ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 138

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

48. köide
1. juuni 2005


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 831/2005, 31. mai 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatavapuu- ja köögivilja hind piiril

1

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 832/2005, 31. mai 2005, millega määratakse suhkru, isoglükoosi ja fruktoosi ülemäärased kogused Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia jaoks

3

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 833/2005, 31. mai 2005, söödalisandite alalise lubamise kohta ( 1 )

5

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 834/2005, 31. mai 2005, millega muudetakse teraviljatoetuse korrigeerivat summat

11

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 835/2005, 31. mai 2005, millega kehtestatakse keemiatööstuses kasutatava valge suhkru tootmistoetus ajavahemikuks 1.–30. juuni 2005

13

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 836/2005, 31. mai 2005, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 1. juunist 2005

14

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi vahelise ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmist käsitleva lepingu jõustumise kohta

17

 

*

Teave Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel sõlmitud koostöölepingu jõustumise kohta

17

 

 

Komisjon

 

*

Komisjoni otsus, 11. november 2003, mis kuulutab koondumise Euroopa ühisturuga ja Euroopa majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks (Kohtuasi COMP/M.2621 – SEB/Moulinex) (teatavaks tehtud numbri K(2003) 4157 all)  ( 1 )

18

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

1.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 831/2005,

31. mai 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatavapuu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. mai 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 31. mai 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

76,7

204

91,4

999

84,1

0707 00 05

052

61,2

999

61,2

0709 90 70

052

88,8

999

88,8

0805 50 10

052

88,7

388

61,9

524

56,8

528

57,8

624

62,9

999

65,6

0808 10 80

388

78,2

400

100,1

404

68,3

508

59,4

512

65,4

524

66,9

528

67,7

720

67,0

804

99,0

999

74,7

0809 20 95

052

269,4

220

108,0

400

545,6

999

307,7


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 750/2005 (ELT L 126, 19.5.2005, lk 12). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


1.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/3


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 832/2005,

31. mai 2005,

millega määratakse suhkru, isoglükoosi ja fruktoosi ülemäärased kogused Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia jaoks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti,

võttes arvesse komisjoni 14. jaanuari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 60/2004, millega sätestatakse suhkrusektori üleminekumeetmed Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Turuhäirete vältimiseks suhkrusektoris pärast Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia (uued liikmesriigid) ühinemist Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal on määruse (EÜ) nr 60/2004 artikli 6 lõikes 2 sätestatud, et suhkru kui sellise või töödeldud toodetes oleva suhkru, isoglükoosi ja fruktoosi kogused, mis ületavad 1. mail 2004 tavapäraseks loetud säilitusvaru, tuleb turult kõrvaldada suhkru kui sellisena või isoglükoosina asjaomase uue liikmesriigi kulul.

(2)

Ülemääraste koguste kindlakstegemiseks on määruse (EÜ) nr 60/2004 artikli 8 lõikes 2 sätestatud, et uus liikmesriik peab komisjonile edastama asjakohased andmed tootmise, tarbimise, laovarude, ekspordi ja impordi koguste kohta, samuti info ülemääraste koguste kindlakstegemiseks kehtestatud süsteemi kohta.

(3)

Üldiselt peetakse ülemääraste suhkrukoguste tekkimise põhjusteks tootmise arengut, millele on lisatud import ja maha arvatud eksport ajavahemikul 1. maist 2003 – 30. aprillini 2004, võrrelduna kolme eelnenud aasta samade ajavahemike keskmiste kogustega. Vastavalt määruse (EÜ) nr 60/2004 artikli 6 lõike 1 punktile c võeti arvesse ka varude tekkimise konkreetseid asjaolusid, eriti varude vähenemist selle ajavahemiku jooksul.

(4)

Uute liikmesriikide teatiste põhjal tuleks ainult Eesti, Küprose, Läti, Malta ja Slovakkia jaoks kindlaks määrata ülemäärased suhkrukogused vastavalt nimetatud meetodile.

(5)

Isoglükoosi ja fruktoosi ülemääraste koguste kindlakstegemiseks kohaldati sama meetodit. Tulemustest nähtub, et ei fruktoosi ega isoglükoosi ülemääraseid koguseid ei ole vaja määrata.

(6)

Suhkruturu korralduskomitee pole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust avaldanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Suhkru kui sellise või töödeldud toodetes oleva suhkru kogused, mis ületavad tavapäraseks loetud säilitusvaru 1. mail 2004 ja mis tuleb turult kõrvaldada vastavalt määruse (EÜ) nr 60/2004 artikli 6 lõikele 2, on järgmised:

Eesti: 91 464 t,

Küpros: 40 213 t,

Läti: 10 589 t,

Malta: 2 452 t,

Slovakkia: 10 225 t.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 9, 15.1.2004, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 651/2005 (ELT L 108, 29.4.2005, lk 3).


1.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/5


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 833/2005,

31. mai 2005,

söödalisandite alalise lubamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse söödalisandeid käsitlevat nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiivi 70/524/EMÜ, (1) eriti selle artiklit 3 ja artikli 9d lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (2) eriti selle artiklit 25,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 1831/2003 on sätestanud söödalisandite kasutamise lubamise loomasöötades.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 25 on ette nähtud üleminekumeetmed söödalisandite loataotluste jaoks, mis on esitatud vastavalt direktiivile 70/524/EMÜ enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva.

(3)

Käesoleva määruse lisades loetletud söödalisandite loataotlused on esitatud enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva.

(4)

Vastavalt direktiivi 70/524/EMÜ artikli 4 lõikele 4 on esialgsed märkused taotluste kohta esitatud komisjonile enne määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaldamise kuupäeva. Neid taotlusi käsitletakse seega jätkuvalt vastavalt direktiivi 70/524/EMÜ artiklile 4.

(5)

Trichoderma longibrachiatum’i (ATCC 2106) abil toodetud endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi, Trichoderma longibrachiatum’i (IMI SD 135) abil toodetud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ja Bacillus amyloliquefaciens’i (DSM 9553) abil toodetud alfa-amülaasi ensüümpreparaadi kasutamist lubati esmakordselt ja ajutiselt võõrutatud põrsaste puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 2690/1999. (3) Kõnealuse ensüümpreparaadi tähtajatu loa taotlemise toetuseks on esitatud uusi andmeid. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused asjaomase loa väljastamiseks on täidetud. Sellest tulenevalt tuleks kõnealuse ensüümpreparaadi käesoleva määruse lisas piiritletud kasutamist lubada tähtajatult.

(6)

Trichoderma longibrachiatum’i (ATCC 2106) abil toodetud endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi, Trichoderma longibrachiatum’i (IMI SD 135) abil toodetud endo-1,4-beeta-ksülanaasi, Bacillus amyloliquefaciens’i (DSM 9553) abil toodetud alfa-amülaasi ja Aspergillus aculeatus’e (CBS 589.94) abil toodetud polügalakturonaasi ensüümpreparaadi kasutamist lubati esmakordselt ja ajutiselt võõrutatud põrsaste puhul määrusega (EÜ) nr 2690/1999. Kõnealuse ensüümpreparaadi tähtajatu loa taotlemise toetuseks on esitatud uusi andmeid. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused asjaomase loa väljastamiseks on täidetud. Sellest tulenevalt tuleks kõnealuse ensüümpreparaadi käesoleva määruse lisas piiritletud kasutamist lubada tähtajatult.

(7)

Trichoderma longibrachiatum’i (ATCC 2105) abil toodetud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ja Bacillus subtilis’e (ATCC 2107) abil toodetud subtilisiini ensüümpreparaadi kasutamist lubati esmakordselt ja ajutiselt võõrutatud põrsaste puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 1636/1999. (4) Kõnealuse ensüümpreparaadi tähtajatu loa taotlemise toetuseks on esitatud uusi andmeid. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused asjaomase loa väljastamiseks on täidetud. Sellest tulenevalt tuleks kõnealuse ensüümpreparaadi käesoleva määruse lisas piiritletud kasutamist lubada tähtajatult.

(8)

Trichoderma longibrachiatum’i (ATCC 2106) abil toodetud endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi ja Trichoderma longibrachiatum'i (ATCC 2105) abil toodetud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ensüümpreparaadi kasutamist lubati esmakordselt ja ajutiselt nuumsigade puhul määrusega (EÜ) nr 1636/1999. Kõnealuse ensüümpreparaadi tähtajatu loa taotlemise toetuseks on esitatud uusi andmeid. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused asjaomase loa väljastamiseks on täidetud. Sellest tulenevalt tuleks kõnealuse ensüümpreparaadi käesoleva määruse lisas piiritletud kasutamist lubada tähtajatult.

(9)

Trichoderma longibrachiatum’i (ATCC 2105) abil toodetud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ensüümpreparaadi kasutamist lubati esmakordselt ja ajutiselt broilerkanade puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 1411/1999. (5) Kõnealuse ensüümpreparaadi tähtajatu loa taotlemise toetuseks on esitatud uusi andmeid. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused asjaomase loa väljastamiseks on täidetud. Sellest tulenevalt tuleks kõnealuse ensüümpreparaadi käesoleva määruse lisas piiritletud kasutamist lubada tähtajatult.

(10)

Trichoderma longibrachiatum’i (ATCC 2105) abil toodetud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ja Trichoderma longibrachiatum’i (ATCC 2106) abil toodetud endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi ensüümpreparaadi kasutamist lubati esmakordselt ja ajutiselt broilerkanade puhul komisjoni määrusega (EÜ) nr 418/2001. (6) Kõnealuse ensüümpreparaadi tähtajatu loa taotlemise toetuseks on esitatud uusi andmeid. Hindamine on näidanud, et direktiivi 70/524/EMÜ artiklis 3a sätestatud tingimused asjaomase loa väljastamiseks on täidetud. Sellest tulenevalt tuleks kõnealuse ensüümpreparaadi käesoleva määruse lisas piiritletud kasutamist lubada tähtajatult.

(11)

Kõnealuste taotluste hindamine on näidanud, et töötajate kaitsmiseks lisades loetletud söödalisanditega kokkupuutumise eest on vajalikud teatavad meetmed. Selline kaitse tuleks tagada nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) (7) kohaldamisega.

(12)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas täpsustatud ensüümide rühma kuuluvaid preparaate on tähtajatult lubatud kasutada loomasöötades söödalisanditena määruse lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1800/2004 (ELT L 317, 16.10.2004, lk 37).

(2)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(3)  EÜT L 326, 18.12.1999, lk 33.

(4)  EÜT L 194, 27.7.1999, lk 17.

(5)  EÜT L 164, 30.6.1999, lk 56.

(6)  EÜT L 62, 2.3.2001, lk 3.

(7)  EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).


LISA

EÜ nr

Söödalisand

Keemiline valem, kirjeldus

Loomaliik või kategooria

Vanuse ülempiir

Minimaalne sisaldus

Maksimaalne sisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühikuid täissööda kilogrammi kohta

Ensüümid

E 1624

 

Endo-1,3(4)-beeta-glükanaas

EC 3.2.1.6

 

Endo-1,4-beeta-ksülanaas

EC 3.2.1.8

 

Alfa-amülaas

EC 3.2.1.1

Trichoderma longibrachiatum'i (ATCC 2106) abil toodetud endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi, Trichoderma longibrachiatum'i (IMI SD 135) abil toodetud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ja Bacillus amyloliquefaciens'i (DSM 9553) abil toodetud alfa-amülaasi preparaat minimaalse aktiivsusega:

 

Endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 250 U (1)/g

 

Endo-1,4-beeta-ksülanaas: 400 U (2)/g

 

Alfa-amülaas: 1 000 U (3)/g

Põrsad (võõrutatud)

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 250 U

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb ära märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.

Soovituslikud doosid ühe kilogrammi täissööda kohta:

 

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 250 U

 

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 400 U

 

alfa-amülaas: 1 000 U.

3.

Kasutamiseks tärklise ja mitte-tärklise päritolu polüsahhariididerikkas (peamiselt arabiinoksülaanid ja beeta-glükaanid) teravilja sisaldavas täissöödas, nt sellises, mis sisaldab enam kui 35 % otra.

4.

Kasutamiseks kuni umbes 35 kg kaaluvate võõrutatud põrsaste puhul.

Tähtajatu

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 400 U

alfa-amülaas: 1 000 U

E 1625

 

Endo-1,3(4)-beeta-glükanaas:

EC 3.2.1.6

 

Endo-1,4-beeta-ksülanaas

EC 3.2.1.8

 

Alfa-amülaas

EC 3.2.1.1

 

Polügalakturonaas

EC 3.2.1.15

Trichoderma longibrachiatum'i (ATCC 2106) abil toodetud endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi, Trichoderma longibrachiatum'i (IMI SD 135) abil toodetud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ja Bacillus amyloliquefaciens'i (DSM 9553) abil toodetud alfa-amülaasi ja Aspergillus aculeatus'e (CBS 589.94) abil toodetud polügalakturonaasi preparaat minimaalse aktiivsusega:

 

Endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 150 U (1)/g

 

Endo-1,4-beeta-ksülanaas: 4 000 U (2)/g

 

Alfaa-amülaas: 1 000 U (3)/g

 

Polügalakturonaas: 25 U (4)/g

Põrsad (võõrutatud)

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 150 U

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb ära märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.

Soovituslikud doosid ühe kilogrammi täissööda kohta:

 

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 150 U

 

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 4 000 U

 

alfa-amülaas: 1 000 U

 

polügalakturonaas: 25 U.

3.

Kasutamiseks tärklise ja mitte-tärklise päritolu polüsahhariididerikkas (peamiselt arabiinoksülaanid ja beeta-glükaanid) teravilja sisaldavas täissöödas, nt sellises, mis sisaldab enam kui 20 % otra ja 35 % nisu.

4.

Kasutamiseks kuni umbes 35 kg kaaluvate võõrutatud põrsaste puhul.

Tähtajatu

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 4 000 U

alfa-amülaas: 1 000 U

polügalakturonaas: 25 U

E 1626

 

Endo-1,4-beeta-ksülanaas

EC 3.2.1.8

 

Subtilisiin

EC 3.4.21.62

Trichoderma longibrachiatum'i (ATCC 2105) abil toodetud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ja Bacillus subtilis'e (ATCC 2107) abil toodetud subtilisiini preparaat minimaalse aktiivsusega:

 

Endo-1,4-beeta-ksülanaas: 5 000 U (2)/g

 

Subtilisiin: 500 U (5)/g

Põrsad (võõrutatud)

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 5 000 U

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb ära märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.

Soovituslikud doosid ühe kilogrammi täissööda kohta:

 

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 5 000 U

 

subtilisiin: 500 U.

3.

Kasutamiseks täissöödas, näiteks sellises, mis sisaldab enam kui 40 % nisu.

4.

Kasutamiseks kuni umbes 35 kg kaaluvate võõrutatud põrsaste puhul.

Tähtajatu

subtilisiin: 500 U

E 1627

 

Endo-1,3(4)-beeta-glükanaas

EC 3.2.1.6

 

Endo-1,4-beeta-ksülanaas

EC 3.2.1.8

Trichoderma longibrachiatum'i (ATCC 2106) abil toodetud endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi ja Trichoderma longibrachiatum'i (ATCC 2105) abil toodetud endo-1,4-beeta-ksülanaasi preparaat minimaalse aktiivsusega:

 

Endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 800 U (1)/g

 

Endo-1,4-beeta-ksülanaas: 800 U (2)/g

Nuumsead

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 400 U

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb ära märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.

Soovituslikud doosid ühe kilogrammi täissööda kohta:

 

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 400 U

 

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 400 U.

3.

Kasutamiseks mitte-tärklise päritolu plüsahhariidederikkas (peamiselt beeta-glükaanid ja arabiinoksülaanid) täissöödas, näiteks sellises, mis sisaldab enam kui 65 % otra.

Tähtajatu

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 400 U

E 1628

Endo-1,4-beeta-ksülanaas

EC 3.2.1.8

Trichoderma longibrachiatum'i (ATCC 2105) abil toodetud endo-1,4-beeta-ksülanaasi preparaat minimaalse aktiivsusega:

 

Pulbri kujul: Endo-1,4-beeta-ksülanaas: 2 000 U (2)/g

 

Vedelal kujul: Endo-1,4-beeta-ksülanaas: 5 000 U/ml

Broilerkanad

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 500 U

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb ära märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.

Soovituslikud doosid ühe kilogrammi täissööda kohta:

 

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 500–2 500 U.

3.

Kasutamiseks mitte-tärklise päritolu plüsahhariidederikkas (peamiselt arabiinoksülaanid) täissöödas, näiteks sellises, mis sisaldab enam kui 55 % nisu või 60 % rukist.

Tähtajatu

E 1629

 

Endo-1,4-beeta-ksülanaas

EC 3.2.1.8

 

Endo-1,3(4)-beeta-glükanaas

EC 3.2.1.6

Trichoderma longibrachiatum'i (ATCC 2105) abil toodetud endo-1,4-beeta-ksülanaasi ja Trichoderma longibrachiatum'i (ATCC 2106) abil toodetud endo-1,3(4)-beeta-glükanaasi preparaat minimaalse aktiivsusega:

 

Endo-1,4-beeta-ksülanaas: 5 000 U (2)/ml

 

Endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 50 U (1)/ml

Broilerkanad

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 1 250 U

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb ära märkida säilitustemperatuur, kõlblikkusaeg ja granuleerimispüsivus.

2.

Soovituslikud doosid ühe kilogrammi täissööda kohta:

 

endo-1,4-beeta-ksülanaas: 1 250–2 500 U

 

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 12–25 U.

3.

Kasutamiseks mitte-tärklise päritolu plüsahhariidederikkas (peamiselt beeta-glükaanid ja arabiinoksülaanid) täissöödas, näiteks sellises, mis sisaldab enam kui 20 % otra and 40 % nisu.

Tähtajatu

endo-1,3(4)-beeta-glükanaas: 12 U


(1)  1 U on ensüümi kogus, mis vabastab ühe mikromooli redutseerivaid suhkruid (glükoosi ekvivalendid) odra beeta-glükaanist minutis pH 5,0 tasemel ja temperatuuril 30 °C.

(2)  1 U on ensüümi kogus, mis vabastab ühe mikromooli redutseerivaid suhkruid (ksüloosi ekvivalendid) kaera ksülaanist minutis pH 5,3 tasemel ja temperatuuril 50 °C.

(3)  1 U on ensüümi kogus, mis hüdrolüüsib ühe mikromooli glükosiidsidemeid vees lahustumatust võrkstruktuuriga tärklisepolümeeri substraadist minutis pH 6,5 tasemel ja temperatuuril ja 37 °C.

(4)  1 U on ensüümi kogus, mis vabastab ühe mikromooli redutseerivat ainet (galakturoonhappe ekvivalendid) polü-D-galakturooni substraadist minutis pH 5,0 tasemel ja temperatuuril 40 °C.

(5)  1 U on ensüümi kogus, mis vabastab ühe mikrogrammi fenooli ühend (türosiini ekvivalendid) kaseiini substraadist minutis pH 7,5 tasemel ja temperatuuril 40 °C.


1.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/11


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 834/2005,

31. mai 2005,

millega muudetakse teraviljatoetuse korrigeerivat summat

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EMÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teraviljatoetust korrigeeriv summa kinnitati komisjoni määrusega (EÜ) nr 820/2005. (2)

(2)

Praeguste CIF-hindade ja tähtajaliste CIF-tarnehindade alusel ning arvestades turu prognoositavaid arenguid, tuleb muuta hetkel kehtivat teraviljatoetuse korrigeerivat summat.

(3)

Korrigeeriv summa tuleb kinnitada samas korras kui toetus. Korrigeerivat summat võib vahepeal muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 1784/2003 artikli 1 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud toodete, välja arvatud linnaste, eksporditoetuste suhtes kohaldatavat korrigeerivat summat muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 137, 31.5.2005, lk 3.


LISA

komisjoni 31. mai 2005. aasta määrusele, millega muudetakse teraviljatoetuse korrigeeriv summa

(EUR/t)

Tootekood

Sihtkoht

Käesolev

5

1. ajavahemik

6

2. ajavahemik

7

3. ajavahemik

8

4. ajavahemik

9

5. ajavahemik

10

6. ajavahemik

11

1001 10 00 9200

1001 10 00 9400

A00

0

0

0

0

0

1001 90 91 9000

1001 90 99 9000

C01

0

– 20,00

– 20,00

– 20,00

– 20,00

1002 00 00 9000

A00

0

0

0

0

0

1003 00 10 9000

1003 00 90 9000

C02

0

– 30,00

– 30,00

– 30,00

– 30,00

1004 00 00 9200

1004 00 00 9400

C03

0

– 45,00

– 45,00

– 45,00

– 45,00

1005 10 90 9000

1005 90 00 9000

A00

0

0

0

0

0

1007 00 90 9000

1008 20 00 9000

1101 00 11 9000

1101 00 15 9100

C01

0

– 25,00

– 25,00

– 25,00

– 25,00

1101 00 15 9130

C01

0

– 25,00

– 25,00

– 25,00

– 25,00

1101 00 15 9150

C01

0

– 25,00

– 25,00

– 25,00

– 25,00

1101 00 15 9170

C01

0

– 25,00

– 25,00

– 25,00

– 25,00

1101 00 15 9180

C01

0

– 25,00

– 25,00

– 25,00

– 25,00

1101 00 15 9190

1101 00 90 9000

1102 10 00 9500

A00

0

0

0

0

0

1102 10 00 9700

A00

0

0

0

0

0

1102 10 00 9900

1103 11 10 9200

A00

0

0

0

0

0

1103 11 10 9400

A00

0

0

0

0

0

1103 11 10 9900

1103 11 90 9200

A00

0

0

0

0

0

1103 11 90 9800

NB: Nii tootekoodid kui A-rea sihtkohakoodid on kindlaks määratud komisjoni muudetud määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on kindlaks määratud määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

C01

:

Kõik kolmandad riigid, v.a Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina, Serbia-Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Lichtenstein ja Šveits.

C02

:

Alžeeria, Saudi Araabia, Bahrein, Egiptus, Araabia Ühendemiraadid, Iraan, Iraak, Iisrael, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Liibüa, Maroko, Mauritaania, Omaan, Katar, Süüria, Tuneesia, Jeemen.

C03

:

Kõik kolmandad riigid, v.a Bulgaaria, Norra, Šveits ja Lichtenstein.


1.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/13


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 835/2005,

31. mai 2005,

millega kehtestatakse keemiatööstuses kasutatava valge suhkru tootmistoetus ajavahemikuks 1.–30. juuni 2005

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 7 lõikele 3 võib eksporditoetusi anda kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktides a ja f loetletud toodetele ning kõnealuse lõike punktis d loetletud siirupitele ja CN-koodi 1702 50 00 alla kuuluvale keemiliselt puhtale fruktoosile (levuloos) vahetootena, kui need on mõnes asutamislepingu artikli 23 lõikes 2 osutatud olukorras ja neid kasutatakse teatavate keemiatööstustoodete valmistamisel.

(2)

Komisjoni 27. juuni 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1265/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses tootmistoetuse andmisega teatavate keemiatööstuses kasutatavate suhkrutoodete eest, (2) on sätestatud, et need toetused määratakse kindlaks valge suhkru tootmistoetusest lähtudes.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1265/2001 artiklis 9 on sätestatud, et valge suhkru tootmistoetus tuleb kehtestada kord kuus alates iga kuu esimesest päevast.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1265/2001 artiklis 4 osutatud valge suhkru tootmistoetus ajavahemikul 1.–30. juuni 2005 on 33,848 EUR/100 kg netomassi kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. mai 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 63.


1.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/14


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 836/2005,

31. mai 2005,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 1. juunist 2005

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 10 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 osutatud toodete impordil kohaldatakse ühise tollitariifistikuga kehtestatud tollimaksumäärasid. Siiski on nimetatud artikli lõikes 2 osutatud toodete imporditollimaks võrdne kõnealuste toodete importimise ajal kehtiva sekkumishinnaga, mida on suurendatud 55 % võrra ja vähendatud asjaomase partii CIF-impordihinna võrra. See maks ei tohi siiski ületada tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõike 3 alusel arvutatakse CIF-impordihinnad kõnesoleva toote maailmaturu tüüpilise hinna põhjal.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 1249/96 kehtestati määruse (EÜ) nr 1784/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas.

(4)

Imporditollimakse kohaldatakse kuni uute tollimaksude kindlaksmääramise ja jõustumiseni.

(5)

Imporditollimaksude korra normaalse toimimise võimaldamiseks tuleks võtta tollimaksu arvutamisel aluseks võrdlusperioodi tüüpilist turukurssi.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 kohaldamisel määratakse imporditollimaksud kindlaks vastavalt käesoleva määruse lisale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse käesoleva määruse I lisas kindlaks II lisas esitatud informatsiooni alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juunil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 31. mai 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1110/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 12).


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 loetletud toodete imporditollimaksud, mida kohaldatakse alates 1. juunist 2005

CN-kood

Kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(EUR/t)

1001 10 00

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

0,00

1001 90 91

Pehme nisu seeme

0,00

ex 1001 90 99

Pehme nisu, kõrge kvaliteediga, v.a külviks

0,00

1002 00 00

Rukis

35,55

1005 10 90

Mais, külviks, v.a hübriidmais

58,29

1005 90 00

Mais, v.a külviks (2)

58,29

1007 00 90

Terasorgo, v.a hübriidkülviseeme

35,55


(1)  Kaupade puhul, mis jõuavad ühendusse Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõige 4), võib importija taotleda imporditollimaksu vähendamist:

3 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Vahemere ääres, või

2 EUR/t kohta, kui lossimissadam asub Iirimaal, Ühendkuningriigis, Taanis, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda ühtset imporditollimaksu vähendamist 24 EUR/t kohta, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 5 kehtestatud tingimused.


II LISA

Imporditollimaksude arvutamisel kasutatavad tegurid

ajavahemikul 16.5.2005–27.5.2005

1.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:

Börsinoteering

Minneapolis

Chicago

Minneapolis

Minneapolis

Minneapolis

Minneapolis

Toode (valguprotsent 12 % niiskusesisalduse juures)

HRS2

(14 %)

YC3

HAD2

keskmine kvaliteet (1)

madal kvaliteet (2)

US oder 2

Noteering (EUR/t)

112,48 (3)

67,62

161,42

151,42

131,42

88,19

Lahe lisatasu (EUR/t)

9,86

 

 

Suure järvistu lisatasu (EUR/t)

21,84

 

 

2.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 2 viidatud keskmised:

Last/veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam: 26,25 EUR/t; Suur järvistu–Rotterdam: 38,28 EUR/t.

3.

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud subsiidiumid:

0,00 EUR/t (HRW2)

0,00 EUR/t (SRW2).


(1)  Negatiivne lisatasu 10 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(2)  Negatiivne lisatasu 30 EUR/t kohta (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).

(3)  Positiivne lisatasu 14 EUR/t kohta inkorporeeritud (määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 4 lõige 3).


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

1.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/17


Teave Euroopa Ühenduse ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi vahelise ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmist käsitleva lepingu jõustumise kohta

Euroopa Ühenduse ja Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi vaheline ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmist käsitlev leping (1) jõustus 1. mail 2005, pärast kõnealuse lepingu artiklis 21 osutatud menetluste lõpuleviimist 23. märtsil 2005.


(1)  ELT L 124, 17.5.2005, lk 43.


1.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/17


Teave Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel sõlmitud koostöölepingu jõustumise kohta (1)

Kuna Euroopa Ühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel Brüsselis 15. novembril 2004 alla kirjutatud koostöölepingu jõustumiseks vajalikud menetlused viidi lõpule 10. mail 2005, jõustub kõnesolev leping 1. juulil 2005 vastavalt kõnesoleva lepingu artiklile 14.


(1)  ELT L 359, 4.12.2004, lk 33.


Komisjon

1.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/18


KOMISJONI OTSUS,

11. november 2003,

mis kuulutab koondumise Euroopa ühisturuga ja Euroopa majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks

(Kohtuasi COMP/M.2621 – SEB/Moulinex)

(teatavaks tehtud numbri K(2003) 4157 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/408/EÜ)

11. novembril 2003 võttis komisjon vastu otsuse, mis puudutas üht nõukogu määruse (EMÜ) nr 4064/89 kohaldamisega seotud kohtuasja 21. detsembrist 1989, mis käsitles kontrolli kehtestamist ettevõtjate koondumiste üle, (1) eriti aga selle määruse artiklit 8 lõige 2. Selle otsuse tervikteksti mittesalajane versioon on kohtuasja autentses keeles ning komisjoni töökeeltes kättesaadav DG COMP veebiaadressil: http://europa.eu.int/comm/competition/index_en.html

(1)

Käesolev kohtuasi puudutab kontrolli omandamist ettevõtja Moulinex teatud varade üle ettevõtte SEB poolt (brandid, teatud tootmisrajatised ja turundusega tegelevad tütarettevõtted), millest teatati komisjonile 13. novembril 2001 vastavalt määruse (EMÜ) nr 4064/89 artiklile 4.

(2)

SEB ja Moulinex on Prantsuse ettevõtjad, mis tegutsevad väikeste elektriliste majapidamismasinate sektoris. Mõlemal on antud sektoris ülemaailmne haare. SEB turustab oma kaupu põhiliselt kahe üleilmselt tuntud brandi, “Tefal” ja “Rowenta” all ning Moulinex põhiliselt rahvusvaheliste brandide “Moulinex” ja “Krups” all.

(3)

Moulinexi varade omandamine SEBi poolt toimus Moulinex kontserni tervendamismenetluse raames. Käesoleva koondumise kohta võttis komisjon 8. jaanuaril 2002 vastu kaks otsust. Esimesega neist suunas komisjon koondumise mõjude Prantsuse turule käsitlemise Prantsusmaa pädevatele asutustele vastavalt koondumismääruse artiklile 9. Teise otsusega, vastavalt koondumismääruse artikkel 6 lg-le 2 lubas komisjon koondumist teistes riikides tingimusel, et brandi “Moulinex” litsents antakse sõltumatutele kolmandatele isikutele üheksas Euroopa majanduspiirkonna riigis (Belgias, Norras, Madalmaades, Saksamaal, Austrias, Portugalis, Rootsis, Taanis ja Kreekas). Euroopa ühenduste esimese astme kohus tühistas viimase otsuse riikide suhtes, kelle suhtes ei olnud kohustusi võetud, nimelt Hispaania, Soome, Iirimaa, Itaalia ning Ühendkuningriigi suhtes. (2) Käesoleva otsusega vaadatakse uuesti läbi antud tehingu mõju konkurentsile viies viimatimainitud riigis.

(4)

Ettevõtjate koondumisi käsitlev nõuandekomitee jõudis oma 120. koosolekul 3. novembril 2003 ühehäälselt heakskiitvale arvamusele komisjoni koondamist lubava otsuse eelnõu kohta.

(5)

4. novembri 2003 aruandes leidis ärakuulamise eest vastutav ametnik, et asjassepuutuvate isikute ja kolmandate isikute ärakuulamisõigust on järgitud.

I.   ASJAOMASTE TURGUDE MÄÄRATLUS

(6)

Otsus piiritleb kaupade turgu väikeste elektriliste majapidamismasinate kategooriate alusel, kuna majapidamismasinatel on igaühel kindel kasutusala ja otstarve. Kokku on kaubaturgusid kolmteist: fritüürid, miniahjud, rösterid, võileiva- ja vahvliküpsetajad, masinad mitteametlike einete tarvis, barbecue-elektrigrillid, grillid sisetingimustes kasutamiseks, riisikeetjad ja riisi aurutajad, filterkohvimasinad, veekeetjad, espressomasinad, köögikombainid, triikrauad/aurutriikrauad ning hügieeni ja kosmeetika masinad.

(7)

Turgude territoriaalne ulatus piirdub ühe riigiga. Ühendkuningriigi ja Iirimaa turutingimused on siiski samasugused. Kuna brandid ja hinnatasemed on neis riikides identsed, ei tohi nendest riikidest ühte tarnijad arendada sõltumatut hinnapoliitikat, arvestamata naaberriiki saadetavate tellimustega. Need kaks riiki moodustavad seega antud kaupade osas ühe ja sama geograafilise turu.

II.   TURGUDE ANALÜÜS

(8)

Ettevõtja SEB konkurentsipositsiooni vaadeldakse järgmiste riikide või territooriumide puhul: Hispaania, Soome, Itaalia ning Ühendkuningriik/Iirimaa.

Moulinexi konkurentsivõime

(9)

Võrreldes aastaga 2000 langes Moulinexi läbimüük aastatel 2001 ja 2002 tugevalt ettevõtjate kontserni pankrotist tulenevate raskuste tõttu. Komisjon uuris, kas antud langus oli struktuuriline või on Moulinex suuteline oma endist positsiooni tagasi võitma.

(10)

Turu-uuringust selgub, et Moulinexi kaotatud turuosa tagasi võitmine ei sõltu üksnes brandide väärtusest, mida toob koondumine kaasa, vaid ka muudest teguritest nagu tema uue omaniku suutlikkus innovatsiooni, kaubanduse ja rahanduse vallas. Konkurentsianalüüsis arvesse võetavat turuosa tagasi võitmise võimet kahandab seega teiste tegurite mõju, millel puudub otsene põhjuslik seos antud koondumisega.

(11)

Lisaks nendib komisjon, et kui lõpetada brandi Moulinex kasutamine, oleks 2000. aasta turuosa tagasi võitmise võimalikkus väga väike. Sama juhtuks olukorras, kus tema turuosa hõivaksid väikeste elektrimasinate turul tugevad konkurendid nagu Philips, Braun või Delonghi ja/või Moulinexi või Krupsi brandide käsitlemisega turustajate poolt mitte vältimatult vajalike brandidena.

Analüüsi meetod

(12)

Iga asjasse puutuva turu kohta tegi komisjon kindlaks turuosad, lähtudes enamiku turulolevate konkurentide avaldatud müügituludest.

(13)

Otsus käsitleb äritegevuse mõju igal vaatlusalusel territooriumil nii horisontaalsest vaatenurgast (uue üksuse ühendatud jõu mõju turgude kaupa) kui ka mittehorisontaalsest vaatenurgast (uue üksuse ühendatud võimsuse mõju väikeste elektriliste majapidamismasinate sektorile tervikuna ka juhul kui konkreetsel turul ei esine kattumist).

(14)

Selleks, et SEBi ja Moulinexi varade ühendamine tooks kaasa mittehorisontaalset negatiivset mõju konkurentsile, on vaja, et:

uus äriüksus omaks brandide valikut, mis võimaldaks tal kätte võita märkimisväärne konkurentsieelis väikeste elektrimasinate turul,

äriüksusel oleks jõupositsioon turgudel, kus ta võiks luua või tugevdada valitseva ettevõtja seisundit muudel turgudel. Need jõupositsioonid võivad tekkida koondumise tulemusel või kummagi osapoole algatusel.

(15)

Horisontaalset mõju analüüsides liigendas komisjon oma otsuse järgnevalt: i) turud, millest vähem kui 25 % kuulub osapooltele, ii) turud, kus pole märkimisväärseid turuosade kattumisi ning iii) turud, kus esineb märkimisväärset turuosade kattumist ja mille kombineeritud turuosa ületab 25 %.

(16)

Selline jaotus võimaldab esitada alljärgneva tabeli.

 

Turud, millest vähem kui 25 % kuulub osapooltele

Turud, kus pole märkimisväärseid turuosade kattumisi

Turud, mille kombineeritud turuosa ületab 25 %

Hispaania

Espressomasinad, kohvimasinad, barbecue-elektrigrillid/elektrigrillid, aurukeetjad, võileivagrillid/vahvliküpsetajad, fritüürid, triikrauad/aurutriikrauad, kosmeetika ja hügieeni masinad.

Köögikombainid, masinad mitteametlike einete tarvis.

Rösterid, veekeetjad, miniahjud.

Soome

Triikrauad/aurutriikrauad, aurukeetjad, rösterid, kohvimasinad, fritüürid, masinad mitteametlike einete tarvis, kosmeetika ja hügieeni masinad.

Espressomasinad, barbecue-grillid/elektrigrillid, köögikombainid.

Miniahjud, veekeetjad, võileivagrillid/vahvliküpsetajad.

Itaalia

Espressomasinad, fritüürid, miniahjud, rösterid, kosmeetika ja hügieeni masinad.

 

Veekeetjad, masinad mitteametlike einete tarvis, võileivagrillid/vahvliküpsetajad, aurukeetjad, köögikombainid, triikrauad/ aurutriikrauad, kohvimasinad, barbecue-grillid/elektrigrillid.

Ühendkuningriik/Iirimaa

Rösterid, veekeetjad, miniahjud, kohvimasinad, võileivagrillid/vahvliküpsetajad, barbecue-grillid/ elektrigrillid, köögikombainid, kosmeetika ja hügieeni masinad.

Espressomasinad, triikrauad/aurutriikrauad.

Masinad mitteametlike einete tarvis, aurukeetjad, fritüürid.

(17)

Käesoleva kokkuvõtte jaoks piisab kolmandasse kategooriasse kuuluvate turgude üksikasjalikust kommenteerimisest. Otsus kinnitab valitseva ettevõtja seisundi loomise või tugevdamisega seotud riskide puudumist turgudel, kus osapooltele kuulub vähem kui 25 % turuosast ja turgudel, kus pole märkimisväärset turuosade kattumist.

A.   Hispaania turud

(18)

Väikeste elektriliste majapidamismasinate turgudel on pakkujateks tugeva rahvusvahelise esindatusega konkurendid nagu Philips ([15–20] % elektriliste majapidamismasinate läbimüügist), SEB [10–20] %* (3), Braun [15–20] %, BSH [0–5] %, De Longhi [0–5] %. Kohalike ettevõtjate üldine esindatus on väiksem: Taurus [5–10] %, Jata, Solac ja Fagor (igaüks [0–5] %).

(19)

Nõudmine on koondunud pigem alljärgnevate turustamistüüpide ümber: hüpermarketid (Carrefour, Auchan, Hipercor), kaubamajad (El Corte Ingles), erikauplused (Media Markt) ja traditsiooniline väikekaubandus, millest suurem osa tegutseb varustajate (Densa, Gentesa, Segesa) ümber.

(20)

Moulinexi läbimüük langes aastatel 2000–2002 märgatavalt. See tagasilangus puudutab vähemalt 20 % läbimüügist igal vaatlusalusel turul. Ehkki Moulinexi ja Krupsi maine lõppkasutajate silmis oluliselt ei kannatanud, näib nende brandide turu tagasi võitmise võimet piiravat uue üksuse konkurentide positsioonide konsolideerimine.

(21)

Valitseva ettevõtja seisundi loomise või tugevdamise riske võib pidada mitteoluliseks järgmistel turgudel (kus kombineeritud turuosa ületab 25 % ning esineb märgatavat kattumist): rösterid, veekeetjad ja miniahjud.

(22)

Rösterite ja veekeetjate turul hoiab SEB enda käes [20–30] %* turuosast. Koondumine ei vii vältimatult vajalike brandide ühinemiseni (rösterite osas on vältimatult vajalik brand üksnes Moulinex ja veekeetjate osas Tefal). SEBi ja Moulinexi ühinemist tasakaalustavad olulise turuosaga (maksimaalselt [15–20] %) ning tuntud brandidega konkurendid. Seetõttu on vähetõenäoline, et Moulinex saaks tagasi oma 2000. aasta konkurentsipositsiooni. Igal juhul võib välistada, et kombineeritud turuosaga [25–35] %, mittehorisontaalse mõju puudumisel ja tugevate konkurentide olemasolul võiks koondumine viia valitseva ettevõtja seisundi loomise või tugevdamiseni turgudel.

(23)

Miniahjude turul on SEBi positsioon tugevam. Arvutused näitavad, et uus äriüksus saaks enda kätte [30–40] % Hispaania turust. Tema põhikonkurendid on De Longhi [20–25] %, Jata [5–10] %, Ufesa ja Severin (igaüks [5–10] %). Ehkki nende ettevõtjate turuosad on väiksemad kui uuel äriüksusel, on neil vältimatult vajalikud brandid ning pakuvad suurt valikut kõiki turul saada olevad mahtusid (10/12 liitrit, 18 /20 liitrit, 26/28 liitrit). Lisaks näitavad hinnad antud turul langustendentsi, innovatsioon on korrapärane ja tõkked turule pääsemiseks madalad. Peale selle on grilliga mikrolaineahjud, ehkki need ei ole antud turul esindatud, konkurentsile oluliseks piiranguks ning brandil Moulinex on 2000. aasta positsiooni tagasi võitmine vähetõenäoline.

(24)

Koondumine ei võimalda uuel äriüksusel saada kasu mittehorisontaalsetest teguritest. Brandide valik ja jõuseisund teatud turgudel ei ole mõjuteguritest kasu saamiseks piisavad, pidades seejuures silmas konkurentide seisundit nimetatud aspektides.

(25)

Eelnevat arvesse võttes ei loo ega tugevda eelseisev tehing valitseva ettevõtja seisundit, mis oleks märkimisväärseks takistuseks konkurentsile Hispaania väikeste elektriliste majapidamismasinate turul.

B.   Soome turud

(26)

Üldiselt on SEB ([5–10] %* läbimüügist väikeste elektriliste majapidamismasinate turul) Soome turul alles kolmandal kohal Brauni [10–15] %* ja Philipsi [25–30] %* järel. Uue äriüksusega võrdväärset positsiooni hoiab AEG ([5–10] %*. Severin, De Longhi, BSH ning Soome ettevõtted nagu OBH/Nordica ja Rommelsbacher on samuti esindatud, kuid väiksema turuosaga (0–5 % igaüks) ning omavad olulist positsiooni teatud kitsastel turgudel.

(27)

Soomes on turustamine üks Euroopa kontsentreeritumaid – Kesko ja E.Partners turustavad kumbki lõpptarbija seisukohast keskmiselt [20–25] %* läbimüügist. Samuti on tugevalt esindatud Stockmann – [15–20] %*.

(28)

Moulinexi läbimüük vähenes aastatel 2000–2002 dramaatiliselt (vähemalt 50 %-line langus igal nimetatud turul). On vähetõenäoline, et ta võiks kaotatud turuosa tagasi võita, arvestades i) languse ulatust ja ii) mainekaid brande omavate konkurentide positsioonide konsolideerimist.

(29)

Valitseva ettevõtja seisundite loomise või tugevdamise riskid on hajutatud järgmistel turgudel (kus kombineeritud turuosa on suurem kui 25 % ja esineb märkimisväärset kattumist): miniahjud, veekeetjad ja võileivagrillid/vahvliküpsetajad.

(30)

Miniahjude ja võileivagrillide/vahvliküpsetajate turud kuuluvad sellesse kategooriasse tänu äriüksusele kuulunud suurtele turuosadele aastal 2000 (vastavalt [40–50] %* ja [20–30] %*). Kuid sellest ajast alates on positsioonid märgatavalt taandunud, langedes aastal 2002 turuosani [0–10] %* kummalgi turul. Lisaks on Severini turuosa miniahjude osas kasvanud [30–35] %-lt [50–55] %ni ning mitmed ettevõtjad pakuvad tarbijatele brande, mida peetakse vältimatuteks vajalikeks võileivagrillide ja vahvliküpsetajate turul. Lisaks tasub märkida, et Moulinex on hetkel miniahjude turult taandunud.

(31)

Veekeetjate turul on uus äriüksus jäänud peamiseks ettevõtjaks turuosaga [30–40] %* nii aastal 2000 kui ka aastal 2002. Seisundi stabiilsust seletab tõsiasi, et SEBi läbimüügi kasv kompenseeris Moulinexi nõrgenemise. Philips [20–25] % ning vähemal määral ka Braun ja Severin on tugevad konkurendid, kellel on vältimatult vajalik brand, mis Moulinexi raskuste tõttu tugevnes ja suutis uuele äriüksusele vastukaaluks olla. Moulinexile ei viidata harilikult kui vältimatult vajalikule brandile ning see muudab ta konkurentsipositsiooni tagasi võitmise vähetõenäoliseks.

(32)

Ühinemine ei võimalda uuel äriüksusel saada kasu mittehorisontaalsetest teguritest. Brandide valik ja jõuseisund teatud turgudel ei ole kasusaamiseks piisavad, kui silmas pidada konkurentide seisundit nimetatud aspektides.

(33)

Eelnevat arvesse võttes ei loo ega tugevda eelseisev tehing valitseva ettevõtja seisundit, mis oleks märkimisväärseks takistuseks konkurentsile ühisturul või suurel osal sellest ja Soome väikeste elektriliste majapidamismasinate turul.

C.   Itaalia turud

(34)

Pakkumist Itaalia väikeste elektriliste majapidamismasinate turgudel iseloomustab De Longhi tugev esindatus ([20–30] %* läbimüügist väikeste elektriliste majapidamismasinate turul), kellele järgneb uus ühinenud äriüksus SEB/Moulinex ([15–25] %*) ning seejärel Braun ja Philips (kumbki [5–15] %*). BSH hoiab väiksemat turuosa (alla 5 %). Riigisiseste ettevõtjate esindatus on üldiselt väiksem, kuid siiski võivad nad teatud turgudel hõivata olulisi positsioone. Olgu näidetena toodud Imetec (köögikombainid ja võileivagrillid/vahvliküpsetajad), Polti (triikrauad) ja Saeco (70 % espressomasinate turust).

(35)

Nõudluse ülesehitus on võrreldav pakkumise omaga, kuid vähem kontsentreeritult. Ligi kaks kolmandikku turustamisest toimub suurturustajate, kaubanduskeskuste või spetsialiseerunud turustajate kaudu.

(36)

Moulinexi läbimüük langes aastatel 2000–2002. Tema turuosa positsiooni tagasi võitmise võimet näib tugevalt kammitsevat vältimatult vajalikke brande omavate konkurentide olemasolu, kes kasutasid turule sisenemiseks või seisundi tugevdamiseks ära Moulinexi majandusraskusi.

(37)

Valitseva ettevõtja seisundi loomise või tugevdamise riskid on turgudel üldiselt hajutatud, kusjuures turuosa ületab 25 % ja turud kattuvad märgatavalt. See puudutab triikraudu/aurutriikraudu, veekeetjaid, masinaid mitteametlike einete tarvis, võileivagrille/vahvliküpsetajaid, köögikombaine, kohvimasinaid, barbecue-grille/elektrigrille ja aurukeetjaid.

(38)

Kaheksast nimetatud turust on uue äriüksuse positsioon kõige nõrgem triikraudade/aurutriikraudade turul läbimüügiga [20–30] %*, mis on võrreldav De Longhi tasemega. Väärib märkimist, et Moulinex on siin traditsiooniliselt nõrk ettevõtja nii aastal 2000 kui ka 2002. Tema toodete läbimüüki ei soodusta vältimatult vajaliku brandi positsioon. Samas ohustab uue äriüksuse positsiooni konkureerivate kontsernide positsioon. Philipsi, Imeteci ja Polti käes on igaühel [10–15] % turust koos vältimatult vajalike brandidega. Uus äriüksus ei saa antud konkurentsi tõttu ainuüksi koondumisest tulenevalt lisada oma vältimatult vajalikke brande olemasolevate vältimatult vajalike brandide loetellu (Rowenta ja vähemal määral Tefal).

(39)

Veekeetjate, mitteametlike einete masinate, võileivagrillide/vahvliküpsetajate, köögikombainide, kohvimasinate ja barbecue-grillide/elektrigrillide turul ulatub uue äriüksuse turuosa [25–35] %ni. Nii on ta neil turgudel suurim ettevõtja. Igal nimetatud turul peab ta võistlema konkurentidega, kellel on samuti märkimisväärne turuosa ja tuntud brandid. Konkurendid varieeruvad vastavalt turule, kuid enamasti on tegemist traditsiooniliste rahvusvaheliste ettevõtjatega (veekeetjate, võileivagrillide/vahvliküpsetajate ja köögikombainide puhul Philips; veekeetjate, võileivagrillide/vahvliküpsetajate, köögikombainide ja kohvimasinate puhul Braun; mitteametlike einete masinate puhul Severin; võileivagrillide/vahvliküpsetajate, köögikombainide ja barbecue-grillide/elektrigrillide puhul De Longhi) või kohalike ettevõtjatega (Imetec võileivagrillide/vahvliküpsetajate turul). Üldjuhul ei hõlma ühinemine kaht vältimatult vajalikku brandi neil turgudel. Teatud turgudel on komisjon viinud läbi üksikasjalikuma analüüsi (hinnaklasside või toodete tüüpide kaupa), et saada kinnitust ülemaailmse turu osas läbi viidavale analüüsile.

(40)

Kõige soodsam on uue äriüksuse positsioon aurukeetjate turul [35–45] %ga läbimüügist. Tänu SEBi läbimüügi paranemisele on see 2000. aasta tulemustega võrreldes 20 % võrra tõusnud. Mõningate tegurite tõttu on komisjon pidanud selle seisundi osas tehtud järeldusi korrigeerima. Esmalt teostab uue äriüksuse põhilist läbimüüki turustaja Esselunga oma püsiklientidele. Järelikult sõltub SEB olulisel määral sellest ainsast turustajast. Lisaks ei too Moulinex enam uusi tooteid turule ja kogu tema läbimüük tuleneb tagavarade ammendamisest. Samuti näib, et SEBil pole kavas Moulinexi tooteid uuesti turule viia, kuna too ei ole Itaalia turul vältimatult vajalik brand. Ka konkurendid on teinud läbi arengu, näiteks Braun [10–15] % ja Girmi [5–10] % on suutnud oma läbimüügi kahe aasta jooksul kolmekordistada.

(41)

Ühinemine ei võimalda uuel äriüksusel saada kasu mittehorisontaalsetest teguritest. Brandide valik ja jõuseisund teatud turgudel ei ole kasusaamiseks piisavad, kui silmas pidada konkurentide seisundit nimetatud aspektides.

(42)

Eelnevat arvesse võttes ei loo ega tugevda eelseisev tehing valitseva ettevõtja seisundit, mis oleks märkimisväärseks takistuseks konkurentsile ühisturul või suurel osal sellest ja Itaalia väikeste elektriliste majapidamismasinate turul.

D.   Ühendkuningriigi ja iirimaa turud

(43)

Neis riikides on suur hulk tarnijaid, kelle turuosa on laias laastus ühesugune, kõikudes 10 % ümber. Tegemist on Brauni, Sebi, Philipsi, De Longhi, Morphy Richardsi ja Saltoniga. Veidi väiksemat turuosa omavad BSH ja Home Product International (umbes 5 %). Briti turu omapära seisneb kohalike ettevõtjate nagu Morphy Richards, Salton ja teatud määral Home Product International olemasolus ja maines.

(44)

Turustamine on väga kontsentreeritud sel alal tegutseva põhilise ettevõtja Argose tõttu ([30–35] %* turust). Poole läbimüügist teostavad esimesed viis turustajat.

(45)

Moulinexi läbimüük langes märgatavalt aastatel 2000–2002, sealjuures vähemalt 30 % igal turul ja enam kui 50 % enamikul turgudel. Uuel äriüksusel on vähe võimalusi oma 2002. aasta seisundi taastamiseks, kuna briti turul valitseb tugev konkurents. Moulinexile viidatakse kui teisejärgulisele brandile, samas on tõusnud Krupsi läbilöögivõime, kuid viimane piirdub üksikute turgudega nagu näiteks espressomasinad.

(46)

Valitseva ettevõtja seisundi loomise või tugevdamise riskid on enamikul turgudest hajutatud, kusjuures turuosa ületab 25 % ja turud kattuvad märgatavalt. See puudutab masinaid mitteametlike einete tarvis, aurukeetjaid ja fritüüre.

(47)

Nimetatud kolme turu puhul on Moulinexi seisund aastatel 2000–2002 märgatavalt langenud. Turuosa vähenes [5–15] %-lt* alla 5 %ni või kadus Moulinexi turult lahkumisel täiesti (masinad mitteametlike einete tarvis). Kuigi SEBi turuosa on märkimisväärne ([30–35] % aurukeetjate puhul, [25–35] % fritüüride puhul ja [10–15] % masinate puhul mitteametlike einete tarvis), ei tugevne ta seisund ühinemise tõttu. Igal turul peab ta võistlema vältimatuilt vajalikke brande omavate konkurentidega ning konkurents ei luba tal tulla turule uute vältimatult vajalike brandidega. Seejuures on neile turgudele ilmunud uusi ettevõtjaid, näiteks aurukeetjate turul Russel Hobbs, Hinari ja Magimix. Nende ettevõtjate läbimüük ületas otsekohe Moulinexi 2000. aasta tulemused. Fritüüride turul kinnitas hindade analüüs kvartiilide kaupa järeldusi, mis tehti turgude puhul tervikuna: madalamate kvartiilide puhul on turustaja brandid tugevnenud.

(48)

Ühinemine ei võimalda uuel äriüksusel saada kasu mittehorisontaalsetest teguritest. Brandide valik ja jõuseisund teatud turgudel ei ole kasusaamiseks piisavad, kui silmas pidada konkurentide seisundit nimetatud aspektides.

(49)

Eelnevat arvesse võttes ei loo ega tugevda eelseisev tehing valitseva ettevõtja seisundit, mis oleks märkimisväärseks takistuseks konkurentsile ühisturul või suurel osal sellest ning väikeste elektriliste majapidamismasinate turul Ühendkuningriigis ja Iirimaal.

III.   KOKKUVÕTE

(50)

Ülaltoodud põhjustel otsustas komisjon mitte olla eelseisva koondumise vastu ning kuulutada see ühisturu ja Euroopa majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks tingimusel, et jätkatakse esimese menetluse raames sätestatud kohustuste täitmist. (4) See otsus on vastu võetud vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 4064/89 artikli 8 lõige 2 ning Euroopa majanduspiirkonna lepingu artiklile 57.


(1)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1310/97 (EÜT L 180, 9.7.1997, lk 1).

(2)  Esimese astme kohtu otsus kohtuasjas T-114/02 – Babyliss SA versus Euroopa Ühenduste Komisjon.

(3)  Käesolevast tekstist on välja jäetud konfidentsiaalset infot sisaldavad osad. Need osad on märgitud nurksulgude ja tärniga.

(4)  Meeldetuletuseks olgu öeldud, et brandide litsentsi puudutavad kohustused üheksas Euroopa majanduspiirkonna riigis (Belgia, Norra, Madalmaad, Saksamaa, Austria, Portugal, Rootsi, Taani ja Kreeka) seati tingimuseks liitumisloa saamiseks neis üheksas riigis. Antud kohustused on kirjas 8. jaanuari 2002 komisjoni otsuses ning nägid muuhulgas ette brandile Moulinex eksklusiivse litsentsi andmise viieks aastaks elektriliste majapidamismasinate läbimüügi osas kolmeteistkümnes otsuses ära toodud tootekategoorias, ning kohustust mitte tuua turule tooteid brandiga Moulinex antud litsentsi kehtivusajal ega kolme aasta vältel pärast selle aegumist.