6.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 142/1

(1)

Eraõigusliku ringhäälinguorganisatsiooni SIC 1993., 1996. ja 1997. aastal esitatud kolm kaebust teavitasid komisjoni sellest, et Portugal oli rakendanud arvukaid sihtotstarbelisi meetmeid ning aastahüvitisi Portugali avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni RTP kasuks.

(2)

15. novembri 2001. aasta kirjas teavitas komisjon Portugali otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus mitme RTP-le võimaldatud sihtotstarbelise meetme suhtes.

(3)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi.

(4)

28. ja 31. jaanuari 2002. aasta kirjades esitasid Portugali ametivõimud komisjonile oma märkused. Seejärel sai komisjon märkusi mitmelt huvitatud osapoolelt.

(5)

8. veebruari ja 9. mai 2002. aasta kirjades saabusid märkused kaebuse esitanud organisatsioonilt SIC, 8. mai 2002. aasta kirjas Portugali eraõiguslikult ringhäälinguorganisatsioonilt TVI, 9. mai 2002. aasta kirjas eraõiguslikult ringhäälinguorganisatsioonide liidult (Association of Commercial Broadcasters, ACT) ning 12. juuni 2002. aasta kirjas Itaalia eraõiguslikult ringhäälinguorganisatsioonilt Mediaset. Komisjon sai SICilt täiendavaid asjaomaseid kirju 16. mail ja 4. augustil 2003.

(6)

Komisjon edastas saadud märkused Portugali ametiasutustele, kes vastasid kirjaga 25. märtsil 2003. aastal. 29. juuli 2003. aasta kirjaga vastasid Portugali ametivõimud komisjoni lisaküsimustele.

(7)

Käesolev otsus käsitleb ainult neid sihtotstarbelisi meetmeid, mis on seotud otsusega algatada menetlus. Seetõttu keskendub see RTP ja Portugali vahelistele finantssuhetele ajavahemikul 1992–1998.

(8)

Sarnaselt otsusele algatada menetlus ei käsitle käesolev otsus küsimusi, mis on seotud RTP-le aastahüvitisena makstud summade õigusliku klassifikatsiooni ja asutamislepingule vastavusega. Kuna esialgu käsitletakse neid meetmeid kui eksisteerivat abisüsteemi, tegeldakse nendega eraldi menetluse raames nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (3) artikli 17 alusel.

(9)

Selleks et Portugali riigi ja RTP vahelisest finantssuhtest ajavahemiku jooksul, mida käesolevas uurimises vaadeldakse, siiski täielikku ülevaadet saada, tuleb komisjonil arvesse võtta mitte ainult sihtotstarbelisi meetmeid, vaid ka RTP-le aastahüvitisena makstud summadena antud rahalist toetust. Seetõttu viitab komisjon käesolevas otsuses aastahüvitisena makstud summadele vaid niipalju kui on vajalik, et selgitada sihtotstarbeliste meetmete põhjendatust.

(10)

Aastahüvitisena makstud summad kujutavad endast RTP-le makstavate hüvitiste peamist mehhanismi. Ajavahemikul 1992–1998 sai RTP aastahüvitisena makstud summade näol oma avalike teenuste osutamise kohustuse kulude katmiseks kokku 66,495 miljardit Portugali eskuudot. Hüvitisena makstud summade õiguslik alus on seaduse nr 21/92 artikkel 5. (4)

(11)

Tabel 1 esitab RTP-le aastahüvitisena makstud summade jaotuse käesolevas otsuses vaadeldaval ajavahemikul.

Tabel 1:

Aastahüvitismaksete summa ajavahemikul 1992–1998

(12)

RTP õigusliku ümberkujundamisel piiratud vastutusega äriühinguks vabastati RTP 33 miljoni eskuudo suuruse registreerimistasu maksmisest. Portugali seaduste kohaselt peab iga juriidiline isik tavaliselt äriühingu asutamise, põhikirja muutmise või äriühingus toimunud muudatuste eest makse maksma.

(13)

Maksudest vabastamise õiguslik alus sisaldub seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikes 1, mis sätestab:

“Käesolevaga kiidetakse heaks RTP SA põhikiri seda ei pea muutma notariaalaktiks, kuna see registreeritakse automaatselt ja maksudest ning kulutustest vabana Vabariigi Teataja (Diário de República) alusel, kus põhikiri avaldatakse.”

(14)

Artikli 11 lõige 1 on tuletatud seadusest 84/88, mille artikkel 1 sätestab, et avalikke ettevõtteid, sealhulgas neid, mis on riigistatud, saab muuta aktsiaseltsideks dekreetseadusega. Selline dekreetseadus oligi õigusaktiks, millega kiideti heaks piiratud vastutusega äriühingu põhikiri, ning see oli piisav kõikidele registreerimisnõuetele vastamiseks. (5)

(15)

Lisaks vabastati RTP seaduse nr 21/92 artikli 11 lõike 2 kohaselt ka teiste registreerimistasude maksmisest, mis olid otseselt seotud äriühingu õigusliku olemuse muutmisega.

(16)

Artikli 11 lõige 2 tuleneb dekreetseaduse nr 404/90 (6) artiklist 1, mille kohaselt ettevõtted, mis kuni 31. detsembrini 1993 tegid koostööd või koondusid, võidakse vabastada selle koostöö või koondumise tarvis vajalike põhivarade võõrandamismaksudest ja ka nende toimingute täitmise eest makstavatest rahalistest tasudest ning õiguslikest maksudest.

(17)

Seoses Portugali televisioonituru avanemisega otsustati loobuda RTP ringhäälingutegevuse televisioonisignaalivõrgustikust ja luua eraldiseisev juriidiline isik “Teledifusora de Portugal” (TDP) kapitaliga 5,4 miljardit eskuudot. (7) Uue üksuse väärtuse määras kaks sõltumatut asutust, Banco Nacional Ultramarino (BNU) ja Banco Português de Investimento (BPI). (8)

(18)

1993. aastal omandas riik RTP-lt TDP ringhäälinguvõrgu 5,4 miljardi eskuudo (see arv saadi sõltumatu hindamise tulemusena) eest, mis vastas nende varade väärtusele, millest oli loobutud. (9)

(19)

Järgnevalt esitatakse ülevaade lepingute sõlmimise asjaoludest. Kirjeldatakse Portugal Telecomi omandiõiguse muutusi, tasumäärasid ja RTPga sõlmitud lepinguid.

(20)

Aastail 1991–1994 kuulus teleringhäälinguvõrk riigiettevõttele TDP SA. Pärast 1994. aastat kuulus võrk ettevõttele Portugal Telecom, mis on loodud Telecom Portugal SA, Telefones de Lisboa e Porto SA ja TDP SA ühendusest. Pärast Portugal Telecomi loomist vähendas riik perioodiliselt oma osalust ettevõttes. 1995. aastal müüdi avalikul pakkumisel 26,3 % ettevõttest. Teine osa müüdi enampakkumisel 1996. aasta juunis, mille tulemusena vähenes riigi osalus 51 %ni. 1997. aasta keskpaiku vähendati riigi osalust 25 %ni ning 1999. aasta keskel 10,5 %ni. Praeguseks on ettevõte täielikult erastatud. (10)

(21)

Seadus nr 58/90 määrab selgesõnaliselt, et kui eraettevõtjad ei maksa õigeaegselt võrgutasu, võivad nad litsentsi kaotada. (11)

(22)

Võrguoperaatori poolt RTP-le ja eratelevisioonioperaatoritele kehtestatud tasumäärad on sama suurusega. Tegelikult on võrgu kasutamise eest avalik-õiguslikult ringhäälinguorganisatsioonilt RTP ja eraringhäälinguorganisatsioonidelt erinevate tasumäärade võtmine seadusega keelatud. (12) 1997. aastani põhines võrguoperaatori poolt kehtestatud tasumäärade tase seadusega kindlaksmääratud kriteeriumidel. (13) 1997. aastast reguleerib maksimumhindu, mida Portugal Telecom telesignaali edastamise eest kehtestada tohib, leping meediainstituudi, kaubanduse ja konkurentsi peadirektori ja Portugal Telecomi vahel.

(23)

RTP pidi ringhäälinguvõrgu kasutamise eest selle omanikule tasuma aastamaksu. (14) Ettevõte on jätkuvalt teenustasu suuruse vaidlustanud, kuna aastamaks moodustas rohkem kui poole võrgu väärtusest sellest loobumise hetkel. Kuigi RTP kandis kõik ringhäälinguvõrguga seotud kulutused, kaasa arvatud viivised, kohustuste alla, ei maksnud ettevõte teenustasusid õigeaegselt.

(24)

Võrk on RTP-le programmide edastamiseks asendamatu. Lisaks on RTP (eraõigusliku ringhäälinguorganisatsiooni SIC kõrval) võrgu üks peamisi kasutajaid.

(25)

Ajavahemikul 1992–1998 aktsepteeris võrguoperaator RTP teenustasude maksmise hilinemist ning RTP ja Portugal Telecomi vahel sõlmiti mitmeid võla ümberkorraldamise lepinguid. (15) Nende äriühingute vahel on ka pärast 1998. aastat võlgade ümberkorraldamise lepinguid sõlmitud. 31. mai 2001. aasta lepingus ühendati RTP Portugal Telecomile kogunenud võlg, kaasa arvatud viivistesumma. Samas jõudsid nimetatud ettevõtted ka kokkuleppele, et koguvõla tagasimaksmine toimub kümne poolaastase osamaksena, mille iga-aastased tähtajad on 30. juuni ja 30. detsember.

(26)

3. juulil 2003. aastal määras Anacom, teleringhäälinguvõrgu hinnakujunduseeskirjade eest vastutav asutus, et Portugal Telecom peab langetama oma hindu 14 % alates 2002. aastast ja lisaks veel 1,2 % alates 1. jaanuarist 2003.

(27)

Portugal Telecom on vastavalt oma telekommunikatsiooniteenuse kontsessioonilepingule kohustatud osutama telekommunikatsioonisignaalide edastamis- ja levitamisteenust. Ettevõtte universaalteenuse osutamise kohustus, mille negatiivse kasumimarginaali saab hüvitada riik, ei sisalda RTP-le telesignaali edastamise teenust. (16)

(28)

Ajavahemikul 1983–1989 moodustus RTP-l sotsiaalkindlustusskeemi ees 2,189 miljardi eskuudo suurune võlg, mis tulenes ettevõtte võimetusest maksta sotsiaalkindlustusmakseid. Võla taustaks oli RTP ja sotsiaalkindlustuse vaidlus, mis puudutas sotsiaalkindlustusmaksete kinnipidamise tõlgendamist seoses üleajatöö ja kunstnikutasudega.

(29)

Sotsiaalkindlustuse tõlgendus on sätestatud 12. veebruari 1983. aasta rakendusmääruse nr 12/83 artikli 2 lõikega e. Kohtumenetluse vältimiseks leppisid pooled kokku, et sotsiaalkindlustus loobub viiviste nõudmisest ja nõustub võla tagasimaksegraafiku ümberkorraldamisega. Õigusvaidluse lahendamise tagajärjel jäi see rakendusmäärus tühistamata.

(30)

6. mail 1993 lubati rahandusministeeriumi ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi ühisdekreediga ametlikult võlg ümber korraldada 120ks kuiseks osamakseks ning loobuti 1,206 miljardi eskuudo ulatuses trahvidest ja viivistest.

(31)

Tingimused sotsiaalkindlustusskeemile võlgu olevate summade tagasimaksmisel erikorra kehtestamiseks on sätestatud dekreetseaduses nr 411/91, mille artikli 2 lõikele 1 vastavalt on erikorra kehtestamine võlgniku elujõulisuse tagamiseks hädavajalik ja erikorda võib muu hulgas rakendada põhjusel, et punkti d kohaselt on võlgades olev ettevõte olnud “ametialase tegevuse, töötaja isejuhtimise või riigi sekkumise objekt”.

(32)

1994. aastal emiteeris RTP kokku 5 miljardi eskuudo väärtuses võlakirju. Vastavalt emissiooni prospektile tagas RTP siiski ise oma tuludest võla maksmise.

(33)

18. septembril 1996. aastal sõlmisid RTP ja kultuuriministeerium protokolli filmitööstuse soodustamise kohta, mis määras kindlaks RTP kohustused seoses filmitootmise toetamisega, kuid ei sätestanud RTP täpsemat sihtotstarbelist rahastamist viimase kohustuse suhtes filmitööstust toetada.

(34)

RTP teostas uurimuse võimaluste kohta äriühingut ajavahemikul 1996–2000 ümber korraldada. Uurimus ei põhjustanud riigile rahalisi kohustusi.

(35)

Ajavahemikul 1994–1997 suurendas riik igal aastal RTP kapitali. Järgnev tabel annab ülevaate erinevatest kapitali suurendamistest, mis moodustavad kokku 46, 8 miljardit eskuudot.

Tabel 2:

RTP aktsiakapitali suurenemine ajavahemikul 1994–1997

(36)

Riiklikud teenuslepingud, mis Portugali riik RTPga sõlmis, sätestavad riigi osaluse RTP poolt tehtavates investeeringutes, eelistatavalt kapitali suurendamise näol. (17)

(37)

Detsembris 1998 sõlmisid riigivõla stabiliseerimisfond (Fundo de Regularização da Dívida Pública) ja RTP allutatud laenulepingu, mis kehtestas tingimused 20 miljardi eskuudo suurusele laenule RTP kapitali suurendamiseks.

(38)

Riigivõla stabiliseerimisfondi haldab avaliku võla haldusinstituut (Instituto de Gestão de Crédito Público), mis on vastutav Portugali võla haldamise ja kesklaenuprogrammi rakendamise eest vastavuses avaliku võla seadusega (18) ning ka valitsuse kehtestatud suuniste eest. Instituut kuulub rahandusministeeriumi alluvusse ja järelevalve alla. (19)

(39)

Kuupäevast, mil laenusumma RTP käsutusse läks, hakkas laenule kehtima aastaintress 12 kuulise Lisbori kursi alusel, mille suurus arvutatakse välja iga ajavahemiku esimesel kuupäeval ja millele lisatakse 20 baaspunkti. (20)

(40)

Lepingu kohaselt oli laenu tagasimaksmise lõpptähtaeg 31. detsember 2003, kuid seda oli lubatud lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada ühe kuni kahe aasta võrra. RTP ei maksnud laenuintressi, kuna laenulepingus on nähtud ette, et esimese nelja aastamakse eest tasumisele kuuluv intress tuleb kapitaliseerida. (21)

(41)

Leping riigivõla stabiliseerimisfondi ja RTP vahel koostati vastavalt juhistele, mis on sätestatud meediasektori, riigikassa ja rahandussektori riigisekretäride 17. detsembri 1998. aasta ühisotsusega.

(42)

Portugali avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon RTP asutati valitsuse algatusel 15. detsembri 1955. aasta aktiga, mis järgnes otsusele asutada riigiettevõte, millega sõlmitakse avaliku teleringhäälinguteenuse kontsessioonileping. (22)

(43)

Kuni 1980. aastateni omas RTP ringhäälinguturul monopoolset seisundit. 1990. aastatel tuli ettevõttel hakata konkureerima eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonidega pärast seda, kui riik väljastas 1992. aasta veebruaris litsentsi firmadele SIC ja TVI, kes hakkasid vastavalt kolmandal ja neljandal kanalil saateid edastama. (23)

(44)

RTP 1992. aasta põhikiri, mis sätestati seaduses nr 21/92, muutis ettevõtte ümber aktsiaseltsiks. (24)

(45)

RTP tegeleb nii avalik-õigusliku ringhäälingu teenuste kui ka eraõigusliku ringhäälinguga. Ettevõttel on seadusega lubatud arendada televisiooniga seotud tootmis- või äritegevust. (25)

(46)

RTP äritegevus on toimunud rahalise osalusena RTPst juriidiliselt eraldiseisvais äriühinguis, millel on oma struktuur ja raamatupidamissüsteem.

(47)

Nagu järgnev tabel näitab, oli RTP uurimise all oleval ajavahemikul kahjumis. 1996. aastal halvenes ettevõtte finantsseisund niivõrd, et selle netoväärtus muutus negatiivseks.

Tabel 3:

RTP majandus- ja finantsandmed 1993–1998

(48)

RTP peab pakkuma avalikku televisiooniteenust. Selle teenuse mõiste, kohustused ja rahastamise määravad erinevad seadused.

(49)

Seadus nr 58/90, mis reguleerib televisiooniringhäälingu tegevust, kehtestas tingimused eraringhäälinguorganisatsioonide jaoks ning riigi kohustused tagada avalik-õiguslik televisiooniringhääling. (27) Seoses RTP põhikirjaga määratleb seadus nr 21/92 peamised avaliku teenuse osutamise kohustused ja selle teenuse rahastamise.

(50)

RTP ja Portugali riigi vahel sõlmitud kaks riiklikku teenuslepingut kirjeldasid üksikasjalikumalt nimetatud avalikku teenust ja selle rahastamist. (28)

(51)

Seaduse nr 21/92 artikkel 4 näeb ette riigi ja RTP vahel kontsessioonlepingu sõlmimise ning määrab kindlaks peamised avaliku teenuse kohustused, mida tuleb lepingu alusel osutada. Artikli 4 lõige 2 määrab kindlaks üldised põhimõtted, mida RTP oma tegevuse käigus kontsessionäärina järgima peab, (29) ning artikli 4 lõige 3 kirjeldab avalik-õigusliku teleringhäälinguteenuse kohustusi. (30)

(52)

Nimetatud avaliku teenuse osutamise lepingud avaliku teenuse osutamise lepingud kinnitavad RTP avaliku teenuse osutamise kohustusi. Esmalt määratakse RTP üldkohustused ning programmi sisu puudutavad kohustused. (31) RTP peab pakkuma avalikku televisiooniteenust, millest ühe osana edastab ettevõte saateid kahel kanalil ja hõlmab Portugali mandriosa elanikkonda. Esimene kanal on üldisemat laadi ja peab pakkuma programmi laiemale publikule. Teine kanal peab rohkem keskenduma kitsamatele vaatajagruppidele ja pakkuma haridus-, kultuuri- ja teadussaateid. Üks kanaleist peab hõlmama Assooride ja Madeira autonoomseid piirkondi.

(53)

Teiseks kehtestavad lepingud RTP eriprogrammide pakkumise kohustuse. (32) Programmi kvaliteedile (pluralism, erapooletu teave, jne.) ning sisule (uued mängufilmid ja telesarjad, sport, lastesaated, portugali kultuur, siseuudised, meelelahutus) on kehtestatud standardid. RTP peab võimaldama saateaega määratletud üksuste jaoks, toetama filmitööstust ja teisi audiovisuaalse toodangu vorme, edendama hariduslike ja õppeprogrammide tootmist, vahetama programme autonoomsete piirkondadega ning edendama koostööd teiste Euroopa Liidu avalik-õiguslike teleorganisatsioonidega. Lisaks tuleb RTP-l täita teatud programmikohustusi rahvusvahelise koostöö suhtes. Näiteks peab ta tootma ja edastama programme välismaal elavatele portugali kogukondadele ning portugali keelt kõnelevatele riikidele Aafrikas ja Aomenis. RTP peab tagama RTP Madeira ja RTP Açorese toimimise ning alal hoidma oma välismaal asuvaid tootmiskeskusi ning delegatsioone.

(54)

Kolmandaks kehtestavad lepingud RTP-le teatud erikohustused. Näiteks peab RTP säilitama audiovisuaalseid arhiive, juurutama oma seadmetes ja tegevuses tehnilisi uuendusi, toetama S. Carlose nimelise riikliku teatri fondi ja pakkuma teisi vastavalt olukorrale määratavaid teenuseid.

(55)

Seaduse nr 58/90 artikkel 5 määrab RTP-le kontsessiooni avalik-õigusliku ringhäälingu ülekandmiseks 15 aastaks, mida võib edaspidi veel 15 aasta võrra pikendada, ning esimese ja teise kanali sagedused. Seaduse nr 21/92 artikkel 4 rõhutab, et RTP on avalik-õiguslike teleringhäälingusaadete edastamise kontsessionäär. Avaliku teenuse osutamise lepingute punkt 1.a kinnitab, et RTP on avalik-õigusliku televisiooniteenuse osutaja. (33)

(56)

Riiklikud teenuslepingud (34) sätestavad avaliku arvamuse nõukogu moodustamise, mis koosneb erinevate avaliku arvamuse segmentide esindajatest, kes saavad sekkuda, et hinnata, kas täidetakse üldisi ja konkreetseid avalik-õigusliku teleringhäälingu kohustusi.

(57)

RTP peab esitama rahandusministrile järgmise aasta tegevusplaani ja avaliku teenuse osutamise eelarve koos äriühingu audiitorite nõukogu ja avaliku arvamuse nõukogu seisukohtadega. Lisaks peab äriühing esitama aruande ka eelmise aasta avalike teenuste osutamise kohustuste kohta koos audiitorite nõukogu seisukohaga. (35)

(58)

Rahandusminister ja meedia eest vastutavad valitsuse liikmed peavad kontrollima vastavust riiklike teenuslepingutega. Peafinantsinspektor peab auditeerima finantseerimiskava. Lisaks tuleb läbi viia ka iga-aastane audit, mille sooritab spetsiaalne auditifirma. (36)

(59)

Uus avaliku teenuse osutamise leping sätestab ka sanktsioonid trahvide, arestimise, hüvitamise või lepingu lõpetamise näol, mida riik lepingu rikkumise eest kohaldab.

(60)

Seaduse nr 21/92 artikkel 5 annab RTP-le õiguse saada riigilt hüvitist avaliku teenuse kohustuste täitmise eest. Avaliku teenuse osutamise lepingud Avaliku teenuse osutamise lepingudkinnitavad seda õigust.

(61)

Lisaks aastahüvitise maksmise süsteemile näevad avaliku teenuse osutamise lepingud avaliku teenuse osutamise lepingud ette ka järgneva rahastamise:

(62)

Selleks et kindlaks määrata avalike teenuste osutamise kohustuste kulusid ja tulusid, mida hüvitismaksetena kohaldada saab, kasutab RTP analüütilist raamatupidamissüsteemi. Lepingud määratlevad kriteeriumid hüvitise saamiseks abikõlblike kulude arvutamiseks iga avaliku teenuse osutamise kohustuse puhul. (39)

(63)

Analüütilise raamatupidamissüsteemi alusel jagab RTP kulud ja tulud (nt personal ja seadmed) ettenähtud tegevuste vahel (programmijuhtimine, otsesed ja kaudsed programmikulud, levituskulud, ringlusse laskmise kulud, turunduskulud ning jooksvad kulud).

(64)

Erinevate tegevuste otsekulud jagatakse erinevate kuluartiklite vahel (nt RTP 1, RTP 2, RTPi ja RTP África). Kaudsed kulud jaotatakse kuluartiklitele järjepidevate analüütiliste kriteeriumide alusel (nt saatetunnid). (40)

(65)

Kulude jaotamise süsteemi iseloomustavad järgmised omadused.

(66)

RTP on oma avalike teenuste osutamise aastaaruandes avaliku teenuse osutamise puhaskulu avaldanud vastavuses allpool kirjeldatud kulude arvutamise meetodile. Järgnevalt esitatud tabel sisaldab ülevaadet iga avaliku teenuse osutamise tegevuse kohta, millel on õigus hüvitisele.

Tabel 4:

Avalike teenuste osutamise avaldatud puhas- ja hüvitatavad kulud

(67)

Järgnevalt esitatud tabel annab ülevaate RTP investeeringutest avalike teenuste osutamiseks vajalikesse seadmetesse. See tutvustab nii reaalseid investeeringuid avalike teenuste osutamisse, mis on esitatud aasta finantsaruandes, kui ka avalike teenuste osutamise aruandes avaldatud investeeringuid. Märgitakse, et reaalinvesteeringud avalike teenuste osutamisse olid suuremad kui avaldatud avalike teenuste osutamise aruandes.

Tabel 5:

Investeeringud avaliku teenuse osutamisse

(68)

Meetmete eesmärk oli maksta RTP-le hüvitist talle määratud avalike teenuste osutamise kohustuse täitmise eest ja finantseerida ettevõtte investeeringuid.

(69)

Portugalis ei valitud avalikku teenust pakkuvat ettevõtet sellise protseduuri tulemusena, kus kõik huvitatud ettevõtjad oleks saanud võimaluse esitada hüvitissumma, mis nemad vajaksid avalik-õigusliku teleringhäälingu kontsessiooni teenindamiseks. RTP nimetati avalik-õigusliku televisiooniteenuse osutajaks valitsuse poolt.

(70)

Alates 1992. aastast on Portugali televisiooniturul olnud aktiivsed nii era- kui avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid. Lisaks RTP-le omavad litsentsi telekanalitel saateid edastada ka eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid SIC ja TVI. Esimese eraettevõtjana alustas SIC 6. oktoobril 1992 saadete edastamist. RTPd soodustavad meetmed võivad teleringhäälinguturul konkurentsi moonutada.

(71)

Komisjon algatas menetluse, järgides esimese astme kohtu 2000. aasta otsust, (45) mis tühistas komisjoni 1996. aasta otsuse. (46)

(72)

Lisaks, võttes arvesse eelhindamise kestust ja sellest tulenenud kahtlusi RTP avaliku teenuse osutamise hüvitatavate kulude rahastamise proportsionaalsuse suhtes, algatas komisjon menetluse vastavalt SICi 1996. ja 1997. aastal esitatud kaebustele. Protestitavad meetmed olid riigi poolt tasutud makse teleringhäälinguvõrgust loobumise eest, võlakirjaemissioon, filmitööstuse soodustamine, 1996–2000. aastate ümberkorralduskava, kapitalisüstid aastail 1994–1997 ning laen.

(73)

Ametlikku uurimismenetlust algatades võttis komisjon arvesse ka RTP-le aastail 1992–1998 hüvitatud avalike teenuste osutamise kulude kogusumma ning väljendas kahtlusi, et Portugali riik on RTP avalike teenuste osutamise puhaskulusid hüvitanud ülemääraselt.

(74)

Pärast uurimismenetluse algatamist kommenteerisid meetmeid mitmed huvitatud pooled. Allpool järgneb ülevaade poolte kommentaaridest iga meetme kohta.

(75)

SIC ja TVI väitsid, et registreerimismaksetest vabastamine on erand reeglitele, mida tavaliselt alati kohaldatakse, kui ettevõtte põhikiri muutub. SIC märkis, et see meede ei piirne vaid RTP loomisega. RTP põhikirja artikli 11 lõike 2 alusel on ettevõte üldiselt vabastatud igasugustest registreerimismaksetest ja -maksudest.

(76)

TVI märkis, et RTP oli vabastatud ka kõigist notariaalakti avaldamisega seotud kuludest.

(77)

Seoses vahenditega teleringhäälinguvõrgu kasutamise eest tasumiseks märkisid huvitatud pooled, et tuleks välja selgitada, kas intressi ka tegelikult nõuti ning kui jah, siis kui suur oli intressimäär ning kas Portugal Telecomile üldse makseid tehti. Lisaks tuleks selgeks teha, kui palju on RTP hetkel Portugal Telecomile võlgu.

(78)

SIC ja TVI kommenteerisid võla ümberkorraldamist sotsiaalkindlustusskeemi tõttu. Nad väitsid, et RTP-l lasti see võlg tagasi maksta tingimustel, mis erinesid teistele ettevõtetele dekreetseaduse nr 411/91 alusel kohaldatavatest. ACT rõhutas selle lepingu puhul riigi keskset rolli.

(79)

Televisioonivõrgu müügiga seoses märkisid ACT ja TVI, et teostada tuleks vastloodud ettevõtte TDP varade väärtuse majandus- ja raamatupidamisandmete analüüs, et välja selgitada ülemäärase hüvitamise toimumine. Seda küsimust käsitledes väitsid Mediaset ja ACT, et televisioonivõrk loodi riigipoolse rahastamise abil, mitte teenindaja enese poolt. Seetõttu pidasid nad küsitavaks, kas selle riigivara eest RTP-le hüvituse maksmine oli õigustatud.

(80)

Võlakirjaemissiooniga seoses rõhutas SIC, et pidades silmas RTP finantsseisundit, pälvis võlakiri vaid seetõttu turu heakskiidu, et aktsiad kuulusid 100 % riigile. Lisaks täheldas Mediaset, et komisjon peaks iga tagatise puhul tähelepanu pöörama pigem sisule kui vormile.

(81)

Seoses protokolliga filmitööstuse soodustamise kohta kommenteeris SIC, et riik võttis enesele kohustuse igal aastal hüvitada avalike teenuste osutamise kohustuse kulud, sealhulgas ka filmitööstuse soodustamise omad. See tähendas RTP topeltrahastamist ühe ja sama eemärgi eest. TVI märkis, et ka eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonidega on sarnaseid protokolle sõlmitud, kuid riigipoolset toetust saab ainult RTP. Lisaks väitis TVI, et 1996. aasta protokoll filmitööstuse soodustamise kohta asendati aastal 2000, nähes ette, et RTP kaasrahastab ühistootjana kõiki filmiprojekte, mida rahastab ICAM (kino-, audiovisuaal- ja meediainstituut). Selles küsimuses täheldas Mediaset, et juhul kui rahastamistingimused näevad ette avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni osalemise ühistootmises sõltumatute tootjatega, tuleb tagada, et see osalus ei annaks avaliku teenuse pakkujale koostöös selliste filmitootjatega kaudset kasu.

(82)

Seoses 1994.–1997. aastail toimunud kapitalisüstidega märkisid SIC, ACT, Mediaset ja TVI, et ükski mõistlik aktsionär ei oleks suurendanud selliste näitajatega ettevõtte nagu RTP kapitali. Kapitalisüstid toetasid ettevõtet, millel oli tohutu puudujääk, kuid puudus ühtne ümberkorraldamisplaan elujõulisuse taastamiseks.

(83)

Lisaks väitis SIC, et arvestades tehnilist pankrotti, millesse RTP 1996. aastal sattus, ei oleks ükski finantsasutus ettevõttele laenu andnud.

(84)

Mediaset ja ACT nõudsid, et uurimismenetluse käigus pöörataks rohkem rõhku avaliku teenuse osutamise toimumise sõltumatule järelevalvele. Kommerts-ringhäälinguorganisatsioonid SIC ja TVI märkisid, et kuna RTP-le väljastatud riiklikud vahendid olid ebaproportsionaalsed, siis komisjon peaks järeldama, et kehtestatud meetmed riigiabiks ei sobi.

(85)

Seoses registreerimismaksetest vabastamisega märkisid Portugali ametiasutused, et kuna avalik-õigusliku riigi osalusega ettevõtte ümbermuutmisel aktsiaseltsiks ei olnud vajalik väljastada riiklikku notariaalakti, mis selle toimingu ametlikult vormistaks, siis ei olnud ka alust vastavaid makseid ja tasusid nõuda.

(86)

Seoses SICi kommentaaridega seaduse nr 21/92 artikli 11 lõike 2 kohta vastasid nad, et Portugali seadusandja ei näinud ette erilisi maksusoodustusi avalik-õiguslikele ettevõtetele äritegevuse muutmise või ümberkorraldamise puhul. Maksuvabastus põhines dekreetseadusel nr 404/90.

(87)

Seoses võrgu kasutamise eest makstava tasu hilinenud maksmisega väidavad Portugali ametiasutused, et Portugal Telecomi sooritatud võla ümberkorraldamine oli võlgniku ja võlausaldaja ärisuhete ühisstrateegia ega tulenenud riigi sekkumisest.

(88)

Portugali ametiasutused väidavad, et sotsiaalkindlustusskeemi ja RTP vahel sõlmitud võla ümberkorraldamise ja viivistest ning trahvidest loobumise esialgse lepingu taustaks oli kohtuvaidlus seoses rakendusmääruse nr 12/83, mis reguleerib ületunnitöötasust kinnipeetavaid sotsiaalkindlustusmakse, vastavusega põhiseadusele. Leping tõendas RTP tõlgendust — ja seda kinnitas ka maksuekspert —, et ületunnitöötasust sotsiaalkindlustusmakseid ei maksta.

(89)

Teiseks väidavad ametiasutused, et sellele lepingule valitsusepoolse ametliku loa andmine ei andnud RTP-le võrreldes teiste samades tingimustes ettevõtetega vastavalt dekreetseadusele nr 411/91 erilisi finantssoodustusi. Nad kinnitavad, et artikli 2 lõike 1 punkti d erandit kohaldatakse ka RTP suhtes, kuna viimase puhul toimus riigi sekkumine ning ta pidi 1977. aastal valitsuse poolt ametisse määratud halduskomisjoni juhtimise all mitmeid muutusi läbi tegema. (47) Portugali ametiasutuste kohaselt rõhutab asja üldist olemust fakt, et ühega huvitatud pooltest on sama seaduse alusel kokkulepe sõlmitud.

(90)

Televisioonivõrgust loobumise tasust rääkides märkisid Portugali ametiasutused, et rahastamine oli otseselt seotud telesignaalide edastamise ja ülekandmise võrgu jagunemise ja müügiga. Riik ostis RTP-lt TDP. Kuna ostu eest tasus riik, suurendades RTP kapitali summa võrra, mis oli täpselt võrdne varade väärtusega, millest loobuti, ei kujuta see meede endast riigiabi.

(91)

Seoses riigi poolt tagatud võlakirjaemissiooniga väitsid Portugali ametiasutused, et see aktsionärilaen ei sisaldanud Portugali riigi tagatist, mida näitavad ka asjaomased tehnilised dokumendid.

(92)

Seoses 1996. aasta filmitööstuse edendamise protokolliga kommenteerisid Portugali ametiasutused, et see selgitab ja sätestab RTP avaliku teenuse osutamise kohustuse tingimused filmitööstuse toetamiseks ja edendamiseks. Protokolli kohaselt pidi RTP kaasrahastama “rahalist toetust saavaid projekte”, mis olid eelnevalt vastutava valitsusasutuse poolt välja valitud. Portugali ametiasutuste kohaselt ei olnud RTPga sõlmitud protokolli tingimused võrreldavad SICi ja TVIga sõlmitud protokollidega, kuna RTP oli kohustatud kaasrahastama kinematograafiateoseid, mille puhul televaatajate huvi võib olla väike või isegi olematu. Igal juhul oli RTP antud subsiidium reeglina suurem kui teleringhäälingus näitamiseks sobivate tööde keskmine õiguste väärtus.

(93)

Seoses ümberkorralduskavaga ajavahemikuks 1996–2000 väitsid Portugali ametiasutused, et plaan ei jõudnudki ettevalmistavatest uuringutest kaugemale ja seetõttu puudus RTP-l ka alus riigilt finantstoetust saada.

(94)

Laenuga seoses kommenteerisid Portugali ametiasutused, et sellega kaasnevad tehnilised tingimused sätestasid, et selle finantsoperatsiooni pealt tuleb tasuda ka intresse, mida arvutatakse vastavalt turu kriteeriumidele.

(95)

Lisaks väitsid Portugali ametiasutused, et kapitalisüstid ajavahemikul 1994–1998 kujutasid koos hüvitiste maksmisega endast vahendit, et rahastada avalik-õigusliku televisiooniteenuse pakkumise kulusid.

(96)

Portugali ametiasutuste sõnul osutus RTP-le avaliku teenuse osutamise kulude hüvitamiseks valitud finantseerimismudel ebapiisavaks ja põhjustas kaubandusdefitsiiti. Esiteks arvutati hüvitissummasid alati allpool tegelikke avalik-õigusliku televisiooni rahastamisvajadusi. Teiseks maksis riik hüvitised süstemaatiliselt liiga hilja. Siis oli RTP sunnitud tarvitusele võtma pangalaenu, et oma tegevuskulusid katta, kuid ei arvestanud intressikulusid ning tagasimakseid avaliku teenuse osutamise kulude arvestusse. Kolmandaks pidi RTP maksma riigile saadud toetustelt käibemaksu, vähendades sellega hüvitismaksete netosummat.

(97)

Portugali ametiasutused väidavad, et: i) maksuvabastused, ii) vahendid ringhäälinguvõrgu kasutusmaksu tasumiseks, iii) sotsiaalkindlustusskeemile võlgu oldava summa ümberkorraldamine, iv) tasu televisioonivõrgust loobumise eest, v) filmitööstuse soodustamise protokoll ja vi) 1998. aastal RTP poolt võetud laen ei kuulu riigiabi mõiste alla. Seoses teiste meetmete vastavusega väitsid Portugali ametiasutused, et neid tuleks pidada hüvitiseks avaliku teenuse osutamise kulude eest, mitte riigiabiks, (48) või siis tuleks alternatiivina nende meetmete vastavust hinnata EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 valguses.

(98)

Seoses liigse hüvitise arvutamisega väitsid Portugali ametiasutused, et:

(99)

Eelnevat arvesse võttes järeldasid Portugali ametiasutused, et hüvitisi, mis RTP sai avaliku teenuse osutamise kohustuse eest, ei tuleks ülemääraseks ega ebakohaseks pidada.

(100)

Et teha kindlaks, kas meetmed kujutavad endast asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alusel riigiabi, peab komisjon hindama, kas RTP-le võimaldatud meetmed:

(101)

Riiklikud vahendid esinevad registreerimistasudest vabastamise puhul, kuna saamata jääv maksutulu on võrdne riiklike vahendite tarbimisega rahaliste kulutuste näol. (51)

(102)

Riiklikud vahendid esinesid ka juhul, kui ringhäälinguvõrgu operaator nõustus RTP ringhäälinguvõrgu kasutamise eest tasumise hilinemisega, ja sellega seoses järeldab komisjon järgnevat. Nõustudes võrgutasu ja intresside maksmata jätmisega ja põhjustades seega võla kogunemist kogu uurimise all oleva ajavahemiku jooksul, otsustas võrguoperaator tuludest loobuda ja võis ise olla sunnitud turult oma tegevuse rahastamiseks laenu võtma.

(103)

Kuna uurimise all oleval ajavahemikul toimus Portugal Telecomi järkjärguline erastamine, tuleb komisjonil eristada aega, mil riigi käes oli veel ettevõtte aktsiate kontrollpakk, ja aega, mil sel oli vähemusosalus.

(104)

Komisjon leiab, et ajavahemikul pärast 1997. aasta keskpaika ei saa Portugal Telecomi saamata jäänud tulusid enam riiklikeks vahenditeks pidada, kuna riigi osalus Portugal Telecomis piirnes 25 %ga ja vähenes järgmistel aastatel järk-järgult, samas kui teised suuraktsionärid ettevõtte aktsiaid omandasid. (52) Nagu punktist 27 näha võib, ei saanud Portugal Telecom lisaks ka riigilt hüvitist võimaliku kahjumi eest, mis tekkis tänu nõustumisele RTP maksete hilinemisega. Seega järeldab komisjon, et pärast 1997. aasta keskpaika ei olnud riiklikke vahendeid kaasatud.

(105)

Enne 1997. aasta keskpaika oli Portugal Telecom riigi kontrolli all, kuna riigi käes oli aktsiate kontrollpakk. Seetõttu peaks saamata jäänud tulusid, mis tekkisid maksete hilinemisega nõustumise tõttu ajavahemikul enne 1997. aasta keskpaika, lugema riiklikeks vahenditeks. (53)

(106)

Esmalt peaks komisjon hindama, kas võrguoperaatori käitumine enne 1997. aasta keskpaika põhjustas riiklike vahendite kadu. Tegelikult käitus võrguoperaator makseviise võimaldades RTP suhtes kui avalik-õiguslik võlausaldaja. Seetõttu tuleks operaatori käitumist võrrelda avalik-õigusliku või eraõigusliku võlausaldaja omaga, kes püüab sisse nõuda võlgnetavaid summasid ja sõlmib sel eesmärgil võlgnikega lepinguid, mille kohaselt kogunenud võlg tuleb ümber korraldada või tagasimaksmise hõlbustamiseks osamaksetena tasuda. (54) Intress, mida seda tüüpi võla korral tavaliselt rakendatakse — nimelt viivis — katab tavaliselt kahjud, mis võlausaldajal tekkisid, sest võlgnik hilines oma võlakohustuste täitmisega. Avalik-õigusliku võlausaldaja määratud viivis peaks olema võrdne määraga, mida eraõiguslik võlausaldaja samadel asjaoludel rakendaks. (55)

(107)

Menetluse alustamise ja kolmandate isikute märkuste esitamise järgselt ei esitanud Portugali ametiasutused piisavat teavet intressimäära kohta, mida võrguoperaator rakendas, või turul aluseks oleva intressimäära kohta. Seetõttu ei saa komisjon välistada võimalust, et intressimäärad, mis Portugal Telecom enne 1997. aasta keskpaika määras, kujutasid endast riiklike vahendite kadu.

(108)

Teiseks, komisjonil tuleb kindlaks teha mitte ainult see, kas meede sisaldab riiklikke vahendeid, vaid ka see, kas ametiasutused olid reaalselt seotud meetme vastuvõtmisega. (56)

(109)

Seda, et enne 1997. aasta keskpaika oli riigil võimalik Portugal Telecomi kontrollida ja selle tegevust mõjutada, kuna riigile kuulus enam kui 50 % ettevõtte aktsiatest, ei vaidlustatud.

(110)

Komisjon ei leidnud oma uurimistegevuse käigus mingeid viiteid sellele, et Portugali ametiasutused oleks ringhäälinguvõrgu operaatori lepinguga võla tagasimakse hilinemisega nõustumise kohta kuidagi seotud olnud. (57)

(111)

Nagu ilmneb punktis 22, reguleeris riik tariife ja televisioonisignaalide levitamise teenust, mida võrguoperaator pidi edastama vastavalt riigiga sõlmitud kontsessioonilepingule. Siiski ei eristanud õigusnormid neid teenuseid ja tariife, mida võrguoperaator pidi edastama avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile RTP, ja neid, mida edastati eratelevisioonioperaatoritele. Samuti ei pidanud võrguoperaator RTP-le pakkuma kohustuslikku universaalset ringhäälinguvõrguteenust.

(112)

Seetõttu ei nõustu komisjon kolmandate isikutega, kes väitsid, et neid diskrimineeriti, kuna televisiooniseadus sätestab ainult selle, et eraõiguslikud operaatorid võivad juhul, kui nad ei maksa võrgutasu õigeaegselt, oma ringhäälinguloa kaotada. Ehkki seadus sätestas ainult eraõiguslike operaatorite võimaliku maksmatajätmise tagajärjed, ei olnud Portugal Telecom kuidagi kohustatud RTP-le oma teenuseid edastama, sõltumata sellest, kas RTP maksis oma tasusid või mitte.

(113)

Lisaks ei olnud võrguoperaator seotud ametiasutuste struktuuriga, kuna ettevõte asutati äriühinguõiguse alusel aktsiaseltsina (“sociedade anónima”).

(114)

Portugali ametiasutused väljendasid selgelt, et ametiasutused ei sekkunud Portugal Telecomi maksete hilinemisega nõustumisse ei otseselt ega kaudselt. Ka kolmandad isikud ei viidanud selle meetmega seoses riigi osalusele.

(115)

Lõpuks, nagu ilmneb punktis 25, ei muutunud võrguoperaatori käitumine ei enne ega pärast 1997. aasta keskpaika. Pärast 1997. aasta keskpaika jätkas võrguoperaator RTPga lepingute sõlmimist tasude maksmise kohta. Lepingute peapõhjuseks näib olevat vaidlus aastamaksu suuruse üle seoses nende kahe ettevõtte vastastikuse sõltuvusega. Seda tundub veelgi rõhutavat Anacomi 2003. aasta otsus, et Portugal Telecom peab oma hindu märkimisväärselt vähendama.

(116)

Võttes arvesse eespool esitatud vaidlusi järeldab komisjon, et puuduvad viited, nagu oleksid ametiasutused nõudnud võrguoperaatorilt nõustumist maksete hilinemisega. Samuti puuduvad viited sellele, et ametiasutused oleksid selle meetme vastuvõtmisega seotud olnud. (58) Peale selle lepiti samasuguses korras kokku ka siis, kui ettevõte oli erastatud. Seetõttu ei seostu see meede riigiga ning ei põhjustanud riiklike vahendite kadu.

(117)

Seoses võla ümberkorraldamisega sotsiaalkindlustusskeemi tõttu ja viivisest loobumisega järeldab komisjon, et sotsiaalkindlustusskeemi ei saa lugeda ettevõtteks. See ei vii läbi majandustegevust, vaid on ametiasutus, mille ülesandeks on sotsiaalkindlustuse haldamine. (59) Lisaks ei andnud luba võla ümberkorraldamiseks sotsiaalkindlustusskeem ise, vaid see oli rahandus- ja sotsiaalkindlustuse riigisekretäride ning aseministri aseriigisekretäri ühismäärus. Selle loaga loobus riik siiski tuludest, kuna tavaolukorras oleks ta tasumata võlalt saanud viivist 1,206 miljardit eskuudot. Seega on selge, et riiklikud vahendid on kaasatud ning see meede on riigiga seotud.

(118)

RTP-le võimaldatud kapitali suurendamise ning maksed televisioonivõrgu eest võimaldas riik otse riigi eelarvest. Seega on selge, et need rahalised vahendid kujutavad endast artikli 87 lõike 1 tähenduses riiklikke vahendeid.

(119)

Komisjon ei saa nõustuda Portugali ametiasutuste väitega, et laen ei olnud seotud riiklike vahenditega. Tuleks meenutada, et riiklike vahendite mõiste hõlmab ka soodustusi, mida võimaldavad riigi poolt loodud või selleks määratud asutused. (60) Laenuleping sõlmiti RTP ja riigivõla stabiliseerimisfondi vahel ning seda haldas riigivõla haldusinstituut. Õigusakt kehtestab, et instituut kuulub rahandusministri võimupiirkonda ning järelvalve alla. (61) Seega võib järeldada, et riigivõla stabiliseerimisfondi eraldatud rahalised vahendid tuleks lugeda riiklikeks vahenditeks.

(120)

Veelgi enam, see meede on otseselt seostatav Portugali ametiasutustega, kuna laenulepingu tingimused sätestati 17. detsembri 1998. aasta meedia-, riigikassa- ja rahandusasjade riigisekretäride resolutsiooniga.

(121)

Selle kohta, et RTP võlakirjaemissioonil oli riigi tagatis, ei ole teavet saabunud. Võlakirjaemissiooni prospekti kohaselt tagas võla teenindamise RTP. Ajal, kui võlakiri emiteeriti, puudus sel õiguslik seisund, mille tulemusena andis riik garantii. 1992. aastal muudeti ettevõte seaduse nr 21/92 alusel avalikust üksusest aktsiaseltsiks. Seetõttu järeldab komisjon, et võlakirjaemissioon teostati turutingimustel ja riik ei kaotanud tulu. Seega ei ole riiklikke vahendeid kaasatud. Vastupidiselt kolmandate isikute arvamusele leiab komisjon, et fakt, et RTP on riigiomanduses ei muuda seda järeldust, kuna EÜ asutamisleping jääb era- ja riigiomanduse suhtes neutraalseks. (62)

(122)

Seoses filmitööstuse soodustamise 7. septembri 1996. aasta protokolliga ei saa komisjon nõustuda kolmandate isikute kommentaaridega, et RTP sai protokolli alusel täiendavaid rahalisi vahendeid. Protokoll kirjeldas üksikasjalikult, kuidas RTP-l tuleb filmitööstuse toetamiseks oma avaliku teenuse osutamise kohust täita, (63) kuid ei sätestanud RTP-le täiendavaid rahalisi hüvitisi. Rahalise hüvitise maksmine RTP kinotööstusega seotud kohustuste täitmise eest oli vastavalt seadusele nr 21/92 (64) võimalik juba üldise hüvitismaksete süsteemi alusel. Seetõttu ei saa seda protokolli lugeda omaette sihtotstarbeliseks rahastamismeetmeks ja sellisena ei saa see ka põhjustada riiklike vahendite kadu, kuna riik ei eraldanud RTP-le protokolli alusel mitte mingisuguseid uusi rahalisi meetmeid.

(123)

Näib, et ümberkorralduskava ajavahemikuks 1996–2000 oli lihtsalt ettevalmistav uuring, mille RTP teostas ilma riigipoolse rahalise kohustumiseta. Seetõttu järeldab komisjon, et riiklikke vahendeid ei kaasatud. Ükski kolmas isik ei esitanud selle punkti juures ka uusi aspekte.

(124)

Seega võib järeldada, et filmitööstuse edendamise protokoll, ümberkorralduskava ajavahemikuks 1996–2000, ringhäälinguvõrgu kasutamise eest tasumise hilinemine ning võlakirjaemissioon ei kujuta endast riigiabi, kuna kaasatud ei ole riiklikke vahendeid.

(125)

Seoses registreerimistasudest vabastamisega tuleb komisjonil hinnata, kas see meede andis RTP-le üldise maksuvabastuse ja kas see rakendus ainult RTP (ja teise võimalusena ainult riigiettevõtete) ja mitte eraettevõtete suhtes. Lisaks tuleb kindlaks teha, kas RTP sai dokumendi avaldamisega seotud kulude mittemaksmise näol täiendava soodustuse osaliseks ning kas RTP vabastati registreerimistasudest ka kõigi teiste seaduse nr 21/92 artikli 11 lõike 2 kohaste varade suhtes.

(126)

Esmalt arvestab komisjon, et artikli 11 eesmärk oli vabastada RTP sellistest registreerimis- ja teistest sarnastest tasudest, mis on otseselt seotud ettevõtte õigusliku seisundiga. Kui punkt 1 käsitleb põhinõuet registreerida juriidilised dokumendid riiklikus kommertsregistris, siis punkt 2 kirjeldab teist kohustuslikku registreerimistoimingut, mis on otseselt seotud ettevõtte õigusliku olemusega (nt vallas- või kinnisvara registreerimine). Portugali ametiasutustelt saadud teave näitab tõepoolest, et RTP ei ole üldiselt vabastatud kõikidest registreerimistasudest, kuna ta on mitmel korral maksnud seoses ettevõttes toimunud muutustega pärast selle ümberkujundamist aktsiaseltsiks notari- ja registreerimistasusid. (65) Seetõttu ei saa komisjon nõustuda huvitatud poolte kommentaaridega, et RTP oli üldiselt registreerimistasudest vabastatud.

(127)

Teiseks nõustub komisjon Portugali ametiasutustega selles suhtes, et seaduse nr 21/92 artikli 11 lõige 1, mille alusel RTP on registreerimistasudest vabastatud, ei anna siiski erisoodustust. See lihtsalt kinnitab seaduse nr 84/88 rakendatavust RTP-le, mille alusel saab riikliku ettevõtte ümber muuta aktsiaseltsiks, kui viimase põhikirja on kinnitanud dekreetseadus, mis on ka piisav dokument kõikide registreerimisnõuete jaoks.

(128)

Riiklike ettevõtete erinev kohtlemine nende õigusliku olemuse muutmisel aktsiaseltsiks tuleneb süsteemi sisemisest loogikast ning ei anna neile erisoodustust, kuna ei eksisteeri asjakohaseid maksustatavaid teokoosseise. Notariaalakti väljastamine on vajalik nende dokumentide tõendamiseks, mis ettevõtte asutavad või seda muudavad, et neile seaduslik jõud anda. Selline dokument tundub riiklike ettevõtete puhul siiski tarbetu olevat, kuna nende õiguslik olemus on muudetud aktsiaseltsiks õigusakti alusel, millel juba on vajalik seaduslik jõud.

(129)

Sama põhjendus kehtib ka registreerimistasude ning avaldamiskulude kohta. Ametiasutusena peab riik avaldama õigusaktide muudatused Diário de Repúblicas. Kuna riik oli seaduse nr 21/92, mis kinnitas RTP uue põhikirja, juba avaldanud, oleks olnud tarbetu kehtestada RTP-le lisaks teisi avaldamisnõudeid, mida eraettevõtted järgima peavad. Diário de República sisaldab RTP põhikirja täielikku teksti ja täidab seega sama funktsiooni, mis registreerimine, sisaldades ka nõutavat teavet kolmandatele isikutele.

(130)

Kolmandaks, komisjon nõustub Portugali ametiasutustega, et seaduse nr 21/92 artikli 11 lõige 2, mille alusel RTP vabastati nendest registreerimistasudest, mis on otseselt seotud ettevõtte õigusliku olemuse muutmisega, ei anna RTP-le erisoodustust. Artikli 11 lõige 2 lihtsalt kinnitab dekreetseaduse nr 404/90 rakendatavust, mille alusel saab ettevõtteid vabastada võõrandamismaksudest ning teistest varadelt makstavatest õiguslikest maksudest, mis on vajalikud koondumise või koostöö puhul. Dekreetseadust nr 404/90 rakendati kõikide ettevõtete suhtes, kes viisid läbi koondumise või koostöö enne 31. detsembrit 1993. RTP-le antud vabastus teistest registreerimistasudest ei sisalda endas erisoodustust, kuna seda rakendati kõikidele samas situatsioonis olevatele ettevõtetele.

(131)

Pärast kolmandate isikute ja Portugali ametiasutuste kommentaaride läbivaatamist järeldab komisjon, et sotsiaalkindlustusskeemi ja RTP vahel sõlmitud esialgset lepingut ei saa käsitleda kui tüüpilist eraettevõtja käitumist. Vaidlus tekkis küsimuse üle, kas rakendusmääruses nr 12/83 sätestatud teatavate sotsiaalkindlustusreeglite tõlgendus oli õiguslikult korrektne. Lepe kinnitas RTP tõlgenduse, mis toetus analüüsile, mille viis läbi maksuekspert, kes järeldas, et rakendusmäärus oli põhiseadusevastane. Seda rakendusmäärust siiski lepingut järgides ei tühistatud. Seetõttu tuleb järeldada, et meedet rakendati RTP suhtes valikuliselt ja sotsiaalkindlustuskeemi tõlgenduse rakendatavust teiste ettevõtete puhul ei mõjutatud.

(132)

Peale selle ei saa komisjon nõustuda Portugali ametiasutustega selles, et luba võla ümberkorraldamiseks ja trahvidest ning viivistest loobumiseks anti üldise süsteemi raames, mis oli dekreetseaduse nr 411/91 alusel rakendatav kõikidele samasuguses olukorras olevatele ettevõtetele, ning ei anna seega RTP-le erisoodustust.

(133)

Sellise skeemi üldise või valikulise olemuse kohta eelnevat otsust tegemata on käesoleva otsuse eesmärk teha kindlaks, kas selle skeemi rakendamine RTP suhtes oli valikuline.

(134)

Selleks et tõestada ümberkorraldamise hädavajalikkust ettevõtte elujõulisuse säilitamiseks, nõuab dekreetseadus nr 411/91 majanduslike ja finantsuuringute teostamist. RTP ei ole sellist dekreetseaduse nr 411/91 artikli 2 lõikele 3 vastavat elujõulisuse uuringut kunagi läbi viinud.

(135)

Peale selle ei olnud artikli 2 lõike 1 punktis d sätestatud tingimus RTP-le rakendatav, kuna võla reguleerimisele ei eelnenud riigi sekkumist. Komisjon ei nõustu Portugali ametiasutuste väitega, et varasemad riigipoolsed sekkumised mõjutasid võlausaldajast ettevõtte tegevust ning et riigi sekkumise ajal reguleerisid RTP tegevust põhikirjajärgsed normid. Ehkki RTP suhtes kohaldati 1977. aastal erihalduskorda, (66) lõppes see 1980. aastal uue põhikirja vastuvõtmisega, samas kui võlg sotsiaalkindlustussüsteemile moodustus ajavahemikul 1983–1989. Komisjon leiab, et RTP võla reeglipärastamist ei saa seaduse 411/91 kohaselt lugeda üldkorra osaks, kuna RTP ei vastanud seaduses nimetatud lubamise kriteeriumidele. Seetõttu rakendati meedet RTP suhtes valikuliselt.

(136)

Lisaks oleks riik võla ümberkorraldamist lubades pidanud toimima nagu avalik-õiguslik või eraõiguslik võlausaldaja, kes püüab sisse nõuda võlgnetavaid summasid ja sõlmib sel eesmärgil tagasimaksmise hõlbustamiseks võla ümberkorraldamise lepinguid. (67) Riigi määratud viivis peaks olema võrdne määraga, mida eraõiguslik võlausaldaja samadel asjaoludel rakendaks. Komisjon leiab, et eraõiguslik võlausaldaja, kes kasutaks võla sissenõudmiseks õiguslikke vahendeid, saavutaks vähemalt seadusliku intressimäära. Seega ei tegutsenud Portugali ametiasutused, mis sunnimehhanismide kättesaadavusest hoolimata üldse intressi ei nõudnud, nagu eraõiguslikud võlausaldajad oleksid intressimäära maksimeerimiseks toiminud. Lisaks sellele moodustus võlg sotsiaalkindlustussüsteemile ajavahemikul 1983–1989 ja selle ümberkorraldusleping sõlmiti alles 1993. aastal. Eraõiguslik võlausaldaja ei oleks samasuguses olukorras sellist tasumata võla kogunemist nii pika aja jooksul ilma sissenõudemenetlust alustamata lubanud. Seega tundub, et see meede andis RTP-le erisoodustuse.

(137)

Seoses tasuga telesignaalivõrgust loobumise eest ei saa komisjon arvestada nende kolmandate isikute kommentaare, kes seavad küsimuse alla ringhäälinguvõrgu väärtuse väljaarvutamise. Komisjon järeldas juba oma 1996. aasta 2. oktoobri otsusega RTP rahastamise kohta, et hind, mille riik RTP-le võrgu eest maksis, vastas turuväärtusele ja ei kujutanud endast riigiabi. (68) SIC ei vaidlustanud seda otsust esimese astme kohtus. (69)

(138)

Lisaks sellele ei nõustu komisjon kommentaaridega selle kohta, et hüvitis ei ole õigustatud, kuna televisioonivõrk on ehitatud riigi rahastamise abiga. Komisjon leiab, et riigi rolli investorina ei tohiks segamini ajada selle ametiasutuse funktsiooniga. Ehkki riik on RTP ainuomanik ja sai ka TDP ainuomanikuks, peaksid need kaks ettevõtet läbipaistvuse huvides nii õiguslikult kui rahaliselt iseseisvaks jääma. Võrk moodustas osa RTP varadest. Seetõttu ei kujuta hüvitis, mille riik eraldas riigiettevõttele selle RTP võrgu, turuväärtuse eest rahalist soodustust, mille ta oli otsustanud RTP varadest eraldada, kuna hüvitis vastas nende varade tegelikule väärtusele. Niisiis ei anna meede RTP-le soodustust ning ei kujuta seetõttu EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses endast riigiabi.

(139)

Pärast kolmandate isikute ja Portugali ametiasutuste kommentaaridega tutvumist järeldab komisjon, et kapitali suurendamine ajavahemikul 1994–1997 moodustas RTP jaoks rahalise soodustuse. Nagu tabelist 3 ilmneb, arvestades RTP nõrka finantsseisundit ajavahemikul, mil kapitali suurendamine aset leidis, ei oleks ükski erainvestor sellesse ettevõttesse kapitali süstinud, kuna mõistliku aja jooksul ei olnud ettevõttelt normaaltulu oodata. Tegelikult halvenes RTP finantsseisund kapitalisüstidest hoolimata. Seda, et Portugali riik oleks ettevõttesse kapitalisüste tehes toiminud kui erainvestor, ei väitnud ei Portugali ametiasutused ega kolmandad isikud.

(140)

Komisjon ei nõustu Portugali ametiasutustega selles, et 1998. aastal väljastatud laen vastas turutingimustele. Selleks et laen ei kujutaks endast riigiabi, peaksid sellega seotud tingimused (taotletud tagatis ja intressimäär) kajastama ettevõttele laenu andmisest tulenevaid riske. (70) Risk ja sellest tulenevalt ka intressimäär on kõrgemad siis, kui ettevõte on sellises majanduslikus ja rahalises olukorras, mille usaldusväärsus on allpool seda taset, mille juures finantsasutus laenu väljastaks.

(141)

Nagu tabelist 3 ilmneb, oli RTP ajal, mil laen väljastati, tõsistes rahalistes raskustes, nii et ta võlad ületasid varade maksumuse ja netoväärtus oli negatiivne. Tehniliselt oli ettevõte pankrotis.

(142)

Esmalt tuleks meeles pidada, et see laen oli allutatud laen, s.t sellel puudus varaline tagatis ja pankrotistumise korral oleks see tagasimaksmisel järjestunud pärast kõiki võlausaldajaid, kuid enne aktsionäre. Asjakohase varalise tagatise puudumine oli selge märk sellest, et laenu ei väljastatud turutingimustel ja et kaasatud oli toetus. Arvestades RTP tehnilist pankrotiseisundit laenu andmise ajal ei oleks ükski finantsasutus ettevõttele allutatud laenu väljastanud, kuna tõenäosus, et RTP suudab seda tagasi maksta, oli väga väike. Tegelikult ei andnudki seda laenu finantsasutus, vaid riigivõla stabiliseerimisfond.

(143)

Teiseks võib väita, et laenu intressimäär ei kajasta selle riski. See ei jää mitte ainult alla viitemäärale, mida komisjon tavaliselt kasutab laenude subsideerimisskeemide abielemendi arvutamisel, (71) vaid ka tavaline turuosaline nõuaks lisaks usaldusväärsele tagatisele intressimäära, mis hüvitaks nii kõrge laenu tagasimaksmisega seotud riski.

(144)

Võttes arvesse, et RTP finantsseisund oli selline, et ettevõttel ei oleks tavatingimustes õnnestunud allutatud laenu saada, võrdsustub laen tegelikult toetuse maksmisega ja kujutab endast RTP jaoks soodustust.

(145)

Seepärast järeldab komisjon, et võla ümberkorraldamine sotsiaalkindlustusskeemiga, kapitalisüstid ajavahemikul 1994–1997 ning 1998. aastal antud laen moodustavad rahalise ja majandusliku eelise võrreldes konkurentidega, kes ei saanud samasugust toetust.

(146)

Hiljemalt 1992. aastast, kui Portugali televisiooniturg konkurentsile avati, oli ajal, kui RTP erinevatest meetmetest kasu sai, turul konkurente. Veebruaris 1992 väljastati eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele SIC ja TVI ringhäälinguload ning 1992. aasta oktoobris alustas SIC Portugalis saadete edastamist.

(147)

Komisjon ei nõustu Portugali ametiasutuste väitega, et võlaleping sotsiaalkindlustusskeemiga jääb väljapoole riigiabi mõistet, kuna see võlg tekkis enne Portugali ringhäälinguturu konkurentsile avamist. RTP-le anti finantssoodustusi mais 1993 pärast ringhäälinguturu avamist, mistõttu tekkis RTP-l majanduslik eelisseisund.

(148)

Seega järeldab komisjon, et riigi poolt määratud meetmed võimaldasid RTP-l majandusliku ja rahalise eelise tekkimise võrreldes konkurentidega, kes selliseid rahalisi vahendeid ei saanud, ja seega moonutasid artikli 87 lõike 1 tähenduses konkurentsi.

(149)

Riigi meetmed kuuluvad artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse, kuna need mõjutavad liikmesriikide vahelist kaubandust. See kehtib siis, kui kõnealune tegevus puudutab ühendusesisest kaubandust. Antud juhul on abisaaja, RTP, ise tegev rahvusvahelisel turul. Ta vahetab Euroopa Ringhäälinguliidu kaudu teleprogramme ja osaleb Eurovisioonisüsteemis. (72) Lisaks on RTP nende kommertsringhäälinguorganisatsioonide otsene konkurent, kes on tegevad rahvusvahelisel ringhäälinguturul ja kel on rahvusvaheline omandistruktuur. (73)

(150)

Seega võib järeldada, et RTP-le määratud meetmed mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(151)

Eespool kirjeldatust selgub, et jättes kõrvale võimalikud avaliku teenuse osutamise kohustused, mis RTP-le määratud on, loetakse järgnevad meetmed EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabiks: sotsiaalkindlustusskeemiga laenu ümberkorraldamine, kapitalisüstid ajavahemikul 1994–1997 ja 1998. aastal antud laen.

(152)

Siiski, nagu eelnevalt mainitud, on RTP-le antud ametlik ülesanne osutada avalik-õigusliku ringhäälingu teenust: Euroopa Ühenduste Kohus otsustas Altmarki puhul, et riigi meetmeid avaliku teenuse osutamise kulude hüvitamiseks ei loeta EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabiks, kui täidetud on järgnevad 4 tingimust: (74)

(153)

Jättes kõrvale esimese ja kolmanda tingimuse, ei tundu põhjenduses 151 mainitud sihtotstarbelised meetmed vastavat Altmarki teisele ja neljandale tingimusele ja seda järgnevatel põhjustel.

(154)

On selge, et sotsiaalkindlustusskeemiga sõlmitud lepingu kaudu saadud rahaline toetus ning laen ei kuulunud hüvitussüsteemi, mille parameetrid oleks olnud eelnevalt objektiivsel ja läbipaistaval viisil määratletud. Vastupidi, need põhinesid riigi ühekordsetel otsustel.

(155)

Nagu mainitud punktis 61, sätestasid avaliku teenuse lepingud lisaks ka erifinantseerimisvõimaluse investeerida kapitalisüstide abil avaliku teenuse seadmetesse. Need ei sea piiranguid investeeringutele avalikesesse teenustesse ega määratle selgelt riigi osaluse tingimusi ja kitsendusi; need vaid viitavad võimalusele, et riik saab RTP investeeringutes aktsionärina osaleda. Seetõttu leiab komisjon, et ka kapitalisüstid ei moodusta osa hüvitussüsteemist, mille parameetrid on eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil määratletud.

(156)

Peale selle on selge, et RTPd ei valitud välja riigihanke korras, mis oleks taganud väikseimad võimalikud kulud. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et sihtotstarbeliste maksete summa oleks kindlaks määratud analüüsides kulutusi, mis tüüpilisel ettevõttel tekiks (neljas tingimus).

(157)

Seega on selge, et antud juhul ei ole ükski Altmarki tingimus täidetud. Seetõttu tuleb punktis 151 mainitud meetmeid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses lugeda riigiabiks.

(158)

Euroopa Kohtu järjekindla praktika kohaselt võib vastavalt artiklis 86 kehtestatule ettevõtteid, kellele on antud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine (SGEI), riigiabikeelu alt vabastada. Altmarkis on kaudselt kinnitatud, et riigiabi, millega hüvitatakse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisel tekkinud kulusid, võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks, kui see vastab EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 tingimustele. (75)

(159)

Euroopa Kohus on selgeks teinud, et meetme puhul saab sellist vabastust rakendada vaid siis, kui see vastab nii määratluse, ülesande andmise kui ka proportsionaalsuse tingimustele. Komisjon leiab, et kui need tingimused on täidetud, siis ei mõjutata kaubanduse arengut sellises ulatuses, et see oleks vastuolus ühenduse huvidega.

(160)

Kõnealuste põhimõtete ringhäälingusektoris rakendamine on selgitatud komisjoni teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes. (76) Vastavalt teatisele tuleb komisjonil hinnata, kas: (77)

(161)

Nagu Amsterdami protokollis (78) ja ringhäälinguteatises sätestatud, (79) määratlevad avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni avaliku teenuse osutamise liikmesriigid. Ringhäälingusektoris osutatavate avalike teenuste määratlemisel piirdub komisjoni ülesanne ilmsete vigade kontrollimisega. Selliste vigade puhul võib olla tegemist avalike teenuste mõiste kuritarvitamisega.

(162)

Ringhäälingusektori eripära arvestades kaalub komisjon protokolli tõlgendatavaid sätteid silmas pidades ka määratlust, millega antakse teatud ringhäälinguorganisatsioonile ülesanne pakkuda tasakaalustatud ja mitmekülgset programmivalikut, seaduspäraseks. (80) Selline määratlus oleks kooskõlas eesmärgiga rahuldada ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.

(163)

Vastavalt punktides 51 ja 52 esitatud kirjeldusele on RTP kohustatud seaduse nr 21/92 ja avaliku teenuse osutamise lepingute avaliku teenuse osutamise lepingute alusel üldavaliku televisiooniteenuse pakkujana tagama kahel kanalil üldise kattealaga ringhäälingusaadete edastamise. Kui esimene kanal peab pakkuma üldisemat programmivalikut, siis teine peab keskenduma konkreetsetele sihtrühmadele. Lisaks, nagu kirjeldatud punktides 53 ja 54, kehtestavad seadus nr 21/92 ja avaliku teenuse osutamise lepingud RTP-le üksikasjalikumaid kohustusi seoses programmi sisu ja rahvusvahelise koostööga ning ka muid erikohustusi.

(164)

Ehkki RTP avalik-õigusliku ringhäälingu määratlus on kvalitatiivne ja suhteliselt lai, peab komisjon Amsterdami protokolli tõlgendatavaid sätteid silmas pidades sellist “laia” määratlust seaduspäraseks. (81) Seetõttu peab ta seaduspäraseks ka RTP üldist avaliku teenuse osutamise määratlust pakkuda kahte riikliku kattealaga telekanalit, millest üks on üldisem ja teine rohkem keskendunud konkreetsetele sihtrühmadele. Selline määratlus on kooskõlas Portugali ühiskonna demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega.

(165)

Lisaks peab komisjon seaduspäraseks ka kohustusi, mis määravad üksikasjalikult, kuidas RTP peaks avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse osutamist teostama. Nagu sõnastatud Amsterdami protokollis, saab neid kohustusi tõepoolest pidada Portugali ühiskonna demokraatlikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele vajadustele vastavaks.

(166)

Ehkki komisjon peab RTP avaliku teenuse eesmärgi täitmist seaduspäraseks, tuleb tal siiski kindlaks teha, kas see määratlus ilmseid vigu sisaldab.

(167)

Arvestades piirideta televisiooni direktiivi põhjendust 45 võiks komisjon seni, kuni tulemuseks olevaid filmiõigusi näidatakse avalik-õiguslikus televisioonis, nõustuda sellega, et avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni avalike teenuste määratlemine sisaldab ka kohustust oluliselt toetada Euroopa audiovisuaalset toodangut. (82)

(168)

Komisjoni arvates kuulub RTP-le määratud kohustus soodustada filmitööstust avalik-õigusliku ringhäälingu alla, kuna RTP näitab hiljem neid filme, mille levitamisõigused ta omandas, avalik-õiguslikus televisioonis.

(169)

Seetõttu ei saa komisjon nõustuda huvitatud poolte kommentaaridega, et RTP kohustus filmitööstust soodustada ja seda finantseerida on diskrimineeriv. Pooled väitsid, et ka eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid sõlmisid Portugali ametiasutustega filmitööstuse soodustamise protokolle, mis aga ei sätesta hüvitisi. Komisjon on seisukohal, et eristada tuleb ühelt poolt riigi ja eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide vahel sõlmitud vabatahtlikke filmitööstuse soodustamise lepinguid ja teiselt poolt RTP-le kehtestatud avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse osutamise kohustust filmitootmist ringhäälingusse edastada ja finantseerida. On selge, et RTP-le on antud sõnaselge avaliku teenuse ülesanne toetada teatud filmitoodangut, mis hiljem avaliku teleteenuse programmidena ringhäälingusse edastatakse, samas kui eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele sellist avaliku teenuse ülesannet ei anta. Tegelikult on RTP vahend, mida riik kasutab filmitööstuse toetamiseks. Kõik tulenevad eelised, mis RTP filmitööstusele võimaldab, kujutavad endast riigiabi ja sellisena tuleks neid ka hinnata. Käesolev otsus ei piira hinnanguid võimalike filmitootjatele antud eeliste kohta.

(170)

Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et RTP poolset avaliku televisiooniteenuse kanalitel näidatavate Portugali kinematograafiateoste kaasrahastamist võib pidada õiguspäraseks erikohustuseks, mis on vajalik RTP avalike ringhäälinguteenuste üldkohustuste täitmiseks. Seetõttu ei kujuta see kohustus endast ilmset viga.

(171)

Siiski leiab komisjon, et RTP-le kehtestatud õiguslikud kohustused pakkuda “muid teenuseid, mida vastavalt olukorrale täpsustatakse”, (83) ei ole piisavalt täpsed, et võimaldada komisjonil eelnevalt piisava õiguskindlusega hinnata, kas neid teenuseid saab lugeda avalikeks teenusteks. Ehkki komisjoni arvates ei ole “muud teenused, mida täpsustatakse”, selgelt määratletud, tuleb märkida, et uurimisperioodi jooksul ei sooritatud selle sätte kohaselt ühtegi makset. (84)

(172)

Eelnevat silmas pidades järeldab komisjon, et seaduses nr 21/92 kirjeldatud ja riiklikes teenuslepingutes uuesti määratletud RTP tegevus kuulub selgelt määratletud avaliku teenuse osutamise kohustuste alla. Ehkki kohustus pakkuda “muid teenuseid, mida vastavalt olukorrale täpsustatakse”, ei ole piisavalt täpne, et juba eelnevalt järeldada, kas kõiki sellesse rubriiki kuuluvaid teenuseid saab lugeda avalikeks teenusteks, ei sooritatud selle sätte kohaselt ajavahemikul 1992–1998 ühtegi makset.

(173)

Teiseks tuleb komisjonil hinnata, kas avaliku teenuse osutamise kohustused anti ülesandeks raha saajale.

(174)

Ringhäälinguteatisele vastavalt peab komisjon kindlaks tegema, kas avaliku teenuse osutamise ülesanne anti RTP-le avaliku toiminguga. (85)

(175)

Nagu punktis 55 ilmneb, on avalike teenuste osutamise kohustused RTP-le selgelt ülesandeks antud erinevate seaduste ja lepingute kohaselt: seaduse nr 58/90 artikkel 5, seaduse nr 21/92 artikli 4 lõige 1 ja artikkel 5 ning avaliku teenuse osutamise lepingute punkt 1.

(176)

Komisjonile ei laekunud huvitatud pooltelt ega Portugali valitsuselt kommentaare selle kohta, et RTP-le ametliku toiminguga avaliku teenuse ülesande andmine oleks ebapiisavalt teostatud olnud. Teatisega kooskõlas ja eelpool mainitud seadusi ning lepinguid arvestades järeldab komisjon, et ei ole põhjust kahelda selles, et RTP on kohustatud täitma avaliku televisiooniteenuse osutamise kohustust, ja seega on avaliku teenuse osutamine ametlikult RTP-le ülesandeks antud.

(177)

Avaliku teenuse osutamise ülesanne tuleks RTP-le anda mitte ainult avaliku toiminguga, astuda tuleks ka samme tagamaks, et avaliku teenuse osutamine toimuks ettenähtud viisil. Vastavalt punktides 56–59 sätestatule kasutati selleks et tagada seda, et RTP täidaks avaliku teenuse osutamise kohustusi ettenähtud viisil, erinevaid kontrollimehhanisme.

(178)

Esmalt pidi RTP oma avaliku teenuse osutamise tegevuse kohta esitama aruandeid ning plaane koos siseaudiitorkogu arvamusega. Ajavahemikul 1992–1998 esitas ettevõte tõepoolest selliseid aruandeid, kirjeldades, kuidas iga avaliku teenuse osutamise kohustus täideti, ja määratles analüütilise raamatupidamissüsteemi abil ka iga avaliku teenuse kohustuse täitmise kulud.

(179)

Teiseks kontrollisid rahandusminister ning meediasektori eest vastutavad valitsuse liikmed vastavust avaliku teenuse osutamise lepingutega avaliku teenuse osutamise lepingutega ning peafinantsinspektor auditeeris rahastamiskava.

(180)

Kolmandaks tuleb igal aastal läbi viia välisaudit. Komisjon ei saa nõustuda SICi väitega, et Portugali ametiasutuste esitatud avalike teenuste osutamise kulud ning RTP riiklikes teenuslepingutes ja aastaaruannetes esitatud arvud ei ole usaldusväärsed ja seetõttu ei saa neid nõuetekohaselt kontrollida. Komisjon rõhutab, et ajavahemikul 1992–1998 auditeeris RTP raamatupidamisaruandeid diplomeeritud audiitor. Peale selle, ehkki auditiaruanne ei olnud avalike teenuste osutamise aruandele süstemaatiliselt lisatud, tagasid ranged kuluarvestussüsteemi reeglid, et iga hüvitamisele kuuluva avaliku teenuse osutamise kohustus määratletakse ja kontrollitakse.

(181)

Eespool kirjeldatust selgub, et kontroll toimus kolmel erineval tasandil: sisekontrolli viisid läbi audiitorkogu, vastutavad valitsusasutused ja välisauditifirma. Ehkki näib, et avalike teenuste osutamise aruande välisauditit ei teostatud süstemaatiliselt, kindlustas kirjeldatud süsteem selle, et avaliku teenuse kohustusi täideti ettenähtud viisil. Seetõttu järeldab komisjon, et ajavahemikul 1992–1998 kasutati efektiivset mehhanismi RTP avalike teenuste kohustuste täitmise tõhusa jälgimise tagamiseks.

(182)

Kolmas kriteerium, mida komisjonil hinnata tuleb, on rahastamise proportsionaalsus avaliku teenuse osutamise netokulude suhtes.

(183)

Ringhäälinguteatises kirjeldas komisjon kriteeriume, mille alusel ta plaanib riikliku rahastamise proportsionaalsust hinnata. Need nõuavad, et riigiabi ei ületaks avaliku teenuse eesmärgi täitmisega seotud netokulusid ja ei esineks turumoonutusi, mis pole avaliku teenuse eesmärgi täitmiseks vajalikud. (86)

(184)

Esmalt, avaliku teenuse tegevuse kulude nõuetekohaselt kindlaksmääramiseks nõuab teatis tulude ja kulude asjakohast jaotust avalik-õiguslike ja eraõiguslike ühingute vahel.

(185)

Vastavalt punktides 62–64 kirjeldatule määratlevad avaliku teenuse osutamise lepingud tulude ja kulude jaotuse meetodi, mida RTP peab rakendama. Käesoleval juhul on komisjoni tööd põhimõtteliselt kergendanud fakt, et RTP on kohaldanud analüütilist raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab mõõta neid ettevõtte kantud abikõlblikke kulusid, mis tekkisid iga hüvitamisele kuuluva avaliku teenuse kohustuse täitmise käigus.

(186)

Selle süsteemi abil määratakse igale tegevusele abikõlbliku kulu artikkel ning seejärel jaotatakse need objektiivsete raamatupidamispõhimõtete alusel RTP erinevate hüvitatavate avaliku teenuse ülesannete vahel.

(187)

Kuna igast hüvitatava avaliku teenuse ülesandest saadav tulu arvatakse maha tegevuskuludest, siis tagab süsteem, et aastased hüvitismaksed piirduvad iga avaliku teenuse kohustuse puhaskuluga (vt punkti 65).

(188)

Seetõttu peab komisjon järeldama, et põhimõtteliselt on kulude määratlemise parameetrid objektiivselt ja läbipaistvalt kehtestatud.

(189)

Siiski tuleb märkida, et kulude hüvitamise reeglid võivad RTP avaliku teenuse osutamise tegelikku puhaskulu alahinnata, mille tulemusena võib tekkida tegelike rahastamisvajaduste struktuuriline alarahastamine.

(190)

Nagu punktis 65 ilmneb, ei maksta lepingutes sätestatud kuluarvestusmeetodi kohaselt teatud avalike teenuste kulusid aastahüvitise abil. (87) Lisaks teavitasid Portugali ametiasutused komisjoni sellest, et ehkki RTP pidi saadud aastastelt hüvitismaksetelt maksma käibemaksu, ei saanud sellest tulenevaid kulusid raamatupidamisreeglite kohaselt arvestada (punkt 96). Lõpetuseks, RTP ei esitanud oma avalike teenuste aruandes kõiki investeeringuid avaliku teenuse osutamise vahendeisse, ehkki need on kajastatud ettevõtte raamatupidamisaruandes.

(191)

Siiski on Amsterdami protokolli kohaselt avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide rahastamise reguleerimine liikmesriigi enese otsustada. Käesoleval juhul otsustasid Portugali ametiasutused osasid kulusid, mis teenusepakkujal oma ülesandeid täites tekkisid, mitte hüvitada.

(192)

Antud juhul eraldas riik RTP-le mitte ainult aastaseid hüvitismakseid, vaid ka lisafinantseeringuid aktsiakapitali suurendamise, laenude ning sotsiaalkindlustusskeemiga sõlmitud lepingu näol.

(193)

Ehkki avaliku teenuse osutamise lepingud sätestasid tegevuskulude kompenseerimiseks riigihüvitise aastamaksed ning võimaluse investeeringute eest RTP kapitali suurendada, ei näinud RTP avaliku teenuse osutamisega seotud õigusnormid ette rahastamist laenude ja sotsiaalkindlustusest mahaarvamise abil. Kooskõlas ringhäälinguteatise punktiga 57 peab komisjon siiski analüüsima, kas kõik meetmed on proportsioonis avaliku teenuse osutamise puhaskuludega. Alles siis saab RTP rahastamist lugeda vastavaks EÜ asutamislepingu artikli 86 lõikele 2.

(194)

Komisjon leiab ka, et neid RTP-le kehtestatud avaliku teenuse osutamise kohustusi, mis ei olnud avaliku teenuse osutamise lepingute kohaselt hüvitiskõlblikud, saab siiski lugeda õiguspärasteks ning selgelt määratletud avaliku teenuse kohustusteks, mille riik on ametlikult teenusepakkujale kehtestanud. Seega võib Portugali riik ühenduse õiguse kohaselt rahastada kõiki RTP avaliku teenuse osutamisega kaasnevaid netokulusid.

(195)

Käesoleva otsuse kohandamisel ei ole vajalik uuesti täpselt arvutada kogu tegelikku netokulu, mis RTP-l tekkis seoses avalike teenuste kohustuste täitmisega. See on piisav näitamaks, et kogu riigipoolne rahastamine, mida RTP sai ajavahemikul 1992–1998, ei ületanud netolisakulusid, mis ettevõttel sama aja jooksul eelnevalt mainitud avaliku teenuse ülesannete täitmise käigus tekkisid.

(196)

Tabel 6 annab ülevaate RTP vastavalt kohaldatavatele kuluarvestusreeglitele arvutatud avalike teenuste osutamise kuludest (nii investeerimis- kui puhastegevuskuludest) ning ka investeeringute ja tegevuskulude eest saadud hüvitistest.

(197)

Esmalt on esitatud investeeringud avalike teenuste osutamise vahendeisse (tabel 5) ja finantsinvesteeringute eest ette nähtud hüvitised (tabel 2). Teiseks on esitatud RTP puhastegevuskulud (tabel 4) ja nende kulude eest saadus hüvitismaksed (tabel 1). Lõpuks näitab tabel sihtotstarbelisest abist saadud soodustusi, mis tulenesid lepingust sotsiaalkindlustusskeemiga ja laenust.

Tabel 6:

Kokkuvõte rahastamisvajadusest ja hüvitis avaliku teenuse osutamise puhastegevuskulude eest vastavalt raamatupidamiseeskirjadele

(198)

Nagu eelpool rõhutatud, oli Portugali ametiasutuste poolt rakendatava hüvitiste aastamaksete süsteemi tulemuseks see, et RTP avalike teenuste ülesannete täitmise tegelikke kulusid alahinnati. See süsteem viis võla kogunemiseni. Teises etapis kasutasid ametiasutused selleks et RTP finantstasakaalu säilitada, RTP avalike teenuste osutamise kulude rahastamiseks sihtotstarbelisi vahendeid.

(199)

Nagu tabelist 6 ilmneb, hüvitasid kapitalisüstid avalike teenuste investeeringuid ülemääraselt 26,7368 miljardi eskuudo võrra, samas kui hüvitismaksed ja muu sihtotstarbeline abi alafinantseerisid tegevuskulusid 28,7551 miljardi eskuudo võrra. Ehkki kapitalisüstid olid peamiselt mõeldud vahenditesse investeerimise rahastamiseks, kasutati neid ka kogunenud võla tagasimaksmiseks.

(200)

Tabel 6 näitab ka seda, et hüvitiste kogusumma oli 2,0183 miljardi eskuudo võrra väiksem kui avalike teenuste osutamise puhaskulud (28,7551 miljardit eskuudot miinus 26,7368 miljardit eskuudot). Seetõttu järeldab komisjon, et ühenduse eeskirjade kohaselt on uurimisperioodil riikliku rahastamise kogusumma proportsioonis RTP avaliku teenuse osutamise puhastegevuskuludega.

(201)

Komisjon leiab, et saadud rahalised vahendid olid arvatavasti isegi väiksemad kui kogu puhaskulu, mis ettevõttele riigi poolt kehtestatud kohustuste täitmisega kaasnes, sest eelnev tabel ei võta arvesse RTP kogu avaliku teenuse osutamise kulusid ajavahemikul 1992–1998.

(202)

Teleringhäälinguteatisele vastavalt peaks komisjon kindlaks tegema, et riiklik rahastamine oleks proportsioonis avaliku teenuse pakkumise puhaskuludega ning et ei leiaks aset turumoonutused seoses äritegevusega, mis tuleneb avaliku teenuse tegevusest ja mille puhul ei ole tulude osas võimalik avaliku teenuse eesmärgi täitmiseks mittevajalike kulude jaotamine. Selline moonutus tekiks, kui RTP langetaks turul reklaamihindu, et konkurentide kasumit vähendada. (88) Sellisel juhul ei maksimeeriks RTP oma äritegevusest saadavat tulu ja suurendaks asjatult riikliku rahastamise vajadust. Teatise kohaselt ei saa avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni sellist teguviisi pidada avaliku teenuse eesmärgi täitmise seisukohalt põhjendatuks. (89)

(203)

Komisjon sätestas otsuses, mis algatas uurimismenetluse, et juhul, kui ilmneb, et sellist teguviisi on kasutatud, võetakse moonutused ja sellest tulenev vajadus suurema riikliku rahastamise järele võimaliku ülemäärase hüvitamise hindamisel arvesse. Selles protseduurietapis märkis komisjon, et: “selle teabe alusel, mis käesoleval hetkel komisjoni käsutuses on, ei ole võimalik kindlaks teha, kas RTP sellist teguviisi kasutas”. (90)

(204)

Menetluse algatamisel esitatud üleskutsele märkusi esitada ei järgnenud RTP konkurentidelt ühtki sellist märkust, mis oleks väljendanud või tõendanud, et RTP käitumine reklaamiturul oleks olnud konkurentsivastane, mis võinuks põhjustada asutamislepinguga kokkusobimatu riikliku rahastamise suurenemise. (91)

(205)

Antud juhul leiab komisjon, et puuduvad tõendid, mis sellisele teguviisile viitaksid. Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et RTP käitumine reklaamiturul ei olnud konkurentsivastane, mis oleks põhjustanud suurenenud vajaduse riikliku rahastamise järele, ja sellest tulenevalt ei leidnud aset ülemäärane hüvitamine.

(206)

Seega järeldab komisjon, et lepingut sotsiaalkindlustussüsteemiga, kapitalisüste ning allutatud laenu tuleb artikli 87 lõike 1 alusel lugeda riigiabiks. Siiski on RTP rahastamine sihtotstarbelise abi näol EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaselt ühisturuga kooskõlas. Rahastamise kogusumma on proportsioonis selgelt määratletud ja ülesandeks antud avaliku teenuse osutamise kohustuste puhaskuludega. Seega ei mõjutanud riiklik rahastamine ühenduse kaubandustingimusi ega konkurentsi määral, mis oleks EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaselt vastuolus ühiste huvidega. (92)

(207)

Komisjon leiab, et Portugal on eirates asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 ebaseaduslikult kohaldanud kõnealust sihtotstarbelist abi. Eelnenud analüüsi alusel järeldab komisjon, et 1993. aastal sotsiaalkindlustusskeemiga sõlmitud leping, ajavahemikul 1994–1997 toimunud kapitalisüstid ja 1998. aasta laen kujutavad endast EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt riigiabi. Meetmed eraldati riiklikest vahenditest, ähvardavad RTPd soosides moonutada konkurentsi ning mõjutavad kaubandust. Vastavalt eelnenud analüüsile ei vasta need meetmed Altmarkis sätestatud tingimustele, kuna neid ei saa käsitleda osana hüvitissüsteemist, mille parameetrid on eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil kehtestatud. Lisaks sellele on selge, et RTPd ei valitud välja avaliku hanke korras, mis oleks taganud väikseimad võimalikud kulud, ja puuduvad tõendid selle kohta, et sihtotstarbeliste maksete summa oleks kindlaks määratud analüüsides kulutusi, mis tüüpilisel ettevõttel tekkinud oleks.

(208)

Artikli 86 lõikes 2 sätestatud vabastust saab sihtotstarbeliste meetmete puhul rakendada. Vastavalt eelnenud analüüsile hüvitasid meetmed RTP-le nõuetekohaselt ülesandeks antud selgelt määratletud avalike teenuste osutamise kohustusi. Vastavalt eelpool öeldule on sihtotstarbelised meetmed proportsioonis RTP avalike teenuste osutamise puhaskuludega. Meetmed ei moonuta konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühenduse huvidega, kuna need on proportsioonis RTP avalike teenuste osutamise puhaskuludega ning kuna RTP ei käitunud oma äritegevuses konkurentsivastaselt.

6.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 142/26

(1)

9. septembril 2002 koostas Ühendkuningriik elektriettevõtjale British Energy plc (edaspidi “BE”) abipaketi äriühingu päästmiseks. 27. novembril 2002 tegi komisjon otsuse selle küsimuse suhtes vastuväiteid mitte esitada (2). Vastavalt sellele otsusele pidid Ühendkuningriigi ametivõimud esitama hiljemalt 9. märtsiks 2003 BE ümberkorraldamis- või likvideerimiskava või tõendama, et abi on tagasi makstud.

(2)

7. märtsil 2003 esitasid Ühendkuningriigi ametivõimud komisjonile ümberkorralduste kava. Kava esitamine Ühendkuningriigi valitsuse poolt registreeriti riigiabi kaasuse numbriga NN 45/03, kuna teatavad ümberkorraldamismeetmed, mis võisid abi sisaldada, olid juba jõustunud. Järgnev teave edastati 13. märtsil 2003. Komisjoni ja Ühendkuningriigi ametivõimude esindajad kohtusid 28. märtsil 2003. 21. aprillil 2003 saatis komisjon Ühendkuningriigile teabenõude, millele Ühendkuningriigi ametivõimud vastasid 2. mail 2003.

(3)

23. juuli 2003. aasta kirjas teavitas komisjon Ühendkuningriiki oma otsusest algatada abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus.

(4)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3). Komisjon palus huvitatud pooltel esitada selgitused.

(5)

Ühendkuningriigi ametivõimud esitasid komisjonile oma selgitused menetluse algatamise kohta 22. augusti 2003. aasta kirjas, mis jõudis komisjoni samal päeval.

(6)

Komisjon sai selgitusi huvitatud isikutelt. Ta edastas need Ühendkuningriigile, kellele anti võimalus neile reageerida; Ühendkuningriigi selgitused saadeti 29. oktoobri 2003. aasta kirjas, mis jõudis komisjoni 30. oktoobril 2003.

(7)

Komisjon kohtus Ühendkuningriigi ametivõimudega 7. oktoobril 2003. Selle kohtumise järel edastas Ühendkuningriik teabe enda 5. novembri 2003. aasta kirjas, mis jõudis komisjoni 10. novembril 2003. Järgmine kohtumine leidis aset 28. novembril 2003. 5. detsembril 2003 saatis komisjon Ühendkuningriigile teabenõude, millele Ühendkuningriik vastas 22. detsembril 2003. Järgmine kohtumine toimus 2. veebruaril 2004. Ühendkuningriik edastas teabe 4. veebruaril 2004. 10. märtsil 2004 edastas Ühendkuningriik uue teabe. Kohtumine toimus 22. märtsil 2004. 19. aprillil 2004 saatis komisjon uue teabenõude, millele Ühendkuningriik vastas 11. mail 2004. Kohtumine leidis aset 7. juunil 2004. 1. juulil 2004 edastati uus teave ning kohtumine toimus 29. juulil 2004. Ühendkuningriik edastas täiendava teabe 23. augustil 2004.

(8)

BE on elektritootja. Ta erastati Ühendkuningriigi ametivõimude poolt 1996. aastal. Kui välja arvata kolm eriaktsiat, mis kuuluvad Ühendkuningriigi ametiasutustele (üks BE aktsia ja üks selle mõlema peamise Ühendkuningriigi tütarühingu aktsia), kuulub BE nüüd täielikult erainvestoritele.

(9)

Erastamise ajal kuulusid BE põhiosa hulka kuus tuumaelektrijaama Inglismaal ja kaks tuumaelektrijaama Šotimaal. BE hoiab neid jaamasid jätkuvalt töös ning nende kinnitatud koguvõimsus on 9 820 MW, millest 7 281 MW jaguneb Inglismaa ja Walesi vahel ning 2 539 MW langeb Šotimaale. BE on ainus eraomanduses olev tuumaelektrijaamade operaator Ühendkuningriigis. Ta tarnib elektrienergiat hulgiturule ning mõningatele suurtele tööstus- ja äritarbijatele, kuid muus osas jaemüügiga ei tegele.

(10)

Erastamisest alates on BE omandanud viiekümneprotsendilise osaluse Ameerika Ühendriikide ühisettevõttes (nimega Amergen), eesmärgiga osta ja juhtida USA tuumaelektrijaamasid ning sai 82,4 % liisinguosalusest Kanadas, Ontarios asuvas äriühingus Bruce Power LP. Ühendkuningriigis omandas BE 1999. aastal jaemüügiettevõtte South Wales Electricity (mis müüdi seejärel 2000. aastal) ning 2000. aastal omandas ta Eggborough kivisöejõujaama, võimsusega 1 970 MW, et oma tegevust paindlikumaks muuta ning kindlustada ennast tuumaelektrijaamade avariide vastu.

(11)

Ühendkuningriigi kaheksast BE tuumaelektrijaamast seitse on kaasaegsed gaasijahutusega reaktorid, mille tehniline lahendus ja tehnoloogia on ainuomased Ühendkuningriigile. Kaheksas, Sizewell B, on surveveereaktor, mille tehniline lahendus ja tehnoloogia on rahvusvaheliselt laialdaselt kasutusel.

(12)

BE peamised tütarettevõtjad Ühendkuningriigis on:

(13)

Seoses elektrihindade olulise langemisega turul, kus BE tegutseb, ning BE riskikindlustuse puudumise ja jõujaamade plaaniväliste avariidega, vähenesid BE jõujaamade tulud 2002. aasta jooksul märkimisväärselt. Vältimatute kulude suur osakaal (4) BE tuumaelektrijaamade kulustruktuuris ei ole samuti eriti võimaldanud alanenud hindadele kulude vähendamisega vastata.

(14)

2002. aastale eelnenud kahel aastal toimunud hinnalangus 8,56 Inglise naela/MWh ulatuses tähendas tulude vähenemist 642 miljoni Inglise naela võrra aastas 75 TWh toodangu juures (BE jõujaamade toodang ühe majandusaasta jooksul). Selle hinnalanguse mõju BE tuludele ei ole oluliselt leevendanud elektritootmislepingud ega ka otsemüük.

(15)

Nende tegurite tulemusena halvenes 2002. aasta suvel BE rahaline olukord märkimisväärselt: kassa ja pangakonto jääk vähenes 2002. aasta aprilli alguse 231 miljoni Inglise naela tasemelt 2002. aasta augusti lõpuks vaid 78 miljonile Inglise naelale ning langus kiirenes alates 2002. aasta juuni lõpust. Lisaks kassa ja pangakonto jäägi olulisele vähenemisele oli BE prognoosinud olulisi väljamakseid ajavahemikus 2002. aasta septembrist 2003. aasta märtsini. Need maksed sisaldasid makseid äriühingule British Nuclear Fuel Limited (edaspidi “BNFL”) seoses kasutatud tuumkütuse käitluslepingutega, olulisi kapitalikulusid BE Kanada rajatises Bruce Power ning võlakirjade esimese osa tagasimaksmist, mille tähtpäev oli 25. märts 2003.

(16)

5. septembril 2002, seoses suvise võlakirjade müügi läbikukkumisega ja murega kasutamata laenuvõimalustele juurdepääsu saamise pärast, sai BE juhatus juriidilist nõustamist, mille kohaselt ei olnud äriühingul enam võimalik laenuinstrumente kasutada. Tõepoolest, kuna direktorid (juhatuse liikmed) ei saanud kinnitada, et nad usuksid äriühingu võimesse laene tagasi maksta, oleks laenuinstrumentide kasutamine tõenäoliselt võrdunud tegutsemisena ilma mingi kaalutletud väljavaateta maksejõuetusest tulenevat likvideerimist vältida. Selle tagajärjel pöördus BE rahalise abi saamiseks Ühendkuningriigi ametivõimude poole, et vältida pankrotimenetlust. Oma 27. novembri 2002. aasta otsuses kinnitas komisjon, et selle rahalise toetuse puhul oli tegemist ettevõtte päästmisabiga.

(17)

Otsuses viidati Ühendkuningriigi valitsuse kohustusele esitada hiljemalt 6 kuu jooksul ettevõtte päästmisabi kinnitamisest komisjonile likvideerimis- või ümberkorralduste kava või tõendusmaterjalid vahendite täieliku tagasimaksmise kohta ja/või antud garantii lõpetamise kohta. 7. märtsil 2003 edastas Ühendkuningriigi valitsus BE ümberkorralduste kava komisjonile.

(18)

Ühendkuningriigi valitsus on tuvastanud, et BE raskuste tekkepõhjused on järgmised:

(19)

Erinevalt teistest suurtest erasektori elektrienergia tootjatest puudub BE-l jaemüügitegevus, mis annaks loomuliku garantii elektri hulgimüügi hinnariski vastu. Selle asemel müüb BE elektrit peamiselt hulgiturul ja väikese osa ka suurtele tööstus- ja äritarbijatele.

(20)

BE positsioon suurte tööstus- ja äritarbijate jaeturul ei pakkunud kaitset hulgihindade languse vastu. See turg on olnud täielikult konkurentsile avatud alates 1994. aastast. Tegemist on tiheda konkurentsiga turuga, mille tarbijad on hinnatundlikud. Ka sellel turul on hinnad langenud. Hinnalangus antakse enamjaolt otse edasi tarbijatele. Seega ei ole toimunud vähimatki jaehinnamarginaali kasvu, mis kompenseeriks langevate hulgihindade mõjusid.

(21)

Tuumaelektrijaamade kulustruktuuridele on iseloomulik vältimatute kulude väga suur ja raskesti välditavate kulude väike osakaal (5).

(22)

Mõned BE vältimatutest kuludest on ainuomased tuumaelektrijaamadele. Esiteks ei ole tuumajaama sulgemise kohustused toodanguga seotud, välja arvatud nende ajastus, mis sõltub jaamade sulgemise ajastamisest. Teiseks ei ole kasutatud tuumkütuse käitlemiskulud — kasutatud tuumkütuse töötlemise, ladustamise ja lõpliku kõrvaldamise kulud — samuti välditavad selle kütuse puhul, mis on juba reaktorisse lisatud.

(23)

Ühest küljest on tuumaelektrijaamade välditavad kulud väiksemad kui süsteemi teiste jaamade kulud, sealhulgas ka muude baaskoormuselektrijaamade kulud.

(24)

Turuhindade languse tulemusena on suurel määral vähenenud BE tulumarginaalpärast välditavate kulude katmist. Selle tulemusena on oluliselt vähenenud rahaliste vahendite hulk, mis oli mõeldud suurte vältimatute kulude katmiseks, milleks olid peamiselt varasemast tegevusest tulenevad tuumaenergiakohustused ja finantseerimiskulud. See on põhjustanud raskusi võlausaldajatele maksete tasumisel, kes on nõudnud äriühingu finantside ümberkorraldamist.

(25)

Lisaks pikaajalistele vältimatutele kuludele, mis tulenevad tuumaenergiakohustustest, on BE samuti kannatanud kahju suurte lühemaajaliste vältimatute kulude tõttu finantseerimiskulude näol, mis on kasvanud seoses kapitali tagastamisega aktsionäridele ja Eggborough ning Põhja-Ameerika jaamade omandamisega ning energiaostu lepingute maksumusega.

(26)

Elektri hulgihindade langemise tagajärjel saamata jäänud tulu tõttu tekkinud BE olukorda võimendasid veelgi ulatuslikud plaanivälised avariid BE jaamades Torness 2 ja Dungeness B. 13. augustil 2002 teatas BE, et Tornessi plaaniväliste avariide tagajärjel oli Ühendkuningriigi planeeritud tuumaenergia tootmist vähendatud 67,5 TWh-lt 63 TWh-le (± 1 TWh).

(27)

Ümberkorralduste pakett hõlmab järgmist 7 meedet, mille suhtes BE, tema peamised võlausaldajad (sealhulgas riigiomandis tuumkütuse töötlemisettevõte BNFL), ja Ühendkuningriigi valitsus jõudsid kokkuleppele:

(28)

Neid meetmeid on kirjeldatud üksikasjalikumalt põhjendustes (29) kuni (102).

(29)

Tuumaenergiakohustused tekivad peamiselt seoses kasutatud tuumkütuse ümbertöötlemise, ladustamise ja kõrvaldamise vajadusega (edaspidi “lõppfaasikohustused”) ning vajadusega tuumaelektrijaamad nende kasuliku eluea lõppedes kasutuselt kõrvaldada (edaspidi “tuumajaama sulgemise kohustused”).

(30)

Osade lõppfaasikohustuste suhtes on BE-l lepingud BNFLiga kasutatud tuumkütuse käitlemiseks (edaspidi “lepinguga kaetud kohustused”). Lepinguga kaetud kohustused hõlmavad tasusid, mida BE on lepingu järgi kohustatud tulevikus maksma BNFLile gaasijahutusega reaktorites kasutatud tuumkütuse ümbertöötlemise ja/või ladustamise eest ja muude teenuste eest seoses kasutatud tuumkütuste käitlemisega. Lepingud hõlmavad gaasijahutusega reaktorites kasutatud tuumkütuse ja seonduvate jäätmete ümbertöötlemist ja ladustamist vähemalt aastateni 2038 või 2086. Need lepingud on sõlmitud eelkõige fikseeritud hinnaga ning nende järgi vastutab BNFL kõigi tehniliste tuumkütuse ladustamise ja ümbertöötlemise riskide eest. Kogu kasutatud tuumkütuse ja enamike seonduvate jäätmete omandiõigus jääb BE-le kogu lepingute kehtivusaja jooksul.

(31)

Lisaks on ka teisi lõppfaasikohustusi, mis võivad, kuid ei pea olema seotud sama kasutatud tuumkütusega, mille kohta ei ole praegu teenuslepinguid sõlmitud (edaspidi “lepinguga katmata kohustused”). Lepinguga katmata kohustused on peamiselt seotud kasutatud tuumkütuse, plutooniumi, uraani ja gaasijahutusega reaktorites kasutatud tuumkütuse ümbertöötlemisel tekkinud jäätmete lõpliku kõrvaldamisega, surveveereaktoris kasutatud tuumkütuse ladustamise ja lõpliku kõrvaldamisega, sealhulgas ka kuivhoidla ehitamisega jõujaamas Sizewell B ning tootmisjäätmete ladustamise ja kõrvaldamisega.

(32)

Tuumajaama sulgemise kohustused on seotud kütuse eemaldamisega tuumaelektrijaamadest, nende saastatusest puhastamise ja demonteerimisega pärast seda kui need on elektritootmise lõpetanud. Tavaliselt kujutatakse likvideerimist kolme etapina:

(33)

Praeguseks on tuumaenergiakohustuste rahastamiseks võetud kasutusele mitmeid abinõusid. Erastamise ajal asutati eraldiseisev Tuumajaamade Likvideerimisfond (edaspidi “NDF”) kui piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiad kuuluvad sõltumatule trustile. Selle eesmärgiks on olnud moodustada eraldatud fond, mida kasutatakse äriühingute vabastamiseks osadest tuumajaama sulgemise kohustustest. Kõigi teiste tuumaenergiakohustuste rahastamist on prognoositud BE praeguse tegevuse rahakäibest. Siiski ei ole BE tulude vähenemise tõttu olemasolevad abinõud tuumaenergiakohustuste rahastamiseks piisavad.

(34)

Ühendkuningriigi valitsus on ümberkorralduste kavas näinud ette erinevaid instrumente, et võtta enda peale finantsvastutus vähemalt osade tuumaenergiakohustuste rahastamise eest. Need uued instrumendid luuakse samaaegselt uute kokkulepetega BE poolt raha eraldamiseks, et katta tuumaenergiakohustuste täitmiseks vajalikud kulud ning hallata BE tuumaenergiakohustusi.

(35)

Ümberkorralduste kava näeb ette praeguse NDFi laiendamise või täiendamise uue fondi kaudu, milleks on Tuumaenergiakohustuste Fond (edaspidi “NLF”). NLF on plaanis luua piiratud vastutusega äriühinguna, mille aktsiad kuuluvad sõltumatule trustile kuuluvad. NLF on kavandatud lepinguga katmata kohustuste ja tuumajaama sulgemise kohustuste kulude katmiseks, ning see hõlmab:

(36)

Kui ümberkorraldamine on paika pandud, teeb BE NLFi makseid järgmiselt:

(37)

NLFi maksete aluseks oleva rahakäibe protsendimäära võidakse aeg-ajalt õiglasel ja põhjendatud alusel korrigeerida, et aktsionärid saaksid järelejäänud rahakäibest ja BE aktsiate uute märkimiste tuludest kasu ning et NLFile ja aktsionäridele ei avaldaks negatiivset mõju mis tahes eraldumised, väärtpaberite emiteerimine aktsionäridele või muud äriühinguõiguslikud tegevused.

(38)

Fikseeritud tasude maksmist NLFile või NDFle 20 miljoni Inglise naela ulatuses aastas (indekseeritud ning jaamade sulgemisega kahanevad) tuumajaama sulgemise kohustuste täitmiseks kiirendatakse netonüüdisväärtuse alusel (diskonteeritakse NLFi või NDFi diskontomääraga, vastavalt olukorrale) ning BEG või BEGUKi maksejõuetuse korral tuleb need koheselt tasuda. Kiirendatud maksei(d) garanteerivad kõik BE kontserni peamised äriühingud ning tagatisena arvestatakse tasu nende varadelt.

(39)

NLFi usaldusisikutel ei ole mingit rolli ega kohustusi peale fondi ja selle investeeringute juhtimise ja maksete tegemise vastavate kulude korral. See hõlmab ka hinnanguid sellele, kas NLFile oleks kasulik teatavad NLFi maksed ajatada või konverteerida NLFi maksed omakapitaliks. NLFi usaldusisikutel puuduvad volitused kohustuste või rahastamisnõuete ülevaatamiseks või BE sissemaksete määramiseks.

(40)

Seoses tuumaenergiakohustuste rahastamisega võtab Ühendkuningriigi valitsus neli järgmist meedet:

(41)

Ühendkuningriik võtab endale vastutuse BE kohustuste eest, mis tulenevad lepingust BE ja BNFLi vahel (edaspidi “varasemad kasutatud tuumkütuse lepingud”), seoses (i) sellise gaasijahutusega reaktorites kasutatud tuumkütuse ümbertöötlemise ja/või ladustamisega, mis lisati reaktoritesse enne ümberkorralduste jõustumiskuupäeva ning (ii) muude teenustega, mis on seotud kolbide hooldamisega, oksiidide kontrollimisega ja raudteeveoga, vastavalt olemasolevatele lepingutele BNFLga.

(42)

See vastutus ei hõlma makseid kütuse eest, mis on lisatud gaasijahutusega reaktoritesse pärast ümberkorralduste jõustumiskuupäeva, mille kulusid peab uute BE ja BNFLi äriläbirääkimiste tulemusena sõlmitud lepingute järgi jätkuvalt kandma BE. See ei hõlma makseid seoses surveveereaktoris kasutatud tuumkütusega, kuna surveveereaktoris kasutatud tuumkütust ei töötle ümber BNFL, vaid see käideldakse otse – või siis täpsemalt, ladustatakse – BE poolt.

(43)

Ühendkuningriigi valitsus võtab endale kohustuse katta kõik puudujäägid NLFi rahastamises seoses 1. etapi tuumajaama sulgemise kohustustega ja lepinguga katmata kohustustega (sealhulgas ka Sizewell B jaama kuivhoidla ehitamiskulud ja kütuse lõplik kõrvaldamine).

(44)

Ühendkuningriik võtab endale kohustuse katta kõik puudujäägid NLFi rahastamises seoses 2. ja 3. etapi tuumajaama sulgemise kohustustega.

(45)

Ühendkuningriigi valitsuse eelnimetatud kohustused võetakse BE bilansis arvele varadena, koos vastava krediteerimisega kasumiaruandes. Tavatingimustes oleks see kohustus maksustatav. Vastavalt Ühendkuningriigi valitsusele nõuaks see viimaselt BE-le ümberkorraldamisprotsessi jooksul osutatava abi “suurendamist” seoses kohustuse võtmisega kaasnevate maksudega, et kindlustada BE maksejõulisus pärast ümberkorraldamist.

(46)

Selle vältimiseks on Ühendkuningriigi ametivõimud algatanud maksuvabastust andva seadusemuudatuse elektrienergia seaduse raames. Ilma õiguspärase maksuvabastuseta tekiks maksustatav tulu ligikaudu 3 152 miljoni Inglise naela ulatuses. Vastavalt Ühendkuningriigi valitsusele sätestatakse maksuvabastus selliselt, et tulevikus ei anta BE-le mingilgi määral ebasümmeetrilist maksuvabastust.. Igasugune võetud kohustuse väärtuse suurenemine, mille tingib kas hindade muutus või revalveerimine, on maksustatav, olles seega vastavuses maksuvabastusega, mida BE saab lisakulutuste kasumiaruandes kajastamisega.

(47)

Allpool esitatud tabel 1 sisaldab Ühendkuningriigi ametivõimude hinnangut eespool kirjeldatud abimeetmetelele. Need hinnangulised väärtused on suhteliselt ebamäärased. Nii vähendatud tuumaenergiakohustuste kulud kui ka BE osa nende kulude katmises on väga raskesti kindlaks määratavad. Tõepoolest, vastutusest vabanemine toimub äärmiselt pika aja jooksul. Näiteks BE ei prognoosiks gaasijahutusega reaktori täieliku demonteerimise alustamist enne, kui selle tootmise lõpetamisest on möödas vähemalt 85 aastat, samas kui kasutatud tuumkütuse käitlemine peab jätkuma määramata aja jooksul. Lisaks on mitmeid ülesandeid, sealhulgas ka gaasijahutusega reaktorite sulgemine, mille kohta täna otsesed kogemused puuduvad. Abi hinnanguline väärtus on pärast selle teavitamist muutunud. See on peamiselt tingitud seoses sularahatehingutest (cash sweeps) saadava tulu BE tegevuse tulemuslikkuse eeldatava suurenemise tõttu, inflatsiooni mõju, varasemate kasutatud tuumkütuse lepingute kohustusest tulenevate summade ajakohastamine, varasemalt gaasijahutusega reaktorites kasutatud tuumkütusekoguste suurenemine seoses hilisema ümberkorraldamise jõustumiskuupäevaga ning Tuumaenergia Tootmise Likvideerimisfondis paiknevate varade väärtuse kasvuga vastavalt viimasele turuväärtusele.

Tabel 1

Abimeetme A instrumentide väärtuse hindamine vastavalt 2004. aasta juulis tehtud prognoosidele (6)

(48)

BNFL varustab tuumkütusega kõiki BE gaasijahutusega reaktoreid ning töötleb või ladustab selle kütuse kasutamisjärgselt (8).

(49)

Osana ümberkorralduste kavast on BNFL, kui BE suurim üksikvõlausaldaja nõustunud muutma oma lepinguid BEga nii kütusetarnete kui kasutatud tuumkütuse töötlemise osas.

(50)

Ümberkorraldamiseelsed kütusetarnete kokkulepped BE ja BNFLi vahel olid sõlmitud aastatel 1997 ja 1995, vastavalt BEG ja BEGUKi osas. Need pidid kehtima kuni 31. märtsini 2006 tingimusel, et need lepingud vaadatakse üle ja pikendatakse BEGi puhul pärast seda kuupäeva, samas kui BEGUKi puhul jäeti pikendamine lahtiseks.

(51)

Kütusetarnete kulud hõlmasid fikseeritud aastatasu ning lisaks muutuvtasu iga tarnitud kütuseelemendi kohta. Tasud määrati kindlaks ning neid korrigeeriti vastavalt inflatsiooniindeksile.

(52)

Läbivaadatud kütusetarne tingimused jõustusid 1. aprillist 2003 eelnevate lepingute lisadena. Uued tingimused on samuti aluseks gaasijahutusega reaktorite uutele alalistele kütusetarne lepingutele pärast 31. märtsi 2006, jõustudes 1. aprillist 2006.

(53)

Uute tingimuste kohaselt vähendatakse eelnevate kokkulepetega fikseeritud aastatasusid 5 miljoni Inglise naela ulatuses ning lisaks antakse täiendavat hinnaalandust seoses baaskoormuselektrienergia hindadega, kuid selle ülempiiriks on 15 miljonit Inglise naela (mõlemal juhul on tegemist 2003. aasta hindadega, mille suhtes kohaldatakse jaehinnaindeksit). Muus osas jäävad kehtima eelnevates lepingutes määratud hinnad.

(54)

Alates 1. aprillist 2006 toimuvate kütusetarnete suhtes ning tingimusel, et seitsmest gaasijahutusega reaktorist vähemalt neli jätkavad tööd, kehtestatakse BE poolt makstavaks fikseeritud aastatasuks 25,5 miljonit Inglise naela, millest arvatakse maha eespool nimetatud hinnaalandus, ning muutuvtasu (nagu olemasolevate lepingute puhul) 191 000 Inglise naela ühe tonni uraani kohta. Need hinnad on raha 2002. aasta juuli väärtuses ning neid indekseeritakse vastavalt jaehinnaindeksile.

(55)

Ajavahemikuks, mil töösse jäävad vaid kolm või vähem jõujaama, võidakse hind määrata BE ja BNFLi ühisrühma soovituste põhjal, pärast BNFLi tuumkütuse tootmistehase sulgemise optimeerimiskava analüüsimist.

(56)

1995. aastal sõlmisid BEG ja BEGUKi (vastavalt Nuclear Electric ja Scottish Nuclear) õiguslikud eelkäijad pikaajalised lepingud BNFLiga gaasijahutusega reaktorite kiiritatud kütuse ladustamiseks ja ümbertöötlemiseks ning seonduvate teenuste osutamiseks. 1995. aastal sõlmis BEGUK (then Scottish Nuclear) täiendava lepingu kogu gaasijahutusega reaktorites kasutatud tuumkütuse pikaajaliseks ladustamiseks lisaks juba varasemate lepingutega ümbertöötlemiseks ettenähtud kogusele. 1997. aastal allkirjastas BEG veel ühe täiendava lepingu kasutatud tuumkütuse käitlemisteenuste kohta, mis käsitles kogu gaasijahutusega reaktorite eluajal tekkivat kiiritatud tuumkütust, lisaks nendele BEG reaktoritest pärinevatele kogustele, mille kohta oli sõlmitud leping 1995. aastal. Kõigile eespool viidatud lepingutele viidatakse siinkohal kui “olemasolevatele kasutatud tuumkütuse käitluslepingutele”. Nende kohaselt toimub teenuste osutamine vähemalt aastateni 2038 või 2086 (sõltuvalt jäätmete liigist).

(57)

Olemasolevate kasutatud tuumkütuse lepingute kohaselt jääb kogu kasutatud tuumkütus BE omandusse. Lõpuks peavad BEG ja BEGUK saama BNFLi ladudest klaasistatud väga radioaktiivsed jäätmed, kasutatud tuumkütuse, teatavad keskmise radioaktiivsusega jäätmed ja ümbertöödeldud uraani ja plutooniumi, täitmaks nende kõrvaldamise kohustust.

(58)

Nende lepingute hinnad on üldiselt fikseeritud ning neid korrigeeritakse vastavalt inflatsioonile, ja ladustamis- ja ümbertöötlemiskohustuste puhul vastavalt tarnitud kütusetonnidele. Esialgsete 1995. aastal sõlmitud lepingute hinnakujundus hõlmab samuti summasid Stellafieldis asuva jaama THORP (Thermal Oxide Reprocessing Plant) sulgemiseks, milles töödeldakse gaasijahutusega reaktorites kasutatud tuumkütust. Arvestades BNFLi poolt osutatud teenuste laadi, on BE kohustatud tegema jätkuvaid makseid seoses tarnitud tuumkütusega, olenemata sellest, kas lepingud tarnimata tuumkütuse suhtes lõpetatakse või mitte.

(59)

1995. aasta ladustamis- ja ümbertöötlemislepingute maksevood on fikseeritud ning need kehtivad kuni lepingute lõppemiseni 2086. aastal, kusjuures makseid tehakse igakuiselt. 1997. aasta lepingu maksevoog põhineb BNFLile tarnitud tuumkütuse koguste ajalisel jaotumisel ja tarnitud tonnidel. Need fikseeritud maksed on vastavuses põhisummaga, mis makstakse fikseeritud maksegraafiku kohaselt.

(60)

Uuesti läbi vaadatud kasutatud tuumkütuse käitluslepinguid (edaspidi “uued kasutatud tuumkütuse käitluslepingud”) kohaldatakse erinevalt, sõltuvalt sellest, kas käideldud tuumkütus oli võetud kasutusele enne või pärast ümberkorraldamise jõustumiskuupäeva.

(61)

Enne ümberkorraldamise jõustumiskuupäeva kasutusele võetud kütuse suhtes tehakse järgmised olulised muudatused:

(62)

Ümberkorralduste jõustumiskuupäeval või pärast seda kasutusele võetud tuumkütuse suhtes tehakse järgmised olulised muudatused:

(63)

Tabel 2 näitab BNFLi kütusetarnelepingute muutmise mõju BE-le, mida Ühendkuningriigi ametivõimud on hinnanud kolme võimaliku elektrituru edasise arengu stsenaariumi kohaselt.

Tabel 2

BNFLi kütusetarnelepingute muutmise mõju

(64)

Ühendkuningriigi ametivõimud on tunnistanud, et pärast 2006. aastat saavutatava kokkuhoiu kohta BEs oleks raske täpseid hinnanguid anda, kuna ümberkorraldamiseelsed kütusetarnelepingud pidid plaanikohaselt kehtima 2006. aastani. Seega hinnates muutuste kasu BE-le, peaks igal juhul võtma teatud moel arvesse BNFLi poolt saadavat kasu lepingute pikendamisest kuni BE tuumajaamade eluea lõpuni, mis peegeldub uute lepingute hindades. Neid ebamäärasusi arvesse võttes on Ühendkuningriigi ametivõimud osutanud sellele, et BE ettevõttesisene eeldatav kulude kokkuhoid tuumajaamaeluaja jooksul oleks 239 miljonit Inglise naela (diskonteerimata) ja 140 miljonit Inglise naela (diskonteeritud tegeliku määraga 3,5 % (9)). Tabelis 3 on kujutatud BNFLi gaasijahutusega reaktorites kasutatud kütuste lepingute muutmise mõju BE-le, mida on hinnanud Ühendkuningriigi ametivõimud, kasutades sama kolme võimalikku stsenaariumi (10). Netonüüdisväärtus arvutatakse Ühendkuningriigi avaliku sektori tegeliku diskontomääraga 3,5 %. Tabelis kajastub ainult ümberkorralduste jõustumiskuupäeval või pärast seda kasutusele võetud tuumkütuse kohta sõlmitud lepingute hinnamuutuste mõju. Enne ümberkorralduste jõustumiskuupäeva kasutusele võetud kütuse kohta sõlmitud lepingute muutuste mõju on raske kvantifitseerida, kuivõrd see realiseeruks vaid BE maksejõuetuse korral. Lisaks sellele on Ühendkuningriigi ametivõimude seisukohalt raske hinnata BE poolt saadavat kasu kasutatud tuumkütuse omandiõiguse loovutamisest ning sellega seonduvast vastutusest vabanemisest. Sellele vaatamata on Ühendkuningriigi ametivõimud selgitanud, et BE poolt omandiõiguse loovutamisest saadav kasu oleks hinnanguliselt 1 421 miljonit Inglise naela (diskonteerimata) ja 148 miljonit Inglise naela (diskonteeritud nominaalmääraga 5,4 %). See kasu ei kajastu tabelis 3.

Tabel 3

Gaasijahutusega reaktorites kasutatud tuumkütust käsitlevate tulevaste lepingute muutmise mõju netonüüdisväärtuses (11)

(65)

Algselt omandasid praegu BEG ja BEGUKi nime all tegutsevad äriühingud ise uraani BNFLile edastamiseks, kes kasutas seda gaasijahutusega reaktorites kasutatava tuumkütuse tootmisel ja valmistamisel. Praegu BEGUKi nime all tegutsev äriühing loovutas seejärel enda uraani hankelepingud BNFLile. Need varasemad lepingud olid pikaajalised ning olid piisavad ainult BEGUKile vajalike suhteliselt väikeste ainekoguste jaoks ning seega andis see muudatus BNFLile vaid piiratud võimaluse uraanihangete ja müügi arendamiseks.

(66)

Vaadates üle lepinguid BE edaspidiseks varustamiseks BNLFi poolt toodetud tuumkütusega, jõudsid BE ja BNFL kokkuleppele, et BEG peaks samuti andma oma uraani hankelepingud üle BNFLile, kes muutub seega vastutavaks BEGi gaasijahutusega reaktorite tuumkütuse jaoks uraani hankimise edasise korraldamise eest.

(67)

Samal ajal ostab BNFL BEGi uraani varud, mille hinnanguline bilansiline väärtus on kuni 67 miljonit Inglise naela.

(68)

Osana ümberkorralduste kavast on BE sõlminud kokkulepped (edaspidi “maksete peatamise kokkulepped”) tasumisele kuuluvate maksete teatavatel tingimustel peatamiseks BNFL-ile ja kindlale arvule olulistele võlausaldajatele (edaspidi “peamised võlausaldajad”), kelle hulka kuuluvad enamike 2003., 2006. ja 2016. aastal BE poolt emiteeritud naelsterlingites lunastatavate võlakirjade omanikud (edaspidi “võlakirjade omanikud”), Eggborough pankade sündikaat, kuhu kuulub the Royal Bank of Scotland kui akreditiivi avaja (edaspidi “RBS”) (koos nimetatud “pangapoolsed laenuandjad”) ja kolme rahalise katteta energiaostu kokkuleppe (edaspidi “PPA”) osapooled ja hinnavahelepingute osapooled: Teaside Power Limited (edaspidi “TPL”), Total Fina Elf (edaspidi “TFE”); ning Enron (edaspidi koos nimetatud “PPA osapooled”).

(69)

Maksete peatamise kokkulepete kohaselt algab maksete peatamise periood 14. veebruaril 2003 ja lõppeb kõige varem 30. septembril 2004 või kokkulepete lõpetamise või ümberkorralduste lõpuleviimisega. BNFL ja olulised võlausaldajad on jõudnud BE-ga kokkuleppele, et selle ajavahemiku jooksul ei võta nad mingeid meetmeid pankrotimenetluse algatamiseks või BE-lt saadaolevate summade sissenõudmiseks või nende maksmise kiirendamiseks.

(70)

BE ja BNFLi ning peamiste võlausaldajate kohustusi tulenevalt maksete peatamiselepingutest on kirjeldatud põhjendustes (71) kuni (73).

(71)

Maksete peatamise kokkulepete kohaselt:

(72)

Maksete peatamise kokkulepete kohaselt:

(73)

Peamise võlausaldaja kohustused tulenevalt maksete peatamise kokkuleppest kaotavad kehtivuse järgmistel tingimustel ning juhul kui peamine võlausaldaja teavitab BEd kokkuleppe lõpetamisest:

(74)

Tabel 4 kajastab Ühendkuningriigi ametlikke arvutusi BE poolt kokkuhoitava raha kohta seoses maksete peatamise kokkulepetega, kui ümberkorraldused jõustuvad 31. märtsil 2004.

Tabel 4

BE rahaline kokkuhoid maksete peatamise meetmete kaudu

(75)

Lisaks maksete peatamise kokkulepetele näeb ümberkorralduste kava ette peamiste võlausaldajate nõuete ümberstruktureerimise ja uue ajastamise. 14. veebruaril 2003 jõudis BE peamiste võlausaldajatega mittesiduvale kompromiss- ja nõuete jaotamise kokkuleppele.

(76)

Kompromisslepingu esemeks olevad kohustused oluliste võlausaldajate ees, olid vastavalt BE kuue kuu auditeerimata finantsaruannetele kuni 30. septembrini 2002 järgmised:

(77)

Vastavalt põhitingimustele on ümberkorralduste paketi jaoks PPAdega seotud nõude suuruseks määratud 316 miljonit Inglise naela.

(78)

Kohustused restruktureeritakse ja ajastatakse uuesti järgmiselt:

(79)

BE on vaadanud üle oma kauplemisstrateegia, otsides võimalusi toodanguga seotud riskide ja hinnariskide vähendamiseks. Tehtud parandused moodustavad ühe osa ümberkorralduste paketi nendest punktidest, mis aitavad tõsta BE finantsstabiilsust.

(80)

BE on Ühendkuningriigi üks suurimaid elektritootjaid, andes üle 20 % Ühendkuningriigi elektritoodangust. Elektritootmine hõlmab tuumaelektrijaamasid (83 % võimsusest) ja kivisöejõujaama (17 % võimsusest), mille tootmisvõimsus on ligikaudu 75 TWh aastas.

(81)

BE kauplemisega tegelev äriühing BEPET vastutab BE toodetava elektri müügi eest, kaitseb BEd elektrituru hinnakõikumiste eest ning maksimeerib BE müügihinnad vastavalt turule. Kuna 83 % BE tootmisvõimsusest põhineb tuumaenergial, on BEPETi põhitähelepanu suunatud peamiselt jätkuva tuumaenergia toodangu müümisele.

(82)

Eggborough kivisöejõujaam moodustab samuti olulise osa kauplemisportfellist. See võimaldab paindlikumat tootmist, et kohanduda tarbijate poolt nõutavate koguste muutumisega ning pakkuda väärtuslikku “kindlust” tuumaelektrijaamade rikete korral. See võimaldab paindlikkust arvestamaks suurte tööstus- ja äritarbijate seatud eesmärkidega ning samuti osana äriühingu hulgimüügist.

(83)

Et kaitsta BEd turuhindade kõikumise eest, samas maksimeerides turul saadavaid müügihindu, müüb BEPET oma toodangut ette. BEPET on, sarnaselt teistele tootjatele, seadnud eesmärgiks müüa enne elektritootmise alustamist toodangut ette 100 % ulatuses, et pakkuda selle tasakaalustava mehhanismiga kaitset tüüpiliselt kõikuvate hindade eest. Toodangu ettemüümisega suudab äriühing kindlustada, et tulevane toodang müüakse sel hetkel valitseva hinnaga, ning et osaliselt on tulevase toodangu müügihinnad kindlaks määratud.

(84)

BEPETil on mitmeid kanaleid, mille kaudu tal on võimalik BE toodangut müüa ning 32 % selle kogutoodangust müüb ta otsemüügi teel. Otsemüük on kasvanud orgaaniliselt ning see kujutab endast BE äristrateegia põhiosa.

(85)

Jaeturu osakaal on BE toodangu jaoks väike võrreldes teiste oluliste Suurbritannia elektritootjatega. BE kasv sellel turul on ajendatud pigem eesmärgist mitmekesistada toodangu müügikanaleid, mitte niivõrd jaeturuga endaga seonduvatest eesmärkidest. Otsemüügi puhul on BE marginaal ligikaudu 2 %, (12) mis väljendab kõnealuse turu tihedat konkurentsi.

(86)

Põhjused, miks BE 2002. aasta septembris rahalistesse raskustesse sattus, hõlmasid kolme rahalise katteta energiaostu lepingut ja hinnavahelepinguid, mida BE oli sõlminud seoses äriühingu varasema kauplemise ja tegevusega. Kõik need lepingud hõlmati kompromisslepinguga, mis sõlmiti peamiste võlausaldajatega ümberkorralduste paketi raames.

(87)

Neist lepingutest esimene on leping TFEga. Võrreldes praeguste valitsevate turuhindadega on selles lepingus määratud hind väga kõrge. Kokkulepe sõlmiti 1997. aastal, ajal, mil keskmised hinnad olid tunduvalt kõrgemad kui praegu. BE jaoks on see leping põhimõtteliselt tulutu ning TFE nõue on 85 miljonit Inglise naela.

(88)

Teine leping puudutab Enroniga 1. aprillil 1996 sõlmitud swap-tehingut, mille puhul on tegu rahaliselt määratud instrumendiga, mis põhineb kartellihindade kõrgeima ja madalaima taseme erinevusel. BE sõlmis lepingu enne Eggborough jõujaama omandamist. See oli mõeldud kaitseks BE kasvava tööstus- ja äritarbijate hulga muutumise vastu. Selle tulutu PPA raames ümberkorralduste paketis kajastuv võlg Enronile on 72 miljonit Inglise naela.

(89)

Kolmas leping puudutab kokkulepet TPLiga, mis läks BE-le üle 1999. aastal SWALECi omandamise kaudu. See leping allkirjastati algselt 26. juunil 1991. Lepingu täitmiseks puudub raha. Seoses selle PPAga on ümberkorralduste paketis kajastuv võlg TPLile 159 miljonit Inglise naela.

(90)

Ümberkorralduste paketi raames on BE võtnud eesmärgiks suurendada toodangu müüki keskpika tähtajaga fikseeritud hindadega. Ühendkuningriigi valitsuse sõnul vähendab selle strateegia elluviimine rahakäibe kõikumist ning kindlustab äriühingu pikaajalise majandusliku elujõulisuse.

(91)

Uue strateegia kohaselt aitab fikseeritud hindadega forward-müük äriühingul suurema osa oma toodangust järgneva 3–5 aasta jooksul fikseeritud hindadega ette müüa, nii et BEPET saab fikseerida suurema osa edaspidise toodangu hinna.

(92)

Uue kauplemisstrateegia põhieesmärkideks on (i) hinnariskide piiramine fikseeritud hinnaga lepingute laialdasema sõlmimisega, (ii) elujõuliste müügikanalite säilitamine oluliste tootmismahtude tarbeks ning (iii) täiendava raha muretsemine piisavate rahavarude kindlustamiseks.

(93)

Alates uue strateegia esitamisest 2002. aasta detsembri algul on BE suutnud müüa või laiendada müügitegevust otsemüügi kaudu täiendavalt 14,8 TWh võrra aastateks 2003 kuni 2006, tehes seda aastaste lepingute uuendamisega või mitmeaastaste kokkulepete täiendamisega. 6. märtsiks 2003 oli BE juba pidanud mitme hulgimüügiettevõtjaga läbirääkimisi kauplemise korrastamiseks.

(94)

6. veebruaril 2003 allkirjastati oluline leping äriühinguga British Gas Trading Limited ligikaudu 10 TWh müügiks aastas kuni 1. aprillini 2007ssellest rohkem kui pool fikseeritud hinnaga.

(95)

Uued lepingud BNFLiga aitavad samuti elektrihinna kõikumisega seotud riske teatud määral maandada tänu elektrihindadega seotud muutuvhinnale, mida tuleb maksta gaasijahutusega reaktorite kütusetarnete eest ja gaasijahutusega reaktorites kasutatud tuumkütuse käitlemisteenuste eest. Kehtivates turuhindades arvestatuna pakuvad need uued kokkulepped BNFLiga osalist riskimaandust ligikaudu 60 % ulatuses BE gaasijahutusega reaktorite toodangust, mis on ligikaudu 58 TWh aastas.

(96)

BE teeb ettepaneku keskenduda enda keskmise tähtajaga strateegias järgmistele eesmärkidele:

(97)

23. detsembril 2002 teatas BE, et oli sõlminud siduvad kokkulepped, et müüa 82,4 % oma osalusest äriühingus Bruce Power järgmiselt: 79,8 % konsortsiumile, kuhu kuuluvad Cameco, BPC Generation Infrastructure Trust ja TransCanada PipeLines Limited (edaspidi koos nimetatud “konsortsium”) ning 2,6 % ühingule Power Workers' Union Trust No1 and The Society. Lisaks sellele oli konsortsium nõus ostma BE 50 % osaluse äriühingus Huron Wind, mille puhul on tegemist tuuleturbiini projektiga Ontarios. Äriühingute Bruce Power ja Huron Wind müük konsortsiumile vormistati 14. veebruaril 2003. Tehingu lõpetamisel sai BE 678 miljonit Kanada dollarit. Lisaks sellele loodab BE saada kuni 140 miljonit Kanada dollarit kahe Bruce A üksuse taaskasutusse võtmise ja tingdeponeerimiskontode kaudu.

(98)

Esialgsed tulud 275 miljoni Inglise naela ulatuses, millest on maha arvatud teatud osa tehingukulusid, on tasutud DTI poolt heaks kiidetud kontole ja DTI nimele ettevõtte päästmisabi laenuinstrumentide kokkuleppe kohaselt.

(99)

Seoses BE osalustega AmerGenis on Exelon Generation Company, LLC (edaspidi “Exelon”) ja British Energy Investment Ltd. teinud ettepanekuid BE osaluste müügiks. 22. detsembril 2003 kiitsid BE aktsionärid heaks BE 50 % Amergeni osaluse müügi äriühingule Exelon Generation Company LLC. Selle tehingu eest sai BE ligikaudu 277 miljonit Ameerika Ühendriikide dollarit.

(100)

Mitmed kohalikud asutused on leppinud kokku ajatada BE kohalike maksude tasumine ilma intressi määramata.

(101)

Vastavalt Ühendkuningriigi ametivõimude poolt esitatud teabele, on need asutused järgmised:

(102)

Kokku ajatati 2002. aasta novembrist 2003. aasta veebruarini 4 303 205 Inglise naela ulatuses kohalikke makse. Meetme G raames tasus BE need kohalikud maksud täies ulatuses 2003. aasta veebruaris, tasudes maksete hilinemise tõttu 7. oktoobril 2003. aastal intressi 65 656,24 Inglise naela ulatuses. Intressimäär arvutati vastavalt komisjoni baasmääradele Ühendkuningriigi kohta, mis 31. detsembrini 2002 oli 6,01 % ning pärast seda 5,42 %.

(103)

Enne kui selgitati ümberkorralduste kava mõju BE elujõulisusele, kirjeldasid Ühendkuningriigi ametivõimud tuumaenergia tootmise ökonoomikat. Hinnates BE tootmistegevuse ökonoomikat, eristati BE jaamade juhtimisega seonduvaid välditavaid kulusid ja vältimatuid kulusid. Tuumajaamadele on omane väga suur vältimatute kulude ning suhteliselt madal välditavate kulude osakaal, eelkõige lühiajaliste piirkulude näol. Vastavalt Ühendkuningriigi ametivõimudele on tuumajaamade ekspluatatsioon majanduslikult otstarbekas, sest elektri tootmise otsuse määrab välditavate kulude suurus, samal ajal kui tuumajaamade lühiajalised piirkulud on kõige madalamad.

(104)

Ühendkuningriigi ametivõimud väidavad seejärel, et kui BE ümberkorraldamine õnnestub, ei ole äriühing oma struktuurilt kahjumit tootev. Vastavalt Ühendkuningriigi ametivõimudele on kava suuteline käsitlema BE raskuste tekkepõhjuseid ning taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse. Eelkõige aitab see täiustada BE kauplemisstrateegiat, et tasakaalustada selle kindlusetut positsiooni, aitab varasemate tuumaenergiakohustuste ülevõtmisega vähendada osaliselt BE väga suuri püsikulusid ning võimaldab sellel moodustada piisava sularahavaru oma tegevuste tagamiseks.

(105)

BE ümberkorralduste kava eesmärgiks on korraldada ümber BE kulud ja kohustused ning kehtestada stabiilne kapitali struktuur, et BE-l oleks võimalik jätkata pikaajalist tegevust majanduslikult elujõulise üksusena. Et BEd saaks pidada majanduslikult elujõuliseks, on Ühendkuningriigi valitsus eeldanud, et teatud aja möödudes peab äriühing olema tulutoov, selle rahakäive peab olema positiivne ning ta peab olema suuteline oma tegevusi jooksvalt rahastama.

(106)

Ümberkorralduste kava järgmised osad töötati välja selleks, et saavutada majandusliku elujõulisuse eesmärki:

(107)

Vastavalt Ühendkuningriigi ametivõimudele on ümberkorralduste kava koostatud nii, et see võtaks peamise nõudena arvesse majanduslikku elujõulisust, täpsemalt äriühingu suutlikkust oma tegevusi rahastada. Kuna äriühingul tekib eeldatavalt raskusi rahastamise saamisega pangast või võlakirjaturgudelt, eelkõige arvestades suhteliselt väikest laenuandjate arvu, kes on valmis rahastama tuumaenergia tootmisega tegelevat äriühingut, peab ümberkorralduste kava käsitlema kui alternatiivi välisfinantseeringute otsimisele. See prognoosib sularahavaru teket ja suurendamist. Selle sularahavaru eesmärgiks oleks võimaldada äriühingul sõlmida tagatisvahendeid nõudvaid elektrimüügilepinguid, ning taluda sularahadefitsiiti välisfinantseeringutest abi otsimata. Vastavalt sellele näeb ümberkorralduste kava ette kahe reservi loomist: rahaline tagatisreserv ning avarii- ja likviidsusreserv. Kuigi eristatakse kahte erinevat reservi, on eesmärgiks nende reservide asendatavus, mis võimaldab kasutada avarii- ja likviidsusreservi täiendavate tagatisnõuete täitmiseks ja vastupidi. See aitab BEd veelgi stabiilsemaks muuta.

(108)

BE on võtnud kasutusele mitmeid abinõusid oma rahalise olukorra parandamiseks. Ta on:

(109)

Lisaks sellele tegi BE läbi äriplaani koostamise protsessi, mille tulemusena ajakohastati finantsprognoosid. Samuti teostati põhjalik analüüs tema jaamade tegevuse tulemuslikkusega seotud küsimuste kohta.

(110)

31. märtsil 2004 lõppeval majandusaastal moodustati sularahavaru kahe rahastamisallika kaudu: maksete peatamise kokkulepete kaudu (meede C) ja varade realiseerimisega (meede F), ning maksti tagasi ettevõtte päästmisabi laenuinstrumentide kokkuleppest maksmata kreditoorsed võlgnevused.

(111)

Ühendkuningriigi ametivõimud on töötanud välja kolm finantsstsenaariumi, arvestamaks muutujaid, mis eriti mõjutavad BE rahalist seisu: toodangu maht ja elektrihinnad. Finantsprognoose hindasid Deloitte & Touche kui Ühendkuningriigi ametivõimude majandus- ja energiaturu konsultandid. Äriplaani kaasustes arvestatud eeldusi toodangu ja investeeringute eelarve suhtes on üle vaadanud WS Atkins kui BE ja Citigroup’i tehniline nõustaja ning ka Stone & Webster Management Consultants, Inc. kui Ühendkuningriigi valitsuse tehniline nõustaja.

(112)

Analüüsi puhul võeti arvesse kolme peamist muutust, mis on toimunud pärast esmast teavitamist 2003. aasta märtsis, ning täpsemalt elektrihindade taset, tegevuse tulemuslikkuse parandamise programmi, mille eesmärgiks on täiustada tuumajaama töökindlust ning müügitagatisi.

(113)

Elektrihinnad on viimastel kuudel oluliselt tõusnud. Vastavalt Ühendkuningriigi ametivõimudele ületavad elektrihinnad praegu 28 Inglise naela/MWh, võrreldes 16,4 Inglise naela/MWh tasemega 2003. aasta märtsis. Elektrihinna prognoosides peamisi muudatusi põhjustavateks teguriteks on peamiste kütuste (kivisüsi, gaas, nafta) hinnakõikumised, Euroopa heitkogustega kauplemise skeemiga kasutusele võetud süsiniku hinnakujundus ja võimsusreservi varud.

(114)

BE tuumaelektrijaamade tegevus on olnud varasematel aegadel vähem tulemuslik kui sarnaste rahvusvaheliste tuumajaamade tegevus. Vanimad jaamad on kannatanud alainvesteeringute all ning kõikides jaamades tuleks teha täiustusi, sest valitseb suur lühiajaline oht avariide tekkeks. Seetõttu on BE töötanud välja jaamade taastamiskavad. Tegevuse tulemuslikkuse parandamise programmi kasutegurid peaksid ilmnema tänu kultuurilistele ja organisatoorsetele muudatustele ja suurematele investeeringutele kapitali ja personali. Seega peaks see aja jooksul tõstma jaamade töökindlust ja suurendama toodangut.

(115)

BE on samuti võtnud arvesse viimasel ajal nõutavate tagatiste mahu kasvu tingituna turuhindade kasvust.

(116)

Et määrata kindlaks tootmismahtude ja elektrihindade alternatiivprognooside mõju BE finantsseisundile, on BE kaalunud ühte positiivset ja ühte negatiivset tootluse taset, mis võtavad arvesse elektrihindade kujunemist, tegevuse tulemuslikkuse parandamise programmi positiivset mõju ja hinnangulisi tagatiste prognoose:

(117)

Ühendkuningriigi valitsus on BE elujõulisuse hindamise aluseks võtnud äriühingu tulemid. Ajavahemikuks 2005-2010 on nad esitanud järgmised hinnangud:

Tabel 5

Tulemid

(118)

Ühendkuningriigi ametivõimud on samuti esitanud kasumiaruande prognoosi ajavahemikuks 2005/2009 noteeringujuhtumi kohta.

Tabel 6

Kasumiaruanne noteeringujuhtumi korral

(119)

See prognoos näitab, et kasum, millest on maha arvestatud maksud, vähemusosalused, Ühendkuningriigi valitsuse kohustused ja erakorraline kasum/kahjum, kasvab 2005. aasta 17 miljonilt Inglise naelalt järgnevate aastate jooksul tasemeteni 171–355 miljonit Inglise naela. 2005. aasta erakorraline kulu on seotud meetmes A viidatud Ühendkuningriigi valitsuse võetud tuumaenergiakohustuste rahastamise kohustuse arvestusse kaasamisega.

(120)

Maksueelset kasumit vähendavad olulisel määral sissemaksed NLFi alates 2005. aastast. Need sissemaksed moodustavad 65 % olemasolevast rahakäibest pärast võlgade tasumist ning neid ei tehta, kui rahakäive on negatiivne või kui raha tuleb üle kanda planeeritud sularahavaru taseme säilitamiseks.

(121)

BE finantsprognooside analüüs näitab, et noteeringujuhtumi korral prognoositakse ümberkorraldatud äri kasumlikkust ja rahakäivet, mis võimaldab tasuda võlad erinevatele huvirühmadele ning samuti prognoositakse enne aktsionäridele väljamaksete tegemist olulisi sissemakseid lepinguga katmata kohustuste ja tuumajaama sulgemise kohustuste täitmiseks.

(122)

Menetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et ümberkorraldamiskava andis BE-le valikulise konkurentsieelise liikmesriikidevahelise kaubandusega sektoris. Meetmed A ja G hõlmavad otseselt Ühendkuningriigi riigieelarvet või kohalike asutuste eelarveid ehk seega riigi ressursse. Nende puhul on tegemist riigiabiga asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Lisaks on võimalik, et meede B ning vähemalt osaliselt ka meede C hõlmavad riigi ressursse juhul, kui riigiomandis äriühing BNFL ei oleks tegutsenud turumajandusliku erainvestori põhimõtte kohaselt. Seega ilmneb, et ka need meetmed hõlmavad riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(123)

Komisjon analüüsis abi vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (15) (edaspidi “suunised”).

(124)

See analüüs tekitas järgmiseid kahtlusi seoses abi ühisturuga kokkusobivusega:

(125)

Komisjonil tekkisid kahtlused, kas kava võimaldaks taastada BE elujõulisuse mõistliku aja jooksul. Tõepoolest, osad meetmed olid kavandatud väga pika aja peale (kuni vähemalt 2086. aastani). Lisaks sellele tundub, et BE olukorra paranemine on tingitud vaid valitsuse ja peamiste võlausaldajate poolt osutatud välisabist, mitte niivõrd selle sisemisest füüsilisest ümberkorraldamisest. Lisaks, kui on tegemist riigiabiga, võib tarnitava kütuse ja kasutatud tuumkütuse käitlemishindade uuesti läbivaatamist BNFLiga vaadelda kui eluaegset tegevusabi tuumajaamadele, mis ei oleks vastavuses nõudega, et BE peab ümberkorraldamise lõpuleviimisel tegutsema turul vaid oma jõududega, ning seda saastaja maksab põhimõttel.

(126)

Komisjon kahtles, kas seda abi võiks lubada ilma ühegi kompenseeriva meetmeta, mis tasakaalustaks abi mõju konkurentidele. Seoses sellega tunnistas komisjon, et on väga tõenäoline, et asjassepuutuval turul oli väga väike või isegi olematu struktuuriline tootmise ülevõimsus. Komisjon kaalus siiski võimalust, et selle äärmiselt konkurentsitiheda turu tingimustes ning abi suurust arvestades vajatakse ühisturuga kokkusobivuseks tõenäoliselt kompenseerivat meedet, kuigi see kompenseeriv meede ei peaks tähendama ilmtingimata jõujaamade pöördumatut sulgemist.

(127)

Komisjonil oli kahtlusi, kas abi puhul piirduti vajamineva miinimumiga. Seoses sellega märkis komisjon, et kava nägi ette mehhanismi, mille kohaselt BE kannaks osa ümberkorraldamise kuludest protsentuaalselt kasutamata rahakäibest. Samas, võttes eelkõige arvesse suurt ebamäärasust antava abi ulatuse suhtes, ei olnud komisjonil toona võimalik hinnata, kas abi puhul piirduti vajamineva miinimumiga või mitte.

(128)

Võttes arvese eelnevaid kaalutlusi jõudis komisjon järeldusele, et kahtlused, kas ümberkorralduste kava vastas suunistes kehtestatud kriteeriumidele ning kas Ühendkuningriigi valitsuse poolt BE-le antud ja antavat abi võiks pidada kokkusobivaks ühisturuga, jäid püsima. Seega otsustas komisjon algatada asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(129)

Samas otsuses lisas komisjon samuti, et menetluse algatamise otsus ei piiranud Euratomi asutamislepingu kohaldamist. Osasid meetmeid, täpsemalt meetmeid A ja B, tuleb hinnata lähtuvalt Euratomi asutamislepingu eesmärkidest. Seega nõudis komisjon Ühendkuningriigilt kogu taolise teabe esitamist, mis võiks aidata analüüsida meetmeid, eelkõige meetmeid A ja B vastavalt Euratomi asutamislepingu eesmärkidele.

(130)

Pärast menetluse algatamise otsuse avaldamist ning teatavaks tehtud tähtaja jooksul esitasid komisjonile selgitusi kakskümmend kolmandat isikut, sealhulgas ka BE ise. Need võib kokku võtta järgmiselt:

(131)

BE rõhutab, et antud olukord on ebatavaline tingituna elektrituru eriomasest korraldusest ning tuumajaamade majanduslikust struktuurist.

(132)

BE rõhutab asjaolu, et BE ei suutnud kanda enda varasemaid tuumaenergiakohustuste täitmisega seonduvaid kulusid seoses elektrihindade märkimisväärse langusega Ühendkuningriigis. Ümberkorralduste kava alusel on BE kohustatud suunama rahalisi vahendeid varasemate perioodide kulude katmisesse. Seoses sulgemiskuludega ja muude tuumaenergiakohustustega, mida BNFLiga sõlmitud uued lepingud ei hõlma, tehakse sissemaksed NDF/NLFi kaudu. Muud BEd ja selle investoreid mõjutavad meetmed hõlmavad BE Põhja-Ameerika varade müüki, olemasolevate lihtaktsionäride kõigi investeeringute kadumist ja kokkulepet olemasolevate investoritega, samuti uute võlakirjade emiteerimist.

(133)

BE rõhutab, et ühekordse makse tegemine saajale ei oleks otstarbekas, seda eelkõige seetõttu, et teatud osa asjaomastest kuludest tekib väga kauges tulevikus. BE ümberkorralduste kava tagasilükkamine põhjusel, et see vabastaks BE jäädavalt teatud üldiselt, küll mitte koguseliselt, määratletavatest kohustustest, looks pretsedendi varasematest kuludest tingitud ümberkorraldamisabi heakskiitmise küsimuses.

(134)

BE on arvamusel, et eraomandis võlausaldajatega sõlmitud kokkulepete võrdlemisest ei ole võimalik mingeid järeldusi teha. BE jaamade elujõuetuse korral oleks eelkõige BNFLi puhul oluline osa selle põhitegevusest ohustatud ning tõenäoliselt ka elujõuetu.

(135)

BE rõhutab, et BNFL võttis äärmiselt jäiga seisukoha ning seda oleks suutnud viimaks mõjutada vaid mure BE maksujõuetuse pärast. Uuesti läbi vaadatud tingimused olid vähimad, mida BE arvas end majanduslikult suutvat täita, stabiliseerudes pärast ümberkorraldusi. BE arvates võis komisjon vääriti mõista BNFLi uute lepingute ärilist sisu seoses asjaolude ja eelkõige nende kronoloogia vääritimõistmise tõttu. BE täiendab enda selgitust lisaga, mis näitab põhjuseid, miks BE arvab, et uutes lepingutes kehtestatud hinnad ei ole talle eriti soodsad.

(136)

BE meenutab, et ümberkorralduste kavaga lahendada soovitav probleem seisnes peamiselt selles, et tunduvalt madalamate elektri hulgihindade tingimustes ei suutnud BE enam kanda “mineviku kulusid”. BE arvates suudab ümberkorralduste kava selle probleemi täielikult lahendada.

(137)

Seoses abipaketi mõjuga konkurentsile väidab BE, et kuna BE tuumajaamade lühiajalised piirkulud on märksa madalamad kui kõigi teiste baaskoormuselektrienergia tarnijate lühiajalised piirkulud, on BE tuumajaamad määratud alatiseks töötama. Kuid BE lühiajaliste piirkulude täpne suurus ei mõjuta elektrihindu, mis peegeldavad väheolulise tarnija kõrgemaid lühiajalisi piirkulusid.

(138)

BE selgitab, et tuumajaamad on tehniliselt ja majanduslikult jäigad ning et taoliste jaamade tööshoidmine muul eesmärgil kui baaskoormusenergia tootjatena, on ebapraktiline. Seoses BE kauplemisstrateegiaga selgitab BE, et tuumaenergia tootmise ökonoomika tõttu keskendub BE üldiselt oma toodangu ettemüümisele pikemaajalistel turgudel.

(139)

BE seisukohalt ei ole Suurbritannia elektritootmises liigset tootmisvõimsust. Seoses kompenseerivate meetmetega väidab BE, et mis tahes BE tuumajaama enneaegse sulgemise nõue oleks majanduslikult ebaefektiivne, kuna abipaketi eesmärk on säilitada BE tuumavõimsus, mis on elektrienergia tootmise tingimustes minimaalse välditavate ressursside kulu seisukohalt kõige efektiivsem tootmisvõimsus Briti turul. Lisaks rikuks see Ühendkuningriigi õigust rakendada oma pädevust Ühendkuningriigi energiavarustuse allikate suhtes ning suurendaks keskkonnaohtlike gaaside paiskumist atmosfääri.

(140)

BNFL on riigiomandis äriühing, mis tegutseb tuumaenergia sektoris. See tarnib, töötleb ümber või ladustab BE AGR-tuumkütust. Lisaks kütusetsükliga seotud tegevustele juhib BNFL samuti mõnede Magnoxi tuumajaamade tööd ning tegeleb tuumajaamade projekteerimisega.

(141)

BNFLi selgitused keskenduvad küsimusele BE-le antava abi olemasolust meetmetes B ja C. BNFL selgitab, et kõik BNFL sekkumised BE ümberkorralduste kavasse olid kooskõlas turumajandusliku erainvestori põhimõttega ning ei hõlma seega abi elemente.

(142)

BNFL selgitab, et järgides finantsnõustajate soovitusi (NM Rothschild & Sons Limited – edaspidi “Rothschild”), jõudis BNFL juba 2002. aasta aprillis järeldusele, et BE pankrotile tuleb siiski eelistada “korralikku päästeabi paketti”, mis omaks väärtust ka BNFLile, arvestades BNFLi kui BE suurima võlausaldaja äärmiselt kaitsetut olukorda, tema kindlusetust ja õigusliku seisundi nõrkust. BNFL lisab, et tema juhatus oli siiski nõus BE olemasolevate lepingute ümberkujundamisega tingimusel, et BE pankrotti ei välditaks iga hinnaga, ning et iga BE-le pakutav pakett annaks ärilise eelise BNFLile, arvestades tema enda negatiivset bilanssi.

(143)

BNFL esitab mõlema poole kõikide ettepanekute ja vastuettepanekute üksikasjad, lisades Rothschild’i arvamuse nende kohta. Lisaks esitab BNFL väga BE ja BNFLi vahel toimunud arutelude üksikasjaliku kronoloogia ja nende sisu, mis näitab, et BNFL väljendas enda valmidust aidata BE-d juba enne, kui see pöördus abi saamiseks Ühendkuningriigi valitsuse poole, kuid mõistis siis, et ilma globaalse ümberkorralduste kavata olnuks see võimatu. Läbirääkimised algasid juba 2000. aasta mais, mil BE esmakordselt taotles – edutult – lepingutes sisalduva raskustes äriühingu sätte kohaldamist. Uued läbirääkimised algatati 2002. aastal.

(144)

Lisaks rõhutab BNFL, et ta ei olnud mingil moel seotud BE ja Ühendkuningriigi vahel toimunud läbirääkimistega. Sõltumatute õigus- ja finantsnõustajate analüüsi põhjal järeldas BNFL, et likviidset ümberkorraldamist hõlmav meede oli selle parimates majanduslikes huvides ning sõlmis BEga 28. novembril 2002 kokkuleppe lõplike lepingutingimuste kohta. Alles pärast seda, kui BNFL oli BEga leppinud kokku lõplikes lepingutingimustes, sai ta teada Ühendkuningriigi sekkumise üksikasjadest.

(145)

Võrreldes 3. septembri lepingutingimusi ja lõplikke lepingutingimusi, järeldab BNFL, et nende kahe vahel on märkimisväärseid sarnasusi, ning et lõpptulemus oli tunduvalt sarnasem BNFLi algpositsioonile kui BE omale.

(146)

BNFL esitab üksikasjaliku hinnangu BE likviidsest ümberkorraldamise ärilistest eelistest võrreldes tema maksejõuetusega, tuginedes finants- ja õigusnõustajate teostatud analüüsile. Selles tuvastatakse BE maksujõuetusega kaasnevad märkimisväärsed riskid BNFLile, eelkõige seoses asjaoluga, et BE grupi äriühingute omavaheliste dokumenteerimata laenude jääk oli küllalt suur ning et BNFLi kokkulepped BEga olid mitmes mõttes unikaalsed ning varasemate pankrotiasjade hulgast ei olnud võimalik leida selget pretsedenti. Lisaks oleks Ühendkuningriigi valitsusel kui ainukesel võlausaldajal, kes sai BE tuumaelektrijaamadele pandud tagatisest kasu, olnud pankroti lõpptulemuses keskne roll. Samas ei olnud BNFLil mingit ülevaadet Ühendkuningriigi valitsuse võimalikust lähenemisest mis tahes pankrotimenetluse korral.

(147)

Samas, kui võiks eeldada, et BNFLi kui BE peamise tarnija seisund oleks andnud talle tugeva läbirääkimispositsiooni igasuguse maksejõuetuse korral, vähendasid mitmed tegurid BNFLi usutavust ähvardamaks BEd temale teenuste ja kaupade tarnimise lõpetamisega. BNFL märgib eelkõige seda, et BNFL kui BE suurim üksik võlausaldaja kaotaks ka rahaliselt kõige enam, kui BE tuumaelektrijaamad ähvarduste elluviimise tulemusena suletaks. Lisaks on kaheldav, kas tal oleks olnud võimalik seaduslikult lepingud lõpetada ning tagastada BE-le juba saadud kasutatud tuumkütus ja jäätmed, kuna seda ei võimaldaks Ühendkuningriigi tuumaenergia ohutuse seadusandlus. Lõpuks, usaldusväärse tuumaenergia teenuste osutajana pidi BNFL jätkama teenuste osutamist BE-le niivõrd, kuivõrd teenuste mitteosutamine oleks ohtlik või seda võiksid pidada ohtlikuks kolmandad isikud.

(148)

BNFLi teostatud BE maksejõuetuse analüüs keskendus kolmele võimalikule tulemusele, milleks olid BE tuumajaamade sulgemine, mis oleks tähendanud nõuete minimaalset rahuldamist, BE tuumajaamade omandamine BNFLi poolt, mis oleks tähendanud kõigi BE tuumaenergiakohustuste ülevõtmist, mis on äärmiselt riskantne ja ebameeldiv, ning BE omandamine Ühendkuningriigi valitsuse poolt, mille tulemusena oleks olemasolevad võlausaldajad pidanud leppima nõuete olulise vähendamisega.

(149)

Seega näis pakutud likviidne ümberkorraldamine majanduslikult soodsam, kuna see vähendanuks BNFLi riske seoses BEga ning pakkunuks BNFLile suuremat ning kindlamat tuluvoogu kui tema pankrot. BNFL käitus seega nii, nagu iga teine eravõlausaldaja oleks käitunud.

(150)

Viimasena võrdles BNFL enda tulu teiste peamiste võlausaldajate saadava tuluga, kindlustamaks, et need tingimused pakkusid BNFLile rahuldavat tehingut. Et oma olukorda täiendavalt kaitsta, lisas BNFL lõplikesse lepingutingimustesse sätte, mis võimaldanuks tal kõigist pakutud järeleandmistest loobuda, juhul kui mõnele teisele suuremale võlausaldajale pakutaks soodsamaid tingimusi kui BNFLile. Pärast seda kui BE oli teiste peamiste võlausaldajatega täpsetes tingimustes kokku leppinud, ajakohastas Rothschild oma analüüsi ning kinnitas, et BNFLi kokkulepped ei olnud tegelikkuses sugugi halvemad kui teiste peamiste võlausaldajate omad. Lisaks sellele ei jõustu ükski muudetud lepingutest enne kui ümberkorralduste lõppu, seega vaid ümberkorralduste toimumisel.

(151)

Seoses meetmega C selgitab BNFL, et kontrollis Rothschildi abiga, et ta ei olnud maksete peatamise suhtes teinud enam järeleandmisi kui teised peamised võlausaldajad. Saades teada, et BNFL sai teada, et teiste võlausaldajate maksete peatamise kokkulepete tingimused olid soodsamad kui BNFLi tingimused (kuigi BNFLi olukord ei olnud otseselt võrreldav BE teiste peamiste võlausaldajate omaga), kaalus BNFL, kas taotleda kokkulepete ülevaatamist või nõuda intressi maksmist. BNFL jõudis järeldusele, et oleks ebatõenäoline, et BE suudaks maksta intressi ning koguda maksete peatamise perioodil piisava sularahavaru, et tema likviidne ümberkorraldamine võiks jätkuda. Lisaks oleks BNFLil võimalik nõuded tõenäolisemalt rahuldada, kui likviidne ümberkorraldamine jätkuks, hoolimata tema seisundist seoses maksete peatamise kokkulepetega.

(152)

BNFL selgitab, et tema otsus sõlmida kokkulepped BEga oli BNFLi iseseisev otsus ning seda ei ajendanud Ühendkuningriigi valitsuse korraldus. Asjaolu, et BNFL on riigiomandis äriühing, ei ole piisav arvamaks, et BNFLi otsused oleksid omistatavad Ühendkuningriigi valitsusele. Kuigi Ühendkuningriigi valitsus on BNFLi ainuaktsionär, on BNFL oma igapäevases majandustegevuses Ühendkuningriigi valitsusest sõltumatu ning tema tegevus peab põhinema ärilistel kaalutlustel. Selle tõenduseks esitab BNFL oma õiguslikku seisundit kinnitava dokumendi. BNFL lisab, et BEga toimunud läbirääkimiste jooksul teavitas BNFL oma aktsionäri (DTI) BEga peetavatest läbirääkimistest. Ta kirjeldab seda kui tüüpilist ärisituatsioooni, kus äriühingul on kontrolli omav aktsionär. DTI tunnistas BNFLile, et ta kiidaks BEga sõlmitud kokkulepete muutmise heaks (vastavalt BNFLi äriühingu juhtimise kokkulepetele DTIga) vaid siis, kui see tugineks BNFLi puhul ärilistel kaalutlustel.

(153)

Greenpeace Limited on organisatsiooni Greenpeace International Ühendkuningriigi haru, mille kaks põhitegevust hõlmavad kampaaniaid tuumaenergia kasutuselt kõrvaldamiseks ja keskkonnasõbralike ning taastuvenergiate kasutamise edendamiseks Ühendkuningriigis.

(154)

Greenpeace selgitab, et BE poolt tuumaenergiakohustuste rahastamiseks tehtavate maksete piiramise kaudu hõlmab meede A põhjendamatut tegevusabi BE-le ja/või BE aktsionäridele, kuna see kujutab endast võimalust suurendada turul tegutsevate investorite huvi BE vastu.

(155)

Greenpeace’i sõnul hõlmavad meetmed B ja C põhjendamatut tegevusabi, kuna need toetavad jätkuvalt BNFLi, kes käitub, või arvatavalt käitub riigina või riigi korraldusel, tingimustes, kus:

(156)

Greenpeace toetab kõiki komisjoni kahtlusi ning järeldab, et abi ei ole EÜ asutamislepinguga kokkusobiv. Greenpeace rõhutab eelkõige seda, et ümberkorraldamisabi ei mõjutaks mitte ainult tegutsevaid ettevõtjaid, vaid takistaks konkureerivate ettevõtjate turule tulekut, sest tegutsevatel ja uutel turuosalistel ei võimaldataks ära kasutada oma tõhusust. Tuumaenergia tootjate toetamine oleks lisaks vastuolus valitsuse avaldusega energiaallikate, sealhulgas ka taastuvenergiate, mitmekesisuse kohta.

(157)

Mis puudutab liigset tootmisvõimsust, siis on Greenpeace arvamusel, et riikliku elektrivõrgu poolt kasutatav “tootmise planeerimise piirmäär”, mille eesmärgiks on planeerida tulevase tootmismahu vajadus, et säilitada ohutu võimsus, ei anna sobivaid andmeid turul esineva tootmise ülevõimsuse hindamiseks. Greenpeace’i sõnul on tõenäoline, et juba praegu on asjassepuutuval turul märkimisväärne struktuuriline tootmise ülevõimsus ning see suureneb veelgi.

(158)

Greenpeace kahtleb selles, et osade BE jaamade sulgemine oleks maksumaksjatele kallim, kuna BE suutlikkus tasuda olemasolevatest kohustustest tulenevad võlgnevused on kaheldav. Greenpeace lisab, et lühiajalises plaanis ei ole mingit põhjust uskuda, et Ühendkuningriik ei suudaks saavutada oma eesmärke seoses Kyoto protokolliga.

(159)

Greenpeace selgitab, et vastavalt tema poolt esitatud aruannetele on tuumajaamade kohene või järk-järgult sulgemine nii reaalne kui ka ohutu. Greenpeace järeldab, et BE jaamade osalise või järk-järgult sulgemise tagajärjel võib vajatava abi intensiivsus väheneda.

(160)

Greenpeace on arvamusel, et Euratomi asutamisleping ei välista riigiabi analüüsimist EÜ asutamislepingu seisukohast. Kuna Euratomi asutamislepingus puuduvad tuumatööstusele antava abi erisätted, tuleks kohaldada EÜ asutamislepingu riigiabi üldsätteid. Greenpeace osundab ühendatud kohtuasju 188 ja 190/80 Prantsusmaa jt v. komisjon (16). Lisaks väidab Greenpeace, et abimeetmed on seotud Euratomi asutamislepinguga reguleeritavate küsimustega ainult sel määral, kuivõrd need on seotud tuumarajatiste ohutusega seoses nende sulgemise ohutusega. Greenpeace järeldab, et kõnealused meetmed ei ole püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud ning et igasuguse abi edasine osutamine ei ole vajalik tagamaks ohutust olukorras, kus eksisteerib turvaline ja elujõuline võimalus BE tuumajaamade järkjärguliseks täielikuks või osaliseks sulgemiseks. Greenpeace’i sõnul peaks komisjon võtma arvesse ühenduse suuniseid keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta (17).

(161)

Powergen on üks peamisi Inglismaa ja Walesi elektrienergia sektori turuosalisi. Powergeni osa tootmisvõimsusest on 11 % (BE-l 14 %), ning ta on oluliseks elektrienergia müüjaks eelkõige suurtele tööstus- ja äritarbijatele, kuid ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ja kodutarbijatele. Selle omanik on E-ON.

(162)

Powergen on abipaketi rakendamise vastu. Ta selgitab, et abi võimaldab BE-l jätkata oma tuumajaamade käigushoidmist, mis vastasel korral oleks tulnud sulgeda. Seoses sellega vaidlustab Powergen Ühendkuningriigi ametivõimude seisukoha, et jaamade töö jätkuks igal tingimusel. Powergen kardab, et abi võimaldab BE-l pakkuda kunstlikult madalaid hindu, et suurendada suurtarbijatele suunatud müügi turuosa ning alustada elektrimüüki kodutarbijatele. BE võib lisaks rahastada investeeringuid tuumaenergiat mittekasutavatesse tootmisviisidesse.

(163)

Seoses kompenseerivate meetmetega soovib Powergen, et need kooskõlastataks temaga ning pakub välja kolm võimalikku meedet:

(164)

Esiteks, Dungeness B tuumareaktori varasem sulgemine 2004. aasta aprillis. Powergeni sõnul võimaldaks varasemast sulgemisest õigel ajal ette teatamine jätta turule aega vastava võimsuse kogumiseks, et säilitada piisav varu.

(165)

Teiseks, abi ringkaitse, keelates ristsubsideerimise BE kahjumlike varade (gaasijahutusega reaktorid) ja BE muu äri vahel, luues BE tootmise ja müügi jaoks eraldi üksused koos eraldiseisva raamatupidamisega ning kehtestades spetsiaalsed kontrollmehhanismid BE rahakasutuse jälgimiseks, tagamaks, et see ei kasuta riigi poolt tuumaenergiakohustuste täitmiseks eraldatud raha muul otstarbel. Need meetmed peaksid kehtima seni kuni ümberkorralduste kava meetmed on paigas.

(166)

Kolmandaks, vältida konkurentsmoonutusi elektri jaeturul, keelates BE-l energia müümise alla omahinna (energia soetusmaksumus hulgiturul pluss muud müügiga seotud kulud), kehtestades ülempiiri BE poolt tööstus- ja äritarbijatele müüdavale elektrile (soovituslik turuosa 20 %), ning keelates BE-l uutele jaeturgudele sisenemise. Need meetmed peaksid kehtima seni, kuni ümberkorralduste kava meetmed on paigas, ning pärast 5aastast rakendamist peaks komisjon hindama nende tõhusust.

(167)

Seoses BE elujõulisuse taastamisega selgitab Powergen, et Ühendkuningriigi ametivõimude poolt käsitletud stsenaariumid BE tulevase elujõulisuse hindamiseks on liiga optimistlikud, eelkõige selles osas, mis puudutab BE jaamade kasutamisvalmidust võrreldes varasemate võrdlusandmetega.

(168)

Viimaks leiab Powergen, et “kinnistunud on arusaam, et EÜ asutamislepingu riigiabi sätted kehtivad ka tuumatööstuse suhtes vaatamata Euratomi asutamislepingu olemasolule”. Ta viitab samale 1990. aasta kohtuasjale nagu Greenpeace.

(169)

InterGen on globaalne energiatootja, kes on tegev kõigil kontinentidel. Tema tootmisvõimsuse osakaal Inglismaal ja Walesis on 2 %, ning tal on seal töös kaks jaama ja ühte veel ehitatakse (BE tootmisvõimsuse osa on 14 %). InterGen müüb enamiku elektrienergiast hulgiturul, ning osa pikaajaliste lepingute kaudu. Lisaks on InterGen tegev ka kütuseturul. Selle omanikeks on Shell ja Bechtel.

(170)

Intergen selgitab, et Ühendkuningriigis tuntakse muret energiavarustuse ohutuse küsimuses, ning et tuumaohutusega võiksid tegeleda äriühingu pankrotihaldurid. Intergen juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et BE-le antav abi on kahjustanud ja kahjustab ka praegu InterGeni, ning samuti asjaolule, et erinevalt InterGenist saavad ümberkorralduste kava raames kasu ka teised InterGeni konkurendid, nagu Teeside Power Limited, kes kuuluvad BE võlausaldajate hulka. InterGen selgitab, et juhul kui komisjon kiidab abi heaks, tuleks talle ja tema sidusettevõttele tekkiv kahju hüvitada.

(171)

See kolmas isik selgitab, et ajakirjanduses avaldatud artiklites väidetakse, et ümberkorraldamiseelne ümbertöötlemishind BE-le on ligikaudu 1 000 Inglise naela/kg raskmetalli kohta. Pärast BE ümberkorraldamist on BNFL ja BE leppinud kokku hinnas, mis on ligikaudu 150 Inglise naela/kg raskmetalli kohta, olles 85 % võrra madalam esialgselt kokkulepitust. Ta lisab, et esialgsed ümbertöötlemislepingud BNFLi ja BE vahel hõlmasid hindu, mis sisaldasid nii kulusid kui maksumust, mis tähendab, et baaskoormuselektrienergia tarbijatel oli lepingu kohaselt võimalik kasutada ümbertöötlemist vaid juhul, kui nad olid nõus kandma (pro rata) kõik töötlemiskulud ning lisanduva kasumimarginaali. Arvestades seda tausta, mille kohaselt on baaskoormuselektrienergia tarbijatega kokku lepitud ümbertöötlemiskulud kaetud vaid tasemel 1 000 Inglise naela/kg raskemetalli kohta, tähendab see seda, et praegu BEga kokkulepitud hind ei võimalda mingil juhul kulusid katta. Isegi uute lepingute puhul ulatub see hind 1 000 Inglise naela/kg raskmetalli kohta (2003. aasta hinnad).

(172)

Anonüümseks jääda sooviv kolmas isik järeldab, et need hinnad viitavad sellele, et BEga läbirääkimisi pidades ei ole BNFL toiminud turumajandusliku erainvestori põhimõtte kohaselt, kui ta just ei soovi neid soodsaid tingimusi ka teistele klientidele laiendada.

(173)

Drax on suurim kivisöel põhinev elektritootja Lääne-Euroopas. Varasemalt kuulus see Ameerika energiagruppi AES Corporation, mis tegeleb elektrienergia tootmise, turustamise ja müügiga üle kogu maailma. 5. augustil loovutas AES Corporation kontrolli Draxi üle selle võlausaldajatele. 30. augustil 2003 teatas Drax, et oli sõlminud eksklusiivse kokkuleppe äriühinguga International Power plc, kes osales Draxi ümberkorraldamises.

(174)

DRAXi sõnul on meetmete A, B ja G puhul tegemist riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. DRAX nõustub sellega, et meetmed D, E ja F riigiabi ei sisalda. DRAX on arvamusel, et abi suurust on raske hinnata. Seoses meetmega A leiab DRAX, et selle ulatus võib olla oluliselt suurem kui praegu on hinnatud, eelkõige seoses asjaoluga, et tuumajaama sulgemise kohustused ei ole Ühendkuningriigis õiguslikult reguleeritud ning et on ebatõenäoline, et BE aitaks tuumaenergiakohustustest tulenevaid kulusid tasuda. Ühendkuningriigi valitsusele jääb alati lõplik vastutus lõppfaasikohustuste ja tuumajaama sulgemise kohustuste täitmise eest. Ühendkuningriigi valitsus ei lase BE-l pankrotistuda. DRAX on arvamusel, et ainuüksi maksuvabastusest tuleks teavitada kui riigiabist.

(175)

Seoses BNFLiga sõlmitud kokkulepete ülevaatamisega leidis DRAX, et ükski erainvestor ei oleks kunagi nõustunud selliste mitteäriliste tingimustega, mis tekitavad nii praegu kui ka tulevikus märkimisväärset kahju, olenemata lepingutes sisalduvale raskustes äriühingu sättest ning asjaolust, et BE on BNFLi suurim klient. On selge, et kokkulepete ülevaatamine halvendas tõsiselt BNFLi olukorda. Selle tagajärjel väheneb iga-aastane püsimakse kütusemüügilepingu kohaselt 5 kuni 20 miljoni Inglise naela võrra aastas. Seda kinnitab ka BNFLi 2004. aasta aruanne. Lisaks tundub, et isegi kui BE suhtes tuleks algatada pankrot, jätkaksid BE jaamad tööd ning nende kütusevajadus ning kasutatud kütuse käitlemis-, töötlemis- ja kõrvaldamisteenuste vajadus jääks samaks. Seega peaks küsimus seisnema selles, kas BE pankrotihaldur oleks suutnud BNFLilt need tingimused välja kaubelda. Lisaks võiks BNFL otsida muid ärivõimalusi kui selle äritegevus BE-ga väheneks. BNFLi tegevus ei ole korraldatud turumajandusliku investori põhimõttel. Seega hõlmab meede B riigiabi.

(176)

DRAX on arvamusel, et meetmes C sisalduv BNFLi maksete peatamise kokkulepe hõlmab samuti riigiabi, kuna erinevalt teistest asjaomastest võlausaldajatest ei saa BNFL maksete peatamise ajal intressi.

(177)

Drax tegi lisaks märkusi abipaketi kokkusobivuse kohta. DRAX ei kahtle selles, et BE puhul on tegu raskustes oleva äriühinguga. Samas leiab ta, et BE kindlusetu positsioon tulenes vaid tema juhtkonna kaheldavast otsusest müüa kogu jaekaubanduse osa. Lisaks oleks BE võinud kulusid vähendada, sulgedes mõned või kõik jaamad, kuna osade tuumajaamade käigushoidmine on kulukam kui nende ajutine sulgemine.

(178)

Seoses elujõulisuse taastamisega on DRAX arvamusel, et pakutud kava ei ole tegelikult ümberkorralduste kava. Veelgi enam, BE olukord on alati erinenud konkurentidest ning seda ka edaspidi. BE jätkab elektri tootmist ning selle turustamist mis tahes hinnaga ning avaldab jätkuvalt survet hindade alandamiseks, mis omakorda kahjustab kõiki teisi konkurente.

(179)

DRAX vaidlustab selle, et Ühendkuningriigi valitsuse kasutatud lühiajalised piirkulud oleks õige kriteerium hindamaks BE elujõulisust. Ümberkorraldamine vabastab BE olulisematest tuumaenergiatootja kohustustest. Äriühing langetab otsuse mingile turule sisenemise või sellel turul konkureerimise jätkamise kohta tuginedes sellele, kas ta suudab mõistliku aja jooksul katta kõik oma keskmised kulud ning saada investeeringutelt mõistlikku kasu. BE puhul see ei kehti, kuna äriühingult on võetud äririskid.

(180)

Seoses abi kestusega on DRAX seisukohal, et niivõrd kauges tulevikus tekkivate tähtajatute kohustuste rahastamine, ei ole suunistega kooskõlas. Lisaks väitis DRAX, et jätkuva tegevusabi suhtes ei saa samuti väita, et seda oleks piiratud miinimumini. BE panuse kohta märgib DRAX, et varade müügist saadava tulu suhtes valitseb teatav ebamäärasus ning et BE sissemaksed NLFi tehakse abi tõttu tekkivast rahakäibest, mida ei saa arvesse võtta.

(181)

Seoses tootmise ülevõimsusega ja võlausaldajatele hüvitiste maksmisega märgib DRAX, et menetluse algatamise otsuses viidatud võimsuspiir 20 % puudutab ainult talvist maksimaalset nõudlust. NGC sõnul ületab tootmisvõimsus talvise maksimaalse nõudluse 20,3 % võrra. DRAXi arvates teeks ükskõik milline BE operaator mõistliku otsuse vähendada suvekuudel tootmisvõimsust. See aitaks kulusid kokku hoida.

(182)

DRAX leiab, et kõne alla võiksid tulla erinevad kompenseerivad meetmed ja/või ümberkorralduste kava muudatused, mis aitaksid tagada ümberkorraldamise vastavuse suunistele ning pakkuda hüvitisi abi mittesaavatele konkurentidele. DRAX teeb järgmise ettepaneku:

(183)

DRAX esitas samuti selgitused Euratomi ja EÜ asutamislepingu vahekorra kohta. DRAX on arvamusel, et EÜ ja Euratomi asutamislepingud taotlevad täiendavaid, mitte vastukäivaid eesmärke.

(184)

Selgitusi esitasid samuti Ohutu tuumaenergia ametiühingu liikmed (tasakaalustatud energiapoliitika raames) – TUSNE, (18) hr Robert Freer, (19) Ühendkuningriigi Keemiatööstuste Liit (The UK Chemical Industries Association, edaspidi “CIA”), (20) John Hall Associates (edaspidi “JHA”), (21) Energia Suurtarbijate Grupp (the Energy Intensive Users Group, edaspidi “EIUG”), (22) Terra Nitrogen, (23) Energywatch, (24) Teollisuuden Voima Oy (edaspidi “TVO”), (25) National Grid Transco, (26) Kuninglik Tehnikateaduste Akadeemia (the Royal Academy of Engineering), (27) Enfield Energy Centre Limited (“EECL”), (28) Energy Information Centre Ltd (edaspidi “EIC”), (29) Major Energy Users' Council Ltd (edaspidi “MEUC”) (30) ning teine anonüümseks jääda sooviv kolmas isik.

(185)

TUSNE, Robert Freer, CIA, JHA, EUIG, Terra Nitrogen, EIC and MEUC on kõik mures Ühendkuningriigi varustuskindluse pärast ning selgitavad, et BE tuumajaamade sulgemine põhjustaks voolukatkestuste tekke ohu ning oleks vastuolus tarbijate huvidega. Lisaks rõhutavad neist osad, et BE tuumajaamade tootmise sulgemine muudaks Ühendkuningriigi Kyoto protokolliga võetud kohustuste täitmise väga raskeks kuna tuumajaamad mitmekesistavad kasutatavaid energiaallikaid. Nad selgitavad, et BE pankrotistumine läheks majandusele märksa kallimaks kui selle ümberkorraldamine, ning et abi osutamine on vajalik.

(186)

Anonüümseks jääda sooviv kolmas isik selgitab, et BE kasutab riigi abi selleks, et dumpinguhindadega agressiivselt hõivata turuosa. Ta osundab juhtumitele, mille korral BE pakutavad hinnad olid väidetavalt 10 kuni 15 % konkurentsihindadest madalamad. Ta selgitab, et taolisi pakkumisi ei ole võimalik ilma riigi abita teha, ning et seega ei saa väita, et abi aitaks taastada äriühingu elujõulisust.

(187)

TVO selgitab, et BE poolt kogetud raskustest ei tohiks järeldada, et tuumaenergia ei saa liberaliseeritud elektrituru tingimustes olla konkurentsivõimeline.

(188)

National Grid Transco selgitab, et praegune Inglismaa ja Walesi võimsuspiir on algselt kavandatust väiksem ning seda ei saa käsitleda struktuurilise tootmise ülevõimsusena. National Grid Transco viitab 20 % tagatisvarule kui tasemele, mille ületamise korral võiks eeldada liigse tootmisvõimsuse olemasolu. National Grid Transco näeb ette, et tagatisvaru on optimistlike prognooside kohaselt väiksem kui 20 % vähemalt kuni 2006. aastani. Pessimistlike prognooside kohaselt jääb tagatisvaru alati väiksemaks kui 20 %, langedes isegi 8,5 %ni 2009. aastal. National Grid Transco järeldab, et kui kompenseeriva meetmena nõutakse osade jaamade sulgemist, tuleks turgusid sellest aegsasti teavitada (3-4 aastat ette), et turul oleks võimalik jaamade sulgemine kompenseerida.

(189)

EECL selgitab, et Ühendkuningriigi madalad elektri hulgihinnad on avaldanud mõju kõigile elektritootjatele (mitte ainult BE-le). EECL ei ole nõus Ühendkuningriigi ametivõimude arvamusega, et lühiajalised piirkulud tuleks võtta võrdlusaluseks tuvastamaks abi moonutavat mõju, kuna need kulud ei peegelda elektrijaama keskmist ja pikaajalist elujõulisust. EECL selgitab, et madalad forward-tehingute hinnad aitavad kõige paremini tuvastada, kas turul on struktuurilist tootmise ülevõimsust.

(190)

Ühendkuningriiki ametivõimud teavitasid komisjoni sellest, et kohalikud maksud tasuti ning maksudelt arvestati tavalist intressi.

(191)

Eelmärkusena väidavad Ühendkuningriigi ametivõimud, et isegi kui komisjon järeldab, et meede B hõlmab abi, tagab lepingute sõnastusviis selle, et BE poolt ajutiselt saadav kasu kõrvaldatakse automaatselt intressi näol, kui abipaketi rakendamist ei lubata. Uued lepingud näevad ette nende lõpliku jõustumise alles abipaketi lubamise korral.

(192)

Ühendkuningriik esitab edasises selgitusi erainvestori testi kohta. Ühendkuningriik selgitab, et BNFL käitus samamoodi, nagu oleks käitunud iga eravõlausaldaja. Eelkõige väidavad Ühendkuningriigi ametivõimud, et ei ole võimalik öelda, nagu oleksid BNFLIi poolt kokkulepitud tingimused soodsamad kui need, mida eravõlausaldaja oleks võrreldavates tingimustes andnud. Ühendkuningriik selgitab, et, asjaolu, kas BNFL käitus lepingute ülevaatamisel sarnaselt igale teisele erainvestorile, on vajalik analüüsida vastavalt Euroopa Kohtu määratlusele kohtuasjas DM Transport (31).

(193)

Ühendkuningriik väidab, et komisjon on ilmselt sündmuste käiku vääriti mõistnud. Ühendkuningriigi ametivõimude sõnul ei olnud BNFL raskustes äriühingu sätte rakendamise vastu, vaid ta oli erinevalt komisjoni arvamusest väljendanud enda soovi kaaluda olemasolevate lepingute võimalikke muudatusi enne seda, kui BE teatas Ühendkuningriigi valitsusega läbirääkimiste alustamisest. Siiski, pärast BE-ga peetud arutelusid selgus, et ükski BNFLi jaoks võimalik äriline pakkumine ei oleks olnud piisav, et ainuüksi selle abil BE finantskriisi lahendada. Laiema ümberkorralduste kava väljatöötamine andis võimaluse uuteks läbirääkimisteks BE ja BNFLi vahel ning kokkulepe sõlmiti tingimustel, mis oli väga sarnane BNFLi esialgsele pakkumisele. Ühendkuningriik leiab, et BNFLi tegutses nagu erainvestor.

(194)

Ühendkuningriik lisab, et BNFL kui Ühendkuningriigi ainuke tuumkütusetsükli teenuste osutaja, oleks BE maksejõuetuse korral tõsiselt ohustatud; tal puuduksid otsekohe tuluallikad talle juba tarnitud, gaasijahutusega reaktorites kasutatud suurte kütusekoguste ladustamiseks või ümbertöötlemiseks ning tema väljavaated nõuete rahuldamiseks BE pankroti korral oleksid väga piiratud. BNFL oleks pidanud sõlmima uue kasutatud tuumkütuse kokkuleppe pankrotihalduriga või valitsusega, millega oleks kaasnenud suur ebamäärasus edaspidiste teenustasude osas. Ühendkuningriik selgitab, et olles silmitsi samalaadse riski, lõhestumise ja ebakindlusega, oleks erainvestor soovinud kahtlemata ümberkorraldamises osaleda, mis oleks loomulikult hõlmanud lepingute ülevaatamist BEga maksimeerimaks kogutulu ja tagamaks BE elujõulisuse taastamine.

(195)

Lisaks selgitab Ühendkuningriik, et asjaolu, et BNFL on riigiomandis äriühing, ei tähenda, et tema tegevus oleks seetõttu vähem ärihuvidest kantud. Ta märgib, et BNFL on riigiomandis äriühing, mis on moodustatud vastavalt 1985. aasta äriühinguseadusele. Temal on juhatus (direktorite nõukogu), kuhu kuuluvad tegevjuhid ning juhtimisega mitte tegelevad direktorid, kellel on korporatiivsed kogemused teistest erasektori valdkondadest. BNFLi juhatus on kohustatud tegutsema sõltumatult äriühingu huvides. Ühendkuningriik lisab, et Ühendkuningriigi valitsus ei sekkunud BNFLi otsesesse otsustusprotsessi, et ergutada teda käituma muul viisil kui ärilistel kaalutlustel.

(196)

Viimaks on Ühendkuningriik esitanud võlausaldajate väidete analüüsi ning summad, mis pandi paika ümberkorralduste paketiga.

(197)

Ühendkuningriigi ametivõimud järeldavad, et meedet B tuleks käsitleda kui riigiabi mitte sisaldavat meedet.

(198)

Ühendkuningriik selgitab, et mitmed ühesugused väited, mis esitati põhjendustes (191) kuni (197) seoses meetmega B, kehtivad samuti ka meetme C kohta. Eelkõige väidab Ühendkuningriik, et BNFLi tegevust tuleb hinnata lähtuvalt selle erandlikust olukorrast BE peamise võlausaldajana ning asjaolust, et BE on BNFLi suurim klient. Võttes arvesse nende kahe pika-ajalist kestvat ärisuhet ning BE kohustuste mahtu BNFLi ees, ei ole üllatav, et maksete peatamine BNFLile moodustab suurima absoluutosa maksete peatamise kokkulepete alusel BE-le tekkivast kasust. BNFLiga samas olukorras oleval erainvestoril, kes oleks BE pankroti korral tõsiselt ohustatud, puuduksid sisuliselt teised valikud ning ta peaks käituma samuti.

(199)

Ühendkuningriik selgitab lisaks, et BNFLi maksete peatamise kokkuleppeid ei saa võrrelda teiste eravõlausaldajate kokkulepetega. Ilma ühegi peamise võlausaldaja osaluseta ei toimiks need kokkulepped tervikuna. Ühendkuningriik esitab kõigi BE tasumata võlgade võrdluse iga osapoole panusega maksete peatamise kokkulepetesse ning järeldab, et võrreldes kohustustega BNFLi ees annab BNFL protsentuaalselt väiksema panuse kui enamik eravõlausaldajaid.

(200)

Ühendkuningriigi ametivõimud selgitavad, et suuniste punkt 32 ei nõua, et abimeetmed peaksid olema piiratud kestusega. See nõuab, et ümberkorralduste kava oleks oma kestuselt võimalikult lühike ning, et pikaajaline elujõulisus taastataks “mõistliku aja jooksul”. Vastavalt Ühendkuningriigile näib suuniste eesmärgiks olevat, et abi tuleb anda ühekordselt ning et see ei tohi sisaldada jätkuvat tegevusabi. Selle eesmärgiks ei ole välistada abi andmine pikaajaliste kohustuste vähendamiseks.

(201)

Ühendkuningriik selgitab, et ümberkorraldamine viiakse lõpule, elujõulisus taastatakse mõistliku aja jooksul ning abi on ühekordne, vaatamata sellele, et BE kohustuste puhul on tegemist pikaajaliste kohustustega. BE rahakäive on alates 2004. aastast positiivne ning alates 2005. aastast on tema aasta põhitegevuse rahakäive positiivne. Vastavalt “noteeringu”-stsenaariumile on BE 2005. aastal taas elujõuline. Ümberkorralduste kava eesmärgiks on kindlustada, et alates ümberkorralduste jõustumiskuupäevast suudab BE iseseisvalt tegutseda, ilma Ühendkuningriigi valitsuse täiendavate toetusteta; ümberkorralduste kava näitab, et äriühingu poolt loodud reservide tase on piisav mõõdukate negatiivsete stsenaariumide korral vastu pidamiseks ning seega ka elujõulisuse tagamiseks.

(202)

Seoses praeguste kulutuste jätkuva vähendamisega meenutab Ühendkuningriigi valitsus, et valitsuse kohustus hõlmab ainult varasemaid lepinguga kaetud kohustusi, tuumajaama sulgemise kohustusi ja lepinguga katmata kohustusi, mis on seotud gaasijahutusega reaktorites varem kasutatud tuumkütusega, kogu surveveereaktoris kasutatud tuumkütusega ning tegevusjäätmete ja muude kõrvalkohustustega. Ühendkuningriik selgitab, et varem kasutatud tuumkütusega seotud lepinguga kaetud kohustused on seotud enne ümberkorraldamise jõustumiskuupäeva gaasijahutusega reaktoritesse lisatud kütusega. Vastavalt tuumaenergia tootmise loale on BE-l kohustus see tuumkütus käidelda ning kanda seda tehes ka kulud. Neid kulusid ei saa seega vältida.

(203)

Sarnane väide kehtib ka tuumarajatiste sulgemise kohta. Nende kulude osas teeb BE sissemakseid Tuumajaamade sulgemisfondi reaktorite kasutusest kõrvaldamiseks (sulgemiseks) ning aitab sellega oluliselt kaasa täielike sulgemiskulude kandmisele.

(204)

Mis puudutab lepinguga katmata kohustusi, mis on seotud gaasijahutusega reaktorites varem kasutatud tuumkütusega, selgitab Ühendkuningriik, et need kohustused on seotud ainult gaasijahutusega reaktorites kasutatud tuumkütusega, mis lisati reaktoritesse enne ümberkorraldamise jõustumiskuupäeva. Surveveereaktorites kasutatud tuumkütusega seotud kohustused hõlmavad kõiki kohustusi, mis on seotud surveveereaktorites kasutatud tuumkütusega, mis on lisatud Sizewell B reaktorisse. Tulevaste kohustuste osas maksab BE 150 000 Inglise naela iga Sizewell B reaktorisse pärast ümberkorraldamise jõustumiskuupäeva lisatud surveveereaktorites kasutatud tuumkütuse tonni kohta. Tasu suurust on võrreldud samaväärsete rahvusvaheliste kasutatud tuumkütuse käitlemiskuludega, et võtta arvesse kõiki tulevasi kulusid, mis seonduvad surveveereaktorites kasutatud tuumkütusega. Ülejäänud lepinguga katmata kohustused on seotud erinevat liiki jäätmetega, mis ei pärine tuumkütusest, ning mis on seotud BE tuumajaamade opereerimisega ning mis ei ole eeldatavalt suured.

(205)

Sulgemiskulud ja lepinguga katmata kohustused on suures osas fikseeritud ning BE-l on vähe võimalusi neid tuumajaamade tavapärase töö korral oluliselt suurendada. Lisaks peab BE katma kohustuste olulise suurenemise, mis tuleneb tootmisprotseduuride omavolilisest muutmisest BE majandusliku kasu suurendamiseks või minimaalse jõudlusstandardi rikkumisest. Samuti tuleb kindlasti märkida, et isegi kui valitsus otseselt tasub BE lepinguga kaetud kohustuste eest, annab valitsus tuumajaama sulgemise kohustuste ja lepinguga katmata kohustuste täitmiseks piiratud garantii. Ühendkuningriik selgitab, et meedet A ei tohiks seega pidada praeguste kulutuste jätkuva vähendamise abinõuks. Meetme A raamatupidamislik käsitlus kinnitab seda järeldust ning meede A kantakse BE bilanssi varana. BE ei saa jätkuvaid subsiidiume, sest meede A ei ole mingil viisil seotud BE jooksva tegevusega ning meetmega A kaetud kulud tuleb kanda olenemata BE edaspidise tegevuse kestusest ja ulatusest.

(206)

Mis puudutab meedet B, siis Ühendkuningriik ei nõustu sellega, et see sisaldaks riigiabi.

(207)

Ühendkuningriik selgitab samuti, et meedet A ei ole kohane käsitleda ebasoovitavana põhjusel, et see vabastab BE osadest “saastaja maksab” kohustustest. Ümberkorralduste kava järgi tasub BE oma edaspidise tegevuse saastekulud. Lisaks teeb BE sissemakseid varasema tegevuse saastekulude tasumiseks sularahainstrumentide kaudu ning maksetega NLFi. Ilma valitsuse võetud kohustuseta oleks BE muutunud maksejõuetuks ning ei oleks suutnud hüvitada tulevasi “saastaja maksab” kohustusi.

(208)

Ühendkuningriik vastab järgnevas komisjoni poolt menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlustele seoses küsimusega, kas BE elujõulisust saab taastada peamiselt ettevõttesiseste ressursside abil. Ühendkuningriik selgitab, et BE praeguse raske olukorra peamiseks põhjuseks on selle suutmatus kanda varasemaid vältimatuid kohustusi ning vastata regulatiivsetele ja miinimumohutusnõuetele. Sellele vaatamata selgitab Ühendkuningriik, et BE sisemeetmed ei ole väheolulised. BE on müünud oma osaluse äriühingutes Bruce Power ja Amergen ning on teostamas olulisi sisemisi ümberkorraldusi, mis hõlmavad […]. Lisaks on hulgituru hinnariskide maandamise tarvis suurendatud keskpika tähtajaga fikseeritud hindadega lepingute osakaalu, sealhulgas suurte tööstus- ja äritarbijatega sõlmitud lepingute osakaalu. Lisaks hõlmavad kõige olulisemad sisemeetmed BNFL-iga sõlmitud kütusemüügi- ja kasutatud kütuse käitlemislepingute ülevaatamist.

(209)

Lõpetuseks leiab Ühendkuningriik, et suunised nõuavad tasakaalu riigi osaluse, erasektori osaluse ja äriühingu osaluse vahel, kuid see ei tähenda, et äriühing peab olema suuteline enda tegevust ilma riigi sekkumiseta ümber korraldama.

(210)

Olles meenutanud seda, miks tuumaenergiakohustuste maksumust ei ole võimalik täpselt määrata, selgitasid Ühendkuningriigi ametivõimud, et antud juhul ei ole oluline abi mahtu täpselt teada ega määratleda, millised meetmed sisaldavad abi jõudmaks selgusele, kas abipaketi puhul piirdutakse vajamineva miinimumiga. Valitsuse võetud kohustus, mis hõlmab määratletud kohustuste liike, on aluseks ümberkorralduste paketile ja BE elujõulisuse taastamisele. Ühendkuningriigi ametivõimud väitsid, et BE-le antava abi ulatust vähendatakse struktuuriliselt varade müügiga (Bruce Power ja Amergen), võlausaldajate ees olevate kohustuste vähendamisega, BE jätkuvate sissemaksetega oma tuumaenergiakohustuste rahastamiseks, muude sisemeetmetega kulude vähendamiseks ja mehhanismiga, mida rakendades suunab BE tulevikus 65 % kasutamata rahakäibest oma tuumaenergiakohustuste rahastamisse.

(211)

Ühendkuningriigi ametivõimud meenutasid teates esitatud argumente, mille kohaselt ei avalda abi mingit mõju konkurentsi struktuurile, kuna see ei mõjuta BE lühiajalisi piirkulusid, mis määravad tuumajaama igapäevase tegevuse. Nad meenutasid, et tuginedes ajakohastatud andmetele ja võrdlustele teiste liikmesriikidega, ei ole turul struktuurilist tootmise ülevõimsust ning väitsid, et sellest tulenevalt puudub vajadus kompenseerivate meetmete kehtestamiseks.

(212)

Oma selgitustes keskenduvad Ühendkuningriigi ametivõimud neile tähelepanekutele, mis nende seisukohti kritiseerivad, märkides samas ka need tähelepanekud, mis nende seisukohti toetavad.

(213)

Ühendkuningriigi ametivõimud meenutavad esmalt oma põhjendusi seoses BE lühiajaliste piirkuludega ning nende olukorraga, mille kohaselt ei omaks abipakett mingit mõju konkurentidele. Seda argumenti toetavad veelgi BE pakkumiste näitajad otsese tarnetegevusega turul, mis näitavad, et BE-l puudub stiimul enda kasumit mitte maksimeerida, kasutades hindade määramisel piirkulusid. Ühendkuningriigi ametivõimud märgivad lisaks, et BE-l puudub stiimul jätta jõujaamad sellisele turule, mis ei suudaks nende välditavaid kulusid hüvitada. Seoses sellega esitavad nad kulude analüüsi, mille eesmärgiks on tõendada, et tuginedes põhjendatud oletustele elektri turuhindade osas võib väita, et Dungeness B jaam katab enda välditavad kulud.

(214)

Ühendkuningriigi ametivõimud meenutavad veel oma arvamust selle kohta, et turul puudub struktuuriline tootmise ülevõimsus. Nad viitavad sellele, et Powergen oli oma jaamad 2003.-2004. aasta talveks taas kasutusele võtnud, mis viitab sellele, et Powergen leiab ka ise, et turul puudub struktuuriline tootmise ülevõimsus. Ühendkuningriigi ametivõimud meenutavad oma arvamust kompenseerivate meetmete mittevajalikkusest ning esitavad oma seisukoha iga Powergeni poolt kavandatud meetme kohta.

(215)

Ühendkuningriigi ametivõimud meenutavad seejärel oma seisukohta seoses meetmetega B ja C ning rõhutavad eelkõige seda, et BNFL tugines välisnõustajate abile. Nad väidavad, et Powergeni seisukoht rajaneb kuupäevade kohta tehtud valedele oletustele.

(216)

Elujõulisuse küsimuses lükkavad Ühendkuningriigi ametivõimud ümber Powergeni arvamuse BE tuumajaama toimimiskindluse kohta ning on esitanud komisjonile väliskonsultandi aruande elujõulisuse hüpoteesi kontrollimiseks.

(217)

Viimasena kinnitavad Ühendkuningriigi ametivõimud vastupidiselt Powergeni väitele, et elektrihindade taastumisel tagaks tagasihaardemehhanism selle, et BE ei saaks mingit üleliigset abi.

(218)

Ühendkuningriigi ametivõimud ei nõustu Greenpeace’i arvamusega, et kõnealust abi tuleks vaadelda kui abi aktsionäridele. Sellise teooria kohaselt oleks mis tahes abi, mida nimetatud äriühingule antakse, abi selle aktsionäridele. Ühendkuningriigi ametivõimud märgivad, et BE aktsionärid loobuvad 97,5 % ulatuses oma osalusest BE omakapitalis.

(219)

Ühendkuningriigi ametivõimud kinnitavad veelkord, et nad ei leia, et BNFL tegutses BE-ga sõlmitud kokkulepete ülevaatamisel valitsuse surve all ning märgivad, et BNFL-i üksikajalikud sündmuste aruanded, mis saadeti komisjonile samaaegselt, näitaksid vastupidist. Väljavõtet BE 2002/2003. aasta aruandest ning artiklit ajakirjas “The Business”, mis viitavad BNFL-i ja BE läbirääkimiste katkemisele 2002. aasta augustis ja septembri algul, on Greenpeace’i poolt vääriti tõlgendatud kui märki sellest, et BNFL käitus hiljem valitsuse surve all. Vastupidi, need näitavat hoopis seda, et BNFL ei olnud valmis BE plaanides osalema, ilma et teised võlausaldajad annaksid nendesse sarnase panuse. Ühendkuningriigi ametivõimud märgivad, et BNFL oli juba esitanud sisedokumendid, mille esitamise nõudmiseks tegi Greenpeace komisjonile vastava ettepaneku. Seoses BE ja BNFL-i vaheliste lepingutega, mis on Greenpeace’i arvates mõeldud selleks, et tagada BNFL-ile kindel tuluvoog, märgivad Ühendkuningriigi ametivõimud, et enamik neist lepingutest sõlmiti või vaadati üle pärast BE erastamist ning seega ei saanud need lepingud olla BE-le valitsuse poolt peale surutud. Viimaseks osutavad Ühendkuningriigi ametivõimud sellele, et seos BNFL-i järeleandmise ja elektrihindade vahel tõendab, et BNFL, nõudes, et BE jagaks temaga osaliselt enda võimalikke tulusid, käitus ärilistel kaalutlustel, mitte vastupidi.

(220)

Ühendkuningriigi ametivõimud meenutavad oma arvamust, et selle juhtumi puhul kohaldatakse saastaja maksab põhimõtet. Nad leiavad, et Greenpeace ei lisanud selles küsimuses mingeid uusi fakte ega argumente.

(221)

Mis puudutab abi mõju konkurentsile, siis ei toeta Ühendkuningriigi ametivõimud esiteks Greenpeace’i arvamust, et abipaketi tulemusena on võimalik hoida turul ebaefektiivset tootjat. BE-d ei saa pidada ebaefektiivseks tootjaks, sest tema välditavad kulud on ühed väikseimad turul. BE probleemid on seotud vaid varasemate kohustustega. Lisaks sellele meenutavad Ühendkuningriigi ametivõimud oma arvamust, et abi ei moonuta konkurentsi ning seega ei takista ka uute turuosaliste sisenemist turule.

(222)

Ühendkuningriigi ametivõimud kinnitavad, et Greenpeace’i selgitused liigse tootmisvõimsuse kohta turul olid ebakorrektsed, kuna need tuginesid aegunud prognoosidel, tõlgendasid valesti NGTransco võrdlusalust võimsuspiiri osas, kasutasid võimsuspiiri esitamiseks valesid näitajaid, vaatlesid kolmest võimalikust tulevikustsenaariumist ainult kõige positiivsemat, ning eirasid raskusi, mis on seotud teatavate suletud jaamade turule tagasitoomisega.

(223)

Ühendkuningriigi ametivõimud kahtlevad, kas Greenpeace’i argumendid BE jaamade võimaliku sulgemise mõju kohta maksumaksjale on majanduslikult põhjendatud. Nad selgitavad, et Greenpeace ise tunnistas, et jaamade sulgemine tõstaks elektrihindu. Lisaks näitas Deloitte ja Touche’i poolt läbi viidud uuring, et juba ühe tuumaelektrijaama enneaegne sulgemine võib põhjustada lisakulusid. Enam kui ühe jaama enneaegne sulgemine tekitaks veelgi enam kulusid seoses radioaktiivsete ainete käitlemiseks kasutatava Sellafieldi jaama suhtes kohaldatavate piirangutega. Viimaseks mainivad Ühendkuningriigi ametivõimud, et mõlemad Greenpeace’i selgitustele lisatud aruanded (mille koostajad on Large & Associates ja ILEX) tuginevad NGTransco aegunud võimsusnäitajatele ja liigoptimistlikele hüpoteesidele. Nad lisavad oma selgitustele nimetatud aruannetele vastupidised eksperthinnangud, mille on andnud George Yarrow ja Tim Keyworth äriühingust DKY Limited.

(224)

Viimaseks, tuginedes eeltoodule, vaidlustavad Ühendkuningriigi ametivõimud Greenpeace’i arvamuse, et abi ei ole proportsionaalne.

(225)

Esiteks vaidlustavad Ühendkuningriigi ametivõimud Draxi arvamuse, justkui nähtuks abipaketist, et Ühendkuningriigi valitsus ei lase BE-l kunagi pankrotistuda. Nad meenutavad, et pakett kiidetakse heaks valitsuse poolt, lähtuvalt hinnangust BE elujõulisuse taastamise võimalikkusele.

(226)

Seoses meetmega A meenutavad Ühendkuningriigi ametivõimud, et Ühendkuningriigi valitsus ei võta enda peale kõiki BE tuumajaama sulgemise kohustusi, vaid aitab ainult kõrvaldada puudujäägi NLFs. Seoses küsimusega meetme A kulueelarve kohta märgib Ühendkuningriik, et arvutuste absoluutse täpsuse nõue muudaks taoliste pikaajaliste kohustuste vähendamise võimatuks, mis omakorda viiks riigiabi eeskirjade loomuvastase kohaldamiseni ning oleks vastuolus Euratomi asutamislepingu eesmärkidega. Ühendkuningriigi ametivõimud lükkavad samuti tagasi Draxi argumendi, nagu kujutaks asjaolu, et rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt võtab Ühendkuningriigi valitsus lõppvastutuse tuumaohutuse eest, endast riigi garantiid, ning meenutavad, et riigikontrolli sekkumine selles küsimuses ei ole asjakohane, sest riigikontroll on valitsusest sõltumatu.

(227)

Seoses meetmega B märgivad Ühendkuningriigi ametivõimud, et BNFLi tähelepanekud on vastuolus Draxi arvamusega nagu võiks BNFL saada hakkama ka juhul, kui BE oleks maksejõuetu. Samuti meenutavad nad, et BNFLi ja BE vahel kokkulepete uuendamise läbirääkimised toimusid reaalturuväärtuse põhimõttel. Seoses meetmega C osutavad Ühendkuningriigi ametivõimud, et BE poolt BNFLile intresside mittemaksmist maksete peatamise ajal tuleb analüüsida, nähes tervikuna BNFLi osalust ümberkorralduste kavas, mitte kui üksikosa, kuna kogu paketi suhtes peeti läbirääkimisi samaaegselt. Tervikuna ei pane pakett BNFLi teiste BE võlausaldajatega võrreldes ebasoodsamasse olukorda.

(228)

Seoses meetmega G meenutavad Ühendkuningriigi ametivõimud, et nad on varasemalt esitanud tõendusmaterjalid selle kohta, et BE on tasunud kõik maksud koos tasumisele kuuluva intressiga.

(229)

Seoses ümberkorralduste kava vastavusega suunistele seavad Ühendkuningriigi ametivõimud kahtluse alla Draxi arvamuse, et kava ei suuda BE elujõulisust taastada, sest BE ei suuda tasuda kõiki praeguseid välditavaid ja vältimatuid kulusid. Ühendkuningriik meenutab, et BE elujõulisuse taastumiseks on vajalik, et BE varasemat maksekoormust tuleks kergendada vältimatute kulude tasumisega tema eest. Ent niipea, kui BE muutub taas elujõuliseks, on ta suuteline tasuma kõik jooksvad kulud ning samuti katma märkimisväärse osa varasemaid vältimatuid kulusid. Seega on majanduslikult tõhusam BE tuumajaamad töös hoida, et saada raha varasemate vältimatute kulude tasumiseks. BE jaamade varasem sulgemine põhjustaks tegelikkuses veel enam kulusid.

(230)

Ühendkuningriigi ametivõimud ei nõustu Draxi argumendiga, et abi ajendab BEd müüma oma toodangut turul iga hinnaga. Nad väidavad, et baaskoormuselektrienergia tootjana ei ole BE-l tootmisreservi, mida tal oleks võimalik täiendavalt madalamate hindadega müüa. Vastupidi, BE huvides on müüa oma toodang maksimumhinnaga. BE võlakirjade omanikud ja aktsionärid tagavad samuti selle, et BE maksimeerib oma kasumi, kuna nemad saavad osalt sellest tulu.

(231)

Ühendkuningriigi ametivõimud ei nõustu samuti Draxi argumendiga, et ümberkorralduste kava kestus on liiga pikk. Nad selgitavad, et tegelik suunistest tulenev nõue näeb ette BE elujõulisuse taastamise mõistliku aja jooksul. Ühendkuningriigi ametivõimude sõnul ilmneb ainukesena riigiabina käsitletava meetme A mõju koheselt BE bilansis.

(232)

Seoses tootmisvõimsuse ülejäägiga turul, osutavad Ühendkuningriigi ametivõimud, et Draxi hinnang tugineb aegunud andmetele ja võrdlusaluses esinevale veale, mida NGTransco rakendab võimsuspiiri arvutamisel. Draxi soovitus sulgeda tuumajaamad suvekuudel oleks majanduslikult kaheldav ning võiks põhjustada muret tuumaohutuse ja varustuskindluse pärast. Ühendkuningriigi ametivõimud hindavad seejärel kõiki nelja kompenseerivat meedet ja järeldavad, et nende kohaldamine seaks ohtu ümberkorralduste kava tasakaalu või avaldaks mõju BE elujõulisuse taastamise väljavaadetele.

(233)

Ühendkuningriigi ametivõimud selgitavad, et kolmanda osapoole nimetatud hind (ligikaudu 1 000 Inglise naela/kgU) viitab baaskoormuselektrienergia tootmisel kasutatud tuumkütuse käitlemislepingute hindadele. Baaskoormuselektrienergia lepingud sõlmiti esimeste lepingute seas, mis allkirjastati BNFLi ja BE või nüüdseks BE omanduses olevate äriühingute poolt. Need lepingud pidid eeldatavalt suures osas katma fikseeritud kulud, mis olid seotud BNFLi kasutatud tuumkütuse käitlemisrajatistega. Hiljem allkirjastas BNFL BEga, või äriühingutega, mis on nüüdseks BE omanduses, täiendavad, baaskoormuselektrienergia lepingutele järgnevad lepingud, mis ei pidanud kuluelemendina sisaldama seotud püsikulude tagasimakset. Nendes uutes lepingutes määratud hinnaks oli […], ning seega oli tegu palju madalama hinnaga kui kolmanda isiku poolt nimetatud hind. Mis tahes mõttekas BNFLi tasude hinnavõrdlus enne ja pärast nende kokkulepete ülevaatamist, peaks põhinema pärast baaskoormuselektrienergia lepinguid sõlmitud lepingutes määratud hindadel, mis kehtisid just vahetult enne kokkulepete ülevaatamist, ning mitte baaskoormuselektrienergia lepingutes määratud hindadel.

(234)

Ühendkuningriigi ametivõimud ei nõustu EECLi argumendiga, et abipaketi väljakuulutamine on suurendanud hulgihindade langust. Ühendkuningriigi ametivõimude sõnul olid hetkehinnad kõikuvad nii enne kui pärast Ühendkuningriigi valitsuse teadaannet oma seotusest BE päästmisega 9. septembril 2002. Samas ei toimunud järsku hindade langust. Mis puudutab forward-tehingute hindasid, siis neid see eriti ei mõjutanud. Lõppkokkuvõttes on 2004. aasta suve baaskoormuselektrienergia forward-tehingute hinnad suurenenud alates 2003. aasta septembrist, hoolimata ümberkorralduste paketi kokkuleppest.

(235)

Ühendkuningriigi ametivõimud ei nõustu EECLi tähelepanekuga, nagu nad oleksid oma järelduses tuginenud ekslikult eeldusele, et BE otsustab tuumajaamade sulgemise pigem oma lühiajaliste piirkulude kui välditavate kulude hindamise teel. Ühendkuningriigi ametivõimud uurisid abipaketi mõju BE välditavatele kuludele ning said tõestust sellele, et need jäid oluliselt allapoole turu forward-tehingute hindu, mis on ettevõtjale õige alus, et teha otsus jaama mitte sulgeda.

(236)

Lõpetuseks meenutavad Ühendkuningriigi ametivõimud oma argumente tootmise ülevõimsuse puudumise kohta turul.

(237)

Ühendkuningriigi ametivõimud ei nõustu Intergeni arvamusega, et vajalik varustuskindlus oleks võimalik saavutada ka juhul, kui BE oleks maksejõuetu, sõlmides pankrotihalduriga kokkuleppe kindluse tagamiseks. Ühendkuningriigi ametivõimud märgivad lisaks, et suunised ei näe ette mingit sellelaadset rahalist kompensatsiooni nagu Intergen enda arvates peaks saama. Viimaks, seoses erinevate kokkulepetega BE ja tema võlausaldajate vahel, teiste hulgas ka Intergeni, TFE ja Centrica vahel, osutavad Ühendkuningriigi ametivõimud, et nende kokkulepete puhul on tegemist keerukate kokkulepetega, mille suhtes peeti äriläbirääkimisi enne ümberkorraldamist. Nimetatud kokkulepped ei ole riigiabi paketiga seotud.

(238)

Ühendkuningriigi ametivõimud on esitanud kvantitatiivsed andmed näitamaks, et BE hinnad otsemüügi segmendis on olnud pidevalt kõrgemad kui forward-tehingute hulgihinnad ning et BE kindlustas vähem kui 20 % oma pakutavatest tarnetest, mis on vasturääkiv kolmanda isiku väitele, et BE pakkus liiga madalaid hindu. Ühendkuningriigi ametivõimud meenutavad lisaks, et nad leiavad, et BE-l kui baaskoormuselektrienergia tootjal puudub stiimul toodangut kunstlikult madalate hindadega pakkuda.

(239)

Vähemalt osa kõnealustest meetmetest käsitlevad küsimusi, mis kuuluvad Euratomi asutamislepingu reguleerimisalasse ning seega tuleb neid hinnata vastavalt (32). Siiski, sel määral, mil need ei taotle otseselt Euratomi asutamislepingu eesmärke või lähevad nendest eesmärkidest kaugemale või moonutavad või ähvardavad moonutada konkurentsi siseturul, tuleb neid hinnata vastavalt EÜ asutamislepingule.

(240)

Vaatlusalused meetmed, täpsemalt meetmed A ja B, mõjutaksid tuumaenergiakohustuste rahastamist ja kasutatud tuumkütuse käitlemist. Tuumajaamade sulgemine ja jäätmete käitlemine hõlmavad kulusid, mis on tuumatööstuse nõuetekohaseks ja usaldusväärseks toimimiseks vajalikud. Tuumatööstuse kontekstis on üheks peamiseks prioriteediks vajadus käsitleda ohte, mis on seotud ioniseeriva kiirgusega. Komisjon märgib, et tegelikult on need kaks tuumaahela aspekti muutumas üha olulisemaks ja vajalikumaks, et tagada töötajate ja elanikkonna ohutus.

(241)

Eeskätt seetõttu hoolitseb Euratomi asutamisleping selle eesmärgi täitmise eest, püüdes samas ka luua “vajalikud tingimused võimsa tuumatööstuse arenguks, mis annaks laialdasi energiaressursse …”. Neid eesmärke on täiendavalt korratud Euratomi asutamislepingu artiklis 1, mis sätestab, et “ühenduse ülesanne on kaasa aidata elatustaseme tõstmisele liikmesriikides… luues tuumatööstuse kiireks tekkeks ja arenguks vajalikud tingimused”. Selle eesmärgi asjakohasust tänapäeval on rõhutatud hiljutises komisjoni rohelises raamatus “Energia varustuskindluse Euroopa strateegia suunas” (KOM (2002) 321 lõplik, 22. juuni 2002). Lisaks sellele sätestab Euratomi asutamislepingu artikli 2 punkt b, et ühendus peab oma ülesande täitmiseks kehtestama ühtsed ohutusnormid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ning tagama, et neid järgitaks. Euratomi asutamislepingu artikli 2 punkt e näeb samuti ette, et ühendus tagab asjakohase järelevalve abil, et tuumamaterjale ei kasutataks muul kui ettenähtud eesmärgil. Sellel alusel asutatakse Euratomi asutamislepinguga Euratomi ühendus, nähes ette nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud vahendid ning vajaliku vastutuse omistamise. Seoses sellega, ning nagu on kinnitanud ka Euroopa Kohus, kuulub tuumaohutus ühenduse pädevusse ning peab olema seotud kaitsega ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, mis on sätestatud seoses tervisekaitsega Euratomi asutamislepingu 3. peatüki artiklis 30 (33). Komisjon peab kindlustama, et kõnealuse asutamislepingu sätteid kohaldataks ning võib seega võtta vastu otsuseid nimetatud asutamislepingus ette nähtud viisil või esitada arvamusi, kui ta peab seda vajalikuks.

(242)

Komisjon märgib, et Ühendkuningriigi ametivõimude poolt esitatud tõendid näitavad, et vaatlusaluste meetmete eesmärgiks on muuhulgas tuumaelektrijaamade ohutuse säilitamine, tuumaenergiakohustuste ohutu haldamise kindlustamine, varustuskindluse suurendamine säilitades kütuseallikate mitmekesisuse Suurbritannias, samuti süsihappegaasi emissiooni vältimine. Eeltoodud III. ja IV. jaos on esitatud Ühendkuningriigi ametivõimude ja kolmandate isikute täpsed argumendid selles küsimuses.

(243)

Hinnates seda teavet ning eriti selgitades, kas need meetmed on vajalikud või kas need langevad kokku Euratomi asutamislepingu eesmärkidega, märgib komisjon, et riigiabi ja meetmed käsitlevad ohte, mis on seotud äriühingu British Energy praeguse olukorraga ning selle võimaliku mõjuga asutamislepingus viidatud eesmärkidele. Tegelikult on Ühendkuningriigi ametivõimud otsustanud sekkuda äriühingu British Energy toetamisse, muuhulgas selleks, et tagada jätkuvalt tingimused ohutuks ja kindlaks tuumatööstuseks, hoides samas tuumajaamad kui laialdased energiaressursid töös. Sekkumine on toimunud Ühendkuningriigi peamise tuumaenergia tootja pankrotiohu olukorras. Teatava ettevõtja järjepidevus ei ole otseselt seotud tema tuumaenergia tootmise järjepidevusega. Maksejõuetuse korral tuleb aga käsitleda ohutuse ja julgeoleku ja/või varustuskindluse küsimusi. Seetõttu mõistab komisjon, et Ühendkuningriigi ametivõimud on käsitlenud neid ohte nõuetekohasel ja vastutustundlikul viisil, mis on kooskõlas Euratomi asutamislepingu eesmärkidega.

(244)

Allpool kirjeldatud kolm kompenseerivat meedet kindlustavad veelgi Euratomi asutamislepingu eesmärkide täitmist, tagades, et avalikku sekkumist kasutatakse vaid selleks, et tasuda tuumaenergiakohustustega seotud võlgnevused. Viimaks kindlustab kolme liiki varasemate kohustustega seotud maksete tasumiseks kavandatud piirmäära ja künnise süsteem selle, et nende eesmärkide täitmiseks on piisavalt rahalisi vahendeid, piirates samas sekkumist eesmärkide täitmiseks vajamineva miinimumiga.

(245)

Komisjon järeldab, et Ühendkuningriigi ametivõimude poolt kavandatud meetmed on seatud eesmärkide saavutamiseks sobivad, mida kinnitavad täielikult ka Euratomi asutamislepingu sätted.

(246)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 on riigiabi määratletud kui liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antavat abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist ning mis mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(247)

On selge, et riigi sekkumine BE ümberkorralduste kavasse on valikuline, kuna see soodustab ainult ühte ettevõtjat.

(248)