7.6.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 143/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 856/2005,

6. juuni 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 466/2001 seoses Fusarium’i toksiinidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 466/2001 (2) nähakse ette teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes.

(2)

Teatavad liikmesriigid on vastu võtnud või kavatsevad vastu võtta Fusarium’i toksiinide (deoksünivalenool (DON), zearalenoon (ZEA) ja fumonisiinid) piirnormid teatavates toiduainetes. Pidades silmas liikmesriikidevahelisi erinevusi piirnormides ja sellest tulenevat konkurentsi moonutamise ohtu, on turu ühtsuse tagamiseks vajalikud ühenduse meetmed, järgides proportsionaalsuse põhimõtet.

(3)

Mitmed perekonda Fusarium kuuluvad seened (tavalised mullaseened) toodavad erinevaid trihotetseenide rühma kuuluvaid mükotoksiine, nagu deoksünivalenool (DON), nivalenool (NIV), T-2 toksiin ja HT-2 toksiin, ning muid toksiine (zearalenoon ja fumonisiinid). Fusarium’e leitakse tavaliselt Ameerika, Euroopa ja Aasia parasvöötmes kasvatatud teraviljast. Mõned toksiine tekitavad Fusarium’id on võimelised tekitama kahte või mitut toksiini.

(4)

Toidu teaduskomitee on andnud mitmes arvamuses hinnangu järgmistele Fusarium’i toksiinidele: deoksünivalenool (DON) detsembris 1999, zearalenoon juunis 2000, fumonisiinid oktoobris 2000, ajakohastatud aprillis 2003, nivalenool oktoobris 2000 ning T-2 ja HT-2 toksiinid mais 2001 ja trihotetseenide rühm veebruaris 2002.

(5)

Toidu teaduskomitee leidis, et hinnatud trihotetseenide rühma suhtes ei ole olemasolevate andmete põhjal vaja kehtestada lubatud päevast kogust (TDI), ning kinnitas järgmised piirnormid:

—	deoksünivalenooli TDI 1 μg kehamassi kg kohta päevas,

—	nivalenooli ajutine TDI 0,7 μg kehamassi kg kohta päevas,

—	T-2 ja HT-2 toksiini kombineeritud ajutine TDI 0,06 μg kehamassi kg kohta päevas.

Teistele Fusarium’i toksiinidele kinnitas toidu teaduskomitee järgmised piirnormid:

—	zearalenooni ajutine TDI 0,2 μg kehamassi kg kohta päevas,

—	fumonisiinide B1, B2 ja B3 summaarne TDI 2 μg kehamassi kg kohta päevas, üksi või kombineeritult.

(6)

Nõukogu 25. veebruari 1993. aasta direktiivi 93/5/EMÜ (liikmesriikidelt komisjonile antava abi ja liikmesriikide koostöö kohta toidualaste küsimuste teaduslikul uurimisel) (3) raames täideti ja lõpetati 2003. aasta septembris teaduskoostöö ülesanne 3.2.10 “Fusarium’i toksiinide toiduainetes esinemist käsitlevate andmete kogumine ja EL liikmesriikide kodanike poolt toidu kaudu omastatavate koguste hindamine”. (4)

Ülesande tulemused näitavad, et Fusarium’i mükotoksiinid on ühenduse toiduahelas laialt levinud. Peamised toidu kaudu omastatavad Fusarium’i toksiinid saadakse teraviljatoodetest, eelkõige nisust ja maisist valmistatud toodetest. Samal ajal kui Fusarium’i toksiinide toidu kaudu omastamine kogu elanikkonna ja täiskasvanute rühmas jääb sageli alla asjakohase toksiini lubatud päevase koguse, on riskirühmades, näiteks imikud ja väikelapsed, nimetatud näitaja lubatud päevasele kogusele lähedane või mõnel juhul isegi ületab selle.

(7)

Deoksünivalenooli toidu kaudu omastamine väikelaste ja noorte rühmas on lähedane lubatud päevasele kogusele. T-2 ja HT-2 toksiini hinnanguline toidu kaudu omastamine oli enamikul juhtudel ajutisest lubatud päevasest kogusest suurem. Peab siiski märkima, et enamik toksiinide T-2 ja HT-2 esinemist näitavatest andmetest saadi kõrge avastamispiiriga analüüsimeetodeid kasutades, ja kui arvestada, et avastamispiiri ületanud proovide arv oli alla 20 %, mõjutas kasutatud analüüsimeetodite avastamispiir oluliselt toidu kaudu omastamist käsitlevaid andmeid. Nivalenooli toidu kaudu omastamine oli kõikidel juhtudel tunduvalt väiksem ajutiselt lubatud päevasest kogusest. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ülalnimetatud teaduskoostöö ülesandes uuritud teiste trihotetseenide (3-atsetüüldeoksünivalenool, 15-atsetüüldeoksünivalenool, fusarenoon-X, T2-triool, diatsetoksüstsirpenool, neosolaniool, monoatsetoksüstsirpenool ja verrukool) toidu kaudu omastamine vähene.

(8)

Zearalenooni keskmine päevane toidu kaudu omastamine on tunduvalt madalam lubatud päevasest kogusest, kuid tähelepanu tuleks pöörata ülesandes määratlemata elanikerühmadele, kes võivad regulaarselt suurtes kogustes tarbida zearalenooniga tugevalt saastunud tooteid, ning lastele mõeldud toidule, sest väikelaste menüü on piiratud.

(9)

Fumonisiinide hinnanguline toidu kaudu omastamine on enamiku elanikerühmade puhul tunduvalt väiksem lubatud päevasest kogusest. Fumonisiinide toidu kaudu omastamine suureneb oluliselt, kui võtta arvesse üksnes tarbijaid. Siiski on ka selle rühma puhul toiduga omastamine alla lubatud päevase koguse. 2003. aasta viljakoristuse kontrollandmed näitasid siiski, et mais ja maisitooted võivad olla väga tugevalt saastunud fumonisiinidega. Tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et liiga saastunud mais ja maisitooted ei satuks toiduahelasse.

(10)

Terad nakatuvad Fusarium’idega koristuseelsel perioodil. Fusarium’idega nakatumise ja mükotoksiinide moodustamisega seoses on kindlaks tehtud mitmeid riskifaktoreid. Kasvuaegsed kliimatingimused, eriti õitsemise ajal, mõjutavad suurel määral mükotoksiinisisaldust. Teatud määral aitab Fusarium’idega saastumist vältida heade põllumajandustavade järgimine, mille abil viiakse ohutegurid miinimumini.

(11)

Rahvatervise huvides on oluline kehtestada töötlemata teraviljale piirnormid, et vältida liiga saastunud teravilja sattumist toiduahelasse ja tagada, et võetakse kõik vajalikud meetmed teravilja kasvamise, koristamise ja hoidmise ajal (rakendades häid põllumajandus-, koristus- ja säilitamistavasid). Töötlemata teravilja piirnorme on asjakohane kohaldada esmase töötlemise jaoks turuleviidava teravilja suhtes, sest sellel etapil on juba teada selle kasutusotstarve (toidu, sööda või tööstuse jaoks). Puhastamist, sorteerimist ja kuivatamist ei loeta esmaseks töötlemiseks, kuni viljatera ei mõjutata mehaaniliselt, kuid koorimist peetakse esmaseks töötlemiseks.

(12)

Piirnormid on sätestatud tasemel, mis arvestab praegust inimeste kokkupuudet kõnealuse toksiini lubatud kogusega ja mida on võimalik saavutada, järgides häid tavasid kõigil tootmis- ja tarnimisetappidel. Selline lähenemisviis tagab, et toidukäitlejad rakendavad rahvatervise kaitseks kõikvõimalikke meetmeid saastatuse vältimiseks ja/või vähendamiseks.

(13)

Maisi puhul ei ole kõigi Fusarium’i toksiinide (eriti zearalenooni ja fumonisiinide B1 ja B2) tekkepõhjused täpselt teada. Seetõttu antakse toidutöötlejatele aega mükotoksiinide tekkepõhjuste uurimiseks ja vastavate meetmete väljatöötamiseks, mis aitaksid võimaluse korral vältida nende esinemist teraviljas. Piirnorme, mis põhinevad toksiinide toiduainetes esinemist käsitlevatel praegustel andmetel, soovitatakse rakendada alates 2007. aastast juhul, kui enne seda kuupäeva ei ole sätestatud uutel andmetel põhinevaid piirnorme.

(14)

Töötlemata teravilja puhastamise ja töötlemise abil on võimalik teatud määral vähendada Fusarium’i toksiinide sisaldust töödeldud teraviljatoodetes. Seetõttu on tarbijate kaitseks asjakohane kehtestada piirnormid lõpptarbijale mõeldud teraviljatoodete suhtes, samuti on vaja rakendatavaid õigusakte. Lõpptarbijale mõeldud teraviljatoodete piirnormide kehtestamisele tuleb läheneda pragmaatiliselt. Piirnormide kehtestamine teraviljast saadud peamiste toiduainete suhtes on asjakohane ka sellepärast, et see tagab rahvatervise tõhusa kaitse.

(15)	Kuna riisis leitud Fusarium’i toksiinide tase on madal, ei kehtestata riisi ja riisitoodete suhtes piirnorme.

(16)

Koosesinemise tõttu ei ole vaja kehtestada erimeetmeid 3-atsetüül-deoksünivalenooli, 15-atsetüül-deoksünivalenooli ja fumonisiin B3 suhtes, sest deoksünivalenooli ja fumonisiin B1 + B2 suhtes kehtestatud meetmed kaitsevad elanikerühmi ka liigse kokkupuute eest 3-atsetüül-deoksünivalenooli, 15-atsetüül-deoksünivalenooli ja fumonisiin B3-ga. Sama kehtib nivalenooli kohta, mida esineb mingil määral koos deoksünivalenooliga, ning hinnangute põhjal on inimese kokkupuude nivalenooliga oluliselt alla ajutiselt lubatud päevase koguse.

(17)

T-2 ja HT-2 toksiini esinemise kohta on praegu veel vähe andmeid. Hädavajalik oleks töötada välja ja valideerida tundlik analüüsimeetod. Hinnangud toidu kaudu omastamise kohta näitavad, et T-2 ja HT-2 esinemine toidus võib olla tervistkahjustav. Tundliku meetodi väljatöötamine, esinemist käsitlevate andmete kogumine ning toksiinide T-2 ja HT-2 esinemist teraviljas ja teraviljatoodetes (eriti kaeras ja kaeratoodetes) põhjustavate tegurite uurimine on seega vajalik ja esmatähtis.

(18)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 466/2001 vastavalt muuta.

(19)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 466/2001 muudetakse järgmiselt.

Artikli 2 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3. Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 1 ja artikli 4 lõike 3 kohaldamist, on keelatud

a)	I lisas sätestatud piirnormidele mittevastavate toodete kasutamine koostisainetena liittoiduainete ja muude toiduainete tootmisel;

b)	I lisas sätestatud piirnormidele vastavate toodete segamine neid piirnorme ületavate toodetega;

c)	toodete tahtlik mürgitustamine keemilise töötlemise teel I lisa 2. jaos (mükotoksiinid) loetletud saasteainete puhul.”

Artiklile 5 lisatakse järgmine lõige 5:

“5. Komisjon vaatab 1. juuliks 2008 uuesti läbi I lisa 2. jao punktid 2.4, 2.5, 2.6 ja 2.7 seoses deoksünivalenooli, zearalenooni ja fumonisiini B1 + B2 piirnormidega ja selleks, et lisada ka teraviljas ja teraviljatoodetes esinevate T-2 ja HT-2 toksiinide piirnormid.

Selleks teatavad liikmesriigid ja huvitatud isikud komisjonile igal aastal oma uuringutulemused, sealhulgas toksiinide esinemist käsitlevad andmed ning see, kas preventiivsed meetmed on aidanud vältida saastumist deoksünivalenooli, zearalenooni, T-2 ja HT-2 toksiini ja fumonisiini B1 + B2-ga.”

3.	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2006. Käesolevat määrust ei kohaldata toodete suhtes, mis on viidud turule enne 1. juulist 2006 kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Toidukäitlejal lasub kohustus tõendada, millal tooted on turule viidud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2) EÜT L 77, 16.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 208/2005 (ELT L 34, 8.2.2005, lk 3).

(3) EÜT L 52, 4.3.1993, lk 18. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(4) Aruandega saab tutvuda Euroopa Komisjoni tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraadi veebilehel (http://europa.eu.int/comm/food/fs/scoop/task3210.pdf).

LISA

Määruse (EÜ) nr 466/2001 I lisa 2. jaole “Mükotoksiinid” lisatakse punktid 2.4, 2.5, 2.6 ja 2.7:

“Toode (2)

Piirnorm

(μg/kg)

Proovivõtumeetod

Standardanalüüsimeetod

2.4.

DEOKSÜNIVALENOOL (DON)

2.4.1.

Töötlemata teravili, (3) v.a kõva nisu, kaer ja mais

1 250

Direktiiv 2005/38/EÜ (1)

Direktiiv 2005/38/EÜ

2.4.2.

Töötlemata kõva nisu ja kaer

1 750

Direktiiv 2005/38/EÜ

2.4.3.

Töötlemata mais

— (4)

Direktiiv 2005/38/EÜ

2.4.4.

Teraviljajahu, sealhulgas maisijahu, sõmer maisijahu ja jäme maisijahu (5)

750

Direktiiv 2005/38/EÜ

2.4.5.

Leib, kondiitritooted, küpsised, teraviljasuupisted ja hommikuhelbed

500

Direktiiv 2005/38/EÜ

2.4.6.

Makarontooted (kuivaine)

750

Direktiiv 2005/38/EÜ

2.4.7.

Imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud (6)

200

Direktiiv 2005/38/EÜ

Toode (7)

Piirnorm

(μg/kg)

Proovivõtumeetod

Standardanalüüsimeetod

2.5.

ZEARALENOON

2.5.1.

Töötlemata teravili, (8) v.a mais

100

Direktiiv 2005/38/EÜ

2.5.2.

Töötlemata mais

— (9)

Direktiiv 2005/38/EÜ

2.5.3.

Teraviljajahu, v.a maisijahu

Direktiiv 2005/38/EÜ

2.5.4.

Maisijahu, sõmer maisijahu, jäme maisijahu ja rafineeritud maisiõli (10)

— (9)

Direktiiv 2005/38/EÜ

2.5.5.

— Leib, kondiitritooted, küpsised

Direktiiv 2005/38/EÜ

— maisisuupisted ja maisipõhised hommikuhelbed

— (9)

— muud teraviljasuupisted ja hommikuhelbed

2.5.6. —

imikutele ja väikelastele mõeldud maisipõhised töödeldud toidud

— (9)

Direktiiv 2005/38/EÜ

—	muud imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhised töödeldud toidud ning muud imikutoidud (11)

Toode

FB1 + FB2 piirnorm

(μg/kg)

Proovivõtumeetod

Standardanalüüsimeetod

2.6.

FUMONISIINID (12)

2.6.1.

Töötlemata mais (13)

— (14)

Direktiiv 2005/38/EÜ

2.6.2.

Sõmer maisijahu, jäme maisijahu ja maisijahu (15)

— (14)

Direktiiv 2005/38/EÜ

2.6.3.

Otsetarbimiseks mõeldud maisipõhised toidud, v.a 2.6.2. ja 2.6.4.

— (14)

Direktiiv 2005/38/EÜ

2.6.4.

Imikutele ja väikelastele mõeldud maisipõhised töödeldud toidud ning muud imikutoidud (16)

— (14)

Direktiiv 2005/38/EÜ

Toode (18)

Piirnorm

(μg/kg)

Proovivõtumeetod

Standardanalüüsimeetod

2.7.

T-2 JA HT-2 TOKSIIN (17)

2.7.1.

Töötlemata teravili (19) ja teraviljatooted

— (20)

Direktiiv 2005/38/EÜ

(1) Vt käesoleva ELT lk 18.

(2) Punktides 2.4, 2.5, 2.6 ja 2.7 sätestatud deoksünivalenooli, zearalenooni, fumonisiinide B1 ja B2, T-2 ja HT-2 toksiini piirnormide kohaldamisel ei loeta riisi teravilja hulka ega riisitooteid teraviljatoodete hulka.

(3) Töötlemata teravilja suhtes sätestatud piirnorme kohaldatakse teravilja suhtes, mis viiakse turule esmatöötluseks. Alates turustusaastast 2005/2006 kohaldatakse piirnorme teravilja suhtes, mis on koristatud ja üle võetud vastavalt komisjoni 19. aprilli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 824/2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

Esmatöötlus tähendab mis tahes mehaanilist või termilist töötlust, v.a terade kuivatamine.

Puhastamist, sorteerimist ja kuivatamist ei loeta esmatöötluseks seni, kuni viljatera ei mõjutata mehaaniliselt ja täisterad jäävad pärast puhastamist ja sorteerimist terveks.

(4) Kui enne 1. juulit 2007 ei ole piirnormi kindlaks määratud, kohaldatakse sellest kuupäevast alates käesolevas punktid nimetatud maisi suhtes piirnormi 1 750 μg/kg.

(5) Sellesse kategooriasse kuuluvad ka teisiti nimetatud samalaadsed tooted, nt manna.

(6) Imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud, nagu on määratletud komisjoni 16. veebruari 1996. aasta direktiivi 96/5/EÜ (imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta) artiklis 1 (EÜT L 49, 28.2.1996, lk 17), viimati muudetud direktiiviga 2003/13/EÜ (ELT L 41, 14.2.2003, lk 33).

Imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude piirnormid on antud kuivaine kohta.

(7) Punktides 2.4, 2.5, 2.6 ja 2.7 sätestatud deoksünivalenooli, zearalenooni, fumonisiinide B1 ja B2, T-2 ja HT-2 toksiini piirnormide kohaldamisel ei loeta riisi teravilja hulka ega riisitooteid teraviljatoodete hulka.

(8) Töötlemata teravilja suhtes sätestatud piirnorme kohaldatakse teravilja suhtes, mis viiakse turule esmatöötluseks. Alates turustusaastast 2005/2006 kohaldatakse piirnorme teravilja suhtes, mis on koristatud ja üle võetud vastavalt komisjoni 19. aprilli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 824/2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

Esmatöötlus tähendab mis tahes mehaanilist või termilist töötlust, v.a terade kuivatamine.

Puhastamist, sorteerimist ja kuivatamist ei loeta esmatöötluseks seni, kuni viljatera ei mõjutata mehaaniliselt ja täisterad jäävad pärast puhastamist ja sorteerimist terveks.

(9) Kui enne 1. juulit 2007 ei ole piirnormi kindlaks määratud, kohaldatakse sellest kuupäevast alates

—	töötlemata maisi suhtes piirnormi 200 μg/kg

—	maisijahu, sõmera maisijahu, jämeda maisijahu ja rafineeritud maisiõli suhtes piirnormi 200 μg/kg

—	maisisuupistete ja maisipõhiste hommikuhelveste suhtes piirnormi 50 μg/kg

—	imikutele ja väikelastele mõeldud maisipõhiste töödeldud toitude suhtes piirnormi 20 μg/kg.

(10) Sellesse kategooriasse kuuluvad ka teisiti nimetatud samalaadsed tooted, nt manna.

(11) Imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud, nagu on määratletud komisjoni 16. veebruari 1996. aasta direktiivi 96/5/EÜ (imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta) artiklis 1 (EÜT L 49, 28.2.1996, lk 17), viimati muudetud direktiiviga 2003/13/EÜ (ELT L 41, 14.2.2003, lk 33).

Imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude piirnormid on antud kuivaine kohta.

(12) Piirnormi kohaldatakse fumonisiin B1 (FB1) ja fumonisiin B2 (FB2) suhtes kokku.

(13) Töötlemata maisi suhtes sätestatud piirnormi kohaldatakse maisi suhtes, mis viiakse turule esmatöötluseks. Alates turustusaastast 2006/2007 kohaldatakse piirnorme maisi suhtes, mis on koristatud ja üle võetud vastavalt komisjoni 19. aprilli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 824/2000, millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid (EÜT L 100, 20.4.2000, lk 31), viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

Esmatöötlus tähendab mis tahes mehaanilist või termilist töötlust, v.a terade kuivatamine.

Puhastamist, sorteerimist ja kuivatamist ei loeta esmatöötluseks seni, kuni viljatera ei mõjutata mehaaniliselt ja täisterad jäävad pärast puhastamist ja sorteerimist terveks.

(14) Kui enne 1. oktoobrit 2007 ei ole piirnormi kindlaks määratud, kohaldatakse sellest kuupäevast alates

—	töötlemata maisi suhtes piirnormi 2 000 μg/kg

—	maisijahu, sõmera maisijahu, jämeda maisijahu ja -manna suhtes piirnormi 1 000 μg/kg

—	otsetarbimiseks mõeldud maisipõhiste toitude suhes piirnormi 400 μg/kg

—	imikutele ja väikelastele mõeldud maisipõhiste töödeldud toitude ja imikutoitude suhtes piirnormi 200 μg/kg

(15) Sellesse kategooriasse kuuluvad ka teisiti nimetatud samalaadsed tooted, nt manna.

(16) Imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhised töödeldud toidud ja muud imikutoidud, nagu on määratletud komisjoni 16. veebruari 1996. aasta direktiivi 96/5/EÜ (imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta) artiklis 1 (EÜT L 49, 28.2.1996, lk 17), viimati muudetud direktiiviga 2003/13/EÜ (ELT L 41, 14.2.2003, lk 33).

Imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja imikutoitude piirnormid on antud kuivaine kohta.

(17) Piirnorm hõlmab toksiinide T-2 ja HT-2 summaarset määra.

(18) Punktides 2.4, 2.5, 2.6 ja 2.7 sätestatud deoksünivalenooli, zearalenooni, fumonisiinide B1 ja B2, T-2 ja HT-2 toksiini piirnormide kohaldamisel ei loeta riisi teravilja hulka ega riisitooteid teraviljatoodete hulka.

(19) Töötlemata teravilja suhtes sätestatud piirnorme kohaldatakse teravilja suhtes, mis viiakse turule esmatöötluseks.

Esmatöötlus tähendab mis tahes mehaanilist või termilist töötlust, v.a terade kuivatamine. Puhastamist, sorteerimist ja kuivatamist ei loeta esmatöötluseks seni, kuni viljatera ei mõjutata mehaaniliselt ja täisterad jäävad pärast puhastamist ja sorteerimist terveks.

(20) Vajaduse korral määratakse piirnorm kindlaks enne 1. juulit 2007.

T-2 ja HT-2 toksiini esinemise kohta on praegu veel vähe andmeid. Hinnangud toidu kaudu omastamise kohta näitavad, et T-2 ja HT-2 esinemine toidus võib olla tervistkahjustav. Tundliku meetodi väljatöötamine, esinemist käsitlevate andmete kogumine ning toksiinide T-2 ja HT-2 esinemist teraviljas ja teraviljatoodetes (eriti kaeras ja kaeratoodetes) põhjustavate tegurite uurimine on seega vajalik ja esmatähtis.”

7.6.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 143/11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 858/2005,

6. juuni 2005,

millega kiidetakse heaks seoses Valgevene Vabariigist või Venemaa Föderatsioonist pärit kaaliumkloriidi importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega pakutud hinnakohustused ning kehtestatakse Valgevene Vabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes registreerimisnõue

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artikleid 8 ja 21 ning artikli 22 lõiget c,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 2004. aasta määrust (EÜ) nr 992/2004, (2) millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3068/92 (millega kehtestatakse Ukrainast, Valgevenest ja Venemaalt pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks),

võttes arvesse komisjoni 18. mai 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1002/2004, (3) millega kiidetakse heaks seoses Valgevene Vabariigist, Venemaa Föderatsioonist või Ukrainast pärit kaaliumkloriidi importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega pakutud kohustused ning kehtestatakse Valgevene Vabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes registreerimisnõue,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EMÜ) nr 3068/92 (4) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi “meetmed”) Valgevene Vabariigist (edaspidi “Valgevene”), Venemaa Föderatsioonist (edaspidi “Venemaa”) ja Ukrainast pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes. Määrusega (EÜ) nr 969/2000 (5) muutis nõukogu määrust (EMÜ) nr 3068/92.

(2)

2004. aasta märtsis Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega (6) algatas komisjon oma initsiatiivil Valgevenest ja Venemaalt pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes kehtestatud meetmete osalise vahepealse läbivaatamise, et kontrollida nende muutmise vajadust, võtmaks arvesse Euroopa Liidu laienemist 25 liikmesriigini 1. mail 2004. aastal (edaspidi “laienemine”).

(3)	Osalise vahepealse läbivaatamise tulemused näitasid, et meetmete ajutine kohandamine on ühenduse huvides, vältimaks vahetult pärast laienemist ootamatut ja ülemäärast negatiivset majanduslikku mõju Euroopa Liiduga ühinenud kümne uue liikmesriigi (edaspidi “EL10”) importijatele ja tarbijatele.

(4)

Seoses sellega volitas nõukogu määrusega (EÜ) nr 992/2004 komisjoni kiitma heaks kõnealuse määruse põhjendustes 27–32 sätestatud tingimustele vastavad hinnakohustuste ettepanekud. Lähtudes sellest ja kooskõlas algmääruse artikliga 8, artikli 11 lõikega 3, artikliga 21 ja artikli 22 lõikega c kiitis komisjon määrusega (EÜ) nr 1002/2004 heaks hinnakohustuste ettepanekud (edaspidi “laienemise erikohustused”), mille esitasid i) üks Valgevene eksportiv tootja koos Austrias, Leedus ja Venemaal asuvate äriühingutega, ii) üks Venemaa eksportiv tootja koos Venemaal ja Austrias asuvate äriühingutega ning iii) üks Venemaa eksportiv tootja koos heakskiitmise ajal Küprosel asunud äriühinguga.

(5)	Lisaks sellele muudeti määrust (EMÜ) 3068/92 määrusega (EÜ) nr 992/2004, et vabastada laienemise erikohustuste tingimustel EL10-sse suunduv import määrusega (EMÜ) nr 3068/92 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest.

(6)

2004. aasta aprillis Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kahe teadaandega (7) algatas komisjon vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kahe laienemise erikohustusi võtnud Venemaa eksportiva tootja taotlusel asjaomaste äriühingute suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise.

(7)	2005. aasta aprillis Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega (8) algatas komisjon vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 ühenduse kaaliumkloriidi tootmisharu taotlusel Venemaa ja Valgevene suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse.

(8)	Samaaegselt algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega (9) vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 Valgevene eksportiva tootja taotlusel tema suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise.

(9)	Asjaomased äriühingud on teinud ettepanekud uute ajutiste laienemise erikohustuste võtmiseks edasiseks perioodiks.

B. MEETMETE KEHTIVUSAEG

(10)	Tuleks meenutada, et kõnealuste hinnakohustuste heakskiitmine oli algmääruse artikli 22 lõike c alusel vastu võetud erakorraline meede, sest kehtestatud minimaalsed impordihinnad (mida asjaomased äriühingud peavad järgima) ei olnud täpselt võrdväärsed dumpinguvastase tollimaksuga.

(11)

Seoses sellega tõsteti minimaalsed impordihinnad tasemele, mis oli kõrgem asjaomaste riikide varasematest impordihindadest, kuid siiski madalam hindadest, mis oleksid täielikult kõrvaldanud dumpingu kahjustava mõju ja mida oleks tavapäraselt kasutatud. Loodeti, et nimetatud minimaalsed impordihinnad, mis kehtestati üleminekuperioodiks, aitavad vähendada dumpinguvastaste meetmete majanduslikku mõju EL10 importijatele ja eelkõige lõpptarbijatele laienemisjärgsel perioodil.

(12)

Seoses üleminekuperioodi pikkusega sätestati määruse (EÜ) nr 1002/2004 põhjenduses 14, et laienemise erikohustused kiidetakse esialgu heaks ainult kaheteistkümneks kuuks, ilma et see piiraks kehtivate meetmete tavapärast kehtivusaega. Sellest järeldub, et uute hinnakohustuste võtmine samade sätete alusel võidakse vastavate asjaolude esinemisel samuti heaks kiita (nt juhul, kui valitsevad samasugused tingimused nagu esialgsete hinnakohustuste heakskiitmise ajal), kui selliseid erandlikke meetmeid võetakse üleminekuperioodiks. Seega tuleb uute hinnakohustuste vajalikkuse kindlakstegemiseks hinnata meetmete tõhusust.

C. HINDAMINE

(13)

Asjaomaste äriühingute poolt komisjonile esitatud igakuiste müügiaruannete ja kättesaadavate ametlike statistiliste andmete analüüs näitas, et kuigi hinnad on ühtlustunud, valitseb siiski erinevus hindade vahel, millega laienemise erikohustusi võtnud äriühingud müüvad vaatlusalust toodet EL10 tarbijatele ja laienemiseelse ühenduse tarbijatele (edaspidi “EL15”).

(14)	Teatavad huvitatud isikud tõstatasid samuti küsimuse ebapiisava pakkumise kohta EL10 turul ning ühenduse tootmisharu väidetava suutmatuse kohta tarnida kaaliumkloriidi uutele tarbijatele EL10-s, kes olid enne laienemist importinud vaatlusalust toodet üldjuhul Valgevenest või Venemaalt.

(15)

Seoses sellega tuleb eeldada, et EL10-sse müümiseks vajalike keeruliste logistika- ja müügivõrgu muudatuste tegemisest tulenevalt vajab ühenduse tootmisharu ümberkohanemiseks aega, et teenindada tootmisharu jaoks uut turgu. Sellele vaatamata leidis komisjon, et ühendusesisene kaaliumkloriidi eksport EL15 suurimalt tootjalt EL10 tarbijatele oli aastatel 2003–2004 enam kui kahekordistunud, ehkki esialgu oli eksport suhteliselt väike, mis viitab osaliste muutuste toimumisele EL25 tarnete struktuuris.

(16)

Laienemise erikohustuste täitmise suhtes tuleb märkida, et eksportivate tootjate juurde tehtud kontrollkäigud näitasid, et asjaomased äriühingud olid järginud minimaalseid impordihindu ning EL10-sse eksporditud mahud ei olnud ületanud hinnakohustustes ettenähtud koguselisi ülemmäärasid. Lisaks leiti, et äriühingud järgisid üldjoontes EL10 üksiktarbijatega kauplemisel oma tavapärast kaubanduse struktuuri.

(17)	Lisaks sellele ei ole kättesaadava teabe alusel toimunud vaatlusaluse toote importimisel silmnähtavaid “lekkeid” EL10-st EL15-sse, mille puhul oleks saadud kasu hinnakohustustega võimaldatud dumpinguvastastest tollimaksudest vabastamisest.

D. JÄRELDUS

1. Kokkuvõte

(18)	Kättesaadava teabe põhjal võib järeldada, et teatavad negatiivsed tingimused, mis olid olemas enne laienemist ja tegid vajalikuks hinnakohustuste kehtestamise, eksisteerivad endiselt.

(19)

Kuigi turustusahelas on toimunud mõningad muutused ning ühenduse tootmisharu tarnib EL10-sse rohkem kaaliumkloriidi, viitas mitmetelt huvitatud isikutelt saadud teave asjaolule, et EL10-s võib esineda vaatlusaluse toote lühiajalisi tarneraskusi, kuigi ühenduse tootmisharu on EL10-s kõnealust müüki suurendanud.

(20)

Samuti tuleks meenutada, et suur osa EL10 turul kaaliumkloriidi tarbijate hulga määramisel tekkinud raskustest tulenes kahtlemata asjaolust, et i) turul valitses ebakindlus seoses küsimusega, kas viis aastat kehtinud dumpinguvastased meetmed kaotavad 2005. aasta mais kehtivuse ning asjaolust, et ii) 2004. aasta aprillis komisjoni algatatud Venemaa suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kahe osalise vahepealse läbivaatamise tulemused ei olnud teada.

(21)

Eelöeldut arvesse võttes leitakse, et eelkõige tuleks arvestada ühenduse huvi ning paljude EL10 kaaliumkloriidi importijate ja lõpptarbijate huve. Arvatakse, et kehtivate dumpinguvastaste tollimaksudega tagatud kaitse põhjustaks siiski teataval määral rahalisi raskusi importijatele ja lõpptarbijatele, kui kõnealuseid tollimakse käesoleval hetkel kohaldada.

(22)	Kõike mainitud arvestades tehakse seetõttu järeldus, et asjaomaste äriühingute uute laienemise erikohustuste heakskiitmine täiendavaks ajavahemikuks on põhjendatud, kuna see ei vähenda üksnes majanduslikku mõju EL10 tarbijatele, vaid aitab ka lühiajaliselt leevendada EL10-s tekkinud tarneprobleeme.

(23)

Nii nagu eespool on mainitud, algatati 13. aprillil 2005. aastal Valgevene ja Venemaa suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamise kontrollmenetlused ning Valgevene suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine. Arvestades, et dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamise kontrollmenetlus viiakse üldjuhul läbi 12 kuu jooksul, peetakse kohaseks kiita uued laienemise erikohustused heaks kuni 2006. aasta 13. aprillini.

(24)	Arvestades samuti asjaolu, et Valgevene ja Venemaa suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete taset vaadatakse hetkel läbi, peetakse sobivaks minimaalsed impordihinnad kõnealuste läbivaatamiste tulemuste selgumiseni muutmata jätta.

(25)	Seoses kohaldatavate koguseliste ülemmääradega tuleks märkida, et need vastavad kaheteistkümne kuu pikkuse esialgse ajavahemiku jooksul kohaldatud koguselistele ülemmääradele.

(26)

Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 992/2004 peavad kõik eksportivad tootjad võetud hinnakohustuste alusel kinni pidama minimaalsetest impordihindadest impordi ülemmäärade piires ja selleks, et hinnakohustuste täitmise üle oleks võimalik teostada järelevalvet, on asjaomased eksportivad tootjad samuti nõustunud üldjoontes järgima oma tavapäraseid müügitavasid EL10-s asuvate üksiktarbijatega kauplemisel. Eksportivad tootjad on teadlikud ka sellest, et kui leitakse, et kõnealused müügitavad muutuvad oluliselt või järelevalve hinnakohustuste täitmise üle muutub mingil moel raskeks või võimatuks, on komisjonil õigus äriühingu hinnakohustusele antud heakskiit tagasi võtta, kehtestades selle asemel lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, muutes impordi ülemmäära või võttes teisi heastavaid meetmeid.

(27)	Samuti on hinnakohustuste tingimuseks, et kui neid mis tahes viisil rikutakse, on komisjonil õigus kõnealuste kohustuste heakskiit tagasi võtta ning sellisel juhul kehtestatakse nende asemel lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

(28)	Samuti esitavad äriühingud komisjonile korrapäraselt üksikasjalikku teavet ühendusse eksportimise kohta, mis võimaldab komisjonil teostada tõhusat järelevalvet hinnakohustuste täitmise üle.

(29)

Selleks, et komisjon saaks tõhusalt teostada järelevalvet äriühingute hinnakohustuste täitmise üle, saab hinnakohustusest tuleneva vabasse ringlusse lubamise taotluse asjaomasele tolliasutusele esitamisel tollimaksust vabastamist rakendada üksnes juhul, kui esitatakse vähemalt määruse (EÜ) nr 992/2004 lisas loetletud teavet sisaldav arve. Kõnealune teave on vajalik ka selleks, et tolliasutused saaksid piisava täpsusega kindlaks teha, kas veetav kaup vastab äridokumendile. Juhul kui nimetatud arvet ei esitata või kui see ei vasta tollis esitatud kaubale, tuleb hinnakohustuse asemel tasuda asjakohane dumpinguvastane tollimaks.

2. Huvitatud isikute teavitamine

(30)	Kõiki huvitatud isikuid, kes olid endast eelnevalt teada andnud, teavitati kavatsusest kiita hinnakohustused heaks täiendavaks ajavahemikuks. Komisjon ei saanud aga ühtegi märkust, mis oleks tema seisukohti kõnealuses küsimuses muutnud.

E. IMPORDI REGISTREERIMINE

(31)	Ehkki asjaomased äriühingud on esialgsete hinnakohustuste tingimusi kõnealuste kohustuste kohaldamise algperioodil järginud, arvatakse siiski, et on olemas hinnakohustuste rikkumise oht, eelkõige kõnealuste erimeetmete kohaldamise lõpp-perioodil.

(32)

Seega peetakse kohaseks, et tolliasutused registreerivad Valgevenest ja Venemaalt pärit sellise asjaomase toote impordi ühendusse, mida ekspordivad äriühingud, kelle pakutud uued laienemise erikohustused on heaks kiidetud ja keda kooskõlas algmääruse artikli 14 lõikega 5 soovitakse kuni üheksaks kuuks vabastada dumpinguvastastest tollimaksudest, mis on kehtestatud määrusega (EMÜ) nr 3068/92, viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 992/2004,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Seoses Valgevene Vabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit kaaliumkloriidi importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega kiidetakse käesolevaga heaks allpool nimetatud eksportivate tootjate pakutud hinnakohustused:

Riik	Äriühing	TARICi lisakood
Valgevene Vabariik	Toodab ja müüb Valgevenes Soligorskis asuv Republican Unitary Enterprise Production Amalgamation Belaruskali või toodab Valgevenes Soligorskis asuv Republican Unitary Enterprise Production Amalgamation Belaruskali ja müüb Valgevenes Minskis asuv Belarus Potash Company või Venemaal Moskvas asuv JSC International Potash Company või Austrias Viinis asuv Belurs Handelsgesellschaft mbH või Leedus Vilniuses asuv UAB Baltkalis esimesele sõltumatule importijana tegutsevale kliendile ühenduses	A518
Venemaa Föderatsioon	Toodab Venemaal Solikamskis asuv JSC Silvinit ja müüb Venemaal Moskvas asuv JSC International Potash Company või Austrias Viinis asuv Belurs Handelsgesellschaft mbH esimesele sõltumatule importijana tegutsevale kliendile ühenduses	A519
Venemaa Föderatsioon	Toodab ja müüb Venemaal Bereznikis asuv JSC Uralkali või toodab Venemaal Bereznikis asuv JSC Uralkali ja müüb Šveitsis Genfis asuv Uralkali Trading SA esimesele sõltumatule importijana tegutsevale kliendile ühenduses	A520

Artikkel 2

Tolliasutusi kohustatakse määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 14 lõike 5 kohaselt võtma asjakohaseid meetmeid, et registreerida Valgevene Vabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit kaaliumkloriidi import ühendusse, mis kuulub CN-koodide 3104 20 10 (TARICi koodid 3104201010 ja 3104201090), 3104 20 50 (TARICi koodid 3104205010 ja 3104205090), 3104 20 90, ex 3105 20 10 (TARICi koodid 3105201010 ja 3105201020), ex 3105 20 90 (TARICi koodid 3105209010 ja 3105209020), ex 3105 60 90 (TARICi koodid 3105609010 ja 3105609020), ex 3105 90 91 (TARICi koodid 3105909110 ja 3105909120), ex 3105 90 99 (TARICi koodid 3105909910 ja 3105909920) alla ning mida toodavad ja müüvad või toodavad ja ekspordivad artiklis 1 loetletud äriühingud, keda soovitakse vabastada dumpinguvastastest tollimaksudest, mis on kehtestatud määrusega (EMÜ) nr 3068/92, viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 992/2004.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning kehtib kuni 13. aprillini 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) ELT L 182, 19.5.2004, lk 23.

(3) ELT L 183, 20.5.2004, lk 16. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 588/2005 (ELT L 98, 16.4.2005, lk 11).

(4) EÜT L 308, 24.10.1992, lk 41. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 992/2004.

(5) EÜT L 112, 11.5.2000, lk 4. Parandus: EÜT L 2, 5.1.2001, lk 42.

(6) ELT C 70, 20.3.2004, lk 15.

(7) ELT C 93, 17.4.2004, lk 2 ja lk 3.

(8) ELT C 89, 13.4.2005, lk 3.

(9) ELT C 89, 13.4.2005, lk 7.

7.6.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 143/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 859/2005,

6. juuni 2005,

millega kehtestatakse ühenduse tootja- ja impordihinnad nelkide ja rooside suhtes, pidades silmas teatavate Jordaaniast pärit lillekasvatustoodete importi reguleeriva korra kohaldamist

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 4088/87, millega määratakse kindlaks teatavate Küproselt, Iisraelist, Jordaaniast, Marokost, Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärit lillede impordi soodustollimaksude kohaldamise tingimused, (1) eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 4088/87 artikli 2 lõike 2 ja artikli 3 kohaselt määratakse iga kahe nädala tagant üheõieliste (standardtüüpi) nelkide, mitmeõieliste (spray-tüüpi) nelkide, suureõieliste rooside ja väikseõieliste rooside ühenduse impordi- ja tootjahinnad ning neid kohaldatakse kahe nädala jooksul. Vastavalt komisjoni 17. märtsi 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 700/88 (milles sätestatakse teatavad üksikasjalikud eeskirjad teatavate Küproselt, Iisraelist, Jordaaniast ja Marokost ning Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärit lillekasvatustoodete ühendusse importimise korra kohaldamiseks) (2) artikli 1 kolmandale lõigule määratakse need hinnad kindlaks kahenädalasteks perioodideks liikmesriikide esitatud kaalutud hindade põhjal.

(2)	Need hinnad tuleks kehtestada viivitamata, et saaks kindlaks määrata kohaldatavad tollimaksud.

(3)	Pärast Küprose liitumist Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal, on kohane jätta määramata impordihinnad selle riigi jaoks.

(4)

Samuti on kohane vastavalt nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsusele 2003/917/EÜ (Euroopa Ühenduse ja Iisraeli Riigi vahel kirjavahetuse teel vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid ning EÜ ja Iisraeli vahelise assotsiatsioonilepingu protokollide 1 ja 2 asendamist käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta), (3) nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsusele 2003/914/EÜ (Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel kirjade vahetuse teel vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid ning EÜ ja Maroko vahelise assotsiatsioonilepingu protokollide 1 ja 3 asendamist käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta) (4) ning nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/4/EÜ (kirjavahetuse teel kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ning Jordani Läänekalda ja Gaza sektori Palestiina omavalitsuse nimel toimiva Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) vahel vastastikuste liberaliseerimismeetmete ning EÜ ja Palestiina omavalitsuse ajutise assotsiatsioonilepingu protokollide nr 1 ja 2 asendamise kohta) (5) jätta kindlaks määramata impordihinnad Iisraeli, Maroko ning Jordani Läänekalda ja Gaza sektori jaoks.

(5)	Elustaimede ja lillekasvatustoodete turu korralduskomitee istungite vahelisel ajal peab komisjon võtma sellised meetmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 4088/87 artiklis 1 osutatud üheõieliste (standardtüüpi) nelkide, mitmeõieliste (spray-tüüpi) nelkide, suureõieliste rooside ja väikseõieliste rooside ühenduse tootja- ja impordihinnad perioodiks 8.–21. juuni 2005 on kehtestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuni 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 382, 31.12.1987, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1300/97 (EÜT L 177, 5.7.1997, lk 1).

(2) EÜT L 72, 18.3.1988, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2062/97 (EÜT L 289, 22.10.1997, lk 1).

(3) ELT L 346, 31.12.2003, lk 65.

(4) ELT L 345, 31.12.2003, lk 117.

(5) ELT L 2, 5.1.2005, lk 4.

LISA

(EUR/100 tükki)
Ajavahemik: 8.–21. juuni 2005
Ühenduse tootjahind	Üheõielised nelgid (standardtüüpi)	Mitmeõielised nelgid (spray-tüüpi)	Suureõielised roosid	Väikseõielised roosid
	15,16	11,23	29,32	13,14
Ühenduse impordihind	Üheõielised nelgid (standardtüüpi)	Mitmeõielised nelgid (spray-tüüpi)	Suureõielised roosid	Väikseõielised roosid
Jordania	—	—	—	—

7.6.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 143/18

KOMISJONI DIREKTIIV 2005/38/EÜ,

6. juuni 2005,

millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetod fusariotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/591/EMÜ toiduainete kontrolliks vajalike ühenduse proovivõtu- ja analüüsimeetodite kehtestamise kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 8. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 466/2001, millega kehtestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes, (2) sätestatakse teatavate fusariotoksiinide piirnormid teatavates toiduainetes.

(2)

Nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiiviga 89/397/EMÜ toiduainete ametliku kontrolli kohta (3) sätestatakse toiduainete ametliku kontrolli üldpõhimõtted. Nõukogu 29. oktoobri 1993. aasta direktiiviga 93/99/EMÜ toiduainete ametlikku kontrolli käsitlevate lisameetmete kohta (4) kehtestatakse kvaliteedistandardite süsteem laborite jaoks, millele liikmesriigid on usaldanud toiduainete ametliku kontrolli.

(3)	Proovivõtul on otsustav osa partiis väga ebaühtlaselt jaotunud fusariotoksiinide sisalduse täpsel määramisel.

(4)	Kindlaks on vaja määrata üldnõuded, millele analüüsimeetodid peaksid vastama, tagamaks, et kontroll-laborid kasutavad võrreldavaid analüüsimeetodeid.

(5)	Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Liikmesriigid tagavad, et proovide võtmine fusariotoksiinide (deoksünivalenool, zearalenoon, fumonisiinid B1 ja B2 ja T-2 ja HT-2 toksiin) sisalduse ametlikuks kontrollimiseks toiduainetes toimub vastavalt I lisas sätestatud meetoditele.

Artikkel 2

Liikmesriigid tagavad, et valmistatud proovid ja analüüsimeetodid, mida kasutatakse fusariotoksiinide (deoksünivalenool, zearalenoon, fumonisiinid B1 ja B2 ning T-2 ja HT-2 toksiin) sisalduse ametlikuks kontrollimiseks toiduainetes, vastavad II lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi sätete järgimiseks vajalikud õigusaktid hiljemalt 1. juulil 2006. aastal. Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata kõnealuste sätete teksti ning nimetatud sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused sätted vastu, lisavad nad sätetesse või sätete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi määravad liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 372, 31.12.1985, lk 50. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2) EÜT L 77, 16.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 856/2005 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 3).

(3) EÜT L 186, 30.6.1989, lk 23.

(4) EÜT L 290, 24.11.1993, lk 14. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

LISA I

PROOVIVÕTUMEETODID FUSARIOTOKSIINIDE SISALDUSE AMETLIKUKS KONTROLLIMISEKS TEATAVATES TOIDUAINETES

1. Eesmärk ja reguleerimisala

Toiduainete fusariotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrollimiseks mõeldud proovid võetakse vastavalt käesolevas lisas kirjeldatud meetoditele. Selliselt saadud koondproove käsitatakse partiide puhul tüüpilistena. Vastavus komisjoni määruse (EÜ) nr 466/2001 lisas I sätestatud piirmääradele tehakse kindlaks laboriproovides kindlaksmääratud sisalduste alusel.

2. Mõisted

Käesolevas lisas kohaldatakse järgmisi mõisteid:

2.1. Partii– toidukauba identifitseeritav kogus, mis on tarnitud ühel ajal ja mille puhul ametnik on kindlaks määranud sellised ühised tunnused, nagu päritolu, sort, pakkimisviis, pakkija, kaubasaatja või märgistused

2.2. Osapartii– teatav suure partii osa, mille puhul kohaldatakse asjakohast proovivõtumeetodit. Iga osapartii peab olema füüsiliselt eraldatud ja identifitseeritav

2.3. Valim– materjalikogus, mis on võetud partii või osapartii ühest kohast

2.4. Koondproov– partiist või osapartiist võetud kõikide valimite üldkogus.

3. Üldsätted

3.1. Personal

Proove võtab liikmesriigi määratud volitatud isik.

3.2. Materjal, millest proovid võetakse

Igast uuritavast partiist tuleb võtta eraldi proov. Vastavalt punktile 4.3 tuleb suured partiid jaotada osapartiideks eraldi proovide võtmiseks.

3.3. Ettevaatusabinõud

Proovide võtmisel ja proovide ettevalmistamisel tuleb tarvitusele võtta ettevaatusabinõud, et vältida mis tahes muutusi, mis võivad mõjutada fusariotoksiini sisaldust, mõjutada negatiivselt analüüsi tulemusi või muuta koondproovide tüüpilisust.

3.4. Valimid

Võimaluse korral tuleb valimid võtta ühtlaselt partii või osapartii erinevatest kohtadest. Nimetatud metoodikast kõrvalekaldumised tuleb märkida registris.

3.5. Koondproovi valmistamine

Koondproov saadakse valimite ühendamisel.

3.6. Paralleelproovid

Eeskirjade täitmise tagamise, kaubanduse (kaitse) ja võrdlemise eesmärgil võetakse homogeniseeritud koondproovist paralleelproovid, välja arvatud siis, kui selline metoodika ei ole kooskõlas liikmesriikide reeglitega.

3.7. Proovide pakkimine ja vedu

Iga proov asetatakse puhtasse, inertsest materjalist pakendisse, mis kaitseb piisavalt saastumise ja veo ajal tekkida võivate vigastuste eest. Mis tahes muutuste vältimiseks proovi koostises veo või ladustamise ajal võetakse kasutusele kõik vajalikud ettevaatusabinõud.

3.8. Proovide pitseerimine ja märgistamine

Iga ametlikuks kasutamiseks võetud proov pitseeritakse proovivõtukohas ning märgistatakse liikmesriigi eeskirjade järgi.

Iga proovivõtt registreeritakse, mis võimaldab iga partii üheselt kindlaks teha ning saada teavet proovivõtu ajast ja kohast, samuti muud lisateavet, mis võib analüüsijale abiks olla.

4. Erisätted

4.1. Partiide liigid

Toidukaupu võib turustada lahtiselt, konteinerites või üksikpakendites nagu kotid, pakid, müügipakendid. Proovivõtumeetodit saab kohaldada kauba turustamise kõigi vormide puhul.

Ilma et see piiraks punktide 4.3, 4.4 ja 4.5 erisätete kohaldamist, võib üksikpakendina nagu kotid, pakid, müügipakendid turustatavatest partiidest proovide võtmise suunisena kasutada järgmist valemit:

Formula

—	mass: kilogrammides

—	proovide võtmise sagedus (PVS): iga (arv) kott või pakk, millest valim tuleb võtta (kümnendarvud tuleks ümardada lähima täisarvuni).

4.2. Valimi kaal

Kui käesolevas lisas ei ole määratud teisiti, peab valimi mass olema ligikaudu 100 grammi. Müügipakendites partiide puhul sõltub valimi mass müügipakendi massist.

4.3. Üldülevaade teravilja ja teraviljatoodete proovide võtmise menetlusest

Tabel 1

Partiide jaotamine osapartiideks sõltuvalt tootest ja partii massist

Kaup	Partii mass (tonnides)	Osapartiide mass või arv	Valimite arv	Koondproovi mass (kg)
Teravili ja teraviljatooted	≥ 1 500	500 tonni	100	10
	> 300 ja < 1 500	3 osapartiid	100	10
	≥ 50 ja ≤ 300	100 tonni	100	10
	< 50	—	3–100 (1)	1–10

4.4. Teravilja ja teraviljatoodete proovide võtmise menetlus partiide puhul ≥ 50 tonni

—	Tingimusel, et osapartiid saab füüsiliselt eraldada, tuleb iga partii jaotada osapartiideks vastavalt tabelile 1. Võttes arvesse, et partii mass ei ole alati osapartiide massi täiskordne, võib osapartii mass ületada nimetatud massi kuni 20 %.

—	Iga osapartiist tuleb võtta eraldi proovid.

—	Proovide arv: 100. Koondproovi mass = 10 kg.

—

Kui käesolevas punktis sätestatud proovivõtumeetodi kasutamine on võimatu kaubanduslike tagajärgede tõttu, mis tulenevad partii kahjustamisest näiteks pakendamisviisi valel valikul või transpordivahenditega, võib kohaldada alternatiivset proovivõtumeetodit, tingimusel et see on võimalikult tüüpiline ning kogu meetod on kirjeldatud ja dokumenteeritud.

4.5. Teravilja ja teraviljatoodete proovide võtmise menetlus partiide puhul < 50 tonni

Väiksemate kui 50-tonniste teravilja- ja teraviljatoodete partiide puhul tuleb kasutada proovivõtumeetodit, mille käigus võetakse partii massist sõltuvalt 10–100 valimit massiga 100 g, mis annab koondproovi massiks 1–10 kg. Väga väikeste partiide korral (≤ 0,5 tonni) võib võtta vähem valimeid, kuid kõiki proove ühendav koondproov peab samuti sel juhul olema vähemalt 1 kg.

Valimite arvu kindlaksmääramiseks võib kasutada tabelis 2 esitatud arve.

Tabel 2

Valimite arv sõltuvalt teravilja- ja teraviljatoodete partii massist

Partii mass (tonni)	Valimite arv
≤ 0,05	3
> 0,05–≤ 0,5	5
> 0,5–≤ 1	10
> 1–≤ 3	20
> 3–≤ 10	40
> 10–≤ 20	60
> 20–≤ 50	100

4.6. Imikutele ja väikelastele mõeldud toidu proovide võtmise menetlus

—

Punktis 4.5 sätestatud teravilja- ja teraviljatoodete proovide võtmise menetlust kohaldatakse imikutele ja väikelastele mõeldud toidu puhul. Selle kohaselt sõltub valimite arv partii massist ning ei ole väiksem kui 10 ja suurem kui 100, kooskõlas punktis 4.5 esitatud tabeliga 2. Väga väikeste partiide korral (≤ 0,5 tonni) võib võtta vähem valimeid, kuid kõiki valimeid ühendav koondproov peab samuti sel juhul olema vähemalt 1 kg

—	ühe valimi mass peab olema umbes 100 grammi. Müügipakendite puhul sõltub valimi mass müügipakendi massist ja väga väikeste partiide korral (≤ 0,5 tonni) peab valimite mass olema selline, et kõiki proove ühendav koondproov oleks samuti sel juhul vähemalt 1 kg;

—	koondproovimass = 1–10 kg piisavalt segatuna.

4.7. Proovide võtmine jaemüügi etapil

Jaemüügi etapil tuleb võimaluse korral võtta toiduainetest proove vastavalt punktides 4.4 ja 4.5 proovide võtmist reguleerivatele sätetele. Juhul kui see ei ole võimalik, võib jaemüügi etapil kasutada teisi tõhusaid proovide võtmise meetodeid, tingimusel et oleks tagatud kontrollitava partii piisav tüüpilisus.

5. Partii või osapartii heakskiitmine

—	Partii kiidetakse heaks, kui koondproov vastab lubatud piirmäärale, võttes arvesse mõõtemääramatust ja saagise parandust;

—	partiid ei kiideta heaks, kui koondproov ületab lubatud piirmäära üle mõistliku piiri, võttes arvesse mõõtemääramatust ja saagise parandust.

(1) Sõltuvalt partii massist – vaata tabelit 2.

LISA II

PROOVIDE VALMISTAMINE JA KASUTATAVATE ANALÜÜSIMEETODITE KRITEERIUMID FUSARIOTOKSIINIDE SISALDUSE AMETLIKUKS KONTROLLIKS TEATAVATES TOIDUAINETES

1. Ettevaatusabinõud

Kuna fusariotoksiinide jaotumine on ebaühtlane, tuleb proovid valmistada ja eelkõige homogeniseerida äärmiselt hoolikalt.

Kogu laborisse saabuv materjal tuleb ära kasutada katsematerjali valmistamiseks.

2. Laborisse saabunud proovi töötlemine

Iga laboriproov tuleb jahvatada peeneks ja hoolikalt segada, kasutades meetodit, mis tagab täieliku homogeniseerumise.

Juhul kui piirmäära kohaldatakse kuivainele, määratakse toote kuivaine sisaldus kindlaks homogeniseeritud proovi osa põhjal, kasutades meetodit, mis määrab täpselt kindlaks kuivaine sisalduse.

3. Proovide jagamine eeskirjade täitmise tagamiseks ja kaitse eesmärgil

Homogeniseeritud materjalist võetakse paralleelproovid eeskirjade täitmise tagamiseks, kaubanduse kaitseks ja võrdlemiseks, välja arvatud siis, kui selline metoodika ei ole liikmesriikide reeglitega kooskõlas.

4. Laboris kasutatav analüüsimeetod ja labori kontrollimise nõuded

4.1. Mõisted

Enimkasutatavad mõisted, mille kasutamist laborilt nõutakse, on järgmised:

Kõige sagedamini kasutatavad täpsusparameetrid on korratavus ja reprodutseeritavus.

r	=	Korratavus – väärtus, millest allpool korratavuse tingimustes (st sama proov, sama analüüsija, samad seadmed, sama labor ja lühike ajavahemik) tehtud kahe üksikkatse tulemuste absoluutne erinevus on teatava tõenäosusega (harilikult 95 %), seega r = 2,8 × sr
sr	=	Standardhälve – arvutatakse korratavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal
RSDr	=	Suhteline standardhälve – arvutatakse korratavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal
R	=	Reprodutseeritavus – väärtus, millest allpool reprodutseeritavuse tingimustes (st sama katsematerjal, mida analüüsijad erinevates laborites said, kasutades standardmeetodit) üksikkatsete tulemuste absoluutne erinevus on teatava tõenäosusega (harilikult 95 %); R = 2,8 × sR
sR	=	Standardhälve – arvutatakse reprodutseeritavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal
RSDR	=	Suhteline standardhälve – arvutatakse reprodutseeritavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal.

4.2. Üldnõuded

Toiduainete kontrolliks kasutatud analüüsimeetodid peavad vastama direktiivi 85/591/EMÜ lisa punktide 1 ja 2 sätetele.

4.3. Erinõuded

4.3.1. Tulemuslikkuse kriteeriumid

Juhul kui toiduainete fusariotoksiinide sisalduse määramiseks ei ole ühenduse õigusaktides erimeetodeid ette nähtud, võivad laborid valida mis tahes meetodi eeldusel, et valitud meetod vastab järgmistele nõuetele:

Tulemuslikkuse kriteeriumid deoksünivalenooli puhul

Sisaldus μg/kg	Deoksünivalenool
Sisaldus μg/kg	RSDr %	RSDR %	Saagis %
> 100–≤ 500	≤ 20	≤ 40	60–110
> 500	≤ 20	≤ 40	70–120

Tulemuslikkuse kriteeriumid zearalenooni puhul

Sisaldus μg/kg	Zearalenoon
Sisaldus μg/kg	RSDr %	RSDR %	Saagis %
≤ 50	≤ 40	≤ 50	60–120
> 50	≤ 25	≤ 40	70–120

Tulemuslikkuse kriteeriumid fumonisiini B1 ja B2 puhul

Saagis μg/kg	Fumonisiin B1 või B2
Saagis μg/kg	RSDr %	RSDR %	Saagis %
≤ 500	≤ 30	≤ 60	60–120
> 500	≤ 20	≤ 30	70–110

Tulemuslikkuse kriteeriumid T-2 ja HT-2 toksiini puhul

Saagis μg/kg	T-2 toksiin
Saagis μg/kg	RSDr %	RSDR %	Saagis %
50–250	≤ 40	≤ 60	60–130
> 250	≤ 30	≤ 50	60–130

Saagis μg/kg	HT-2 toksiin
Saagis μg/kg	RSDr %	RSDR %	Saagis %
100–200	≤ 40	≤ 60	60–130
> 200	≤ 30	≤ 50	60–130

Meetodis kasutatud avastamispiire ei ole märgitud, kuna on esitatud täpsusväärtused iga vaadeldava kontsentratsiooni puhul.

Täpsusväärtused arvutatakse Horwitzi võrrandist:

RSDR = 2(1-0,5logC)

kus:

RSDR on suhteline standardhälve, mis arvutatakse reprodutseeritavuse tingimustel Formula saadud tulemuste põhjal.

C on kontsentratsiooni määr (s.t 1 = 100 g/100 g, 0,001 = 1 000 mg/kg)

Kõnealune valem on üldine täpsusvõrrand, mille puhul on leitud, et see on enim kasutatud analüüsimeetodite puhul sõltumatu analüüsist ja maatriksist, sõltudes üksnes kontsentratsioonist.

4.3.2. Otstarbele vastavus

Juhul kui täielikult tõendatud analüüsimeetodid on piiratud, võib analüüsimeetodite sobivuse hindamiseks alternatiivina kasutada otstarbele vastavust, mis määratleb üksiknäitaja – sobivusfunktsiooni. Sobivusfunktsioon on määramatusfunktsioon, mis määratleb eesmärgile vastavad määramatuse suurimad tasemed.

Arvestades koostöökatsetega täielikult tõendatud analüüsimeetodite piiratud arvu, mis on, seda eriti T-2 ja HT-2 toksiini määramisel, võib määramatuse funktsiooni, mis täpsustab suurimat lubatavat määramatust, samuti kasutada laboris kasutatava analüüsimeetodi sobivuse kontrollimiseks (otstarbele vastavus). Labor võib kasutada meetodit, mille puhul tulemuste määramatus ei ületa maksimaalset standardväärtust. Maksimaalne standardmääramatus arvutatakse järgmise valemi abil:

Formula

kus:

—	Uf on suurim standardmääramatus (μg/kg)

—	LOD on meetodi avastamispiir (μg/kg)

—	α on konstant, C väärtusest sõltuv arvtegur. Kasutatavad väärtused on sätestatud tabelis 3

—	C on määratav kontsentratsioon (μg/kg).

Kui analüütilise meetodi tulemus määramatuse mõõtmisel on väiksem kui suurim standardmääramatus, on see meetod rakendatav samaväärselt punktis 4.3.1 esitatud tulemuslikkuse kriteeriumidele vastava meetodiga.

Tabel 3

Konstandi α kasutatavad arvväärtused käesolevas punktis sätestatud valemis sõltuvalt määratavast kontsentratsioonist:

C (μg/kg)	α
≤ 50	0,2
51–500	0,18
501–1 000	0,15
1 001–10 000	0,12
> 10 000	0,1

4.4. Saagise arvutamine ja tulemuste esitamine

Esitatakse saagiseparandiga või saagiseparandita analüüsitulemused. Tuleb teatada aruandluse viis ja saagise määr. Vastavuskontrolli puhul kasutatakse saagiseparandiga analüüsitulemusi (vaata I lisa 5 punkt).

Analüüsitulemus tuleb esitada kujul x +/– U, kus x on analüüsitulemus ja U on laiendatud mõõtemääramatus.

U on laiendatud mõõtemääramatus, kusjuures kasutatakse kattuvuskoefitsienti 2, mis annab usaldusväärsuse taseme ligikaudu 95 %.

4.5. Laborite kvaliteedinõuded

Laborid peavad vastama nõukogu direktiivis 93/99/EMÜ sätestatule.

7.6.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 143/27

KOMISJONI OTSUS,

27. november 2002,

koostöölepingute sõlmimise kohta Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Kasahstani Vabariigi valitsuse vahel juhitava termotuumasünteesi valdkonnas

(teatavaks tehtud numbri K(2002) 4572 all)

(2005/419/Euratom)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,

võttes arvesse nõukogu heakskiitu, (1)

tuleb sõlmida koostööleping Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Kasahstani Vabariigi valitsuse vahel juhitava termotuumasünteesi valdkonnas

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel I

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel sõlmitakse Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Kasahstani valitsuse vahel koostööleping juhitava termotuumasünteesi valdkonnas.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel II

Teadusuuringute eest vastutav komisjoni liige või tema määratud esindaja on volitatud alla kirjutama lepingule Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel, et muuta see Euroopa Aatomienergiaühenduse suhtes siduvaks.

Brüssel, 27. november 2002

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Philippe BUSQUIN

(1) 12188/01 (press 333), 27/9/2001

Kasahstani Vabariigi valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheline juhitava termotuumasünteesi valdkonda käsitlev

KOOSTÖÖLEPING

KASAHSTANI VABARIIGI VALITSUS ühelt poolt ja

EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi “ühendus”, teiselt poolt,

edaspidi vajaduse korral “lepinguosaline” või “lepinguosalised”,

MEENUTADES, et 23. jaanuaril 1995 allkirjastati Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Kasashstani vaheline partnerlus- ja koostööleping;

SOOVIDES kaasa aidata juhitava termotuumasünteesi kasutamisele võimalikult keskkonnasäästliku, majanduslikult konkurentsivõimelise ning peaaegu ammendamatu energiaallikana;

MÄRKIDES, et ühenduse termotuumasünteesi programm on ulatuslik programm, mis põhineb toroidaalsel magnetvangistusel;

MÄRKIDES, et Kasahstani termotuumasünteesi programmi aluseks on Kasahstani termotuumasünteesiteaduse ja -tehnoloogia kõige tugevamad küljed;

TUNNISTADES vastastikust kasu, mis saadakse tihedate sidemete loomisel lepinguosaliste teadlaste rühmade vahel, kes töötavad juhitava termotuumasünteesi alal;

OLLES OTSUSTANUD korrapäraste konsultatsioonide abil tugevdada juhitava termotuumasünteesi alast koostööd lepinguosaliste vahel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Käesoleva lepingu eesmärk on säilitada ja tugevdada lepinguosaliste vahelist koostööd kummagi vastavate termotuumasünteesiprogrammide alal vastastikuse kasu põhimõttel, selleks et arendada termotuumaenergiasüsteemil põhinevat teaduslikku arusaamist ja tehnoloogilist suutlikkust.

Artikkel 2

Käesoleva lepingu alusel võib teha koostööd järgmistes valdkondades:

a)	eksperimentaalsed ja teoreetilised uuringud plasma vangistuse, transpordi, kuumutamise ja voolutoite (sealhulgas asjakohaste RF-süsteemide väljatöötamine) ning diagnostika kohta magnetseadmetes;

b)	termotuumasünteesitehnoloogia;

c)	rakenduslik plasmafüüsika;

d)	programmipoliitika ja kavad ja

e)	muud valdkonnad vastavalt kokkuleppele.

Artikkel 3

Koostöö artiklis 2 nimetatud valdkondades võib sisaldada järgmisi tegevusi:

a)	teabe vahetamine ja esitamine;

b)	töötajate vahetamine ja ettevalmistamine;

c)	mitmesugused koosolekud;

d)	proovide, vahendite ja seadmete vahetus katse-eesmärkidel ja hindamiseks;

e)	tasakaalustatud osalus ühisuuringutes ja -tegevuses;

f)	panuse andmine mõlema lepinguosalise termotuumasünteesiprogrammidesse või projektidesse, milles osalevad kolmandad isikud, vajaduse korral kõnealuste kolmandate isikute nõusolekul; ja

g)	muud valdkonnad vastavalt kokkuleppele.

Artikkel 4

1. Vajalikul määral sõlmitakse eriotstarbeliste koostöötegevuste rakenduskord:

ühenduse või ühenduse termotuumasünteesiprogrammi raames ühendusega seotud ja ühenduse poolt sellel eesmärgil määratud mis tahes muu organisatsiooni

ning Kasahstani Vabariigi valitsuse, mille vastav täitevorgan on Kasahstani Vabariigi energia- ja maavarade ministeerium, või Kasahstani Vabariigi poolt sel eesmärgil määratud mis tahes muu organisatsiooni vahel.

2. Artiklis 3 loetletud tegevuste rakendamiseks vajalikud eritingimused lepitakse lepinguosaliste vahel kokku ja sätestatakse rakenduskorras ning need sisaldavad järgmist:

a)	üksikute koostöötegevuste täpsed üksikasjad, menetlused ja finantssätted;

b)	asjaomase tegevuse operatiivjuhtimise eest vastutamise kohustuse andmine ühele organisatsioonile või selle esindajale;

c)	üksikasjalikud sätted teabe levitamise ja intellektuaalomandi käsitlemise kohta.

3. Tegevuste kattumise vähendamiseks püüavad mõlemad lepinguosalised vastavalt vajadusele kooskõlastada oma käesoleva lepingu kohased tegevused juhitava termotuumasünteesi valdkonna muude rahvusvaheliste uurimis- ja arendustegevustega, milles osaleb teine lepinguosaline.

Artikkel 5

1. Lepinguosalised moodustavad kooskõlastuskomitee, et kooskõlastada ja kontrollida käesoleva lepingu täitmist. Kumbki lepinguosaline nimetab võrdse arvu kooskõlastuskomitee liikmeid ja nimetab ühe oma määratud liikmetest oma delegatsiooni juhiks. Kooskõlastuskomitee tuleb kokku kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Kasahstanis või muudel kokkulepitud aegadel ja muudes kokkulepitud kohtades. Koosolekut juhatab vastuvõtva lepinguosalise delegatsiooni juht.

2. Kooskõlastuskomitee ülesanded sisaldavad:

a)	käesoleva lepingu alusel koostöö hindamist;

b)	artiklis 2 osutatud valdkondades täidetavate eriülesannete kindlaksmääramist, ilma et see piiraks lepinguosalisi nende vastavaid programme käsitlevate iseseisvate otsuste vastuvõtmisel.

3. Kõik kooskõlastuskomitee otsused tehakse ühehäälselt.

4. Korralduskomitee koosolekute vaheliseks ajaks nimetab kumbki lepinguosaline täitevsekretäri, kes tegutseb tema nimel kõikides käesoleva lepingu kohast koostööd käsitlevates küsimustes. Täitevsekretärid vastutavad sellise koostöö igapäevase haldamise eest.

Artikkel 6

Kõik koostööst tulenevad kulud kannab need tekitanud lepinguosaline, kui rakendusasutused ei ole kirjalikult kokku leppinud teisiti.

Artikkel 7

Käesoleva lepinguga hõlmatud koostöötegevusega seotud teabe ja intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas tööstusomandi õiguste, patentide ja autoriõiguste kasutamine ja levitamine toimub vastavalt lisadele, mis moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 8

Käesoleva lepingu tõlgendamisel ei piirata lepinguosaliste vahelise olemasoleva või edaspidise koostöökorra kohaldamist.

Artikkel 9

1. Käesoleva lepingu täitmine lepinguosaliste poolt sõltub eraldatud rahaliste vahendite kättesaadavusest.

2. Käesoleva lepingu alusel tehtav koostöö on kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega.

3. Kumbki lepinguosaline teeb kohaldatavate õigusaktide raames kõik endast oleneva, et hõlbustada isikute liikumise, materjalide ja seadmete veo ning rahaülekannetega seotud formaalsuste täitmist, mis on vajalikud koostöö tegemiseks.

4. Käesoleva lepingu rakendamisel tekkiv kahju hüvitatakse vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele.

Artikkel 10

Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepinguga seotud küsimused omavaheliste konsultatsioonidega vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele.

Artikkel 11

1. Käesolev leping jõustub kuupäeval, (1) mille lepinguosalised vahetatud diplomaatiliste nootidega täpsustavad, ning kehtib esialgu 10 aastat.

2. Seejärel uuendatakse käesolevat lepingut automaatselt viieaastasteks ajavahemikeks, kui kumbki lepinguosaline ei nõua kirjalikult selle lõpetamist või uut läbirääkimist hiljemalt kuus kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu.

3. Käesoleva lepingu lõpetamise või uute läbirääkimiste korral jääb käesolev leping jõusse oma endisel kujul enne lõpetamise või uute läbirääkimiste taotlust tõhusalt alustatud koostöötegevuse ning artikliga 4 kavandatud rakenduskorra osas kuni selle tegevuse ja rakenduskorra lõpetamiseni.

4. Käesoleva lepingu lõpetamine ei mõjuta artikli 7 kohaseid õigusi ja kohustusi.

Artikkel 12

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühenduse puhul Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut kohaldavate territooriumide suhtes ning ühenduse termotuumasünteesiprogrammis täiel määral osalevate kolmandate riikide territooriumide suhtes.

Artikkel 13

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome, taani, kasahhi ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Brüssel, 29. november 2002

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

Philippe BUSQUIN

Kasahstani Vabariigi valitsuse nimel

Akhmetzhan S. YESSIMOV

(1) 13. aprill 2004.

I LISA

Termotuumasünteesi alal sõlmitud koostöölepingu kohasest ühistest teadusuuringutest tulenevate intellektuaalomandi õiguste (1) jagamise juhtpõhimõtted

I. ÕIGUSTE OMANDILINE KUULUVUS NING NENDE JAGAMINE JA TEOSTAMINE

Kõik käesoleva lepingu kohaselt tehtavad teadusuuringud on “ühised teadusuuringud”. Osalejad koostavad ühiselt ühised tehnoloogiahalduskavad (THK), (2) mis käsitlevad ühiste teadusuuringute käigus tekkiva teabe ja intellektuaalomandi omandilist kuuluvust ja kasutamist, sealhulgas avaldamist. Lepinguosalised kinnitavad need kavad enne nendes käsitletavate täpsemate teadus- ja arenduskoostöölepingute sõlmimist. THKde koostamisel võetakse arvesse ühiste teadusuuringute eesmärke, osalejate suhtelist panust, territoriaalse või kasutusvaldkonniti litsentsimise häid ja halbu külgi, kohaldatavate õigusaktidega kehtestatud nõudeid ja muid tegureid, mida osalejad asjakohaseks peavad. THKdes sätestatakse ka külalisteadlaste tehtavate teadusuuringutega seotud intellektuaalomandi õigused ja kohustused.

Ühiste teadusuuringute käigus tekkiv teave ja intellektuaalomand, mida ei ole tehnoloogiahalduskavas sätestatud, jagatakse lepinguosaliste nõusolekul tehnoloogiahalduskavas sätestatud põhimõtete kohaselt. Lahkarvamuse korral kuulub selline teave või intellektuaalomand ühiselt kõigile osalejatele, kes tegelesid ühiste teadusuuringutega, millest see teave või intellektuaalomand tuleneb. Igal osalejal, kelle suhtes seda sätet kohaldatakse, on õigus kasutada sellist teavet või intellektuaalomandit ilma geograafiliste piiranguteta oma ärilistel eesmärkidel.

3.	Kumbki lepinguosaline tagab, et teisel lepinguosalisel ja selle osalejatel on võimalus saada intellektuaalomandi õigusi nende põhimõtete kohaselt.

Säilitades käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades konkurentsitingimusi, püüab kumbki lepinguosaline tagada, et käesoleva lepingu alusel omandatud õigusi teostatakse nii, et soodustatakse eelkõige:

i)	käesoleva lepingu kohaselt saadud, avaldatud või muul viisil kättesaadavaks tehtud teabe levitamist ja kasutamist;

ii)	rahvusvaheliste normide vastuvõtmist ja rakendamist.

II. AUTORIÕIGUSEGA KAITSTAVAD TÖÖD

Lepinguosalistele või nende osalejatele kuuluvaid autoriõigusi käsitletakse kooskõlas Berni konventsiooniga (1971. aasta Pariisi akt).

III. TEADUSKIRJANDUS

Ilma et see piiraks IV jao kohaldamist ja kui THKs ei ole kokku lepitud teisiti, avaldavad lepinguosalised või ühistes teadusuuringutes osalejad selliste teadusuuringute tulemused ühiselt. Kui sellest üldreeglist ei tulene teisiti, kohaldatakse järgmist korda.

Kui lepinguosaline või tema avalikud asutused avaldavad käesoleva lepingu kohasest ühisest teadustööst tulenevaid teaduslikke ja tehnilisi ajakirju, artikleid, aruandeid või raamatuid, sealhulgas videomaterjale ja tarkvara, on teisel lepinguosalisel õigus saada ülemaailmne, tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents selliste tööde tõlkimiseks, paljundamiseks, kohandamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks.

2.	Lepinguosalised tagavad, et käesoleva lepingu kohastel ühistel uuringutel põhinevaid teadustöid, mille avaldavad sõltumatud kirjastajad, levitatakse võimalikult laialdaselt.

Kõikidele autoriõigusega tööde eksemplaridele, mida levitatakse avalikult ja mis on ette valmistatud käesoleva sätte alusel, märgitakse töö autori nimi või autorite nimed, välja arvatud juhul, kui autor või autorid on nimetamisest selgesõnaliselt keeldunud. Samuti on eksemplaridel selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta.

IV. AVALDAMATA TEAVE

A. Dokumenteeritud avaldamata teave

Mõlemad lepinguosalised või vajaduse korral nende osalejad määravad võimalikult kiiresti ja eelistatavalt THKs kindlaks teabe, mille avaldamist nad seoses käesoleva lepinguga ei soovi, võttes muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume:

—	teabe salajasus, mis tähendab, et teave tervikuna või oma teatavas koosseisus või koostisosade kogumina ei ole selle valdkonna asjatundjatele üldteada ega seaduslikul viisil hõlpsasti juurdepääsetav,

—	teabe tegelik või võimalik kaubanduslik väärtus, mis tuleneb selle salajasusest,

—	teabe varasem kaitse, mis tähendab, et teavet seaduslikult valdav isik on teabe salajas hoidmiseks võtnud olukorrakohaseid meetmeid.

Kui ei ole teisiti ette nähtud, võivad lepinguosalised ja osalejad teataval juhul kokku leppida, et käesoleva lepingu kohaste ühiste teadusuuringute käigus esitatud, vahetatud või tekkinud teavet ei või osaliselt või täielikult avaldada.

Kumbki lepinguosaline tagab, et teine lepinguosaline tunneb hõlpsasti ära käesoleva lepingu kohase avaldamata eelisõigusliku teabe ja saab aru selle salajasusest näiteks asjakohase märke või piirava seletuskirja järgi. See kehtib ka nimetatud teabe täieliku või osalise taasesituse puhul.

Käesoleva lepingu kohaselt avaldamata teavet saav lepinguosaline arvestab selle eelisõiguslikkust. Need piirangud lõpevad automaatselt, kui sellise teabe omanik avaldab teabe valdkonna ekspertidele piiranguteta.

Vastuvõttev lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaselt edastatud avaldamata teavet levitada oma koosseisus olevatele isikutele või oma töötajatele ning muudele oma asjaomastele ametitele või asutustele, kellel on käimasolevate ühiste teadusuuringute eriotstarvetega seotud volitused, tingimusel et mis tahes avaldamata teavet levitatakse üksnes konfidentsiaalsuslepingu alusel ja see on kooskõlas eespool sätestatuga sellisena hõlpsasti äratuntav.

Käesoleva lepingu kohaselt avaldamata teavet esitava lepinguosalise eelneval kirjalikul nõusolekul võib vastuvõttev lepinguosaline levitada sellist avaldamata teavet laiemalt, kui lõikes 3 on lubatud. Lepinguosalised teevad sellist laiemat levitamist käsitleva eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja andmise korra koostamiseks koostööd ja kumbki lepinguosaline annab kõnealuse nõusoleku oma siseriiklike põhimõtete ja õigusnormidega lubatud ulatuses.

B. Dokumenteerimata avaldamata teave

Lepinguosalised või nende osalejad käsitlevad käesoleva lepingu alusel korraldatud seminaridel või muudel nõupidamistel esitatud avaldamata dokumenteerimata või eelisõiguslikku teavet või töötajate töölevõtmisest, teadusrajatiste kasutamisest või ühisprojektidest tulenevat teavet käesolevas lepingus dokumenteeritud teabe suhtes sätestatud põhimõtte kohaselt, tingimusel et sellise avaldamata või muu salajase või eelisõigusliku teabe vastuvõtjat on edastamise ajal siiski teavitatud edastatava teabe salajasusest.

C. Kontrollimine

Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et avaldamata teavet, mida ta saab käesoleva lepingu kohaselt, kontrollitakse lepingus sätestatud tingimustel. Kui üks lepinguosalistest märkab, et ta ei suuda täita lõigete A ja B sätteid levitamisest hoidumise kohta või et see võib tõenäoliselt juhtuda, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega asjakohaste meetmete võtmiseks.

(1) Käesolevates juhtpõhimõtetes osutatud mõistete määratlused on sätestatud II lisas.

(2) Selliste THKde tunnusjooned on esitatud III lisas.

II LISA

MÕISTED

1. INTELLEKTUAALOMAND– Stockholmis 14. juulil 1967. aastal sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratletud intellektuaalomand.

2. OSALEJA– käesoleva lepingu kohaselt projektis osalevad füüsilised või juriidilised isikud, sealhulgas lepinguosalised.

3. ÜHISED TEADUSUURINGUD– lepinguosaliste ühiselt tehtav ja/või rahastatav teadustöö, mida tehakse vajaduse korral koostöös mõlema lepinguosalise osalejatega.

4. TEAVE– teaduslikud või tehnilised andmed ning uurimis- ja arendustegevuse tulemused või meetodid, mis tulenevad ÜHISTEST TEADUSUURINGUTEST, samuti kogu muu teave, mida lepinguosalised ja/või ÜHISTES TEADUSUURINGUTES osalejad peavad vajalikuks edastada või vahetada vastavalt käesolevale lepingule või selle alusel tehtava teadustöö kohaselt.

III LISA

ÜHISE TEHNOLOOGIAHALDUSKAVA (THK) TUNNUSJOONED

THK on osalejate vahel sõlmitav üksikasjalik kokkulepe ühiste teadusuuringute tegemise ning osalejate vastavate õiguste ja kohustuste kohta. Intellektuaalomandi osas hõlmab THK tavaliselt muu hulgas järgmist: omandiline kuuluvus, kaitse, kasutajaõigused uurimis- ja arendustegevuseks, kasutamine ja levitamine, sealhulgas ühise avaldamise kord, külalisteadlaste õigused ja kohustused ning vaidluste lahendamise kord. THKs võib sätestada ka eel- ja taustteabe, litsentsimise ja oodatavad tulemused.

7.6.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 143/34

KOMISJONI OTSUS,

2. juuni 2005,

millega muudetakse 2003. aasta ühinemisakti VIII lisa A liidet teatavate Läti piima-, kala- ja lihasektori ettevõtete osas

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1609 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/420/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Tšehhi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti, (1) eriti selle VIII lisa 4. peatüki B jao I alajao punkti 1 alapunkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)	Teatavate 2003. aasta ühinemisakti VIII lisa A liites (2) loetletud Läti ettevõtete suhtes kohaldatakse üleminekuperioodi. Kõnealust liidet on muudetud komisjoni otsustega 2004/460/EÜ (3) ja 2004/472/EÜ. (4)

(2)	Läti on esitanud deklaratsiooni selle kohta, et teatavate piima-, kala- ja lihasektori ettevõtete ajakohastamine on lõppenud ja need ettevõtted vastavad nüüd täielikult ühenduse õigusaktide nõuetele. Peale selle on teatavad ettevõtted tegevuse lõpetanud.

(3)	Järelikult on asjakohane muuta 2003. aasta ühinemisakti VIII lisa A liidet. Selguse mõttes tuleks kõnealune liide asendada.

(4)	Toiduahela ja loomatervishoiu alalist komiteed on käesolevas otsuses sätestatud meetmetest teavitatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

2003. aasta ühinemisakti VIII lisa A liide asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 236, 23.9.2003, lk 33.

(2) ELT C 227 E, 23.9.2003, lk 104.

(3) ELT L 156, 30.4.2004, lk 78.

(4) ELT L 160, 30.4.2004, lk 61.

LISA

“A liide,

millele on osutatud VIII lisa 4. peatüki B jao I alajao punktis 1 (1)

Ettevõtete loetelu koos puuduste ja nende kõrvaldamise tähtaegadega

LIHAETTEVÕTTED

Vet. loa nr

Ettevõtte nimi

Puudused

Nõuetele täieliku vastavuse kuupäev

Talsu gaļa, Akciju sabiedrība

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

I lisa I peatüki punkti 1 alapunktid a, b, c, e ja g

I lisa I peatüki punkti 2 alapunkt a

I lisa I peatüki punkti 4 alapunkt a

I lisa I peatüki punkt 11

I lisa II peatüki punkti 14 alapunktid e ja f

I lisa III peatüki punkt 15

I lisa IV peatüki punkti 16 alapunkt b

I lisa IV peatüki punkti 17 alapunkt b

I lisa XIV peatüki punkt 68

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c, d, e, f ja g

A lisa I peatüki punktid 6 ja 11

B lisa I peatüki punktid 1 ja 2

B lisa II peatüki punkt 3

Nõukogu direktiiv 94/65/EÜ:

I lisa I peatüki punkti 1 alapunkt a

I lisa III peatüki punkti 1 alapunkt a

31.12.2005

Tukuma gaļas pārstrādes sabiedrība, Akciju sabiedrība

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

I lisa I peatüki punkti 1 alapunktid a, b, c, e, f ja g

I lisa I peatüki punkti 2 alapunkt a

I lisa I peatüki punkti 4 alapunkt a

I lisa I peatüki punkt 11

I lisa II peatüki punkti 14 alapunktid e ja f

I lisa III peatüki punkt 15

I lisa IV peatüki punkti 16 alapunkt b

I lisa IV peatüki punkti 17 alapunkt b

I lisa XIV peatüki punkt 68

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c, d, e, f ja g

A lisa I peatüki punktid 6 ja 11

B lisa I peatüki punktid 1 ja 2

B lisa II peatüki punkt 3

Nõukogu direktiiv 94/65/EÜ:

I lisa I peatüki punkti 1 alapunkt a

I lisa III peatüki punkti 1 alapunkt a

31.12.2005

Triāls filiāle “Valmieras gaļas kombināts”, Sabiedrība ar ierobežotu atbildību

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

I lisa I peatüki punkti 1 alapunktid a, b, c, e, f ja g

I lisa I peatüki punkti 2 alapunkt a

I lisa I peatüki punkti 4 alapunkt a

I lisa I peatüki punkt 11

I lisa II peatüki punkti 14 alapunktid e ja f

I lisa III peatüki punkt 15

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c, d, e, f ja g

A lisa I peatüki punktid 6 ja 11

B lisa I peatüki punktid 1 ja 2

B lisa II peatüki punkt 3

Nõukogu direktiiv 94/65/EÜ:

I lisa I peatüki punkti 1 alapunkt a

I lisa III peatüki punkti 1 alapunkt a

31.12.2005

Gravendāle, Sabiedrība ar ierobežotu atbildību

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

I lisa I peatüki punkti 1 alapunktid a, b, c, e ja g

I lisa I peatüki punkti 2 alapunkt a

I lisa I peatüki punkt 11

I lisa III peatüki punkt 15

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c, d, e, f ja g

A lisa I peatüki punkt 11

B lisa I peatüki punktid 1 ja 2

Nõukogu direktiiv 94/65/EÜ:

I lisa I peatüki punkti 1 alapunkt a

I lisa III peatüki punkti 1 alapunkt a

31.12.2005

Putnu fabrika Kękava, Akciju sabiedrība

Nõukogu direktiiv 71/118/EMÜ:

I lisa I peatüki punkti 1 alapunktid a, b, c, e ja g

I lisa I peatüki punkti 4 alapunkt c

I lisa II peatüki punkti 14 alapunktid b ja c

I lisa V peatüki punkti 18 alapunkt d

I lisa VII peatüki punkt 43

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c, d, ja e

A lisa I peatüki punkt 11

B lisa I peatüki punktid 1 ja 2

Nõukogu direktiiv 94/65/EÜ:

I lisa III peatüki punkti 1 alapunkt a

31.12.2005

Erso7, Sabiedrība ar ierobežotu atbildību

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

II lisa I peatüki punkti 4 alapunkt a

II lisa I peatüki punkt 9

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkti 2 alapunkt f

A lisa I peatüki punktid 6 ja 11

B lisa I peatüki punktid 1 ja 2

31.12.2005

Strautmaļi, Zemnieku saimniecība

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

II lisa I peatüki punkti 1 alapunktid a, b, c, ja e

II lisa I peatüki punkti 4 alapunkt a

II lisa I peatüki punkt 9

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c, d, e ja f

A lisa I peatüki punktid 6 ja 11

B lisa I peatüki punktid 1 ja 2

B lisa II peatüki punkt 3

31.12.2005

Bērzlejas, Zemnieku saimniecība

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

II lisa I peatüki punkti 1 alapunktid a, b, c, ja e

II lisa I peatüki punkti 4 alapunkt a

II lisa I peatüki punkt 9

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c, e ja f

A lisa I peatüki punktid 6 ja 11

B lisa I peatüki punktid 1 ja 2

31.12.2005

GPC Smārde, Sabiedrība ar ierobežotu atbildību

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

II lisa I peatüki punkti 1 alapunktid a, c ja e

II lisa I peatüki punkti 4 alapunkt a

II lisa I peatüki punkt 9

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid b ja c

A lisa I peatüki punkt 11

B lisa I peatüki punktid 1 ja 2

31.12.2005”

(1) VIII lisa teksti vt ELT L 236, 23.9.2003, lk 824.

7.6.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 143/38

KOMISJONI OTSUS,

3. juuni 2005,

millega muudetakse 2003. aasta ühinemisakti IX lisa B liidet seoses teatavate Leedu liha-, piima- ja kalasektori ettevõtetega

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1633 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/421/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti, (1) eriti selle IX lisa 5. peatüki B jao I alajao alapunkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)	Teatavate 2003. aasta ühinemisakti IX lisa B liites loetletud Leedu ettevõtete suhtes kohaldatakse üleminekuperioodi.

(2)	2003. aasta ühinemisakti IX lisa B liidet on muudetud komisjoni otsustega 2004/472/EÜ (2) ja 2004/473/EÜ. (3)

(3)	Leedu pädeva asutuse ametliku deklaratsiooni kohaselt on teatavate liha-, piima- ja kalasektori ettevõtete ajakohastamine lõppenud ja need ettevõtted vastavad nüüd täielikult ühenduse õigusaktide nõuetele. Peale selle on teatavad ettevõtted tegevuse lõpetanud.

(4)	2003. aasta ühinemisakti IX lisa B liidet tuleks seepärast vastavalt muuta. Selguse mõttes tuleks kõnealune liide asendada.

(5)	Toiduahela ja loomatervishoiu alalist komiteed on käesolevas otsuses sätestatud meetmetest teavitatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

2003. aasta ühinemisakti IX lisa B liide asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. juuni 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) ELT L 236, 23.9.2003, lk 33.

(2) ELT L 160, 30.4.2004, lk 62.

(3) ELT L 160, 30.4.2004, lk 68

LISA

“B liide,

millele on osutatud IX lisa 5. peatüki B jao I alajaos (1)

Ettevõtete loetelu koos puuduste ja nende kõrvaldamise tähtaegadega

LIHAETTEVÕTTED

Esialgne loetelu

Vet. loa nr

Ettevõtte nimi

Puudused

Nõuetele täieliku vastavuse kuupäev

77-23

UAB „Jatkančių mėsinė“, Jatkančių k., Tauragės r., Tauragės aps.

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

I lisa I peatüki punkt 1

I lisa I peatüki punkt 2

I lisa I peatüki punkti 4 alapunkt c

I lisa I peatüki punktid 9, 11 ja 12

I lisa II peatüki punkti 14 alapunktid a, b, c, e, f, g, h, k ja l

I lisa III peatüki punkti 15 alapunkt b

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkt 1

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c, d, e, f ja g

A lisa I peatüki punktid 3, 4, 6, 7, 8, 9, 11, 12 ja 15

B lisa I peatüki punkti 1 alapunktid a, d, e ja f

B lisa I peatüki punkti 2 alapunktid d, e, h ja i

1.11.2006

77-02

UAB „Stragutės mėsa“

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

I lisa I peatüki punkti 1 alapunktid a, b, c, e, f ja g

I lisa, I peatüki punkt 2

I lisa I peatüki punktid 11 ja 12

I lisa II peatüki punkti 14 alapunktid a, b, c, e, g, h, k ja l

I lisa III peatüki punkti 15 alapunkt b

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkt 1

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c, d, e, f ja g

A lisa I peatüki punktid 3, 4, 6, 8, 9, 11 ja 15

B lisa I peatüki punkti 1 alapunktid a, d, e ja f

B lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b ja j

1.11.2006

88-01

AB „Grabupėliai“

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

I lisa I peatüki punkt 1

I lisa I peatüki punkt 2

I lisa I peatüki punkti 4 alapunkt c

I lisa I peatüki punktid 5, 9, 11 ja 12

I lisa II peatüki punkti 14 alapunktid b, c, d, e, h, k ja l

I lisa III peatüki punkti 15 alapunktid b ja d

I lisa IV peatüki punkti 16 alapunkt a

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkt 1

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c, d, e, f ja g

A lisa I peatüki punktid 4, 6, 7, 8, 9, 11 ja 15

B lisa I peatüki punkti 1 alapunktid a ja f

B lisa I peatüki punkti 2 alapunktid c, d, i ja j

1.11.2006

Suure võimsusega lihakäitlemisettevõtted

41-20

UAB „Rukesa ir ko“

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

I lisa I peatüki punkti 1 alapunktid a, b, c, e, f ja g

I lisa III peatüki punkti 15 alapunkt b

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkt 1

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c, d, e, f ja g

A lisa I peatüki punktid 3, 7, 8, 11, 12, 14 ja 15

B lisa I peatüki punkt 1

B lisa I peatüki punkti 2 alapunktid c, d, e ja h

1.5.2006

72-01

BĮ „Litmos“

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

I lisa I peatüki punkt 1

I lisa I peatüki punkti 2 alapunkt a

I lisa III peatüki punkti 15 alapunkt b

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkt 1

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c, d, e, f ja g

A lisa I peatüki punktid 3, 4, 6, 7, 8, 9, 11, 12, 13, 14 ja 15

B lisa I peatüki punkt 1

B lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c, d, e, h, i ja j

Nõukogu direktiiv 94/65/EÜ:

I lisa I peatüki punkti 1 alapunkt a

1.11.2006

AB „Vilniaus mėsos kombinatas“

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkt 1

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c ja d

A lisa I peatüki punktid 4, 12 ja 15

B lisa I peatüki punkti 1 alapunktid d, e ja f

B lisa I peatüki punkti 2 alapunktid b ja d

1.12.2004

01-23

UAB „Esla“

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkt 1

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, c, e ja g

A lisa I peatüki punktid 7, 8, 11, 13 ja 14

B lisa I peatüki punkti 1 alapunktid d ja f

1.12.2004

01-29

UAB „Naujasodžio mėsa“

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkt 1

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c, d, e, f ja g

A lisa I peatüki punktid 11 ja 15

B lisa I peatüki punkt 1

B lisa I peatüki punkti 2 alapunkt c

1.12.2005

Väikese võimsusega lihakäitlemisettevõtted

77-32

V. Pietarienės IĮ

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

I lisa I peatüki punkti 1 alapunktid c ja e

I lisa III peatüki punkti 15 alapunkt b

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkt 1

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid b, c, d, e ja g

A lisa I peatüki punktid 3, 4, 6, 11, 12, 13 ja 14

B lisa I peatüki punkti 1 alapunktid a, d ja e

B lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a ja j

1.1.2006

10.

27-13

UAB „Guostė“

Nõukogu direktiiv 64/433/EMÜ:

I lisa I peatüki punkti 1 alapunktid c, e ja f

Nõukogu direktiiv 77/99/EMÜ:

A lisa I peatüki punkt 1

A lisa I peatüki punkti 2 alapunktid d ja e

A lisa I peatüki punktid 3, 4, 8, 9, 11, 13 ja 15

B lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, d ja j

1.11.2006

Täiendav loetelu

Nr	Veterinaarloa number	Ettevõtte nimi ja aadress	Lihasektor				Nõuetele vastamise kuupäev
			Ettevõtete tegevusala
			Värske liha, tapmine, lõikamine	Lihatooted	Hakkliha, lihavalmistised	Külmhoone
1.	16	UAB „Alytaus mėsinė“, Pramonės g. 16, Alytaus m., Alytaus aps.	X				1.5.2005
2.	84 02	UAB „Samsonas“, Striūpų k., Šakių sen., Šakių r., Marijampolės aps.	X				1.5.2005
3.	57 03	ŽŪB „Antašavos centras“, Astravų k., Kupiškio r., Panevėžio aps.	X				1.5.2005
4.	87 11	ŽŪB „Kontautėliai“, Kantautalių k., Šilalės r., Tauragės aps.	X				1.5.2005
5.	88 19	UAB „Aisytė“, Vilkyčių k., Šilutės r., Klaipėdos aps.	X	X	X		1.5.2005
6.	91 01	UAB „Kužių agroįmonė“, Kužių k., Šiaulių r., Šiaulių aps.	X	X	X	1.5.2005
7.	54 13	UAB „Molavėna“, Beržėnų k., Kelmės r., Šiaulių aps.	X	X	X		1.5.2005
8.	65 23	ŽŪK „Getautų ūkininkas“, Getautų k., Pakruojo r., Šiaulių aps.	X	X	X	1.5.2005
9.	32 02	UAB „Norpa“, Šapnagių k., Akmenės r., Šiaulių aps.	X	X	X	1.5.2005
10.	71 16	UAB „Ropokalnis“, Žvejų g. 2, Šeduva, Radviliškio r., Šiaulių aps.	X	X	X		1.5.2005
11.	68 03	UAB „Burgis“, Babrungėnų k., Babrungo sen., Plungės r., Telšių aps.	X	X	X		1.5.2005
12.	41 05	UAB „Cesta“, Žemoji Riešė, Vilniaus r., Vilniaus aps.	X	X	X	1.5.2005
13.	85 18	UAB „Olkusjana“, Jašiūnų k., Šalčininkų r., Vilniaus aps.	X	X	X		1.5.2005
14.	81 07	UAB „Geras skonis“, Alionių k., Ukmergės r., Vilniaus aps.	X	X	X	1.5.2005
15.	49 03	UAB „Gelombickienė ir partneriai“, Slėnio g. 2, Rumšiškės, Kaišiadorių r., Kauno aps.		X			1.5.2005
16.	51 08	I. Medžiuvienės f. „Čečeta“, Čečetų k., K. Rūdos sen., K. Rūdos sav., Marijampolės aps.		X	X		1.5.2005
17.	39 24	UAB „Damsa“, Basanavičiaus g. 57, Kybartai, Vilkaviškio r., Marijampolės aps.		X	X		1.5.2005
18.	51 10	UAB „Sasnelė“, Bitikų k. Sasnavos sen., Marijampolės sav., Marijampolės aps.		X	X	1.5.2005
19.	51 02	UAB „Lavirda“, Patašinės k., Marijampolės sen., Marijampolės sav., Marijampolės aps.		X	X		1.5.2005
20.	91 08	Šlepkų ŽŪB, Gergždos k., Šiaulių r., Šiaulių aps.	X	X	X		1.5.2005
21.	47 26	ŽŪB „Delikatesas“, Kudirkos g. 2, Joniškio r., Šiaulių aps.	X	X	X	1.5.2005
22.	34 04	UAB „Agrogrupė“, Katlierių k., Skiemonių sen., Anykščių r., Utenos aps.	X	X	X		1.5.2005
23.	67 14	ŽŪK „Mikoliškio paukštynas“, Mykoliškio k., Pasvalio r., Panevėžio aps.	X			1.5.2005

KALAETTEVÕTTED

Esialgne loetelu

Vet. loa nr

Ettevõtte nimi

Puudused

Nõuetele täieliku vastavuse kuupäev

66-25

UAB „Lipresa“

Nõukogu direktiiv 91/493/EMÜ:

Lisa III peatüki I jao punkt 1

Lisa III peatüki I jao punkti 2 alapunktid a, d, e ja h

Lisa III peatüki I jao punktid 3, 6, 9, 10 ja 11

Lisa IV peatüki IV jao punkti 6 alapunkt a

1.11.2006

55-27

UAB „Myxum“

Nõukogu direktiiv 91/493/EMÜ:

Lisa III peatüki I jao punkt 1

Lisa III peatüki I jao punkti 2 alapunktid a, c, d, e ja h

Lisa III peatüki I jao punktid 5, 9 ja 10

Lisa IV peatüki V jao punkt 1

Lisa VIII peatüki punkt 1

1.11.2006

Täiendav loetelu

Nr	Veterinaarloa number	Ettevõtte nimi ja aadress	Kalasektor	Nõuetele vastamise kuupäev
			Ettevõtete tegevusala
			Kala ja kalatooted
1.	55 31	L. Šemetulskio IĮ, Girkaliai, Kretingalė, Klaipėdos r.	X	1.5.2005

PIIMAETTEVÕTTED

Esialgne loetelu

Vet. loa nr

Ettevõtte nimi

Puudused

Nõuetele täieliku vastavuse kuupäev

54-01P

UAB „Kelmės pieninė“

Nõukogu direktiiv 92/46/EMÜ:

B lisa I peatüki punkti 2 alapunktid a, b, c, d, e, f ja g

B lisa I peatüki punktid 3, 11 ja 13

1.11.2006

Täiendav loetelu

Nr	Veterinaarloa number	Ettevõtte nimi ja aadress	Piimasektor	Nõuetele vastamise kuupäev
			Ettevõtete tegevusala
			Piim ja piimapõhised tooted
1.	47 01 P	ŽŪB „Bariūnai“, Bariūnų k., Joniškio r., Šiaulių aps.	X	1.5.2005”

(1) Lisa IX teksti vt ELT L 236, 23.9.2003, lk 836.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 143

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 7. juuni 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 855/2005, 6. juuni 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatavapuu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 856/2005, 6. juuni 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 466/2001 seoses Fusarium’i toksiinidega ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 857/2005, 6. juuni 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 622/2003, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks ( 1 )	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 858/2005, 6. juuni 2005, millega kiidetakse heaks seoses Valgevene Vabariigist või Venemaa Föderatsioonist pärit kaaliumkloriidi importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega pakutud hinnakohustused ning kehtestatakse Valgevene Vabariigist ja Venemaa Föderatsioonist pärit kaaliumkloriidi impordi suhtes registreerimisnõue	11
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 859/2005, 6. juuni 2005, millega kehtestatakse ühenduse tootja- ja impordihinnad nelkide ja rooside suhtes, pidades silmas teatavate Jordaaniast pärit lillekasvatustoodete importi reguleeriva korra kohaldamist	16
	*	Komisjoni direktiiv 2005/38/EÜ, 6. juuni 2005, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetod fusariotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes ( 1 )	18

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	111,0
	204	82,9
	999	97,0
0707 00 05	052	92,9
0707 00 05	999	92,9
0709 90 70	052	92,6
	624	107,4
	999	100,0
0805 50 10	388	61,2
	508	50,9
	528	56,8
	624	65,6
	999	58,6
0808 10 80	204	70,2
	388	85,0
	400	147,8
	404	126,8
	508	65,8
	512	64,0
	524	66,5
	528	67,2
	624	173,6
	720	91,6
	804	93,8
	999	95,7
0809 10 00	052	232,4
0809 10 00	999	232,4
0809 20 95	052	335,3
	400	451,9
	999	393,6

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 27. november 2002, koostöölepingute sõlmimise kohta Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Kasahstani Vabariigi valitsuse vahel juhitava termotuumasünteesi valdkonnas (teatavaks tehtud numbri K(2002) 4572 all)	27
	Kasahstani Vabariigi valitsuse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheline juhitava termotuumasünteesi valdkonda käsitlev koostööleping	28
*	Komisjoni otsus, 2. juuni 2005, millega muudetakse 2003. aasta ühinemisakti VIII lisa A liidet teatavate Läti piima-, kala- ja lihasektori ettevõtete osas (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1609 all) ( 1 )	34
*	Komisjoni otsus, 3. juuni 2005, millega muudetakse 2003. aasta ühinemisakti IX lisa B liidet seoses teatavate Leedu liha-, piima- ja kalasektori ettevõtetega (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1633 all) ( 1 )	38
*	Komisjoni otsus, 3. juuni 2005, millega lubatakse Prantsusmaal kasutada veisekarja statistiliste vaatluste asemel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 I jaotises sätestatud süsteemi (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1626 all) ( 1 )	45