1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 999/2005,

30. juuni 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	55,7
0702 00 00	999	55,7
0707 00 05	052	82,3
0707 00 05	999	82,3
0709 90 70	052	87,5
0709 90 70	999	87,5
0805 50 10	382	71,1
	388	65,2
	528	60,0
	999	65,4
0808 10 80	388	90,4
	400	105,2
	508	77,6
	512	70,6
	524	62,4
	528	63,5
	720	39,2
	804	91,7
	999	75,1
0809 10 00	052	177,1
0809 10 00	999	177,1
0809 20 95	052	281,4
	068	218,2
	400	325,6
	999	275,1
0809 40 05	624	121,9
0809 40 05	999	121,9

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1000/2005,

30. juuni 2005,

millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikliga 14 nähakse ette, et nende määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturu noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe võib katta eksporditoetusega.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 alusel tuleb toetused kindlaks määrata, võttes arvesse ühelt poolt teravilja, riisi ja purustatud riisi koguste ja hindade hetkeolukorda ja arengusuundi ühenduse turul ja teiselt poolt teravilja, riisi, purustatud riisi ja teraviljatoodete hindu maailmaturul. Samades artiklites on sätestatud, et on oluline tagada tasakaal ning hindade ja kaubavahetuse loomulik areng teravilja- ja riisiturul ning arvestada kavandatud ekspordi majanduslikku aspekti ja vajadust vältida ühenduse turu häireid.

(3)	Komisjoni määruse (EÜ) nr 1518/95, (3) mis käsitleb teravilja ja riisi töötlemisel saadud toodete impordi- ja ekspordisüsteemi, artiklis 4 on määratletud erikriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta kõnealuste toodete toetuste arvutamisel.

(4)	Teatavatele töödeldud toodetele antavat toetust tuleks astmestada vastavalt toote tuhasusele, toorkiu-, kesta-, valgu-, rasva- ja tärklisesisaldusele, kusjuures see sisaldus näitab eriti hästi, kui suur kogus põhisaadust valmistatud tootes sisaldub.

(5)

Maniokijuurte ja teiste troopiliste juurte ja mugulate ning neist valmistatud jahu puhul ei ole vaja praegusel ajal eksporditoetusi kindlaks määrata, võttes arvesse võimaliku ekspordi majanduslikku aspekti ning eelkõige nende toodete laadi ja päritolu. Teatavate teraviljast valmistatud toodete puhul pole ühenduse vähese osaluse tõttu maailmaturul vaja praegusel ajal eksporditoetust kindlaks määrata.

(6)	Maailmaturu olukord või teatavate turgude erinõudmised võivad teatavate toodete puhul teha vajalikuks toetuse eristamise olenevalt sihtkohast.

(7)	Toetus määratakse kindlaks üks kord kuus. Kindlaksmääramiste vahepeal võib toetust muuta.

(8)	Teatavad maisist valmistatud tooted võivad läbida kuumtöötlemise, mille puhul tekib oht, et eraldatud toetus ei vasta toote kvaliteedile. Tuleks täpsustada, et toodetele, mis sisaldavad eelgeelistatud tärklist, ei saa taotleda eksporditoetust.

(9)	Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1518/95 artiklis 1 loetletud toodete eksporditoetused on kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1549/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 13).

(3) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 55. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2993/95 (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 25).

LISA

Komisjoni 30. juuni 2005 määrusele, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuse summa

1102 20 10 9200 (1)

C10

EUR/t

59,50

1102 20 10 9400 (1)

C10

EUR/t

51,00

1102 20 90 9200 (1)

C10

EUR/t

51,00

1102 90 10 9100

C11

EUR/t

0,00

1102 90 10 9900

C11

EUR/t

0,00

1102 90 30 9100

C11

EUR/t

0,00

1103 19 40 9100

C10

EUR/t

0,00

1103 13 10 9100 (1)

C10

EUR/t

76,50

1103 13 10 9300 (1)

C10

EUR/t

59,50

1103 13 10 9500 (1)

C10

EUR/t

51,00

1103 13 90 9100 (1)

C10

EUR/t

51,00

1103 19 10 9000

C10

EUR/t

0,00

1103 19 30 9100

C10

EUR/t

0,00

1103 20 60 9000

C12

EUR/t

0,00

1103 20 20 9000

C11

EUR/t

0,00

1104 19 69 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 12 90 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 12 90 9300

C10

EUR/t

0,00

1104 19 10 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 19 50 9110

C10

EUR/t

68,00

1104 19 50 9130

C10

EUR/t

55,25

1104 29 01 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 29 03 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 29 05 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 29 05 9300

C10

EUR/t

0,00

1104 22 20 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 22 30 9100

C10

EUR/t

0,00

1104 23 10 9100

C10

EUR/t

63,75

1104 23 10 9300

C10

EUR/t

48,88

1104 29 11 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 29 51 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 29 55 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 30 10 9000

C10

EUR/t

0,00

1104 30 90 9000

C10

EUR/t

10,63

1107 10 11 9000

C13

EUR/t

0,00

1107 10 91 9000

C13

EUR/t

0,00

1108 11 00 9200

C10

EUR/t

0,00

1108 11 00 9300

C10

EUR/t

0,00

1108 12 00 9200

C10

EUR/t

68,00

1108 12 00 9300

C10

EUR/t

68,00

1108 13 00 9200

C10

EUR/t

68,00

1108 13 00 9300

C10

EUR/t

68,00

1108 19 10 9200

C10

EUR/t

0,00

1108 19 10 9300

C10

EUR/t

0,00

1109 00 00 9100

C10

EUR/t

0,00

1702 30 51 9000 (2)

C10

EUR/t

66,62

1702 30 59 9000 (2)

C10

EUR/t

51,00

1702 30 91 9000

C10

EUR/t

66,62

1702 30 99 9000

C10

EUR/t

51,00

1702 40 90 9000

C10

EUR/t

51,00

1702 90 50 9100

C10

EUR/t

66,62

1702 90 50 9900

C10

EUR/t

51,00

1702 90 75 9000

C10

EUR/t

69,81

1702 90 79 9000

C10

EUR/t

48,45

2106 90 55 9000

C10

EUR/t

51,00

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

C10	:	Kõik sihtkohad.
C11	:	Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria.
C12	:	Kõik sihtkohad, välja arvatud Rumeenia.
C13	:	Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.

(1) Toetust ei anta toodetele, mis on läbinud kuumtöötlemise, millega kaasneb eelgeelistatud tärklise tekkimine.

(2) Toetust antakse vastavalt nõukogu muudetud määrusele (EMÜ) nr 2730/75 (EÜT L 281, 1.11.1975, lk 20).

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

C10	:	Kõik sihtkohad.
C11	:	Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria.
C12	:	Kõik sihtkohad, välja arvatud Rumeenia.
C13	:	Kõik sihtkohad, välja arvatud Bulgaaria ja Rumeenia.

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1002/2005,

30. juuni 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1239/95 seoses sundlitsentside andmisega ning ühenduse sordiameti dokumentidele avalikkuse juurdepääsu käsitlevate eeskirjadega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta, (1) eriti selle artiklit 114,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2100/94 artiklit 29 on muudetud, lisades viite Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 1998. aasta biotehnoloogialeiutiste õiguskaitset käsitleva direktiivi 98/44/EÜ (2) artiklis 12 sätestatud sundlitsentsidele ning asendades termini “compulsory exploitation right” terminiga “compulsory licence”.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, (3) milles on sätestatud üldised põhimõtted ja piirangud, millega reguleeritakse juurdepääsu asutamislepingu artiklis 255 sätestatud dokumentidele, on muudetud kohaldatavaks ka ühenduse sordiameti dokumentidele uue artikli 33a lisamisega määrusesse (EÜ) nr 2100/94.

(3)	Seepärast on asjakohane vastavalt muuta komisjoni 31. mai 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1239/95, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlusega ühenduse sordiametis. (4)

(4)	Ühenduse sordiameti haldusnõukoguga on konsulteeritud.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise sordikaitsekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1239/95 muudetakse järgmiselt.

II jaotise IV peatükk asendatakse järgmisega:

“IV PEATÜKK

AMETI POOLT ANTAVAD ÜHENDUSE LITSENTSID

1. Jagu

Algmääruse artiklis 29 osutatud sundlitsentsid

Artikkel 37

Sundlitsentsi taotlused

1. Algmääruse artikli 29 lõigete 1, 2 ja 5 kohane sundlitsentsi taotlus sisaldab järgmisi andmeid:

a)	taotleja ja kõnealuse kaitse alla võetud sordi omaniku nimed menetlusosalistena;

b)	asjaomase sordi või sortide nimi ja taimeliik;

c)	ettepanek sundlitsentsiga hõlmatavate toimingute liigi kohta;

d)	seletus, milles näidatakse ära asjaomane üldine huvi, sealhulgas väidetava üldise huvi toetuseks esitatud faktide, tõendite ja põhjenduste üksikasjad;

e)	algmääruse artikli 29 lõikes 2 osutatud taotluse puhul ettepanek, millisesse kategooriasse kuuluvatele isikutele tuleks sundlitsents anda, sealhulgas vajaduse korral kõnealusesse kategooriasse kuuluvate isikutega seotud erinõuded;

f)	ettepanek õiglase tasu ning kõnealuse tasu arvutamise aluste kohta.

2. Algmääruse artikli 29 lõikes 5a osutatud sundlitsentsi taotlus sisaldab järgmisi andmeid:

a)	patendiõigusega taotleja ja kõnealuse kaitse alla võetud sordi omaniku nimed menetlusosalistena;

b)	asjaomase sordi või sortide nimi ja taimeliik;

c)	patendisertifikaadi tõestatud koopia, millel on biotehnoloogialeiutise patendi number ja nõudlused ning patendi väljaandnud asutus;

d)	ettepanek sundlitsentsiga hõlmatavate toimingute liigi kohta;

e)	ettepanek õiglase tasu kohta ja tasu arvutamise alus;

f)	märge, milles selgitatakse, mille poolest biotehnoloogialeiutis esindab märkimisväärset tehnilist arengut, millest seoses kaitstud taimesordiga johtub oluline majanduslik huvi, sealhulgas nõude toetuseks esitatud faktide, tõendite ja põhjenduste üksikasjad;

g)	ettepanek litsentsi territoriaalse kohaldamisala kohta, mis ei või olla suurem punktis c osutatud patendi territoriaalsest kohaldamisalast.

3. Algmääruse artikli 29 lõikes 5a osutatud ristlitsentsi taotlus sisaldab järgmisi andmeid:

a)	patendiõigusega taotleja ja kõnealuse kaitse alla võetud sordi omaniku nimed menetlusosalistena;

b)	asjaomase sordi või sortide nimi ja taimeliik;

c)	patendisertifikaadi tõestatud koopia, millel on patendi number ja biotehnoloogialeiutise nõudlus ning patendi väljaandnud asutus;

d)	ametlik dokument, mis tõendab, et kaitse alla võetud sordi omanikule on antud patenteeritud biotehnoloogialeiutise sundlitsents;

e)	ettepanek ristlitsentsiga hõlmatavate toimingute liigi kohta;

f)	ettepanek õiglase tasu kohta ja tasu arvutamise alus;

g)	ettepanek ristlitsentsi territoriaalse kohaldamisala kohta, mis ei või olla suurem punktis c osutatud patendi territoriaalsest kohaldamisalast.

4. Sundlitsentsi taotlusega peavad olema kaasas dokumendid, mis tõendavad, et taotleja on tagajärjetult püüdnud kaitse alla võetud sordi omanikult lepingulist litsentsi saada. Kui vastavalt algmääruse artikli 29 lõikele 2 taotleb sundlitsentsi komisjon või liikmesriik, võib amet vääramatu jõu esinemisel sellest tingimusest loobuda.

5. Lepingulise litsentsi taotluse tagasilükkamise all lõike 4 tähenduses mõeldakse olukorda, kui:

a)	omanik ei ole litsentsilepingu sõlmimise ettepaneku tegijale mõistliku aja jooksul lõplikku vastust andnud; või

b)	omanik on keeldunud andmast lepingulist litsentsi selle taotlejale;

c)	omanik on soovijale pakkunud litsentsi ilmselt põhjendamatutel tingimustel, sealhulgas makstava litsentsitasu osas, või tervikuna põhjendamatutel tingimustel.

Artikkel 38

Sundlitsentsi taotluse läbivaatamine

1. Asja suuline arutamine ja tõendite kogumine toimub põhimõtteliselt ühe istungi käigus.

2. Taotlusi edasisteks istungite pidamiseks ei võeta vastu, välja arvatud taotlused, mis põhinevad istungi toimumise ajal või pärast seda muutunud asjaoludel.

3. Enne otsuse tegemist teeb amet asjassepuutuvatele isikutele ettepaneku jõuda omavahel lepingulise litsentsi osas rahuldava lahenduseni. Vajadusel teeb amet rahuldava lahendus kohta ettepaneku.

Artikkel 39

Õigus ühenduse sordikaitsele menetluse ajal

1. Kui ühenduse sordikaitse taotluste registrisse on kantud menetluse algatamine omaniku vastu algmääruse artikli 98 lõikes 1 osutatud nõude alusel, võib amet peatada sundlitsentsi andmise menetluse. Amet ei käivita menetlust uuesti enne, kui samasse registrisse on tehtud kanne menetlust käsitleva lõpliku otsuse või menetluse lõpetamise kohta.

2. Kui ühenduse sordikaitse üleminek on ameti seisukohast siduv, võtab uus omanik taotleja nõudmisel menetlusest osa menetlusosalisena, kui kõnealuse taotleja ettepanek litsentsi saamiseks uuelt omanikult on tagasi lükatud kahe kuu jooksul alates ametilt teate saamisest selle kohta, et uue omaniku nimi on kantud ühenduse sordiregistrisse. Taotleja nõudmisele lisatakse piisavad dokumentaalsed tõendid litsentsilepingu sõlmimise ettepaneku tagasilükkamise kohta ning vajaduse korral uue omaniku tegevuse kohta.

3. Algmääruse artikli 29 lõikes 2 osutatud taotluse puhul võtab uus omanik menetlusest osa menetlusosalisena. Kõnealuse artikli lõiget 1 ei kohaldata.

Artikkel 40

Taotluse kohta tehtud otsuse sisu

Kirjalikule otsusele kirjutab alla ameti juhataja. Otsus sisaldab järgmist:

a)	märge, et otsuse on teinud amet;

b)	otsuse tegemise kuupäev;

c)	menetluses osalenud komitee liikmete nimed;

d)	menetlusosaliste ja nende esindajate nimed;

e)	viide haldusnõukogu arvamusele;

f)	märge lahendamist vajavate küsimuste kohta;

g)	faktide kokkuvõte;

h)	asjaolud, millel otsus põhineb;

i)	vajaduse korral sisaldab otsus sundlitsentsiga hõlmatud ettenähtud toiminguid, nendega seotud eritingimusi ning isikute kategooriat, sealhulgas kõnealusesse kategooriasse kuuluvaid isikuid puudutavaid konkreetseid erinõudeid, kui see on asjakohane.

Artikkel 41

Sundlitsentsi andmine

Algmääruse artikli 29 lõigete 1, 2 ja 5 kohase sundlitsentsi andmise otsuses peab sisalduma märge otsusega kaasneva üldise huvi kohta.

Üldine huvi võib eelkõige olla seotud järgmiste põhjustega:

a)	inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitse;

b)	vajadus tarnida turule eripäraste omadustega materjali;

c)	vajadus soodustada parandatud sortide jätkuvat aretamist.

Algmääruse artikli 29 lõike 5a kohase sundlitsentsi andmise otsuses peab sisalduma märge, mille poolest leiutis esindab märkimisväärset tehnilist arengut, millest johtub oluline majanduslik huvi. Leiutise esindatav märkimisväärne tehniline areng, millest seoses kaitstud taimesordiga johtub oluline majanduslik huvi, võib eelkõige olla seotud järgmiste põhjustega:

a)	viljelemismeetodite parandamine,

b)	keskkonnatingimuste parandamine,

c)	geneetilise mitmekesisuse kasutusmeetodite parandamine,

d)	kvaliteedi parandamine,

e)	saagi parandamine,

f)	resistentsuse parandamine,

g)	konkreetsete ilmastiku- või keskkonnatingimustega kohandumise parandamine.

3.	Sundlitsents on lihtlitsents.

4.	Sundlitsentsi ei tohi edasi anda, välja arvatud koos selle osaga ettevõttest, kes sundlitsentsi kasutab, või algmääruse artikli 29 lõikes 5 ettenähtud asjaoludel koos tuletatud sordi sordikaitsega.

Artikkel 42

Tingimused, mis esitatakse isikule, kellele antakse sundlitsents

1. Ilma et see piiraks algmääruse artikli 29 lõikes 3 osutatud teiste tingimuste kohaldamist, peab isikul, kellele sundlitsents antakse, olema selle kasutamiseks asjakohased rahalised ja tehnilised võimalused.

2. Sundlitsentsi puudutavate ja seda käsitlevas otsuses sätestatud tingimuste täitmist loetakse algmääruse artikli 29 lõike 4 tähenduses “asjaoluks”.

3. Amet sätestab, et isik, kellele antakse sundlitsents, ei tohi algatada ühenduse menetlust sordikaitse rikkumise asjus, välja arvatud juhul, kui omanik on keeldunud või hoidunud seda tegemast kahe kuu jooksul alates sellekohase nõude esitamisest.

Artikkel 43

Erinõuetele vastavate isikute kategooria vastavalt algmääruse artikli 29 lõikele 2

1. Mis tahes isik, kes kavatseb kasutada sundlitsentsi ning kuulub algmääruse artikli 29 lõike 2 osutatud eritingimustele vastavate isikute kategooriasse, teatab oma kavatsusest ametile ning omanikule väljastusteatega tähtkirjaga. Teade sisaldab järgmist:

a)	kõnealuse isiku nimi ja aadress menetlusosalisena, nagu see on sätestatud käesoleva määruse artiklis 2;

b)	märge erinõuetele vastavate asjaolude kohta;

c)	märge kavandatavate toimingute kohta;

d)	garantiid selle kohta, et kõnealusel isikul on sundlitsentsi kasutamiseks asjakohaseid rahalisi vahendeid ning teave tehniliste võimaluste kohta.

2. Amet kannab isiku tema nõudel ühenduse sordiregistrisse, kui see isik täidab lõikes 1 osutatud deklaratsiooniga seotud tingimused. Sellel isikul ei ole õigust kasutada sundlitsentsi enne registrisse kandmist. Registrisse kandmisest teatatakse kõnealusele isikule ja omanikule.

3. Käesoleva määruse artikli 42 lõiget 3 kohaldatakse vastavalt lõikele 2 ühenduse sordikaitseregistrisse kantud isiku suhtes mutatis mutandis. Otsus rikkumist käsitlevas menetluses või menetluse muul viisil lõpetamine kehtib ka teiste registrisse kantud või kantavate isikute suhtes.

4. Lõikes 2 osutatud kanne võidakse registrist kustutada üksnes juhul, kui muudetakse sundlitsentsi andmise kohta tehtud otsuses sätestatud erinõudeid või lõike 2 alusel määratud rahalised ja tehnilised võimalused muutuvad ühe aasta jooksul pärast sundlitsentsi andmist või selle kohta tehtud otsuses märgitud tähtaja jooksul. Kande kustutamisest teatatakse registrisse kantud isikule ja omanikule.

2. Jagu

Algmääruse artikli 100 lõikes 2 osutatud litsentsid

Artikkel 44

Algmääruse artikli 100 lõikes 2 osutatud litsentsid

1. Algmääruse artikli 100 lõikes 2 osutatud ettepaneku lepingu alusel antud lihtlitsentsilepingu sõlmimiseks uue omanikuga esitab endine omanik kahe kuu jooksul ja litsentsi kasutaja nelja kuu jooksul alates teate saamisest ametilt selle kohta, et uue omaniku nimi on kantud ühenduse sordiregistrisse.

2. Vastavalt algmääruse artikli 100 lõikele 2 esitatavale lihtlitsentsilepingu sõlmimise ettepanekule lisatakse dokumendid, mis tõendavad lõikes 1 osutatud ettepaneku tagasilükkamist. Käesoleva määruse artikli 37 lõike 1 punkte a, b ja c ja lõiget 5, artiklit 38, artikli 39 lõiget 3, artiklit 40, välja arvatud punkti f, artikli 41 lõikeid 3 ja 4 ning artiklit 42 kohaldatakse mutatis mutandis.”

Artikkel 82 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 82

Avalik tutvumine registritega

1. Registrid on avatud avalikuks tutvumiseks ameti ruumides.

Juurdepääs registritele ja nendes säilitatavatele dokumentidega võimaldatakse samadel tingimustel, mida kohaldatakse ameti dokumentidele artiklis 84 määratletud tähenduses.

2. Kohapealne registritega tutvumine on tasuta.

Registritest väljavõtete tegemisel mis tahes kujul, mis nõuab rohkem teabe töötlemist või käsitsemist kui lihtsalt dokumentidest või nende osadest koopiate tegemine, tuleb tasuda lõiv.

3. Ameti juhataja võib ette näha avaliku tutvumise registritega riigiasutuste või algmääruse artikli 30 lõike 4 kohaselt määratud allasutuste ruumides.”

Artikkel 84 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 84

Juurdepääs ühenduse sordiameti dokumentidele

1. Haldusnõukogu võtab vastu praktilise korra juurdepääsuks ameti dokumentidele, sealhulgas registritele.

2. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse ameti dokumendiliikide kohta, millele tuleb tagada otseseene üldkättesaadavus avaldamise kaudu, sealhulgas avaldamine elektroonilisel teel.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 873/2004 (ELT L 162, 30.4.2004, lk 38).

(2) EÜT L 213, 30.7.1998, lk 13.

(3) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(4) EÜT L 121, 1.6.1995, lk 37. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2181/2002 (EÜT L 331, 7.12.2002, lk 14).

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1003/2005,

30. juuni 2005,

millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses ühenduse eesmärgiga vähendada teatavate salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus aretuskarjades ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2160/2003

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1 ja artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2160/2003 eesmärk on tagada õigete ja tõhusate meetmete võtmine salmonella ja muude zoonootilise toimega mõjurite avastamiseks ja kontrollimiseks tootmise, töötlemise ja turustamise kõikides asjaomastes etappides ja eriti esmatootmistasandil, et vähendada nende esinemissagedust ja nendega seotud ohtu rahvatervisele.

(2)	Nimetatud määruse kohaselt tuleb kehtestada ühenduse eesmärk kõikide rahvatervise seisukohast oluliste salmonella serotüüpide esinemissageduse vähendamiseks liigi Gallus gallus aretuskarjades esmatootmistasandil.

(3)

Määruses (EÜ) nr 2160/2003 on sätestatud, et ühenduse eesmärk peab hõlmama positiivsete epidemioloogiliste ühikute maksimumprotsenti ja/või positiivsete epidemioloogiliste ühikute väikseima protsentuaalse vähenemise arvandmeid, suurimat lubatud tähtaega, mille jooksul tuleb eesmärk saavutada, ja eesmärgi saavutamise tõendamiseks vajalike kontrollikavade määratlemist. Samuti peab see vajaduse korral hõlmama rahvatervisele oluliste serotüüpide määratlemist.

(4)	Samuti on selle määrusega ette nähtud, et liigi Gallus gallus aretuskarjadele kolmeaastaseks üleminekuperioodiks kehtestatud ühenduse eesmärk peab hõlmama viit kõige enam levinud salmonella serotüüpi inimeste salmonelloosis, mis tuvastatakse EÜ seiresüsteemide kaudu kogutavate andmete põhjal.

(5)

Ühenduse seiresüsteemide andmetel on viis kõige enam levinud salmonella serotüüpi inimeste salmonelloosis Salmonella Enteritidis, Salmonella Hadar, Salmonella Infantis, Salmonella Typhimurium ja Salmonella Virchow. Käesoleva määrusega kehtestatud ühenduse eesmärk peaks seega hõlmama nimetatud serotüüpe.

(6)

Ühenduse eesmärgi kehtestamiseks peaksid olemas olema andmed, mis võimaldavad liigi Gallus gallus aretuskarjades esinevate kõnealuste salmonella serotüüpide esinemissageduse võrdlust liikmesriikides. Serotüüpide liikmesriikides esinemise sagedust käsitlevate andmete kogumise alusena on kasutatud nõukogu direktiivi 92/117/EMÜ (2) kohaseid salmonella kontrolli miinimumnõudeid. Sellist teavet koguti 2004. aastal asjakohase aja jooksul kõikides liikmesriikides.

(7)

Kontrollimaks eesmärgi saavutamist ja arvestades asjaomaste salmonella serotüüpide suhteliselt väikest esinemissagedust liigi Gallus gallus aretuskarjades ühenduses, on vaja korraldada korduv proovide võtmine esinduslikus arvus piisava suurusega karjades, mis peaksid direktiivi 92/117/EMÜ kohaselt koosnema vähemalt 250 linnust.

(8)

Ühenduse eesmärgi saavutamise kontrollimiseks vajalik kontrollikava on oluliselt erinev ja tõenäoliselt palju tundlikum kavast, mida kasutati liikmesriikides võrdlust võimaldavate andmete kogumiseks vastavalt direktiivile 92/117/EMÜ. Seepärast tuleb ette näha ühenduse eesmärgi läbivaatamine hiljemalt ühe aasta möödudes vastavate siseriiklike kontrolliprogrammide rakendamisest.

(9)

Kõnealuse teabekogumisperioodi tõttu ei olnud võrdlust võimaldavaid andmeid olemas enne määruse (EÜ) nr 2160/2003 I lisas sätestatud tähtaega, mille jooksul tuli kehtestada liigi Gallus gallus aretuskarju käsitlev ühenduse eesmärk. Eesmärgi kehtestamise tähtaega tuleks seetõttu pikendada kuue kuu võrra ja muuta vastavalt määrust (EÜ) nr 2160/2003.

(10)

Määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 4 lõikes 5 ettenähtud meetmed liigi Gallus gallus aretuskarju käsitleva ühenduse eesmärgi kehtestamiseks üleminekuperioodil põhinevad juba direktiivi 92/117/EMÜ kohaselt kindlaksmääratud salmonella kontrollimise metoodikal ning meetmete ülejäänud aspektid on seotud riskijuhtimisega. Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kavandanud töörühm Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) osavõtul. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklis 15 sätestatud nõuet konsulteerida Euroopa Toiduohutusametiga kõikides küsimustes, millel võib olla oluline mõju rahvatervisele, ei ole ametlik konsulteerimine Euroopa Toiduohutusametiga käesolevas etapis vajalik.

(11)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse eesmärk

1. Ühenduse eesmärk salmonella serotüüpide Salmonella Enteritidis, Salmonella Hadar, Salmonella Infantis, Salmonella Typhimurium ja Salmonella Virchow vähendamiseks liigi Gallus gallus aretuskarjades on vähendada vähemalt 250 täiskasvanud linnust koosnevate positiivsete aretuskarjade maksimumprotsenti vähemalt ühe protsendini 31. detsembriks 2009.

Liikmesriikides, kus on vähem kui 100 aretuskarja, tohib positiivne olla siiski ainult üks täiskasvanud aretuskari.

2. Kontrollikava ühenduse eesmärgi saavutamise kontrollimiseks on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Läbivaatamine

Komisjon vaatab artiklis 1 sätestatud ühenduse eesmärgi läbi määruse (EÜ) nr 2160/2003 artikli 6 kohaselt heakskiidetud siseriiklike kontrolliprogvrammide rakendamise esimese aasta tulemuste põhjal.

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 2160/2003 muutmine

Määruse (EÜ) nr 2160/2003 I lisas asendatakse esimese rea 4. tulba tekst järgmisega:

“18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva.”

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 325, 12.12.2003, lk 1.

(2) EÜT L 62, 15.3.1993, lk 38. Direktiiv on tühistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/99/EÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31).

LISA

Liigi Gallus gallus täiskasvanud aretuskarjades esinevate salmonella serotüüpide Salmonella Enteritidis, Salmonella Hadar, Salmonella Infantis, Salmonella Typhimurium ja Salmonella Virchow vähendamiseks kehtestatud ühenduse eesmärgi saavutamise kindlakstegemise kontrollikava

1. Valikuraam

Valikuraam hõlmab kõiki liigi Gallus gallus täiskasvanud aretuskarju, mis koosnevad vähemalt 250 linnust (“aretuskarjad”).

2. Aretuskarjade seire

2.1. Proovide võtmise koht, sagedus ja seis

Käesoleva määruse kohaldamisel võetakse aretuskarjadest proove ettevõtja algatusel ja ametlike kontrollide raames.

2.1.1. Proovide võtmine ettevõtja algatusel

Proove võetakse iga kahe nädala järel pädeva asutuse määratud kohas, st kas:

a)	haudejaamas või

b)	ettevõttes.

Pädev asutus võtab ühe nimetatud võimalustest kasutusele kogu kontrollikava ulatuses ja kehtestab menetluskorra tagamaks, et ettevõtja, proovide võtja või analüüse tegev laboratoorium teatab ettevõtja algatusel toimuva proovide võtmise ajal artikli 1 lõikes 1 nimetatud salmonella serotüüpide (“asjaomane salmonella”) tuvastamisest viivitamata pädevale asutusele.

2.1.2. Ametlik kontrollproovide võtmine

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 2160/2003 II lisa C osa punkti 2 kohaldamist, seisneb ametlik proovide võtmine järgmises:

2.1.2.1. Kui proovide võtmine ettevõtja algatusel toimub haudejaamas:

a)	korrapärane proovide võtmine haudejaamas iga 16 nädala järel, mis sellisel juhul asendab vastavat proovide võtmist ettevõtja algatusel;

b)	korrapärane proovide võtmine ettevõttes kahel korral tootmistsükli jooksul, kusjuures esimene kord on nelja nädala jooksul pärast üleminekut munemisperioodile või munemisüksusele ning teine munemisperioodi lõpus kõige varem kaheksa nädalat enne tootmistsükli lõppu;

c)	kinnitav proovide võtmine ettevõttes pärast vastava salmonella tuvastamist haudejaamas võetud proovidest.

2.1.2.2. Kui proovide võtmine ettevõtja algatusel toimub ettevõttes, võetakse proove korrapäraselt kolmel korral tootmistsükli jooksul:

a)	nelja nädala jooksul pärast üleminekut munemisperioodile või munemisüksusele;

b)	munemisperioodi lõpus kõige varem kaheksa nädalat enne tootmistsükli lõppu;

c)	tootmise kestel mis tahes ajal, mis jääb punktides a ja b nimetatud proovide võtmise aegadest piisavalt kaugele.

2.2. Proovivõtuprotokoll

2.2.1. Proovide võtmine haudejaamas

Iga aretuskarja puhul koosneb proov vähemalt ühest koorumiskapi nähtavalt määrdunud koorumisrestidelt võetud liitproovist, mis on võetud juhusliku valimina viiest eraldi koorumiskapist või kohast koorumiskapis, mis kokku hõlmavad vähemalt 1 m2 suurust pinda. Kui aretuskarja haudemunad on mitmes inkubaatoris, võetakse üks selline liitproov igast inkubaatorist.

Kui koorumisreste ei kasutata, võetakse 25 koorumiskapist 10 g purunenud munakoori, purustatakse need, segatakse ja võetakse 25 g osaproov.

Seda menetlust järgitakse nii ametlikul kui ka ettevõtja algatusel toimuval proovide võtmisel.

2.2.2. Proovide võtmine ettevõttes:

2.2.2.1. Korrapärane proovide võtmine ettevõtja algatusel

Võetakse eelkõige väljaheiteproove eesmärgiga avastada üheprotsendiline (1 %) esinemissagedus karjas usalduspiiriga 95 %. Selleks kasutatakse üht järgmistest võimalustest.

Väljaheidete liitproov, mis koosneb värskete väljaheidete vähemalt 1 g raskustest juhuslikult mitmest lindude pidamiseks kasutatava hoone paigast võetud eraldi proovidest, või kui lindudel on vaba juurdepääs enam kui ühele hoonele konkreetses ettevõttes, igast ettevõttes lindude pidamiseks kasutatavast hoonerühmast. Väljaheiteid võib analüüsi jaoks ühendada vähemalt kaheks liitprooviks.

Liitproovi moodustamiseks vajalike eraldi väljaheiteproovide võtmise kohtade arv on järgmine:

Hoones peetavate lindude arv	Ettevõtte hoones või hoonete rühmast võetavate väljaheiteproovide arv
250–349	200
350–449	220
450–799	250
800–999	260
1 000 või rohkem	300

Viis paari jalatsiproovi:

Kasutatavad proovivõtujalatsid peavad olema piisavalt niiskust imavad. Võib kasutada ka niinimetatud marlisokke.

Proovivõtujalatsi pealispinda niisutatakse asjakohase lahjendusvedelikuga (nt 0,8 % naatriumkloriidi ja 0,1 % peptooni steriilses deioniseeritud vees või steriilset vett).

Kõndida tuleks nõnda, et saada esindav proov sektori kõigist osadest, sealhulgas nii allapanult kui võrkpõrandalt, kui võrkpõrandal kõndimine on ohutu. Hoones võetakse proovid kõikidest aedikutest. Pärast proovide võtmist valitud sektoris tuleb proovivõtujalatsid eemaldada ettevaatlikult, et nende külge kleepunud aines maha ei pudeneks.

Proovivõtujalatseid võib analüüsi jaoks ühendada vähemalt kaheks liitprooviks.

Puuris pidamise korral võib proove võtta loomulikult segunenud väljaheidetest olenevalt hoone tüübist kas konveierlintidelt, skreeperist või sõnnikuhoidlast. Kaks proovi kaaluga vähemalt 150 g võetakse eraldi kontrollimiseks:

i)	iga puurirea all asuvalt sõnnikukonveieri lindilt, mis töötab regulaarselt ja tühjeneb pressimis- või konveierisüsteemi;

ii)	sõnnikukoristussüsteemist, mille puhul sõnnik koristatakse puuride alt skreeperiga kanala all asuvasse sõnnikuhoidlasse;

iii)	astmeliste puuridega lindlas sõnnikukoristussüsteemist, kui puurid paiknevad astmeliselt ja väljaheited langevad otse sõnnikuhoidlasse.

Lindlas on harilikult mitu puurikorrust. Iga korruse väljaheitekogum on esindatud üldkogumis. Igast karjast võetakse järgmiselt kaks liitproovi:

Lintide või skreeperitega süsteemide korral peavad need proovide võtmise päeval enne proovide võtmist töötama.

Puurialuste rennide ja skreeperitega süsteemide puhul võetakse liitproov väljaheidetest, mis on kogunenud skreeperile pärast selle töö lõppu.

Lintide või sreeperiteta astmeliste puurisüsteemide puhul tuleb väljaheidete liitproov võtta sõnnikuhoidlast.

Sõnnikukonveieri süsteem: väljaheiteainese liitproov võetakse lintide väljalaskeotstest.

2.2.2.2. Ametlik proovide võtmine

a)	Korrapärane proovide võtmine vastavalt punktile 2.2.2.1.

Asjaomase salmonella tuvastamisel haudejaamas võetud proovidest viiakse kinnitav proovide võtmine läbi järgmiselt.

Lisaks punktis 2.2.2.1 kirjeldatud proovide võtmisele võib proove võtta juhuslikult ettevõtte iga lindla lindudelt, tavaliselt kuni viielt linnult lindla kohta, välja arvatud juhul, kui ametiasutus peab vajalikuks proovide võtmist suuremalt hulgalt lindudelt. Proovides analüüsitakse antimikroobikume või bakterite kasvu pärssivat toimet. Analüüs ei ole korras, kui positiivseks osutub kas või üksainus lind.

Kui ei tuvastata asjaomast salmonellat, küll aga antimikroobikume või bakterite kasvu pärssivat toimet, korratakse salmonella või bakterite kasvu pärssiva toime avastamiseks võetavate proovide võtmist, kuni bakterite kasvu pärssivat toimet enam ei avastata või aretuskari hävitatakse. Viimasel juhul loetakse aretuskari ühenduse eesmärgi tähenduses nakatunuks.

Kahtlusjuhtumid

Erakorralistel juhtudel, kui pädeval asutusel on põhjust kahelda ettevõtte esimese ametliku proovide võtmise analüüsi negatiivse tulemuse õigsuses, võib tulemuse kinnitamiseks viia läbi teise ametliku proovide võtmise lindudest või nende väljaheidetest (salmonella avastamiseks lindude elunditest).

Erakorralistel juhtudel, kui pädeval asutusel on põhjust kahelda ettevõtja algatusel ettevõttes läbiviidud proovide võtmise positiivse tulemuse õigsuses, võib läbi viia uue ametliku proovide võtmise.

3. Proovide analüüsimine

3.1. Proovide ettevalmistamine

3.1.1. Koorumiskapi koorumisrestidelt võetud proovid:

a)	pannakse ühte liitrisse toatemperatuuril eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette ja segatakse kergelt;

b)	kultuuri kasvatamist jätkatakse punktis 3.2 osutatud tuvastusmeetodil.

3.1.2. Jalatsiproovid:

a)	proovivõtujalatsid (või sokid) pakitakse ettevaatlikult lahti, et vältida külgekleepunud ainese mahapudenemist, ja asetatakse 225 ml toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette;

b)	kui viiest proovivõtujalatsi paarist on moodustatud kaks liitproovi, pannakse viis üksikproovi vähemalt 225 ml puhverdatud peptoonvette, tagades et kõik proovid on täielikult veega kaetud;

c)	proovi täielikuks küllastamiseks segatakse ja jätkatakse kultuuri kasvatamist punktis 3.2 osutatud tuvastusmeetodil.

3.1.3. Muud väljaheiteainese proovid:

a)	laboris pannakse kõik proovid (või vajaduse korral liitproovid) võrdsetesse puhverdatud peptoonvee kogustesse ja segatakse kergelt;

b)	proovil lastakse 10–15 minutit pehmeneda, seejärel segatakse kergelt;

c)	kohe pärast segamist eemaldatakse 50 g segu ja tõstetakse see 200 ml toatemperatuurini eelsoojendatud puhverdatud peptoonvette;

d)	kultuuri kasvatamist jätkatakse punktis 3.2 kirjeldatud tuvastusmeetodil.

3.2. Tuvastusmeetod

Kasutatakse Madalmaades Bilthovenis asuva salmonella uurimise ühenduse tugilabori soovitatavat meetodit: tegemist on ISO 6579 (2002) modifikatsiooniga, mille puhul ainsa selektiivsöötmena kasutatakse pooltahket söödet (MSRV). Seda tuleks hautada 41,5 +/– 1 °C juures 2 korda (24 +/– 3) tundi.

Punktis 3.1 osutatud jalatsiproovide ja muude väljaheiteproovide puhul on hautatud puhverdatud peptoonvee rikastuspuljongit võimalik tulevaste kultuuride jaoks ette valmistada. Selleks hautatakse mõlemat proovi puhverdatud peptoonvees nagu tavaliselt. Igast proovist võetakse 1 ml hautatud puljongit ja segatakse hoolikalt, seejärel võetakse 0,1 ml segu ja nakatatakse MSRV-plaadid nagu tavaliselt.

3.3. Serotüüpide määramine

Igast positiivsest proovist määratakse Kaufmann-White’i skeemi põhjal vähemalt ühe isolaadi tüüp.

4. Tulemused ja aruandlus

Aretuskari loetakse ühenduse eesmärgi saavutamise kontrollimise tähenduses positiivseks siis, kui asjaomane salmonella (välja arvatud vaktsiinitüved) tuvastatakse ühes või mitmes väljaheiteproovis, mis ettevõttes võeti (või asjaomastes väljaheite- või linnuelundiproovides, kui liikmesriik kinnitab analüüsitulemusi ametlikult tagantjärele). See ei kehti aretuskarjade erakorralistel kahtlusjuhtumitel, kui ettevõttes ettevõtja algatusel tehtud proovidest avastatud salmonellat ametliku proovide võtmise teel ei kinnitata.

Arvestus hõlmab aretuskarjade proovide võtmise ja analüüside kumulatiivseid tulemusi ettevõtte tasandil, st igat aretuskarja arvestatakse ainult üks kord, sõltumata proovide võtmise ja analüüside arvust.

Aruandlus hõlmab järgmist:

a)	vastavalt vajadusele valimikava suhtes tehtud valikute üksikasjalik kirjeldus ja võetud proovide liik;

b)	olemasolevate ja kontrollitud aretuskarjade arv;

c)	analüüsi tulemused;

d)	tulemuste selgitus, eriti erakorralistel juhtudel.

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1004/2005,

30. juuni 2005,

milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Albaaniast, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Serbiast, Montenegrost ja Kosovost pärit suhkrutoodete tariifikvootide avamiseks ja haldamiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2007/2000

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. septembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 2007/2000, millega kehtestatakse erandlikud kaubandusmeetmed Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate või sellega seotud maade ja territooriumide suhtes, muudetakse määrust (EÜ) nr 2820/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1763/1999 ja (EÜ) nr 6/2000, (1) eriti selle artikli 6 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2000 artikli 4 lõikes 4 on sätestatud, et koondnomenklatuuri rubriikidesse 1701 ja 1702 kuuluvate Albaaniast, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Serbiast, Montenegrost ja Kosovost (2) imporditavate suhkrutoodete suhtes kohaldatakse iga-aastaseid tollimaksuvabu tariifikvoote. Kõnealused kvoodid tuleks avada mitmeks aastaks ja nende kohaldamiseks 1. juulil algavatel 12kuulistel ajavahemikel tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad.

(2)

Pidades silmas tollimaksuvabade tariifikvootide kehtestamist asjaomaste maade suhkrusektorite majanduslikult jätkusuutliku arengu kindlustamiseks ning võttes arvesse Serbia, Montenegro ja Kosovo jaoks kinnitatud suhteliselt suurt kogust, tuleks asjaomase riigi tariifikvoote hallata vastavalt selle riigi ametiasutuste välja antud ekspordisertifikaatide süsteemile. Kõnealuse sertifikaadi vormi ja kujundust ning selle kasutamise korda tuleks täpsustada.

(3)	Soodusimpordi tõhusaks haldamiseks käesoleva määruse alusel on vaja võtta meetmeid, mis võimaldaksid liikmesriikidel asjaomaste andmete kohta arvestust pidada ja neid komisjonile edastada.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad koondnomenklatuuri rubriikidesse 1701 ja 1702 kuuluvate suhkrutoodete impordile Albaaniast, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Serbiast, Montenegrost ja Kosovost vastavalt määruse (EÜ) nr 2007/2000 artikli 4 lõikes 4 sätestatud iga-aastastele tollimaksuvabadele tariifikvootidele.

2. Lõikes 1 märgitud importimisel tuleb esitada impordilitsents, millel peavad olema järgmised kvoodi järjekorranumbrid:

—	09.4324 – 1 000 tonni (netokaal) Albaaniast pärit suhkrutoodetele,

—	09.4325 – 12 000 tonni (netokaal) Bosniast ja Hertsegoviinast pärit suhkrutoodetele,

—	09.4326 – 180 000 tonni (netokaal) Serbiast, Montenegrost ja Kosovost pärit suhkrutoodetele.

Artikkel 2

Artikli 1 lõikega 2 ettenähtud impordilitsentsid antakse välja vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1291/2000 (3) ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 1464/95, (4) kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 3

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) impordiaasta– ühe aasta pikkune ajavahemik 1. juulist kuni järgmise aasta 30. juunini;

b) tööpäev– tööpäev komisjoni asutustes Brüsselis.

Artikkel 4

1. Impordilitsentsi taotlused esitatakse liikmesriikide pädevatele asutustele.

2. Impordilitsentsi taotlustele tuleb lisada järgmised dokumendid:

a)	tõend selle kohta, et taotleja on esitanud tagatise suurusega 2 eurot 100 kilogrammi kohta;

Serbiast, Montenegrost ja Kosovost importimise puhul Serbia, Montenegro ja Kosovo ametiasutuste väljaantud ekspordilitsentsi originaal ja koopia vastavalt I lisas esitatud näidisele koguse kohta, mis vastab impordilitsentsi taotluses märgitud kogusele. Ekspordilitsentsi originaali hoitakse liikmesriigi pädevas ametiasutuses.

Artikkel 5

Impordilitsentsi taotlustel ja impordilitsentsidel tuleb märkida:

a)	lahtrisse 8 “Albaania”, “Bosnia ja Hertsegoviina” või “Serbia, Montenegro ja Kosovo” sõna “jah” ristiga; impordilitsentsid kehtivad üksnes Albaaniast, Bosniast ja Hertsegoviinast või Serbiast ja Montenegrost, sealhulgas Kosovost pärinevate toodete puhul;

b)	lahtrisse 20 Albaania puhul üks II lisa A osas loetletud kannetest;

c)	lahtrisse 20 Bosnia ja Hertsegoviina puhul üks II lisa B osas loetletud kannetest;

d)	lahtrisse 20 Serbia, Montenegro ja Kosovo puhul üks II lisa C osas loetletud kannetest.

Artikkel 6

1. Impordilitsentsi taotlusi võib esitada igal nädalal esmaspäevast reedeni. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt järgmise nädala esimesel tööpäeval kaheksakohalise CN-koodi alusel liigitatud suhkrutoodete kogused, mille kohta on eelmisel nädalal esitatud impordilitsentsi taotlused.

Esimeses lõigus märgitud teave edastatakse elektroonilisel teel, kasutades vorme, mis komisjon on liikmesriikidele saatnud.

2. Komisjon koostab iganädalase arvestuse kogustest, mille kohta on esitatud impordilitsentside taotlused.

3. Kui litsentsitaotlustega ületatakse määruse (EÜ) nr 2007/2000 artikli 4 punktis 4 sätestatud tariifikvoodi tase, peatab komisjon jooksvaks impordiaastaks asjaomase kvoodi kohta uute taotluste esitamise, määrab esitatud taotlustele kohaldatava ühtse vähenduskoefitsiendi ning teatab liikmesriikidele, et asjaomane piirmäär on saavutatud.

4. Kui lõike 3 kohaselt võetud meetmete kohaldamisel on kogus, mille jaoks litsents välja antakse, väiksem kui taotletav kogus, võib litsentsitaotluse tagasi võtta kolme tööpäeva jooksul alates asjaomaste meetmete vastuvõtmisest. Niisuguse tagasivõtmise puhul vabastatakse tagatis viivitamata.

5. Litsentsid antakse välja kolmandal tööpäeval pärast lõikes 1 märgitud teatise esitamist vastavalt komisjoni lõike 3 kohaselt võetud meetmetele.

6. Kui lõike 3 kohaselt võetud meetmete kohaldamisel on kogus, mille kohta impordilitsents välja antakse, väiksem kui taotletav kogus, vähendatakse tagatissummat võrdeliselt.

Artikkel 7

Impordilitsentsid kehtivad nende tegelikust väljaandmise kuupäevast kuni asjakohase impordiaasta 30. juunini.

Artikkel 8

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikest 4 ei või vabasse ringlusse lubatud kogus ületada impordilitsentsi lahtrites 17 ja 18 näidatud kogust. Seepärast märgitakse litsentsi lahtrisse 19 number “0”.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 9 lõikest 1 ei ole impordilitsentsidest tulenevad õigused loovutatavad.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 240, 23.9.2000, lk 1. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 374/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 1).

(2) Nagu on määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis nr 1244.

(3) EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1741/2004 (ELT L 311, 8.10.2004, lk 17).

(4) EÜT L 144, 28.6.1995, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 96/2004 (ELT L 15, 22.1.2004, lk 3).

I LISA

II LISA

Artikli 5 punktis b osutatud kanded:

—	:	hispaania keeles	:	Exención de derechos de importación [Reglamento (CE) no 2007/2000, artículo 4, apartado 4], número de orden 09.4324
—	:	tšehhi keeles	:	Osvobozeno od dovozního cla (nařízení (ES) č. 2007/2000, čl. 4 odst. 4), sériové číslo 09.4324
—	:	taani keeles	:	Fritages for importtold (artikel 4, stk. 4, i forordning (EF) nr. 2007/2000), løbenummer 09.4324
—	:	saksa keeles	:	Frei von Einfuhrabgaben (Verordnung (EG) Nr. 2007/2000, Artikel 4 Absatz 4), laufende Nummer 09.4324
—	:	eesti keeles	:	Impordimaksust vabastatud (määruse (EÜ) nr 2007/2000 artikli 4 lõige 4), järjekorranumber 09.4324
—	:	kreeka keeles	:	Δασμολογική απαλλαγή [κανονισμός (EK) αριθ. 2007/2000, άρθρο 4 παράγραφος 4], αύξων αριθμός 09.4324
—	:	inglise keeles	:	Free from import duty (Regulation (EC) No 2007/2000, Article 4(4)), order number 09.4324
—	:	prantsuse keeles	:	Exemption du droit d'importation [article 4, paragraphe 4, du règlement (CE) no 2007/2000], numéro d'ordre 09.4324
—	:	itaalia keeles	:	Esenzione dal dazio all’importazione [Regolamento (CE) n. 2007/2000, articolo 4(4)], numero d’ordine 09.4324
—	:	läti keeles	:	Atbrīvots no importa nodokļa (Regula (EK) Nr. 2007/2000, 4. panta 4. punkts), kārtas numurs 09.4324
—	:	leedu keeles	:	Atleista nuo importo muito (Reglamentas (EB) Nr. 2007/2000, 4(4) straipsnis), kvotos numeris 09.4324
—	:	ungari keeles	:	Mentes a behozatali vám alól (a 2007/2000/EK rendelet, 4. cikk (4) bekezdés), rendelésszám 09.4324
—	:	hollandi keeles	:	Vrij van invoerrechten (Verordening (EG) nr. 2007/2000, artikel 4, lid 4), volgnummer 09.4324
—	:	poola keeles	:	Wolne od przywozowych opłat celnych (rozporządzenie (WE) nr 2007/2000, art. 4 ust. 4), numer seryjny 09.4324
—	:	portugali keeles	:	Isenção de direitos de importação [Regulamento (CE) n.o 2007/2000, n.o 4 do artigo 4.o], número de ordem 09.4324
—	:	slovaki keeles	:	Oslobodený od dovozného cla (nariadenie (ES) č. 2007/2000, článok 4 ods. 4), poradové číslo 09.4324
—	:	sloveeni keeles	:	Brez uvozne carine (Uredba (ES) št. 2007/2000, člen 4(4)), številka kvote 09.4324
—	:	soome keeles	:	Vapaa tuontitulleista (Asetuksen (EY) N:o 2007/2000 4 artiklan 4 kohta), järjestysnumero 09.4324
—	:	rootsi keeles	:	Importtullfri (förordning (EG) nr 2007/2000, artikel 4.4), löpnummer 09.4324

Artikli 5 punktis c osutatud kanded:

—	:	hispaania keeles	:	Exención de derechos de importación [Reglamento (CE) no 2007/2000, artículo 4, apartado 4], número de orden 09.4325
—	:	tšehhi keeles	:	Osvobozeno od dovozního cla (nařízení (ES) č. 2007/2000, čl. 4 odst. 4), sériové číslo 09.4325
—	:	taani keeles	:	Fritages for importtold (artikel 4, stk. 4, i forordning (EF) nr. 2007/2000), løbenummer 09.4325
—	:	saksa keeles	:	Frei von Einfuhrabgaben (Verordnung (EG) Nr. 2007/2000, Artikel 4 Absatz 4), laufende Nummer 09.4325
—	:	eesti keeles	:	Impordimaksust vabastatud (määruse (EÜ) nr 2007/2000 artikli 4 lõige 4), järjekorranumber 09.4325
—	:	kreeka keeles	:	Δασμολογική απαλλαγή [κανονισμός (EK) αριθ. 2007/2000, άρθρο 4 παράγραφος 4], αύξων αριθμός 09.4325
—	:	inglise keeles	:	Free from import duty (Regulation (EC) No 2007/2000, Article 4(4)), order number 09.4325
—	:	prantsuse keeles	:	Exemption du droit d'importation [article 4, paragraphe 4, du règlement (CE) no 2007/2000], numéro d'ordre 09.4325
—	:	itaalia keeles	:	Esenzione dal dazio all’importazione [Regolamento (CE) n. 2007/2000, articolo 4(4)], numero d’ordine 09.4325
—	:	läti keeles	:	Atbrīvots no importa nodokļa (Regula (EK) Nr. 2007/2000, 4. panta 4. punkts), kārtas numurs 09.4325
—	:	leedu keeles	:	Atleista nuo importo muito (Reglamentas (EB) Nr. 2007/2000, 4(4) straipsnis), kvotos numeris 09.4325
—	:	ungari keeles	:	Mentes a behozatali vám alól (a 2007/2000/EK rendelet, 4. cikk (4) bekezdés), rendelésszám 09.4325
—	:	hollandi keeles	:	Vrij van invoerrechten (Verordening (EG) nr. 2007/2000, artikel 4, lid 4), volgnummer 09.4325
—	:	poola keeles	:	Wolne od przywozowych opłat celnych (rozporządzenie (WE) nr 2007/2000, art. 4 ust. 4), numer seryjny 09.4325
—	:	portugali keeles	:	Isenção de direitos de importação [Regulamento (CE) n.o 2007/2000, n.o 4 do artigo 4.o], número de ordem 09.4325
—	:	slovaki keeles	:	Oslobodený od dovozného cla (nariadenie (ES) č. 2007/2000, článok 4 ods. 4), poradové číslo 09.4325
—	:	sloveeni keeles	:	Brez uvozne carine (Uredba (ES) št. 2007/2000, člen 4(4)), številka kvote 09.4325
—	:	soome keeles	:	Vapaa tuontitulleista (Asetuksen (EY) N:o 2007/2000 4 artiklan 4 kohta), järjestysnumero 09.4325
—	:	rootsi keeles	:	Importtullfri (förordning (EG) nr 2007/2000, artikel 4.4), löpnummer 09.4325

Artikli 5 punktis d osutatud kanded:

—	:	hispaania keeles	:	Exención de derechos de importación [Reglamento (CE) no 2007/2000, artículo 4, apartado 4], número de orden 09.4326
—	:	tšehhi keeles	:	Osvobozeno od dovozního cla (nařízení (ES) č. 2007/2000, čl. 4 odst. 4), sériové číslo 09.4326
—	:	taani keeles	:	Fritages for importtold (artikel 4, stk. 4, i forordning (EF) nr. 2007/2000), løbenummer 09.4326
—	:	saksa keeles	:	Frei von Einfuhrabgaben (Verordnung (EG) Nr. 2007/2000, Artikel 4 Absatz 4), laufende Nummer 09.4326
—	:	eesti keeles	:	Impordimaksust vabastatud (määruse (EÜ) nr 2007/2000 artikli 4 lõige 4), järjekorranumber 09.4326
—	:	kreeka keeles	:	Δασμολογική απαλλαγή [κανονισμός (EK) αριθ. 2007/2000, άρθρο 4 παράγραφος 4], αύξων αριθμός 09.4326
—	:	inglise keeles	:	Free from import duty (Regulation (EC) No 2007/2000, Article 4(4)), order number 09.4326
—	:	prantsuse keeles	:	Exemption du droit d'importation [article 4, paragraphe 4, du règlement (CE) no 2007/2000], numéro d'ordre 09.4326
—	:	itaalia keeles	:	Esenzione dal dazio all’importazione [Regolamento (CE) n. 2007/2000, articolo 4(4)], numero d’ordine 09.4326
—	:	läti keeles	:	Atbrīvots no importa nodokļa (Regula (EK) Nr. 2007/2000, 4. panta 4. punkts), kārtas numurs 09.4326
—	:	leedu keeles	:	Atleista nuo importo muito (Reglamentas (EB) Nr. 2007/2000, 4(4) straipsnis), kvotos numeris 09.4326
—	:	ungari keeles	:	Mentes a behozatali vám alól (a 2007/2000/EK rendelet, 4. cikk (4) bekezdés), rendelésszám 09.4326
—	:	hollandi keeles	:	Vrij van invoerrechten (Verordening (EG) nr. 2007/2000, artikel 4, lid 4), volgnummer 09.4326
—	:	poola keeles	:	Wolne od przywozowych opłat celnych (rozporządzenie (WE) nr 2007/2000, art. 4 ust. 4), numer seryjny 09.4326
—	:	portugali keeles	:	Isenção de direitos de importação [Regulamento (CE) n.o 2007/2000, n.o 4 do artigo 4.o], número de ordem 09.4326
—	:	slovaki keeles	:	Oslobodený od dovozného cla (nariadenie (ES) č. 2007/2000, článok 4 ods. 4), poradové číslo 09.4326
—	:	sloveeni keeles	:	Brez uvozne carine (Uredba (ES) št. 2007/2000, člen 4(4)), številka kvote 09.4326
—	:	soome keeles	:	Vapaa tuontitulleista (Asetuksen (EY) N:o 2007/2000 4 artiklan 4 kohta), järjestysnumero 09.4326
—	:	rootsi keeles	:	Importtullfri (förordning (EG) nr 2007/2000, artikel 4.4), löpnummer 09.4326

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/26

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1006/2005,

30. juuni 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1549/2004, millega kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1785/2003 riisi impordikorra osas ning määratakse kindlaks basmati riisi impordi suhtes kohaldatavad üleminekuperioodi erieeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 2 ja artikli 11 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta otsust 2005/476/EÜ Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe kohta, mis käsitleb kooritud riisi suhtes kohaldatava tollimaksu arvutamise meetodit, (2) eelkõige selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 2005/476/EÜ nähakse ette erimenetlus CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi ühendusse importimisel kohaldatavate tollimaksude arvutamiseks ajavahemikul 1. märts 2005 kuni 30. juuni 2006. Seetõttu tuleks ettenähtud üleminekuperioodiks võtta CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi importimisel kohaldatava tollimaksu osas vajalikud meetmed.

(2)	Otsusega 2005/476/EÜ pikendatakse samuti kuni 30. juunini 2006 maksimumperioodi, mille jooksul võib komisjon kuni määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 11 lõiget 2 muutva määruse vastuvõtmiseni võtta erandina määruse (EÜ) nr 1785/2003 sätetest meetmeid riisi impordikorra osas.

(3)

Otsusega 2005/476/EÜ ettenähtud süsteemi toimimise häirimise vältimiseks seoses ülemääraste impordilitsentside taotlustega, tuleks kindlaks määrata piisavalt kõrge kooritud riisi impordilitsentside tagatismäär. Seetõttu tuleks kehtestada erand komisjoni 28. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1342/2003 (millega sätestatakse teravilja ja riisi impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise üksikasjalikud erieeskirjad) (3) artikli 12 punktist a.

(4)

Arvestades, et otsusega 2005/476/EÜ heakskiidetud kokkulepet kohaldatakse alates 1. märtsist 2005, tuleks ette näha käesoleva määruse sätete kohaldamine kooritud riisi imporditollimaksude osas, ning sellest tulenevaid muudatusi kroovitud riisi ja basmati riisi osas tuleks kohaldada samast kuupäevast.

(5)	Seetõttu tuleks komisjoni määrust (EÜ) nr 1549/2004 (4) vastavalt muuta.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1549/2004 muudetakse järgmiselt:

Artikkel 1 asendatakse järgmise tekstiga:

“Artikkel 1

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 11 lõikest 2 määrab komisjon CN-koodi 1006 20alla kuuluva kooritud riisi imporditollimaksu kindlaks 10 päeva jooksul pärast vastava võrdlusperioodi lõppu:

30 eurole tonni kohta järgmistel juhtudel:

—	kui täheldatakse, et turustusaasta jooksul teostatud kooritud riisi import on väiksem kui lõike 3 esimeses lõigus osutatud aastane individuaalne kvoot, mida on vähendatud 15 %,

—	kui täheldatakse, et turustusaasta kuue esimese kuu jooksul teostatud kooritud riisi import on väiksem kui lõike 3 teises lõigus osutatud osaline individuaalne kvoot, mida on vähendatud 15 %,

42,5 eurole tonni kohta järgmistel juhtudel:

—	kui täheldatakse, et turustusaasta jooksul teostatud kooritud riisi import ületab lõike 3 esimeses lõigus osutatud aastast individuaalset kvooti, mida on vähendatud 15 % võrra, ning ei ületa aastast individuaalset kvooti, mida on suurendatud 15 % võrra,

—	kui täheldatakse, et majandusaasta esimese kuue kuu jooksul teostatud kooritud riisi import ületab lõike 3 teises lõigus osutatud aastast individuaalset kvooti, mida on vähendatud 15 % võrra, ning ei ületa aastast individuaalset kvooti, mida on suurendatud 15 % võrra,

65 eurole tonni kohta järgmistel juhtudel:

—	kui täheldatakse, et turustusaasta jooksul teostatud kooritud riisi import ületab lõike 3 esimeses lõigus osutatud aastast individuaalset kvooti, mida on suurendatud 15 %,

—	kui täheldatakse, et turustusaasta kuue esimese kuu jooksul teostatud kooritud riisi import ületab lõike 3 teises lõigus osutatud osalist individuaalset kvooti, mida on suurendatud 15 %.

Komisjon määrab kohaldatava tollimaksu ainult juhul, kui käesoleva lõike kohaldamisel teostatud arvutused viivad selle muutmiseni. Kuni uue kohaldatava tollimaksu kindlaksmääramiseni kohaldatakse eelnevalt kindlaksmääratud tollimaksu.

2. Lõikes 1 osutatud impordi arvutamiseks võetakse arvesse koguseid, mille puhul on vastava võrdlusperioodi jooksul vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 10 lõike 1 esimesele lõigule väljastatud CN-koodi 1006 20 alla kuuluva kooritud riisi impordilitsentsid, välja arvatud käesoleva määruse artiklis 4 osutatud basmati riisi impordilitsentsid.

3. 2004/2005. turustusaastaks on aastane individuaalne kvoot 431 678 tonni. Nimetatud kogust suurendatakse 6 000 tonni aastas 2005/2006., 2006/2007. ja 2007/2008. turustusaastaks.

Osaline individuaalne kvoot iga turustusaasta kohta vastab poolele esimeses lõigus osutatud aastasest individuaalsest kvoodist.”

b)	Lisatakse artikkel 1a: “Artikkel 1a Erandina määruse (EÜ) nr 1342/2003 artiklist 12 on kooritud riisi impordilitsentside tagatissumma 30 eurot tonni kohta.”

c)	Lisatakse artikkel 1b: “Artikkel 1b Erandina määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 11 lõikest 2 on CN-koodi 1006 30 alla kuuluva kroovitud riisi imporditollimaks 175 eurot tonni kohta.”

Lisatakse artikkel 1c:

“Artikkel 1c

Erandina määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 11 lõikest 2 võib käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud CN-koodide 1006 20 17 ja 1006 20 98 alla kuuluvatele basmati riisi sortidele rakendada tollimaksu nullmäära.

Kui rakendatakse esimest lõiku, kohaldatakse artiklites 2–8 ette nähtud meetmeid.”

e)	Artikli 9 teine lõige jäetakse välja.

f)	Artiklis 10 asendatakse sõnad “käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 osutatud imporditollimaks” sõnadega “vastavalt käesoleva määruse artiklile 1 kindlaks määratud kooritud riisi imporditollimaks, või vajaduse korral, artiklis 1 b osutatud kroovitud riisi imporditollimaks”.

g)	Artiklis 11 asendatakse kuupäev “30. juuni 2005” kuupäevaga “30. juuni 2006”.

h)	I lisas asendatakse pealkiri järgmisega:

Artikkel 2

Esimest korda määratakse tollimaksud artikli 1 punkti a kohaldamisel kolme päeva jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikli 1 punkte a, c, d, f ja h kohaldatakse alates 1. märtsist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 67.

(3) ELT L 189, 29.7.2003, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1092/2004 (ELT L 209, 11.6.2004, lk 9).

(4) ELT L 280, 31.8.2004, lk 13.

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/32

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1010/2005,

30. juuni 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 628/2005, millega kehtestatakse Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 1995. aasta 22. detsembri määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”), (1) eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. OLEMASOLEVAD MEETMED

(1)	Pärast dumpinguvastaseid meetmeid käsitleva uurimise algatamist (2)23. oktoobril 2004 kehtestas komisjon 23. aprillil 2005 Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu (määrusega (EÜ) nr 628/2005). (3)

(2)	Ajutisi dumpinguvastaseid tollimakse, mis kehtestati väärtuselise tollimaksu kujul, mille suurus on 6,8 % kuni 24,5 % imporditava kauba väärtusest, kohaldatakse alates 27. aprillist 2005.

2. AJUTISED DUMPINGUVASTASTED MEETMED

(3)

On olemas erinevat liiki dumpinguvastaseid meetmeid. Näiteks sõltub väärtuselise tollimaksu tegelik suurus imporditava kauba hinnast, samas kui minimaalne impordihind on alati ühesugune suurus. Mõlema variandi rakendamise eesmärk on dumpingu kahjustavate mõjude kõrvaldamine. Meetme valimisel on komisjonil laialdased volitused. Tehistingimustes kasvatatud lõhe suhtes varem läbi viidud uurimistes eelistati minimaalsel impordihinnal põhinevat tollimaksu, sest seda peeti dumpingu kahjustavate mõjude kõrvaldamiseks piisavaks.

(4)

Ajutiste meetmete rakendamisel käesoleval juhul oli komisjon esialgu arvamusel, et minimaalset impordihinda võib olla keeruline kohaldada ja et sellest kõrvalehoidmise oht on suurem kui teiste meetmete puhul. Seetõttu rakendati käesolevas uurimises ajutisi meetmeid esialgu väärtuseliste tollimaksude kujul.

(5)

Pärast ajutiste meetmete vastuvõtmist tõusis aga tehistingimustes kasvatatud lõhe hind ühenduse turul oluliselt ja enneolematult kõrgele, mida ei osatud ette näha. Olukorda raskendab veelgi asjaolu, et kaubeldakse suures osas värske lõhega, mis on lühikese säilivusajaga. Sellepärast ei saa suuri turuhindade erinevusi tasandada piisavas koguses toote ladustamisega.

(6)

Arvestades käesoleva uurimise erilisi asjaolusid, ei ole algsed põhjused mitte rakendada minimaalset impordihinda enam asjakohased. Vastupidiselt minevikus saadud kogemustele, on minimaalsest impordihinnast kõrvalhoidmise oht antud juhul minimaalne. Suured hinnakõikumised, mida praegu turul täheldada võib, annavad siiski alust arvata, et sellised dramaatilised arengud ei kesta nii kaua, et panna kahtluse alla käesoleva uurimisperioodi jooksul tehtud avastused dumpingu ja kahju suhtes.

(7)	Arvestades eespool esitatud asjaolusid, on kohane muuta meetmete liiki ja rakendada minimaalset impordihinda. Nagu eelnevalt väidetud, on minimaalse impordihinna kehtestamise eesmärk sama kui väärtuselise tollimaksumäära puhul, s.o. dumpingu kahjustavate mõjude kõrvaldamine.

(8)	Kui import toimub CIF-hinnaga ühenduse piiril, mis on võrdne või suurem kui kehtestatud minimaalne impordihind, ei tule tollimaksu maksta. Kui import toimub madalama hinnaga, tuleb maksta tegeliku hinna ja kehtestatud minimaalse impordihinna vahe.

(9)	Mis puudutab kahjustava dumpingu mõjude kõrvaldamiseks vajalikku minimaalset impordihinna määra, ei muuda käesolev muudatus järeldusi ja meetodeid, mida on kasutatud ajutise tollimaksu kehtestamise määruses, eriti selle määruse põhjendustes 132–134.

(10)	Kuna Norrast pärit minimaalse impordihinnaga või sellest kõrgemate hindadega import kõrvaldab kahjustava dumpingu mõjud, on asjakohane kohaldada minimaalset impordihinda kogu Norrast pärit impordi suhtes.

(11)

Tehistingimustes kasvatatud lõhet turustatakse tavaliselt eri esitusviisidena (roogitud ja peaga, roogitud ja peata, terve kala filee, muu filee või fileetükid). Seetõttu tuli kehtiva tollimaksu liigi muutmisel kehtestada iga nimetatud esitlusviisi jaoks mittekahjustav minimaalne impordihinna määr, et arvesse võtta nende valmistamisele lisanduvaid kulutusi. Sellest lähtuvalt põhinevad erinevad minimaalsed impordihinnad nii selles kui eelmistes kõnealuse toote suhtes läbi viidud dumpinguvastastes uurimistes tehtud järeldustel. Nii on minimaalsed impordihinna määrad tuletatud ümberarvestuskoefitsiendi alusel, mis on kirjas nõukogu määruses (EÜ) nr 772/1999 (4) ja mida on samuti kasutatud käesolevas uurimises.

(12)

Eksportivate tootjate tähelepanu juhitakse sellele, et kui kasutatud meetmed pole mõjusad, s.t kui minimaalse impordihinnaga on manipuleeritud, see on üle võetud või sellest on kõrvale hoitud, võib komisjon vajadusel pärast nõuandekomiteega konsulteerimist uuesti muuta määrust (EÜ) nr 628/2005 tagamaks meetmete mõjususe.

3. MEETMETE KESTUS

(13)	Ajutised dumpinguvastased meetmed kehtestati algselt kuueks kuuks. Asjaomases kaubanduses märkimisväärse osa moodustavad eksportivad tootjad taotlesid ajutiste meetmete pikendamist maksimaalselt veel kolmeks kuuks.

(14)	Seoses sellega ja vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 7 otsustati ajutiste meetmete kestust pikendada 22. jaanuarini 2006 (k.a).

4. LÕPPSÄTE

(15)

Hea juhtimistava huvides ja arvestades asjaolu, et tähtajad märkuste tegemiseks olid esitatud juba ajutise tollimaksu kehtestamise määruses, tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud pooled, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning lõpliku tollimaksu kehtestamise korral võib vajalikuks osutuda need üle vaadata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 628/2005 artikkel 1 asendatakse järgmisega:

“1. Käesolevaga kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud (muu kui looduslik) lõhe impordile, mis võib olla ka fileeritud või fileerimata, värskel, jahutatud või külmutatud kujul ning klassifitseeritud CN-koodide ex 0302 12 00, ex 0303 11 00, ex 0303 19 00, ex 0303 22 00, ex 0304 10 13 ja ex 0304 20 13 alla (edaspidi “tehistingimustes kasvatatud lõhe”).

2. Looduslikule lõhele dumpinguvastaseid tollimakse ei kohaldata. Käesolevas määruses mõistetakse loodusliku lõhe all sellist lõhet, mida peavad looduslikuks lõheks selle liikmesriigi pädevad asutused, kus võetakse vastu vabasse ringlusesse lubamise tollideklaratsioon, vastavalt kõigile asjassepuutuvatele dokumentidele, mille huvitatud osapooled peavad esitama selle kohta, et see püüti merest Atlandi väärislõhe või idalõhe puhul või jõgedest Doonau taimeni puhul.

3. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr on lõikes 4 kindlaks määratud minimaalse impordihinna ja selle hinna vahe, mis on kaubal ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist, juhul kui see on madalam kui minimaalne impordihind. Tollimaksu ei kohaldata, kui kauba hind ühenduse piiril on võrdne lõikes 4 kindlaks määratud minimaalse impordihinnaga või sellest kõrgem.

4. Lõike 3 kohaldamisel kehtivad toote netokaalu kilogrammi kohta järgmised minimaalsed impordihinnad:

Lõhe esitusviis	Minimaalne impordihind euro/kg toote netokaalu kohta	TARICi kood
Terve värske, jahutatud või külmutatud kala	2,81	0302120012030212003303021200930303110093030319009303032200120303220083
Värske, jahutatud või külmutatud roogitud ja peaga kala	3,12	0302120013030212003403021200940303110094030319009403032200130303220084
Muu (kaasa arvatud roogitud ja peata) värske, jahutatud või külmutatud kala	3,51	030212001503021200360302120096030311001803031100960303190018030319009603032200150303220086
Värsked, jahutatud või külmutatud terve kala fileed ja fileetükid, kaaluga üle 300 g	4,99	0304101312030410139303042013120304201393
Muud värsked, jahutatud või külmutatud terve kala fileed ja fileetükid, kaaluga alla 300 g	6,00	0304101315030410139603042013150304201396

5. Lõikes 1 nimetatud tooted lubatakse ühenduses vabasse ringlusse ajutise tollimaksu summa suuruse tagatise esitamisel.

6. Kui kaubad on enne vabasse ringlusse sisenemist kahjustada saanud ja seetõttu on tegelikult makstud või makstav hind tolliväärtuse määramise eesmärgil osadeks jaotatud vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 145, (5) vähendatakse lõike 4 kohaselt arvutatud minimaalset impordihinda protsendi võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna jaotusele.

7. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Ilma, et see piiraks määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 20 kohaldamist, võivad huvitatud pooled 10 tööpäeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest taotleda selle vastuvõtmise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avaldamist, esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda komisjonilt ärakuulamist.

Artikkel 3

Komisjoni määruse (EÜ) nr 628/2005 artikli 3 teine lause asendatakse järgmisega:

“Käesoleva määruse artiklit 1 kohaldatakse kuni 22. jaanuarini 2006”.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub neljandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) ELT C 261, 23.10.2004, lk 8.

(3) ELT L 104, 23.4.2005, lk 5.

(4) EÜT L 101, 16.4.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 321/2003 (ELT L 47, 21.2.2003, lk 3).

(5) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.”

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/35

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1011/2005,

30. juuni 2005,

milles määratakse kindlaks teatavate suhkrusektori toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud turustusaastaks 2005/2006

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1423/95, milles sätestatakse suhkrusektori toodete, välja arvatud melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) nähakse ette, et komisjoni määruse (EMÜ) nr 784/68, (3) kohaselt kehtestatud valge suhkru ja toorsuhkru CIF-impordihindu loetakse “tüüpilisteks hindadeks”. Need hinnad kehtestatakse määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa I ja II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2)	Tüüpiliste hindade kehtestamisel tuleb arvesse võtta kogu määruse (EMÜ) nr 784/68 artiklis 2 sätestatud teavet, välja arvatud sama määruse artiklis 3 sätestatud juhul.

(3)

Standardkvaliteedist erineva kvaliteedi puhul kehtivaid hindu tuleks vastuvõetud valge suhkru pakkumiste puhul korrigeerida määruse (EMÜ) nr 784/68 artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatud juurde- või allahindlustega. Toorsuhkru suhtes tuleks kohaldada ülalmainitud lõike punktis b määratletud paranduskoefitsientide meetodit.

(4)	Kui kõnealuse toote käivitushind erineb tüüpilisest hinnast, tuleks kehtestada täiendavad imporditollimaksud määruse (EÜ) nr 1423/95 artiklis 3 sätestatud tingimustel.

(5)	Kõnealuste toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud tuleks kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 1423/95 artikli 1 lõike 2 teisele lõigule ja artikli 3 lõikele 1.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1423/95 artiklis 1 nimetatud toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud turustusaastaks 2005/2006 on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2) EÜT L 141, 24.6.1995, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 624/98 (EÜT L 85, 20.3.1998, lk 5).

(3) EÜT L 145, 27.6.1968, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 260/96 (EÜT L 34, 13.2.1996, lk 16).

LISA

Valge suhkru, toorsuhkru ja CN-koodi 1702 90 99 alla kuuluvate toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud, mis kehtivad alates 1. juulist 2005

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	21,64	5,48
1701 11 90 (1)	21,64	10,80
1701 12 10 (1)	21,64	5,29
1701 12 90 (1)	21,64	10,28
1701 91 00 (2)	24,83	13,03
1701 99 10 (2)	24,83	8,30
1701 99 90 (2)	24,83	8,30
1702 90 99 (3)	0,25	0,40

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1) I lisa II punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(2) Määruse (EÜ) nr 1260/2001 (EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1) I lisa I punktis määratletud standardkvaliteedi suhtes.

(3) 1 % saharoosisisalduse kohta.

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/39

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1013/2005,

30. juuni 2005,

millega kehtestatakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 sätetele tuleb valge suhkru ja toorsuhkru puhul, mis on denatureerimata ja mida eksporditakse edasise töötlemiseta, kehtestada toetused, võttes arvesse ühenduse turu ja maailmaturu olukorda, eelkõige nimetatud määruse artiklis 28 sätestatud hinna- ja kulutegureid. Vastavalt samale artiklile tuleks võtta arvesse ka kavandatava ekspordi majandusaspekti.

(3)

Toorsuhkru puhul tuleb toetus määrata standardkvaliteedi kohta. See on määratletud määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa II punktis. Lisaks kehtestatakse see toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikele 4. Kristalliseerunud suhkru mõiste on määratletud komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2135/95 suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta. (2) Sel viisil arvutatud toetust maitse- või värvilisanditega suhkru eest tuleb kohaldada selle sahharoosisisalduse järgi ning seega tuleb toetus määrata 1 % nimetatud sisalduse kohta.

(4)	Erijuhtudel võib toetuse suuruse kehtestada muude õigusaktidega.

(5)	Toetus tuleb kehtestada iga kahe nädala tagant. Seda võib vahepealsel perioodil muuta.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(7)	Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(8)	Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkursektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riigi puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(9)	Pidades silmas eespool sätestatut ja suhkruturu praegust olukorda ning eelkõige suhkru hindu või noteeringuid ühenduses ja maailmaturul, tuleks kehtestada toetused asjakohaste summade ulatuses.

(10)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis a loetletud denatureerimata ja edasise töötlemiseta toodete ekspordil antavad toetused on kehtestatud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2) EÜT L 214, 8.9.1995, lk 16.

LISA

TÖÖTLEMATA VALGE SUHKRU JA TOORSUHKRU EKSPORDITOETUSED 1. JUULIST 2005 (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

1701 11 90 9100

S00

EUR/100 kg kohta

32,04 (2)

1701 11 90 9910

S00

EUR/100 kg kohta

32,04 (2)

1701 12 90 9100

S00

EUR/100 kg kohta

32,04 (2)

1701 12 90 9910

S00

EUR/100 kg kohta

32,04 (2)

1701 91 00 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3483

1701 99 10 9100

S00

EUR/100 kg kohta

34,83

1701 99 10 9910

S00

EUR/100 kg kohta

34,83

1701 99 10 9950

S00

EUR/100 kg kohta

34,83

1701 99 90 9100

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3483

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine), välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro (sealhulgas Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244 määratletule) ning endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29) artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud toodetes sisalduv suhkur.

(1) Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist (ELT L 23, 26.1.2005, lk 17).

(2) Seda summat kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkru suhtes. Kui eksporditud toorsuhkru saagis ei ole 92 %, arvutatakse kohaldatav toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõike 4 sätetele.

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/41

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1014/2005,

30. juuni 2005,

milles kehtestatakse töötlemata siirupite ja teatavate muude suhkrusektori toodete eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2135/95 (suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta), (2) artiklis 3 on sätestatud, et toetus määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis d sätestatud eksporditavate toodete 100 kilogrammi kohta võrdub põhisummaga, mis on korrutatud sahharoosisisaldusega, hõlmates vajadusel ka muid sahharoosina väljendatud suhkruid. Asjaomase toote sahharoosisisaldus määratakse kindlaks vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklile 3.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 30 lõikes 3 on sätestatud, et töötlemata kujul eksporditava sorboosi toetuse põhisumma peab olema võrdne toetuse põhisummaga (millest on maha arvatud üks sajandik kehtivast tootmistoetusest), mida kohaldatakse vastavalt komisjoni 27. juuni 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1265/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tootmistoetuse andmisega teatavate keemiatööstuses kasutatavate suhkrutoodete eest, (3) viimati nimetatud määruse lisas loetletud toodete suhtes.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 30 lõikele 1 peab kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud muude töötlemata kujul eksporditavate toodete toetuse põhisumma olema võrdne ühe sajandikuga summast, mis on kehtestatud, võttes arvesse ühelt poolt erinevust valge suhkru kehtiva sekkumishinna (ühenduse puudujäägita aladel sellel kuul, mille kohta põhisumma on kehtestatud) ja maailmaturul kehtivate valge suhkru noteeringute või hindade vahel ning teiselt poolt vajadust saavutada tasakaal kolmandatesse riikidesse ekspordiks töödeldud kauba valmistamisel ühenduse põhisaaduste kasutamise ja neist riikidest sisese töötlemise korra alusel vastuvõetavate toodete kasutamise vahel.

(5)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 30 lõikele 4 võib põhisumma kohaldamisel piirduda kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud teatavate toodetega.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklis 27 on sätestatud, et toetuse võib määrata kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides f, g ja h osutatud töötlemata toodete ekspordiks. Toetus tuleb määrata 100 kilogrammi kuivaine sisalduse kohta, võttes arvesse CN-koodi 1702 30 91 alla kuuluvate toodete ja määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis d osutatud toodete eksporditoetust ning kavandatava ekspordi majandusaspekte. Kõnealuse lõike 1 punktides f ja g osutatud toodete puhul antakse toetust üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 5 sätestatud tingimustele vastavate toodete eest ning punktis h osutatud toodete puhul antakse toetust üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 6 sätestatud tingimustele vastavate toodete eest.

(7)	Eespool nimetatud toetused tuleb määrata igal kuul. Neid võib vahepealsel perioodil muuta.

(8)	Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(9)	Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(10)	Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkrusektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riikide puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(11)	Pidades silmas eespool sätestatut, tuleks kehtestada kõnealuste toodete toetused asjakohaste summade ulatuses.

(12)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktides d, f, g ja h loetletud töötlemata kujul eksporditavate toodete eksporditoetused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 6).

(2) EÜT L 214, 8.9.1995, lk 16.

(3) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 63.

LISA

1. JUULIST 2005 KOHALDATAVAD TÖÖTLEMATA SIIRUPITE JA TEATAVATE MUUDE SUHKRUSEKTORI TOODETE EKSPORDITOETUSED (1)

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

1702 40 10 9100

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

34,83 (2)

1702 60 10 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

34,83 (2)

1702 60 80 9100

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

66,17 (3)

1702 60 95 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3483 (4)

1702 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

34,83 (2)

1702 90 60 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3483 (4)

1702 90 71 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3483 (4)

1702 90 99 9900

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3483 (4) (5)

2106 90 30 9000

S00

EUR/100 kg kuivaine kohta

34,83 (2)

2106 90 59 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,3483 (4)

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine), välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro (sealhulgas Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis nr 1244 määratletule) ning endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29) artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud toodetes sisalduva suhkru puhul.

(2) Kohaldatakse üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 5 sätestatud toodete suhtes.

(3) Kohaldatakse üksnes määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklis 6 sätestatud toodete suhtes.

(4) Põhisummat ei kohaldata siirupite suhtes, mille puhtusaste on alla 85 % (määrus (EÜ) nr 2135/95). Sahharoosisisaldus määratakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2135/95 artiklile 3.

(5) Summat ei kohaldata määruse (EMÜ) nr 3513/92 (EÜT L 355, 5.12.1992, lk 12) lisa punktis 2 määratletud toodete suhtes.

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/46

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1017/2005,

30. juuni 2005,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2005

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 10 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 osutatud toodete impordil kohaldatakse ühise tollitariifistikuga kehtestatud tollimaksumäärasid. Siiski on nimetatud artikli lõikes 2 osutatud toodete imporditollimaks võrdne kõnealuste toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % võrra ja vähendatud asjaomase partii CIF-impordihinna võrra. See maks ei tohi siiski ületada tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõike 3 alusel arvutatakse CIF-impordihinnad kõnesoleva toote maailmaturu tüüpilise hinna põhjal.

(3)	Määrusega (EÜ) nr 1249/96 kehtestati määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas.

(4)	Imporditollimakse kohaldatakse kuni uute tollimaksude kindlaksmääramise ja jõustumiseni.

(5)	Imporditollimaksude korra normaalse toimimise võimaldamiseks tuleks võtta tollimaksu arvutamisel aluseks võrdlusperioodi tüüpilist turukurssi.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1249/96 kohaldamisel määratakse imporditollimaksud kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse käesoleva määruse I lisas kindlaks II lisas esitatud informatsiooni alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1110/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 12).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2005

CN-kood	Kirjeldus	Imporditollimaks (1) (EUR/t)
1001 10 00	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
1001 90 91	Pehme nisu seeme	0,00
ex 1001 90 99	Pehme nisu, kõrge kvaliteediga, v.a külviks	0,00
1002 00 00	Rukis	31,38
1005 10 90	Mais, külviks, v.a hübriidmais	56,45
1005 90 00	Mais, v.a külviks (2)	56,45
1007 00 90	Terasorgo, v.a hübriidkülviseeme	36,37

(1) Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõige 4), võib importija taotleda imporditollimaksu vähendamist:

—	3 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, või

—	2 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Iirimaal, Ühendkuningriigis, Taanis, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda ühtset imporditollimaksu vähendamist 24 EUR/t kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.

II LISA

Imporditollimaksude arvutamisel kasutatavad tegurid

ajavahemikul 16.6.2005–29.6.2005

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:

Börsinoteering	Minneapolis	Chicago	Minneapolis	Minneapolis	Minneapolis	Minneapolis
Toode (valguprotsent 12 % niiskusesisalduse juures)	HRS2	YC3	HAD2	keskmine kvaliteet (1)	madal kvaliteet (2)	US oder 2
Noteering (EUR/t)	121,61 (3)	73,59	170,08	160,08	140,08	91,34
Lahe lisatasu (EUR/t)	—	9,19	—			—
Suure järvistu lisatasu (EUR/t)	31,79	—	—			—

2.	Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised: Last/veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam: 22,80 EUR/t; Suur järvistu–Rotterdam: 34,31 EUR/t.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud subsiidiumid:

0,00 EUR/t (HRW2)

0,00 EUR/t (SRW2).

(1) Negatiivne lisatasu 10 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2) Negatiivne lisatasu 30 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3) Positiivne lisatasu 14 EUR/t kohta inkorporeeritud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/49

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1018/2005,

30. juuni 2005,

millega piiratakse teatavate teraviljast valmistatud toodete ekspordilitsentside kehtivusaega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse komisjoni 28. juuli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1342/2003, milles sätestatakse üksikasjalikud erieeskirjad teravilja- ja riisi impordi- ning ekspordilitsentside süsteemi kohaldamiseks, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1342/2003 artikli 7 lõikes 1 on määratud kindlaks eelkõige maisist valmistatud toodete ekspordilitsentside kehtivusaeg. Litsents kehtib neljanda kuu lõpuni, arvates litsentsi välja andmisest. Kehtivusaeg on määratud lähtuvalt turunõuetest ja veatu turukorralduse vajadustest.

(2)

Maisituru praeguse olukorra tõttu on soovitav piirata litsentside väljaandmist, et vältida järgmise turustusaasta koguste kasutamist. Järgmistel kuudel väljaantavad litsentsid tuleb hoida enne 2005. aasta 3. septembrit toimuva ekspordi jaoks. Sel eesmärgil tuleb kuni 2. septembrini 2005 kasutamiseks väljaantavate eelkinnitatud toetustega litsentside kehtivusaega ajutiselt piirata. Seetõttu tuleb kehtestada ajutine erand määruse (EÜ) nr 1342/2003 artikli 7 lõikest 1.

(3)

Veatu turukorralduse tagamiseks ja spekulatsiooni ärahoidmiseks tuleks sätestada, et ekspordiga seotud tolliformaalsused maisist valmistatud toodete ekspordilitsentside korral tuleb täita hiljemalt 2. septembriks 2005 nii vahetu ekspordi kui nõukogu 4. märtsi 1980. aasta määruse (EMÜ) nr 565/80 (põllumajandustoodetele antavate eksporditoetuste ettemaksete kohta) (3) artiklites 4 ja 5 sätestatud korra alusel toimuva ekspordi puhul. Kõnealuse kitsendusega kaasneb erandi kehtestamine komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999 (millega sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (4) artikli 28 lõike 6 ja artikli 29 lõike 5 sätetest.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmete rakendamine peab kokku langema määruse jõustumise kuupäevaga, et vältida turuhäirete ohte.

(5)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hoolimata määruse (EÜ) nr 1342/2003 artikli 7 lõikest 1, on lisas esitatud toodetele antud ekspordilitsentsidel, mille taotlused on esitatud alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kuni 26. augustini 2005, kehtivusaega piiratud kuni 2. septembrini 2005.

2. Eespool nimetatud litsentside ekspordi tolliformaalsused peavad olema täidetud hiljemalt 2. septembriks 2005.

See tähtpäev kehtib samuti määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklis 32 osutatud formaalsuste suhtes toodete puhul, mis kuuluvad nende litsentside alla määruses (EMÜ) nr 565/80 osutatud korra kohaselt.

Litsentside lahtrisse 22 tuleb kanda üks II lisas esitatud märgetest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) ELT L 189, 29.7.2003, lk 12. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1092/2004 (ELT L 209, 11.6.2004, lk 9).

(3) EÜT L 62, 7.3.1980, lk 5. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 444/2003 (ELT L 67, 12.3.2003, lk 3).

(4) EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 671/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 5).

LISA I

komisjoni 30. juuni 2005 määrusele, millega piiratakse teatavate teraviljast valmistatud toodete ekspordilitsentside kehtivusaega

CN-kood	Tootekirjeldus
	Maisist saadud tooted, mis hõlmavad järgmisi alamrubriike:
1102 20	Maisijahu
1103 13	Maisitangud ja -jahu
1103 29 40	Maisigraanulid
1104 19 50	Helvestatud mais
1104 23	Muud töödeldud (kroovitud) maisiterad
1108 12 00	Maisitärklis
1108 13 00	Kartulitärklis

II LISA

Artikli 1 lõikes 2 osutatud märked

—	:	hispaania keeles	:	Limitación establecida en el apartado 2 del artículo 1 del Reglamento (CE) no 1018/2005
—	:	tšehhi keeles	:	Omezení stanovené na základě čl. 1 ods. 2 nařízení (ES) č. 1018/2005
—	:	taani keeles	:	Begrænsning, jf. artikel 1, stk. 2, i forordning (EF) nr. 1018/2005
—	:	saksa keeles	:	Kürzung der Gültigkeitsdauer gemäß Artikel 1 Absatz 2 der Verordnung (EG) Nr. 1018/2005
—	:	eesti keeles	:	Piirang on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1018/2005 artikli 1 lõike 2 alusel
—	:	kreeka keeles	:	Περιορισμός που προβλέπεται στο άρθρο 1 παράγραφος 2 του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1018/2005
—	:	inglise keeles	:	Limitation provided for in Article 1(2) of Regulation (EC) No 1018/2005
—	:	prantsuse keeles	:	Limitation prévue à l'article 1er, paragraphe 2, du règlement (CE) no 1018/2005
—	:	itaalia keeles	:	Limitazione prevista all'articolo 1, paragrafo 2 del regolamento (CE) n. 1018/2005
—	:	läti keeles	:	Ierobežojums paredzēts Regulas (EK) Nr. 1018/2005 1. panta 2. punktā
—	:	leedu keeles	:	Apribojimas numatytas Reglamento (EB) Nr. 1018/2005 1 straipsnio 2 dalyje
—	:	ungari keeles	:	Korlátozott érvényességi időtartam az 1018/2005/EK rendelet 1. cikk (2) bekezdésének megfelelően
—	:	hollandi keeles	:	Beperking als bepaald in artikel 1, lid 2, van Verordening (EG) nr. 1018/2005
—	:	poola keeles	:	Ograniczenie przewidziane w art. 1 ust. 2 rozporządzenia (WE) nr 1018/2005
—	:	portugali keeles	:	Limitação estabelecida n.o 2 do artigo 1.o do Regulamento (CE) n.o 1018/2005
—	:	slovaki keeles	:	Obmedzenie stanovené článkom 1 ods. 2 nariadenia (ES) č. 1018/2005
—	:	sloveeni keeles	:	Omejitev določena v členu 1(2) Uredbe (ES) št. 1018/2005
—	:	soome keeles	:	Asetuksen (EY) N:o 1018/2005 1 artiklan 2 kohdassa säädetty rajoitus
—	:	rootsi keeles	:	Begränsning enligt artikel 1.2 i förordning (EG) nr 1018/2005.

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/52

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1020/2005,

30. juuni 2005,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetuste määrad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (2) eriti selle artikli 14 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 13 lõikega 1 ja määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 14 lõikega 1 nähakse ette, et kõnealuste määruste artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul ja ühenduses noteeritud hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 13. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1520/2000, milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise süsteemi ühised rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid, (3) määratakse kindlaks tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena.

(3)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 1 esimese lõiguga tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine võib seada ohtu kohustused, mis on võetud seoses asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ekspordiks antavate toetustega. Seetõttu on vaja sellistes olukordades tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, mis siiski ei takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Abinõu, mis võimaldab ühildada neid eri eesmärke, on kehtestada toetuste eelkinnitamise puhuks toetuse erimäär.

(5)

Arvestades Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelist kokkulepet makarontoodete ekspordi kohta Ameerika Ühendriikidest, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 87/482/EMÜ, (4) on vaja CN-koodide 1902 11 00 ja 1902 19 alla kuuluvatelt kaupadelt makstavad toetused sihtkoha järgi diferentseerida.

(6)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõigetega 3 ja 5 tuleb kohaldatavat tootmistoetust arvestades kehtestada kõnealuse põhisaaduse suhtes komisjoni viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1722/93 (5) vastav vähendatud eksporditoetuse määr, mida kohaldatakse kauba eeldatava valmistamisperioodi jooksul.

(7)

Piiritusjookide hindu peetakse vähem sõltuvaks nende valmistamiseks kasutatava teravilja hinnast. Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani ühinemisakti protokolliga nr 19 nähakse siiski ette vajalike meetmete vastuvõtmine soodustamaks ühenduse teravilja kasutamist teraviljadest saadud piiritusjookide valmistamiseks. Seetõttu on vaja kohandada piiritusjookidena eksporditava teravilja suhtes kohaldatava toetuse määra.

(8)	Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1520/2000 A lisas ja määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 1 või määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 1 lõikes 1 loetletud ning vastavalt kas määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas või määruse (EÜ) nr 1785/2003 IV lisas loetletud kaupadena eksporditud põhisaaduste suhtes kohaldatava toetuse määrad kehtestatakse nii, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(3) EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 886/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 14).

(4) EÜT L 275, 29.9.1987, lk 36.

(5) EÜT L 159, 1.7.1993, lk 112. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1548/2004 (ELT L 280, 31.8.2004, lk 11).

LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes alates 1. juulist 2005 kohaldatavad toetusemäärad (1)

(EUR/100 kg)
CN-kood	Toote kirjeldus (2)	Toetusemäär põhisaaduse 100 kg kohta
CN-kood	Toote kirjeldus (2)	Toetuse eelkinnituse puhul	Muudel juhtudel
1001 10 00	Kõva nisu
	– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena	—	—
	– muudel juhtudel	—	—
1001 90 99	Harilik nisu ja meslin
	– eksportimisel Ameerika Ühendriikidesse CN-koodide 1902 11 ja 1902 19 alla kuuluvate kaupadena	—	—
	– muudel juhtudel
	– – määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (3)	—	—
	– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	—	—
	– – muudel juhtudel	—	—
1002 00 00	Rukis	—	—
1003 00 90	Oder
	– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	—	—
	– muudel juhtudel	—	—
1004 00 00	Kaer	—	—
1005 90 00	Mais, mida eksporditakse:
	– tärklisena:
	– – määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (3)	3,160	3,423
	– – alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	1,988	1,988
	– – muudel juhtudel	4,250	4,250
	– CN-koodide 1702 30 51, 1702 30 59, 1702 30 91, 1702 30 99, 1702 40 90, 1702 90 50, 1702 90 75, 1702 90 79, 2106 90 55 alla kuuluv glükoos, glükoosisiirup, maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup (5)
	– – määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (3)	2,098	2,361
	– – eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	1,491	1,491
	– – muudel juhtudel	3,188	3,188
	– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	1,988	1,988
	– muudel juhtudel (sealhulgas töötlemata toodete eksport)	4,250	4,250
	CN-koodi 1108 13 00 alla kuuluv kartulitärklis, mis on samalaadne töödeldud maisist saadud tootega:
	– määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 5 kohaldamisel (3)	2,769	3,174
	– eksportimisel alamrubriiki 2208 kuuluvate kaupadena (4)	1,988	1,988
	– muudel juhtudel	4,250	4,250
ex 1006 30	Täielikult kroovitud riis:
	– ümarateraline	—	—
	– keskmiseteraline	—	—
	– pikateraline	—	—
1006 40 00	Purustatud riis	—	—
1007 00 90	Terasorgo seemneks, välja arvatud hübriid	—	—

(1) Käesolevas lisa sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. oktoobrist 2004 Bulgaariase eksporditavate kaupade suhtes ning Europa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud, alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini eksporditavate kaupade suhtes.

(2) Põhisaaduse ja/või samalaadsete toodete töötlemisel saadud põllumajandussaaduste puhul kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1520/2000 E lisas sätestatud koefitsiente (EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1).

(3) Asjaomased kaubad kuuluvad CN-koodi 3505 10 50 alla.

(4) Määruse (EÜ) nr 1784/2003 III lisas loetletud või määruse (EMÜ) nr 2825/93 artiklis 2 osutatud kaubad (EÜT L 258, 16.10.1993, lk 6).

(5) CN-koodide NC 1702 30 99, 1702 40 90 ja 1702 60 90 alla kuuluvatest, glükoosi- ja fruktoosisiirupi segamisel saadud siirupitest võib eksporditoetust anda üksnes glükoosisiirupitele.

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/56

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1021/2005,

30. juuni 2005,

millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatoodete turu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealuse määruse artikli 1 punktides a, b, c, d, e ja g loetletud toodete rahvusvahelises kaubanduses ja ühenduses kehtiva hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Komisjoni 13. juuli 2000. aasta määruses (EÜ) nr 1520/2000, milles sätestatakse teatavate asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste andmise ühised rakenduseeskirjad ning nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid (2) määratakse kindlaks tooted, mille suhtes tuleks kehtestada toetusemäär, mida kohaldatakse juhul, kui neid tooteid eksporditakse määruse (EÜ) nr 1255/1999 II lisas loetletud kaupadena.

(3)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõike 1 esimese lõiguga tuleks toetusemäär iga kõnealuse põhisaaduse 100 kg kohta kehtestada igal kuul.

(4)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste puhul võib kõrgete toetusemäärade eelkinnitamine siiski ohtu seada nende toetustega seoses võetud kohustused. Selle ohu ärahoidmiseks on vaja võtta tarvitusele asjakohased ettevaatusabinõud, kuid ilma et see takistaks pikaajaliste lepingute sõlmimist. Konkreetsete toetusemäärade kehtestamine kõnealuste toodete toetuste eelkinnitamiseks peaks võimaldama neid kaht eesmärki täita.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 4 lõikega 3 nähakse ette, et toetusemäära kehtestamisel tuleks vajaduse korral arvesse võtta tootmistoetusi, abi või muid samaväärse toimega meetmeid, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides vastavalt kõnealuste toodete turu ühist korraldust käsitlevale määrusele kõnealuse määruse A lisas loetletud põhisaaduste või samalaadsete toodete suhtes.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 12 lõikes 1 sätestatakse toetuse maksmine ühenduses toodetud lõssi puhul, mis on töödeldud kaseiiniks, kui selline piim ja sellest toodetud kaseiin vastavad teatavatele tingimustele.

(7)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruses (EÜ) nr 2571/97 või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (3) on sätestatud, et teatavaid kaupu valmistavad tööstusettevõtted võivad saada võid ja koort alandatud hindadega.

(8)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1520/2000 A lisas ja määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 1 loetletud ning määruse (EÜ) nr 1255/1999 II lisas loetletud kaupadena eksporditavate põhisaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad kehtestatakse käesoleva määruse lisas loetletud toodete suhtes nii, nagu sätestatud kõnealuse määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2) EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 886/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 14).

(3) EÜT L 350, 20.12.1997, lk 3. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 921/2004 (ELT L 163, 30.4.2004, lk 94).

LISA

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes alates 1. juulist 2005 kohaldatavad toetusemäärad (1)

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kirjeldus

Toetusemäär

Toetuse eelkinnituse puhul

Muudel juhtudel

ex 0402 10 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti (TR 2):

a)	CN-koodiga 3501 kauba eksportimisel

—

b)	muu kauba eksportimisel

15,00

ex 0402 21 19

Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega 26 massiprotsenti (TR 3):

a)	sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 2571/97 alusel saadud alandatud hinnaga võid või koort TR 3-ga samalaadsete toodete kujul

24,10

b)	muu kauba eksportimisel

52,10

ex 0405 10

Või, rasvasisaldusega 82 massiprotsenti (TR 6):

a)	sellise kauba eksportimisel, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 2571/97 nõuetele vastavalt toodetud alandatud hinnaga võid või koort

41,00

b)	CN-koodiga 2106 90 98 kauba eksportimisel, mis sisaldab piimarasva vähemalt 40 % massist

104,25

c)	muu kauba eksportimisel

97,00

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/64

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1025/2005,

30. juuni 2005,

millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. september 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade või noteeringute ja ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Toetused tuleb määrata, võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

(3)	Nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu puhul tuleb nendele toodetele kohaldatava toetuse arvutamisel võtta arvesse kõnealuste toodete valmistamiseks vajamineva teravilja kogust. Need kogused on kinnitatud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)	Maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel võivad tingida teatavate toodete toetuste diferentseerimise vastavalt sihtkohale.

(5)	Toetus tuleb kinnitada üks kord kuus. Seda võib vahepeal muuta.

(6)	Üksikasjalike eeskirjade kohaldamisest teraviljaturu praeguses olukorras ja eriti nende toodete ühenduse ja maailmaturu noteeringute ja hindade suhtes tuleneb, et toetused peavad olema sellised, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud töötlemata kujul eksporditavate toodete, välja arvatud linnaste, eksporditoetused on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1431/2003 (ELT L 203, 12.8.2003, lk 16).

LISA

Komisjoni 30. juuni 2005. aasta määrusele, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu eksporditoetused

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetuste summa

1001 10 00 9200

—

EUR/t

—

1001 10 00 9400

A00

EUR/t

1001 90 91 9000

—

EUR/t

—

1001 90 99 9000

A00

EUR/t

1002 00 00 9000

A00

EUR/t

1003 00 10 9000

—

EUR/t

—

1003 00 90 9000

A00

EUR/t

1004 00 00 9200

—

EUR/t

—

1004 00 00 9400

A00

EUR/t

1005 10 90 9000

—

EUR/t

—

1005 90 00 9000

A00

EUR/t

1007 00 90 9000

—

EUR/t

—

1008 20 00 9000

—

EUR/t

—

1101 00 11 9000

—

EUR/t

—

1101 00 15 9100

C01

EUR/t

1101 00 15 9130

C01

EUR/t

1101 00 15 9150

C01

EUR/t

1101 00 15 9170

C01

EUR/t

1101 00 15 9180

C01

EUR/t

1101 00 15 9190

—

EUR/t

—

1101 00 90 9000

—

EUR/t

—

1102 10 00 9500

A00

EUR/t

1102 10 00 9700

A00

EUR/t

1102 10 00 9900

—

EUR/t

—

1103 11 10 9200

A00

EUR/t

1103 11 10 9400

A00

EUR/t

1103 11 10 9900

—

EUR/t

—

1103 11 90 9200

A00

EUR/t

1103 11 90 9800

—

EUR/t

—

NB: Nii tootekoodid kui A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

C01

Kõik kolmandad riigid, v.a Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina, Serbia-Montenegro, endine jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Lichtenstein ja Šveits.

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/67

NÕUKOGU OTSUS,

21. juni 2005,

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kokkuleppe, mis käsitleb kooritud riisi suhtes kohaldatavate tollimaksude arvutamismeetodit, kirjavahetuse teel sõlmimise ja otsuste 2004/617/EÜ, 2004/618/EÜ ja 2004/619/EÜ muutmise kohta

(2005/476/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koos artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu volitas 26. juunil 2003 komisjoni algatama läbirääkimisi GATT 1994 artikli XXVIII suhtes muutmaks teatavaid soodustusi riisi osas. Selle tulemusel teatas Euroopa Ühendus 2. juulil 2003 WTOle oma kavatsusest muuta teatavaid EÜ CXL loendi soodustusi.

(2)	Komisjon on pidanud läbirääkimisi konsulteerides Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 133 alusel moodustatud komiteega ja vastavalt nõukogu antud läbirääkimisjuhistele.

(3)

Komisjon on pidanud läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega, kellel on HS-koodi 1006 20 (kooritud riis) suhtes peamine tarnimishuvi ja HS-koodi 1006 30 (kroovitud riis) suhtes oluline tarnimishuvi, Taiga, kellel on HS-koodi 1006 30 (kroovitud riis) suhtes peamine tarnimishuvi ja HS-koodi 1006 20 (kooritud riis) suhtes oluline tarnimishuvi, ning India ja Pakistaniga, kellel mõlemal on HS-koodi 1006 20 (kooritud riis) suhtes oluline tarnimishuvi.

(4)	Kokkulepped India ja Pakistaniga on ühenduse nimel heaks kiidetud nõukogu otsustega nr 2004/617/EÜ (1) ja nr 2004/618/EÜ. (2) Kooritud riisi (CN-kood 1006 20) ja kroovitud riisi (CN kood 1006 30) uued tariifid kehtestati nõukogu otsusega nr 2004/619/EÜ. (3)

(5)	Komisjon on pidanud edukalt läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kirjavahetuse teel sõlmitava kokkuleppe üle, mis tuleks seetõttu heaks kiita.

(6)	Käesoleva kokkuleppe täieliku rakendamise tagamiseks alates 1. märtsist 2005 ja kuni nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (4) muutmiseni, peaks komisjonile andma õiguse vastu võtta ajutisi erandeid kõnesolevast määrusest ja rakendusmeetmeid.

(7)	Samal põhjusel peaks ka vastavaid erandeid otsustes nr 2004/617/EÜ, nr 2004/618/EÜ ja nr 2004/619/EÜ pikendama kuni 30. juunini 2006.

(8)	Õiguskindluse huvides on samuti asjakohane selgitada otsustes nr 2004/617/EÜ ja 2004/618/EÜ, et komisjonile antud volitus võtta asjaomaste kokkulepete rakendamiseks vastu ajutisi erandeid määrusest (EÜ) nr 1785/2003 hõlmab ka volitust vastu võtta üksikasjalikke rakendusmeetmeid.

(9)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (5)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vaheline kirjavahetuse teel sõlmitav kokkulepe, mis käsitleb kooritud riisi suhtes kohaldatavate tollimaksude arvutamismeetodit.

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

1. Käesoleva kokkuleppe täielikuks rakendamiseks alates 1. märtsist 2005 on komisjonil õigus vajalikus ulatuses kõrvale kalduda nõukogu määrusest (EÜ) nr 1785/2003 vastavalt käesoleva otsuse artikli 6 lõikes 2 viidatud menetlusele, kuni see määrus muudetakse, kuid mitte kauem kui 30. juunini 2006.

2. Käesoleva kokkuleppe üksikasjalikud rakenduseeskirjad võtab komisjon vastu vastavalt käesoleva otsuse artikli 6 lõikes 2 sätestatud menetlusele.

Artikkel 3

Otsuse nr 2004/617/EÜ artikkel 2 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

1. Käesoleva kokkuleppe täielikuks rakendamiseks alates 1. septembrist 2004 on komisjonil õigus vajalikus ulatuses kõrvale kalduda nõukogu määrusest (EÜ) nr 1785/2003 vastavalt käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 2 viidatud menetlusele, kuni see määrus muudetakse, kuid mitte kauem kui 30. juunini 2006.

2. Käesoleva kokkuleppe üksikasjalikud rakenduseeskirjad võtab komisjon vastu vastavalt käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 2 viidatud menetlusele.”

Artikkel 4

Otsuse 2004/618/EÜ artikkel 2 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

2. Käesoleva kokkuleppe üksikasjalikud rakenduseeskirjad võtab komisjon vastu vastavalt käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 2 viidatud menetlusele.”

Artikkel 5

Otsuse 2004/619/EÜ artiklis 2 asendatakse kuupäev “30. juuni 2005” kuupäevaga “30. juuni 2006”.

Artikkel 6

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 25 alusel loodud teraviljaturu korralduskomitee. (6)

2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Nõukogu eesistujale antakse käesolevaga volitused määrata isik, kellel on õigus ühenduse suhtes siduvale kokkuleppele alla kirjutada. (7)

Luksemburg, 21. juuni 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

F. BODEN

(1) ELT L 279, 28.8.2004, lk 17.

(2) ELT L 279, 28.8.2004, lk 23.

(3) ELT L 279, 28.8.2004, lk 29.

(4) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(5) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(6) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(7) Nõukogu peasekretariaat avaldab kokkuleppe jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

TÕLGE

LEPING

Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vaheline

KIRJAVAHETUSE TEEL SÕLMITUD KOKKULEPE,

mis käsitleb kooritud riisi suhtes kohaldatavate tollimaksude arvutamismeetodit

Lugupeetud härra,

Euroopa Ühenduse (EÜ) ja Ameerika Ühendriikide vaheliste läbirääkimiste tulemusena nõustub EÜ alltoodud järeldustega.

Teatava kooritud riisi (CN-kood 1006 20) suhtes kohaldatav tollimaksumäär

1. EÜ kohaldab teatava kooritud riisi suhtes tollimaksumäära kooskõlas punktidega 2–7.

2. Aastane imporditase

Esimene turustusaasta: käesoleva kokkuleppe reguleerimisala (1. september 2004 kuni 31. august 2005) esimesel turustusaastal arvestatakse aastase imporditasemena eri päritolu kooritud riisi keskmist kogumahtu, mis on ühendusse (EÜ-25) imporditud turustusaastatel 1. september 1999–31. august 2000, 1. september 2000–31. august 2001 ja 1. september 2001–31. august 2002, miinus ühendusse (EÜ-25) imporditud kooritud basmati riis, pluss 10 % (st 431 678 tonni).

Kasv järgmistel turustusaastatel: iga turustusaasta 2005/06, 2006/07 ja 2007/08 puhul suurendatakse aastast imporditaset eelmise turustusaastaga võrreldes 6 000 tonni võrra aastas. Hiljemalt 90 päeva enne turustusaasta 1. september 2007 kuni 31. august 2008 lõppu alustavad mõlemad pooled läbirääkimisi järgmiste turustusaastate aastase kasvu üle, võttes arvesse EÜ riisituru arenguid, eelkõige tarbimise arengut, ning lepivad hiljemalt 31. augustil 2008 kokku aastases kasvus.

3. Kuue kuu imporditase: igal turustusaastal arvutatakse kuue kuu imporditase, mis võrdub 50 protsendiga punktis 2 väljaarvutatud aastasest imporditasemest ja mis esimesel turustusaastal on 215 839 tonni.

4. Kohaldatava tariifi korrigeerimine aasta keskel: 10 päeva jooksul peale iga turustusaasta esimese kuue kuu lõppu vaatab EÜ läbi kohaldatava tariifi ja vajadusel korrigeerib seda järgnevalt:

a)	kui kooritud riisi tegelik import vahetult lõppenud kuuekuulisel perioodil on rohkem kui 15 protsenti väiksem punkti 3 kohaselt arvutatud kõnelause perioodi kuue kuu imporditasemest (st esimese turustusaasta kohta vähem kui 183 463 tonni), kohaldab EÜ tariifi 30 EUR/tonn;

b)	kui kooritud riisi tegelik import vahetult lõppenud kuuekuulisel perioodil on rohkem kui 15 protsenti suurem punkti 3 kohaselt arvutatud kõnelause perioodi kuue kuu imporditasemest (st esimese turustusaasta kohta üle 248 215 tonni), kohaldab EÜ tariifi 65 EUR/tonn;

c)	kui kooritud riisi tegelik import vahetult lõppenud kuuekuulisel perioodil ei erine üle 15 protsendi (kaasa arvatud) punkti 3 kohaselt arvutatud kõnelause perioodi kuue kuu imporditasemest (st esimese turustusaasta kohta 183 463 ja 248 215 tonni vahel), on kohaldatav tariif 42,5 EUR/tonn.

Punktide a kuni c kohaldamisel on kooritud riisi tegelikuks impordiks eri päritolu CN-koodi 1006 20 all ühendusse (EÜ-25) toodud import, miinus ühendusse (EÜ-25) imporditud kooritud basmati riis.

5. Kohaldatava tariifi korrigeerimine aasta lõpus: 10 päeva jooksul peale turustusaasta lõppu vaatab EÜ läbi kohaldatava tariifi ja vajadusel korrigeerib seda järgnevalt:

a)	kui kooritud riisi tegelik import vahetult lõppenud turustusaastal on rohkem kui 15 protsenti väiksem punkti 2 kohaselt arvutatud kõnealuse kaheteistkümnekuulise perioodi aastast imporditasemest (st esimese turustusaasta kohta vähem kui 366 926 tonni), kohaldab EÜ tariifi 30 EUR/tonn;

b)	kui kooritud riisi tegelik import vahetult lõppenud turustusaastal on rohkem kui 15 protsenti suurem punkti 2 kohaselt arvutatud kõnealuse kaheteistkümnekuulise perioodi aastast imporditasemest (st esimese turustusaasta kohta rohkem kui 496 430 tonni), kohaldab EÜ tariifi 65 EUR/tonn;

kui kooritud riisi tegelik import vahetult lõppenud turustusaastal ei erine üle 15 protsendi (kaasa arvatud) punkti 2 kohaselt arvutatud kõnealuse kaheteistkümnekuulise perioodi aastasest imporditasemest (st esimese turustusaasta kohta 366 926 ja 496 430 tonni vahel), kohaldab EÜ tariifi 42,5 EUR/tonn.

6. Andmed: punktide 4 ja 5 kohased aastased ja kuue kuu tegelikud imporditasemed määratakse kindlaks kasutades EÜ riisi impordilitsentside andmeid. EÜ avaldab need andmed kord nädalas Internetis.

7. Läbipaistvus: EÜ teavitab viivitamata avalikult kohaldatava tariifi korrigeerimisest.

8. Läbirääkimised: Kummagi poole taotlusel alustavad pooled 30 päeva jooksul pärast niisuguse taotluse saamist läbirääkimisi käesoleva kokkuleppega hõlmatud küsimuste üle.

9. Kui pooled ei suuda 30 päeva jooksul peale taotluse saamist lahendada läbirääkimisele kuuluvaid küsimusi võivad Ameerika Ühendriigid saata EÜle kirjaliku teate oma kavatsusest kasutada punktis 10 sätestatud korras GATT 1994 artikkel XXVIII lõike 3 punkt a kohaseid õigusi ning EÜ võib saata Ameerika Ühendriikidele kirjaliku teate oma kavatsusest taganeda käesolevast kokkuleppest punktis 11 sätestatud korras.

10. Tähtaja pikendamine GATT 1994 artikli XXVIII kohaste õiguste kasutamiseks:

Pooled lepivad kokku, et artikkel XXVIII lõike 3 punkti a kohaste sisuliselt samaväärsete soodustuste tühistamise tähtaeg loetakse pikendatuks. Seega võivad Ameerika Ühendriigid kasutada oma õigust tühistada artikkel XXVIII lõike 3 punkti a kohaseid sisuliselt samaväärseid soodustusi igal ajal pärast 30 päeva möödumist EÜle kirjaliku teate saatmisest oma kavatsuse kohta selliseid õigusi kasutada ning EÜ ei saa väita, et Ameerika Ühendriikidel on ennatliku tegevuse tõttu artikkel XXVIII lõike 3 punkti a kohaste meetmete võtmine takistatud.

Olenemata punktist a võivad Ameerika Ühendriigid kasutada oma õigust tühistada sisuliselt samaväärseid soodustusi vaid pärast läbirääkimiste taotlemist ja punkti 9 kohase teate saatmist. Kui EÜ taganeb kokkuleppest on Ameerika Ühendriikidel õigus viivitamata kasutada artikkel XXVIII lõike 3 punkti a alusel kohaldatavaid õigusi.

11. EÜ ei tagane käesolevast kokkuleppest ilma eelnevalt läbirääkimisi taotlemata ja punkti 9 kohast teadet saatmata. EÜ võib kokkuleppest taganeda igal ajal pärast 30 päeva möödumist punktis 9 nimetatud kirjaliku teate saatmisest. Kui Ameerika Ühendriigid tühistavad punkti 10 kohaselt soodustused, on EÜ-l õigus viivitamata taganeda käesolevast kokkuleppest.

12. Kui punkti 10 sätetest ei tulene teisiti, ei piira käesolev kokkulepe EÜ õigust vaidlustada soodustuste tühistamist Ameerika Ühendriikide poolt kui EÜ leiab, et tühistamine on vastuolus GATT 1994 artikliga XXVIII või muude WTO lepingu asjakohaste sätetega.

13. EÜ konsulteerib ja teeb Ameerika Ühendriikidega koostööd WTO üldnõukogu heakskiidu saamiseks artikkel XXVIII lõike 3 punkti a kohaste sisuliselt samaväärsete soodustuste tühistamise tähtaja pikendamise osas.

14. Pooled kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks oma menetluste kohaselt. EÜ leiab, et käesolev kokkulepe ei kujuta endast pretsedenti tulevaste artikli XXVIII alusel toimuvate läbirääkimiste puhul.

15. Käesoleva kokkuleppe sätteid kohaldatakse alates 1. märtsist 2005. Kooritud riisi importi ajavahemikul 1. märts 2005 kuni 31. august 2005 käsitleva punkti 4 rakendamise tagamiseks seab EÜ sisse vajalikud sisemenetlused.

Oleksin väga tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub eeltooduga.

Palun vastu võtta minu sügavaim lugupidamine.

Euroopa Ühenduse nimel

Lugupeetud härra,

Mul on au teatada Teie tänast kuupäeva kandva kirja kättesaamisest, mis oli järgmine:

“Euroopa Ühenduse (EÜ) ja Ameerika Ühendriikide vaheliste läbirääkimiste tulemusena nõustub EÜ alltoodud järeldustega.

Teatava kooritud riisi (CN-kood 1006 20) suhtes kohaldatav tollimaksumäär

1. EÜ kohaldab teatava kooritud riisi suhtes tollimaksumäära kooskõlas punktidega 2–7.

2. Aastane imporditase:

4. Kohaldatava tariifi korrigeerimine aasta keskel: 10 päeva jooksul peale iga turustusaasta esimese kuue kuu lõppu vaatab EÜ läbi kohaldatava tariifi ja vajadusel korrigeerib seda järgnevalt:

a)	kui kooritud riisi tegelik import vahetult lõppenud kuuekuulisel perioodil on rohkem kui 15 protsenti väiksem punkti 3 kohaselt arvutatud kõnelause perioodi kuue kuu imporditasemest (st esimese turustusaasta kohta vähem kui 183 463 tonni), kohaldab EÜ tariifi 30 EUR/tonn;

b)	kui kooritud riisi tegelik import vahetult lõppenud kuuekuulisel perioodil on rohkem kui 15 protsenti suurem punkti 3 kohaselt arvutatud kõnelause perioodi kuue kuu imporditasemest (st esimese turustusaasta kohta üle 248 215 tonni), kohaldab EÜ tariifi 65 EUR/tonn;

c)	kui kooritud riisi tegelik import vahetult lõppenud kuuekuulisel perioodil ei erine üle 15 protsendi (kaasa arvatud) punkti 3 kohaselt arvutatud kõnelause perioodi kuue kuu imporditasemest (st esimese turustusaasta kohta 183 463 ja 248 215 tonni vahel), on kohaldatav tariif 42,5 EUR/tonn.

5. Kohaldatava tariifi korrigeerimine aasta lõpus: 10 päeva jooksul peale turustusaasta lõppu vaatab EÜ läbi kohaldatava tariifi ja vajadusel korrigeerib seda järgnevalt:

a)	kui kooritud riisi tegelik import vahetult lõppenud turustusaastal on rohkem kui 15 protsenti väiksem punkti 2 kohaselt arvutatud kõnealuse kaheteistkümnekuulise perioodi aastast imporditasemest (st esimese turustusaasta kohta vähem kui 366 926 tonni), kohaldab EÜ tariifi 30 EUR/tonn;

b)	kui kooritud riisi tegelik import vahetult lõppenud turustusaastal on rohkem kui 15 protsenti suurem punkti 2 kohaselt arvutatud kõnealuse kaheteistkümnekuulise perioodi aastast imporditasemest (st esimese turustusaasta kohta rohkem kui 496 430 tonni), kohaldab EÜ tariifi 65 EUR/tonn;

7. Läbipaistvus: EÜ teavitab viivitamata avalikult kohaldatava tariifi korrigeerimisest.

8. Läbirääkimised: kummagi poole taotlusel alustavad pooled 30 päeva jooksul pärast niisuguse taotluse saamist läbirääkimisi käesoleva kokkuleppega hõlmatud küsimuste üle.

10. Tähtaja pikendamine GATT 1994 artikli XXVIII kohaste õiguste kasutamiseks:

Ameerika Ühendriikidel on au kinnitada kirja sisuga nõustumist.

Palun vastu võtta minu sügavaim lugupidamine.

Ameerika Ühendriikide nimel

1.7.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 170/75

KOMISJONI OTSUS,

29. juuni 2005,

millega perekonna Vitis L. Horvaatiast pärit taimede, välja arvatud viljade puhul nähakse ette erand teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1920 all)

(2005/477/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

võttes arvesse Itaalia ja Sloveenia esitatud taotlust,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt ei tohi ühendusse põhimõtteliselt sisse tuua perekonna Vitis L. kolmandatest riikidest pärit taimi, välja arvatud vilju.

(2)	Itaalia ja Sloveenia on taotlenud erandit perekonna Vitis L. Horvaatiast pärit taimede, välja arvatud viljade impordi lubamiseks piiratud ajavahemiku jooksul, et eripuukoolid saaksid kõnealuseid taimi ühenduses paljundada, enne kui need Horvaatiasse reeksporditakse.

(3)	Komisjon arvab, et kui perekonna Vitis L. Horvaatiast pärit taimede, välja arvatud viljade puhul järgitakse käesolevas otsuses sätestatud eritingimusi, ei ole ohtu, et taimedele või taimsetele saadustele levitatakse kahjulikke organisme.

(4)	Seepärast tuleks liikmesriikidele anda piiratud ajavahemikuks luba võimaldada eritingimustel kõnealuste taimede sissetoomist oma territooriumile.

(5)	Luba tuleks tühistada, kui tehakse kindlaks, et käesolevas otsuses sätestatud eritingimused ei ole kahjulike organismide ühendusse sissetoomise vältimiseks piisavad või kui neist ei ole kinni peetud.

(6)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina direktiivi 2000/29/EÜ artikli 4 lõikest 1, milles on viidatud direktiivi III lisa A osa punktile 15, antakse liikmesriikidele õigus lubada perekonna Vitis L. ühenduses pookimiseks ettenähtud Horvaatiast pärit taimede, välja arvatud viljade (edaspidi “taimed”) sissetoomist oma territooriumile.

Kõnealuse erandi kohaldamiseks peavad taimed vastama lisaks direktiivi 2000/29/EÜ I ja II lisas sätestatud nõuetele ka käesoleva otsuse lisas ettenähtud tingimustele ning need tuleb ühendusse sisse tuua 2006. aasta 1. jaanuarist kuni 31. märtsini.

Artikkel 2

Artiklis 1 ettenähtud erandit kasutavad liikmesriigid esitavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele hiljemalt 2006. aasta 1. juuliks:

a)	teabe käesoleva otsuse alusel imporditud taimede koguse kohta ja

b)	lisa punktis 6 osutatud ametlike kontrollide üksikasjaliku tehnilise aruande.

Iga liikmesriik, kus taimi pärast tema territooriumile sissetoomist poogitakse, esitab samuti komisjonile ja teistele liikmesriikidele hiljemalt 2006. aasta 1. juuliks lisa punkti 8 lõikes b osutatud ametlike kontrollide ja katsete üksikasjaliku tehnilise aruande.

Artikkel 3

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata kõikidest käesoleva otsuse alusel nende territooriumile sissetoodud partiidest, mille puhul on hiljem leitud, et need ei vasta käesolevale otsusele.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2005/16/EÜ (ELT L 57, 3.3.2005, lk 19).

LISA

Eritingimused, mida kohaldatakse artiklis 1 ettenähtud erandiga hõlmatud perekonna Vitis L. Horvaatiast pärit taimede, välja arvatud viljade suhtes

Taimed on sortide Babić, Borgonja, Dišeča belina, Graševina, Grk, Hrvatica, Kraljevina, Malvazija istarska, Maraština, Malvasija, Muškat momjanski, Muškat ruža porečki, Plavac mali, Plavina-Plavka, Pošip, Škrlet, Teran, Trnjak, Plavac veli, Vugava või Žlahtina paljundusmaterjal puhkestaadiumis pungadena, mis on:

a)	ettenähtud pookimiseks ühenduses punktis 7 osutatud territooriumil ja ühenduses valmistatud pookealustele;

kogutud Horvaatias ametlikult registreeritud alustekoolidest. Registreeritud alustekoolide loetelud tehakse erandit kasutavatele liikmesriikidele ja komisjonile kättesaadavaks hiljemalt 31. oktoobriks 2005. Kõnealustes loeteludes märgitakse iga ametlikult registreeritud puukooli kohta sordinimi, mitu rida on ühte sorti istutatud, taimede arv ühes reas, kui neid peetakse käesolevas otsuses sätestatud tingimuste alusel sobivaks 2006. aastal ühendusse saatmiseks;

c)	korralikult pakendatud ja pakendid on muudetud äratuntavaks märkega, mis võimaldab teha kindlaks registreeritud puukooli ja sordi.

Taimedele lisatakse fütosanitaarsertifikaat, mis on välja antud Horvaatias kooskõlas direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 lõikega 1, võttes aluseks kõnealuses direktiivis sätestatud kontrolli, millega on kinnitatud eelkõige järgmiste kahjulike organismide puudumist:

Daktulosphaira vitifoliae (Fitch)

Xylophilus ampelinus (Panagopoulos) Willems et al.

Grapevine Flavescence dorée

Xylella fastidiosa (Well et Raju)

Trechispora brinkmannii (Bresad.) Rogers

Tubaka rõngaslaiksuse viirus

Tomati rõngaslaiksuse viirus

Põõsasmustika lehelaiksuse viirus

Virsiku rosettmosaiikviirus

Sertifikaadil on lahtris “Lisakinnitus” märge “Käesolev partii vastab otsuses 2005/477/EÜ sätestatud tingimustele”.

3.	Horvaatia ametlik taimekaitseorganisatsioon tagab taimede samasuse punkti 1 lõikes b osutatud kogumise ajast kuni laadimiseni ühendusse eksportimiseks.

Taimed tuuakse sisse piiriületuspunktide kaudu, mille nende asukohajärgne liikmesriik on selleks otstarbeks kindlaks määranud.

Liikmesriigid teatavad kõnealused piiriületuspunktid ning iga piiriületuspunkti eest vastutava direktiivis 2000/29/EÜ osutatud ametiasutuse nime ja aadressi aegsasti komisjonile ning taotluse korral teistele liikmesriikidele.

Kui taimede sissetoomine ühendusse toimub muus kui artiklis 1 sätestatud õigust (edaspidi “luba”) kasutavas liikmesriigis, peavad selle liikmesriigi vastutavad ametiasutused, mille kaudu toimub ühendusse sissetoomine, teavitama luba kasutavate liikmesriikide vastutavaid ametiasutusi ning tegema nendega koostööd, et tagada käesoleva otsuse järgimine.

Enne ühendusse sissetoomist teavitatakse importijat ametlikult punktides 1–4 sätestatud tingimustest; nimetatud importija teavitab iga sissetoomise üksikasjadest aegsasti selle liikmesriigi vastutavaid ametiasutusi, mille kaudu toimub sissetoomine, ja kõnealune liikmesriik edastab saadud teabe üksikasjad viivitamatult komisjonile, märkides:

a)	materjali liigi;

b)	sordi ja koguse;

c)	deklareeritud sissetoomise kuupäeva ja piiriületuspunkti kinnituse;

d)	punktis 7 osutatud pungade pookimise ja ladustamise territooriumide nimed, aadressid ja asukohad.

Importija teavitab asjaomaseid ametiasutusi mis tahes muudatustest eespool nimetatud üksikasjades niipea, kui ta nendest teada saab.

Asjaomane liikmesriik teavitab viivitamatult komisjoni eespool nimetatud üksikasjadest ja nende mis tahes muutmise üksikasjadest.

Importija teavitab vähemalt kaks nädalat enne ühendusse sissetoomise kuupäeva nende punktis 7 osutatud territooriumide vastutavat ametiasutust, kus taimi pookima hakatakse.

Kõnealust luba kasutava liikmesriigi vastutavad ametiasutused, vajadusel koostöös selle liikmesriigi vastutavate ametiasutustega, kus taimi ladustatakse, teostavad direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13 alusel ja kooskõlas käesoleva otsuse sätetega kontrolle, muuhulgas vajadusel katseid.

Samuti kontrollivad liikmesriigid kõnealuste kontrollide käigus punktis 2 nimetatud kahjulike organismide esinemist ja teostavad vajadusel katseid. Nimetatud kahjulike organismide leidmisest teavitatakse viivitamatult komisjoni. Võetakse sobivaid meetmeid kahjulike organismide ja vajadusel ka asjaomaste taimede hävitamiseks.

Taimi poogitakse ainult ametlikult registreeritud ja käesoleva loa kohaldamiseks heakskiidetud territooriumidel.

Isik, kes kavatseb taimi pookida, teatab eelnevalt territooriumi asukohajärgse liikmesriigi vastutavatele ametiasutustele nimetatud territooriumi omaniku nime ja aadressi.

Kui pookimiskoht asub muus kui luba kasutavas liikmesriigis, teatavad luba kasutava liikmesriigi vastutavad ametiasutused selle liikmesriigi vastutavatele ametiasutustele, kus taimi poogitakse, nende territooriumide nimed ja aadressid, kus taimi poogitakse. Kõnealune teave edastatakse siis, kui importijalt saadakse punkti 5 viimases taandes nimetatud eelteatis.

Punktis 7 osutatud territooriumidel:

võib ühendusest pärit pookealusele pookida taimi, millel ei ole tuvastatud punktis 2 nimetatud kahjulikke organisme. Poogitud taimi hoitakse seejärel sobivates tingimustes sobivas kasvusubstraadis, kuid ei istutata ega kasvatata põldudel. Poogitud taimed jäävad nimetatud territooriumile, kuni nad viiakse punktis 9 nimetatud sihtkohta väljaspool ühendust;

kontrollivad taimi pärast pookimist asjakohasel ajal vaatluse teel kahjulike organismide esinemise või mis tahes kahjuliku organismi põhjustatud märkide või sümptomite suhtes selle liikmesriigi vastutavad ametiasutused, kus neid poogiti; kõnealuse visuaalse kontrolliga leitud märke või sümptomeid põhjustanud kahjulik organism määratakse sobiva katsemenetluse abil;

c)	hävitatakse vastutavate ametiasutuse kontrolli all viivitamatult kõik poogitud taimed, mida ei ole alapunktides a ja b osutatud kontrollide või katsete käigus tunnistatud punktis 2 loetletud kahjulikest organismidest vabaks või mis vajavad muudel põhjustel karantiini.

Kõiki taimi, mis on saadud punktis 1 osutatud pungade edukal pookimisel, lubatakse poogitud taimedena vedada ainult Horvaatiasse. Luba kasutava liikmesriigi vastutavad ametiasutused tagavad, et kõik taimed, mida sel moel ei veeta, hävitatakse ametlikult. Edukalt poogitud taimede, ametlikult hävitatud taimede ja hiljem Horvaatiasse reeksporditud taimede koguse kohta peetakse arvestust. Kõnealune teave tehakse komisjonile kättesaadavaks.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 170

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 1. juuli 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 999/2005, 30. juuni 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1000/2005, 30. juuni 2005, millega määratakse kindlaks teraviljast ja riisist valmistatud toodete eksporditoetused	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1001/2005, 30. juuni 2005, millega määratakse kindlaks teraviljasektori tootmistoetused	6
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1002/2005, 30. juuni 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1239/95 seoses sundlitsentside andmisega ning ühenduse sordiameti dokumentidele avalikkuse juurdepääsu käsitlevate eeskirjadega	7
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1003/2005, 30. juuni 2005, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses ühenduse eesmärgiga vähendada teatavate salmonella serotüüpide esinemissagedust liigi Gallus gallus aretuskarjades ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 ( 1 )	12
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1004/2005, 30. juuni 2005, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Albaaniast, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Serbiast, Montenegrost ja Kosovost pärit suhkrutoodete tariifikvootide avamiseks ja haldamiseks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2007/2000	18
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1005/2005, 30. juuni 2005, millega kehtestatakse valge suhkru tuletatud sekkumishinnad turustusaastaks 2005/2006	25
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1006/2005, 30. juuni 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1549/2004, millega kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1785/2003 riisi impordikorra osas ning määratakse kindlaks basmati riisi impordi suhtes kohaldatavad üleminekuperioodi erieeskirjad	26
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1007/2005, 30. juuni 2005, millega kehtestatakse teatud kooritud riisi imporditollimaks alates 1. märtsist 2005	29
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1008/2005, 30. juuni 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2771/1999, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega või- ja kooreturul	30
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1009/2005, 30. juuni 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2799/1999, millega sätestatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad loomatoiduks mõeldud lõssi ja lõssipulbri jaoks toetuse andmise osas ja kõnealuse lõssipulbri müügi osas	31
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1010/2005, 30. juuni 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 628/2005, millega kehtestatakse Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks	32
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1011/2005, 30. juuni 2005, milles määratakse kindlaks teatavate suhkrusektori toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud turustusaastaks 2005/2006	35
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1012/2005, 30. juuni 2005, millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 1. juulist 2005	37
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1013/2005, 30. juuni 2005, millega kehtestatakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused	39
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1014/2005, 30. juuni 2005, milles kehtestatakse töötlemata siirupite ja teatavate muude suhkrusektori toodete eksporditoetused	41
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1015/2005, 30. juuni 2005, millega kehtestatakse suurim eksporditoetus valge suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 1327/2004 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames avatud 31. osaliseks pakkumismenetluseks	44
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1016/2005, 30. juuni 2005, millega kehtestatakse keemiatööstuses kasutatava valge suhkru tootmistoetus ajavahemikuks 1.–31. juulini 2005	45
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1017/2005, 30. juuni 2005, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2005	46
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1018/2005, 30. juuni 2005, millega piiratakse teatavate teraviljast valmistatud toodete ekspordilitsentside kehtivusaega	49
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1019/2005, 30. juuni 2005, millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind	51
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1020/2005, 30. juuni 2005, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate teravilja- ja riisitoodete suhtes kohaldatavate toetuste määrad	52
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1021/2005, 30. juuni 2005, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes kohaldatavad toetusemäärad	56
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1022/2005, 30. juuni 2005, millega kehtestatakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate suhkrusektori teatavate toodete suhtes kohaldatavad toetusemäärad	59
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1023/2005, 30. juuni 2005, millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 581/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava või eksporditoetuse maksimumsumma	61
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1024/2005, 30. juuni 2005, millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 582/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava lõssipulbri eksporditoetuse maksimumsumma	63
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1025/2005, 30. juuni 2005, millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused	64
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1026/2005, 30. juuni 2005, millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 868/2005 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär	66

(EUR/100 kg)
Toode	Eksporditoetuste nomenklatuuri kood	Eksporditoetuse maksimumsumma
Toode	Eksporditoetuste nomenklatuuri kood	Ekspordil määruse (EÜ) nr 581/2004 artikli 1 lõike 1 esimeses taandes nimetatud sihtkohta	Ekspordil määruse (EÜ) nr 581/2004 artikli 1 lõike 1 teises taandes nimetatud sihtkohtadesse
Või	ex ex 0405 10 19 9500	—	99,00
Või	ex ex 0405 10 19 9700	104,00	104,50
Võiõli	ex ex 0405 90 10 9000	—	127,50

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 21. juni 2005, Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahelise kokkuleppe, mis käsitleb kooritud riisi suhtes kohaldatavate tollimaksude arvutamismeetodit, kirjavahetuse teel sõlmimise ja otsuste 2004/617/EÜ, 2004/618/EÜ ja 2004/619/EÜ muutmise kohta	67
	Leping Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vaheline kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb kooritud riisi suhtes kohaldatavate tollimaksude arvutamismeetodit	69
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 29. juuni 2005, millega perekonna Vitis L. Horvaatiast pärit taimede, välja arvatud viljade puhul nähakse ette erand teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1920 all)	75

CN-kood	Kirjeldus	Toetusemäär EUR/100 kg
		Toetuse eelkinnituse puhul	Muudel juhtudel
1701 99 10	Töötlemata valge suhkur	34,83	34,83