11.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 266/1

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2603/2000 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu muu hulgas Indiast pärineva polüetüleentereftalaadi suhtes, mille viskoossuskoefitsient vastavalt DIN-standardile (Deutsche Industrienorm) 53728 on vähemalt 78 ml/g ja mis tavaliselt deklareeritakse CN-koodi 3907 60 20 alla (edaspidi “vaatlusalune toode”), impordi suhtes. Meetmetena kehtestati koguseline tollimaksumäär vahemikus 0 kuni 41,3 EUR tonni kohta koostööd tegevatele India eksportijatele ning koguseline tollimaksumäär 41,3 EUR tonni kohta muudele India eksportijatele.

(2)

Pärast lõplike meetmete kehtestamist sai komisjon ühelt India vaatlusaluse toote tootjalt, äriühingult South Asian Petrochem Limited (edaspidi “taotluse esitaja”) taotluse määruse (EÜ) nr 2603/2000 kiirendatud korras läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artiklile 20. Taotluse esitaja väitis, et ei ole seotud muude vaatlusaluse toote eksportijatega. Lisaks kinnitas äriühing, et esialgse uurimisperioodi (1. oktoober 1998–30. september 1999) jooksul ta vaatlusalust toodet ühendusse ei eksportinud, kuid on teinud seda hiljem.

(3)

Komisjon vaatas läbi taotleja esitatud tõendid ja pidas neid piisavaks, et põhjendada läbivaatamise algatamist vastavalt algmääruse artikli 20 sätetele. Olles konsulteerinud nõuandekomiteega ja pärast seda, kui asjaomasele ühenduse tootmisharule oli antud võimalus esitada oma arvamus, algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teadaande avaldamisega (3) määruse (EÜ) nr 2603/2000 kiirendatud korras läbivaatamise seoses taotluse esitajaga.

(4)

Läbivaatamisega hõlmatud toode on sama toode, mis on määruses (EÜ) nr 2603/2000 vaatlusalune toode (vt põhjendust 1).

(5)

Subsideerimist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2003 kuni 30. septembrini 2004 (edaspidi “läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

(6)

Komisjon teatas ametlikult taotlejale ja India valitsusele uurimise algatamisest. Lisaks anti huvitatud pooltele võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist. Komisjon ei saanud siiski ühtki kirjalikku seisukohta ega asja arutamise taotlust.

(7)

Komisjon saatis taotluse esitajale küsimustiku ning sai tähtaja jooksul sellele täieliku vastuse. Komisjon püüdis leida ja kontrollida kõiki andmeid, mida ta uurimise seisukohast vajalikuks pidas, ning kontrollis taotluse esitaja ruume Calcuttas ja Haldias.

(8)

Komisjon uuris samu subsiidiumikavasid, mida analüüsiti esialgses uurimises. Samuti uuris komisjon, kas taotluse esitaja on kasutanud muid subsiidiumikavasid või on saanud ajutisi subsiidiume vaatlusaluse tootega seoses.

(9)

Taotluse esitaja suutis nõuetekohaselt tõendada, et tal ei ole mingeid otseseid ega kaudseid sidemeid eksportivate tootjatega, kelle suhtes kohaldatakse vaatlusaluse toote suhtes kehtivaid tasakaalustavaid meetmeid.

(10)

Uurimine kinnitas, et esialgse uurimisperioodi jooksul (1. oktoobrist 1998 kuni 30. septembrini 1999) ei olnud taotluse esitaja vaatlusalust toodet ühendusse eksportinud, kuid oli eksporti alustanud pärast kõnealuse perioodi lõppu. Taotluse esitajat ei uuritud eraldi esialgse uurimise käigus muudel põhjustel kui komisjoniga koostööst keeldumine.

(11)

Seetõttu kinnitatakse, et taotluse esitajat tuleb käsitleda uue eksportijana. Vastavalt algmääruse artiklile 20 tuleb taotluse esitaja suhtes määrata kindlaks individuaalne tasakaalustava tollimaksu määr.

(12)

Teabe põhjal, mida saadi taotluse esitaja vastusest komisjonile ja uurimise käigus saadud täiendava teabe põhjal uuriti järgmisi kavasid:

(13)

Nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (nr 22, 1992), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi “väliskaubanduse seadus”). Nimetatud seadus lubab India valitsusel väljastada kaubanduspoliitikat käsitlevaid teadaandeid, mida enne nimetati ekspordi-impordi poliitikaks ning alates 1. septembrist 2004 väliskaubanduspoliitikaks. Väliskaubanduspoliitika 2004–2009, mis sisaldab ekspordi-impordi poliitikat 2002–2007, kattub kõnealuse juhtumi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga. India valitsus on sätestanud väliskaubanduse menetlused menetlusjuhendi I osas (edaspidi “HOP I”). (4)

(14)

Kõnealuste kavade üksikasjad on esitatud väliskaubanduspoliitika dokumendi peatükis 6 (EOUS) ja HOP I juhendi peatükis 7 (SEZS).

(15)

Kõiki äriühinguid, mis põhimõtteliselt tegelevad kogu toodangu või teenuste ekspordiga, välja arvatud puhtal kujul kaubandusettevõtjad, võib asutada EOUS või SECZ kavade kohaselt. Erinevalt teenuste ja põllumajanduse valdkonnast, peavad tööstussektori ettevõtted investeerima põhivarasse teatud miinimumsumma (10 miljonit India ruupiat), et vastata EOUS kava nõuetele.

(16)

SEZS on endise eksportkauba tootmise eritsoonide (EPZS) kava järeltulija. Erimajanduspiirkonnad (SEZ) on konkreetselt piiritletud maksuvabad enklaavid ja neid peetakse väliskaubanduspoliitika alusel võõrterritooriumiks kaubandustehingute, tollimaksude ja maksude eesmärgil. India ametivõimud on heaks kiitnud 35 erimajanduspiirkonda.

(17)

Ekspordisuunitlusega üksused (EOU) on geograafiliselt paindlikumad ja neid saab luua kõikjal üle India. See kava täiendab SEZSi.

(18)

Kavade alusel tegutsemise taotlus peab sisaldama põhjalikku teavet järgmise viie aasta kohta, muu hulgas plaanitavaid tootmismahte, eeldatavat ekspordi väärtust, impordivajadusi ja kodumaiseid vajadusi. Kui pädevad asutused kiidavad äriühingu taotluse heaks, teatatakse viimasele heakskiiduga kaasnevatest tingimustest. Nõusolek ettevõtte tunnustamiseks SEZ/EOU alusel kehtib viis aastat. Nõusolekut võib pikendada edasisteks perioodideks.

(19)

Väliskaubanduspoliitikas sätestatud EOU või SEZ kohustus on saavutada netotulu välisvaluutas, st vaatlusperioodi jooksul (5 aastat) peab ekspordi koguväärtus olema suurem kui imporditud kaupade koguväärtus.

(20)

EOU/SEZ üksustel on õigus järgmistele kontsessioonidele:

(21)

Kuigi mõlema kava puhul on kontsessioonid suures osas sarnased, leidub teatud erinevusi. Näiteks saab ainult EOU 50 % maksuvabastuse kodumaal müüdavate kaupade maksudest, samas kui SEZ peab sellise müügi korral maksma 100 % makse. EOU võib müüa kuni 50 % oma käibest kodumaal selliste vähendatud maksudega.

(22)

Nende kavade alusel tegutsevad üksused on tolliametnike kontrolli all vastavalt India tolliseaduse jaole 65.

(23)

Nad on seadusega kohustatud pidama kindlaksmääratud vormis arvestust kogu impordi üle, kõigi imporditud materjalide tarbimise ja kasutamise kohta ning ekspordi kohta. Need dokumendid tuleb esitada regulaarselt pädevatele asutustele (kvartali- ja aastaaruanded).

(24)

Siiski ei pea EOU või SEZ üksus “seostama iga impordisaadetist ekspordi, teistele üksustele edastamise, kodumaise müügi või valmistoodanguga”, nagu on sätestatud HOP I punktides 6.11.2 ja 7.13.2.

(25)

Müük kodumaal toimub ja registreeritakse ettevõtte enda kinnituse alusel ilma, et teatavatest siiretest peaks eelnevalt teatama. EOU ekspordisaadetiste lähetamisprotsessi kontrollib tolli-/aktsiisiametnik, kes töötab pidevalt EOU juures. Ettevõte on kohustatud tasuma India valitsusele sellise alalise järelevalveametniku palga.

(26)

“Kõik SEZ üksuse tegevused tsoonis, sealhulgas kaupade eksport ja reimport, toimuvad ettevõtte enda kinnituse alusel, kui ei ole sätestatud teisiti”, nagu on sätestatud HOP I punktis 7.29. Seega ei toimu tolliasutuste poolt SEZ üksuse ekspordisaadetiste rutiinset kontrolli.

(27)

Käesoleval juhul kasutas EOUS taotluse esitaja. Kuna SEZS ei kasutatud, pole vaja analüüsida selle kava tasakaalustamist. Taotluse esitaja kasutas EOUS selleks, et importida toorainet ja kapitalikaupu imporditollimaksuvabalt, et soetada kaupu kodumaalt aktsiisimaksuta ja saada tagasi müügimaks ja kütteõlilt makstud tollimaks ning müüa osa oma toodangust kodumaisel turul. Sellega sai ta kõiki soodustusi, mida on kirjeldatud põhjenduse 20 punktides i–v. Taotluse esitaja ei kasutanud EOUS tulumaksusoodustusi (vt põhjendust 53).

(28)

EOU vabastamine kahte tüüpi imporditollimaksudest (“põhitollimaks” ja “spetsiaalne lisatollimaks”) ning müügimaksu tagastamine ja kütteõlilt makstud tollimaksu tagastamine on India valitsuse finantstoetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii tähenduses. Riigi tulu, mis oleks oodatav selle kava puudumisel, jääb saamata, seega saab taotleja kasu algmääruse artikli 2 lõike 2 mõistes, kuna muul juhul nõutavate tollimaksude maksmatajätmisega ja müügimaksu tagasi saamisega säästab ta oma likviidsust.

(29)

Vabastus aktsiisimaksust ja selle imporditollimaksu ekvivalendist (nn “lisatollimaks”) ei põhjusta siiski muidu saadavate tulude saamatajäämist. Aktsiisi ja lisatollimaksu saab tasumise korral kasutada krediidina edasiste tollimaksukohustuste jaoks (nn CENVAT mehhanism). Seepärast pole need maksud lõplikud. CENVAT krediidi puhul tuleb maksta lõplikku tollimaksu ainult lisandväärtuselt, mitte sisendmaterjalidelt.

(30)

Seega on subsiidiumid algmääruse artikli 2 tähenduses ainult vabastus põhitollimaksust, spetsiaalsest lisatollimaksust ning müügimaksu ja kütteõlilt makstud tollimaksu tagasimaksmine. Need sõltuvad juriidiliselt eksporditegevusest ja seepärast peetakse neid eristavateks ja tasakaalustatavateks vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a. EOU ekspordi eesmärk, nagu on sätestatud väliskaubanduspoliitika punktis 6.1, on conditio sine qua non saada soodustusi.

(31)

Lisaks ei saa neid subsiidiume pidada lubatavaks tollimaksu tagastamise süsteemiks või asendavaks tagastamise süsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taande ii tähenduses. Need ei vasta rangetele reeglitele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktides h ja i, II lisas (tagastamise definitsioon ja reeglid) ja III lisas (asendava tagastamise definitsioon ja reeglid).

(32)

Kui müügimaksu tagasimakseid ja vabastust imporditollimaksudest kasutatakse kapitalikaupade hankimiseks, ei vasta nad lubatavate tagastamissüsteemide reeglitele, kuna neid kaupu ei tarbita tootmisprotsessis, nagu nõuab lisa I punkt h (müügimaksu tagastamine) ja punkt i (imporditollimaksu soodustused).

(33)

Lisaks (see puudutab ka teisi soodustusi, mis on kasutatavad selle kava alusel) selgus, et India valitsusel puudub tõhus kontrollisüsteem või menetlus, et kinnitada, kas ja millises summas kasutati impordimaksu- ja müügimaksuvabu sisendeid ning kütteõli tollimaksutagastust eksporditud toote tootmisel (algmääruse II lisa II osa lõige 4 ja asendava tagastamise skeemide korral algmääruse III lisa II osa lõige 2).

(34)

EOU-l lubatakse siseturul müüa olulisel hulgal oma toodangut – kuni 50 % aastasest käibest. Seepärast ei ole seadustes kohustust kogu saadud toodete koguse eksportimiseks. Kuna tõendamine põhineb ettevõtte enda kinnitusel, toimuvad need kodumaised tehingud ilma valitsusametnike järelevalve ja kontrollita. Sellest tulenevalt on EOU tööruumid osaliselt India ametkondade kontrolli alt väljas. See suurendab edasiste kontrollivahendite tähtsust, eriti tollimaksuvabade sisendmaterjalide ja saadud eksporttoodete seotuse osas, et süsteemi võiks kvalifitseerida tollimaksu tagastamise kontrollisüsteemina.

(35)

Täiendavate kontrollimehhanismide puhul tuleb meeles pidada, nagu on märgitud põhjenduses 24, et EOU ei pea de jure seostama iga impordisaadetist vastava tulemuseks oleva toote sihtpunktiga. Siiski annaks ainult selline saadetiste kontrollimine India valitsusele piisavalt informatsiooni sisendmaterjalide lõpliku sihtpunkti kohta, et teha kindlaks, kas tolli-/müügimaksusoodustused ja kütteõlilt makstud tollimaksu tagastused ei ületa eksporttoodangu sisendeid. Ettevõtte oma hinnangul põhinevast teabest igakuise maksude tagastamise kohta, mida regulaarselt hindavad India ametiasutused, ei piisa. Ettevõttesisesed süsteemid, mida rakendatakse ilma seadusliku kohustuseta väliskaubanduspoliitika dokumendi alusel, nt partiidokumentide süsteem, ei ole piisavad ka selleks, et asendada keskse tähtsusega tollimaksude tagastamise süsteemi. Lisaks tuleb tollimaksude tagastamise süsteem välja töötada ja rakendada valitsuse poolt ja informatsioonisüsteemi loomist ei tohi jätta iga üksiku asjaomase ettevõtte juhtkonna ülesandeks. Sellest tulenevalt leidis kinnitust, et kuna India väliskaubanduspoliitika ei nõua EOU-lt selgelt sisendmaterjalide ja saadud toote vahelise seose näitamist, puudub India valitsuse poolne efektiivne kontrollimehhanism määramaks, milliseid sisendeid tarvitati ekspordiks tootmises ja millistes kogustes.

(36)

Samuti ei viinud India valitsus läbi edasisi uurimisi, mis põhineksid tegelikel kasutatud sisenditel, kuigi need tuleks efektiivselt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt läbi viia (algmääruse II lisa II osa lõige 5 ja III lisa II osa lõige 3), ega tõestanud, et ülemäärast tagastamist ei toimunud.

(37)

Pärast avalikustamist leidis taotluse esitaja, et käesoleval juhul ei kasutatud EOUS hindamisel sama, algmääruse artikli 22 lõikes 4 sätestatud metoodikat, mida esialgse uuringu puhul. Tuleb märkida, et esialgses uuringus esitasid eksportijad tõendeid, et ülemääraseid maksuvähendusi ei esinenud ja seetõttu ekspordisuunitlusega üksuste hangitud toorme tollimaksuvabastused ei olnud esialgselt tasakaalustavad.

(38)

Käesoleval juhul ei esitanud taotluse esitaja vastavaid tõendeid. Sellega seoses tuleb märkida, et taotluse esitaja müüs vaatlusalust toodet ka siseturul, st et kõiki tollimaksuvabalt hangitud sisendmaterjale ei kasutatud eksporditavate toodete tootmiseks. Lisaks põhjustab fakt, et India seaduste kohaselt ei ole EOUd kohustatud seostama iga impordisaadetist vastava tulemuseks oleva toote sihtpunktiga, olulise asjaolude erinevuse võrreldes esialgse uurimisega. Seetõttu lähtuti käesoleval juhul kava hindamisel algmääruse artikli 22 lõikest 4, mille kohaselt tuleb uusi asjaolusid arvesse võtta. Niisiis leiab kinnitust tehtud järeldus, et ekspordisuunitlusega üksusi ei saa pidada lubatavaks tagastussüsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks.

(39)

Lubatavate tollimaksu tagastamise süsteemide või asendavate tagastamise süsteemide puudumisel on tasakaalustatav kasu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) ning tagastatud müügimaks ja kütteõlilt makstud tollimaksu tagastus uurimisperioodi jooksul.

(40)

Avalikustamise järel väitis taotluse esitaja, et subsiidiumisumma, kaasa arvatud mittekorduvate subsiidiumide intresside korrigeerimised, tuleks arvutada ainult nende läbivaatamisega seotud uurimise seitsme kuu põhjal, mil taotluse esitaja oli kaubanduslikult tegev. Alternatiivse võimalusena soovis taotluse esitaja, et arvestataks 10kuulist ajavahemikku, mis sisaldaks tootmise katseperioodi.

(41)

Vastavalt algmääruse artiklile 5 arvutatakse tasakaalustatavad subsiidiumid, lähtudes saaja kasust, mille olemasolu uurimisperioodi jooksul on kindlaks tehtud. Vastavalt samale sättele ja EÜ üldisele tavale, oli kordusuurimisperioodi pikkuseks 12 kuud ning sellel perioodil põhinevad kõik järeldused. Algmääruses ei ole sätestatud, et äriühingu käivitamisetappi ei arvestata. Seetõttu lükati taotluse esitaja väide tagasi.

(42)

Taotluse esitaja saadud subsiidiumisummad arvutati uurimisperioodi vältel tootmissektorile imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude alusel (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks) ja selles sektoris tagastatud müügimaksude ning kütteõlilt makstud tollimaksude tagastuse alusel. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvestati sellest summast maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, et saada subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma jaotatud ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on juriidiliselt sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Sellisel moel saadud subsiidiumi määr oli 12,6 %

(43)

Sellega seoses väitis taotluse esitaja, et murru lugejana tuleks kasutada ainult vahetult vaatlusaluse tootega seotud subsiidiumi. Taotluse esitaja toodab väheses koguses vaatlusalusest tootest madalama viskoossusega polüetüleentereftalaati ja vahesaadusena amorfseid PET-laaste, millest kumbki ei kuulu selles uurimises vaadeldavate toodete alla. Tehti ettepanek teha subsiidiumisumma kindlaks vaatlusaluse toote käibe ja kogukäibe põhjal.

(44)

Siiski tuleb märkida, et erinevaid sisendmaterjale ei saa iseenesest siduda vaatlusaluse toote, madalama viskoossusega PETiga või vahesaadusega, sest kõigi kolme liigi tootmiseks võib kasutada üht sisendmaterjali. Nagu on sätestatud põhjendustes 32 ja 38, ei ole olemas süsteemi sisendmaterjalide lõppsihtkohta kontrollimiseks. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 määrati nii lugeja kui nimetaja kogu taotluse esitaja tootevaliku põhjal, et teha kindlaks vaatlusaluse tootega seotud subsiidiumiosa. Taotluse esitaja ei tõendanud, et mõni muu meetod võik viia täpsema tulemuseni. Eriti tuleks märkida, et isegi kui väidet aktsepteeritaks, väheneks nimetaja proportsionaalselt, mis viiks sama lõpptulemuseni.

(45)

Erinevalt toorainest ei sisaldu kapitalikaubad füüsiliselt valmiskaupades. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutatakse uurimisaluse ettevõtte kasu imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu põhjal, jagades selle summa vaatlusalust toodet tootvas tööstuses kasutatavate vastavate kapitalikaupade tavalisele amortiseerumisajale (nt 18,465 aastat); sel juhul oleks ümardatud amortisatsiooninorm 5,42 %. Niiviisi arvutatud summale lisatakse uuritaval perioodil lisandunud intress, et summa kajastaks soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul ja saajapoolset kasu kogu nimetatud kava raames. Lisatud intressimäär põhines läbivaatamise uurimisperioodi jooksul Indias kehtinud turuintressimääral. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvestati sellest summast maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, et saada subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma jaotatud ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on juriidiliselt sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Sellisel moel saadud subsiidiumi määr oli 0,9 %.

(46)

Avalikustamise järel soovis taotluse esitaja, et kasutataks konkreetse äriühingu amortiseerumisaega 18,93 aastat, mitte 18,465 aastat, mis on algselt kehtestatud amortiseerumisaja ja konkreetse äriühingu amortiseerumisaja kaalutud keskmine. Lisaks väitis taotluse esitaja, et konkreetse äriühingu amortiseerumisaeg vastab asjaomase tööstusharu standardile tänapäeva Indias.

(47)

Siiski on algmääruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud, et lähtuda tuleb normaalsest, s.o keskmisest amortiseerumisajast, mitte konkreetse äriühingu amortiseerumisajast. Lisaks ei tõendanud taotluse esitaja, et kõnealuse tööstusharu amortiseerumisstandard oleks üldiselt tõusnud. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(48)

Taotluse esitaja väitis, et subsiidiumimäära arvutamisel ei oleks tohtinud amortisatsiooninormi ümardada.

(49)

Siiski tuleb märkida, et ümardamisel ei ole mingit seost lõpptulemusega, seetõttu ei ole sellel märkusel mingit tähendust.

(50)

Seega oli kogu EOUS subsiidiumimäär taotluse esitaja puhul 13,5 %.

(51)

Taotluse esitaja ei ole kasutanud DEPBS kavast tulenevaid soodustusi.

(52)

Tuvastati, et taotluse esitaja ei ole importinud kapitalikaupu EPCGS kava kohaselt ning ei ole seega kasutanud EPCGS kavast tulenevaid soodustusi.

(53)

Kuna maksustavat tulu ei olnud, ei saanud taotluse esitaja 1961. aasta tulumaksuseaduse jaotise 10B alusel tulumaksuvabastust kordusuurimisperioodi jooksul.

(54)

ECS põhineb 1949. aasta India pangandusseaduse (Indian Banking Regulation Act) jaotistel 21 ja 35 A, mille alusel võib India reservpank (RBI) juhtida kommertspankade ekspordikrediite.

(55)

Kava üksikasjad on esitatud RBI koondringkirjas nr 5/04.02.02/2002-03 (ekspordikrediit välisvaluutas) ning IECD koondringkirjas nr 4/04.02.02/2002-03 (ekspordikrediit ruupiates), mis on adresseeritud India kõikidele kommertspankadele.

(56)

Selle kava raames saavad toetusi taotleda tootvad eksportijad ning vahendavad eksportijad.

(57)

Selle kava raames kehtestab RBI ekspordikrediidile nii India ruupiates kui välisvaluutas kohustuslikud intressi ülemmäärad, mida kommertspangad võivad eksportijatelt nõuda, eesmärgiga teha laen eksportijatele kättesaadavaks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise intressimääraga. ECS koosneb kahest alakavast, veoeelse ekspordikrediidi kavast (pakkimislaen), mis hõlmab eksportijale antavaid laene kaupade ostmise, töötlemise, tootmise, pakkimise ja/või veo finantseerimiseks enne eksportimist ning veojärgse ekspordikrediidi kava, mis pakub käibekapitalikrediiti eesmärgiga rahastada ekspordiga seotud võlgnevust. Samuti on RBI andnud pankadele korralduse suunata teatav summa kogulaenust ekspordi finantseerimiseks.

(58)

RBI koondringkirjade tulemusel võivad eksportijad saada ekspordilaene soodsa intressimääraga, võrreldes tavapäraste kommertslaenude intressimääradega (sularahalaenud), mille suuruse määrab selgelt turu olukord. Selles osas märgitakse koondringkirjas “Ekspordikrediit ruupiates”: “käesolevas ringkirjas esitatud eksportijatele antavad laenuintresside ülemmäärad on madalamad maksimaalsetest laenumääradest, mida küsitakse tavapärastelt laenuvõtjatelt ning seetõttu on tegemist soodusintressiga”.

(59)

Taotluse esitaja sai tänu RBI koondringkirjadele ECS jaoks soodsamaid intressimäärasid võrreldes sularahalaenude intressimääradega.

(60)

Esiteks vähendab ECS krediidi soodusintressimäär, mis on kehtestatud põhjenduses 55 mainitud RBI koondringkirjades eksportija intressikulusid, võrreldes nende laenukuludega, mida kujundavad turutingimused, ning annab algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses eksportijale soodustusi. Teiseks ja hoolimata sellest, et ECS sooduslaene annavad kommertspangad, on see soodustus valitsuse finantstoetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti iv tähenduses. Selles kontekstis peab märkima, et ei algmääruse artikli 2 lõike 1 punktis iv ega WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus (ASCM) ei nõuta, et subsiidium peaks kajastuma riigieelarves (nt India valitsuse poolse kommertspankade kulude hüvitamise näol), vaid ainult valitsuse korralduses algmääruse artikli 2 lõike 1 taanetes i, ii ja iii sätestatud funktsioonide teostamiseks. RBI on avalik asutus ning kuulub algmääruse artikli 1 lõikes 3 esitatud valitsuse definitsiooni alla. Ta on sajaprotsendiliselt riiklikus alluvuses ning täidab riikliku poliitika (rahanduspoliitika) eesmärke ning RBI juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. RBI-l on õigus anda korraldusi eraasutustele, sest kommertspangad on seotud teatud tingimustega, nende seas ekspordilaenude intressi ülemmäärad, mis on kohustuslikuks tehtud RBI koondringkirjades ning RBI korraldused selle kohta, et kommertspangad peavad suunama teatava summa kogulaenudest ekspordi finantseerimiseks. See korraldus kohustab kommertspankasid täitma neid funktsioone, mis on nimetatud algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taandes i – käesoleval juhul on tegemist laenudega ekspordi soodusfinantseerimise näol. Selline otsene rahaline ülekanne laenu kujul teatavatel tingimustel kuuluks tavaolukorras valitsuse pädevusse ja siinkirjeldatud menetlus ei erine suuresti valitsuste tavalisest menetlusest, mis on kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a taandega iv. Seda subsiidiumi peetakse spetsiifiliseks ja tasakaalustatavaks, sest soodusintressimäärad on seotud eksporditehingute finantseerimisega ning sõltuvad seetõttu eksporditegevusest algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses.

(61)

Subsiidiumisumma arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul makstud ekspordilaenuintressi ning taotluse esitaja tavapärase kommertslaenu intressimäära erinevuse põhjal. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma jaotatud ekspordikäibele läbivaatamise uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on juriidiliselt sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. ECS kava subsiidiumid on niimoodi arvutatuna 0,4 %.

(62)

WBIS kava üksikasjalik kirjeldus on sätestatud Lääne-Bengali osariigi kaubandus- ja tööstusministeeriumi 22. juuni 1999. aasta teadaandes nr 588-CI/H (WBIS 1999), mis on viimati asendatud 24. märtsi 2004. aasta teadaandega nr 134-CI/O/Incentive/17/03/I (WBIS 2004). Uuringu käigus leiti, et taotluse esitaja saadud kasu ei olnud märkimisväärne ning seetõttu WBIS kava rohkem ei analüüsitud.

(63)

Võttes arvesse eespool nimetatud kavade lõplikke tulemusi, on tasakaalustavate subsiidiumide määr taotluse esitaja puhul järgmine:

(64)

Vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 1 peaks tasakaalustava tollimaksu summa olema tasakaalustatavate subsiidiumide kogusummast väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab ühenduse tootmisharule tehtava kahju kõrvaldamiseks. Esialgsel uurimise käigus kehtestati kahju kõrvaldamist võimaldav hinnatase, mis on 44,3 %, mis on suurem kui taotluse esitaja suhtes kehtestatud subsiidiumimäär.

(65)

Läbivaatamisega seotud uuringu tulemuste põhjal otsustati, et vaatlusaluse toote suhtes, mida toodab ja ekspordib ühendusse taotluse esitaja, tuleks kohaldada tasakaalustavat tollimaksu tasemel, mis vastab kõnealuse äriühingu jaoks kehtestatud subsiidiumide individuaalsetele summadele, s.o 13,9 %. Kuna määrusega (EÜ) nr 2603/2000 kehtestatud tollimaks on koguseline tollimaks tonni kohta, siis tuleb eespool nimetatud taotluse esitaja tollimaks muuta samuti koguseliseks tollimaksuks, mis on 106,5 EUR tonni kohta.

(66)

Määrust (EMÜ) nr 2603/2000 tuleks vastavalt muuta.

(67)

Taotluse esitaja tegi ettepaneku hinnakohustuse võtmiseks vaatlusaluse toote ekspordi suhtes ühendusse vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1.

(68)

Pärast sellise ettepaneku kontrollimist leidis komisjon, et kõnealune kohustus on vastuvõetav, sest see kõrvaldaks subsideerimise kahjustava mõju. Veel enam, regulaarsed ja üksikasjalikud aruanded, mida taotluse esitaja kohustus esitama, võimaldavad komisjonil teostada tõhusat järelevalvet. Kõnealuse toote iseloom ja taotluse esitaja müügistruktuur on sellised, et komisjoni arvates ei ole kohustusest kõrvalehoidmine tõenäoline.

(69)

Kohustuste tõhusa järgimise ja järelevalve tagamine eeldab, et kohustusele vastava vabasse ringlusse lubamise taotluse esitamisel on tollimaksuvabastust võimalik saada ainult tingimusel, et asjaomase liikmesriigi tollile esitatakse määruse (EÜ) nr 2603/2000 lisas loetletud teavet sisaldav kehtiv kinnitusarve, mille on väljastanud taotluse esitaja. Kui sellist arvet ei esitata või kui see ei vasta tollis esitatud kaubale, tuleb tasuda asjakohane tasakaalustava tollimaksu määr, et tagada kohustuste tõhus täitmine.

(70)

Kohustuste rikkumise või kohustustest loobumise puhul võib kohaldada tasakaalustavat tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 13 lõigetele 9 ja 10.

(71)

Taotluse esitajat ja India valitsust teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel sooviti teha ettepanek määruse nr 2603/2000 muutmiseks, ning neile anti võimalus arvamust avaldada. Arvamust avaldas ainult taotluse esitaja, eriti EOUS asjus, millele on vastatud osa 2.1.1 punkti d vastavates järeldustes,

a)

artikli 1 lõikes 3 olevasse tabelisse lisatakse India tootjate alla järgmine tekst:

b)

artikli 2 lõikes 3 olevasse tabelisse lisatakse India tootjate alla järgmine tekst:

11.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 266/10

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2604/2000 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärineva teatava polüetüleentereftalaadi, mille viskoossuskoefitsient vastavalt DIN-standardile (Deutsche Industrienorm) 53728 on vähemalt 78 ml/g ning mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi 3907 60 20 all (edaspidi “vaatlusalune toode”), impordi suhtes. Meetmetena kehtestati koguseline tollimaksumäär 181,7 EUR tonni kohta, välja arvatud mitmest konkreetselt nimetatud äriühingust pärinev import, mille suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(2)

Samas kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2603/2000 (3) lõpliku tasakaalustava tollimaksu 41,3 EUR tonni kohta Indiast pärineva samasuguse toote impordi suhtes ühendusse, välja arvatud mitmest konkreetselt nimetatud äriühingust pärinev import, mille suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(3)

Pärast lõplike meetmete kehtestamist sai komisjon taotluse India eksportivalt tootjalt South Asian Petrochem Limited (edaspidi “äriühing”) määruse (EÜ) nr 2604/2000 kohase uue eksportija läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4. Äriühing väitis, et ta ei ole seotud ühegi India eksportiva tootjaga, kelle suhtes seoses vaatlusaluse tootega kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid. Peale selle väitis ta, et esialgse uurimisperioodi jooksul (1. oktoobrist 1998 kuni 30. septembrini 1999) ei olnud ta vaatlusalust toodet ühendusse eksportinud, kuid oli seda teinud pärast kõnealuse perioodi lõppu.

(4)

Komisjon vaatas läbi äriühingu poolt esitatud tõendid ja pidas neid piisavaks, et põhjendada läbivaatamise algatamist kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 4. Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega ja pärast võimaluse andmist ühenduse asjaomasele tööstusele oma arvamuse esitamiseks, algatas komisjon määrusega (EÜ) nr 33/2005 (4) määruse (EÜ) nr 2604/2000 läbivaatamise äriühingu suhtes ning alustas uurimist.

(5)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 33/2005 tunnistati kehtetuks kõnealuse äriühingu poolt toodetud ja ühendusse ekspordiks suunatud vaatlusaluse toote impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 2604/2000 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks. Samaaegselt anti algmääruse artikli 14 lõike 5 alusel tolliasutustele suunised asjakohaste sammude astumiseks, et see import registreerida.

(6)

Samal ajal ja samadel alustel algatas komisjon pärast taotluse saamist äriühingult määruse (EÜ) nr 2603/2000 kiirendatud korras läbivaatamise vastavalt nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (5) artiklile 20.

(7)

Komisjon andis asjaomasele äriühingule ja India (edaspidi “ekspordiriik”) esindajatele ametlikult teada uut eksportijat käsitleva läbivaatamise algatamisest. Peale selle andis komisjon otseselt asjassepuutuvatele pooltele võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist. Komisjonile ei esitatud ühtki taotlust.

(8)

Komisjon saatis asjaomasele äriühingule küsimustiku ja sai vastuse ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja turumajandusliku staatuse kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Äriühingu ruumidesse tehti kontrollkäik.

(9)

Dumpingu uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2003 kuni 30. septembrini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”).

(10)

Uurimine kinnitas, et taotleja ei olnud eksportinud vaatlusalust toodet esialgse uurimisperioodi jooksul ja et ta oli alustanud vaatlusaluse toote ühendusse eksportimist pärast nimetatud ajavahemikku.

(11)

Lisaks sellele suutis kõnealune äriühing piisavalt tõendada, et tal ei olnud mingeid otseseid ega kaudseid sidemeid India eksportivate tootjatega, kelle suhtes kohaldatakse vaatlusaluse toote osas kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid.

(12)

Sellest tulenevalt kinnitatakse, et asjaomast äriühingut tuleks käsitleda uue eksportijana vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 ja seega tuleks tema jaoks määrata individuaalne dumpingumarginaal.

(13)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 kontrollis komisjon kõigepealt, kas kõnealuse äriühingu polüetüleentereftalaadi omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline võrreldes selle toote ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahuga. Kuna omamaine müük moodustas üle 5 % ühendusse tarnitud eksportmüügi kogumahust, loeti see tüüpiliseks.

(14)

Seejärel tehti kindlaks need äriühingu poolt omamaisel turul müüdavad polüetüleentereftalaadi liigid, mis olid ühendusse eksportimiseks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(15)

Uurimise tulemused näitasid, et ainult kaks ühendusse ekspordiks suunatud tooteliiki olid omamaisel turul müüdavate tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad. Seejärel uuriti nende kummagi tooteliigi puhul, kas omamaine müük on eksportmüügiga võrreldes piisavalt tüüpiline. Kuna kummagi tooteliigi omamaine müük oli märkimisväärselt üle 5 %, loeti mõlemad tooteliigid tüüpiliseks.

(16)

Samuti tehti kindlaks, kas kummagi tooteliigi omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus ning määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud samasuguse toote müük (tulutoov müük) sõltumatutele klientidele. Kuna vaatlusaluse toote tulutoova müügi maht oli väiksem kui 80 %, kuid siiski üle 10 % müügi kogumahust, määrati normaalväärtus tegeliku omamaise hinna alusel, mis võrdub kummagi tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

(17)

Kuna vaatlusaluse toote kogu eksport suunati otse ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

(18)

Selleks et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, tehti parandused hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohaseks arvestamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(19)

Nõustuti kõigi kõnealuse äriühingu taotletud eksportmüügi kohandustega. Kohandused käsitlesid vahendustasusid, maismaa- ja merevedude kulusid, kindlustus-, käitlemis-, pakendamis- ja pangakulusid.

(20)

Nõustuti omamaise müügi kohandustega, mis käsitlesid vahendustasusid, maismaavedude, kindlustus-, pakendamis- ja pangakulusid. Siiski lükati tagasi äriühingu taotletud impordimaksude ja kaudsete maksude kohandused (algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel) ja filiaalide kulutuste kohandused (algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel) põhjustel, mis on esitatud allpool.

(21)

Kaudsete maksude kohanduse taotlus põhineb väitel, et äriühingu omamaised kliendid on vaatlusaluse toote ostmisel omamaiselt turult maksnud hüvitamatut aktsiisimaksu, samas kui eksportmüügi kliendid sellist maksu ei maksa. Normaalväärtuse kohandamist taotleti nimetatud hüvitamatu aktsiisimaksu suuruses summas. Siiski määrati normaalväärtus kindlaks võrdluses ekspordihinnaga omamaise müügi netohindade alusel ilma maksudeta. Seetõttu ei sisaldanud normaalväärtus aktsiisimakse, mis võinuksid mõjutada hindu ja hindade võrreldavust algmääruse artikli 2 lõikes 10 määratletud tähenduses. Lisaks sellele otsustati, et eksportiva tootja omamaiste klientide maksukohustuste puhul ei ole õigust taotleda korrigeerimist algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel, kuna seda maksu ei tasuta samasuguse toote ja selles füüsiliselt sisalduvate materjalide eest. Äriühingu omamaised kliendid maksavad aktsiisimaksu äriühingu netomüügihindade pealt ning see ei mõjuta äriühingu tootmiskulusid ja hindade kujunemist. Kuna omamaise ja ekspordituru kaudsete maksude erinevusi oli juba arvesse võetud äriühingu omamaise netomüügihindade ja ekspordi netomüügihindade võrdlemise teel, lükati äriühingu kohandustaotlus tagasi.

(22)

Uurimistulemuste avaldamisel väitis äriühing, et pole oluline, et normaalväärtuse ja eksporthinna võrdlus on tehtud netohindade alusel, st makse arvestamata. Lisaks väitis äriühing, et aktsiisimaksu tasutakse samasuguse toote eest ja see mõjutab hinnavõrdlust, kuna seega omamaised kliendid ei saa täielikku hüvitust ning peavad tegelikult tasuma osa aktsiisimaksust. Järelikult maksavad omamaise turu kliendid kõrgemat hinda kui ekspordituru kliendid. Siiski on seoses omamaiste hindade võtmisega normaalväärtuse arvutamise aluseks aktsiis juba välja arvatud ega avalda seega mõju hinna võrreldavusele. Lisaks sellele ei esitanud äriühing mingit teavet ega tõendeid näitamaks muude asjaolude mõju normaalväärtuse ja eksporthindade võrdlusele. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(23)

Imporditollimaksudest vabastamise taotlus põhineb väitel, et kui äriühing müüb vaatlusalust toodet omamaisel turul, tasutakse tooraine imporditollimaksud n.ö kõrgendatud aktsiisi näol. Mõiste “kõrgendatud aktsiis” tähendab kõnealuse äriühingu kui ekspordisuunitlusega üksuse suhtes kohaldatavat maksustamise eriskeemi, mis erineb teistest India äriühingute (kui mitte-ekspordisuunitlusega üksuste) puhul kasutatavatest skeemidest. Selle skeemi kohaselt on ekspordisuunitlusega äriühingud täielikult vabastatud tooraine imporditollimaksudest, kuid nad peavad maksma kõrgemat aktsiisi juhul, kui nad müüvad oma toodangut omamaisel turul. Kuna sellist aktsiisimäära ei kohaldata ekspordimüügi suhtes, taotles äriühing sellele vastavat normaalväärtuse kohandamist. Nimetatud taotlus lükati tagasi, sest äriühing ostis toorainet maksuvabalt, olenemata sellest, kas lõpptoodangut müüdi omamaisel turul või suunati ekspordiks. Seetõttu ei tasutud mingit impordimaksu samasuguse toote ja selles füüsiliselt sisalduvate materjalide eest, kui need tooted olid ette nähtud omamaisel turul tarbimiseks, ning mingeid makse ei nõutud sisse ega tagastatud toote eksportimisel ühendusse, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga b. Seega ei ilmnenud hinna võrreldavust mõjutavaid asjaolusid. Samuti märgiti, et äriühing ei suutnud tõendada, et ta oleks maksnud täiendavaid tollimakse või muid kaudseid makse peale aktsiisimaksu lõpptoote pealt, mida on kirjeldatud põhjenduses 20. Lõpuks ei olnud kuidagi võimalik selgelt kindlaks määrata omamaiselt turult ostetud ja imporditud tooraine koguseid ning seda, kas ja kui palju kumbagi kasutati lõpptoote valmistamiseks.

(24)

Äriühing taotles ka omamaist müüki juhtivate omamaiste filiaalide kulutuste hüvitamist. Nimetatud taotlus lükati tagasi, sest kõnealuste filiaalide kulutuste hulka kuulusid ka muude toodete kui vaatlusaluse toote müügiga seotud müügi-, haldus- ja muud üldkulud ning neid ei saanud kuidagi pidada otseselt seotuks vaatlusaluse toote müügiga omamaisel turul. Seega ei suutnud äriühing tõendada, et filiaalide kulutused oleksid mõjutanud hindu ja hinna võrreldavust. Uurimistulemuste teatavakstegemisel väitis äriühing, et ta toodab ainult ühte toodet ja see on vaatlusalune toode. See väide oli siiski uurimistulemustega vastuolus. Lisaks sellele ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 1 on normaalväärtuse kindlaksmääramisel oluline filiaali poolt esimesele sõltumatule ostjale määratud hind. Kuna filiaal on sama äriühingu ja juriidilise isiku osa, lükati äriühingu väited tagasi ja kohandustaotlus loeti põhjendamatuks.

(25)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi iga vaatlusaluse ühendusse eksporditud toote liigi kaalutud keskmist normaalväärtust iga vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(26)

Võrdlemisel ilmnes dumpingu olemasolu. Kõnealuse äriühingu kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril on 25,5 %.

(27)

Uurimistulemusi silmas pidades leitakse, et lõplik dumpinguvastane tollimaks tuleks kehtestada täheldatud dumpingumarginaali tasemel, kuid vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 ei tohiks see olla kõrgem praeguste meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus India suhtes kindlaksmääratud üleriigilisest kahjumarginaalist.

(28)

Uut eksportijat käsitleva läbivaatamise käigus ei saa individuaalset kahjumarginaali kindlaks määrata, sest uurimine piirdub individuaalse dumpingumarginaali kindlaksmääramisega. Seetõttu võrreldi dumpingumarginaali lõpliku määrusega India suhtes kindlaksmääratud üleriigilise kahjumarginaaliga. Kuna kahjumarginaal oli kõrgem kui dumpingumarginaal, tuleb meetmete taseme määramisel aluseks võtta dumpingumarginaal.

(29)

Kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 24 lõikega 1 ei või ühegi toote kohta korraga kehtida dumpinguvastane ja tasakaalustav tollimaks, et korrigeerida üht ja sama dumpingust ja ekspordi subsideerimisest tulenevat olukorda.

(30)

Samaaegse määruse (EÜ) nr 2603/2000 kiirendatud korras läbivaatamise käigus kehtestati kõnealuse äriühingu suhtes individuaalne tasakaalustav tollimaks 106,5 EUR tonni kohta, mis vastab 13,9 %-lisele väärtuselisele tollimaksumäärale.

(31)

Kuna kiirendatud korras läbivaatamise käigus leiti, et kõik subsiidiumid olid ekspordisubsiidiumid, tuleb dumpinguvastaseid tollimakse korrigeerida nii, et need kajastaksid tegelikke dumpingumarginaale, mis säilivad pärast ekspordisubsiidiumide mõju tasakaalustavate tollimaksude kehtestamist.

(32)

Järelikult on lõplik tollimaks, mida kohaldatakse CIF-hinna suhtes ühenduse piiril, võttes arvesse samaaegse subsiidiumidevastase menetluse tulemusi, järgmine:

(33)

Et läbivaatamise tulemusena tehti kindlaks asjaomase äriühingu dumping, maksustatakse tagasiulatuvalt kõnealuse äriühingu suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksuga määruse (EÜ) nr 33/2005 artikli 3 kohaselt registreeritud import.

(34)

Äriühing tegi ettepaneku hinnakohustuse võtmiseks vaatlusaluse toote ekspordi suhtes ühendusse vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1.

(35)

Pärast nimetatud ettepaneku kontrollimist leidis komisjon, et kõnealune kohustus on vastuvõetav, sest see kõrvaldaks dumpingu kahjustava mõju. Lisaks sellele võimaldavad regulaarsed ja üksikasjalikud aruanded, mida ettevõtja kohustus esitama, komisjonil teostada tõhusat järelevalvet. Peale selle on toote laad ning äriühingu müügistruktuur selline, et komisjoni arvates ei ole kohustustest kõrvalehoidmine tõenäoline.

(36)

Selleks et tagada kohustuse tõhus täitmine ja kontroll, antakse tollimaksuvabastus kõnealuse kohustuse kohase vabasse ringlusse lubamise taotluse esitamisel ainult siis, kui asjaomase liikmesriigi tolliasutusele esitatakse kehtiv faktuurarve, mille on välja andnud kõnealune äriühing ja mis sisaldab määruse (EÜ) nr 2604/2000 lisas loetletud andmeid. Kui sellist arvet ei esitata või kui see ei vasta tollis esitatud kaubale, tuleb tasuda asjakohane dumpinguvastase tollimaksu määr, et tagada kohustuse tõhus täitmine.

(37)

Kohustuse rikkumise või kohustusest loobumise korral võib kohaldada dumpinguvastast tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 8 lõigetele 9 ja 10.

(38)

Äriühingut teavitati nendest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tema impordi suhtes ühendusse, ning anti võimalus esitada märkusi.

(39)

Käesolev läbivaatamine ei mõjuta kuupäeva, millal määrusega (EÜ) nr 2604/2000 kehtestatud meetmed kaotavad kehtivuse algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel,

11.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 266/15

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

11.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 266/17

(1)

Belgia käsutuses on suured valge suhkru sekkumisvarud. Vastu tulles turu vajadustele tuleks teha siseturul kättesaadavaks Belgia sekkumisameti poolt ajavahemikul 1. aprillist 2005 kuni 30. juunini 2005 sekkumiseks vastu võetud valge suhkru varud.

(2)

Nimetatud müügi puhul tuleks kohaldada komisjoni 27. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1262/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad sekkumisametite teostatava suhkru kokkuostu ja müügi osas. (2) Vajaduse korral on asjakohane teha erand nimetatud määrusest ning täpsustada teatavaid menetluse erireegleid.

(3)

Võttes arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et komisjon kinnitab iga osalise pakkumismenetluse madalaima müügihinna.

(4)

Belgia sekkumisamet peaks komisjoni pakkumistest teavitama. Pakkujad peaksid jääma anonüümseks.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

—

9. ja 23. novembril 2005,

—

7. ja 21. detsembril 2005.

Bureau d’intervention et de restitution belge

Rue de Trèves 82

B-1040 Bruxelles

Tel: (32-2) 287 24 11

Faks: (32-2) 287 25 24

a)

jagades selle pakkujate vahel, proportsionaalselt nende iga pakkumise üldkogusele; või

b)

jaotades selle asjaomaste pakkujate vahel vastavalt neist igaühele kinnitatud maksimumkogusele; või

c)

liisuheitmisega.

11.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 266/20

(1)

Poola käsutuses on suured valge suhkru sekkumisvarud. Vastu tulles turu vajadustele tuleks teha siseturul kättesaadavaks Poola sekkumisameti poolt ajavahemikul 1. aprillist 2005 kuni 30. juunini 2005 sekkumiseks vastu võetud valge suhkru varud.

(2)

Nimetatud müügi puhul tuleks kohaldada komisjoni 27. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1262/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad sekkumisametite teostatava suhkru kokkuostu ja müügi osas. (2) Vajaduse korral on asjakohane teha erand nimetatud määrusest ning täpsustada teatavaid menetluse erireegleid.

(3)

Võttes arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et komisjon kinnitab iga osalise pakkumismenetluse madalaima müügihinna.

(4)

Poola sekkumisamet peaks komisjoni pakkumistest teavitama. Pakkujad peaksid jääma anonüümseks.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

—

9. ja 23. novembril 2005,

—

7. ja 21. detsembril 2005.

Agencja Rynku Rolnego

Biuro Cukru

Dział Dopłat i Interwencji

Nowy Świat 6/12

00-400 Warszawa

Tel: (48-22) 661 71 30

Faks: (48-22) 661 72 77

a)

jagades selle pakkujate vahel, proportsionaalselt nende iga pakkumise üldkogusele; või

b)

jaotades selle asjaomaste pakkujate vahel vastavalt neist igaühele kinnitatud maksimumkogusele; või

c)

liisuheitmisega.

11.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 266/23

(1)

Itaalia käsutuses on suured valge suhkru sekkumisvarud. Vastu tulles turu vajadustele tuleks teha siseturul kättesaadavaks Itaalia sekkumisameti poolt ajavahemikul 1. aprillist 2005 kuni 30. juunini 2005 sekkumiseks vastu võetud valge suhkru varud.

(2)

Nimetatud müügi puhul tuleks kohaldada komisjoni 27. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1262/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad sekkumisametite teostatava suhkru kokkuostu ja müügi osas. (2) Vajaduse korral on asjakohane teha erand nimetatud määrusest ning täpsustada teatavaid menetluse erireegleid.

(3)

Võttes arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et komisjon kinnitab iga osalise pakkumismenetluse madalaima müügihinna.

(4)

Itaalia sekkumisamet peaks komisjoni pakkumistest teavitama. Pakkujad peaksid jääma anonüümseks.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

—

9. ja 23. novembril 2005,

—

7. ja 21. detsembril 2005.

AGEA – Agenzia per le erogazioni in Agricoltura

Ufficio ammassi pubblici e privati e alcool

Via Torino, 45

00185 Roma

Tel: (39-06) 49499558

Faks: (39-06) 49499761

a)

jagades selle pakkujate vahel, proportsionaalselt nende iga pakkumise üldkogusele; või

b)

jaotades selle asjaomaste pakkujate vahel vastavalt neist igaühele kinnitatud maksimumkogusele; või

c)

liisuheitmisega.

11.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 266/26

(1)

Ungari käsutuses on suured valge suhkru sekkumisvarud. Vastu tulles turu vajadustele, tuleks teha siseturul kättesaadavaks Ungari sekkumisameti poolt ajavahemikul 1. aprillist 2005 kuni 30. juunini 2005 sekkumiseks vastu võetud valge suhkru varud.

(2)

Nimetatud müügi puhul tuleks kohaldada komisjoni 27. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1262/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad sekkumisametite teostatava suhkru kokkuostu ja müügi kohta. (2) Vajaduse korral on asjakohane teha erand nimetatud määrusest ning täpsustada teatavaid menetluse erireegleid.

(3)

Võttes arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et komisjon kinnitab iga osalise pakkumismenetluse madalaima müügihinna.

(4)

Ungari sekkumisamet peaks komisjoni pakkumistest teavitama. Pakkujad peaksid jääma anonüümseks.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

—

9. ja 23. novembril 2005,

—

7. ja 21. detsembril 2005.

Mezőgazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal (MVH)

(Agricultural and Rural Developement Agency)

Alkotmány utca 29

HU-1054 Budapest

Tel: (36-1) 219 45 14

Faks: (36-1) 219 45 11 or (36-1) 219 45 12

a)

jagades selle pakkujate vahel proportsionaalselt nende iga pakkumise üldkogusega või

b)

jaotades selle asjaomaste pakkujate vahel vastavalt neist igaühele kinnitatud maksimumkogusele või

c)

liisuheitmisega.

11.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 266/29

(1)

Prantsusmaa käsutuses on suured valge suhkru sekkumisvarud. Vastu tulles turu vajadustele, tuleks teha siseturul kättesaadavaks Prantsuse sekkumisameti poolt ajavahemikul 1. aprillist 2005 kuni 30. juunini 2005 sekkumiseks vastu võetud valge suhkru varud.

(2)

Nimetatud müügi puhul tuleks kohaldada komisjoni 27. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1262/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad sekkumisametite teostatava suhkru kokkuostu ja müügi kohta. (2) Vajaduse korral on asjakohane teha erand nimetatud määrusest ning täpsustada teatavaid menetluse erireegleid.

(3)

Võttes arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et komisjon kinnitab iga osalise pakkumismenetluse madalaima müügihinna.

(4)

Prantsuse sekkumisamet peaks komisjoni pakkumistest teavitama. Pakkujad peaksid jääma anonüümseks.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

—

9. ja 23. novembril 2005,

—

7. ja 21. detsembril 2005.

Fonds d’intervention et de régularisation du marché du sucre

Bureau de l'intervention

21, Avenue Bosquet

F-75007 Paris

Tel: (33-1) 44 18 23 37

Faks: (33-1) 44 18 20 08

a)

selle jagamise teel asjaomaste pakkujate vahel proportsionaalselt nende iga pakkumise üldkogusega või

b)

selle jaotamise teel asjaomaste pakkujate vahel vastavalt neist igaühele kinnitatud maksimumkogusele või

c)

liisuheitmisega.

11.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 266/32

(1)

18. juuli 2005. aasta otsusega (2) kiitis nõukogu heaks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi vahelise Euroopa–Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu (edaspidi leping).

(2)

Lepingus sätestatud kaubandussätetega nähakse ette teatavate töödeldud põllumajandussaaduste imporditollimakse käsitlevate vastastikuste soodustuste kohaldamine. Ühenduse soodustusi võidakse kohaldada tollimaksuvaba impordi kujul iga-aastaste tariifikvootide piires.

(3)

Lepingus sätestatud Alžeeriast pärit töödeldud põllumajandussaaduste impordi tariifikvoodid kehtestatakse aastaks ning neid kohaldatakse määramata tähtaja jooksul. Nimetatud tariifikvoodid tuleks avada 2005. aastaks ja järgnevateks aastateks.

(4)

Uute tariifikvootide mahud 2005. aastaks tuleks arvutada lepingus sätestatud põhimahtude põhjal proportsionaalselt enne lepingu kohaldamise kuupäeva möödunud ajavahemikuga sel aastal.

(5)

Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (3) on sätestatud eeskirjad tariifikvootide haldamiseks, mida kasutatakse tollideklaratsioonide kuupäevade alusel ajalises järjestuses. Käesoleva määrusega avatud tariifikvoote tuleks hallata vastavalt kõnealustele eeskirjadele.

(6)

Kuna lepingut kohaldatakse alates 1. septembrist 2005, peaks käesolevat määrust kohaldama alates samast kuupäevast ja seetõttu peaks see jõustuma niipea kui võimalik.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega,

11.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 266/35

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 874/2004 (3) rakendatakse määrust (EÜ) nr 733/2002, kehtestades tippdomeeni .eu rakendamise ja kasutamise üldeeskirjad ning selle registreerimise põhimõtted.

(2)

Määruse (EÜ) nr 874/2004 artikliga 8 rakendatakse üldeeskirju, mis käsitlevad geograafilist määratlust, nähes ette korra, mille kohaselt liikmesriikide, kandidaatriikide ja kõikide Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikide valitsused võivad taotleda riigi nime registreerimist või reserveerimist. Kõnealune säte ei taga täielikult Euroopa Liidu geopoliitilist ja keelelist mitmekesisust ega kaitse liikmesriikide ja Euroopa kodanike huve. Seepärast peab komisjon määrust (EÜ) nr 874/2004 vastavalt muutma.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)) (4) artikli 22 lõikega 1 asutatud sidekomitee arvamusega,

1.

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 8

Riikide nimede ja kahetäheliste riigikoodide reserveerimine

1.   Käesoleva määruse lisas esitatud nimede loetelu reserveeritakse või registreeritakse loetelus nimetatud riikide poolt üksnes teise taseme domeeninimena otse tippdomeeni .eu all.

2.   Kahetähelisi riigikoode ei registreerita teise taseme domeeninimena otse tippdomeeni .eu all.”

2.

Artikli 12 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Etapiviisilist registreerimist ei alustata enne, kui artikli 6 esimese lõigu nõue on täidetud.”

3.

Lisatakse käesoleva määruse lisa.