30.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1236/2005,

27. juuni 2005,

mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu artikli 6 kohaselt on inimõiguste ja põhivabaduste austamine üks liikmesriikide ühistest põhimõtetest. Seda arvesse võttes otsustas ühendus 1995. aastal muuta inimõiguste ja põhivabaduste austamise oluliseks osaks tema suhetes kolmandate riikidega. Sellekohane klausel otsustati lisada kõikidesse uutesse kolmandate riikidega sõlmitavatesse üldist laadi kaubandus-, koostöö- ja assotsiatsioonilepingutesse.

(2)

Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 5, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 7 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 3 nähakse ette piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise tingimusteta ja täielik keeld. Muude sätetega, eelkõige ÜRO piinamisvastase deklaratsiooni (1) ja ÜRO 1984. aasta piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastase konventsiooniga kohustatakse riike piinamist ära hoidma.

(3)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2) artikli 2 lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi surma mõista ega hukata. Nõukogu kiitis 29. juunil 1998 heaks “suunised kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta surmanuhtluse küsimuses” ja otsustas, et Euroopa Liit töötab selle nimel, et kaotada surmanuhtlus kogu maailmas.

(4)

Nimetatud harta artikli 4 kohaselt ei tohi kellegi suhtes rakendada piinamist või ebainimlikku või alandavat kohtlemist või karistamist. Nõukogu kiitis 9. aprillil 2001 heaks “suunised kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise küsimuses”. Nendes suunistes viidatakse ELi relvaväljaveo toimimisjuhendi vastuvõtmisele 1998. aastal ja käimasolevale tööle kogu ELi hõlmava kontrolli kehtestamiseks poolsõjalise varustuse väljaveole kui näidetele meetmetest, kuidas võidelda üldise välis- ja julgeolekupoliitika raames tõhusalt piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastu. Nende suunistega nähakse samuti ette, et kolmandaid riike ärgitatakse ära hoidma piinamiseks või muuks julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks ettenähtud seadmete kasutamist ja tootmist ning nendega kauplemist ja vältima muude seadmete kuritarvitamist nimetatud otstarbel. Samuti rõhutatakse, et julma, ebainimliku või alandava karistamise keelamine esitab selged piirangud surmanuhtluse kohaldamisele. Sellest tulenevalt ja kooskõlas eespool nimetatud dokumentidega ei loeta surmanuhtlust mitte ühelgi juhul seaduslikuks karistuseks.

(5)

ÜRO inimõiguste komisjon kutsus oma 25. aprillil 2001 vastuvõetud piinamist ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemist või karistamist käsitlevas resolutsioonis, mida ELi liikmesriigid toetavad, ÜRO liikmeid võtma asjakohaseid, sealhulgas seadusandlikke meetmeid, et muu hulgas ära hoida ja keelata spetsiaalselt piinamiseks või muuks julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks ettenähtud seadmete väljavedu. Seda seisukohta kinnitati 16. aprillil 2002, 23. aprillil 2003, 19. aprillil 2004 ja 19. aprillil 2005 vastuvõetud resolutsioonides.

(6)

3. oktoobril 2001 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, (3) mis käsitleb nõukogu teist iga-aastast aruannet vastavalt Euroopa Liidu relvaväljaveo toimimisjuhendi rakendussättele 8, milles ärgitatakse komisjoni kiiresti tegutsema, et esitada asjakohane ühenduse vahend, et keelata selline politsei- ja julgeolekuvarustuse reklaam, kaubandus ja väljavedu, mille kasutamine on olemuslikult julm, ebainimlik või alandav, ja tagada, et kõnealuse ühenduse vahendiga peatatakse selliste politsei- ja julgeolekuvahendite vedu, mille meditsiinilised tagajärjed ei ole täielikult teada, ja selliste seadmete vedu, mille kasutamisel on ilmnenud märkimisväärne kuritarvitamise või põhjendamatute vigastuste oht.

(7)

Seepärast on asjakohane kehtestada ühenduse eeskirjad, mis käsitlevad kaubavahetust kolmandate riikidega selliste kaupade osas, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, ning kaupade osas, mida on võimalik kasutada piinamiseks ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks. Need eeskirjad aitavad kaasa inimelu ja põhiliste inimõiguste austamisele ning teenivad seeläbi avaliku kõlbluse kaitsmise eesmärki. Selliste eeskirjadega tuleks tagada, et ühenduse ettevõtjad ei saaks kasu kauplemisest, mis edendaks või hõlbustaks muul viisil surmanuhtlust või piinamist või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemist või karistamist käsitleva poliitika rakendamist, mis ei ole kooskõlas asjaomaste ELi suuniste, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega.

(8)

Käesoleva määruse puhul peetakse asjakohaseks kohaldada ÜRO 1984. aasta piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastases konventsioonis ja ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 3452 (XXX) sätestatud piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise määratlusi. Nende määratluste tõlgendamisel tuleks arvesse võtta Euroopa inimõiguste konventsioonis ja ELi või selle liikmesriikide vastu võetud asjaomastes tekstides kasutatavate terminite tõlgendust käsitlevat kohtupraktikat.

(9)	Peetakse vajalikuks keelata selliste seadmete sisse- ja väljavedu, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks.

(10)

Samuti tuleb kehtestada kontrollid selliste kaupade väljaveo suhtes, mida on võimalik kasutada mitte ainult piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, vaid ka õiguspärastel eesmärkidel. Selliseid kontrolle tuleks kohaldada kaupade suhtes, mida kasutatakse esmajoones õiguskaitse eesmärgil, ja muude seadmete ja toodete suhtes, mida on nende ehitust ja tehnilisi omadusi arvesse võttes võimalik piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks kuritarvitada, välja arvatud juhul, kui sellised kontrollid osutuvad ebaproportsionaalseteks.

(11)

Politseivarustusega seoses tuleks märkida, et õiguskaitsetöötajate tegevusjuhendi (4) artiklis 3 nähakse ette, et õiguskaitsetöötajad võivad kasutada jõudu üksnes äärmise vajaduse korral ja oma ülesande täitmiseks vajalikul määral. 1990. aastal toimunud ÜRO kuritegevuse tõkestamise ja kurjategijate kohtlemise 8. kongressil vastu võetud õiguskaitsetöötajate jõu ja tulirelvade kasutamist käsitlevate peamiste põhimõtetega nähakse ette, et õiguskaitsetöötajad peaksid oma ülesandeid täites rakendama enne jõu ja tulirelvade kasutamist võimaluse piires vägivallatuid vahendeid.

(12)

Kõnealustes põhimõtetes soovitatakse töötada asjakohastes olukordades kasutamiseks välja mittesurmavad tegutsemisvõimetuks muutvad relvad, kuid tõdetakse samas, et selliste relvade kasutamist tuleks hoolikalt kontrollida. Teatavaid seadmeid, mida politsei on tavapäraselt enesekaitseks ja massirahutuste ohjeldamiseks kasutanud, on kohandatud nii, et neid saaks kasutada inimeste tegutsemisvõimetuks muutmiseks elektrilöögi ja keemiliste ainete abil. On andmeid selle kohta, et selliseid relvi kuritarvitatakse mitmes riigis piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks.

(13)	Kõnealustes põhimõtetes rõhutatakse, et õiguskaitsetöötajad peaksid olema varustatud enesekaitsevahenditega. Seepärast ei tohiks käesolevat määrust kohaldada tavapäraste enesekaitsevahendite, näiteks kilpidega kauplemise suhtes.

(14)	Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka isikute tegutsemisvõimetuks muutmiseks kasutatavate teatavate keemiliste ainetega kauplemise suhtes.

(15)

Seoses jalaraudade, rühmaahelate, vangiahelate ja käeraudadega tuleb märkida, et ÜRO kinnipeetavate kohtlemise miinimumnõuete (5) artikkel 33 sätestab, et ohjeldamisvahendeid ei kasutata mitte kunagi karistusena. Samuti ei kasutata ahelaid ja raudu ohjeldamiseks. Samuti tuleks märkida, et ÜRO kinnipeetavate kohtlemise miinimumnõuded sätestavad, et muid ohjeldamisvahendeid ei kasutata muul eesmärgil, kui ettevaatusabinõuna transportimisel põgenemise vastu, meditsiinilisel alusel vastavalt meditsiinitöötaja juhistele või, kui muudest kontrollimeetmetest ei piisa, selleks et takistada kinnipeetavat tekitamast kahju iseendale, teistele isikutele või omandile.

(16)

Arvestades asjaoluga, et mõned liikmesriigid on juba keelanud niisuguste kaupade sisse- ja väljaveo, on asjakohane anda liikmesriikidele õigus jalaraudade, rühmaahelate ja kaasaskantavate elektrišokivahendite, välja arvatud elektrišokivööde sisse- ja väljaveo keelamiseks. Liikmesriikidel peaks samuti olema soovi korral õigus kohaldada väljaveokontrolli käeraudadele, mille kogupikkus koos ketiga lukustatuna on üle 240 mm.

(17)	Käesolevat määrust tõlgendatakse viisil, mis ei mõjuta olemasolevaid eeskirju pisargaasi ja massirahutuste ohjeldamiseks kasutatavate ainete, (6) tulirelvade, keemiarelvade ja mürkkemikaalide väljaveo kohta.

(18)	On asjakohane ette näha teatavad vabastused väljaveokontrollist, et mitte takistada liikmesriikide politseiteenistuste toimimist ja rahuvalve- või kriisiohjamisoperatsioonide läbiviimist, võimalusega küsimus hiljem üle vaadata, et tagada välismaiste kaupade transiit.

(19)

Suunistega kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise küsimuses nähakse muu hulgas ette, et kolmandates riikides asuvate missioonide juhid lisavad oma perioodilistesse aruannetesse analüüsi piinamise või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise esinemise kohta nende asukohariigis ja võetud asjakohased vastumeetmed. On asjakohane, et pädevad asutused võtavad loataotluste üle otsustades arvesse neid ja samalaadseid asjakohaste rahvusvaheliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide aruandeid. Sellistes aruannetes tuleks kirjeldada ka mis tahes seadmeid, mida kasutatakse kolmandates riikides surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks.

(20)

Et aidata kaasa surmanuhtluse keelustamisele kolmandates riikides ja ära hoida piinamist ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemist või karistamist, peetakse oluliseks keelata tehnilise abi osutamine kolmandatele riikidele seoses niisuguste kaupadega, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks.

(21)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete eesmärk on hoida kolmandates riikides ära surmanuhtlus, piinamine ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemine või karistamine. Nende meetmete hulka kuuluvad kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse piirangud selliste kaupade osas, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks. Ühendusesisestele tehingutele ei peeta vajalikuks kehtestada samalaadseid kontrolle, sest liikmesriikides ei ole surmanuhtlust kehtestatud ja liikmesriigid on piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise keelamiseks ja ärahoidmiseks vastu võtnud asjakohased meetmed.

(22)

Eespool mainitud suunistes tõdetakse, et piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastaste tõhusate meetmete võtmise eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta meetmeid, et takistada piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks ettenähtud seadmete kasutamist, tootmist ja nendega kauplemist. Liikmesriikide ülesanne on kehtestada selliste seadmete kasutamisele ja tootmisele vajalikud piirangud ja neid rakendada.

(23)	Uute andmete ja tehnika arengu arvessevõtmiseks tuleks käesolevas määruses käsitletud kaupade nimekirju üle vaadata ja näha ette konkreetne menetlus nende nimekirjade muutmiseks.

(24)	Komisjon ja liikmesriigid peaksid teatama üksteisele käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja edastama üksteisele muu nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe.

(25)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused). (7)

(26)	Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ja tagama nende rakendamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(27)	Käesoleva määrusega ei kitsendata mingil viisil nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (8), ja sellele komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2454/93 (9) sätestatud rakendussätetega ettenähtud ega neist tulenevaid volitusi.

(28)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Sisu, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1

Sisu ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ühenduse eeskirjad, mis reguleerivad kolmandate riikidega toimuvat kaubavahetust selliste kaupade osas, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, ja nendega seonduva tehnilise abi osas.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata asjaomase tehnilise abi osutamise suhtes, kui sellega kaasneb füüsiliste isikute piiriülene liikumine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   piinamine– tahtlik tegu, millega põhjustatakse isikule tugevat füüsilist või vaimset valu või kannatust, eesmärgiga saada temalt või kolmandalt isikult teavet või ülestunnistust, karistada teda teo eest, mille tema või kolmas isik on toime pannud või mille toimepanemises teda kahtlustatakse, või ähvardada või veenda seda isikut või kolmandat isikut, või mis tahes diskrimineerimisel põhineval põhjusel, kui selline valu või kannatus põhjustatakse ametiisiku või muu ametiülesandeid täitva isiku algatusel või nõusolekul. See ei hõlma siiski valu või kannatust, mis tuleneb üksnes seaduslikust karistusest, on sellele olemuslik või kaasneb sellega;

b)   muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemine või karistamine– tegu, millega põhjustatakse isikule füüsilist või vaimset valu või kannatust, kui selline valu või kannatus põhjustatakse ametiisiku või muu ametiülesandeid täitva isiku algatusel või nõusolekul. See ei hõlma siiski valu või kannatust, mis tuleneb üksnes seaduslikust karistusest, on sellele olemuslik või kaasneb sellega;

c)   õiguskaitseasutus– kuritegude ärahoidmise, avastamise, uurimise, nende vastu võitlemise ja nende eest karistamise eest vastutav asutus kolmandas riigis, sealhulgas, kuid mitte ainult, politsei, prokurör, kohtuasutused, avaliku või eravangla ametnikud ja, kui see on asjakohane, riigi julgeolekujõud ja sõjaväevõimud;

d)   väljavedu– kaupade väljaviimine ühenduse tolliterritooriumilt, sealhulgas tollideklaratsiooni nõudvate kaupade väljaviimine ning kaupade väljaviimine pärast ladustamist määruses (EMÜ) nr 2913/92 sätestatud I kontrollitüübile vastavas vabatsoonis või -laos;

e)   sissevedu– kaupade sissetoomine ühenduse tolliterritooriumile, sealhulgas ajutine ladustamine, vabatsoonidesse või -ladudesse paigutamine, peatamismenetlusele suunamine ja vabasse ringlusse lubamine määruse (EMÜ) nr 2913/92 tähenduses;

f)   tehniline abi– igasugune tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, katsetamise, hoolduse, komplekteerimise ja muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe ja tööoskuste edastamise või nõustamisteenuste kaudu. Tehniline abi hõlmab ka suuliselt ja elektroonilisel teel edastatavat abi;

g)   muuseum– ühiskonna ja selle arendamise huvides tegutsev üldsusele avatud mittetulunduslik alaline institutsioon, mis uurimise, hariduse ja meelelahutuse eesmärgil soetab, säilitab, edastab ja eksponeerib tõendeid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna kohta ning viib läbi vastavasisulisi uurimusi;

h)   pädev asutus– I lisas loetletud liikmesriigi asutus, kellel on kooskõlas artikli 8 lõikega 1 õigus teha otsus loataotluse kohta;

i)   taotleja–

1.

artiklis 3 või 5 osutatud väljaveo puhul füüsiline või juriidiline isik, kellel on riigis, kuhu kaubad välja veetakse, kaubasaajaga leping ja kes on volitatud otsustama käesoleva määrusega reguleeritavate kaupade ühenduse tolliterritooriumilt välja saatmise üle tollideklaratsiooni vastuvõtmise ajal. Kui ei ole sõlmitud väljaveolepingut või kui lepingu pool ei tegutse iseenda nimel, on otsustavaks teguriks õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole ühenduse tolliterritooriumi;

2.	kui niisuguse väljaveo puhul on kaupade käsutajaks väljaveolepingu alusel väljaspool ühendust asuv isik, on taotlejaks ühenduses asuv lepinguosaline;

3.	artiklis 3 nimetatud tehnilise abi osutamise puhul füüsiline või juriidiline isik, kes teenust osutab; ning

4.	artiklis 4 nimetatud sisseveo ja tehnilise abi osutamise puhul muuseum, kes kaupa eksponeerib.

II PEATÜKK

Kaubad, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks

Artikkel 3

Väljaveokeeld

1.   II lisas loetletud kaupade, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, mis tahes väljavedu on keelatud, sõltumata nende seadmete päritolust.

II lisas loetletud kaupadega seotud tehnilise abi osutamine, tasu eest või mitte, ühenduse tolliterritooriumilt kolmandas riigis asuvale mis tahes isikule, üksusele või asutusele on keelatud.

2.   Erandina lõikest 1 võib pädev asutus anda loa II lisas loetletud kaupade väljaveoks ja nendega seonduva tehnilise abi osutamiseks, kui tõendatakse, et riigis, kuhu need kaubad välja veetakse, kasutatakse neid kaupu nende ajaloolise tähtsuse tõttu üksnes avalikuks eksponeerimiseks muuseumis.

Artikkel 4

Sisseveokeeld

1.   II lisas loetletud kaupade sissevedu, sõltumata nende kaupade päritolust, on keelatud.

II lisas loetletud kaupadega seotud ning kolmandas riigis asuva mis tahes isiku, üksuse või asutuse poolt, tasu eest või mitte, pakutava tehnilise abi vastuvõtmine ühenduse tolliterritooriumil asuva isiku, üksuse või asutuse poolt on keelatud.

2.   Erandina lõikest 1 võib pädev asutus anda loa II lisas loetletud kaupade sisseveoks ja nendega seonduva tehnilise abi osutamiseks, kui tõendatakse, et sihtliikmesriigis kasutatakse neid kaupu nende ajaloolise tähtsuse tõttu üksnes avalikuks eksponeerimiseks muuseumis.

III PEATÜKK

Kaubad, mida on võimalik kasutada piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks

Artikkel 5

Väljaveoloa nõue

1.   Niisuguste III lisas loetletud kaupade väljaveoks, mida on võimalik kasutada piinamiseks ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, nõutakse luba, sõltumata nende kaupade päritolust. Luba ei nõuta siiski niisuguste kaupade puhul, mis ainult läbivad ühenduse tolliterritooriumi, nimelt kaupade puhul, millele ei ole määratud muud tollikäitlusviisi kui nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 91 sätestatud välistransiidiprotseduur, sealhulgas ühenduseväliste kaupade ladustamisel I kontrollitüübile vastavas vabatsoonis või -laos.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata väljaveole liikmesriikide nendele territooriumidele, mis on loetletud IV lisas ja mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osa, tingimusel, et kaupu kasutab nii sihtriigi või -territooriumi kui ka selle liikmesriigi, millele see territoorium kuulub, emamaaosa õiguskaitse eest vastutav asutus. Tollil või muudel asjakohastel asutustel on õigus kontrollida selle tingimuse täitmist ning nad võivad sõltuvalt kontrolli tulemustest otsustada, et väljavedu ei toimu.

3.   Lõiget 1 ei kohaldata väljaveole kolmandatesse riikidesse, tingimusel, et kaupu kasutab liikmesriigi sõjaväe- või tsiviilpersonal, kui niisugune personal osaleb ELi või ÜRO rahuvalve- või kriisiohjamisoperatsioonis kõnesolevas kolmandas riigis või operatsioonis, mis põhineb liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistel riigikaitsealastel kokkulepetel. Tollil või muudel asjakohastel asutustel on õigus kontrollida selle tingimuse täitmist. Sõltuvalt kontrolli tulemustest võidakse otsustada, et väljavedu ei toimu.

Artikkel 6

Väljaveolubade andmise kriteeriumid

1.   Pädev asutus teeb otsused III lisas loetletud kaupade väljaveoga seotud loataotluste kohta iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse kõiki asjaomaseid kaalutlusi, eelkõige seda, kas olemuselt samasuguseks väljaveoks loa saamise taotlus on mõnes teises liikmesriigis eelmise kolme aasta jooksul rahuldamata jäetud.

2.   Pädev asutus ei anna luba, kui on põhjendatult alust arvata, et III lisas loetletud kaupu võidakse kasutada piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, sealhulgas kehaliseks karistamiseks kolmanda riigi õiguskaitseasutuse või mis tahes füüsilise või juriidilise isiku poolt.

Pädev asutus võtab arvesse:

—	kättesaadavaid rahvusvahelise kohtu otsuseid,

—

ÜRO, Euroopa Nõukogu ja ELi pädevate asutuste otsuseid ning aruandeid Euroopa Nõukogu piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise tõkestamise Euroopa komiteelt ja ÜRO eriraportöörilt, mis käsitlevad piinamist ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemist või karistamist.

Arvesse võib võtta ka muud asjakohast teavet, sealhulgas saadaolevaid siseriiklike kohtute otsuseid, kodanikuühiskonna organisatsioonide koostatud aruandeid või muud teavet ning teavet II ja III lisas loetletud kaupadele sihtriigis kohaldatavate väljaveopiirangute kohta.

Artikkel 7

Siseriiklikud meetmed

1.   Olenemata artiklite 5 ja 6 sätetest, võib liikmesriik vastu võtta või säilitada keelu jalaraudade, rühmaahelate ja kaasaskantavate elektrišokivahendite sisse- ja väljaveo kohta.

2.   Liikmesriik võib kehtestada loanõude niisuguste käeraudade väljaveole, mille kogupikkus koos ketiga ühe käeraua äärest teise käeraua ääreni lukustatuna on üle 240 mm. Niisugustele käeraudadele kohaldab asjaomane liikmesriik peatükke III ja IV.

3.   Liikmesriik teavitab komisjoni mistahes vastavalt lõigetele 1 ja 2 vastvõetud meetmetest. Olemasolevatest meetmetest teavitatakse hiljemalt 30. juuliks 2006. Järgnevatest meetmetest teavitatakse enne nende jõustumist.

IV PEATÜKK

Loa andmise kord

Artikkel 8

Loataotlused

1.   Loa sisse- ja väljaveoks ja tehnilise abi osutamiseks võib anda üksnes selle liikmesriigi I lisas nimetatud pädev asutus, mis on taotleja asukohariigiks.

2.   Taotlejad annavad pädevale asutusele kogu asjaomase teabe tegevuse kohta, mille jaoks luba taotletakse.

Artikkel 9

Load

1.   Sisse- ja väljaveoload väljastatakse V lisas esitatud näidisele vastaval vormil ja need kehtivad kogu ühenduse piires. Loa kehtivusaeg on 3 kuni 12 kuud, võimalusega pikendada seda kuni 12 kuu võrra.

2.   Loa võib väljastada elektroonilisel kujul. Täpne kord kehtestatakse siseriiklikul tasandil. Liikmesriigid, kes kasutavad seda võimalust, teavitavad sellest komisjoni.

3.   Sisse- ja väljaveoloa suhtes kehtivad nõuded ja tingimused, mida pädev asutus peab kohaseks.

4.   Tegutsedes vastavalt käesolevale määrusele, võivad pädevad asutused keelduda väljaveoloa andmisest ning tühistada, peatada, muuta või kehtetuks tunnistada tema poolt juba antud väljaveoloa.

Artikkel 10

Tolliformaalsused

1.   Tolliformaalsuste täitmisel esitab väljavedaja või sissevedaja V lisas sätestatud nõuetekohaselt täidetud vormi tõendina selle kohta, et asjaomase välja- või sisseveo jaoks vajalik luba on saadud. Kui dokument ei ole täidetud selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus tolliformaalsusi täidetakse, võib nõuda, et väljavedaja või sissevedaja esitaks tõlke vastavasse ametlikku keelde.

2.   Kui tollideklaratsioon esitatakse II või III lisas loetletud kaupade osas ja leiab kinnitust, et kavandatava sisse- või väljaveo jaoks ei ole käesolevale määrusele vastavat luba antud, arestib toll deklareeritud kaubad ja juhib tähelepanu võimalusele taotleda luba vastavalt käesolevale määrusele. Kui loataotlust ei ole esitatud kuue kuu jooksul pärast arestimist või kui pädev asutus sellise taotluse rahuldamata jätab, hävitab toll arestitud kaubad kooskõlas liikmesriigi kohaldatava õigusega.

Artikkel 11

Teavitamise ja konsulteerimise nõue

1.   I lisas loetletud liikmesriikide asutused teatavad samas lisas loetletud teistele liikmesriikide asutustele ja komisjonile, kui nad jätavad loataotluse rahuldamata vastavalt käesolevale määrusele või kui nad tühistavad nende poolt antud loa. Teatamine peab toimuma 30 päeva jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast.

2.   Pädev asutus konsulteerib asutuse või asutustega, kes on eelmise kolme aasta jooksul käesolevas määruses käsitletud väljaveo-, sisseveo- või tehnilise abi osutamise loataotluse rahuldamata jätnud, kui ta saab taotluse, mis käsitleb niisuguses varasemas taotluses nimetatud olemuselt samasuguse tehinguga seotud sisse- või väljavedu või tehnilise abi osutamist, ja leiab, et luba tuleb sellest hoolimata anda.

3.   Kui pädev asutus otsustab pärast selliseid konsultatsioone loa anda, teatab ta oma otsusest viivitamata kõigile I lisas loetletud asutustele ja põhjendab oma otsust, esitades vajadusel taustteavet.

4.   Loa andmisest keeldumine, kui see tugineb artikli 7 lõike 1 kohasele siseriiklikule keelule, ei kujuta endast loataotluse rahuldamata jätmise otsust lõike 1 tähenduses.

V PEATÜKK

Üld- Ja lõppsätted

Artikkel 12

Lisade muutmine

1.   Komisjonil on õigus I lisa muuta. Liikmesriikide pädevaid asutusi käsitlevaid andmeid muudetakse liikmesriikide edastatud teabe põhjal.

2.   Vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud tingimustele on komisjonil õigus II, III, IV ja V lisa muuta.

Artikkel 13

Teabevahetus liikmesriikide asutuste ja komisjoni vahel

1.   Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, teatavad komisjon ja liikmesriigid üksteisele taotluse korral käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja edastavad üksteisele igasuguse nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe, eelkõige teabe lubade kohta, mis on antud või mille andmisest on keeldutud.

2.   Asjaomane teave lubade kohta, mis on antud või mille andmisest on keeldutud hõlmab vähemalt otsuse liiki, otsuse põhjuseid või nende kokkuvõtet, kaubasaajate nimesid ja kui see on erinev, siis lõppkasutajate nimesid, ning kõnealust kaupa.

3.   Liikmesriigid esitavad, võimaluse korral koostöös komisjoniga, avaliku iga-aastase tegevusaruande, milles antakse teavet saadud taotluste arvu, nendes taotlustes käsitletud toodete ja riikide ning nende taotluste suhtes tehtud otsuste kohta. Kõnealune aruanne ei sisalda teavet, mille avalikustamist peab liikmesriik oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.

4.   Välja arvatud lõikes 2 loetletud teabe esitamise puhul teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile, ei piira käesolev artikkel konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate kehtivate siseriiklike eeskirjade kohaldamist.

5.   Loa andmisest keeldumine, kui see tugineb artikli 7 lõike 1 kohaselt vastu võetud siseriiklikule keelule, ei kujuta endast loa andmisest keeldumist käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 tähenduses.

Artikkel 14

Teabe kasutamine

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (10) ja üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, kasutatakse käesoleva määruse kohaselt saadud teavet üksnes sellel otstarbel, milleks seda taotleti.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 2603/69 artikli 4 lõikega 1 loodud toodete ühiseid ekspordieeskirju käsitlev komitee. (11)

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 16

Rakendamine

Artiklis 15 osutatud komitee vaatab läbi kõik kas oma eesistuja enda algatusel või liikmesriigi esindaja nõudel eesistuja poolt tõstatatud küsimused, mis käsitlevad käesoleva määruse rakendamist.

Artikkel 17

Karistused

1.   Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teatavad neist eeskirjadest komisjonile 29. augustiks 2006 ja annavad komisjonile viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 18

Territoriaalne kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse:

—	ühenduse tolliterritooriumil, nagu see on määratletud määruses (EMÜ) nr 2913/92,

—	Hispaania Ceuta ja Melilla territooriumidel,

—	Saksamaa Helgolandi territooriumil.

2.   Käesolevas määruses käsitletakse Ceutat, Helgolandi and Melillat ühenduse tolliterritooriumi osana.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 30. juulil 2006.

---

(1)  ÜRO Peaassamblee 9. detsembri 1975. aasta resolutsioon 3452 (XXX).

(2)  EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

(3)  EÜT C 87 E, 11.4.2002, lk 136.

(4)  ÜRO Peaassamblee 17. detsembri 1979. aasta resolutsioon 34/169.

(5)  Heaks kiidetud ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 31. juuli 1957. aasta resolutsiooniga 663 C (XXIV) ja 13. mai 1977. aasta resolutsiooniga 2076 (LXII).

(6)  Vt Euroopa Liidu sõjaliste kaupade nimekirja punkt ML 7(c) (ELT C 127, 25.5.2005, lk 1).

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(8)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

(9)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (EÜT L 148, 11.6.2005, lk 5).

(10)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(11)  EÜT L 324, 27.12.1969, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3918/91 (EÜT L 372, 31.12.1991, lk 31).

---

---

---

---

---

---

30.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/20

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1237/2005,

29. juuli 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. juulil 2005.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

---

---

30.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/22

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1238/2005,

28. juuli 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 85/2004, millega sätestatakse õunte turustusstandardid

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 töödeldud puu- ja köögiviljasaaduste turu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 85/2004 (2) nähakse ette miinimumsuuruse vähendamine alates 1. augustist 2005, et see oleks identne ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) standardiga FFV-50 ettenähtud suurusega.

(2)	UN/ECE põllumajandussaaduste kvaliteedistandarditega tegelevale töörühmale tehti ettepanek suhkrusisaldusel põhineva küpsuskriteeriumi sisseviimise kohta UN/ECE standardisse FFV-50.

(3)	Võttes arvesse, et miinimumsuurus on samuti üks küpsuskriteeriumeid, tuleks uurida, kuidas saaks kõige paremini neid kahte küpsuskriteeriumi õunte turustusstandarditesse sisse viia.

(4)	Kuna uurimusega peaks hõlmama vähemalt kolme turustusaastat, tuleks seepärast suuruse vähendamise kehtestamine pärast 1. juunit 2008 edasi lükata ja pikendada üleminekusätete kehtimist suuruse kohta kuni 31. maini 2008.

(5)	Siiski tuleks kaitsta nende ettevõtjate õigustatud usaldust, kes on sõlminud lepingud eeldusel, et suuruse vähendamist ettenägevaid uusi standardeid kohaldatakse alates 1. augustist 2005.

(6)	Selguse huvides tuleb täpsustada, et kui toote müümisel kasutatakse kaubamärki, peab sordinimetus või sünonüüm olema välja toodud.

(7)	Normi lisas loetletud sortide nimekirjas on teatavad vead.

(8)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 85/2004 vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögiviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 85/2004 muudetakse järgmiselt.

1.	Artikli 2 esimeses lauses asendatakse kuupäev “31. juuli 2005” kuupäevaga “31. mai 2008”.

2.	Artikli 2 esimeses lauses asendatakse kuupäev “1. august 2005” kuupäevaga “1. juuni 2008”.

3.	Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. augustil 2005.

Siiski võivad need ettevõtjad, kes on liikmesriikide ametiasutuste nõudeid järgides määruse (EÜ) nr 85/2004 lisa III punkti teise ja kolmanda lõigu kohaselt sõlminud lepingud enne 1. augustit 2005, turustada eespool nimetatud lepingute objektiks olevaid õunu vastavalt eespool nimetatud lõikudele.

---

(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2)  ELT L 13, 20.1.2004, lk 3. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 907/2004 (ELT L 163, 30.4.2004, lk 50).

---

---

30.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/32

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1239/2005,

29. juuli 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 581/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses teatavate või liikidega, ja määrust (EÜ) nr 582/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus eksporditoetusteks seoses lõssipulbriga

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõike 3 punkti b ja lõiget 14,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 581/2004 (2) artikli 1 lõikele 1 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 582/2004 (3) artikli 1 lõikele 1 on teatud sihtkohad eksporditoetuse alt välja arvatud.

(2)

Komisjoni 16. juuni 2005. aasta määrusesse (EÜ) nr 909/2005, millega määratakse kindlaks piima ja piimatoodete eksporditoetused, (4) on alates 17. juunist 2005 lisatud Ceuta ja Melilla sihtkohatsoonide L 01 ja L 03 alla (milles on loetletud sihtkohad, mis ei vasta eksporditoetuste saamise tingimustele) ning võrdsustatud Venemaa suhtes kohaldatav või toetusemäär kõikide teiste sihtkohtade suhtes kohaldatava määraga. Seetõttu on vaja kõnealused sihtkohad välja arvata määruste (EÜ) nr 581/2004 ja (EÜ) nr 582/2004 kohaselt makstavate eksporditoetuste hulgast.

(3)	Määrusi (EÜ) nr 581/2004 ja (EÜ) nr 582/2004 tuleks vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 581/2004 artikli 1 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 582/2004 artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 64. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).

(3)  ELT L 90, 27.3.2004, lk 67. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004.

(4)  ELT L 154, 17.6.2005, lk 10.

(5)  EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1.”

---

30.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/34

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1240/2005,

29. juuli 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1279/98 Rumeeniast pärit veise- ja vasikalihatoodete teatavate tariifikvootide osas

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõike 1 esimest lõiku,

ning arvestades, et:

(1)

Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsusega 2003/18/EÜ protokolli sõlmimise kohta, millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse läbirääkimiste tulemusi uute vastastikuste põllumajandussoodustuste osas, (2) on seoses teatavate veise- ja vasikalihatoodete importimisega ette nähtud soodustused tariifikvoodi alusel, mis avati kõnealuse lepinguga.

(2)	Nimetatud tariifikvoodi rakendussätted võeti vastu komisjoni 19. juuni 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 1279/98, milles sätestatakse Bulgaariale ja Rumeeniale nõukogu otsustega 2003/286/EÜ ja 2003/18/EÜ ettenähtud veise- ja vasikaliha tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (3)

(3)

Nõukogu ja komisjoni 25. aprilli 2005. aasta otsusega 2005/431/EÜ Euroopa lepingu assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Rumeenia vahel lisaprotokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, (4) nähakse ette soodustused veise- ja vasikalihatoodete importimisel.

(4)	Veise- ja vasikalihatoodete suhtes soodustuste kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta ja määrust (EÜ) nr 1279/98 vastavalt muuta.

(5)

Peale selle on määruse (EÜ) nr 1279/98 artikli 4 lõikega 1 ette nähtud, et litsentsitaotlusi võib esitada üksnes kõnealuse määruse artiklis 2 osutatud iga ajavahemiku esimese kümne päeva jooksul. Arvestades lisaprotokolli jõustumise kuupäeva, tuleb kõnealusest sättest teha erand ajavahemikuks käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni 2005. aasta 31. detsembrini.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1279/98 artikli 4 lõikest 1 esitatakse impordilitsentside taotlusi ajavahemikuks käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni 2005. aasta 31. detsembrini esimese kümne tööpäeva jooksul pärast käesoleva määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva, kuid 10. tööpäeval enne kella 13.00 Brüsseli aja järgi.

2.   2005. aasta juulikuu esimese 10 päeva jooksul määruse (EÜ) nr 1279/98 artikli 4 lõike 1 järgi esitatud litsentsitaotlused loetakse taotlusteks, mis on esitatud lõike 1 järgi.

3.   Määruse (EÜ) nr 1279/98 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2005.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 8, 14.1.2003, lk 18.

(3)  EÜT L 176, 20.6.1998, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1220/2005 (ELT L 199, 29.7.2005, lk 47).

(4)  ELT L 155, 17.6.2005, lk 26.

---

---

30.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/38

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1241/2005,

29. juuli 2005,

millega kehtestatakse nõukogu määruses 2003/18/EÜ sätestatud teatavate Rumeeniast pärit elusveiste tariifikvoodi üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eelkõige selle artikli 32 lõike 1 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsusega 2003/18/EÜ protokolli sõlmimise kohta, millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Rumeenia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse läbirääkimiste tulemusi uute vastastikuste põllumajandussoodustuste osas, (2) on ette nähtud soodustused teatavate Rumeeniast pärit elusveiste impordi tariifikvootide avamise suhtes.

(2)

Nõukogu ja komisjoni 25. aprilli 2005. aasta otsusega 2005/431/EÜ, Euroopa lepingu assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Rumeenia vahel lisaprotokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, (3) on seoses teatavate Rumeeniast pärit elusveiste importimisega ette nähtud lisasoodustused.

(3)	Elusveiste tariifikvoodi avamiseks ja haldamiseks tuleks alates 1. augustist 2005 vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad mitmeks aastaks.

(4)

Spekulatsiooni vältimiseks tuleks kvoodiga lubatud kogused teha kättesaadavaks ettevõtjatele, kes suudavad tõendada tegelikku märkimisväärse ulatusega kaubandustegevust kolmandate riikidega. Seda arvesse võttes ning tõhusa haldamise tagamiseks tuleks asjaomastelt kaubandusringkondadelt nõuda, et nad oleksid kõnealuse aastase kvoodi kehtivusajale eelneval aastal importinud teatava miinimumarvu loomi, mis peaks samal ajal tagama võrdse juurdepääsu soodustustele. Kuna praeguseid soodustusi kohaldatakse ainult Rumeeniast imporditud loomade suhtes ning arvestades kõnealuse riigi senist importi, võib 50 loomast koosnevat partiid pidada tavapäraseks saadetiseks. Kogemused näitavad, et ühe partii ost on esmanõue, et käsitada tehingut tõelise ja elujõulisena.

(5)	Kui kõnealuseid kriteeriume kontrollitakse, tuleks kõik taotlused esitada liikmesriigis, kus importija on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse.

(6)

Peale selle ei tohiks spekulatsiooni vältimiseks anda kvoote importijatele, kes 1. jaanuaril asjaomase aastase kvoodi kehtivusajale eelneval aastal ei ole elusveiste kauplemises enam tegevad. Lisaks tuleks esitada impordiõiguste tagatis selles liikmesriigis, kus taotleja on kantud riiklikku käibemaksukohustuslaste registrisse. Impordilitsentsid ei tohiks olla loovutatavad ning neid tuleks ettevõtjatele väljastada üksnes koguste suhtes, mille kohta on antud impordiõigused.

(7)	Kvootide võrdsema kasutusvõimaluse tagamiseks ning selleks, et iga taotluse puhul tagada majanduslikult tasuv loomade arv, peaks iga taotluse puhul olema määratud loomade miinimum- ja maksimumarv.

(8)	Tuleks kehtestada, et impordiõigused eraldatakse pärast järelemõtlemisaega ja vajaduse korral kohaldatakse impordi suhtes kindlaksmääratud vähendusprotsenti.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 29 lõike 1 kohaselt tuleb kõnealust korda hallata impordilitsentside abil. Selleks tuleks kehtestada eeskirjad taotluste esitamise ning taotlustes ja litsentsidel esitatava teabe kohta, seda vajaduse korral lisaks komisjoni 26. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1445/95 (veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi rakenduseeskirjade ja määruse (EMÜ) nr 2377/80 kehtetuks tunnistamise kohta) (4) ning komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1291/2000 (millega kehtestatakse põllumajandussaaduste impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) (5) teatavatele sätetele või nendest erandeid tehes.

(10)

Selleks et kohustada ettevõtjaid taotlema impordilitsentse kõikide eraldatud impordiõiguste suhtes, peaks taotlemine olema impordiõiguste tagatise osas esmanõue komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2220/85 (millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad). (6)

(11)

Kvootide nõuetekohaseks haldamiseks tuleks samuti sätestada, et litsentsiomanik oleks ka tegelik importija. Seepärast peaks selline importija osalema aktiivselt asjaomaste loomade soetamises, vedamises ja importimises. Tõendusmaterjali esitamine kõnealuste tegevuste kohta peaks seetõttu ka olema litsentsitagatise puhul esmanõue.

(12)	Kvoodi alusel imporditud loomade range statistilise kontrollimise tagamiseks ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikes 4 nimetatud lubatut kõikumist.

(13)

Komisjoni 2. juuni 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1143/1998 (millega sätestatakse teatavatest kolmandatest riikidest pärit teatavat mägitõugu ning muuks kui tapmiseks ettenähtud lehmade ja mullikate tariifikvoodi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1012/98) (7) on muutunud lõpuks seoses otsuse 2005/431/EÜ ning nõukogu ja komisjoni 18. aprilli 2005. aasta otsuse 2005/430/EÜ (Euroopa lepingu assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bulgaaria vahel lisaprotokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga) (8) vastuvõtmisega tarbetuks. Kõnealune määrus tuleks seepärast tunnistada kehtetuks.

(14)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühendusse võib tollimaksuvabalt importida mitme aasta jooksul ajavahemikul 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini 46 000 Rumeeniast pärit elusveist, kes kuuluvad CN-koodide 0102 90 05, 0102 90 21, 0102 90 29, 0102 90 41, 0102 90 49, 0102 90 51, 0102 90 59, 0102 90 61 või 0102 90 71 alla.

2005–2006 kvoodiaasta puhul on esimeses lõigus osutatud kvoodi kehtivusaeg 1. august 2005 kuni 30. juuni 2006.

Esimeses lõigus osutatud kvoot kannab numbrit 09.4769.

Artikkel 2

1.   Taotlusi artikli 1 lõikes 1 sätestatud kvoodi kohase impordiõiguse kohta võivad esitada ainult füüsilised või juriidilised isikud. Taotlejad peavad tõendama asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele oma impordilitsentside taotluste esitamisel, et nad on importinud aastase kvoodi kehtivusajale eelneval aastal vähemalt 50 CN koodi 0102 90 alla kuuluvat looma.

Taotlejad peavad olema kantud siseriiklikku käibemaksukohustuslaste registrisse.

2.   Importi tõendatakse üksnes vabasse ringlusse lubamise tollidokumentidega, mis on tolli poolt nõuetekohaselt kinnitatud ja viitavad taotlejale kui kaubasaajale.

Liikmesriigid võivad aktsepteerida esimeses lõigus osutatud dokumentide koopiaid, mille on nõuetekohaselt tõendanud pädev asutus. Koopiate tunnustamisel teatatakse sellest iga taotleja puhul artikli 3 lõikes 5 nimetatud liikmesriigi teatisega.

3.   Tariifikvoote ei eraldata ettevõtjatele, kes 1. jaanuariks asjaomase aastase kvoodi kehtivusajale eelneval aastal on lõpetanud kolmandate riikidega kauplemise veise- ja vasikalihasektoris.

4.   Ettevõte, mis on moodustatud selliste ettevõtete ühendamise teel, kes saavad importi tõendada lõikes 1 nimetatud miinimumkoguses, võib oma taotluse aluseks võtta nimetatud impordiandmed.

Artikkel 3

1.   Impordiõiguste taotluse võib esitada üksnes selles liikmesriigis, kus taotleja on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse.

2.   Impordiõiguste taotlus peab hõlmama vähemalt 50 looma ning ei tohi hõlmata rohkem kui 5 % saadaolevast kogusest.

Kui taotlus ületab esimeses lõigus nimetatud protsenti, siis ülemäärast kogust arvesse ei võeta.

3.   Impordiõiguste taotlusi saab esitada kuni aastase kvoodi kehtivusajale eelneva 15. juuni kella 13:00-ni Brüsseli aja järgi.

1. augustist 2005 kuni 30. juunini 2006 kehtiva kvoodi puhul saab impordiõiguste taotlusi esitada siiski kuni käesoleva määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevale järgneva kümnenda tööpäeva kella 13:00-ni Brüsseli aja järgi.

4.   Taotlejad võivad esitada ainult ühe taotluse iga artiklis 1 nimetatud kvoodi kohta. Kui taotleja esitab rohkem kui ühe taotluse, loetakse kõik selle taotleja taotlused kehtetuks.

5.   Pärast esitatud dokumentide kontrollimist edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast taotluste esitamise tähtaja lõppu taotlejate nimekirja koos aadresside ning taotletud kogustega.

Kõik teatised, sealhulgas tühiteatised, saadetakse faksi või e-posti teel, kasutades käesoleva määruse I lisas esitatud vormi või mõnda teist komisjoni poolt liikmesriikidele edastatud vormi.

Artikkel 4

1.   Pärast artikli 3 lõikes 5 osutatud teatise esitamist otsustab komisjon nii kiiresti kui võimalik kui suures ulatuses võib taotlused rahuldada.

2.   Kui artiklis 3 nimetatud taotlustega hõlmatud kogused ületavad saadaolevaid koguseid, kehtestab komisjon taotletavate koguste suhtes kohaldatava ühtse vähenduskoefitsiendi.

Kui esimeses lõigus osutatud ühtse vähendusprotsendi kohaldamise tulemusena on ühes taotluses taotletav kogus väiksem kui 50 looma, jaotavad asjaomased liikmesriigid kvoodi liisuheitmisega 50 looma suurusteks partiideks. Kui järelejäänud kogus on väiksem kui 50 looma, antakse üks impordiõigus selle koguse kohta.

Artikkel 5

1.   Impordiõiguste tagatis on 3 eurot looma kohta. See deponeeritakse pädeva asutuse juures koos impordiõiguste taotlusega.

2.   Impordilitsentsi taotlused koostatakse eraldatud koguse kohta. See kohustus on esmanõue määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõike 2 tähenduses.

3.   Kui artikli 4 lõikes 2 nimetatud vähendamiskoefitsiendi kohaldamise tulemusena eraldatakse impordiõigusi taotletust väiksemale kogusele, siis vabastatakse viivitamata võrdeline osa esitatud tagatisest.

Artikkel 6

1.   Jaotatud koguste importimisel tuleb esitada impordilitsents või -litsentsid.

2.   Litsentsitaotlusi võib esitada üksnes selles liikmesriigis, kus taotleja esitas taotluse kvoodi alusel impordiõiguste saamiseks ja kus ta need õigused sai.

Iga impordilitsentsi väljaandmisega vähenevad vastavalt impordiõigused.

3.   Impordilitsents antakse välja impordiõigused saanud ettevõtja taotlusel ja tema nimele.

4.   Litsentsitaotlustele ja litsentsidele märgitakse:

a)	lahtrisse 8 päritoluriik;

b)	lahtrisse 16 üks või mitu järgmistest CN-koodidest:   0102 90 05, 0102 90 21, 0102 90 29, 0102 90 41, 0102 90 49, 0102 90 51, 0102 90 59, 0102 90 61 või 0102 90 71;

c)	lahtrisse 20 asjaomase kvoodi järjenumber ja vähemalt üks II lisas loetletud kannetest.

Litsentsid kohustavad importima lahtris 8 näidatud riigist.

Artikkel 7

1.   Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 9 lõikest 1, ei ole käesoleva määruse kohaselt väljastatud impordilitsentsid loovutatavad ning õigus kasutada tariifikvoote tekib üksnes juhul, kui litsentsi märgitud nimi ja aadress on samad kui kaubasaajana märgitud isiku nimi ja aadress litsentsiga kaasas olevatel vabasse ringlusse suunamise deklaratsioonidel.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 1445/95 artiklist 3 kehtivad väljaantud litsentsid 150 päeva alates nende tegelikust väljaandmise kuupäevast kõnealuse määruse artikli 6 lõike 3 tähenduses. Impordilitsentsid kehtivad igal aastal kuni kvoodi kehtivusaja 30. juunini.

3.   Impordilitsentsi väljastamine sõltub 20-eurose tagatise esitamisest looma kohta, mille moodustavad:

a)	artikli 5 lõikes 1 nimetatud tagatis 3 eurot ja

b)	17  eurot, mille taotleja esitab koos litsentsitaotlusega.

4.   Väljaantud litsentsid kehtivad kogu ühenduses.

5.   Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõiget 4 ei kohaldata. Seepärast märgitakse litsentsi 19. lahtrisse number 0 (null).

6.   Olenemata määruse (EÜ) nr 1291/2000 III jaotise 4. jao sätetest tagatise vabastamise kohta, ei vabastata lõikes 3 osutatud tagatist enne tõendusmaterjali esitamist selle kohta, et litsentsiomanik vastutas kaubanduslikult ja logistiliselt asjakohaste loomade soetamise, vedamise ja vabasse ringlusse laskmise eest. Selline tõend koosneb vähemalt:

a)

litsentsiomaniku nimele väljastatud faktuurarve originaaleksemplarist või selle kinnitatud koopiast, mille on väljastanud müüja või tema esindaja, kusjuures mõlema registrijärgne asukoht on eksportivas kolmandas riigis, ning litsentsiomaniku esitatavast maksetõendist või kinnitusest selle kohta, et litsentsiomanik on avanud müüja nimele tühistamatu akreditiivi,

b)	litsentsiomaniku nimele tehtud ning asjaomaseid loomi käsitlevast lastikirjast või vajadusel maantee- või õhuveodokumendist,

c)	litsentsiomaniku kui kauba saaja nime ja aadressi sisaldavast dokumendist, mille kohaselt on kaubad deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks.

Artikkel 8

Imporditavate loomade suhtes kehtib artiklis 1 osutatud tollimaksu vabastus kas ekspordiriigi poolt vastavalt Rumeeniaga sõlmitud Euroopa lepingule lisatud protokollile 4 väljastatud kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 esitamisel või eksportija poolt vastavalt kõnealusele protokollile koostatud kaubaarve deklaratsiooni esitamisel.

Artikkel 9

Määruseid (EÜ) nr 1445/95 ja (EÜ) nr 1291/2000 kohaldatakse vastavalt käesolevale määrusele.

Artikkel 10

Määrus (EÜ) nr 1143/1998 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 11

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2005.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 8, 14.1.2003, lk 18.

(3)  ELT L 155, 17.6.2005, lk 26.

(4)  EÜT L 143, 27.6.1995, lk 35. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).

(5)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1741/2004 (ELT L 311, 8.10.2004, lk 17).

(6)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 673/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 17).

(7)  EÜT L 159, 3.6.1998, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004.

(8)  ELT L 155, 17.6.2005, lk 1.

---

---

---

30.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/45

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1242/2005,

29. juuli 2005,

millega määratakse kindlaks või madalaimad müügihinnad määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 168. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2571/97 (või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (2) peavad sekkumisametid müüma pakkumiskutse raames teatavad nende valduses olevad võikogused ning andma toetust koore, või ja kontsentreeritud või eest. Kõnealuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul, kusjuures see hind või toetus võib erineda vastavalt või kavandatud kasutusele, rasvasisaldusele ja kasutusviisile, ning samuti võib teha otsuse esitatud pakkumised tagasi lükata. Vastavalt tuleb kindlaks määrata ka töötlemistagatis(t) e suurus.

(2)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 168. individuaalse pakkumiskutse alusel taotletavad madalaimad müügihinnad ja töötlemistagatised on kehtestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. juulil 2005.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 350, 20.12.1997, lk 3. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).

---

---

30.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/47

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1243/2005,

29. juuli 2005,

millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 168. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2571/97 või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (2) alusel peavad sekkumisametid müüma pakkumiskutse raames teatavad nende valduses olevad võikogused ning andma toetust koore, või ja kontsentreeritud või eest. Kõnealuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul, kusjuures see hind või toetus võib erineda vastavalt või kavandatud kasutusele, rasvasisaldusele ja kasutusviisile, ning samuti võib teha otsuse esitatud pakkumised tagasi lükata. Vastavalt tuleb kindlaks määrata ka töötlemistagatis(t) e suurus,

(2)	Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 168. individuaalse pakkumiskutse alusel taotletav suurim toetus ja töötlemistagatised on kehtestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. juulil 2005.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 350, 20.12.1997, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).

---

---

30.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/49

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1244/2005,

29. juuli 2005,

millega määratakse kindlaks kontsentreeritud või suurim toetus määruses (EMÜ) nr 429/90 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 340. individuaalseks pakkumiskutseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 20. veebruari 1990. aasta määrusele (EMÜ) nr 429/90 ühenduses otsetarbimiseks mõeldud kontsentreeritud võile pakkumiskutse teel toetuse andmise kohta, (2) avavad sekkumisametid alalise pakkumiskutse kontsentreeritud võile toetuse andmiseks. Kõnealuse määruse artiklis 6 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse puhul saadud pakkumisi silmas pidades kehtestatakse suurim toetus kontsentreeritud võile, mille rasvasisaldus on vähemalt 96 %, või otsustatakse pakkumist mitte jätkata. Sellele vastavalt tuleb kehtestada lõppkasutustagatis.

(2)	Saadud pakkumisi silmas pidades tuleks suurim toetus kehtestada allpool sätestatud tasemel ning sellele vastavalt tuleks määrata lõppkasutustagatis.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EMÜ) nr 429/90 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 340. individuaalsets pakkumiskutseks on kehtestatud järgmine suurim toetus ja lõppkasutustagatis:

— suurim toetus	48 EUR/100 kg,
— lõppkasutustagatis	53 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. juulil 2005.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 45, 21.2.1990, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).

---

30.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/50

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1245/2005,

29. juuli 2005,

millega peatatakse või kokkuost teatavates liikmesriikides

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 2771/1999, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega või- ja kooreturul, (2) eriti selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2771/1999 artikliga 2 on sätestatud, et vastavalt vajadusele peab komisjon liikmesriigis avama või peatama kokkuostu, kui täheldatakse, et kahel järjestikusel nädalal on selles liikmesriigis turuhind kas madalam kui 92 % sekkumishinnast või võrdne 92 % sekkumishinnaga või sellest kõrgem.

(2)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1186/2005 (3) on kehtestatud kõige uuem loetelu liikmesriikidest, kus sekkumine on peatatud. Seda loetelu tuleb kohandada seoses uute turuhindadega, mille teatas Poolas Vabariik määruse (EÜ) nr 2771/1999 artikli 8 alusel. Selguse huvides tuleks kõnealune loetelu asendada ning määrus (EÜ) nr 1186/2005 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Või kokkuost määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 6 lõike 1 alusel peatatakse Belgias, Tšehhi Vabariigis, Taanis, Saksamaal, Eestis, Prantsumaal, Irimaal, Itaalias, Küprosel, Lätis, Ungaris, Maltal, Kreekas, Luksemburgis, Madalmaades, Austrias, Portugalis, Sloveenias, Slovakkias, Soomes, Rootsis ja Ühendkuningriigis.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 1186/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 30. juulil 2005.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).

(3)  ELT L 193, 23.7.2005, lk 19.

---

30.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/51

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1246/2005,

29. juuli 2005,

määruses (EÜ) nr 2799/1999 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 87. eripakkumiskutse kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2799/1999 millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses loomasöödaks ettenähtud lõssi ja lõssipulbri eest toetuse andmisega ning asjaomase lõssipulbri müügiga, (2) artiklile 26 peavad sekkumisametid panema alalise pakkumiskutsega müüki teatavad nende valduses olevad lõssipulbrikogused.

(2)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 2799/1999 artiklile 30 kehtestatakse iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades madalaim müügihind või otsustatakse pakkumist mitte jätkata.

(3)	Saadud pakkumiste läbivaatamisel selgus, et pakkumist ei peaks jätkama.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2799/1999 alusel avatud 87. individuaalset pakkumiskutset, mille puhul oli pakkumiste esitamise tähtpäev 26. juuli 2005, ei jätkata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. juulil 2005.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 340, 31.12.1999, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).

---

30.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/52

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1247/2005,

29. juuli 2005,

millega kehtestatakse või madalaim müügihind 24. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 2771/1999 osutatud alalise pakkumiskutse alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat võid.

(2)	Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)	Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2771/1999 kohase 24. individuaalse pakkumise kutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumiste esitamise tähtaeg oli 26. juulil 2005, kehtestatakse või madalaimaks müügihinnaks 265 EUR/100 kg.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. juulil 2005.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).

---