5.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 172/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1041/2005,

29. juuni 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, (1) eriti selle artiklit 157,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 40/94 kohaselt on vaja vastu võtta tehnilised meetmed rakendamaks sätteid otsinguaruannete standardvormide, taotluste ja registreeringute jagamise, otsuste tühistamise, lubade ning vastulausete osakonna või tühistamisosakonna üksikliikme vastu võetud otsuste kohta.

(2)

Pärast 10. märtsi 2008 jääb otsingusüsteemi kasutamine küll kohustuslikuks ühenduse kaubamärkidele, kuid see peaks olema vabatahtlik ja tasuline nende liikmesriikide kaubamärkide registritest tehtavate otsingute puhul, kes on teatanud oma otsusest selliseid otsinguid teha. Otsinguaruande olulisi elemente sisaldava standardvormi eesmärgiks ongi nimetatud otsinguaruannete kvaliteedi parandamine ja ühtsuse suurendamine.

(3)

Osadeks jagamise ja registreerimise avaldus peab sisaldama käesolevas määruses sätestatud elemente. Otsuse uus ex officio tühistamine või registrisse kandmine siseturu ühtlustamisameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) poolt peab toimuma käesolevas määruses kehtestatud erimenetluse kohaselt. Kindlaks on määratud erandjuhud, mil volitus on kohustuslik. Loetletud on üksikjuhtumid, mida puudutava otsuse võib teha vastulausete osakonna või tühistamisosakonna üksikliige.

(4)	Registreerimismenetluse selgitamiseks ja täiustamiseks tuleks muuta kehtivaid eeskirju. Tuleks ka muuta menetluse teatud punkte, jättes sealjuures muutmata süsteemi olemuse.

(5)	Taotluste elektroonilise esitamise menetluse eripära ja võimaluste katmiseks on muudetud järgmisi sätteid: eeskirja 1 lõike 1 punkti c, eeskirja 3 lõiget 2, eeskirja 61, eeskirja 72 lõiget 4, eeskirja 79, eeskirja 82, eeskirja 89 lõikeid 1 ja 2.

(6)

Ühenduse kaubamärgitaotluste elektrooniline esitamine ja elektrooniline avaldamine peaks üldjuhul hõlbustama ja eelkõige laiendama puhtalt värvidest või helidest koosnevate kaubamärkide esitamist selgete, täpsete, ammendavate, kergesti ligipääsetavate, arusaadavate, kulumiskindlate ja objektiivsete märkide abil. Ameti juhataja peaks selleks ette nägema tehnilised tingimused, eelkõige helifailide andmeformaadi. Helidest koosnevate kaubamärkide elektroonilistele failidele võib lisada elektroonilisi helifaile ning nimetatud faili saab lisada elektrooniliselt avaldatavatele ühenduse kaubamärgitaotlustele, mis lihtsustab üldsuse ligipääsu helile endale.

(7)	Taotluste vastuvõetavuse määratlemiseks, puuduste õiguslike tagajärgede täpseks piiritlemiseks ning sätete esitamiseks menetluste kronoloogilise järjekorra kohaselt tuleks vaidlustamismenetlust puudutavad sätted täielikult ümber kujundada.

(8)

Taotluste muutmisest keeldumine ametile antud muutmisavalduste läbivaatamise lisapädevuse alusel võib osutuda erapoolikuks selles mõttes, et muutmine võib olla vastuvõetav ühtedele, kuid vastuvõetamatu teistele liikmesriikidele. Koos viitega liikmesriigi keelele tuleks lisada ka mõned kriteeriumid, mida saaks kasutada absoluutsete keeldumispõhjuste uurimiseks.

(9)

Rakendusmääruse vastuvõtmisest möödunud aega silmas pidades tuleks praeguseid kulude ülemmäärasid veidi suurendada, kuid piirata tuleks kulusid, mida peab tasuma vaidlustamismenetluse ja tühistamismenetluse kaotanud osapool, samuti hüvitatavaid esindamiskulusid. Tunnistajate või ekspertide kohalekutsumisel ei tuleks nende jaoks ette näha kulude ülemmäära, vaid ekspertidele ja tunnistajatele tuleks hüvitada nende tegelikud kulud.

(10)	Seetõttu tuleks muuta komisjoni määrust (EÜ) nr 2868/95. (2)

(11)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas siseturu ühtlustamisameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) lõivude, rakenduseeskirjade ja apellatsioonikoja töökorra komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2868/95 artiklit 1 muudetakse järgmiselt.

Eeskirja 1 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

“b)

taotleja nimi, aadress ja kodakondsus ning selle riigi nimi, kus on taotleja elu- või asukoht või ettevõte. Füüsiliste isikute puhul märgitakse isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed). Juriidiliste isikute ja määruse artikli 3 reguleerimisalasse kuuluvate organite puhul märgitakse nende ametlik nimi koos ettevõtte õigusliku vormiga, mida võib tavapärasel viisil lühendada. Esitada võib telefoninumbrid, faksinumbrid, elektronposti aadressi ja muude taotlejale sobivate sidevahendite andmed. Põhimõtteliselt esitatakse iga taotleja puhul üks aadress. Kui on märgitud mitu aadressi, võetakse arvesse üksnes esimest, välja arvatud juhul, kui taotleja määrab ühe aadressidest kättetoimetamisaadressiks;”

b)	punktile c lisatakse järgmine osa: “või viide ühenduse eelmise kaubamärgitaotluse kaupade ja teenuste loetelule;”

punkt k asendatakse järgmisega:

“k)	taotleja või tema esindaja allkiri eeskirja 79 kohaselt;”

lisatakse punkt l:

“l)	vajaduse korral määruse artikli 39 lõikes 2 nimetatud otsinguaruande taotlus.”

Eeskirja 3 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Lõikes 1 nimetamata juhtudel ning taotluse elektroonilise esitamise korral reprodutseeritakse märk taotluse tekstile lisatud eraldi lehel. Leht, millele märk reprodutseeritakse, ei ole suurem kui DIN A4 formaadis (29,7 cm kõrge, 21 cm lai) ning reproduktsiooni jaoks kasutatav ala (trükiala) ei ole suurem kui 26,2 cm × 17 cm. Lehe vasakusse serva jäetakse vähemalt 2,5 cm laiune veeris. Vajaduse korral lisatakse reproduktsioonile märgi õige asendi tähistamiseks sõnad “ülemine serv”. Märgi reproduktsiooni kvaliteet peab olema selline, et seda oleks võimalik Ühenduse Kaubamärgibülletäänis avaldamiseks vähendada või suurendada kuni 8 cm laiuseni ja 16 cm kõrguseni.”

Lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmistega:

“5.	Kui taotletakse värvilise märgi registreerimist, siis sisaldab märgi lõike 2 kohane reproduktsioon märgi värvilist reproduktsiooni. Tuleb nimetada ka märgi värvid ja võib lisada viite üldtunnustatud värvikoodile.

Kui taotletakse helimärgi registreerimist, siis sisaldab kaubamärgi reproduktsioon heli graafilist esitust, eelkõige noote. Kui taotlus on esitatud elektrooniliste vahendite abil, võib sellele lisatud olla heli sisaldav elektrooniline toimik. Elektroonilise toimiku formaadi ja maksimaalse suuruse määrab ameti juhataja.”

Eeskiri 4 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 4

Taotluse esitamise lõivud

Taotluse esitamisel tuleb tasuda järgmised lõivud:

põhilõiv;

b)	lõiv iga klassi eest, kui klasse, millesse kaubad ja teenused eeskirja 2 kohaselt kuuluvad, on rohkem kui kolm;

c)	vajaduse korral otsingutasu.”

Lisatakse eeskiri 5a:

“Eeskiri 5a

Otsinguaruanne

Otsinguaruannete koostamisel kasutatakse standardvormi, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	otsingu teinud liikmesriigi tööstusomandi keskameti nimetus;

b)	otsinguaruandes osutatud kaubamärgitaotluste või registreerimiste arv;

c)	taotluse kuupäev ja vajaduse korral ka otsinguaruandes osutatud kaubamärgitaotluste või registreerimiste prioriteetne kuupäev;

d)	otsinguaruandes osutatud kaubamärkide registreerimise kuupäev;

e)	otsinguaruandes osutatud kaubamärgitaotluste ja registreerimiste omaniku nimi ja kontaktaadress;

f)	otsinguaruandes osutatud taotletud või registreeritud kaubamärkide reprodutseerimine;

g)	Nice’i klassifikatsiooni klasside märkimine varem riiklikult taotletud või registreeritud kaubamärkidele või kaupadele ja teenustele, millele otsinguaruandes nimetatud kaubamärke on taotletud või registreeritud.”

5.	Eeskirja 6 lõikele 1 lisatakse järgmine lause: “Kui varasem taotlus on ühenduse kaubamärgitaotlus, lisab amet ühenduse kaubamärgitaotluse toimikule ex officio varasema taotluse koopia.”

Eeskirja 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Kui taotleja soovib määruse artikli 34 kohaselt esitada nõude ühe või mitme varem registreeritud kaubamärgi vanemuse kohta pärast taotluse esitamist, tuleb kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist esitada vanemusnõue, milles on märgitud liikmesriik või liikmesriigid, kus või mille jaoks märk on registreeritud, asjaomase registreerimise number ja jõustumiskuupäev ning kaubad ja teenused, mille jaoks märk on registreeritud. Lõike 1 kohaselt nõutavad tõendid esitatakse ametile kolme kuu jooksul pärast vanemusnõude vastuvõtmist.”

Eeskiri 10 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 10

Siseriiklike ametite tehtavad otsingud

Kui määruse artikli 39 lõikes 2 osutatud otsinguaruande taotlust ei ole esitatud koos ühenduse kaubamärgitaotlusega või kui eeskirja 4 punktis c nimetatud otsingulõiv pole tasutud taotluse põhilõivu tasumise tähtaja jooksul, ei kuulu see taotlus tööstusomandi õiguskaitse keskametite tehtavate otsingute hulka.

Euroopa Ühendust nimetav rahvusvaheline registreering ei kuulu tööstusomandi õiguskaitse keskametite tehtavate otsingute hulka, kui ühe kuu jooksul kuupäevast, mil rahvusvaheline büroo teatab ametile rahvusvahelisest registreeringust, ei ole esitatud määruse artikli 39 lõike 2 kohast otsinguaruande taotlust või kui sama ajavahemiku jooksul ei ole tasutud otsingutasu.”

Eeskirja 12 punkt c asendatakse järgmisega:

“c)	märgi reproduktsioon koos eeskirja 3 kohaste elementide ja kirjeldustega; kui märgi reproduktsioon on värviline või sisaldab värve, on taotluses avaldatud märk värviline ja selles nimetatakse värvi või värve, mis kujutise moodustavad, vajaduse korral on osutatud ka värvikoodile.”

9.	Eeskirja 13 lõike 1 punkt c ja lõige 2 jäetakse välja.

10.

Lisatakse eeskiri 13a:

“Eeskiri 13a

Taotluse jagamine

Määruse artiklile 44a vastav taotluse jagamise avaldus sisaldab järgmist:

a)	taotluse toimiku number;

b)	taotleja nimi ja aadress eeskirja 1 lõike 1 punkti b kohaselt;

c)	kaupade ja teenuste loetelu, mis moodustavad jagatud taotluse, või kui soovitakse jagada rohkem kui üheks jagatud taotluseks, siis ka iga jagatud taotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste loetelu;

d)	algsesse taotlusse jäävate kaupade ja teenuste loetelu.

Kui amet leiab, et lõikes 1 kehtestatud nõudmised pole täidetud või et jagatud taotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste loetelus on kattuvusi algses taotluses loetletud kaupade ja teenustega, palub ta taotlejal märgitud puudused eelnevalt määratud tähtaja jooksul kõrvaldada.

Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, ei võta amet taotluse osadeks jagamise avaldust menetlusse.

Määruse artikli 44a lõike 2 punktis b nimetatud ajavahemikud, mil taotluse jagamise avaldusi vastu ei võeta, on järgmised:

a)	ajavahemik enne esitamiskuupäeva registreerimist;

b)	ajavahemik, mis hõlmab määruse artikli 42 lõikes 1 sätestatud kolme kuud pärast taotluse avaldamist;

c)	ajavahemik, mis järgneb eeskirja 23 lõikes 1 osutatud registreerimislõivu makseteatise väljastamise kuupäevale.

4.	Kui amet leiab, et ta ei saa määruse artikli 44a või lõike 3 punktide a ja b alusel taotluse jagamise avaldust vastu võtta, ei võta ta jagamiseavaldust menetlusse.

5.	Amet moodustab jagatud taotlusele eraldi toimiku, mis koosneb algset taotlust sisaldava toimiku täielikust koopiast, sellele lisatud jagamisavaldusest ning viimasega seotud dokumentidest. Amet annab jagatud taotlusele uue numbri.

Kui jagamisavaldus on seotud taotlusega, mis on juba määruse artikli 40 kohaselt avaldatud, avaldatakse teave jagamise kohta Ühenduse Kaubamärgibülletäänis. Jagatud taotlus avaldatakse; selle väljaanne sisaldab eeskirjas 12 nimetatud märkeid ja elemente. Avaldamine ei tähenda uue vastulausete esitamiseks ettenähtud ajavahemiku algust.”

11.

Eeskirjad 15–20 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 15

Vastulause

Vastulause võib esitada ühe või mitme varasema märgi põhjal määruse artikli 8 lõike 2 tähenduses (varasemad märgid) või ühe või mitme varasema õiguse põhjal määruse artikli 8 lõike 4 tähenduses tingimusel, et kõik varasemad märgid või varasemad õigused kuuluvad samale omanikule või samadele omanikele. Kui varasemal märgil ja/või varasemal õigusel on omanikke rohkem kui üks (kaasomand), esitab vastulause märgi üks omanikest või kõik koos.

Vastulause sisaldab järgmist:

a)	vastulause objektiks oleva taotluse toimiku number ning ühenduse kaubamärgi taotleja nimi;

vastulause aluseks oleva varasema märgi või varasema õiguse täpne määratlus, nimelt:

kui vastulause aluseks on varasem märk määruse artikli 8 lõike 2 punktide a või b tähenduses või kui vastulause aluseks on määruse artikli 8 lõige 3, siis märge varasema märgi toimikunumbri või registrinumbri kohta; märge selle kohta, kas varasem märk on registreeritud või kas selle registreerimist taotletakse, samuti märge liikmesriigi kohta (kaasa arvatud vajaduse korral Beneluxi kohta), kus varasem märk on kaitstud või mille jaoks varasemat märki on kaitstud, ning vajaduse korral ka märge selle kohta, et see on ühenduse kaubamärk;

ii)	kui vastulause aluseks on üldtuntud märk määruse artikli 8 lõike 2 punkti c tähenduses, siis märge liikmesriigi kohta, kus kaubamärk on üldtuntud või siis punktis i nimetatud märked või märgi kujutis;

iii)	kui vastulause aluseks on varasem õigus artikli 8 lõike 4 tähenduses, siis märge selle õiguse liigi ja laadi kohta, varasema õiguse kirjeldus ja märge selle kohta, kas varasem õigus kehtib kogu ühenduses või ühes või mitmes liikmesriigis, loetledes seejuures asjaosalised liikmesriigid;

c)	vastulause alus, nimelt kinnitus selle kohta, et määruse artikli 8 lõigetes 1, 3, 4 ja 5 esitatud vastavad nõuded on täidetud;

d)	varasema märgi esitamise kuupäev ja võimaluse korral ka selle registreerimis- ja prioriteetne kuupäev, kui pole tegemist registreerimata üldtuntud kaubamärgiga;

e)	varasema märgi taotlemisel või registreerimisel esitatud kujutis; kui varasem märk on värviline, on ka kujutis värviline;

f)	kaubad ja teenused, millel vastulause põhineb;

g)	kui vastulause aluseks on varasem märk, mis on tuntud määruse artikli 8 lõike 5 tähenduses, siis märge liikmesriigi kohta, kus seda märki tuntakse, ning märge kaupade ja teenuste kohta, mille puhul seda märki tuntakse;

teave vastulause esitaja kohta:

i)	vastulause esitaja nimi ja aadress eeskirja 1 lõike 1 punkti b kohaselt;

ii)	kui vastulause esitaja on määranud endale esindaja, siis esindaja nimi ja tegevuskoha aadress eeskirja 1 lõike 1 punkti e kohaselt;

iii)	kui vastulause esitab litsentsi saaja või isik, kes asjakohaste riiklike õigusaktide kohaselt on volitatud varasemat õigust kasutama, siis kinnitus selle kohta ja märked vastulause esitamise loa või õiguse kohta.

Vastulause võib sisaldada:

a)	märget kaupade ja teenuste kohta, millele vastulause on suunatud; sellise märke puudumisel peetakse vastulauset suunatuks kõikidele teenustele ja kaupadele, mis on hõlmatud ühenduse kaubamärgitaotlusega, millele vastulause on suunatud;

b)	põhjendatud avaldus, milles on välja toodud põhifaktid ja argumendid, millele vastulause tugineb, ning vastulauset toetavad tõendid.

4.	Kui vastulause aluseks on rohkem kui üks varasem märk või varasem õigus, siis kohaldatakse iga õiguse suhtes lõikeid 2 ja 3.

Eeskiri 16

Keelte kasutamine vastulausemenetluses

1.	Määruse artikli 115 lõikes 6 nimetatud ajavahemik, mille jooksul vastulause esitaja peab esitama oma vastulause tõlke, on üks kuu pärast vastulause esitamise tähtaja lõppemist.

Kui vastulause esitaja või taotleja teatab ametile enne eeskirja 18 lõike 1 kohaselt vastulausemenetluse alguseks loetavat kuupäeva, et taotleja ja vastulause esitaja on määruse artikli 115 lõike 7 alusel vastulausemenetluseks muu keele osas kokku leppinud, peab vastulause esitaja ühe kuu jooksul pärast nimetatud kuupäeva esitama vastulause tõlke kokkulepitud keelde, seda juhul, kui vastulause ei ole juba esitatud selles keeles. Kui tõlget ei esitata või kui see esitatakse hiljem, jääb menetluse keel muutmata.

Eeskiri 16a

Taotleja teavitamine

Kõik vastulaused ja vastulause esitaja esitatud dokumendid, samuti ameti enne eeskirjas 18 nimetatud tähtaja möödumist ühele poolele saadetud teated saadab amet ka teisele poolele, et teavitada teda vastulause esitamisest.

Eeskiri 17

Vastuvõetavuse kontrollimine

1.	Kui vastulause esitamise lõivu ei ole tasutud vastulause esitamise tähtaja jooksul, ei loeta vastulauset esitatuks. Kui vastulause esitamise lõiv tasutakse pärast vastulause esitamise tähtaja lõppemist, makstakse see vastulause esitajale tagasi.

Kui vastulauset ei ole esitatud vastulause esitamise tähtaja jooksul või kui vastulauses pole selgelt määratletud, millise taotluse vastu see on esitatud või millise varasema märgi või varasema õiguse alusel see eeskirja 15 lõike 2 punktide a ja b kohaselt on esitatud või kui selles puuduvad eeskirja 15 lõike 2 punktis c sätestatud alused vastulause esitamiseks ning kui need puudused pole kõrvaldatud enne vastulause esitamise tähtaja lõppemist, lükkab amet vastulause vastuvõetamatuna tagasi.

3.	Kui vastulause esitaja ei ole esitanud eeskirja 16 lõikes 1 sätestatud tõlget, lükatakse vastulause vastuvõetamatuna tagasi. Kui vastulause esitaja esitab mittetäieliku tõlke, ei võeta vastulause vastuvõetavuse kontrollimisel tõlkimata jäetud osa arvesse.

4.	Kui vastulause ei vasta eeskirja 15 teistele sätetele, teatab amet sellest vastulause esitajale ning palub tal leitud puudused kahe kuu jooksul kõrvaldada. Kui puudused pole määratud tähtajaks kõrvaldatud, lükkab amet vastulause vastuvõetamatuna tagasi.

5.	Taotlejale teatatakse kõikidest lõike 1 kohaselt leitud puudustest, mistõttu vastulauset pole vastuvõetavaks tunnistatud, ning kõikidest lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt tehtud otsustest vastulause vastuvõetamatuna tagasilükkamise kohta.

Eeskiri 18

Vastulausemenetluse alustamine

Kui vastulause on eeskirja 17 kohaselt tunnistatud vastuvõetavaks, saadab amet osalistele teatise, juhtides nende tähelepanu sellele, et vastulausemenetlus loetakse alanuks kaks kuud pärast teatise kättesaamist. Seda perioodi võib pikendada kuni 24 kuuni, kui nii taotleja kui ka vastulause esitaja esitavad enne nimetatud perioodi lõppemist sellekohase palve.

Vastulausemenetlus lõpetatakse siis, kui taotlus võetakse lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul tagasi või kui taotlus piirdub üksnes toodete ja teenustega, millele vastulause pole suunatud, või kui ametile teatatakse, et osapooled on saavutanud omavahelise kokkuleppe, või kui taotlus lükatakse paralleelmenetluse käigus tagasi.

Kui taotleja piirab oma taotlust lõikes 1 nimetatud perioodil, jättes sellest välja osa neist kaupadest ja teenustest, millele vastulause on suunatud, palub amet vastulause esitajal ameti määratud tähtajaks teatada, kas vastulause esitaja jätab vastulause jõusse, ja kui jätab, siis millistele allesjäänud kaupadele ja teenustele ta selle suunab. Kui vastulause esitaja loobub piirangu tõttu vastulausest, siis vastulausemenetlus lõpetatakse.

4.	Kui vastulausemenetlus lõpetatakse lõigete 2 ja 3 kohaselt enne lõikes 1 sätestatud perioodi lõppu, siis otsust kulude kohta ei tehta.

5.	Kui vastulausemenetlus lõpetatakse taotluse tagasivõtmise või piiramise tõttu või lõike 3 kohaselt enne lõikes 1 sätestatud perioodi lõppu, makstakse vastulause esitamise lõiv tagasi.

Eeskiri 19

Vastulause põhjendamine

Amet võimaldab vastulause esitajal esitada vastulauset toetavaid fakte, tõendeid ja argumente või täiendada juba eeskirja 15 lõike 3 kohaselt esitatud fakte, tõendeid ja argumente ameti määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui kaks kuud alates päevast, mil vastulausemenetlus eeskirja 18 lõike 1 kohaselt alustatuks loetakse.

Lõikes 1 sätestatud perioodil esitab vastulause esitaja tõendeid oma varasemate kaubamärkide või õiguste olemasolu, nende kehtivuse ja kaitse ulatuse kohta, samuti tõendeid oma vastulause esitamise õiguse kohta. Eelkõige esitab vastulause esitaja järgmised tõendid:

kui vastulause aluseks on kaubamärk, mis pole ühenduse kaubamärk, siis tõendid selle taotlemise või registreerimise kohta, esitades selleks:

i)	kui kaubamärk pole veel registreeritud, siis koopia nõuetekohasest esitamistõendist või samaväärse dokumendi, mille väljastab kaubamärgitaotluse vastu võtnud asutus, või

ii)

kui kaubamärk on registreeritud, siis olenevalt asjaoludest kas asjakohase registreerimistõendi koopia või tõendi selle viimase pikendamise kohta, mis tõendab, et kaubamärgi kaitseperiood ulatub lõikes 1 sätestatud tähtajast ja selle tähtaja kõikidest pikendamistest kaugemale, või samaväärsed dokumendid, mis kaubamärgi registreerinud asutus on väljastanud;

b)	kui vastulause aluseks on märgi üldtuntus määruse artikli 8 lõike 2 punkti c tähenduses, siis tõendid antud märgi üldtuntuse kohta asjakohasel territooriumil;

kui vastulause aluseks on märgi tuntus määruse artikli 8 lõike 5 tähenduses, siis lisaks käesoleva lõike punktis a nimetatud tõenditele ka tõendid märgi tuntuse kohta, samuti tõendid ja argumendid, mis näitavad, et selle kaubamärgi põhjuseta kasutamine tähendaks varasema kaubamärgi ebaõiglast ärakasutamist või selle märgi eristatavuse või maine kahjustamist;

d)	kui vastulause aluseks on varasem õigus määruse artikli 8 lõike 4 tähenduses, siis tõendid selle õiguse omandamise, kehtivuse ja ulatuse kohta;

e)	kui vastulause aluseks on määruse artikli 8 lõige 3, siis vastulause esitaja tõendid omamise kohta ning tema ja agendi või esindaja vahelise suhte laadi kohta.

3.	Lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ja tõendid esitatakse menetluse keeles või neile lisatakse tõlge. Tõlge esitatakse algdokumendi esitamiseks määratud tähtajaks.

4.	Amet ei arvesta kirjalikult esitatud materjale või dokumente või nende osi, mis pole esitatud või tõlgitud menetluse keelde ameti poolt määratud tähtajaks.

Eeskiri 20

Vastulause läbivaatamine

1.	Kui vastulause esitaja ei ole enne eeskirja 19 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppu tõendanud oma varasema märgi või õiguse olemasolu, kehtivust ja ulatust ega oma õigusi vastulause esitamiseks, lükatakse vastulause põhjendamatuna tagasi.

2.	Kui vastulauset lõike 1 kohaselt tagasi ei lükata, teatab amet vastulause esitamisest taotlejale ja palub taotlejal esitada ameti määratud tähtaja jooksul selle kohta omapoolse seisukoha.

3.	Kui taotleja oma seisukohta ei esita, menetleb amet vastulauset talle varem esitatud tõendite alusel.

4.	Taotleja seisukoht edastatakse vastulause esitajale ja amet palub vastulause esitajal vastata ameti määratud tähtaja jooksul, kui vastulause esitaja seda vajalikuks peab.

5.	Eeskirja 18 lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis pärast kuupäeva, mil vastulausemenetlus on loetud alustatuks.

Teatud juhtudel võib amet paluda osapooltel oma seisukohti kitsendada ja vaid teatud küsimusi käsitleda, lubades sellisel juhul neil aga tõstatada muid küsimusi menetluse hilisemas etapis. Amet ei ole mingil juhul kohustatud teavitama osapooli sellest, milliseid tõendeid ja fakte võiks veel esitada või millised tõendid ja faktid on jäänud esitamata.

Amet võib vastulausemenetluse peatada juhul, kui:

a)	vastulause aluseks on määruse artikli 8 lõike 2 punktile b vastav registreerimisavaldus, seda kuni antud menetluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni;

b)	vastulause aluseks on geograafilise tähise või päritolunimetuse registreerimistaotlus nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 (3) kohaselt, seda kuni antud menetluse kohta lõpliku otsuse tegemiseni; või

c)	peatamine on asjaolusid arvestades asjakohane.

12.

Eeskiri 22 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 22

Kasutamise tõendamine

1.	Määruse artikli 43 lõigete 2 ja 3 kohane kasutamise tõendamise nõue on vastuvõetav vaid siis, kui taotleja esitab selle ameti poolt eeskirja 20 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul.

2.	Kui vastulause esitaja peab tõendama kasutami või näitama, et mittekasutamine on nõuetekohaselt põhjendatud, palub amet tal esitada nõutud tõendid ameti määratud tähtaja jooksul. Kui vastulause esitaja selliseid tõendeid enne tähtaja lõppemist ei esita, lükkab amet vastulause tagasi.

3.	Kasutamist tõendavad märked ja tõendid koosnevad viidetest varasema kaubamärgi kasutamise kohale, ajale, ulatusele ja olemusele kaupade ja teenuste osas, mille jaoks see on registreeritud ning mis on vastulause aluseks, ja neid viiteid kinnitavatest lõike 4 kohastest tõenditest.

Tõendid esitatakse eeskirjade 79 ja 79a kohaselt ning nende esitamine piirdub põhimõtteliselt tõendavate dokumentide ja selliste esemete nagu pakendite, etikettide, hinnakirjade, kataloogide, arvete, fotode, ajalehereklaamide ning määruse artikli 76 lõike 1 punkti f kohaste kirjalike kinnituste esitamisega.

5.	Vastulause esitamise aluseid puudutava seisukoha võib esitada koos nõude esitamisega kasutamise tõendamise kohta või ilma selleta. Selle seisukoha võib esitada ka koos kasutamise tõendamise kohta esitatud seisukohaga.

6.	Kui vastulause esitaja esitatud tõendid ei ole keeles, milles toimub vastulausemenetlus, võib amet vastulause esitajalt nõuda nende tõendite tõlke vastavas keeles esitamist määratud tähtaja jooksul.”

13.

Eeskirja 24 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.	Amet väljastab kinnitatud või kinnitamata registreerimistõendi, kui lõiv on tasutud.”

14.	Eeskirja 25 lõike 1 punkt c jäetakse välja.

15.

Lisatakse eeskiri 25a järgmisel kujul:

“Eeskiri 25a

Registreerimise jagamine

Määruse artikli 48a kohane registreerimise jagamise avaldus sisaldab järgmist:

a)	registrinumber;

b)	kaubamärgi omaniku nimi ja aadress eeskirja 1 lõike 1 punkti b kohaselt;

c)	jagatud registreerimisega hõlmatud kaupade ja teenuste loetelu või kui taotletakse jagamist rohkem kui üheks jagatud registreerimiseks, siis kõikide jagatud registreerimistega hõlmatud kaupade ja teenuste loetelud;

d)	algse registreerimisega hõlmatud kaupade ja teenuste loetelu.

Kui amet leiab, et lõikes 1 sätestatud nõudmised pole täidetud või et osa jagatud registreerimisega hõlmatud kaupade ja teenuste nimekirjast kattub algse registreerimisega hõlmatud kaupade ja teenuste nimekirjaga, palub ta taotlejal kõrvaldada leitud puudused ameti määratud tähtaja jooksul.

Kui puudusi pole enne määratud tähtaja lõppemist kõrvaldatud, lükkab amet jagamisavalduse tagasi.

3.	Kui amet leiab, et jagamisavaldus on määruse artikli 48a kohaselt vastuvõetamatu, lükkab ta selle tagasi.

4.	Amet avab jagatud registreerimise kohta eraldi toimiku, millesse kuulub algset registreerimist käsitleva toimiku täielik koopia, sellele lisatud jagamisavaldus ja jagatud registreerimisega seotud kirjavahetus. Amet määrab avaldusele jagamise kohta uue registrinumbri.”

16.	Eeskirja 26 lõike 2 punkt d jäetakse välja.

17.

Eeskirja 28 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)	punkt c jäetakse välja;

punkt d asendatakse järgmisega:

“d)	viide liikmesriigile või liikmesriikidele, kus või mille jaoks varasem märge on registreeritud, asjaomane registrinumber ja jõustumiskuupäev ning kaubad ja teenused, mille jaoks varasem märk on registreeritud;”.

18.

Eeskiri 30 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 30

Registreeringu kehtivuse pikendamine

Kehtivuse pikendamise taotlus sisaldab järgmisi andmeid:

a)	kehtivuse pikendamist taotleva isiku nimi;

b)	ühenduse kaubamärgi registrinumber, mille pikendamist taotletakse;

kui pikendamist taotletakse vaid osale neist kaupadest ja teenustest, mida märgi registreerimine hõlmab, siis märge nende klasside või kaupade ja teenuste kohta, millele pikendamist taotletakse, või märge nende klasside või kaupade ja teenuste kohta, millele pikendamist ei taotleta; kaubad ja teenused on liigitatud vastavalt Nice’i klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ees on klassi number, kuhu antud kaupade või teenuste rühm kuulub, ning rühmad esitatakse Nice’i klassifikatsiooni klasside järjestuses.

Määruse artikli 47 kohaselt ühenduse kaubamärgi pikendamise eest tasutavad lõivud koosnevad järgmistest osadest:

põhilõiv;

b)	lõiv iga klassi eest, kui klasse, millesse kaubad ja teenused eeskirja 2 kohaselt kuuluvad, on rohkem kui kolm;

c)	vajaduse korral lisalõiv määruse artikli 47 lõike 3 kohaselt ja vastavalt lõive käsitlevas määruses sätestatule, kui pikendamislõivu tasumine või pikendamistaotluse esitamine on hilinenud.

3.	Pikendamistaotlus loetakse vastuvõetuks, kui lõikes 2 nimetatud maksed on tehtud lõive käsitleva määruse artikli 5 lõikes 1 ette nähtud maksena ja kui see sisaldab kõiki käesoleva eeskirja lõike 1 punktides a ja b ning lõive käsitleva määruse artikli 7 lõikes 1 nõutud märkeid.

4.	Kui pikendamistaotlus on esitatud määruse artikli 47 lõikes 3 määratud tähtaja jooksul, kuid muud pikendamist puudutavad tingimused, mis on sätestatud määruse artiklis 47 ja käesolevas eeskirjas, pole täidetud, teavitab amet taotlejat avastatud puudustest.

Kui pikendamistaotlust ei esitata või kui see esitatakse pärast määruse artikli 47 lõike 3 kolmandas lauses määratud tähtaja möödumist või kui lõivud pole tasutud või kui need tasutakse pärast kõnesoleva tähtaja möödumist või kui puudused ei ole nimetatud ajavahemiku jooksul kõrvaldatud, otsustab amet, et registreering on kehtivuse kaotanud, ja teavitab sellest asjakohaselt ühenduse kaubamärgi omanikku.

Nimetatud otsust ei tehta siis, kui tasutud lõivud ei ole piisavad nende kauba- ja teenuseklasside katmiseks, mille suhtes pikendust taotletakse, kuid on selge, millist klassi või milliseid klasse lõivud katma peavad. Muude kriteeriumide puudumisel arvestab amet klasse klassifitseerimise järjekorra alusel.

6.	Kui lõike 5 kohaselt tehtud otsus on jõustunud, kustutab amet märgi registrist. Kustutamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppemist.

7.	Kui lõikes 2 sätestatud pikendamislõivud on tasutud, kuid registreeringut ei pikendata, makstakse need lõivud tagasi.

8.	Kui kahel või enamal märgil on samad omanikud või esindajad, võib pärast seda, kui kõikide märkide eest nõutavad lõivud on tasutud, esitada nende kohta ühe pikendamistaotluse.”

19.	Eeskirja 31 lõiked 3 ja 4 jäetakse välja.

20.

Eeskirja 32 lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.	Amet seab uue registreerimise jaoks sisse eraldi toimiku, mis koosneb algse registreerimise toimiku täielikust ärakirjast ning sellele lisatud osalise üleandmise registreerimise taotlusest ning sellega seotud kirjavahetusest. Amet annab uuele registreerimisele ka uue registrinumbri.”

21.

Eeskirja 33 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Eeskirja 31 lõikeid 1, 2, 5 ja 7 kohaldatakse mutatis mutandis litsentsi registreerimise, litsentsi üleandmise, asjaõiguse, asjaõiguse üleandmise, täitemeetmete või maksejõuetusmenetluse suhtes järgmiste sätete kohaselt:

a)	eeskirja 31 lõike 1 punkti c ei kohaldata asjaõiguse seadmise registreerimistaotluse, sundtäitmis- või maksejõuetusmenetluse suhtes;

b)	eeskirja 31 lõike 1 punkti d ja lõiget 5 ei kohaldata siis, kui taotluse esitajaks on ühenduse kaubamärgi omanik.”;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2)	Litsentsi registreerimistaotlust, litsentsi üleandmist, asjaõigust, asjaõiguse või täitemeetmete üleandmist ei peeta jõustunuks enne, kui ettenähtud lõiv on makstud.”;

c)	lõikes 3 asendatakse sõnad “artiklites 19, 20 või 22” sõnadega “artiklites 19–22” ja sõnad “käesoleva eeskirja lõigetes 1 ja 2” asendatakse sõnadega “käesoleva eeskirja lõikes 1 ning eeskirja 34 lõikes 2”;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.	Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis ühenduse kaubamärgi taotluste suhtes. Litsentsid, asjaõigused, maksejõuetusmenetlused ja täitemeetmed kantakse toimikutesse, mille amet on ühenduse kaubamärgi taotluste kohta sisse seadnud”.

22.

Eeskiri 34 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 34

Litsentsi registreerimise erisätted

Litsentsi registreerimistaotlus võib sisaldada taotlust litsentsi registrisse kandmiseks ühe või mitme järgmise punkti kohaselt:

a)	ainulitsentsina;

b)	all-litsentsina, kui selle annab litsentsi saaja, kelle litsents registrisse kantakse;

c)	litsentsina, mis on antud vaid osale kaupadest või teenustest, mille jaoks märk registreeritakse;

d)	litsentsina, mis on antud kasutamiseks ühenduse teatud osas;

e)	ajutise litsentsina.

2.	Kui esitatakse taotlus litsentsi registrisse kandmiseks lõike 1 punktidele c, d ja e vastava litsentsina, tuleb litsentsi registreerimistaotluses osutada need kaubad ja teenused ning ühenduse osa ja ajavahemik, mille jaoks litsents väljastatakse.”

23.

Eeskirja 35 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.	Litsentsi, asjaõiguse või täitemeetme tühistamistaotlus loetakse esitatuks pärast nõutava lõivu tasumist.”

24.	Eeskirja 36 lõike 1 punkt c jäetakse välja.

25.

Eeskirja 38 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.	Määruse artikli 115 lõikes 6 nimetatud tähtaeg, mille jooksul tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse esitaja peab esitama oma taotluse tõlke, on üks kuu alates taotluse esitamisest ning kui sellest tähtajast kinni ei peeta, lükatakse taotlus vastuvõetamatuna tagasi.”;

b)	lõikesse 3 lisatakse järgmine lause: “Kui tõlget ei esitata või kui see esitatakse hilinemisega, jääb menetlusel kasutatav keel muutmata.”

26.

Eeskiri 39 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 39

Tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse tagasilükkamine vastuvõetamatuse tõttu

Kui amet leiab, et nõutud lõivu ei ole tasutud, palub ta taotlejal lõivu ameti määratud tähtajaks tasuda. Kui nõutud lõiv pole ameti määratud tähtajaks tasutud, teatab amet taotlejale, et tühistamistaotlus või kehtetuks tunnistamise taotlust ei loeta esitatuks. Kui lõiv tasutakse pärast tähtaja möödumist, makstakse see taotlejale tagasi.

2.	Kui eeskirja 38 lõikes 1 nõutud tõlget ei esitata määratud tähtaja jooksul, lükkab amet tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse vastuvõetamatuna tagasi.

3.	Kui amet leiab, et taotlus ei vasta eeskirja 37 sätetele, palub ta avastatud puudused määratud tähtaja jooksul taotlejal parandada. Kui puuduseid ei kõrvaldata määratud tähtaja jooksul, lükkab amet taotluse vastuvõetamatuna tagasi.

4.	Lõike 2 või 3 alusel tehtud tühistamisotsusest või kehtetuks tunnistamise otsusest teatatakse taotlejale ja ühenduse kaubamärgi omanikule.”

27.

Eeskirja 40 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.	Igast esitatuks loetud tühistamistaotlusest või kehtetuks tunnistamise taotlusest teatatakse ühenduse kaubamärgi omanikule. Kui amet peab taotlust vastuvõetavaks, palub ta ühenduse kaubamärgi omanikul esitada ameti määratud tähtaja jooksul oma seisukoht.”;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.	Isegi kui eeskirjas 69 on sätestatud või lubatud teisiti, tuleb kõik poolte esitatud seisukohad edastada teisele osapoolele.”;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

“5.

Kui tühistamistaotlus esitatakse määruse artikli 50 lõike 1 punkti a kohaselt, palub amet ühenduse kaubamärgi omanikul esitada märgi õige kasutamise kohta tõendeid ameti määratud tähtaja jooksul. Kui tõendeid ei esitata määratud tähtaja jooksul, siis ühenduse kaubamärk tühistatakse. Eeskirja 22 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.”;

lisatakse lõige 6 järgmisel kujul:

“6.

Kui taotlejal tuleb tõendada kasutamist või kui ta peab tõendama, et mittekasutamisel on määruse artikli 56 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kaalukad põhjused, palub amet taotlejal esitada tõendeid märgi õige kasutamise kohta tähtaja jooksul, mille ta määrab. Kui tõendeid ei esitata määratud tähtaja jooksul, lükatakse kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi. Eeskirja 22 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis.”

28.

Eeskirjad 44 ja 45 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 44

Muutmistaotlus

Määruse artikli 108 kohane taotlus ühenduse kaubamärgitaotluse või ühenduse registreeritud kaubamärgi siseriiklikuks muutmise kohta sisaldab järgmisi andmeid:

a)	muutmise taotleja nimi ja aadress eeskirja 1 lõike 1 punkti b kohaselt;

b)	ühenduse kaubamärgitaotluse toimiku number või ühenduse kaubamärgi registrinumber;

c)	määruse artikli 108 lõike 1 punkti a või punkti b kohane märge muutmise aluste kohta;

d)	millise liikmesriigi või milliste liikmesriikide suhtes muutmist taotletakse;

kui muutmistaotlus ei hõlma kõiki kaupu ja teenuseid, mille kohta kaubamärgitaotlus on esitatud või mille jaoks kaubamärk on registreeritud, siis märge nende kaupade ja teenuste kohta, mille osas muutmist nõutakse, ja kui muutmist nõutakse rohkem kui ühe liikmesriigi osas ning kaupade ja teenuste loetelu ei ole kõikide liikmesriikide puhul sama, siis märge asjaomaste kaupade ja teenuste kohta iga liikmesriigi puhul;

f)	kui muutmist nõutakse määruse artikli 108 lõike 6 kohaselt, on taotlusel märge riikliku kohtu otsuse jõustumiskuupäeva kohta ning sellele on lisatud otsuse ärakiri; ärakirja võib esitada selles keeles, milles otsus tehti.

Muutmistaotlus esitatakse määruse artikli 108 lõigetes 4, 5 või 6 ette nähtud tähtaja jooksul. Kui muutmist nõutakse pärast seda, kui registreerimist ei õnnestunud pikendada, algab artikli 108 lõikes 5 sätestatud kolmekuuline ajavahemik päevast, mis järgneb viimasele päevale, mil pikendustaotlust määruse artikli 47 lõike 3 alusel on veel võimalik esitada.

Eeskiri 45

Muutmistaotluse läbivaatamine

Kui muutmistaotlus ei vasta määruse artikli 108 lõigete 1 või 2 nõuetele või kui seda ei ole esitatud ettenähtud kolme kuu jooksul või kui see ei vasta eeskirjale 44 või teistele eeskirjadele, teatab amet sellest taotlejale ja määrab tähtaja, mille jooksul taotleja võib taotlust muuta või esitada puuduva teabe või viited.

2.	Kui muutmistaotluse lõivu ei ole tasutud ettenähtud kolme kuu jooksul, teatab amet taotlejale, et muutmistaotlust ei loeta esitatuks.

Kui lõike 1 kohaseid puuduvaid viiteid ei ole esitatud ameti määratud tähtaja jooksul, lükkab amet muutmistaotluse tagasi.

Kui kohaldatakse määruse artikli 108 lõiget 2, lükkab amet muutmistaotluse vastuvõetamatuna tagasi vaid nende liikmesriikide puhul, kelle jaoks muutmine selle sätte kohaselt on välistatud.

Kui amet või ühenduse kaubamärgi kohus on ühenduse kaubamärgitaotluse tagasi lükanud või on absoluutsele alusele toetudes kuulutanud ühenduse kaubamärgi kehtetuks, viidates liikmesriigi keelele, on muutmine määruse artikli 108 lõike 2 kohaselt välistatud kõigi nende liikmesriikide puhul, kus see keel on üheks ametlikuks keeleks. Kui amet või ühenduse kaubamärgi kohus on kaubamärgi taotluse tagasi lükanud või on kuulutanud kaubamärgi kehtetuks, toetudes absoluutsele alusele, mille kohta on leitud, et see kehtib kogu ühenduses, või arvestades varasemat ühenduse kaubamärki või muid ühenduse tööstusomandiga seotud õigusi, on muutmine välistatud määruse artikli 108 lõike 2 kohaselt kõikide liikmesriikide puhul.”

29.

Eeskiri 47 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 47

Edastamine liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele

Kui muutmistaotlus vastab määruse ja käesoleva eeskirja nõuetele, edastab amet muutmistaotluse ja eeskirja 84 lõikes 2 nimetatud andmed liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele, sealhulgas Beneluxi kaubamärgiametile, kelle jaoks leitakse taotlus olevat vastuvõetav. Amet teatab taotlejale edastamise kuupäeva.”

30.

Eeskirja 50 lõikele 1 lisatakse järgmine osa:

“Vastulausemenetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel ei saa määruse artikli 61 lõike 2 kohaselt määratud tähtaegadele kohaldada määruse artiklit 78a.

Kui vaidlustatakse vastulausete osakonna otsus, piirdub apellatsioonikoda kaebuse läbivaatamisel nende faktide ja tõenditega, mis on esitatud vastulausete läbivaatustalituse poolt määruse ja käesolevate eeskirjade alusel määratud või täpsustatud tähtaegade jooksul, välja arvatud juhud, kui apellatsioonikoda leiab, et tuleks arvestada määruse artikli 74 lõike 2 kohaseid lisa- või täiendavaid fakte ja tõendeid.”

31.

Eeskiri 51 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 51

Kaebuste esitamise lõivu tagasimaksmine

Kaebuse esitamise lõiv makstakse tagasi ainult tagasimaksekorralduse alusel, mille väljastab:

a)	osakond, kelle otsus vaidlustati, kui läbivaatamine toimus määruse artikli 60 lõike 1 või artikli 60a kohaselt;

b)	apellatsioonikoda, kui see peab kaebust vastuvõetavaks ning lõivu tagasimaksmist olulise menetlusvea tõttu õiglaseks.”

32.

Eeskiri 53 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 53

Otsustes sisalduvate vigade parandamine

Kui amet kas omal algatusel või menetlusosaliste pöördumise kaudu saab teada keeleveast, kirjaveast või ilmselgest eksimusest otsuses, siis hoolitseb ta selle eest, et asja eest vastutav osakond või muu üksus oma vea või eksimuse parandaks.”

33.

Lisatakse eeskiri 53a järgmisel kujul:

“Eeskiri 53a

Otsuse või registrisse kandmise tühistamine

1.	Kui amet leiab omal algatusel või menetlusosalistelt saadud teabe põhjal, et otsus või registrisse kandmine tuleb määruse artikli 77a kohaselt tühistada, teatab ta kavatsetud tühistamisest poolele, keda see mõjutab.

2.	Mõjutatud pool võib esitada oma seisukoha kavatsetud tühistamise suhtes ameti määratud tähtaja jooksul.

3.	Kui mõjutatud pool nõustub kavatsetud tühistamisega või kui ta määratud tähtaja jooksul oma seisukohta ei esita, tühistab amet otsuse või registrisse kandmise. Kui mõjutatud pool tühistamisega ei nõustu, teeb amet tühistamise kohta otsuse.

4.	Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse mutatis mutandis, kui on tõenäoline, et tühistamine mõjutab rohkem kui ühte poolt. Kui üks pooltest esitab lõike 3 kohaselt oma seisukoha, tuleb see edastada teisele poolele või teistele pooltele koos palvega esitada oma seisukoht.

5.	Kui otsuse või registrisse kandmise tühistamine mõjutab juba avaldatud otsust või registrisse kandmist, tuleb ka tühistamine avaldada.

6.	Lõigetele 1–4 vastav tühistamispädevus kuulub otsuse teinud osakonnale või muule üksusele.”

34.

Eeskirja 59 lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.	Ameti juhataja määrab kindlaks lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt kaetavate kulude kogusumma ja ettemaksete suurused ning need avaldatakse kõnealuse ameti teatajas. Summad arvutatakse välja Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja nende VII lisa alusel.”

35.

Eeskiri 60 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 60

Suulise menetluse protokoll

Suulise menetluse ja tõendite kogumise käigu kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab järgmisi andmeid:

a)	menetlemiskuupäev;

b)	ameti pädevate töötajate, poolte, nende esindajate ja kohalviibivate tunnistajate ning ekspertide nimed;

c)	poolte taotlused ja nõuded;

d)	tõendite andmise või kogumise vahendid;

e)	vajaduse korral ameti korraldus või otsus.

2.	Protokoll moodustab osa asjakohase ühenduse kaubamärgitaotluse või registreerimise toimikust. Pooled saavad protokolli ärakirja.

3.	Tunnistajate, ekspertide või poolte ärakuulamisel määruse artikli 76 lõike 1 punkti a või d või eeskirja 59 lõike 2 alusel pannakse nende ütlused kirja.”

36.

Eeskirja 61 muudetakse järgmiselt;

lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.	Ameti menetluse korral edastatakse ameti teated kas originaaldokumendi, selle tõestamata ärakirja või arvutiväljatrüki kujul eeskirja 55 kohaselt või kui on tegemist poolte esitatud dokumentidega, siis edastatakse need duplikaadi või tõestamata ärakirja kujul.”;

lisatakse lõige 3 järgmisel kujul:

“3.	Kui adressaat on märkinud oma faksinumbri või muude tehniliste sidevahendite kontaktandmed, valib amet teatamiseks ühe nendest või teatab posti teel.”

37.

Eeskirja 62 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.	Otsused, millele kohaldatakse kaebuse esitamise tähtaega, kutsed ja muud ameti juhataja määratud dokumendid edastatakse väljastusteatega tähtkirjana. Kõik muud teated edastatakse hariliku posti teel.”;

b)	lõike 2 teine lause jäetakse välja;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

“5.	Teate edastamisel hariliku posti teel loetakse teade adressaadile kättetoimetatuks kümnendal päeval pärast postitamist.”

38.	Eeskirja 65 lõikes 1 asendatakse teine lause järgmisega: “Teade loetakse edastatuks sel kuupäeval, mil adressaat selle faksi teel kätte sai.”

39.

Eeskirja 66 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.	Kui adressaadi aadressi ei ole võimalik kindlaks teha või kui edastamine eeskirja 62 kohaselt ei olnud võimalik isegi teisel katsel, edastatakse see teade avalikult.”

40.

Eeskirja 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Kui tähtaeg lõpeb päeval, mil liikmesriigis, kus amet paikneb, on posti laialikandmine üldiselt katkenud, või kui teabe eeskirja 82 kohane edastamine elektrooniliselt ameti juhataja lubatud ulatuses pole võimalik, kuna ameti tegelik ühendus elektrooniliste andmesidevahenditega on katkenud, pikendatakse tähtaega esimese päevani pärast katkestust, mil amet on dokumentide vastuvõtmiseks avatud ja mil harilikku posti laiali kantakse. Katkestusperioodi kestuse määrab ameti juhataja.”

41.

Eeskirja 72 lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.

Kui suhtlemine ameti ja poolte vahel on katkenud või häiritud erakorralise sündmuse, näiteks loodusõnnetuse või streigi tõttu, võib ameti juhataja määrata, et kõiki tema poolt määratud tähtaegu, mis puudutavad osapooli, kelle alaline elukoht või registrijärgne asukoht on asjaomases riigis, või nende poolt määratud esindajaid, kelle asukoht on kõnealuses riigis, ja mis mööduvad nimetatud sündmuste algamise kuupäeval või pärast seda, pikendatakse tema määratud kuupäevani. Kui sündmus mõjutab ka ameti asukohta, täpsustab juhataja, et pikendamisotsust kohaldatakse kõikide menetluspoolte suhtes.”

42.

Eeskirja 76 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1–4 asendatakse järgmistega:

“1.	Määruse artikli 89 lõike 2 kohaselt ameti nimekirja kantud advokaadid ja kutselised esindajad esitavad ametile toimikule lisatava allkirjastatud volikirja vaid siis, kui amet seda selgelt nõuab või kui esindaja osalusel ametis toimuvas menetluses on mitu poolt ja üks seda selgelt nõuab.

2.	Määruse artikli 88 lõike 3 kohaselt juriidiliste või füüsiliste isikute nimel tegutsevad töötajad esitavad ametile allkirjastatud volikirja, mis lisatakse toimikusse.

3.	Volikirja võib esitada ükskõik millises ühenduse ametlikus keeles. Volikiri võib hõlmata ühte või mitut taotlust või registreeritud kaubamärki, selle võib ka esitada üldvolitusena, millega esindajat volitatakse tegutsema kõigis ametis toimuvates menetlustoimingutes, milles volituse andja osaleb.

Kui lõigete 1 või 2 kohaselt nõutakse allkirjastatud volituse esitamist, määrab amet selle volituse esitamise tähtaja. Kui volitust ei esitata õigeaegselt, jätkub menetlus esindatud isiku osalusel. Volituse esitaja poolt sooritatud menetlustoimingud, välja arvatud taotluse esitamine, loetakse toimumata jäänuks, kui esindatav isik neid ameti määratud tähtaja jooksul heaks ei kiida. Määruse artikli 88 lõike 2 kohaldamist see ei mõjuta.”;

lõiked 8 ja 9 asendatakse järgmistega:

“8.

Kui ametile teatatakse esindaja määramisest, teatatakse eeskirja 1 lõike 1 punkti e kohaselt tema nimi ja asukoht. Kui esindaja on juba varem olnud määratud osalema ametis toimuval menetlusel, teatab ta oma nime ja soovitavalt ka ametilt saadud tunnusnumbri. Kui üks ja sama pool on määranud mitu esindajat, võivad nad volikirja vastupidistest sätetest olenemata tegutseda nii ühiselt kui ka üksikult.

9.	Esindajate ühenduse määramine või volitamine loetakse iga selles ühenduses tegutseva esindaja määramiseks või volitamiseks.”

43.

Eeskirja 79 muudetakse järgmiselt:

punktid a ja b asendatakse järgmistega:

“a)	edastades asjaomase dokumendi allkirjastatud originaali ametile posti teel, isiklikult või muul viisil;

b)	edastades dokumendi eeskirja 80 kohaselt faksi teel;”

b)	punkt c jäetakse välja.

44.

Lisatakse eeskiri 79a järgmisel kujul:

“Eeskiri 79a

Kirjalike teatiste lisad

Kui menetluspool esitab eeskirja 79 punkti a alusel teatud dokumendi või tõendi enne seda, kui amet on menetlusse kaasanud teisi osapooli, tuleb see dokument või tõend ja kõik dokumendi lisad esitada nii mitme ärakirjana, kui mitu osalist menetluses on.”

45.

Eeskirja 80 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Kui ühenduse kaubamärgitaotlus esitatakse ametile faksi teel ning kui taotlus sisaldab eeskirja 3 lõikes 2 nõutud märgi reproduktsiooni, mis ei vasta nimetatud eeskirja nõuetele, tuleb eeskirjas nõutud avaldamiskõlblik märgi reproduktsioon esitada ametile eeskirja 79 punkti a kohaselt. Kui amet saab reproduktsiooni ühe kuu jooksul pärast faksi saamise kuupäeva, loeb amet reproduktsiooni kättesaaduks faksi saamise kuupäeval.”

b)	lõikesse 3 lisatakse järgmine lause: “Kui edastamine toimub elektrooniliselt faksi teel, on märge nime kohta samaväärne allkirjaga.”;

c)	lõige 4 jäetakse välja.

46.	Eeskiri 81 jäetakse välja.

47.

Eeskirja 82 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.	Ameti juhataja määrab kindlaks, kas ametile võib teateid elektrooniliselt edastada ning millises ulatuses ja milliste tehniliste tingimuste kohaselt seda tehakse.”;

b)	lõige 4 jäetakse välja.

48.

Eeskiri 83 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 83

Vormid

Amet jagab soovijatele tasuta järgmisi vorme:

a)	ühenduse kaubamärgi taotluse esitamiseks, sealhulgas vajaduse korral ka otsinguaruande taotluse jaoks;

b)	vastulause esitamiseks;

c)	tühistamis- või kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks;

d)	üleandmise registreerimistaotluse esitamiseks ning eeskirja 31 lõikes 5 sätestatud üleandmisvormi ja üleandmisdokumendi;

e)	litsentsi registreerimistaotluse esitamiseks;

f)	ühenduse kaubamärgi pikendamistaotluse esitamiseks;

g)	kaebuse esitamiseks;

h)	esindaja volitamiseks individuaalvolikirja või üldvolikirjaga;

i)	rahvusvahelise taotluse esitamiseks või sellele järgneva Madridi protokolli kohase nimetamise ametile esitamiseks.

Menetluse osapooled võivad ametis toimuval menetlusel kasutada ka:

a)	kaubamärgiõiguse lepinguga või tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (Pariisi Liit) assamblee soovituste kohaselt ette nähtud vorme;

b)	ühesuguse sisu ja formaadiga vorme, välja arvatud lõike 1 punktis i nimetatud vorm.

3.	Amet teeb lõikes 1 nimetatud vormid kättesaadavaks kõikides ühenduse ametlikes keeltes.”

49.

Eeskirja 84 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

“d)	taotleja nimi ja aadress;”

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

punkt i asendatakse järgmisega:

“i)	sundtäitmine määruse artikli 20 alusel ja maksejõuetusmenetlus määruse artikli 21 alusel;”

ii)

lisatakse punktid w ja x:

“w)	registreeringu jagamine määruse artikli 48a ja eeskirja 25a kohaselt koos jagatud registreerimise kohta lõikes 2 sätestatud dokumentidega ning algregistreerimise kaupade ja teenuste muudetud loetelu;

x)	otsuse tühistamine või registrisse kandmine määruse artikli 77a kohaselt, kui tühistamine puudutab avaldatud ostust või registrisse kandmist.”

50.

Eeskirja 85 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.	Ühenduse Kaubamärgibülletääni antakse välja ameti juhataja määratud viisil ja sagedusega.”

51.

Eeskirja 89 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

“1.

Ühenduse kaubamärgitaotlustega ja ühenduse registreeritud kaubamärkide toimikutega tutvumisel võimaldatakse tutvuda originaali või ärakirjaga, või kui toimik on salvestatud muude tehniliste vahenditega, siis nende salvestistega. Tutvumise viisi otsustab ameti juhataja.

Kui tutvumine toimub lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatu kohaselt, ei loeta toimikutega tutvumise taotlust esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud. Lõivu ei pea tasuma, kui tutvumine tehniliste vahenditega tehtud salvestistega toimub võrgukeskkonnas.

Kui soovitakse tutvuda ühenduse kaubamärgitaotluse toimikutega, mis pole veel määruse artikli 40 kohaselt avaldatud, peab sellekohane taotlus sisaldama märget ja tõendeid selle kohta, et taotleja on tutvumisega nõus või on teatanud, et pärast kaubamärgi registreerimist kavatseb ta märgist tulenevaid õigusi kasutada tutvumist taotleva poole vastu.”

52.

Eeskiri 91 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 91

Toimikute pidamine

1.	Ameti juhataja määrab kindlaks, millisel kujul toimikuid säilitatakse.

2.	Elektroonilisel säilitamisel säilitatakse elektroonilisi toimikuid või nende varukoopiaid ilma ajaliste piiranguteta. Menetluspoolte esitatud originaaldokumendid, mis moodustavad elektrooniliste toimikute aluse, kõrvaldatakse pärast ameti juhataja määratud ajavahemiku möödumist.

Kui toimikuid või toimikute osi peetakse ainult paberil, siis säilitatakse neid ettenähtud mahus vähemalt viis aastat pärast selle aasta lõppu, mil toimus mõni järgnevalt loetletud toimingutest:

a)	taotlus lükati tagasi või tühistati või loeti tagasilükatuks;

b)	ühenduse kaubamärgi registreerimine aegus täielikult määruse artikli 47 kohaselt;

c)	registreeriti täielik loobumine ühenduse kaubamärgist määruse artikli 49 kohaselt;

d)	ühenduse kaubamärk kõrvaldati registrist täielikult määruse artikli 56 lõike 6 või artikli 96 lõike 6 kohaselt.”

53.

Eeskirja 94 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.

Kui tasumisele kuuluv kulude summa pole määruse artikli 81 lõike 6 esimese lause kohaselt kindlaks määratud, lisatakse kulude kindlaksmääramise taotlusele arve ja toetavad tõendid. Käesoleva eeskirja lõike 7 punktis d nimetatud esinduskulude korral piisab esindaja kinnitusest tehtud kulutuste kohta. Muude kulude osas piisab nende usaldusväärsuse kindlakstegemisest. Kui tasumisele kuuluv kulude summa määratakse kindlaks määruse artikli 81 lõike 6 esimese lause alusel, määratakse esinduskulud käesoleva eeskirja lõike 7 punktis d alusel, olenemata sellest, kas need kulutused on tegelikult tehtud.”;

b)	lõikes 4 asendatakse sõnad “artikli 81 lõike 6 teises lauses” sõnadega “artikli 81 lõike 6 kolmandas lauses”;

lõige 7 asendatakse järgmisega:

“7.

Menetluse võitnud poole tegelikud menetluskulud, mis vastavad käesoleva eeskirja lõikele 3, kannab määruse artikli 81 lõike 1 kohaselt menetluse kaotanud poolt, arvestades järgmisi ülemmäärasid:

kui poolel pole oma esindajat, siis ühe poole ühe isiku elamis- ja reisikulud edasi-tagasi sõiduks elukoha ja tegevuskoha ning eeskirja 56 kohase suulise menetluse toimumise koha vahel järgmiselt:

i)	esimese klassi rongipileti hind koos tavaliste sõidu lisakuludega, kui sõidu kogupikkus mööda raudteed ei ületa 800 km;

ii)	turistiklassi lennukipileti hind, kui sõidu kogupikkus mööda raudteed on üle 800 km või marsruudi sisse jääb mere ületamine;

iii)	Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade VII lisa artiklis 13 sätestatud elamiskulud;

b)	määruse artikli 89 lõikes 1 nimetatud esindajate reisikulud käesolevate eeskirjade punkti a alapunktides i ja ii sätestatud määrade kohaselt;

c)	reisikulud, elamiskulud, hüvitis kaotatud tulude eest ja tunnistajatel ning ekspertidel tasuda tulevad lõivud makstakse tagasi eeskirja 59 lõigete 2, 3 või 4 kohaselt ulatuses, mis on kaetud menetluspoolel eeskirja 59 lõike 5 punkti b kohaselt oleva lõpliku vastutusega;

esinduskulud määruse artikli 89 lõike1 tähenduses:

vastulause esitanud pool vaidlustamismenetluses:

300 eurot;

ii)

taotleja vaidlustamismenetluses:

300 eurot;

iii)

taotleja ühenduse kaubamärgi tühistamismenetluses või kehtetuks tunnistamise menetluses:

450 eurot;

iv)

omanik ühenduse kaubamärgi tühistamismenetluses või kehtetuks tunnistamise menetluses:

450 eurot;

kaebuse esitaja kaebuse menetlemisel:

550 eurot;

vi)

kostja kaebuse menetlemisel:

550 eurot;

vii)	kui pooled on kutsutud eeskirja 56 kohasele suulisele menetlusele, lisatakse punktides i-vi nimetatud summale 400 eurot;

kui on mitu ühenduse kaubamärgitaotluse või registreerimise omanikku või taotlejat või mitu vastulause esitajat või tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlejat, kes on koos esitanud vastulause või tühistamistaotluse või kehtetuks tunnistamise taotluse, kannab menetluse kaotanud pool üksnes ühe sellise isiku punktis a nimetatud kulud;

f)	kui menetluse võitnud poolt esindab rohkem kui üks esindaja määruse artikli 89 lõike 1 tähenduses, kannab menetluse kaotanud pool ainult ühe sellise isiku punktides b ja d nimetatud kulud;

g)	menetluse kaotanud pool ei ole kohustatud tasuma menetluse võitnud poole muid kulusid, kulutusi ja lõive kui need, mis on nimetatud punktides a-f.”

54.

Eeskiri 98 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 98

Tõlked

Dokumendi tõlke esitamisel tuleb tagada, et tõlge võimaldab kindlaks teha dokumendi, mille kohta tõlge käib, ning taasesitab originaaldokumendi struktuuri ja sisu. Amet võib nõuda tõlke originaaltekstile vastavuse kinnitamist määratud tähtaja jooksul. Ameti juhataja määrab tõlgete kinnitamise viisi.

Isegi kui määrus või käesolevad eeskirjad näevad teisiti ette, ei loe amet dokumenti, mille tõlkimine on kohustuslik, kättesaaduks järgmistel juhtudel:

a)	kui amet saab tõlke pärast originaaldokumendi või tõlke nõuetekohase esitamistähtaja möödumist;

b)	lõike 1 puhul siis, kui tõend pole esitatud määratud tähtaja jooksul.”

55.

Eeskiri 100 asendatakse järgmisega:

“Eeskiri 100

Üksikliikme tehtud otsused

Vastulausete läbivaatustalituse või tühistamistalituse üksikliige võib määruse artikli 127 lõike 2 või artikli 129 lõike 2 kohaselt langetada otsuse järgmistel juhtudel:

a)	otsused kulude jaotamise kohta;

b)	otsused määruse artikli 81 lõike 6 esimese lause alusel väljamakstavate kulude kinnitamise kohta;

c)	otsused toimiku sulgemise või kohtuotsuse väljakuulutamata jätmise kohta;

d)	otsused vastulause vastuvõetamatuna tagasilükkamise kohta enne eeskirja 18 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist;

e)	otsused menetluse peatamise kohta;

f)	otsused mitme vastulause ühendamise või eraldamise kohta eeskirja 21 lõike 1 kohaselt.”

56.

Eeskirja 101 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmistega:

“1.	Vajaduse korral esitab ameti juhataja komisjonile järelepärimise selle kohta, kas riik, mis ei ole Pariisi konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu osalisriik, lubab vastastikust kohtlemist määruse artikli 29 lõike 5 tähenduses.

2.	Kui komisjon teeb kindlaks, et lõike 1 kohane vastastikune kohtlemine on lubatud, avaldab ta vastava teate Euroopa Liidu Teatajas.

Määruse artikli 29 lõige 5 jõustub lõikes 2 nimetatud teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval, kui teates ei sätestata varasemat jõustumiskuupäeva. Need sätted kaotavad kehtivuse kuupäeval, mil Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse komisjoni teade selle kohta, et vastastikust kohtlemist enam ei võimaldata, kui teates ei sätestata varasemat kehtivuse lõppemise kuupäeva.”

57.

Eeskirja 114 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

“d)	eeskirja 15 lõike 2 punktides b–h osutatud märkeid ja elemente.”;

b)	lõike 2 sissejuhatav fraas asendatakse järgmisega: “Eeskirja 15 lõigete 1, 3 ja 4 ning 16–22 kohaldamisel arvestatakse järgmist:”

58.

Eeskirja 122 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

“c)	eeskirja 44 lõike 1 punktides a, c, d, e ja f osutatud märkeid ja elemente”.

Artikkel 2

1. Käesolev määrus jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Artikli 1 punkti 1 alapunkti d, punkti 3, punkti 4 ja punkti 7 kohaldatakse alates 10. märtsist 2008, alates sellest kuupäevast kohaldatakse ka käesoleva määruse artikli 1 punktis 48 osutatud eeskirja 83 lõike 1 punkti a teist osa, mis algab sõnaga “sealhulgas”.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY

(1) EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 422/2004 (ELT L 70, 9.3.2004, lk 1).

(2) EÜT L 303, 15.12.1995, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 782/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 88).

(3) EÜT L 208, 24.7.1992, lk 1.”

5.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 172/24

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1043/2005,

30. juuni 2005,

millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 1993. aasta määrust (EÜ) nr 3448/93, millega nähakse ette põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord, (1) eriti selle artikli 8 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 15. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3615/92 nõukogu määruses (EMÜ) nr 3035/80 osutatud kaupade eksportimisel makstavate toetuste arvutamisel arvesse võetavate põllumajandussaaduste ja -toodete koguste kindlaksmääramise kohta, (2) komisjoni 25. novembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 3223/93 statistilise teabe kohta, mis on seotud eksporditoetuste maksmisega nõukogu määrusega (EMÜ) nr 3035/80 reguleeritud kaupadena eksporditavatele teatavatele põllumajandustoodetele, (3) ja 13. juuli 2000. aasta komisjoni määrus (EÜ) nr 1520/2000, milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid, (4) on seotud teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete ekspordiga asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena. Enamikku neist määrustest on mitmel korral oluliselt muudetud. Kõiki neid õigusakte on vaja muuta ning selguse, lihtsustamise ja tõhusa haldamise huvides on asjakohane asendada kõnealused määrused ühe määrusega.

(2)

Muna-, piima- ja piimatoote- ning suhkru-, teravilja- ja riisituru ühist korraldust käsitlevate nõukogu määrustega (EMÜ) nr 2771/75 (5) ja (EÜ) nr 1255/1999, (6) 1260/2001, (7) 1784/2003 (8) ja 1785/2003 (9) on ette nähtud, et määral, mis on vajalik, et võimaldada kõnealuste toodete eksporti teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud kaupade kujul, võttes aluseks selliste toodete noteeringud või hinnad maailmaturul, võib kõnealuste noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega. Eksporditoetuste andmisel tuleks kõikide asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes kohaldada ühiseeskirju.

(3)	Eksporditoetusi tuleks maksta kaupade puhul, mis on saadud otse põhisaadustest, põhisaaduste töötlemisel saadud toodetest ja neist kahest rühmast ühega samalaadsetest toodetest. Kõikidel juhtudel tuleks sätestada eksporditoetuse summa kindlaksmääramise eeskirjad.

(4)

Turgude ühist korraldust käsitlevate määruste eksporditoetuste andmisega seotud sätete nõuetekohase kohaldamise tagamiseks ei tohiks selliseid toetusi anda kolmandatest riikidest pärit kaupade puhul, mida kasutatakse selliste kaupade valmistamisel, mis eksporditakse pärast ühenduses vabasse ringlusse lubamist.

(5)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/1999 (10) on sätestatud põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ühised rakenduseeskirjad. On vaja selgitada kõnealuste eeskirjade kohaldamise viisi asutamislepingu I lisas loetlemata kaupade suhtes.

(6)

Ühenduse rahvusvahelistest kohustustest kinnipidamine eeldab, et asutamislepingu I lisas loetlemata kaupade koostisesse kuuluvate põllumajandussaaduste ja -toodete ekspordiks antavad toetused ei või ületada toetusi, mida makstaks kõnealuste toodete eksportimisel muutmata kujul. Toetusemäärade kinnitamisel ja võrdsustamiseeskirjade koostamisel tuleks seda arvesse võtta.

(7)

Komisjoni 15. oktoobri 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2825/92, (11) millega sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses kohandatud toetuste kindlaksmääramise ja andmisega eksportimiseks ettenähtud teatavate alkohoolsete jookide valmistamiseks kasvatatavale teraviljale, on ette nähtud, kohaldatakse selle kuupäeva eksporditoetusmäära, mil teravili suunati tollikontrolli alla piiritusjookide tootmise eesmärgil. Seepärast tuleks teravilja tollikontrolli alla suunamist määruse (EMÜ) nr 2825/93 artiklis 2 osutatud piiritusjookide tootmise eesmärgil käsitada ekspordiga samaväärsena eksporditoetuste andmise eesmärgil.

(8)

Piiritusjooke käsitatakse vähem sõltuvana nende tootmisel kasutatavate põllumajandustoodete hinnast kui teisi kaupu. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemislepingu protokollis nr 19 nähakse ette, et ühenduse teravilja kasutamise hõlbustamiseks teraviljast saadud piiritusjookide tootmisel tuleb jõuda otsusele vajalike meetmete osas.

(9)	Kartulitärklist tuleks eksporditoetuste kindlaksmääramisel käsitada maisitärklisega samalaadsena. Turuolukorras, kus kartulitärklise hind on maisitärklise hinnast märkimisväärselt madalam, peaks olema siiski võimalus kinnitada kartulitärklise suhtes toetuse erimäär.

(10)

Kasutatud põllumajandussaadused ja -tooted ning eelkõige nendest valmistatud kaubad tuleb toetuse saamise tingimustele vastamiseks eksportida. Igasuguseid erandeid sellest reeglist tuleks tõlgendada kitsendavalt. Kaupade valmistamise ajal tekivad tootjatel kaod toormaterjalide osas, mille eest on makstud ühenduse hinda, samal ajal kui väljaspool ühendust asuvad tootjatel tekkivad kaod on piiratud maailmaturuhindadega. Lisaks sellele tekivad teatavate kaupade valmistamise käigus kõrvalsaadused, mille väärtus erineb oluliselt põhisaaduste väärtusest; mõningatel juhtudel saab selliseid kõrvalsaadusi kasutada ainult loomasöödana. Seepärast tuleb sätestada ühiseeskirjad eksporditud kaupade valmistamise käigus tegelikult kasutatud toodete koguse mõiste määratlemiseks.

(11)

Paljude kaupade puhul, mida ettevõte toodab selgelt määratletud tehnilistes tingimustes ning millel on püsivad omadused ja kindel kvaliteet, on eksport reeglipärane. Ekspordiformaalsuste lihtsustamiseks tuleks vastu võtta lihtsustatud kord selliste kaupade suhtes, mille puhul tootja esitab pädevale asutusele kõnealuse asutuse poolt vajalikuna käsitatavad andmed kaupade valmistamistingimuste kohta. Eksporditavate kaupade valmistamisel tegelikult kasutatud põllumajandussaaduste ja -toodete koguste registreerimise puhul pädevas asutuses tuleks sätestada sellise registreerimise iga-aastane kinnitamine, et vähendada riski, mis on seotud kõnealuste koguste muutumisest teatamata jätmisega.

(12)

Paljud põllumajandustooted võivad laadilt ja hooajati erineda. Seega võib põllumajandustoodete osa ekspordikauba koostises varieeruda. Seepärast tuleks toetussumma kindlaks määrata nende põllumajandustoodete ja -saaduste koguste alusel, mida eksporditavate kaupade valmistamisel tegelikult kasutatakse. Teatavate lihtsa ja suhteliselt püsiva koostisega kaupade puhul tuleks toetussumma haldamise lihtsustamiseks siiski kindlaks määrata põllumajandussaaduste ja -toodete kindlaksmääratud koguste alusel.

(13)	Põhisaaduste või samaväärsete toodete toetusemäära kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse tootmistoetusi, abi või muid samalaadse toimega meetmeid, mida kohaldatakse vastavalt tooteturu ühist korraldust käsitlevale määrusele.

(14)

Teatavad samalaadsete omadustega kaubad võivad olla saadud mitmesuguste tehnoloogiatega erinevatest algainetest. Eksportijatelt tuleks nõuda algainete laadi määratlemist ja kindlate deklaratsioonide esitamist tootmisprotsessi kohta, kui kõnealune teave on vajalik toetuse saamise õiguse kindlaksmääramiseks või asjakohase toetusemäära kohaldamiseks.

(15)	Põllumajandussaaduste tegelikult kasutatavate koguste arvutamisel on tärkliste ning teatavate glükoosi- ja maltodekstriinisiirupite puhul vaja arvesse võtta kuivainesisaldust.

(16)	Kui maailmakaubanduse olukord, konkreetsed nõuded teatavatel turgudel või rahvusvahelised kaubanduskokkulepped seda nõuavad, peaks olema võimalik teatavate kaupade toetuse diferentseerimine sihtkoha alusel.

(17)

Teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete puhul eelarveaasta jooksul antavate toetussummade haldamine võib tekitada vajaduse kehtestada ühenduse ja maailmaturu arengu põhjal eri määrad toetuse eelneva kinnitamisega ja toetuse eelneva kinnitamiseta toimuva ekspordi jaoks.

(18)

Toetussummad, mida võib eelarveaasta jooksul anda, on piiratud vastavalt ühenduse rahvusvahelistele kohustustele. Asutamislepingu I lisas loetlemata kauba eksportimine tuleks teha võimalikuks varem teadaolevatel tingimustel. Eelkõige peaks olema võimalik saada kinnitust selle kohta, et kõnealuse ekspordi puhul on õigus saada toetust, mis on kooskõlas ühenduse kohustustega. Juhul kui see ei ole enam nii, tuleks eksportijaid sellest piisavalt vara teavitada. Toetuse sertifikaatide väljaandmine võimaldab toetuse taotlusi jälgida ja tagada omanikele toetus summas, mille kohta sertifikaat on välja antud, tingimusel et omanikud täidavad toetuse saamiseks muid ühenduse eeskirjadega ettenähtud nõudeid. Toetuse sertifikaatide süsteemi jaoks tuleks ette näha korraldusmeetmed. Eelkõige tuleks sätestada vähenduskoefitsiendi kohaldamine juhul, kui toetuse sertifikaatide taotlused ületavad saadaolevaid koguseid ning teatavatel tingimustel tuleks ette näha toetuse sertifikaatide väljastamise peatamine.

(19)

Toetuse sertifikaatide eesmärk on tagada ühenduse rahvusvaheliste kohustuste täitmine. Toetuse sertifikaadid võimaldavad samuti määrata eelnevalt kindlaks toetus, mida saab anda kolmandatesse riikidesse eksporditavate kaupade valmistamisel kasutatavate põllumajandussaaduste ja -toodete puhul. See eesmärk erineb mõnes osas selliste muutmata kujul eksporditavate põhisaaduste kohta väljaantud ekspordilitsentside eesmärkidest, mille puhul kehtivad koguselisi piiranguid hõlmavad rahvusvahelised kohustused. Seepärast on vaja täpsustada, milliseid 9. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1291/2000 (millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) (12) põllumajandussektoris kasutatavate litsentside ja sertifikaatide suhtes kohaldatavaid üldsätteid ei tuleks kohaldada toetuse sertifikaatide suhtes.

(20)

Lisaks on vaja täpsustada, kuidas tuleks toetuse sertifikaatide suhtes kohaldada määrust (EÜ) nr 1291/2000, mis on seotud importivas kolmandas riigis väljakuulutatud pakkumismenetlusega seoses taotletud eksporditoetuse eelneva kinnitamise sertifikaatidega. Enamasti kinnitatakse ja muudetakse toetusemäärasid neljapäeviti. Spekulatiivsetel põhjustel toodete eelkinnitustaotluste esitamise ohu vähendamiseks tuleks ette näha, et kui eelkinnitustaotlus esitatakse neljapäeval, käsitatakse taotlust järgmisel tööpäeval esitatuna.

(21)

Tuleks sätestada komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2220/85 (milles sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete tagatissüsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (13) kohased sertifikaadiga seotud tagatise vabastamise nõuded. Esmanõuetena käsitatavad kohustused, mille vastu esitatakse tagatis, tuleks määratleda koos tõenditega, mis tuleb esitada kohustuste täitmisel ja mille esitamisel võib vabastada asjakohase tagatise.

(22)

On väga tõenäoline, et esitatavad sertifikaaditaotlused ületavad jaotatavaid koguseid. Seepärast tuleks eelarveaasta jagada perioodideks, et sertifikaate oleks võimalik saada nii eelarveaasta lõpus kui eelarveaasta alguses eksportivatel ettevõtjatel. Vajaduse korral tuleks kõigi konkreetse perioodi jooksul taotletud koguste suhtes kohaldada vähenduskoefitsienti.

(23)	Teatavat liiki ekspordi suhtes ei kehti toetuse maksmise piirnormid ühenduse poolt võetud rahvusvaheliste kohustuste tõttu. Sellise ekspordi korral tuleks anda vabastus toetuse sertifikaadi esitamise kohustusest.

(24)

Enamik eksportijaid saab aastas toetust alla 75 000 euro. Eespool nimetatud eksport moodustab kokku vaid väikese osa asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete toetustest. Sellise ekspordi korral tuleks anda vabastus sertifikaadi esitamise kohustusest. Erandi kasutamise piiramiseks on vaja piirata kõnealuse erandi kohaldamist eksportija asukohaliikmesriigiga.

(25)

Tuleks kehtestada järelevalve kord, mis põhineb põhimõttel, et eksportija deklareerib pädevale asutusele eksporditavate kaupade valmistamiseks kasutatud tootekogused iga kord, kui kaupu eksporditakse. Pädevad asutused peaksid võtma kõik meetmed, mida nad peavad vajalikuks, et kontrollida selliste deklaratsioonide täpsust.

(26)

Eksportijate deklaratsioonide kontrollimise eest vastutavatel asutustel ei ole alati piisavalt tõendeid kasutatud koguseid käsitleva deklaratsiooni heakskiitmiseks isegi juhul, kui deklaratsioon põhineb keemilisel analüüsil. Selline olukord võib tekkida eelkõige siis, kui eksporditavad kaubad on valmistatud teises liikmesriigis kui eksportiv liikmesriik. Seepärast peaksid eksportiva liikmesriigi pädevad asutused vajaduse korral saama otse teiste liikmesriikide pädevatelt asutustelt kogu neile kättesaadava teabe kaupade valmistamistingimuste kohta.

(27)	Ettevõtjatel tuleks lubada koostada kaupade tootjaliikmesriikide pädevate asutustega konsulteerides lihtsustatud deklaratsioon kasutatud toodete üldkoguste kohta, tingimusel et nad peavad kasutatud toodete kohta üksikasjalikku arvestust ja esitavad selle nimetatud asutustele.

(28)

Eksportijatel, eriti neil, kes ei ole ise tootjad, ei ole alati võimalik teada nende kasutatud põllumajandussaaduste ja -toodete täpseid koguseid, mille puhul neil on õigus toetust saada. Seepärast ei saa eksportija alati selliseid koguseid deklareerida. Seepärast tuleb ette näha alternatiivne toetuse arvutamise meetod, mille kohaldamist asjaomane isik võib taotleda teatavate kaupade suhtes ning mis põhineb kaupade keemilisel analüüsil ja mille puhul kasutatakse selleks koostatud tabelit.

(29)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruses (EÜ) nr 2571/97 või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks (14) on sätestatud, et teatavaid kaupu valmistavad tööstusettevõtted võivad saada võid ja koort alandatud hindadega. Toetuste arvutamisel keemilise analüüsi põhjal tuleks seda arvesse võtta.

(30)

Määruse (EÜ) nr 800/1999 artikliga 21 on ette nähtud, et toetust ei anta toodetele, mis ei ole ekspordideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeval veatu ja standardse turustuskvaliteediga. Kõnealuse eeskirja ühtse kohaldamise tagamiseks tuleks selgitada, et nõukogu 16. juuni 1992. aasta direktiivi 92/46/EMÜ (millega sätestatakse toorpiima, kuumtöödeldud piima ja piimapõhiste toodete tootmise ja turuleviimise tervishoiueeskirjad) (15) artiklis 1 või nõukogu 20. juuni 1989. aasta direktiivi 89/437/EMÜ (munatoodete tootmist ja turuleviimist mõjutavate hügieeni- ja tervishoiuküsimuste kohta) (16) artiklis 1 märgitud ja käesoleva määruse II lisas esitatud toodete puhul toetuse saamiseks peavad tooted olema kõnealuste direktiivide kohaselt valmistatud ning neil peab olema nõutav tervisemärk.

(31)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikele 10, koostoimes sama määruse artikli 31 lõikega 12, piirdub nõue, mille kohaselt eksporditoetust saavad piimatooted peavad olema ühenduse päritolu, teatavate kõrge piimasisaldusega toodetega. Seepärast tuleks näha ette meetmed kõnealuse nõude rakendamise ja järelevalve jaoks.

(32)

Määruse (EÜ) nr 800/1999 artikliga 28 piiritletakse ajavahemik, mille jooksul põhilised põllumajandussaadused või -kaubad võivad jääda toetuse eelrahastamise menetluse alla kuni ekspordilitsentside kehtivusaja lõpuni. Eelarveperioodi lõpus väljastatud toetuse sertifikaatidel on siiski lühem kehtivusaeg, mis ühenduse rahvusvaheliste kohustuste tõttu ei saa kesta kauem kui 30. septembrini. Piisava paindlikkuse tagamiseks nii, et eksportijatel oleks võimalik selliseid lühikese kehtivusajaga toetuse sertifikaate täielikult kasutada, tuleks nende sertifikaatide jaoks kehtestada erimeetmed, kuna nendega piiritletakse ajavahemik, mille jooksul põhilised põllumajandussaadused või –kaubad võivad jääda toetuse eelrahastamise menetluse alla kuni ekspordilitsentside kehtivusaja lõpuni.

(33)

On asjakohane tagada asutamislepingu I lisas loetlemata kaupade puhul toetuste andmist käsitlevate sätete ühetaoline kohaldamine kogu ühenduses. Selleks peaks iga liikmesriik teavitama komisjoni kaudu teisi liikmesriike järelevalvekorrast, mida kohaldatakse tema territooriumil eksporditavate kaubaliikide suhtes.

(34)	On vaja võimaldada komisjonil rahuldavalt kontrollida eksporditoetustega seoses võetud meetmeid. Seepärast peaks komisjoni käsutuses olema teatav statistiline teave, mille peaksid talle edastama liikmesriikide pädevad asutused. Tuleks määratleda kõnealuse teabe formaat ja ulatus.

(35)

Määruse (EÜ) nr 1520/2000 alusel tuleks toetuse sertifikaatide halduskorralt käesolevas määruses ettenähtud halduskorrale üleminekuga kohanemiseks anda piisav aeg. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada taotluste suhtes, mis on esitatud alates 8. juulist 2005 sertifikaatide saamiseks, mida kasutatakse alates 1. oktoobrist 2005.

(36)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas asutamislepingu I lisas loetlemata töödeldud põllumajandussaadustega kauplemise horisontaalküsimusi käsitleva korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA MÄÄRATLUSED

Artikkel 1

1. Käesoleva määrusega sätestatakse määruse (EÜ) nr 3448/93 rakendusmeetmed seoses määruse (EMÜ) nr 2771/75, määruse (EÜ) nr 1255/1999, määruse (EÜ) nr 1260/2001, määruse (EÜ) nr 1784/2003 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 kohaselt kehtestatud eksporditoetuste andmise süsteemiga.

Käesolevat määrust kohaldatakse käesoleva määruse I lisas loetletud põhisaaduste (edaspidi “põhisaadused”), nende töötlemissaaduste või käesoleva määruse artikli 3 kohaselt neist kahest rühmast ühega samalaadsete toodete ekspordi suhtes, kui kõnealuseid tooteid eksporditakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupade kujul ja need on loetletud ühes järgmistest dokumentidest:

a)	määruse (EMÜ) nr 2771/75 I lisa;

b)	määruse (EÜ) nr 1255/1999 II lisa;

c)	määruse (EÜ) nr 1260/2001 V lisa;

d)	määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisa;

e)	määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisa.

Sellised kaubad, edaspidi “kaubad” on loetletud käesoleva määruse II lisas.

2. Lõikes 1 nimetatud eksporditoetust ei anta vastavalt asutamislepingu artiklile 24 vabasse ringlusse lubatud ning reeksporditavate kaupade puhul.

Kõnealuste kaupade puhul ei anta toetust, kui kaubad eksporditakse pärast töötlemist või teiste kaupade osana.

3. Toetust ei anta toodete puhul, mida kasutatakse II lisas nimetatud ja CN-koodi 2208 alla kuuluvates kangetes alkohoolsetes jookides sisalduva alkoholi tootmiseks, välja arvatud teravilja puhul.

Artikkel 2

1. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. eelarveperiood– ajavahemik 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 30. septembrini;

2. eelarveaasta– ajavahemik 16. oktoobrist kuni järgmise aasta 15. oktoobrini;

3. toiduabi– toiduabiprogrammid, mis vastavad mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu (edaspidi “leping”) artikli 10 lõikes 4 sätestatud tingimustele;

4. jäägid– asjaomase tootmisprotsessi käigus tekkinud ja oma koostiselt tegelikult eksporditud kaupadest selgelt erinevad tooted, mida ei ole võimalik turustada;

5. kõrvalsaadused– asjaomase tootmisprotsessi käigus saadud tooted ja kaubad, mis erinevad oma koostiselt või omadustelt tegelikult eksporditud kaupadest ja mida on võimalik turustada;

6. kadu– toodete või kaupade kogused, mis on saadud asjaomase töötlemise käigus etapis, kus põllumajandussaadusi ja -tooteid kasutatakse tootmiseks töötlemata kujul, välja arvatud tegelikult eksporditud kaupade kogused, jäägid ja kõrvalsaadused, ning mida ei ole võimalik turustada.

2. Lõike 1 punktide 4, 5 ja 6 kohaldamisel ei käsitata turustatuna asjaomase tootmisprotsessi käigus saadud tooteid, mis erinevad oma koostiselt tegelikult eksporditud kaupadest ning mis müüakse summa eest, mis hõlmab üksnes kõnealuste toodete realiseerimisel tekkivaid kulutusi.

Lõike 1 punkti 6 kohaldamisel arvatakse kao hulka asjaomase tootmisprotsessi käigus saadud tooted või kaubad, mida on võimalik (tasu eest või tasuta) realiseerida ainult loomasöödana.

Artikkel 3

1. CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluvat kartulitärklist, mis on toodetud otse kartulist, välja arvatud kõrvalsaadused, käsitatakse samalaadsena maisi töötlemisel saadud tootega.

2. CN-koodide 0404 10 48 kuni 0404 10 62 alla kuuluvat kontsentreerimata ning külmutatud või külmutamata vadakut käsitatakse samalaadsena I lisas loetletud vadakupulbriga, edaspidi “tooterühm 1”.

3. Järgmisi tooteid käsitatakse samalaadsena piimapulbriga, mille rasvasisaldus ei ületa 1,5 % - loetletud I lisas, edaspidi “tooterühm 2”:

a)	CN-koodide 0403 10 11, 0403 90 51 ja 0404 90 21 alla kuuluv kontsentreerimata piim ja piimatooted, mis ei sisalda suhkru- ega magusainelisandit, mis on külmutatud või külmutamata ja mille piimarasva sisaldus ei ületa 0,1 massiprotsenti;

b)	CN-koodide 0403 10 11, 0403 90 11 ja 0404 90 21 alla kuuluv pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul esinev piim ja piimatooted, mis ei sisalda suhkru- ega magusainelisandit ja mille piimarasva sisaldus ei ületa 1,5 massiprotsenti.

4. Järgmisi tooteid käsitatakse samalaadsena I lisas loetletud piimapulbriga, mille rasvasisaldus on 26 %, edaspidi “tooterühm 3”:

CN-koodide 0403 10 11, 0403 10 13, 0403 90 51, 0403 90 53, 0404 90 21 ja 0404 90 23 alla kuuluv kontsentreerimata piim, koor ja piimatooted, mis ei sisalda suhkru- ega magusainelisandit, mis on külmutatud või külmutamata ja mille piimarasva sisaldus on vähemalt 0,1 massiprotsenti, kuid ei ületa 6 massiprotsenti;

CN-koodide 0403 10 11, 0403 10 13, 0403 10 19, 0403 90 13, 0403 90 19, 0404 90 23 ja 0404 90 29 alla kuuluv pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul esinev piim, koor ja piimatooted, mis ei sisalda suhkru- ega magusainelisandit ja mille piimarasva sisaldus on vähemalt 1,5 massiprotsenti, kuid alla 45 massiprotsendi.

Asjaomase isiku taotluse korral võib kokkuleppel pädeva asutusega käsitada esimese lõigu punktides a ja b nimetatud tooteid samalaadsena:

a)	tooterühmaga 2 toote rasvata kuivaine sisalduse poolest;

b)	I lisas nimetatud võiga, edaspidi “tooterühm 6”, samalaadse toote piimarasva sisalduse poolest.

5. Järgmisi tooteid käsitatakse samalaadsena tooterühmaga 6:

a)	CN-koodide 0403 10 19, 0403 90 59, 0404 90 23 ja 0404 90 29 alla kuuluv kontsentreerimata piim, koor ja piimatooted, mis ei sisalda suhkru- ega magusainelisandit ja mille piimarasva sisaldus ületab 6 massiprotsenti;

b)	CN-koodide 0403 10 19, 0403 90 19 ja 0404 90 29 alla kuuluv pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul esinev piim, koor ja piimatooted, mis ei sisalda suhkru- ega magusainelisandit ja mille piimarasva sisaldus on vähemalt 45 massiprotsenti;

c)	CN-koodide 0405 10, 0405 20 90, 0405 90 10, 0405 90 90 alla kuuluv või ja muud piimarasvad, mille piimarasva sisaldus ei ole 82 massiprotsenti, kuid on vähemalt 62 massiprotsenti.

6. CN-koodide 0403 10 11–0403 10 19, 0403 90 51– 0403 90 59 ja 0404 90 21–0404 90 29 alla kuuluvat kontsentreeritud piima, koort ja piimatooteid, mis ei esine pulbrina, graanulitena ega muul tahkel kujul ning mis ei sisalda suhkru- ega magusainelisandit, käsitatakse kuivaine sisalduse poolest samalaadsena tooterühmaga 2. Piimarasva sisalduse poolest käsitatakse sellist toodet samalaadsena tooterühmaga 6.

Esimest lõiku kohaldatakse ka juustu ja kohupiima suhtes.

7. CN-koodi 1006 20 alla kuuluvat kooritud riisi ja CN-koodide 1006 30 21–1006 30 48 alla kuuluvat poolkroovitud riisi käsitatakse samalaadsena CN-koodide 1006 30 61– 1006 30 98 alla kuuluva kroovitud riisiga

8. Kui järgmised tooted vastavad määruses (EÜ) nr 1260/2001 ja komisjoni määruses (EÜ) nr 2135/95 (17) sätestatud toetuse saamise tingimustele eksportimisel töötlemata kujul, käsitatakse neid samalaadsena CN-koodi 1701 99 10 alla kuuluva valge suhkruga:

a)	CN-koodi 1701 11 90 või CN-koodi 1701 12 90 alla kuuluv toorpeedisuhkur või toor-roosuhkur, mille sahharoosisisaldus kuivaines polarimeetri näidu järgi on vähemalt 92 massiprotsenti;

b)	CN-koodide 1701 91 00 või 1701 99 90 alla kuuluv suhkur;

c)	määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis d nimetatud tooted, välja arvatud määrusega (EÜ) nr 1784/2003 hõlmatud toodete osalisel kasutamisel saadud segud;

d)	määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktides f ja g nimetatud tooted, välja arvatud määrusega (EÜ) nr 1784/2003 hõlmatud toodete osalisel kasutamisel saadud segud.

Artikkel 4

Lisaks käesoleva määruse sätetele kohaldatakse määrust (EÜ) nr 800/1999.

II PEATÜKK

EKSPORDITOETUSED

1. JAGU

Arvutusmeetod

Artikkel 5

1. Toetussumma, mis antakse üht liiki kaupade kujul eksporditava põhisaaduse 2. jao kohaselt kindlaksmääratava koguse puhul, saadakse selle koguse korrutamisel 3. jao kohaselt arvutatud põhisaaduste toetusemääraga massiühiku kohta.

2. Kui teatava põhisaaduse suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 15 lõikele 2 erinevaid toetusemäärasid, arvutatakse erinev toetusemäär põhisaaduse kõigi koguste kohta, mille suhtes kohaldatakse erinevat toetusemäära.

3. Kui kaupu on kasutatud eksporditavate kaupade valmistamisel, kasutatakse eksporditavate kaupade valmistamisel kasutatud põhisaaduste, nende töötlemissaaduste või vastavalt artiklile 3 neist kahest rühmast ühega samalaadsete toodete suhtes kohaldatava toetusemäära arvutamisel toetusemäära, mida kohaldatakse selliste kaupade eksportimisel töötlemata kujul.

2. JAGU

Individuaalne kvoot

Artikkel 6

Kaupade puhul, välja arvatud juhul, kui viidatakse III lisale või kui kohaldatakse artikli 51 teist lõiget, määratakse kindlaks iga põhisaaduse kogus, mida võetakse arvesse toetussumma arvutamisel, edaspidi “individuaalne kvoot”, vastavalt artiklitele 7, 8 ja 9.

Artikkel 7

Kui põhisaadust või sellega samalaadset toodet kasutatakse töötlemata kujul, on kõnealuseks koguseks eksporditavate kaupade valmistamisel tegelikult kasutatud kogus, võttes arvesse VII lisas sätestatud ümberarvestuskursse.

Artikkel 8

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 või määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikliga 1 reguleeritud toote kasutamisel on individuaalseks kvoodiks eksporditavate kaupade valmistamisel tegelikult kasutatud kogus, mida on korrigeeritud, et see vastaks põhisaaduse kogusele, rakendades käesoleva määruse V lisas sätestatud koefitsiente, kui asjaomase toote suhtes kehtib üks järgmistest:

a)	toode on saadud põhisaaduse või sellega samalaadse toote töötlemisel;

b)	toode on samalaadne põhisaaduse töötlemissaadusega; või

c)	toode on saadud põhisaaduse töötlemissaadusega samalaadse toote töötlemisel.

CN-koodi 2208 alla kuuluvates kangetes alkohoolsetes jookides sisalduva teraviljapiirituse puhul on individuaalne kvoot 3,4 kg otra teraviljapiirituse mahuprotsendi kohta eksporditava kange alkohoolse joogi hektoliitris.

Artikkel 9

Kui artiklist 11 ei tulene teisiti, siis ükskõik kumma järgmise toote kasutamisel on individuaalne kvoot kummagi kõnealuse põhisaaduse puhul võrdne pädevate asutuste poolt artikli 49 kohaselt kehtestatud kogusega:

a)	asutamislepingu I lisas loetlemata toode, mis on saadud ühe käesoleva määruse artiklites 7 või 8 nimetatud toote töötlemisel;

b)	toode, mis on saadud mitme artiklites 7 või 8 nimetatud toote või käesoleva lõike punktis a nimetatud toote segamisel või töötlemisel.

Individuaalne kvoot määratakse kindlaks eksporditavate kaupade valmistamisel tegelikult kasutatava tootekoguse alusel. Selle koguse arvutamisel kohaldatakse vastavalt VII lisas nimetatud ümberarvestuskursse või artiklis 8 nimetatud arvutamise erieeskirju, võrdväärsussuhteid või koefitsiente.

CN-koodi 2208 alla kuuluvates kangetes alkohoolsetes jookides sisalduvate teraviljapõhiste alkohoolsete jookide puhul on individuaalne kvoot 3,4 kg otra teraviljapiirituse mahuprotsendi kohta eksporditava kange alkohoolse joogi hektoliitris.

Artikkel 10

Artiklite 6 - 9 kohaldamisel käsitatakse eksporditavate kaupade valmistamisel töötlemata kujul kasutatud tooteid tegelikult kasutatud toodetena. Kui selliste kaupade teataval valmistamisetapil töödeldakse põhisaadus mõneks teiseks rohkem töödeldud põhisaaduseks, mida kasutatakse mõnel hilisemal etapil, käsitatakse tegelikult kasutatuna ainult viimast nimetatud põhisaadust.

Tegelikult kasutatud toodete kogused esimeses lõigus määratletud tähenduses määratakse kindlaks iga eksporditava kauba puhul.

Kui tegemist on selliste kaupade regulaarse ekspordiga, mida teatav ettevõte toodab selgelt määratletud tehnilistes tingimustes ning millel on püsivad omadused ja kindel kvaliteet, võib kogused pädevate asutuste nõusolekul kindlaks määrata vastavalt kõnealuste kaupade tootmise reglemendile või keskmistele tootekogustele, mida on konkreetse ajavahemiku jooksul kasutatud nende kaupade teatava koguse valmistamiseks. Sel viisil kindlaksmääratud tootekogused võetakse arvutamisel aluseks seni, kuni kõnealuste kaupade valmistamistingimused ei ole muutunud.

Sel viisil kindlaksmääratud tootekogused kinnitatakse vähemalt kord aastas, välja arvatud juhul, kui pädev asutus annab ametliku loa toimida teisiti.

Artikkel 11

III lisas loetletud kaupade puhul on põhisaaduse individuaalseks kvoodiks kilogrammides 100 kg kaupade kohta kvoot, mis on kõnealuses lisas esitatud kõigi nimetatud kaupade kohta.

Värskete pastatoodete puhul tuleb III lisas loetletud põhisaaduste kogused ümber arvutada kuivatatud pastatoodete samaväärseks koguseks, korrutades need kogused pastatoodete kuivaine protsendiga ja jagades arvuga 88.

Kui kõnealused kaubad on osaliselt valmistatud toodetest, mille puhul on eksporditoetuse maksmine on hõlmatud artikli 1 lõikes 1 osutatud määrustega, ja osaliselt muudest toodetest, määratakse viimati nimetatud toodete individuaalne kvoot kindlaks vastavalt artiklitele 6-10.

Artikkel 12

1. Põllumajandussaaduste ja -toodete tegelikult kasutatud koguste kindlaksmääramisel kohaldatakse lõikeid 2 ja 3.

2. Kõik põllumajandussaadused ja -tooted, mida on kasutatud artiklis 10 määratletud tähenduses ja mis annavad õiguse saada toetust, kuid mis tavapärase tootmisprotsessi käigus kaovad näiteks auru või suitsuna või muutudes pulbriks või tuhaks, mida ei ole võimalik uuesti kasutada, vastavad kõnealuse toetuse saamise tingimustele kogu kasutatud koguste piires.

3. Ilma et see piiraks artikli 13 lõike 1 sätete kohaldamist, ei vasta tegelikult eksportimata kaupade kogused tegelikult kasutatud põllumajandussaaduste ja -toodete osas makstava toetuse saamise tingimustele.

Kui selliste kaupade koostis on sama mis tegelikult eksporditud kaupadel, võib eksporditud kaupade valmistamisel tegelikult kasutatud põllumajandussaaduste ja -toodete kogust võrdeliselt vähendada.

Artikkel 13

1. Erandina artikli 12 lõikest 3 võib kuni 2 massiprotsendi ulatuses jätta arvestamata kaupade tootmisega seotud kadusid.

2 % künnise arvutamiseks jagatakse kogu kasutatud tooraine kuivaine mass, millest on lahutatud artikli 12 lõikes 2 osutatud kogused, tegelikult eksporditud kaupade kuivaine massiga või kasutatakse muud sobivat arvutusmeetodit, mis vastab kaupade tootmistingimustele.

2. Kui tootmisest tulenevad kaod ületavad 2 %, ei vasta ülemäärane kadu tegelikult kasutatud põllumajandussaaduste ja -toodete osas makstava toetuse saamise tingimustele. Liikmesriikide pädevad asutused võivad siiski heaks kiita suurema kao, kui see on põhjendatud. Liikmesriigid teatavad komisjonile juhtudest, mil pädevad asutused on heaks kiitnud suuremad kaod, samuti sellise heakskiitmise põhused.

3. Toetuste andmisel võetakse arvesse tegelikult kasutatud põllumajandussaaduste ja -toodete koguseid, mis sisalduvad jääkides.

4. Kõrvalsaaduste tekkimise korral määratakse kindlaks, milline osa tegelikult kasutatud põllumajandussaaduste ja -toodete kogusest vastab eksporditud kaupadele ja milline osa kõrvalsaadustele.

3. JAGU

Toetusemäärad

Artikkel 14

Toetusemäär määratakse kindlaks igal kuul 100 kg põhisaaduste kohta vastavalt määruse (EMÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikele 3 ning teiste käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud määruste vastavatele sätetele.

Koorega värskete või konserveeritud kodulinnumunade ning toidukõlblike värskete, kuivatatud või muul viisil konserveeritud magustamata ja kooreta munade ja munakollaste puhul antava toetuse määr määratakse kindlaks ajavahemikuks, mis võrdub ajavahemikuga, mis on ette nähtud toetuste määramiseks nende toodete eksportimiseks töötlemata kujul.

Artikkel 15

1. Toetusemäära kindlaksmääramisel võetakse arvesse eriti järgmist:

a)	töötleva tööstuse keskmised kulud põhisaaduste hankimisel ühenduse turgudelt ning maailmaturuhinnad;

b)	eksporditoetuse määr, mis on kehtestatud samalaadsetes tingimustes valmistatud ja asutamislepingu I lisas loetletud töödeldud põllumajandussaadustele ja -toodetele;

c)	vajadus tagada võrdsed konkurentsitingimused ühenduse tooteid kasutava tööstuse ning vastavalt seestöötlemise korrale kolmandate riikide tooteid kasutava tööstuse vahel;

d)	ühelt poolt kulude suundumus ja teiselt poolt hinnasuundumus ühenduses ja maailmaturul;

e)	asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevate piirangute järgimine.

2. Toetusemäärade kindlaksmääramisel võetakse vajaduse korral arvesse tootmistoetusi, abi või muid samaväärse toimega meetmeid, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides põhisaaduste või samalaadsete toodete suhtes vastavalt kõnealuste toodete turu ühist korraldust käsitlevale määrusele.

3. CN-koodi 3505 10 50 alla kuuluvate kaupade eksportimisel kohaldatakse vähendatud määra, kui kasutatud põhisaaduse suhtes kohaldatakse kaupade eeldatava valmistamisperioodi jooksul komisjoni määruse (EMÜ) nr 1722/93 (18) kohaselt tootmistoetust. Vähendatud määrad kinnitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 14.

Artikkel 16

CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluva kartulitärklise toetusemäär määratakse eraldi kindlaks maisi ekvivalendina määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 25 lõikes 2 viidatud korras, kohaldades käesoleva määruse artikli 15 lõikes 1 esitatud kriteeriume. Kasutatud kartulitärklise kogused arvutatakse ümber maisi võrdväärseteks kogusteks vastavalt käesoleva määruse artiklile 8.

Kui asjaomane pool ei koosta artiklis 49 nimetatud deklaratsiooni, milles esitatakse artikli 52 lõike 1 punktis d nõutud teave, või ei lisa deklaratsioonile piisavalt tõendavaid dokumente, on CN-koodide 2905 44 and 3824 60 alla kuuluvate D-glütsitooli (sorbitooli) segude puhul toetusemääraks sellise põhisaaduse toetusemäär, mille suhtes kohaldatakse madalaimat toetusemäära.

Artikkel 17

CN-koodide 1108 11 00–1108 19 90 alla kuuluvate tärkliste või nende tärkliste määruse (EÜ) nr 1784/2003 I lisas loetletud töötlemissaaduste puhul antakse toetust ainult siis, kui toodete tarnijad esitavad deklaratsiooni, milles on tõendatud, et kõnealused tooted on toodetud otse teraviljast, kartulist või riisist, välja arvatud muude põllumajandussaaduste ja -toodete või -kaupade tootmise kõrvalsaaduste kasutamine.

Deklaratsiooni kohaldatakse kuni kehtetuks tunnistamiseni kõigi sama tootja tarnete suhtes. Seda kontrollitakse vastavalt artiklile 49.

Artikkel 18

1. Kui artikli 3 lõike 1 kohaselt maisitärklisega samalaadsena käsitatava kartulitärklise kuivaine sisaldus on vähemalt 80 %, on eksporditoetuse määraks vastavalt artiklile 14 sätestatud eksporditoetuse määr. Kui kuivaine sisaldus on alla 80 %, vastab toetusemäär artiklis 14 sätestatule, mis on korrutatud 1/80ndikuga tegeliku kuivaine sisalduse protsentuaalsest väärtusest.

Kõigi teiste tärkliste puhul, mille kuivainesisaldus on vähemalt 87 %, on eksporditoetuse määraks artikli 14 kohaselt sätestatud eksporditoetuse määr. Kui kuivaine sisaldus on alla 87 %, vastab toetusemäär artiklis 14 sätestatud määrale, mis on korrutatud 1/87ndikuga tegeliku kuivaine sisalduse protsentuaalsest väärtusest.

Kui CN-koodide 1702 30 59, 1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50 või 2106 90 55 alla kuuluva glükoosi- või maltodekstriinisiirupi kuivaine sisaldus on vähemalt 78 %, on eksporditoetuse määraks artikli 14 kohaselt sätestatud eksporditoetuse määr. Kui kõnealuste siirupite kuivaine sisaldus on alla 78 %, vastab toetusemäär artiklis 14 sätestatule, mis on korrutatud 1/78ndikuga tegeliku kuivaine sisalduse protsentuaalsest väärtusest.

2. Lõike 1 kohaldamisel määratakse tärkliste kuivaine sisaldus kindlaks kasutades komisjoni määruse (EÜ) nr 824/2000 (19) IV lisas nimetatud meetodit; glükoosi- ja maltodekstriinisiirupi kuivaine sisalduse kindlaksmääramisel kasutatakse komisjoni direktiivi 79/796/EMÜ (20) II lisas nimetatud meetodit nr 2 või mõnda muud asjakohast ning vähemalt sama täpset analüüsimeetodit.

3. Artiklis 49 nimetatud deklaratsiooni esitamisel peab taotleja deklareerima kasutatud tärkliste või glükoosi- või maltodekstriinisiirupi kuivaine sisalduse.

Artikkel 19

1. Toetusemäära võib vastavalt otstarbele muuta, kui seda tehakse CN-koodi 3501 10 alla kuuluva kaseiiniga, CN-koodi 3501 90 90 alla kuuluvate kaseinaatidega või CN-koodide 3502 11 90 ja 3502 19 90 alla kuuluva ovoalbumiiniga seotud rahvusvahelise kaubanduse olukorrast või teatavate turgude erinõudmistest tulenevalt.

2. CN-koodide 1902 11 00, 1902 19 ja 1902 40 10 alla kuuluvate kaupade toetusemäära võib vastavalt otstarbele diferentseerida.

3. Toetust võib diferentseerida vastavalt sellele, kas toetusemäär on eelnevalt artikli 29 kohaselt kinnitatud.

Artikkel 20

1. Kohaldatakse kaupade eksportimise kuupäeval kehtivat toetusmäära, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)	artikli 29 kohaselt on tehtud eelkinnituse taotlus;

b)	taotlus on tehtud artikli 41 lõike 2 kohaselt ja toetusemäär on eelnevalt kinnitatud kuupäeval, mil esitati toetuse sertifikaadi taotlus.

2. Toetusemäära eelneva kinnitamise süsteemi kohaldamisel kohaldatakse eelkinnituse taotluse esitamispäeval kehtivat määra kaupade suhtes, mis eksporditakse toetuse sertifikaadi kehtivusajal pärast kõnealust kuupäeva artikli 39 lõike 2 teise lõigu kohaselt. Neljapäeval esitatud eelkinnituse taotlusi käsitatakse järgmisel tööpäeval esitatuna.

Toetusemäära kohandamisel kasutatakse samu eeskirju kui töötlemata kujul eksporditavate põhisaaduste toetuste eelneval kinnitamisel, kuid kasutades töödeldud teravilja- ja riisitoodete puhul V lisas sätestatud koefitsiente.

3. Määruses (EÜ) nr 1291/2000 määratletud tähenduses toetuse sertifikaatide väljavõtteid ei kinnitata eelnevalt eraldi sertifikaadist, millest väljavõte on tehtud.

Artikkel 21

Kui eksporditavatele kaupadele viidatakse määruse (EÜ) nr 2571/97 artikli 4 lõikes 1, on piimatoodete puhul makstava toetuse määraks alandatud hinnaga piimatoodete kasutamisel kohaldatav määr, kui eksportija ei tõenda, et kaupade hulgas ei ole alandatud hinnaga piimatooteid.

III PEATÜKK

TOETUSE SERTIFIKAADID

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 22

1. Liikmesriigid väljastavad kogu ühenduses kehtiva toetuse sertifikaadi kõigile taotlejatele, olenemata nende asukohast ühenduses.

Toetuse sertifikaadid tagavad toetuse maksmise, tingimusel et V peatükis sätestatud tingimused on täidetud. Sertifikaadid võivad sisaldada toetusemäära eelkinnitust. Sertifikaadid kehtivad ainult ühel eelarveperioodil.

2. II lisas loetletud kaupade kujul eksporditavate põhisaaduste või määruse (EMÜ) nr 2825/93 artiklis 2 nimetatud kangete piiritusjookide tootmiseks tollikontrolli alla suunatud teravilja puhul toetuste andmise tingimuseks on käesoleva määruse artikli 24 kohaselt väljastatud toetuse sertifikaadi esitamine.

Esimest lõiku ei kohaldata määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 4 lõike 1 kolmandas taandes ja artiklites 36 lõige 1, 40 lõige 1, 44 lõige 1 ja 46 lõige 1 nimetatud tarnete ning käesoleva määruse IV peatükis nimetatud ekspordi suhtes.

3. Artikli 20 lõikes 2 sätestatud eelkinnitamise süsteemi alusel antakse toetust toetusemäärade eelnevat kinnitamist tõendava toetuse sertifikaadi esitamisel.

Artikkel 23

1. Määrust (EÜ) nr 1291/2000 kohaldatakse käesolevas määruses osutatud toetuse sertifikaatide suhtes.

2. Määruse (EÜ) nr 1291/2000 sätteid koguste puhul väljaantud toetuse sertifikaatidest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta kohaldatakse mutatis mutandis käesolevas määruses nimetatud, eurodes väljendatud summade puhul väljaantud toetuse sertifikaatidest tulenevate õiguste ja kohustuste suhtes, võttes arvesse käesoleva määruse VI lisa sätteid.

3. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikeid 2 ja 4, artikleid 9, 12 ja 14, artikli 18 lõiget 1, artikleid 21, 24, 32, 33 ja 35, artikli 36 lõiget 5 ning artikleid 42, 46, 47 ja 50 käesolevas määruses nimetatud toetuse sertifikaatide suhtes.

4. Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklite 40 ja 41 kohaldamisel ei või pikendada 30. septembrini kehtivaid sertifikaate. Sellistel juhtudel sertifikaat tühistatakse nende summade osas, mille kohta ei ole taotlust esitatud vääramatu jõu tõttu, ning asjakohane tagatis tuleb vabastada.

Artikkel 24

1. Toetuse sertifikaadi taotlus ja toetuse sertifikaat peavad põhinema määruse (EÜ) nr 1291/2000 I lisas sätestatud vormil ja summa märgitakse eurodes.

Kõnealused dokumendid täidetakse vastavalt käesoleva määruse VI lisas sätestatud juhistele.

2. Kui taotleja kavatseb eksportida üksnes sellest liikmesriigist, kus ta toetuse sertifikaati taotleb, võib pädev asutus toetuse sertifikaadi säilitada, eelkõige arvutifaili kujul. Sel juhul teatab pädev asutus taotlejale, et tema toetuse sertifikaat on registreeritud ja esitab talle toetuse sertifikaadi omanikule antavas koopias (edaspidi “esimene koopia”) sätestatud teabe. Väljaandva asutuse koopiat toetuse sertifikaadist, edaspidi “teine koopia”, välja ei anta.

Pädev asutus registreerib VI lisa III ja IV jaos nimetatud toetuse sertifikaatide andmed ja sertifikaatides nimetatud summad.

Artikkel 25

Määruse (EMÜ) nr 2825/93 artiklis 2 nimetatud kangete alkohoolsete jookide tootmiseks tollikontrolli alla suunatud teravilja puhul toetuste andmise tingimuseks on käesoleva määruse artikli 24 kohaselt väljastatud toetuse sertifikaadi esitamine.

Artikli 22 kohaldamisel käsitatakse kõnealust teravilja ekspordituna.

Artikkel 26

Ilma et see piiraks artikli 27 kohaldamist, ei saa toetuse sertifikaati edasi anda.

Artikkel 27

1. Sertifikaatidest tulenevad kohustused ei ole loovutatavad.

Sertifikaatidest tulenevaid õigusi võib sertifikaadiomanik loovutada nende kehtivusaja jooksul, tingimusel et sellised õigused antakse iga sertifikaadi või selle väljavõtte osas üle ühele isikule ning need õigused vastu võtnud isiku nimi ja aadress kantakse artiklis 24 nimetatud toetuse sertifikaadi taotluse lahtrisse 20 hiljemalt taotluse esitamise ajal. Selline üleandmine on seotud summadega, mida ei ole veel sertifikaadile või väljavõttele märgitud.

Enne sertifikaadi väljaandmist tehakse lahtrisse 22 järgmine kanne, mis täidetakse taotluses esitatud üksikasjade kohaselt: “Õigused võib vajaduse korral üle anda … (õiguste omandaja nimi ja aadress)”.

Kui sertifikaaditaotluses ei ole võimaliku omandaja nime ja aadressi märgitud, kriipsutatakse lahter 6 läbi.

2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata enne 1. oktoobrit eksporditavate kaupade jaoks välja antud toetuse sertifikaatide puhul, mis kehtivad alates 1. juunist, taotluse vormi lahtrisse 20 vastuvõtja nime ja aadressi kandmise nõuet. Lahtrit 6 ei kriipsutata sellistel toetuse sertifikaatidel läbi.

3. Õiguste omandajad ei või oma õigusi edasi üle anda, ent võivad need tagastada sertifikaadiomanikule.

Sellisel juhul teeb väljaandev asutus sertifikaadi lahtrisse 6 ühe VIII lisas sätestatud kannetest:

Artikkel 28

1. Kui sertifikaadiomanik taotleb õiguste loovutamist või õiguste omandaja nende tagastamist sertifikaadiomanikule, kannab väljaandev asutus või liikmesriigi poolt määratud asutus sertifikaati või vajaduse korral selle väljavõttesse järgmised andmed:

a)	õiguste omandaja nimi ja aadress vastavalt artikli 27 lõikele 1 või artikli 27 lõikes 3 nimetatud kanne;

b)	õiguste üleandmise kuupäev või sertifikaadiomanikule tagastamise kuupäev, mis on kinnitatud asutuse pitseriga.

2. Õiguste üleandmine või tagastamine sertifikaadiomanikule jõustub lõike 1 punktis b nimetatud kande tegemise kuupäevast.

Artikkel 29

Toetusemäära eelkinnituse taotlustes käsitletakse kõiki kohaldatavaid toetusemäärasid.

Eelkinnituse taotluse võib esitada toetuse sertifikaadi taotlemise ajal või igal ajal alates toetuse sertifikaadi andmise päevast.

Eelkinnituse taotlused koostatakse vastavalt VI lisa II jaole, kasutades määruses (EÜ) nr 1291/2000 I lisas ette nähtud vormi. Eelkinnitust ei kohaldata enne taotluse esitamise kuupäeva toimunud ekspordi suhtes.

Neljapäeval esitatud eelkinnituse taotlusi käsitatakse järgmisel tööpäeval esitatuna.

Artikkel 30

Toetuse sertifikaadi omanik võib taotleda sertifikaadist väljavõtet, mis on koostatud määruse (EÜ) nr 1291/2000 I lisas sätestatud vormis. Taotlus sisaldab käesoleva määruse VI lisa II jao punktis 3 osutatud teavet.

Summa, mille kohta väljavõtet taotletakse, märgitakse originaalsertifikaadile.

Artikkel 31

1. Toetuse sertifikaadi väljaandmine kohustab sertifikaadi omanikku taotlema toetuse sertifikaadi kehtivusajal toimunud ekspordi eest toetust summas, mille kohta sertifikaat on välja antud. Selle kohustuse täitmise tagamiseks esitatakse artiklis 43 nimetatud tagatis.

2. Lõikes 1 nimetatud kohustused on esmanõuded määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõikes 2 määratletud tähenduses.

Esmanõuet käsitatakse täidetuna, kui eksportija on edastanud eritaotluse, milles käsitletakse toetuse sertifikaadi kehtivusaja jooksul käesoleva määruse artiklis 32 ja VI lisa V jaos sätestatud tingimuste kohaselt eksporditud kaupu.

Kui eritaotlus ei ole ekspordideklaratsioon, peab eksportija selle esitama kolme kuu jooksul alates eritaotlusele märgitud numbriga toetuse sertifikaadi kehtivuse lõppemise kuupäevast, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Kui kolmandas lõigus kindlaksmääratud kolmekuulisest tähtajast ei peeta kinni, ei saa lõike 1 esimeses lauses nimetatud kohustust käsitada täidetuna. Sellest tulenevalt ei tagastata artiklis 43 sätestatud tagatist asjaomase summa ulatuses.

3. Esmanõude täitmise tõendamiseks esitatakse pädevale asutusele vastavalt artikli 32 lõikele 2 nõuetekohaselt registreeritud toetuse sertifikaadi esimene koopia. See tõend tuleb esitada toetuse sertifikaadi kehtivusaja lõpule järgneva üheksanda kuu lõpuks. Artiklis 43 sätestatud tagatist ei tagastata osas, mis on võrdeline summaga, mille kohta ei esitatud nimetatud tähtaja jooksul nõutud tõendeid.

Artikkel 32

1. Iga eksportija koostab eraldi maksetaotluse määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 49 lõikes 1 määratletud tähenduses. See esitatakse maksmise eest vastutavale asutusele koos vastavate sertifikaatidega, välja arvatud sertifikaatide registreerimise korral käesoleva määruse artikli 24 lõikes 2 määratletud tähenduses.

Pädev asutus ei pea käsitama kõnealust taotlust määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 49 lõikes 2 osutatud maksedokumendina.

Pädev asutus võib käsitada kõnealust taotlust määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 5 lõikes 1 määratletud ekspordideklaratsioonina. Sel juhul on taotluse käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud maksmise eest vastutavasse asutusse laekumise kuupäevaks ekspordideklaratsiooni kõnealusesse asutusse laekumise kuupäev. Muudel juhtudel peab taotlus sisaldama ekspordideklaratsiooni andmeid.

2. Maksmise eest vastutav asutus määrab taotletud summa kindlaks taotluses esitatud teabe põhjal, võttes aluseks üksnes eksporditud põhisaadus(t)e koguse ja laadi ning kohaldatava(d) toetusemäära(d). Need andmed või viide neile peavad olema ekspordideklaratsioonis selgelt esitatud.

Maksmise eest vastutav asutus märgib kõnealuse summa toetuse sertifikaadile kolme kuu jooksul alates taotluse laekumiskuupäevast.

Summad märgitakse esimese koopia tagaküljele; lahtritesse 28, 29 ja 30 kantakse koguse asemel summa eurodes.

Kolmandat lõiku kohaldatakse elektroonilisel kujul säilitatavate sertifikaatide suhtes mutatis mutandis.

3. Kui sertifikaat ei ole pärast koguste märkimist registreeritud, tuleb sertifikaadi esimene koopia tagastada omanikule või säilitada eksportija taotlusel väljamakseasutuses.

4. Selle summa osas kinnipeetud tagatise, mille eest toetuse sertifikaat on antud kaupade ekspordiks, võib vabastada või selle võib üle anda toetuse ettemakse tagamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 800/1999 peatükile 2.

Artikkel 33

Toetuse sertifikaate, mis antakse välja ühe eelarveperioodi kohta, võib taotleda kuues eraldi osas. Toetuse sertifikaatide taotlused tuleb esitada hiljemalt:

a)	7. septembril alates 1. oktoobrist kehtivate sertifikaatide puhul;

b)	7. novembril alates 1. detsembrist kehtivate sertifikaatide puhul;

c)	7. jaanuaril alates 1. veebruarist kehtivate sertifikaatide puhul;

d)	7. märtsil alates 1. aprillist kehtivate sertifikaatide puhul;

e)	7. mail alates 1. juunist kehtivate sertifikaatide puhul;

f)	7. juulil alates 1. augustist kehtivate sertifikaatide puhul.

Ettevõtjad võivad esitada toetuse sertifikaadi taotluse üksnes selle osa kohta, mis vastab esimesele tähtajale, mis on sätestatud esimese lõigu punktides a–f ja mis järgneb taotluse esitamise kuupäevale.

Artikkel 34

Liikmesriikide puhul kehtib komisjonile sertifikaaditaotluste kohta teatise esitamiseks järgmine tähtaeg:

a)	artikli 33 lõike 1 punktis a nimetatud sertifikaatide puhul 14. september;

b)	artikli 33 lõike 1 punktis b nimetatud sertifikaatide puhul 14. november;

c)	artikli 33 lõike 1 punktis c nimetatud sertifikaatide puhul 14. jaanuar;

d)	artikli 33 lõike 1 punktis d nimetatud sertifikaatide puhul 14. märts;

e)	artikli 33 lõike 1 punktis e nimetatud sertifikaatide puhul 14. mai;

f)	artikli 33 lõike 1 punktis f nimetatud sertifikaatide puhul 14. juuli.

Artikkel 35

1. Toetuse üldsumma, mille kohta võib iga eelarveperioodi puhul toetuse sertifikaate anda, määratakse kindlaks vastavalt lõikele 2.

2. Lepingu artikli 9 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud toetuste maksimumsummat väljendavast arvust lahutatakse järgmised elemendid:

a)	summa, mis ületab maksimumsummat, mis on antud põhjendamatult eelmise eelarveaasta jooksul;

b)	käesoleva määruse IV peatükis nimetatud ekspordiks reserveeritud summa;

c)	summad, mille kohta on välja antud asjaomasel eelarveperioodil kehtivad toetuse sertifikaadid.

Summa, mille kohta väljastatud artiklis 45 nimetatud sertifikaadid on tagastatud, liidetakse arvule, mis on saadud käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt.

Saadud summat suurendatakse vastavalt, kui IV peatükis nimetatud ekspordiks reserveeritud summa on alakasutatud.

Kui esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud summade osas esineb ebakindlust, võetakse seda lõppsumma määramisel arvesse.

Artikkel 36

Toetuse üldsumma, mille kohta võib iga artiklis 33 nimetatud osa puhul sertifikaate anda, on järgmine:

a)	artikli 33 lõike 1 punktis a nimetatud osa puhul 30 % 14. septembril kindlaksmääratud summast, mis on arvutatud vastavalt artiklile 35;

b)	artikli 33 lõike 1 punktis b nimetatud osa puhul 27 % 14. novembril kindlaksmääratud summast, mis on arvutatud vastavalt artiklile 35;

c)	artikli 33 lõike 1 punktis c nimetatud osa puhul 32 % 14. jaanuaril kindlaksmääratud summast, mis on arvutatud vastavalt artiklile 35;

d)	artikli 33 lõike 1 punktis d nimetatud osa puhul 44 % 14. märtsil kindlaksmääratud summast, mis on arvutatud vastavalt artiklile 35;

e)	artikli 33 lõike 1 punktis e nimetatud osa puhul 67 % 14. mail kindlaksmääratud summast, mis on arvutatud vastavalt artiklile 35;

f)	artikli 33 lõike 1 punktis f nimetatud osa puhul 100 % 14. juulil kindlaksmääratud summast, mis on arvutatud vastavalt artiklile 35.

Artikkel 37

1. Kui kõikideks asjaomasteks ajavahemikeks taotletud toetuste üldsumma ületab artiklis 35 nimetatud maksimumsumma, kinnitab komisjon vähenduskoefitsiendi, mida kohaldatakse kõikide enne artiklis 33 sätestatud vastavaid kuupäevi esitatud taotluste suhtes nii, et võetakse arvesse artiklis 35 sätestatud maksimumsummat.

Komisjon avaldab koefitsiendi Euroopa Liidu Teatajas viie tööpäeva jooksul alates artiklis 34 nimetatud kuupäevast.

2. Kui komisjon kinnitab vähenduskoefitsiendi, antakse välja sertifikaat taotletud summa kohta, korrutades seda summat arvuga, mis saadakse käesoleva artikli lõike 1 või artikli 38 lõike 3 punkti a kohaselt määratud vähenduskoefitsiendi lahutamisel ühest.

Artikli 33 lõike 1 punktis f nimetatud osa puhul võivad taotlejad oma taotlused tagasi võtta viie tööpäeva jooksul alates koefitsiendi avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile 1. augustiks summad, mille suhtes on taotlejad toetuse sertifikaatide taotlused lõike 2 teise lõigu kohaselt tagasi võtnud.

Artikkel 38

1. Kui artikli 35 kohaselt määratud summad jäävad kasutatavaks, võib komisjon anda Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 10 augustil avaldatava teadaandega loa esitada alates järgmisest esmapäevast enne 1 oktoobrit eksporditava kauba puhul toetuse sertifikaatide taotlusi.

Kõnealuse teadaande avaldamisel kohaldatakse lõigete 2 ja 3 sätteid.

2. Liikmesriigid teatavad iga nädala jooksul esitatud taotlustest komisjonile järgmisel teisipäeval. Vastavaid sertifikaate võib välja anda alates teatamisele järgnevast esmapäevast, välja arvatud juhul, kui komisjon annab vastupidised juhised.

3. Kui konkreetsel taotlemisnädalal esitatud taotluste kogusumma ületab lõike 1 alusel ülejäänud saadaolevad kogused, komisjon võtab vähemalt ühe järgmistest meetmetest:

a)	sätestab vähenduskoefitsiendi, mida kohaldatakse konkreetsel taotlemisnädalal esitatud toetuse sertifikaatide taotluste suhtes, millest on komisjonile teatatud ja mille kohta ei ole veel toetuse sertifikaati välja antud;

b)	juhendab liikmesriike tagasi lükkama kõnealusel konkreetsel taotlemisnädalal esitatud taotlusi, millest ei ole veel komisjonile teatatud;

c)	peatab toetussertifikaatide taotluste esitamise.

4. Lõike 3 alusel vastuvõetud otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas nelja päeva jooksul alates lõike 2 kohaselt esitatud taotlustest teatamisest.

Artikkel 39

1. Toetuse sertifikaadid kehtivad alates määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikes 1 määratletud väljaandmiskuupäevast.

2. Toetuse sertifikaadid kehtivad sertifikaadi taotlemise kuule järgneva viienda kuu viimase päevani või kuni eelarveperioodi viimase päevani, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Artiklis 40 nimetatud toetuse sertifikaadid kehtivad sertifikaadi taotlemise kuule järgneva viienda kuu viimase päevani.

Artikli 29 kohaselt eelnevalt kinnitatud toetusemäärad kehtivad ainult eelkinnitustaotluse esitamise kuule järgneva viienda kuu viimase päevani või sertifikaadi kehtivusaja viimase päevani, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Artikkel 40

Komisjoni määrust (EÜ) nr 2298/2001 (21) kohaldatakse toetuse sertifikaatide taotluste ja lepingu artikli 10 lõikes 4 määratletud rahvusvaheliste toiduabitehingute osaks olevate kaupade eksportimiseks välja antud toetuse sertifikaatide suhtes.

Artikkel 41

1. Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 49 kohaldamisel kehtivad käesoleva artikli lõigete 2–11 sätted.

2. Iga eelarveperioodi 1. oktoobrist võib käesoleva artikli kohaselt esitada sertifikaatide taotlusi seoses importivas kolmandas riigis avaldatud pakkumiskutsega, millega eksporditoetus kinnitatakse eelnevalt taotluse esitamise kuupäeval, väljaspool artiklites 33 ja 38 sätestatud ajavahemikke, kui nende summade kogusumma, mis vastavad ühele pakkumismenetlusele, mille alusel üks eksportija või mitu eksportijat on esitanud ühe või mitu toetuse sertifikaadi taotlust ja mille kohta sertifikaate ei ole veel välja antud, ei ületa 2 miljonit eurot.

Seda piirmäära võib siiski suurendada 4 miljoni euroni, kui ükski alates artikli 37 lõikes 1 nimetatud eelarveperioodi algusest avaldatud vähenduskoefitsient ei ületa 50 %.

3. Summa, mille jaoks sertifikaati või sertifikaate taotletakse, ei tohi ületada pakkumismenetluse teadaandes märgitud kogust, mis on korrutatud vastava(te) toetusemäära(de)ga, mis on taotluse esitamise kuupäeval eelnevalt kinnitatud. Lubatud kõikumisi või pakkumismenetluse teadaandes ettenähtud võimalusi arvesse ei võeta.

4. Lisaks määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 49 lõikes 10 määratletud teabele teatavad liikmesriigid komisjonile viivitamata iga taotletud sertifikaadi summad ning taotluse esitamiskuupäeva ja -kellaaja.

5. Kui lõike 4 alusel teatatud summad koos summadega, mille jaoks on juba üht või mitut sertifikaati taotletud sama pakkumismenetluse osana, ületab lõikes 2 sätestatud kohaldatavat piirmäära, teatab komisjon kahe tööpäeva jooksul alates lõikes 4 nimetatud lisateabe saamisest, et ettevõtjale ei väljastata toetuse sertifikaati.

6. Komisjon võib peatada lõike 2 kohaldamise, kui toetuse sertifikaatide, mida võib määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 49 kohaselt väljastada, kogusumma ületab eelarveperioodil 4 miljonit eurot. Peatamisotsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

7. Erandina käesoleva määruse artikli 39 lõigetest 1 ja 2, kehtivad määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 49 kohaselt väljastatud toetuse sertifikaadid alates kuupäevast, mil nad väljastatakse määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikes 2 määratletud tähenduses. Toetuse sertifikaadid kehtivad kuni väljaandmise kuule järgneva kaheksanda kuu lõpuni või kuni 30. septembrini, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. Seepärast kehtivad eelnevalt kinnitatud määrad kuni sertifikaadi kehtivusaja viimase päevani.

8. Kui pädev asutus on saanud määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 49 lõike 9 punkti a kohaselt rahuldavad tõendid, et pakkumismenetluse väljakuulutanud asutus, on lepingu üles öelnud edukast pakkujast olenemata põhjustel, mida ei loeta vääramatuks jõuks, vabastab ta tagatise juhul, kui põhisaaduse jaoks eelnevalt kinnitatud toetuse määr, mis on võrreldes muude kasutatud põhisaaduste toetusemääradega suurim, on sertifikaadi kehtivusaja viimasel päeval kehtivast toetuse määrast suurem või sellega võrdne.

9. Kui pädev asutus on saanud määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 49 lõike 9 punkti b kohaselt rahuldavad tõendid, et pakkumismenetluse väljakuulutanud asutus kohustas edukat pakkujat aktsepteerima lepingu muudatusi pakkujast olenemata põhjustel, mida ei loeta vääramatuks jõuks, võib pädev asutus pikendada sertifikaadi ja eelneva kinnituse kehtivusaega kuni 30. septembrini.

10. Kui edukas pakkuja esitab määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 49 lõike 9 punkti c kohaselt tõendid, et pakkumismenetluse teadaandes või pärast pakkumismenetlust sõlmitud lepingus nähti ette 5 %st suurem lubatud kõikumine ja pakkumismenetluse väljakuulutanud asutus toetub vastavale punktile, loetakse eksportimiskohustus täidetuks, kui eksporditud kogus ei ole rohkem kui 10 % väiksem kogusest, mille kohta sertifikaat välja anti.

Esimest lõiku rakendatakse tingimusel, et põhisaaduse jaoks eelnevalt kinnitatud toetuse määr, mis on võrreldes muude kasutatud põhisaaduste toetusemääradega suurim, on sertifikaadi kehtivusaja viimasel päeval kehtivast toetuse määrast suurem või sellega võrdne. Sellisel juhul asendatakse käesoleva määruse artikli 44 lõikes 4 nimetatud 95 % määr 90 % määraga.

11. Käesoleva artikli kohaldamisel on määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 49 lõikes 5 määratletud 21-päevane tähtaeg 44 päeva.

Artikkel 42

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 10 kohaldamist, võib ühes liikmesriigis kehtivatest registreeritud sertifikaatidest teha kogu ühenduses kehtivaid väljavõtteid.

2. JAGU

Tagatised

Artikkel 43

Muud kui artiklis 40 nimetatud toiduabiprogrammidega seotud toetuse sertifikaatide taotlused kehtivad ainult siis, kui nende kohta on esitatud määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 15 tingimustele vastav tagatis, mis on 25 % taotletud summast.

Tagatis vabastatakse käesoleva määruse artiklis 44 sätestatud tingimustel.

Artikkel 44

1. Kui artikli 37 lõike 2 või artikli 38 lõike 3 punkti a alusel kohaldatakse vähenduskoefitsienti, vabastatakse tagatis viivitamata summa ulatuses, mis arvutatakse esitatud summa korrutamisel vähenduskoefitsiendiga.

2. Kui taotleja võtab sertifikaaditaotluse artikli 37 lõike 2 kohaselt tagasi, vabastatakse 80 % algsest tagatisest.

3. Tagatis vabastatakse täielikult, kui sertifikaadiomanik on taotlenud toetust vähemalt 95 % ulatuses summast, mille kohta sertifikaat on välja antud. Liikmesriigid võivad sertifikaadiomaniku taotlusel vabastada tagatise osade kaupa vastavalt summadele, mille kohta on täidetud artikli 31 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimused, tingimusel et on esitatud tõendid selle kohta, et on taotletud summat, mis moodustab vähemalt 5 % sertifikaadis märgitud summast.

4. Kui taotlusi on tehtud vähem kui 95 % ulatuses summast, mille kohta sertifikaat on välja antud, jääb sertifikaadiomanik ilma tagatise osast, mis moodustab väljaantud sertifikaadis käsitletud koguse 95 % ja tegelikult kasutatud toetussumma vahest 25 %.

Kui summa, mille kohta on täidetud artikli 31 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimused, moodustab alla 5 % sertifikaadis märgitud summast, jäädakse tagatisest täielikult ilma.

Kui tagatise kogusumma, millest võidakse ilma jääda, on kõige rohkem 100 eurot vastava sertifikaadi kohta, vabastab asjaomane liikmesriik kogu tagatise.

Artikkel 45

1. Kui sertifikaat või selle väljavõte tagastatakse väljaandvale asutusele sertifikaadi kehtivusaja esimese kahe kolmandiku jooksul, vähendatakse vastavat tagatise summat, millest ilma jäädakse, 40 %, kusjuures sel eesmärgil käsitatakse iga päeva osa terve päevana.

Kui sertifikaat või selle väljavõte tagastatakse väljaandvale asutusele sertifikaadi kehtivusaja viimase kolmandiku või selle kehtivusaja lõpule järgneva kuu jooksul, vähendatakse vastavat tagatise summat, millest ilma jäädakse, 25 %.

2. Lõiget 1 kohaldatakse üksnes sertifikaatide ja sertifikaatide väljavõtete suhtes, mis on tagastatud väljaandvale asutusele selle eelarveperioodi jooksul, mille jaoks sertifikaadid välja anti, tingimusel et need tagastatakse hiljemalt kõnealuse perioodi 30. juunil.

IV PEATÜKK

SERTIFIKAATIDETA EKSPORT

Artikkel 46

Iga eelarveperioodi kohta alates 1. oktoobrist 2004 võib ilma sertifikaadita ekspordi puhul maksta igal eelarveaastal eksporditoetust 40 miljoni euro suuruse kogusumma piires.

Artikkel 47

1. Artiklit 46 ei kohaldata siiski lepingu artikli 10 lõikes 4 määratletud rahvusvahelise toiduabiprogrammi osana toimuva ekspordi suhtes ega määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 4 lõike 1 teise lõigu kolmandas taandes ning artiklites 36 lg 1, 40 lg 1, 44 lg 1 ja artikli 46 lõikes 1 nimetatud ekspordi suhtes.

2. Artiklit 46 kohaldatakse eksporditoimingute suhtes, mida sooritavad ettevõtjad, kellel ei ole olnud alates kõnealuse eelarveperioodi algusest toetuse sertifikaati ja kellel ei ole sellist sertifikaati eksportimise päeval. Nende taotluste kogusumma, mille ettevõtja on esitanud artikli 32 lõikes 1 sätestatud tingimustel asjaomase eelarveperioodi jooksul, kaasa arvatud asjaomast eksporti käsitleva taotluse esitamine, ei loo alust üle 75 000 euro suuruseks makseks.

Kui pädev asutus käsitab eritaotlust tollideklaratsioonina määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 5 lõikes 1 määratletud tähenduses, võib taotlemiskuupäevaks olla pädeva asutuse nõusolekul kuupäev, mil tolliasutus võttis asjaomase ekspordideklaratsiooni vastu.

3. Artiklit 46 kohaldatakse üksnes liikmesriigis, kus ettevõtja on registrisse kantud.

Artikkel 48

Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga kuu viiendal kuupäeval toetuste summad, mis on antud artikli 46 kohaselt eelmise kuu 16. kuupäevast kuni eelmise kuu lõpuni, ja hiljemalt iga kuu kahekümnendal kuupäeval toetuste summad, mis on antud artikli 46 kohaselt jooksva kuu esimesest kuupäevast kuni 15. kuupäevani. Liikmesriigid teatavad komisjonile vajaduse korral, et asjaomaste päevade vahel ei ole toetusi antud.

Kui liikmesriikide teatatud kogusumma ulatub 30 miljoni euroni, võib komisjon oma rahvusvahelisi kohustusi arvesse võttes peatada kuni 20 tööpäevaks artikli 46 kohaldamise ilma toetuse sertifikaadita ekspordi suhtes.

Samadel tingimustel võib komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 3448/93 artikli 8 lõikele 3 peatada kauemaks kui 20 tööpäevaks käesoleva määruse artikli 46 kohaldamise ilma toetuse sertifikaadita ekspordi suhtes.

V PEATÜKK

EKSPORTIJA KOHUSTUSED

Artikkel 49

1. Kaupade eksportimisel peab asjaomane isik deklareerima nende kaupade valmistamisel artiklis 10 määratletud tähenduses tegelikult kasutatud põhisaaduste, nende töötlemissaaduste või vastavalt artiklile 3 neist kahest rühmast ühega samalaadsete toodete kogused, mille puhul toetust taotletakse, või viitama muul viisil nende koostisele, kui see on kindlaks määratud vastavalt artikli 10 kolmandale lõigule.

2. Kui kaupu on kasutatud eksporditavate kaupade valmistamisel, esitab asjaomane isik deklaratsioonis tegelikult kasutatud kaupade koguse ning kõigi kõnealuste kaupade valmistamisel kasutatud põhisaaduste, nende töötlemissaaduste ja/või vastavalt artiklile 3 neist kahest rühmast ühega samalaadsete toodete laadi ja koguse.

Asjaomane isik esitab pädevatele asutustele koos deklaratsiooniga kõik tõendavad dokumendid ja kogu teabe, mida viimased asjakohaseks peavad.

Pädevad asutused kontrollivad neile esitatud deklaratsioonide õigsust kõiki asjakohaseid vahendeid kasutades.

3. Selle liikmesriigi pädevate asutuste taotluse korral, kelle territooriumil täidetakse ekspordiga seotud tolliformaalsused, edastavad teiste liikmesriikide pädevad asutused neile kogu kättesaadava teabe, mis võimaldab asjaomase isiku deklaratsiooni kontrollida.

Artikkel 50

Erandina artiklist 49 ja konsulteerides pädevate asutustega, võib kasutatud toodete või kaupade deklaratsiooni asendada kasutatud toodete koguste lihtsustatud deklaratsiooniga või viitega kõnealuste koguste deklaratsioonile, kui kogused on artikli 10 kolmanda lõigu kohaselt juba kindlaks määratud ja tingimusel, et tootja esitab pädevatele astutustele kogu deklaratsiooni kontrollimiseks vajaliku teabe.

Artikkel 51

Kui eksportija ei koosta artiklis 49 nimetatud deklaratsiooni või ei lisa deklaratsioonile piisavalt tõendavat teavet, ei ole tal õigust toetust saada.

Kui asjaomased kaubad on loetletud IV lisa 1. ja 2. veerus, võib asjaomane isik saada selgesõnalise soovi korral toetust. Sellise toetuse arvutamisel arvessevõetavate põhisaaduste laad ja kogus määratakse kindlaks eksporditavate kaupade analüüsimisel ja vastavalt IV lisas esitatud tabelile. Pädev asutus määrab analüüsi tegemise tingimused ja taotluse toetuseks esitatavad andmed.

Sellise analüüsi kulud kannab eksportija.

Artikkel 52

1. Artiklit 49 ei kohaldata III lisa kohaselt kindlaksmääratud põllumajandussaaduste ja -toodete koguste suhtes, välja arvatud:

artikli 49 lõikes 1 nimetatud toodete kogused, mida eksporditakse selliste kaupade kujul, mis on osaliselt saadud toodetest, mille eksporditoetuse maksmine on hõlmatud artikli 1 lõikes 1 nimetatud määrustega ja osaliselt muudest toodetest, vastavalt artikli 11 kolmandas lõigus sätestatud tingimustele;

b)	muna- või munatoodete kogused, mida eksporditakse CN-koodi 1902 11 00 alla kuuluvate pastatoodete kujul;

c)	artikli 11 teises lõigus nimetatud värskete pastatoodete kuivaine sisaldus;

d)	CN-koodide 2905 44 ja 3824 60 alla kuuluva D-glütsitooli (sorbitooli) valmistamisel tegelikult kasutatud põhisaaduste laad ning vajaduse korral tärklisainetest ja sahharoosist saadud D-glütsitooli (sorbitooli) osakaal;

e)	CN-koodi 3501 90 90 alla kuuluvate kaupade kujul eksporditava kaseiini kogused;

f)	CN-koodi 2202 90 10 alla kuuluvatest linnastest valmistatud õlle Plato kraad;

g)	pädevate asutuste poolt heakskiidetud idandamata odra kogused.

Ekspordideklaratsioonil esitatud kaupade kirjelduses ja toetuse taotlemisel III lisas loetletud kaupade suhtes võetakse arvesse kõnealuses lisas esitatud nomenklatuuri.

2. Kaupade analüüsimisel artiklite 49, 50, 51 või käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 kohaldamisel kasutatakse komisjoni määruses (EMÜ) nr 4056/87 (22) kirjeldatud analüüsimeetodeid ning nende puudumisel selliseid meetodeid, mida kohaldatakse ühendusse imporditavate samalaadsete kaupade suhtes ühise tollitariifistiku klassifikatsioonis.

3. Eksporti tõendavas dokumendis esitatakse eksporditavate kaupade kogused ja artikli 49 lõikes 1 nimetatud toodete kogused või viidatakse vastavalt artikli 10 kolmandale lõigule kindlaksmääratud koostisele. Artikli 51 teise lõigu kohaldamisel esitatakse eespool nimetatud toodete koguste asemel IV lisa neljandas veerus loetletud põhisaaduste kogused, mis vastavad eksporditud kaupade analüüsi tulemustele.

4. CN-koodide 0403 10 51 kuni 0403 10 99, 0403 90 71 kuni 0403 90 99, 0405 20 10, 0405 20 30 ja 2105 00 99 alla kuuluvate kaupade puhul toetuse andmiseks peavad kaubad vastama direktiivi 92/46/EMÜ nõuetele, eelkõige nõudele, et need peavad olema valmistatud heakskiidetud ettevõttes ja vastama kõnealuse direktiivi C lisa IV peatüki punktis A täpsustatud tervisemärgi nõuetele.

CN-koodide 3502 11 90 ja 3502 19 90 alla kuuluvate kaupade puhul toetuse andmiseks peavad kaubad vastama direktiivi 89/437/EMÜ lisa XI peatüki sätetele.

5. Artiklite 49 ja 50 kohaldamisel teavitab iga liikmesriik komisjoni kontrollimistest, mida tema territooriumil tehakse erinevate eksporditavate kaubaliikide puhul. Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike.

Artikkel 53

1. Artiklite 49 ja 50 kohaselt esitab asjaomane isik CN-koodide 0405 20 10, 0405 20 30, 1806 90 60 kuni 1806 90 90, 1901 või 2106 90 98 alla kuuluvate kaupade puhul, mis sisaldavad suurt määra CN-koodide 0402 10 19, 0402 21 19, 0405 või 0406 alla kuuluvaid piimatooteid, deklaratsiooni, et ükski piimatoode ei ole imporditud kolmandatest riikidest või andmed piimatoodete koguste kohta, mis on imporditud kolmandatest riikidest.

2. Lõike 1 kohaldamisel tähendab “sisaldavad suurt määra” seda, et 100 kg eksporditud kaupade puhul on kasutatud vähemalt 51 kg 1 lõikes nimetatud piimatooteid.

3. Kui taotletakse koguste kindlaksmääramist artikli 10 kolmanda lõigu kohaselt, võib pädev asutus heaks kiita asjaomase isiku kinnituse selle kohta, et ei kasutata 1 lõikes nimetatud piimatooteid, mis on imporditud kolmandatest riikidest.

4. Pädev asutus võib lõike 1 kohaselt koostatud deklaratsiooni või lõikes 3 ette nähtud kinnituse heaks kiita, kui ta on veendunud, et eksporditavates kaupades sisalduva 1 lõikes nimetatud piimatoote eest makstud hind on sama suur või peaaegu sama suur kui samaväärse toote hind ühenduse turul. Kõnealuste hindade võrdlemisel võetakse arvesse piimatoote ostmise kuupäeva.

VI PEATÜKK

TOETUSE MAKSMINE

Artikkel 54

1. Igal aastal 1. oktoobrist kuni 15. oktoobrini toimuva ekspordi puhul ei maksta toetust enne 16. oktoobrit.

Kui komisjon leiab, et ühenduse rahvusvaheliste kohustuste täitmine võib sattuda ohtu, ei maksta eelarveperioodi kohta väljaantud toetuse sertifikaadi põhjal toimuva ekspordi puhul pärast kõnealuse perioodi lõppu väljamaksmisele kuuluvat toetust enne 16. oktoobrit ning sellega seoses võib määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 49 lõikes 8 nimetatud tähtaega ajutiselt pikendada kolme kuu ja 15 päevani määrusega, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas enne 20. septembrit.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 28 lõikest 6 võivad käesoleva määruse I lisas loetletud põhisaadused jääda töötlemist silmas pidades tollikontrolli alla kolmeks kuuks alates maksedeklaratsiooni vastuvõtmise kuupäevast toetuse sertifikaatide puhul, mis on välja antud kasutamiseks alates 1. juunist enne 1. oktoobrit eksporditavatele kaupadele.

Erandina määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 29 lõikest 5 võivad kaubad jääda tolliladustamis- või vabatsooniprotseduuriga hõlmatuks kolmeks kuuks alates maksedeklaratsiooni vastuvõtmise kuupäevast toetuse sertifikaatide puhul, mis on välja antud kasutamiseks alates 1 juunist enne 1 oktoobrit eksporditavatele kaupadele.

VII PEATÜKK

TEAVITAMISKOHUSTUS

Artikkel 55

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni enne iga kuu 10. kuupäeva järgmisest:

a)	summad, mille puhul toetuse sertifikaadid on eelmise kuu jooksul artikli 45 lõike 1 kohaselt tagastatud;

b)	eelmise kuu lõpptähtajaga toetuse sertifikaatide summad, mille puhul ei täidetud artikli 31 lõigete 2 või 3 kohaselt artikli 31 lõikes 1 nimetatud kohustusi;

c)	artiklis 40 nimetatud toetuse sertifikaadid, mis on välja antud eelmisel kuul;

d)	toetuse sertifikaadid, mis on väljastatud eelmise kuu jooksul vastavalt määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklile 49.

Esimese lõigu punktis b nimetatud summad diferentseeritakse, viidates nendele vastava toetuse sertifikaadi eelarveperioodile.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile enne iga aasta 1. novembrit eelmise kalendriaasta 30. septembril lõppenud eelarveperioodil väljastatud toetuse sertifikaatide jaoks enne kõnealuse aasta 1. oktoobrit antud kogusumma.

Artikkel 56

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt igale kalendriaasta kuule järgneva kuu lõpuks turvalise veebipõhise andmevahetussüsteemi kaudu, mida tuntakse nime all DEX, statistilise teabe käesoleva määrusega hõlmatud kaupade kohta, millele anti eelmisel kuul eksporditoetust, esitades selle kaheksakohaliste CN-koodide kaupa ning hõlmates järgmist:

a)	selliste kaupade kogused väljendatuna tonnides või muudes märgitud mõõtühikutes;

b)	eelmisel kuul iga asjaomase põllumajandusliku põhisaaduse osas antud eksporditoetuse summa väljendatuna eurodes või omavääringus;

c)	iga toetust saanud põllumajandusliku põhisaaduse kogus väljendatuna tonnides.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile enne iga aasta 1. jaanuari eksporditoetuste kogusumma, mis nad on kuni eelmise aasta 30. septembrini tegelikult andnud eelmistel eelarveperioodidel eksporditud kaupade eest ja millest nad ei ole veel teatanud, täpsustades eelarveperioodid.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel sisaldavad antud toetused ettemakseid. Põhjendamatult makstud toetuste tagasimaksmisest teatatakse eraldi.

VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 57

Määrused (EMÜ) nr 3615/92, (EÜ) nr 3223/93 ja (EÜ) nr 1520/2000 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt X lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 58

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse taotluste suhtes, mis on esitatud alates 8. juulist 2005 sertifikaatide saamiseks, mida kasutatakse alates 1. oktoobrist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2580/2000 (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).

(2) EÜT L 367, 16.12.1992, lk 10.

(3) EÜT L 292, 26.11.1993, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1762/2002 (EÜT L 265, 3.10.2002, lk 13).

(4) EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 886/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 14).

(5) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 49. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(6) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(7) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(8) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(9) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(10) EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 671/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 5).

(11) EÜT L 258, 16.10.1993, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1633/2000 (EÜT L 187, 26.7.2000, lk 29).

(12) EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1741/2004 (ELT L 311, 8.10.2004, lk 17).

(13) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 673/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 17).

(14) EÜT L 350, 20.12.1997, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).

(15) EÜT L 268, 14.9.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

(16) EÜT L 212, 22.7.1989, lk 87. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003.

(17) EÜT L 214, 8.9.1995, lk 16.

(18) EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1548/2004 (EÜT L 280, 31.8.2004, lk 11).

(19) EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (EÜT L 123, 27.4.2004, lk 50).

(20) EÜT L 239, 22.9.1979, lk 24.

(21) EÜT L 308, 27.11.2001, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2080/2004 (EÜT L 360, 7.12.2004, lk 4).

(22) EÜT L 379, 31.12.1987, lk 29. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 202/98 (EÜT L 21, 28.1.1998, lk 5).

I LISA

Põhisaadused

CN-kood	Toote kirjeldus
ex 0402 10 19	Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti (tooterühm 2)
ex 0402 21 19	Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega 26 massiprotsenti (tooterühm 3)
ex 0404 10 02 – ex 0404 10 16	Vadak pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- ja muu magusainelisandita (tooterühm 1)
ex 0405 10	Või, rasvasisaldusega 82 massiprotsenti (tooterühm 6)
ex 0407 00 30	Koorega kodulinnumunad, värsked või konserveeritud, välja arvatud haudemunad
ex 0408	Kooreta munad ja munakollased, toidukõlblikud, värsked, kuivatatud, külmutatud või muul viisil konserveeritud, magustamata
1001 10 00	Kõva nisu
1001 90 99	Pehme nisu ja meslin, v.a seemneks
1002 00 00	Rukis
1003 00 90	Oder, v.a seemneoder
1004 00 00	Kaer
1005 90 00	Teramais, v.a maisiseeme
ex 1006 30	Kroovitud riis
1006 40 00	Purustatud riis
1007 00 90	Terasorgo seemneks, välja arvatud hübriidid
1701 99 10	Valge suhkur
ex 1702 19 00	Laktoos, mis sisaldab kuivainest 98,5 % laktoosi
1703	Melass, saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel

II LISA

Kaubad, mille puhul võib maksta eksporditoetust

CN-kood	Toote kirjeldus	Põllumajandussaadused ja -tooted, mille puhul võib eksporditoetust anda
		III: vt III lisa
		Teravili (1)	Riis (2)	Munad (3)	Suhkur, melass või isoglükoos (4)	Piimatooted (5)
1	2	3	4	5	6	7
ex 0403	Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitselisanditega, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):
0403 10	– jogurt:
0403 10 51 – 0403 10 99	– – lõhna- või maitselisandiga või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga:
	– – – maitselisandiga	X	X	X	X
	– – – muud:
	– – – – puuvilja- ja/või pähklilisandiga	X	X		X
	– – – – kakaolisandiga	X	X	X	X
0403 90	– muud:
0403 90 71 – 0403 90 99	– – lõhna- või maitselisandiga või puuvilja- ja/või pähkli- või kakaolisandiga:
	– – – maitselisandiga	X	X	X	X
	– – – muud:
	– – – – puuvilja- või pähklilisandiga	X	X		X
	– – – – kakaolisandiga	X	X	X	X
ex 0405	Või ja muud piimarasvad ja -õlid; piimarasvavõided:
0405 20	– piimarasvavõided:
0405 20 10	– – rasvasisaldusega 39 massiprotsenti või rohkem, kuid alla 60 massiprotsendi					X
0405 20 30	– – rasvasisaldusega 60 massiprotsenti või rohkem, kuid mitte üle 75 massiprotsendi					X
ex 0710	Köögivili, (kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud), külmutatud:
0710 40 00	– suhkrumais
	– – tõlvikutena	X			X
	– – teradena	III			X
ex 0711	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögiviljad (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), kuid koheseks tarbimiseks kõlbmatud
0711 90 30	– – – suhkrumais
	– – – – tõlvikutena	X			X
	– – – – teradena	III			X
ex 1517	Margariin; taime- või loomsetest rasvadest või õlidest või käesolevasse gruppi kuuluvate mitmesuguste rasvade ja õlide fraktsioonidest toidurasvade segud ja või nendest valmistatud tooted, v.a rubriiki 1516 kuuluvad toidurasvad ja -õlid või nende fraktsioonid:
1517 10	– margariin, v.a vedel margariin
1517 10 10	– – piimarasvasisaldusega üle 10, kuid alla 15 massiprotsendi					X
1517 90	– muud:
1517 90 10	– – piimarasvasisaldusega üle 10, kuid alla 15 massiprotsendi					X
1702 50 00	– Keemiliselt puhas fruktoos				X
ex 1704	Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:
1704 10	– närimiskumm, suhkruga kaetud või mitte:	X			X
1704 90	– muud:
1704 90 30	– – valge šokolaad	X			X	X
1704 90 51 – 1704 90 99	– – muud	X	X		X	X
1806	Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduained
1806 10	– kakaopulber, suhkru- või muu magusainelisandiga
	– – ainult sahharoosiga magustatud	X		X	X
	– – muud	X		X	X	X
1806 20	– muud tooted plokkide, tahvlite või pulkadena, massiga üle 2 kg, või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, nõudes või kontaktpakendites massiga üle 2 kg:
	– – granuleeritud piimašokolaad (CN-kood 1806 20 70)	X		X	X	X
	– – muud tooted rubriigist 1806 20	X	X	X	X	X
1806 31 00 ja 1806 32	– muud tooted, plokkide, tahvlite või pulkadena	X	X	X	X	X
1806 90	– muud:
	– – ex 1806 90 (11, 19, 31, 39, 50)	X	X	X	X	X
	– – ex 1806 90 (60, 70, 90)	X		X	X	X
ex 1901	Linnaseekstrakt; püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavabalt; rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavabalt:
1901 10 00	– jaemüügiks pakendatud imikutoidud
	– – rubriikides 0401–0404 esitatud toodetest valmistatud toiduained, kakaosisaldusega alla 5 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavaba kakao kohta	X	X	X	X	X
	– – muud	X	X		X	X
1901 20 00	– segud ja taignad rubriiki 1905 kuuluvate pagaritoodete, saiakeste ja pirukate või küpsiste valmistamiseks
	– – rubriikides 0401–0404 esitatud toodetest valmistatud toiduained, kakaosisaldusega alla 5 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavaba kakao kohta	X	X	X	X	X
	– – muud	X	X		X	X
1901 90	– muud:
1901 90 11 ja 1901 90 19	– – linnaseekstrakt	X	X
1901 90 99	– – – muud:
	– – – – rubriikides 0401–0404 esitatud kaupadest valmistatud toiduained, kakaosisaldusega alla 5 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavaba kakao kohta	X	X	X	X	X
	– – – – muud	X	X		X	X
ex 1902	Pastatooted, kuumtöödeldud või mitte, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, või muul viisil toiduks töödeldud nagu spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni, kuskuss, valmistoiduna või mitte:
ex 1902	– täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil valmistoiduks töötlemata:
1902 11 00	– – muna sisaldavad
	– – – valmistatud kõvast nisust ja muust teraviljast valmistatud pastatooted	III		X
	– – – muud:	X		X
1902 19	– – muud:
	– – – valmistatud kõvast nisust ja muust teraviljast valmistatud pastatooted	III				X
	– – – muud:	X				X
1902 20	– Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil valmistamata või mitte:
1902 20 91 ja 1902 20 99	– – muud:	X	X		X	X
1902 30	– muud pastatooted	X	X		X	X
1902 40	– kuskuss:
1902 40 10	– – töötlemata
	– – – kõvast nisust	III
	– – – muud	X
1902 40 90	– – muud	X	X		X	X
1903 00 00	Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad, helveste, terade, kruupide, sõelmetena vms kujul	X
1904	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (näiteks maisihelbed); teravili (v.a mais), teradena, helvestena või muul kujul (v.a püülijahu ja lihtjahu), eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud, mujal nimetamata
	– magustamata paisutatud riis või eelnevalt kuumtöödeldud riis
	– – kakaosisaldusega (6)	X	III	X	X	X
	– – ei sisalda kakaod	X	III		X	X
	– muud, kakaosisaldusega (6)	X	X	X	X	X
	– muud	X	X		X	X
1905	Leiva-, saia- ja valikpagaritooted, koogid, küpsised ja muud kondiitritooted, kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, tühjad ravimikapslid, oblaadid, riispaber jm samalaadsed tooted:
1905 10 00	– näkileib	X			X	X
1905 20	– piparkoogid jms	X		X	X	X
	– magusad küpsised; vahvlid ja lehtvahvlid
1905 31	– – magusad küpsised	X		X	X	X
1905 32	– – vahvlid ja lehtvahvlid	X		X	X	X
1905 40	– kuivikud, röstitud leiva- ja saiatooted jms röstitud tooted	X		X	X	X
1905 90	– muud:
1905 90 10	– – matsa	X
1905 90 20	– – armulaualeib, tühjad ravimikapslid, oblaadid, riispaber jm samalaadsed tooted:	X	X
1905 90 30	– – – leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu või puuvilju ja mis sisaldavad kuivaine massist suhkrut kuni 5 massiprotsenti ja rasva 5 massiprotsenti	X
1905 90 45 – 1905 90 90	– – – muud tooted	X		X	X	X
ex 2001	Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks töödeldud või konserveeritud:
2001 90	– muud:
2001 90 30	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata):
	– – – tõlvikutena	X			X
	– – – teradena	III			X
2001 90 40	– – jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 massiprotsenti	X			X
ex 2004	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:
2004 10	– kartul:
2004 10	– – muud:
2004 10 91	– – – jahu või helvestena	X	X		X	X
2004 90	– muud köögiviljad ja köögiviljasegud:
2004 90 10	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata):
	– – – tõlvikutena	X			X
	– – – teradena	III			X
ex 2005	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:
2005 20	– kartul:
2005 20 10	– – jahu või helvestena	X	X		X	X
2005 80 00	– suhkrumais (Zea mays var. saccharata):
	– – tõlvikutena	X			X
	– – teradena	III			X
ex 2008	Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma:
2008 99	– – muud:
	– – – piirituselisandita:
	– – – – suhkrulisandita:
2008 99 85	– – – – – teramais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata):
	– – – – – – tõlvikutena	X
	– – – – – – teradena	III
2008 99 91	– – – – – jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 massiprotsenti	X
ex 2101	Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:
ex 2101	– kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist ning selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:
2101 12 98	– – – muud	X	X		X
2101 20	– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:
2101 20 98	– – – muud	X	X		X
2101 30	– röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:
2101 30	– – röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad:
2101 30 19	– – – muud	X			X
2101 30 19	– – ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist ja muudest röstitud kohviasendajatest:
2101 30 99	– – – muu	X			X
ex 2102	Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud üherakulised surnud mikroorganismid (v.a rubriiki 3002 kuuluvad vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:
2102 10	– aktiivpärmid
2102 10 31 ja 2102 10 39	– – pagaripärm:	X
2105	Jäätis, kakaoga või ilma:
	– kakaosisaldusega	X	X	X	X	X
	– muud	X	X		X	X
ex 2106	Mujal nimetamata tooted:
2106 90	– muud:
2106 90 10	– – fondüüjuust	X	X		X	X
2106 90 92 ja 2106 90 98	– – muud:	X	X		X	X
2202	Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi (suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud) ning muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad:
2202 10 00	– Vesi, sh mineraal- ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusainelisandiga, lõhna- ja maitseainetega	X			X
2202 90	– muud:
2202 90 10	– – mis ei sisalda rubriikides 0401–0404 nimetatud tooteid või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu:
	– – – Linnaseõlu, tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 0,5 mahuprotsendi	III
	– – – muud	X			X
2202 90 91 – 2202 90 99	– – muud	X			X	X
2205	Vermut jm taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest	X			X
ex 2208	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 mahuprotsendi; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:
2208 20	– destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kanged alkohoolsed joogid				X
2208 30	– viski:
2208 30	– – muu kui Bourboni viski
ex 2208 30 32 – 2208 30 88	– – – viski, v.a määruses (EMÜ) nr 2825/93 nimetatud viski	X
2208 50 11 – 2208 50 19	– džinn	X
2208 50 91 – 2208 50 99	– genever	X			X
2208 60	– viin	X
2208 70	– liköörid ja kordialid	X		X	X	X
2208 90	– muud:
2208 90 41	– – – – ouzo, nõudes mahuga kuni 2 liitrit	X			X
2208 90 45	– – – – – – – kalvados, nõudes mahuga kuni 2 liitrit				X
2208 90 48	– – – – – – – muud puuviljadest destilleeritud kanged alkohoolsed joogid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit				X
2208 90 52	– – – – – – – Korn, nõudes mahuga kuni 2 liitrit	X			X
2208 90 56	– – – – – – – muud, nõudes mahuga kuni 2 liitrit	X			X
2208 90 69	– – – – – muud alkohoolsed joogid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit	X			X	X
2208 90 71	– – – – – puuviljadest destilleeritud kanged alkohoolsed joogid, nõudes mahuga üle 2 liitri				X
2208 90 77	– – – – – muud, nõudes mahuga üle 2 liitri	X			X
2208 90 78	– – – – muud alkohoolsed joogid, nõudes mahuga üle 2 liitri	X			X	X
ex 2905	Atsükliline alkohol ja selle halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
2905 43 00	– – mannitool	III			III
2905 44	– – D-glütsitool (sorbitool)	III			III
ex 3302	Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine alusel valmistatud ained ja segud (s.h alkohollahused), mida kasutatakse tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks:
3302 10	– toiduainetetööstuses ja jookide tootmises kasutatavad:
3302 10 29	– – – – – muud	X			X	X
3501	Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:
3501 10	– kaseiin					III
3501 90	– muud:
3501 90 10	– – kaseiinliim					X
3501 90 90	– – muud:					III
ex 3502	Albumiinid (s.h kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid ja muud albumiini derivaadid:
ex 3502	– ovoalbumiin:
3502 11	– – kuivatatud
3502 11 90	– – – muud			III
3502 19	– – muud
3502 19 90	– – – muud			III
3502 20	– piimaalbumiinid: (laktalbumiinid)
3502 20 91 ja 3502 20 99	– – muud					III
ex 3505	Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (nt eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid, välja arvatud rubriiki 3505 10 50 kuuluvad tärklised	X	X
3505 10 50	– – – esterdatud ja eeterdatud tärklised	X
ex 3809	Viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid ning muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja preparaadid (nt apretid ja peitsid):
3809 10	– tärklisainete alusel	X	X
ex 3824	Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad sideained; keemiatööstuses ja sellega seotud tööstusharudes toodetavad mujal nimetamata keemiatooted ja preparaadid (sh looduslike saaduste segudest koosnevad):
3824 60	– sorbitool (v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv)	III			III

(1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1784/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 78).

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1785/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 96).

(3) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2771/75 (EÜT L 282, 1.11.1975, lk 45).

(4) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/2001 (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1).

(5) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1255/1999 (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48).

(6) Kakaosisaldusega kuni 6 %.

III LISA

Artiklis 11 nimetatud individuaalne kvoot

CN-kood	Toote kirjeldus	Pehme nisu	Kõva nisu	Mais (terad)	Pikateraline kroovitud riis	Ümarateraline kroovitud riis	Oder	Valge suhkur	Vadak (TR 1)	Lõssipulber (TR 2)	Koorega munad
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	12
0710	Köögivili, (kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud), külmutatud:
0710 40 00	– suhkrumais
	– – teradena			100 (1)
0711	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlivees vm konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu:
0711 90 30	– – – suhkrumais
	– – – – teradena			100 (1)
1902	Pastatooted, kuumtöödeldud või mitte, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või ilma või muul viisil toiduks töödeldud, näiteks spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte:
1902	– täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata ja muul viisil töötlemata
1902 11 00	– – muna sisaldavad
	– – – valmistatud kõvast nisust, ei sisalda muid teravilju või sisaldavad neid kuni 3 massiprotsenti, kuivaine tuhasus (2)
	– – – – kuni 0,95 %		160 (3)								(4)
	– – – – üle 0,95 %, kuid mitte üle 1,10 %		150 (3)								(4)
	– – – – üle 1,10 %, kuid mitte üle 1,30 %		140 (3)								(4)
	– – – – üle 1,30 %		0
	– – – muud, teraviljast
	– – – – sisaldavad kõva nisu 80 massiprotsenti või rohkem, kuivaine tuhasus: (2)
	– – – – – kuni 0,87 %	32	128 (3)								(4)
	– – – – – üle 0,87 %, kuid mitte üle 0,99 %	30	120 (3)								(4)
	– – – – – üle 0,99 %, kuid mitte üle 1,15 %	28	112 (3)								(4)
	– – – – – üle 1,15 %	0	0
	– – – – sisaldavad kõva nisu alla 80 massiprotsendi, kuivaine tuhasus: (2)
	– – – – – mitte üle 0,75 %	80	80 (3)								(4)
	– – – – – üle 0,75 %, kuid mitte üle 0,83 %	75	75 (3)								(4)
	– – – – – üle 0,83 %, kuid mitte üle 0,93 %	70	70 (3)								(4)
	– – – – – üle 0,93 %	0	0
	– – – muud (v.a teraviljast valmistatud): vt II lisa
1902 19	– – muud (st v.a muna sisaldavad):
	– – – valmistatud kõvast nisust, ei sisalda muid teravilju või sisaldavad neid kuni 3 massiprotsenti, kuivaine tuhasus:
	– – – – kuni 0,95 %		160
	– – – – üle 0,95 %, kuid mitte üle 1,10 %		150
	– – – – üle 1,10 %, kuid mitte üle 1,30 %		140
	– – – – üle 1,30 %		0
	– – – muud, teraviljast
	– – – – sisaldavad kõva nisu 80 massiprotsenti või rohkem, kuivaine tuhasus:
	– – – – – mitte üle 0,87 %	32	128
	– – – – – üle 0,87 %, kuid mitte üle 0,99 %	30	120
	– – – – – üle 0,99 %, kuid mitte üle 1,15 %	28	112
	– – – – – üle 1,15 %	0	0
	– – – – sisaldavad kõva nisu alla 80 massiprotsendi, kuivaine tuhasus:
	– – – – – mitte üle 0,75 %	80	80
	– – – – – üle 0,75 %, kuid mitte üle 0,83 %	75	75
	– – – – – üle 0,83 %, kuid mitte üle 0,93 %	70	70
	– – – – – üle 0,93 %	0	0
	– – – muud (v.a teraviljast valmistatud): vt II lisa
1902 40	– kuskuss:
1902 40 10	– – töötlemata
	– – – valmistatud kõvast nisust, ei sisalda muid teravilju või sisaldavad neid kuni 3 massiprotsenti, kuivaine tuhasus: (2)
	– – – – kuni 0,95 %		160
	– – – – üle 0,95 %, kuid mitte üle 1,10 %		150
	– – – – üle 1,10 %, kuid mitte üle 1,30 %		140
	– – – – üle 1,30 %		0
	– – – muud (v.a kõvast nisust valmistatud): vt II lisa
1902 40 90	– – muud (töödeldud): vt II lisa
1904	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (näiteks maisihelbed); teravili (v.a mais), teradena, helvestena või muul kujul (v.a püülijahu ja lihtjahu), kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud, mujal nimetamata:
1904 10	– teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toiduained:
ex 1904 10 30	– – riisist:
ex 1904 10 30	– – – magustamata paisutatud riis					165
1904 20	– röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisutatud teradest valmistatud toiduained
ex 1904 20 95	– – – riisist:
ex 1904 20 95	– – – – magustamata paisutatud riis					165
1904 90	– muud:
ex 1904 90 10	– – riis:
ex 1904 90 10	– – – eelnevalt kuumtöödeldud riis (5)				120
2001	Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja muud taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks töödeldud või konserveeritud:
ex 2001 90 30	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
ex 2001 90 30	– – – teradena			100 (1)
2004	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:
ex 2004 90 10	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
ex 2004 90 10	– – – teradena			100 (1)
2005	Muud köögiviljad, ilma äädika või äädikhappeta toiduks töödeldud või konserveeritud, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:
ex 2005 80 00	– suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
ex 2005 80 00	– – teradena			100 (1)
2008	Puuvili, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil töödeldud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma:
ex 2008 99 85	– – – – – mais (teradena), v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata):
ex 2008 99 85	– – – – – – teradena			60 (1)
ex 2202 90 10	– – – Linnaseõlu, tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 0,5 mahuprotsendi:
	– – – – valmistatud odra- või nisulinnastest, millele ei ole lisatud idandamata teri, riisi (või selle töötlemissaadusi) ega suhkrut (sahharoosi või invertsuhkrut)						23 (6) (9)
	– – – – – muud						22 (6) (9)
2905	Atsükliline alkohol ja selle halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
2905	– mitmehüdroksüülsed alkoholid:
2905 43 00	– – mannitool:
	– – – saadud määrusega (EÜ) nr 1260/2001 hõlmatud sahharoosist							102
	– – – saadud määrusega (EMÜ) nr 1784/2003 hõlmatud tärklisetoodetest			242
2905 44	– – D-glütsitool (sorbitool)
2905 44	– – – vesilahusena
2905 44 11	– – – – D-mannitooli sisaldusega kuni 2 massiprotsenti, D-glütsitooli sisalduse suhtes
	– – – – – tärklisetoodetest			169 (7)
	– – – – – sahharoosist							71 (7)
2905 44 19	– – – – muud:
	– – – – – tärklisetoodetest			148 (7)
	– – – – – sahharoosist							71 (7)
2905 44 91	– – – – D-mannitooli sisaldusega kuni 2 massiprotsenti, D-glütsitooli sisalduse suhtes
	– – – – – tärklisetoodetest			242
	– – – – – sahharoosist							102
2905 44 99	– – – – muud:
	– – – – – tärklisetoodetest			242
	– – – – – sahharoosist							102
3501	Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:
3501 10	– kaseiin									291 (8)
3501 90 90	– – muud
3502	Albumiinid, albuminaadid ja muud albumiini derivaadid:
3502	– ovoalbumiin:
3502 11	– – kuivatatud:
3502 11 90	– – – muud										406
3502 19	– – muud:
3502 19 90	– – – muud										55
3502 20	– piimaalbumiin: (laktalbumiin)
3502 20 91	– – – kuivatatud (nt lehtedena, tahvlitena, helvestena, pulbrina)								900
3502 20 99	– – – muud								127
3824	Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad sideained; keemiatööstuses ja sellega seotud tööstusharudes toodetavad mujal nimetamata keemiatooted ja preparaadid (sh looduslike saaduste segudest koosnevad); keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tootmisjäägid:
3824 60	– Sorbitool, mille CN-kood ei ole 2905 44:
3824 60	– – vesilahusena
3824 60 11	– – – D-mannitooli sisaldusega kuni 2 massiprotsenti D-glütsitooli sisalduse suhtes
	– – – – tärklisetoodetest			169 (7)
	– – – – sahharoosist							71 (7)
3824 60 19	– – – muud:
	– – – – tärklisetoodetest			148 (7)
	– – – – sahharoosist							71 (7)
3824 60 91	– – – D-mannitooli sisaldusega kuni 2 massiprotsenti D-glütsitooli sisalduse suhtes
	– – – – tärklisetoodetest			242
	– – – – sahharoosist							102
3824 60 99	– – – muud:
	– – – – tärklisetoodetest			242
	– – – – sahharoosist							102

(1) See kogus viitab teramaisile ning on kohandatud vastavaks niiskusesisaldusele 72 massiprotsenti.

(2) Selle sisalduse kindlaksmääramiseks lahutatakse toote üldisest tuhasusest tootesse lisatud munade tuhasus, tuhasus 0,04 massiprotsenti 50 g kohta arvestatult, ümardatuna allapoole lähima 50 grammini.

(3) Seda kogust vähendatakse 1,6 kg/100 kg 1 kg pastatoodetes sisalduva 50 g koorega munade (või nendele vastavate muude munatoodete) kohta.

(4) 5 kg/100 kg 1 kg pastatoodetes sisalduva 50 g koorega munade (või nendele vastavate muude munatoodete) kohta, kusjuures kõik vahepealsed kogused ümardatakse allapoole lähima 50 g täiskordseni.

(5) Kuumtöödeldud riis koosneb kroovitud riisiteradest, mida on kuumtöödeldud ja osaliselt kuivatatud, et hõlbustada nende lõplikku valmistamist.

(6) See kogus kehtib õlle kohta, mille kangus on vähemalt 11 Plato kraadi, kuid mitte üle 12 Plato kraadi. Õlle puhul, mille kangus on alla 11 Plato kraadi, vähendatakse seda kogust 9 % ühe Plato kraadi kohta, kusjuures kõigepealt ümardatakse tegelik kangus allapoole lähima kraadini. Õlle puhul, mille kangus on üle 12 Plato kraadi, suurendatakse seda kogust 9 % ühe Plato kraadi kohta, kusjuures kõigepealt ümardatakse tegelik kangus ülespoole lähima kraadini.

(7) Veergudes 5 ja 9 esitatud kogused on arvutatud vesilahuses D-glütsitooli (sorbitool) kohta, mille kuivainesisaldus on 70 massiprotsenti. Teistsuguse kuivainesisaldusega sorbitooli vesilahuste puhul suurendatakse või vähendatakse neid koguseid vastavalt tegelikule kuivainesisaldusele ning ümardatakse allapoole lähima kilogrammini.

(8) Kasutatud kaseiini alusel kindlaksmääratud kogus, arvestades 291 kg lõssipulbrit (TOOTERÜHM 2) 100 kg kaseiini kohta.

(9) Hektoliitri õlle kohta.

IV LISA

Kaubad, mille puhul võib põhisaaduste kogused kindlaks määrata keemilise analüüsi põhjal – koos artiklis 51 osutatud asjakohase tabeliga

CN-kood

Toote kirjeldus

Kaupade analüüsimisel saadud andmed

Toetust saava põhisaaduste laad

Toetust saava põhisaaduse kogus (100 kg kaupade kohta)

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod:

1704 10

– närimiskumm, suhkruga kaetud või mitte

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg ühe massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg ühe massiprotsendi glükoosi kohta (2)

1704 90 30 – 1704 90 99

– – muud

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg ühe massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg ühe massiprotsendi glükoosi kohta (2)

3. a)

Piimarasva sisaldusega alla 12 massiprotsendi

3. a)

Täispiimapulber (TR 3)

3. a)

3,85 kg ühe massiprotsendi piimarasva kohta

b)	Piimarasva sisaldusega 12 massiprotsenti või rohkem

b)	Või (TR 6)

3. b)

1,22 kg ühe massiprotsendi piimarasva kohta

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduained

1806 10

– kakaopulber, suhkru- või muu magusainelisandiga

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg ühe massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg ühe massiprotsendi glükoosi kohta (2)

1806 20

– muud tooted plokkide, tahvlite või pulkadena, massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, nõudes või kontaktpakendites massiga üle 2 kg

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg ühe massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg ühe massiprotsendi glükoosi kohta (2)

3. a)

Piimarasva sisaldusega alla 12 massiprotsendi

3. a)

Täispiimapulber (TR 3)

3. a)

3,85 kg ühe massiprotsendi piimarasva kohta

b)	Piimarasva sisaldusega 12 massiprotsenti või rohkem

b)	Või (TR 6)

3. b)

1,22 kg ühe massiprotsendi piimarasva kohta

1806 31 00 ja 1806 32

– muud tooted, plokkide, tahvlite või pulkadena

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg ühe massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg ühe massiprotsendi glükoosi kohta (2)

Piimarasv

3.	Täispiimapulber (TR 3)

3.	3,85 kg ühe massiprotsendi piimarasva kohta

1806 90

– muud

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg ühe massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg ühe massiprotsendi glükoosi kohta (2)

3. a)

Piimarasva sisaldusega alla 12 massiprotsendi

3. a)

Täispiimapulber (TR 3)

3. a)

3,85 kg ühe massiprotsendi piimarasva kohta

b)	Piimarasva sisaldusega 12 massiprotsenti või rohkem

b)	Või (TR 6)

3. b)

1,22 kg ühe massiprotsendi piimarasva kohta

ex 1901

püüli- ja lihtjahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaopulbrit või sisaldavad seda alla 40 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavabalt; rubriikidesse 0401-0404 kuuluvatest kaupadest valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 massiprotsendi, arvestatuna täiesti rasvavabalt;

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg ühe massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg ühe massiprotsendi glükoosi kohta (2)

3. a)

Piimarasva sisaldusega alla 12 massiprotsendi

3. a)

Täispiimapulber (TR 3)

3. a)

3,85 kg ühe massiprotsendi piimarasva kohta

b)	Piimarasva sisaldusega 12 massiprotsenti või rohkem

b)	Või (TR 6)

b)	1,22 kg ühe massiprotsendi piimarasva kohta

1902

Pastatooted, kuumtöötlemata või mitte, ilma täidiseta või täidisega (näiteks liha- või muu täidisega), näiteks spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni; kuskuss, valmistoiduna või mitte:

ex 1902 11 00 ja ex 1902 19

– keetmata pastatooted, täidiseta või muul viisil toiduks valmistamata, v.a ainult teravilja ja muna sisaldavad

Nisutärklis (või dekstriin)

Pehme nisu

1,75 kg ühe massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

1902 20

– Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil valmistamata või mitte:

1902 20 91 – 1902 20 99

– – muud

Nisutärklis (või dekstriin)

Pehme nisu

1,75 kg ühe massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

1902 30

– muud pastatooted

Nisutärklis (või dekstriin)

Pehme nisu

1,75 kg ühe massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

1902 40 90

– – (Kuskuss) muud

Nisutärklis (või dekstriin)

Pehme nisu

1,75 kg ühe massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

1903 00 00

Tapiokk ja selle tärklisest asendajad, helveste, terade, kruupide, sõelmetena vms kujul.

Tärklis (või dekstriin)

Mais (terad)

1,83 kg ühe massiprotsendi veevaba tärklise (või dekstriini) kohta

1905

Leiva-, saia- ja valikpagaritooted, koogid, küpsised ja muud kondiitritooted, kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, tühjad ravimikapslid, oblaadid, riispaber jm samalaadsed tooted.

1905 10 00

– Näkileib

Tärklis (või dekstriin)

Rukis

2,09 kg ühe massiprotsendi veevaba tärklise (või dekstriini) kohta

1905 31	– – magusad küpsised
1905 32	– – vahvlid ja lehtvahvlid

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg ühe massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg ühe massiprotsendi glükoosi kohta (2)

3.	Tärklis (või dekstriin)

3.	Pehme nisu

3.	1,75 kg ühe massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

Piimarasv

4.	Või (TR 6)

4.	1,22 kg ühe massiprotsendi piimarasva kohta

1905 40

– kuivikud, röstitud leiva- ja saiatooted jms röstitud tooted

Tärklis (või dekstriin)

Pehme nisu

1,75 kg ühe massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

1905 90

– muud:

1905 90 20

– – armulaualeib, tühjad ravimikapslid, oblaadid, riispaber jm samalaadsed tooted

Tärklis (või dekstriin)

Mais (terad)

1,83 kg ühe massiprotsendi veevaba tärklise (või dekstriini) kohta

1905 90 30

– – – leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu või puuvilju ja mis sisaldavad kuivaine massist suhkrut kuni 5 massiprotsenti ja rasva 5 massiprotsenti

Tärklis (või dekstriin)

Pehme nisu

1,75 kg ühe massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

1905 90 45 – 1905 90 90

– – – muud tooted

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg ühe massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

Mais

2.	2,1 kg ühe massiprotsendi glükoosi kohta (2)

3.	Tärklis (või dekstriin)

3.	Pehme nisu

3.	1,75 kg ühe massiprotsendi veevaba nisutärklise (või dekstriini) kohta

Piimarasv

4.	Või (TR 6)

4.	1,22 kg ühe massiprotsendi piimarasva kohta

2105

Jäätis jm toidujää, kakaoga või ilma

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg ühe massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg ühe massiprotsendi glükoosi kohta (2)

Piimarasv

3.	Või (TR 6)

3.	1,22 kg ühe massiprotsendi piimarasva kohta

2106

Mujal nimetamata tooted:

2106 90

– muud

– – muud:

2106 90 98

– – – muud

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg ühe massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg ühe massiprotsendi glükoosi kohta (2)

Piimarasv

3.	Või (TR 6)

3.	1,22 kg ühe massiprotsendi piimarasva kohta

2202

Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi (suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud) ning muud mittealkohoolsed joogid, v.a puu- ja köögiviljamahlad, mille CN-kood on 2009:

2202 10 00

– Vesi, sh mineraal- ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusainelisandiga, lõhna- ja maitseainetega

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg ühe massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg ühe massiprotsendi glükoosi kohta (2)

2202 90

– muud:

2202 90 10

– – mis ei sisalda rubriikides 0401–0404 nimetatud tooteid või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu:

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg ühe massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

2.	Glükoos (2)

2.	Mais (terad)

2.	2,1 kg ühe massiprotsendi glükoosi kohta (2)

2202 90 91 – 2202 90 99

– – muud

1.	Sahharoos (1)

1.	Valge suhkur

1.	1 kg ühe massiprotsendi sahharoosi kohta (1)

Piimarasv

2.	Täispiimapulber (TR 3)

2.	3,85 kg ühe massiprotsendi piimarasva kohta

N.B.: Kui deklareeritakse laktoosi hüdrolüüsi saadusi ja/või juhul, kui leitakse galaktoosi, lahutatakse enne muude arvutuste tegemist glükoosi kogusisaldusest galaktoosikogusele vastav glükoosikogus.

(1) Kaupade sahharoosisisaldus (edasise töötluseta), millele on liidetud sahharoosina väljendatud glükoosi ja fruktoosi segud (glükoosi- ja fruktoosisisalduse summa, mis on korrutatud arvuga 0,95), mis on kaupade kohta deklareeritud (mis tahes vormis) või neist leitud. Kui kaupade fruktoosisisaldus on glükoosisisaldusest väiksem, võrdub eespool nimetatud arvutuses kasutatav glükoosikogus massilt fruktoosikogusega.

(2) Välja arvatud 1. märkuses nimetatud glükoosisisaldus.

V LISA

Artiklis 8 nimetatud toodete põhisaadusteks ümberarvestamisel kasutatavad koefitsiendid

CN-kood

Töödeldud põllumajandussaadus

Koefitsient

Põhisaadus

1101 00 11

Kõvast nisust valmistatud jahu, mille tuhasus 100 g kohta on:

—	0 kuni 900 mg

1,33

Kõva nisu

—	901 kuni 1 900 mg

1,09

Kõva nisu

1101 00 15 ja 1101 00 90

Pehmest nisust ja meslinist valmistatud jahu, mille tuhasus 100 g kohta on:

—	0 kuni 900 mg

1,33

Pehme nisu

—	901 kuni 1 900 mg

1,09

Pehme nisu

1102 10 00

Rukkijahu, mille tuhasus 100 g kohta on:

—	0 kuni 1 400 mg

1,37

Rukis

—	1 401 kuni 2 000 mg

1,08

Rukis

1102 20 10

Maisijahu rasvasisaldusega alla 1,5 massiprotsendi

1,20

Mais (terad)

1102 20 90

Maisijahu rasvasisaldusega üle 1,5 massiprotsendi

1,10

Mais (terad)

1102 30 00

Riisijahu

1,00

Purustatud riis

1102 90 10

Odrajahu

1,20

Oder

1102 90 30

Kaerajahu

1,20

Kaer

1103 11 10

Kõvast nisust valmistatud tangud ja jahu

1,42

Kõva nisu

ex 1103 11 90

Pehmest nisust valmistatud tangud ja jahu, mille tuhasus 100 g kohta ei ületa 600 mg

1,37

Pehme nisu

1103 13 10

Maisitangud ja -jahu rasvasisaldusega alla 1,5 massiprotsendi

1,20

Mais (terad)

1103 13 90

Maisitangud ja -jahu rasvasisaldusega alla 1,5 massiprotsendi

1,20

Mais (terad)

1103 19 10

Rukkitangud ja -jahu

1,00

Rukis

1103 19 30

Odratangud ja -jahu

1,55

Oder

1103 19 40

Kaeratangud ja -jahu

1,80

Kaer

1103 19 50

Riisitangud ja -jahu

1,00

Purustatud riis

1103 20 10

Rukkigraanulid

1,00

Rukis

1103 20 20

Odragraanulid

1,02

Oder

1103 20 30

Kaeragraanulid

1,00

Kaer

1103 20 40

Maisigraanulid

1,00

Mais (terad)

1103 20 50

Riisigraanulid

1,00

Purustatud riis

1103 20 60

Nisugraanulid

1,02

Pehme nisu

1104 12 90

Helvestatud kaeraterad

1,80

Kaer

1104 19 10

Valtsitud või helvestatud nisuterad

1,02

Pehme nisu

1104 19 30

Valtsitud või helvestatud rukkiterad

1,40

Rukis

1104 19 50

Valtsitud või helvestatud maisiterad

1,44

Mais (terad)

1104 19 69

Helvestatud odraterad

1,40

Oder

1104 19 91

Helvestatud riis

1,00

Purustatud riis

1104 22 20

Kroovitud (lüditud või kestast vabastatud) kaeraterad

1,60

Kaer

1104 22 30

Kroovitud ja lõigatud või jämedalt purustatud kaeraterad (“Grütze” või “grutten”)

1,70

Kaer

1104 23 10

Kroovitud (lüditud või kestast vabastatud) maisiterad, lõigatud või jämedalt purustatud või mitte

1,30

Mais (terad)

1104 29 01

Kroovitud (lüditud või kestast vabastatud) odraterad

1,50

Oder

1104 29 03

Kroovitud ja lõigatud või jämedalt purustatud odraterad (“Grütze” või “grutten”)

1,50

Oder

1104 29 05

Poleeritud odraterad

1,60

Oder

1104 29 11

Kroovitud (lüditud või kestast vabastatud) nisuterad, lõigatud või jämedalt purustatud või mitte

1,02

Pehme nisu

1104 29 51

Nisuterad, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata

1,00

Pehme nisu

1104 29 55

Rukkiterad, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata

1,00

Rukis

1104 30 10

Nisuidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud

0,25

Pehme nisu

1104 30 90

Muud teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud

0,25

Mais (terad)

1107 10 11

Nisust valmistatud röstimata linnased jahu kujul

1,78

Pehme nisu

1107 10 19

Nisust valmistatud röstimata linnased muul kujul

1,27

Pehme nisu

1107 10 91

Muust teraviljast valmistatud röstimata linnased jahu kujul

1,78

Oder

1107 10 99

Muust teraviljast valmistatud röstimata linnased muul kujul

1,27

Oder

1107 20 00

Röstitud linnased

1,49

Oder

1108 11 00

Nisutärklis

2,00

Pehme nisu

1108 12 00

Maisitärklis

1,60

Mais (terad)

1108 13 00

Kartulitärklis

1,60

Mais (terad)

1108 19 10

Riisitärklis

1,52

Purustatud riis

ex 1108 19 90

Odra- või kaeratärklis

1,60

Mais (terad)

1702 30 51

Glükoos ja glükoosisiirup, (1) mis ei sisalda fruktoosi või sisaldab kuivaine massist kuni 20 % fruktoosi, ja mis sisaldab kuivaine massist vähemalt 99 % glükoosi, aglomeeritud või aglomeerimata valge kristallilise pulbrina

2,09

Mais (terad)

1702 30 59

Glükoos ja glükoosisiirup, (1) mis ei sisalda fruktoosi või sisaldab kuivaine massist kuni 20 % fruktoosi, ja mis sisaldab kuivaine massist vähemalt 99 % glükoosi, muud

1,60

Mais (terad)

1702 30 91

Glükoos ja glükoosisiirup, (1) mis ei sisalda fruktoosi või sisaldab kuivaine massist kuni 20 % fruktoosi, muud tooted aglomeeritud või aglomeerimata valge kristallilise pulbrina

2,09

Mais (terad)

1702 30 99

Glükoos ja glükoosisiirup, (1) mis ei sisalda fruktoosi või sisaldab kuivaine massist kuni 20 % fruktoosi, muud

1,60

Mais (terad)

1702 40 90

Glükoos ja glükoosisiirup, (1) mis sisaldab kuivaine massist vähemalt 20 %, kuid mitte üle 50 % fruktoosi

1,60

Mais (terad)

ex 1702 90 50

Valge tahke aglomeeritud või aglomeerimata maltodekstriin

2,09

Mais (terad)

ex 1702 90 50

Maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup, muud tooted

1,60

Mais (terad)

1702 90 75

Pulbriline aglomeeritud või aglomeerimata karamell

2,19

Mais (terad)

1702 90 79

Karamell, muud tooted

1,52

Mais (terad)

2106 90 55

Lõhna-, maitse- või värvilisandiga glükoosisiirup ja maltodekstriinisiirup

1,60

Mais (terad)

(1) Välja arvatud isoglükoos

VI LISA

Juhised toetuse sertifikaatide taotlemise, väljastamise ja kasutamise kohta

I. TOETUSE SERTIFIKAADI TAOTLEMINE

Pealkirja “Ekspordilitsents või eelkinnitussertifikaat” all peab olema tempel, kuhu on märgitud “Toetuse sertifikaat, Non-Annex I”. See teave võib olla elektrooniline.

Taotlejad täidavad lahtrid 4, 8, 17, 18 ja vajaduse korral lahtri 7. Lahtritesse 17 ja 18 kantakse summa eurodes.

Lahtreid 13-16 ei täideta.

Lahtrisse 20 märgivad taotlejad, kas nad kavatsevad kasutada toetuse sertifikaati üksnes selle väljaandnud liikmesriigis või taotlevad nad kogu ühenduses kehtivat toetuse sertifikaati.

Taotlejad teevad lahtrisse 20 märke “Artikkel 33” või mõne muu pädeva asutuse poolt heakskiidetud märke, kui taotluses käsitletakse artikliga 33 ettenähtud sertifikaati, või märke “Artikkel 38” või mõne muu pädeva asutuse poolt heakskiidetud märke, kui taotluses käsitletakse artikliga 38 ettenähtud sertifikaati.

Taotlejad märgivad taotluse esitamise koha ja kuupäeva ning kirjutavad taotlusele alla.

II. EELKINNITUSE TAOTLEMINE – TOETUSE SERTIFIKAATIDE VÄLJAVÕTETE TAOTLEMINE

1.	Eelkinnituse taotlemine toetuse sertifikaadi taotlemisega samal ajal Vt I jagu (taotlejad täidavad lahtri 8).

Eelkinnituse taotlemine pärast toetuse sertifikaadi väljaandmist

Sel juhul koostab eksportija taotluse ja esitab järgneva teabe:

—	lahtritesse 1 ja 2 asutuse nime, kes andis välja toetuse sertifikaadi, mille kohta taotletakse eelkinnitust, ning sertifikaadi numbri;

—	lahtrisse 4 sertifikaadi omaniku nime;

—	lahtris 8 tehakse rist kasti “jah”.

Taotlused toetuse sertifikaadi väljavõtte saamiseks sisaldavad järgmist teavet:

—	lahtrites 1 ja 2 asutuse nimi, kes andis välja toetuse sertifikaadi, mille väljavõtet taotletakse, ning originaalsertifikaadi number,

—	lahtris 4 toetuse sertifikaadi omaniku nimi,

—	lahtrites 17 ja 18 taotletava väljavõtte summa eurodes.

III. KOGU ÜHENDUSES KASUTATAVATE EELKINNITUSEGA TOETUSE SERTIFIKAATIDE JA SERTIFIKAATIDE VÄLJAVÕTETE VÄLJAANDMINE

Esimene ja teine koopia antakse välja määruse (EÜ) nr 1291/2000 I lisas esitatud näidiste põhjal.

Pealkirja “Ekspordilitsents või eelkinnitussertifikaat” all peab olema tempel, kuhu on märgitud “Toetuse sertifikaat, Non-Annex I”.

Vorm täidetakse järgnevalt:

Lahtrisse 1 tuleb kanda toetuse sertifikaati väljaandva asutuse nimi ja aadress. Lahtrisse 2 või lahtrisse 23 tuleb kanda toetuse sertifikaadi number (mille on andnud väljaandev asustus).

Toetuse sertifikaadi väljavõtete puhul tuleb lahtrisse 3 kirjutada suurtähtedega poolpaksus kirjas “VÄLJAVÕTE”.

b)	Lahtrisse 4 tuleb kanda sertifikaadi omaniku nimi ja täielik aadress.

c)	Lahter 6 tuleb läbi kriipsutada.

d)	Lahtrisse 10 tuleb kanda toetuse sertifikaadi taotluse esitamise kuupäev ja lahtrisse 11 artikli 43 kohaselt kindlaksmääratud tagatissumma.

e)	Lahtrisse 12 tuleb kanda kehtivusaeg.

f)	Lahtrid 13–16 tuleb läbi kriipsutada.

g)	lahtrid 17 ja 18 täidetakse artiklite 33–38 (h) kohaselt kindlaksmääratud summa põhjal.

h)	Lahter 19 tuleb läbi kriipsutada.

i)	Lahtrisse 20 kantakse kõik taotluses esitatud andmed.

j)	Lahter 21 täidetakse taotluse järgi.

k)	Lahtrisse 22 märgitakse sõnad: “kasutamiseks alates …”, mis on kindlaks määratud vastavalt artiklile 33 või 38.

l)	lahter 23 täidetakse.

m)	Lahter 24 kriipsutatakse läbi.

IV. KOGU ÜHENDUSES KASUTATAVATE EELKINNITUSETA TOETUSE SERTIFIKAATIDE VÄLJAANDMINE

Toetuse sertifikaadid täidetakse samal viisil kui III jaos nimetatud sertifikaadid.

Lahter 21 kriipsutatakse läbi.

Kui sellise toetuse sertifikaadi omanik taotleb hiljem eksporditoetuse eelnevat kinnitamist, tagastab ta originaalsertifikaadi ja juba välja antud väljavõtted. Sertifikaadi lahtrisse 22 kantakse tekst “Toetus kehtib … (kuupäev), eelnevalt kinnitatud … (kuupäev)” ning täidetakse selle lüngad.

V. SERTIFIKAATIDE KASUTAMINE

Ekspordiformaalsuste täitmisel tuleb ühtsesse haldusdokumenti märkida selle (nende) toetuse sertifikaadi (toetuse sertifikaatide) number (numbrid), mida on kasutatud toetuse taotlemisel.

Kui kasutatakse muud tollidokumenti kui ühtne haldusdokument, tuleb asjaomase sertifikaadi number (asjaomaste sertifikaatide numbrid) märkida riiklikku dokumenti.

VII LISA

Ümberarvestuskursid artiklites 7 ja 9 osutatud individuaalse kvoodi kehtestamiseks

1.	100 kg vadakule, mida käsitatakse artikli 3 lõike 2 kohaselt samalaadsena tooterühma 1 katsetootega, vastab 6,06 kg katsetoodet,

2.	100 kg piimatoodetele, mida käsitatakse artikli 3 lõike 3 punkti a kohaselt samalaadsena rühma 2 katsetootega, vastab 9,1 kg katsetoodet,

3.	100 kg piimatoodete rasvata kuivainele, mida käsitatakse artikli 3 lõike 6 või artikli 3 lõike 4 teise lõigu punkti a kohaselt samalaadsena rühma 2 katsetootega, vastab 1,01 kg katsetoodet kõnealuse piimatoote rasvata kuivaine ühe massiprotsendi kohta,

4.	100 kg juustu rasvata osale, mida käsitatakse artikli 3 lõike 6 kohaselt samalaadsena rühma 2 katsetootega, vastab 0,8 kg katsetoodet kõnealuse juustu rasvata kuivaine ühe massiprotsendi kohta,

100 kg ühele piimatoodetest, mida käsitatakse artikli 3 lõike 4 kohaselt samalaadsena rühma 3 katsetootega ja mille kuivaine piimarasva sisaldus on kuni 27 massiprotsenti, vastab 3,85 kg katsetoodet kõnealuse piimatoote rasvata kuivaine ühe massiprotsendi kohta.

Asjaomase poole taotlusel vastab 100 kg vedelpiimale, mida käsitatakse artikli 3 lõike 4 esimese lõigu punkti a kohaselt samalaadsena rühma 3 katsetootega ja mille piimarasva sisaldus on kuni 3,2 massiprotsenti, 3,85 kg katsetoodet kõnealuse piimatoote piimarasva ühe massiprotsendi kohta,

100 kg ühele piimatoodetest, mida käsitatakse artikli 3 lõike 4 kohaselt samalaadsena rühma 3 katsetootega ja mille kuivaine piimarasva sisaldus on üle 27 massiprotsendi, vastab 100 kg katsetoodet.

7.	100 kg ühele piimatoodetest, mida käsitatakse artikli 3 lõike 5 kohaselt samalaadsena rühma 6 katsetootega, vastab 1,22 kg katsetoodet kõnealuse piimatoote piimarasva ühe massiprotsendi kohta,

8.	100 kg ühele piimatoodetest, mida käsitatakse artikli 3 lõike 6 või artikli 3 lõike 4 teise lõigu punkti b kohaselt samalaadsena rühma 6 katsetootega, vastab selle rasvaine osas 1,22 kg katsetoodet kõnealuse piimatoote piimarasva ühe massiprotsendi kohta,

9.	100 kg juustule, mida käsitatakse artikli 3 lõike 6 kohaselt samalaadsena rühma 6 katsetootega, vastab selle rasvaine osas 0,8 kg katsetoodet kõnealuse juustu piimarasva ühe massiprotsendi kohta,

10.	100 kg artikli 3 lõikes 7 nimetatud ümarateralisele kooritud riisile vastab 77,5 kg ümarateralist kroovitud riisi,

11.	100 kg artikli 3 lõikes 7 nimetatud keskmise- või pikateralisele kooritud riisile vastab 69 kg pikateralist kroovitud riisi,

12.	100 kg artikli 3 lõikes 7 nimetatud ümarateralisele koorimata riisile vastab 93,9 kg pikateralist kroovitud riisi,

13.	100 kg artikli 3 lõikes 7 nimetatud keskmise- või pikateralisele koorimata riisile vastab 93,3 kg pikateralist kroovitud riisi,

14.	100 kg artikli 3 lõike 8 punktis a nimetatud toorsuhkrule vastab 92 kg valget suhkrut,

15.	100 kg artikli 3 lõike 8 punktis b nimetatud suhkrule vastab 1 kg valget suhkrut 1 % sahharoosi kohta,

16.

100 kg ühele artikli 3 lõike 8 punktis c nimetatud tootele, mis vastab määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 3 sätestatud tingimustele, vastab 1 kg valget suhkrut sahharoosi ühe massiprotsendi kohta (millele lisatakse vajaduse korral muude suhkrute sahharoosi ekvivalendina arvutatud sisaldus), mis määratakse kindlaks vastavalt artiklile 3,

17.	100 kg artikli 3 lõike 8 punktis d nimetatud ja määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 5 sätestatud tingimustele vastava isoglükoosi või isoglükoosi siirupi kuivainele, mis määratakse kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklile 5 vastab 100 kg valget suhkrut.

VIII LISA

Artiklis 27 osutatud kanded

Artiklis 27 osutatud kanded on järgmised:

—	:	hispaania keeles	:	retrocesión al titular, el …
—	:	tšehhi keeles	:	práva převedena zpět na držitele …
—	:	taani keeles	:	tilbageføring til indehaveren den …
—	:	saksa keeles	:	Rückübertragung auf den Bescheinigungsinhaber am …
—	:	eesti keeles	:	omanikule tagastatud õigused
—	:	kreeka keeles	:	εκ νέου παραχώρηση στο δικαιούχο στις …
—	:	inglise keeles	:	rights transferred back to the titular holder on [date]
—	:	prantsuse keeles	:	rétrocession au titulaire le …
—	:	itaalia keeles	:	retrocessione al titolare in data …
—	:	läti keeles	:	tiesības nodotas atpakaļ to nominālajam īpašniekam …
—	:	leedu keeles	:	teisės grąžintos pradiniam turėtojui …
—	:	ungari keeles	:	A jogok …-tól az eredeti jogosultra szálltak vissza
—	:	hollandi keeles	:	aan de titularis geretrocedeerd op …
—	:	poola keeles	:	prawa przywrócone prawowitemu posiadaczowi …
—	:	portugali keeles	:	retrocessão ao titular em …
—	:	slovaki keeles	:	práva prenesené späť na držiteľa …
—	:	sloveeni keeles	:	Pravice, prenesene nazaj na imetnika …
—	:	soome keeles	:	palautus todistuksenhaltijalle …
—	:	rootsi keeles	:	återbördad till licensinnehavaren den …

IX LISA

Vastavustabel

Käesolev määrus	Määrus (EÜ) nr 1520/2000	Määrus (EÜ) nr 3223/93	Määrus (EMÜ) nr 3615/92
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõige 2	Artikkel 18
Artikli 1 lõige 3	Artikli 4 lõige 4
Artikli 2 lõike 1 punkt 1	Artikli 1 lõike 2 punkt a
Artikli 2 lõike 1 punkt 2	—	—	—
Artikli 2 lõike 1 punkt 3	Artikli 1 lõike 2 punkt d (osa sellest)
Artikli 2 lõike 1 punkt 4			Artikli 1 lõike 2 punktid c ja d
Artikli 2 lõike 1 punkt 5			Artikli 1 lõike 2 punkt b
Artikli 2 lõike 1 punkt 6			Artikli 1 lõike 2 punkt c
Artikli 2 lõige 2			Artikli 1 lõige 3
Artikli 3 lõige 1	Artikli 1 lõike 3 punkt a
Artikli 3 lõige 2	Artikli 1 lõike 3 punkt b
Artikli 3 lõige 3	Artikli 1 lõike 3 punkt c
Artikli 3 lõige 4 – esimene lõik	Artikli 1 lõike 3 punkt d
Artikli 3 lõige 4 – teine lõik	Artikli 1 lõige 4
Artikli 3 lõige 5	Artikli 1 lõike 3 punkt e
Artikli 3 lõige 6	Artikli 1 lõike 3 punkt f
Artikli 3 lõige 7	Artikli 1 lõike 3 punkt g (muudetud)
Artikli 3 lõige 8	Artikli 1 lõike 3 punkt h
Artikkel 4	Artikkel 16 lõik 1 esimese lõigu – esimene lause
Artikli 5 lõige 1	Artikkel 2 – esimene lõik
Artikli 5 lõige 2	Artikkel 2 – kolmas lõik
Artikli 5 lõige 3	Artikkel 2 – neljas lõik
Artikkel 6	Artikli 3 lõige 1 – sissejuhatav lause
Artikkel 7	Artikli 3 lõike 1 punkt a
Artikkel 8	Artikli 3 lõike 1 punkt b
Artikkel 9	Artikli 3 lõike 1 punkt c
Artikkel 10	Artikli 3 lõige 2
Artikkel 11	Artikli 3 lõige 3 (muudetud)
Artikkel 12			Artikli 1 lõike 4 punktid a ja b
Artikkel 13			Artikli 1 lõike 4 punktid c, d, e, f
Artikkel 14	Artikli 4 lõige 1 – esimene ja kolmas lõik
Artikli 15 lõige 1	Artikli 4 lõike 2 punktid a–e
Artikli 15 lõige 2	Artikli 4 lõige 3
Artikli 15 lõige 3	Artikli 4 lõige 5
Artikkel 16 – esimene lõik	Artikli 4 lõige 2 – teine lõik
Artikkel 16 – teine lõik	Artikkel 2 – teine lõik
Artikkel 17	Artikli 4 lõike 6 punkt a
Artikli 18 lõige 1	Artikli 4 lõike 6 punkt b
Artikli 18 lõige 2	Artikli 4 lõike 6 punkt c
Artikli 18 lõige 3	Artikli 4 lõike 6 punkt d
Artikli 19 lõige 1	Artikli 4 lõige 7
Artikli 19 lõige 2	Artikli 4 lõige 8
Artikli 19 lõige 3	Artikli 4 lõige 9
Artikli 20 lõige 1	Artikli 5 lõige 1 (muudetud)
Artikli 20 lõige 2	Artikli 5 lõige 2
Artikli 20 lõige 3	Artikli 9 lõige 2 – kuues lõik
Artikkel 21	Artikli 16 lõige 3 – neljas lõik
Artikli 22 lõige 1	Artikli 1 lõike 2 punkt b
Artikli 22 lõige 2	Artikli 6 lõige 1
Artikli 22 lõige 3	Artikli 6 lõige 2
Artikli 23 lõige 1	Artikli 15 lõige 1 – esimene lõik
Artikli 23 lõige 2	Artikli 15 lõige 1 – teine lõik
Artikli 23 lõige 3	Artikli 15 lõige 2 (muudetud)
Artikli 23 lõige 4	Artikli 15 lõige 3
Artikli 24 lõige 1	Artikli 7 lõige 1
Artikli 24 lõige 2	Artikli 6 lõige 4 ja lisad F–V
Artikkel 25	Artikli 6 lõige 5 ja artikli 6 lõige 1 – esimene lõik
Artikkel 26	Artikli 6 lõige 3
Artikli 27 lõige 1	Artikli 6a lõige 1
Artikli 27 lõige 2	Artikli 6a lõike 1 punkt a
Artikli 27 lõige 3	Artikli 6a lõige 2
Artikli 28 lõige 1	Artikli 6a lõige 3 (muudetud)
Artikli 28 lõige 2	Artikli 6a lõige 4
Artikkel 29	Artikkel 7.2
Artikkel 30	Uus – (lisa F II 3)
Artikli 31 lõige 1	Artikli 7 lõige 3
Artikli 31 lõige 2 – esimene lõik	Artikli 7 lõige 4 – esimene lõik
Artikli 31 lõige 2 – teine ja kolmas lõik	Artikli 7 lõige 4 – teine lõik
Artikli 31 lõige 2 – neljas lõik	Artikli 7 lõige 5 – teine lõik
Artikli 31 lõige 3	Artikli 7 lõige 4 – kolmas lõik (muudetud)
Artikkel 32	Lisa F VI – teine kuni viies lõik
Artikkel 33	Artikli 8 lõige 1
Artikkel 34	Artikli 8 lõige 2
Artikkel 35	Artikli 8 lõige 3 (muudetud)
Artikkel 36	Artikli 8 lõige 4
Artikli 37 lõige 1	Artikli 8 lõige 5
Artikli 37 lõige 2	Artikli 8 lõige 6 (muudetud)
Artikli 37 lõige 3	Artikli 8 lõige 7 (muudetud)
Artikkel 38	Artikli 8 lõige 10 (muudetud)
Artikli 39 lõige 1	Artikli 9 lõige 1 (muudetud)
Artikli 39 lõige 2	Artikli 9 lõige 2 – esimene ja teine lõik (muudetud)
Artikkel 40	Artikkel 10
Artikkel 41	Artikkel 10a (muudetud)
Artikkel 42	—	—	—
Artikkel 43	Artikkel 11
Artikkel 44	Artikli 12 lõiked 1–4 (muudetud)
Artikkel 45	Artikli 12 lõige 5 (muudetud)
Artikkel 46	Artikli 14 lõige 1 – esimene lõik (muudetud)
Artikli 47 lõige 1	Artikli 14 lõige 1 – teine lõik
Artikli 47 lõige 2	Artikli 14 lõige 2 – esimene ja teine lõik
Artikli 47 lõige 3	Artikli 14 lõige 2 – kolmas lõik muudetud
Artikkel 48	Artikli 14 lõige 3 (muudetud)
Artikli 49 lõige 1	Artikli 16 lõige 1 – esimene lõik teine lause
Artikli 49 lõige 2	Artikli 16 lõike 1 teine, kolmas ja neljas lõik
Artikli 49 lõige 3	Artikli 16 lõige 1 – viies lõik
Artikkel 50	Artikli 16 lõige 2
Artikkel 51	Artikli 16 lõige 3 – esimene kuni kolmas lõik
Artikli 52 lõige 1	Artikli 16 lõige 4 (muudetud)
Artikli 52 lõige 2	Artikli 16 lõige 5
Artikli 52 lõige 3	Artikli 16 lõige 6
Artikli 52 lõige 4	Artikli 16 lõige 10
Artikli 52 lõige 5	Artikli 16 lõige 7
Artikkel 53	Artikkel 17 (muudetud)
Artikli 54 lõige 1	Artikli 16 lõige 8
Artikli 54 lõige 2	Artikli 16 lõige 9
Artikli 55 lõige 1	Artikli 13 lõige 4 (muudetud)
Artikli 55 lõige 2	—	—	—
Artikli 56 lõige 1	—	Artikkel 1, artikli 3 lõige 1 (muudetud) ja artikli 3 lõige 2 (muudetud)
Artikli 56 lõige 2	Artikli 13 lõige 2
Artikli 56 lõige 3	Artikli 13 lõige 3
Artikkel 57	—	—	—
Artikkel 58	—	—	—
I lisa	Lisa A	Lisa B
II lisa	Lisa B
III lisa	Lisa C
IV lisa	Lisa D
V lisa	Lisa E
VI lisa	Osa lisast F
VII lisa	Artikli 3 lõike 1 punkti a ümberarvestuskursid (muudetud)
VIII lisa	Artikli 6 punkti a lõikes 2 nimetatud kanded
IX lisa	—	—	—

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 172

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 5. juuli 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1039/2005, 21. juuni 2005, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1907/90 munade märgistamise osas	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1040/2005, 4. juuli 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	2
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1041/2005, 29. juuni 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta ( 1 )	4
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1042/2005, 29. juuni 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ( 1 )	22
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1043/2005, 30. juuni 2005, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3448/93 seoses teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemiga ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumidega	24
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1044/2005, 4. juuli 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2808/98 määruse (EÜ) nr 1782/2003 reguleerimisalasse kuuluvate toetuste vahetuskursi rakendusjuhu kindlaksmääramise osas ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1973/2004	76
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1045/2005, 4. juuli 2005, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2760/98 piiriülese koostöö programmi rakendamise kohta PHARE programmi raames	78
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1046/2005, 4. juuli 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 958/2003, millega sätestatakse nõukogu otsuse 2003/286/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses teatavatele Bulgaaria Vabariigist pärit teraviljatoodetele ühenduse tariifikvootide kujul antavate soodustustega ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2809/2000	79
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1047/2005, 4. juuli 2005, millega kehtestatakse ühenduse tootja- ja impordihinnad nelkide ja rooside suhtes, pidades silmas teatavate Jordaaniast pärit lillekasvatustoodete importi reguleeriva korra kohaldamist	81

	Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
*	Nõukogu otsus 2005/481/ÜVJP, 13. juuni 2005, salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Ukraina vahel	83
	Kokkulepe Ukraina ja Euroopa Liidu vahel salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta	84

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	65,0
	096	41,8
	999	53,4
0707 00 05	052	93,0
0707 00 05	999	93,0
0709 90 70	052	85,4
0709 90 70	999	85,4
0805 50 10	382	71,1
	388	64,6
	528	50,5
	999	62,1
0808 10 80	388	81,4
	400	85,1
	508	78,3
	512	66,3
	524	62,4
	528	48,8
	720	103,7
	804	91,2
	999	77,2
0808 20 50	388	87,6
	512	60,6
	528	69,3
	800	55,9
	999	68,4
0809 10 00	052	182,7
0809 10 00	999	182,7
0809 20 95	052	279,5
	068	218,2
	400	317,1
	999	271,6
0809 40 05	624	121,4
0809 40 05	999	121,4

CN-kood	Järjekorranumber	Toote nimetus	Tollimaks	Aastane kogus 1.7.2005–30.6.2006 ja järgmistel aastatel (tonnides)	Aastane kasv alates 1.7.2006 (tonnides)
1001	09.4676	Teravili ja meslin	Nullmäär	352 000	32 000
1109 00 00	09.4676	Nisugluteen	Nullmäär	352 000	32 000
1005 90 00 1005 10 90	09.4677	Mais	Nullmäär	96 000	8 000”

(EUR/100 tükki)
Ajavahemik: 6.–19. juuli 2005
Ühenduse tootjahind	Üheõielised nelgid (standardtüüpi)	Mitmeõielised nelgid (spray-tüüpi)	Suureõielised roosid	Väikseõielised roosid
	13,78	14,02	22,86	8,59
Ühenduse impordihind	Üheõielised nelgid (standardtüüpi)	Mitmeõielised nelgid (spray-tüüpi)	Suureõielised roosid	Väikseõielised roosid
Jordania	—	—	—	—