kriis viis koos viivitustega ümberstruktureerimismeetmete elluviimisel ekstraheerimisrajatise ehitamise seiskumiseni. Hoolimata mitu korda aset leidnud omanikepoolsest kapitali suurendamisest seisis ettevõtte 2000. aasta suvel maksejõuetuse lähedal, mida oli siiski võimalik vältida TIga lepingut sõlmides.

(44)

Leping sõlmiti 2001. aasta alguses ning see nägi ette fosfaaditootmise müüki TI-le, nagu ülalpool kirjeldatud. Lepingu kehtimahakkamiseni toodab CWP fosfaate eranditult TI-le ja TI tarnib toormaterjali. Pärast lepingu jõustumist tõmbub CWP fosfaaditootmisest täielikult tagasi ning hakkab niipea, kui ekstraheerimisrajatis on valmis saanud, tootma ainult fosforhappeid märgmenetlusel. See nõuab uute meetmete rakendamist termilise fosforhappe (CWP traditsiooniline tootmismeetod), fosforpentoksiidi, ja naatriumhüpofosfiidi (ümberstruktureerimise raames sisseviidud toode) tootmiseks kasutatavate rajatiste ning fosforilao (kuna fosforit enam toorainena ei kasutata) sulgemiseks. CWP töötajaskonda vähendati umbes 33 töötaja võrra.

(45)

Saksamaa arvamusel lõpetati TI poolt ülevõetava fosfaaditootmise ümberstruktureerimine edukalt. Ka fosforhappe tootmisvaldkonna ümberstruktureerimine lõpeb edukalt, niipea kui TI on tasunud CWP varade eest. CWP viib pärast seda lõpuni ekstraheerimisrajatise ehitamise, tagades seeläbi oma pikaajalise elujõulisuse, esialgsest ümberstruktureerimiskontseptsioonist olulisel määral kõrvale kaldumata. Saksamaa andmetel on ekstraheerimisrajatis juba 90 % ulatuses valmis. Termilise fosforhappe tootmine lõpetati juba veebruaris 2001. a. Rajatised tühjendati, puhastati ning neid ei kasutata enam.

D. Ümberstruktureerimise kulud

(46)

Vastavalt 16. oktoobri 1996. aasta dokumendile “Vorschlag zur langfristigen Sicherung des Unternehmens CWP einschließlich Investitions- und Finanzierungsplan” vajas CWP aastatel 1996–2000 investeeringuid summas 5,62 mln eurot (11 mln Saksa marka) ja käibevahendeid summas 2,56 mln eurot (5 mln Saksa marka). Siiski sisaldab seesama dokument investeerimisplaani, mis näeb ette investeeringuid kogusummas üle 9,29 mln euro (18,17 mln Saksa marga). 1997. aasta teatise kohaselt on ümberstruktureerimiskulude suuruseks kokku 12,88 mln eurot (25,2 mln Saksa marka). 1997. aastal registreeritud ümberstruktureerimismeetmed on kokku võetud tabelis 4.

Tabel 4

(mln eurot)
Ümberstruktureerimismeetmed	Kulud
Kahjumi kompensatsioon (1995–1998)	4,91
Investeeringud tootmise tagamiseks	2,15
Ümberstruktureerimisega seotud investeeringud	5,52
Enne 1.7.1990 aset leidnud keskkonnakahjustuste saneerimine	0,31
Kokku	12,88

(47)

Pärast formaalse kontrollmenetluse algatamist anti nendesamade kulude suuruseks 18,87 mln eurot (36,9 mln Saksa marka). Tuleb nentida, et tabel 5 sisaldab kahte uut rubriiki “Rahalised toetused” ja “Ostuhinna tühistamine”, mis on pigem finantsvahendid kui ümberstruktureerimiskulud.

Tabel 5

(mln eurot)
Ümberstruktureerimismeetmed	Kosten
Kahjumi kompensatsioon (1995–1998)	4,86
Investeeringud tootmise tagamiseks	2,05
Ümberstruktureerimisega seotud investeeringud	7,98
Enne 1.7.1990 aset leidnud keskkonnakahjustuste saneerimine	0,31
Rahalised toetused	0,20
Ostuhinna tühistamine	3,43
Kokku	18,87

(48)

Vastuses informeerimiskorraldusele jagas Saksamaa ümberstruktureerimise kahte ossa: fosfaaditootmise ümberstruktureerimine ja ülejäänud valdkondade (peamiselt fosforhappe tootmise) ümberstruktureerimine. Fosfaaditootmise ümberstruktureerimiskuludeks märgiti kokku 7,99 mln eurot (15,63 mln Saksa marka) ning need hõlmavad investeeringuid 4,71 mln euro (9,21 mln Saksa marga) ulatuses. Ülejäänud valdkondade ümberstruktureerimiskulude suuruseks näidati kokku 27,14 mln eurot (53,08 mln Saksa marka) ning need sisaldavad investeeringuid summas 13,22 mln eurot (25,86 mln Saksa marka). Järelikult olid ümberstruktureerimiskulud kokku 35,13 mln eurot (68,71 mln Saksa marka). Siiski peab konstateerima, et need kulud (13) sisaldavad kulutusi ajavahemikul 1995–2001, s.t ka nurjunud ümberstruktureerimisperioodil pärast erastamist.

(49)	Oma kirjas 26. augustist 2004 märkis Saksamaa lõpuks kogukulude suuruseks alates 1997. aastast kuni kirja koostamise kuupäevani umbes 31,20 mln eurot (61 mln Saksa marka). Erinevust andmetest, mis toodi välja vastuses informeerimiskorraldusele, lähemalt ei selgitatud.

E. Omapanus

(50)	Vastavalt 1997. aasta teatisele seisnes CWP omapoolne panus ümberstruktureerimisse teatud investeeringute finantseerimises ja osanike panuses.

(51)	CWP pidi kuni 31. detsembrini 2002 investeerima kogusummas 5,11 mln eurot (10 mln Saksa marka). Siiski peab märkima, et see investeerimiskohustus lepiti kokku juba erastamisel 29. juunil 1994 ning see ei näinud ette investeeringute finantseerimist eravahenditest.

(52)

Vastuses formaalse kontrollmenetluse algatamisele teatas Saksamaa, et ajavahemikul 1994–2000 tehti investeeringuid summas 15,7 mln eurot (30,70 mln Saksa marka). Sellest 7,21 mln eurot (14,11 mln Saksa marka) olevat finantseeritud eravahenditest. Siiski tuleb mainida, et see summa sisaldab riiklikult finantseeritud meetmeid 3,73 mln euro (7,3 mln Saksa marga) ulatuses. Järelikult on osanike panus nendesse investeeringutesse 3,48 mln eurot (6,81 mln Saksa marka).

(53)

Mis puutub omapanuse teise komponenti, s.t osanike panusesse, siis olevat Vopelius Chemie GmbH vastavalt 1997. aasta teatisele andnud 0,15 mln euro (0,3 mln Saksa marga) suurust krediiti. Vastuses formaalse kontrollmenetluse algatamisele selgitas Saksamaa, et tegemist olevat tootmisvahendite liisinguga, mille jaoks Vopelius võttis üle ekspromissoorse käenduse.

(54)	Vastuses formaalse kontrollmenetluse algatamisele oli Saksamaa lisaks sellele arvamusel, et sissemakstud omakapital 288 879 eurot (0,565 mln Saksa marka) on samuti käsitletav osanike panusena investeeringute finantseerimiseks.

(55)

Vastuses informeerimiskorraldusele loetles Saksamaa üles meetmed (tabel 6), mida tema arvates saab vaadelda erafinantseeringutena.

Tabel 6

(mln eurot)
Erafinantseerimine	Summa
Kommandiitsissemakse (BVT)	4,84
Osanike krediit (BVT)	0,15
Osanike rahaline toetus (BVT)	0,11
Põhikapital	0,29
Tulu fosfaaditootmise müügist	1,64
Tulu fosfaaditootmise rajatiste müügist (veel maksmata)	1,66
Hankijakrediit (Vopelius)	2,75
Kokku	11,44

(56)

Nagu Saksamaa esile tõi, on erafinantseerimise suurendamine seletatav peamiselt kapitali sissemaksuga BVT poolt, kellest sai detsembris 1998. a CWP atüüpiline usaldusosanik (“atypische stille Beteiligung”). BVT andis CWP-le märtsis 2001 laenu ning septembris 2001 rahalist toetust. Sellele lisaks mainis Saksamaa investorite panusena Vopeliuse hankijakrediiti, mida võimaldati jaanuarist 1997 jaanuarini 1998 ja mis seisnes Vopeliuse poolt tarnitud toormaterjali maksetähtaja pikendamises, ning tulu, mida CWP saaks fosfaadiäri müügist TI-le.

(57)	Siiski on ebaselge, missuguses vahekorras seisavad tabelis 6 välja toodud meetmed põhjenduste 46–49 all kirjeldatud ümberstruktureerimiskuludega.

F. Turuanalüüs

(58)

Traditsiooniliselt oli CWP tööstuslike fosfaatide valmistaja ning tootis fosforhappet enda tarbeks. Ümberstruktureerimisplaani kohaselt pidi fosfaatide tootmiseks toiduainetetööstuse jaoks parandama nende kvaliteeti ja viima sisse märgmenetluse fosforhappe valmistamiseks. Tuleb märkida, et märgmenetlusel toodetud fosforhappel on sama kvaliteet ja omadused nagu termilisel fosforhappel. Siiski kasutatakse mõlema tootmismeetodi juures erinevat toormaterjali – elementaarset fosforit termilise meetodi ja MAGd märgmenetluse korral. Lisaks sellele hõlmab märgmenetlus erinevaid protsessijärke ning selle käigus tekivad kõrvalproduktid (nt rafinaat), mida peab edasi töötlema.

(59)

Fosforhape moodustab põhialuse nende fosfaattoodete valmistamiseks, mis vajavad kõrgema puhtusastmega toormaterjali. Fosforhapet kasutatakse põllumajanduslike fosfaatväetiste ja toiduainetetööstuses vajaminevate fosfaatide valmistamiseks. Polüfosfaate, eelkõige soodiumtripolüfosfaate, kasutatakse nii pesemis- ja nõudepesuvahendites kui ka teistes puhastustoodetes. Samuti leiavad nad kasutamist erinevates tööstuslikes ja tehnilistes rakendustes.

(60)

2002. aasta väljaandes “Chemical Economics Handbook” väidetakse, et nõudlus termilise fosforhappe järele väheneb drastiliselt, kuna järelseisvate keemiatoodete jaoks eelistatakse märgmenetlusel valmistatud fosforhapet. Peale selle võtvat maad terav konkurents sissevedude tõttu Hiinast. Arvukate fosfaattoodete ja otseste kasutuste kõrval, mille jaoks varem olevat vajalik olnud termiline fosforhape, minnakse tagasi ekstraheeritud fosforhappe juurde, mis toovat endaga kaasa märkimisväärse kulude kokkuhoiu. Toorfosforhape olevat piisavalt kättesaadav ja suhteliselt soodsa hinnaga. Edasi öeldakse, et 2002. aastal olevat Lääne-Euroopas veel neli fosforhappe tootjat: TI (suurim tootja), CWP, FEBEX S.A. ja Krems Chemie.

(61)

Vastavalt Saksamaa andmetele iseloomustab Euroopa fosforhappe ja fosfaatide turgu oligopol ning liigvõimsusi ei ole. CWP arvamuse kohaselt ei ole relevantsel Euroopa turul siiski oligopoli. Mõningad CWP konkurendid jagavad seda seisukohta, on aga siiski arvamusel, et tegemist on ilmselge võimsuse ülejäägiga.

(62)

Nii Saksamaa kui ka CWP peavad CWP turuosa kogu Lääne-Euroopa fosfaaditurul (tööstuslikud fosfaadid ja toiduainetefosfaadid) ebaoluliseks. 2000. aasta turuosa suuruseks antakse 5,1 % koguturust. Alates 2001. aastast toodab CWP eranditult TI jaoks ning ei ole seega enam turul esindatud. Tema turuosa võeti üle TI poolt. Nagu Saksamaa järgnevalt selgitab, ei ole TI tegev spetsiaalfosfaatide segmendis nagu CWP, vaid fosfori, fosforhappe ja teiste järeltoodete turul.

(63)

Fosforhappe tootmise kohta nendib CWP, et tootmist tuleb vähendada 40 000 tonnilt termiliselt fosforhappelt 20 000 tonnile ekstraheeritud happele. Algselt ettenähtud 6 % turuosa fosforhappe turul Lääne-Euroopas peab vähendama 3 %ni. Kuna termilised rajatised seisati ja ekstraheerimisrajatis ei olevat veel tootmisvõimeline, siis ei valmistavat CWP hetkel fosforhapet ning tema turuosa olevat võrdne nulliga.

III. FORMAALSE KONTROLLMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(64)

Prayon-Rupeli tühisushagi põhjusel tühistas Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus oma kohtuotsusega 15. märtsist 2001 olulise vorminõude rikkumise tõttu komisjoni 16. detsembri 1997. aasta (14) otsuse. Esimese astme kohus märkis, et komisjon oli kohustatud algatama formaalset kontrollmenetlust tõsiste raskuste tõttu abi ühisturuga kokkusobivuse hindamisel.

(65)

Kohus selgitas neid tõsiseid raskusi sellega, et komisjon langetas otsuse ilma piisava teadmiseta tehnilistest ümberstruktureerimismeetmetest. Esiteks kinnitas esimese astme kohus, et komisjon olevat ebaõigelt kirjeldanud CWP läbiviidud ümberstruktureerimismeetmeid. Komisjon olevat tehniliste ümberstruktureerimismeetmete kirjeldamisel toetunud Saksamaa poolt 1997. aastal esitatud informatsioonile, et fosforhappe tootmise termiline meetod pidavat asendatama märgmenetlusega. Nagu esimese astme kohus siiski toonitas, ei räägita kummaski mais ja oktoobris 1996. a koostatud ümberstruktureerimisplaani kavandis, mida Saksamaa komisjonile esitas, termilise meetodi ülesandest. Teiseks tegi esimese astme kohus selgeks, et komisjon hindas silmnähtavalt valesti ümberstruktureerimismeetmete tehnilist teostatavust ja rentaablust. Esimese astme kohtu kohaselt kinnitatakse seda üheselt hageja esitatud eksperthinnangus.

(66)

Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 233 lõikele 1 oli komisjon kohustatud rakendama vajalikke meetmeid esimese astme kohtu otsuse täitmiseks. Komisjon viis läbi CWP heaks tehtud meetmete, kaasa arvatud need meetmed, mida eelmises otsuses ei vaadeldud, esialgse kontrolli ning oli oma käsituses kindel, et tegemist on riigiabiga Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõttes. Siiski oli komisjonil tõsine kahtlus abi ühisturuga kokkusobivuse suhtes. Esiteks ei saanud komisjon kindlaks teha abi täpset kogusummat. Teiseks tekitas esialgne kontroll, mis viidi läbi vastavalt Ühenduse 1994. aasta suunistele, raskustesse sattunud ettevõtete päästmiseks ja ümberstruktureerimiseks antud riigiabi kohta (edaspidi “Ühenduse suunised (1994)”), (15) tõsist kahtlust abi ühisturuga kokkusobivuse suhtes. Seetõttu algatas komisjon formaalse kontrollmenetluse.

IV. INFORMEERIMISKORRALDUSE PÕHJUSED

(67)

Komisjon algatas menetluse peamiselt 1997. aastal esitatud informatsiooni põhjal. Saksamaa vastus informeerimiskorraldusele sisaldab siiski ka üksikasju varasemate meetmete kohta, mida esitleti olemasoleva abina (meetmed 1–3) ning teatud kindlate meetmete muudatusi (meede 1a ja meetmed 7a/8a). Peale selle liigitas Saksamaa varem ad-hoc-meetmetena käsitletud meetmed pärast menetluse algatamist olemasolevaks abiks (meetmed 9 und 10). Kasutada oleva informatsiooni põhjal ei saanud komisjon kindlaks teha, kas olemasoleva abina tähistatud meetmed on tõepoolest kooskõlas nende reglementidega, mille põhjal neid öeldatavasti rakendati. Selle selgitamiseks tegi komisjon 6. märtsil 2003 korralduse informatsiooni andmiseks.

V. OSAPOOLTE ARVAMUSED

(68)	Pärast formaalse kontrollmenetluse algatamist saabusid arvamused CWP kolmelt otseselt konkurendilt ning CWP-lt endalt, mis allpool järgnevalt kokku võetakse.

A. Prayon-Rupeli arvamus

(69)

Prayon-Rupel edastas nii mõlema tootmisprotsessi (termiline meetod ja märgmenetlus kui ka vastavate toodete ja turgude põhjaliku kirjelduse. Esiteks kahtleb Prayon-Rupel selles, et ettevõtmist saab vaadelda ümberstruktureerimisplaanina. Tootmismeetodi muudatus ei olevat kandejõuline ümberstruktureerimine Ühenduse suuniste (1994) mõttes. Kui ettevõtte raskuste põhjuseks olevat varustamisprobleem, siis ei saavat seda kõrvaldada tootmismeetodi ümberkorraldamisega. Peale selle ei olevat varustamisprobleeme olemas, kuna ettevõte saaks fosforit hankida Kasahstani asemel maailma suurimalt tootjalt Hiinalt.

(70)

Teiseks seab Prayon-Rupel kahtluse alla ümberstruktureerimisplaani kandevõimelisuse. Esimeses dokumendis ette nähtud ümberkorraldus termiliselt meetodilt märgmenetlusele ei olevat teostatav. Niisugune ümberkorraldus nõuaks ulatuslikke investeeringuid, kaasa arvatud täiesti uut rajatist, mitte ainult Saksamaa poolt ülesloetletud väheseid investeeringuid. Lisaks sellele ei viiks tootmismeetodi muutmine kõrgväärtusliku tooteni; seda seisukohta jagab ka Saksamaa. Lõpuks on Prayon-Rupelil kahtlus CWP rentaabluse taastamise suhtes, kuna käibeprognoosid tuginevad ülimalt optimistlikele oletustele ning ettevõtte tulem on jätkuvalt negatiivne. Ebapiisavate investeeringutega teostatud tootmismeetodi muudatus viiks ainult madalama kvaliteediga toodeteni ja seega tulu jätkuva vähenemiseni.

(71)	Kolmandaks on Prayon-Rupel arvamusel, et CWP suurendab oma võimsust. Esimese ümberstruktureerimisdokumendi kohaselt peab märgmeenetlus sisse viidama ilma termilisest meetodist loobumata. See põhjustab Prayon-Rupeli arvates võimsuse kahekordistumist.

(72)	Neljandaks esindab Prayon-Rupel seisukohta, et toetus ei piirdu hädavajaliku miinimumiga ning et osanike kohustus investeerida erastamise käigus 5,11 mln eurot (10 mln Saksa marka) olevat mitte ümberstruktureerimisega seotud, vaid hüpoteetiline ja ebapiisav.

(73)	Lõpuks kahtleb Prayon-Rupel, et ümberstruktureerimisplaan täielikult ellu viiakse. CWP fosforitootmise ülevõtmine TI poolt tõestavat juba, et plaani ei realiseerita nii, nagu seda on ette nähtud.

B. Chemischen Fabrik Budenheim A. Oetkeri arvamus

(74)

Oma 20. augusti 2001. aasta kirjas kahtles Chemische Fabrik Budenheim A. Oetker (edaspidi CFB) ümberstruktureerimiskontseptsiooni kandejõulisuses. Uue ekstraheerimisrajatise ehitamine nii väheste kuludega ja sedavõrd lühikese aja jooksul, nagu CWP poolt kavandatud, ei olevat realiseeritav. See olevat tagantjärele kinnitust leidnud, kuna turuinformatsiooni kohaselt olevat CWP termiline rajatis suletud ja uue ekstraheerimisrajatise ehitustööd seisma pandud. CFB on seisukohal, et uue rajatise ehituskulud kalkuleeriti liiga madalad ning et CWP-l ei ole vajalikku oskusteavet fosforhappe tootmiseks uuel meetodil. CWP ei selgitavat muuseas, mil viisil uue tootmismeetodi juures tekkivaid toksilisi kõrvalprodukte edasi töötlema peaks. Lisaks sellele nendib CWP, et TI toodab fosforhapet edukalt termilisel meetodil, mis lükkab ümber väite, et CWP rentaabluse taastamiseks on vajalik tootmisprotsessi muutmine. CFB kahtleb elementaarse fosfori varustamisprobleemide olemasolus. Fosforhappe valmistamine uues rajatises ei vähendaks seega eelfinantseerimise kulusid.

(75)	Edasises nendib CFB, et CWP ja TI vaheline tihe koostöö, kaasa arvatud fosfaadiäri kokkulepitud üleandmine TI-le ja TI õigus see ettevõttevaldkond teatud kindla aja pärast CWP-lt üle võtta, tõstatab küsimuse, kas abi viimaks mitte TI-le kasuks ei tule.

(76)	Järgnevalt viitab CFB sellele, et CWPd toetatakse rahaliselt tema osanike, iseäranis BVT Industrie GmbH ja TI poolt. Seetõttu peaks abi andmisel arvestama CWP omakapitali olukorda.

C. BK Giulini arvamus

(77)

BK Giulini väitis oma kirjas 26. septembrist 2001, et CWP-l ei olevat ümberstruktureerimisplaani ning et kontseptsioon olevat ebapiisav ja ebaproportsionaalne. Tootmismeetodi muutmine ei olevat vajalik ning on tehniliselt ja majanduslikult seisukohalt mitteteostatav. Kuna CWP pealegi ei kavatse termilisest meetodist loobuda, siis olevat meetmete puhul tegemist kokkusobimatu ettevõtlusabiga. Varustamisraskused ja ebapiisav likviidsus ei olevat piisavad põhjused tootmisprotsessi ümberkorraldamiseks või ümberstruktureerimiseks. Antud abi ei olevat kasutatud mitte investeeringuteks, vaid likviidsusabirahana, mis olevat põhjustanud ühenduse turu moonutusi. Järgmise argumendina CWP-le antud abi vastu tuuakse välja liigvõimsus Euroopa fosforhappe turul.

(78)	Järgnevalt märgib BK Giulini, et Saksamaa poolt antud abi ei aidanud tõestatavasti kaasa CWP elujõulisuse taastamisele. Abile vaatamata olevat ettevõte 1998. aastast alates kahjumis. CWP ja TI vaheline kokkulepe tõendavat ümberstruktureerimismeetmete täielikku nurjumist.

(79)	Lisaks sellele on BK Giulini arvamuse kohaselt tegelik abirahasaaja TI.

D. CWP arvamus

(80)

Kirjadega 21. septembrist 2001 ja 6. veebruarist 2002. aastå edastas Saksamaa CWP reageeringu formaalse kontrollmenetluse algatamisele. 8. oktoobri 2002. aasta kirjas, millega Saksamaa andis üle CWP vastuse ülalnimetatud kolmandate osapoolte arvamustele, käsitles CWP kõiki neid kahtlusi, mida väljendati komisjoni poolt enne formaalse kontrollmenetluse algatamisel ning kõigi teiste asjaosaliste poolt.

(81)

Ümberstruktureerimise kontseptsiooni olemasolu kohta selgitab CWP, et ümberstruktureerimine järgis peamiselt kahte eesmärki: tootepaleti laiendamist fosfaatide valdkonnas ja avarama toorainebaasi loomist fosfori hinnasoodsate alternatiivide abil. Nendes eesmärkides ei olevat kogu ümberstruktureerimisprotsessi vältel midagi muutunud, olgugi et kontseptsiooni olevat tõepoolest mitu korda modifitseeritud.

(82)

Kahtluste kohta ümberstruktureerimismeetmete kandejõulisuses on CWP arvamusel, et tootepaleti laiendamine fosfaatide valdkonnas on saavutatav uue pööriskuivati installeerimisega veevabade fosfaatide tootmiseks. Seoses teise eesmärgiga, toorainebaasi avardamisega, nentis CWP, et ekstraheerimisrajatisega saab sama kvaliteedi ja madalamate kuludega toota samu tooteid nagu termilisel meetodil, sõltumata seejuures elementaarse fosfori tarnetest kolmandatelt osapooltelt.

(83)

CFB märkuse kohta, et TI tootvat fosforhappeid edukalt termilisel meetodil, selgitab CWP, et TI ei olevat sõltuv elementaarse fosfori tarnetest, kuna ta valmistab neid ise. Samuti saavat TI ennekõike elektrikulu (mis moodustab suurima osa elementaarse fosfori tootmiskuludest) madalal hoida, kuna üks TI osanikest omab tuumajõujaama ning TI saab elektrivoolu soodushindadega. Seetõttu olevat TI sootuks teises olukorras kui CWP.

(84)

Kahtluste kohta ümberstruktureerimiskontseptsiooni edus selgitab CWP, et algatatud meetmed kujutavad endast ettevõtte klassikalist ümberstruktureerimist. Mõlema rajatise ehitamine olevat olnud kasumit suurendav otsus. Eelkõige loodetavat, et ekstraheerimisrajatisega on võimalik vähendada tootmiskulusid termilise meetodiga võrreldes 7 % võrra ning saavutada netokapitali tulumäär 23 %. Esimesed katsetused olevat näidanud, et ekstraheerimisrajatisega saab toota sama kvaliteediga fosforhapet nagu termilisel meetodil. Järgnevas märgib CWP, et teised konkurendid, iseäranis Prayon-Rupel, on teatanud ekstraheerimisrajatise ehitamisest, mis on kuus korda suurem kui CWP rajatis. Viivitused ekstraheerimisrajatise ehitamisel olevat tingitud tarneprobleemidest ja mitte seetõttu, et rajatis polevat teostatav. Rajatis olevat nüüd 90 % ulatuses valmis ning leiduvat üks institutsioon, kes olevat huvitatud oskusteabe litsentsist.

(85)

Edasises on CWP arvamusel, et konkurentsi moonutamist pole olemas. CWP viitab sellele, et uuringu “The Market for Industrial and Food Phosphates” aktualiseerimisel prognoosis CRU International Ltd aastate 1998–2002 kohta, et samal ajal, kui 2003. aastal leidub tööstuses arvatavasti piisavalt võimsust turunõudluse rahuldamiseks, tekivad märkimisväärsed regionaalsed ebavõrdsused, mida tuleb korrigeerida. Tööstuslike- ja toiduainetetööstuses kasutatavate fosfaatide võimsusülejääk eksisteerivat ainult paberil, kuna vastavalt antud aruandele on rajatised väga halvas seisukorras ning vajavad uuendamist. Edasi olevat CWP turuosa olemasolevatel turgudel, nagu põhjenduste 62 ja 63 all kirjeldatud, tähtsusetu. Peale selle ei olevat CWP müünud mitte kunagi alla turuhindade.

(86)

Edasises märgib CWP, et BK Giulini ei ole otsene konkurent. Ettevõte, mis tootvat spetsiaalfosfaate, olevat 2000. aastal ostnud rohkem kui kaks kolmandikku CWP fosfaaditoodangust ning olnud huvitatud CWP fosforhappe ja fosfaatide tootmisvaldkonna ülevõtmisest. CWP arvamusel ei mõjuta abi BK Giulinit mitte mingil viisil.

(87)

Ümberstruktureerimiseks tehtud omapanuse kohta selgitab CWP, et ettevõte ei olnud kõrgete toormaterjalikulude tõttu võimeline ümberstruktureerimist täiel määral omavahenditest finantseerima. Siiski saadi sellest oluline osa. CWP andmete kohaselt ulatusid eraviisiliselt finantseeritud investeeringud 5,11 mln euroni (10 mln Saksa margani). Kõik ettevõttele antud laenud – ka BvSi ja liidumaa käendusega tagatud – olevat hinnatavad omapanusena ettevõtte ümberstruktureerimiseks, kuna CWP tasuvat intresse ja kavatsevat laenude tagasimaksmist fosfaaditootmise rajatiste TI-le müümisel saadavast tulust.

(88)

Toetusesaaja identiteedi kohta märgib CWP, et ettevõte ei ole olnud TIsse integreeritud. Pärast fosfaadiäri müüki TI-le on CWP asukohas kaks sõltumatut ettevõtet: TI hakkab tegutsema fosfaadiäris ja CWP fosforhappe tootmises. Vastupidiselt CFB ütlusele ei olevat CWP mitte kunagi termilisi fosforhappeid TI-le tarninud. Lisaks sellele olevat CWP ainus abisaaja.

VI. SAKSAMAA ARVAMUS

(89)

Vastuses formaalse kontrollmenetluse algatamisele edastas Saksamaa põhjenduste 42–44 all kirjeldatud andmed ümberstruktureerimiskontseptsiooni modifitseerimise kohta. Saksamaa andis informatsiooni ka kõigi avaliku sektori finantsmeetmete kohta, mida ettevõtte jaoks erastamise ja ümberstruktureerimise kestel välja töötati, nagu on kirjeldatud põhjenduste 17–34 all. Samuti esitati põhjenduste 50–57 all välja toodud andmed ümberstruktureerimiseks tehtud omapanuse kohta, nagu ka ettevõtte äritulemuste aruanded aastatest 1994–2000 ja turuinformatsioon. Seoses kolmandate osapoolte arvamustega viitab Saksamaa CWP reageeringule, mis anti üle 8. oktoobri 2002. aasta kirjaga.

(90)

Vastuses informeerimiskorraldusele esitas Saksamaa andmed selle kohta, et kehtivad abimeetmed on kooskõlas reglementidega, mille alusel neid öeldatavasti ellu viidi. Järgnevalt tegi Saksamaa ettepaneku menetluse liigendamiseks fosfaatide valdkonnaks, mis Saksamaa vaatekohast oli edukalt restruktureeritud, ja CWP ülejäänud ärivaldkondadeks, peamiselt fosforhappe tootmiseks ekstraheerimisrajatise abil, mis toimiksid edukalt niipea, kui TI ostuhinna tasuda oleva osa ära maksab.

VII. HINDAMINE

A. Sissejuhatus

(91)

Mõningad hinnatavad meetmed vaadati läbi juba varajasemas otsuses, mis esimese astme kohtu poolt annulleeriti; mõned nendest meetmetest olid otsuse langetamise alguseks registreeritud kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 93 lõikega 3 (praegu Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 88 lõige 3), samal ajal kui teisi meetmeid enne komisjoni otsust muudeti. Seevastu muid meetmeid ei vaadatud annulleeritud otsuses läbi või neid pikendati või täiendati pärast nimetatud otsuse vastuvõtmist.

(92)

Üksikute meetmete läbivaatamiseks asetab komisjon ennast registreeritud meetmete korral esimese otsuse tegemise ajal valitsenud olukorra raamidesse ning mitteregistreeritud meetmete puhul sellesse ajavahemikku, mille vältel rahalisi toetusmeetmeid tarvitusele võeti. Sellele vaatamata peab komisjon siiski ette võtma ka ümberstruktureerimise koguhindamise, mis arvestab faktide kõiki olulisi arenguid kuni viimaste meetmete rakendamise ajahetkeni.

B. Asjaomane ettevõte

(93)

Seoses informeerimiskorraldusega edastas Saksamaa üksikasjalikud andmed CWP osanike struktuuri kohta. Sellest lähtub, et 2002. aastal andis CWP koos Vopelius-Grupiga, kaasa arvatud härra Vopelius, kellele kuulub 75,2 % kapitalist, tööd 100 inimesele. Ettevõtte varade väärtuseks oli 25,81 mln eurot (50,48 mln Saksa marka) ja käibe suuruseks 22,36 mln eurot (43,73 mln Saksa marka). Järelikult ei ületata komisjoni 3. aprilli 1996 soovituses 96/280/EÜ kindlaks määratud piirväärtusi väikese ja keskmise suurusega ettevõtte definitsiooni jaoks. (16)

(94)

BvT-Grupi kohta, kelle käes on ülejäänud 24,8 % osakutest, teatab Saksamaa, et see grupp on vaadeldav institutsionaalse investorina, kuna ta ainult annab kasutada riskikapitali, teostamata kontrolli CWP operatiivse tegevuse üle. Järelikult võib CWPd käsitleda VKEna. Ka enne 1997. aastat (esimene aasta, mille kohta on olemas täielikud andmed) täitis CWP VKE-kriteeriumeid.

(95)

Komisjon märgib, et kasutada oleva informatsiooni põhjal näib, et pärast TIga lepingu sõlmimist veebruaris 2001 pole CWP-le riiklikest allikatest finantseerimismeetmeid võimaldatud. Peale selle võttis komisjon teatavaks AnChem Consulti koostatud ja Saksamaa poolt üle antud eksperthinnangu, mille kohaselt: – leping sõlmiti avatud ja läbipaistva menetluse järel, milles kõikidele relevantsel turul tegutsevatele ettevõtetele Euroopas anti võimalus pakkumise tegemiseks; TI pakkumine valiti välja kui majanduslikult kõige kandejõulisem ja parim; müügihind vastab turuhinnale. Seetõttu on komisjon arvamusel, et CWP-le antud riigiabi pole TI-le ei otseselt ega kaudselt kasuks tulnud.

C. Olemasolev abi

(96)	Mitmed meetmed kujutavad endast väidetavasti olemasolevat abi ega kuulu komisjoni poolt uuesti hindamisele. Seevastu peab kontrollima nende meetmete kooskõlalisust reglementidega, mille alusel neid väidetavalt tarvitusele võeti.

(97)

Meetmed 1, 2 ja 3: kuna ettevõttes oli erastamise ajal tegev umbes 70 töötajat, siis kuulub Saksamaa arvates iga selles kontekstis antud abi THA-režiimi N 768/94 (17) alla. Komisjon tunnistab õigeks, et ettevõttes töötas erastamise ajal vähem kui 250 inimest. Järelikult ei vajanud need meetmed komisjonile teatamist ning nad on käsitatavad olemasoleva abina.

(98)

Meede 1a: kuna käenduse garanteerimine käib THA-režiimi alla ja ettevõte oli juba raskustesse sattunud, siis peeti algusest saadik silmas tagatissumma laenuks või toetuseks ümbermuutmise võimalust. Sellist tegevuskava tunnustatakse üksmeelselt kolmes THA-režiimis, mis moodustavad käenduse andmise õigusliku aluse. Otsuses THA-režiimi E 15/92 kohta tähendab see sõnaselgelt, et THA antud laen ja tagatissumma on üha suuremal määral sobilikud toetuseks ümbermuutumiseks. (18) Tagatissumma ümbermuutmine laenuks või toetuseks oli juba THA-režiimiga kaetud ning järelikult ei saa seda käsitada uue abina.

(99)

Meetmed 9 ja 10: pärast formaalse kontrollmenetluse algatamist teatas Saksamaa esimest korda, et neid garantiisid anti programmi alusel, mis oli saanud komisjonilt kinnituse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberstruktureerimiseks. (19) Komisjon märgib, et kõik selles programmis ette nähtud eeldused käenduse andmiseks on antud juhul täidetud. Tuleb rõhutada, et see reglement viidi sisse enne Ühenduse suuniseid (1994) ning et Ühenduse suunised (1994) ei nõudnud liikmesriikidelt olemasoleva abikava kooskõlastamist uute eeskirjadega (vaata Ühenduse suunised (1994), lõige 2.5.). Pealegi ei kontrollinud komisjon vaieldavat reglementi üle pärast Ühenduse suuniste (1994) väljaandmist. See selgitab, miks meetmed 9 ja 10 vastavad küll päästmis- ja ümberstruktureerimisprogrammile, aga ei ole kooskõlas Ühenduse suunistega (1994). Järelikult võib neid meetmeid käsitada olemasoleva abina, mida ei tule uuesti hinnata.

(100)

Meede 11: investeeringutoetusi summas 1,94 mln eurot (3,8 mln Saksa marka) anti abiprogrammi alusel, mis on saanud komisjonilt kinnituse regionaalse investeeringutoetusena. (20) Vastuses informeerimiskorraldusele teatas Saksamaa, et CWP-le regionaalabi andmisel on tagatud summeerimiseeskirjadest kinnipidamine ning arvestamine regionaalse toetuse ülempiiriga VKE jaoks. Sellest tulenevalt peab komisjon meedet olemasolevaks abiks. Peale selle ei võetud abimeedet arvele formaalse kontrollmenetluse algatamisel.

(101)

Meede 12: investeeringusoodustused summas 0,36 mln eurot (0,7 mln Saksa marka), mida anti komisjoni poolt kinnitatud abiprogrammi alusel regionaalse investeerimistoetusena. Vastuses informeerimiskorraldusele teatas Saksamaa, et CWP-le regionaalabi andmisel on tagatud summeerimiseeskirjadest kinnipidamine ning arvestamine regionaalse toetuse ülempiiriga VKE jaoks. Komisjon peab meedet olemasolevaks abiks. Peale selle ei võetud abimeedet arvele formaalse kontrollmenetluse algatamisel.

(102)

Järelikult lähtub komisjon sellest, et olemasoleva informatsiooni alusel kujutavad nii meetmed 1 (kaasa arvatud 1a), 2 ja 3 kui ka meetmed 9, 10, 11 ja 12 endast olemasolevat abi, mis ei kuulu komisjoni poolt uuesti hindamisele. Siiski võetakse need summad arvesse koguabi proportsionaalsuse hindamisel.

D. Muu riigiabi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõttes

(103)

Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 ei ole abi, mis teatavate ettevõtete soodustamise tõttu konkurentsi kahjustab või seda kahjustada ähvardab, ühisturuga kokkusobiv, niivõrd kui see tekitab kahju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. CWP kasuks rakendatud finantsmeetmed lõid ettevõttele eeliseid, mida üks raskustesse sattunud ettevõte turul ei oleks saanud. Olgu meenutatud seda, et CWP seisis 1997. aastal juba peaaegu maksejõuetuse ees ning et tookord ei olnud mitte ükski erainvestor valmis andma CWP käsutusse vajalikke finantsvahendeid. Kuna ka CWP valmistatud toodetega kaubeldakse ja CWP konkurendid on tegevad teistes liikmesriikides, ähvardavad meetmed konkurentsi kahjustada ning piiravad liikmesriikidevahelist kaubandust.

(104)

Meetmeid finantseeriti riiklikest vahenditest, mida jagati THA/BvSi või Sachsen-Anhalt'i liidumaa poolt. THA loodi avalik-õigusliku ametkonnana endise Saksa Demokraatliku Vabariigi riiklike ettevõtete erastamiseks ning allus otseselt saksa finantsministeeriumile. BvS on THA õigusjärgse ametkonnana samuti avalik-õiguslik ametkond. Seega on tegemist riiklike meetmetega, mis kujutavad endast riigiabi Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 järgi ning on sellele vastavalt hinnatavad.

(105)

Meetmed 4, 5, 6, 7 ja 8: neid meetmeid, s.t ostuhinna ja kogunenud intresside tühistamist, investeeringutoetust nagu ka BvS-i mõlemat 20 %-list käendust, võimaldati väljaspool abikava; seetõttu kujutavad nad endast ad-hoc-abi ning on vastavalt hinnatavad. Seda Saksamaa ei vaidlustata.

(106)

Meetmed 7a/8a: Saksamaa arvamusel ei ole käenduse pikendamine ja sellele järgnev käendussumma laenuks ja toetusteks ümbermuutmine hinnatav uue abina. See küsimus oleks ainult sel juhul relevantne, kui meetmete 7 ja 8 korral oleks tegemist olemasoleva abiga, mis aga nii ei ole. Kuna meetmed 7 ja 8 on hinnatavad ad-hoc-abina, siis kaasatakse meetmed 7a ja 8a kokkusobivuse hinnangusse osana meetmetest 7 ja 8.

(107)

Meetmete 7 (kaasa arvatud 7a) ja 8 (kaasa arvatud 8a) raames antud käendused võimaldasid CWP-l saada laenu soodsamatel tingimustel, kui seda finantsturgudel tavaliselt pakuti. Komisjon peab meetmete 7 ja 8 raames antud käenduse abielemendiks intressimäära, mida CWP oleks pidanud tasuma turutingimustel saadud laenu korral (s.t ilma käenduseta), erinevust sellest intressimäärast, millega käendatud laenu tegelikult võimaldati. Kuna CWP oli käenduste ja laenu andmise ajal sügavates finantsraskustes, võib abielement ulatuda 100 %ni käendussummast, sest mitte keegi poleks võimaldanud laenu ilma tagatiseta. Vastavalt komisjoni teatisele viit- ja diskonteerimisintressimäära kindlaksmääramise meetodi (21) kohta, peavad viitintressimäärad peegeldama tavapäraste garantiidega keskpika ja pikaajalise laenu turul kehtiva intressimäära keskmist väärtust. Edasi öeldakse teatises, et sel viisil kindlaks määratud intressimäär on alammäär, mida võib suurendada erilistel riskijuhtudel (nt raskustes olevad ettevõtted). Niisugusel juhul võib juurdehindlus ulatuda 400 baaspunktini või isegi üle selle. Seetõttu on komisjon antud juhul arvamusel, et CWP oleks ilma käendusteta pidanud maksma vähemalt intressi, mille suuruseks on viitintressimäär pluss 400 baaspunkti. Iga käenduse abielement seisneb seega viitintressimäära, millele on liidetud 400 baaspunkti, ja käendusega tagatud laenu intressimäära vahelises erinevuses.

(108)

Sarnased kaalutlused kehtivad käendussummade BvSi laenuks ümbermuutmise jaoks. Komisjoni arvamusel anti laenu intressimääraga, mis on madalam intressimäärast, mida CWP turul oleks saanud. Seega seisneb meetme 7 (kaasa arvatud 7a) ja meetme 8 (kaasa arvatud 8a) raames antud BvS-laenu abielement intressimäära, mida CWP oleks turul niisuguse laenu korral saanud, ja BvSi poolt antud laenu intressimäära vahelises erinevuses. Komisjoni käsituse kohaselt oleks CWP pidanud maksma vähemalt intressi, mille suuruseks on viitintressimäär pluss 400 baaspunkti. Iga laenu abielement seisneb seega viitintressimäära, millele on liidetud 400 baaspunkti, ja intressimäära, millega laenu tegelikult anti, vahelises erinevuses.

E. Kokkusobivus

(109)

Meetmed 4, 5, 6, 7 (kaasa arvatud 7a) ja 8 (kaasa arvatud 8a) on komisjoni poolt hinnatavad ad-hoc-abina. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõiked 2 ja 3 näevad ette erandeid artikli 87 lõike 1 üldisele abikeelule.

(110)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 2 erisätted ei rakendu käesoleval juhul, kuna tegemist pole ei sotsiaalse abiga üksikutele tarbijatele ega abiga looduskatastroofide või muude erakorraliste sündmuste läbi tekkinud kahjude kõrvaldamiseks või majandusabiga teatud kindlatele, Saksamaa jagunemisest tingitud piirkondadele. Saksamaa ei ole neid erisätteid kehtima pannud.

(111)

Järgnevad erisätted sisalduvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides a ja c. Kuna abi põhieesmärgiks ei ole mitte regionaalne areng, vaid raskustesse sattunud ettevõtte pikaajalise rentaabluse taastamine, siis on käesoleval juhul lubatav ainult ümberstruktureerimisabi. Ümberstruktureerimisabi jaoks rakendatakse eelkõige Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c) erisätteid.

(112)

Päästmis- ja ümberstruktureerimisabi hindamiseks on komisjon välja andnud ühenduse suunised (1994), (22) mida käesoleval juhul rakendati. (23) Eeldusi ühenduse suuniste (1994) kohaldamiseks kontrollitakse alljärgnevalt.

(113)

Komisjoni arvamuse kohaselt ei saa antud juhul kohaldada teisi kokkusobivuse aluseid ning iseäranis mingeid muid ühenduse reglemente, nt teadusuuringute ja arendamise, keskkonnakaitse, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete, tööhõive ja hariduse või riskikapitali jaoks.

(114)

Vastavalt ühenduse suuniste (1994) lõigule 2.1. on ümberstruktureerimiseks abi saavate ettevõtete finantsnõrkus põhjustatud mineviku ebapiisavast tootlikkusest ja tuleviku ebasoodsatest väljavaadetest. Tüüpiliste sümptomite hulka kuuluvad nii vähenev rentaablus või kasvavad kahjumid, käibe langus, laovarude suurenemine, liigvõimsus, alanev sularahakäive, kasvav võlgnevus ja intressikoormus kui ka madal arvestuslik jääkmaksumus.

(115)

Abi andmise ajaks registreeris CWP üha suurenevat kahjumit ja oli vastakuti tõsiste likviidsusprobleemidega, nagu ülalpool üksikasjalikult selgitatud. Seetõttu on komisjon seisukohal, et abi andmise ajaks oli CWP näol tegemist raskustesse sattunud ettevõttega.

(116)

Iga ümberstruktureerimisplaani vältimatuks eelduseks peab olema see, et ta taastab ettevõtte pikaajalise rentaabluse sobiva ajavahemiku jooksul, mis on paika pandud realistlike oletuste baasil, pidades silmas tulevasi ekspluatatsioonitingimusi. Järelikult peab ümbersturktureerimisabi olema seotud kandevõimelise ümberstruktureerimiskontseptsiooniga. Ümberstruktureerimisplaan näeb reeglina ette allüksuste reorganiseerimist ja ratsionaliseerimist efektiivsemal alusel. Muuhulgas tuleb arvestada raskusteni viinud asjaolusid.

(117)

CWP puhul tuleb märkida, et esimene ümberstruktureerimine pärast erastamist nurjus. Teine ümberstruktureerimine mõlema dokumendi alusel, millele viidatakse põhjendustes 40 ja 41, viidi läbi 1997. aastal. Isegi kui mõlema dokumendi vahel on erinevusi, oli strateegia ilmselgelt suunatud märgmenetluse sisseviimisele. Selle jaoks oli vajalik ekstraheerimisrajatis, et toormaterjalina saaks kasutada MGAd ning vähendada seega sõltuvust elementaarse fosfori kõrgetest hindadest. Peale selle pidi parandatama olulisima lõpptoote, s.t fosfaatide, kvaliteeti. Mõlemad eesmärgid olid teineteisega seotud: fosfaadi ökonoomne tootmine hõlpsamini kättesaadavast ja hinnasoodsamast toormaterjalist oli CWP jaoks võimalik üksnes märgmenetluse abil. Selleks et teha kindlaks, kas 1996. aasta strateegia oli kandejõuline, peab hindama märgmenetluse sisseviimiseks ettenähtud meetmeid.

(118)

Nagu Prayon-Rupeli eksperthinnangust lähtub, ei saa uut tootmismeetodit sisse viia olemasolevate rajatiste väikeste muutustega. Märgmenetlus vajab täiesti teistsuguseid rajatisi kui termiline meetod ning nõuab muu hulgas toote eel- ja järeltöötlemist, kaasa arvatud defloreerimine, kontsentreerimine, värvitustamine jne. Igatahes ei näinud 1996. aasta strateegia ette mitte ühtegi nendest protsessi etappidest. Eeltöötlusjärk viidi sisse detsembris 1997, kui projekt oli juba käivitunud, pärast laborikatsete tõestust selle tootmisetapi vajalikkusest. Niisuguseid katseid oleks pidanud läbi viima juba enne projekti algust ning kasutama neid alusena kogukulude arvutamisel. DLM-uuringus rajatise teostatavusest novembrist 1997 mainitakse samuti fosforhappe hädavajalikku eeltöötlemist märgmenetluse korral. Selle uuringu oleks pidanud tegema enne ümberstruktureerimisplaani koostamist ja kasutama baasina ümberstruktureerimise kulude ja finantseerimise kindlakstegemisel. Mis puudutab järeltöötlemist, siis viidi see sisse alles 1999. aasta alguses, kuigi CWP väidab, et see olevat ainult seetõttu vajalikuks osutunud, et tema hankija ei olnud enam võimeline tarnima sobiva kvaliteediga hapet. Komisjon ei saa seda seisukohta siiski jagada: CWP ja tema hankija vaheline leping on kuupäevastatud juulis 1998 samal ajal kui projekt kavandati 1996. aastal. Seetõttu oleks juba 1996. aastal pidanud olema selge järeltöötlemisfaasi vajalikkus, iseäranis selleks, et saada kõrge puhtusastmega tooteid toiduainetetööstuse jaoks, nagu CWP poolt kavandatud. Samuti eeldab toodete eel- ja järeltöötlemine suuremaid rajatisi, nagu CWP 1999. aastal konstanteeris. Seda oleks samuti pidanud juba algusest saadik ette nägema.

(119)

Lisaks sellele ei näinud ümberstruktureerimiskontseptsiooni moodustavad 1996. aasta dokumendid ette adekvaatset lahendust ülimalt toksilisele rafinaadile. Rafinaati ei mainita üleüldse, ka mitte 1997. aasta teatises. DLM-uuringus rajatise teostatavusest novembrist 1997 öeldakse, et (fosforhappesisaldavusega) rafinaadist saadud fosfaadi metallisisaldus on liiga kõrge ning et tuleks kindlaks teha, missugune oleks aktsepteeritav metalli osakaal. Teiste sõnadega, uuring näitab probleemi ja selle üht võimalikku lahendusteed, täielikku lahendust aga ei anna. Hiljem lootis CWP küll rafinaadi müügile, pidi aga nentima, et nõudlus rafinaadi järele puudus, mis aitas kaasa akuutsele finantskriisile 2000. aastal. Juba 1996. aasta kontseptsioonifaasis oleks pidanud selge olema, et toksilise rafinaadi jaoks tuleb lahendus leida. Kui see lahendus seisnes müügis, oleks vastava turu-uuringu abil pidanud kindlaks tegema, kas see lahendus on teostatav. Dokumentides aastatest 1996 ja 1997 ei mainita probleemi siiski kordagi.

(120)

Eesmärkide saavutamiseks vajalike sammude ebapiisava planeerimise tõttu hinnati investeerimisprogrammi kogukulusid ja iseäranis ekstraheerimisrajatise maksumust ilmselgelt liiga madalaks. Siiski ei jaga Saksamaa seda arvamust ning ta esitas uuringu, mille DLM viis läbi ekstraheerimisrajatise kulude hindamiseks. Neljal lehel on tegemist üksnes fosforhappe märgmenetlusel tootmise kulude ülesloetlemisega, tuginedes seejuures ainult teoreetilistele arvutustele, mida tuleb praktiliste katsetustega üle kontrollida. Rajatise ehitamise kulusid ei kalkuleerita. Seetõttu ei muutu midagi hinnangus, et investeerimisprogrammi ja iseäranis ekstraheerimisrajatise kulud ei olnud ümberstruktureerimisstrateegia paikapanemisel hoolikalt planeeritud. See leiab tagantjärele kinnitust, kuna kulusid alahinnati tugevasti. 1996. aastal ekstraheerimisrajatise jaoks planeeritud 3,07 mln eurot (6 mln Saksa marka) olid aastavahetuseks 2000/2001, mil tööd sularaha puudumise tõttu katkestati, kasvanud 7,72 mln euroni (15,1 mln Saksa margani). 1996. aastal koguinvesteeringute suuruseks kavandatud summa 7,67 mln eurot oli aastavahetuseks 2000/2001 tõusnud 17,93 mln euroni.

(121)

Ümberstruktureerimismeetmete ja investeerimiskulude puuduliku planeerimise paratamatuks tagajärjeks oli see, et ekstraheerimisrajatist ei ehitatud 1998. aastaks valmis ning CWP ei taastanud aastaks 2000 oma pikaajalist rentaablust, nagu algselt ette oli nähtud. 2000. aastal ei maksnud CWP tagasi mitte ühtegi talle antud laenu, ekstraheerimisrajatis ei saanud veel kaua valmis, ettevõte oli jätkuvalt sõltuv elementaarsest fosforist ning seisis teda ähvardava maksejõuetuse ees. Seepärast võib lähtuda sellest, et 1996. aasta ümberstruktureerimisstrateegia oli aastaks 2000 nurjunud.

(122)

Saksamaa on siiski teisel seisukohal. Saksamaa arvates on CWP pärast maksejõuetuse ärahoidmist fosfaadiäri TI-le müümise teel, selle ärivaldkonna ümberstruktureerimise edukalt lõpetanud. Fosforhappe valdkonna ümberstruktureerimine lõpeb Saksamaa arvamusel samuti edukalt niipea, kui TI maksab ära järelejäänud ostuhinna, sest siis ehitab CWP valmis innovatiivse ekstraheerimisrajatise ning saab hakata oma rentaablust tagasi võitma. Selle väite toetuseks esitas Saksamaa eksperthinnangu dr Scheibitzilt 25. juulist 2000. Saksamaa tuleb lõppjäreldusele, et esialgne strateegia oli edukas ning et isegi sel juhul, kui komisjon seda seisukohta ei jaga, olevat muudatused esialgses kontseptsioonis kindlustanud CWP elujõulisuse.

(123)

Komisjon ei saa seda seisukohta jagada. Esiteks ei saa CWP ümberstruktureerimist jaotada kahte ettevõttevaldkonda (fosfaadid ja fosforhape): tegemist oli raskustesse sattunud ettevõttega, kelle jaoks kavandati ümberstruktureerimisstrateegia. Peale selle on mõlema valdkonna restruktureerimine teineteisega seotud: efektiivne fosfaaditootmine oli ainult siis võimalik, kui CWP sai toetuda fosforhappe ökonoomsele valmistamisele. Olgugi et CWP laiendas tootepaletti ja parandas potentsiaalselt ka oma fosfaatide kvaliteeti, ei olnud efektiivne tootmine mingil ajal võimalik, kuna sõltuvus elementaarsest fosforist jätkus. Tõsiasja, et CWP ähvarava maksejõuetuse vältimiseks fosfaadiäri müügi teel oma traditsiooniliselt turult tagasi tõmbus, ei saa vaadelda eduka ümberstruktureerimisena, vaid see on tõendus esialgse kontseptsiooni nurjumisest. Järgnevalt tuleb märkida, et ümberstruktureerimist ei ole veel lõpule viidud. Ekstraheerimisrajatis, mis pidi valmima 1998. aastaks, s.t enne fosfaadiäri “müüki” TI-le, pole ikka veel tootmisvõimeline ning rajatised fosforhappe tootmiseks termilisel meetodil on seisatud. Komisjon ei saa seda vaadelda esialgse ümberstruktureerimiskontseptsiooni muudatusena: on selge, et esialgne strateegia on aastal 2000 täielikult nurjunud ning et sellest ajast alates on CWP täiesti teistsuguses situatsioonis.

(124)

Samuti ei saa komisjon jagada Saksamaa seisukohta, et modifitseeritud strateegia parandaks CWP väljavaateid ellujäämiseks. Komisjon märgib, et dr Scheibitzi hinnang, mille Saksamaa esitas tõestusena ekstraheerimisrajatise tehnilise teostatavuse kohta, viitab kahele peamisele probleemile. Esiteks ei saa rajatist käitada, kui pole lahendatud probleemi rafinaadiga. Teiseks ei ole CWP ilmselt planeerinud pilootfaasi, mis võiks selgelt näidata, kas rajatisega tekib probleeme. Nagu oligi ette näha, seisis CWP veidi pärast eksperthinnangut jälle maksejõuetuse piiril. Olemasoleva informatsiooni põhjal ei ole probleemi rafinaadiga lahendatud. Isegi kui CWP peaks rajatise valmis ehitama, võivad ilma pilootfaasita ilmneda edasised probleemid. Lõpetuseks märgib komisjon, et CWP on väike osatäitja suurel, tugevasti kontsentreeritud turul, mida valitsevad suured ettevõtted nagu Rhodia, Astaris, Prayon ja TI. CWP-l ei ole ilmselgelt hõlpsat juurdepääsu finantseerimisele ning ta kannatab kroonilise sularahapuuduse all. Isegi ekstraheerimisrajatise valmisehitamine ei kindlusta per se ettevõtte ellujäämist.

(125)

Lõpetuseks on komisjon seisukohal, et 1996. aasta strateegia ei olnud hoolikalt planeeritud, puudusid vajalikud sammud ning kulusid alahinnati. Niisugune strateegia ei saanud viia pikaajalise elujõulisuse taastamiseni. Seda tõendavad kontseptsiooni arvukad muudatused. Seetõttu ei ole üllatav, et selleks ajaks, kui ümberstruktureerimine oleks pidanud edukalt lõpetatud olema, seisis CWP maksejõuetuse piiril. Lisaks sellele on komisjon arvamusel, et 1996. aasta strateegia, mille jaoks abi anti, oli 2000. aastal täielikult nurjunud ning et CWP edasiseks ellujäämiseks pole mingit garantiid. Järelikult on Ühenduse suuniste (1994) eeldused vastavalt lõike 3.2.2. punktile i) ilmselgelt täitmata.

(126)

Abi ulatus ja intensiivsus peavad piirduma ümberstruktureerimise jaoks vajaliku minimaalmääraga ning olema proportsioonis ühenduse vaatepunktist lähtuva oodatava tuluga. Seetõttu nõutakse abisaajatelt ümberstruktureerimisplaani jaoks tavaliselt küllaltki suurt summat kas omavahenditest või võõrfinantseerimisest. Lisaks sellele peab Abi antama niisugusel kujul, et ettevõttel ei tekiks üleliigset likviidsust, mida ta võiks kasutada agresiivseks, turgu kahjustavaks käitumiseks ümberstruktureerimisprotsessi mitte puutuvates ärivaldkondades.

(127)

Vastavalt Saksamaa andmetele 1997. aastast pidanuks ümberstruktureerimiskulud kokku olema 12,88 mln eurot, nagu tabelis 4 näidatud. Vastuses formaalse kontrollmenetluse algatamisele teatas Saksamaa, et ümberstruktureerimise kogukulude suuruseks on 18,87 mln eurot, nagu tabelist 5 nähtub.

(128)

Abisaaja panusena ümberstruktureerimisse seisab 1997. aasta teatises kaks kirjet: investeeringute finantseerimine summas 5,11 mln eurot (10 mln Saksa marka) ja osanike panus esialgses summas 0,15 mln eurot (0,3 mln Saksa marka). Nagu on märgitud formaalse kontrollmenetluse algatamises, oli investeerimiskohustus erastamise eelduseks 1994. aastal, kaks aastat enne ümberstruktureerimise algust, mitte panus 1996. aasta ümberstruktureerimisse. Lisaks sellele sisaldas see investeerimiskohustus üksnes nõuet investeerida summas 5,11 mln eurot. Järelikult ei saa seda kohustust vaadelda erainvesteeringuna 1996. aasta ümberstruktureerimiseks.

(129)

Riikliku käendusega tagatud laenu ei saa käsitleda erainvesteeringuna nagu CWP seda väidab.

(130)

Vastuses informeerimiskorraldusele toob Saksamaa investorpanusena välja Vopeliuse hankijakrediidi. Tuleb märkida, et seejuures ei ole tegemist laenuga tavalises mõttes, vaid Vopeliuse toormaterjalitarnete maksetähtaja mitmenädalase pikendamisega. Saksamaa poolt investorpanusena näidatud summa 2,75 mln euro puhul on tegemist Vopeliuse avatud nõudega jaanuaris 1998. Nõude suurus kõigub pidevalt. Jaanuaris 1997 oli see 0,73 mln eurot, langes seejärel aprillis 1997 0,4 mln eurole, enne kui ta jaanuaris 1998 uuesti tõusis. Seda nõuete maksetähtaja lühiajalist pikendamist, mis pole seotud ümberstruktureerimiskulude finantseerimisega, ei saa vaadelda omapanusena ümberstruktureerimisse.

(131)

Ülejäänud meetmed, mida nimetati Saksamaa vastuses informeerimiskorraldusele, on kuupäevastatud pärast 1998. aasta lõppu ja ei ole seega seotud abi andmisega 1996. aasta lõpus/1997. aasta alguses või esialgse ümberstruktureerimiskontseptsiooniga.

(132)

Isegi kui komisjon võtaks arvesse Saksamaa poolt algselt teada antud planeeritud ümberstruktureerimiskulusid (12,88 mln eurot) ja tunnustaks omapanusena nii ettevõtte märgitud kapitali summas 0,29 mln eurot, kui ka 1997. aasta teatises mainitud osanike poolt tehtid sissemakset 0,15 mln eurot, moodustaks omapanus ümberstruktureerimiskuludest 3,4 %, mis on ilmselgelt ebapiisav isegi Ida-Saksa liidumaades paiknevatele ettevõtetele antud abi senist praktikat arvestades.

(133)

Järelikult pole täidetud eeldus, et abi peab olema proportsionaalne ümberstruktureerimise kulude ja tuludega. Ühenduse suuniste (1994) lõike 3.2.2. punkti iii) kriteeriumid on ilmselgelt rahuldamata.

(134)

Nagu juba mainitud, ei viidud 1996. aasta “Ümberstruktureerimiskontseptsiooni” ellu. Järelikult pole täidetud ka ühenduse suuniste (1994) lõike 3.2.2. punktis iv) nimetatud eeldused.

F. Lõppjäreldus

(135)

Hinnang ex ante näitab, et abi ei täida niisugusena, nagu seda esialgu kavandati ja anti, ühenduse suuniste (1994) eeldusi ning seetõttu ei saa seda pidada ühisturuga kokkusobivaks. Lisaks sellele tuleb märkida, et hilisemad sündmused nii edasiste meetmete tagamise ajal kui ka pärast viimaste meetmete rakendamist kinnitavad seda lõppjäreldust: on selge, et esialgne strateegia, mille jaoks abi anti, on nurjunud ja ettevõtte tulevik ülimalt ebakindel.

(136)

Seetõttu peab komisjon CWP-le antud abi ühisturuga kokkusobimatuks. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklile 14 (24) otsustab komisjon negatiivotsustes õigusvastase abi suhtes, et asjaga seotud liikmesriik rakendab kõiki vajalikke meetmeid, välja arvatud kui see rikuks mingit ühenduse õiguse üldist printsiipi.

(137)

Käesoleval juhul on kõik abimeetmed, kaasa arvatud esialgu registreeritud meetmed, tarvitusele võetud ilma kehtiva komisjoniotsuse kinnituseta. Seetõttu on need meetmed käsitatavad õigusvastase abina. Arvestades tõsiasja, et eelmine otsus vaidlustati tähtajale vastavalt hagi teel ja tunnistati esimese astme kohtu poolt kehtetuks, ei välista ühenduse õiguse üldised põhimõtted, iseäranis õiguskindluse ja õigustatud usalduse printsiip, tagastamisnõuet. See on kooskõlas ühenduse kohtute relevantse kohtupraktikaga. (25) Vastasel korral jõustub ühenduse kohtuniku poolt vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 220, artikli 230 lõikele 1 ja artiklile 233 läbi viidav ühenduse organite välja antud õigusaktide seaduslikkuse kontroll. (26) Selles mõttes ei saa vahet teha algselt registreeritud abimeetmete ja algusest saadik õigusvastaselt rakendatud abimeetmete vahel.

(138)

Komisjon on seetõttu arvamusel, et Saksamaa peab kahe kuu jooksul arvates käesoleva otsuse langetamisest nõudma abisaajalt saadud abi, kaasa arvatud intressid, tagasimaksmist. Lisaks sellele peab komisjon nõutavaks, et Saksamaa kahe kuu jooksul arvates käesolevast otsusest annab üle dokumendid (nagu haldusringkirjad ja tagastamisnõude teatised), mis tõestavad, et õigusvastase abi saaja suhtes on algatatud tagastamisnõude menetlus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Saksamaa CWP-le andis, on ühisturuga kokkusobimatu.

Abi hõlmab järgmisi meetmeid.

1.	Meede 4: ostuhinna tühistamine summas 3 181 769 eurot.

2.	Meede 5: 1996. aasta lõpuni ostuhinnale lisandunud intresside tühistamine summas 237 239 eurot.

3.	Meede 6: investeeringutoetus 1 799 747 eurot.

Meede 7 (kaasa arvatud 7a): BvSi käendus/laen 644 228 eurot. Käenduse abielemendina arvestatakse viitintressimäära, millele on liidetud 400 baaspunkti, ja intressimäära, millega käendatud laenu anti, vahelist erinevust. Laenu abielemendile vastab erinevus viitintressimäära, millele lisandub 400 baaspunkti, ja BvSi poolt antud laenu intressimäära vahel.

Meede 8 (kaasa arvatud 8a): BvSi käendus/laen 869 196 eurot. Käenduse abielemendina arvestatakse viitintressimäära, millele on liidetud 400 baaspunkti, ja intressimäära, millega käendatud laenu anti, vahelist erinevust. Laenu abielemendile vastab erinevus viitintressimäära, millele lisandub 400 baaspunkti, ja BvSi poolt antud laenu intressimäära vahel.

Artikkel 2

1. Saksamaa rakendab kõiki vajalikke meetmeid artiklis 1 nimetatud õigusvastaselt antud abi saajalt tagasinõudmiseks.

Meetmele 7 (kaasa arvatud 7a) vastava laenu ja meetmele 8 (kaasa arvatud 8a) vastava laenu andmine katkestatakse kahe kuu jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

2. Abi tagasinõudmine järgneb viivitamatult vastavalt riigisisesele menetlustele, niivõrd kui need võimaldavad otsuse kohest tegelikku täideviimist. Tagasinõutavad summad sisaldavad intresse alates ajahetkest, mil õigusevastane abi anti saaja käsutusse, kuni saadud abi tegeliku tagasimaksmiseni. Intresse arvutatakse vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 peatüki V (27) sätetele.

Artikkel 3

Saksamaa teatab komisjonile pärast käesoleva otsuse teatavakstegemist kahe kuu jooksul otsuse täitmiseks rakendatud meetmetest.

Selleks kasutab Saksamaa otsuse lisas olevat küsitluslehte. Eelkõige esitab Saksamaa komisjonile kõik dokumendid, tõestamaks, et õigusvastase abi saaja vastu on algatatud tagastamisnõude menetlus.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 2. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES

(1) EÜT C 226, 11.8.2001, lk 2.

(2) EÜT C 51, 18.2.1998, lk 7.

(3) Esimese Astme Kohtu otsus 15. märtsist 2001. a, kohtuasi T-73/98, Société Chimique Prayon Rupel SA v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 2001, lk II-867.

(4) Vaata joonealust märkust 1.

(5) CWP muutis 1998. aastal oma arvestusmeetodit. 1998. aasta andmed hõlmavad ajavahemikku oktoober–detsember 1998. aasta.

(6) Teabe esitamise korralduse raames teatas Saksamaa komisjonile, et CWP-l on 100 % tütarettevõte, KEB Kali Elektrolyse GmbH, Bitterfeld. Tütarettevõte asutati 1998. aastal kaalium-elektrolüüsi-rajatise käitamiseks. Kuna see ootuspäraselt ei käivitunud, siis nimetati ettevõte ümber Vopelius-Bioprodukte GmbH-ks ning müüdi seejärel Vopelius Chemie AG-le.

(7) http://www.bvt.de/

(8) Käesoleva teksti konfidentsiaalset infot sisaldavaid osi on toimetatud. Need osad on märgitud nurksulgude ja tärniga.

(9) http://europa.eu.int/comm/competition/state_aid/others/reference_rates.html

(10) Nimekiri augustis 1999 lõpetatuna teatatud BvSi järelistungitest, nr 33. Tühistamine leidis aset tingimusel, et CWP uus partner teeb likviidsusega seotud kapitalisissemakse summas 2,05 mln eurot (4 mln Saksa marka).

(11) Eksperthinnang “Reinigung von Nassphosphorsäure durch Flüssig-flüssig-Extraktion”, DLM, november 1997.

(12) “Betriebskostenabschätzung für eine Extraktionsanlage zur Extraktion von Nassphosphorsäure”, DLM, september 1996.

(13) Lisa 42 kirjale 4. juulist 2003.

(14) Vaata viide 3.

(15) EÜT C 368, 23.12.1994, lk 12.

(16) EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4.

(17) THA-Režiimi N 768/94 punktis 3.1. öeldakse, et erastamisprotsessidest peab komisjonile teatama ainult sel juhul, kui ettevõttes on erastamise ajahetkeks üle 205 töötaja (SG(95) D/1062, 1.2.1995).

(18) SG(92) D/17613, 8.12.1992.

(19) N 413/91, Bürgschaftsrichtlinie des Landes Sachsen-Anhalt, SG(91) D/15633, 8.8.1991.

(20) 26. Rahmenplan, Gemeinschaftsaufgabe “Verbesserung der regionalen Wirtschaftsstruktur”, N 123/97, SG(97) D/7104, 18.8.1997 ja SG(98) D/7191, 18.8.1998.

(21) EÜT C 273, 9.9.1997, lk 3.

(22) Vaata viide 14.

(23) 1999. aasta suuniste punktis 7.5. öeldakse: “Kõikide komisjonipoolse kinnituseta (…) antud päästmis- ja ümberstruktureerimisabide korral kontrollib komisjon (…) abi andmise ajal kehtinud suuniste alusel abi kokkusobivust ühisturuga” (EÜT C 288, 9.10.1999, lk 2).

(24) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(25) Euroopa Ühenduste Kohtu 14. jaanuari 1997. aasta otsus kohtuasjas C-169/95 Hispaania Kuningriik v. Euroopa Ühenduste Komisjon, OK 1997, lk I-135 ja esimese astme kohtu 5. augusti 2003. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-116/01 ja T-118/01 P & O European Ferries (Vizcoya), SA v. Diputación Foral de Vizcoya v. Euroopa Ühenduste Komisjon, OK 2003, lk II-2957.

(26) Liidetud kohtuasjad T-116/01 ja T-118/01, juba tsiteeritud, artikkel 209.

(27) ELT L 140, 30.4.2004, lk 1.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 296

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 12. november 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1844/2005, 11. november 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1845/2005, 11. november 2005, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Tšehhi sekkumisameti valduses oleva maisi edasimüümiseks ühenduse turul	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1846/2005, 11. november 2005, millega määratakse kindlaks või madalaimad müügihinnad määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 174. individuaalseks pakkumiskutseks	6
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1847/2005, 11. november 2005, millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 174. individuaalseks pakkumiskutseks	8
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1848/2005, 11. november 2005, millega määratakse kindlaks kontsentreeritud või suurim toetus määruses (EMÜ) nr 429/90 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 346. individuaalseks pakkumiskutseks	10
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1849/2005, 11. november 2005, millega kehtestatakse või madalaim müügihind 30. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 2771/1999 osutatud alalise pakkumiskutse alusel	11
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1850/2005, 11. november 2005, millega kehtestatakse lõssipulbri madalaim müügihind 29. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 214/2001 osutatud alalise pakkumiskutse alusel	12
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1851/2005, 11. november 2005, millega määratakse Iiri viskina eksporditavale teraviljale kohaldatavad koefitsiendid ajavahemikuks 2005/2006	13
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2005, 11. november 2005, millega määratakse Šoti viskina eksporditavale teraviljale kohaldatavad koefitsiendid ajavahemikuks 2005/2006	15
	*	Komisjoni direktiiv 2005/77/EÜ, 11. november 2005, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) V lisa	17

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 8. november 2005, regioonide komitee liikme ametisse nimetamise kohta	18
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 2. märts 2005, riigiabi kohta, mida Saksamaa andis ettevõttele Chemischen Werke Piesteritz (teatavaks tehtud numbri K(2005) 427 all) ( 1 )	19
*	Komisjoni otsus, 11. november 2005, millega muudetakse otsust 97/569/EÜ seoses Lõuna-Aafrika ühe ettevõtte arvamisega nende kolmandate riikide ettevõtete ajutistesse loeteludesse, millest liikmesriigid lubavad importida lihatooteid (teatavaks tehtud numbri K(2005) 4283 all) ( 1 )	39
*	Komisjoni otsus, 11. november 2005, naleedi nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ja nimetatud toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2005) 4351 all) ( 1 )	41
*	Komisjoni otsus, 11. november 2005, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemisel Belgia, Prantsusmaa ja Hollandi tehtud kulutuste katmiseks 2005. aastaks ettenähtud ühenduse rahalise toetuse kohta (teatavaks tehtud numbri K(2005) 4356 all)	42

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	66,1
	096	36,8
	204	71,6
	999	58,2
0707 00 05	052	111,0
	204	23,8
	999	67,4
0709 90 70	052	109,5
	204	95,7
	999	102,6
0805 20 10	204	69,6
0805 20 10	999	69,6
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	69,6
	624	114,3
	999	92,0
0805 50 10	052	67,2
	388	54,9
	999	61,1
0806 10 10	052	114,0
	400	228,0
	508	259,4
	624	162,5
	720	99,7
	999	172,7
0808 10 80	388	110,4
	400	106,5
	404	98,6
	512	131,2
	720	26,7
	800	160,7
	804	82,0
	999	102,3
0808 20 50	052	106,4
	720	44,3
	999	75,4

1	2	3	4
Pakkuja number	Partii number	Kogus (t)	Pakkumishind (eurot/t)
1
2
3
jne

(EUR/100 kg)
Valem			A		B
Kasutusviis			Märgistusainetega	Märgistusaineteta	Märgistusainetega	Märgistusaineteta
Madalaim müügihind	Või ≥ 82 %	Muutmata	206	210	—	210
Madalaim müügihind	Või ≥ 82 %	Kontsentreeritud	204,1	—	—	—
Töötlemistagatis		Muutmata	79	79	—	79
Töötlemistagatis		Kontsentreeritud	79	—	—	—

Iirimaal kohaldatavad koefitsiendid
Rakendusperiood	Kohaldatav koefitsient
	Iiri viski valmistamiseks kasutatavale odrale, (1) B kategooria	Iiri viski valmistamiseks kasutatavale teraviljale, A kategooria
1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006	0,388	1,019

Ühendkuningriigis kohaldatavad koefitsiendid
Rakendusperiood	Kohaldatav koefitsient
	odrast valmistatud linnastele, mida kasutatakse linnaseviski valmistamiseks	teraviljale, mida kasutatakse teraviljaviski valmistamiseks
1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006	0,543	0,551