21.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/1

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 128/2005 (2) (edaspidi “ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “HRV”) pärinevate CN-koodide ex 8427 90 00 ning ex 8431 20 00 alla kuuluvate kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade, st kerede ja hüdraulikasüsteemide impordi suhtes.

(2)

Tuleks meenutada, et dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste jälgimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2000 uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusperiood”).

(3)

Pärast HRVst pärit kaubaaluste käsivedukite ja nende oluliste osade impordile ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist esitasid mõned huvitatud isikud kirjalikult oma märkused. Huvitatud isikutele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti see võimalus.

(4)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajalikuks peetud teabe kogumist ja kontrolli. Pärast ajutiste meetmete rakendamist korraldati kontrollkäik importivatesse äriühingutesse Jungheinrich AG Saksamaal ja TVH Handling Equipment N.V Belgias.

(5)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati peamistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel kavandati esitada ettepanek lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseks ning nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Peale nimetatud teabe saamist anti neile võimalus esitada määratud perioodi jooksul oma seisukohad.

(6)

Isikute suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ning vajadusel tehti järeldustes muudatused.

(7)

Vaatlusalused tooted on mitte-iseliikuvad kaubaaluste käsivedukid, mida kasutatakse tavaliselt kaubaalustele paigutatavate materjalide käitlemiseks, ning nende olulised osad, st kered ja hüdraulikasüsteemid, mis on pärit HRVst ja kuuluvad tavaliselt CN-koodide ex 8427 90 00 ja ex 8431 20 00 alla.

(8)

Mõned huvitatud isikud kordasid oma ajutise määruse põhjenduses 11 esitatud märkusi kerede ja hüdraulikasüsteemide kaasamise kohta, kuid ei lisanud täiendavat teavet ega põhjendusi. Neile märkustele on juba vastatud ajutise määruse põhjendustes 12–14. Nimetatud isikud ei tõstatanud ajutise määruse vastavate osadega seoses täiendavaid teemasid.

(9)

Nad väitsid jätkuvalt, et: a) kered ja hüdraulikasüsteemid ühelt poolt ning kaubaaluste käsivedukid teiselt poolt on erinevad tooted ning kerede ning hüdraulikasüsteemide osas ei viidud läbi dumpingu ja kahju hindamist, mistõttu dumpinguvastast tollimaksu ei saa kehtestada; b) vedukite osade kaasamine ilma algmääruse artiklis 13 sätestatud menetlust järgimata tooks kahju ühenduses tegutsevatele kaubaaluste käsivedukite koostajatele ning c) keresid ning hüdraulikasüsteeme imporditakse ka hoolduse eesmärgil ja tollimaksu kehtestamine keredele ja hüdraulikasüsteemidele kahjustaks õigustamatult praegusi kasutajaid.

(10)

Seoses väitega, et kered ja hüdraulikasüsteemid on kaubaaluste käsivedukitest erinevad tooted ja et kerede ja hüdraulikasüsteemide osas ei tehtud dumpingu ja kahju hindamist, tuleb märkida, et käesoleva uurimise raames käsitletakse kõiki kaubaaluste käsivedukite tüüpe ning nende olulisi osi ühe tootena ajutise määruse põhjenduses 10 esitatud põhjustel, st põhjusel, et neil on samasugused tehnilised põhiomadused ja kasutusalad. Piisavat tõendust selle järelduse ümberlükkamiseks ei ole esitatud. Seoses väitega, et kerede ja hüdraulikasüsteemide osas ei tehtud dumpingu ja kahju hindamist, tuleb meenutada, et need olulised osad on määratletud kui osa vaatlusalusest tootest, mille osas tehti kindlaks dumping ja kahju samasuguse toote ühenduse tootmisharule. Konkreetselt dumpingu olemasolu hindamisel leiti, et keresid ja hüdraulikasüsteeme imporditi uurimisperioodil liiga väikeses koguses, et impordiandmeid saaks pidada esinduslikuks. Seetõttu peeti õigustatuks võtta vaatlusaluse toote dumpingumarginaali määramisel aluseks kaubaaluste käsivedukid tervikuna, kuna nende kohta on olemas esinduslikud ja usaldusväärsed andmed.

(11)

Seoses väitega, et olulised osad saab kaasata ainult algmääruse artiklis 13 sätestatud korras, et vältida põhjendamatuid raskusi ühenduses tegutsevatele kaubaaluste käsivedukite tootjatele, märgitakse, et artikkel 13 ei käsitle vaatlusaluse toote määratlemist. Selle asemel osutab algmääruse artikkel 13 mitmetele menetlusest kõrvalehoidmise viisidele, sealhulgas toote koostamisele osadest, mis ei ole määratletud uurimise käigus vaatlusaluse tootena; seda probleemi käesoleva juhtumi puhul aga ei ilmne. Seetõttu ei saa väitega nõustuda.

(12)

Seoses väitega, et keresid ja hüdraulikasüsteeme imporditakse ka hoolduse eesmärgil ning et tollimaksu kehtestamine keredele ja hüdraulikasüsteemidele kahjustaks õigustamatult vedukite praegusi kasutajaid, tuleb märkida, et ükski kasutaja ei esitanud uurimise käigus kaebust meetmete vastava mõju kohta. Lisaks tuleb märkida, et uurimisperioodil oli kerede ja hüdraulikasüsteemide impordimaht HRVst võrreldes imporditud Hiina kaubaaluste käsivedukite hulgaga väga väike. Seega on impordi mõju olemasolevate kaubaaluste käsivedukite hooldusele minimaalne, kui seda üldse on, ning väitega ei saa nõustuda.

(13)

Kuna täiendavaid märkusi pole esitatud, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 10–15 esitatud vaatlusaluse toote lõplik määratlus heaks.

(14)

Kuna märkusi pole esitatud, kiidetakse heaks ajutise määruse samasugust toodet käsitlevad põhjendused 16–18.

(15)

Pärast ajutiste meetmete rakendamist väitsid kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat, et nende suhtes oleks pidanud rakendama turumajanduslikku kohtlemist. Kaks neist kordasid varem esitatud väiteid, millele komisjon on juba vastanud ajutise määruse põhjendustes 19–34.

(16)

Tuleb meenutada, et ühe puhul nimetatud eksportivatest tootjatest, kes tegelikult koosneb kahest seotud äriühingust, leidis uurimine, et teatavad varad on ettevõtte raamatupidamises arvele võetud ostuhinnast märksa kõrgema hinnaga. Seda loeti vastuolus olevaks raamatupidamise standarditega IAS 1 (finantsaruannete õiglane esitus) ja IAS 16 (materiaalse põhivara mõõtmine kajastamisel). Lisaks leiti, et teine äriühing rikkus ka standardeid IAS 21 (välisvaluutatehingute esmane kajastamine) ja IAS 32 (finantsinstrumentide avalikustamine ja kajastamine). Ka ei juhtinud äriühingute audiitorid nimetatud raamatupidamisprobleemidele tähelepanu, mis kinnitab järeldust, et auditid ei olnud tehtud IASi standarditest lähtuvalt. Eeltoodud järelduste muutmiseks piisavaid uusi tõendeid ei esitatud, mistõttu leiab siinkohal kinnitust, et nimetatud eksportiv tootja ei vasta algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud teise kriteeriumi nõuetele.

(17)

Teises eksportivas tootjas näitas uurimine, et teatava laenu mahakandmine ei olnud äriühingu raamatupidamises nõuetekohaselt kajastatud, mis mõjutas olulisel määral äriühingu finantstulemusi. Seda loeti standardi IAS 1 rikkumiseks (finantsaruannete õige ja õiglane esitus). Lisaks muutis äriühing halbade laenude provisjonide arvestusmeetodit tagasiulatuvaid ümberarvestusi tegemata, mis taas mõjutas finantstulemusi olulisel määral. Seda loeti standardi IAS 8 rikkumiseks (muudatused arvutusmeetodites). Audiitor juhtis tähelepanu küll sellele, et halbade laenude provisjonide arvutusmeetodi muudatus ei vasta ka Hiina raamatupidamisstandarditele, kuid ei pakkunud lahendust laenuga seotud probleemile. Eeltoodud järelduste muutmiseks piisavaid tõendeid ei esitatud, mistõttu leiab siinkohal kinnitust, et ka see eksportiv tootja ei vasta algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teise kriteeriumi nõuetele.

(18)

Kolmas eksportiv tootja, Zhejiang Noblelift Equipment Joint Stock Co. Ltd, kes taotles ka pärast ajutiste meetmete kehtestamist turumajanduslikku kohtlemist, esitas tõendid, et nende välisvaluutatehingute esmase kajastamise meetod, mis ei ole küll teatavatel juhtudel täielikult kooskõlas standardiga IAS 21, ei ole mõjutanud äriühingu finantstulemusi. Teisi probleeme seoses IAS-standarditele vastavusega äriühingu raamatupidamises ei leitud. Nimetatud asjaoludel peeti kohaseks vaadata uuesti läbi järeldused, mis käsitlesid nimetatud eksportiva tootja vastavust algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud teise kriteeriumi nõuetele, ja rakendada tema suhtes turumajanduslikku kohtlemist. Ülejäänud osas kiidetakse ajutise määruse põhjenduste 19–34 järeldused heaks.

(19)

Tuleb märkida, et pärast ajutiste meetmete rakendamist esitasid koostööd mittetegev Hiina eksportiv tootja ja temaga seotud ühenduse importija esialgsete järelduste kohta teatavad märkused ja taotlesid turumajanduslikku kohtlemist või selle mittevõimaldamise korral individuaalset kohtlemist. Neid äriühinguid teavitati, et vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7, artikli 5 lõikele 10, artikli 9 lõikele 5 ja artikli 18 lõikele 1 ei saa eksportivad tootjad, kes koostööd ei tee, st eksportivad tootjad, kes ei ole määratud tähtaja jooksul endast teada andnud, oma seisukohti kirjalikult esitanud ja teavet edastanud, taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist.

(20)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kiidetakse heaks ajutise määruse individuaalset kohtlemist käsitlevad põhjenduste 35–37 sisu.

(21)

Esialgu valiti eksportivatele tootjatele, kelle suhtes ei rakendata turumajanduslikku kohtlemist, normaalväärtuse määramise kolmandaks turumajanduslikuks võrdlusriigiks Kanada. Pärast ajutiste meetmete rakendamist kordasid kaks eksportivat tootjat ja üks importija oma ajutise määruse põhjenduses 41 esitatud vastuargumente. Siiski ei esitanud nad oma väidete kinnituseks tõendusmaterjali.

(22)

Nad väitsid jätkuvalt, et Kanada valimine kolmandaks turumajanduslikuks võrdlusriigiks on ebasobiv, sest Kanada kaubaaluste käsivedukite tootjatel on märksa suuremad tootmiskulud kui vastavatel Hiina tootjatel, eriti tööjõukulude osas. Sellega seoses on üks eksportiv tootja taotlenud täiendavat kohandust, et võtta arvesse tema HRV tootmisüksuse ja Kanada tootjate tootmiskulude erinevusi, samas kui teine eksportiv tootja väitis, et juba tehtud suured kohandused viitavad, et Kanada ja Hiina kaubaaluste käsivedukid ei ole võrreldavad.

(23)

Sellega seoses tuleb meenutada, et uurimise tulemuste kohaselt on Kanadas konkurentsil põhinev ja esinduslik kaubaaluste käsivedukite turg, Hiina ja Kanada tootjate tootmisvahendid ja -meetodid on sarnased ning üldjoontes on Hiina ja Kanada kaubaaluste käsivedukid selle uurimise jaoks seatud ajutise määruse põhjendustes 40, 43 ja 44 esitatud kriteeriumide määrusealusel võrreldavad. Lisaks leiti uurimise käigus, et kaubaaluste käsivedukite tootmine ei ole tööjõumahukas (tööjõukulu Kanadas ei ületa 15 % tootmise kogukulust) ja seetõttu ei mõjuta Kanada ja HRV tööjõukulude erinevused tootmise kogukulu olulisel määral. Seega ei saa nõustuda väitega, et peamiselt tööjõuga seotud kuluerinevused ei luba Kanadat sobivaks võrdlusriigiks pidada.

(24)

Seoses väitega, et Kanada tootjate kulud kaubaaluste käsivedukite tootmisel on märgatavalt kõrgemad kui Hiina tootjate kulud ning et normaalväärtust tuleks kohandada lähtuvalt Kanada tootjate ja kõnealuse HRV tootja kulude erinevusest, tuleb märkida, et teavet väite esitanud eksportiva tootja tootmiskulude kohta ei aktsepteeritud, sest kõnealusele tootjale ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist. See vähendab oluliselt kulude võrdlust käsitleva väite jõudu. Seetõttu tuleks taotlus tagasi lükata.

(25)

Seoses väitega, et juba määratud suured kohandused tõendavad Kanada ja Hiina kaubaaluste käsivedukite võrreldamatust, tuleb märkida, et võrreldavad tootetüübid valiti vastavas tootmisharus põhjendatuks loetud kriteeriumide alusel. Tootetüüpe võrreldi teatavate tehniliste omaduste alusel, mida kasutavad kõik turul tegutsejad, ei esitatud tõendeid selle kohta, et võrdlusmeetod on ebasobiv ajutise määruse põhjenduse 43 tähenduses. Seega ei saa nimetatud väitega nõustuda.

(26)

Võrdlusriigi normaalväärtuse määramise kohta ei esitatud täiendavaid väiteid ning seega kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduste 38–48 järeldused.

(27)

Kuna ühele eksportivale tootjale võimaldati turumajanduslikku kohtlemist (vt põhjendust 18 eespool), määrati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 1 kuni 6 allpool esitatud viisil.

(28)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti kõigepealt, kas kaubaaluste käsivedukite müük omamaistele sõltumatutele ostjatele oli esinduslik, st kas sellise müügi osakaal äriühingu kogu vastavast eksportmüügist ühendusse oli vähemalt 5 %. Kõnealuse eksportiva tootja puhul oli omamaine müük esinduslik.

(29)

Järgmiseks uuriti, kas eksporditavate tootetüüpidega võrreldavate tootetüüpide omamaine müük oli esinduslik. Selleks tehti kõigepealt kindlaks omamaiselt müüdavad võrreldavad tootetüübid. Uurimise seisukohalt loeti omamaiselt müüdavad kaubaaluste käsivedukite tüübid ühendusse eksporditud tüüpidega identseteks või otseselt võrreldavateks, kui tüüpidel oli ühesugune tõstevõime, kerematerjal, kahvli suurus, hüdraulika tüüp ning rataste tüüp.

(30)

Konkreetse tootetüübi omamaine müük loeti piisavalt esinduslikuks, kui kogu tootetüübi müük omamaistele sõltumatutele ostjatele moodustas uurimisperioodil vähemalt 5 % võrreldava tootetüübi eksportmüügist ühendusse. Mõnede eksporditavate tootetüüpide puhul oli omamaine müük esinduslik.

(31)

Esmalt uuriti, kas eksportiva tootja käsitletavate tootetüüpide omamaist müüki võib lugeda vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4 tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks.

(32)

Selleks määrati uurimisperioodil iga eksporditava tootetüübi sõltumatutele klientidele toimunud kahjumita müügi osakaal kogu omamaisest müügist:

(33)

Kui käesoleva määruse põhjendustes 30 ja 31 ning põhjenduse 32 punktides a ja b esitatud nõuded olid täidetud, määrati vastava tootetüübi normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud korras vastavalt sõltumatute klientide poolt uurimisperioodil makstud või maksmisele kuuluvatele tegelikele hindadele eksportiva riigi turul.

(34)

Käesoleva määruse põhjenduse 3 punktile c vastavate tootetüüpide puhul, samuti tootetüüpide puhul, mille omamaise müügi maht ei olnud käesoleva määruse põhjenduse 30 mõistes esinduslik, tuli arvutada normaalväärtus.

(35)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 liideti tootmiskuludele normaalväärtuse arvutamiseks eksportiva tootja poolt uurimisperioodil samasuguse toote tavapärase kaubandustegevuse raames toimunud omamaise müügiga seonduvad müügi-, üld- ja halduskulud ning saadud kaalutud keskmine kasum.

(36)

Ühenduses tegutsevatele sõltumatutele klientidele otse müüdavate toodete ekspordihinna määramise kohta pärast ajutiste meetmete rakendamist märkusi ei esitatud. Seega kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 49 esitatud järeldused, mis käsitlevad ekspordihinna määratlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(37)

Kahe eksportiva tootja puhul arvutati ajutiselt ekspordihind toodetele, mida müüakse importijatele, kellega tootjatel leiti olevat vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 ajutise määruse põhjenduses 49 esitatud kompensatsioonileping.

(38)

Üks eksportivatest tootjatest ning tema toodete importija, kellele määrati teatavad ekspordihinnad, väitsid, et nendevaheline suhe ei anna põhjust ekspordihindade arvutamiseks ning et ekspordihindade arvutamise aluseks peaksid olema eksportiva tootja ja importija vahel tegelikult kehtivad hinnad. Uurimine näitas aga, et tegelikke ekspordihindu mõjutas osapoolte vaheline leping, mille kohaselt importija kannab teatavad tootearenduskulud. Seetõttu on keskmine ekspordihind konkreetsele tootjale oluliselt kõrgem kui teistele ühenduse sõltumatutele klientidele. Seega ei tunnustata eksportiva tootja ning nimetatud importija vahelisi kehtivaid hindu ekspordihindade määratlemise alusena. Lisaks said eksportiv tootja ja importija uurimisperioodi käigus seotud äriühinguteks. Tavaliselt võetakse sellises olukorras ekspordihindade arvutamise aluseks edasimüügihinnad ühenduse sõltumatutele ostjatele. Käesoleval juhul on aga uurimisperioodil tehtud väga vähe edasimüügitehinguid, importija ei esitanud tehinguhindu õigeaegselt ning neid ei olnud võimalik kontrollida. Nimetatud asjaolusid arvesse võttes ei arvestatud vastavaid müügitehinguid lõplike eksporthindade arvutamisel.

(39)

Tegelikult oli vastaval eksportival tootjal märkimisväärne hulk otsemüügitehinguid ühenduse sõltumatute klientidega, mida võeti käesoleva määruse põhjenduses 36 esitatud ekspordihinna määratlemisel arvesse.

(40)

Teine eksportiv tootja, kelle puhul arvutati teatavad ekspordihinnad, ning tema toodete importija esitasid esialgsete järelduste kohta märkused, väites, et nende vahel ei ole sõlmitud kokkulepet ega lepingut, mis vastaks algmääruse artikli 2 lõikes 9 ja WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 2.3 esitatud kompensatsioonilepingu määratlusele. Seetõttu on ebaõige ekspordihindade arvutamine importija ja sõltumatute klientide vahel kehtivate edasimüügi hindade alusel.

(41)

Selle väitega ei saa nõustuda, sest eksportija ja importija esitatud teave ei kattu. Eksportiva tootja valdustes toimunud kontrollkäigu jooksul teavitati uurijaid, et põhjus, miks osapoolte esitatud ekspordihinnad on tavapärasest märgatavalt kõrgemad, seisneb eksportiva tootja ja importija vahel sõlmitud erilepingus. Lisaks osutasid üksikasjade osas sellele lepingule kõik ekspordiarved. Eksportiv tootja eitas kirjaliku lepingu olemasolu, kuid selgitas, et asjaomane importija on valmis maksma kõrgemaid hindu, et omandada eksportiva tootja teatavate toodete ainumüügiõigus teatavatel turgudel ning säilitada see õigus. Ka importija eitas igasuguse erisuhte olemasolu ning selgitas kontrollkäigu ajal, et eksportivale tootjale makstavad hinnad on kõrgemad vastavate toodete kõrge kvaliteedi tõttu. Neil asjaoludel tuleb järeldada, et esitatud ekspordihinnad ei olnud usaldatavad ning neid tuli kohandada kas lähtuvalt algmääruse artikli 2 lõikest 9 teatavat tüüpi kompensatsioonilepingu olemasolu tõttu või lähtuvalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktist a füüsiliste omaduste erinevuse tõttu, millest tuleneb toodete väidetavalt kõrgem kvaliteet. Sellele väitele ei esitatud ühtki tõendust ning uurimise tulemused on väitega vastuolus. Täiendava teabe puudumisel arvutati ekspordihinnad ajutise määruse põhjenduses 49 esitatud viisil.

(42)

Sama eksportiv tootja ja sama importija väitsid samuti, et ekspordihinnad ei ole õigesti arvutatud, kuna arvutuses kasutatud kasumimarginaal on oluliselt kõrgem kui samal eesmärgil varasemate juhtumite puhul kasutatud marginaal ning seetõttu põhjendamatu. Sellega seoses tuleb märkida, et iga juhtumit hinnatakse konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt ning ühe uurimise järeldusi ei saa teise uurimise juures rakendada. Käesoleval juhul oli arvutustes kasutatud kasumimarginaal üheteistkümne üksteisest sõltumatu importija poolt uurimise käigus esitatud vastava toote müügi netotulude kaalutud keskmine. Tõendusmaterjale nende andmete ümberlükkamiseks ei ole esitatud. Seetõttu ei saa väitega nõustuda.

(43)

Samas tuleb märkida, et pärast kontrollkäiku vaatlusaluse importija valdustesse on ekspordihindade arvutus üle vaadatud, et võtta arvesse vajalikud parandused teatavates edasimüügi hindades ja importija müügi-, üld- ja halduskulud.

(44)

Pärast ajutiste meetmete rakendamist taotles üks eksportiv tootja ekspordihindade kohandamist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktile i seoses erinevate kaubandustasanditega ühendusesuunalise otseekspordimüügi ja ekspordiotstarbelise müügi näol HRV edasimüüjatele. Tootja väitis, et eksportmüügi osaks Hiina edasimüüjate vahendusel on täiendav müük edasimüüjale, mis otseekspordi korral ühendusse ei ole tavaliselt vajalik. Sellega seoses tuleb märkida, et algmääruse eespool nimetatud artikkel sätestab, et kohandusi seoses kaubandustasanditega võib rakendada juhul, kui on näidatud, et eksportiva riigi siseturul on tootja jaoks eri kaubandustasanditel olemas pidevad ja selged funktsiooni- ja hinnaerinevused. Käesoleval juhul taotles eksportiv tootja kohandust ja püüdis selle vajalikkust tõestada, viidates pigem oma ekspordimüügi kui omamaise müügiga seotud asjaoludele. See ei ole piisav alus kaubandustasanditega seotud kohanduste taotlemiseks. Lisaks tehti uurimise käigus kindlaks, et kogu nimetatud eksportiva tootja eksportmüük, nagu ka võrdlusriigi omamaine müük, toimus edasimüüjate kaudu, st ekspordihinna ja normaalväärtuse vahel ei eksisteeri erinevaid kaubandustasandeid.

(45)

Ajutise määruse põhjenduses 53 esitatud dumpingumarginaali arvutamisel kõigile ülejäänud eksportivatele tootjatele ei võetud enam arvesse eksportivat tootjat, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist. Ajutise määruse põhjendustes 52 ja 53 esitatud järelduste kohta ei esitatud täiendavaid märkusi ning need põhjendused kiidetakse heaks. Tootja jaoks, kelle suhtes rakendati turumajanduslikku kohtlemist, määratleti dumpingumarginaal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11, võrreldes käesoleva määruse põhjenduste 28 kuni 35 alusel leitud iga ühendusse eksporditava tootetüübi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava tootetüübi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Eespool toodud muudatusi arvestades on lõplikult määratletud dumpingumarginaalid protsendina vabast netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist järgmised:

(46)

Märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 55 ja 56 esitatud esialgsed järeldused ühenduse toodangu kohta.

(47)

Märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 57 esitatud esialgsed järeldused ühenduse tootmisharu määratluse kohta.

(48)

Märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 58 ja 59 esitatud esialgsed järeldused ühenduse tarbimise kohta.

(49)

Märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 60 kuni 64 esitatud esialgsed järeldused kaubaaluste käsivedukite impordi kohta HRVst ühendusse.

(50)

Pärast ajutiste meetmete rakendamist seadis üks eksportiv tootja kahtluse alla ühenduse tootmisharule tekitatud kahju, väites, et vaatlusperioodil on ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus kasvanud, laovarude dünaamika pärast 2001. aastat ei osuta kahjule, vaid ühenduse tootmisharu olukorra paranemisele, ühenduse tootjate poolt müüdud kaubaaluste käsivedukite müügihind ja ühenduse tootjate turuosa püsisid 2003. aasta jooksul ja uurimisperioodil stabiilsetena, võrreldes 2000. aastaga tõusis 2001. aastal ühenduse tootmisharu kasumlikkus, investeeringute maht ühenduse tootmisharus on rohkem kui kahekordistunud, mis viitab, et kapitali hankimine ei ole probleem ning palkade stabiilset taset tuleks käsitleda positiivse näitajana.

(51)

Seoses väitega, et ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus on kasvanud ning see suundumus ei viita kahjule, tuleb märkida, et kuigi vaatlusperioodi jooksul kasvas ühenduse tootmisvõimsus 3 % võrra, langes see 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal peaaegu 2 % võrra. Tegelikult suurenes tootmisvõimsus ainult aastatel 2001 ja 2002, kui tehti investeeringuid. Seda suundumust ei saa pidada näitajaks kahju puudumise kohta ühenduse tootmisharule, eriti arvestades, et sama perioodi jooksul langes tarbimine 17 % võrra.

(52)

Seoses väitega, et laovarude dünaamika pärast 2001. aastat ei näita kahju, vaid pigem ühenduse tootmisharu olukorra paranemist, tuleb märkida, et lisaks ajutise määruse põhjenduses 67 esitatud selgitusele, miks nimetatud näitajat ei loeta ühenduse tootmisharu olukorra hindamisel eriti oluliseks, tuleb meenutada, et vaatlusperioodil suurenesid laovarud kokku 14 % võrra. Tõsiasi, et laovarud olid kõige suuremad aastal 2001, ei muuda järeldust, et laovarud võisid vähemalt kaasa aidata ühenduse tootmisharu kahjustamisele.

(53)

Seoses väitega, et ühenduse tootjate poolt müüdud kaubaaluste käsivedukite müügihind ja turuosa püsisid aastal 2003 ja uurimisperioodil stabiilsetena, tuleb märkida, et üheksa kuud 2003. aastast jäid uurimisperioodi. Tuleb ka märkida, et kahjude analüüs hõlmab mitut aastat ning nii ühenduse tootmisharu turuosa kui toodete müügihind on vaatlusperioodi jooksul oluliselt vähenenud. Seda ei ole vaidlustatud.

(54)

Seoses väitega, et ühenduse tootmisharu kasumlikkuse kasv aastal 2001 võrreldes aastaga 2000 ei viita kahjule, tuleb märkida, et aastatel 2000 ja 2001 kasvas kasumlikkus vähesel määral, 0,28-lt aastal 2000 0,51 %ni aastal 2001 ning seejärel langes ühtlaselt – 2,31 %ni uurimisperioodil. Tegemist on selge kahjunäitajaga.

(55)

Seoses väitega, et ühenduse tootmisharu investeeringute maht on rohkem kui kahekordistunud ja seega pole tootmisharul probleeme kapitali leidmisega, tuleb meenutada, et tehti suuremad investeeringud, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 76, aastatel 2001 ja 2002, et vahetada ühenduse tootmisharu konkurentsivõime säilitamiseks välja kulunud tootmisvahendid. 2002. aasta ning uurimisperioodi vahelisel ajal langes investeeringute maht 40 % võrra, mis koos samal ajal toimunud kasumlikkuse langusega viitab probleemidele kapitali kaasamisel. Tegemist on taas selge kahju näitajaga.

(56)

Seoses väitega, et püsivaid töötasusid tuleb pidada positiivseks näitajaks, tuleb märkida, et seda faktorit tuleks analüüsida üldise palgataseme ja tööhõive arengu taustal. Tootmisharule tehtud kahju on selgelt nähtav töötajate arvu vähenemises. Tõsiasja, et ühenduse tootjad ei suutnud kõlvatu konkurentsi tõttu nimetatud perioodil töötasu vastavalt inflatsioonile tõsta, tuleb lugeda negatiivseks näitajaks.

(57)

Seega ei saa nõustuda eksportiva tootja väidetega, mida on analüüsitud käesoleva määruse põhjendustes 50 kuni 56.

(58)

Teatavad importijad väitsid, et ühenduse tootmisharu on kaubaaluste käsivedukeid pakkunud müügiks oluliselt madalamate hindadega kui on pakutud Hiinas toodetud mis tahes kaubaaluste käsivedukit, mis viitab, et tootmisharule pole kahju tekitatud. Selle väite toetuseks ei avastatud ajutise määruse põhjenduses 64 esitatud olulist, üle 55 % hinna allalöömist, ning seetõttu ei saa väitega nõustuda.

(59)

Täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 65 kuni 84 esitatud esialgsed järeldused ühenduse tootmisharu olukorra kohta.

(60)

Nagu juba ajutises määruses sätestatud, oli kõigi kahju määramisel oluliste näitajate suundumus negatiivne. Täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 85 kuni 87 esitatud esialgsed järeldused kahju kohta.

(61)

Märkuste puudumisel ajutise määruse põhjenduses 88 esitatud kahju põhjuseid käsitleva peatüki sissejuhatava osa kohta, kiidetakse avaldus heaks.

(62)

Üks eksportiv tootja ja teatavad importijad väitsid, et Eurostati impordiandmete kasutamine asjaomase toote impordimahu ja impordi turuosa määratlemisel on ebakohane, sest selle jaoks ei ole eraldi CN-koodi. Nad väitsid, et vastavalt komplektset toodet ja selle detaile tähistava mõlema kõnealuse CN-koodi alla kuuluvad ka teised tooted ning seega ei anna Eurostati vastavad andmed täpset pilti dumpinguhinnaga impordi mõjust. Tuleb märkida, et pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et CN-koodi 8427 90 00, alla, mis hõlmab komplektset toodet ning mida kasutati dumpinghinnaga impordi mahu määratlemiseks, oleks klassifitseeritud olulistes kogustes muid tooteid. Tegelikult kasutasid samad huvitatud isikud Eurostati sama CN-koodi impordiandmeid kinnitamaks oma väidet, mis käsitles kaubaaluste käsivedukite importi muudest kolmandatest riikidest. Tuleb ka arvesse võtta, et CN-koodi kitsa määratluse tõttu on enamik selle koodi all ühendusse imporditavatest toodetest vaatlusalused tooted. CN-koodi 8431 20 00 puhul, mis hõlmab varuosi, mida kasutatakse eranditult või põhiliselt rubriiki 8427 kuuluvate seadmete juures, tuleb märkida, et selle koodi toodete Eurostati kajastatud import on väike ning seda pole vaatlusaluse toote impordimahu ja impordi turuosa määratlemisel arvesse võetud. Seetõttu ei saa väitega nõustuda.

(63)

Täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 89 kuni 91 esitatud esialgsed järeldused dumpinghinnaga impordi mõju kohta.

(64)

Pärast ajutiste meetmete rakendamist väitis üks eksportiv tootja, et ühenduse tootmisharu eksporditulemuste hinnang on ebaõige. Hinnangu kohaselt langes eksportmüük 2000. aasta ning uurimisperioodi vahelisel ajal peaaegu 50 %, avaldades olulist mõju ühenduse tootmisharu majandustulemustele. Tuleb märkida, et isegi kui eksport on absoluutmahtudes vähenenud, moodustas see nimetatud perioodil keskmiselt vaid 11 % ühenduse tootjate kogumüügist. Lisaks teenis eksportmüük uurimisperioodil mõningast kasumit, samal ajal kui müük ühenduses oli kahjumis. Seega ei saa ekspordi vähenemist lugeda ühenduse tootmisharule olulist kahju tekitanud faktoriks. Seetõttu ei saa väitega nõustuda ja ajutise määruse põhjendustes 92 ja 93 esitatud järeldused kiidetakse heaks.

(65)

Märkuste puudumisel kiidetakse ajutise määruse põhjenduses 94 esitatud esialgsed järeldused ühenduse tootmisharu investeeringute kohta heaks.

(66)

Kaks eksportivat tootjat ja teatavad importijad väitsid, et erinevalt ajutise määruse põhjenduses 95 esitatud järeldusest on muud riigid peale HRV, eelkõige Brasiilia ja India, euro tugevust ära kasutades oma müüki ühenduse turul oluliselt suurendanud. Arvestades, et kolmandate riikide nagu Brasiilia ja India import moodustab ainult umbes 1 % Hiina vaatlusaluse toote impordimahust, võib nende mõju, kui see eksisteerib, pidada väheoluliseks. Seetõttu ei saa väitega nõustuda.

(67)

Täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 95 ja 96 esitatud esialgsed järeldused muude kolmandate riikide impordi kohta heaks.

(68)

Üks eksportiv tootja ja teatavad importijad väitsid, et osa kindlaks tehtud hinna allalöömisi tuleneb USA dollari nõrkusest euro suhtes ja mitte impordi dumpinguhindadest. Samas ei ole kõnealused isikud esitanud mingit tõendusmaterjali, mis näitaks USA dollari põhise HRV impordi mahtu ning võimaldaks üldiselt hinnata valuutakursside mõju hindadele. Kuid isegi juhul, kui kogu import HRV-st põhineks USA dollaril (uurimise tulemused ei kinnita sellist eeldust), oleksid asjaomase toote impordihinnad pidanud langema 25 % võrra (USA dollari väärtuse langus euroga võrreldes), mitte 34 % võrra, nagu toimus vaatlusperioodil. Lõpuks tuleb märkida, et kui jätta välja kaks üksikjuhtumit, kus impordi maht oli selgelt tühine, vähenes peale HRV kõikide muude riikide import, kes samuti euro tugevnemisest kasu said. See osutab, et valuutakursside kõikumine ei saanud olla HRV-st pärineva dumpinghinnaga impordi hüppelise kasvu oluliseks põhjuseks. Seega ei saa väitega nõustuda ja ajutise määruse põhjenduses 98 esitatud järeldused kiidetakse heaks.

(69)

Üks eksportiv tootja ning teatavad importijad kordasid varasemat väidet, et kaebuse esitajateks on suured materjalikäitlusega tegelevad äriühingud, mille jaoks kaubaaluste käsivedukid on vaid kõrvaltoode, mida kasutatakse sageli suuremate ning kallimate toodete müügi vahendina. Kuna uut tõendusmaterjali ei ole esitatud, kiidetakse ajutise määruse põhjendustes 99 ja 100 esitatud järeldused heaks ning väide lükatakse tagasi.

(70)

Üks eksportiv tootja kordas väidet, et ühenduse tootjad on ise endale kahju põhjustanud, keskendudes madala kvaliteediga toodete tootmisele ning varuosade allhanke korras tootmisele. Siiski ei esitatud selle väite kinnituseks tõendusmaterjale. Tuleb märkida, et väidet on ajutise määruse põhjendustes 101 kuni 103 juba uuritud ja selgesõnaliselt hinnatud ning nimetatud põhjendused kiidetakse heaks.

(71)

Täiendavate märkuste puudumisel, mis võiksid esialgset otsust muuta, kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 104 ja 105 esitatud esialgne järeldus kahjude põhjuste kohta.

(72)

Märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 106 esitatud üldised märkused ühenduse huvi kohta.

(73)

Pärast ajutiste meetmete rakendamist väitis üks importija, et varem suletud ühenduse tootmisüksusi ei avata uuesti ning seega ei looda dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega uusi töövõimalusi. Selle väite kinnituseks ei esitatud mingit tõendusmaterjali. Isegi kui suletud tehaseid ei avata uuesti, tuleb märkida, et uurimisperioodil kasutas ühenduse tootmisharu ainult 46 % oma tootmisvõimsusest. See näitab selgelt, et ühenduse tootmisharu tootmisel ja müügil võiks ühenduse turu õiglase konkurentsi tingimustes kasvupotentsiaali olla. Seetõttu ei saa väitega nõustuda.

(74)

Üks eksportiv tootja ja teatavad importijad väitsid, et ühenduse tootmisharu kaubaaluste käsivedukitega seotud tegevus on, eriti tööhõive seisukohalt kaduvväike, võrreldes tootmisharu kogutegevusega ning seetõttu on tootmisharu huvi vastavate meetmete suhtes teiste turuosalistega võrreldes piiratud. Esiteks tuleb meenutada, et eksportivatel tootjatel pole õigust esitada väiteid seoses ühenduse tootmisharu huvi hindamisega. Sama kehtib ka allpool käsitletud tarnijate, kauplejate või kasutajate huvi puhul. Esitatud väited vaadati siiski läbi. Selles küsimuses tuleb meenutada, et uurimisperioodil andis ühenduse tootmisharu kaubaaluste käsivedukitega seoses tööd umbes 434 inimesele, samal ajal kui koostööd tegevad importijad andsid tööd umbes 74-le. Lisaks tuleb märkida, et teatavad ühenduse tootjad sõltuvad peaaegu täies ulatuses kaubaaluste käsivedukite tootmisest ja müügist. Seetõttu ei saa väitega nõustuda.

(75)

Täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 107 kuni 109 esitatud esialgsed järeldused ühenduse tootmisharu huvi kohta.

(76)

Üks eksportiv tootja väitis, et ühenduse tarnijate seisukohtade esitamata jätmine osutab, et HRV-st pärinev import ei mõjutanud nende äritegevust negatiivselt. Selle väitega ei saa nõustuda. Ühenduse tootmisharu sõltub teatavate varuosade puhul ühenduse tarnijatest ning oletus, et negatiivne mõju tarnijate äritegevusele puudub, ei ole põhjendatud. Ühenduse tehaste jätkuv sulgemine võib nende tegevusele veelgi suuremat mõju avaldada. Uute märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjenduses 110 esitatud esialgne järeldus ühenduse tarnijate huvi kohta.

(77)

Üks eksportiv tootja väitis, et uurimine ei arvestanud nende väikeimportijate huve, kelle tegevus keskendub kaubaaluste käsivedukitele. Tuleb märkida, et nende importijate huve, kes teatasid endast määratud tähtajaks ning esitasid piisavat teavet, võeti uurimise käigus täielikult arvesse. Koostööd tegevate sõltumatute importijate hulgas oli kahe ja kolme töötajaga äriühinguid. Lisaks tuleb märkida, et koostööd tegevad importijad näitasid kaubaaluste käsivedukitega seoses väga kõrget kasumlikkust (netokasum kuni 50 % käibest). Seega saab põhjendatult järeldada, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise mõju nende äritegevusele on suhteliselt väike. Seega peaks väite tagasi lükkama ja ajutise määruse põhjendustes 111 kuni 114 esitatud järeldused heaks kiitma.

(78)

Kaks eksportivat tootjat ja teatavad importijad väitsid, et hinnatõusul, mida põhjustavad Hiina kaubaaluste käsivedukite suhtes kehtestatud meetmed, on vahetu ja ebaproportsionaalne mõju tuhandetele kauplustele, ladudele ja tehastele, mis ühenduses kaubaaluste käsivedukeid kasutavad. Siiski tuleb siinkohal märkida, et ükski kaubaaluste käsivedukite kasutaja ühenduses ei ole ajutises määruses sätestatud järelduste kohta märkusi esitanud. Kuna väite kinnituseks ei ole tõendusmaterjali esitatud, tuleks see tagasi lükata.

(79)

Täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 115 ja 116 esitatud esialgsed järeldused ühenduse kasutajate huvi kohta.

(80)

Eespool toodust lähtudes kiidetakse heaks ajutise määruse põhjendustes 117 kuni 119 esitatud järeldused ühenduse huvi kohta.

(81)

Põhjendatud märkuste puudumisel kiidetakse kahju kõrvaldamist võimaldava taseme leidmise metoodika, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 120 kuni 123, heaks.

(82)

Selle metoodika alusel on arvutatud kahju kõrvaldamist võimaldav tase lõplikult kehtestatavate meetmete taseme määratlemiseks.

(83)

Eespool nimetatut arvestades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks leitud dumpingumarginaalide tasemel, kuna kõigi eksportivate tootjate puhul tehti kindlaks, et kahjude kõrvaldamist võimaldav tase on kõrgem kui dumpingumarginaal.

(84)

Eespool nimetatut arvesse võttes on lõplikud tollimaksumäärad järgmised:

(85)

Käesolevas määruses äriühingutele määratud individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast peegeldavad nad vastavate äriühingute uurimise käigus kindlaks tehtud olukorda. Neid tollimaksumäärasid (vastupidi kogu riigi suhtes kehtestatud tollimaksumäärale, mida kohaldatakse kõigi ülejäänud äriühingute suhtes), kohaldatakse üksnes asjaomasest riigist pärineva ning nimetatud äriühingute ja seega ka konkreetsete juriidiliste isikute toodetud toodete impordi suhtes. Ükskõik millise muu selle määruse regulatiivosas nime ning aadressiga kirjeldamata äriühingu, sealhulgas määruses nimetatud äriühinguga seotud äriühingu imporditavate toodete suhtes käesolevad soodusmaksumäärad ei kehti ning nende suhtes rakendatakse kõigi ülejäänud äriühingute puhul kehtivat maksumäära.

(86)

Kõik taotlused käesolevate individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade rakendamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või pärast uute toomise või müügiga tegelevate isikute loomist) tuleb viivitamata esitada komisjonile (3) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuse muutusega tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral tehakse käesolevasse määrusse muudatus, millega täiendatakse individuaalse tollimaksumääraga äriühingute nimekirja.

(87)

Arvestades leitud dumpingumarginaalide ning ühenduse tootmisharule põhjustatud kahju suurust, on oluline, et ajutise määrusegakehtestatud dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks kogutud summad nõutaks käesoleva määrusega lõplikult sätestatud tollimaksu ulatuses lõplikult sisse. Kui lõplik tollimaks on suurem kui ajutine tollimaks, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatisena makstud summad.

(88)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete rakendamist väljendasid kaks eksportivat tootjat valmisolekut kohustuste võtmiseks vastavalt algmääruse artiklile 8. Lepinguliste vahendite rakendamise võimalust hinnakohustuste vormis uuriti. Siiski tuleb märkida, et üks nimetatud eksportivatest tootjatest ei ole uurimise käigus koostööd teinud ning kuna tema suhtes ei rakendata käesoleva määruse põhjenduses 19 toodud turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, ei saa miinimumhindu kehtestada. Lisaks tehti kindlaks, et kõnealusel tootel on sadu tüüpe, mida regulaarselt täiustatakse või muul viisil muudetakse. Samuti müüsid eksportivad tootjad samadele klientidele kas otse või seotud importijate kaudu teisi tooteid. Nimetatud asjaoludel oleks hinnakohustuste täitmise jälgimine praktiliselt võimatu. Seetõttu leiti, et käesoleva uurimisega seoses oleks hinnakohustustega nõustumine ebamõistlik ning pakkumine tuleb tagasi lükata. Eksportivaid tootjaid teavitati ning neile anti võimalus märkuste esitamiseks. Esitatud märkused ei muutnud eespool nimetatud järeldust,

21.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/15

(1)

29. jaanuaril 2005 kehtestas komisjon oma 28. jaanuari 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 145/2005, millega kehtestatakse ajutised dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes (2) (edaspidi “ajutine määrus”) kehtestas komisjon Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärit baariumkarbonaadi ühendusse importimise suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Pärast seda, kui olid avaldatud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, esitas mitu huvitatud isikut oma kirjalikud märkused, milles nad tegid teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Keegi ei soovinud oma arvamust suuliselt avaldada.

(3)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe otsimist ja kontrollimist. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(4)

Kõigile osapooltele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiinast pärit baariumkarbonaadi impordi suhtes ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Lisaks sellele anti kõigile osapooltele võimalus esitada pärast oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(5)

Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti järeldustes vastavad muudatused.

(6)

Ajutise määruse põhjendustes 11 ja 12 määratletud vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta uusi märkusi ei laekunud ja seega kiidetakse ajutise määruse põhjenduste 11 ja 12 sisu käesolevaga heaks.

(7)

Märkusi ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse turumajanduslikku kohtlemist käsitlevate põhjenduste 13–23 sisu.

(8)

Märkusi ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse individuaalset kohtlemist käsitlevate põhjenduste 24–29 sisu.

(9)

Et kindlaks määrata, kas omamaine müük oli toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus, ja teatavate vaatlusaluste toodete liikide normaalväärtuse arvutamisel kasutati ühe eksportiva tootja puhul ajutise dumpingumarginaali arvutamisel ebaõigeid rahastamiskulusid. Seepärast tehti lõpliku dumpingumarginaali arvutamiseks vajalikud parandused.

(10)

Teise eksportiva tootja puhul oli jäätmete müügiväärtus tootmiskulust ajutiselt maha arvatud. Kuid pärast asjakohase teabe läbivaatamist ei olnud kindel, kas antud summat saab käsitleda jäätmekulu mahaarvamisena. Sellega seoses ja kättesaadava teabe alusel ilmnes, et “jäätmetel” oli tegelikult oluline iseseisev kaubanduslik väärtus. Lisaks sellele puudusid säilitatud varud ning seega ei olnud võimalik kõnealust kogust õigesti hinnata. Kokkuvõttes seostas äriühing isegi juhul, kui kõnealune summa oleks tulnud maha arvata, kogu summa vaatlusaluse tootega, kuigi see mõjutas ka teisi kõnealuse äriühingu valmistatavaid tooteid. Seepärast arvestati lõpliku otsuse tegemisel jäätmete eest mahaarvestatud kulu tagasi. Sama eksportiva tootja puhul korrigeeriti ka kõrvaltoote väärtust.

(11)

Asjaomane eksportiv tootja vaidlustas võetud lähenemise ja väitis, et jäätmed räbu ja lubja kujul kõrvaldatakse sünergiana toimivas koostöös lähedalasuvate käitistega viisil, mis vähendab selle kogumaksumust. Tuleb märkida, et nimetatud tootja väitis oma küsimustikus, et nimetatud müüki tuleks vaadelda “kõrvaltoote” müügina. Sellega seoses tuleks veelkord rõhutada, et kõnealuse toote müüdud kogust ei suudetud uurimise käigus tuvastada. Lisaks selgus seeläbi, et müük naabertehasesse hõlmas üksnes kõrvaltoodet H2S. Sellega seoses arvati, et edastati vastuolulist teavet, mida ei suudetud pärast lõplike andmete teatavakstegemist selgitada. Teiseks väitis sama tootja, et tootmiskuludest mahaarvestatud kõrvaltoote H2S väärtus oleks pidanud olema suurem. Siiski näitasid uurimise käigus kogutud tõendid, et nimetatud väide oli ülehinnatud ning tuleb seetõttu tagasi lükata.

(12)

Välja arvatud käesoleva määruse põhjenduste 9 ja 10 kohaselt tehtud korrigeerimised ning täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse normaalväärtust käsitlevate põhjenduste 43–59 sisu.

(13)

Üks tooteid kasutav organisatsioon vaidlustas Ameerika Ühendriikide (edaspidi “USA”) kasutamise võrdlusriigina ajutise määruse põhjenduse 12 tähenduses. See huvitatud isik ei põhjendanud oma väidet ega esitanud mingeid tõendeid, viidates pigem üldiselt väidetavale konkurentsi puudumisele USA turul seal kehtivate dumpinguvastaste meetmete tõttu. Kuid märgitakse, et esialgse järelduse tegemisel uuriti USA siseturul valitseva konkurentsi taset. Nagu ajutise määruse põhjenduses 37 nimetatud, leiti, et tegelikult valitseb USA siseturul aus konkurents.

(14)

Üks sõltumatu importija vaidlustas USA kasutamise võrdlusriigina, kuna USAs asuv tootja, kelle andmeid kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramisel, oli seotud ühenduse tootjaga. Tuleks märkida, et uurimisperioodil selline suhe puudus. Lisaks sellele ei esitanud see importija mingit tõendavat teavet selle kohta, et pärast uurimisperioodi lõppu alanud suhe oleks uurimisperioodi ajal mõjutanud USA siseturu kulusid ja hindu. Seepärast ei saanud sõltumatu importija väidet arvesse võtta.

(15)

Eespool öeldut silmas pidades kiidetakse käesolevaga heaks USA valik võrdlusriigiks.

(16)

Märkusi ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse ekspordihinna kindlaksmääramist käsitleva põhjenduse 60 sisu.

(17)

Eksportivad tootjad märkisid, et ajutise dumpingumarginaali arvutamisel olid franko laeva pardal (FOB) või hinna ja prahiraha (CFR) alusel tehtud eksportmüügitehingutelt ekslikult maha arvatud mereveo- ja kindlustuskulud, kusjuures nende tehingute müügihind ei sisaldanud neid kulusid. Neid eksporditehinguid korrigeeriti vastavalt.

(18)

Lisaks sellele leiti, et üks eksportiv tootja ei teavitanud asjaomase toote ühendusse suunatud eksportmüügilt hulgimüüjatele makstud komisjonitasudest. Seepärast korrigeeriti ekspordihindu vastavalt.

(19)

Välja arvatud vastavalt käesoleva määruse põhjendustele 9, 10 ja 18 tehtud korrigeerimised ning täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse normaalväärtust ja ekspordihindade võrdlust käsitlevate põhjenduste 61–66 sisu.

(20)

Pidades silmas eespool nimetatud korrigeerimisi, on lõplikult kindlaksmääratud dumpingumarginaalid väljendatuna protsendimäärana hind, kindlustus ja prahiraha (CIF) hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata:

(21)

Märkusi selles osas ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse põhjenduste 72–74 sisu.

(22)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist kordas üks koostööd tegev eksportiv tootja oma väidet, et kõrgemad hinnad ühenduse tootmisharus tulenevad ühenduse toodete kõrgemast reaktsioonivõimest. Ühenduse tootmisharu hindade korrigeerimise taotlus reaktsioonivõimest tulenevate erinevuste osas lükati esialgse järelduse tegemisel tagasi, nagu on viidatud ajutise määruse põhjenduses 80.

(23)

Kuigi väide ei olnud täiendavalt esitatud teabega piisavalt põhjendatud, jätkati küsimuse uurimist, kuna eksportiv tootja väitis, et erinevusi reaktsioonivõimes, mis on väidetavalt iseloomulik baariumkarbonaadi kõigile kvaliteediklassidele, ei oleks pidanud hindama vaid ühenduse turul müüdavate kõige reaktsioonivõimelisemate kvaliteediklasside osas, nagu tehti esialgse järelduse tegemisel.

(24)

Reaktsioonivõime on baariumkarbonaadi omadus, millele ei ole viidatud tootjate tootespetsifikatsiooni lehtedel, kuid mille olemasolu võib järeldada asjaomase toote osakese suuruse ja tiheduse põhjal ning seega on kehtiv tava, et erinevates lõppkasutusvaldkondades viiakse toote üleandmisel läbi katseid selle omaduste kontrollimiseks. Asjaolu, et lõppkasutajad sellises sektoris nagu telliste ja plaatide tööstus, kus reaktsioonivõimelisus on määrava tähtsusega, suurendavad Hiinast imporditud toote kasutamisel baariumkarbonaadi kogust üle tavapäraseks tootmisprotsessiks vajamineva normi, mis on vastand ühenduse tootmisharust pärineva toote kasutamisele, viitab sellele, et lõppkasutajad seostavad ühenduse tootmisharu toodetud baariumkarbonaati kõrgema reaktsioonivõimega. Lisaks sellele näitab ühenduse turul müüdavate toodete täiendav analüüs, et lisaks kõige reaktsioonivõimelisematele kvaliteediklassidele, mis moodustavad alla 5 % toote müügist Euroopa Ühenduses, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 80, müüs ühenduse tootmisharu tegelikult lisaks oluliselt kõrgema reaktsioonivõimega kvaliteediklasse, mis moodustasid täiendavalt 20 % toote kogumüügist ühenduses. Ühenduse tootmisharu müügisaldo kajastab madalama reaktsioonivõimega kvaliteediklasside müüki. Seepärast leiti, et sellistel tingimustel ja vastupidiselt ajutise määruse põhjenduse 80 sisule oli reaktsioonivõime erinevuste korrigeerimine õigustatud.

(25)

Hinna allalöömise analüüsimiseks alandati ühenduse tootmisharu kõrgema reaktsioonivõimega baariumkarbonaadi kvaliteediklasside müügihinda 14 % võrra. Selle korrigeerimise aluseks oli hinnaerinevus ühenduse turul müüdavate kõrgema ja madalama reaktsioonivõimega kvaliteediklasside vahel. Võrdluse tulemusel selgus, et Hiinast pärit vaatlusalust toodet müüdi uurimisperioodil ühenduses, võrrelduna protsentuaalselt ühenduse tootmisharu hindadega, 20–26 % madalama hinnaga.

(26)

Välja arvatud vastavalt käesoleva määruse põhjendusele 25 tehtud korrigeerimised ja täiendavate märkuste puudumisel kiidetakse heaks vaatlusalusest riigist pärit impordi kohta esitatud ajutise määruse põhjenduste 75–81 sisu.

(27)

Üks koostööd tegev eksportija esitas väite, et ajutise määruse põhjendustes 84–94 analüüsitud majandusnäitajad ei viidanud materiaalsetele kahjudele. Kuid oluliselt uusi asjaolusid ega tõendeid ei esitatud, mis nõuaks nende näitajate ümberarvutamist ja seega esialgsete järelduste muutmist.

(28)

Andmete lõpliku teatavakstegemise järel korrati nimetatud väidet, eelkõige tootmise arengu, tootmisvõimsuse rakendamisastme, turuosa, varude ja tööhõive kohta. Nagu juba selgitatud ajutise määruse põhjendustes 84–88, viitasid nimetatud näitajad selgelt negatiivsele arengule, mis aitas kaasa ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisele. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(29)

Seepärast kiidetakse käesolevaga heaks ühenduse tootmisharu seisundi ja kahju osas tehtud järelduste kohta esitatud ajutise määruse põhjenduste 82–97 sisu.

(30)

Oluliselt uut teavet ega väiteid ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse põhjendus 100.

(31)

Üks koostööd tegev eksportija kordas oma väidet, et kahju oleks võinud tekkida ka muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõjul, kuna import nendest riikidest, sealhulgas eelkõige Indiast ja Brasiiliast, suurenes oluliselt uurimisperioodi eelsel ajal. Indiat ei saa analüüsiperioodil 2000–2003 pidada oluliseks tarneallikaks, arvestades ebaolulist impordimahtu. Tegelikult oli Indiast pärit impordi turuosa uurimisperioodil alla 1 % ja enne seda praktiliselt olematu. Brasiiliast imporditi kogu analüüsiperioodi vältel piiratud koguses toodet, võrreldes nii Hiina Rahvavabariigist pärit impordi kui ka kogu impordimahuga. Seepärast otsustatakse, et kõnealune import ei kaotanud põhjuslikku seost, nagu on hinnatud ajutise määruse põhjenduses 103.

(32)

Üks eksportija ning mitmed importijad ja kasutajad väitsid, et ühenduse tootmisharul on ühenduse baariumkarbonaadi turul olnud turgu valitsev seisund ning et see asjaolu võimaldas tootmisharul ühendusesiseselt hindu tõsta. Eksportija rõhutas asjaolu, et gruppi, kuhu ainus ühenduse tootja kuulub, on minevikus uuritud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise suhtes.

(33)

Esiteks tuleks märkida, et ajavahemikus 2000–2003 oli ühenduse tootmisharu turuosa keskmiselt umbes 10 protsendipunkti suurem kui Hiina eksportivate tootjate turuosa, samal ajal kui uurimisperioodil oli see võrreldav Hiina Rahvavabariigist pärit impordiga. Seepärast ei saa järeldada, et ühenduse tootmisharul oleks asjaomasel perioodil olnud turgu valitsev seisund, arvestades tootmisharu turuosa vähenemist Hiina Rahvavabariigist pärit impordiga võrreldes ja võrdset turuosa, võrreldes Hiina Rahvavabariigist pärit impordiga uurimisperioodil. Igal juhul ei ole ükski huvitatud isik esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et ühenduse tootmisharu oleks kuritarvitanud samasuguse toote osas turgu valitsevat seisundit. Isegi sellistel juhtudel, kui äriühing on antud turul ainuke tootja, ei näita ainuüksi see asjaolu veel, et see tootja oleks kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit, suurendades kunstlikult hindu sellel turul. Lisaks sellele, kui ühenduse tootmisharul oleks tõepoolest olnud turgu valitsev seisund või ta oleks koguni seda kuritarvitanud, oleks raske mõista, kuidas ühenduse tootmisharu hinnad said langeda 7 % võrra, nagu on viidatud ajutise määruse põhjenduses 86, samal ajal kui Hiina eksportijad suurendasid nii oluliselt oma turuosa. Peale selle ei saa eeldada, et ühenduse tootmisharu kuritarvitas võimalikku turgu valitsevat seisundit vaid seetõttu, et on olemas uuring, mis ei hõlma samasugust toodet, või minevikus tehtud uuringud mõne sellise grupi äriühingu suhtes, kuhu ühenduse tootja kuulub. Seepärast ei võeta väidet arvesse.

(34)

Ajutise määruse põhjendustes 110 ja 111 sisalduva teabe osas väitsid mitmed kasutajad ja importijad, et lõplike meetmete kehtestamisega karistatakse telliste ja plaatide tootjaid, kes eelistavad kasutada pigem Hiina Rahvavabariigist imporditud baariumkarbonaadist valmistatud vees suspendeeritud baariumkarbonaati (heljumit) ühenduse tootmisharu tarnitava pulbrilise baariumkarbonaadi asemel. Nimetatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu ei müü heljumit ja keeldub tarnimast heljumit tootvatele importijatele baariumkarbonaadi pulbrit. Vastandina kõnealusele väitele on kinnitatud, et ühenduse tootmisharu tarnib baariumkarbonaati vähemalt ühele baariumkarbonaadist heljumit tootvale importijale. Seega on tõepoolest olemas alternatiivne tarneallikas, mis toodab ühenduse toomisharu baariumkarbonaadist heljumit. Nagu märgitud käesoleva määruse põhjenduses 43, dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eesmärk ei ole takistada Hiina Rahvavabariigist pärit toodete ühenduse turule toomist, vaid pigem taastada aus konkurents ja säilitada alternatiivsed tarneallikad ühenduses.

(35)

Eespool nimetatu alusel ning kuna kasutajad ja importijad ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et nad eelistavad pigem heljumit või Hiinast imporditud baariumkarbonaati kui ühenduse tootmisharu konkureerivat toodet, ei võetud väidet arvesse.

(36)

Eespool nimetatud kaalutluste ja muude ajutise määruse põhjendustes 98–111 sisalduvate asjaolude põhjal leiti, et Hiina Rahvavabariigist pärit import on põhjustanud ühenduse tootmisharule materiaalset kahju algmääruse artikli 3 lõikes 6 määratletud tähenduses.

(37)

Kaks lõppkasutajaid esindavat ühendust ning mõned importijad ja lõppkasutajad ise kordasid, et peamiselt tunnevad nad muret selle pärast, et mis tahes meetmed vähendavad kogu ühenduse konkurentsivõimet konkreetse toote puhul ja seetõttu viivad vältimatult hinnatõusuni, mis vähendab nende konkurentsivõimet. Nimetatud isikud ei esitanud mingeid lisatõendeid oma väite põhjenduseks.

(38)

Lisaks sellele tegid kakskümmend kasutajat, kes ei olnud endast komisjonile enne ajutiste meetmete kehtestamist teada andnud, avalduse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise vastu. Neile isikutele anti võimalus oma väidete põhjendamiseks, kuid nad ei teinud seda. Sellest olenemata uuriti nende väiteid täiendavalt, kontrollides ühe koostööd tegeva importija ja kahe koostööd tegeva kasutaja poolt enne ajutiste meetmete kehtestamist esitatud andmeid.

(39)

Pärast täiendavaid kontrollkäike ühte keraamika (frit) tootmise ning ühte telliste ja plaatide tootmisega tegelevasse äriühingusse (vastavalt koostööd tegevate kasutajate esitatud teabele ostavad nimetatud kaks äriühingut kokku üle 20 % Hiina Rahvavabariigist imporditud baariumkarbonaadist) kinnitatakse, et baariumkarbonaat moodustab tõepoolest kasutajate tootmise kogukuludest keskmiselt alla 8 %, nagu on nimetatud ajutise määruse põhjenduses 127.

(40)

Kooskõlas ajutise määruse põhjenduses 128 esitatud järeldustega leiti seega, et arvestades meetmete taset ja tollimaksust vabastatud eksportijate pakutavate alternatiivsete tarneallikate olemasolu, on samasuguse toote hinnatõusu mõju kasutajate jaoks minimaalne.

(41)

Andmete lõpliku teatavakstegemise järel väitsid kaks kasutajate ühendust ja üks eksportiv tootja, et lõplike meetmete võimalik mõju kasutajatele on suurem kui on nimetatud käesoleva määruse põhjendustes 39–40. Sellega seoses tuleb märkida, et nende järeldused põhinevad koostööd tegevatelt kasutajatelt pärinevatel kontrollitud andmetel. Nimetatud väited osutavad teabele uurimise raames koostööd mitteteinud äriühingute kohta ning neid ei olnud võimalik kontrollida. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(42)

Eespool mainitud eksportiv tootja väitis, et järelduste aluseks oli vaid piiratud arv kasutajaid, kes ei esinda aga kogu turgu. Sellega seoses tuleks märkida, et nii esialgses kui ka lõppetapis kasutajaid käsitlev kontrollitud teave hõlmab uurimisperioodil üle 90 % koostööd tegevate kasutajate baariumkarbonaadi impordist Hiina Rahvavabariigist. Seetõttu loetakse järeldused kehtivaks ning väide lükatakse tagasi.

(43)

Lisaks sellele meenutatakse, et mis tahes dumpinguvastase meetme eesmärk ei ole takistada Hiina Rahvavabariigist pärit toodete ühenduse turule toomist, vaid taastada võrdsed tingimused, mis olid moonutatud ebaõiglaste kaubandustavade tõttu. Seega võimaldavad meetmed ainsal ühenduse tootjal tegevust jätkata ning edendavad üldist konkurentsi ühenduse turul.

(44)

Oluliselt uut teavet ega väiteid antud küsimuses ei esitatud ja seega kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse põhjenduste 114–132 sisu.

(45)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist väitis üks eksportija, et kasumitase 7,2 %, mida loeti selliseks kasumiks, milleni võiks ühenduse tootmisharu jõuda Hiina Rahvavabariigist pärit kahjustava dumpingu puudumise korral, ei ole realistlik, kuna ühenduse väidetavast turgu valitsevast seisundist tulenevalt oli ühenduse ainsa tootja kasumlikkus minevikus kunstlikult kõrge.

(46)

Nagu käesoleva määruse põhjenduses 33 mainitud, ei eelda teataval perioodil vaid ühe tootja olemasolu ühenduses, et sellel tootjal oleks turgu valitsev seisund ning et ta kuritarvitaks oma seisundit näiteks sellega, et kasutab ära oma positsiooni, et saavutada oma tegevuse tulemusena ebatavaliselt kõrged kasumimarginaalid. Nagu ajutise määruse põhjenduses 135 selgitatud, arvutati kasumimarginaal 7,2 % samasuguse toote aastate 1996–1998 kaalutud keskmise kasumimarginaali järgi. Arvesse võeti ühenduse tootmisharu kasumitaset kahjustava dumpingu puudumise perioodil, see tähendab enne kahju hindamiseks teostatud analüüsi perioodi. Kõnealune eksportija ei esitanud mingeid tõendeid, mis viitaksid sellele, et nimetatud kasumit tuleks pidada ebatavaliselt kõrgeks ning seega ei võeta seda väidet arvesse ja kahjumarginaali arvutamist käsitleva põhjenduse 135 sisu kiidetakse käesolevaga heaks.

(47)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleb Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed dumpingu- ja kahjumarginaalist madalamal tasemel kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga. Sellisel juhul peaks kehtestama vastavalt individuaalsed ja üleriigilised tollimaksumäärad kindlakstehtud dumpingumarginaalide tasemel.

Eespool öeldu põhjal on lõplikud tollimaksud järgmised:

(48)

Meetmete vormi osas ei laekunud ühtegi märkust ja seepärast kiidetakse heaks tollimaksude kehtestamine konkreetse summana tonni kohta vastavalt ajutise määruse põhjendusele 138.

(49)

Andmete lõpliku teatavakstegemise järel väljendasid kaks eksportivat tootjat huvi hinnakohustuste pakkumise vastu. Ühele nimetatud eksportivatest tootjatest ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist ning sellisel puhul ei ole komisjonil tavaks võtta kohustusi, kuna ei ole võimalik dumpingut konkreetselt kindlaks määrata. Seepärast ei saanud seda pakkumist arvestada. Teine eksportiv tootja, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, loobus seejärel oma pakkumisest.

(50)

Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate puhul kindlakstehtud dumpingumarginaalide ulatust ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset silmas pidades on vaja, et ajutise määruse kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kuna mõned lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest madalamad, vabastatakse tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra.

(51)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksumäärad kehtestati käesoleva uurimise tulemusel tehtud järelduste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega ainult asjaomasest riigist pärit ja nimetatud äriühingute ning seega konkreetsete juriidiliste isikute toodetud toodete impordi suhtes. Importtoodete suhtes, mille on valmistanud mõni muu äriühing, keda ei ole käesoleva määruse artiklis 1 konkreetselt koos nime ja aadressiga märgitud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud üksused, ei kohaldata kõnealuseid tollimakse, vaid “kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

(52)

Kõik taotlused kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksumäärasid (näiteks pärast üksuse nime muutmist või uue tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleks viivitamata saata komisjonile koos kogu asjaomase teabega, eelkõige muudatuste kohta ettevõtja tootmise, omamaise ja eksportmüügiga seotud tegevuses, mis tulenevad näiteks mainitud nime muutmisest või muudatustest tootmis- ja müügiüksustes. Vajadusel muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(53)

Asjaomase toote puhul on vastavalt eespool toodud selgitustele tegemist asenduskauba, mitte margitootega. Individuaalsed tollimaksumäärad varieeruvad oluliselt ja eksportivaid tootjaid on palju. Kõik need asjaolud võivad hõlbustada katseid suunata ekspordivoogusid ümber traditsiooniliste eksportijate kaudu, kelle suhtes kohaldatakse madalaimaid tollimaksumäärasid.

(54)

Järelikult kui ühe äriühingu, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid tollimaksumäärasid, ekspordimaht kasvab üle 30 %, võidakse pidada vaatlusaluseid individuaalseid meetmeid ebapiisavaks kindlakstehtud kahjustava dumpingu vastu võitlemiseks. Järelikult tingimusel, et nõutavaid asjaolusid on arvesse võetud, võidakse algatada uurimine meetmete asjakohaseks korrigeerimiseks nii vormi kui taseme osas,

a)

tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra, vabastatakse;

b)

kui lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest kõrgemad, nõutakse lõplikult sisse vaid ajutiste tollimaksude tasemel tagatiseks antud summad.

21.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/24

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

21.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/26

(1)

Komisjoni 31. mai 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1238/95, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses ühenduse sordiametile tasutavate lõivudega, (2) määratakse kindlaks ühenduse sordiametile (edaspidi “amet”) makstavad lõivud ning kõnealuste lõivude suurused.

(2)

Eeldatakse, et hiljemalt 2005. aasta lõpuks ületab ameti finantsreserv summa, mis on vajalik selle tegevuse järjepidevuse tagamiseks. Seepärast ei peaks määruse (EÜ) nr 1238/95 kohaselt suurendama ühenduse kaitse alla võetud sordi omaniku poolt 2006.–2007. aastal ametile makstavat aastamaksu ega 2006. aastal makstavaid registreerimiskatsete lõive.

(3)

Tuleks muuta määruse (EÜ) nr 1238/95 koopiate väljastamisega seotud lõive käsitlevat sätet, et võtta arvesse komisjoni 31. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1239/95 millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlustega ühenduse sordiametis (3) muutmist määrusega (EÜ) nr 1002/2005.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1238/95 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise sordikaitsekomitee arvamusega,

1.

Artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Amet arvestab ühenduse kaitse alla võetud sordi omanikult (edaspidi “omanik”) igal ühenduse sordikaitse kehtimise aastal maksu (edaspidi “aastamaks”), mille suurus 2003.–2007. aastal on 300 eurot ja alates 2008. aastast 435 eurot.”

2.

Artikli 12 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

3.

I lisa tabelit muudetakse järgmiselt:

21.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/28

(1)

Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 27/2005, millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on kehtestatud 2005. aasta kvoodid.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas nimetatud kalavaru püük samas lisas nimetatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade poolt ammendanud 2005. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

21.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/30

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 990/2005 (3) on kehtestatud kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks sidrunite hind piiril.

(2)

Kontrollimisel ilmnes, et määruse (EÜ) nr 990/2005 lisasse on Argentiina päritolu sidrunite puhul sattunud viga. Seetõttu tuleb kõnealust määrust muuta.

(3)

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artikli 4 lõikes 3 on ette nähtud, et kui teatavat päritolu toote puhul ei ole kehtivat kindlat impordiväärtust, kohaldatakse selle toote suhtes kehtivate kindlate impordiväärtuste keskmist. Seetõttu tuleks kõnealune keskmine uuesti välja arvutada, kui parandatakse üht seda moodustavatest kindlatest impordiväärtustest.

(4)

Asjaomane isik peab nõudma parandatud kindla impordimäära kohaldamist, et mitte tagantjärele saada kahju,

21.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/32

(1)

Määruse (EMÜ) nr 1713/93 artikli 1 lõikes 1 sätestatakse, et määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklis 4 osutatud suhkrupeedi miinimumhinnad ning sama määruse vastavalt artiklites 15 ja 16 osutatud toodangumaks ja lisamaks arvestatakse ümber omavääringusse, kasutades konkreetset põllumajanduslikku ümberarvestuskurssi, mis võrdub kõnealusel majandusaastal kohaldatavate põllumajanduslike ümberarvestuskursside keskmisega pro rata temporis.

(2)

Vastavalt nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2799/98, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord, (3) tuleb alates 1. jaanuarist 1999 piirata ümberarvestuskursside kindlaksmääramist konkreetseteks põllumajanduslikeks ümbervahetuskurssideks euro ja nende liikmesriikide omavääringute vahel, kes ei ole ühisraha kasutusele võtnud.

(3)

Seega tuleb 2004/2005 majandusaastaks kindlaks määrata suhkrupeedi miinimumhindade ning toodangumaksu ja lisamaksu konkreetne põllumajanduslik ümberarvestuskurss erinevate riikide omavääringute puhul,

21.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/34

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 4 tuleb toorpuuvilla maailmaturuhind määrata korrapäraselt kindlaks, lähtudes puuvillakiu hinnast maailmaturul ja võttes arvesse varasemat suhet puuvillakiu maailmaturuhinna ja toorpuuvilla arvutatud maailmaturuhinna vahel. See varasem suhe on kehtestatud komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001, (3) (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 2 lõikes 2. Kui maailmaturuhinda ei saa nii kindlaks määrata, kehtestatakse hind viimati kindlaks määratud hinna alusel.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 5 määratakse toorpuuvilla maailmaturuhind kindlaks eriomadustega toote osas ja võttes arvesse kõige soodsamaid pakkumisi ja noteeringuid maailmaturul nende hulgast, mida peetakse tõelisele turusuundumusele kõige tüüpilisemaks. Selleks arvutatakse ühel või mitmel Euroopa börsil tehtud pakkumiste ja noteeringute keskmine toote puhul, mis on tarnitud ühenduse sadamasse CIF-saadetisena ja on pärit eri tarnijariikidest, mida peetakse rahvusvahelisele kaubandusele kõige tüüpilisemateks. On olemas siiski säte puuvillakiu maailmaturuhinna kindlaksmääramise kriteeriumide kohandamiseks, et kajastada tarnitud tootest ning asjaomastest pakkumistest ja noteeringutest tingitud erinevusi. Kohandused on määratletud määruse (EÜ) nr 1591/2001 artikli 3 lõikes 2.

(3)

Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel saadakse allpool kindlaks määratud toorpuuvilla maailmaturuhind,

21.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/35

(1)

Tšehhi Vabariik, Eesti Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Ungari Vabariik, Malta Vabariik, Poola Vabariik, Sloveenia Vabariik ja Slovakkia Vabariik (edaspidi “uued liikmesriigid”) ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004.

(2)

Konventsioonis kasutatavatele keeleviidetele tuleks lisada viited tšehhi, eesti, läti, leedu, ungari, malta, poola, slovaki ja sloveeni keele kohta vastavalt nende järjekorrale.

(3)

Et võtta arvesse kõiki juhtumeid, mis on seotud garantiide ja garantiikulutustega, on vaja lahendada olukord kodifitseerimise abil, mis olukordade rohkuse tõttu on tähtnumbriline.

(4)

Tähtnumbriliste koodide kasutuselevõtu tõttu garantiikoodides on vaja muuta uuele arvutipõhisele transiidisüsteemile vastavaid andmegruppe.

(5)

Käesoleva määruse kohaldamine peaks olema seotud uute liikmesriikide Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevaga.

(6)

Et võimaldada trükitud garantiivormide kasutamist vastavalt kriteeriumidele, mis kehtisid enne uute liikmesriikide Euroopa Liiduga ühinemise kuupäeva, on kehtestatud üleminekuperiood, mille jooksul neid trükitud vorme võib vastavaid kohandusi tehes kasutada.

(7)

Konventsiooni tuleks vastavalt muuta,

1.

I liidet muudetakse vastavalt käesoleva otsuse A lisale.

2.

II liidet muudetakse vastavalt käesoleva otsuse B lisale.

3.

III liidet muudetakse vastavalt käesoleva otsuse C lisale.

21.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/59

(1)

Lähetatava transpordivahendi andmed ja riikkondsus on kohustuslik teave, mis tuleb kanda transiidideklaratsiooni lahtrisse 18.

(2)

Tiheda liiklusega konteineriterminalides võib juhtuda, et transiidiformaalsuste täitmise ajal pole veel teada, millist transpordivahendit maanteetranspordiks kasutatakse. Sellegipoolest on olemas transiidideklaratsiooni kantavate kaupade vedamiseks kasutatava konteineri andmed ning need on juba märgitud deklaratsiooni lahtris 31.

(3)

Kõnealuste asjaolude tõttu ja arvestades, et kaupu saab eespool kirjeldatud viisil kontrollida, tuleks võimaldada asjakohast paindlikkust lubades jätta täitmata transiidideklaratsiooni lahtri 18, kui on võimalik tagada, et nõuetekohased andmed kantakse asjakohasesse lahtrisse hiljem.

(4)

Seepärast tuleks konventsiooni vastavalt muuta,

21.7.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/61

(1)

Konventsiooni III liite D2 lisas on pakendikoodide loetelu, mis põhineb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni augusti 1994. aasta soovituse nr 21/rev 1 (edaspidi “soovitus”) V lisal.

(2)

Soovituse V lisas käsitletavat pakkeüksuse koodide loetelu on pärast selle kasutuselevõttu mitu korda läbi vaadatud, et paremini täita kaubandus- ja transporditavade arendamise nõudeid.

(3)

Soovituse viimane versioon (4. versioon) avaldati 2002. aasta mais.

(4)

Et võimaldada ettevõtjatel kõige ajakohastatuma teabe kasutamist ning seeläbi nii palju kui võimalik ühtlustada konventsiooni kohaldavate riikide äri- ja haldustavasid, on oluline tagada, et transiidideklaratsioonides pakendite liikide tähistamiseks kasutatavad pakkeüksuse koodid vastaksid soovituse V lisale.

(5)

Konventsiooni III liite D2 lisa sisaldab samuti viidet ISO kahetähelistele riigikoodidele, nagu on määratletud 1. jaanuari 1996. aasta standardis ISO-3166, mida on korduvalt ajakohastatud, mistõttu tuleks tagada transiidideklaratsioonides kasutatavate riigikoodide loetelu vastavus viimasele kättesaadavale ISO-3166 versioonile.

(6)

Seetõttu tuleks asjaomaseid sätteid vastavalt muuta,