ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu
Teataja
L 156
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
48. köide
18. juuni 2005
|
ISSN 1725-5082 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 156 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
48. köide |
|
Sisukord |
|
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
|
Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents |
|
|
|
* |
|
|
|
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid |
|
|
|
* |
||
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik
|
18.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 919/2005,
13. juuni 2005,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 827/2004 Kambodžast, Ekvatoriaal-Guineast ja Sierra Leonest pärit atlandi suursilm-tuuni impordi keelustamise osas ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 826/2004, millega keelatakse Ekvatoriaal-Guineast ja Sierra Leonest pärit hariliku tuuni import ja määrus (EÜ) nr 828/2004, millega keelatakse Sierra Leonest pärit mõõkkala import
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Alates 14. novembrist 1997, pärast nõukogu otsuse 86/238/EMÜ (1) vastuvõtmist, on ühendus olnud Rio de Janeiros 14. mail 1966 alla kirjutatud rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooni (“ICCAT-konventsioon”) osaliseks, mida on muudetud Pariisis 10. juulil 1984 alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga. |
|
(2) |
ICCATi konventsioon loob Atlandi ookeanis ja sellega seotud meredes leiduva tuuni ja sellele lähedaste liikide kaitse ja majandamise piirkondadevahelise koostööraamistiku, Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (edaspidi “ICCAT”) asutamise ja selle poolt vastu võetavate kaitse- ja majandusmeetmete soovituste kaudu, mis saavad konventsiooniosalistele siduvaks. |
|
(3) |
ICCAT võttis 1998. aastal vastu resolutsiooni 98-18, mis käsitleb suurte laevade poolt konventsiooni alal teostatavat teatamata ja reguleerimata tuunipüüki. Kõnealuse resolutsiooniga sätestati menetlus nende riikide kindlaksmääramiseks, kelle laevad püüavad tuuni ja sellele lähedasi liike viisil, mis vähendab ICCATi kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust. Resolutsiooniga määrati ka kindlaks võetavad meetmed, mille hulka vajadusel kuuluvad mittediskrimineerivad piiravad kaubandusmeetmed, et kõnealuste riikide laevad ei jätkaks sellist kalapüügitava. |
|
(4) |
Resolutsiooni 98-18 vastuvõtmisest saadik on ICCAT püüki ja kauplemist käsitlevate andmete ning laevade tegevuse põhjal kindlaks teinud, et Boliivia, Kambodža, Ekvatoriaal-Guinea, Gruusia ja Sierra Leone on riigid, kelle laevad püüavad atlandi suursilm-tuuni (Thunnus obesus) viisil, mis vähendab selle organisatsiooni poolt võetavate kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust. |
|
(5) |
ICCAT on samuti kindlaks teinud, et Ekvatoriaal-Guinea ja Sierra Leone on riigid, kelle laevad püüavad atlandi harilikku tuuni (Thunnus thynnus) viisil, mis vähendab selle organisatsiooni poolt võetavate kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust. |
|
(6) |
Lisaks on ICCAT kindlaks teinud, et Sierra Leone on riik, kelle laevad püüavad atlandi mõõkkala (Xiphias gladius) viisil, mis vähendab selle organisatsiooni poolt võetavate kaitse- ja majandamismeetmete tõhusust. |
|
(7) |
Boliiviast, Kambodžast, Ekvatoriaal-Guineast, Gruusiast ja Sierra Leonest pärineva suursilm-tuuni import on praegu määrusega (EÜ) nr 827/2004 (2) keelatud. |
|
(8) |
Ekvatoriaal-Guineast ja Sierra Leonest pärineva hariliku tuuni import on praegu määrusega (EÜ) nr 826/2004 (3) keelatud. |
|
(9) |
Sierra Leonest pärineva atlandi mõõkkala import on praegu määrusega (EÜ) nr 828/2004 (4) keelatud. |
|
(10) |
Oma 14. istungil 2004. aastal tunnustas ICCAT Kambodža, Ekvatoriaal-Guinea ja Sierra Leone püüdlusi ICCATi osutatud probleemide lahendamiseks ja soovitas lõpetada kolme kõnealuse riigi suhtes kohaldatavad piiravad kaubandusmeetmed. |
|
(11) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 827/2004 vastavalt muuta. |
|
(12) |
Määrused (EÜ) nr 826/2004 ja (EÜ) nr 828/2004 tuleks vastavalt kehtetuks tunnistada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 827/2004 muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Artikli 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad “Kambodžast, Ekvatoriaal-Guineast ja Sierra Leonest”; |
|
2. |
Artiklis 3 asendatakse sõnad “Boliiviast, Gruusiast ja Sierra Leonest” sõnadega “Boliiviast ja Gruusiast”. |
Artikkel 2
Määrused (EÜ) nr 826/2004 ja (EÜ) nr 828/2004 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Luxembourg, 13. juuni 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
J. ASSELBORN
(1) EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33.
(2) ELT L 127, 29.4.2004, lk 21.
(3) ELT L 127, 29.4.2004, lk 19.
(4) ELT L 127, 29.4.2004, lk 23.
|
18.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/3 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 920/2005,
13. juuni 2005,
millega muudetakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, ja 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Aatomienergiaühenduses kasutatavad keeled, ning millega kehtestatakse nendest määrustest ajutised erandmeetmed
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 290,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 190,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Iiri valitsus on esitanud taotluse, et iiri keelele antaks teiste liikmesriikide ametlike riigikeeltega samaväärne staatus ning et sel eesmärgil viidaks sisse vajalikud muudatused 15. aprilli 1958. aasta määrusesse nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, (1) ning nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrusesse nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Aatomienergiaühenduses kasutatavad keeled (2) (edaspidi osutatakse mõlemale määrusele kui “määrusele nr 1”). |
|
(2) |
Tulenevalt Euroopa Liidu lepingu artiklist 53 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 314 on iiri keel vastavalt kummagi asutamislepingu üks autentsetest keeltest. |
|
(3) |
Iiri valitsus rõhutab, et riigikeelena on iiri keel Iirimaa esimene ametlik keel vastavalt Iirimaa põhiseaduse artiklile 8. |
|
(4) |
On asjakohane rahuldada Iiri valitsuse taotlus ning viia määrusesse nr 1 sisse vastavad muudatused; vajalik on siiski võtta vastu otsus selle kohta, et praktilistel kaalutlustel ei ole Euroopa Liidu institutsioonidel üleminekuperioodil kohustust kõiki õigusakte, sealhulgas Euroopa Kohtu otsuseid, iiri keeles koostada ega iiri keelde tõlkida. Samuti on asjakohane sätestada, et selline erand oleks osaline, et kõrvaldada selle kohaldamisalast Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastu võetud määrused; samuti tuleks anda nõukogule volitused teha nelja aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva ning seejärel iga viie aasta järel ühehäälne otsus selle kohta, kas lõpetada nimetatud erandi kohaldamine või mitte, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust nr 1 muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Artikkel 1 asendatakse järgmisega: “Artikkel 1 Euroopa Liidu ametlikud keeled ning selle institutsioonide töökeeled on eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel.” |
|
2. |
Artikkel 4 asendatakse järgmisega: “Artikkel 4 Määrused ja muud üldkohaldatavad dokumendid koostatakse kahekümne ühes ametlikus keeles.” |
|
3. |
Artikkel 5 asendatakse järgmisega: “Artikkel 5 Euroopa Liidu Teataja avaldatakse kahekümne ühes ametlikus keeles.” |
Artikkel 2
Erandina määrusest nr 1 ning viieaastase pikendatava perioodi jooksul alates käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast ei ole Euroopa Liidu institutsioonidel kohustust koostada kõiki õigusakte iiri keeles ning avaldada neid selles keeles Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat artiklit ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt vastu võetud määruste suhtes.
Artikkel 3
Hiljemalt neli aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva ning seejärel iga viie aasta järel kontrollib nõukogu artikli 2 toimimist ning teeb ühehäälse otsuse selle kohta, kas nimetatud artiklis osutatud erandi kohaldamine lõpetada või mitte.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Luxembourg, 13. juuni 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
J. ASSELBORN
(1) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
(2) EÜT 17, 6.10.1958, lk 401/58. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.
|
18.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/5 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 921/2005,
17. juuni 2005,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul. |
|
(2) |
Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 18. juunil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. juuni 2005
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
J. M. SILVA RODRÍGUEZ
(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).
LISA
Komisjoni 17. juuni 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
052 |
60,1 |
|
204 |
75,2 |
|
|
999 |
67,7 |
|
|
0707 00 05 |
052 |
74,8 |
|
999 |
74,8 |
|
|
0709 90 70 |
052 |
90,6 |
|
999 |
90,6 |
|
|
0805 50 10 |
382 |
70,4 |
|
388 |
53,4 |
|
|
528 |
50,4 |
|
|
624 |
69,9 |
|
|
999 |
61,0 |
|
|
0808 10 80 |
388 |
92,1 |
|
400 |
131,6 |
|
|
404 |
90,8 |
|
|
508 |
72,5 |
|
|
512 |
58,8 |
|
|
524 |
70,5 |
|
|
528 |
69,1 |
|
|
720 |
61,0 |
|
|
804 |
92,8 |
|
|
999 |
82,1 |
|
|
0809 10 00 |
052 |
199,7 |
|
999 |
199,7 |
|
|
0809 20 95 |
052 |
313,0 |
|
400 |
399,9 |
|
|
999 |
356,5 |
|
|
0809 30 10, 0809 30 90 |
052 |
176,5 |
|
999 |
176,5 |
|
|
0809 40 05 |
052 |
130,1 |
|
999 |
130,1 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.
|
18.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/7 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 922/2005,
17. juuni 2005,
veinisektori toodete ekspordilitsentside väljaandmise kohta
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 24. aprilli 2001. aasta määrust (EÜ) nr 883/2001, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas, (1) eriti selle artiklit 7 ja artikli 9 lõiget 3,
ning arvestades järgmist::
|
(1) |
Nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) (2) artikli 63 lõikega 7 piiratakse eksporditoetuste andmist veinisektori toodetele mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru raames sõlmitud põllumajanduslepingutes nimetatud mahtude ja kuludega. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 883/2001 artiklis 9 on sätestatud tingimused, mille alusel võib komisjon võtta erimeetmeid, et vältida nimetatud lepingu alusel ettenähtud koguse või kasutada oleva eelarve ületamist. |
|
(3) |
15. juunil 2005 komisjoni käsutuses oleva ekspordilitsentsitaotlustes esitatud teabe põhjal võidakse määruse (EÜ) nr 883/2001 artikli 9 lõikes 5 osutatud 1. sihtkohatsooni Aafrika ja 4. sihtkohatsooni Lääne-Euroopa puhul 30. juunini 2005 kestvaks ajavahemikuks veel saadaolevat kogust ületada, kui toetuse eelkinnitusega ekspordilitsentside väljaandmist ei piirata. Seetõttu tuleks 8.–14. juunil 2005 esitatud taotluste puhul kohaldada ühtset heakskiiduprotsenti ning peatada taotluste esitamine ja litsentside väljaandmine kõnealuste tsoonide puhul kuni 1. juulini 2005, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Toetuse eelkinnitust sisaldavad veinisektori toodete ekspordilitsentsid, mille kohta on taotlused esitatud määruse (EÜ) nr 883/2001 alusel 8.–14. juunil 2005, antakse välja 1. tsooni Aafrika puhul taotletud kogustest 20,78 % ulatuses ja 4. tsooni Lääne-Euroopa puhul taotletud kogustest 100,00 % ulatuses.
2. Lõikes 1 osutatud veinisektori toodete puhul peatatakse ekspordilitsentside väljaandmine, mille taotlused on esitatud alates 15. juunist 2005, samuti peatatakse alates 17. juunist 2005 kuni 1. juulini 2005 ekspordilitsentsi taotluste esitamine 1. sihtkohatsooni Aafrika ja 4. sihtkohatsooni Lääne-Euroopa puhul.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 18. juunil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. juuni 2005
Komisjoni nimel
J. M. SILVA RODRÍGUEZ
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
(1) EÜT L 128, 10.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 908/2004 (ELT L 163, 30.4.2004, lk 56).
(2) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1795/2003 (ELT L 262, 14.10.2003, lk 13).
|
18.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/8 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 923/2005,
15. juuni 2005,
seoses Ungari sekkumisameti valduses oleva 80 000 tonni pehme nisu, 80 000 tonni maisi ja 40 000 tonni odra üleandmise ja müümisega Portugali turul
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 6,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Portugalis 2004/2005. turustusaastal valitsenud ilmastikutingimused põhjustasid tõsise põua, mille tagajärjel vähenes sööda tagavara ning loomakasvatusettevõtjatel tekkis selle puudujääk. See sööda puudujääk võib ajendada põllumajandusettevõtjaid karja enneaegselt müüma või tapma ning põhjustada kõnealusele sektorile ja põllumajandusettevõtjate sissetulekutele raskeid tagajärgi. |
|
(2) |
Samal turustusaastal ülejäänud Euroopas, eriti ühendusega 1. mail 2004 liitunud liikmesriikides saadud küllusliku teraviljasaagiga kasvasid tähelepanuväärselt pehme nisu, maisi ja odra sekkumisvarud, mille turustamine asjaomaste liikmesriikide siseturul või välisturgudel oli suhteliselt pika ajavahemiku jooksul peaaegu olematu, kusjuures kõnealustes liikmesriikides ei ole kohalikud ladustamisvõimalused alati küllaldased. |
|
(3) |
Niisiis on ühenduse teraviljaturul olukord praegu tasakaalustamata ning näib olevat soovitatav kohaldada kompenseerimis- ning tasakaalustamismeetmeid sekkumissüsteemi raames. Võttes arvesse sekkumissüsteemi raames teraviljavarude ladustamist, mis võib olla väga pikaajaline piirkondades, kus on suur ülejääk, ja sellest tulenevaid ühenduse eelarvest makstavaid summasid ning samal ajal Portugalis tekkinud söödapuudust, tuleks anda osa sellest söödast Portugali loomakasvatusettevõtjate käsutusse. |
|
(4) |
Seoses teravilja tarnimisega Portugali turule on vajalik korraldada asjakohaseid haldus- ja finantskontrollistruktuure. Esiteks on vaja ette näha teraviljavedu Portugali sekkumisametile, seejärel anda talle ülesandeks müüa ning jaotada teravili põllumajandusettevõtjatele. |
|
(5) |
Võttes arvesse teravilja sekkumisvarude pakkumiste vajaduse ja ulatuse tähtsust Ungaris, sekkumiseks ettenähtud ladustamise mittepiisavaid mahtusid selles riigis ning tarvitusele võetud meetmete ebatõhusust kõnealuste Ungari varude turustamisel, tuleb kõnealune toiming läbi viia algusega Ungarist. |
|
(6) |
Seepärast tuleb selle toimingu kirjendamiseks ette näha eeskirjad vastavalt nõukogu 2. augusti 1978. aasta määrusega (EMÜ) nr 1883/78 (millega kehtestatakse üldeeskirjad sekkumise finantseerimiseks Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust) (2) ettenähtud mehhanismidele. |
|
(7) |
Lihtsustamise ja kontrolli eesmärgil tuleb kindlaks määrata ühenduse kokkuleppeline osa rahastamisel. |
|
(8) |
Üleantavate varude müük peab toimuma vastavalt komisjoni 28. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2131/93 sätestatud sekkumisametite valduses oleva teravilja müümise korrale ja tingimustele. (3) Võttes arvesse loomasööda puudujäägi kontekstis vajalike eesmärkide saavutamist, on kõnealune müük eriline ning Portugali sekkumisametil tuleb erandina määruse (EMÜ) nr 2131/93 sätetest võtta erimeetmed. |
|
(9) |
Eriti vajalik on ette näha erimeetmed pakutavate koguste suhtes ning määrata kindlaks teravilja müügi piirhinnad, et mitte kutsuda esile häireid Portugali teraviljaturul. |
|
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Ungari sekkumisamet annab 80 000 tonni pehmet nisu, 80 000 maisi ja 40 000 tonni otra Portugali sekkumisameti käsutusse.
2. Portugali sekkumisamet võtab üle lõikes 1 osutatud tooted, tagab nende veo Portugali ja turustamise loomasöödana enne 31. detsembrit 2005.
Artikkel 2
1. Ungari sekkumisamet kannab määruse (EMÜ) nr 1883/78 artikli 4 lõikes 1 osutatud raamatupidamise aastaaruandesse nullväärtusega pehme nisu, maisi ja odra müüdavad kogused.
2. Portugali sekkumisamet kannab määruse (EMÜ) nr 1883/78 artikli 4 lõikes 1 osutatud raamatupidamise aastaruandesse nullväärtusega pehme nisu, maisi ja odra müüdavad kogused ning hindab nende väärtuseks kuu lõpus 101,44 eurot tonni kohta pehme nisu puhul, 85,52 eurot tonni kohta maisi puhul ja 80,87 eurot tonni kohta odra puhul.
3. Kõik teised ühenduse õigusaktidega ettenähtud formaalsused teravilja üleandmise kohta Ungari sekkumisametilt Portugali sekkumisametile sooritatakse viimatinimetatute järelevalve all.
Artikkel 3
1. Käesoleva määruse artiklis 1 osutatud teravilja koguste veokulud kannab Portugali sekkumisamet määruse (EMÜ) nr 1883/78 artikli 4 lõikes 1 osutatud raamatupidamise aastaaruandesse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud piirväärtusega.
2. Ühendus rahastab teravilja veokulusid 60 euro ulatuses tonni kohta.
Artikkel 4
1. Portugali ja Ungari sekkumisametid lepivad kokku lähtekoha, sihtkoha, vajadusel ladustamiskoha ning toodete väljaviimise kuupäevade suhtes. Komisjonile edastatakse koheselt teave nende kohtade ning koguste kohta.
2. Portugali ja Ungari sekkumisametid kontrollivad Ungaris peale laaditavat ja Portugalis lattu saabuvat kogust ning analüüsitõendi alusel asjaomaste toodete kvaliteeti.
Artikkel 5
Ungari sekkumisamet teavitab Portugali sekkumisametit ning komisjoni väljavedude tegelikest kogustest ning väljavedude kuupäevadest lähtekohtade kaupa.
Artikkel 6
Portugali sekkumisamet kannab Ungari sekkumisameti määratud laost väljaviimisel transpordivahendile laaditud koguste veokulud ning on sellest hetkest alates selle eest vastutaja.
Portugali sekkumisamet teavitab komisjoni ning Ungari sekkumisametit üleandmise toimingute edenemise kohta.
Artikkel 7
Portugali sekkumisamet avab siseturul Ungari sekkumisameti laost kohale veetud teraviljakoguste müügi alalise pakkumismenetluse teel.
Määruse (EMÜ) nr 2131/93 artikli 4 kohaselt on müük määratud ainult veise-, lamba- ja kitsekasvatusettevõtjate liitudele ning ühistutele või eespool nimetatud liitude ja ühistutega lepingu sõlminud töötlemisettevõtetele ning ainult Portugalis kasutamiseks.
Artikkel 8
Kui artikli 9 sätetest ei tulene teisiti, kehtivad määruse (EMÜ) nr 2131/93 sätted käesoleva määruse artiklis 7 osutatud müügi kohta.
Artikkel 9
1. Müüki mineva viljaliigi kogused vastavad tegelikult üleantud kogustele ja need tuleb täpsustada pakkumiskutse teates.
2. Iga pakkumise minimaalne kogus on 1 500 tonni.
3. Pakkumised esitatakse vastavalt pakkumise objektiks oleva partii tegelikule kvaliteedile.
4. Iga viljaliigi minimaalne müügihind on määratud kindlaks viisil, et see ei häiriks Portugali viljaturgu ja igal juhul mitte alla sekkumishinna.
Artikkel 10
Portugali ametivõimud koostavad pakkumiskutse teate, milles täpsustatakse pakkumiste kuupäevad ning üksikasjalikud kontrollieeskirjad, et tagada artikli 7 lõigust 2 kinnipidamist.
Artikkel 11
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 15. juuni 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.
(2) EÜT L 216, 5.8.1978, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 695/2005 (ELT L 114, 4.5.2005, lk 1).
(3) EÜT L 191, 31.7.1993, lk 76. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 749/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 10).
|
18.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/11 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 924/2005,
17. juuni 2005,
määruses (EÜ) nr 2799/1999 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 84. eripakkumiskutse kohta
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt komisjoni 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2799/1999 millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses loomasöödaks ettenähtud lõssi ja lõssipulbri eest toetuse andmisega ning asjaomase lõssipulbri müügiga, (2) artiklile 26 peavad sekkumisametid panema alalise pakkumiskutsega müüki teatavad nende valduses olevad lõssipulbrikogused. |
|
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 2799/1999 artiklile 30 kehtestatakse iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades madalaim müügihind või otsustatakse pakkumist mitte jätkata. |
|
(3) |
Saadud pakkumiste läbivaatamisel selgus, et pakkumist ei peaks jätkama. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 2799/1999 alusel avatud 84. individuaalset pakkumiskutset, mille puhul oli pakkumiste esitamise tähtpäev 14. juuni 2005, ei jätkata.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 18. juunil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. juuni 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) EÜT L 340, 31.12.1999, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).
|
18.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/12 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 925/2005,
17. juuni 2005,
millega kehtestatakse lõssipulbri madalaim müügihind 20. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 214/2001 osutatud alalise pakkumiskutse alusel
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget c,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 214/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega lõssipulbriturul) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat lõssipulbrit. |
|
(2) |
Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 214/2001 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta. |
|
(3) |
Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
20. määruse (EÜ) nr 214/2001 kohase individuaalse pakkumise kutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumiste esitamise tähtaeg oli 14. juuni 2005, kehtestatakse lõssipulbri madalaimaks müügihinnaks 198,24 EUR/100 kg.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 18. juunil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. juuni 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) EÜT L 37, 7.2.2001, lk 100. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).
|
18.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/13 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 926/2005,
17. juuni 2005,
millega määratakse kindlaks või madalaimad müügihinnad määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 165. individuaalseks pakkumiskutseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2571/97 (või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (2) peavad sekkumisametid müüma pakkumiskutse raames teatavad nende valduses olevad võikogused ning andma toetust koore, või ja kontsentreeritud või eest. Kõnealuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul, kusjuures see hind või toetus võib erineda vastavalt või kavandatud kasutusele, rasvasisaldusele ja kasutusviisile, ning samuti võib teha otsuse esitatud pakkumised tagasi lükata. Vastavalt tuleb kindlaks määrata ka töötlemistagatis(t) e suurus. |
|
(2) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 165. individuaalse pakkumiskutse alusel taotletavad madalaimad müügihinnad ja töötlemistagatised on kehtestatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 18. juunil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. juuni 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Μäärust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) EÜT L 350, 20.12.1997, lk 3. Μäärust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).
LISA
Komisjoni 17. juuni 2005. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks või madalaimad müügihinnad määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 165. individuaalseks pakkumiskutseks
|
(EUR/100 kg) |
||||||
|
Valem |
A |
B |
||||
|
Kasutusviis |
Märgistusainetega |
Märgistusaineteta |
Märgistusainetega |
Märgistusaineteta |
||
|
Madalaim müügihind |
Või ≥ 82 % |
Muutmata |
206 |
210 |
— |
— |
|
Kontsentreeritud |
204,1 |
208,1 |
— |
— |
||
|
Töötlemistagatis |
Muutmata |
73 |
73 |
— |
— |
|
|
Kontsentreeritud |
73 |
73 |
— |
— |
||
|
18.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/15 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 927/2005,
17. juuni 2005,
millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 165. individuaalseks pakkumiskutseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2571/97 või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (2) alusel peavad sekkumisametid müüma pakkumiskutse raames teatavad nende valduses olevad võikogused ning andma toetust koore, või ja kontsentreeritud või eest. Kõnealuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul, kusjuures see hind või toetus võib erineda vastavalt või kavandatud kasutusele, rasvasisaldusele ja kasutusviisile, ning samuti võib teha otsuse esitatud pakkumised tagasi lükata. Vastavalt tuleb kindlaks määrata ka töötlemistagatis(t) e suurus, |
|
(2) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 165. individuaalse pakkumiskutse alusel taotletav suurim toetus ja töötlemistagatised on kehtestatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 18. juunil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. juuni 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) EÜT L 350, 20.12.1997, lk 3. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).
LISA
Komisjoni 17. juuni 2005. aasta määrusele, millega määratakse kindlaks suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul määruses (EÜ) nr 2571/97 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 165. individuaalseks pakkumiskutseks
|
(EUR/100 kg) |
|||||
|
Valem |
A |
B |
|||
|
Kasutusviis |
Märgistusainetega |
Märgistusaineteta |
Märgistusainetega |
Märgistusaineteta |
|
|
Suurim toetus |
Või ≥ 82 % |
46 |
42 |
— |
41 |
|
Või < 82 % |
44 |
40 |
— |
40 |
|
|
Kontsentreeritud või |
55,5 |
51,5 |
55,5 |
51,5 |
|
|
Koor |
— |
— |
22 |
18 |
|
|
Töötlemistagatis |
Või |
51 |
— |
— |
— |
|
Kontsentreeritud või |
61 |
— |
61 |
— |
|
|
Koor |
— |
— |
24 |
— |
|
|
18.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/17 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 928/2005,
17. juuni 2005,
millega määratakse kindlaks kontsentreeritud või suurim toetus määruses (EMÜ) nr 429/90 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 337. individuaalseks pakkumiskutseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt komisjoni 20. veebruari 1990. aasta määrusele (EMÜ) nr 429/90 ühenduses otsetarbimiseks mõeldud kontsentreeritud võile pakkumiskutse teel toetuse andmise kohta, (2) avavad sekkumisametid alalise pakkumiskutse kontsentreeritud võile toetuse andmiseks. Kõnealuse määruse artiklis 6 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse puhul saadud pakkumisi silmas pidades kehtestatakse suurim toetus kontsentreeritud võile, mille rasvasisaldus on vähemalt 96 %, või otsustatakse pakkumist mitte jätkata. Sellele vastavalt tuleb kehtestada lõppkasutustagatis. |
|
(2) |
Saadud pakkumisi silmas pidades tuleks suurim toetus kehtestada allpool sätestatud tasemel ning sellele vastavalt tuleks määrata lõppkasutustagatis. |
|
(3) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruses (EMÜ) nr 429/90 sätestatud alalise pakkumiskutse raames avatud 337. individuaalsets pakkumiskutseks on kehtestatud järgmine suurim toetus ja lõppkasutustagatis:
|
54,5 EUR/100 kg, |
||
|
60 EUR/100 kg. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 18. juunil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. juuni 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) EÜT L 45, 21.2.1990, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).
|
18.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/18 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 929/2005,
17. juuni 2005,
millega kehtestatakse või madalaim müügihind 21. individuaalse pakkumise kutse puhul, mis on väljastatud määruses (EÜ) nr 2771/1999 osutatud alalise pakkumiskutse alusel
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget c,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat võid. |
|
(2) |
Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta. |
|
(3) |
Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 2771/1999 kohase 21. individuaalse pakkumise kutse puhul, mille alusel tehtavate pakkumiste esitamise tähtaeg oli 14. juuni 2005, kehtestatakse või madalaimaks müügihinnaks 275 EUR/100 kg.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 18. juunil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 17. juuni 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) EÜT L 333, 24.12.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
Liikmesriikide valitsuste esindajate konverents
|
18.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/19 |
NÕUKOGUS KOKKU TULNUD LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS,
30. mai 2005,
millega kehtestatakse tähtaeg üheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) vahendite sidumiseks
(2005/446/EÜ)
NÕUKOGUS KOKKU TULNUD EUROOPA ÜHENDUSTE LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse 23. juunil 2000 Cotonous allakirjutatud partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (edaspidi “partnerlusleping”), (1)
võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkulepet AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokolli kohase ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta (edaspidi “sisekokkulepe”), (2) eriti selle artikli 2 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Partnerluslepingu I lisa (finantsprotokoll) punktis 5 sätestatakse, et finantsprotokolli üldsumma, mida täiendatakse eelmistest EAFidest ülekantud jääksummadega, hõlmab ajavahemikku 2000–2007. |
|
(2) |
Sama lisa punktiga 7 ja sisekokkuleppe artikli 2 lõikega 3 nähakse ette, et tuleb hinnata, mil määral vahendeid on seotud ja välja makstud, et selle põhjal saaks hinnata vajadust uute vahendite järele pärast kehtiva finantsprotokolli kehtivuse lõppu. |
|
(3) |
Partnerluslepingule XVIII deklaratsioonina lisatud ELi deklaratsioonis finantsprotokolli kohta märgitakse, et uute vahendite vajaduse hindamisel tuleb täielikult arvesse võtta kuupäeva, mille möödumisel üheksanda EAFi vahendeid enam ei seota. |
|
(4) |
Seepärast on vaja vastavalt sisekokkuleppe artikli 2 lõikele 4 kehtestada enne üheksanda EAFi aegumist kuupäev, mida võib vajadusel muuta ja mille möödumisel ei või üheksanda EAFi vahendeid enam siduda, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Kuupäev, mille möödumisel komisjoni hallatavaid üheksanda EAFi vahendeid, Euroopa Investeerimispanga (EIP) hallatavaid intressitoetusi ja kõnealuste eraldiste intressist laekunud tulu enam ei seota, on 31. detsember 2007. Seda kuupäeva võib vajadusel muuta.
Artikkel 2
Käesolev otsus ei mõjuta summat, mis on eraldatud EIP hallatava investeerimisrahastu kui käibefondi rahastamiseks.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 30. mai 2005
Liikmesriikide valitsuste nimel
eesistuja
F. BODEN
(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on viimati muudetud AKV-EÜ ministrite nõukogu otsusega nr 2/2004 (ELT L 297, 22.9.2004, lk 18).
(2) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 355.
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
|
18.6.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/21 |
NÕUKOGU OTSUS 2005/447/ÜVJP,
14. märts 2005,
mis käsitleb lepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Argentina Vabariigi vahel Argentina Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu kriisiohjamise sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas (operatsioon Althea)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 24,
võttes arvesse eesistujariigi soovitust,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
12. juulil 2004 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/570/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Bosnias ja Hertsegoviinas. (1) |
|
(2) |
Kõnealuse ühismeetme artikli 11 lõikes 3 sätestatakse, et kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse kokkuleppega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 24. |
|
(3) |
Pärast nõukogult 13. septembril 2004 volituste saamist pidas eesistujariik, keda abistas peasekretär/kõrge esindaja, läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Argentina Vabariigi vahelise lepingu üle Argentina Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu kriisiohjamise sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas (operatsioon Althea). |
|
(4) |
Leping tuleks heaks kiita, |
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks leping Euroopa Liidu ja Argentina Vabariigi vahel Argentina Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu kriisiohjamise sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas (operatsioon Althea).
Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on volitatud Euroopa Liidu suhtes siduvale lepingule alla kirjutama.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Artikkel 4
Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 14. märts 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
F. BODEN
(1) ELT L 252, 28.7.2004, lk 10.
TÕLGE
LEPING
Euroopa Liidu ja Argentina Vabariigi vahel Argentina Vabariigi osalemise kohta Euroopa Liidu kriisiohjamise sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas (operatsioon Althea)
EUROOPA LIIT (EL)
ühelt poolt ja
ARGENTINA VABARIIK
teiselt poolt,
edaspidi “lepingupooled”,
VÕTTES ARVESSE, ET:
|
— |
Euroopa Liidu Nõukogu võttis 12. juulil 2004 vastu ühismeetme 2004/570/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Bosnias ja Hertsegoviinas, (1) |
|
— |
Argentina Vabariiki on kutsutud osalema EL juhitud operatsioonis, |
|
— |
vägede moodustamise protsess on lõpetatud edukalt ning EL operatsiooni ülem ja EL sõjaline komitee on soovitanud kokku leppida Argentina Vabariigi relvajõudude osaluses EL juhitud operatsioonis, |
|
— |
poliitika- ja julgeolekukomitee 21. septembri 2004. aasta otsusega BiH/1/2004 (2) kiideti heaks Argentina Vabariigi panus EL sõjalisse operatsiooni Bosnias ja Hertsegoviinas, |
|
— |
poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 29. septembril 2004 vastu otsuse BiH/3/2004 Bosnias ja Hertsegoviinas toimuva Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni jaoks panustajate komitee loomise kohta, (3) |
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Operatsioonis osalemine
1. Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Argentina Vabariik 12. juuli 2004. aasta ühismeetmega 2004/570/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Bosnias ja Hertsegoviinas ning iga ühismeetme või otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab EL kriisiohjamise sõjalist operatsiooni pikendada.
2. Argentina Vabariigi panus EL kriisiohjamise sõjalisse operatsiooni ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel.
3. Argentina Vabariik tagab, et tema EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja personal täidavad oma ülesandeid kooskõlas:
|
— |
ühismeetmega 2004/570/ÜVJP ja selle võimalike hilisemate muudatustega, |
|
— |
operatsiooni kavaga, |
|
— |
rakendusmeetmetega. |
4. Argentina Vabariigi poolt operatsioonile lähetatud väed ja personal täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ainult EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni huve silmas pidades.
5. Argentina Vabariik teavitab EL operatsiooni ülemat õigeaegselt igast muudatusest oma operatsioonis osalemises.
Artikkel 2
Vägede staatus
1. Argentina Vabariigi poolt EL kriisiohjamise sõjalisele operatsioonile lähetatud vägede ja personali staatust reguleeritakse Euroopa Liidu ja vastuvõtjariigi vahelise vägede staatuse lepinguga, kui see on olemas.
2. Bosniast ja Hertsegoviinast väljaspool paiknevatesse peakorteritesse või juhtimisüksustesse lähetatud vägede ja personali staatust reguleeritakse asjaomaste peakorterite ja juhtimisüksuste ning Argentina Vabariigi vaheliste lepingutega.
3. Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud vägede staatuse lepingu kohaldamist, teostab Argentina Vabariik jurisdiktsiooni EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevate oma riigi vägede ja osaleva oma riigi personali üle.
4. Argentina Vabariik vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalemisega, kui nõue on esitatud tema vägede ja personali poolt või kui see puudutab neid. Argentina Vabariik vastutab oma vägede ja personali vastu võetavate meetmete, eelkõige õiguslike ja distsiplinaarmeetmete eest, kooskõlas oma õigus- ja haldusnormidega.
5. Argentina Vabariik kohustub käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama deklaratsiooni mis tahes EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osaleva riigi vastu nõuetest loobumise kohta.
6. Euroopa Liit kohustub tagama, et liikmesriigid esitavad käesoleva lepingu allkirjastamisel nõuetest loobumise deklaratsiooni seoses Argentina Vabariigi osalemisega EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis.
Artikkel 3
Salastatud teave
1. Argentina Vabariik võtab vajalikud meetmed, et tagada EL salastatud teabe kaitstus vastavalt nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜ (4) sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjadele ning pädevate asutuste, sealhulgas EL operatsiooni ülema välja antud edasistele juhistele.
2. Kui EL ja Argentina Vabariik on sõlminud salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra lepingu, kohaldatakse sellise lepingu sätteid EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni suhtes.
Artikkel 4
Käsuliin
1. Kõik EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja kogu personal jäävad oma siseriiklike ametiasutuste täielikku alluvusse.
2. Siseriiklikud ametiasutused annavad EL operatsiooni ülemale üle operatiivse ja taktikalise juhtimise ja/või kontrolli oma vägede ja personali üle. EL operatsiooni ülemal on õigus oma volitusi delegeerida.
3. Argentina Vabariigil on operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.
4. EL operatsiooni ülem võib pärast Argentina Vabariigiga konsulteerimist igal ajal taotleda Argentina Vabariigi panuse lõpetamist.
5. Argentina Vabariik määrab kõrge sõjalise esindaja esindama oma riigi kontingenti EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis. Kõrge sõjaline esindaja konsulteerib kõikides operatsiooniga seotud küsimustes EL vägede ülemaga ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.
Artikkel 5
Finantsaspektid
1. Argentina Vabariik kannab kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui kulud kuuluvad ühiste kulude alla käesoleva lepingu artikli 1 lõikes 1 sätestatud õigusnormide kohaselt, samuti nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsuse 2004/197/ÜVJP kohaselt, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks. (5)
2. Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surm, vigastus, vara hävimine või rikkumine, maksab Argentina Vabariik, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud vägede staatuse lepinguga, kui see on olemas.
Artikkel 6
Lepingu rakendamise kord
Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Argentina Vabariigi asjakohaste ametiasutuste vahel sõlmitakse kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.
Artikkel 7
Kohustuste täitmata jätmine
Kui üks lepingupool peaks jätma eelnevates artiklites sätestatud kohustused täitmata, on teisel lepingupoolel õigus leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.
Artikkel 8
Vaidluste lahendamine
Lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepingupoolte vahel diplomaatilisel teel.
Artikkel 9
Jõustumine
1. Käesolev leping jõustub selle allkirjastamise kuupäeval.
2. Käesolev leping jääb kehtima perioodiks, mille ajal Argentina Vabariik operatsiooni panuse annab.
Brüsselis, 9. juuni 2005, inglise keeles neljas eksemplaris.
Euroopa Liidu nimel
Argentina Vabariigi nimel
(1) ELT L 252, 28.7.2004, lk 10.
(2) ELT L 324, 27.10.2004, lk 20.
(3) ELT L 325, 28.10.2004, lk 64. Otsust on muudetud otsusega BiH/5/2004 (ELT L 357, 2.12.2004, lk 39).
(4) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on muudetud otsusega 2004/194/EÜ (ELT L 63, 28.2.2004, lk 48).
(5) ELT L 63, 28.2.2004, lk 68.
DEKLARATSIOONIDE TEKSTID,
millele on viidatud lepingu artikli 2 lõigetes 5 ja 6
EL liikmesriikide deklaratsioon:
“EL liikmesriigid, kes kohaldavad EL 12. juuli 2004. aasta ühismeedet 2004/570/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Bosnias ja Hertsegoviinas, loobuvad, niivõrd kui seda lubavad nende siseriiklikud õigussüsteemid, võimaluse korral nõuetest Argentina Vabariigi vastu oma personali vigastuste ja surma korral või neile kuuluvale ja EL kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varustusele tekitatud kahju või sellise varustuse hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:
|
— |
oli põhjustatud Argentina Vabariigi personali poolt EL kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või |
|
— |
tulenes Argentina Vabariigile kuuluva varustuse kasutamisest, eeldusel et asjaomast varustust kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud varustust kasutava Argentina Vabariigist EL kriisiohjamisoperatsioonile lähetatud personali raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.” |
Argentina Vabariigi deklaratsioon:
“Argentina Vabariik, kes kohaldab EL 12. juuli 2004. aasta ühismeedet 2004/570/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Bosnias ja Hertsegoviinas, loobub, niivõrd kui seda lubab tema siseriiklik õigussüsteem, võimaluse korral nõuetest EL kriisiohjamisoperatsioonis osaleva mis tahes riigi vastu oma personali vigastuste ja surma korral või talle kuuluvale ja EL kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varustusele tekitatud kahju või sellise varustuse hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:
|
— |
oli põhjustatud personali poolt EL kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või |
|
— |
tulenes EL kriisiohjamisoperatsioonis osalevatele riikidele kuuluva varustuse kasutamisest, eeldusel et asjaomast varustust kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud varustust kasutava EL kriisiohjamisoperatsioonile lähetatud personali raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.” |