A.

Arvestades, et ELi poliitika rakendamist iseloomustab peamiselt komisjoni ja liikmesriikide vaheline halduskoostöö.

B.

Arvestades, et vastavalt finantsmääruse artikli 53 lõikele 3 “delegeeritakse täitmisülesanded liikmesriikidele” seal, kus komisjon täidab eelarvet halduskoostöö kaudu, ja arvestades, et liikmesriigid peavad toimima kooskõlas liidu vastu võetud suunistega.

C.

Rõhutades veel kord, (7) et eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus on protsess, mis taotleb muuhulgas ELi finantsjuhtimise parandamist, parandades otsuste vastuvõtmise aluseid kontrollikoja aruannete ning institutsioonide vastuste ja arvamuste valguses.

D.

Arvestades, et vastavalt asutamislepingule on komisjonil algatusõigus, ja arvestades, et lõplik finantsvastutus eelarve täitmise eest on jagamatu ning lasub – vastavalt Maastrichti lepinguga rakendatud lähimuspõhimõttega – komisjonil, nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 274, ja vastavalt sellele tuleb sätestada ühenduse rahaliste vahendite asjakohane kontrollimine.

E.

Arvestades, et järelevalvesätete täieliku vastavuse tagamine on eeskätt komisjoni huvides,

1.

avaldab kahetsust kontrollikoja eksitava avalduse üle tõukefondide täitmata kulukohustuste kohta, mis 2003. aasta lõpus oli “viie aasta maksete väärtuses vastavalt praegusele kohustuste täitmise määrale; …” (0.6.), kuna see number hõlmab aastaid 2004–2006, mille eest ei olnud 2003. aastal võimalik kulukohustusi täita, tuletab meelde, et kasutamata rahalised vahendid hüvitatakse liikmesriikidele perioodi lõpul;

2.

tervitab asjaolu, et selle probleemi lahendamisele on suuresti kaasa aidanud n +2 reegli (kulukohustuste täitmise aasta +2) sisseviimine, mille tõttu on viimasel kahel aastal võetud vastu enam kui 99 % tõukefondide vahenditest;

3.

kutsub komisjoni üles – pidades ühtlasi silmas uut, 2006. aasta järgset finantsperspektiivi – leidma poliitika õigeks rakendamiseks tasakaalu poliitika väljatöötamise ja arvestusprotsessi vahel ning kutsub komisjoni üles teostama kriitilist analüüsi, kaaludes uuesti läbi võimu jaotamist komisjonis (juhtimise ülesehitus) ja haldusprotsesse;

4.

lisaks kutsub komisjoni lülitama uute määruste laiendatud mõjuhinnangusse liikmesriikide ja lõplike kasusaajate rakenduskulud ning halduskoormuse, luues sellega kontrolli ja tasakaalu, et hoida rakenduskulud ja halduskoormuse vastuvõetavates piirides;

5.

märgib, et välja arvatud tõhusate sisekontrolli meetmete puudumine mitmesuguste tulude ja ettemaksude kohta, on kontrollikoda arvamusel, et Euroopa ühenduste konsolideeritud aastaaruanded ja nendega kaasnevad märkused peegeldavad usaldusväärselt ühenduste 2003. aasta tulusid ja kulusid ning nende finantsseisukorda aasta lõpus (Kinnitav avaldus, II ja III lõik);

6.

juhib tähelepanu järgmistele väljavõtetele “Aastaaruanne eelarve täitmist kinnitavale asutusele 2003. aastal tehtud siseauditite kohta”, (8) mis käsitleb arvestus- ja juhtimisteabesüsteeme:

ja teeb järelduse, et sõnastus osutab sellele, et:

7.

avaldab kahetsust, et volituste jaotus komisjoni valitsemisstruktuuris pisendab peaarvepidaja rolli arvepidamise osas teabe kogumisele, mida ta saab eelarvevahendite käsutajatelt; usub, et peaarvepidajale tuleks anda volitused täielikuks arvepidamiseks institutsioonis kui tervikus ja peaks mitte toetuma üksnes enam kui kolmekümnele delegeeritud eelarvevahendite käsutajale;

8.

loodab, et peaarvepidaja allkirjastab raamatupidamisaruanded – mitte raamatupidamisaruannetele lisatud märkused – saades seeläbi isiklikult vastutavaks nendes esitatud andmete eest, ja piiravate tingimuste olemasolu korral selgitab täpselt tehtud reservatsioonide olemust ja ulatust; toonitab kolleegiumi poolt raamatupidamisaruannete formaalse vastuvõtmise erinevust, võrreldes raamatupidamisaruannete tunnistamisega õigeteks ja ausateks dokumentideks peaarvepidaja poolt; kutsub komisjoni veel kord (9) esitama nõutavad õigusloomealased ettepanekud finantsmääruse ja/või selle juurde kuuluvate rakendussätete muutmiseks;

9.

avaldab kahetsust komisjoni vastuseisu üle laiendada peaarvepidaja volitusi; rõhutab, et raamatupidamisaruannete sertifitseerimine on kontrollistruktuuri põhielement ja et kontrollistruktuuri muud elemendid on tõsiselt nõrgendatud seni, kuni see element puudub; on nõus äsjaste uuendustega komisjoni finantsjuhtimises, millega anti vastutus igale peadirektorile; on siiski veendunud, et kinnitust, mille annavad peadirektorid, peab toetama üldine kinnitus peaarvepidajalt, kes vastutab täies ulatuses ja kellel on vajalikud vahendid selle vastutuse kandmiseks;

10.

loodab, et komisjon lisab finantsmääruse muutmise ettepanekusse sätted, mis nõuavad peaarvepidajalt raamatupidamisaruannete sertifitseerimist, näiteks süstemaatilise või pistelise kontrolli alusel; on arvamusel, et peaarvepidajale tuleb anda finantsdirektori volitused, hinnates tema rolli institutsioonis haldusliku vastukaaluna selle 39 talitusele, ja et tema praegune roll anda heakskiit peadirektoritelt saadavale teabele üksnes väga formaalset, ilma õiguseta seada vajaduse korral piiranguid (finantsmääruse artikkel 61), on vastuolus finantsjuhtimisreformi eesmärgiga;

11.

rõhutab, et peaarvepidaja volituste laiendamine ei ole tagasisamm vanasse süsteemi, kus toonane “finantskontrolör” kinnitas makseid ja kulukohustusi ning viis läbi tehingute eelkontrolli; rõhutab erinevust vana süsteemiga ja nõuab peaarvepidaja volituste laiendamist nii, et ta saaks teostada tehingute süsteemset eelkontrolli ja pistelist järelkontrolli; avaldab kahetsust, et komisjon jätkab eksitava ja eksliku väite esitamist, et peaarvepidaja suurendatud roll kontrollistruktuuris on tagasisamm vanasse süsteemi ja et peaarvepidaja allkiri raamatupidamisaruannetel on puhtalt formaalne;

12.

teavitab komisjoni, et ta ei saa leppida üksnes kosmeetiliste parandustega peaarvepidaja rolli osas; loodab, et finantsmäärusse viia sisse nõude finantsdirektori deklaratsiooni kohta, milles ta omal vastutusel – ja mitte peadirektoritelt saadud teabe põhjal – kinnitab, et raamatupidamisaruanded esitavad õige ja ausa ülevaate ning et aluseks olevad tehingud on õiguspärased ja korrektsed;

13.

ei saa aru, kuidas saab olla võimalik, et kontrollikoda on kümme aastat andnud mittekinnitava avalduse makseassigneeringute kohta, lugedes samal ajal komisjoni üldraamatupidamisaruanded de facto korrektseteks; sooviks selles küsimuses saada kontrollikojalt kirjalikku lühiselgitust;

14.

tuletab meelde, et 17. detsembril 2002. aastal kiitis komisjon heaks tegevusplaani Euroopa ühenduste raamatupidamissüsteemi moderniseerimiseks, mis peaks käivituma 1. jaanuarist 2005; rõhutab, et algbilansi koostamine on otsustava tähtsusega edukaks üleminekuks kassapõhiselt raamatupidamissüsteemilt tekkepõhisele raamatupidamissüsteemile;

15.

märgib pettumusega, et “kontrollikojal puudub endiselt piisav kindlus selle kohta, kas järelevalvesüsteeme ja kontrolle tähtsamate eelarvevaldkondade suhtes rakendatakse tõhusalt, mis võimaldaks toime tulla riskidega seoses raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega” (0.4.);

16.

tuletab meelde kontrollikoja erijäreldusi seoses makseteks tehtavate kulutustega:

17.

märgib, et kontrollikoja leiud määratlevad selgelt aruannete aluseks olevate tehingute õiguspärasuse ja korrektsusega seotud põhiprobleemid eelkõige liikmesriigi tasandil ja vähemal määral ka komisjoni tasandil;

18.

on arvamusel, et halduskoostöös ühenduse vahendite puhul peab komisjon edasilükkamatult kiiresti leidma viise parandada aruandekohustust liikmesriigi tasandil, tegeldes tõhusalt “delegeerimise ohuga”, mis tuleneb asjaolust, et komisjon, kes kannab lõplikku eelarvelist vastutust kõigi kulude eest, vastutab ka siis, kui ELi vahendeid kulutatakse halduskoostöös liikmesriikidega;

19.

märgib, et kui liikmesriigid vastutavad ELi eelarve lõviosa täitmise eest, kannab komisjon lõplikku vastutust täitmise ning – vastavalt Maastrichti lepinguga rakendatud lähimuspõhimõttega – seega ka kontrollimeetmete eest liikmesriikides ja komisjoni sees;

20.

märgib, et vahetegemine ühenduse poliitika finantseerimise ja rakendamise vahel tekitab niinimetatud “delegeerimise ohu”, mis puudutab alljärgnevaid küsimusi:

21.

on arvamusel, et neid probleeme ei saa lahendada üksnes keskselt kehtestatud kontrollidega ja et praegune olukord näitab selgelt vajadust uute vahendite järele, mis suurendaksid komisjoni arusaamist liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemidest; leiab, et üksnes piisavalt terviklik ex ante avalikustav avaldus ametliku teatisena ja iga-aastane ex post kinnitav avaldus iga liikmesriigi kõrgeimalt poliitiliselt ja juhtivalt organilt (rahandusminister) põhiliste tehingute õiguspärasuse ja korrektsuse kohta, nagu on korduvalt soovitanud komisjoni sisekontrolli teenistus, (10) võimaldaks komisjonil täita oma kohustusi vastavalt asutamislepingu artiklile 274;

22.

kutsub komisjoni üles esitama enne 1. oktoobrit 2005 esialgset aruannet, mis sillutaks tee liikmesriikidega sõlmitava protokollini, milles juhtiv organ (rahandusminister) deklareerib igal aastal enne väljamakseid, et paika on pandud nõuetele vastavad kontrollisüsteemid, mis võimaldavad anda adekvaatset kinnitust komisjoni aruandluseesmärkideks;

23.

soovitab, et nimetatud aruandes nõutaks, et iga-aastases avalikustavas avalduses sisalduks:

soovitab lisaks, et nimetatud aruandes täpsustataks komisjoni õigused avalikustavat avaldust kontrollida ja et loodaks selge seaduslik karistusi määrav võim, et mõjutada vastava liikmesriigi üldist rahastamist ebapiisava avalikustamise korral;

24.

ei pea asjakohaseks langetada otsus halduskoostöö poliitika assigneeringute osas pärast 2007. aastat algavaks perioodiks, andmata konkreetset vastust kontrollikoja märkustele ja parandamata oluliselt kontrollimehhanisme liikmesriikides;

25.

teavitab komisjoni ja nõukogu raskustest, mis puudutavad institutsioonidevahelise lepingu sõlmimist uue finantsperspektiivi kohta enne, kui iga liikmesriigi kõrgeima poliitilise ja juhtiva organi (rahandusminister) tehtud avalikustavate avalduste põhimõte, nagu kirjeldatakse lõigetes 21–23, on täiel määral heakskiitu leidnud ning kui selle operatiivne rakendamine on tehtud prioriteediks;

26.

on arvamusel, et Euroopa Liidu finantsjuhtimise progress pole võimalik ilma liikmesriikide aktiivse osaluseta ja et see “osalus” peab olema kinnitatud poliitilisel tasandil;

27.

on veendunud, et rahandusminister eelistab kehtestada korralikult funktsioneerivad järelevalvesüsteemid ja kontrollid, selle asemel, et riskida selgitamisega oma riigi parlamendi ees, miks riigi rahast tuleb märkimisväärseid summasid Euroopa Liidule tagasi maksta;

28.

kutsub komisjoni üles olema rangem makseasutuste järelevalve ja sallimatum ebapädevuse osas, kaaludes järgmiste meetmete teostatavust:

29.

tuletab meelde, et Maastrichti lepingu jõustumisest alates tuleb kontrollikojal igal aastal esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule kinnitav avaldus (tuntud kui “DAS”, mis on lühend prantsuskeelsest väljendist “Déclaration d'Assurance”) aruannete usaldusväärsuse ja aluseks olevate tehingute õiguspärasuse ja korrektsuse kohta;

30.

rõhutab, et otsus kriteeriumite ja meetodi kohta, kuidas kontrollikoda kinnitava avalduseni jõuab, jäeti kontrollikoja otsustada ega ole seadusandliku võimu poolt ette kirjutatud;

31.

tuletab meelde, et esialgselt rajas kontrollikoda oma audiitorihinnangu täielikult statistilisele meetodile, mis seisnes üldvalimi otseses põhjalikus testimises ja kõige tõenäolisema veamäära väljaselgitamises;

32.

võtab järgnevalt kokku mõned piirangud, mis on kinnitavale avaldusele omased ja iseloomulikud, niivõrd kui neid elemente peaks arvesse võtma kinnitava avalduse analüüsi tulemuste hindamisel ja nende tulemuste mõju otsusele, kas kiita eelarve täitmine heaks või mitte, samuti võimalikud tulevased kinnitava avalduse meetodite parandused:

33.

tunnistab, et viimastel aastatel on kontrollikoda võtnud tõstatunud kriitika teatavaks ja on püüdnud kinnitava avalduse meetodeid reformida, laiendades selle hindamisaluseid;

34.

märgib, et üldine kinnitav avaldus kajastab praegu omavahendite ja finantsperspektiivi iga tegevuspeatüki hindamiste koondtulemust ja et sektorite hinnangud põhinevad praegu neljal teabeallikal:

35.

märgib, et keskne küsimus kinnitava avalduse kontekstis peaks olema, kas ühenduse ja riigi tasandil rakendatud järelevalvesüsteemid ning kontrollid annavad komisjonile mõistliku kinnituse aluseks olevate tehingute õiguspärasuse ja korrektsuse kohta;

36.

kutsub kontrollikoda üles jätkuvalt parandama üldise kinnitava avalduse esitust ja erakorralisi hindamisi, jätkates suunda reservatsioonide ulatuslikuma kirjelduse poole ning kaasates selgesõnalisemat ja spetsiifilisemat teavet puuduste kohta erinevates sektorites ja liikmesriikides, eesmärgiga kehtestada riskipõhisel lähenemisel koostatud operatiivne loetelu reservatsioonidest, mida saab aja jooksul jälgida;

37.

mõistab, et tehingute valimi uurimise eesmärk ei ole enam kõige tõenäolisema veamäära arvutamine ja et kontrollimise tulemusi kaalutakse uue lähenemise kohaselt koos ülejäänud kolme samba tulemustega;

38.

kutsub kontrollikoda – et hinnata, kas uus lähenemine on fundamentaalselt erinev esialgsest lähenemisest – andma edasist teavet suhete kohta sektoritele hinnangu kujundamise nelja informatsiooniallika vahel;

39.

kutsub kontrollikoda selgitama üksikasjalikult, millisel määral on õnnestunud saada audititulemusi “teistelt audiitoritelt” ja mis rolli on need tulemused mänginud kontrollikoja hinnangutes; märgib, et aastaaruandes puuduvad viited teiste audiitorite tulemustele; hindaks iseäranis teavet tulemuste ja raskuste kohta, mis kaasnevad koostööga “teiste audiitoritega” erinevates liikmesriikides, sest nende “teiste audiitorite” alla kuuluvad ka riiklikud auditeerimisasutused, mis on täielikult autonoomsed Euroopa institutsioonide suhtes;

40.

arvab, et ehkki see on samm õiges suunas, pole käesolev kinnitava avalduse reform piisav, et parandada eespool loetletud piiranguid ja puudujääke; tervitab tõsiasja, et uus lähenemine pakub mõningast arusaamist korrektsuse kohta sektorite kaupa, kuid kahetseb, et ülevaade kulutuste korrektsusest liikmesriikide kaupa pole endiselt piisavalt kättesaadav; leiab, et kinnitav avaldus on ikka veel instrument, mis põhineb liiga palju tehingute ja üksikute vigade analüüsil; leiab seetõttu, et tuleks tugevdada järelevalvesüsteemide ja kontrollide toimimise analüüsi, eesmärgiga teha konkreetseid ettepanekuid süsteemide parandamiseks ja tuvastatud puuduste päritolu määratlemiseks;

41.

kutsub kontrollikoda arendama edasi kvalitatiivset kinnitava avalduse lähenemist, et võtta piisaval määral arvesse paljude programmide mitmeaastast kestust ja vastavaid kompenseerivaid kontrolle, nagu ex post auditid ja raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise korrektsioonid, mis kaitsevad ELi eelarvet, tagades alusetult makstud summade tagasimaksmise; peab hinnatavaks, kui kontrollikoda esitaks selles olulises küsimuses eriaruande ja klaariks seeläbi suhte ex ante ja ex post kontrollide vahel;

42.

rõhutab, et ehkki kompenseerivad kontrollid on järelevalvesüsteemide ja kontrollide tähtsad elemendid, ei saa need kompenseerida puudusi järelevalvesüsteemides ja kontrollides ega – tõepoolest – ka poliitikaformuleeringut kui sellist;

43.

kahetseb selles osas kasvava arvu viidete pärast eelotsustele ühenduse seadusandluse tõlgenduste ja kehtivuse suhtes; rõhutab, et tähtis on ühenduse õigusaktide nõrkust vältida, sest sel on negatiivne mõju liidu toimimisele ning see viib liikmesriikides juriidilise ebakindluseni isikute, institutsioonide ja ettevõtete seas, kellele õigusaktid kohalduvad; paneb tähele kontrollikoja ühemõttelist avaldust teadusuuringute raamprogrammide suhtes, kus “[maksete seaduslikkuse ja korrektsusega seonduvad olulised vead] jäävad … tõenäoliselt püsima, kui programme käsitlevaid eeskirju ümber ei vaadata” (Kinnitav avaldus, lõige VIc);

44.

kutsub komisjoni üles vähendama vea tekkimise võimalusi ühenduse rahastamise taotlemisel, tagades, et ühenduse õigusaktid sisaldavad selgeid ja toimivaid reegleid kulude vastuvõetavuse osas ning et see nõuab hoiatavate ja proportsionaalsete halduskaristuste kohaldamist, kui vastuvõetavad kulud on osutunud ülepakututeks;

45.

tuletab meelde, et oma 10. aprilli 2002. aasta otsuse lõikes 48 heakskiidu andmise kohta komisjoni tegevusele Euroopa Liidu 2000. eelarveaasta üldeelarve täitmisel (12) soovis Euroopa Parlament kontrollikojalt arvamust “ELi eelarve suhtes ühekordse auditi mudeli juurutamise võimalikkuse kohta, kus iga kontrollitasand tugineb eelnevale, eesmärgiga vähendada auditeeritava koormust ja suurendada auditeerimistegevuste kvaliteeti, kuid ilma asjakohaste auditeerimisasutuste sõltumatust õõnestamata”;

46.

tuletab meelde, et komisjonil paluti sama otsusega valmistada ette aruanne samal teemal, ja märgib, et komisjon pole seda veel teinud;

47.

tervitab kontrollikoja arvamust nr 2/2004 (13)“ühekordse auditi” mudeli kohta, mida Euroopa Parlament peab väga tähtsaks panuseks vaidlusse kinnitava avalduse teemal ja mis väärib seetõttu kõigi asjassepuutuvate lähemat tähelepanu; märgib, et arvamus ei ole “ühekordse auditi” mudeli kohta selle mõiste ranges tähenduses, mis tähendab, et tehing allutatakse ühele auditeerimisele ühe auditeerimisasutuse poolt, vaid eelkõige ja peamiselt “ühenduse sisekontrolli raamistiku (CICF)” kehtestamise kohta (lõige 3);

48.

paneb erilise huviga tähele kontrollikoja soovitusi tõhusa ja mõjusa sisekontrolli raamistiku jaoks:

49.

imestab viimase 10 aasta jooksul traditsioonilisele kinnitava avalduse lähenemisele osaks saanud kriitika valguses, miks neid soovitusi ei avaldatud palju varem;

50.

on arvamusel, et esitatud ühenduse sisekontrolli raamistiku struktuur võib olla tähtis instrument paremate ja tõhusamate järelevalve- ja kontrollisüsteemide saavutamiseks ja võib seeläbi aidata kaasa kinnitava avalduse meetodite väga vajalikule moderniseerimisele;

51.

rõhutab, et ELi vahendite kasutamiseks vajalik aruandekohustus algab liikmesriikides ning et iga liikmesriigi kõrgeima poliitilise ja juhtiva organi (rahandusminister) esitatavad avalikustavad avaldused, nagu kirjeldatakse lõigetes 21–23, peavad järelikult kuuluma lahutamatu osana ühenduse sisekontrolli raamistiku juurde;

52.

märgib, et ühenduse sisekontrolli raamistik asub – nagu selle nimigi osutab – “sisekontrolli” valdkonnas ega tegele seetõttu osalejatega “välise auditi” valdkonnas;

53.

kahetseb, et kontrollikoda pole teinud julgeid ettepanekuid riiklike auditeerimisasutuste osalemise kohta läbipaistvuse ja aruandekohustuse (hea avaliku halduse võtmeelemendid) suurendamisel liikmesriikide tasandil, eriti arvestades, et kontrollikoja audititulemused näitavad selgelt, et just seal on seda kõige rohkem vaja;

54.

märgib ja tervitab Hollandi kontrollikoja algatust avaldada igal aastal “ELi suunitluse aruanne”, mis käsitleb finantsjuhtimist Euroopa Liidus ja esitab oma hinnangud ELi vahendite kasutamise järelevalve ja kontrolli kohta Hollandis; (15) õhutab teisi riiklikke auditeerimisasutusi seda algatust järgima;

55.

kutsub komisjoni algatama arutelu eelarve täitmise eest vastutava asutusega, kutsub nõukogu ning – arvestades selle nõuetekohast iseseisvust – vaatlejana ka kontrollikoda koostama ühenduse sisekontrolli raamistiku rakendamiseks esimesel võimalusel sellekohast tegevuskava;

56.

lisaks kutsub komisjoni üles tagama, et üksikasjalikes ettepanekutes, millega määratakse komisjoni poliitikaga seotud ettepanekute õiguslik raamistik liidu poliitilise projekti osana kuni 2013. aastani, võetaks täielikult arvesse ühenduse sisekontrolli raamistikus sisalduvaid elemente ning põhimõtet, mille kohaselt iga liikmesriigi kõrgeim poliitiline ja juhtiv organ (rahandusminister) esitab lõigetes 21–23 sätestatud iga-aastased teatised;

57.

kutsub kontrollikoda üles teavitama Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni, kas komisjoni ettepanekud on kooskõlas “Ühenduse sisekontrolli raamistikuga” ja iga-aastaste avalikustavate avalduste põhimõttega;

58.

tervitab tõsiasja, et kontrollikoda tõdes, et “komisjon analüüsis esimest korda, mil määral annavad järelevalvesüsteemid ja kontrollid kinnituse tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta” ning et sellega võttis komisjon “endale vastutuse eelarve täitmise eest …, käsitledes volitatud eelarvevahendite käsutajate esitatud dokumente kui enda omasid” (kontrollikoja 2003. aastaaruande lõige 1.58);

59.

märgib samas, et kontrollikoda leidis (vt lõige 1.69, tabel 1.2, lõiked 5.57–5.62, 7.48, 8.36 ja 8.38), et “pole mõne talituse esitatud reservatsioonide maht ühilduv või piisavalt õigustatud võrreldes nendes avaldustes väljendatud kinnitustega” ning et hoolimata teatavatest edusammudest ei saa “erinevates finantsperspektiivi valdkondades … iga-aastaseid tegevusaruandeid ja peadirektorite avaldusi süstemaatiliselt kasutada auditijärelduste alusena” (vt lõige 1.71 ja tabel 1.2);

60.

kutsub komisjoni üles võtma arvesse kontrollikoja ülalmainitud tähelepanekuid ning esitama igas aasta tegevusaruandes abinõud, mida on võetud riskide ohjeldamiseks aluseks olevates tehingutes, ning hinnang nende tõhususele; eeldab, et sellised abinõud parandavad üldist riskide mõistmist ning tugevdavad riskiohjamise kultuuri komisjoni peadirektoraatides; märgib samas, et seda tuleb aidata ja toetada ühtse, keskselt juhitava riskiohjamise meetodite abil;

61.

samuti kutsub komisjoni üles parandama aasta tegevusaruannete ja koondaruannete koostamisprotsessi ning tugevdama oma kinnituste esitusvormi, mille põhjal kontrollikoda saaks sõnastada oma kinnitava avalduse; võtab arvesse, et esimesed sammud selle protsessi mõistmiseks ning aasta tegevusaruannete, reservatsioonide ja avalduste sisulisemaks muutmisel on tehtud; kutsub komisjoni üles osutama hoolikat tähelepanu aruannete jätkuvale täiustamisele ning tugevdama nendes sisalduvatele tähelepanekutele reageerimist; kutsub komisjoni iga-aastastes tegevusaruannetes eriti selgitama kvalifikatsioonide, reservatsioonide ja teiste tähelepanekute määratlust, mis võiksid osutada eranditele reeglitest;

62.

kutsub komisjoni üles muutma iga-aastane kokkuvõttev aruanne konsolideeritud hindamisaruandeks komisjoni juhtimis- ja finantskontrolli kui terviku kohta;

63.

kutsub kontrollikoda üles viitama vajalikele tingimustele, mis võimaldaks tal võtta oma kinnitava avalduse sõnastamisel senisest enam arvesse aasta tegevusaruandeid ja deklaratsioone;

64.

kutsub komisjoni üles põhjalike koolitus- ja teabeprogrammide kaudu tagama, et kõik avalikud teenistujad oleksid teadlikud viisidest, kuidas neil on võimalik kanda ette igast väärtoimimise või halva juhtimise kahtlusest tavapärase hierarhiliste protsesside teel ja vajadusel informaatorite menetluste kaudu;

65.

kutsub komisjoni kaaluma võimalust koostada veamäärade hinnanguid sektorite ja liikmesriikide kaupa, kasutades juba toimuva auditeerimise ja liikmesriikide teostatud kontrollimiste käigus leitut, samuti koostada liikmesriikide esitatud teabe kvaliteedi analüüse ning avaldada tulemused aasta tegevusaruannetes ja aasta tegevusaruannete koondaruandes selliselt, et avaneks selge pilt liikmesriikide haldussüsteemide kvaliteedist seoses nende vastutusega ELi ees;

66.

kutsub kontrollikoda lisama kinnitava avalduse tähelepanekutele ka hinnangu komisjoni ja üksikute liikmesriikide esitatud teabe korrektsusele ning hindama tehtud edusamme;

67.

palub komisjonil vaadata finantsmäärus läbi, et parandada selle kohaldamist ja arusaadavust ning suurendada kontrollimise mõjusust, analüüsides kriitilise pilguga kavandatud kontrollimiste kvantiteeti ja kvaliteeti;

68.

tuletab üksikutele volinikele meelde poliitilist vastutust tagada oma pädevusvaldkonna peadirektoraatide hea juhtimine ja kordab ettepanekut, et iga voliniku büroos, kus probleemide üleskerkimise varajase hoiatamise süsteemi on varem eiratud, oleks nõunik, kellele on muuhulgas erivolitused jälgida kõiki auditiaruandeid (nagu soovitatud Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2004. aasta resolutsioonis (16) Eurostati kohta);

69.

märgib, et liikmesriikide suhtes kehtestavate võimalike sanktsioonide järjekindel tühistamine on põhjustanud liikmesriikide vastuseisu avalikustada rakendamisega seotud probleeme; palub komisjonil enam ergutada finantskontrolli õpetuslikke tahke ja võtta need tähelepanu keskmesse, edendades liikmesriikidevahelist teabevahetust, võrdlusuuringuid, riikide audiitorite osalemist auditimeeskondades ja ühisinvesteeringuid parematesse IT-süsteemidesse ning teostades ennetavaid auditeid, mis sanktsioonide kehtestamise asemel keskenduvad pigem nõustamisele;

70.

ootab, et komisjon esitaks oma järelaruandes igakülgse ülevaate otsustatud ja tehtud tegevustest, millega reageeriti kontrollikoja tähelepanekutele ja viidi ellu nende 2003. aasta aruandes ja kolmes varasemas aastaaruandes (2002, 2001, 2000) sisaldunud soovitusi; soovib, et komisjon lisaks oma järelaruandele üksikasjaliku abinõude nimekirja ja ajakava nende juhtumite kohta, mille osas pole tegevusi veel otsustatud ja/või tehtud;

71.

kutsub kontrollikoda üles koostama aastaaruannet, kus oleks näidatud kontrollikoja enda tegevused, selle suutlikkus saavutada oma eesmärke, ühikukulud, olulisemad arendusvaldkonnad ja muud institutsiooni tööd puudutavad tegurid; märgib, et selline tegevusaruanne oleks ühtlasi suurepärane võimalus avaldada teavet kinnitava avalduse ajakohastamise kohta ja muude arengute kohta kontrollikoja auditeerimistoimingutes;

72.

lisaks kutsub kontrollikoda üles uurima võimalust avaldada oma kodulehel auditijuhend ja teave kinnitava avalduse lähenemise kohta;

73.

tervitab nõukogu kava “jätkuvalt tõhustada tegelemist auditeerimise ja finantskontrolli küsimustega, et nõukogu kinnitamissoovituse protsess oleks korrektsem ja tõhusam”; (17)

74.

kutsub kontrollikoda korraldama delegeeritud kulutuste üle igal aastal mitmeid “võrdlusauditeid”, mis avaldatakse eriaruannetes ja mille puhul:

ning kutsub kontrollikoda teostama neist tulenevates punktides tulevikus järelauditeid, et jälgida edasisi arenguid;

75.

Kutsub nõukogu üles tegema koostööd Euroopa Parlamendi ja komisjoniga, et muuta tervikliku kontrolli ja auditi raamistiku loomine prioriteetseks ning anda neile vajalik poliitiline tõuge, rajades kõrgetasemelise ekspertgrupi, mis:

76.

kutsub nõukogu esindajat teavitama pädevat komisjoni kord aastas eksperdigrupi töö käigust, tagades sellega tegevuse pidevuse;

77.

peab äärmiselt vajalikuks uurida, kuidas riikide auditeerimisinstantsid saaksid mängida protsessis suuremat rolli, pidades meeles, et nad on sõltumatud instantsid ning et neil ei pruugi olla alati piisavalt teadmisi ELi õigusest; kutsub kontrollikoda üles esitama Euroopa Liidu kontrolliasutuste ja kontrollikoja presidentide kontaktkomitee töö tulemuste (sealhulgas tasuvus-)hinnangu ning samuti kontrollikoja arvamuse, kas laienemine võiks selle organi rolli taaselustada;

78.

leiab veel, et vajalik võib olla analüüs selle kohta, kas tsentraliseeritud kontrollikoja praegust struktuuri ja toimimispõhimõtteid tuleks reformida; meenutab, et praegu on kontrollikojal 25 liiget ja 736 töötajat, kellest 325 on kutselised audiitorid (ametijärgud A ja B), 275 töötavad auditigruppides (ametijärgud A ja B) ning 50 liikmete büroodes (ametijärk A);

79.

kahetseb, et ajaliste piirangute tõttu ei ole tal võimalik osutada nõukogu soovitusele väärilist tähelepanu, ning kutsub komisjoni üles esitama – ja nõukogu vastu võtma – järgmist ettepanekut finantsmääruse artikli 145 lõike 1 muutmiseks:

“Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu komisjoni tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne aasta n +2 30. juunit”;

80.

kutsub presidenti üles, et ta käsitleks oma kõnes järgmisel Euroopa Ülemkogul vajadust tõhustada Euroopa Liidult saadud vahendite finantshaldust liikmesriikides;

81.

juhib tähelepanu, et rahvamajanduse kogutulu alusel arvutatud omavahendite osakaal kasvab pidevalt ja moodustab peatselt kaks kolmandikku omavahenditest; seetõttu väljendab toetust kontrollikoja soovitusele (lõige 3.48), et komisjon teostaks riikide raamatupidamisaruannetest pärit olevate alusandmete otsesemaid kontrollimisi;

82.

kutsub liikmesriike üles esitama iga kolme kuu järel rikkumisjuhtude aruande, võttes samas arvesse, et erandjuhtudel võivad liikmesriigid taotleda erandit; ootab, et liikmesriikide pädevad teenistused oleksid piisavalt töötajatega komplekteeritud ja koolitatud, ning ootab, et kõik liikmesriigid, kaasa arvatud Saksamaa, Kreeka ja Hispaania, kasutaksid elektroonilist aruandlust hiljemalt juulist 2005; kutsub komisjoni üles mitte hiljem kui septembris 2005 teavitama pädevat komisjoni selles valdkonnas saavutatud edust;

83.

märgib, et komisjon vastutab oma suutmatuse eest saada tagasi vähemalt 1 120 miljoni euro väärtuses väljamakseid, mis on tehtud vahemikus 1971 kuni september 2004; peab sellist olukorda lubamatuks ning leiab, et liikmesriigid ja komisjon ei ole üles näidanud nõutavat hoolsust; ootab 2004. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajaks aruannet sellest, kuidas ja millal see raha sisse nõutakse; märgib, et praegusel ajal käivad kohtutes vaidlused 812 miljoni euro üle ning et ka see summa võib olla tagasi saadav; lisaks ootab hinnangut selle kohta, kuidas mõjutab tagasisaamise edukust makseasutusele makstav 20 % preemia;

84.

kutsub komisjoni tegema finantsmääruse läbivaatamise ettevalmistamise käigus ettepaneku muuta sissenõudmise reegleid lihtsamateks ja sidusamateks; ootab konsulteerimist selles küsimuses enne komisjoni ettepaneku lõplikku väljatöötamist;

85.

märgib, et komisjon on 2005. aasta märtsiks läbi vaadanud kõik ligikaudu 4 000 eeskirjade rikkumise juhtu (442 rasket juhtu ja 3 500 kergemat juhtu), mis toimusid vaatlusperioodil;

86.

tervitab komisjoni kavatsust täpsustada “musta nimekirja”, kus on ära toodud operaatorid, kelle ebakorrektsete väljamaksete summa ületab 100 000 eurot;

87.

nõuab, et komisjon peab saavutama mõõdetavaid tulemusi, esitades tulevikuks reaalselt võrreldavaid eesmärke ning andes edusammudest korrapäraselt aru vastutavale parlamendikomisjonile;

88.

palub komisjonil parandada järelevalvet makseasutuste üle, kes vastutavad ühise põllumajanduspoliitika rakendamise eest; toob välja, et enne ühinemist pidi komisjon uute liikmesriikide makseasutusi tunnustama; nõuab, et komisjon jätkaks seda tava ja esitaks Euroopa Parlamendile aruande komisjoni võimaluse kohta anda heakskiit makseasutustele praegustes liikmesriikides;

89.

märgib, et ühtsete standardite puudumise tõttu ei võimalda liikmesriikide identimis- ja registreerimisandmebaasid andmevahetust; kahetseb, et see võib muuta võimatuks loomade liikumise jälgimise üle riigipiiride;

90.

võtab arvesse, et praegused eeskirjad ei võimalda komisjonil välja töötada kohustuslikke reegleid riiklike andmebaaside ühildamiseks; arvestades kontrollikoja eriaruandes leituga, kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekut, mis suurendaks komisjoni täitevvõimu, nii et oleks võimalik tagada riiklike andmebaaside ühilduvus;

91.

kutsub komisjoni üles esitama olemasoleva õiguse raames juhiseid ja nõuandeid andmevahetuse tõhustamiseks, seda eriti uutele liikmesriikidele, kes tegelevad praegu oma riiklike andmebaaside loomisega;

92.

sedastab, et praeguse kõrvamärkide süsteemi asendamine elektroonilise identimisega aitaks lisaks loomade heaolu parandamisele kaasa ka loomade paremale jälgitavusele, kui nad liiguvad ühest liikmesriigist teise ning nendel elektroonilistel seadmetel hoitav teave on ühtlustatud; palub komisjonil esitada konkreetne ettepanek, kuidas oleks võimalik kasutada elektroonilist identimist kõrvamärkide asemel; juhib tähelepanu, et see ettepanek peab andma komisjonile sellised rakendusvolitused, mis võimaldaksid ühtsete standardite kehtestamist vastavatel elektroonilistel seadmetel hoitavale teabele; on arvamusel, et tehnoloogia elektroonilise identimissüsteemi sisseviimiseks peab vastama asjakohastele standarditele enne selle võimalikku rakendamist;

93.

märgib, et ühenduse õigusnormide kohaselt peab komisjon esitama iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande suu- ja sõrataudi vastaste abinõude rakendamise ja sellega seotud ühenduse väljaminekute kohta; kahetseb, et seni ei ole komisjon seda kohustust täitnud; palub komisjonil 2006. aastast alates esitada selline igakülgne hinnang iga kolme aasta järel; leiab, et see hinnang peab arvestama ühenduse strateegia tasuvuse analüüse;

94.

rõhutab, et hoolikalt tuleb jälgida mitte üksnes õigusnormide formaalset ülevõtmist, vaid ka nende tõhusat rakendamist liikmesriikides; nõuab, et komisjon ergutaks veelgi uuringuid vaktsiinide ja testimismeetodite alal ning ajakohastaks uuringut liikmesriikide veterinaarteenistuste võimekuse kohta tagada õigeaegselt tõhus taudiohje;

95.

täheldab, et viimasel aastakümnel on loomade transport ühisturul mitmekordistunud, samas kui loomade liikumise jälgitavuse ja transporditavate loomade heaolu probleemid ei ole veel rahuldavalt lahendatud; palub komisjonil kaaluda edaspidi võimalust vähendada loomade transporti, kasutades senisest rohkem kohalikke tapamaju; kutsub lisaks komisjoni üles astuma kohe samme haigete või vigastatud loomade transpordi vähendamiseks;

96.

peab tähtsaks rõhutada talunike olulist rolli ühenduse strateegias taudi ennetamiseks ja ohjeldamiseks; kutsub komisjoni üles esitama nõukogule ja Euroopa Parlamendile seadusandlik algatus, mis paneks liikmesriikidelt talunikele makstavad ühenduse hüvitised taudivastaste abinõude eest sõltuma sellest, kas talunikud täidavad oma kohustust teavitada kiiresti kõigist taudijuhtumitest;

97.

sedastab, et vajalik on finantsraamistiku täiendav selgitamine, et tagada talunike võrdne kohtlemine ja kompensatsiooni arvutamise läbipaistvus; juhib tähelepanu, et oma 17. detsembri 2002. aasta resolutsioonis 2001. aasta suu- ja sõrataudi kriisi kohta (18) pidas Euroopa Parlament kompensatsiooni õiglast jaotamist möödapääsmatuks vahendiks pettuste vältimisel; palub komisjonil korrastada erinevate loomahaiguste hüvitiste määrad ning kehtestada kasutuskõlblikud arvutuskriteeriumid, näiteks looma turuväärtus; tunnistab, et taudi puhkemise korral puudub lihakarja, tõuloomade ning tõuraamatusse kantud loomade selgelt määratletud turuväärtus, see on määratletud vaid tapaloomade puhul;

98.

rõhutab, et kuna rahvatervis on kogu ühiskonna huvides, peavad avalikud vahendid olema jätkuvalt ühenduse taudidega võitlemise kulude peamiseks rahastamisallikaks, ja et talunikud on samuti maksumaksjad; märgib, et mõne liikmesriigi talunikud annavad rahalise panuse siseriiklikku võitlusse taudidega (nõutakse kogukulude kaasrahastamist), arvestades, et teised liikmesriigid põllumajandussektori panust ei nõua, mis võib kahjustada põllumajandustootjate võrdseid võimalusi ELis; meenutab, et Euroopa Parlamendi ajutine suu- ja sõrataudi komisjon on nõudnud komisjonilt ettepanekuid lahenduseks, kuidas saaks talunikke kaasata ühenduse kulude katmisse; märgib erinevate liikmesriikide jõupingutusi ning komisjoni poolt 2003. aastal tehtud uuringut, millega uuriti võimalusi, kuidas saada talunikelt rahalist panust;

99.

tervitab nõukogu poolt 2004. aastal vastu võetud ÜPP reformi tubakatoetuste osas, millega tahetakse tubakatoetusi vähendada tubaka lisatoetuste järkjärgulise asendamise kaudu ühtse toetuse kasutamisõigustega nelja-aastase üleminekuperioodi jooksul;

100.

kiidab heaks kontrollikoja soovituse, et komisjon püüaks tagada reformiettepanekute põhinemise piisavatel andmetel ja mõju analüüsidel; palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu tubakatoodangu tähendusele tööhõive ja majanduslikult ebasoodsamate piirkondade jaoks;

101.

märgib, et ühenduse tubakatoodang katab vaid 30 % tööstuse vajadustest, juhib tähelepanu, et ühtse turukorralduse viimane reform võttis juba tarvitusele mehhanismid Euroopa tootmise viimiseks kooskõlla ELi sisenõudlusega;

102.

täheldab, et pakkumise ja nõudluse praeguse lahknevuse tõttu eksporditakse suurem osa ELis toodetud tubakast; kahetseb, et selline poliitika ei ole kooskõlas ühenduse arenguabiga, mida antakse arengumaade väikestele tubakatootjatele, kes sõltuvad ekspordist, kuna ELi tubakaeksport vähendab oluliselt arengumaade ekspordivõimalusi; nõuab ühenduse põllumajandus- ja arengupoliitika korrastamist;

103.

juhib tähelepanu, et isegi kui oleks võimalik tubaka asemel kasvatada teisi kultuure, sõltub põllumajanduslike ettevõtete majanduslik tasakaal suuresti tubakast; nagu Euroopa Parlament oma raportis ühtse turukorralduse viimase reformi kohta tunnistas, on äärmiselt raske leida majanduslikke alternatiive sama arvu töökohtade loomiseks, kui on tubakatootmises; palub komisjonil jätkata oma poliitikat alternatiivsete kultuuride kasvatamise soodustamiseks ning kasutada tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fondi olulise vahendina nii ELi tubaka kvaliteedi tõstmiseks kui ka alternatiivsete kultuuride uurimiseks;

104.

juhib tähelepanu, et uuringud alternatiivsete kultuuride leidmiseks on jäetud unarusse ja tootjaid ei ergutata minema üle teistesse majanduselu sfääridesse; ühenduse tubakaalase uurimistöö ja teabelevi fond, mida rahastatakse tubakatoetuselt võetavatest maksudest ning mida haldavad kahasse põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (50 %) ning tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat (50 %), on alakasutatud, suurem osa kasutamata 68 miljonist eurost on mõeldud tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadile teabekampaaniate jaoks; alates 2006. aastast ei rahastata meetmeid tootmise asendamise edendamiseks; nõuab sisulisemat lähenemist;

105.

leiab, et vastavates ühenduse määrustes sätestatud liikmesriikide teavitamiskohustuse järgimine on otsustava tähtsusega tubakaturu ja sellega seotud ühenduse väljaminekute tõhusal jälgimisel; nõuab, et liikmesriikide suhtes, kes ei ole neid kohustusi täitnud, rakendataks finantssanktsioone;

106.

sedastab, et kuna talunikele tehtavad väljamaksed võivad väheneda või lõppeda, kui nad nõudeid ei täida, on oluline neid eelnevalt teavitada nende uutest kohustustest seoses 2006. aastast kehtima hakkavate keskkonnastandarditega; palub komisjonil ja liikmesriikidel täita oma kohustust määratleda need kriteeriumid aegsasti enne reformi jõustumist, et talunikel oleks võimalus viia oma tegevus uute reeglitega kooskõlla;

107.

märgib, et komisjon peab 31. detsembriks 2009 esitama nõukogule aruande 2006. aasta reformi rakendamise kohta; väljendab oma huvi selle aruande vastu ning palub, et see esitataks ka Euroopa Parlamendile;

108.

mõistab hukka mõnede liikmesriikide võimetuse kontrollida ja hallata nende vastutusel olevat maksumaksjate raha ning toob välja nende liikmesriikide silmakirjalikkuse, kes süüdistavad komisjoni võimetuses kontrollida rahalisi kulutusi, mille eest kannavad vastutust need liikmesriigid ise;

109.

märgib, et kontrollikoda ei avastanud komisjoni sisekontrollimehhanismides vigu ja täheldas edusamme; väljendab kahetsust tõsiasja suhtes, et ebapiisavate vahendite tõttu viidi liikmesriikide süsteemides pistelisi kontrolle läbi üksnes piiratud arvul;

110.

palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamenti riikidest, kes pole kokkulepitud parandusi oma kontrollisüsteemidesse kiiresti sisse viinud ja kelle vastavalt artiklile 8 esitatavad aruanded on jätkuvalt ebatäiuslikud;

111.

julgustab komisjoni peatama vahemakseid liikmesriikidele tõsiste rikkumiste korral või juhul, kui liikmesriigi halduskontrolli süsteemides avastatakse tõsiseid vigu;

112.

leiab, et mõõdetavate eesmärkide ja selgelt määratletud näitajate puudumise tõttu on raske hinnata, mis määral on täidetud programmi Interreg III eesmärgid – tugevdada ühenduse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust piiriülese, riikide- ja piirkondadevahelise koostöö ning ühenduse territooriumi tasakaalustatud arengu edendamise abil; seega leiab olevat raske hinnata, kas selle eesmärgi saavutamiseks on kasutatud kõige tõhusamaid vahendeid;

113.

nõuab tungivalt, et komisjon teeks suuremaid jõupingutusi selgete eesmärkide ja näitajate määratlemiseks, mis võimaldaks mõõta selle programmi mõju ja hinnata, milline on Euroopa kulutuste lisaväärtus selles valdkonnas; rõhutab vajadust selge ja pädeva analüüsi järele, mis näitaks lahknevusi era- ja sotsiaalsfääri kulude ja eeliste või kohalike ja ühenduse tasandi kulude ja eeliste vahel, kuna just need lahknevused on selle programmi ajendiks;

114.

peab keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse eelarverubriikide üldist täitmise taset rahuldavaks;

115.

tervitab meetmeid, mille eesmärk on parandada mitmeaastaste programmide elluviimise tsüklit; kutsub komisjoni üles keskenduma enam pakkumiskutsetele ja abistama rohkem taotlejaid, et vältida arvukate rahastamiseks selgelt ebasobivate projektitaotluste esitamist;

116.

rõhutab, et finantsmääruse haldus- ja finantssätete järgimine ei tohiks põhjustada asjatuid viivitusi toetuste määramisel või rahastatavate projektide väljavalimisel;

117.

märgib, et Euroopa teadus- ja arendustegevuse programmides osalemise reeglid on liiga keerukad; nõustub kontrollikojaga, et see on komisjoni ja osalejate jaoks tõsine probleem; kahetseb, et eriti väiksematel organisatsioonidel, millel on vähem arenenud haldusstruktuurid, ning väikese ja keskmise suuresega ettevõtjatel on raskusi suure hulga reeglite ja nõuetega toimetulekuga;

118.

meenutab, et kuuendat raamprogrammi (6RP) juhib ühiselt mitu peadirektoraati; märgib, et kontrollikoja arvates on sellise killustamise tulemuseks vastutuse hajumine, funktsioonide dubleerimine ja suurenenud koordineerimisvajadus;

119.

võtab teadmiseks kontrollikoja soovituse vaadata üle “ühenduse rahalise osaluse eeskirjad, võimaldades samal ajal piisavat kontrolli kulutuste üle”; ootab Euroopa Parlamendi täielikku osalust selle ülevaatamise algusest alates, vastavalt Euroopa Parlamendi kaasõiguslooja rollile õigusraamistiku koostamisel ja raamprogrammides osalemise eeskirjadele;

120.

märgib, et Lissaboni agenda avaldub ilmselt suuremates eelarveeraldistes seitsmendale raamprogrammile (7RP); toob välja, et selline märkimisväärne eelarve suurenemine nõuab haldusprotseduuride tõhusat lihtsustamist nii osalejate kui komisjoni jaoks;

121.

tunneb muret kontrollikoja lõppjärelduste üle, et rahandussektori järelkontrolli käigus avastati järjekordselt “märkimisväärselt palju kulude üledeklareerimisest tingitud vigu …, mis ei ilmnenud komisjoni sisekontrollide käigus”; ootab kontrollikoja soovitatud võimalike parandustega auditeerimistõendite kasutuselevõttu, mis pikemas perspektiivis vähendab ulatuslike ex post finantsauditite vajadust;

122.

soovitab tungivalt komisjonil õppida raamatupidamise läbipaistvuse puudumisega kaasnenud vigadest viienda raamprogrammi käigus, mis oli tingitud kulude kategooriate arvust ning tagada, et järgnevates programmides seda enam ei juhtu;

123.

palub komisjonil lähtuda oma 7RP ettepanekus tõhusatest lihtsustustest nagu näiteks:

124.

toob välja, et ei piisa sellest, kui osalejad täidavad formaalseid reegleid ja menetlusi, vaid oluline on ka tehtud investeeringu tasuvus; õhutab komisjoni teostama teadustulemuste ja mõjude kvalitatiivset ex post hindamist;

125.

kutsub komisjoni üles töötama oma menetlused välja sellisel viisil, et projektitaotluste ettevalmistamise kulusid vähendataks lubatava tasemeni;

126.

kutsub komisjoni üles ümber vaatama osalusreegleid, tuues standardmenetlusena sisse juurdepääsu käimasolevate projektide teaduslikele ja tehnilistele vahehinnangutele; kutsub komisjoni üles moodustama vastava esialgse kvaliteedinõukogu; palub kontrollikojal avaldada oma arvamus nende uute reeglite kohta;

127.

avaldab muret kontrollikoja poolt märkimist leidnud viivituste üle komisjonis kuuenda raamprogrammi näidislepingute ja finantssuuniste vastuvõtmisel, komisjoni sisekontrolli eeskirjade rakendamisel ning ühise IT-süsteemi kasutamisel, mis teatud määral peatas “õigusraamistiku varasema vastuvõtmisega kaasnenud edasiminekud ja lihtsustamise lepingute struktuuri vallas”; loodab, et komisjon õpib saadud kogemustest, et edaspidi sarnaseid viivitusi vältida;

128.

lisaks õhutab komisjoni kaasama 7RP-sse tõhusamaid juhtimisstruktuure:

129.

tervitab komisjoni kavatsust seitsmenda teaduse ja tehnoloogia raamprogrammi raames seada sisse garantiisüsteem, et parandada, eriti Euroopa Investeerimispanga poolset Euroopa teadusuuringute projektide ja infrastruktuuride laenude rahastamist; palub, et esitatud skeemi valguses arvestaks komisjon väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate erivajadustega ning kaaluks võimalust laiendada selliseid skeeme ka EUREKA projektidele;

130.

nendib, et vastavalt siseturu ja teenuste peadirektoraadist saadud teabele ei ole sisemise ümberstruktureerimise tõttu ilmselt võimalik kasutada kõiki eraldatud rahalisi vahendeid ning isegi mõnesid välisuuringuid ei olnud võimalik tellida;

131.

on üldiselt rahul tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi valdkonna eelarveridade vahendite kasutamise kõrge tasemega, mis oli 2003. aasta eelarvevahendite puhul 99,3 %;

132.

märgib, et maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi valdkonna eelarveridade vahendite kasutamise protsent 86,61 on küll rahuldav, kuid kindlasti ei saa seda nimetada suurepäraseks;

133.

väljendab muret seoses üldsuundumusega, et uue finantsmääruse liiga piiravate eeskirjade tõttu viibivad tarbijakaitseprogrammide hankemenetlused ja et bürokraatlike menetluste tõttu väheneb järsult potentsiaalsete taotlejate huvi;

134.

märgib, et lõplikult vastu võetud ja aasta jooksul muudetud 2003. aasta eelarves oli transpordipoliitika jaoks ette nähtud kokku 661,8 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena ja 609,3 miljonit eurot maksete assigneeringutena; märgib lisaks, et nendest summadest eraldati:

135.

tervitab üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) projektide puhul nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringute kasutamise määra suurenemist, mis mõlemal juhul ulatus peaaegu 100 protsendini, ning loodab, et selle tulemusena nähakse ka liikmesriikides ette avaliku ja erasektori vahendid kõnealuste projektide lõpuleviimise kiirendamiseks;

136.

väljendab muret seoses asjaoluga, et komisjon andis 2003. aastal sageli loa üleeuroopaliste transpordivõrkude projektide vahe- ja lõppmaksete tegemiseks, ilma et oleks täidetud finantsalaste rakendussätete vastavad eeltingimused, ning meenutab, et kontrollikoda juhtis komisjoni tähelepanu sellele puudusele juba 2001. ja 2002. aasta aastaaruannetes;

137.

märgib, et maksete assigneeringute kasutamise kõrgele määrale vaatamata täitmata kulukohustused (RAL – reste ą liquider) ei vähenenud ning pisut suurenesid, ulatudes TEN-T puhul 2003. aasta jooksul 1 154 miljoni euroni;

138.

märgib murelikult, et muude transpordiga seotud eelarveridade puhul langes kulukohustuste assigneeringute kasutamine 93 protsendilt 83 protsendini; eriti madal oli eraldatud kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute kasutamine transpordiohutuse alal – vastavalt 65 % ja 72 %; vastavad näitajad 2002. aastal olid transpordiohutuse osas 99 % ja 58 %; leiab, et need transpordipoliitika valges raamatus määratletud ühe peamise eesmärgi kasutamismäärad, eelkõige maksete assigneeringute kasutamise määra järsk langus, on täiesti vastuvõetamatud;

139.

tervitab komisjoni võetud meetmeid, et saada üle programmide Socrates ja Euroopa Noored esimest põlvkonda vaevanud kavandamise ning haldamise puudustest; tervitab äsja vastu võetud ettepanekuid programmide Elukestev õpe ning Noored uue põlvkonna parandatud ülesehituse ja haldusmenetluste kohta;

140.

märgib, et komisjon on silmitsi raske ülesandega, kuna nõuet, mille kohaselt seda tüüpi programmidest toetust taotlejate halduskoorem peab olema võimalikult väike, tuleb sobitada finantsmääruse rakenduseeskirjadest tuleneva kohustusega tagada usaldusväärne finantsjuhtimine;

141.

rõhutab veendumust, et programmide Elukestev õpe ning Noored uue põlvkonna haldus- ning raamatupidamisnõuete juhtivaks põhimõtteks peaks olema proportsionaalsus; rõhutab, et finantsmääruse rakenduseeskirjades on kasulik teha eesmärgistatud erandeid võimaldamaks:

142.

rõhutab programmide Elukestev õpe ning Noored vahe- ja järelkontrolli aruannete õigeaegse avaldamise olulisust;

143.

tervitab asjaolu, et 2002. eelarveaastaga võrreldes on vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna eelarve (eelarvejaotis B5–8) täitmisel saavutatud teatud edu; märgib siiski, et eeskätt maksete osas on eelarve täitmise tase üks komisjoni madalamaid (68 % 2003. aastal; 79 % kogu sisepoliitikas), samal ajal kui kulukohustuste täitmise tase ulatub praegu sisepoliitika keskmise tasemeni; kutsub õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraati jätkama järgnevatel eelarveaastatel eelarve täitmise parandamist;

144.

võtab teadmiseks kontrollikoja 2003. aasta aruandes seoses komisjoni sisekontrollikeskkonnaga toodud märkusi, mis põhinevad 14 peadirektoraadist sisepoliitika elluviimisega tegeleva 4 peadirektoraadi, muuhulgas justiits- ja siseasjade peadirektoraadi, nagu seda tol ajal nimetati, analüüsil; kutsub õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraati üles järgima kontrollikoja soovitusi;

145.

märgib murelikult ja kahetsusega kontrollikoja 2003. aasta aruandes toodud märkusi põgenike fondi kasutamise kohta; pidades silmas selle poliitikavaldkonna kulutuste programmide ümberstruktureerimist uue finantsperspektiivi kontekstis, mis toob kaasa hajutatuma juhtimise, taotleb komisjonilt riiklikul ja Euroopa tasandil piisava kontrollikeskkonna tagamist;

146.

väljendab oma muret seoses asjaoluga, et komisjon pole veel väljendanud oma arvamust Eurojusti finantsmääruse eelnõu kohta, nagu nõuti Eurojusti otsuses, kuigi Eurojust saatis selle komisjonile novembris 2003;

147.

jagab komisjoni poliitilisi prioriteete 2003. aasta eelarve osas, kuivõrd laienemist ja laienemise haldamise ettevalmistamist tuli pidada ELi absoluutseteks prioriteetideks; tuletab meelde, millist tähtsust omistab Euroopa Parlament Lissaboni ja Barcelona tippkohtumiste eesmärkide valguses vajadusele tõsta naiste osalemise määra laienenud ELi tööturul, et edendada naiste sotsiaalmajanduslikku olukorda uutes liikmesriikides, samuti vajadusele määratleda eelarve planeerimise käigus vastavad finantsvahendid;

148.

tuletab meelde, et vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 3 lõikele 2 on meeste ja naiste võrdõiguslikkus ELi aluspõhimõte ning kogu ühenduse tegevuse ja poliitika läbiv eesmärk; kordab oma nõudmist, et vastavalt soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarve koostamise põhimõttele (gender budgeting) võetaks eelarve planeerimisel nõuetekohaselt arvesse soolist võrdõiguslikkust kui prioriteetset ja püsivat eesmärki;

149.

tunneb heameelt märkimisväärsete edusammude üle 2003. aasta eelarve täitmisel seoses kõikide eesmärkide ja tõukefondide kavandamise perioodiga, mis väljendub selgelt kõrgemas maksete assigneeringute täitmise määras (89 %) võrreldes 2002. aastaga (71 %); juhib eelkõige tähelepanu täielikule andmete puudumisele tõukefondide toetust saanud soolise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud tegevuse kohta ja kutsub komisjoni üles seda olukorda esimesel võimalusel parandama;

150.

lähtub põhimõttest, et eelarvevahendite kasutamisel on püsivate sooliste ebavõrdsuste tõttu naiste ja meeste puhul erinev mõju; juhib tähelepanu asjaolule, et 2003. eelarveaasta eelarvet puudutavad andmed ei anna peaaegu mingisugust teavet soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega seotud soolise võrdõiguslikkuse edendamise alasele tegevusele eraldatud vahendite ulatuse ja mõjude kohta, ning palub komisjonil viivitamata edastada asjakohane teave Euroopa Parlamendile;

151.

rõhutab, et komisjonil olid reformi suhtes selle käivitamisel 2000. aastal suured lootused, ja ta kuulutanud selle edukaks; märgib ja toetab nõukogu 22.–23. novembri 2004. aasta järeldusi, milles nõukogu tunnustab komisjoni saavutatud edu ühenduse abi juhtimise parandamisel ja õigeaegsel andmisel, ning ärgitab jätkuvatele pingutustele parandada selle teostamise kvaliteeti ja tõhusust; toetades samal ajal täielikult hajutamist, märgib, et käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks tuleb teha märkimisväärseid lisakulutusi; seepärast tervitab eelseisvat hinnangu andmist kontrollikoja poolt selle kohta, kuidas hajutamine on toiminud delegatsioonides, nagu on viidatud kontrollikoja 2004. aasta tööprogrammis ja nagu on nõutud välisasjade komisjoni arvamuses 2002. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta; loodab, et raport hõlmab vähemalt hajutamise kulude-tulude analüüsi;

152.

märgib, et samal ajal kui välissuhete peadirektoraadi 2003. aasta tegevusaruanne räägib vajadusest hajutamise edasise hindamise järele, võib ilmneda, et see hindamine puudutab üksnes personalivajadusi; juhib seepärast erilist tähelepanu nõukogu üleskutsele komisjonile viia EÜ välisabi kvaliteedi hindamine läbi aastaaruandest eraldi ja esitada see enne 2005. aasta juulit;

153.

juhib tähelepanu jätkuvale korralike infojuhtimissüsteemide ja delegatsioonide finantsriskide hindamist puudutava töö järelevalvesüsteemi puudumisele, olukorda tunnistas välissuhete peadirektoraat ise oma 2003. aasta tegevusaruandes ning pani selle inimressursside nappuse arvele; rõhutab, et kuigi komisjoni avatus ja ettepanekud olukorda lahendada on tervitatavad, tuleb abinõud ellu viia pigem varem kui hiljem, ning kutsub komisjoni üles koostama vaheraportit saavutatud tulemuste kohta enne 2005. aasta juulit;

154.

tunneb muret, et oma auditis projektitasandiliste rakenduslike organisatsioonide kohta, leidis kontrollikoda märkimisväärsel hulgal ebakorrektseid tehinguid (aastaaruande lõiked 7.38 ja 7.39); märgib, et oma vastuses nõustub komisjon kontrollikojaga, et pakkumis- ja hankemenetluste järgimine projektijuhtimisüksuste ning valitsusväliste organisatsioonide poolt on endiselt murettekitav valdkond; loodab, et välisabi eest vastutavad komisjoni liikmed esitavad 1. septembriks 2005 tegevuskava, et võtta need küsimused kontrolli alla;

155.

juhib tähelepanu asjaolule, et suurem sidusus erinevate ELi poliitikavaldkondade vahel saab parandada ELi kulutuste mõjusust;

156.

kontrollikoja aastaaruande puhul võiks üldiselt olla kasulik, kui kontrollikoda annaks selgema pildi tuvastatud rikkumiste põhjustatud tegeliku kahju kohta;

157.

tunnistab vajadust viia tasakaalu ühelt poolt valitsusväliste organisatsioonide aruandlus- ja protseduurilised nõuded ja teisalt valitsusväliste organisatsioonide suutlikkus neid täita ning tervitaks tagasisidet kontrollikojalt selle kohta, kuidas võiks neid huvisid paremini sobitada;

158.

küsib, kas komisjon on teinud katseid võrrelda erinevate rahvusvahelise abi andjate mõjusust; kui ei, teeb ettepaneku sellise uuringu võimalikult kiireks teostamiseks;

159.

juhib tähelepanu mitmel korral Euroopa Parlamendi toetuse saanud ideele asutada Ladina-Ameerika solidaarsusfond; märgib, et samal ajal kui sellisele fondile on arvestatav toetus, peaks sellega kaasnema kõnealuste riikide poliitiliste ja majandusliidrite suurem sotsiaalne pühendumus; juhib tähelepanu eelkõige sissetuleku jaotuse rekordiliselt suure erinevusega riikide vastutusele, et püüda seda viga parandada; märgib, et EL peaks taotlema sotsiaalseid eesmärke nendes riikides nii abi andmise kaudu kui veendes kõnealuseid riike tegema rohkem ise ja et tuleks leida rahuldav tasakaal nende kahe tahu vahel;

160.

loodab, et komisjon annab Euroopa Parlamendile (kirjaliku) selgituse iga kord, kui ta ei kohalda eelarveselgituses toodud sätteid;

161.

on seisukohal, et arengupoliitika on liidu välistegevuse oluline koostisosa, mille eesmärk on vaesuse kaotamine, tugevdades sotsiaalset infrastruktuuri, haridust ja tervishoidu, suurendades vaese elanikkonna tootlikkust ja andes toetust asjaomastele riikidele, et nad saaksid arendada kasvu ja kohalikku potentsiaali; rõhutab, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamine oleks suur samm edasi selle eesmärgi saavutamisel;

162.

tunnustab komisjoni jõupingutusi keskenduda oma arengumeetmetes aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele koos kümne põhinäitaja määratlemisega; kutsub komisjoni üles suurendama oma sellesuunalisi jõupingutusi ja soovitab pühendada 35 % Euroopa Liidu arengumeetmete kuludest aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks;

163.

tunnistab probleeme selles osas, kuidas mõõta ühenduse abi mõju aastatuhande arengueesmärkide täitmisele olukorras, kus on palju abiandjaid; taunib asjaolu, et komisjon pole teinud jõupingutusi luua asjakohane mehhanism sellise mõju mõõtmiseks ja piirdub ise sellega, et mõõta arengumaade liikumist aastatuhande arengueesmärkide suunas; taunib asjaolu, et komisjoni vastused arengukomisjoni küsimustele, mis puudutavad aastatuhande arengueesmärkide elluviimist seoses komisjoni arengumeetmetega, on iseäranis ebamäärased;

164.

tervitab komisjoni tehtud parandusi oma aruandlussüsteemis ning tunnustab 2004. aasta aruande EÜ arengupoliitika ja välisabi kohta (KOM(2004) 0536 ja SEK(2004) 1027) paranenud kvaliteeti;

165.

otsustab alustada täiskogul iga-aastast debatti EÜ arengupoliitikat ja välisabi käsitleva komisjoni aastaaruande üle;

166.

tervitab asjaolu, et üldeelarvest ja Euroopa Arengufondist rahastatava ametliku arenguabi (ODA), mis oli 2003. aastal ühtekokku 8 269 miljonit eurot, kulutuste osakaal sotsiaalinfrastruktuurile ja teenustele tõusis 31,4 protsendilt 2002. aastal 34,7 protsendini 2003. aastal;

167.

taunib lubamatuna asjaolu, et ainult 198 miljonit eurot (2,4 %) nähti ette põhiharidusele ja 310 miljonit eurot (3,8 %) esmatasandi tervishoiule; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks vahendite eraldamist nendele valdkondadele, ning nõuab, et 20 % Euroopa Liidu arengukoostöö kulutustest oleks ette nähtud põhiharidusele ja esmatasandi tervishoiule arengumaades;

168.

tervitab komisjoni rolli arutelus abiandjate tegevuse koordineerimise ja menetluste ühtlustamise üle; taunib edasimineku puudumist rahvusvahelisel tasandil ja liikmesriikide vastuseisu; nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks jõupingutusi, et vältida arengukoostöö dubleerimist, ja teeks edusamme meetmete täiendavuse suunas;

169.

on seisukohal, et komisjoni toetus uute liikmesriikide ettevalmistamisel nende osalemiseks EÜ arengupoliitikas oli ebapiisav; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks uusi liikmesriike ja kandidaatriike nende arengupoliitika väljatöötamisel ning teadlikkuse tõstmisel arenguküsimustes;

170.

kiidab komisjoni seni PHARE programmi abil tehtud jõupingutuste eest kandidaatriikide abistamisel tõukefondide haldamisel;

171.

tunneb muret, et komisjonil ei õnnestunud tagada paljude PHARE ja ISPA asutuste akrediteerimisprotsessi lõpuleviimist uutes liikmesriikides enne ühinemist; nõuab tungivalt, et komisjon püüaks vältida taolise vea kordumist Rumeenia, Bulgaaria ja teiste tulevikus liituvate riikide puhul;

172.

märgib samas, et PHARE programmi väärtus “kogemustest õppimise” mõttes on piiratud, kuna selle programmid erinevad oluliselt Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi programmidest, milleks nad peaksid kandidaatriike ette valmistama, ning endiselt on alles tugev vajadus suurema abi järele institutsioonide rajamisel, et aidata hallata tõukefonde pärast liitumist; väljendab muret kandidaatriikide võime üle kasutada tõukefonde pärast liitumist;

173.

tervitab seetõttu põhimõtteliselt ettepanekut uue ühtse tõukefondide haldamist ettevalmistava instrumendi loomiseks eeldusel, et selle ülesehitus ei ole liiga keeruline; kriipsutab samas alla vajadust sobiva kontrollraamistiku järele ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjoni tagaks selle uue instrumendi hoidmise võimalikult lihtsana, et mitte takistada selle rakendamist;

174.

järeldab, et SAPARDi kui esimese täielikult detsentraliseeritava liitumiseelse abiprogrammi sihid ja eesmärgid olid eeskujulikud, kuigi neid täielikult ei saavutatud; tunnistab programmi SAPARD kasulikkust, mis lisaks kandidaatriikide majandusarengu stimuleerimisele aitas inimestel õppida mõtlema ka uuel, otstarbekamal ja projektipõhisel viisil; tunnistab, et see programm oli kasulik kogemustest õppimise mõttes, kuna see andis liituvate riikide haldusorganitele vahetu kogemuse ühenduse vahendite haldamisel; leiab, et selle programmi raames saadud üldised kogemused on kahtlemata lisaväärtuseks ühenduse tulevaste programmide rakendamisel; õhutab komisjoni parandama vajaduste ex ante analüüsi, et lisaväärtust veelgi suurendada;

175.

tunnistab, et programmi rakendamisel kasutatud detsentraliseeritud juhtimissüsteem töötab üldjoontes hästi, kuid õhutab komisjoni seda veelgi paremaks tegema, õppides seni esilekerkinud probleemidest, osutades liituvatele riikidele probleemide ilmnemisel rohkem abi ning tehes programmiga rohkem jätkutööd;

176.

märgib, et muuhulgas toovad keerukad menetlused ja õiguslik ebakindlus kaasa vahendite märkimisväärse alakasutuse, ning on pettunud, et vastavalt 15. detsembri 2004. aasta andmetele on viis aastat pärast rakendamist ainult pool rahast jõudnud (lõplike) kasusaajateni; on siiski rahul, et SAPARDi raha ei lähe kaotsi viivituste tõttu; rõhutab sellegipoolest komisjonile, et väljamaksete soovitud kiirendamine ei tohi mingil juhul välistada programmi reeglite järgimist ja järelevalvet;

177.

märgib, et suurem osa SAPARDi vahenditest kulutati projektidele, mis suurendasid tootmist, ning nõuab tungivalt, et uutes programmides asetataks rohkem rõhku kvaliteedile, keskkonna- ning tervisestandarditele;

178.

möönab, et raamatupidamisarvete õiendamine toimis paremini kui PHARE puhul, kuid õhutab tegema edasisi parendusi, et vähendada ELi rahade kadu.

179.

kiidab komisjoni spetsiifilise finantsabi kaudu tehtud jõupingutuste eest ühinemiseelsesse strateegiasse Malta ja Küprose heaks, aidates neid kahte riiki valmistuda liikmesuseks; avaldab siiski kahetsust, et nii Malta kui Küpros arvati välja ühinemiseelsete finantsvahendite, PHARE, SAPARDi ja ISPA, saajate hulgast ning et neil olid seetõttu piiratumad võimalused teha ettevalmistusi ühenduse rahaliste vahendite haldamiseks.

A.

Kontrollikoda leidis 2003. eelarveaasta aastaaruande lõike 9.15 põhjal, mis käsitleb Euroopa Parlamenti, et “auditeeritud tehingud olid põhiosas seaduslikud ja korrektsed”.

B.

25. juunil 2002. aasta finantsmäärus ja 23. oktoobril 2002. aastal muudetud Euroopa Parlamendi kodukorra artiklid kehtivad eelarve täitmisele heakskiidu andmist reguleerivate menetlusnõuete osas alates 1. jaanuarist 2003.

C.

Arvestades, et Euroopa Parlamendi kodukorra artiklitesse viidi 23. oktoobril 2002. aastal sisse muudatus, mille kohaselt annab eelarve täitmisele heakskiidu president, mitte peasekretär.

D.

Arvestades, et 21. aprillil 2004. aastal vastu võetud 2002. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsiooni (6) soovituste täitmist tuleks pidevalt jälgida ja hinnata,

8.

märgib, et 2003. aasta raamatupidamisandmetele lisatud eelarve haldamise analüüs annab kasuliku ülevaate aasta peamistest finantssündmustest ja toob ära ka lühikokkuvõtte peadirektorite tegevusaruannetest;

9.

tervitab rahanduspeadirektoraadi lehekülge 2003. aasta eelarve- ja finantsjuhtimise kohta koostatud aruandest intranetis; tervitab samuti peasekretäri ettepanekut (9) koostada igal aastal lühike, kättesaadav ja atraktiivne dokument, millega antakse avalikkusele Euroopa Parlamendi eelarve haldamise kohta rohkem teavet;

10.

avaldab tänu peasekretärile, et viimane esitas 2002. aasta eelnõu täitmisele heaksiidu andmise 21. aprilli 2004. aasta resolutsioonis nõutud aruanded õigeaegselt ehk enne järgmist eelarve täitmisele heakskiidu andmise tsüklit;

11.

meenutab, et finantsmääruse artikli 147 lõike 1 kohaselt peavad institutsioonid võtma asjakohaseid meetmeid, et järgida Euroopa Parlamendi otsusele eelarve täitmise kinnitamise kohta lisatud tähelepanekuid; järeldab, et see ettekirjutus peaks kehtima ka Euroopa Parlamendi enda kohta, eriti aga Euroopa Parlamendi allüksuste kohta;

12.

rõhutab oma poolehoidu heade üldjuhtimistavade rakendamisele nii poliitilisel kui ka haldustasandil;

13.

tõstab esile, et 2003. aastal kulus institutsiooni juhtimisetegevusest palju finantsmääruse uute nõuetega kohanemisele, uute süsteemide, metoodikate ja töömeetodite sisseseadmisele, koolitusprogrammide väljatöötamisele ja uute vastutussuhete määratlemisele; märgib, et kontrollikoda kiitis Euroopa Parlamenti uute struktuuride tõhusa sisseseadmise eest;

14.

meenutab 2003. aasta finantsreformide olulisimaid põhimõtteid, ehk siis ühelt poolt detsentraliseerimine ja täieliku vastutuse võtmine eelarvepädevate talituste poolt ja teiselt poolt tsentraliseeritud finantskontrolli lõpetamine ja keskse finantstalituse ja siseaudiitori koha loomine;

15.

märgib, et esialgsed kogemused uue finantsmääruse sätete rangel rakendamisel Euroopa Parlamendi suguses institutsioonis, millel on vaid administratiivkulude eelarve, näitavad, et see on mõningatel juhtudel viinud liiga keeruliste süsteemide ja keerulise raharingluse tekkimiseni;

16.

leiab, et see tähelepanek näitab vajadust arendada edasi kontrollraamistikku, mis põhineks eesmärkide seadmisel, nende täitmist ohustavate tegurite identifitseerimisel ja ohtude kõrvaldamise mehhanismide väljaarendamisel; soovitab Euroopa Parlamendi asutustel finantsmääruse järgmisel läbivaatusel puudujääkidele tähelepanu juhtida ja need kõrvaldada;

17.

meenutab, et 2002. aasta detsembris võttis Euroopa Parlament vastu uue finantsmääruse rakendamiseks vajalikud põhidokumendid, sh uue eelarve täitmise kodukorra, sisekontrollitalituste, eelarvevahendite käsutajate ja peaarvepidaja alusdokumendid, sisekontrolli miinimumnõuded ja eraldi ametinõuded eelkontrollitöötajatele, ning kohandas eelarve tulude ja kulude haldamiseks kasutatava arvutisüsteemi (FINORD) uutele nõuetele vastavaks;

18.

märgib, et vaatamata kontrollikoja märkusele, (10) mille kohaselt eelarvevahendite käsutajad ei suutnud finantsmääruse jõustumisel (1. jaanuaril 2003) täielikult toimivaid kontrollisüsteeme kohe käivitada, suutis Euroopa Parlament sellegipoolest 2003. aasta jooksul rakendada uusi sisekontrolli miinimumnõudeid ja käivitada keskse finantstalituse ja siseauditi;

19.

viitab (vastusena kontrollikoja kriitikale järelkontrolli puudumise kohta) Euroopa Parlamendi vastusele, (11) et arenenud järelkontrolli vajadust hindavad vastavad eelarvevahendite käsutajad arenenuma ohu ja selle maandamise hindamise alusel;

20.

märgib seoses kontrollikoja otsusega, (12) et teatud kontrollistandardite rakendamine, sh delikaatsete ametikohtade identifitseerimine ja kohatutest tegudest aruandmine, oli alles alguses;

21.

täheldab, et pärast üleminekut tsentraliseeritud finantskontrollile on toimingute jätkuvuse ja eelkontrolli piisava järelevalve tagamiseks tegelenud eelkontrolliga tunduvalt rohkem töötajaid kui varem;

22.

tõdeb kokkuvõtteks, et üleminek ülimalt tsentraliseeritud sisekontrollilt detsentraliseeritud lähenemisele lühikese aja jooksul oli 2003. aastal suur väljakutse; märgib rahuloluga, et väiksematest institutsioonidest oli Euroopa Parlament tänu oma administratsiooni pingutustele üks väheseid, kellel õnnestus võtta vastu vajalikud abitekstid enne uue finantsmääruse jõustumist 1. jaanuaril 2003;

23.

tõstab esile, et 2003. aasta oli esimene eelarveaasta, mille kohta peadirektorid pidid koostama iga-aastased tegevusaruanded, mille peasekretär edastas presidendile ja eelarvekontrollikomisjonile koos allkirjastatud deklaratsiooniga; märgib, et peasekretär andis selles deklaratsioonis mõistliku kinnituse, et Euroopa Parlamendi eelarve oli täidetud vastavalt headele finantsjuhtimise tavadele ning et sisse seatud kontrollraamistik tagas selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrakohasuse vajalikul määral;

24.

märgib, et mitte ühegi volitatud eelarvevahendite käsutaja deklaratsioon ei sisaldanud reservatsioone, kuid kahes tegevusaruandes olid tähelepanekud i) kvalifitseeritud töötajate puuduse kohta finantsjuhtimise alal (teabe peadirektoraat) ja ii) vajaduse kohta muuta reegleid, et viia parlamendiliikmete hüvitiste teatud aspektid kooskõlla finantsmäärusega ja lahendada fraktsioonide finantseerimise staatus (rahanduspoliitika peadirektoraat);

25.

märgib ka, et peasekretär möönis oma deklaratsioonis, et siseaudiitorilt selleks hetkeks (s.o 16. märtsiks 2004) saadud aruanded sisekontrolliraamistiku läbivaatuse kohta näitasid, et leidus nõrku kohti, millega tuleb lähiajal veel tegeleda;

26.

märgib rahulolevalt, et peasekretäri deklaratsiooniga on kaasas üksikasjalik tegevuskava tegevusaruannetes toodud puudujääkide kõrvaldamiseks;

27.

palub peasekretäril esitada mainitud resolutsiooni järelmeetme raames eelarvekontrollikomisjonile aruanne 2003. aastal tehtud edusammudest tema deklaratsioonile lisatud tegevuskava meetmete rakendamisel;

28.

märgib, et tegevusaruanded erinevad ulatuse, pikkuse, vormi ja osateenuseid puudutava teabe kaasamise osas suuresti; kutsub peasekretäri üles ühtlustama kontrollikoja 2003. aasta aastaaruande lõikes 9.16 antud soovituse kohaselt tulevikus tegevusaruannete esitamist ja ülesehitust, et lihtsustada erinevate peadirektoraatide omavahelist võrdlemist; märgib siiski, et probleemid sobiva kvalifikatsiooniga finantstöötajate leidmisega on paljude tegevusaruannete ühiseks teemaks;

29.

märgib ära kontrollikoja märkuse oma 2003. aasta aruande lõikes 9.16, mille kohaselt iga-aastased tegevusaruanded peaksid andma üksikasjalikumat teavet läbiviidud kontrollide tulemuste kohta;

30.

täheldab 2003. aasta tegevusaruannete alusel, et eelarvevahendite käsutajate allkirjastatud deklaratsioonide tõelise väärtuse paremaks mõistmiseks oleks tulevikus soovitav kasutusele võtta standardvorm, et eristada selgelt küsimusi, mis vajavad peadirektori täheldust (vaidlustamata tema kinnitusdeklaratsiooni), ja tõsisemaid küsimusi, mille puhul on õigustatud reservatsioon;

31.

meenutab, et siseaudiitori aastaaruanne ja deklaratsioon ning peasekretäri ja peadirektorite tegevusaruanded moodustavad olulise osa kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi eelarve täitmise eest vastutava asutuse poolt läbiviidavast hindamisest;

32.

täheldab, et sisekontrolli mõiste viitab edaspidi kontrolli põhieesmärkide mõistlikule tagamisele. Nendeks eesmärkideks on:

33.

leiab, et administratsioon peaks prioriteediks seadma siseaudiitori 2003. aasta sisekontrolli raamistiku läbivaatuse tulemusel koostatud soovituste rakendamise järgmistes valdkondades:

34.

kinnitab oma 8. aprilli 2003. aasta (13) ja 21. aprilli 2004. aasta resolutsioonides väljendatud vaadet, et “eelarve täitmise kinnitamise kord peaks sisaldama mitte ainult parlamendi peasekretäri ja administratsiooni juhtimistegevusi, vaid ka selle juhtorgani (s.t presidendi, juhatuse ja presidentide konverentsi) poolt langetatud otsuseid”;

35.

pöördub parlamendi juhatuse ja pädeva parlamendikomisjoni poole, et need vastaksid Euroopa Parlamendi 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni lõigetes 16 ja 17 sõnastatud palvele nende ettepanekute esitamise kohta, mille põhjal määratleda Euroopa Parlamendi juhtorganite liikmete volituste kasutamist ja oluliste finantstagajärgedega otsuste langetamist puudutava poliitilise vastutuse täpne praktiline tähendus;

36.

meenutab oma 21. aprilli 2004. aasta resolutsiooni lõikeid 11–17 Euroopa Parlamendi juhtorganite vastutuse kohta; tõstab esile lisaks ka seda, et see on uute kodukorra artiklite ajal esimene eelarve täitmise kinnitamise aruanne, mis tuleb suunata pigem Euroopa Parlamendi poliitilisele, mitte aga administratiivsele organile; otsustab tulevikus parandada eelarvekontrollikomisjoni ja juhatuse ning kvestorite vahelist kommunikatsiooni ja dialoogi;

37.

tõstab esile, et Euroopa Parlamendi finantsjuhtimise kontrollimisel rakendatakse aina enam organeid, menetlusi ja mehhanisme ning selleks läheb vaja Euroopa Parlamendi eelarve täitmise kinnitamise aruannet, administratsiooni aruandeid selle vastuseks, iga-aastast eelarvemenetlust ja sektori aruandeid siseaudiitorilt, audiitorkogult, kontrollikojalt ja finantsrikkumiste uurimise toimkonnalt, aruandeid Euroopa Pettustevastaselt Ametilt (OLAF) ning peadirektorite tegevusaruandeid, mille puhul tekib kõikidega kattumiste ja korduste oht;

38.

kahtleb, kas selline range kontroll ja kontrollimehhanismi keerukus on proportsionaalne, kui võtta arvesse kontrollikoja järeldust, (14) et seoses administratiivkuludega on üldine risk madal;

39.

usub, et sisekontrollimenetlused tuleks koondada ja korrastada; palub peasekretäril esitada aruanne erinevate kontrolliküsimuste sünteesivõimaluste kohta, et oleks võimalik teha selgeid järeldusi;

40.

kutsub peasekretäri üles tagama, et rakendatakse terviklikku lähenemisviisi seoses riskijuhtimise ja riskianalüüsiga, ning tagama nõnda usaldusväärse finantsjuhtimise ja tõhusa haldamise;

41.

meenutab, et eelarverea 3701 kohta kehtivate reeglite (15) lõikes 2.7.3 nõutakse, et juhatus ja eelarvekontrollikomisjon peavad tegelema fraktsioonide auditeeritud raamatupidamise aastaaruannetega vastavalt kodukorra artiklites neile antud volitustele;

42.

kordab, et fraktsioonid vastutavad Euroopa Parlamendi eelarvest neile eraldatud kvoodi juhtimise ja kasutamise eest iseseisvalt ning et institutsiooni sisekontrollitalituse töövaldkond ei laiene tingimustele, mille alusel kasutatakse assigneeringuid eelarverida 3701 eirates (umbes 3 % parlamendi kogueelarvest);

43.

märgib, et Euroopa Parlamendil oli raskusi finantsmääruse mõnede sätete rakendamisel oma olemuselt administratiivse eelarve suhtes ning need raskused kajastuvad ka fraktsioonide tasemel; tõdeb, et sellele vaatamata on püütud 3701 puudutavad reeglid viia finantsmäärusega võimalikult hästi kooskõlla;

44.

märgib, et fraktsioonid ja administratsioon on loonud töögrupi, mille eesmärk on uurida fraktsioonide eelarveid finantsmääruse ja rakenduseeskirjade sätetele vastavuse osas; julgustab neid seda vajadusel tavalise kontaktfoorumina kasutama, kus on võimalik finants- ja raamatupidamisreformidega sammu pidada;

45.

tervitab fraktsioonide otsust avaldada oma sisemised finantseeskirjad Euroopa Parlamendi veebilehel ning nõuab tungivalt selle otsuse kiiret rakendamist; palub juhatusel leida sobiv lahendus, mis võimaldaks fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete aastaaruandeid ja aruandlust läbipaistval viisil kontrollida ning mis oleks suures osas võrreldav fraktsioonide poolt kohaldatava menetlusega;

46.

märgib, et eelarvereale 3701 kantud assigneeringud jaotusid 2003. aastal vastavalt juhatuse 10. veebruari 2003. aasta otsusele järgmiselt:

47.

võtab teadmiseks peasekretäri ettepaneku (16) koostada fraktsioonide välisaudiitorite töölevõtukäskkirja standard ja lisada fraktsioonide aruannetele nende juhatajate kirja kohta lisateavet, mis oleks standardse iga-aastase tegevusaruande kujul ja kajastaks fraktsioonide eelarve täitmist eelarveaasta jooksul; kutsub juhatust üles arvestama neid soovitusi järgmisel eelarverea 3701 reeglite revideerimisel;

48.

meenutab, et alates Euroopa Parlamendi liikmete ühisstatuudi vastuvõtmisest saavad kõik liikmed:

49.

juhib tähelepanu sellele, et pärast laienemist on erinevused palkades suurenenud ning on vaja leida lahendus, mis võimaldaks Euroopa Parlamendi liikmete võrdset kohtlemist ja austaks samas ka riiklikke õigusakte;

50.

toetab sellega seoses Euroopa Liidu praeguse eesistuja tehtud algatust, mille eesmärk on jõuda kokkuleppele parlamendiliikmete põhimääruse suhtes, mis näeb ette Euroopa Parlamendi liikmete ühtse tasustamise;

51.

võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi juhatuse kavatsuse võtta ühendust nõukoguga, et kokku leppida ühise parlamendiliikmete statuudi osas; palub kõikidel osapooltel see küsimus lahendada nii pea kui võimalik, et lõpetada selgusetus ja spekulatsioonid parlamendiliikmete tasude ümber;

52.

kahetseb, et pärast viimast eelarve täitmise kinnitamise aruannet parlamendiliikmete hüvitiste süsteemi revideerimise ja reformimise kohta on edasiliikumine olnud minimaalne; meenutab juhatuse 28. mai 2003. aasta otsust, mis puudutab küsimust vaid osaliselt, kuid on seotud parlamendiliikmete ühisstatuudi vastuvõtmisega; usub, et isegi ilma ühisstatuudita peaks olema võimalik välja töötada selge, läbipaistev ja õiglane süsteem;

53.

on arvamusel, et parlamendiliikmed, kes maksavad administratsioonile vabatahtlikult tagasi toetused või osa neist, mis vastab ülejäägile võrreldes tegelike kuludega, või kes soovivad ainult tegelike kulude, näiteks reisikulude väljamaksmist, peaksid seda tegema parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirjas selgelt kindlaks määratud sätete alusel;

54.

palub kvestoritel hüvitiste tasumise eeskirja üle vaadata, et teha kindlaks kas on vaja teha muudatusi uute infotehnoloogia võimaluste maksimaalseks kasutamiseks;

55.

märgib, et 13. detsembril 2004. aastal võttis juhatus vastu sekretariaaditoetuse kohta kehtivate eeskirjade (17) parandused, mille eesmärgiks oli muuhulgas parandada eeskirjade vastavust finantsmääruse nõuetele;

56.

juhib tähelepanu sellele, et finantsmääruse artiklis 79 ning rakenduseeskirjade (18) artiklites 98 ja 104 kulude tõendamise kohta nõutakse, et eelarvevahendite käsutaja kontrolliks kreeditori nõudeõigust tõendavate dokumentide alusel; tuletab administratsioonile meelde vajadust nõuda kindlalt arvete või honoraride aruannete esitamist tingimusena maksete sooritamiseks teenuste lepingute raames (parlamendiliikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja artikli 14 lõige 6);

57.

kutsub juhatust üles pakkuma välja korraldusi, võttes arvesse Euroopa Parlamendi töörühma töö tulemusi, mis muudavad sekretariaaditoetuse kasutamise parlamendiliikmete poolt läbipaistvamaks; rõhutab siiski, et seejuures tuleb arvestada lepingulise vabaduse põhialuseid;

58.

avaldab kahetsust, et juhatuse 13. detsembri 2004. aasta otsus muudab Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja (nagu sätestatud juhatuse 9. veebruari 2004. aasta otsusega) artikli 14 lõike 5 ja lõike 7 punkti d sisu nii, et sätted, mis puudutavad assistentide ja teenuste lepingute alusel töötavate isikute lepingujärgseid ja sotsiaalkindlustusalaseid kohustusi, on endiselt ebaselged; kutsub juhatust üles 13. detsembril 2004 vastu võetud teksti läbi vaatama;

59.

meenutab, et 28. mail 2003. aastal võttis juhatus vastu liikmetele hüvitiste maksmise uute eeskirjade kava, milles sätestatakse, et hüvitatakse vaid tegelikud reisikulud, kuid selle jõustumine sõltub liikmete statuudi kehtestamisest;

60.

tuletab meelde, et teatud marsruutidel on konkureerivate lennuettevõtjate puudumise tõttu tegelikud kulud administratsiooni sätestatud ülemmäärast mõnikord suuremad, ja nõuab kindlalt, et antud tingimustel tuleb hüvitada tegelikud kulud;

61.

märgib, et viimase 31. detsembril 2003. aastal läbi viidud aktuaarse hindamise kohaselt olid fondi tulevased kohustused sel kuupäeval hetkevaradest 41 795 982 eurot suuremad ja aktuaarse rahastamise tase 2003. aasta lõpus oli 76,4 %; (19)

62.

meenutab kontrollikoja arvamust, (20) et skeemis peaksid olema kehtestatud selged eeskirjad, millega määratletakse Euroopa Parlamendi ja skeemiga ühinenud parlamendiliikmete vastutus ja kohustused, kui aktuaarse hindamise käigus peaks tulevikus selguma puudujääk; usub, et on vaja selgelt määratleda Euroopa Parlamendi vastutus pensionifondiga seotud tulevaste rahaliste kohustuste osas; usub ka, et parlamendiliikmete sissemaksed fondi tuleks arvata maha isiklikest allikatest, mitte parlamentaarsete hüvitiste süsteemist;

63.

võtab teadmiseks administratsiooni vastuse, (21) et juhatusele esitatakse ettepanekud eesmärgiga määrata kindlaks Euroopa Parlamendi ja Luksemburgi seaduste alusel tegutseva ja valitud täitevkomitee poolt juhitava mittetulundusühingu vastavad volitused ja kohustused;

64.

märgib samuti ära, et 2005. aasta alguses tehtava aktuaarse hindamise tulemusel saab teada fondi vajaliku rahastamise määra; on siiski arvamusel, et kohe pärast parlamendiliikmete põhimääruse heakskiitmist tuleks luua uus ja eraldi pensionivahend, mille puhul on kõik parlamendiliikmed võrdsed, ja et sellest kuupäevast alates peaksid lõppema kõik Euroopa Parlamendi eelarvest tehtavad sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi;

65.

tunneb muret kontrollikoja arvamuse (22) pärast, milles öeldakse, et kui kehtiv skeem peaks jääma, siis tuleb selleks luua kiiresti piisav juriidiline alus (mis ei oleks vaid juhatuse otsus) ja Euroopa Parlamendi rahaline panus vabatahtlikku pensioniskeemi peaks põhinema teisesel õigusaktil, mis on vastu võetud kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 190 lõikega 5;

66.

meenutab, et finantsmäärus ja selle rakenduseeskirjad, mis jõustusid 1. jaanuaril 2003, muutsid hankelepingute planeerimis-, avaldamis- ja sõlmimismenetlusi, saates samas laiali ka hangete ja lepingute sõlmimise nõustamise komisjoni (CCAM), millega tuli konsulteerida enne 50 000 eurot ületavate lepingute sõlmimist;

67.

märgib, et CCAMi asemel võivad eelarvevahendite käsutajad küsida nõu talitustevaheliselt hankegrupilt (GIMP); märgib samuti, et CCAMi iga-aastase aruande asemel koostas peasekretär vastuseks eelnevatele eelarve täitmise kinnitamise resolutsioonidele eelarvevahendite käsutajate poolt esitatud andmete alusel aruande, milles on 2003. aastal sõlmitud lepingute kohta järgnev teave:

68.

tervitab fakti, et oluline osa 2003. aastal sõlmitud lepingutest sõlmiti avatud pakkumise teel;

69.

märgib, et siseaudiitor auditeerib kogu institutsiooni hõlmavat hankemenetlust ja auditi kohta koostatud aruanne peaks avaldatama 2005. aasta esimesel poolel; teeb peasekretärile ülesandeks pärast sisemist konsulteerimist kohaselt edastada aruande sisu eelarvekontrollikomisjonile;

70.

julgustab administratsiooni püüdlusi luua vastavalt finantsregulatsiooni artiklile 95 lepingute andmebaas, mis peaks peasekretäri aruannete (23) alusel hakkama tööle 2005. aasta lõpus;

71.

märgib rahuloluga, et üle 50 000-euroste lepingute arv ja maht langes 2003. aastal võrreldes 2002. aastaga tunduvalt;

72.

märgib ära administratsioonile muret tekitavad küsimused järgmistes valdkondades:

73.

eeldab, et pädevad parlamendikomisjonid arvestavad vajadusel nende küsimustega, kui esitavad muudatusettepanekuid eelolevatel finantsmääruse, selle täitmiseeskirjade ja Euroopa Parlamendi eelarve rakenduseeskirjade redigeerimistel;

74.

märgib, et kaua kestnud vaidlus Euroopa Parlamendi ja Prantsusmaa ametiasutuste vahel Strasbourg'i LOW-hoone lõpliku ostuhinna üle lahenes 2003. aasta lõpus ja ost viidi lõpule 2004. aastal;

75.

tuletab meelde, et ühe töökoha puudumine toob Euroopa Parlamendi eelarve jaoks kaasa märkimisväärseid lisakulusid; osutab asjaolule, et Euroopa Parlamendi kolmes riigis asumisest tulenevad kulud ulatuvad rohkem kui 200 miljoni euroni aastas;

76.

märgib, et personalieeskirjade artiklis 22 sätestatud menetlus algatati eesmärgiga määrata kindlaks vastutus seoses 4 136 125 Belgia frangi suuruse erinevusega sularaha ja eelarvereal 1982 olevate vastavate raamatupidamisandmete vahel; (25) märgib, et distsiplinaarnõukogu kogunes esimest korda 17. märtsil 2003. aastal ja on tänaseks oma töö lõpetanud, ning teeb peasekretärile ülesandeks anda pädevale parlamendikomisjonile teada kõikide edasiste arengute kohta;

77.

väljendab rahulolu selle üle, et juhatusele on peatselt kavas esitada parlamendisisese keskkonnapoliitika ulatuslik arvustus, mille on koostanud keskkonnakorraldusele spetsialiseerunud konsultantorgan ja mille eesmärk on sisse seada institutsioonisisene keskkonnakorralduse süsteem; (26) teeb peasekretärile ülesandeks pärast konsultantorgani aruande arutelu juhatuses avaldada see Euroopa Parlamendi veebilehel;

78.

märgib, et paljud ametlikud dokumendid jagatakse parlamendiliikmetele ikkagi arvukate paberkoopiatena, hoolimata nende kättesaadavusest on-line; kutsub kvestorite kogu üles leidma ökoloogilist tasakaalu seoses dokumentide paberkandjal pakkumisega;

79.

nõuab elektrielektroonilise allkirja süsteemi kasutuselevõtmist, mille puhul saab parlamendiliikme allkirja kasutada sellistel dokumentidel nagu muudatusettepanekud ja Euroopa Parlamendi küsimused, ilma et oleks vaja dokumente paberil edastada;

80.

nõuab, et juhatus võtaks kõik vajalikud meetmed, et kiirendada lingvistilise personali töölevõtmist, et tagada kõikide parlamendiliikmete õigus end oma emakeeles väljendada, hoolitsedes suulise tõlke olemasolu eest vastavatest keeltest vastavatesse keeltesse;

81.

meenutab, et Euroopa ombudsman leidis 23. jaanuaril 2004. aastal kaebuse nr 260/2003 kohta tehtud otsuses, et Euroopa Parlament ei olnud suutnud kehtestada piisavaid meetmeid suitsetamist reguleerivate sise-eeskirjade järgimiseks;

82.

märgib, et kuigi juhatus võttis 13. juulil 2004. aastal vastu suitsetamist reguleerivate eeskirjade muudatused, ei ole neid täielikult rakendatud ega jõustatud ja on oht, et Euroopa ombudsman teeb selle kohta taas märkuse; palub juhatusel võtta kiiresti meetmed, et vähendada Euroopa Parlamendi ruumides levivat suitsu ja kaitsta kõikide Euroopa Parlamendi hooneid kasutavate inimeste tervist;

83.

rõhutab, et iga tööandja õiguslik kohus on võimaldada töötajatel töötada turvalises ja tervislikus töökeskkonnas; märgib, et büroodes suitsetamist lubava erandi tõttu juhatuse eeskirjas (27) valitseb büroohoonetes ja nende koridorides seal leiduva tubakasuitsu tõttu vastuvõetamatu sisereostuse tase, millega kaasneb terviserisk nende hoonete asukatele; märgib, et institutsiooni kolmes töökohas asuvate hoonete kohta kehtivad riiklikud tervishoiu- ja turvasätted; nõuab tungivalt, et kvestorite kogu määraks selgelt määratletud ja hästi ventileeritava suitsetamisala, et piirata mittesuitsetajate häirimist;

84.

teeb peasekretärile ülesandeks korraldada kõigil kolmel aadressil töötavate inimeste seas arvamusuuring, et teha kindlaks, kas suurem osa Euroopa Parlamendi töötajatest on nõus kehtestama parlamenditöötajate kontorite hoonetes üldise suitsetamiskeelu enne 2007. aastaks kehtestatud tähtaega;

85.

võtab teadmiseks peasekretäri poolt edastatud teabe (28) Euroopa Parlamendi kodadesse ja komisjonide nõupidamistubadesse traadita võrgu loomise võimaluste kohta; märgib ära peasekretäri teatises sisaldunud hoiatuse võimaliku ohu kohta tervisele, kui traadita andmeside tulemusel tekkiv elektromagnetiline kiirgus ületab lubatud piirid; palub 2005. aasta 1. juuliks lisaaruannet traadita tehnoloogia mõju kohta tervisele;

86.

tervitab teavet, et alates aprillist ja maist 2005 on kõikides parlamendiliikmete büroodes võimalik täiendav Interneti-ühendus, mis parandaks oluliselt olukorda seoses juurdepääsuprobleemidega Mac-arvutite kaudu; rõhutab siiski, et tuleks teha enam, et võimaldada teiste tuntud süsteemide kasutajatel logida sisse Euroopa Parlamendi sisevõrku;

87.

nõuab Euroopa Parlamendi arvutisüsteemide, võrkude, ühenduste, riist- ja tarkvara regulaarselt põhjalikku turvaanalüüsi, et tagada parlamendi “e-keskkonna” turvalisus.

1.

tervitab kontrollikoja 2003. aasta aastaaruandesse eraldi osa lisamist nõukogu jaoks, võtab teadmiseks nõukogu kokkuvõtte 2003. aastal teostatud siseauditite kohta; tervitab tõhustatud teabevahetust, mis toimus eelarve täitmise kinnitamismenetluse käigus nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel mitteametliku dialoogi vormis; leiab, et see on aidanud suurendada nõukogu eelarve täitmise läbipaistvust;

2.

võtab teadmiseks nõukogu kava esitada 2004. aasta lõpuks dokumendid ja kiita heaks täitmata tegevused, mis on vajalikud uue finantsmääruse nõuetele vastamiseks vastavalt kontrollikoja aastaaruandele ning palub, et nõukogu esitaks Euroopa Parlamendile nimekirja finantsmääruse rakendamisel tekkinud probleemidest;

3.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, mille kohaselt nõukogu sõlmis õigusteenuste lepingu ilma pakkumismenetluseta, kuigi teenuste maht ületas määra, millest alates pakkumismenetlus on nõutav; võtab teadmiseks, et nõukogu nõustub selle tähelepanekuga täielikult ning on algatanud pakkumismenetluse, et sõlmida raamleping mainitud õigusteenuse ostmiseks; rõhutab finantsmäärusega sätestatud avalike hangete eeskirjadest kinni pidamise tähtsust;

4.

palub nõukogul sarnaselt kõikidele teistele institutsioonidele, sh ka Euroopa Parlamendile, esitada eelarve täitmise eest vastutavale asutusele 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 60 lõikes 7 viidatud iga-aastane tegevusaruanne;

5.

leiab, et suurem selgus ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) juhtimise ja sellega seotud kulutuste osas nõukogus parandaks läbipaistvust, soovitab nõukogul määrata oma eelarvest eraldi ÜVJP ettevalmistavad kulud, nagu soovitas kontrollikoda oma eriaruandes nr 13/2001; rõhutab vajadust selgitada komisjoni rolli ÜVJP rakendamisel, nagu soovitas kontrollikoda oma eriaruandes nr 13/2001; soovitab, et uude eelarvet puudutavasse institutsioonidevahelisse kokkuleppesse tuleks lisada selged toimimispõhimõtted ja meetmed;

6.

kahetseb, et ajaliste piirangute tõttu ei ole suuteline pöörama nõukogu eelarve täitmise kinnitamist puudutavatele soovitustele piisavalt põhjalikku tähelepanu ning kutsub komisjoni üles edastama ja nõukogu heaks kiitma järgnevat finantsmääruse artikli 145 lõike 1 muutmise ettepanekut:

“Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu komisjoni tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne aasta n +2 30. juunit”.

1.

võtab teadmiseks, et Euroopa Kohtu eelarve oli 150 599 614 eurot, millest 99,34 % ulatuses võeti kohustusi (149 598 960,09 eurot) ja 93,32 % (146 842 346,23 eurot) kulutati 31. detsembriks 2003;

2.

tervitab asjaolu, et kontrollikoda andis esimest korda hinnangu kõigi institutsioonide kontrollikeskkonnale individuaalselt ning avaldas tähelepanekud eraldi osas;

3.

märgib, et mõnda finantsmääruse kõige olulisematest nõuetest (kontrolli miinimumnõuded, finantsosalejate põhimäärused, siseaudiitori tegevusvaldkond) ei rakendatud 2003. aastal täielikult;

4.

asjaga seonduvalt märgib, et Euroopa Kohus võttis sellest hoolimata 2003. aasta jaanuaris vastu uued finantseeskirjad ja eelistas koostada detailsed sätted ja põhimäärused siis, kui uue süsteemi toimimisega on omandatud kogemusi; kontrollikoja nõutud dokumendid võeti vastu 2004. aasta märtsis;

5.

avaldab muret Euroopa Kohtu avalduse suhtes, mille kohaselt “uute sätete rakendamiseks oli institutsioonil vaid väga piiratud arv isikuid, kellel olid põhjalikud teadmised finantssüsteemidest ja -raamistikest”;

6.

samuti avaldab muret selle üle, et siseaudiitor ei suutnud personali nappuse tõttu täita 2003. aasta tööplaani; tervitab Euroopa Kohtu valmidust edastada siseaudiitori 2004. aasta tööplaani koopia; kutsub Euroopa Kohut üles viivitamatult ning eraldatud eelarvevahendite piires täitma vajalikud töökohad; leiab, et võime teostada sisekontrolli kujutab endast igasuguse usaldusväärse halduse loomulikku ja kohustuslikku osa;

7.

võtab teadmiseks, et kontrollikoja tähelepanekutest tulenevalt eraldati Euroopa Kohtu järelvalve ja auditifunktsioonid;

8.

võtab teadmiseks, et Euroopa Kohus kasutas tarkvara veebilitsentside soetamise kokkuleppe sõlmimiseks ilma väljakuulutamiseta piiratud pakkumismenetlust, rikkudes sellega kehtivaid õigusnorme; Euroopa Kohus tunnistas oma viga;

9.

jääb valvsaks kasvava kohtuasjade võlgnevuse pärast 2003. a, kuigi 2004. aasta algandmed näitavad Euroopa Kohtu kinnitusel olukorra kerget paranemist: (6)

Euroopa Kohus

Peamised valdkonnad olid: keskkond ja tarbijad, põllumajandus, õigusaktide ühtlustamine, sotsiaalpoliitika ja maksundus; kohtuasjade läbivaatamine kestis keskmiselt kaks aastat;

Esimese astme kohus

Peamised valdkonnad olid: tühistamised, personali puudutavad kohtuasjad ja intellektuaalomand; kohtuasjade läbivaatamine kestis keskmiselt poolteist aastat;

tervitab järgmisi edusamme:

ootab, et Euroopa Kohus seaks tulemuseesmärgid ning koostaks tegevusplaanid nende saavutamiseks eesmärgiga vähendada tulevikus pooleliolevate kohtuasjade jaoks kuluvat aega;

10.

käsitleb seda teemat ühena 2004. aasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse peamistest punktidest;

11.

tervitab Euroopa Kohtu poolt võetud abinõusid seoses ametiautode kasutamisega liikmete poolt vastavalt 31. märtsil 2004 vastu võetud haldusotsusele; tunnistab, et uued sätted on läbipaistvad ning parandavad varasemat olukorda; märgib, et eesmärgiga vähendada halduskoormust katab kohus ka 15 000 km ulatuses sõidukulusid lisaks lähetuskäskkirjade alusel tehtavatele reisidele ning et auto ametialane kasutus märgitakse üles sõitja päevikusse;

12.

märgib, et ülalnimetatud otsuse artikkel 6 sätestab, et kui liikmed kasutavad oma ametiautosid sõitudeks, mida ei ole nimetatud artiklis 5 (s.t ametikohustuste täitmisel ja lähetuskäskkirja alusel tehtud või 15 000 km suuruse aastase standardmäära sisse jäävad sõidud), vastutavad nad kõigi nendega seotud kulude eest (teemaksud, kütusekulud ja kõik täiendavad renditasud, mis tulenevad raamlepingus sätestatud aastase 45 000 km läbisõidu ületamisest); on arvamusel, et ametiauto kasutamine isiklikul otstarbel kujutab endast varjatud erisoodustust, mida Euroopa Parlament peab sobimatuks;

13.

võtab teadmiseks Euroopa Kohtu kohtusekretäri vastuse, vastavalt millele ta ei saa edastada ei vastavalt artikli 86 lõikele 4 koostatud aruannet ega siseaudiitori aruannet, kuna siseauditi lõpparuannet ei koostatud; (7) pöörab seetõttu 2004. aasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse käigus neile kahele dokumendile erilist tähelepanu;

14.

võtab teadmiseks, et eelarvevahendite käsutaja 2003. aasta tegevusaruanne esitati alles 2004. aasta juulis ning see ei sisalda kinnitavat avaldust; on seisukohal, et iga-aastane tegevusaruanne peaks olema valmis kontrollikoja auditi teostamise ajaks ning sisaldama nähtava finantsvastutuse märgina allkirjastatud kinnitavat avaldust;

15.

õnnitleb Euroopa Kohut 2003. aasta teostatud põhjalike laienemiseelsete ettevalmistustööde puhul, nagu nähtub töörühma raportist; teostab 2004. aasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse käigus võetud meetmete järelkontrolli;

16.

palub Euroopa Kohtul hinnata uue finantsmääruse mõju oma halduslikule ja kohtulikule tööle aegsasti enne selle läbivaatust aastatel 2005/2006 ning esitada see hinnang Euroopa Parlamendile läbivaatamiseks;

17.

märgib, et Euroopa Kohus nõustus 19. jaanuaril 2005. aasta toimunud arutelul kirjalikult vastama lisaküsimustele, et vastuseid saaks 2003. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus arvesse võtta.

1.

võtab teadmiseks, et kontrollikoja eelarve oli 77 076 689 eurot, millest 96,83 % ulatuses võeti kohustusi (74 634 579,94 eurot) ja 89,58 % (69 045 709,53 eurot) kulutati 31. detsembriks 2003;

2.

tervitab asjaolu, et kontrollikoda andis esimest korda hinnangu kõigi institutsioonide kontrollikeskkonnale individuaalselt ning avaldas tähelepanekud eraldi osas;

3.

märgib, et kontrollikoda on koostanud põhimäärused, mis kirjeldavad detailselt finantsosalejate ülesandeid, õigusi ja kohustusi ning, et kontrolli miinimumnõuded võeti vastu 2003. aasta detsembris;

4.

võtab teadmiseks KPMG teostatud kontrollikoja välisauditi tähelepanekud: “Meie arvates annavad … raamatupidamisandmed ja -aruanded kooskõlas finantsmääruse, rakenduseeskirjade ja kontrollikoja audiitori sise-eeskirjadega tõese ja ausa ülevaate kontrollikoja varadest ja finantsolukorrast 31. detsembri 2003. aasta seisuga, samuti majandustulemustest, tuludest ja kuludest lõppenud eelarveaastal”;

5.

palub saata endale koopia kontrollikoja ehituspoliitika hindamisaruandest, kui see on valminud;

6.

meenutab, et ka 2002. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses tehti tähelepanekuid kinnitava avalduse ja auditisüsteemi kohta; neid tähelepanekuid kontrollitakse komisjoni 2003. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus;

7.

toob välja, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ei ole senini Eurostati uurimist lõpetanud; nõuab, et kontrollikoda kavandaks pärast OLAFi uurimise lõppu põhjaliku olemasolevate kontrolli- ja järelvalvesüsteemide auditi;

8.

kordab oma 21. aprillil 2004 tehtud 2002. aasta eelarve täitmise kinnitamisresolutsiooni (6) lõigetes 21 ja 22 esitatud soovitust, et pärast kontrollikoja laienemist peaks igaüks selle 25 liikmest võtma endale spetsiaalse vastutuse vähemalt ühe komisjoni peadirektoraadi kontrollimise eest, et teha varakult kindlaks ja ennetada Eurostati juhtumiga sarnanevate ebasoovitavate arengute esinemist;

9.

tervitab asjaolu, et vastavalt 2005. aasta tööplaanile teostab kontrollikoda Euroopa inventari arvestuse süsteemi, rahvamajanduse kogutulu ja rahvamajanduse kogutulu kvaliteedi auditi;

10.

tervitab tõsiasja, et kontrollikoda on uurinud Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee uut põhimäärust; märgib, et põhimääruse enda sätted ei oma otsest finantstähendust; on saanud taas kinnitust, et kontrollikoda käsitleb seda küsimust 2004. aasta auditi käigus;

11.

võtab teadmiseks, et Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee võttis 2003. aasta oktoobris vastu inventari arvestuse üksikasjad ja korra; sellest tulenevalt kutsub kontrollikoda üles teostama 2004. aasta aastaaruande ettevalmistamise käigus inventari auditit;

12.

tervitab tõsiasja, et kontrollikoda on edastanud oma 16. detsembri 2004 aasta otsuse koostöö korraldamisest (mis puudutab liikmeid, töötajaid ja ligipääsu kontrolliteabele) OLAF-iga; kahetseb, et need otsused võeti vastu suhteliselt hilja;

13.

tervitab kontrollikoja poolt võetud abinõusid seoses ametiautode kasutamisega liikmete poolt vastavalt 15. juunil 2004 vastu võetud haldusotsusele; tunnistab, et uued sätted on läbipaistvad ning parandavad varasemat olukorda; märgib, et eesmärgiga vähendada halduskoormust katab kontrollikoda ka 15 000 km ulatuses sõidukulusid lisaks lähetuskäskkirjade alusel tehtavatele reisidele ning et auto ametialane kasutus märgitakse üles sõitja päevikusse;

14.

märgib, et ülalnimetatud otsuse artikkel 5 sätestab, et kui liikmed kasutavad oma ametiautosid sõitudeks, mida ei ole nimetatud artiklis 4 (s.t ametikohustuste täitmisel ja lähetuskäskkirja alusel tehtud või 15 000 km suuruse aastase standardmäära sisse jäävad sõidud), vastutavad nad kõigi nendega seotud kulude eest (teemaksud, kütusekulud ja kõik täiendavad renditasud, mis tulenevad raamlepingus sätestatud aastase 45 000 km läbisõidu ületamisest); on arvamusel, et ametiauto kasutamine isiklikul otstarbel kujutab endast varjatud erisoodustust, mida Euroopa Parlament peab sobimatuks;

15.

tunnistab, et kontrollikoda saatis (vastavalt finantsmääruse artikli 84 lõikele 4) eelarvekontrollikomisjonile üheleheküljelise aruande; eeldab, et seesugune aruanne peaks andma selge pildi praegusest kontrollikeskkonnast ning järgneval aastal tehtavatest parandustest;

16.

nõuab, et eelarvevahendite käsutaja aastaaruanne sisaldaks allkirjastatud kinnitavat avaldust;

17.

soovib saada koopiat siseaudiitori aastaaruandest; on teadlik asjaolust, et kontrollikoda käsitleb seda sisese dokumendina; kuid viitab, et siseaudiitori aastaaruanne võimaldab eelarvevahendite käsutajal saada selge pildi kontrollikeskkonnast ja järgnevaks aastaks kavandatud parandustest; rõhutab, et enamus teisi institutsioone usaldab eelarvekontrollikomisjoni ning usub, et selle dokumendiga käiakse ümber vastutustundlikult;

18.

märgib, et kontrollikoda on võtnud kasutusele arvutipõhise audititoe süsteemi, mille eesmärk on aidata kaasa auditiprotsessi kavandamisele ja standardiseerimisele, kvaliteedikontrollile kõigis auditi etappides, dokumenteerimisele, tulemuste esitamisele ja aruannete koostamisele, kaugtööle ja juhtimist puudutava teabe edastamisele ning parandada antud elemente;

19.

märgib, et aastal 2003 kasutati ära ainult 50 % ametnike ja ekspertide vahetuseks mõeldud rahast, kuna kehtivad rahandussätted muutusid; aastat 2003 võib seega lugeda üleminekuaastaks;

20.

on arvamusel, et võib esineda vajadus analüüsida, kas tsentraliseeritud kontrollikoja praegust struktuuri ja toimimispõhimõtteid tuleks reformida; meenutab, et praegu on kontrollikojal 736 töötajat, kellest 325 on kutselised audiitorid (ametijärgud A ja B), 275 töötavad auditigruppides (ametijärgud A ja B) ning 50 liikmesriikides (ametijärk A);

21.

tervitab tõsiasja, et kontrollikoda on edastanud eelarvekontrollikomisjonile 2003. aasta septembri aruande oma ehitiste poliitika kohta; soovib olla informeeritud edusammudest, mida tehakse 2004. aasta eelarve täitmise kinnitamismenetluse kontekstis;

22.

õnnitleb kontrollikoda (laienemise ettevalmistamisel) liikmes- ja kandidaatriikides auditeid teostavate institutsioonide võrgustiku loomise puhul; palub kontrollikojal teavitada pädevat parlamendikomisjoni aegsasti enne 2004. aasta eelarve täitmise kinnitamismenetlust edusammudest, mis on tehtud:

23.

tervitab kontrollikoja valmidust esitada kirjalikud vastused 2003. aasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse ajaks;

24.

kutsub kontrollikoda üles esitama eelarvekontrollikomisjoni esimehele ja komisjoni eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse raportöörile vajadusel konfidentsiaalsed aastaaruande signaaleksemplarid; lisaks soovib varakult teada, milliseid eriaruandeid on aasta jooksul oodata, et neid nõuetekohaselt arvesse võtta;

25.

palub kontrollikojal anda hinnang uue finantsmääruse mõjudele kohtu halduslikule ja õigusemõistmist puudutavale tööle määruse läbivaatamise ajaks 2005/2006;

26.

kutsub kontrollikoda üles lisama aastaaruandesse teavet, mis näitaks kontrollikoja suutlikkus saavutada oma eesmärke, ühikukulusid, olulisemaid arendusvaldkondi ja muud institutsiooni tööd puudutavaid tegureid; märgib, et selline tegevusaruanne oleks ühtlasi suurepärane võimalus avaldada teavet kinnitava avalduse ajakohastamise kohta ja muude arengute kohta kontrollikoja auditeerimistoimingutes.

1.

võtab teadmiseks, et Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee eelarve oli 81 166 960 eurot, millest 98,12 % ulatuses võeti kohustusi (79 642 494 eurot) ja 92,77 % (73 889 949,11 eurot) kulutati 31. detsembriks 2003;

2.

tervitab asjaolu, et kontrollikoda andis esimest korda hinnangu kõigi institutsioonide kontrollikeskkonnale individuaalselt ning avaldas tähelepanekud eraldi osas;

3.

märgib, et rida järelvalve- ja kontrollikeskkonna korrektseks toimimiseks vajalikke sätteid puudus enne 2004. aastat;

4.

võtab teadmiseks Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee selgituse, mille kohaselt “prioriteetseks oli regulatiivse raamistiku põhielementide kehtestamine (sh Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee sisemised finantseeskirjad) ja finantsosalejate määramine”; võtab arvesse, et sisemised finantseeskirjad kiideti heaks 8. jaanuaril 2003;

5.

märgib, et hangete osas ei järgitud 2003. aastal mitmeid finantsmäärusega sätestatud nõudeid; kutsub kontrollikoda üles kontrollima esitatud parandusi 2004. aasta auditiaruandes;

6.

tervitab asjaolu, et 2004. aasta alguses võeti kasutusele uus personalijuhtimise ja töötasu süsteem;

7.

tervitab asjaolu, et Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on, kuigi hilinemisega, keelustanud liikmetele toetuste maksmise avansikonto 2004. aasta alguses;

8.

meenutab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele, et ta kinnitas möödunud aasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse käigus avalikult, et “reisikulude katmise osas ei ole olnud rohkem mingisuguseid rikkumisi”; (6) seetõttu kritiseerib Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteed, kuna kontrollikoda on kolmel juhul tuvastanud, et liikmetele makstud reisikulude hüvitis oli komitee enda eeskirjades ette nähtust kaks korda suurem; märgib, et vahepeal on Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee täpsustanud sõidukulude kompenseerimise reegleid; kutsub kontrollikoda üles enda poolt avastatud asjaolusid uuesti üle kontrollima oma 2004. aasta eelarve täitmise kinnitamise aruandes;

9.

märgib, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on lõpetanud uurimise väidete osas, mis puudutasid komisjoni sõidukulude kompenseerimise skeemi võimalikku kuritarvitamist ühe liikme poolt; OLAF on leidnud tõendeid “kahekordse kompenseerimise” kohta ning on seetõttu edastanud oma leiud Belgia riigiprokurörile; kogu uurimise vältel tegi Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee OLAFiga täies ulatuses koostööd; OLAF ei seadnud kahtluse alla Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee finantsjuhtimise süsteemi;

10.

märgib Belliardi hoonega seonduvalt, et siseauditi aruande kohaselt “ei avastatud ühtegi pettuse juhtu … samuti toodi ära komiteede ehitusprojekti maksumus ja korrektne hind, millega hoone omandati”, (7) samas tegi audit kindlaks mõned puudused konkreetsete tööde juhtimisel;

11.

tervitab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee valmisolekut anda aru siseaudiitori soovitustele järgnenud tegevuste kohta; lisaks edastab Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee pädevale parlamendikomisjonile 9. arenguaruande Belliardi hoone kohta;

12.

tervitab asjaolu, et Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee edastas eelarvevahendite käsutajale aastaaruande koos allkirjastatud kinnitava avaldusega;

13.

tervitab asjaolu, et Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee edastas eelarvekontrollikomisjonile siseauditi aastaaruande lühikokkuvõtte, märgib sellega seonduvalt, et siseaudiitor on

14.

teostab 2004. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus antud soovituste järelkontrolli;

15.

kutsub Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteed üles parandama oma usaldusväärsust kodanikuühiskonda esindava organina; kutsub Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteed kasutama võrdlusuuringuid, et saavutada mõõdetavat edasiminekut;

16.

õnnitleb Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteed 2003. aasta teostatud põhjalike laienemiseelsete ettevalmistustööde puhul; teostab 2004. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus võetud meetmete järelkontrolli;

17.

palub Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteel anda hinnang uue finantsmääruse mõjudele komitee halduslikule ja õigusemõistmist puudutavale tööle määruse läbivaatamise ajaks 2005/2006 ning teatada oma järeldused Euroopa Parlamendile.

1.

võtab teadmiseks, et regioonide komitee eelarve oli 38 999 436 eurot, millest 97,29 % ulatuses võeti kohustusi (37 942 172,12 eurot) ja 86,58 % (32 851 597 eurot) kulutati 31. detsembriks 2003;

2.

tervitab asjaolu, et kontrollikoda andis esimest korda hinnangu kõigi institutsioonide kontrollikeskkonnale individuaalselt ning avaldas tähelepanekud eraldi osas;

3.

märgib, et regioonide komitee ei pidanud kinni mitmetest järelvalvesüsteemi ja kontrolli eeskirjadest:

samas märgib, et regioonide komitee sisemised finantseeskirjad kinnitati 29. jaanuaril 2003. aasta ja raamatupidamise põhimäärus 2004. aasta mais;

4.

tunnistab, et mõningane hilinemine finantsmääruse rakendamisel on põhjendatav asjaoluga, et regioonide komitee finantsteenistus abistas Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) siseuurimisel 2003. aastal;

5.

toob välja, et regioonide komitee saavutas finantsautonoomia ja eelarvelise sõltumatuse alles 2000. aasta Amsterdami lepinguga;

6.

tunnistab, et regioonide komitee võttis mõningad kontrollinõuded vastu 2003. aastal; kuid põhjalik kontrolli miinimumnõuete süsteemi sätestav dokument puudub tänaseni; soovib saada koopiat dokumendist, kui see on vastu võetud;

7.

kutsub regioonide komiteed üles ametnike õiguste süstemaatilisele kontrollimisele;

8.

märgib, et regioonide komitee on avaldanud oma koduleheküljel sõlmitud lepingud;

9.

teeb 2001. aasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse kohta järgmised tähelepanekud: “… on tõendeid järjepidevast ebapädevusest ja esmatähtsate eeskirjade rikkumisest avalike hangete ning finantsjuhtimise osas, sealhulgas pettuse ja võltspakkumiste algetest”; (6)

10.

märgib, et uus peasekretär algatas OLAFi uurimise tulemustele järgnevalt haldusjuurdluse, kuigi selle tulemustest ei teavitatud eelarvekontrollikomisjoni 2002. aasta eelarve täitmise kinnitamise ajaks; “… peasekretär järeldas oma aruandes, et menetluse käigus tuvastati üksikisikute eksimusi ja vajakajäämisi professionaalsuses, samuti nõrku kohti … haldustegevuses. Kuid … ühtegi üksikutest eksimustest ei saa pidada … piisavalt tõsiseks, et õigustada distsiplinaarmenetluse algatamist asjaga seotud ametnike suhtes”; (7) märgib, et ühtegi haldusjuurdluse all olnud ametiisikut ei ole pärast aruande valmimist edutatud;

11.

märgib, et vaatamata Euroopa Parlamendi selgele soovile määrati eelmisele peasekretärile algselt palgata puhkus ja seejärel ennetähtaegne pension algusega 2004. aasta septembrist;

12.

rõhutab veel kord oma toetust siseaudiitorile, kes juhtis eelarvekontrollikomisjoni tähelepanu regioonide komitees toimunud reeglite eiramisele ning väljendab ka oma usku tema isiklikku ja ametialasesse aususesse; on rahul, et samal seisukohal on ka regioonide komitee vastavalt regioonide komitee presidendilt 26. novembril 2003 siseaudiitorile saadetud kirjale: “Mul on seega hea meel kuulda, et peasekretäri kohusetäitja on kinnitanud oma valmisolekut pakkuda teile siseaudiitori ülesannete professionaalsel ja nõuetekohasel täitmisel nii regioonide komitee liikmete kui ka töötajate täielikku tuge ja koostööd”; lisaks rõhutas regioonide komitee peasekretär kirjalikus kommunikatsioonid ettekandjale “… positiivset rolli, mida [siseaudiitor] on etendanud, tuues välja teatud nõrkused regioonide komitee juhtimises. Tegemist oli 2003. aasta viimastel kuudel regioonide komitees alanud haldusreformi alguspunktiga, mille eesmärk oli kõrvaldada avastatud puudused, eeskätt finantsjuhtimise valdkonnas”;

13.

tunnustab, et regioonide komitee on uue peasekretäri ametisolekul teinud järjekindlaid pingutusi administratsiooni töö kiirendamiseks, algatades halduslikud ümberkorraldused ja et Euroopa Parlamenti on edusammudest regulaarselt informeeritud; tunnustab rahulolevalt praeguseks ajaks toimunud tegevusi;

14.

toob välja, et regioonide komitee on kulutanud 117 693 eurot viiele välisuuringule; soovib saada täiendavat teavet nende uuringute kasutamise kohta komitee töös;

15.

märgib, et pole saanud ei vastavalt finantsmääruse artikli 86 lõikele 4 esitatavat regioonide komitee aruannet ega siseauditi aastaaruannet; märgib, et siseaudiitori ametikoht oli 2004. aasta teisel poolel täitmata ja töökuulutus avaldati viimaks kahel korral; soovib saada teavet värbamisprotsessi tulemuste kohta;

16.

kiidab heaks, et regioonide komitee annab korrapäraselt hinnangu oma poliitilise töö mõjudele; palub seonduvalt eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlusega saata endale iga-aastased aruanded mõju kohta;

17.

tunneb jätkuvalt muret regioonide komitee poliitilise kontrolli süsteemi üle ja palub regioonide komiteel:

18.

õnnitleb regioonide komiteed 2003. aasta teostatud põhjalike laienemiseelsete ettevalmistustööde puhul; teostab 2004. aasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse käigus võetud meetmete järelkontrolli;

19.

palub regioonide komiteel anda hinnang uue finantsmääruse mõjudele komitee halduslikule ja õigusemõistmist puudutavale tööle määruse läbivaatamise ajaks 2005/2006 ning teatada oma järeldused Euroopa Parlamendile.

1.

võtab teadmiseks, et ombudsmani eelarve oli 4 438 653 eurot, millest 91,29 % (4 052 488 eurot) ulatuses võeti kohustusi ja 87,65 % (3 551 999,59 eurot) kulutati;

2.

võtab teadmiseks ombudsmani selgituse, mille kohaselt eelarve täitmise madalam tase 2003. aasta oli põhjustatud üleminekuperioodist, mis järgnes eelmise ombudsmani lahkumisele ja eelnes uue ombudsmani valimisele;

3.

märgib, et kontrollikoda ei teinud seoses eelarve täitmisega ühtegi tähelepanekut; küsib seetõttu, kuidas kavatseb kontrollikoda hinnata ombudsmani eelarve täitmist tulevikus;

4.

samas märgib, et Euroopa Parlament andis tema aastaaruande põhjal (6) ombudsmani tööle soosiva hinnangu; võtab arvesse, et 75 % laekunud kaebustest jäid väljapoole ombudsmani pädevusala ning ombudsman tegeles vaid 363 nõudega, kuigi läbi vaadati kokku 2 611 kaebust;

5.

tervitab eelarvekontrollikomiteele põhjaliku teabe edastamist ombudsmani 13. detsembri 2004. aasta kirjas;

6.

võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi ja ombudsmani vahelise haldus- ja finantsabi raamkokkuleppega seotud dokumendid; märgib, et vastavalt I jaole täidab Euroopa Parlament finantsalgatuse funktsiooni personali osas;

7.

meenutab, et ombudsman soovis leida viisi, kuidas reisida korrapäraselt ja säästlikult Frankfurdi ning Zürichi lennujaama; märgib, et Euroopa Parlament ja ombudsman on leppinud kokku, et Euroopa Parlament rendib täiendava teenistusauto, mis antakse igakuiste arvete tasumise eest ombudsmani käsutusse; soovib, et teda teavitataks lõpptulemusest;

8.

tervitab asjaolu, et ombudsman on omal soovil esitanud eelarvevahendite käsutaja ja siseaudiitori aastaaruanded koos kinnitava avaldusega;

9.

märgib, et ombudsmani kabinet arendas kaebuste haldamise süsteemi jaoks välja tarkvara, lähtudes ühe Belgia ombudsmani juures kasutatavast süsteemist;

10.

märgib, et finantsmääruse rakendamine on ombudsmani administratsioonile asetanud ülisuure koormuse; õnnitleb ombudsmani sätete kiire ülevõtmise puhul ning palub, et ombudsman esitaks Euroopa Parlamendile nimekirja finantsmääruse rakendamisel tekkinud probleemidest;

11.

palub, et ombudsman esitaks aegsasti enne 2004. aasta eelarve täitmise kinnitamismenetlust aruande edusammudest, mida on tehtud finantsjuhtimises osalejate koolitamisel kutsekoolituskursuste abil;

12.

kiidab heaks siseaudiitori aastaaruande nr 4/2002 selge struktuuri, mis sätestab: “Esialgsed tähelepanekud ei paljastanud ühtegi märkimisväärset riski Euroopa Ombudsmani eelarve täitmisele …”; (7) lisaks on koostatud tegevusplaanid, mis võimaldavad kontrollikeskkonna täiendavat tugevdamist.

A.

Kontrollikoda märkis oma eespool nimetatud aruandes, et ameti raamatupidamisaruanne ei anna ameti tegelikust majanduslikust ja rahalisest olukorrast õiget ja õiglast ülevaadet.

B.

Kontrollikoda väljendas teatavaid reservatsioone teiste (nii riiklike kui ka rahvusvaheliste) asutuste valdusesse antud rahaliste vahendite osas; kontrollikoda märkis siiski ka, et ameti raamatupidamisaruande aluseks olevad tehingud olid seaduslikud ja korrektsed.

C.

Kontrollikojal oli teatavaid reservatsioone mõningate alusdokumentide kehtivuse osas.

D.

Kontrollikoda väljendas teatavaid reservatsioone hangete korra osas.

E.

21. aprillil 2004. aastal andis Euroopa Parlament heakskiidu (5) ameti direktori tegevusele 2002. eelarveaasta eelarve täitmise osas ning heakskiitu käsitleva otsusega kaasnevas resolutsioonis Euroopa Parlament järgmist:

3.

võtab teadmiseks kontrollikoja märkuse ameti eelarvetavade kohta (nagu haldusnõukogu poolt vastu võetud), mis ei järgi liigendatud assigneeringute põhimõtet, mis tingib eelarveaasta osas sellise raamatupidamistulemuse, millel ei ole mingit seost tegeliku majandusolukorraga, ja 31. detsembri 2003. aasta seisuga kumulatiivse puudujäägi 140,95 miljonit eurot, mis on suuresti kunstlik;

4.

võtab ameti vastustes teadmiseks, et amet on nüüd võtnud meetmeid, et muuta oma tegevuse finantsnäitajate esitamine selgemaks, mille tulemusena koostatakse konsolideeritud tulude ja kulude aruanne kogu 2004. aastaks, ning eeldab seetõttu, et see probleem lahendatakse 2004. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajaks;

5.

ergutab komisjoni ja kontrollikoda tugevdama selles valdkonnas koostööd ametiga, et tagada ameti eelarve täitmise efektiivsus;

6.

võtab teadmiseks kontrollikoja korduvad märkused ameti raamatupidamissüsteemi puuduste kohta, eriti ühekordse sisestusega üldise raamatupidamisarvestuse kohta;

7.

tervitab ameti vastust, milles öeldakse, et amet on nüüd kontrollikoja poolt mainitud puudused täielikult kõrvaldanud ja kasutab nüüd topeltsisestusega üldist raamatupidamissüsteemi koos eelarverakendusega SI2;

8.

kutsub komisjoni võtma kõiki vajalikke meetmeid, et kõikidel asutustel oleks võimalik nii kiiresti kui võimalik kasutada komisjoni uut raamatupidamissüsteemi, mis kehtestati 1. jaanuaril 2005;

9.