ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 159
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

48. köide
22. juuni 2005

Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 941/2005, 30. mai 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1868/94, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 942/2005, 21. juuni 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

4

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 943/2005, 21. juuni 2005, teatavate söödalisandite kasutamise alalise lubamise kohta ( 1 )

6

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 944/2005, 21. juuni 2005, millega peatatakse määruse (EÜ) nr 331/2005 teatavate sätete kohaldamine

12

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 6. oktoober 2004, mis kuulutab koondumise Euroopa ühisturuga ja Euroopa majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks (Juhtum COMP/M.3431 – Sonoco/Ahlstrom) (teatavaks tehtud numbri K(2004) 3678 all)

13

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

22.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 941/2005,

30. mai 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1868/94, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1868/94 (2) artikli 2 lõikes 1 määratakse kindlaks kartulitärklise kvoodid tootjaliikmesriikide jaoks 2002/2003., 2003/2004. ja 2004/2005. turustusaastaks.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1868/94 artikli 3 lõikele 2 jagatakse kolmeaastased kvoodid tootjaliikmesriikidele komisjoni poolt nõukogule esitatud aruande alusel. Selleks tuleks võtta arvesse ühise põllumajanduspoliitika hiljutist muutust ja tootmist, mis toimub riikides, kes liitusid ühendusega 1. mail 2004. Oodates esimesi mõjusid sellele sektorile, tuleks seetõttu pikendada kahe aasta võrra 2004/2005. turustusaastal kehtinud kvoote.

(3)

Tootjaliikmesriigid peaksid jagama oma kvoodi kaheks aastaks kõigi kartulitärklist tootvate ettevõtjate vahel 2004/2005. turustusaasta kvootide alusel.

(4)

Need kartulitärklist tootvate ettevõtjate poolt kasutatud kogused, mis ületasid 2004/2005. turustusaastaks eraldatud alamkvoote, tuleb vastavalt määruse (EÜ) nr 1868/94 artikli 6 lõikele 2 turustusaastal 2005/2006 maha arvata.

(5)

Määrust (EÜ) nr 1868/94 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(6)

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on esitanud oma arvamuse, (3)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1868/94 artiklid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

1.   Kartulitärklist tootvatele liikmesriikidele määratakse kvoodid 2005/2006. ja 2006/2007. turustusaastaks vastavalt lisale.

2.   Iga lisas osutatud liikmesriik jagab oma kvoodi 2005/2006. ja 2006/2007. turustusaastaks kartulitärklist tootvate ettevõtjate kasutuseks vastavalt igale ettevõtjale 2004/2005. turustusaastaks eraldatud alamkvootidele, võttes arvesse teist lõiku.

2005/2006. turustusaastaks igale ettevõtjale eraldatud alamkvoote korrigeeritakse, et võtta vastavalt artikli 6 lõikele 2 arvesse 2004/2005. turustusaasta jooksul kvoote ületanud koguseid.

Artikkel 3

1.   Komisjon esitab nõukogule hiljemalt 30. septembril 2006 aruande kvootide jaotumisest ühenduses koos asjakohaste ettepanekutega. See aruanne võtab arvesse võimalikke muudatusi maksetes kartulikasvatajatele ning samuti kartulitärklise ja teraviljatärklise turu arengut.

2.   Nõukogu teeb asutamislepingu artikli 37 alusel otsuse komisjoni ettepanekute kohta hiljemalt 31. detsembril 2006, lähtudes lõikes 1 osutatud aruandest.

3.   Liikmesriigid teavitavad asjaosalisi sektori kohta vastuvõetud üksikasjalikest eeskirjadest hiljemalt 31. jaanuaril 2007.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 30. mai 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

F. BODEN

(1)  Arvamus on esitatud 11. mail 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 197, 30.7.1994, lk 4. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(3)  Arvamus on esitatud 9. märtsil 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

LISA

KVOODID 2005/2006. JA 2006/2007. TURUSTUSAASTAKS

(tonni)

Tšehhi Vabariik

33 660

Taani

168 215

Saksamaa

656 298

Eesti

250

Hispaania

1 943

Prantsusmaa

265 354

Läti

5 778

Leedu

1 211

Madalmaad

507 403

Austria

47 691

Poola

144 985

Slovakkia

729

Soome

53 178

Rootsi

62 066

Kokku

1 948 761

22.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 942/2005,

21. juuni 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 22. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. juuni 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 21. juuni 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

52,7

204

35,2

999

44,0

0707 00 05

052

87,7

999

87,7

0709 90 70

052

92,6

999

92,6

0805 50 10

388

55,4

528

59,8

624

69,7

999

61,6

0808 10 80

388

93,7

400

110,9

404

90,8

508

80,1

512

66,9

528

62,0

720

99,5

804

90,9

999

86,9

0809 10 00

052

204,5

624

189,0

999

196,8

0809 20 95

052

305,8

400

399,2

999

352,5

0809 30 10, 0809 30 90

052

173,1

999

173,1

0809 40 05

052

130,1

624

165,3

999

147,7

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

22.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 943/2005,

21. juuni 2005,

teatavate söödalisandite kasutamise alalise lubamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiivi 70/524/EMÜ söödalisandite kohta, (1) eriti selle artiklit 3 ja artikli 9d lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (2) eriti selle artiklit 25,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubamise kord.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 25 on kehtestatud üleminekumeetmed söödalisandite loa taotlustele, mis esitatakse direktiivi 70/524/EMÜ kohaselt enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamiskuupäeva.

(3)

Käesoleva määruse lisades loetletud lisandite loa taotlused esitati enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamiskuupäeva.

(4)

Esialgsed märkused kõnealuste taotluste kohta, nagu on ette nähtud direktiivi 70/524/EMÜ artikli 4 lõikes 4, esitati komisjonile enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamiskuupäeva. Seepärast käsitletakse neid taotlusi jätkuvalt direktiivi 70/524/EMÜ artikli 4 kohaselt.

(5)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 866/1999 (3) anti esmakordselt ajutine luba kasutada Enterococcus faecium mikroorganismipreparaati (NCIMB 10415) broilerkanade ja nuumsigade toitmisel. On esitatud uusi andmeid kõnealuse mikroorganismipreparaadi kasutamise tähtajatu loa andmise toetuseks. Hinnangust ilmneb, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Järelikult tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse I lisas nimetatud mikroorganismipreparaadi kasutamiseks.

(6)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 418/2001 (4) anti esmakordselt ajutine luba kasutada Penicillium funiculosum’ist (IMI SD 101) saadud endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi ja endo-1,4-beeta-ksülanaasi ensüümpreparaati munakanade ja broilerkalkunite toitmisel. On esitatud uusi andmeid kõnealuse ensüümpreparaadi kasutamise tähtajatu loa andmise toetuseks. Hindamine näitab, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Järelikult tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse II lisas nimetatud ensüümpreparaadi kasutamiseks.

(7)

Määrusega (EÜ) nr 418/2001 anti esmakordselt ajutine luba kasutada Trichoderma longibrachiatum’ist (CNCM MA 6-10 W) saadud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ensüümpreparaati broilerkalkunite toitmisel. On esitatud uusi andmeid kõnealuse ensüümpreparaadi kasutamise tähtajatu loa andmise toetuseks. Hinnangust ilmneb, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Järelikult tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse II lisas nimetatud ensüümpreparaadi kasutamiseks.

(8)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1636/1999 (5) anti esmakordselt ajutine luba kasutada Trichoderma longibrachiatum’ist (ATCC 2105) saadud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ja Bacillus subtilis’est (ATCC 2107) saadud subtilisiini ensüümpreparaati broilerkanade toitmisel. On esitatud uusi andmeid kõnealuse ensüümpreparaadi kasutamise tähtajatu loa andmise toetuseks. Hinnangust ilmneb, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Järelikult tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse II lisas nimetatud ensüümpreparaadi kasutamiseks.

(9)

Määrusega (EÜ) nr 1636/1999 anti esmakordselt ajutine luba kasutada Trichoderma longibrachiatum’ist (ATCC 2106) saadud endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi ja Trichoderma longibrachiatum’ist (IMI SD 135) saadud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ensüümpreparaati broilerkanade toitmisel. On esitatud uusi andmeid kõnealuse ensüümpreparaadi kasutamise tähtajatu loa andmise toetuseks. Hinnangust ilmneb, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Järelikult tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse II lisas nimetatud ensüümpreparaadi kasutamiseks.

(10)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2374/98 (6) anti esmakordselt ajutine luba kasutada Trichoderma reesei’st (CBS 528.94) saadud 3-fütaasi ensüümpreparaati (võõrutatud) põrsaste ja nuumsigade toitmisel. On esitatud uusi andmeid kõnealuse ensüümpreparaadi kasutamise tähtajatu loa andmise toetuseks. Hinnangust ilmneb, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused sellise loa saamiseks on täidetud. Järelikult tuleks anda tähtajatu luba kõnealuse II lisas nimetatud ensüümpreparaadi kasutamiseks.

(11)

Kõnealuste taotluste hindamine on näidanud, et töötajate kaitsmiseks lisades loetletud söödalisanditega kokkupuutumise eest on vajalikud teatavad meetmed. Selline kaitse tuleks tagada nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) (7) kohaldamisega.

(12)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mikroorganismide rühma kuuluvat I lisas nimetatud preparaati lubatakse tähtajatult kasutada loomasöötades söödalisandina kõnealuses lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Ensüümide rühma kuuluvaid II lisas nimetatud preparaate lubatakse tähtajatult kasutada loomasöötades söödalisandina kõnealuses lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1)  EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1800/2004 (ELT L 317, 16.10.2004, lk 37).

(2)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 8).

(3)  EÜT L 108, 27.4.1999, lk 21.

(4)  EÜT L 62, 2.3.2001, lk 3.

(5)  EÜT L 194, 27.7.1999, lk 17.

(6)  EÜT L 295, 4.11.1998, lk 3.

(7)  EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

I LISA

EÜ nr

Söödalisand

Keemiline valem, kirjeldus

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

CFU/kg täissöödas

Mikroorganismid

E 1705

Enterococcus faecium

NCIMB 10415

Enterococcus faecium’i preparaat, mille lisandisisaldus on vähemalt:

 

mikrokapslites: 1,0 × 1010 CFU/g

 

graanulitena: 3,5 × 1010 CFU/g

Broilerkanad

—

0,3 × 109

2,8 × 109

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus

Võib kasutada segajõusöödas, mis sisaldab lubatud kotsiodistaatikume: diklasuriil, halofuginoon, maduramütsiinammoonium, monensiinnaatrium, robenidiin, salinomütsiinnaatrium

Tähtajatu

Nuumsead

—

0,35 × 109

1,0 × 109

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus

Tähtajatu

II LISA

EÜ nr

Söödalisand

Keemiline valem, kirjeldus

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühikuid täissööda kg kohta

Ensüümid

E 1604

Endo-1,3(4)-beeta-glükanaas

EC 3.2.1.6

Endo-1,4-beeta-ksülanaas

EC 3.2.1.8

Penicillium funiculosum’ist (IMI SD 101) saadud endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi ja endo-1,4-beeta-ksülanaasi preparaat minimaalse aktiivsusega:

 

pulbrina:

 

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 2 000 U (1)/g

 

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 1 400 U (2)/g

 

vedelal kujul:

 

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 500 U/ml

 

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 350 U/ml

Munakanad

—

Endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 100 U

—

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus

2.

Soovituslik annus ühe kilogrammi täisjõusööda kohta:

 

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 100 U

 

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 70 U

3.

Kasutamiseks mitte-tärklise päritolu polüsahhariididerikkas (peamiselt beeta-glükaanid ja arabiinoksülaanid) segajõusöödas, mis sisaldab näiteks üle 60 % otra või 30 % nisu

Tähtajatu

Endo-1,4-beeta-ksülanaas: 70 U

—

Broilerkalkunid

—

Endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 100 U

—

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus

2.

Soovituslik annus ühe kilogrammi täisjõusööda kohta:

 

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 100 U

 

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 70 U

3.

Kasutamiseks mitte-tärklise päritolu polüsahhariididerikkas (peamiselt beeta-glükaanid ja arabiinoksülaanid) segajõusöödas, mis sisaldab näiteks üle 30 % otra või 20 % nisu

Tähtajatu

Endo-1,4-beeta-ksülanaas: 70 U

—

E 1613

Endo-1,4-beeta-ksülanaas

EC 3.2.1.8

Trichoderma longibrachiatum’ist (CNCM MA 6-10 W) saadud endo-1,4-beeta-ksülanaasi preparaat minimaalse aktiivsusega:

 

pulbrina: 70 000 IFP (3)/g

 

vedelal kujul: 7 000 IFP/ml

Broilerkalkunid

—

1 400 IFP

—

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus

2.

Soovituslik annus ühe kilogrammi täisjõusööda kohta: 1 400 IFP

3.

Kasutamiseks mitte-tärklise päritolu polüsahhariididerikkas (peamiselt arabiinoksülaanid) segajõusöödas, mis sisaldab näiteks üle 38 % nisu

Tähtajatu

E 1630

Endo-1,4-beeta-ksülanaas

EC 3.2.1.8

Subtilisiin

EC 3.4.21.62

Trichoderma longibrachiatum’ist (ATCC 2105) saadud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ja Bacillus subtilis’est (ATCC 2107) saadud subtilisiini preparaat minimaalse aktiivsusega:

 

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 5 000 U (4)/g

 

subtilisiin: 1 600 U (5)/g

Broilerkanad

—

Endo-1,4-beeta-ksülanaas: 500 U

—

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus

2.

Soovituslik annus ühe kilogrammi täisjõusööda kohta:

 

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 500–2 500 U

 

subtilisiin: 160–800 U

3.

Kasutamiseks segajõusöödas, mis sisaldab näiteks üle 65 % nisu

Tähtajatu

subtilisiin: 160 U

—

E 1631

Endo-1,3(4)-beeta-glükanaas

EC 3.2.1.6

Endo-1,4-beeta-ksülanaas

EC 3.2.1.8

Trichoderma longibrachiatum’ist (ATCC 2106) saadud endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi ja Trichoderma longibrachiatum’ist (IMI SD 135) saadud endo-1,4-beeta-ksülanaasi preparaat minimaalse aktiivsusega:

 

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 300 U (6)/g

 

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 300 U (7)/g

Broilerkanad

—

Endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 300 U

—

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus

2.

Soovituslik annus ühe kilogrammi täisjõusööda kohta:

 

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 300 U

 

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 300 U

3.

Kasutamiseks mitte-tärklise päritolu polüsahhariididerikkas (peamiselt beeta-glükaanid ja arbiinoksülaanid) segajõusöödas, mis sisaldab näiteks üle 40 % otra

Tähtajatu

Endo-1,4-beeta-ksülanaas: 300 U

—

E 1632

3-fütaas

EC 3.1.3.8

Trichoderma reesei’st (CBS 528.94) saadud 3-fütaasi preparaat minimaalse aktiivsusega:

 

tahkel kujul: 5 000 PPU (8)/g

 

vedelal kujul: 5 000 PPU/g

(Võõrutatud) põrsad

—

250 PPU

—

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus

2.

Soovituslik annus ühe kilogrammi täisjõusööda kohta: 250–750 PPU

3.

Kasutamiseks segajõusöödas, mis sisaldab üle 0,25 % fütiiniga seotud fosforit

4.

Kuni umbes 35kilogrammistele võõrutatud põrsastele

Tähtajatu

Nuumsead

—

250 PPU

—

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus

2.

Soovituslik annus ühe kilogrammi täisjõusööda kohta: 250–750 PPU

3.

Kasutamiseks segajõusöödas, mis sisaldab üle 0,23 % fütiiniga seotud fosforit

Tähtajatu

(1)  Üks U on ensüümi kogus, mis pH taseme 5,0 ja temperatuuri 50 °C juures vabastab odra beeta-glükaanist 5,55 mikromooli redutseerivaid suhkruid (maltoosi ekvivalente) minutis.

(2)  Üks U on ensüümi kogus, mis pH taseme 5,5 ja temperatuuri 50 °C juures vabastab kasepuidu ksülaanist 4,00 mikromooli redutseerivaid suhkruid (maltoosi ekvivalente) minutis.

(3)  Üks IFP on ensüümi kogus, mis pH taseme 4,8 ja temperatuuri 50 °C juures vabastab kaera ksülaanist ühe mikromooli redutseerivaid suhkruid (ksüloosi ekvivalente) minutis.

(4)  Üks U on ensüümi kogus, mis pH taseme 5,3 ja temperatuuri 50 °C juures vabastab kaera/speltnisu ksülaanist ühe mikromooli redutseerivaid suhkruid (ksüloosi ekvivalente) minutis.

(5)  Üks U on ensüümi kogus, mis pH taseme 7,5 ja temperatuuri 40 °C juures vabastab kaseiini substraadist ühe mikrogrammi fenoolühendeid (türosiini ekvivalente) minutis.

(6)  Üks U on ensüümi kogus, mis pH taseme 5,0 ja temperatuuri 30 °C juures vabastab odra beeta-glükaanist ühe mikromooli redutseerivaid suhkruid (glükoosi ekvivalente) minutis.

(7)  Üks U on ensüümi kogus, mis pH taseme 5,3 ja temperatuuri 50 °C juures vabastab kaera/speltnisu ksülaanist ühe mikromooli redutseerivaid suhkruid (ksüloosi ekvivalente) minutis.

(8)  Üks PPU on ensüümi kogus, mis pH taseme 5 ja temperatuuri 37 °C juures vabastab naatriumfütaadist ühe mikromooli anorgaanilist fosfaati minutis.

22.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 944/2005,

21. juuni 2005,

millega peatatakse määruse (EÜ) nr 331/2005 teatavate sätete kohaldamine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 331/2005, millega määratakse kindlaks nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/1999 osutatud toetus või ja koore eraladustamiseks ning kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 2771/1999, (2) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 331/2005 artikli 1 lõike 1 punktis b sätestatud eraladustuslepingute taotlused on saavutanud 110 000 tonni piiri.

(2)

Kuna see tingimus on täidetud, tuleb peatada kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punkti b ja artikli 1 lõike 2 kohaldamine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 331/2005 artikli 1 lõike 1 punkti b ja artikli 1 lõike 2 kohaldamine peatatakse alates 23. juunist 2005.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  ELT L 53, 26.2.2005, lk 15.

II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Komisjon

22.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 159/13

KOMISJONI OTSUS,

6. oktoober 2004,

mis kuulutab koondumise Euroopa ühisturuga ja Euroopa majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks

(Juhtum COMP/M.3431 – Sonoco/Ahlstrom)

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 3678 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2005/452/EÜ)

Lähtudes nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määrusest (EMÜ) nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, (1) eriti nimetatud määruse artikli 8 lõikest 2, võttis komisjon 7. jaanuaril 2004. aastal vastu otsuse ettevõtjate ühinemise kohta. Otsuse täieliku teksti avalikustatud versiooni juhtumi autentses keeles ning komisjoni töökeeltes leiate konkurentsi peadirektoraadi veebilehelt http://europa.eu.int/comm/competition/index_en.html

I.   ÜLEVAADE

(1)

Ameerika Ühendriikide ettevõtja Sonoco ja Soome ettevõtja Ahlstrom teavitasid komisjoni oma kavatsusest moodustada ühisettevõte, millele antakse üle poolikartongi ja poolide tootmine Euroopas. Poolid on poolikartongist valmistatud torud. Neid kasutatakse südamikena, mille ümber keritakse erinevaid tooteid, näiteks paberit, kilet ja lõnga.

(2)

Uuringu tulemusena tuvastati, et ühinemine võib oluliselt mõjutada teatavate Põhja-Euroopa piirkondade nii kõrgviimistletud kartongpoolide kui ka madala väärtusega poolide turgu. Esimeses etapis pidid osapooled esitama abimeetmed nende probleemide lahendamiseks. Nad tegid ettepaneku Norras asuva ja nimetatud tooteid valmistava Svebergi tehase loovutamiseks.

(3)

Abimeetmed välistavad peaaegu täielikult turutasakaalu muutumise seoses ühinemisega. Esimeses etapis läbiviidud turu-uuring näitas siiski, et turuosalised on abimeetmete suhtes kõhkleval seisukohal, eriti seoses loovutatava tehase ebasoodsa geograafilise asukoha ja kaheldava elujõulisuse tõttu. Et abimeetmed ei kõrvaldanud selles etapis selgelt neid kahtlusi, alustas komisjon 5. juulil 2004. aastal menetluse teise etapiga.

(4)

Teises etapis suutsid osapooled lükata ümber Svebergi tehase asukohaga seotud kahtlused, esitades veenvad tõendid transpordikulude kohta. Lisaks esitasid nad fix-it-first lahenduse, mis annaks komisjonile tagatise, et osapooled ei saa enne sobiva ostja leidmist tehingut teostada. Nimetatud meede tagab tehase elujõulisuse. Seda tõestas ka teine turu-uuring.

II.   ASJAOMANE TOOTETURG

(5)

Kartong on paber/kartong, mida kasutatakse eelkõige paberpoolide tootmiseks. Poolikartongi oluline omadus on vastupanuvõime kihistumisele, mida mõõdetakse džaulides ruutmeetri kohta (J/m2). Nõudluses ja pakkumises on asendatavus piiratud. Kõrgkvaliteetse (vastupanuvõime kihistumisele > 375 J/m2) materjali tootjatel on lihtne lülitada tootmine ümber madalama kvaliteediga (vastupanuvõime kihistumisele < 375 J/m2) materjali tootmisele, madala kvaliteediga materjali tootjad peavad kõrgkvaliteetse poolikartongi tootmiseks tegema olulisi investeeringuid. Eeltoodust lähtuvalt saab asjaomase tooteturuna käsitleda nii kõrgkvaliteetse kui ka madala kvaliteediga poolikartongi tootjaid.

(6)

Poolid on spiraalsete või horisontaalsete keermetega kartongist keeratud torud, mille ümber keritakse tavaliselt erinevaid materjale (näiteks paberit, kilet, kleeplinti, kangaid ja lõnga). Nõudluses on asendatavus selgelt piiritletud vaatamata sellele, et mõningaid poole võib kasutada erinevaks otstarbeks. Turu-uuring kinnitas, et kõrgkvaliteetsete toodete puhul, näiteks kõrgviimistlusega kartongpoolide ja lõngapoolide tootmiseks, on vajalik erialane oskusteave ja vastavad tootmisvahendid. Lihtsamate poolide puhul on pakkumises asendatavus piisav. Siiski nõuab poolide katmine teatud lisainvesteeringuid.

(7)

Kokkuvõttes võib eristada kolme asjaomast turgu: kõrgviimistlusega kartongpoolid, lõngapoolid ning madala väärtusega poolid, täpsustamata on kas kaetud kilepoolid moodustavad eraldiseiva turu või mitte, sest selle toote konkurentsimõju on vähene.

III.   ASJAOMANE GEOGRAAFILINE TURG

(8)

Kartong: vaatamata sellele, et turu-uuringud osutasid tootjate teatavale keskendatusele suurtele piirkondadele, hõlmab kartongiturg kogu EMPd. Kartongitootjatel on EMP territooriumil tavaliselt üks kuni kolm tehast, mis turustavad kartongi kogu Euroopa territooriumil.

(9)

Poolid: osapoolte arvates hõlmavad erinevate poolide turud kogu EMPd. Siiski nendivad nad, et mõnedes EMP piirkondades on poolide kaubavoog eriti intensiivne, mis võib viidata piirkondlikule asjaomasele geograafilisele turule. Piirkonnad võiksid olla i) Mandri-Euroopa, (2) ii) Skandinaaviamaad, (3) iii) Soome ning iv) Ühendkuningriik ja Iirimaa.

(10)

Kõrgviimistlusega kartongpoolid: osapooled müüvad [80–100 %] (4) oma toodangust tarbijatele, kes asuvad tootjatehasest kuni 500 kilomeetri kaugusel. Euroopa mandril on välja kujunenud mitmed kaubavood, nimetatud piirkonna ja Skandinaaviamaade, Soome, Ühendkuningriigi või Iirimaa vahelised kaubavood on väikesemahulised.

(11)

Turu-uuringu tulemusena määratleti neli geograafilist turgu: i) Mandri-Euroopa (jättes lahtiseks, kas vastavalt mõnede vastajate ettepanekule tuleks eristada ka lõuna- ja põhjapiirkonda), ii) Skandinaaviamaad (jättes lahtiseks, kas Taani kuulub nende hulka või mitte), iii) Soome ja iv) Ühendkuningriik/Iirimaa. Senikaua kui konkurentsimõju püsib muutumatuna võib Mandri-Euroopa turu jagunemise küsimus ning Taani arvestamine või mittearvestamine Skandinaaviamaade hulka jääda lahtiseks.

(12)

Lõngapoolid: selle turu määratlemine vastavalt eelpool toodud piirkondadele või kogu EMPd hõlmavana võib jääda lahtiseks senikaua kuni olukord kummagi määratluse kohasel turul ei muutu.

(13)

Madala väärtusega poolid: turu-uuring ei kinnitanud osapoolte pakutud kogu EMPd hõlmava turu olemasolu. Enamik kliente, kes turu-uuringule vastasid, määratlesid piirkondlikud turud ja kinnitasid, et ostavad madala väärtusega poolid siseriiklikult turult.

(14)

Kõrgviimistlusega kartongpoolide puhul täheldati võrdlemisi aktiivset kauplemist mandripiirkonnas. Siiski võib määratleda järgmised turud: i)Ühendkuningriik/Iirimaa, ii) Soome, iii) Mandri-Euroopa koos Taaniga, jättes lahtiseks küsimuse, kas see piirkond tuleks jagada veel üheks põhja- ning üheks või mitmeks lõunapiirkonnaks, iv) Norra ja Rootsi, jättes lahtiseks küsimuse, kas need moodustavad siseriiklikud turud või kombineeritud piirkondliku turu. Senikaua kui konkurentsimõju ühegi määratlussüsteemi puhul ei muutu, ei ole täpsem turgude määratlemine vajalik.

IV.   MÕJUTATAVAD TURUD

(15)

Teatatud tehing võib mõjutada kõrgviimistlusega kartongpoolide turgu Skandinaaviamaades, vastavat piirkondlikku või kogu EMPd hõlmavat lõngapoolide turgu ning Norrat või Norrat ja Rootsit hõlmavat madala väärtusega poolide piirkondlikku turgu.

V.   HINNANG

(16)

Kõrgviimistlusega kartongpoolid: Skandinaaviamaade turul on Ahlstrom [70–80 %se] * turuosaga kindel turuliider. [0–10 %se] * turuosaga Sonoco on Corenso ja Paul’iga võrreldes siiski suhtelistelt väike tarnija. Ühinemise tulemusel kaob selles piirkonnas üks neljast praegu turul osalevast kõrgviimistlusega kartongpoolide tarnijast. Kõrgete kvaliteedinõuete tõttu nimetatud toote turul ei ole lühikese aja jooksul uut turule tulijat oodata. On oht, et suurenenud turujõuga Sonoco/Ahlstrom muutub suurtele klientidele asendamatuks ning võib seetõttu avaldada survet ka väiksematele tootjatele.

(17)

Lõngapoolid: ainus piirkond, kus suuremaid probleeme võib tekkida, on Soome (Ahlstrom [60–70 %] *, Sonoco [20–30 %] *). Soome turu maht on 0,5 % Euroopa turu mahust. Praegustel ja võimalikel konkurentidel on suur kasutamata võimsusvaru, mis lubab katta igasuguse Soomes tekkiva uue nõudluse. Turu-uuring ei tuvastanud selle tootega seonduvaid olulisi probleeme.

(18)

Madala väärtusega poolid: tehing tekitab probleeme Norrat ja Rootsit hõlmaval turul (Ahlstrom: [40–50 %] *, Sonoco: [10–20 %] *) ning võimalikul Norra siseriiklikul turul (Ahlstrom: [30–40 %] *, Sonoco: [40–50 %]*). Vahe väikeste ja suurte tootjate vahel on juba märkimisväärne ning see suureneb ühinemise tulemusena veelgi. Turu-uuringu käigus tuvastati, et seoses ühinemisega tekib kõnealusel turul oht hinnatõusuks.

(19)

Teatatud koondumisega seoses on tekkinud tõsised kahtlused selle ühisturuga kokkusobivuse osas, eriti kõrgviimistlusega kartongpoolide turul Skandinaaviamaades ning Norra siseriiklikul või Norrat ja Rootsit hõlmaval piirkondlikul madala väärtusega poolide turul.

VI.   POOLTE VÕETUD KOHUSTUSED

(20)

Teises etapis tegid osapooled uuesti ettepanku loovutada Norras Svebergis asuv Ahlstromile kuuluv poolide tootmise tehas eelnevalt heaks kiidetud ostjale. (5) Peamine põhjus, miks komisjon esimeses etapis Svebergi tehase loovutamisega ei nõustunud, on selle isoleeritud geograafiline asukoht ning kindlusetus tehase finantssuutlikkuse osas.

VII.   HINNANG VÕETUD KOHUSTUSTELE

(21)

Osapooled esitasid usaldusväärseid tõendeid, mis näitasid, et tehase geograafiline asukoht ei ole oluliseks takistuseks. Sveberg kasutab Skandinaavias ära olukorda, kus põhja-lõuna suunalise kaubaveo hind on lõuna-põhja suunalise kaubaveo omast märkimisväärselt odavam. See annab Põhja-Norras paiknevale Svebergi tehasele eelise, sest mitmed praegused ja potentsiaalsed kliendid asuvad Lõuna-Norras. Svebergi tehase loovutamisega sobivale ja sõltumatule ostjale, kes peab saama komisjoni heakskiidu, tagab komisjon ettevõtte elujõulisuse. Esimeses etapis teostatud turu-uuringu tulemustest lähtudes lükati Svebergi tehase loovutamine võimaliku erilahendusena otsustavalt tagasi. Mitmed müüki kriitiliselt suhtuvad vastajad möönsid siiski, et sobiva ostja leidmisel oleksid nad Svebergi tehase müügiga nõus.

(22)

Svebergi tehase müük välistaks turuosa suurenemise kõikidel nimetatud müügist mõjutatavatel turgudel, kus probleemide võimalikkust prognoositi, välja arvatud madala väärtusega poolide turul Norras ja Rootsis. Seal väheneks turuosa kasv [10–20 %] * [0–10 %] *, kuid turuosa suuruseks jääks [40–50 %] *. Isegi kui turuosa kasvu täielikult ei välistata, ei takistaks ettevõtja uue tarnija tulekut Norra-Rootsi turule. See tasakaalustaks turuosaliste arvu vähenemist sellel turul. Kui Svebergi tehase ostaks mõni juba turul tegutsev väiketootja, tasakaalustuks selle tulemusena turu struktuur, mis omakorda looks Sonoco/Ahlstrom’ile vajalikud konkurentsipiirangud.

(23)

Vastavalt osapoolte võetavatele kohustustele ei tekita teatatud koondumine tõsiseid kahtlusi selle kokkusobivuses ühisturuga ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga. Otsus on vastu võetud lähtuvalt määruse (EMÜ) nr 4064/89 artikli 8 lõikest 2 ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklist 57.

(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1310/97 (EÜT L 180, 9.7.1997, lk 1).

(2)  Mandri-Euroopa hõlmab Saksamaad, Austriat, Prantsusmaad, Beneluxi riike, Itaaliat, Hispaaniat, Portugali ja Kreekat.

(3)  Taani, Rootsi ja Norra.

(4)  Käesolevast tekstist on välja jäetud konfidentsiaalset infot sisaldavad osad. Need osad on märgitud nurksulgude ja tärniga.

(5)  Ühinemine saab toimuda alles pärast sobiva ostjaga siduva ostulepingu sõlmimist Svebergi tehase müügiks.