20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1162/2005,

19. juuli 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. juulil 2005.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

---

---

20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1163/2005,

19. juuli 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1622/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning kehtestatakse ühenduse eeskiri veinivalmistustavade ja -menetluste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 46 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruse (EÜ) nr 1622/2000 (2) artikli 44 lõike 2 kohaselt loobutakse alates 1. augustist 2005 teatavatest kasutatavatest analüüsimeetoditest, mida on kirjeldatud komisjoni 17. septembri 1990. aasta määruses (EMÜ) nr 2676/90, millega nähakse ette ühenduse veinianalüüsi meetodid. (3)

(2)	Pärast mõningate nende meetodite kontrollimist rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumide alusel tunnustatakse neid meetodeid edaspidi standardmeetoditena ning neid kirjeldatakse sellistena määruses (EMÜ) nr 2676/90.

(3)

Lisaks sellele võimaldavad mõningad määruses (EMÜ) nr 2676/90 kirjeldatud lihtsustatud meetodid kiiresti ja piisava kindlusega kindlaks määrata veini kontrollimise kõige olulisemaid elemente, eeskätt vääveldioksiidi, suhkruid ja teatavaid teisi komponente. Ühenduse analüüsimeetodite ühtsuse tagamiseks peab kõnealuste meetodite kirjeldus olema esitatud määruses (EMÜ) nr 2676/90.

(4)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1622/2000 vastavalt muuta.

(5)	Käesolevas määruses kirjeldatud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1622/2000 artikli 44 lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1795/2003 (ELT L 262, 14.10.2003, lk 13).

(2)  EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1428/2004 (ELT L 263, 10.8.2004, lk 7).

(3)  EÜT L 272, 3.10.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 355/2005 (ELT L 56, 2.3.2005, lk 3).

---

20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/4

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1164/2005,

19. juuli 2005,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Poola sekkumisameti valduses oleva maisi edasimüümiseks ühenduse turul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 28. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2131/93, milles sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused, (2) on eelkõige ette nähtud, et sekkumisameti valduses oleva teravilja müük peab toimuma pakkumismenetluse teel ning turuhäireid ennetava hinnaga.

(2)	Ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu Pürenee poolsaarel on maisi hind ühenduse turul suhteliselt kõrge, mis põhjustab loomakasvatusettevõtetele ja söödatööstusele hankeraskusi konkurentsivõimeliste hindadega.

(3)	Poola käsutuses on suured maisi sekkumisvarud, mis tuleks ära kasutada.

(4)	Seepärast tuleks ühenduse teraviljaturul muuta kättesaadavaks Poola sekkumisameti valduses olevad maisivarud.

(5)	Võttes arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et pakkumismenetlust juhib komisjon. Peale selle tuleks sätestada jaotamise koefitsient pakkumistele, milles pakutakse madalaimat müügihinda.

(6)	Samuti tuleb tagada pakkujate anonüümsus teatises, mille edastab komisjonile Poola sekkumisamet.

(7)	Juhtimise ajakohastamist silmas pidades tuleks komisjoni nõutavad andmed saata elektronpostiga.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Poola sekkumisamet kuulutab välja alalise pakkumismenetluse tema valduses oleva 99 068 tonni maisi müümiseks ühenduse turul.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud müük viiakse läbi vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2131/93.

Erandina nimetatud määrusest:

a)	koostatakse pakkumised pakkumises käsitletava partii tegeliku kvaliteedi põhjal;

b)	määratakse kindlaks madalaim müügihind tasemel, mis ei häiri teraviljaturgu ning mis ei tohi olla madalam kui jooksval kuul kehtiv sekkumishind, mis hõlmab igakuiseid suurendamisi.

Artikkel 3

Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 13 lõikest 4, määratakse pakkumistagatiseks 10 eurot tonni kohta.

Artikkel 4

1.   Esimese osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 27. juulil 2005 kell 15.00 (Brüsseli aja järgi).

Järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames lõppeb pakkumiste esitamine igal kolmapäeval kell 15.00 (Brüsseli aja järgi), välja arvatud 3. augustil 2005, 17. augustil 2005 ning 31. augustil 2005, kuna nendel nädalatel pakkumismenetlusi läbi ei viida.

Viimase osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 26. oktoobril 2005 kell 15.00 (Brüsseli aja järgi).

2.   Pakkumised tuleb saata Poola sekkumisametile järgmisel aadressil:

Agencja Rynku Rolnego

Biuro Produktów Roślinnych

Dzial Zbóż

Ul. Nowy Świat 6/12

PL-00-400 Warszawa

Tel: (48) 22 661 78 10

Faks: (48) 22 661 78 26

Artikkel 5

Poola sekkumisamet teavitab komisjoni saadud pakkumistest hiljemalt kaks tundi pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Seda tehakse elektronposti teel kasutades lisas esitatud vormi.

Artikkel 6

Komisjon määrab määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 25 lõikes 2 sätestatud korras kindlaks madalaima müügihinna või otsustab pakkumised tagasi lükata. Kui pakkumised esitatakse sama partii kohta ja saadaolevast üldkogusest suurema koguse kohta, võib igale partiile määrata eraldi hinna.

Madalaima müügihinnaga samal tasemel esitatud pakkumiste puhul võib hinna kindlaksmääramisega kaasneda pakutud koguste jaotamise koefitsiendi kindlaksmääramine.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 749/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 10).

---

---

20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/7

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1165/2005,

19. juuli 2005,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Ungari sekkumisameti valduses oleva maisi edasimüümiseks ühenduse turul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 28. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2131/93, milles sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused, (2) on eelkõige ette nähtud, et sekkumisameti valduses oleva teravilja müük peab toimuma pakkumismenetluse teel ning turuhäireid ennetava hinnaga.

(2)	Ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu Pürenee poolsaarel on maisi hind ühenduse turul suhteliselt kõrge, mis põhjustab loomakasvatusettevõtetele ja söödatööstusele hankeraskusi konkurentsivõimeliste hindadega.

(3)	Ungari käsutuses on suured maisi sekkumisvarud, mis tuleks lõpuni ära kasutada.

(4)	Seepärast tuleks ühenduse teraviljaturul muuta kättesaadavaks Ungari sekkumisameti valduses olevad maisivarud.

(5)	Võttes arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et pakkumismenetlust juhib komisjon. Peale selle tuleks sätestada jaotamise koefitsient pakkumistele, milles pakutakse madalaimat müügihinda.

(6)	Samuti tuleb tagada pakkujate anonüümsus teatises, mille edastab komisjonile Ungari sekkumisamet.

(7)	Juhtimise ajakohastamist silmas pidades tuleks komisjoni nõutavad andmed saata elektronpostiga.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ungari sekkumisamet kuulutab välja alalise pakkumismenetluse tema valduses oleva 500 000 tonni maisi müümiseks ühenduse turul.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud müük viiakse läbi vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2131/93.

Erandina nimetatud määrusest:

a)	koostatakse pakkumised pakkumises käsitletava partii tegeliku kvaliteedi põhjal;

b)	määratakse kindlaks madalaim müügihind tasemel, mis ei häiri teraviljaturgu ning mis ei tohi olla madalam kui jooksval kuul kehtiv sekkumishind, mis hõlmab igakuiseid suurendamisi.

Artikkel 3

Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 13 lõikest 4, määratakse pakkumistagatiseks 10 eurot tonni kohta.

Artikkel 4

1.   Esimese osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 27. juulil 2005 kell 15.00 (Brüsseli aja järgi).

Järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames lõppeb pakkumiste esitamine igal kolmapäeval kell 15.00 (Brüsseli aja järgi), välja arvatud 3. augustil 2005, 17. augustil 2005 ning 31. augustil 2005, kuna nendel nädalatel pakkumismenetlusi läbi ei viida.

Viimase osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 26. oktoobril 2005 kell 15.00 (Brüsseli aja järgi).

2.   Pakkumised tuleb saata Ungari sekkumisametile järgmisel aadressil:

Mezogazdasági és Vidékfejlesztési Hivatal

Alkotmány u. 29.

H-1385 Budapest 62

Pf 867

Tel: (36) 1-219 62 60

Faks: (36) 1-219 62 59

Artikkel 5

Ungari sekkumisamet teavitab komisjoni saadud pakkumistest hiljemalt kaks tundi pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Seda tehakse elektronposti teel kasutades lisas esitatud vormi.

Artikkel 6

Komisjon määrab määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 25 lõikes 2 sätestatud korras kindlaks madalaima müügihinna või otsustab pakkumised tagasi lükata. Kui pakkumised esitatakse sama partii kohta ja saadaolevast üldkogusest suurema koguse kohta, võib igale partiile määrata eraldi hinna.

Madalaima müügihinnaga samal tasemel esitatud pakkumiste puhul võib hinna kindlaksmääramisega kaasneda pakutud koguste jaotamise koefitsiendi kindlaksmääramine.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 749/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 10).

---

---

20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/10

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1166/2005,

19. juuli 2005,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Prantsuse sekkumisameti valduses oleva maisi edasimüümiseks ühenduse turul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 28. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2131/93, milles sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused, (2) on eelkõige ette nähtud, et sekkumisameti valduses oleva teravilja müük peab toimuma pakkumismenetluse teel ning turuhäireid ennetava hinnaga.

(2)	Ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu Pürenee poolsaarel on maisi hind ühenduse turul suhteliselt kõrge, mis põhjustab loomakasvatusettevõtetele ja söödatööstusele hankeraskusi konkurentsivõimeliste hindadega.

(3)	Prantsusmaa käsutuses on suured maisi sekkumisvarud, mis tuleks ära kasutada.

(4)	Seepärast tuleks ühenduse teraviljaturul muuta kättesaadavaks Prantsuse sekkumisameti valduses olevad maisivarud.

(5)	Võttes arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et pakkumismenetlust juhib komisjon. Peale selle tuleks sätestada jaotamise koefitsient pakkumistele, milles pakutakse madalaimat müügihinda.

(6)	Samuti tuleb tagada pakkujate anonüümsus teatises, mille edastab komisjonile Prantsusmaa sekkumisamet.

(7)	Juhtimise ajakohastamist silmas pidades tuleks komisjoni nõutavad andmed saata elektronpostiga.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Prantsuse sekkumisamet kuulutab välja alalise pakkumismenetluse tema valduses oleva 53 641 tonni maisi müümiseks ühenduse turul.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud müük viiakse läbi vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2131/93.

Erandina nimetatud määrusest:

a)	koostatakse pakkumised pakkumises käsitletava partii tegeliku kvaliteedi põhjal;

b)	määratakse kindlaks madalaim müügihind tasemel, mis ei häiri teraviljaturgu ning mis ei tohi olla madalam kui jooksval kuul kehtiv sekkumishind, mis hõlmab igakuiseid suurendamisi.

Artikkel 3

Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 13 lõikest 4, määratakse pakkumistagatiseks 10 eurot tonni kohta.

Artikkel 4

1.   Esimese osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 27. juulil 2005 kell 15.00 (Brüsseli aja järgi).

Järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames lõppeb pakkumiste esitamine igal kolmapäeval kell 15.00 (Brüsseli aja järgi), välja arvatud 3. augustil 2005, 17. augustil 2005 ning 31. augustil 2005, kuna nendel nädalatel pakkumismenetlusi läbi ei viida.

Viimase osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 26. oktoobril 2005 kell 15.00 (Brüsseli aja järgi).

2.   Pakkumised tuleb saata Prantsusmaa sekkumisametile järgmisel aadressil:

Office national interprofessionnel des céréales

21, avenue Bosquet

F-75007 Paris

Faks:

(33-1) 44 18 20 08 (33-1) 44 18 20 80

Artikkel 5

Prantsuse sekkumisamet teavitab komisjoni saadud pakkumistest hiljemalt kaks tundi pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Seda tehakse elektronposti teel kasutades lisas esitatud vormi.

Artikkel 6

Komisjon määrab määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 25 lõikes 2 sätestatud korras kindlaks madalaima müügihinna või otsustab pakkumised tagasi lükata. Kui pakkumised esitatakse sama partii kohta ja saadaolevast üldkogusest suurema koguse kohta, võib igale partiile määrata eraldi hinna.

Madalaima müügihinnaga samal tasemel esitatud pakkumiste puhul võib hinna kindlaksmääramisega kaasneda pakutud koguste jaotamise koefitsiendi kindlaksmääramine.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 749/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 10).

---

---

20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/13

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1167/2005,

19. juuli 2005,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Saksamaa sekkumisameti valduses oleva maisi edasimüümiseks ühenduse turul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 28. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2131/93, milles sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused, (2) on eelkõige ette nähtud, et sekkumisameti valduses oleva teravilja müük peab toimuma pakkumismenetluse teel ning turuhäireid ennetava hinnaga.

(2)	Ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu Pürenee poolsaarel on maisi hind ühenduse turul suhteliselt kõrge, mis põhjustab loomakasvatusettevõtetele ja söödatööstusele hankeraskusi konkurentsivõimeliste hindadega.

(3)	Saksamaa käsutuses on suured maisi sekkumisvarud, mis tuleks ära kasutada.

(4)	Seepärast tuleks ühenduse teraviljaturul muuta kättesaadavaks Saksamaa sekkumisameti valduses olevad maisivarud.

(5)	Võttes arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et pakkumismenetlust juhib komisjon. Peale selle tuleks sätestada jaotamise koefitsient pakkumistele, milles pakutakse madalaimat müügihinda.

(6)	Samuti tuleb tagada pakkujate anonüümsus teatises, mille edastab komisjonile Saksamaa sekkumisamet.

(7)	Juhtimise ajakohastamist silmas pidades tuleks komisjoni nõutavad andmed saata elektronpostiga.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Saksamaa sekkumisamet kuulutab välja alalise pakkumismenetluse tema valduses oleva 10 044 tonni maisi müümiseks ühenduse turul.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud müük viiakse läbi vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2131/93.

Erandina nimetatud määrusest:

a)	koostatakse pakkumised pakkumises käsitletava partii tegeliku kvaliteedi põhjal;

b)	määratakse kindlaks madalaim müügihind tasemel, mis ei häiri teraviljaturgu ning mis ei tohi olla madalam kui jooksval kuul kehtiv sekkumishind, mis hõlmab igakuiseid suurendamisi.

Artikkel 3

Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 13 lõikest 4, määratakse pakkumistagatiseks 10 eurot tonni kohta.

Artikkel 4

1.   Esimese osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 27. juulil 2005 kell 15.00 (Brüsseli aja järgi).

Järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames lõppeb pakkumiste esitamine igal kolmapäeval kell 15.00 (Brüsseli aja järgi), välja arvatud 3. augustil 2005, 17. augustil 2005 ning 31. augustil 2005, kuna nendel nädalatel pakkumismenetlusi läbi ei viida.

Viimase osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 26. oktoobril 2005 kell 15.00 (Brüsseli aja järgi).

2.   Pakkumised tuleb saata Saksamaa sekkumisametile järgmisel aadressil:

Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung (BLE),

Deichmannsaue 29

D-53179 Bonn

Faks:

00 49 228 6845 3985 00 49 228 6845 3276

Artikkel 5

Saksamaa sekkumisamet teavitab komisjoni saadud pakkumistest hiljemalt kaks tundi pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Seda tehakse elektronposti teel kasutades lisas esitatud vormi.

Artikkel 6

Komisjon määrab määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 25 lõikes 2 sätestatud korras kindlaks madalaima müügihinna või otsustab pakkumised tagasi lükata. Kui pakkumised esitatakse sama partii kohta ja saadaolevast üldkogusest suurema koguse kohta, võib igale partiile määrata eraldi hinna.

Madalaima müügihinnaga samal tasemel esitatud pakkumiste puhul võib hinna kindlaksmääramisega kaasneda pakutud koguste jaotamise koefitsiendi kindlaksmääramine.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 749/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 10).

---

---

20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/16

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1168/2005,

19. juuli 2005,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Austria sekkumisameti valduses oleva maisi edasimüümiseks ühenduse turul

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 28. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2131/93, milles sätestatakse sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise kord ja tingimused, (2) on eelkõige ette nähtud, et sekkumisameti valduses oleva teravilja müük peab toimuma pakkumismenetluse teel ning hindadega, mis ei häiri turgu.

(2)	Ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu Pürenee poolsaarel on maisi hind ühenduse turul suhteliselt kõrge, mis põhjustab loomakasvatusettevõtetele ja söödatööstusele hankeraskusi konkurentsivõimeliste hindadega.

(3)	Austria käsutuses on suured maisi sekkumisvarud, mis tuleks ära kasutada.

(4)	Seepärast tuleks ühenduse teraviljaturul muuta kättesaadavaks Austria sekkumisameti valduses olevad maisivarud.

(5)	Võttes arvesse olukorda ühenduse turul, tuleks sätestada, et pakkumismenetlust juhib komisjon. Peale selle tuleks sätestada jaotamise koefitsient pakkumistele, milles pakutakse madalaimat müügihinda.

(6)	Samuti tuleb tagada pakkujate anonüümsus teatises, mille edastab komisjonile Austria sekkumisamet.

(7)	Juhtimise ajakohastamist silmas pidades tuleks komisjoni nõutavad andmed saata elektronpostiga.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Austria sekkumisamet kuulutab välja alalise pakkumismenetluse tema valduses oleva 113 297 tonni maisi müümiseks ühenduse turul.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud müük viiakse läbi vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2131/93.

Erandina nimetatud määrusest:

a)	koostatakse pakkumised pakkumises käsitletava partii tegeliku kvaliteedi põhjal;

b)	määratakse kindlaks madalaim müügihind tasemel, mis ei häiri teraviljaturgu ning mis ei tohi olla madalam kui jooksval kuul kehtiv sekkumishind, mis hõlmab igakuiseid suurendamisi.

Artikkel 3

Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 13 lõikest 4, määratakse pakkumistagatiseks 10 eurot tonni kohta.

Artikkel 4

1.   Esimese osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 27. juulil 2005 kell 15.00 (Brüsseli aja järgi).

Järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames lõppeb pakkumiste esitamine igal kolmapäeval kell 15.00 (Brüsseli aja järgi), välja arvatud 3. augustil 2005, 17. augustil 2005 ning 31. augustil 2005, kuna nendel nädalatel pakkumismenetlusi läbi ei viida.

Viimase osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamise tähtaeg 26. oktoobril 2005 kell 15.00 (Brüsseli aja järgi).

2.   Pakkumised tuleb saata Austria sekkumisametile järgmisel aadressil:

AMA (Agrarmarkt Austria)

Dresdnerstraße 70

A-1200 Wien

faks:

(00 43 1) 33151 4624 (00 43 1) 33151 4469

Artikkel 5

Austria sekkumisamet teavitab komisjoni saadud pakkumistest hiljemalt kaks tundi pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Seda tehakse elektronposti teel kasutades lisas esitatud vormi.

Artikkel 6

Komisjon määrab määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 25 lõikes 2 sätestatud korras kindlaks madalaima müügihinna või otsustab pakkumised tagasi lükata. Kui pakkumised esitatakse sama partii kohta ja saadaolevast üldkogusest suurema koguse kohta, võib igale partiile määrata eraldi hinna.

Madalaima müügihinnaga samal tasemel esitatud pakkumiste puhul võib hinna kindlaksmääramisega kaasneda pakutud koguste jaotamise koefitsiendi kindlaksmääramine.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 749/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 10).

---

---

20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/19

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1169/2005,

19. juuli 2005,

millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus Saksa sekkumisameti valduses oleva rukki eksportimiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2131/93, (2) on kehtestatud sekkumisametite valduses oleva teravilja müügi kord ja tingimused.

(2)	Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3002/93, (3) on kehtestatud üksikasjalikud ühiseeskirjad sekkumisvarust pärit toodete kasutamise ja sihtkoha kontrollimiseks.

(3)	Praegust turuolukorda arvesse võttes tuleks kuulutada välja alaline pakkumismenetlus Saksa sekkumisameti valduses oleva 500 000 tonni rukki eksportimiseks.

(4)

Toimingute ja nende järelevalve nõuetekohase teostamise tagamiseks tuleb sätestada erikord. Selleks tuleks sätestada tagatiste esitamise kava, millega tagatakse eesmärkide saavutamine, ilma et ettevõtjatele tekiks sellest ülemääraseid kulutusi. Sellest tulenevalt tuleks kehtestada erandid teatavatest eeskirjadest, eriti määruses (EMÜ) nr 2131/93 sätestatud eeskirjadest.

(5)	Silmas pidades süsteemi haldamise moderniseerimist, tuleks sätestada komisjoni poolt nõutava informatsiooni edastamine elektroonseid sidekanaleid kasutades.

(6)	Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Saksa sekkumisamet kuulutab välja alalise pakkumismenetluse oma valduses oleva rukki eksportimiseks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2131/93, kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti.

Artikkel 2

Pakkumismenetlus hõlmab kuni 500 000 tonni rukki eksportimist kõikidesse kolmandatesse riikidesse.

Artikkel 3

1.   Käesoleva määruse kohaselt toimuva ekspordi suhtes ei kohaldata eksporditoetust, ekspordimaksu ega igakuist hinnatõusu.

2.   Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 8 lõiget 2 ei kohaldata.

3.   Olenemata määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 16 kolmandast taandest, makstakse ekspordil pakkumises märgitud hind, ilma kuise tõusuta.

Artikkel 4

1.   Ekspordilitsentsid kehtivad väljaandmise kuupäevast määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 9 tähenduses kuni väljaandmisele järgneva neljanda kuu lõpuni.

2.   Käesoleva määrusega välja kuulutatud pakkumismenetluse raames esitatavatele pakkumistele ei või lisada komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (4) artikli 49 kohaselt esitatavaid ekspordilitsentsi taotlusi.

Artikkel 5

1.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 7 lõikest 1, lõpeb esimese osalise pakkumismenetluse raames pakkumiste esitamise tähtaeg 28. juulil 2005. aastal kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi).

Järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames lõpeb pakkumiste esitamine iga nädala neljapäeval kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi), välja arvatud 4. augustil 2005, 18. augustil 2005, 1. septembril 2005, 3. novembril 2005, 29. detsembril 2005, 13. aprillil 2006, 25. mail 2006 ja 15. juunil 2006, ehk nädalatel, mil pakkumismenetlust ei toimu.

Viimase osalise pakkumismenetluse raames lõpeb pakkumiste esitamine 22. juunil 2006 kell 9.00 hommikul (Brüsseli aja järgi).

2.   Pakkumised tuleb esitada Saksa sekkumisametile järgmisel aadressil:

Bundesanstalt für Landwirtschaft und Ernährung (BLE)

Deichmannsaue 29

D-53179 Bonn

faks:

00 49 228 6845 3985 00 49 228 6845 3276

Artikkel 6

Sekkumisamet, ladustaja ja edukas pakkuja võtavad eduka pakkuja taotluse korral taotleja soovil ja ühisel kokkuleppel, kas enne laost äraviimist või laost äraviimise ajal kontrollanalüüsi jaoks ühiselt vähemalt iga 500 tonni kohta ühe võrdlusproovi ja analüüsivad neid. Sekkumisametit võib esindada volinik, tingimusel et see ei ole ladustaja.

Kontrollanalüüsi jaoks ettenähtud võrdlusproovid võetakse ja neid analüüsitakse seitsme tööpäeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust või kolme tööpäeva jooksul, kui proovid võetakse laost äraviimise ajal.

Vaidluse korral saadetakse analüüsitulemused elektroonseid sidekanaleid kasutades komisjonile.

Artikkel 7

1.   Edukas pakkuja peab võtma partii vastu sellisena, kui proovi lõplikud analüüsitulemused näitavad, et kvaliteet:

a)	on pakkumismenetluse teadaandes märgitud kvaliteedist kõrgem;

b)

on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest kõrgem, kuid pakkumismenetluse teadaandes kirjeldatud kvaliteedist madalam ning kõrvalekalded kõnealustest kriteeriumitest ei ületa järgmisi piire: — üks kilogramm hektoliitri kohta mahukaalu puhul, mis ei tohi siiski olla väiksem kui 68 kg/hl, — üks protsent niiskusesisalduse puhul, — pool protsenti komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000, (5) lisa punktides B.2 ja B.4 kindlaksmääratud lisandite puhul, — pool protsenti komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 lisa punktis B.5 kindlaksmääratud lisandite puhul nii, et väliste haigustunnustega terade ja tungalterade lubatud protsendimäär jääb samaks.

2.   Kui proovi lõplikud analüüsitulemused näitavad, et kvaliteet on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest kõrgem, kuid pakkumiskutse teadaandes kirjeldatud kvaliteedist madalam, ning kõrvalekalded ületavad lõike 1 punktis b sätestatud piire, võib edukas pakkuja:

a)	võtta partii vastu sellisena või

b)	keelduda asjaomase partii vastuvõtmisest.

Punktis b) kirjeldatud juhul vabastatakse edukas pakkuja kõikidest asjaomase partiiga seotud kohustustest ja tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on, kasutades I lisas esitatud vormi, teavitanud viivitamata komisjoni ja sekkumisametit.

3.   Kui proovi lõplikud analüüsitulemused näitavad, et kvaliteet on sekkumise jaoks sätestatud miinimumomadustest madalam, ei tohi edukas pakkuja asjaomast partiid ära viia. Edukas pakkuja vabastatakse kõikidest asjaomase partiiga seotud kohustustest ja tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on, kasutades I lisas esitatud vormi, teavitanud viivitamata komisjoni ja sekkumisametit.

Artikkel 8

Artikli 7 lõike 2 punktis b) ja lõikes 3 kirjeldatud juhtudel võib edukas pakkuja taotleda, et sekkumisamet eraldaks talle sekkumisvarudest ilma lisatasuta teise partii ettenähtud kvaliteediga rukist. Sel juhul tagatist ei vabastata. Partii tuleb asendada kolme päeva jooksul pärast eduka pakkuja vastavat taotlust. Edukas pakkuja teatab, kasutades I lisas esitatud vormi, sellest viivitamata komisjonile.

Kui edukas pakkuja ei ole saanud pärast korduvaid asendamisi ettenähtud kvaliteediga asenduspartiid ühe kuu jooksul alates tema vastavast taotlusest, vabastatakse ta kõikidest kohustustest ning tagatised vabastatakse pärast seda, kui ta on, kasutades I lisas esitatud vormi, teavitanud viivitamata komisjoni ja sekkumisametit.

Artikkel 9

1.   Kui rukis viiakse ära enne artiklis 6 ette nähtud analüüsi tulemuste teadasaamist, kannab alates partii äraviimisest kogu riski edukas pakkuja, ilma et see piiraks eduka pakkuja õiguste kaitset ladustaja suhtes.

2.   Välja arvatud artikli 7 lõikes 3 nimetatud juhul kannab 500 tonni suuruseid koguseid käsitlevate analüüside puhul artikliga 6 ettenähtud proovide võtmise ja analüüsi läbiviimise kulud, kuid mitte ümberpaigutamiskulud, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF). Ümberpaigutamisega ja eduka pakkuja poolt taotletavate lisaanalüüsidega seotud kulud kannab edukas pakkuja.

Artikkel 10

Erandina määruse (EMÜ) nr 3002/92 artiklist 12 tehakse käesolevale määrusele vastava rukki müügiga seotud dokumentidesse ning eriti ekspordilitsentsidesse, määruse (EMÜ) nr 3002/92 artikli 3 lõike 1 punktis b nimetatud väljaviimiskorraldusse, ekspordideklaratsiooni ja vajaduse korral kontrolleksemplari T5 üks II lisas nimetatud kannetest.

Artikkel 11

1.   Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 13 lõike 4 kohaselt esitatud tagatis vabastatakse kohe, kui edukatele pakkujatele on väljastatud ekspordilitsentsid.

2.   Erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 17 lõikest 1 kaetakse eksportimise kohustus tagatisega, mille summa on võrdne pakkumismenetluse päeval kehtiva hinna ja määratud hinna vahega ning ei ole kunagi madalam kui 25 eurot tonni kohta. Pool sellest summast esitatakse ekspordilitsentsi väljastamisel ja ülejäänu esitatakse enne teravilja äraviimist.

Artikkel 12

Saksa sekkumisamet teavitab elektroonseid sidekanaleid kasutades komisjoni saadud pakkumistest hiljemalt kahe tunni jooksul pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Selline teavitamine peab toimuma III lisas esitatud vormil.

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 749/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 10).

(3)  EÜT L 301, 17.10.1992, lk 17. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 770/96 (EÜT L 104, 27.4.1996, lk 13).

(4)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1741/2004 (ELT L 311, 8.10.2004, lk 17).

(5)  EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1068/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 65).

---

---

---

---

20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/25

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1170/2005,

19. juuli 2005,

millega Leedu lipu all sõitvatel laevadel keelatakse süvameregarneeli püük NAFO püügipiirkonnas 3L

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93 ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatava kontrollisüsteemi loomise kohta, (2) eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 27/2005, millega määratakse 2005. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse laevade suhtes püügipiirangutega vetes, (3) on kehtestatud kvoodid aastaks 2005.

(2)	Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas nimetatud kalavaru püük samas lisas nimetatud liikmesriigi lipu all sõitvate või kõnealuses liikmesriigis registreeritud laevade poolt ammendanud 2005. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)	Seetõttu tuleb keelata kõnealuse kalavaru püük, pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas nimetatud liikmesriigile 2005. aastaks eraldatud samas lisas nimetatud kalavaru püügikvoot loetakse ammendunuks kõnealuses lisas esitatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas nimetatud kalavaru püük samas lisas nimetatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade poolt on keelatud alates kõnealuses lisas esitatud kuupäevast. Nimetatud kalavaru pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine eespool nimetatud laevade poolt on pärast kõnealust kuupäeva keelatud.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(2)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(3)  ELT L 12, 14.1.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 860/2005 (ELT L 144, 8.6.2005, lk 1).

---

---

20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/27

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1171/2005,

19. juuli 2005,

impordisertifikaatide kohta seoses veiselihasektori toodetega, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2286/2002, millega kehtestati kord, mida kohaldatakse põllumajandustoodete ja -kaupade suhtes, mis on saadud teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riigid) pärit põllumajandustoodete töötlemisel, ja tunnistati kehtetuks määrus (EÜ) nr 1706/98, (2)

võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2247/2003, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2286/2002 (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) pärit põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete ja -kaupade suhtes kohaldatava korra kohta) rakenduseeskirjad veiselihasektoris, (3) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 2247/2003 artikliga 1 nähakse ette võimalus välja anda impordisertifikaate veiselihasektori toodetele, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast. Siiski peab import toimuma igale eksportivale kolmandale riigile ettenähtud koguste piires.

(2)

Sertifikaatide taotluste maht, mis esitati konditustatud liha kohta 1.–10. juulil 2005 vastavalt määrusele (EÜ) nr 2247/2003, ei ületa Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast pärit toodete puhul nende riikide saadaolevate koguste hulka. Seega on võimalik anda impordisertifikaadid taotletud kogustele.

(3)	Kogused, mille kohta sertifikaate saab taotleda alates 1. augustist 2005, tuleb kehtestada koguhulga 52 100 t piires.

(4)	Tuleks meenutada, et käesolev määrus ei piira nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiivi 72/462/EMÜ (sanitaarprobleemide ja sanitaarkorra kohta kolmandatest riikidest pärit veiste, sigade, lammaste ja kitsede ning värske liha või lihatoodete importimisel) (4) rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Järgmised liikmesriigid annavad 21. juulil 2005 impordisertifikaadid veiselihasektori toodetele, väljendatuna konditustatud lihana, mis on pärit teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest ning mille kogused ja päritoluriigid on esitatud järgmiselt:

Ühendkuningriik: — 802 t, mis on pärit Botswanast, — 600 t, mis on pärit Namiibiast;

Saksamaa: — 618 t, mis on pärit Botswanast, — 730 t, mis on pärit Namiibiast.

Artikkel 2

Litsentsitaotlusi võib määruse (EÜ) nr 2247/2003 artikli 4 lõike 2 kohaselt esitada 2005. aasta augusti esimese 10 päeva jooksul järgmiste konditustatud veise- ja vasikaliha koguste kohta:

Botswana:	13 686 t,
Keenia:	142 t,
Madagaskar:	7 579 t,
Svaasimaa:	3 337 t,
Zimbabwe:	9 100 t,
Namiibia:	6 825 t.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 21. juulil 2005.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1899/2004 (ELT L 328, 30.10.2004, lk 67).

(2)  EÜT L 348, 21.12.2002, lk 5.

(3)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 37. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).

(4)  EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

---

20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/29

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1172/2005,

19. juuli 2005,

millega kehtestatakse A1 ja B süsteemide raames puu- ja köögivilja eksporditoetused (tomatid, apelsinid, sidrunid lauaviinamarjad ja õunad)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 35 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1961/2001 (2) on sätestatud puu- ja köögivilja eksporditoetuste üksikasjalikud eeskirjad.

(2)	Määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikes 1 on sätestatud, et määral, mis on vajalik majanduslikult oluliste koguste eksportimiseks, võib ühenduse poolt eksporditavate toodete eest anda eksporditoetusi, võttes arvesse asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid piiranguid.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikele 2 tuleks tagada, et ei häirita eksporditoetuste korra raames varem eksisteerinud kaubavoogusid. Seepärast ning puu- ja köögivilja ekspordi hooajalise iseloomu tõttu tuleks kehtestada iga toote puhul kavandatavad kogused, võttes arvesse komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (3) kehtestatud põllumajandustoodete nomenklatuuri eksporditoetuste jaoks. Need kogused tuleb jaotada, võttes arvesse asjaomaste toodete riknemisohtu.

(4)

Määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikes 4 on sätestatud, et toetused tuleb kehtestada, võttes arvesse hetkeolukorda ja arengusuundi seoses puu- ja köögivilja hindade ja kättesaadavusega ühenduse turul ühelt poolt ning puu- ja köögivilja hindadega rahvusvahelises kaubanduses teiselt poolt. Arvesse tuleb võtta ka turustus- ja transpordikulusid ning kavandatava ekspordi majandusaspekti.

(5)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikele 5 tuleb ühenduse turu hinnad määrata kindlaks, võttes arvesse hindu, mis on ekspordi seisukohast kõige soodsamad.

(6)	Olukord rahvusvahelises kaubanduses või teatavate turgude erinõudmised võivad nõuda toetuse muutmist vastavalt asjaomase toote sihtkohale.

(7)	Ekstraklassi, I ja II klassi ühiste kvaliteedistandarditega tomateid, apelsine, sidruncid lauaviinamarju ja õunu võib praegu eksportida majanduslikult olulistes kogustes.

(8)	Olemasolevate vahendite võimalikult tõhusaks kasutamiseks ning ühenduse ekspordi struktuuri silmas pidades tuleks eksporditoetused kehtestada süsteemide A1 ja B raames.

(9)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   A1 süsteemi puhul on toetusemäärad, toetuse taotlemise tähtaeg ja asjaomaste toodete kavandatavad kogused kehtestatud käesoleva määruse lisas. Süsteemi B puhul on soovituslikud toetusemäärad, litsentsi taotlemise tähtaeg ja asjaomaste toodete kavandatavad kogused kehtestatud käesoleva määruse lisas.

2.   Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (4) artiklis 16 osutatud toiduabiks väljaantud litsentsidega hõlmatud koguseid ei võeta arvesse käesoleva määruse lisas esitatud toetuse saamise tingimustele vastavate koguste puhul.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 9. septembril 2005.

---

(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2)  EÜT L 268, 9.10.2001, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2005 (ELT L 62, 9.3.2005, lk 3).

(3)  EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 558/2005 (ELT L 94, 13.4.2005, lk 22).

(4)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1741/2004 (ELT L 311, 8.10.2004, lk 17).

---

---

20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/32

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1173/2005,

19. juuli 2005,

millega muudetakse teraviljasektori imporditollimakse alates 19. juulist 2005

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Teraviljasektori imporditollimaksud on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1150/2005. (3)

(2)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et kui kohaldamise ajal erineb arvutatud keskmine imporditollimaks 5 euro võrra tonni kohta kindlaksmääratud tollimaksust, siis tuleb teha vastav kohandus. Selline erinevus on tekkinud. Seepärast tuleb määrusega (EÜ) nr 1150/2005 kehtestatud imporditollimakse kohandada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1150/2005 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse I ja II lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. juulil 2005.

Käesolevat määrus kohaldatakse alates 19. juulist 2005.

---

(1)  ELT L 270, 29.9.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1110/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 12).

(3)  ELT L 185, 16.7.2005, lk 24.

---

---

---

20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/35

---

NÕUKOGU OTSUS,

12. juuli 2005,

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikmetele ja asendusliikmetele makstavate päevarahade kohandamise kohta

(2005/554/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 258 neljandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 166 neljandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee 4. aprilli 2005. aasta taotlust,

ning arvestades järgmist:

tuleks kohandada Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee liikmetele ja asendusliikmetele makstavat päevarahade suurust, mis on sätestatud nõukogu otsuses 81/121/EMÜ, (1)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 81/121/EMÜ artikkel 2 asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 12. juulil 2005.

---

(1)  EÜT L 67, 12.3.1981, lk 29. Otsust on viimati muudetud otsusega 2002/985/EÜ, Euratom (EÜT L 343, 18.12.2002, lk 31).

---

20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/36

---

KOMISJONI OTSUS,

15. juuli 2005,

mille järgi ühenduse rahastamine ei kata teatud kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 2685 all)

(Ainult hollandi-, hispaania-, inglis-, itaalia-, kreeka-, portugali-, prantsus-, saksa- ja taanikeelne tekst on autentsed)

(2005/555/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määrust (EMÜ) nr 729/70 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 4,

olles konsulteerinud fondikomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 729/70 artiklile 5, määruse (EÜ) nr 1258/1999 artiklile 7 ning 7. juuli 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1663/95 (millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 729/70 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses EAGGFi tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega) (3) artikli 8 lõigetele 1 ja 2 viib komisjon läbi vajalikud kontrollimised, teavitab liikmesriike nende kontrollimiste tulemustest, võtab teatavaks viimaste poolt esitatud märkused, kutsub kokku kahepoolsed läbirääkimised, et jõuda kokkuleppele asjaomaste liikmesriikidega ning teeb viimastele ametlikult teatavaks oma seisukoha, viidates komisjoni 1. juuli 1994. aasta otsusele 94/442/EÜ, millega seatakse sisse lepitusmenetlus Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames. (4)

(2)	Liikmesriikidel on olnud võimalus taotleda lepitusmenetlust. Teatud juhtudel on seda võimalust kasutatud ning komisjon on võtnud vaatluse alla antud menetluse tulemusena koostatud aruande.

(3)

Määruse (EMÜ) nr 729/70 artiklites 2 ja 3 ning määruse (EÜ) nr 1258/1999 artiklis 2 on sätestatud, et rahastada saab ainult eksporditoetusi kolmandatesse riikidesse ja põllumajandustoodete turgude reguleerimiseks ette nähtud sekkumismeetmeid, mis on eraldatud või võetud vastavalt ühenduse normidele ja põllumajandustoodete turu ühise korralduse raames.

(4)	Pärast kontrollimisi on kahepoolsete läbirääkimiste tulemustena ja lepitusmenetluste käigus selgitatud välja, et üks osa liikmesriikide poolt deklareeritud kuludest ei ole tingimustele vastavad ning seega ei saa neid rahastada EAGGFi tagatisrahastust.

(5)	Seega tuleb kindlaks määrata summad, mida ei kaeta EAGGFi tagatisrahastust ning mis ei kuulu ka nende kulutuste alla, mis tehti 24 kuu jooksul, mis eelnesid komisjoni poolt liikmesriikidele tehtud kirjalikule teatisele kontrollimiste tulemustest.

(6)	Käesolevas otsuses osutatud juhtumite osas saatis komisjon liikmesriikidele kokkuvõtliku aruande hinnangust nende summade kohta, mida ei rahastata nende mittevastavuse tõttu ühenduse normidele.

(7)	Käesolev otsus ei mõjuta finantsjäreldusi, mida komisjon võib teha antud teemat käsitlevate 15. veebruaril 2005. aastal pooleli olevate Euroopa Kohtu otsustele tuginedes,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud kulutusi, mida liikmesriikide akrediteeritud makseasutused on deklareerinud EAGGFi tagatisrahastust rahastatavate kulutustena ei kata ühenduse rahastamine kulutuste mittevastavuse tõttu ühenduse normidele.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Iirimaale, Itaalia Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Madalmaade Kuningriigile, Austria Vabariigile, Portugali Vabariigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

---

(1)  EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1287/95 (EÜT L 125, 8.6.1995, lk 1).

(2)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(3)  EÜT L 158, 8.7.1995, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 65/2005 (ELT L 77, 23.3.2005, lk 6).

(4)  EÜT L 182, 16.7.1994, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega nr 2001/535/EÜ (EÜT L 193, 17.7.2001, lk 25).

---

---

20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/43

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2005/556/ÜVJP,

18. juuli 2005,

Euroopa Liidu eriesindaja nimetamise kohta Sudaani

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit on võtnud algusest peale diplomaatilisel ja poliitilisel tasandil aktiivselt osa rahvusvahelistest jõupingutustest ohjeldada ja lahendada Darfuri kriisi.

(2)

Liit soovib tugevdada oma poliitilist rolli kriisis, millega on seotud suur hulk rahvusvahelisi, piirkondlikke ja kohalikke osalejaid ning säilitada kooskõla ühelt poolt Aafrika Liidu juhitavale kriisiohjamisele Darfuris antava liidu abi ja teiselt poolt üldiste poliitiliste suhete vahel Sudaaniga, sealhulgas seoses üldise rahukokkuleppe rakendamisega Sudaani valitsuse ning Sudaani vabastusliikumise/armee (SPLM/A) vahel.

(3)	Liit on andnud järjest suuremal hulgal abi Aafrika Liidu missioonile Sudaani Darfuri piirkonnas (AMIS) kavandamis- ja juhtimistoetuse, rahastamise ning logistika vallas.

(4)

Aafrika Liit on otsustanud laiendada missiooni AMIS 6 171 sõjaväelase ja 1 560 tsiviilpolitsei töötajani; liit toetab Aafrika Liidu otsust ja teeb seoses missiooni laiendamisega ettepaneku meetmete võtmise kohta, mis on määratletud 18. juuli 2005 ühismeetmes 2005/557/ÜVJP Aafrika Liidu missiooni Sudaani Darfuri piirkonnas toetava Euroopa Liidu tsiviil-sõjalise toetustegevuse kohta, (1), ning mis nõuavad asjakohast poliitilist koostööd Aafrika Liidu ja Sudaani valitsusega ning konkreetset kooskõlastamisvõimet.

(5)	31. märtsil 2005 võttis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 1593(2005) rahvusvahelise uurimiskomisjoni aruande kohta, mis käsitleb rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumisi Darfuris.

(6)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ÜVJP eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Pekka HAAVISTO nimetatakse Euroopa Liidu eriesindajaks Sudaani.

Artikkel 2

ELi eriesindaja volituste aluseks on liidu poliitika eesmärgid Sudaanis, eelkõige:

a)

saavutada rahvusvahelise üldsuse osana tehtavate jõupingutuste abil ning Aafrika Liitu ja ÜROd toetades Darfuri konflikti poliitiline lahendamine ning aidata kaasa üldise rahukokkuleppe rakendamisele ja edendada Lõuna-Lõuna dialoogi, võttes täiel määral arvesse nende küsimuste piirkondlikke mõjusid ning Aafrika enda vastutuse põhimõtet; ja

b)	tagada, et liidu osalus missioonis AMIS oleks maksimaalselt tõhusus ja nähtav.

Artikkel 3

1.   Poliitika eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindaja volitused järgmised:

a)	olla ühenduses Aafrika Ühenduse, Sudaani valitsuse ja teiste Sudaani osapoolte ja valitsusväliste organisatsioonidega ning säilitada tihe koostöö ÜRO ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste osalejatega, et edendada liidu poliitika eesmärke;

b)	esindada liitu Abuja poliitilistel läbirääkimistel, ühiskomitee kõrgetasemelistel kohtumistel ning vajadusel muudel asjakohastel kohtumistel;

c)	tagada kooskõla kriisiohjamisele Darfuris antava liidu abi ja liidu üldiste poliitiliste suhete vahel Sudaaniga;

d)

seoses inimõiguste, sealhulgas laste ja naiste õigustega ning karistamatusevastase võitlusega Sudaanis jälgida olukorda ning säilitada korrapäraseid kontakte Sudaani ametiasutuste, Aafrika Liidu ja ÜROga, eelkõige ÜRO Inimõiguste Ülemkomissari Ametiga, piirkonnas tegutsevate inimõiguste vaatlejatega ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Prokuratuuriga.

2.   Oma volituste täitmiseks ELi eriesindaja muu hulgas

a)	säilitab ülevaate kõigi liidu tegevuste üle;

b)	tagab liidu osaluse koordineerituse ja ühtsuse missioonis AMIS;

c)	toetab poliitilist protsessi ning üldise rahukokkuleppe rakendamisega seotud tegevusi;

d)	jälgib ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide, eelkõige resolutsioonide 1556 (2004), 1564 (2004), 1591 (2005) ja 1593 (2005) järgimist Sudaani osapoolte poolt ning annab selle kohta aru.

Artikkel 4

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt. ELi eriesindaja annab kõigist kulutustest aru komisjonile.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

3.   ELi eriesindaja annab poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aru missioonile AMIS antava liidu abi kohta ning olukorra arengu kohta Darfuris ja Sudaanis tervikuna.

Artikkel 5

1.   ELi eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmise lähtesumma 6-kuuliseks ajavahemikuks on 675 000 EUR. Vajadusel teeb nõukogu otsuse käesoleva ühismeetme jätkamise lähtesumma kohta.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summadest, hallatakse vastavalt eelarve suhtes kohaldatavatele Euroopa Ühenduse menetlustele ja eeskirjadele, välja arvatud asjaolu, et eelmaksed ei jää ühenduse omandisse.

3.   Kulutuste haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. Kulutusi rahastatakse alates käesoleva ühismeetme vastuvõtmise kuupäevast.

4.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas ELi eriesindajale vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 6

1.   Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, saades abi peasekretärilt/kõrgelt esindajalt, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. ELi eriesindaja teavitab eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku mõne ametniku tööle lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või Euroopa Liidu institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde tööle lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või Euroopa Liidu institutsioon.

3.   Kõik A-kategooria ametikohad, mida lähetamine ei hõlma, kuulutatakse vastavalt vajadusele välja nõukogu peasekretariaadi poolt ning neist teatatakse liikmesriikidele ning Euroopa Liidu institutsioonidele, et värvata tööle parima kvalifikatsiooniga kandidaate.

4.   ELi eriesindaja missiooni ja tema töötajaskonna moodustamiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja muud tagatised määratletakse poolte vahel. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 7

1.   Liidu osaluse koordineerimisel missioonis AMIS aitab ELi eriesindajat Addis Abebas loodud eriesindaja alluvuses tegutsev ajutine koordineerimisüksus (edaspidi “koordineerimisüksus”), nagu on osutatud ühismeetme 2005/557/ÜVJP artikli 5 lõikes 2.

2.   Koordineerimisüksuse koosseisu kuuluvad poliitiline nõunik, sõjaline nõunik ja politseinõunik.

3.   Koordineerimisüksuse politseinõunik ja sõjaline nõunik tegutsevad ELi eriesindaja nõunikena vastavalt lõikes 1 osutatud liidu toetustegevuse politsei- ja sõjalises valdkonnas. Nende ülesannete täitmisel annavad nad aru ELi eriesindajale.

4.   Politseinõunik ja sõjaline nõunik ei võta ELi eriesindajalt vastu lõikes 1 osutatud liidu toetustegevusega politsei- ja sõjalises valdkonnas seotud kulutuste haldamist käsitlevaid juhiseid. ELi eriesindaja ei kanna selles osas vastutust.

Artikkel 8

Üldjuhul annab ELi eriesindaja isiklikult aru kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele ja võib aru anda ka asjaomasele töörühmale. Regulaarsed kirjalikud aruanded saadetakse kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile. Kõrge esindaja ning poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib ELi eriesindaja aru anda üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 9

Liidu välistegevuse järjepidevuse tagamiseks kooskõlastatakse ELi eriesindaja tegevus kõrge esindaja, eesistujariigi ja komisjoni tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid infotunde liikmesriikide missioonidele ja komisjoni delegatsioonidele. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning missiooni juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 10

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle järjepidevus Euroopa Liidu teiste meetmetega kõnealuses regioonis vaadatakse korrapäraselt üle. ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile oma volituste täitmise kohta üksikasjaliku kirjaliku aruande kaks kuud enne oma volituste lõppemist. See aruanne on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. ELi eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi nõukogu otsuse vastuvõtmiseks volituste pikendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 11

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Käesolevat ühismeedet kohaldatakse kuni liidu toetustegevuse lõpetamiseni, nagu otsustas nõukogu ühismeetme 2005/557/ÜVJP artikli 16 lõikega 2.

Artikkel 12

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Vt käesoleva ELT lk 46.

---

20.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 188/46

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2005/557/ÜVJP,

18. juuli 2005,

Aafrika Liidu missiooni Sudaani Darfuri piirkonnas toetava Euroopa Liidu tsiviil-sõjalise tegevuse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja eriti selle artiklit 14, artikli 25 kolmandat lõiku, artiklit 26 ja artikli 28 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

28. mail 2004 otsustas Aafrika Liit paigutada järelevalvemissiooni Darfuri teostama järelevalvet 8. aprilli 2004. aasta N’djamena humanitaar-relvarahukokkuleppe täitmise üle (AMIS); 20. oktoobril 2004 otsustas Aafrika Liidu rahu- ja julgeolekunõukogu AMISt tugevdada ja lisada selle ülesannete hulka toetuse usalduse suurendamise protsessile ning tsiviilisikute ja humanitaaroperatsioonide kaitsele ning järelevalve kõigi kokkulepete üle, mis osapooled on allkirjastanud pärast N’djamena humanitaar-relvarahukokkulepet (AMIS II).

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu kutsus oma 11. juuni 2004. aasta resolutsioonis 1547 rahvusvahelist üldsust üles olema valmis toetama rahu tagamist Sudaanis pideva tegevuse, sealhulgas ulatusliku rahastamise kaudu. ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis oma 30. juuli 2004. aasta resolutsioonis 1556 heaks rahvusvahelise järelevalveüksuse paigutamise Sudaani Darfuri piirkonda Aafrika Liidu alluvusse, esitas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) liikmesriikidele tungiva palve tugevdada Aafrika Liidu juhitavat rahvusvahelist järelevalveüksust ning tervitas Aafrika Liidu juhitava operatsiooni toetuseks juba antud panust, eelkõige Euroopa Liidu (EL) poolset panust.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu tervitas ja toetas oma 18. septembril 2004. aastal vastu võetud resolutsioonis 1564 Aafrika Liidu kavatsust tugevdada ja suurendada oma järelevalvemissiooni Sudaani Darfuri piirkonnas ning toetas proaktiivse järelevalve rakendamist. Lisaks esitas ÜRO Julgeolekunõukogu ÜRO liikmesriikidele tungiva palve toetada Aafrika Liitu nimetatud jõupingutustes, tagades sealhulgas Aafrika Liidu missiooni kiireks laiendamiseks vajaliku varustuse ning logistilised, rahalised, ainelised ja muud vahendid ning toetades selle jõupingutusi kriisi rahumeelseks lahendamiseks ning Darfuri piirkonna inimeste heaolu kaitsmiseks.

(4)

ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas oma 19. novembri 2004. aasta resolutsioonis 1574 teostada järelevalvet osapoolte kohustuste täitmise üle, et lõpetada viivitamatult vägivald ning rünnakud; ÜRO Julgeolekunõukogu avaldas oma tugevat toetust Aafrika Liidu otsusele suurendada missiooni Darfuris ning esitas ÜRO liikmesriikidele tungiva palve tagada nõutav varustus ning logistilised, rahalised, ainelised ja muud vajalikud vahendid.

(5)	ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas oma 24. märtsi 2005. aasta resolutsioonis 1590 luua ÜRO missioon Sudaanis (UNMIS).

(6)	ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas oma 31. märtsi 2005. aasta resolutsioonis 1593 anda Darfuri küsimuse (olukord alates 1. juulist 2002) käsitlemine üle Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurörile.

(7)	ÜRO Julgeolekunõukogu tunnistas oma 31. oktoobri 2000. aasta resolutsioonis 1325 konfliktiolukordades viibivate naiste ja laste kaitset, erivajadusi ning inimõigusi käsitleva koolituse olulisust.

(8)

12. aprilli 2005. aasta ühises seisukohas 2005/304/ÜVJP, mis käsitleb konfliktide ennetamist, ohjamist ja lahendamist Aafrikas ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2004/85/ÜVJP, (1) rõhutatakse, et Aafrika Liit on keskne osaleja relvastatud konfliktide ennetamisel, ohjamisel ja lahendamisel Aafrikas. Alates 2004. aasta juulist vastu võetud järjestikustes nõukogu järeldustes on väljendatud ELi pühendumist toetada Aafrika Liitu relvarahu järelevalvega seotud jõupingutustes ning hõlbustada Sudaani Darfuri piirkonna konflikti poliitilist lahendamist.

(9)

Pärast seda, kui nõukogu kiitis 22. novembril 2004 heaks Euroopa julgeoleku ja kaitsepoliitika (EJKP) tegevuskava rahu ja julgeoleku toetamiseks Aafrikas, kiitis nõukogu 13. detsembril 2004 heaks kõnealuse EJKP tegevuskava rakendamissuunised, lähtudes Aafrika enda vastutuse põhimõttest ning tihedast koostööst asjaomaste rahvusvaheliste osalejatega, eelkõige ÜRO ja Aafrika Liiduga.

(10)

EL on Aafrika Liidu jõupingutusi Darfuri olukorra stabiliseerimiseks järjest enam toetanud. EL osaleb relvarahukokkuleppe järgimise järelevalvet teostava Aafrika Liidu missioonis ning kaasrahastab seda Aafrika rahutagamise mehhanismi kaudu. ELi sõjaväelased osalevad Aafrika Liidu relvarahukomisjoni töös muuhulgas sellele komisjonile ase-eesistuja tagamise ning relvarahu poliitiliseks järelevalveks loodud ühiskomisjoni liikmelisuse kaudu. EL annab samuti erinevat liiki toetust laiemale Aafrika Liidu rahutoetusmissioonile (AMIS), sealhulgas planeerimiseksperte, tehnilist, rahalist, materiaalset ja logistilist toetust.

(11)

Aafrika Liidu komisjoni president Alpha Oumar Konaré viitas oma 29. aprilli 2005. aasta kirjas peasekretärile/kõrgele esindajale, et võttes arvesse ühelt poolt seda, millist väljakutset kujutab olukord Darfuris jätkuvalt Aafrika Liidule ning tema partneritele, ning teiselt poolt ELi ning Aafrika Liidu vahelise partnerluse strateegilist mõõdet, loodab ta, et saab kindel olla ELi ning selle liikmesriikide märkimisväärses toetuses Aafrika Liidu jõupingutustele ning AMIS II-e tugevdamisele.

(12)

Vastuseks Aafrika Liidu taotlusele nõustus nõukogu 23. mail 2005 toetama sõjalisi jõupingutusi ning jõupingutusi politsei- ja tsiviilalal nii palju kui võimalik, esitades Aafrika Liidule 26. mail 2005 Addis Abebas toimunud AMISe rahastajate konverentsil põhjaliku ja mahuka pakkumise. ELi erinevate osalejate vaheline tegevuse koordineerimine on oluline tagamaks, et ettepandud pakett rakenduks ühtse ja õigeaegse abina Aafrika Liidule.

(13)	23. juunil 2005 kiitis nõukogu heaks AMIS II toetava Euroopa Liidu tsiviil-sõjalise tegevuse kontseptsiooni.

(14)

Aafrika Liidu ning Sudaani valitsuse poolt 4. juunil 2004 allkirjastatud missiooni staatuse kokkulepet relvarahukomisjoni loomise ja juhtimise kohta Sudaani Darfuri piirkonnas kohaldatakse ELi sõjaliste vaatlejate suhtes, see hõlmab sõjaväelasi ning tsiviilpersonali, välja arvatud Sudaani Darfuri piirkonna relvarahukomisjoni ametnikke, ja selles viidatakse Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni üldisele privileegide ja immuniteetide konventsioonile, mille VII artikkel hõlmab Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni nimel missioonil olevaid eksperte.

(15)

Peasekretäri/kõrge esindaja ja Aafrika Liidu komisjoni presidendi vaheline kirjavahetus, milles kinnitatakse AMIS II toetava ELi tegevuse kord, kinnitab ka seda, et ELi toetustegevuse raames Sudaani ja teistesse Aafrika riikidesse juba paigutatud või paigutatava ELi personali staatuse osas kohaldatakse Aafrika Liidu ja Sudaani vahelist Aafrika Liidu missiooni staatust käsitlevat kokkulepet.

(16)

Nõukogu võttis 18. juuli 2005 (2) aastal vastu ühismeetme 2005/556/ÜVJP, millega nimetatakse Euroopa Liidu eriesindaja Sudaani. ELi eriesindaja Sudaanis peaks tagama AMIS II toetavate ELi tegevuste ja üldist rahukokkulepet toetavate tegevuste ning Sudaaniga seonduvate üldiste ELi poliitikaeesmärkide vahelise ühtsuse.

(17)	Tuleks sisse seada kõigi rahastajate vaheline tegevuste koordineerimine Addis Abebas, et tagada rahvusvahelise üldsuse poolt antava toetuse vastastikune täiendavus ja vastavus Aafrika Liidu erivajadustele.

(18)

Poliitika- ja julgeolekukomitee peaks rakendama AMIS II toetava EL tsiviil-sõjalise tegevuse suhtes poliitilist kontrolli ning seda strateegiliselt juhtima, pidades eelkõige silmas õigeaegse ja ühtse toetuse tagamist AMIS II-le, ning võtma vastu asjakohased otsused kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 25 kolmanda lõiguga. Kriisiohje tsiviilaspektide komitee ja ELi sõjaline komitee, keda abistab vastavalt oma pädevusele Euroopa Liidu sõjaline staap, peaksid oma vastavates pädevusvaldkondades poliitika- ja julgeolekukomiteele jätkuvalt nõu andma.

(19)

Euroopa Ülemkogu 7.–9. detsembri 2000. aasta Nice'i kohtumisel esitatud suunistest lähtudes peaks käesolev ühismeede kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 18 ja 26 määratlema peasekretäri/kõrge esindaja rolli poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise alla kuuluvate meetmete rakendamisel.

(20)	Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lõige 1 nõuab ühismeetmete raames liidule kättesaadavaks tehtavate vahendite kindlaksmääramist.

(21)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõikele 3 tuleb tegevuskulud, välja arvatud sõjalise ja kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide tegevuskulud, katta Euroopa ühenduste eelarvevahenditest. Ühenduse eelarvest rahastatavate summade kindlaksmääramine näitab poliitiliste võimuorganite tahet ja eeldab kulukohustuste assigneeringute kättesaadavust asjaomase eelarveaasta jooksul.

(22)

Kõnealuse toetustegevuse sõjalise ja kaitsepoliitilise tähendusega elementide tegevuskulud tuleb katta liikmesriikidel vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõikele 3 ja neid tuleb erandkorras hallata nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsusega 2004/197/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (3) (edaspidi ATHENA) kehtestatud mehhanismi kaudu. Lähtesummaks on nimetatud kulude parim hetkel olemasolev hinnang.

(23)	Võimaluse piires tuleks kasutada ELi teistest operatiivtegevustest järele jäänud varustuse ümberpaigutamist, võttes arvesse operatiivvajadusi ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid.

(24)	AMIS II toetav ELi tegevus toimub olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sätestatud ÜVJP eesmärke.

(25)

Taani on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikli 6 kohaselt teatanud, et ei osale ELi kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises. Taani ei osale käesoleva ühismeetme III jao rakendamisel ning seega ei osale kõnealuse toetustegevuse sõjaliste komponentide rahastamisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Euroopa Liit kehtestab käesolevaga AMIS II toetava Euroopa Liidu tsiviil-sõjalise tegevuse, mis nimetatakse “AMIS EL toetustegevuseks”.

ELi toetustegevuse eesmärk on tagada tõhus ning õigeaegne ELi abi AMIS II tugevdamise toetuseks. EL võtab arvesse ja toetab Aafrika enda vastutuse põhimõtet ja ELi toetustegevuse eesmärgiks on toetada Aafrika Liidu poliitilisi, sõjalisi ning politseialaseid jõupingutusi Sudaani Darfuri piirkonna kriisiga toimetulekuks.

EL toetustegevus koosneb tsiviilkomponendist ja sõjalisest komponendist.

Artikkel 2

Suhted Aafrika Liiduga

Peasekretär/kõrge esindaja ja ELi eriesindaja Sudaanis on oma volituste piires peamisteks kontaktisikuteks Aafrika Liidu esindajatele käesoleva ühismeetme rakendamist käsitlevates küsimustes. Eesistujariiki teavitatakse kõnealustest kontaktidest regulaarselt ja viivitamatult.

Artikkel 3

Tegevuse koordineerimine teiste osalejatega

1.   EL jätkab tegevuse tihedat ja tõhusat koordineerimist kõigi AMIS II toetamisega seotud institutsiooniliste ning kahepoolsete rahastajatega.

2.   EL jätkab töö tihedat koordineerimist ÜROga ning toetustegevuse sõjalise komponendi osas NATOga.

3.   Kõiki ELi liikmesriike teavitatakse koordineerimisprotsessist, et tagada nende täielik osalus ELi otsustusprotsessis.

Artikkel 4

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel ELi toetustegevuse poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist, pidades eelkõige silmas õigeaegse ja ühtse ELi toetuse tagamist AMIS II-le. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 25. Nimetatud volitus sisaldab õigust nimetada ELi politseiüksuse juht, lähtudes ELi eriesindaja soovituse alusel esitatud peasekretäri/kõrge esindaja ettepanekust. Nimetatud volitus sisaldab samuti õigust nimetada ELi eriesindaja sõjaline nõunik, lähtudes ELi eriesindaja soovituse alusel esitatud peasekretäri/kõrge esindaja ettepanekust. Volitused võtta vastu otsuseid ELi toetustegevuse eemärkide ja lõpetamise kohta jäävad nõukogule, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja.

Kriisiohje tsiviilaspektide komitee ja ELi sõjaline komitee, keda abistab vastavalt oma pädevusele Euroopa Liidu sõjaline staap, nõustavad poliitika ja julgeolekukomiteed oma vastava pädevuse piires.

2.   ELi eriesindaja tagab liidu esindamise kõigis Darfuri kriisi ohjamisega seotud valdkondades, sealhulgas AMIS II-le antava ELi toetuse koordineerimine, toetus poliitilisele protsessile ning asjaomaste ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamise ning täitmisega seotud küsimused.

3.   Poliitika- ja julgeolekukomitee saab peasekretäri/kõrge esindaja kaudu regulaarselt ELi eriesindaja aruandeid ELi toetustegevuse elluviimise kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib vajaduse korral kutsuda ELi eriesindaja oma koosolekutele.

4.   Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

Artikkel 5

EL-poolne koordineerimine

1.   Peasekretär/kõrge esindaja võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada AMIS II tugevdamist toetavate ELi tegevuste koordineerimine ning nõukogu peasekretariaadi ja Addis Abebas asuva ELi koordineerimisüksuse (edaspidi “koordineerimisüksus”) vaheline koordineerimine. Nõukogu peasekretariaat annab koordineerimisüksusele suuniseid ning toetab seda igapäevase koordineerimise juhtimise ülesannete täitmisel, et tagada ühtne ning õigeaegne ELi toetus AMIS II-le kõigis selle poliitilistes, sõjalistes, politseialastes ja muudes tsiviil-toetustegevustes. Nõukogu peasekretariaat esitab nõukogu asjaomastele organitele aruandeid olukorra kohta, ajakohast teavet ning hinnanguid ELi poolt AMIS II-le ja AMIS II tugevdamisele antava toetuse kohta ning tagab strateegilise koordineerimise teiste rahastajatega, eelkõige ÜRO ning NATOga.

2.   Koordineerimisüksus tegutseb ELi eriesindaja alluvuses vastavalt ühismeetme 2005/556/ÜVJP artiklile 7, et toetada tema tegevust, ning üksuse koosseisu kuuluvad poliitiline nõunik, sõjaline nõunik ja politseinõunik. Üksus juhib igapäevast tegevuse koordineerimist kõigi asjaomaste ELi osalejate ning Addis Abebas asuva, Aafrika Liidu käsuliinis oleva administratiivkontrolli ja juhtimiskeskuse (AKJK) vahel, et tagada ELi ühtne ning õigeaegne toetus AMIS II-le.

II JAGU

TSIVIILKOMPONENT

Artikkel 6

Politseikomponendi ülesanded, struktuur ja personal

1.   AMIS II tsiviil-politsei komponenti toetav ELi tegevus:

—	toetab AMIS II politsei käsuliini, andes kõigil käsuliini astmetel Aafrika Liidu käsutusse suurte kogemustega politsei vanemnõunikud;

—	toetab tsiviil-politsei komponendi personali koolitust, luues võimaluse viia rühma ELi koolitajatega läbi missioonisisest koolitust;

—	toetab politseiüksuse arendamist Aafrika Liidu sekretariaadis.

2.   ELi politseiüksus moodustatakse liikmesriikide lähetatud politseiametnikest. Reeglina peaks lähetus peaks kestma 6 kuud. Iga liikmesriik katab enda politseiametnike lähetamisega seotud kulud, sealhulgas töötasu, tervisekindlustuse ja muud toetused, välja arvatud päevarahad, ning sõidukulud operatsioonipiirkonda ja sealt tagasi.

3.   ELi politseiüksuse juht võtab vastavalt vajadusele lepingulistel alustel tööle rahvusvahelise tsiviilpersonali ja kohaliku personali.

4.   Ametnikke lähetavad ELi liikmesriigid või institutsioonid võivad vajaduse korral lähetada ka rahvusvahelist tsiviilpersonali reeglina 6 kuuks. Iga toetustegevuses osalev ELi liikmesriik või institutsioon katab oma töötaja lähetamisega seotud kulud, sealhulgas töötasu, tervisekindlustuse ja muud toetused, välja arvatud päevarahad, ning sõidukulud operatsioonipiirkonda ja sealt tagasi.

Artikkel 7

ELi politseiüksus

1.   ELi eriesindaja politseinõunik, kes on samuti ELi politseiüksuse juht, vastutab ELi politseialase toetustegevuste igapäevase koordineerimise juhtimise eest.

2.   ELi politseiüksuse juht vastutab toetustegevuse politseikomponendi igapäevase juhtimise eest artikli 6 lõikes 1 osutatud kolmes valdkonnas ning vastutab personali ja distsiplinaarküsimuste eest.

3.   ELi politseiüksuse juht sõlmib komisjoniga lepingu. ELi politseiüksuse juht annab kõigist kulutustest aru komisjonile.

4.   Jäädes neid lähetanud ELi liikmesriikide või institutsioonide alluvusse, täidavad kõik ELi politseiüksuse personali hulka kuuluvad eksperdid oma ülesandeid üksnes ELi toetustegevuse huvides. Eksperdid suhtuvad ELi toetustegevuse ajal ja ka pärast seda suurima diskreetsusega kogu toetustegevusega seotud teabesse ja kõigisse ELi toetustegevusega seotud faktidesse.

5.   ELi toetustegevuse nähtavuse tagamiseks kannavad ELi politseiüksuse liikmed identifitseerimismärgiseid.

Artikkel 8

Rahastamine

1.   Käesoleva ühismeetme II JAO rakendamisega seotud kulutuste katteks kavandatud lähtesumma kuuekuuliseks ajavahemikuks on 2 120 000 EUR.

Vajadusel võtab nõukogu vastu otsuse ELi toetustegevuse jätkamise lähtesumma kohta.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summadest, hallatakse vastavalt Euroopa Ühenduse eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele, välja arvatud asjaolu, et mis tahes eelrahastamise vahendid ei jää ühenduse omandisse. Kolmandate riikide kodanikud võivad osaleda pakkumismenetlustes.

3.   Rahastamisel võetakse arvesse AMIS II-le osutatava politseiabi operatiivvajadusi, kaasa arvatud varustuse kokkusobivust.

4.   Kulutused on rahastamiskõlblikud alates käesoleva ühismeetme jõustumispäevast.

III JAGU

SÕJALINE KOMPONENT

Artikkel 9

Sõjalise komponendi ülesanded ja personal

1.   AMIS II toetava ELi tegevuse sõjaline komponent hõlmab erinevat liiki abi:

—	planeerimisalase ning tehnilise abi andmist AMIS II kõigile juhtimistasanditele, sealhulgas logistiline toetus koordineerimisstruktuurile;

—	sõjaliste vaatlejate tagamist AMIS II tugevdamiskava kontekstis; ning

—	AMIS II tugevdamisel osalevate Aafrika vägede ning vaatlejate koolitamist vastavalt vajadusele;

—	strateegilist ja taktikalist transporti;

—	õhuvaatlust Aafrika Liidu nõudmisel.

2.   Jäädes neid lähetanud ELi liikmesriikide või institutsioonide alluvusse, täidavad kõik sõjaväelased oma ülesandeid ning tegutsevad üksnes EL toetustegevuse huvides. Sõjaväelased suhtuvad ELi toetustegevuse ajal ja ka pärast seda suurima diskreetsusega kogu ELi toetustegevusega seotud teabesse ja kõigisse toetustegevusega seotud faktidesse.

3.   ELi toetustegevuse nähtavuse tagamiseks kannavad sõjaväelased ELi identifitseerimismärgiseid.

4.   Reeglina peaks sõjaväelaste lähetus peaks kestma 6 kuud.

Artikkel 10

ELi eriesindaja sõjaline nõunik

ELi eriesindaja alluvuses ning nõukogu peasekretariaadi kaasabil, keda abistab oma pädevuse piires Euroopa Liidu sõjaline staap, aitab ELi eriesindaja sõjaline nõunik:

a)	tagada ELi toetustegevuse sõjalise komponendi ühtsust Addis Abebas kooskõlas artiklis 9 sätestatud ülesannetega ja

b)	vastutab ELi toetustegevuse sõjalise komponendi igapäevase koordineerimise eest AKJKga, et tagada ühtne ning õigeaegne ELi toetus AMIS II-le.

Artikkel 11

Rahastamine

1.   ELi toetustegevuse sõjaliste komponentide osas, rahastatakse ühiselt järgmisi kulusid:

a)	AMIS II käsuliinis töötavate ELi ohvitseride ning Addis Abebas asuva ELi koordineerimisüksuse sõjaväelaste side- ja teabesüsteemidega seonduvad kulud, transpordi-, meditsiinilise evakueerimise (MEDEVAC) ning majutuskulud;

b)	sõjaliste vaatlejate side- ja teabesüsteemidega seonduvad kulud ning meditsiinilise evakueerimise (MEDEVAC) kulud; ning

c)	ELi ohvitseride ning sõjaliste vaatlejate ELi identifitseerimismärgiste kulud.

2.   Nimetatud ühiste kulude rahastamist haldab ATHENA.

3.   Nende ühiste kulude lähtesumma kuuekuuliseks ajavahemikuks on 1 970 000 EUR. Otsuse 2004/197/ÜVJP artikli 31 lõikes 3 osutatud lähtesumma protsent on 100 %.

IV JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

ELi toetustegevuse personali staatus

1.   Peasekretär/kõrge esindaja tagab Aafrika riikidelt, mille territooriumile ELi toetustegevuse personal on ümber paigutatud või ümber paigutatakse, õiguslikult siduvate kinnituste saamise selle kohta, et nende staatust reguleeritakse Aafrika Liidu ning Sudaani valitsuse poolt 4. juunil 2004 allkirjastatud missiooni staatuse kokkuleppega relvarahukomisjoni loomise ja juhtimise kohta Sudaani Darfuri piirkonnas ja Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni üldise privileegide ja immuniteetide konventsiooniga. Vajadusel lepitakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 24 sätestatud korras kokku ELi toetustegevusega seotud personali staatus, sealhulgas vajaduse korral privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mis on vajalikud ELi toetustegevuse elluviimiseks ja selle tõrgeteta toimimiseks. Peasekretär/kõrge esindaja, kes abistab eesistujariiki, võib sellise kokkuleppe viimase nimel läbi rääkida.

2.   ELi toetustegevusele personali lähetanud või ümberpaigutanud ELi liikmesriik või institutsioon vastutab kõikide nõuete eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud lähetatu või ümberpaigutatu või käib see nõue tema kohta. Kõnealune ELi liikmesriik või institutsioon vastutab ka tema personali vastu võetavate meetmete eest.

Artikkel 13

Salastatud teabe avaldamine

1.   Peasekretär/kõrge esindaja on kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega, mis on vastu võetud 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (4) ning lähtudes ELi toetustegevuse operatiivvajadustest volitatud avaldama Aafrika Liidule ja ÜROle ELi salastatud teavet ning ELi toetustegevuse jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani “RESTREINT UE”.

2.   Peasekretär/kõrge esindaja on lähtudes ELi toetustegevuse operatiivvajadustest volitatud avaldama Aafrika Liidule ja ÜRO ELi salastamata dokumente, mis on seotud ELi toetustegevust käsitlevate nõukogu aruteludega, mille suhtes vastavalt nõukogu kodukorra (5) artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 14

Ühenduse tegevus

Nõukogu ja komisjon tagavad kumbki vastavalt oma sellekohastele volitustele käesoleva ühismeetme ning ühenduse muu välistegevuse rakendamise järjepidevuse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 2. Nõukogu ja komisjon teevad sel eesmärgil koostööd.

Artikkel 15

Läbivaatamine

Nõukogu hindab hiljemalt 31. detsembril 2005, kas ELi toetustegevust tuleks jätkata.

Artikkel 16

Jõustumine ja lõpetamine

1.   Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2.   ELi toetustegevus lõpeb nõukogu poolt määrataval kuupäeval.

Artikkel 17

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 97, 15.4.2005, lk 57.

(2)  Vt käesoleva ELT lk 43.

(3)  ELT L 63, 28.2.2004, lk 68. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/68/ÜVJP (ELT L 27, 29.1.2005, lk 59).

(4)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on muudetud otsusega 2004/194/EÜ (ELT L 63, 28.2.2004, lk 48).

(5)  22. märtsi 2004. aasta otsus 2004/338/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 106, 15.4.2004, lk 22). Otsust on muudetud otsusega 2004/701/EÜ, Euratom (ELT L 319, 20.10.2004, lk 15).

---