29.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 199/1

(1)

30. aprillil 2004 teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega (2) dumpinguvastase menetluse algatamisest teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärit valandite impordi suhtes.

(2)

Menetlus algatati pärast seda, kui EUROFONTE (edaspidi “kaebuse esitaja”) esitas märtsis 2004 kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa – üle 50 % ühenduse valandite kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon teatas kaebuse esitajatele, kaebuses nimetatud ühenduse tootjatele, teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele, Hiina ametiasutustele, eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt huvitatud ühendustele ametlikult uurimise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Mitmed taotleja esindatud ühenduse tootjad, muud koostööd tegevad ühenduse tootjad, eksportivad tootjad, importijad, tarnijad ja tarbijate ühendused teatasid oma seisukohad. Kuulati ära kõik huvitatud isikud, kes esitasid selleks eespool sätestatud tähtaja jooksul taotluse ning teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata.

(5)

Arvestades uurimisega seotud eksportivate tootjate, ühenduse tootjate ja importijate suurt arvu, nähti algatamisteates kooskõlas algmääruse artikliga 17 ette väljavõttelise uuringu korraldamine.

(6)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja kui on, siis moodustada valimi, paluti eksportivatel tootjatel ja nende esindajatel, ühenduse tootjatel ja importijatel endast teatada ning esitada algatamisteates nõutud teave. Komisjon võttis ühendust ka eksportivate tootjate teadaolevate ühendustega ja Hiina ametiasutustega. Nimetatud pooled ei esitanud väljavõttelise uuringu kasutamisele vastuväiteid.

(7)

Kokku vastasid küsimustikule ettenähtud tähtaja jooksul ning esitasid nõutud teabe 33 Hiina eksportijat/tootjat, 24 ühenduse tootjat ja 15 importijat.

(8)

Võimaldamaks Hiina eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon teadaolevalt huvitatud Hiina äriühingutele ning kõigile teistele äriühingutele, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andsid, turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotluse vormid. Seoses sellega taotles 21 äriühingut algmääruse artikli 2 lõike 7 alusel turumajanduslikku kohtlemist ning 3 äriühingut algmääruse artikli 9 lõike 5 alusel ainult individuaalset kohtlemist.

(9)

Eksportivate tootjate valim moodustati pärast konsulteerimist koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjatega ja Hiina ametiasutustega. Eksportivate tootjate valimi moodustamisel lähtuti suurimast tüüpilisest ekspordimahust ühendusse (individuaalsete ettevõtete või seotud äriühingute rühma kohta), mida ettenähtud aja jooksul on võimalik uurida, ning sellest, kas ettevõtted kavatsesid taotleda turumajanduslikku kohtlemist. Valim moodustati ainult sellistest ettevõtetest, mis kavatsesid taotleda turumajanduslikku kohtlemist, kuna üleminekujärgus majanduse puhul tehakse teiste ettevõtete normaalväärtus kindlaks võrdlusriigi hindade või arvestusliku normaalväärtuse põhjal. Sellest lähtudes moodustati seitsmest eksportivast tootjast koosnev representatiivne valim. Valimi koostamiseks läbi viidud küsitluse põhjal moodustas seitsme valimisse võetud ettevõtte eksport umbes 50 % koostööd tegevate tootjate koguekspordist.

(10)

Ühenduse tootjate valimi moodustamisel lähtuti kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 ning pärast konsulteerimist koostööd tegevate tootjatega ja nende nõusolekul suurimast tüüpilisest toodangu- ja müügimahust ühenduses. Selle tulemusena valiti valimi jaoks välja viis ühenduse tootjat. Komisjon saatis viiele väljavalitud ettevõttele küsimustikud ning ettenähtud tähtaja jooksul saadi neli täielikku vastust. Üks ettevõte esitas vastuse ettenähtud pikendatud tähtajast hiljem ning jäeti seetõttu menetlusest välja.

(11)

Importijate valimi moodustamisel lähtuti kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 ning pärast konsulteerimist koostööd tegevate importijatega ja nende nõusolekul esimeses järjekorras suurimast tüüpilisest ühendusse suunatud impordi mahust ja teises järjekorras geograafilisest jagunemisest. Leiti, et 15 ettevõttest kahel on Hiinas seotud tootjad ja need jäeti valimist välja, kuna neid tuleks vaadelda eksportivate tootjate valimi moodustamise raames. Tulemusena valiti välja neli importijat, kellest kolm esitasid küsimustikule täielikud vastused.

(12)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta seoses dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide esialgse kindlakstegemisega vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(13)

Lähtudes vajadusest määrata kindlaks normaalväärtus nende Hiina eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, toimus kontrollkäik järgmise äriühingu valdustesse, et teha võrdlusriigi andmete põhjal kindlaks normaalväärtus:

(14)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprill 2003–31. märts 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju kindlakstegemiseks asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 2000. aasta jaanuarist kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(15)

Vaatlusalused valandid koosnevad üldiselt raamist, mis paikneb maa sees, ja kaanest või restist, mis asub samal tasapinnal jalakäijate ja/või sõidukite liikumispinnaga ning peab otseselt vastu pidama jalakäijate ja/või sõidukite raskusele. Raam asetatakse vahetult betoonist või tellistest kaevu ülemise osa peale. Seda kasutatakse kaevule juurdepääsuks ja/või sellesse sisenemiseks.

(16)

Valandeid kasutatakse kaevu katmiseks ning need peavad pidama vastu mootorsõidukite ja/või jalakäijate survele. Kaas või rest peab olema tihedalt raamile kinnitatud, et vältida müra, reostust, vigastusi ja sõidukite purunemist. Valandid peavad võimaldama kaevule turvaliselt ja lihtsalt juurde pääseda, nii kaevu sisenemise kui visuaalse kontrolli eesmärgil.

(17)

Valandeid on erineva kuju ja mõõtmetega. Need peavad sobima selle kaevu mõõtmetega, mida need katavad ja millele juurdepääsu võimaldavad. Raamid on tavaliselt ümmargused, ruudu- või ristkülikukujulised. Kaasi ja reste on samuti erikujulisi, sealhulgas, kuid mitte ainult, kolmnurkseid, ümmargusi, ruudu- ja ristkülikukujulisi.

(18)

Valandid on valmistatud hall- või kõrgtugevast malmist. Neid toodetakse terasejääkidest, koksist, toormalmist, süsinikutolmust, lubjakivist, ferrosiliitsiumist ja magneesiumist, mille määr sõltub tootmisprotsessist ja lõpptoote liigist (kõrgtugev või hallmalm). Valandite tootmisel kasutatakse raua sulatamiseks kahte meetodit: elektri- või šahtahju abil. Hall- ja kõrgtugevast malmist valandite valmistamise protsess on sarnane. Peamiseks erinevuseks kõrgtugeva malmi valmistamisel on see, et malmis olevale süsinikule lisatakse magneesiumi, mille tagajärjel selle kuju muutub helbelisest kerajaks; hallmalmi puhul seda ei tehta. Kui sulatusprotsess on lõpule viidud, valatakse sulamalm kas käsitsi või mehaaniliselt valuvormi.

(19)

Vaatlusaluseks tooteks on teatavad Hiinast pärit mittetempermalmist valandid, mida kasutatakse maapinnal või maa all asuvate süsteemide katmiseks ja/või neile juurdepääsuks, ning nende osad, masintöödeldud, kaetud, värvitud või muude materjalidega kombineeritud või mitte (edaspidi “vaatlusalune toode”), mida harilikult deklareeritakse CN-koodide 7325 10 50 ja 7325 10 92 ning vahel ka CN-koodi 7325 10 99 all. Need CN-koodid vastavad toote eri esinemisvormidele (sh kaevukaaned, restkaevude restid). Kõik need tooted leiti olevat piisavalt sarnased, et neid saaks menetluses vaadelda ühe tootena. Tuleb märkida, et maa-aluseid tuletõrjehüdrante peetakse nende kasutusala ja konstruktsiooni tõttu vaatluskaevust oluliselt erinevaks ning seetõttu ei käsitleta neid vaatlusaluse tootena.

(20)

Kui Hiinas kasutatakse valandite tootmisel peamiselt šahtahjusid, siis ühenduse tootmisharu kasutab sulatusprotsessis peamiselt elektriahjusid. Hiina tootmisprotsess erineb ELi tootmisest ka selle poolest, et Hiinas kasutatakse peamiselt käsitsi valamist, samas kui ELi tootjad kasutavad selleks masinaid. Valandid on valmistatud hall- või kõrgtugevast malmist. Neid toodetakse terasejääkidest, koksist, toormalmist, süsinikutolmust, lubjakivist, ferrosiliitsiumist ja magneesiumist, mille määr sõltub tootmisprotsessist ja lõpptoote liigist (kõrgtugev või hallmalm). Valandite tootmisel kasutatakse raua sulatamiseks kahte meetodit: elektri- või šahtahju abil. Hall- ja kõrgtugevast malmist valandite valmistamise protsess on sarnane. Peamiseks erinevuseks kõrgtugeva malmi valmistamisel on see, et malmis olevale süsinikule lisatakse magneesiumi, mille tagajärjel selle kuju muutub helbelisest kerajaks; hallmalmi puhul seda ei tehta. Kui sulatusprotsess on lõpule viidud, valatakse sulamalm kas käsitsi või mehaaniliselt valuvormi. Hiinas toodetakse nii hall- kui kõrgtugevast malmist valandeid.

(21)

Hall- ja kõrgtugeva malmi erinevus seisneb selles, et hallmalmi valmistatakse grafiidihelvestest; selle tulemusena on saadud materjal jäigem ning valand jääb lõplikult püsima massi abil. Kõrgtugevat malmi valmistatakse kerajast grafiidist, mille tulemusena saadakse plastsem toode, mis on ergonoomilisem, kuid mille püsimajäämiseks tuleb kasutada lukustusseadet.

(22)

Nagu eespool mainitud, on uurimine näidanud, et vaatamata hall- või kõrgtugeva malmi kasutamisest tulenevatele erinevustele on kõigi valandite füüsilised, keemilised ja tehnilised omadused samad, neid kasutatakse põhiliselt samadel eesmärkidel ning neid saab vaadelda sama toote eri liikidena.

(23)

Seepärast on uurimise vaatlusaluseks tooteks Hiinast pärit valandid, mis vastavad üldosas esitatud kirjeldusele.

(24)

Vaatlusaluse toote ning normaalväärtuse kindlakstegemiseks võrdlusriigina kasutatud Indias toodetud ja müüdud valandite vahel ei leitud erinevusi.

(25)

Samuti ei leitud erinevusi vaatlusaluse toote ning ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduses müüdud valandite vahel.

(26)

Teatavad isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud valandid ei ole vaatlusaluse tootega päris sarnased. Eelkõige väitsid nad, et Euroopa tasemel kehtivad normid on kindlaks määratud EN124 standarditega ning et riikide normid hõlmavad küll EN124, kuid täpsustavad harilikult ka muid üksikasju, mille tulemusena riikide turgudel müüdavad tooted on selgelt erinevad. Lisaks väitsid teatavad isikud, et nad turustavad nn Gatici toodet – standardsete kaevukaante kaubanduslik alternatiiv, mida kasutatakse selgesti eristuval nišiturul, kus ehitusprojektide tehnilised nõuded näevad ette kõrgeid kvaliteedistandardeid. Nad väitsid, et see toode on standardtootele täienduseks ning seda ei saa pidada asendavaks. Seetõttu paluti Gatici toode vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta.

(27)

Vastuseks esimesele väitele tuleb märkida, et nii samasugune toode kui vaatlusalune toode peavad vastama EN124 standarditele ja riikide normidele, kui neid ühenduse turul müüakse. Sellest lähtuvalt määratletakse “samasuguse toote” kindlakstegemise kriteeriumid, mis hõlmavad toote füüsilisi, tehnilisi ja keemilisi omadusi ning selle lõppkasutust ja funktsioone. Ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud tooteid valmistatakse hall- või kõrgtugevast malmist ning nende põhilised füüsilised ja tehnilised omadused ning kasutusalad leiti olevat samad mis vaatlusalusel tootel. Samuti ei mõjuta riikide standardite erinevused samasuguse toote määratlust, kuna nende põhiliste füüsiliste, tehniliste ja keemiliste omaduste, lõppkasutuse ja kasutajate arusaama alusel ei ole neid tooteid võimalik selgelt eristada. Toote füüsilised ja tehnilised omadused määratakse kindlaks nende funktsiooni, paigaldusviisi ja asukoha alusel ning need hõlmavad peamiselt liikluskoormuse taluvust, mis määratakse kindlaks nn koormusklassiga, kaane ja resti püsivust raamis ja juurdepääsu turvalisust ja lihtsust. Toode võib olla valmistatud hall- või kõrgtugevast malmist ning luugi kaas ja/või raam võib olla täidetud betooni või muu materjaliga. Valatud kaaned ja raamid ühendavad maa-aluseid võrkusid tee- või kõnniteepinnaga. Kõik eespool mainitud omadused iseloomustavad ka niinimetatud Gatici toodet, mida ei saa vaatlusalusest tootest ühegi omaduse alusel eristada. Seetõttu lükati tagasi väide, nagu tuleks Gatici toode vaatluse alt välja jätta.

(28)

Erinevusi ei leitud ka eksporditava toote ja nende valandite vahel, mida toodeti ja müüdi eksportijate siseturul.

(29)

Seetõttu leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 1 lõikega 4 loetakse käesolevas uurimises kõiki Hiina siseturul valmistatud ja müüdud valandeid, Indias toodetud ja müüdud valandeid ning ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud valandeid vaatlusaluse tootega väga sarnaseks.

(30)

Tuletatakse meelde, et arvestades asjaomaste äriühingute suurt arvu, otsustati kohaldada algmääruse artikli 17 sätetega ette nähtud väljavõttelist uuringut ning sellel eesmärgil valiti pärast Hiina ametiasutustega konsulteerimist välja seitse äriühingut, kelle ekspordimahud Euroopa Liitu olid suurimad.

(31)

Analüüs näitas, et seitsmest esialgselt välja valitud ettevõttest sai algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohast turumajanduslikku kohtlemist kohaldada ühe äriühingu suhtes ja algmääruse artikli 9 lõike 5 kohast individuaalset kohtlemist kolme äriühingu suhtes.

(32)

Seega kohaldati väljavõttelist uuringut käsitlevaid sätteid järgmiselt. Individuaalset dumpingumarginaali, mis määrati äriühingule, millele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, kohaldati ka teiste äriühingute puhul, mis valimisse ei kuulunud, kuid millele samuti võimaldati turumajanduslik kohtlemine. Äriühingute suhtes, millele võimaldati individuaalset kohtlemist, aga mis valimisse ei kuulunud, kohaldati kolme valimisse kuuluva individuaalse kohtlemise kriteeriumidele vastava äriühingu dumpingumarginaalide kaalutud keskmist.

(33)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse Hiinast pärit importi käsitlevas dumpinguvastases uurimises normaalväärtus kindlaks vastavalt artikli 2 punktidele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud tingimustele.

(34)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(35)

Käesolevas uurimises andsid 21 Hiina eksportivat tootjat endast teada ning taotlesid turumajanduslikku kohtlemist algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c alusel. Analüüsiti iga üksikut turumajandusliku kohtlemise taotlust. Arvestades vaatlusaluste äriühingute suurt arvu, viidi kohapealne kontroll läbi ainult seitsme äriühingu valdustes. Ülejäänud äriühingute puhul viidi läbi esitatud andmete üksikasjalik uurimine ning kui nende esitatud andmed olid puudulikud või ebaselged, toimus asjaomaste äriühingutega põhjalik kirjavahetus. Kui vaatlusaluse toote tootmise ja/või (omamaise või eksport)müügiga tegeleb taotleja tütarettevõte või muu taotlejaga seotud Hiina äriühing, paluti ka seotud osapoolel täita turumajandusliku kohtlemise taotluse vorm. Turumajanduslikku kohtlemist saab kohaldada ainult siis, kui kõik sidusettevõtted vastavad eespool sätestatud tingimustele.

(36)

Mis puudutab äriühinguid, kus viidi läbi kohapealne kontroll, siis tehti uurimise käigus kindlaks, et seitsmest Hiina eksportivast tootjast üks täitis kõik turumajandusliku kohtlemise kohaldamiseks vajalikud tingimused. Ülejäänud kuus taotlust tuli alltoodud tabelis esitatud põhjustel tagasi lükata.

(37)

Ülejäänud 14 äriühingu osas näitas individuaalsete äriühingute analüüs, et kümne äriühingu suhtes ei ole turumajanduslikku kohtlemist võimalik kohaldada. Neist kümnest äriühingust kolm ei näidanud uurimises üles piisavat koostöövalmidust, kuna jätsid nõutud teabe õigeaegselt esitamata või kuna oli tegemist müügiettevõttega, millega seotud tootmisettevõtted ei teinud koostööd. Seitsme äriühingu kohta neist kümnest on alltoodud tabelis samuti esitatud täitmata jäetud kriteeriumid. Ülejäänud 4 äriühingut suutsid edukalt tõestada, et nad vastavad viiele asjaomasele turumajandusliku kohtlemise kriteeriumile.

(38)

Järgmises tabelis on esitatud kokkuvõte otsustest nende äriühingute kohta, mille suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata, arvestades algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud viit kriteeriumi. Tuleks märkida, et kuigi äriühing nr 3 vastas igale kriteeriumile üksikult võttes, ei saa tema suhtes kohaldada turumajanduslikku kohtlemist korporatiivsete suhete tõttu allpool nimetatud äriühingutega nr 1 ja nr 2, mis ei täitnud kõiki turumajandusliku kohtlemise kriteeriumeid.

(39)

Selle alusel kohaldati turumajanduslikku kohtlemist järgmistele Hiinas asuvatele eksportivatele tootjatele:

(40)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt on võimalik kehtestada artikli 2 lõike 7 reguleerimisalasse kuuluvate riikide suhtes kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad tõendada, et nad vastavad kõigile algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumitele, mille alusel kohaldatakse individuaalset kohtlemist.

(41)

Mainitud 21 eksportivat tootjat, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid juhul, kui neile turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, ka individuaalset kohtlemist. Lisaks taotlesid veel kolm eksportivat tootjat ainult individuaalset kohtlemist.

(42)

Esiteks, mis puudutab 16 äriühingut, mis taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, kuid millele seda ei võimaldatud, siis nendest viis äriühingut vastas algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise kõigile nõuetele. Mis puutub muudesse äriühingutesse, siis 3 äriühingut ei osalenud uurimises nõuetekohaselt: nad kas ei esitanud õigeks ajaks küsitud teavet või oli nende puhul tegemist kaubandusettevõttega ja seotud tootmisettevõtted ei teinud koostööd, nagu on juba eespool põhjenduses 37 osutatud.

(43)

8 ülejäänud äriühingut, mis taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, kuid mille suhtes seda ei kohaldatud, ei täitnud kriteeriumit, mis on sätestatud algmääruse artikli 9 lõike 5 punkti c esimeses lauses. Selle tulemusena ei saa nende äriühingute suhtes individuaalset kohtlemist kohaldada.

(44)

Teiseks, üksnes individuaalset kohtlemist taotlenud kolmest äriühingust kaks loobus koostööst menetluse varases järgus. Leiti, et kolmas taotleja on kaubandusettevõte ja temaga seotud tootmisettevõtted ei teinud koostööd. Nendele kolmele äriühingule ei saa individuaalset kohtlemist võimaldada.

(45)

Seetõttu leitakse, et individuaalset kohtlemist tuleks võimaldada järgmisele 5 äriühingule:

(46)

Mitmed eksportivad tootjad vaidlustasid turumajandusliku/individuaalse kohtlemise suhtes tehtud otsused. Siiski ei esitanud need isikud uut teavet, mis viiks teistsuguste järeldusteni. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(47)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks, kas kõnealuse eksportiva tootja omamaine kogumüük oli tüüpiline, võrrelduna kogu tema eksportmüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 loeti samasuguse toote omamaist müüki tüüpiliseks, kui müügi kogumaht vastas vähemalt 5 %le vaatlusaluse toote ühendusse eksporditud müügimahust.

(48)

Mainitud 21 eksportivat tootjat, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid juhul, kui neile turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, ka individuaalset kohtlemist.

(49)

Sellest tulenevalt arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 selliselt, et eksporditud liikide eksportija kantud tootmiskuludele liideti põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal. Kuna antud juhul ei kohaldata Hiinas ühegi teise äriühingu suhtes turumajanduslikku kohtlemist, otsustati kasutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c võrdlusriigi müügi-, üld- ja halduskulusid ning kindlaksmääratud kasumit. Enne seda kontrollis komisjon, et sel viisil saadud kasum oleks põhjendatud ja ei ületaks selle tootja omamaise müügi realiseeritud kasumit, kelle suhtes kohaldatakse turumajanduslikku kohtlemist.

(50)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 määrati normaalväärtus äriühingute puhul, mille suhtes ei olnud võimalik kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse põhjal. Algatamisteates esitas komisjon oma kavatsuse kasutada Hiina jaoks normaalväärtuse määramisel asjakohase võrdlusriigina Norrat ning huvitatud isikutel paluti esitada selle kohta oma arvamus. Mõned Hiina eksportivad tootjad ja ühenduse importijad olid sellele ettepanekule vastu ja andsid põhjendatud selgitusi selle kohta, et Norra ei ole sobiv võrdlusriik ja et selle asemel tuleks valida India. Pärast uurimist leidsid komisjoni talitused, et toote liikide mitmekesisuse, omamaise müügimahu, siseturu konkurentsi, tooraine kättesaadavuse ja tootmisprotsessi tõttu on India tõepoolest Hiina jaoks sobivam võrdlusriik kui Norra. Kõiki huvitatud isikuid teavitati kõnealusest otsusest ja ükski pool ei esitanud vastuväiteid. Komisjon otsis ja leidis ühe täielikku koostööd tegeva tootja Indiast.

(51)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a põhjal määrati normaalväärtus eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, turumajandusliku kolmanda riigi tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal, s.t. võttes aluseks makstud või makstavad hinnad India siseturul. Tehti kindlaks, et need tehingud (i) olid tehtud tavapärase kaubandustegevuse käigus ja (ii) olid representatiivsed, lähtudes põhjenduses 47 kirjeldatud metoodikast. Uurimise käigus ilmnesid teatavad erinevused India ja Hiina tootjate tootmisprotsessi vahel, kuna viimased ei kasuta nii keerukaid seadmeid ja tarbivad vähem energiat. Seetõttu vähendati India omamaiseid müügihindu neid erinevusi peegeldava summa võrra. Vajadusel neid hindu kohandati, et tagada õige võrdlus tooteliikidega, mida Hiina vaatlusalused tootjad ekspordivad ühendusse.

(52)

Selle tulemusena saadi normaalväärtuseks koostööd tegeva India tootja sõltumatutele klientidele kehtiva omamaise müügi hinna kaalutud keskmine.

(53)

Neil juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal. Seda tehti kolme valimisse kuuluva äriühingu puhul, millele võimaldati individuaalset kohtlemist.

(54)

Juhul kui müük ühendusse toimus sidusimportija vahendusel, määrati ekspordihind kindlaks kõnealuse sidusimportija esimestele sõltumatutele klientidele määratud edasimüügihinna alusel. Kõiki importimise ja edasimüügi vahel kõnealuse sidusimportija kantud kulusid, kaasa arvatud müügi-, üld- ja halduskulusid ning põhjendatud kasumimarginaali korrigeeriti. Seda meetodit kohaldati nii selle ettevõtte suhtes, millele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, kui ka kolme valimisse kuuluva ettevõtte suhtes, kellele turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist ei võimaldatud.

(55)

Normaalväärtust ja ekspordihindasid võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohased kohandused tehti transpordi- ja kindlustus-, krediidi-, vahendus- ja pangakulude osas kõikidel juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks ja täpseks ning neid kinnitasid kontrollitud tõendid.

(56)

Leiti, et ekspordimüügi puhul tagastati madalama tasemega käibemaks kui omamaise müügi puhul. Seda erinevust arvesse võttes kohandati ekspordihindu ekspordi ja omamaise müügi tagastatud käibemaksu tasemete erinevuste põhjal, st 2 % aastal 2003 ja 4 % aastal 2004.

(57)

Ainsa valimisse kuuluva äriühingu puhul, millele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, võrreldi iga vaatlusaluse ühendusse eksporditud toote liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11.

(58)

Neile 4le äriühingule, millele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, kuid kes ei kuulunud valimisse, määrati eespool nimetatud valimisse kuuluva äriühingu suhtes kehtestatud dumpingumarginaal vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6.

(59)

Kolme valimisse kuuluva äriühingu puhul, millele võimaldati individuaalset kohtlemist, võrreldi võrdlusriigi suhtes kehtestatud kaalutud keskmist normaalväärtust ühendusse suunatud ekspordi kaalutud keskmise hinnaga kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11.

(60)

Nende 2 äriühingu puhul, mis ei kuulunud valimisse ja millele võimaldati individuaalset kohtlemist, määrati dumpingumarginaal nende äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmise dumpingumarginaali alusel, mis kuulusid eespool nimetatud valimisse ja millele võimaldati individuaalset kohtlemist.

(61)

Selle põhjal on individuaalsed dumpingumarginaalid väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata:

(62)

Kõigi ülejäänud eksportijate suhtes kohaldatava üleriigilise dumpingumarginaali arvutamiseks tegi komisjon kõigepealt kindlaks koostöö taseme. Selleks arvutati järgmine suhtarv. Lugeja on nende koostööd tegevate äriühingute ühendusse suunatud ekspordi maht, mille suhtes ei kohaldata ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist. Nimetaja on Eurostati andmetel põhinev Hiinast ühendusse tuleva ekspordi kogumaht, millest lahutatakse nende äriühingute ekspordimahud, mille suhtes kohaldatakse turumajanduslikku ja individuaalset kohtlemist. Selle alusel tehti kindlaks, et koostöö tase oli 22 %, mida loetakse madalaks tasemeks isegi vaatlusaluse toote killustunud tööstusharu puhul.

(63)

Üleriigiline dumpingumarginaal teiste eksportivate tootjate ekspordimahu suhtes määrati kindlaks järgmiselt:

(64)

Koostööst hoidunud äriühingute ekspordimahu dumpingu tase määrati valimisse kuuluvate eksportivate tootjate, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist ega individuaalset kohtlemist, suhtes kehtestatud kahe kõige kõrgema marginaaliga tootekategooria alusel.

(65)

Koostööd teinud äriühingutele, mille suhtes ei kohaldata ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, leitakse arvutuste tegemiseks mõtteline individuaalne marginaal vastavalt põhjenduses 54 sätestatud metoodikale.

(66)

Üleriigiline dumpingumarginaal arvutati eespool nimetatud mõtteliste individuaalsete marginaalide alusel, kasutades kaalufaktorina mõlema eksportijate rühma (koostööd teinute ja koostööst hoidunute) CIF-hinda.

(67)

Selle põhjal määrati üleriigiliseks dumpingumääraks 47,8 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata.

(68)

Uurimise käigus leiti, et valandeid on tootnud 4 kaebuse esitanud ühenduse tootjat, kes kuulusid valimisse, ja 5 kaebust toetavat muud ühenduse tootjat.

(69)

Kaebuse esitanud ühenduse tootjad koos kaebust toetavate ühenduse tootjatega, kes vastasid valimi moodustamiseks koostatud küsimustikule ja tegid uurimises koostööd, annavad üle 60 % ühenduse samasuguse toote toodangust. Seega moodustavad need tootjad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(70)

Üks kaebuse esitanud äriühing lõpetas koostöö kohe pärast uurimise algust. Teine valimisse valitud äriühing esitas oma vastused ettenähtud ajast hiljem. Üks kaebust toetav ettevõte loobus oma toetusest kohe pärast uurimise algust. Seetõttu jäeti mainitud kolm äriühingut ühenduse tootmisharu määratlusest välja.

(71)

Teatavad isikud väitsid, et kaks peamist kaebuse esitanud äriühingut tuleks ühenduse tootmisharu määratlusest välja jätta, kuna need impordivad suurel hulgal Hiinast pärit valandeid. Seoses sellega tuleks esmalt märkida, et ehkki tavaliselt on dumpingu eest kaitstud või sellest kasu saavad ühenduse tootjad tõepoolest ühenduse tootmisharu määratlusest välja jäetud, ei tehta seda siis, kui ühenduse tootjad olid allalöödud hinna tõttu ühenduse turul sunnitud ajutiselt ja väga piiratud mahus importima. Mainitud kahe äriühingu koguimport moodustas nende kogutoodangust vähem kui 3,5 % ning see piirdus teatavate ühenduse piirkondadega, kus Hiina dumpinguhinnaga impordi mõju oli eriti tugev. Arvestades, et kõnealused kogused on väga väiksed, saab mainitud kaht ühenduse tootjat pidada kuuluvaks ühenduse tootmisharu määratluse alla algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(72)

Pidades silmas asjaolu, et ühenduse tootmisharu puhul on kasutatud väljavõttelist uuringut, on kahju hinnatud kogutud teabe põhjal. Tootmise, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise, tootlikkuse, müügi, turuosa, tööhõive ja kasvu suundumusi hinnati ühenduse tootmisharu tasemel. Kõigilt koostööd tegevatelt ühenduse tootjatelt küsiti sellekohast lisateavet küsimustike kaudu, mis saadeti kõigile koostööd tegevatele ühenduse tootjatele, kes ei kuulunud valimisse. Kokku vastas viis valimisse mittekuuluvat äriühingut ja nendelt saadud teavet on arvestatud. Ülejäänud jäeti menetlusest välja, sest nad ei teinud koostööd. Hindade ja tasuvuse, rahakäibe, kapitali kaasamise võime ja investeeringute, varude, investeeringutasuvuse ja palkade suundumusi analüüsiti valimisse kuuluvatelt ühenduse tootjatelt kogutud teabe alusel.

(73)

Kahju analüüs on näidanud, et dumpinguhinnaga impordi maht ei olnud ühenduse turu piires ühtlane. Neljateistkümnes liikmesriigis oli dumpinguhinnaga impordi maht suur, kuid Prantsusmaa turgu ei olnud dumpinguhinnaga importi seni suunatud. Samal ajal mõjutas kahe valimisse kuuluva Prantsusmaa tootja kaal ühenduse tootmisharu üldist olukorda eriti tugevalt, kuna nende valandite toodang ja müük Prantsusmaal moodustas keskmiselt 36 % ühenduse tootmisharu toodangu ja müügi kogumahust. Kirjeldatud olukorda arvestades peeti asjakohaseks koos ühenduse tootmisharule tervikuna tekitatava kahju analüüsiga esitada analüüs märklauaks oleva ühenduse turu (st ilma Prantsusmaata – EL-14) teatavate näitajate suundumuste kohta.

(74)

Valandite nähtav tarbimine ühenduses tehti kindlaks koostööd tegevate tootjate toodangunäitajate ja muude ühenduse tootjate toodangu alusel, lisades impordi ja arvates maha ekspordi, kasutades Eurostatilt saadud andmeid ja kaebuse esitajate antud teavet iga liikmesriigi turu suuruse ja selle arengu kohta vaatlusaluse perioodi jooksul.

(75)

Eespool toodu alusel on valandite nähtav tarbimine ühenduse turul jäänud üsna stabiilseks ligikaudu 580 tuhande tonniga vaatlusaluse perioodi jooksul; erandiks on aasta 2002, mil toimus väike langus. Valandite turg sõltub nõudmisest, mida mõjutab kõikumine kanalisatsiooni- või veesektoris, mis sõltub üldisest majanduslikust arengust igas liikmesriigis.

(76)

Vaatlusaluse toote Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu leidmiseks arvati Eurostati näitajatest maha mittedumpinguhinnaga import. Dumpinguhinnaga impordi maht suurenes 122 511 tonnilt 2000. aastal 179 755 tonnini uurimisperioodi jooksul, mis vastab 47 % järsule suurenemisele.

(77)

Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi osa ühenduse turust 21,0 %lt 2000. aastal 31,1 %ni uurimisperioodil. Seetõttu on dumpinguhinnaga import vaatlusalusel perioodil oluliselt suurenenud nii absoluutses kui ka suhtelises arvestuses ühenduse tarbimise suhtes (üle 10 protsendipunkti).

(78)

Nähtav valandite tarbimine EL-14s tehti kindlaks samal alusel kui tarbimine ühenduses tervikuna, arvates maha tarbimise Prantsusmaal. Nähtav valandite tarbimine EL-14s püsis stabiilsena veidi üle 460 tuhande tonni kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(79)

Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi mahu leidmiseks arvati Eurostati Hiinast pärit impordi kogumahu näitajatest maha mittedumpinguhinnaga impordi maht ja Prantsusmaa impordimaht. Leiti, et viimane mahaarvamine on piisav EL-14sse suunduva dumpinguhinnaga impordi korrektseks kajastamiseks, sest vastavalt kaebuse esitanud tootjate esitatud teabele ei ole Prantsusmaa turule ilmunud olulise mahuga dumpinguhinnaga importi. Dumpinguhinnaga impordi maht suurenes 2000. aasta 119 818 tonnilt 171 946 tonnile uurimisperioodil, mis vastab 44 % järsule suurenemisele.

(80)

Vaatlusalusel perioodil suurenes dumpinguhinnaga impordi osakaal Hiinast EL-14 turul 25,8 %lt 2000. aastal 37,2 %ni uurimisperioodil. Turuosa suurenemine on veidi suurem kui vaatlusalusel perioodil täheldatud turuosa suurenemine kogu ühenduse tasandil.

(81)

Teave vaatlusaluse impordi hindade kohta, mis põhines Eurostati andmetel impordimahu ja väärtuse kohta, näitas et 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal langesid Hiinast pärit impordi keskmised CIF-hinnad 11 %. Vähenemine oli eriti järsk 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

(82)

Hinna allalöömise taseme arvutamiseks uurimisperioodil võrreldi valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu tootjate müüdud samasuguse toote hindu koostööd tegevate eksportivate tootjate uurimisperioodil ühenduse turul sõltumatutele klientidele dumpinguhinnaga müüdud toote hindadega kaalutud keskmise netohinna (mahahindlused ja maksud maha arvatud) alusel valandi tooteliigi kohta. Ühenduse tootmisharu müügihindu korrigeeriti vastavalt tehasehindade tasemele. Kasutatud asjaomase impordi hinnad määrati kindlaks CIF-hindade põhjal, mida oli asjakohaselt kohandatud võtmaks arvesse tollimakse ja impordijärgseid kulusid.

(83)

Mõned koostööd tegevad importijad väitsid, et ühenduse tootjate vaatlusaluse toote müük avalike pakkumiste kaudu tuleks hinna allalöömise arvutamisest välja jätta, sest müük riigiasutustele võib sisaldada teenuseid ja garantiisid nagu ka teisi lisakulusid, mis muudab pakkumismenetluse kaudu müüdud toote tegelikult erinevaks tavalise kaubandusläbirääkimise kaudu müüdud tootest. Sellega seoses tuleks kõigepealt märkida, et selle väite kinnituseks ei esitatud tõendeid, mis näitaksid hindade erinevust olenevalt sellest, kas tegemist on pakkumismenetluse või muu kaubandusläbirääkimisega. Lisaks sellele moodustas valimisse kuuluvate koostööd tegevate ühenduse tootjate müük pakkumismenetluste kaudu uurimisperioodil väga väikese protsendi kogumahust, mistõttu ei saanud sellel olla olulist mõju hinna allalöömise arvutamisele. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(84)

Tooteliikide määratlemisel lähtuti peamiselt vaatlusaluse toote valmistamiseks kasutatud toormaterjalist (hallmalm või kõrgtugev malm betooniga või betoonita), kasutusalast (kaevukaaned või restkaevude restid), selle mõõtmetest ja erinevatest lisanditest ning selle vastavusest Euroopa standardile EN 124.

(85)

Võrdlus näitas, et uurimisperioodil müüdi ühenduses Hiinast pärit vaatlusaluseid tooteid ühenduse tootmisharu hindadest oluliselt madalamate hindadega: marginaal moodustas 31–60 % ühenduse tootmisharu hindadest.

(86)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 kontrollis komisjon kõiki asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid, mis olid 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal mõjutanud ühenduse tootmisharu olukorda.

(87)

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus kasvas veidi vaatlusalusel perioodil, mis oli tingitud pigem olemasoleva võimsuse ümberstruktureerimisest kui uutest investeeringutest. Samal perioodil vähendas ühenduse tootmisharu tootmist 7 protsendipunkti võrra ja tootmisvõimsuse rakendusastet rohkem kui 8 protsendipunkti võrra.

(88)

EL-14s registreeriti ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuses sarnane tõus kui ühenduse tasemel. Samas langes selle tootmine ja tootmisvõimsuse rakendamine järsult 14 protsendipunkti võrra.

(89)

Ühenduse tootmisharu vähendas müügimahtu 10 %, mille tulemusena vähenes tema turuosa vaatlusalusel perioodil 3,8 protsendipunkti võrra, samal ajal kui dumpinguhinnaga impordi maht suurenes 47 % ja selle turuosa 10,1 %.

(90)

Müügi märkimisväärse vähenemise (– 17 %) tõttu vaatlusalusel perioodil kaotas ühenduse tootmisharu EL-14s turuosast veelgi rohkem (5,4 %).

(91)

Tööhõive ühenduse tootmisharus vähenes vaatlusalusel perioodil 13 %. Ühenduse tootmisharu tootlikkus tonnides töötaja kohta aastas suurenes 133 tonnilt 2000. aastal 141 tonnini uurimisperioodil. Selline toodangu suurenemine töötaja kohta on peamiselt tingitud ühenduse tootmisharu pingutustest tootmist ratsionaliseerida ja toime tulla kasvava dumpinguhinnaga impordiga.

(92)

Veelgi järsemalt (16 %) vähenes vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu tööhõive EL-14s. Tootlikkus suurenes 132 tonnilt 2000. aastal 135 tonnini uurimisperioodil.

(93)

Ühenduse tootmisharu varude hulk suurenes vaatlusalusel perioodil 16 %. Varude kogunemine näitab, et müük langes kiiremini kui tootmine.

(94)

Valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu tootjate keskmine netomüügihind jäi sisuliselt samaks. See stabiilsus ei peegelda aga terasejääkide hinna märkimisväärset tõusu 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel (34 %); terasejäägid on peamine kuluartikkel vaatlusaluse toote tootmises. Siinkohal tuleb märkida, et iga muutus terasejääkide hinnas peegeldub koheselt vaatlusaluse toote tootmishinnas, kuna see on tootmisprotsessi põhisisend. Ühenduse tootmisharu ei saanud aga taolist hinnatõusu müügihindades kajastada, mis oleks olnud ootuspärane, kui poleks olnud dumpinguhinnaga impordi survet ja arvestades, et teistest riikidest pärit impordi hinnad olid oluliselt kõrgemad kui Hiinast pärit impordi hinnad.

(95)

Samasugust stabiilsust täheldati ka ühenduse tootmisharu tootjate keskmises netomüügihinnas EL-14s.

(96)

Valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu tootjate kasum müügist ühenduse turul sõltumatutele klientidele langes enne maksude mahaarvamist 12,1 %lt 2000. aastal 9,9 %ni uurimisperioodil, näidates 18 % langust vaatlusalusel perioodil. Kuni 2002. aastani süvenes see langus veelgi. Pärast seda aga arenes kasumlikkus pigem positiivses suunas, näidates esmapilgul ühenduse tootmisharu võimet raskest finantsolukorrast toibuda. Siinkohal tuleb märkida, et sama trendi võis täheldada mitmetes näitajates, nagu tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine, tootlikkus ja müügimaht.

(97)

Kasumlikkus EL-14s langes 9,4 %lt 2000. aastal 5,3 %ni uurimisperioodil, näidates langust 44 indeksipunkti võrra vaatlusalusel perioodil. Kuigi pärast 2002. aastat oli areng positiivne, ei tõusnud kasumlikkus samasugusele tasemele nagu aastal 2000, mida peetakse seda tüüpi tootmise jaoks tavaliseks.

(98)

Valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu tootjate vaatlusaluse toote tootmisse tehtud investeeringute tase vähenes vaatlusalusel perioodil poole võrra, s.o 12 mln eurolt ligi 6 mln eurole.

(99)

Valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu tootjate investeeringute tasuvus, mis väljendab nende maksueelset tulu protsendina vaatlusaluse toote tootmises kasutatud vahendite keskmisest bilansilisest puhasväärtusest arvestusperioodi alguses ja lõpus, oli ajavahemikus 2000 kuni 2001 positiivne, peegeldades kasumiteenimise võime nõrgenemist. Pärast 2001. aastat paranes olukord sarnaselt kasumlikkusele 2003. aastal ja uurimisperioodil pärast mõningast halvenemist 2002. aastal.

(100)

Polnud mingeid viiteid sellele, et ühenduse tootmisharul tervikuna oleks olnud probleeme oma äritegevusele kapitali leidmisega.

(101)

Valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu tootjate netorahavoog äritegevusest vähenes vaatlusalusel perioodil.

(102)

Ka EL-14s vähenes vaatlusalusel perioodil valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu tootjate netorahavoog äritegevusest. See vähenemine, nagu ka netorahavoo vähenemine väljendatuna protsendina käibest (4 %) oli palju järsem kui ühenduse puhul tervikuna.

(103)

Vaatlusalusel perioodil suurenes keskmine palk töötaja kohta 9 %. Pärast stabiilset perioodi aastatel 2000 ja 2001 tõusid palgad 2002. aastal 2 % ja edasi 5 % ja 2 % 2003. aastal ja uurimisperioodil. Arvestades tööhõive vähenemist jäi valimisse kuuluvate ühenduse tootmisharu tootjate palgakulu tervikuna vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks.

(104)

Võttes arvesse Hiinast pärineva impordi mahtu ning hindu, on tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule märkimisväärne.

(105)

Ühenduse tootmisharu ei ole pidanud toibuma varasema kahjustava dumpingu mõjudest.

(106)

Eelpool nimetatud tegurite läbivaatamine näitab, et 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes järsult dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa. Täpsemalt suurenes selle maht vaatlusalusel perioodil 47 % ja turuosa kasvas uurimisperioodil ligikaudu 31 %ni. Dumpinguhinnaga import moodustas uurimisperioodil ligi 80 % vaatlusaluse toote koguimpordist ühendusse ja see lõi ühenduse tootmisharu müügihinnad oluliselt alla (kuni 60 %). Peale selle näitasid vaatlusalusel perioodil negatiivset arengut ka teised kahjunäitajad, nagu tootmine (– 7 %), tootmisvõimsuse rakendamine (– 10 %), müügimaht (– 10 %), investeeringud (– 49 %) ja tööhõive (– 13 %).

(107)

Samal ajal kaotas ühenduse tootmisharu turuosa. Tegelikult võitis vaatlusalune import vaatlusalusel perioodil juurde kolm korda suurema täiendava turuosa kui see, mille ühenduse tootmisharu kaotas. Sellega seoses võib põhjendatult järeldada, et Hiina import võttis lisaks ühenduse tootmisharu kaotatud turuosale üle ka turuosa teistelt Euroopa valukodadelt, mis kas lõpetasid tegevuse või muudeti importijateks/kaubandusettevõtjateks.

(108)

Üldine negatiivne pilt peegeldus ühenduse tootmisharu kasumlikkuses vaid osaliselt. Absoluutarvudes alanes kasum 18 %. Kasumlikkus (kasum protsendina müügitulust) vähenes 12,1 %lt 9,9 %le. Arvestades hindade olulist allalöömist, oleks võinud oodata veelgi suuremat kahju. Siiski ei anna kasumlikkus eraldi võetuna veel olukorrast täielikku ettekujutust.

(109)

Ühenduse tootmisharul tuli valida, kas võistelda Hiina impordiga hinnas või püüda hindu säilitada nende varasemal tasemel või selle lähedal. Hinnalangus, mida oleks vaja olnud selleks, et dumpinguhinnaga impordiga otseselt konkureerida, oleks selgelt ületanud langusmäära, mida ühenduse tootjad oleksid valmis kaaluma, kui nad soovivad kasumlikuks jääda. Ühenduse tootjad vähendasid küll mõningal määral hindu, kuid ei püüdnud jõuda dumpinguhinnaga impordi hinnatasemeni. Seega vähendasid nad toodangumahtu ja püüdsid mahu vähenemist kompenseerida kulude langetamisega. Sellest tulenevalt ei langenud kasum müügitulu protsendina nii järsult, kuid vähenesid müügimaht ja turuosa.

(110)

Lisaks näitas EL-14 olukorra eraldi analüüs, et suhteliselt kõrge kasumlikkus uurimisperioodil kogu ühenduse tasandil oli tingitud peamiselt teatud valimisse kuuluvate ettevõtete eriti edukast tegevusest ühe liikmesriigi turul – Prantsusmaal, kus dumpinguhinnaga impordi sissetung oli piiratud. Finantsolukord nendes valimisse kuuluvates ettevõtetes, kes tegutsevad EL-14 turgudel, kus dumpinguhinnaga impordi sissetung oli eriti suur, näitas selget negatiivset arengusuunda ja kasumlikkuse tase oli alla 6 %. Enamus kahjunäitajaid, nagu tootmine (– 14 %), tootmisvõimsuse rakendamine (– 14 %), müügimaht (– 17 %), investeeringud (– 56 %), tööhõive (– 16 %) ja rahavoog (– 45 %), näitasid EL-14s vaatlusalusel perioodil negatiivsemat arengut.

(111)

Ühenduse tootmisharu tervikuna kaotas turuosa vaatlusalusel perioodil sel ajal, mil dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa märkimisväärselt suurenesid. Seistes silmitsi dumpinguhinnaga impordi kasvava survega, otsustas ühenduse tootmisharu parandada tootlikkust töötajate arvu vähendamisega. Samal ajal tuli neil vähendada investeeringuid, mille tase langes järsult. See peegeldus teatavate näitajate arengus vaatlusalusel perioodil. Siiski arenesid kasumlikkus, nagu ka müük ja tootmine pärast järsku langust ajavahemikus 2000–2002 kuni uurimisperioodini pigem positiivselt. Esimese perioodi suhtes võib põhjendatult eeldada, et järjekindlalt kasvava dumpinguhinnaga impordi suurenev surve põhjustas ühenduse tootmisharu madalama aktiivsuse ja halvemad majandustulemused. Teise perioodi suhtes näitab nende näitajate paranemine ühenduse tootmisharu pingutusi toime tulla dumpinguhinnaga impordi negatiivsete mõjudega majanduslikule olukorrale lühemas perspektiivis, tõhustades tootmisvõimsuse rakendamist tootmisvahendite täiustamisega ning alandades tootmiskulusid investeeringute ja töötajate arvu vähendamisega. Sellest hoolimata ohustab see ühenduse tootmisharu majandusolukorda pikemas perspektiivis, sest ühenduse tootjad kaotavad turuosa ja loobuvad investeeringutest, mis on vajalikud pikaajalise tootlikkuse ja konkurentsivõime säilitamiseks või isegi parandamiseks.

(112)

Eelnevat silmas pidades ja vaatamata asjaolule, et Prantsusmaa turg on dumpinguhinnaga impordi agressiivsest survest siiani veel puutumata jäänud, võib järeldada, et ühenduse tootmisharule on tekitatud olulist kahju. Ühenduse tootmisharule on avaldatud tõsist hinnasurvet, vähenenud on müügimaht (– 10 %) ja turuosa (– 3,8 %) ning tootjad on olnud sunnitud vähendama toodangut (– 7 %). Ühenduse tootmisharu on säilitanud teatava kasumlikkuse, kuid mitte sellisel tasemel, mis võimaldaks pikaajalisi investeeringuid. Tootmisharu üldine olukord on tõsiselt halvenenud. Sellest lähtudes järeldatakse, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(113)

Järelduste tegemiseks ühenduse tootmisharu kantud kahju põhjuste kohta ja kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7, uuris komisjon kõigi teadaolevate tegurite ja nende tagajärgede mõju ühenduse tootmisharu olukorrale. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud samal ajal ühenduse tootmisharu kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(114)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid oluliselt Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht (47 %) ja turuosa (21,0 %lt 2000. aastal 31,1 %ni uurimisperioodil).

(115)

Dumpinguhinnaga impordi hinnatase jäi ühenduse tootmisharu hindadest madalamaks kogu vaatlusaluse perioodi vältel. Lisaks sellele avaldasid need survet ühenduse tootmisharule, mis oli sunnitud oma hinnad stabiilsed hoidma, vaatamata tooraine hinna olulisele tõusule. Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad lõid ühenduse tootmisharu hinnad oluliselt alla, kusjuures hinna allalöömismarginaal varieerus vahemikus 31–60 %. Sellega seoses tuleb märkida, et valandite turg on läbipaistev ja konkurentsile rajatud turg. Seega on hinna allalöömine sellisel turul kahjustav tegur, mis suunab kaubanduse ümber Hiina dumpinguhinnaga impordi poole.

(116)

Dumpinguhinnaga impordi mõjusid näitlikustab ka arvukate ühenduse tootjate otsus tootmine lõpetada ja minna üle valandite importimisele.

(117)

Ühenduse tootmisharu 2000. aasta ja uurimisperioodi vahel kaotatud turuosa (3,8 protsendipunkti) on Hiinast pärit dumpinguhinnaga import oma turuosa suurendamisega täielikult üle võtnud.

(118)

Ühenduse tootmisharu turuosa kaotus langeb kokku mitmete teiste negatiivsete arengutega tootmisharu üldises majandusseisus, mis väljenduvad tootmises, tootmisvõimsuse rakendamises, müügis, investeeringutes ja tööhõives.

(119)

Peale selle langes ühenduse tootmisharu kasumlikkus 12,1 %lt 2000. aastal 9,9 %ni uurimisperioodil. Need tegurid koos asjaoluga, et ühenduse tootmisharu ei saanud dumpinguhinnaga impordi surve tõttu tõsta oma hindu vastukaaluks tooraine hinna tõusule, on põhjuseks, miks ühenduse tootmisharu kandis kahju, vaatamata tootmise ratsionaliseerimisele ja tootlikkuse parandamisele. Dumpinguhinnaga impordi turuosa laienemine ja hindade langus langesid kokku järsu muutusega ühenduse tootmisharu olukorras.

(120)

Teatav hulk koostööd tegevaid importijaid väitis, et kuigi Hiinast pärit impordi kasvu otseseks põhjuseks oli kasvav nõudlus vaatlusaluse toote järele, oli turu üldine suundumus ühenduse tootmisharu jaoks negatiivne kahaneva valandite nõudluse tõttu telekommunikatsiooniturul 2002. aastal. Nimetatud turg oli kõrgseisus 2002. aastale eelneval perioodil, moonutades seega kahjuanalüüsi, kuna aastad 2000 ja 2001 olid antud valdkonnas erakordselt head. Pärast 2002. aastat on ühenduse tootmisharu tulemused paranenud, viidates toomisharu elujõulisemaks muutumisele.

(121)

Seoses sellega peaks eelkõige märkima, et uurimine ei tuvastanud kasvavat nõudlust, vaid näitas pigem ühtlast tarbimist vastandina pidevalt kasvavale impordile kogu vaatlusaluse perioodi vältel. Telekommunikatsioonituru mõju 2002. aastal ei avaldunud Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordis, mis jätkas dumpinguhindadega pidevat tõusu. Peale selle ei esitatud väite kinnituseks tõendeid. Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu kannatas vaatlusaluse perioodi vältel olulist kahju. Selle põhjal lükati eespool toodud väited tagasi.

(122)

Impordimahud muudest kolmandatest riikidest vähenesid 70 600 tonnilt 2000. aastal 49 000 tonnini uurimisperioodil, nende turuosa vähenes 12 %lt 2000. aastal 8,5 %le uurimisperioodil. Enamik sellest impordist oli pärit Poolast, Tšehhi Vabariigist ja Indiast. Vastavalt Eurostati andmetele oli kolmandatest riikidest pärit valandite keskmine hind märgatavalt kõrgem vastavatest Hiinast pärit importtoodete dumpinguhindadest (2000. aastal oli erinevus 12 % ning see suurenes 55 %ni uurimisperioodil). Lisaks kasvasid muudest maadest pärit toodete hinnad vaatlusaluse perioodi jooksul keskmiselt 16 %. Seega ei saanud kõnealune import ühenduse tootmisharu kahjustada.

(123)

Teised ühenduse tootjad hoidsid tootmis- ja müügimahtude osas uurimisperioodil ligikaudu 18,5 % turuosa. Vaatlusaluse perioodi jooksul on nende müügimaht järsult vähenenud (21 %) ning nad on kaotanud olulise turuosa (4,9 protsendipunkti). Ei leitud tõendeid selle kohta, et teiste ühenduse tootjate hinnad oleksid olnud madalamad kui koostööd teinud ühenduse tootmisharul. Seetõttu võib põhjendatult järeldada, et teiste ühenduse tootjate valmistatud ja müüdud tooted ei ole ühenduse tootmisharu oluliselt kahjustanud.

(124)

Huvitatud isikud ei tõstnud uurimise käigus esile ega määratlenud teisi tegureid, mis oleksid võinud samal ajal põhjustada kahju ühenduse tootmisharule.

(125)

Ühenduse tootmisharu ohualdis olukord langes kokku Hiinast pärit impordi järsu tõusuga ning märkimisväärse hindade allalöömisega kõnealuse impordi poolt.

(126)

Võttes arvesse kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa kahanemist vaatlusalusel perioodil ning fakti, et kõnealuste toodete keskmine hind oli uurimisperioodil dumpinguhinnaga impordist märgatavalt kõrgem, järeldati, et tõenäoliselt ei kujuta nimetatud tegurid mingit ohtu ühenduse tootmisharu olukorrale.

(127)

Seepärast leitakse, et Hiinast pärinev dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(128)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuris komisjon, kas dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, näiteks ühenduse tootmisharu, importijate, müüjate ja vaatlusaluse toote kasutajate huvide kontrollimisel.

(129)

Et hinnata ühenduse huve, uurimiskomisjon, milline on dumpinguvastaste meetmete kehtestamise või mittekehtestamise tõenäoline mõju asjaomastele ettevõtjatele. Lisaks ühenduse tootjatele ja importijatele palus komisjon teavet kõigilt teadaolevatelt huvitatud isikutelt, näiteks kasutajate ja tarbijate ühendustelt.

(130)

Ühenduse tootmisharu koosneb nii suurtest, väikestest kui keskmise suurusega ettevõtetest.

(131)

Eeldatavalt aitab meetmete rakendamine vältida täiendavaid moonutusi turul ja hindade jätkuvat alanemist. See aitaks ühenduse tootmisharul taastada kaotatud turuosa, müümata samal ajal tooteid alla omahinna, mis suurenenud tootlikkuse tõttu viib omakorda madalama ühikuhinnani. Kokkuvõttes eeldatakse, et ühikuhinna alanemine (tootmisvõimsuse kasvu ja seega suurenenud tootlikkuse tõttu) ning mingil määral ka väike hinnatõus on peamised tegurid, mis võimaldavad ühenduse tootmisharul parandada oma finantsolukorda ilma tarbijaturgu moonutamata.

(132)

Kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et ühenduse toomisharu finantsolukord areneb jätkuvalt negatiivses suunas. Ühenduse tootmisharu olukorra muutus oli eriti märgatav uurimisperioodil, kui hindade languse tõttu tulud vähenesid ja turuosa kahanes. Vähenevaid tulusid silmas pidades on tõenäoline, et ühenduse tootmisharu olukord halveneks meetmete puudumise korral veelgi. Lõpptulemusena viib see kärbeteni tootmises ja edasiste tootmisrajatiste sulgemiseni, mis omakorda ohustab tööhõivet ja investeeringuid ühenduses.

(133)

Seetõttu jõuti järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldab ühenduse tootmisharul kahjustavast dumpingust toibuda.

(134)

Nagu märgitakse põhjenduses 11, esitasid 15 äriühingut selleks määratud aja jooksul teabe, mida algatamisteates nõuti valimi moodustamiseks. Nende äriühingute hulgast moodustati nelja importijat hõlmav representatiivne valim. Kõigile neljale saadeti küsimustikud.

(135)

Neljast valimisse kuuluvast äriühingust üks ei vastanud küsimustikule ja arvati seega menetlusest välja. Kõik teised valitud äriühingud saatsid täielikud küsimustiku vastused. Nende äriühingute import moodustas 19 % kogu Hiinast pärit valandite impordi kogumahust uurimisperioodil.

(136)

Teatav hulk koostööd tegevaid importijaid väitis, et üks valimisse kuuluv äriühing ei oleks tohtinud olla valitud, kuna see on teise äriühingu (mis on väidetavalt ühe kaebuse esitanud äriühingu suurim üksikklient ning tarnija) tütarettevõte. Kõnealust väidetavat suhet peeti piisavaks, et eemaldada see importija valimist, kuna siin on tegemist huvide konfliktiga. Sellega seoses tuleb märkida, et väidetav suhe importija ja kaebuse esitanud äriühingu vahel piirdub sõltumatute ettevõtjate kaubandussuhtega ja seega ei kujuta endast huvide konflikti. Peale selle ei põhjendatud väidet. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(137)

Lisaks väideti, et meetmete kehtestamine avaldab tõenäoliselt mõju ühenduse töötleva tööstuse ning importijate tööhõivele. Väideti, et kuna viimastel ei ole mingeid vahendeid tulemaks toime maksudega, peaksid nad viivitamata tegevuse lõpetama ning personali vallandama. Lisaks viidati oluliselt kasvavale nõudlusele ühenduse sees, võttes eriti arvesse 10 uut liikmesriiki, mis kiirelt arenedes kasvatavad seda veelgi. Sellega seoses võib meetmete kehtestamine viia tarnedefitsiidini Euroopa turul ja seega suure hinnatõusuni. Ühenduse tootjatel avaneks seega märkimisväärse konkurentsi puudumisel vaba võimalus turgu kontrollida.

(138)

Väide meetmete negatiivsest mõjust ühenduse töötleva tööstuse ja importijate tööhõivele ei olnud põhjendatud. Kui rääkida negatiivsest mõjust ühenduse kasutajatele, siis, nagu allpool märgitud (154), ükski kasutaja ega kasutajate ühendus endast menetluse raames ei teatanud. Mis puudutab negatiivset mõju importijatele, siis vastupidiselt väidetele kinnitab nende tugev positsioon ühenduse turul pigem kindlat ja elujõulist kui nõrka seisundit. Lisaks tuleb märkida, et kui tollimaks importijatele mõju ei avaldaks, muutuks kehtetuks meetmete kehtestamise peamine põhjus, milleks on taastada võrdsed võimalused dumpingut kasutavate ettevõtjate poolt moonutatud turul. Seoses tarnedefitsiidiga, mida kümne uue liikmesriigi kasvav nõudlus võib väidetavalt kaasa tuua, tuleb esiteks märkida, et ühenduse tootmisharu ei tööta täisvõimsusel ja seega saab defitsiiti katta tootmisvõimsuse suurendamise ja varude vähendamisega. Lisaks varustab teatavate uute liikmesriikide toodang koos kolmandatest riikidest pärit impordiga turgu mõistlike hindadega toodetega, aidates kaasa läbipaistva ja konkurentsivõimelise keskkonna arengule.

(139)

Seetõttu võib järeldada, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine sõltumatute importijate/ettevõtjate suhtes ei too kaasa märkimisväärseid muutusi.

(140)

Ükski kasutajate ega tarbijate ühendus endast algatamisteates ettenähtud aja jooksul teada ei andnud. Arvestades nimetatud osapoolte koostööst keeldumist võib järeldada, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei mõjuta põhjendamatult nende olukorda.

(141)

Võttes arvesse võimalike meetmete mõju konkurentsile ühenduses näib, et asjaomased eksportivad tootjad saavad oma tugeva seisundi tõttu turul jätkata valandite müüki (ehkki hindadega, mis ei kujuta olulise kahju ohtu ühenduse tootmisharule). Ühendusesiseste tootjate suur hulk ja import kolmandatest riikidest kindlustab, et kasutajad ja jaemüüjad võivad jätkuvalt valida suure hulga mõistliku hinnaga valandeid pakkuvate tarnijate vahel. Teatav hulk koostööd tegevaid importijaid väitis, et ühenduse tootmisharu ei ole konkurentsivõimeline ning seda iseloomustavad kohalikud ja piirkondlikud turud, millel domineerivad monopolid/duopolid. Nad väitsid, et ühele ühenduse koostööd tegevaist tootjatest on varem tehtud etteheiteid, kuna ta kuritarvitas oma valitsevat positsiooni turul, et takistada vaatlusaluse toote pääsu Prantsusmaa turule.

(142)

Seoses sellega tuleb märkida, et väidet, nagu domineeriksid kohalikel ja piirkondlikel turgudel monopolid/duopolid, ei kinnitatud tõenditega ja seega lükati nimetatud väide tagasi. Mis puudutab otsust valitseva seisundi kuritarvitamise kohta, siis see viitab varasemale olukorrale, mis jääb väljapoole vaatlusalust perioodi, ning tootele, mis ei ole käesolevas uurimises vaatlusalune toode. Hilisem vaatlusaluse perioodi jooksul tehtud otsus kaebuse osas, mille importija esitas sama tootja vastu seoses tema konkurentsivastase tegevusega Prantsusmaa turul, ei mõistnud tootjat hukka ning menetlus lõpetati. Selle põhjal lükati eespool toodud väide tagasi.

(143)

Seega on turul oluline hulk osalejaid, mis peaks suutma nõudlust rahuldada. Eespool toodu põhjal võib väita, et tõenäoliselt säilib tugev konkurents ka pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist.

(144)

Eelöeldut arvestades võib teha järelduse, et kaalukad põhjused meetmete kehtestamata jätmiseks käesoleval juhul puuduvad ning et meetmete kohaldamine oleks kooskõlas ühenduse huvidega.

(145)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks ühenduse tootmisharule edasist kahju.

(146)

Sel põhjusel võrreldi kõigepealt impordihindu ühenduse tootmisharu hindadega, tegemata kohandusi piisava kasumimarginaali arvessevõtmiseks. Võrdlus hõlmas võrreldavaid tooteliike. Vahet väljendati protsendimäärana vastavast ekspordikäibest. Analüüs näitas, et kõikide eksportivate tootjate marginaalid olid kõrgemad nende dumpingumarginaalidest. Seega leiti, et madalama tollimaksu reegli kohaldamiseks ei ole vaja kindlaks määrata kasumimarginaali, mille ühenduse tootmisharu oleks saavutanud ilma dumpinguhinnaga impordita, kuna vastav kahjumarginaal oleks olnud kõrgem dumpingumarginaalist.

(147)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks Hiinast pärit valandite impordi suhtes kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks kindlaksmääratud dumpingumarginaali tasemel, kuna see oleks igal juhul madalam kui kahjumarginaal.

(148)

Käesolevas määruses nimetatud turumajandusliku staatusega äriühingute individuaalne dumpinguvastase tollimaksu määr määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldab see olukorda, mis uurimise käigus nimetatud äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes toodete impordi puhul, mis on pärit Hiinast ning toodetud nimetatud äriühingute, seega mainitud konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine, käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib üleriigiline tollimaksumäär.

(149)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ettenähtud dumpinguvastast tollimaksumäära (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kõikide vajalike andmetega, näidates eelkõige ära nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nimetatud äriühingute (kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimakse) loetelu.

(150)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi, kehtestatakse järgmised dumpinguvastased tollimaksumäärad:

(151)

Kõikidele asjaosalistele teatati peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist. Lisaks sellele anti neile võimalus kindlaksmääratud aja jooksul pärast kõnealust teavitamist esitada oma märkused. Asjaosaliste esitatud suulised ja kirjalikud seisukohad vaadati nõuetekohaselt läbi ja vajadusel tehti järeldustes vastavad muudatused. Kõikidele asjaosaliste esitatud seisukohtadele anti üksikasjalikud vastused.

(152)

Neli eksportivat tootjat, kelle suhtes kohaldatakse individuaalset kohtlemist, andsid mõista, et soovivad pakkuda hinnakohustust, kuid jätsid piisavalt põhjendatud kohustusepakkumise algmääruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul siiski esitamata. Seega ei saanud komisjon vastu võtta ühtki kohustusepakkumist. Arvestades küsimuse keerukust kõnealuste ettevõtete jaoks (mis on peamiselt väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted) ja asjaolu, et lõplikele järeldustele ei eelnenud esialgseid järeldusi, leiab nõukogu siiski, et erandkorras tuleks neil lubada kohustusepakkumised lõplikult vormistada mainitud tähtajast hiljem.

(153)

Hiina ametiasutused palusid, et lisaks eelmises põhjenduses mainitud neljale eksportivale tootjale leitaks sarnane lahendus ka arvukate koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate jaoks, keda menetlus mõjutab. Kui pärast vastavasisulisi arutelusid leitakse, et meetmete vormi tuleks muuta muul viisil kui hinnakohustuste vastuvõtmisega, korraldatakse võimalikult kiiresti vahepealne läbivaatamine,

29.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 199/28

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

29.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 199/30

(1)

Komisjoni määruse (EMÜ) nr 1722/93 (2) artikli 9 lõike 2 esimese lõigu (nagu seda on muudetud määruse (EÜ) nr 1548/2004 artikli 1 lõikega 4) eesti-, hispaania-, hollandi-, itaalia-, kreeka-, leedu-, läti-, portugali-, rootsi- ja soomekeelse versiooni teises lauses on viga.

(2)

Väärate tõlgenduste vältimiseks ning määruses (EMÜ) nr 1722/93 sätestatud meetmete täpse kohaldamise tagamiseks tuleks see viga parandada.

(3)

Kuna kõnealune parandus ei too mõnedele tootjatele teistega võrreldes kaasa ebasoodsaid või diskrimineerivaid tagajärgi, tuleks seda kohaldada alates määruse (EÜ) nr 1548/2004 jõustumise kuupäevast.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

29.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 199/31

(1)

Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) (1) artikli 27 lõikes 3 on sätestatud, et iga füüsiline või juriidiline isik või isikute rühm, kes on valmistanud veini, peab tarnima kõik veinivalmistamise kõrvalsaadused destilleerimiseks.

(2)

Komisjoni 25. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1623/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas, (2) on ette nähtud destilleerimiskohustuse rakenduseeskirjad ja kõnealuse määruse artiklis 49 mõned erandid sellest kohustusest.

(3)

Ungari on võtnud meetmed kõnealuse destilleerimiskohustuse täitmiseks, kuid veinivalmistamise kõrvalsaadusi töötlevate piiritusetehaste ehitamine on viibinud. Seetõttu destilleeritakse ainult osa veiniaasta 2004–2005 kõrvalsaadustest veiniaastal 2005–2006. Piiritusetehaste olemasolev võimsus ei ole aga piisav selleks, et destilleerida mõlema veiniaasta kõrvalsaadused üheaegselt.

(4)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1990/2004 (3) lubatakse Ungaril vabastada veiniaastal 2004–2005 mõned tootjakategooriad veinivalmistamise kõrvalsaaduste destilleerimise kohustusest. Eespool kirjeldatud olukorda silmas pidades tuleks seda luba pikendada veiniaastani 2005–2006.

(5)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1990/2004 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

29.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 199/32

(1)

Mitmetes liikmesriikides esineb tõsiseid raskusi määruse (EÜ) nr 1493/1999 ebaseadusliku istutustegevuse reguleerimise korda käsitlevate sätete artikli 2 lõike 3 kohaldamisel. Need raskused hõlmavad eelkõige kuupäeva, millest alates tuleb seda korda rakendada. Erandi kehtestamist reguleerivate eri sätete kohaldamine toob kaasa tõsise ja keerulise halduskoormuse, eelkõige kontrolli ja karistuste osas.

(2)

Nende probleemide lahendamiseks tuleb muuta ebaseaduslike istanduste reguleerimiseks ettenähtud sätteid. Kuni asjakohase ettepaneku esitamiseni nõukogule ning tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks komisjoni määrusega (EÜ) nr 1227/2000 (2) ettenähtud menetluse lõpetamise tähtaega lõplikult pikendada 31. detsembrini 2007.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1227/2000 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

29.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 199/33

(1)

Nõukogu 8. aprilli 2003. aasta otsusega 2003/286/EÜ protokolli sõlmimise kohta, millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bulgaaria Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse poolte vaheliste läbirääkimiste tulemusi uute vastastikuste põllumajandussoodustuste osas, (2) on ette nähtud soodustused teatavate Bulgaariast pärit elusveiste impordi tariifikvootide avamise suhtes.

(2)

Nõukogu ja komisjoni 18. aprilli 2005. aasta otsusega 2005/430/EÜ lisaprotokolli sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bulgaaria Vabariigi vahel assotsiatsiooni loomiseks sõlmitud Euroopa lepingu alusel, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemist, (3) on seoses teatavate Bulgaariast pärit elusveiste importimisega ette nähtud lisasoodustused.

(3)

Elusveiste tariifikvoodi avamiseks ja haldamiseks tuleks alates 1. juulist 2005 vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad mitmeks aastaks.

(4)

Spekulatsiooni vältimiseks tuleks kvoodiga lubatud kogused teha kättesaadavaks ettevõtjatele, kes suudavad tõendada tegelikku märkimisväärse ulatusega kaubandustegevust kolmandate riikidega. Seda arvesse võttes ning tõhusa haldamise tagamiseks tuleks asjaomastelt kaubandusringkondadelt nõuda, et nad oleksid kõnealuse aastase kvoodi kehtivusajale eelneval aastal importinud teatava miinimumarvu loomi, mis peaks samal ajal tagama võrdse juurdepääsu soodustustele. Kuna praeguseid soodustusi kohaldatakse ainult Bulgaariast imporditud loomade suhtes ning arvestades kõnealuse riigi senist importi, võib 50 loomast koosnevat partiid pidada tavapäraseks saadetiseks. Kogemused näitavad, et ühe partii ost on esmanõue, et käsitada tehingut tõelise ja elujõulisena.

(5)

Kui kõnealuseid kriteeriume kontrollitakse, tuleks kõik taotlused esitada liikmesriigis, kus importija on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse.

(6)

Peale selle ei tohiks spekulatsiooni vältimiseks anda kvoote importijatele, kes 1. jaanuaril asjaomase aastase kvoodi kehtivusajale eelneval aastal ei ole elusveiste kauplemises enam tegevad. Lisaks tuleks esitada impordiõiguste tagatis selles liikmesriigis, kus taotleja on kantud riiklikku käibemaksukohustuslaste registrisse. Impordilitsentsid ei tohiks olla loovutatavad ning neid tuleks ettevõtjatele väljastada üksnes koguste suhtes, mille kohta on antud impordiõigused.

(7)

Kvootide võrdsema kasutusvõimaluse tagamiseks ning selleks, et iga taotluse puhul tagada majanduslikult tasuv loomade arv, peaks iga taotluse puhul olema määratud loomade miinimum- ja maksimumarv.

(8)

Tuleks kehtestada, et impordiõigused eraldatakse pärast järelemõtlemisaega ja vajaduse korral kohaldatakse impordi suhtes kindlaksmääratud vähendusprotsenti.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 29 lõike 1 kohaselt tuleb kõnealust korda hallata impordilitsentside abil. Selleks tuleks kehtestada eeskirjad taotluste esitamise ning taotlustes ja litsentsidel esitatava teabe kohta, seda vajaduse korral lisaks komisjoni 26. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1445/95 (veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi rakenduseeskirjade ja määruse (EMÜ) nr 2377/80 kehtetuks tunnistamise kohta) (4) ning komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruse (EMÜ) nr 1291/2000 (millega kehtestatakse põllumajandussaaduste impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad) (5) teatavatele sätetele või nendest erandeid tehes.

(10)

Selleks et kohustada ettevõtjaid taotlema impordilitsentse kõikide eraldatud impordiõiguste suhtes, peaks taotlemine olema impordiõiguste tagatise osas esmanõue komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2220/85 (millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad). (6)

(11)

Kvootide nõuetekohaseks haldamiseks tuleks samuti sätestada, et litsentsiomanik oleks ka tegelik importija. Seepärast peaks selline importija osalema aktiivselt asjaomaste loomade soetamises, vedamises ja importimises. Tõendusmaterjali esitamine kõnealuste tegevuste kohta peaks ka olema seetõttu litsentsitagatise esmanõudeks.

(12)

Kvoodi alusel imporditud loomade range statistilise kontrollimise tagamiseks ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikes 4 nimetatud lubatut kõikumist.

(13)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

a)

lahtrisse 8 päritoluriik;

b)

lahtrisse 16 üks või mitu järgmistest CN-koodidest:

c)

lahtrisse 20 asjaomase kvoodi järjenumber ja vähemalt üks II lisas loetletud kannetest.

a)

artikli 5 lõikes 1 nimetatud tagatis 3 eurot ja

b)

17 eurot, mille taotleja esitab koos litsentsitaotlusega.

a)

litsentsiomaniku nimele väljastatud faktuurarve originaaleksemplarist või selle kinnitatud koopiast, mille on väljastanud müüja või tema esindaja, kusjuures mõlema registrijärgne asukoht on eksportivas kolmandas riigis, ning litsentsiomaniku esitatavast maksetõendist või kinnitusest selle kohta, et litsentsiomanik on avanud müüja nimele tühistamatu akreditiivi,

b)

litsentsiomaniku nimele tehtud ning asjaomaseid loomi käsitlevast lastikirjast või vajadusel maantee- või õhuveodokumendist,

c)

litsentsiomaniku kui kauba saaja nime ja aadressi sisaldavast dokumendist, mille kohaselt on kaubad deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks.

29.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 199/39

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1182/2005, 18. juuli 2005, millega võetakse vastu autonoomsed üleminekumeetmed ühenduse tariifikvoodi avamiseks Šveitsist pärit elusveiste impordiks (2) on ette nähtud tollimaksuvaba ühenduse tariifikvoodi avamine ühepoolse üleminekumeetmena 2 300 Šveitsist pärit üle 160 kg kaaluva elusveise impordiks alates kõnealuse määruse jõustumise kuupäevast kuni 31. detsembrini 2005.

(2)

Asjaomaste toodete puhul on tariifikvoodi jaotamiseks sobiv kasutada määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 32 lõike 2 teises taandes nimetatud üheaegse läbivaatamise meetodit.

(3)

Nimetatud tariifikvootidest tuleneva soodustuse saamiseks peavad elusloomad pärinema Šveitsist vastavalt Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud põllumajandustoodetega kauplemise lepingu (3) (edaspidi “leping”) artiklis 4 osutatud eeskirjadele.

(4)

Spekulatsiooni vältimiseks tuleks kvoodiga lubatud kogused teha kättesaadavaks ettevõtjatele, kes suudavad tõendada tegelikku märkimisväärse ulatusega kaubandustegevust kolmandate riikidega. Seoses sellega ja tõhusa haldamise tagamiseks tuleks asjaomastelt ettevõtjatelt nõuda, et nad oleksid ajavahemikul 1. mai 2004–30. aprill 2005 importinud vähemalt 50 looma, eeldades, et 50 loomast koosnevat partiid võib pidada tavapäraseks saadetiseks. Kogemused on näidanud, et ühe partii ost on esmanõue, et käsitada tehingut tõelise ja elujõulisena.

(5)

Kõnealuste kriteeriumide kontrollimiseks tuleb kõik taotlused esitada liikmesriigis, kus importija on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse.

(6)

Spekulatsiooni vältimiseks ei tohiks ka anda kvoote importijatele, kes 1. jaanuaril 2005 ei ole elusveiste kauplemises enam tegevad. Lisaks tuleks impordiõiguste saamiseks kehtestada tagatis, litsentsid ei tohiks olla loovutatavad ning impordilitsentse tuleks ettevõtjatele välja anda üksnes koguste suhtes, mille puhul neile on antud impordiõigused.

(7)

Kvootide võrdsema kasutusvõimaluse tagamiseks ning selleks, et iga taotluse puhul tagada majanduslikult tasuv loomade arv, peaks iga taotluse puhul olema määratud loomade miinimum- ja maksimumarv.

(8)

Tuleks kehtestada, et impordiõigused eraldatakse pärast järelemõtlemisaega ja vajaduse korral kohaldatakse impordi suhtes kindlaksmääratud vähendusprotsenti.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 29 lõike 1 kohaselt tuleb kõnealust korda hallata impordilitsentside abil. Selleks tuleks sätestada eeskirjad taotluste esitamise ning taotlustes ja litsentsidel esitatava teabe kohta, seda vajaduse korral lisaks komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1291/2000 (millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) (4) ja komisjoni 26. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1445/95 (veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade ning määruse (EMÜ) nr 2377/80 kehtetuks tunnistamise kohta) (5) teatavatele sätetele või nendest erandeid tehes.

(10)

Selleks et kohustada ettevõtjaid taotlema impordilitsentse kõikide eraldatud impordiõiguste suhtes, peaks kõnealune taotlemine olema impordiõiguste tagatise osas esmanõue komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2220/85 (millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (6) tähenduses.

(11)

Kogemused on näidanud, et kvootide nõuetekohaseks haldamiseks tuleks samuti sätestada, et litsentsiomanik oleks ka tegelik importija. Seepärast peaksid sellised importijad kõnealuste loomade ostmises, veos ja importimises aktiivselt osalema. Tõendi esitamine nendes tegevustes osalemise kohta peaks seega olema esmanõue litsentsiga seotud tagatiste puhul.

(12)

Kvoodi alusel imporditud loomade range statistilise kontrollimise tagamiseks ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikes 4 nimetatud lubatut kõikumist.

(13)

Nimetatud kvoodi sujuva haldamise tagamiseks tuleks ette näha, et käesolevat määrust kohaldatakse alates määruse (EÜ) nr 1182/2005 jõustumise kuupäevast.

(14)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

a)

lahtrisse 8 päritoluriik;

b)

lahtrisse 16 üks või mitu järgmistest CN-koodidest:

c)

lahtrisse 20 kvoodi järjenumber (09.4203) ja vähemalt üks II lisas loetletud kannetest.

a)

litsentsiomaniku nimele väljaantud faktuurarve originaaleksemplarist või selle kinnitatud koopiast, mille on andnud välja müüja või tema esindaja, kusjuures mõlema registrijärgne asukoht on eksportivas kolmandas riigis, ning litsentsiomaniku esitatavast maksetõendist või kinnitusest selle kohta, et litsentsiomanik on avanud müüja nimele tühistamatu akreditiivi;

b)

litsentsiomaniku nimele vormistatud veodokumendist asjaomaste loomade transpordi kohta;

c)

tõendist selle kohta, et kaup on deklareeritud vabasse ringlusesse lubamiseks; tõendile on kaubasaajana märgitud litsentsiomaniku nimi ja aadress.

29.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 199/45

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1623/2000 (2) artikliga 13 on veinide rikastamisel kasutatavate viinamarjavirrete toetuskava raames ette nähtud muudes vööndites kui CIII saadud viinamarjavirrete puhul erand, mis kaotab kehtivuse 2004/2005. turustusaasta lõppemisel. Kuni kõnealuse toetuskava põhjalikuma muutmiseni veinituru ühise korralduse ettenähtud ümberkorraldamise raames tuleks selle erandi kohaldamist pikendada kuni 2006/2007. turustusaasta lõppemiseni.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklitega 45, 59 ja 61 kehtestatakse teatavad kuupäevad veinivalmistuse kõrvalsaaduste destilleerimiseks. Arvestades 2004/2005. turustusaasta väga head saaki, on teatavates liikmesriikides raskusi kõnealuse destilleerimise lõpetamisel ettenähtud tähtaegadeks. Seepärast tuleb kõnealuseid tähtaegu pikendada.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikliga 52 on 2001/2002.–2004/2005. turustusaastaks ette nähtud erand destilleerimiskorrast nii veiniviinamarjasortidena kui ka veinist destilleeritava päritolunimetusega alkoholi valmistamiseks ettenähtud sortidena liigitatud viinamarjadest saadud veini puhul. Kuni kõnealuse toetuskava põhjalikuma muutmiseni veinituru ühise korralduse ettenähtud ümberkorraldamise raames tuleks seda tähtaega pikendada kuni 2006/2007. turustusaasta lõppemiseni.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikliga 63a, milles käsitletakse veini destilleerimist alkohoolseks joogiks, on sätestatud tootja toodangu protsendimäär, mille ulatuses tootjad võivad destilleerimises osaleda. Tuleks kindlaks määrata kõnealune protsendimäär veiniaastaks 2005/2006.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1623/2000 vastavalt muuta.

(6)

Kuna järgmine veiniaasta algab 1. augustil 2005, tuleks käesolevat määrust kohaldata alates sellest kuupäevast.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

1.

Artikli 13 lõike 1 teises lõigus asendatakse sõnad “Veiniaastatel 2003/2004–2004/2005” sõnadega “Veiniaastatel 2003/2004–2006/2007”.

2.

Artikli 45 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik.

“Erandina esimesest lõigust on esimeses lõigus osutatud kuupäev 2004/2005. veiniaasta puhul lükatud edasi järgmise veiniaasta 31. augustini”.

3.

Artikli 52 lõike 1 neljandas lõigus asendatakse sõnad “Veiniaastatel 2001/2002–2004/2005” sõnadega “Veiniaastatel 2001/2002–2006/2007”.

4.

Artiklile 59 lisatakse järgmine lõik.

“Erandina esimesest lõigust on esimeses lõigus osutatud kuupäev 2004/2005. veiniaasta puhul lükatud edasi järgmise veiniaasta 15. septembrini”.

5.

Artikli 61 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik.

“Siiski on esimeses lõigus osutatud kuupäev 2004/2005. veiniaasta puhul lükatud edasi järgmise veiniaasta 15. septembrini”.

6.

Artikli 63a lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmise tekstiga.

“Veiniaastatel 2004/2005–2005/2006 on see 25 %”.

29.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 199/47

(1)

Nõukogu 8. aprilli 2003. aasta otsusega 2003/286/EÜ protokolli sõlmimise kohta, millega kohandatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bulgaaria vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa lepingu kaubandusaspekte, et võtta arvesse läbirääkimiste tulemusi uute vastastikuste põllumajandussoodustuste osas, (2) on seoses teatavate veise- ja vasikalihatoodete importimisega ette nähtud soodustused tariifikvoodi alusel, mis avati kõnealuse lepinguga.

(2)

Nimetatud tariifikvoodi rakendussätted võeti vastu komisjoni 19. juuni 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 1279/98, milles sätestatakse Bulgaariale ja Rumeeniale nõukogu otsustega 2003/286/EÜ ja 2003/18/EÜ ettenähtud veise- ja vasikaliha tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (3)

(3)

Nõukogu ja komisjoni 18. aprilli 2005. aasta otsusega 2005/430/EÜ Euroopa lepingu assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Bulgaaria Vabariigi vahel lisaprotokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, (4) nähakse ette lisasoodustused veise- ja vasikalihatoodete importimisel.

(4)

Veise- ja vasikalihatoodete suhtes soodustuste kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta ja määrust (EÜ) nr 1279/98 vastavalt muuta.

(5)

Peale selle on määruse (EÜ) nr 1279/98 artikli 4 lõikega 1 ette nähtud, et litsentsitaotlusi võib esitada üksnes kõnealuse määruse artiklis 2 osutatud iga ajavahemiku esimese kümne päeva jooksul. Arvestades käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, tuleb kõnealusest sättest teha erand ajavahemikuks 2005. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

29.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 199/51

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 punktides a, b, c, d, e ja g loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1255/1999 II lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 lõikega 1 tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste puhul võib kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine siiski ohtu seada nende toetustega seoses võetud kohustused. Selle ohu ära hoidmiseks on vaja võtta tarvitusele asjakohased ettevaatusabinõud, kuid ilma et see takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Konkreetsete toetusemäärade kinnitamine kõnealuste toodete toetuste eelkinnitamiseks peaks võimaldama neid kaht eesmärki täita.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõikes 2 on sätestatud, et toetusemäära kehtestamisel tuleb vajaduse korral arvesse võtta tootmistoetusi, abi või muid samaväärse toimega meetmeid, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides vastavalt kõnealuste toodete turu ühist korraldust käsitlevale määrusele määruse (EÜ) nr 1043/2005 I lisas loetletud põhisaaduste või samalaadsete toodete suhtes.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 12 lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine ühenduses toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks, kui selline piim ja sellest toodetud kaseiin vastavad teatavatele tingimustele.

(7)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruses (EÜ) nr 2571/97 (või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks) (3) on sätestatud, et teatavaid kaupu valmistavatele tööstusettevõtetele tuleks anda võimalus saada võid ja koort alandatud hindadega.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

29.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 199/54

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikega 1 nähakse ette, et kõnealuste määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühendusesiseste hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (3) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 esimese lõikega tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(5)

Võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist kokkulepet ühenduse makarontoodete ekspordi kohta Ameerika Ühendriikidesse, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 87/482/EMÜ, (4) on vaja CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvatelt kaupadelt makstavad toetused diferentseerida vastavalt kauba sihtkohale.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 15 lõigetele 2 ja 3 tuleb komisjoni määruse (EMÜ) nr 1722/93 (5) kohaselt kohaldatavat tootmistoetust arvestades kehtestada kõnealuse põhisaaduse suhtes vähendatud eksporditoetuse määr, mida kohaldatakse kaupade eeldatava valmistamisperioodi jooksul.

(7)

Piiritusjookide hindu peetakse vähem sõltuvaks nende valmistamiseks kasutatava teravilja hinnast. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemisakti protokolliga nr 19 nähakse siiski ette vajalike meetmete vastuvõtmine, et soodustada ühenduse teravilja kasutamist teraviljadest saadud piiritusjookide valmistamiseks. Seetõttu on vaja kohandada piiritusjookide kujul eksporditava teravilja suhtes kohaldatava toetuse määra.

(8)

Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

29.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 199/58

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktides a, c, d, f, g ja h loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil, kui neid kaupu eksporditakse nimetatud määruse V lisas loetletud kaupadena.

(2)

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1043/2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumide osas, (2) on sätestatud tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1260/2001 V lisas loetletud kaupadena.

(3)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1043/2005 artikli 14 lõikega 1 tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõikes 3 on sätestatud, et kaubas sisalduva toote eksporditoetus ei tohi ületada toetust, mida kohaldatakse nimetatud toote eksportimise korral edasise töötlemiseta.

(5)

Käesoleva määruse kohaselt kehtestatavad toetusemäärad võib kinnitada eelnevalt, kuna turuolukorda järgmise paari kuu jooksul ei ole võimalik praegu kindlaks teha.

(6)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

29.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 199/60

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikliga 31 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete rahvusvahelise kaubanduse ja ühenduse hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil ulatuses, mis vastab kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutele.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1255/1999 on sätestatud, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetused töötlemata kujul eksportimisel tuleb kinnitada, võttes arvesse:

(3)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikes 5 on sätestatud, et ühenduse hindade kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ekspordiks kõige soodsamaid kehtivaid hindu ning rahvusvahelise kaubanduse hindade kindlaksmääramisel tuleks eelkõige arvesse võtta:

(4)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikega 3 nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale muuta.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikega 3 nähakse ette, et nende toodete nimekiri, mille eest antakse eksporditoetust, ning selle toetuse summa määratakse kindlaks vähemalt kord iga nelja nädala järel. Toetuse summa võib siiski jääda samaks rohkem kui neljaks nädalaks.

(6)

Vastavalt komisjoni 26. jaanuari 1999. aasta määruse (EÜ) nr 174/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 804/68 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta (2) artiklile 16 võrdub suhkrulisandiga piimatoodete toetus kahe osa summaga. Ühe osa puhul võetakse arvesse piimatoodete kogust ning see osa arvutatakse, korrutades põhisumma piimatoodete sisaldusega asjaomases tootes. Teise osa puhul tuleb võtta arvesse lisatud sahharoosi kogust ning teine osa arvutatakse, korrutades kogu toote sahharoosisisaldus nõukogu 19. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1260/2001 (suhkruturu ühise korralduse kohta (3) artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud toodete eksportimise päeval kehtiva toetuse põhisummaga. Teist osa võetakse siiski arvesse üksnes siis, kui lisatud sahharoos on toodetud ühenduses koristatud suhkrupeedist või -roost.

(7)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 896/84 (4) nähti ette lisasätted, mis käsitlevad toetuste andmist piimandusaasta muutumisel. Nende sätetega nähakse ette võimalus toetusi muuta vastavalt toodete valmistamise kuupäevale.

(8)

Sulatatud juustu toetuse arvutamiseks tuleb ette näha, et kui lisatakse kaseiini ja/või kaseinaate, ei võeta seda kogust arvesse.

(9)

Abikõlblike toodete ja sihtkohtade määratlemisel on asjakohane võtta arvesse, et ühest küljest ei õigusta mõningate ühenduse toodete konkurentsipositsioon nende ekspordi toetamist ning teisest küljest on oht, et mõningate piirkondade geograafiline lähedus võimaldab kaubavahetuse häireid ja seaduserikkumisi.

(10)

Nende eeskirjade kohaldamisest piimaturu praeguse olukorra suhtes ja eriti piimatoodete ühenduse ja maailmaturu hindade suhtes tuleneb, et toetus tuleks määrata vastavalt käesoleva määruse lisale.

(11)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,