21.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/1

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (2) nõutakse liikmesriikidelt tulemusliku kontrolli, inspekteerimise ja ühise kalanduspoliitika eeskirjade jõustamise tagamist ja selleks omavahelise ning kolmandate riikidega tehtava koostöö arendamist.

(2)

Nimetatud kohustuste täitmiseks tuleb liikmesriikidel koordineerida kontrolli- ja inspekteerimistegevust oma maismaaterritooriumil, ühenduse ning rahvusvahelistes vetes vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja eelkõige arvestades ühenduse piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingutega seonduvaid kohustusi.

(3)

Ükski kontrollsüsteem ei ole kulutasuv, kui selles ei nähta ette inspekteerimistegevust maal. Seetõttu peaksid ühiskasutuskavad hõlmama ka tegevust maal.

(4)

Nimetatud koostöö peab kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimise kaudu kaasa aitama vee-elusressursside säästvale kasutamisele ja tagama selle ekspluateerimisega seotud kalandussektorile võrdsed tingimused, kahandades nõnda konkurentsimoonutusi.

(5)

Tõhusat kalapüügi kontrollimist ja inspekteerimist peetakse oluliseks ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi tõkestamiseks.

(6)

Ilma et see piiraks liikmesriikide määrusest (EÜ) nr 2371/2002 tulenevaid kohustusi, on tekkinud vajadus ühenduse tehnilise haldusorgani järele, mis korraldaks liikmesriikide koostööd ja nende tegevuse koordineerimist kalapüügi kontrollimisel ja inspekteerimisel.

(7)

Seetõttu on kohane ühenduse praeguse institutsioonilise struktuuri raames ja komisjoni ning liikmesriikide vahelist uut pädevuste piiritlemist arvestades moodustada ühenduse kalanduse kontrolliagentuur (“agentuur”).

(8)

Täitmaks eesmärke, mille saavutamiseks agentuur luuakse, tuleb määratleda tema ülesanded.

(9)

Eelkõige peab agentuur olema võimeline abistama komisjoni taotluse korral ühendust ja liikmesriike nende suhetes kolmandate riikide ja/või piirkondlike kalandusorganisatsioonidega ning tegema koostööd liikmesriikide pädevate asutustega ühenduse rahvusvaheliste kohustuste raames.

(10)

Lisaks sellele tuleb püüda tõhusalt kohaldada ühenduse inspekteerimismenetlusi. Agentuurist võiks aja jooksul saada kalanduse kontrolli- ja inspekteerimisalase teadusliku ja tehnilise abi allikas.

(11)

Ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks, milleks on vee-elusressursside säästval arengul rajanev säästev kasutamine, võtab nõukogu meetmeid vee-elusressursside kaitseks, majandamiseks ja kasutamiseks.

(12)

Tagamaks nimetatud meetmete nõuetekohast rakendamist peavad liikmesriigid kasutusele võtma adekvaatsed kontrolli- ja rakendusvahendid. Selleks et muuta kontrolli- ja rakendusmeetmed tõhusaks ja tulemuslikuks, peaks komisjon määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 sätestatud korras ja koos asjaomaste liikmesriikidega võtma vastu kontrolli- ja inspekteerimisalased eriprogrammid. Seetõttu tuleb muuta nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem. (3)

(13)

Liikmesriikide koostöö koordineerimine agentuuri poolt peab toimuma ühiskasutuskavade alusel, millega korraldatakse asjaosaliste liikmesriikide olemasolevate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamist vastavalt kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidele. Liikmesriikide poolne kalanduse kontroll ja inspekteerimine peaks toimuma vastavalt selliste programmide põhjal kontrolli- ja inspekteerimistegevusele kehtestatud ühtsetele kriteeriumitele, prioriteetidele, kontrollnäitajatele ja menetlustele.

(14)

Kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi vastuvõtmine kohustab liikmesriike tõhusalt eraldama programmi läbiviimiseks vajalikke vahendeid. Liikmesriikidel tuleb viivitamata agentuurile teatada, milliseid kontrolli- ja inspekteerimisvahendeid ta kavatseb sellise programmi läbiviimiseks kasutada. Ühiskasutuskavadega ei tohi luua lisakohustusi seoses kontrolli, inspekteerimise ja jõustamisega või asjaomaste vajalike vahendite kättesaadavaks tegemisega.

(15)

Juhul kui tööprogrammis nähakse ette ühiskasutuskava, tuleks see koostada vaid agentuuri poolt.

(16)

Tööprogrammi peab heaks kiitma haldusnõukogu, kes tagab piisava konsensuse saavutamise, sealhulgas agentuurile tööprogrammis ettenähtud ülesannete ja agentuuri käsutuses olevate vahendite vastavuse osas, mis põhineb liikmesriikidelt saadud andmetel.

(17)

Tegevdirektori põhiülesanne peaks olema tagada oma konsultatsioonides juhatuse liikmete ja liikmesriikidega, et liikmesriikide poolt agentuurile eraldatud vahendid oleksid piisavad iga-aastastes tööprogrammides sätestatud eesmärkide täitmiseks.

(18)

Iga kontrolli- ja inspekteerimisprogrammi täitmiseks peaks tegevdirektor eelkõige koostama täpsed kasutuskavad liikmesriikide poolt teavitatud vahendite põhjal ning austades eeskirju ja eesmärke, mis on sätestatud kontrolli- ja inspekteerimisalastes eriprogrammides, millel ühiskasutuskava põhineb, samuti teisi asjaomaseid eeskirju, näiteks eeskirju ühenduse inspektorite kohta.

(19)

Seetõttu on vajalik, et tegevdirektor korraldaks tööd nii, et liikmesriikidel oleks piisavalt aega oma asjakohastel kogemustel põhinevate arvamuste esitamiseks, jäädes seejuures agentuuri tööplaani ning käesoleva määrusega ettenähtud ajalimiitide raamidesse. Vajalik on, et tegevdirektor arvestaks asjaomaste liikmesriikide huve iga kavaga hõlmatava kalanduspiirkonna osas. Ühise kontrolli- ja inspekteerimistegevuse tõhusa ja õigeaegse kooskõlastamise tagamiseks on vajalik sätestada menetlus, mis võimaldaks teha otsuseid selliste kavade vastuvõtmise osas, kui asjaomased liikmesriigid ei jõua kokkuleppele.

(20)

Ühenduse vetest väljaspool asuvate vete osas ühiskasutuskavade koostamise ja vastuvõtmise menetlus peaks olema sama mis ühenduse vete puhul. Sellised ühiskasutuskavad peavad põhinema rahvusvahelistel kontrolli- ja inspekteerimisprogrammidel, järgides ühendusele siduvaid kontrolli- ja inspekteerimise alaseid rahvusvahelisi kohustusi.

(21)

Ühiskasutuskavade täitmiseks tuleks asjaomastel liikmesriikidel koondada ja võtta kasutusele selliste kavade jaoks ettenähtud kontrolli- ja inspekteerimisvahendid. Agentuuril tuleb hinnata olemasolevate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite piisavust ning vajaduse korral teatama komisjonile ja asjaosalistele liikmesriikidele, et vahendid on kontrolli- ja inspekteerimisprogrammides ettenähtud ülesannete täitmiseks ebapiisavad.

(22)

Kuna liikmesriigid peavad austama oma inspekteerimise ja kontrolli alaseid kohustusi, eelkõige vastavalt määrusele (EÜ) nr 2371/2002 vastu võetud kontrolli- ja inspekteerimisalase eriprogrammi osas, ei tohiks agentuur olla volitatud kehtestama liikmesriikidele ühiskasutuskavade alusel lisakohustusi ega sanktsioone.

(23)

Agentuur peab ühiskasutuskavade tulemuslikkust regulaarselt hindama.

(24)

On kohane sätestada võimalus vastu võtta spetsiifilised rakenduseeskirjad ühiskasutuskavade vastuvõtmiseks ja heakskiitmiseks. Nimetatud võimalust võib olla kasulik kasutada pärast seda, kui agentuur on alustanud tegevust ning tegevdirektori arvates tuleks kõnealused eeskirjad ühenduse õiguses kehtestada.

(25)

Vastava taotluse korral tuleb agentuuril lepinguliselt korraldada kontrolli- ja inspekteerimisvahendite eraldamist asjaosaliste liikmesriikide ühiskasutusse.

(26)

Agentuurile seatud ülesannete täitmiseks peavad komisjon, liikmesriigid ja agentuur teabevõrgustiku kaudu vahetama vajalikku kontrolli- ja inspekteerimisalast teavet.

(27)

Agentuuri staatus ja ülesehitus peavad objektiivselt vastama temalt nõutavatele tulemustele ja võimaldama tal tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga oma funktsioone täita. Seetõttu tuleb agentuurile anda õiguslik, finants- ja haldusautonoomia, samas säilitada tema tihedad sidemed ühenduse institutsioonide ja liikmesriikidega. Selleks on vajalik ja kohane moodustada agentuur ühenduse organina, kellel on juriidilise isiku staatus ja kes teostab talle käesoleva määrusega antud volitusi.

(28)

Agentuuri lepinguline vastutus, mida reguleerib agentuuri poolt sõlmitavate lepingute kohta kehtiv õigus, peaks lepingus sisalduvate mistahes vahekohtuklauslite kohaselt kuuluma Euroopa Kohtu pädevusse. Euroopa Kohtu pädevusse peaks kuuluma ka vaidluste lahendamine, mis on seotud agentuuri lepinguvälisest vastutusest tuleneva kahju hüvitamisega vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele.

(29)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema esindatud haldusnõukogus, mille ülesandeks oleks tagada agentuuri korrektne ja tulemuslik toimimine.

(30)

Tuleks moodustada nõuandev kogu tegevdirektori nõustamiseks ning tagada tihe koostöö huvirühmadega.

(31)

Arvestades, et agentuuril tuleb täita ühenduse kohustusi ja ühenduse rahvusvaheliste kohustuste raames teha komisjoni palvel koostööd kolmandate riikide ning piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, oleks õige valida haldusnõukogu esimees komisjoni esindajate hulgast.

(32)

Haldusnõukogu hääletamiskorra juures tuleks arvestada liikmesriikide ja komisjoni huvitatust agentuuri tulemuslikust toimimisest.

(33)

Kohane on sätestada nõuandva kogu esindaja osalemine haldusnõukogu aruteludel ilma hääleõiguseta.

(34)

Tuleb sätestada agentuuri tegevdirektori ametisse nimetamine ja tema ametist vabastamine ning tema ülesannete täitmist määratlevad eeskirjad.

(35)

Agentuuri toimimise läbipaistvuse huvides peaks tema suhtes piiranguteta kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. (4)

(36)

Üksikisikute privaatsuse kaitseks peaks käesoleva määruse suhtes kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. (5)

(37)

Agentuuri sõltumatuse ja tegevusautonoomia tagamiseks tuleks talle anda iseseisev eelarve, mille tulud tulevad ühenduse assigneeringutest ja agentuuri poolt osutatavate lepinguliste teenuste tasudest. Ühenduse eelarvemenetlust tuleks kohaldada ühenduse osamaksu ja võimalike muude subsiidiumide suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(38)

Pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks peaksid agentuuri suhtes piiranguteta kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (6) sätted, ja agentuur peaks ühinema ka Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel 25. mail 1999. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti sisejuurdluste kohta. (7)

(39)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (8)

a)

koordineerida liikmesriikide poolt seoses ühenduse kohustustega teostatavat kontrolli- ja inspekteerimistegevust;

b)

koordineerida käesoleva määruse kohaselt liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimisvahendite ühist kasutamist;

c)

aidata liikmesriikidel edastada komisjonile ja kolmandatele osapooltele kalapüüki ja kontrolli- ning inspekteerimistegevust puudutavat teavet;

d)

aidata oma pädevuse piires liikmesriikidel täita nende ühisest kalanduspoliitikast tulenevaid ülesandeid ja kohustusi;

e)

aidata liikmesriikidel ja komisjonil harmoneerida ühise kalanduspoliitika kohaldamist kogu ühenduses;

f)

aidata kaasa liikmesriikide ja komisjoni kontrolli- ja inspekteerimisalasele uurimis- ja arendustööle;

g)

aidata kooskõlastada inspektorite koolitamist ja edendada kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel;

h)

vastavalt ühenduse eeskirjadele kooskõlastada meetmeid, et tõkestada ebaseaduslikku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüüki.

a)

abistab ühendust ja liikmesriike suhetes kolmandate riikide ja piirkondlike rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega, mille liikmeks ühendus on;

b)

teeb piirkondlike rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide pädevate asutustega kokku lepitud töökorra raames koostööd ühenduse kontrolli- ja inspekteerimiskohustustega seotud küsimustes.

a)

koostab ja arendab edasi liikmesriikide kalandusinspektorite juhendajate koolitamise tuumikõppekava ning korraldab neile inspektoritele ja teistele töötajatele, kes on seotud seire, kontrolli ja inspekteerimistegevusega, täiendavaid koolituskursuseid ning seminare;

b)

korraldab liikmesriikide palvel liikmesriikide kontrolli- ja inspekteerimistegevusega seonduvate kaupade ja teenuste ühishankeid ja valmistab ette ning koordineerib liikmesriikide ühiste katseprojektide elluviimist;

c)

töötab välja kahe või mitme liikmesriigi ühiste kontrolli- ja inspekteerimistegevustega seotud ühtseid tegevusmenetlusi;

d)

töötab välja kriteeriume kontrolli- ja inspekteerimisvahendite vahetamiseks liikmesriikide ja liikmesriikide ning kolmandate riikide vahel ja selliste vahendite varumiseks liikmesriikide poolt.

a)

järgitakse asjakohaste kontrolli- ja inspekteerimisprogrammide kriteeriume;

b)

rakendatakse komisjoni poolt kontrolli- ja inspekteerimisprogrammides määratud kriteeriume, kontrollnäitajaid, prioriteete ja ühiseid inspekteerimismenetlusi;

c)

püütakse artikli 11 lõike 2 kohaselt teatatud riiklikud kontrolli- ja inspekteerimisvahendid vajadustega vastavusse viia ja nende kasutamist korraldada;

d)

korraldatakse selleks ettenähtud ajavahemikel ja vööndites inim- ja materiaalsete ressursside, sealhulgas mitmest liikmesriigist pärit ühenduse inspektorite rühmade rakendamist;

e)

võetakse arvesse asjaosaliste liikmesriikide muudest ühiskasutuskavadest tulenevaid kohustusi, samuti mistahes piirkondlikke ja kohalikke piiranguid;

f)

määratletakse, millistel tingimustel võivad ühe liikmesriigi kontrolli- ja inspekteerimisvahendid siseneda teise liikmesriigi suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni all olevatesse vetesse.

a)

tema suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvate antud ühiskasutuskavaga hõlmatud vete suhtelist pindala (selliste vete olemasolu korral);

b)

tema territooriumil arvestusperioodi jooksul lossitud kalakoguste osatähtsus antud ühiskasutuskava objektiks olevast kalapüügipiirkonnast püütud ja lossitud kalade koguhulgast;

c)

tema lipu all sõitvate ja ühiskasutuskava objektiks olevas kalapüügipiirkonnas tegutsevate kalalaevade osatähtsus (mootorite võimsus ja kogumahutavus) kõigist antud kalapüügipiirkonnas tegutsevatest laevadest;

d)

antud kalapüügipiirkonnas arvestusperioodiks talle eraldatud kvoodi või kvoodi puudumisel tema tegelik püük.

a)

muudavad kättesaadavaks ühiskasutuskava jaoks ettenähtud kontrolli- ja inspekteerimisvahendid;

b)

määravad ühe kontaktpunkti/koordinaatori, kellele antud volitused võimaldavad õigeaegselt vastata ühiskasutuskava täitmisega seotud agentuuri taotlustele, ning agentuuri sellest teavitada;

c)

kasutavad oma ühendatud kontrolli- ja inspekteerimisvahendeid vastavalt ühiskasutuskavale ja lõikes 4 osutatud nõuetele;

d)

võimaldavad agentuurile sidusjuurdepääsu ühiskasutuskava täitmiseks vajalikule teabele;

e)

teevad ühiskasutuskava täitmisel agentuuriga koostööd;

f)

tagavad kõigi ühenduse ühiskasutuskava jaoks eraldatud kontrolli- ja inspekteerimisvahendite kasutamise vastavalt ühise kalanduspoliitika eeskirjadele.

a)

nimetada ametisse ja vabastada ametist tegevdirektor vastavalt artiklile 30;

b)

võtta iga aasta 30. aprilliks vastu agentuuri eelmise aasta tegevusaruanne ja edastada see Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikidele. Aruanne avalikustatakse;

c)

võtta komisjoni ja liikmesriikide arvamusi arvesse võttes iga aasta 31. oktoobriks vastu agentuuri järgmise aasta tööprogramm ja edastada see Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele;

Tööprogramm sisaldab agentuuri prioriteete. Selles on esikohal agentuuri kontrolli- ja järelevalveprogrammidega seotud kohustused. Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks ühenduse iga-aastast eelarvemenetlust. Kui komisjon 30 päeva jooksul pärast tööprogrammi vastuvõtmist teatab, et ei ole sellega nõus, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi ja võtab selle koos võimalike parandustega vastu teistkordsel lugemisel kahe kuu jooksul;

d)

võtta enne rahandusaasta algust vastu agentuuri lõplik eelarve, viies selle vajadusel vastavusse ühenduse dotatsiooni ja mistahes muude agentuuri tuludega;

e)

täita vastavalt artiklitele 35, 36 ja 38 oma agentuuri eelarvega seotud ülesandeid;

f)

teostada distsiplinaarvõimu tegevdirektori üle;

g)

kehtestada töökord, milles võidakse vajadusel ette näha haldusnõukogu allkomiteede moodustamine;

h)

kehtestada agentuuri ülesannete täitmiseks vajalikke menetlusi.

a)

tegevdirektor koostab tööprogrammi projekti ja esitab selle pärast komisjoni ja liikmesriikidega konsulteerimist haldusnõukogule. Ta võtab käesoleva määruse, selle rakenduseeskirjade ja mis tahes kehtivate seadustega piirides tarvitusele abinõud tööprogrammi täitmiseks;

b)

ta võtab agentuuri toimimiseks ja selle töö korraldamiseks vastavalt käesoleva määruse sätetele kõiki vajalikke meetmeid, kaasa arvatud organisatsioonisiseste administratiivjuhendite vastuvõtmine ja teatiste avaldamine;

c)

tegevdirektor võtab kõik vajalikud meetmed, kaasa arvatud II ja III peatükist tulenevaid agentuuri kohustusi puudutavate otsuste vastuvõtmine, sealhulgas kontrolli- ja inspekteerimisvahendite prahtimine ja ekspluateerimine ning teabevõrgustiku käitlemine;

d)

tegevdirektor reageerib vastavalt artiklitele 6, 7 ja 15 komisjoni taotlustele ja liikmesriikide abitaotlustele;

e)

ta seab sisse tõhusa järelevalve süsteemi, mis võimaldab agentuuri saavutusi tegevussihtidega võrrelda. Selle põhjal koostab tegevdirektor igal aastal esialgse üldaruande ning esitab selle haldusnõukogule. Ta kehtestab korralise hindamise menetluse, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele;

f)

ta rakendab agentuuri töötajate suhtes artikli 19 lõikes 2 sätestatud õigusi;

g)

ta koostab vastavalt artiklile 35 agentuuri tulu- ja kuluprognoosid ning korraldab vastavalt artiklile 36 agentuuri eelarve täitmist.

a)

ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni eelarvejakku;

b)

tasu agentuuri poolt artikli 6 kohaselt liikmesriikidele osutatavate teenuste eest;

c)

väljaannete müügist, koolitusest ja/või muudest agentuuri teenustest saadav tulu.

21.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/15

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

21.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/17

(1)

Määruse (EÜ) nr 2247/2003 artikliga 1 nähakse ette võimalus välja anda impordisertifikaate veiselihasektori toodetele, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast. Siiski peab import toimuma igale eksportivale kolmandale riigile ettenähtud koguste piires.

(2)

Sertifikaatide taotluste maht, mis esitati konditustatud liha kohta 1.–10. mail 2005 vastavalt määrusele (EÜ) nr 2247/2003, ei ületa Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast pärit toodete puhul nende riikide saadaolevate koguste hulka. Seega on võimalik anda impordisertifikaadid taotletud kogustele.

(3)

Kogused, mille kohta sertifikaate saab taotleda alates 1. juunist 2005, tuleb kehtestada koguhulga 52 100 t piires.

(4)

Tuleks meenutada, et käesolev määrus ei piira nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiivi 72/462/EMÜ (sanitaarprobleemide ja sanitaarkorra kohta kolmandatest riikidest pärit veiste, sigade, lammaste ja kitsede ning värske liha või lihatoodete importimisel) (4) rakendamist,

Ühendkuningriik:

Saksamaa:

21.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/19

(1)

2004. aasta augustis avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teadaande (2) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”), Indoneesiast, Malaisiast, Filipiinidelt, Taiwanist, Taist ja Vietnamist pärit roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade ühendusse importimise suhtes ning alustas uurimist.

(2)

Menetlus algatati kaebuse põhjal, mille Euroopa Tööstuslike Kinnitusdetailide Instituut (European Industrial Fasteners Institute) esitas selliste ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade ühenduse kogutoodangust suure osa, käesoleval juhul rohkem kui 50 %. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Komisjon andis kaebuse esitanud ühenduse tootjatele, nende ühendusele, teistele ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, tarnijatele ja kasutajatele, keda asi teadaolevalt puudutab, ning eksportivate riikide esindajatele ametlikult teada menetluse algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Teadaolevate Hiina ja Taiwani eksportivate tootjate ning ühenduse tootjate ja importijate rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring dumpingu ja kahju kindlaksmääramiseks.

(5)

Võimaldamaks Hiina ja Vietnami eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele ja kahe kõnealuse riigi ametiasutustele taotlusvormid.

(6)

Komisjon saatis kõikidele teadaolevalt asjaga seotud isikutele küsimustikud ja sai vastused viielt valimisse kuuluvalt Taiwani eksportijalt, neljalt valimisse kuuluvalt ühenduse tootjalt, kahelt valimisse mittevalitud ühenduse tootjalt, kahelt Hiina, kahelt Indoneesia, kahelt Malaisia, kahelt Filipiinide, neljalt Tai ja ühelt Vietnami eksportivalt tootjalt, neljalt valmisse kuuluvalt importijalt, ühelt ühenduse kasutajalt ning ühelt ühenduse varustava tööstuse tarnijalt.

(7)

Samuti tegi oma seisukohad kirjalikult teatavaks Saksa importijate/turustajate ühendus (Fachverband des Schrauben-Großhandels e.V.). Kõikidele isikutele, kes taotlesid ärakuulamist määratud tähtaja jooksul ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selleks võimalus.

(8)

Komisjon otsis ja kontrollis kogu teavet, mida ta dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide esialgse kindlaksmääramise seisukohast vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustesse.

(9)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2003 kuni 30. juunini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2001 kuni 30. juunini 2004 (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(10)

Roostevabast terasest kinnitusdetailid (edaspidi “kinnitusdetailid”) ja nende osad on roostevabast terasest poldid, mutrid ja kruvid, mida kasutatakse kahe või enama elemendi mehaaniliseks ühendamiseks. Kruvid on keermestatud varvapinnaga kinnitusdetailid. Neid saab kasutada kas ilma ühegi teise osata ja kinnitada puitu (puidukruvid) või lehtmetalli (plekikruvid) või kombineerida mutri ja seibidega, et moodustuks polt. Kruvisid on erineva peakuju (ümar-, nõgus-, lame- ja kuuskantpea jne), varvapikkuse ja läbimõõduga. Varb võib olla täielikult või osaliselt keermestatud. Kinnitusdetaile kasutatakse mitmesugustes tööstusharudes ja neil on väga erinevad lõppkasutusalad, mille puhul on vajalikud nii atmosfäärikorrosiooni kui ka keemilise korrosiooni kindlus ja võib olla oluline ka hügieen, näiteks toiduainete töötlemis- ja hoiustamisseadmete, keemiatööstuse tootmisettevõtete, meditsiiniseadmete tootmise, avalike kohtade valgustusseadmete, laevaehituse jmt puhul.

(11)

Kinnitusdetaile, st roostevabast terasest polte, mutreid ja kruvisid, mida kasutatakse kahe või enama elemendi mehaaniliseks ühendamiseks, deklareeritakse tavaliselt CN-koodide 7318 12 10, 7318 14 10, 7318 15 30, 7318 15 51, 7318 15 61, 7318 15 70 ja 7318 16 30 all. Kinnitusdetailide liike on palju, neist igaühel on eriomased füüsilised ja tehnilised omadused ning neid iseloomustab nende valmistamiseks kasutatud roostevaba terase kvaliteet.

(12)

Uurimise käigus väitsid importijad ja Saksa importijate/turustajate ühendus, et mutrid tuleks uurimisest välja jätta, sest väidetavalt neid ühenduses ei toodeta.

(13)

Seda küsimust kaaluti. Esialgse uurimise käigus tekkis kahtlus selles, kas mutreid ikka saab pidada eraldi tooteks muude kinnitusdetailide seas. Sellega seoses tuleb täiendavalt uurida mitmeid aspekte, st kas ja mil määral turustatakse polte ja mutreid koos süsteemina, mil määral arendatakse neid tooteliike koos jne. Täiendavalt on vaja uurida ka seda, mil määral ühenduse tootjad neid süsteeme pakkuda suudavad. Selle põhjal otsustati, et tavaliselt CN-koodi 7318 16 30 all deklareeritavad mutrid jäetakse esialgu vaatlusaluse toote mõistest välja.

(14)

Siinkohal tuleks märkida, et peaaegu kogu Filipiinidelt pärit importkaup paistab koosnevat mutritest. Seega tuleb juhul, kui uurimise lõppetapis otsustatakse, et mutreid tootevalikusse ei arvata, menetlus Filipiinide suhtes lõpetada.

(15)

Importijad ja Saksa importijate/turustajate ühendus väitsid ka seda, et tootevalik peaks piirduma ainult CN-koodidega 7318 15 61 ja 7318 15 70, st roostevabast terasest kuuskantauguga kruvide ja roostevabast terasest kuuskantpoltidega, sest ühtki muud liiki kinnitusdetaile ei toodeta ühenduses piisavalt. Uurimine kinnitas siiski, et ühenduses toodetakse ka muud liiki kinnitusdetaile. Seega ei olnud võimalik taotlust rahuldada.

(16)

Leiti, et kõik liigid peale mutrite kuuluvad kinnitusdetailide laia määratluse alla ja on samade füüsiliste ja tehniliste põhiomaduste, samade põhikasutusalade ning samade turustuskanalitega.

(17)

Sellest tulenevalt peetakse kõiki Hiinast, Indoneesiast, Malaisiast, Taiwanist, Taist ja Vietnamist pärit eri liiki kinnitusdetaile (välja arvatud mutrid), mis tavaliselt deklareeritakse CN-koodide 7318 12 10, 7318 14 10, 7318 15 30, 7318 15 51, 7318 15 61 ja 7318 15 70 all, käesoleva uurimise raames üheks tooteks (edaspidi “vaatlusalune toode”).

(18)

Komisjon leidis, et Hiinas, Indoneesias, Malaisias, Taiwanis, Tais ja Vietnamis toodetud ja nende riikide siseturgudel müüdavatel kinnitusdetailidel ning asjaomastest riikidest ühendusse eksporditavatel ning ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetavatel ja müüdavatel kinnitusdetailidel on ühesugused füüsilised, keemilised ja tehnilised omadused ning kasutusalad. Seepärast otsustati esialgu, et need kõik on algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused tooted.

(19)

Hiina ja Taiwani eksportivate tootjate rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 lõike 1 kohane väljavõtteline uuring.

(20)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vastava vajaduse korral valimi moodustada, paluti eksportivatel tootjatel endast teatada 15 päeva jooksul uurimise algatamisest ning esitada põhiandmed oma ekspordi ja omamaise müügi ja vaatlusaluse toote tootmisega seotud täpse tegevuse kohta ning vaatlusaluse toote tootmise ja/või müügiga tegelevate sidusettevõtete nimed ja tegevusalad. Konsulteeriti ka Hiina ja Taiwani ametiasutustega.

(21)

Ainult kaks Hiina eksportivat tootjat teatasid endast ja esitasid nõutava teabe algmääruse artikli 17 lõikes 2 sätestatud kolme nädala jooksul. Selliste asjaolude tõttu otsustas komisjon, et Hiina eksportivate tootjate puhul pole väljavõtteline uuring vajalik.

(22)

Nelikümmend üheksa Taiwani äriühingut teatas endast ja esitas nõutava teabe algmääruse artikli 17 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. Uurimisperioodi jooksul ühendusse eksportimisest teatasid siiski ainult 37 eksportivat tootjat. Eksportivad tootjad, kes eksportisid vaatlusalust toodet ühendusse uurimisperioodi jooksul ja avaldasid soovi väljavõttelises uuringus osaleda, arvati algselt koostööd tegevate äriühingute hulka ja nendega arvestati valimi moodustamisel. Ülejäänud 12 äriühingust olid 11 kas kaubandusettevõtjad või eksportivad tootjad, kes uurimisperioodi jooksul ühendusse ei eksportinud. Seepärast ei saa neid äriühinguid dumpingu arvutamisel arvestada. Lõpuks tuleb märkida, et ülejäänud 12 äriühingust oli üks ainult mutreid eksportiv tootja ning sellest tulenevalt ajutised meetmed teda ei puuduta.

(23)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate toodang moodustas umbes 78 % Taiwanist ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote koguhulgast.

(24)

Eksportivad tootjad, kes ei teatanud endast eelnimetatud ajavahemiku jooksul, loeti koostööst keeldunuks.

(25)

Algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt moodustati valim suurima tüüpilise ekspordimahu põhjal, mida oli olemasoleva aja jooksul võimalik uurida. Selle alusel moodustati valim viiest Taiwani eksportivast tootjast. Valitud äriühingute toodang moodustas umbes 47 % Taiwani ekspordist ühendusse ja umbes 57 % Taiwani siseturul müüdud toodetest. Algmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti Taiwani ametiasutustega ja neil ei olnud vastuväiteid.

(26)

Kolmekümne kahele koostööd tegevale eksportivale tootjale, keda lõpuks valimisse ei kaasatud, teatati Taiwani ametiasutuste kaudu, et nende ekspordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane tollimaks arvutatakse algmääruse artikli 9 lõike 6 kohaselt.

(27)

Kõigile viiele valimisse kuuluvale äriühingule saadeti täitmiseks küsimustikud ja kõigilt neilt saadi määratud tähtaja jooksul vastused.

(28)

Kaks valimisse mittekuuluvat Taiwani eksportivat tootjat taotlesid, et juhul, kui tollimaks kehtestatakse, arvutataks neile algmääruse artikli 9 lõike 6 ja artikli 17 lõike 3 kohaselt individuaalne dumpingumarginaal ja tollimaksumäär. Asjaomaste riikide ja isikute rohkuse ning ajaliste piirangute tõttu otsustas komisjon, et Taiwani eksportivaid tootjaid ei saa individuaalselt kontrollida, sest see oleks põhjendamatult koormav ja takistaks uurimise õigeaegset lõpetamist. Lisaks sellele tuleb märkida, et üks individuaalset kontrollimist taotlenud eksportiv tootja tootis ainult mutreid, mis, nagu eespool mainitud, jäetakse esialgu käesolevast menetlusest välja.

(29)

Ühenduse tootjate rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 lõike 1 kohane väljavõtteline uuring. Komisjon palus, et ühenduse tootjad esitaksid selleks teavet samasuguse toote tootmise ja müügi kohta.

(30)

Kaheksa ühenduse tootjat teatasid endast ja esitasid nõutava teabe algmääruse artikli 17 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul. Komisjon valis algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valimisse neli äriühingut kahest liikmesriigist (kolm Itaaliast ja üks Saksamaalt), sest nad esindasid ühenduse suurimat tüüpilist tootmismahtu (umbes 50 %), mida oli olemasoleva aja jooksul võimalik uurida. Algmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti ühenduse tootjate ühendusega ja sellel ei olnud vastuväiteid. Lisaks paluti ülejäänud neljal tootjal, kes paiknesid Belgias, Saksamaal, Itaalias ja Ühendkuningriigis, esitada kahju analüüsimiseks teatavaid üldiseid andmeid. Kõik valimisse kuuluvad tootjad ja veel kaks ühenduse tootjat tegid koostööd ja saatsid küsimustiku vastused määratud tähtajaks. Üks kahest valimisse mittekuuluvast koostööd tegevast äriühingust tootis siiski ainult teatavaid erimutreid, mis on esialgu uurimisest välja jäetud, ja seepärast kõnealust äriühingut esialgsete järelduste tegemisel enam ei arvestatud.

(31)

Ühenduse importijate rohkuse tõttu nähti algatamisteates algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt ette väljavõttelise uuringu kasutamine. Komisjon palus, et importijad esitaksid selleks teavet vaatlusaluse toote impordi ja müügi kohta.

(32)

Komisjon valis saadud teabe põhjal valimisse viis importijat neljast liikmesriigist: kaks Saksamaalt, ühe Itaaliast, ühe Rootsist ja ühe Ühendkuningriigist. Konsulteeriti kahe teadaoleva importijate ühendusega. Kõnealused importijad esindasid teadaolevate ühenduse importijate müügi suurimat tüüpilist müügimahtu (umbes 37 %), mida oli olemasoleva aja jooksul võimalik uurida. Neli importijat tegid koostööd ja saatsid küsimustikele vastused. Rootsi importija enam koostööd ei teinud ja ainult kaks importijat esitasid täielikud vastused kogu küsitud teabega.

(33)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määratakse Hiinast ja Vietnamist pärit importkaupa käsitlevas dumpinguvastases uurimismenetluses normaalväärtus nimetatud artikli lõigete 1–6 kohaselt nende eksportivate tootjate puhul, kes täitsid algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriume, st kui on näha, et samasuguse toote valmistamine ja müük toimub turumajanduse tingimustes. Lühidalt ja ülevaatlikult on kõnealused kriteeriumid järgmised:

(34)

Kaks Hiina tootjat ja üks Vietnami tootja taotlesid algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt turumajanduslikku kohtlemist ja esitasid eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse täidetud vormi ettenähtud tähtaja jooksul.

(35)

Üks Hiina tootja oli alles tegevust alustanud ja tal ei olnud auditeeritud ega ka muud raamatupidamisaruannet. Komisjon otsustas, et raamatupidamisaruande puudumise tõttu ei saa kindlaks teha, kas teine ja kolmas kriteerium on täidetud. Sellest tulenevalt otsustati, et äriühing ei täida turumajandusliku kohtlemise nõudeid. Äriühingut teavitati otsusest ja ta ei esitanud vastuväiteid.

(36)

Teise Hiina eksportiva tootja puhul hankis komisjon kogu vajalikuks peetava teabe ja kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud teavet kõnealuse äriühingu valdustes.

(37)

Kontrolli käigus tuvastati, et äriühingul ei olnud üht selget peamiste raamatupidamisdokumentide kogumit, mis koostatakse ja mida auditeeritakse kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Kuigi raamatupidamisaruannet olid auditeerinud sõltumatud välisaudiitorid, esines siiski hulgaliselt probleeme ja lahknevusi. Kogu uurimise jooksul esitas äriühing oma aruande erinevaid versioone, mis sisaldasid olulisi vigu, näiteks järjestikuste majandusaastate erinevad lõpp- ja algsaldod (IAS 1) või väidetavad muutused arvestuspõhimõtetes, mis ei olnud aruandes nõuetekohaselt põhjendatud (IAS 8). Ei olnud võimalik tuvastada oluliste numbrite, nt läbimüügi vastavust äriühingu muudele dokumentidele. Peale selle teatas äriühing olulisest kasumist, kui ta tegelikult paistis saavat olulist kahju, ja esitatud aruanne ei sisaldanud kogu tema tegevust hõlmavaid nõuetekohaseid konsolideeritud käibenäitajaid. Audiitorite aruanded vaikisid eelnimetatud probleemidest täielikult.

Eelmainitut silmas pidades ei olnud teine kriteerium täidetud. Sellest tulenevalt otsustati, et äriühing ei täida algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimusi.

(38)

Vietnami tootja puhul hankis komisjon kogu vajaliku teabe.

(39)

Esimese kriteeriumi kohta otsustati, et see ei ole täidetud. Eelkõige tuvastati, et ekspordi ja omamaise müügi suhtes kehtisid teatavad koguselised piirangud. See piirang oli kehtestatud ettevõtja investeerimisloas, loataotluses ning äriühingu asutamisdokumendis. Pealegi on riik äriühingu investeerimisloas sõnaselgelt kindlaks määranud kõik maarendipõhimõtetega seotud otsused. Ka on äriühing kuni oma peamiste ehituskavade lõpetamiseni ja lisaks veel mitme aasta jooksul vabastatud maarendi tasumisest. Neil asjaoludel leiti, et äriühing ei olnud näidanud, et teeb oma äritegevust ja kulusid käsitlevad otsused turutingimustest lähtudes ja ilma riigi olulise sekkumiseta.

(40)

Teise kriteeriumi kohta otsustati, et see ei ole täidetud, sest 2002. aasta raamatupidamisaruannet ei avaldatud õigeaegselt ja seda polnud ka nõuetekohaselt auditeeritud, mis on vastuolus rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga IAS 1.

(41)

Sellest tulenevalt otsustati, et äriühing ei täida algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimusi.

(42)

Asjaomastele Hiina ja Vietnami eksportivatele tootjatele ning ühenduse tootmisharule anti võimalus eelmainitud järelduste kohta märkusi esitada.

(43)

Kaks eksportivat tootjat vaidlustasid otsuse ja väitsid, et neile tuleks võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(44)

Hiina eksportiv tootja väitis, et järgitud arvestuspõhimõtted olid kooskõlas Hiina ettevõtete raamatupidamiseeskirjade ja -tavaga.

(45)

Sellega seoses märgitakse, et komisjon kontrollib algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt, kas äriühingute aruandeid koostatakse ja auditeeritakse kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Hiina standardite järgimine või mittejärgimine ei ole turumajandusliku kohtlemise võimaluse hindamisel otsustav. Lisaks sellele näitavad kontrolli tulemused peamiste arvestuspõhimõtete mittejärgimist või arvestuspõhimõtete olulisi muudatusi, mis tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja selgitada.

(46)

Eelmainitust olenemata märgitakse, et Hiina äriettevõtete raamatupidamissüsteemi artikkel 155 nõuab, et äriühingud varustaksid raamatupidamise aastaaruande täielike ja üksikasjalike märkustega. Kuna äriühingu raamatupidamisaruandes tähtsust omavaid märkusi ega selgitusi ei leidunud, ilmneb, et audit ei rikkunud mitte ainult rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, vaid oli vastuolus ka Hiina standarditega.

(47)

Sellest tulenevalt otsustati, et Hiina eksportiva tootja märkused ei olnud õigustatud ja turumajanduslikku kohtlemist ei saa lubada.

(48)

Vietnami eksportiv tootja väitis, et ettevõtte investeerimisloas näidatud ekspordi/omamaise müügi määr ei ole siduv, vaid peegeldab ainult Vietnami valitsuse poolt investeeringute soodustamiseks kasutusele võetud maksualaseid erisoodustusi. Seega ei näe ükski riigiasutus väidetavalt ette, kui palju äriühing võib müüa ekspordi- ja siseturul.

(49)

Sellega seoses märgitakse, et loa väljastamist käsitlevate normide ning maksu- ja finantsküsimusi käsitlevate normide vahel ei ole otsest korrelatsiooni. Lisaks sellele ei sisaldanud ettevõtte investeerimisluba mingit viidet selle kohta, et eksportmüügi määr on kehtestatud puhtalt maksustamise eesmärgil.

(50)

Maarendi kohta väitis äriühing, et Vietnamis järgitav maa rentimise kord ei ole turumajanduse põhimõtetega vastuolus ja et kõik maarendipoliitikaga seotud erisätted olid kõigest Vietnami valitsuse poolt välisinvesteeringute ligimeelitamiseks mõeldud stimuleeriv meede. Eksportiv tootja väitis, et rendisumma oli iseenesest teatud liiki “maks” ja et ta oli ostnud maa teiselt äriühingult, kes oli “esialgne maaomanik”.

(51)

Märgitakse, et Vietnamis ei ole vaba maaturgu. Äriühingu esitatud valitsuse ringkirja kohaselt määrab maa hinna riik. Mis puutub väitesse maa ostu kohta “esialgselt maaomanikult”, siis see termin on üsna eksitav, sest Vietnamis ei saa maa eraomandis olla. Tegelikult osutas äriühing eelmisele rentnikule maa kasutusõiguse eest makstud hüvitisele, mille määras ühepoolselt kindlaks riik. Pealegi ei esitatud tõendeid väite toetamiseks, et maarent on teatud liiki “maks”. Igatahes ei maksa äriühing mitu aastat üldse maa rendimaksu, nagu on märgitud põhjenduses 39.

(52)

Mis puutub teise kriteeriumi, siis äriühingu väite kohaselt olid audiitorid märganud, et ta oli avaldanud oma 2002. aasta raamatupidamisaruande rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites ettenähtust hiljem, kuid said rahandusministeeriumilt nõusoleku selle lahknevuse eiramiseks.

(53)

Märgitakse, et audiitori järeldusotsus ei kinnitanud seda väidet. Vastupidi, audiitorid kinnitasid, et auditeerimine toimus rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt ning ei mainitud mingeid reservatsioone ega lisatud seletust selle kohta, miks äriühing rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite selgelt määratud tavast kõrvale kaldus. Peale selle tõestab fakt, et rahandusministri väljastatud kiri võib väidetavalt muuta või leevendada selgelt sätestatud õigustava, et tegelikult ei kohaldatud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid nõuetekohaselt.

(54)

Sellest tulenevalt otsustati, et esimene ja teine kriteerium ei olnud täidetud ning seepärast ei tuleks võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(55)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määratakse selle artikli kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele, juhul kui tollimaks kehtestatakse, kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud siis, kui äriühingud suudavad näidata, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(56)

Mis puutub Hiinasse, siis mõlemad koostööd tegevad eksportivad tootjad, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid juhuks, kui neile turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, ka individuaalset kohtlemist.

(57)

Kättesaadava teabe põhjal leiti, et need kaks äriühingut täitsid kõik algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise nõuded.

(58)

Seepärast otsustati võimaldada järgmistele Hiina eksportivatele tootjatele individuaalset kohtlemist:

(59)

Mis puutub Vietnamisse, siis turumajanduslikku kohtlemist taotlenud eksportiv tootja taotles juhuks, kui seda ei võimaldata, ka individuaalset kohtlemist.

(60)

Kättesaadava teabe põhjal leiti, et see äriühing ei täitnud kõiki algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud individuaalse kohtlemise nõudeid.

Eelkõige tehti kindlaks, nagu on mainitud eespool turumajandusliku kohtlemise analüüsi all, et eksportmüügi koguseid ei otsustanud äriühing vabalt, vaid need määras kindlaks riik äriühingu tegevusloas. Seepärast leiti, et äriühing ei täitnud individuaalse kohtlemise võimaldamise tingimusi.

(61)

Kaks ülejäänud Vietnami eksportivat tootjat taotlesid samuti ettenähtud tähtaja jooksul individuaalset kohtlemist. Üks neist esitas aga küsimustikule pooliku vastuse ja teine ei vastanud küsimustikule üldse.

Need kaks äriühingut ei esitanud nõutud teavet ega mingit muud selgitust. Sellest tulenevalt otsustas komisjon, et kõnealused äriühingud ei olnud näidanud, et vastavad individuaalset kohtlemist võimaldavatele nõuetele.

(62)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb üleminekumajanduses nende eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, normaalväärtus määrata võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel.

(63)

Algatamisteates pakuti Hiina ja Vietnami puhul normaalväärtuse määramiseks sobivaks võrdlusriigiks Indiat. Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid selle kohta märkusi tegema.

Mitmesugused huvitatud isikud tegid märkusi, pakkudes võrdlusriigiks Taiwani, Taid, Korea Vabariiki või Itaaliat. Komisjon võttis ühendust algselt sobivaks võrdlusriigiks peetud Indias teadaolevate äriühingutega. India tootjatelt ei saadud aga küsimustikele vastuseid ega mingeid tähtsust omavaid märkusi. Mis puutub Korea Vabariiki ja Itaaliasse, siis neid välja pakkunud isikud ei esitanud mingit konkreetset teavet. Seepärast ei käsitletud neid rohkem alternatiivsete võrdlusriikidena.

Taiga seoses märgitakse, et uurimise käigus selgus tänu koostööd tegevatele tootjatele, et Tais tavapärase kaubandustegevuse käigus omamaist müüki ei toimunud ja seepärast ei saa Taid pidada võrdlusriigiks.

Taiwanil, mis on kogu maailmas üks vaatlusaluse toote kõige suuremaid tootjaid, leiti aga olevat tüüpiline siseturg, kus lai tootevalik ja tarnijate rohkus tagavad piisava konkurentsitaseme. Uurimise käigus tehti kindlaks, et tavapärase kaubandustegevuse käigus oli nelja koostööd tegeva valimisse kuuluva Taiwani eksportiva tootja omamaine müük märkimisväärne.

(64)

Eelmainitu põhjal järeldatakse, et Taiwan on algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobiv võrdlusriik.

(65)

Komisjon kontrollis algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt kõigepealt igas ekspordiriigis, kas vaatlusaluse toote omamaine müük sõltumatutele klientidele oli iga eksportiva tootja puhul tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vastavast eksportmüügist ühendusse.

(66)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need üldiselt tüüpilise omamaise müügiga äriühingute poolt omamaiselt müüdud tooteliigid, mis olid ühendusse ekspordiks müüdavate tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad. Kasutatud kriteeriumid on järgmised: CN-kood, kasutatud toorme liik, DIN-number (st koodnumber, mille all toode on klassifitseeritud DIN-nomenklatuuris), diameeter millimeetrites, pikkus millimeetrites.

(67)

Tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi siseturul sõltumatutele klientidele suunatud müügi kogumaht moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % või rohkem ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(68)

Seejärel kontrollis komisjon, kas iga ekspordiriigi iga äriühingu omamaist müüki saab algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt pidada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunuks.

(69)

Selleks tehti iga eksporditava tooteliigi puhul kindlaks, milline oli selle osakaal sõltumatutele klientidele suunatud omamaisest müügist, mis toimus uurimisperioodi jooksul siseturul kahjumiga.

(70)

Kui uuritavate äriühingute poolt ühendusse ekspordiks müüdud tooteliikide puhul olid täidetud eespool jaos 3.2.3 ja jao 3.2.4 punktides a ja b sätestatud nõuded, võeti vastavate tooteliikide normaalväärtuse aluseks uuritava riigi omamaisel turul sõltumatute klientide poolt uurimisperioodi jooksul makstud või tegelikult makstavad hinnad, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 1.

(71)

Eespool toodud jao 3.2.4 punkti c alla kuuluvate tooteliikide puhul ja nende tooteliikide puhul, mida eksportiv tootja ei müünud uuritavate riikide omamaisel turul tüüpilistes kogustes, nagu on märgitud eespool jaos 3.2.3, tuli kindlaks määrata arvestuslik normaalväärtus.

Arvestusliku normaalväärtuse kindlaksmääramiseks algmääruse artikli 2 lõike 6 kohaselt liideti kantud müügi-, üld- ja halduskulud ning kaalutud keskmine kasum, mida asjaomased koostööd tegevad eksportivad tootjad samasuguse toote omamaiselt müügilt said, nende uurimisperioodi aegsele keskmisele tootmiskulule. Vajaduse korral korrigeeriti tootmiskulusid ning müügi-, üld- ja halduskulusid enne nende kasutamist tavapärase kaubandustegevuse hindamisel ja normaalväärtuse arvutamisel.

Uuritavates riikides, kus ükski eksportiv tootja uurimisperioodi jooksul tavapärase kaubandustegevuse käigus omamaiselt samasugust toodet või sama toodete üldkategooriat ei müünud, arvutati normaalväärtus asjaomase eksportiva tootja tootmiskulude põhjal, mida oli vajadusel korrigeeritud. Esialgu peeti sobivaks liita sellele tootmiskulule algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt nelja Taiwani koostööd tegeva valimisse kuuluva eksportiva tootja poolt uurimisperioodi jooksul kantud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning samasuguse toote omamaiselt müügilt saadud kasum.

(72)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati Hiina ja Vietnami puhul normaalväärtus võrdlusriigi tootjatelt saadud kontrollitud teabe põhjal, st Taiwani siseturul võrreldavate tooteliikide eest makstud või makstavate hindade põhjal, kui leiti, et müük on toimunud tavapärastes kaubandustingimustes, või arvestusliku normaalväärtuse põhjal, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei olnud võrreldavate tooteliikide omamaist müüki toimunud.

Sellest tulenevalt määrati normaalväärtus nelja koostööd tegeva valimisse kuuluva Taiwani tootja poolt sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi kaalutud keskmise hinna või tooteliigi arvestusliku väärtuse põhjal.

(73)

Kuna turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, määrati Hiinale normaalväärtus eespool toodud põhjenduse 72 kohaselt.

(74)

Indoneesia ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja puhul tehti kindlaks, et samasuguse toote omamaist müüki ei esinenud. Seepärast tuli normaalväärtus arvutada eespool toodud põhjenduse 71 kohaselt.

(75)

Märgitakse, et alguses vastas komisjoni saadetud küsimustikule ka teine Indoneesia eksportiv tootja, kes hiljem oma äritegevuse lõpetas ja muutis seega võimatuks küsimustiku vastuste kontrollimise. Seepärast otsustati, et see äriühing ei teinud enam uurimise käigus koostööd. Kõnealust äriühingut ja Indoneesia ametiasutusi teavitati sellest ja nad ei esitanud selle asjaolu kohta mingeid märkusi.

(76)

Kahe koostööd tegeva Malaisia eksportiva tootja puhul, kes paiknesid vabakaubandustsoonides, tehti kindlaks, et samasuguse toote müük, millest oli teatatud kui omamaisest, toimus põhiliselt vabakaubandustsoonidesse või tolliladudesse, st müük oli suunatud ekspordiks teiste sõltumatute isikute poolt.

Sellest tulenevalt otsustati, et uurimisperioodi jooksul nende eksportivate tootjate puhul tüüpilist omamaist müüki ei esinenud, ja seepärast tuli normaalväärtus arvutada eespool toodud põhjenduse 71 kohaselt.

(77)

Nelja eksportiva tootja puhul määrati normaalväärtus eespool põhjendustes 65–71 sätestatud meetodi kohaselt.

(78)

Uurimise käigus tuvastati, et neljast koostööd tegevast eksportivast tootjast olid kaks sidusettevõtted. Need äriühingud müüsid siseturul samasugust toodet nii müügiga tegeleva sidusettevõtte kaudu kui ka otse sõltumatutele klientidele. Märgitakse, et kui tooteliike müüakse müügiga tegelevale sidusettevõttele, võib müüki algmääruse artikli 2 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt pidada väljaspool tavapärast kaubandustegevust toimunuks. Seetõttu, ja selleks et määrata normaalväärtus, paluti neil kahel äriühingul aegsasti enne kohapealset kontrolli esitada müügiga tegeleva sidusettevõtte poolt esimeselt sõltumatult kliendilt võetud hinnad. Kohapeal tuvastati, et kaks koostööd tegevat tootjat ei suutnud sellist teavet anda. Edasimüüv äriühing ostis vaatlusalust toodet eri allikatest, sealhulgas kahelt eksportivalt tootjalt, ning müüs seda lõppkasutajatele, jaemüüjatele ja turustajatele. Sellest olenemata ei suutnud edasimüüv äriühing oma raamatupidamisdokumentide abil näidata, milliseid tooteid osteti kahelt koostööd tegevalt tootjalt, ja seega ei olnud võimalik esitada selliste toodete sõltumatutele klientidele edasimüügi hindu.

Eelmainitu põhjal teeb komisjon esialgse otsuse, et müügiga tegeleva sidusettevõtte kaudu siseturul toimunud vaatlusaluse toote müük tuleks normaalväärtuse arvutamisel arvestamata jätta, sest ülejäänud omamaist müüki võib ikkagi tüüpiliseks pidada.

(79)

Taiwani viienda valimisse kuuluva eksportiva tootja puhul tuvastati, et samasuguse toote omamaist müüki ei esinenud. Seepärast arvutati normaalväärtus põhjenduse 71 kohaselt. Ent uurimise käigus leiti esitatud teabes tõsiseid lahknevusi. Esiteks ei liigitanud äriühing vaatlusaluse toote eri liike komisjoni antud selgete juhiste kohaselt ja seepärast ei olnud päris mitme tooteliigi puhul võimalik võrdlus Taiwani teiste tootjate omamaise müügiga. Teiseks ei olnud kohapealse kontrolli käigus võimalik tuvastada küsimustiku vastuses näidatud vaatlusaluse toote tootmiskulude vastavust küsimustiku vastuse kasumi ja kahjumi tabelis või äriühingu mis tahes muus raamatupidamisdokumendis näidatud müüdud kauba maksumusele. Samuti ei suudetud teha tooteliikide kaupa kindlaks seost toormeostude ja teatatud tootmiskulude vahel. Pärast kontrollkäiku teatas äriühing uue tootmiskulu, mida kontrollitud teave ei toetanud.

Eelmainitud asjaolude tõttu ja algmääruse artikli 18 kohaselt teatati äriühingule, et teatavat teavet ei saa dumpingu arvutamisel kasutada ja et osaliselt tehakse esialgsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal. Sellest tulenevalt kasutas komisjon arvestusliku normaalväärtuse määramiseks nende eksporditud tooteliikide korrigeeritud tootmiskulu, mida oli kättesaadavate juhiste põhjal võimalik selgelt kindlaks teha. Kõnealusele tootmiskulule liideti Taiwani nelja ülejäänud koostööd tegeva eksportiva tootja kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning omamaisest müügist saadud kasum.

(80)

Nelja Tai koostööd tegeva eksportiva tootja puhul tuvastati, et tavapärase kaubandustegevuse käigus vaatlusaluse toote tüüpilist omamaist müüki ei esinenud. Seepärast tuli normaalväärtus arvutada eespool toodud põhjenduse 71 kohaselt.

(81)

Kuna ühelegi Vietnami eksportivale tootjale turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, määrati Vietnami puhul normaalväärtus kindlaks eespool toodud põhjenduse 72 kohaselt.

(82)

Nende kahe koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati individuaalset kohtlemist, toimus eksport otse ühenduse sõltumatutele klientidele. Ekspordihinnad põhinesid seepärast algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

(83)

Ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja eksport toimus otse ühenduse sõltumatutele klientidele. Ekspordihind põhines seepärast algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

(84)

Ühe eksportiva tootja puhul, kelle eksportmüük toimus otse ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(85)

Malaisia teise eksportiva tootja vaatlusaluse toote eksport toimus ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele ja ühele seotud isikule. Esimesena nimetatud ekspordi puhul määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel. Ekspordi puhul seotud isikule määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt nende hindade alusel, millega imporditud tooteid esimesena sõltumatule müüjale edasi müüdi. Seetõttu tehti kohandusi, et arvestada kõiki kulusid, sealhulgas tolli- ja muid makse, mida importimise ja edasimüügi vahepeal kanti, ning sõltumatute koostööd tegevate importijate poolt tavaliselt saadud kasumeid, et oleks võimalik määrata kindlaks usaldusväärne ekspordihind.

(86)

Eksportivate tootjate eksportmüük ühendusse toimus kas otse sõltumatutele klientidele või Taiwanis asuvate kaubandusettevõtete kaudu.

(87)

Kui eksportmüük ühendusse toimus otse sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(88)

Kui eksportmüük ühendusse toimus kaubandusettevõtete kaudu, määrati hinnad algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt hindade järgi, mida toote eest võeti, kui asjaomased tootjad seda kaubandusettevõtetele ekspordiks müüsid.

(89)

Üks eksportiv tootja, kes müüs vaatlusalust toodet ka Taiwani kaubandusettevõtjate kaudu, ei suutnud esitada täiendavaid dokumente, mis selgitaksid kaubandusettevõtjate kaudu müüdud toodete sihtkohti. Seepärast sellist müüki ei arvestatud ja ekspordihind põhines ainult otsesel ekspordil ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele.

(90)

Nelja koostööd tegeva eksportiva tootja eksport toimus otse ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele. Ekspordihind põhines seepärast algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavatel hindadel.

(91)

Nagu eespool individuaalse kohtlemise analüüsi all selgitatud, tegi Vietnamis koostööd ainult üks äriühing, kuid talle ei võimaldatud individuaalset kohtlemist. Pealegi tegutses see äriühing uurimise käigus koostööd teinud Taiwani sidusettevõtte alltöövõtjana. Taiwani äriühing oli toorme omanik ja täitis kõiki eksportmüügiga seotud ülesandeid. Ta ei suutnud aga oma raamatupidamisdokumentide abil näidata, et sõltumatutelt klientidelt küsitud ekspordihinnad olid seotud Vietnamis toodetud ja ühendusse eksporditud toodetega, nagu oli teatatud Vietnami alltöövõtja vastuses küsimustikule. Seepärast ei saa neid hindu kasutada Vietnamist ühendusse suundunud ekspordi hindadena. Äriühingut teavitati sellest. Kuna ükski muu allikas ei olnud kättesaadav, määrati ekspordihinnad kõikide eksportivate tootjate puhul esialgu Eurostati impordistatistika alusel.

(92)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(93)

Selleks et tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse õiglane võrdlus, tehti parandused hindade võrreldavust mõjutavate erinevuste nõuetekohaseks arvestamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kõikide uuritud eksportivate tootjate puhul võeti juhul, kui see oli võimalik ja õigustatud, arvesse erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, garantiikuludes ja komisjonitasudes.

(94)

Artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kasutati dumpingumarginaalide määramiseks tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemist tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga, mis tehti kindlaks eelmainitu kohaselt.

(95)

Nende koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul, kes teatasid endast algmääruse artikli 17 kohaselt, kuid keda individuaalselt ei kontrollitud, määrati dumpingumarginaal algmääruse artikli 9 lõike 6 kohaselt valimisse kuuluvate äriühingute kaalutud keskmise dumpingumarginaali alusel.

(96)

Nende eksportivate tootjate puhul, kes ei vastanud komisjoni küsimustikule ega teatanud endast muul moel, määrati dumpingumarginaal algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt kättesaadavate faktide põhjal.

(97)

Koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali määramiseks tehti kõigepealt kindlaks koostööst keeldumise tase. Selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate poolt teatatud ühendusse suundunud ekspordi mahtu ja Eurostati samaväärset impordistatistikat.

(98)

Kui koostööst keeldumise tase oli kõrge, s.o rohkem kui 20 %, peeti sobivaks kehtestada koostööst keeldunud eksportivatele tootjatele dumpingumarginaal, mis on kõrgem kui kõige kõrgem dumpingumarginaal, mis määrati koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele. On tõepoolest alust uskuda, et koostööst keeldumise kõrge taseme põhjustas see, et uuritava riigi koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaal on kõrgem kui ükskõik millisel koostööd tegeval eksportival tootjal. Seepärast määrati sellistel juhtudel dumpingumarginaal, mis vastab nende koostööd tegevate eksportivate tootjate enim müüdud tüüpiliste tooteliikide keskmisele kaalutud dumpingumarginaalile, kelle dumpingumarginaalid on kõige kõrgemad.

(99)

Juhul kui koostööst keeldumise tase oli kõrge, peeti sobivaks määrata koostööst keeldunud eksportivatele tootjatele asjaomase riigi koostööd tegeva eksportiva tootja kõrgeima dumpingumarginaaliga võrdne dumpingumarginaal, sest polnud alust uskuda, et mõne koostööst keeldunud eksportiva tootja dumpingumarginaal oleks väiksem.

(100)

Komisjonil on olnud järjekindlalt tavaks pidada seotud eksportivaid tootjaid või samasse kontserni kuuluvaid eksportivaid tootjaid dumpingumarginaali määramisel üheks ja samaks isikuks ja kehtestada neile seega ühesugune dumpingumarginaal. Seda eelkõige sellepärast, et individuaalsete dumpingumarginaalide arvutamine võiks soodustada dumpinguvastastest meetmetest hoidumist, muutes need ebatõhusaks sel teel, et võimaldaks omavahel seotud eksportivatel tootjatel suunata oma eksporti ühendusse madalaima individuaalse dumpingumarginaaliga äriühingu kaudu.

Selle tava kohaselt arvati üheks ja samaks isikuks kaks omavahel seotud Taiwani eksportivat tootjat, kes kuulusid samasse kontserni, ja neile määrati ühesugune dumpingumarginaal. Nende eksportivate tootjate puhul otsustati arvutada kõigepealt kummagi äriühingu dumpingumarginaal ja teha siis kindlaks nende dumpingumarginaalide kaalutud keskmine, mis omistati kontsernile tervikuna.

(101)

Hiina eksportivate tootjate puhul oli koostööst keeldumine oluline (umbes 85 %).

(102)

Esialgsed dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(103)

Indoneesia eksportivate tootjate puhul oli koostööst keeldumine oluline (umbes 60 %). Esialgsed dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(104)

Koostööd tegid kõik Malaisia eksportivad tootjad. Kummagi koostööd tegeva eksportiva tootja (Tigges Stainless Steel Fasteners (M) Sdn. Bhd., Ipoh, Chemor ja Tong Heer Fasteners Co. Sdn., Bhd, Penang) puhul esialgseid dumpingumarginaale ei täheldatud ja seepärast ei tuleks Malaisiast pärit impordi suhtes ajutisi meetmeid kehtestada. Kui edasine uurimine kinnitab neid järeldusi, siis lõpetatakse menetlus Malaisia suhtes.

(105)

Nagu mainitud eespool põhjenduses 14, leiti, et peaaegu kogu Filipiinide eksport ühendusse paistab koosnevat mutritest. Kuna esialgu otsustati, et mutrid tuleks hõlmatud toodete hulgast välja jätta, siis dumpingumarginaali ei määratud ja Filipiinidelt pärit impordi suhtes ei tuleks ajutisi meetmeid kehtestada.

(106)

Ühe valimisse kuuluva Taiwani importiva tootja puhul määrati dumpingumarginaal algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt osaliselt faktide põhjal, mis olid kättesaadavad. Seepärast ei võetud tema dumpingumarginaali arvesse algmääruse artikli 9 lõike 6 kohaselt valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmise dumpingumarginaali arvutamisel.

(107)

Kaks valimisse kuuluvat eksportivat tootjat olid omavahel seotud ja seepärast arvutati neile ühine dumpingumarginaal.

(108)

Taiwani eksportivate tootjate puhul oli koostööst keeldumine oluline (umbes 22 %). Esialgsed dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(109)

Koostööd tegid kõik Tai eksportivad tootjad. Esialgsed dumpingumarginaalid, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(110)

Kõikide Vietnami äriühingute esialgne dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on 7,7 %.

(111)

Uurimise käigus tehti väljavõttelise uuringu raames kindlaks, et samasugust toodet valmistasid uurimisperioodi jooksul seitse ühenduse tootjat (vt põhjendust 30). Kaks neist ei ole siiski uurimise käigus enam koostööd teinud. Lisaks sellele nähtus kaebusest, et ühenduses on veel mitu väiksemat tootjat, kes samuti uurimise käigus koostööd ei tee.

(112)

Seepärast arvutati algmääruse artikli 4 lõike 1 kohaldamisel ühenduse toodangu maht, liites seitsme tootja toodangud, mida teatakse väljavõttelise uuringu põhjal, ja teiste väikeste koostööst keeldunud tootjate tootmismahud, mida teatakse kaebuse põhjal.

(113)

Põhjenduses 30 mainitud viie koostööd tegeva tootja toodang moodustas 54 % samasuguse toote ühenduse kogutoodangust. Seepärast moodustavad need äriühingud ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ja edaspidi neid nii nimetataksegi. Neist äriühingutest neli, kes esindavad suurimat tüüpilist tootmismahtu, on algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt väljavõttelisse uuringusse kaasatud. Neid nimetatakse “valimisse kuuluvateks ühenduse tootjateks”.

(114)

Väljavõttelise uuringu kasutamise tõttu on kahjunäitajad osaliselt kindlaks tehtud ühenduse tootmisharu kohta tervikuna ja osaliselt valimisse kuuluvate ühenduse tootjate kohta. Turuosa, toodangu, tootmisvõimsuse ja selle rakendusastme, müügimahu ja -väärtuse, kasvu, varude, tööhõive ja tootlikkuse alase kahju analüüsimise aluseks on andmed ühenduse tootmisharu kui terviku kohta. Muidu on kasutatud andmeid valimisse kuuluvate ühenduse tootjate kohta (tehinguhinnad, investeeringud ja investeeringutasuvus, töötasud, kasumlikkus, rahavood ja kapitali kaasamise võime).

(115)

Mahu ja hinnasuundumuste hindamisel kasutati asjaomast Eurostati statistikat CN-koodide 7318 12 10, 7318 14 10, 7318 15 30, 7318 15 51, 7318 15 61 ja 7318 15 70 kohta ning andmeid, mis pärinesid ühenduse tootmisharu poolt küsimustikele antud vastustest, mida oli kontrollitud. Tuleb meenutada, et esialgu ei arvata mutreid hõlmatud toodete hulka. Seepärast ei ole käesolevas analüüsis kasutatud selle artikliga (CN-kood 7318 16 30) seotud andmeid.

(116)

Ühenduse tootmisharu andmed saadi koostööd tegevate ühenduse tootjate kontrollitud vastustest küsimustikule.

(117)

Alates 1997. aasta septembrist kuni 2003. aasta veebruarini kehtisid Hiinast, Indiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taiwanist ja Taist pärit kinnitusdetailide impordi suhtes dumpinguvastased meetmed. (3)

(118)

Selleks et arvutada ühenduse tarbimist vaatlusaluse toote ja samasuguse toote osas, lisas komisjon:

Nagu on näidatud järgmises tabelis, suurenes vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tarbimine ühenduses vaatlusaluse perioodi jooksul 24 %.

(119)

Hiinast, Indoneesiast, Taiwanist, Taist ja Vietnamist (edaspidi “asjaomased riigid”) pärit kinnitusdetailide dumpinguhinnaga importi on algmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt kumulatiivselt hinnatud. Meenutatakse, et Malaisiast pärit impordi puhul dumpingut ei tuvastatud ja Filipiinidelt pärit import koosnes ainult mutritest, mis on käesolevast menetlusest esialgu välja jäetud. Seepärast ei käsitletud neist riikidest pärit importi koos dumpinguhinnaga impordiga. Iga asjaomase riigi impordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaalid ületavad algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratud miinimumtaset, st 2 % ekspordihinnast, ja iga asjaomase riigi impordimaht ületab algmääruse artikli 5 lõikes 7 sätestatud 1 %st turuosa künnist. Kõigi asjaomaste riikide keskmised impordihinnad langesid vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt. Lisaks sellele olid asjaomastest riikidest imporditud kinnitusdetailid igas mõttes ühesugused, nad on üksteisega asendatavad ning neid turustatakse ühenduses võrreldavate müügikanalite kaudu ja samasugustes äritingimustes, mis tähendab, et nad konkureerivad üksteisega ja ühenduses toodetavate kinnitusdetailidega. Seepärast järeldatakse esialgu, et impordi mõju kumulatiivne hindamine on vajalik.

(120)

Vaatlusaluse toote import suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt. Uurimisperioodil oli impordimaht 96 % suurem kui 2001. aastal.

(121)

Vaatlusaluse toote keskmine impordihind vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt. Uurimisperioodil oli üldine hinnatase 32 % madalam kui 2001. aastal.

(122)

2001.–2002. aastal vähenes asjaomaste riikide osakaal ühenduse turul 7 % võrra. Ent 2003. aastast alates suurendasid asjaomased riigid oma tegevust ühenduse turul tugevalt ja kiiresti, mis tõi üldiselt kaasa nende turuosa 58 %se kasvu vaatlusalusel perioodil.

(123)

Hinna allalöömise ulatuse kindlakstegemiseks uuriti uurimisperioodi kohta käivaid hinnaandmeid. Selleks võrreldi ühenduse tootmisharu müügihindu sõltumatutele klientidele (tehasehindade tasemel) asjaomaste riikide eksportivate tootjate müügihindadega nende esimestele sõltumatutele klientidele ühenduses (CIF-impordihind), mõlemal juhul pärast hinnaalanduste, maksevähendite, komisjonitasude ja maksude mahaarvamist.

(124)

Ühenduse tootmisharu müügihindu ja eksportivate tootjate CIF-impordihindu võrreldi samal kaubandustasandil, nimelt ühenduse turu kaubandusettevõtjate/turustajate kaalutud keskmise hinna põhjal. Võrdlemine toimus kinnitusdetailide ja kasutatud roostevaba terase alaliikide kohta eraldi. Uurimisperioodi jooksul toimus ühenduse eksportivate tootjate müük peamiselt kaubandusettevõtjate/turustajate kaudu.

(125)

Võrdluse tulemus, väljendatuna protsendina ühenduse tootmisharu müügihindadest uurimisperioodi jooksul, näitas olulisi hinna allalöömise marginaale (kuni 59,2 %). Need hinna allalöömise marginaalid näitavad asjaomastest riikidest pärit impordi hinnasurvet ühenduse turule.

(126)

Hinna allalöömise marginaalid olid asjaomaste riikide puhul järgmised:

(127)

Pärast toodangu 31 %-st kasvu 2002. aastal, mis suhtelises arvestuses ületas ühenduse tarbimise kasvu, ühenduse tootmisharu tootmine vähenes ja jäi alates 2003. aastast püsima 2001. aastast 15 % võrra kõrgemale tasemele. Märgitakse, et see kasvutase jääb alla ühenduse tarbimise 24 %sele kasvule vaatlusaluse perioodi jooksul.

(128)

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus, mille kõrgpunkt oli taas 2002. aastal, on suurenenud 24 % võrra, mis kajastab valimisse kuuluvate ühenduse tootjate investeeringuid.

(129)

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste hakkas pärast 2002. aasta väikest tõusu langema, langedes vaatlusalusel perioodil kokku 7 %.

(130)

Ühenduse tootmisharu müügimaht suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 7 %. Tuleb siiski märkida, et pärast 2002. aasta 22 %st kasvu langes ühenduse tootmisharu müügimaht pidevalt. Pealegi on see kasv oluliselt väiksem kui ühenduse tarbimise 24 %ne kasv ja jääb kaugele maha asjaomastest riikidest pärit impordi 96 %sest kasvust vaatlusaluse perioodi jooksul.

(131)

Ühenduse tootmisharu keskmine müügihind suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 6 %. Pärast 13 %st langust 2001.–2002. aastal on hinnad pidevalt tõusnud.

(132)

Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 14 %. Pärast 12 %st kasvu 2001.–2002. aastal on turuosa pidevalt vähenenud. Uurimisperioodi olukorra võrdlemine 2002. aasta omaga näitab isegi 26 %st langust. Samal ajal suurenes asjaomaste riikide impordi osakaal tugevalt.

(133)

Nagu näitavad tootmise ja müügimahu suundumusi kajastavad absoluutarvud, elas ühenduse tootmisharu vaatlusaluse perioodi jooksul üle kasvu, kuid alates 2002. aastast ikkagi languse. Lisaks sellele vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul turuosa, mis näitab, et suhtelises arvestuses, st konkurentidega võrreldes, ühenduse tootmisharu ei kasvanud.

(134)

Valimisse kuuluvate ühenduse tootjate kasumlikkus suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul. Pärast seda, kui 2001. aastal väikest kasumit saadi, kasumlikkus vähenes, mis tingis kahjumi saamise 2002. aastal. 2002.–2003. aastal kasumlikkus suurenes, kuid ühenduse tootmisharu sai siiski kahjumit. Ajavahemikul 2003. aastast kuni uurimisperioodi alguseni oli ühenduse kasumlikkus vaatlusaluse perioodi jooksul kõige suurem ja saavutati keskmiselt 4,3 %ne kasumimarginaal. Esmapilgul võib see tunduda positiivne, kuid vajab täiendavat hindamist õiges kontekstis.

(135)

Tegelikult ei saavutanud valimisse kuuluvad ühenduse tootjad isegi uurimisperioodil väikseimat dumpingu puudumisel piisavaks ja saavutatavaks peetavat kasumimarginaali, s.o 5 % (vt põhjendust 178 allpool) ja jäid kaugele maha ühenduse tootmisharu poolt 1995. aastal saavutatud kasumlikkuse tasemest, s.o 9,1 %, (4) milleni jõuti enne dumpinguhinnaga importkauba turulesaabumist.

(136)

Lisaks on põhjust arvata, et kasumlikkuse suurenemine uurimisperioodil i) saavutati väheneva turuosa arvel ja ii) tulenes põhiliselt peamise kuluallika, st roostevaba terase hinna tugevast spekulatiivsest tõusust. Roostevaba terase hinna ennustatav tõus võimaldas ühenduse tootmisharul samasuguse toote eest kõrgemat hinda saada, sest mõnda aega kasutati tootmises enne spekulatiivset hinnatõusu hangitud suhteliselt odava roostevaba terase varusid. See kulueelis lõppes aga niipea, kui olemasolevad toormevarud otsa said ja uut terast tuli muretseda oluliselt tõusnud hinnaga. Lisaks sellele ei kesta selline spekulatiivne etapp üldiselt kaua ja kliendid, eelkõige suured turustajad, kelle läbirääkimispositsioon on tugev, hakkavad uuesti tugevat hinnasurvet avaldama, kui märgatakse terasehindade paigalseisu või langemist. Järelikult on kasumlikkuse suurenemine põhiliselt tingitud ühenduse tootmisharu jaoks äärmiselt soodsatest turutingimustest peamiselt uurimisperioodi teises etapis ega ole püsiva loomuga.

(137)

Ühenduse tootmisharu aastalõpuvarud vähenesid vaatlusaluse perioodi jooksul 52 %. Seda võib seletada i) suurenenud nõudmisest tingitud tootmisega (sellisel juhul ei oma varud erilist tähtsust) ja ii) tootmise vähenemisega alates 2002. aastast.

(138)

Valimisse kuuluvad ühenduse tootjad suurendasid 2001.–2003. aastal pidevalt oma investeeringuid, eelkõige selleks, et asendada iganenud masinaid ja seadmeid. Uurimisperioodil vähenesid investeeringud vaatlusaluse perioodi algusega võrreldes 35 %. Seda uurimisperioodi aegset vähenemist võib aga osaliselt seletada eelmiste aastate oluliste investeeringutega. Samasuguse toote valmistamiseks tehtavad investeeringud on vajalikud konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks ning keskkonna- ja ohutusstandardite parandamiseks.

(139)

Vaatlusaluse perioodi jooksul investeeringutasuvus paranes. See i) kinnitab juhatuse tehtud investeerimisotsuste õigsust ja ii) kajastab valimisse kuuluvate ühenduse tootjate kasumlikkuse suurenemist uurimisperioodi jooksul. Nagu kasumlikkuse analüüsi käigus juba mainitud, võib kasumlikkuse suurenemist siiski suuresti seletada eriliste lühiajaliste asjaoludega (terasehinna spekulatiivne areng uurimisperioodi jooksul). Lisaks selgitab fakt, et osa valimisse kuuluvaid ühenduse tootjaid kasutas tootmisel aina rohkem liisitud masinaid, seda, miks investeeringutasuvuse näitaja on kasumlikkuse näitajast suhteliselt suurem.

(140)

Ehkki valimisse kuuluvate ühenduse tootjate poolt samasuguse toote müügist saadud rahavood suurenesid 2002. aastast alates, vähenesid need vaatlusaluse perioodi jooksul 36 %.

(141)

Valimisse kuuluvatel ühenduse tootjatel ei olnud kapitali kaasamisega erilisi raskusi, mida näitab nende investeerimissuutlikkus vaatlusaluse perioodi jooksul.

(142)

Ühenduse tootmisharu suurendas 2002. aastal tööhõivet. Seejärel tööhõive siiski vähenes pidevalt, vaatlusaluse perioodi jooksul kokku 5 %. See negatiivne areng langeb kokku tootmise vähenemisega alates 2002. aastast.

(143)

Tootlikkus, väljendatuna kilogrammidena töötaja kohta, suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 22 %, mis näitab konkurentsivõime säilitamise ja parandamise kavatsust ja võimet.

(144)

Töötasu ühe töötaja kohta suurenes vaatlusalusel perioodil 10 %. See tõus näitab, et töötajate töötasu kajastas tasu tootlikkuse suurenemise eest ja pidas inflatsiooniga sammu. Lisaks sellele vähenesid tööjõukulud absoluutarvudes 2002. aastast alates.

(145)

Võttes eelkõige arvesse asjaomaste riikide dumpinguhinnaga impordi mahtu, ei saa dumpingumarginaale tühiseks pidada.

(146)

Kuni 2003. aasta alguseni kehtisid Hiinast, Indiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taiwanist ja Taist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes dumpinguvastased meetmed. Ühenduse tootmisharu ei toibunud varasemast dumpingust siiski täielikult, mida näitab eelkõige turuosa, müügimahu ja tööhõive areng. See sai eriti ilmseks pärast eelmiste dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppu.

(147)

Ühenduse tootmisharu suurendas vaatlusaluse perioodi jooksul tootmist ja müügimahtu, suutis vähendada oma varusid ja investeeris pidevalt. Tal ei olnud raskusi kapitali kaasamisega ja ta kasumlikkus suurenes. Tööjõukulud vähenesid absoluutarvudes. Lisaks sellele sai ühenduse tootmisharu uurimisperioodil oma hindu tõsta, et suurendada kasumlikkust ja investeeringutasuvust.

(148)

Kummatigi tuleb nende positiivsete külgede hindamisel lähtuda kontekstist. Kõrgemad hinnad ja suurem kasumlikkus saavutati ühenduse tootmisharu turuosa olulise vähenemise arvelt, vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes see 14 % ja 2002. aastast alates isegi 26 %. Kliendid valisid eelkõige dumpinguhinnaga odava importkauba kättesaadavuse tõttu alternatiivsed tarneallikad ja ühenduse tootmisharu ei suutnud sammu pidada.

(149)

Lisaks sellele ja kooskõlas turuosa kohta tuvastatuga ei suutnud ühenduse tootmisharu tootmise kasv (15 %) ja müügimahu kasv (7 %) vaatlusaluse perioodi jooksul sammu pidada tarbimise oluliselt jõudsama kasvuga ühenduse turul (24 %). Ühenduse tootmisharu tööhõive vähenes 5 %, mis ongi tegelikult vähenenud tööjõukulude põhjus. Lisaks ei saa valimisse kuuluvate ühenduse tootjate kasumlikkuse olukorda üldiselt rahuldavaks pidada. Suurema osa vaatlusalusest perioodist oli see ilmselgelt mitterahuldav (kahjum või liiga väike kasumimarginaal). Kuigi valimisse kuuluvate ühenduse tootjate kasumlikkus suurenes uurimisperioodil (4,3 %ne kasumimarginaal), on see: i) ikkagi väiksem kui 5 %ne väikseim marginaal, mida ühenduse tootmisharu võiks saada kahjustava dumpingu puudumisel, ja ii) suuresti põhjustatud terasehinna tõusu ajutisest mõjust. Ühenduse tootmisharu negatiivset olukorda kajastavad ka rahavoogude suundumused.

(150)

Selle tulemusel kaaluvad negatiivsed suundumused üldiselt üles positiivsed suundumused ja esialgu järeldatakse, et ühenduse tootmisharu on kannatanud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 1 tähenduses.

(151)

Komisjon kontrollis algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt, kas asjaomastest riikidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import on ühenduse tootmisharule olulist kahju põhjustanud. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(152)

Asjaomased riigid on alates 2003. aastast tugevalt parandanud oma turuseisundit. On selgelt näha, et nende turuosa 58 %ne kasv langeb kokku ühenduse tootmisharu turuosa vähenemisega. Peale selle kasvas asjaomaste riikide impordimaht (96 %ne kasv) palju rohkem kui tarbimine ühenduse turul (24 %). Lõpuks oli asjaomaste riikide keskmine impordihind 2003. aastast alates (dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemisele järgnenud dumpingust tingitud ebaõiglase kauplemise tagajärjel) ühenduse tootmisharu hinnatasemest oluliselt madalam, mis tõi seega kaasa hinnasurve.

Seepärast tuvastati esialgu, et asjaomaste riikide dumpinguhinnaga impordil oli ühenduse tootmisharule vaatlusaluse perioodi jooksul märgatav negatiivne mõju, eelkõige turuosa ja müügimahu koha pealt.

(153)

Vaadeldava toote import muudest riikidest kui asjaomased riigid üldiselt vähenes. Tegelikult vähenes sellise muu impordi turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul 20 %. Lisaks sellele oli nende muude riikide impordihind asjaomaste riikide hinnatasemest keskmiselt oluliselt kõrgem.

(154)

Kaks eksportijat väitsid, et India, Korea Vabariigi ja Norra import muudab olematuks põhjusliku seose, mis võib eksisteerida asjaomaste riikide dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel, mida ühenduse tootmisharu võib saada.

(155)

Olemasolevate faktide põhjal ei suuda Korea Vabariigi import (uurimisperioodil 221 tonni keskmise hinnaga 2,72 eurot kg kohta) ja Norra import (uurimisperioodil 438 tonni keskmise hinnaga 2,89 eurot kg kohta) nii oma väikese mahu kui ka hinnataseme tõttu selgitada ühenduse tootmisharule põhjustatud kahju. Ka märgitakse, et Norra import vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 36 %.

(156)

India puhul võib aga täheldada, et 2003. aastast alates suurenes oluliselt madala hinnaga (keskmiselt 1,91 eurot kg kohta) import (uurimisperioodil 1 147,6 tonni). Ei saa välistada, et India impordil võis uurimisperioodil olla teatav negatiivne mõju ühenduse tootmisharu olukorrale, eelkõige hinnasurve tõttu. Kuna India impordimaht oli asjaomaste riikide impordimahuga (27 400 tonni keskmise hinnaga 2,41 eurot kg kohta) võrreldes suhteliselt väike, otsustati siiski, et India impordi mõju (turuosa uurimisperioodil 1,4 %) ei muutnud olematuks põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu poolt kantud olulise kahju vahel. India import eraldi võetuna ei suuda selgitada ühenduse tootmisharu turuosa olulist vähenemist ja tarbimise kasvust palju väiksemat müügikasvu.

(157)

Lisaks sellele ei ole India impordi väljajätmine käesolevast uurimisest, vaatamata kahe eksportija väidetele, algmääruse artikli 9 lõike 5 tähenduses diskrimineeriv. Siinkohal tuleks meenutada, et vaatlusaluse perioodi jooksul on India import olnud kuni uurimisperioodi alguseni algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tähtsusetu. Import on kasvanud alles uurimisperioodil, aga isegi siis jäänud suhteliselt väikseks (1,4 %ne turuosa). Lisaks sellele tuleb märkida, et komisjonil ei olnud käesoleva menetluse algatamise ajal mingeid esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et selline India import toimunuks dumpinguhinnaga.

(158)

Kuna Filipiinide ja Malaisia import on nüüd käesolevast uurimisest välja jäetud, kaaluti ka seda, kas see import on muutnud olematuks põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Pärast mutrite väljajätmist hõlmatud toodete hulgast oli teiste kinnitusdetailide import Filipiinidelt siiski ilmselgelt tähtsusetu (turuosa uurimisperioodil 0,1 %) ja toimus üsna kõrge hinnaga (3,47 eurot kg kohta). Selle põhjal ei saanud väita mingit olulist kahjulikku mõju. Malaisiast pärit import oli samuti asjaomaste riikide impordist väiksema mahu ja keskmiselt kõrgema hinnaga (uurimisperioodil 1 456 tonni hinnaga 2,7 eurot kg kohta). Lisaks sellele vähenes Malaisia impordi turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul 6 %. Sellest tulenevalt järeldatakse esialgu, et ehkki Malaisia impordil võis olla ühenduse tootmisharu olukorrale negatiivne mõju, ei muutnud see olematuks asjaomaste riikide dumpinguhinnaga impordi kahjulikku mõju.

(159)

Seepärast järeldati esialgu, et muude kui asjaomaste riikide import ei ole muutnud olematuks põhjuslikku seost ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju ja asjaomaste riikide dumpinguhinnaga impordi vahel.

(160)

Vaatlusaluse toote tarbimine ühenduse turul kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 24 % võrra. Nii ei saa kahju, mida ühenduse tootmisharu kandis, seostada nõudluse vähenemisega ühenduse turul.

(161)

Ühenduse tootmisharu on samasuguse toote puhul oluline konkurent, mida näitab selle turuosa, ja on teinud pidevaid investeeringuid oma tootmise ajakohase taseme säilitamiseks. Tõepoolest, tootlikkus ühe töötaja kohta isegi suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 22 %. Vastupidi nelja eksportija esitatud väidetele näitab ühenduse tootmisharu tootlikkuse selline suurenemine, mis langeb kokku investeerimisega, et investeerimispoliitika ei ole selle kantud olulise kahju põhjus. Vastupidi, tootlikkuse kasvu silmas pidades aitasid investeeringud kahju vähendada. Sellest tulenevalt ei leitud mingeid tõendeid selle kohta, et vähene konkurentsivõime oleks muutnud olematuks põhjusliku seose asjaomaste riikide impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel.

(162)

Üldiselt järeldati sellepärast esialgu, et viie asjaomase riigi import kokku on põhjustanud ühenduse tootmisharule olulist kahju. Ei tuvastatud ühtki muud tegurit, mis oleks selle põhjusliku seose olematuks muutnud.

(163)

Uuriti, kas on tungivaid põhjusi, mis annaks alust otsustada, et käesoleval juhul ei ole ajutiste meetmete kehtestamine ühenduse huvides. Sel eesmärgil ja algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt kaaluti meetmete tõenäolist mõju kõikidele uurimisega seotud isikutele. Et hinnata, kas meetmete kehtestamine on ühenduse huvides, saadeti vaatlusaluse toote kasutajatele ja importijatele ning samasuguse toote tootmisel kasutatud toorme eeltarnijatele küsimustikud.

(164)

Uurimine on näidanud, et ühenduse tootmisharu on elujõuline ja õiglaste turutingimuste korral konkurentsivõimeline. Nagu eespool mainitud, on ühenduse tootmisharul samasuguse toote tootmiseks olulisel määral vaba tootmisvõimsust. Vaba tootmisvõimsuse kasutamine aitaks suurendada ühenduse tootmisharu müüki, turuosa ja tööhõivet ning tooks tänu suurenenud mastaabisäästule lõpuks kaasa piisava püsiva kasumlikkuse. Olukorra sellist paranemist takistab aga eelkõige pidev hinnasurve, mida ühenduse turule avaldab vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga import. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine leevendaks sellise ebaõiglase hinnasurve mõjusid.

(165)

Leitakse, et ilma dumpinguhinnaga impordi negatiivse mõju kaotamiseks mõeldud meetmeteta peab ühenduse tootmisharu jätkuvalt taluma hinna allalöömist ja seetõttu ka hinnalangust koos selle negatiivsete mõjudega eelkõige tootmisharu turuosale ja müügimahule. See võib isegi asetada ühenduse tootmisharu elujõulisuse löögi alla. Sellest tulenevalt leitakse, et meetmete kehtestamine oleks ühenduse huvides.

(166)

Importijatel/turustajatel on tootjate (nii ühenduses kui ka sellest väljaspool) ja kinnitusdetailide kasutajate vahendajana tegelikult ainulaadne roll. Nende läbirääkimispositsioonil ja võimel ladustada kinnitusdetaile suurtes kogustes on kinnitusdetailide hindadele tugev mõju.

(167)

Küsimustikele saatsid vastused neli valimisse kuuluvat importijat/turustajat. Ent ainult kahe importija vastused olid täielikud. Nende kahe import moodustas uurimisperioodi jooksul umbes 14 % vaatlusaluse toote ühendusse saabuvast impordist. Lisaks tegi märkusi üks Saksa importijate/turustajate ühendus. Peale selle korraldati importijate/turustajate ja kõnealuse ühenduse ärakuulamine.

(168)

Ühenduse importijad/turustajad ei poolda meetmete kehtestamist. Koostööd tegevad importijad ja nende ühendus väitsid, et meetmete kehtestamine tõstab kasutajate jaoks hindu, samas kui vaatlusalune toode ja ühenduse tootmisharu toodetav samasugune toode ei ole väidetavalt alati võrreldavad. Lisaks sellele tuleksid sellised meetmed kahjuks nende äritegevusele ja töötajatele.

(169)

Saadud teabest nähtub siiski, et importijad/turustajad ostavad uuritavat toodet eri allikatest ühenduses ja sellest väljaspool, sealhulgas ühenduse tootmisharult. Kuna asjaomastest riikidest imporditud toote ja ülejäänud allikatest hangitud samasuguse toote vahel ei ole olulisi kvaliteedi- ega tooteliigi erinevusi, järeldatakse esialgu, et ühenduse importijatel/turustajatel ei teki dumpinguvastaste meetmete kehtestamise korral toote hankimisel raskusi, eriti kui silmas pidada alternatiivsete tarnijate rohkust. Lisaks sellele ei põhjendanud importijad oma väidet, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine avaldab olulist mõju tööhõivele, ehkki imporditoimingud ei ole töömahukad. Hinnatõusu kohta, mis ajutiste dumpinguvastaste meetmetega kaasneks, märgitakse, et 1997.–2003. aastani kehtinud dumpinguvastased meetmed ei kujutanud ohtu importijate/turustajate majandusolukorrale. Lisaks sellele nähtub küsimustikele saadud vastustest, et importijate kasumimarginaalid on vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse tootmisharu kasumlikkusest tunduvalt suuremad. Sellistel asjaoludel ei ole oodata, et meetmete kehtestamisest tingitud hinnatõus oleks kasutajatele automaatselt tuntav.

(170)

Ehkki importijad/turustajad ei ole meetmete poolt, võib kättesaadava teabe põhjal järeldada, et kõik eelised, mida nad võivad saada dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmisest, kaalub üles ühenduse tootmisharu huvi asjaomaste riikide ebaõiglaste ja kahjustavate kaubandustavade heastamise vastu.

(171)

Hindamaks dumpinguvastaste meetmete tõenäolist mõju ühenduse tootmisharu eeltarnijatele, saadeti kõikidele teadaolevatele eeltarnijatele küsimustikud. Kokku saadeti üheksa küsimustikku ja saadi üks vastus. Vastanud eeltarnija, roostevaba terase tootja, on meetmete kehtestamise poolt. Ehkki ühenduse tootmisharu ei kuulu kõnealuse eeltarnija kõige olulisemate klientide hulka, annab see äritegevus tema tööhõivesse ja kasumlikkusesse siiski oma panuse. Kui ühenduse tootmisharu piiraks samasuguse toote tootmist või lõpetaks selle sootuks, mõjuks see eeltarnijate äritegevusele pärssivalt.

(172)

Seepärast ja vastupidise teabe puudumisel järeldatakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks eeltarnijate huvides.

(173)

Tarbijate ühendused ei ole endast algmääruse artikli 21 lõike 2 kohaselt teatanud ega mingit teavet esitanud. Seepärast ja põhjusel, et kinnitusdetaile kasutatakse põhiliselt tootmisahela järgmise etapi toodete kokkupanemisel, piirdub analüüs meetmete mõjuga kasutajatele. Kinnitusdetaile kasutatakse väga erinevates sektorites, muuhulgas auto-, laevaehitus-, ehitus-, keemia-, farmaatsia-, meditsiini- ja toiduainesektoris. Küsimustikud saadeti kaheteistkümnele vaatlusaluse toote teadaolevale kasutajale ühenduses. Muule teabele lisaks tahtis komisjon, et nad kommenteeriksid, kas dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks ühenduse huvides ja kuidas meetmed neid mõjutaksid. Üks küsimustiku vastus saadi veeremsõidukite valmistajalt. Ta juhtis tähelepanu sellele, et uuritav toode moodustab tema lõpptoodete kogumaksumusest vähem kui 1 %.

(174)

Võttes arvesse, et kasutajad ei või uuritavat toodet hankida mitte ainult asjaomastest riikidest, vaid ka muudest allikatest, ja kinnitusdetailide marginaalset mõju tootmisahela järgmise etapi toodete maksumusele, ei tuvastatud kasutajate huvidele olulist negatiivset mõju.

(175)

Pärast erinevate asjassepuutuvate huvide uurimist tehakse esialgne järeldus, et ühenduse üldistest huvidest lähtudes ei kaalu mingid huvid üles ühenduse tootmisharu huvi ajutiste meetmete kehtestamise vastu, selleks et kaotada dumpinguhinnaga impordi kaubandust kahjustav mõju.

(176)

Pidades silmas dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi, peetakse sobivaks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et hoida ära ühenduse tootmisharule edasise kahju põhjustamine dumpinguhinnaga impordi poolt. Kõnealuste meetmete taseme kindlaksmääramiseks arvestati uurimisperioodi jooksul leitud dumpingumarginaale ja ühenduse tootmisharu kantud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(177)

Kahju kõrvaldamiseks vajalik hinnatõus tehti kindlaks iga ettevõtte kohta eraldi, võrreldes vaatlusaluse toote kaalutud keskmist impordihinda mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüb samasugust toodet ühenduse turul. Hinnaerinevust väljendatakse protsentides impordi CIF-väärtusest.

(178)

Mittekahjustava hinna saamiseks liideti ühenduse tootmisharu kaalutud tootmiskuludele 5 %ne kasumimarginaal. Esilagu peetakse seda kasumimarginaaliks, mille ühenduse tootmisharu võiks saavutada dumpinguhinnaga impordi puudumisel. See kajastab kasumimarginaali, mis on ebaausa konkurentsi puudumisel saavutatav ühenduse tootmisharu sarnaste tooterühmade, näiteks kinnitusdetailide puhul, mis ei kuulu käesoleva uurimise käigus hõlmatud toodete CN-koodide alla.

(179)

Eelmainitut silmas pidades leitakse, et algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tuleb asjaomaste riikide impordi suhtes kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks. Kõnealune tollimaks tuleks kehtestada leitud dumpingumarginaalide tasemel või kahju kõrvaldamiseks vajalikul tasemel, kui viimane on madalam (algmääruse artikli 7 lõige 2).

(180)

Tollimaksu tasemega seoses leiti, et kahe koostööd tegeva eksportiva tootja (ühe Taiwani ja ühe Hiina tootja) puhul oli kahju kõrvaldamiseks vajalik tase dumpingumarginaalist madalam. Neil juhtudel peaks tollimaksu tase piirduma kahju kõrvaldamiseks vajaliku tasemega. Kõikidel muudel juhtudel tuleks tollimaks kehtestada leitud dumpingumarginaali tasemel. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad peaksid olema asjaomaste riikide puhul järgmised:

(181)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad leiti käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomastest riikidest ning toodetud nende äriühingute, seega konkreetselt mainitud juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mida toodab mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende osas kehtib kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(182)

Taotlus kohaldada individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamatult komisjonile (5) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate üksuste asutamisega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, kodumaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudab komisjon määrust pärast nõuandekomiteega konsulteerimist, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(183)

Hea juhtimistava huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused käesolevas määruses on esialgsed ning lõpliku tollimaksu kehtestamise korral võib vajalikuks osutuda need üle vaadata,

Euroopa Komisjon.

Directorate-General for Trade

Directorate B

J-79 5/17

Rue de la Loi/Wetstraat 200

B-1049 Brussel

21.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/51

(1)

Määrusega (EÜ) Nr 48/2004 kehtestati ühtne raamistiku ühenduse terasetööstuse aastastatistika koostamise kohta aastatel 2003–2009.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 48/2004 artikli 7 punktile a on vajalikud rakendusmeetmed nõutavate tunnuste käsitlemise kindlaks määramiseks.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 48/2004 artikli 7 punktile b on rakendusmeetmed vajalikud ühenduse terasetööstuse aastastatistika edastamise tehnilise vormingu määratlemiseks.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas statistikaprogrammi komitee arvamusega,

21.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/71

(1)

5. novembril 2003 sai komisjon kaebuse, mis tugines määruse (EÜ) 3286/94 artiklile 4 (kaubandustakistusi käsitlev määrus). Kaebuse esitas Bureau International Permanent des Associations de Vendeurs et Rechapeurs de Pneumatiques (BIPAVER).

(2)

Kaebus käsitles teatavaid väidetavaid Brasiilia kaubandustavasid, mis takistasid protekteeritud rehvide importi Brasiiliasse. (2) Kaebuses rõhutati, et eespool nimetatud tavad on vastuolus 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) III ja XI artikliga. Selle põhjal palus kaebuse esitaja komisjonil võtta tarvitusele vajalikud meetmed.

(3)

Kaebus sisaldas piisavalt tõendeid, mis õigustasid ühenduse uurimismenetluse algatamist kaubandustakistusi käsitleva määruse artikli 8 lõike 1 kohaselt. Sellest tulenevalt algatas komisjon, olles nõuandekomitee raames liikmesriikidega konsulteerinud, 7. jaanuaril 2004. aastal asjakohase menetluse. (3)

(4)

Pärast uurimismenetluse algatamist viis komisjon läbi uurimise. Uurimine hõlmas väidetavat impordikeeldu ja protekteeritud rehvide impordiga seonduvaid rahalisi sanktsioone.

(5)

Uuriti asjakohaseid Brasiilia õigusakte impordikeelu ja rahaliste sanktsioonide määramise kohta, samuti võeti arvesse mitmete Brasiilia ministeeriumide ning Brasiilia kaubandusorganisatsioonide seisukohti.

(6)

Uurimise tulemusena leiti, et kõnealused Brasiilia meetmed on vastuolus GATT 1994 mitmete sätetega, eriti I artikli lõikega 1, III artikli lõikega 4, XI artikli lõikega 1 ja XIII artikli lõikega 1, nad ei ole õigustatud GATT 1994 XX artikli, volitusklausli või muude kohaldatavate rahvusvahelise õiguse instrumentide alusel. Kuna WTO leping keelab kõnealuse vaidlustatud tegevuse, on olemas tõendid kaubandustakistuste kohta kaubandustakistusi käsitleva määruse artikli 2 lõike 1 tähenduses.

(7)

Uurimine näitas, et enne 25. septembril 2000. aastal vastu võetud keeldu oli Brasiilia Euroopa protekteeritud rehvide tootjate jaoks oluline turg. Ajavahemikus 1995–2000 suurenes sõiduautode protekteeritud rehvide eksport Brasiiliasse keskmiselt 58 % ja esimest korda kuue aasta jooksul, s.o pärast keelu kehtestamist, vähenes 2001. aastal 32 %.

(8)

Ehkki ka pärast keelu kehtestamist jätkus protekteeritud rehvide väljavedu, kas veel kehtivate impordilitsentside alusel või mõnede importijate Brasiilia kohtu poole pöördumise tulemusel, on siiski ilmne, et see turg sulgus järk-järgult Euroopa eksportijate ees. Ehkki paljud ühenduse eksportijad olid võimelised leidma uusi turge, ei suutnud nad kompenseerida seda suurt osa oma varasemast eksporttulust. Kõigil ei õnnestunud leida uusi turge või hakata tootma uut liiki protekteeritud rehve erisõidukitele (4×4, sportautode rehvid jne) ja seetõttu viis nimetatud keeld koos muude asjaoludega (Brasiilia importijate hilinenud maksed, vahetuskursi muutus) mõnede ühenduse tootjate pankrotistumiseni.

(9)

Tõendid näitavad selgelt, et ühenduse tööstus kannatas ja kannatab jätkuvalt kahjustava mõju tõttu kaubandustakistusi käsitleva määruse artikli 2 lõike 4 tähenduses.

(10)

Ekspordiandmed ja vastused päringutele, mida komisjon saatis Euroopa protekteeritud rehvide tootjatele ja eksportijatele, toetavad ühenduse tööstuse väidet, et Brasiilia oli enne keelu kehtestamist oluline eksportturg ja et tootjad lootsid 2002. aasta lõpuks jõuda müügiga 3 miljoni ühikuni aastas. Tõendid kinnitasid ka tootjate väidet, et nad on Brasiilia impordikeelu kehtestamise tõttu viimase kolme aasta jooksul kahju kannatanud. Mõnel juhul läksid ettevõtted, kes ei suutnud leida uusi eksportturge, likvideerimisele.

(11)

Eeltoodut arvestades võib järeldada, et ühenduse huvides on võtta kaubandustakistusi käsitleva määruse artikli 12 lõike 1 kohaseid meetmeid ja leida koostöös WTOga kiire lahendus protekteeritud rehvide impordikeelu kõrvaldamiseks, mis kujutab endast WTO põhieeskirjade rikkumist ja on kaubandustakistus kaubandustakistusi käsitleva määruse artikli 2 lõike 1 tähenduses.

(12)

Ühendusele on ülimalt tähtis tagada, et WTO partnerid täidaksid täies ulatuses oma kohustusi nagu ühenduski. Seetõttu on oluline mitmepoolse kaubandussüsteemi edasiseks laitmatuks toimimiseks suunata eespool käsitletud WTO eeskirjadega kokkusobimatu juhtum nimetatud foorumile.

(13)

Püüdlused lahendada kõnealust vaidlusküsimust mitmetel kohtumistel Brasiilia ametivõimudega pärast keelu kehtestamist ja uurimise ajal, kukkusid läbi Brasiilia võimude soovimatuse tõttu jõuda vastastikku sobiva lahenduseni. Kuna puudub tõenäosus, et Brasiilia seisukoht muutub, on vaja algatada menetlus WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe raames.

(14)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas TBRi komitee arvamusega,

21.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/73

(1)

Määrusega (EÜ) nr 2232/96 sätestatakse menetlus eeskirjade kehtestamiseks toiduainetes kasutatud või kasutatavate lõhna- ja maitseainete suhtes. Nimetatud määrusega nähakse ette lõhna- ja maitseainete registri (edaspidi “register”) vastuvõtmine pärast liikmesriikide teatist nende territooriumil turustatavates toiduainetes kasutatavate lõhna- ja maitseainete nimekirja kohta, ja komisjoni vastava teatise kontrollimise alusel. Nimetatud register võeti vastu komisjoni otsusega 1999/217/EÜ. (2)

(2)

Lisaks sellele nähakse määrusega (EÜ) nr 2232/96 ette lõhna- ja maitseühendite hindamise programm, et kontrollida nende vastavust nimetatud määruse lisas sätestatud lõhna- ja maitseainete üldistele kasutamiskriteeriumidele.

(3)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi “amet”) järeldas oma 13. juuli 2004. aasta arvamuses para-hüdroksübensoaatide kohta, et propüül-4-hüdroksübensoaadil (FL 09.915) on toime suguhormoonidele ja noorte isasrottide suguorganitele. Amet ei osanud soovitada selle aine aktsepteeritavat päevadoosi (ADI), sest puudub selgus täheldatava kahjuliku toimeta doosi (NOAEL) kohta. Propüül-4-hüdroksübensoaadi kasutamine lõhna- ja maitseainena toidus ei ole vastuvõetav, sest see ei vasta määruse (EÜ) nr 2232/96 lisas sätestatud lõhna- ja maitseainete üldistele kasutamiskriteeriumidele. Sellest tulenevalt tuleks propüül-4-hüdroksübensoaat registrist välja jätta.

(4)

Amet järeldas oma 7. detsembri 2004. aasta arvamuses alifaatsete dialkoholide, diketoonide ja hüdroksüketoonide kohta, et pentaan-2,4-dioon (FL 07.191) on in vitro ja in vivo genotoksiline. Seetõttu ei ole selle kasutamine lõhna- ja maitseainena vastuvõetav, sest see ei vasta määruse (EÜ) nr 2232/96 lisas sätestatud lõhna- ja maitseainete üldistele kasutamiskriteeriumidele. Sellest tulenevalt tuleks pentaan-2,4-dioon registrist välja jätta.

(5)

Määruse (EÜ) nr 2232/96 ja komisjoni 21. aprilli 1998. aasta soovituse 98/282/EÜ (viiside kohta, kuidas liikmesriigid ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingule allakirjutanud riigid peaksid kaitsma intellektuaalomandit seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2232/96 osutatud lõhna- ja maitseainete arendamise ja tootmisega) (3) kohaldamisel on teavitavad liikmesriigid mõne aine puhul taotlenud nende registreerimist viisil, mis kaitseks tootja intellektuaalomandi õigusi.

(6)

Kõnealuste registri B osas loetletud ainete kaitsmine piirdub kuni viie aastaga alates teate kättesaamisele järgnevast kuupäevast. Nimetatud ajavahemik on nüüdseks lõppenud 28 aine puhul, mis tuleks seetõttu üle viia registri A ossa.

(7)

Seetõttu tuleks vastavalt muuta otsust 1999/217/EÜ.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

21.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 128/77

(1)

Komisjoni 16. oktoobri 2000. aasta otsuses 2000/666/EÜ, milles sätestatakse muude lindude kui kodulindude impordi loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaat ning karantiinitingimused, (3) on sätestatud, et liikmesriigid võivad lubada lindude importimist rahvusvahelise episootiaameti (OIE) liikmetena loetletud kolmandatest riikidest ning et ühendusse sisenemisel peavad kõnealused linnud läbima karantiini ja testid.

(2)

Korea Rahvademokraatlik Vabariik (Põhja-Korea) kinnitas klassikalise lindude katku puhangut oma territooriumil. Põhja-Korea on OIE liige ning järelikult aktsepteerivad liikmesriigid vastavalt otsusele 2000/666/EÜ niisuguste lindude importi kõnealusest riigist. Võttes arvesse võimalikke raskeid tagajärgi seoses Aasia ülejäänud osas levinud spetsiifilise klassikalise lindude katku viirusetüvega, tuleks ettevaatusabinõuna kõnealuste lindude import Põhja-Koreast peatada.

(3)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad, (4) on lubatud importida Põhja-Koreast pärit töötlemata sulgi ja suleosi. Pidades silmas haiguse praegust olukorda Põhja-Koreas, tuleks kõnealune import peatada.

(4)

Komisjoni 6. veebruari 2004. aasta otsus 2004/122/EÜ mitmes Aasia riigis esineva klassikalise lindude katkuga seotud teatavate kaitsemeetmete kohta (5) võeti vastu vastuseks klassikalise lindude katku puhkemisele mitmetes Aasia riikides. Kõnealuse otsuse artiklis 4 on sätestatud, et liikmesriigid peatavad töötlemata sulgede ja suleosade ning muude eluslindude kui kodulindude (otsuses 2000/666/EÜ määratletud tähenduses) impordi teatavatest kolmandatest riikidest. Loomade ja inimeste terviseohutuse huvides tuleks otsuse 2004/122/EÜ artiklis 4 osutatud kolmandatele riikidele lisada Põhja-Korea.

(5)

Otsust 2004/122/EÜ tuleks vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu komitee alalise arvamusega,