20.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 758/2005,

19. mai 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatavapuu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. mail 2005.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

---

---

20.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 759/2005,

19. mai 2005,

asutamislepingu I lisas loetlemata kaupade toetussertifikaatide suhtes vähenduskoefitsiendi kohaldamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 8 lõikele 5

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 1993. aasta määrust (EÜ) nr 3448/93, milles sätestatakse põllumajandussaaduste töötlemisel saadud teatavate kaupadega kauplemise kord, (1)

võttes arvesse komisjoni 13. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1520/2000, millega sätestatakse teatavatele asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavatele põllumajandussaadustele ja -toodetele eksporditoetuste andmise korra ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja nende toetussummade kinnitamise kriteeriumid, (2) eriti selle artikli 8 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriikide poolt vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 8 lõike 2 kohaselt saadetud teadetest nähtub, et saadud taotluste kogusumma on 93 532 277 EUR, ning, nagu osutatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 8 lõikes 4, kehtivate toetussertifikaatide osa jaoks eraldatud summa on 59 655 557 EUR.

(2)

Vähenduskoefitsient arvutatakse määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 8 lõigete 3 ja 4 alusel. Seetõttu tuleks sellist koefitsienti kohaldada alates 1. juunist 2005 kehtivatele toetussertifikaatidele vastavate taotletud summade suhtes, nagu on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 8 lõikes 6,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Alates 1. juunist 2005 kehtivatele toetussertifikaatidele vastavate taotletud summade suhtes kohaldatakse vähenduskoefitsienti 0,363.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. mail 2005.

---

(1)  EÜT L 318, 20.12.1993, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2580/2000 (EÜT L 298, 25.11.2000, lk 5).

(2)  EÜT L 177, 15.7.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 886/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 14).

---

20.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/4

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 760/2005,

19. mai 2005,

millega määratakse kindlaks toortubaka kogused, mida võib üle kanda teistesse sordirühmadesse 2005. aasta Hispaania, Itaalia, Kreeka, Portugali, Prantsusmaa ja Saksamaa tubakakoristuse tagatiskünniste alusel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2075/92 toortubakaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 2075/92 artikliga 9 kehtestati kvoodid mitmesuguste toortubaka sordirühmade jaoks. Individuaalsed kvoodid jaotati tootjate vahel 2005. aasta saagikoristuse tagatiskünniste alusel, mis on kindlaks määratud nõukogu 25. märtsi 2002. aasta määruse (EÜ) nr 546/2002 (millega määratakse kindlaks lehttubaka tagatiskünnised sordirühmade ja liikmesriikide kaupa 2002., 2003. ja 2004. aasta saakide puhul ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 2075/92) (2) II lisas. Määruse (EMÜ) nr 2075/92 artikli 9 lõikega 4 antakse komisjonile õigus lubada liikmesriikidel tagatiskünniseid osaliselt üle kanda teistesse sordirühmadesse tingimusel, et kavandatavad gruppidevahelised ülekanded ei tekita EAGGFile lisakulutusi ning ei too kaasa ühegi liikmesriigi üldise tagatiskünnise suurenemist.

(2)	Kui kirjeldatud tingimus on täidetud, tuleb kõnealust ülekannet taotlenud liikmesriigile seda lubada.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tubakaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

2005. aasta saagi osas on liikmesriikidel lubatud enne 30. maid 2005. aastat üle kanda ühe sordigrupi koguseid teistesse sordigruppidesse kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 215, 30.7.1992, lk 70. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2319/2003 (ELT L 345, 31.12.2003, lk 17).

(2)  EÜT L 84, 28.3.2002, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1), mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 864/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 48).

---

---

20.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/6

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 761/2005,

19. mai 2005,

millega kuulutatakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30 välja teatavate veinide erakorraline destilleerimine Prantsusmaal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 1 punkti f,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse nr 1493/1999 artikliga 30 nähakse ette erakorralise destilleerimismeetme kasutamine märkimisväärsest ületootmisest põhjustatud erakorraliste turuhäirete korral. Selle meetme kohaldamist võib piirata teatud kategooria veinidega või teatavate tootmispiirkondadega ning mpv-kvaliteetveinidele võib seda meedet kohaldada asjaomase liikmesriigi taotlusel.

(2)	Prantsuse valitsus palus 18. veebruari 2005. aasta kirjaga avada oma riigi territooriumil mpv-kvaliteetveinide erakorraline destilleerimine. Täiendav teave edastati 25. veebruaril ja 25. märtsil 2005.

(3)

Prantsuse veiniturul on täheldatud märkimisväärset mpv-kvaliteetveinide ületootmist, mis väljendub hindade languses ja varude murettekitavas kasvamises jooksva turustusaasta lõpuks. Sellise ebasoodsa arengu peatamiseks ning keerulisele turuolukorrale lahenduse leidmiseks on mpv-kvaliteetveini varusid vaja vähendada turu vajadusi katva mõistlikuks peetava tasemeni.

(4)	Kuna määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 30 lõikega 5 ettenähtud tingimused on täidetud, tuleks seetõttu välja kuulutada maksimaalselt 1,5 miljoni hektoliitri mpv-kvaliteetveini erakorraline destilleerimine.

(5)

Käesoleva määrusega välja kuulutatud erakorraline destilleerimine peab vastama komisjoni 25. juuli 2000. aasta määrusega nr 1623/2000 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas) (2) sätestatud tingimustele, seoses erakorralise destilleerimismeetme kasutamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30. Rakendada tuleb ka määruse (EÜ) nr 1623/2000 teisi sätteid, eriti neid, milles käsitletakse alkoholi sekkumisametisse tarnimist ja summade ettemaksmist.

(6)	On vaja kindlaks määrata destilleerija poolt tootjale makstav ostuhind, mille suurus võimaldaks leida lahenduse turuhäiretele ja lubaks tootjatel saada meetmest kasu.

(7)	Erakorralisel destilleerimisel saadud toode võib olla toorpiiritus või neutraalne alkohol, mida võib tarnida ainult sekkumisametile selleks, et vältida määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 29 ette nähtud destilleerimisel saadud alkohoolsete jookide turu häireid.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kuulutatakse välja määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 30 osutatud maksimaalselt 1,5 miljoni hektoliitri mpv-kvaliteetveini erakorraline destilleerimine Prantsusmaal vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 sätetele, mis käsitlevad seda liiki destilleerimist.

Artikkel 2

Iga tootja võib sõlmida määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklis 65 osutatud tarnelepingu (edaspidi “leping”) alates 23. maist 2005 kuni 15. juulini 2005.

Lepingutega esitatakse tõend tagatise kohta, mille suurus on 5 eurot hektoliitri kohta.

Lepinguid ei ole võimalik asendada.

Artikkel 3

1.   Juhul kui sekkumisametile esitatud lepingutega hõlmatud üldkogus ületab artiklis 1 kindlaks määratud koguse, määrab liikmesriik kindlaks kõnealuste lepingute puhul rakendatava vähendusmäära.

2.   Liikmesriik võtab vajalikud haldusmeetmed, et lepingud hiljemalt 15. augustiks heaks kiita. Akrediteerimisotsuses on ära märgitud võimalik rakendatav vähendusmäär ja lepinguga aktsepteeritav veini kogus ning osutatakse tootja võimalusele lõpetada leping vähendusmäära rakendamise puhul.

Liikmesriik teavitab komisjoni enne 1. septembrit heakskiidetud lepingutes osutatud veinide kogustest.

3.   Liikmesriik võib piirata käesoleva määruse alusel tootja poolt allakirjutatavate lepingute arvu.

Artikkel 4

1.   Heakskiidetud lepingutega hõlmatud veinikogused tuleb tarnida hiljemalt 15. detsembriks 2005. Toodetud alkohol tuleb vastavalt artikli 6 lõikele 1 tarnida sekkumisametile hiljemalt 15. märtsiks 2006.

2.   Tagatis vabastatakse proportsionaalselt tarnitud kogustega, kui tootja esitab tõendi destilleerimiseks tarnitu kohta.

Kui lõikes 1 ettenähtud tähtaegadeks ei ole teostatud ühtegi tarnet, siis tagatist ei vabastata.

Artikkel 5

Käesoleva artikli alusel destilleerimiseks tarnitud veini kokkuostuhind on 3,35 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta.

Artikkel 6

1.   Destilleerija tarnib sekkumisametile destilleerimisel saadud toote. Selle toote alkoholisisaldus peab olema vähemalt 92 %.

2.   Sekkumisameti makstud toorpiirituse hind destilleerijale on 3,717 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta. Maksmine toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 62 lõikele 5. Siiski ei tohi kõnealuse hinnaga makseid teha enne 16. oktoobrit 2005.

Sellest summast võib destilleerija saada ettemakse 2,558 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta. Sellisel juhul vähendatakse tegelikult makstavat lõppsummat ettemaksu võrra. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikleid 66 ja 67. Siiski ei tohi ettemakseid makseid teha enne 16. oktoobrit 2005.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 23. maist 2005.

---

(1)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)  EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 616/2005 (ELT L 103, 22.4.2005, lk 15).

---

20.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/8

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 762/2005,

19. mai 2005,

millega kuulutatakse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30 välja lauaveinide erakorraline destilleerimine Hispaanias

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 33 lõike 1 punkti f,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 30 nähakse ette erakorralise destilleerimismeetme kasutamine märkimisväärsest ületootmisest põhjustatud erakorraliste turuhäirete korral. Selle meetme kohaldamist võib piirata teatud kategooria veinidega või teatavate tootmispiirkondadega ning mpv-kvaliteetveinidele võib seda meedet kohaldada asjaomase liikmesriigi taotlusel.

(2)	Hispaania valitsus palus 8. märtsi 2005. aasta kirjaga avada oma riigi territooriumil lauaveinide erakorraline destilleerimine.

(3)

Hispaania veiniturul on täheldatud märkimisväärset lauaveini ületootmist, mis väljendub hindade languses ja varude murettekitavas kasvamises jooksva turustusaasta lõpuks. Sellise ebasoodsa arengu peatamiseks ning keerulisele turuolukorrale lahenduse leidmiseks, on lauaveini varusid vaja vähendada turu vajadusi katva mõistlikuks peetava tasemeni.

(4)	Kuna määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 30 lõikega 5 ettenähtud tingimused on täidetud, tuleks seetõttu välja kuulutada maksimaalselt 4 miljoni hektoliitri lauaveini erakorraline destilleerimine.

(5)

Käesoleva määrusega välja kuulutatud erakorraline destilleerimine peab vastama komisjoni 25. juuli 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1623/2000 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas) (2) sätestatud tingimustele, seoses erakorralise destilleerimismeetme kasutamisega vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 30. Rakendada tuleb ka määruse (EÜ) nr 1623/2000 teisi sätteid, eriti neid, milles käsitletakse alkoholi sekkumisametisse tarnimist ja summade ettemaksmist.

(6)	On vaja kindlaks määrata destilleerija poolt tootjale makstav ostuhind, mille suurus võimaldaks leida lahenduse turuhäiretele ja lubaks tootjatel saada meetmest kasu.

(7)	Erakorralisel destilleerimisel saadud toode võib olla toorpiiritus või neutraalne alkohol, mida võib tarnida ainult sekkumisametile selleks, et vältida määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikliga 29 ette nähtud destilleerimisel saadud alkohoolsete jookide turu häireid.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kuulutatakse välja määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 30 osutatud maksimaalselt 4 miljoni hektoliitri lauaveini erakorraline destilleerimine Hispaanias vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1623/2000, mis käsitleb seda liiki destilleerimist.

Artikkel 2

Iga tootja võib sõlmida määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklis 65 osutatud tarnelepingu (edaspidi “leping”) alates 23. maist 2005 kuni 15. juunini 2005.

Lepingutega esitatakse tõend tagatise kohta, mille suurus on 5 eurot hektoliitri kohta.

Lepinguid ei ole võimalik asendada.

Artikkel 3

1.   Juhul, kui sekkumisametile esitatud lepingutega hõlmatud üldkogus ületab artiklis 1 kindlaks määratud koguse, määrab liikmesriik kindlaks kõnealuste lepingute puhul rakendatava vähendusmäära.

2.   Liikmesriik võtab vajalikud haldusmeetmed, et lepingud 18. juuliks 2005 heaks kiita. Akrediteerimisotsuses on ära märgitud võimalik rakendatav vähendusmäär ja lepinguga aktsepteeritav veini kogus ning osutatakse tootja võimalusele lõpetada leping vähendusmäära rakendamise puhul.

Liikmesriik teavitab komisjoni enne 1. augustit 2005 heakskiidetud lepingutes osutatud veinide kogustest.

3.   Liikmesriik võib piirata käesoleva määruse alusel tootja poolt allakirjutatavate lepingute arvu.

Artikkel 4

1.   Heakskiidetud lepingutega hõlmatud veinikogused tuleb tarnida hiljemalt 15. oktoobriks 2005. Toodetud alkohol tuleb vastavalt artikli 6 lõikele 1 tarnida sekkumisametile hiljemalt 15. märtsiks 2006.

2.   Tagatis vabastatakse proportsionaalselt tarnitud kogustega, kui tootja esitab tõendi destilleerimiseks tarnitu kohta.

Kui lõikes 1 ettenähtud tähtaegadeks ei ole teostatud ühtegi tarnet, siis tagatist ei vabastata.

Artikkel 5

Destilleerimiseks tarnitava veini madalaim ostuhind on käesoleva määruse kohaselt 1,914 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta.

Artikkel 6

1.   Destilleerija tarnib sekkumisametile destilleerimisel saadud toote. Selle toote alkoholisisaldus peab olema vähemalt 92 %.

2.   Sekkumisameti makstud toorpiirituse hind destilleerijale on 2,281 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta. Maksmine toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 62 lõikele 5. Siiski ei tohi kõnealuse hinnaga makseid teha enne 16. oktoobrit 2005.

Sellest summast võib destilleerija saada ettemakse 1,122 eurot hektoliitri mahuprotsendi kohta. Sellisel juhul vähendatakse tegelikult makstavat lõppsummat ettemaksu võrra. Kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikleid 66 ja 67. Siiski ei tohi ettemakseid makseid teha enne 16. oktoobrit 2005.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 23. maist 2005.

---

(1)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)  EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 616/2005 (ELT L 103, 22.4.2005, lk 15).

---

20.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/10

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 763/2005,

19. mai 2005,

AKV riikidest ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärit riisi impordilitsentside väljaandmise kohta määruse (EÜ) nr 638/2003 alusel 2005. aasta mai esimesel viiel tööpäeval esitatud taotluste põhjal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2286/2002 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) pärit põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete ja kaupade suhtes kohaldatava korra kohta ning määruse (EÜ) nr 1706/98 kehtetuks tunnistamise kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsust 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus), (2)

võttes arvesse komisjoni 9. aprilli 2003. aasta määrust (EÜ) nr 638/2003, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2286/2002 ja nõukogu otsuse 2001/822/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riigid) ning ülemeremaadest ja -territooriumidelt (ÜMT) pärit riisi impordi suhtes kohaldatava korraga, (3) eriti selle artikli 17 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

Nende koguste kontrollimine, mille suhtes on esitatud taotlused, näitab, et 2005. aasta mai osa eest tuleks litsentsid välja anda taotletud kogustele, mille suhtes on vajadusel kohaldatud vähendusprotsenti, ning tuleks kinnitada kogused, mis kantakse üle järgmisse perioodi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   2005. aasta mai esimese viie tööpäeva jooksul vastavalt määrusele (EÜ) nr 638/2003 esitatud ja komisjonile teatatud taotluste alusel antakse riisi impordilitsentsid välja taotletud kogustele, mille suhtes on vajadusel kohaldatud lisas kehtestatud vähendusprotsenti.

2.   Järgmisse ossa ülekantavad kogused on kehtestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. mail 2005.

---

(1)  EÜT L 348, 21.12.2002, lk 5.

(2)  EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1.

(3)  ELT L 93, 10.4.2003, lk 3.

---

---

20.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/12

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 764/2005,

19. mai 2005,

millega määratakse teravilja ning nisu- ja rukkijahu ning nisu- ja rukkitangude eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. september 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikliga 13 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete maailmaturul kehtivate hindade või noteeringute ja ühenduses kehtivate hindade vahe võib katta eksporditoetuse abil.

(2)

Toetused tuleb määrata, võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95 (millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

(3)	Nisu- ja rukkipüüli, -tangude ja -jahu puhul tuleb nendele toodetele kohaldatava toetuse arvutamisel võtta arvesse kõnealuste toodete valmistamiseks vajamineva teravilja kogust. Need kogused on kinnitatud määrusega (EÜ) nr 1501/95.

(4)	Maailmaturu olukord või konkreetsed nõuded teatavatel turgudel võivad tingida teatavate toodete toetuste diferentseerimise vastavalt sihtkohale.

(5)	Toetus tuleb kinnitada üks kord kuus. Seda võib vahepeal muuta.

(6)	Üksikasjalike eeskirjade kohaldamisest teraviljaturu praeguses olukorras ja eriti nende toodete ühenduse ja maailmaturu noteeringute ja hindade suhtes tuleneb, et toetused peavad olema sellised, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 1 punktides a, b ja c nimetatud töötlemata kujul eksporditavate toodete, välja arvatud linnaste, eksporditoetused on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. mail 2005.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1431/2003 (ELT L 203, 12.8.2003, lk 16).

---

---

20.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/14

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 765/2005,

19. mai 2005,

määruses (EÜ) nr 1757/2004 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud odra eksporditoetuse pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1757/2004 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus odra eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artiklile 7 võib komisjon teatatud pakkumiste põhjal otsustada pakkumisi mitte vastu võtta.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Odra eksporditoetusteks määrusega (EÜ) nr 1757/2004 avatud pakkumismenetluse alusel 13.–19. maini 2005 esitatud pakkumiste puhul ei võeta mingeid meetmeid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. mail 2005.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 313, 12.10.2004, lk 10.

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

---

20.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/15

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 766/2005,

19. mai 2005,

määruses (EÜ) nr 1565/2004 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud kaera eksporditoetuse pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse komisjoni 3. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1565/2004 Soomes ja Rootsis teravilja suhtes kohaldatud spetsiaalse sekkumismeetme kohta 2004/2005. turustusaastal, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1565/2004 kuulutati välja pakkumismenetlus eksporditoetuse määramiseks Soomes ja Rootsis toodetud kaerale, mida eksporditakse Soomest ja Rootsist kõigisse kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Bulgaaria, Norra, Rumeenia ja Šveits.

(2)	Arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud tingimusi, ei peaks maksimaalset eksporditoetust kindlaks määrama.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1565/2004 osutatud pakkumismenetluse raames 13.–19. maini 2005 kaera eksporditoetuse kindlaksmääramiseks esitatud pakkumisi vastu ei võetud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. mail 2005.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1431/2003 (ELT L 203, 12.8.2003, lk 16).

(3)  ELT L 285, 4.9.2004, lk 3.

---

20.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/16

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 767/2005,

19. mai 2005,

millega kinnitatakse pehme nisu maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 115/2005 osutatud pakkumismenetlusega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 115/2005 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus pehme nisu eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artikliga 7 nähakse ette, et teatatud pakkumiste alusel võib komisjon otsustada kindlaks määrata maksimaalne eksporditoetus, arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud kriteeriume. Sel juhul sõlmitakse leping pakkujaga või pakkujatega, kelle pakkumine on maksimaalse toetusega võrdne või sellest madalam.

(3)	Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse maksimaalne eksporditoetus.

(4)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Alates 13.–19. maini 2005 teatatud pakkumiste alusel määruses (EÜ) nr 115/2005 osutatud pakkumismenetluse raames kinnitatakse pehme nisu maksimaalseks eksporditoetuseks 6,50 EUR/t kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. mail 2005.

---

(1)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2)  ELT L 24, 27.1.2005, lk 3.

(3)  EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

---

20.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/17

---

KOMISJONI OTSUS,

11. mai 2005,

teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma volituste pikendamise kohta

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(2005/383/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	1991. aasta novembris otsustas Euroopa Komisjon ühenduse teadusuuringute ja tehnika arendamise poliitika otsustamisprotsessi lülitada eetika, luues biotehnoloogia eetika nõustajate töörühma (GAEIB).

(2)	16. detsembril 1997 otsustas komisjon biotehnoloogia eetika nõustajate töörühma (GAEIB) asendada teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühmaga (EGE töörühm), laiendades selle volitusi teaduse ja tehnika kõikidele valdkondadele.

(3)	Komisjoni 26. märtsi 2001. aasta otsusega muudeti töömeetodite tõhustamiseks EGE töörühma volitusi ning pikendati neid veel neljaks aastaks.

(4)	EGE töörühmal on vaja uusi töömeetodeid, et õigeaegselt reageerida teaduses ja tehnoloogias toimuvatele kiiretele muutustele, ning uusi oskusi, et tulla toime teaduse ja tehnoloogia üha laialdasemate rakendustega.

(5)	Komisjoni teatises “Eksperdiabi hankimine ja kasutamine komisjonis: põhimõtted ja suunised” (KOM(2002) 713), leitakse, et tundlike teemadega tegelemiseks ning olukordades, kus eksperdirühmad tõenäoliselt tegutsevad suhteliselt pika ajavahemiku jooksul, on avalikud konkursid kõige sobivamad.

(6)	Praeguse EGE töörühma volitused lõpevad 25. märtsil 2005 ning seepärast asendab alljärgnev otsus komisjoni 26. märtsi 2001. aasta teatise lisas esitatud volitused (K(2001) 691),

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga otsustab komisjon pikendada EGE töörühma volitusi neljaks aastaks.

Artikkel 2

Ülesanne

EGE töörühma ülesanne on kas komisjoni taotlusel või omal algatusel anda komisjonile nõu teaduse ja uute tehnoloogiatega seonduvates eetikaga seotud küsimustes. Parlament ja nõukogu võivad komisjoni tähelepanu juhtida küsimustele, mis nende hinnangul on olulise eetilise tähtsusega. EGE töörühma arvamuse taotlemisel võib komisjon määrata arvamuse esitamise tähtaja.

Artikkel 3

Töörühma koosseis, liikmete nimetamine ja ametisse määramine

1.   EGE töörühma liikmed määrab ametisse komisjoni president.

2.   Seejuures kehtivad järgmised reeglid:

—	liikmed nimetatakse ad personam. Töörühma liikmed töötavad isiklikult ja annavad komisjonile sõltumatut nõu. EGE töörühm on sõltumatu, pluralistlik ja valdkondadevaheline,

—	EGE töörühmas on kuni 15 liiget,

—	EGE töörühma liikmete ametiaeg on neli aastat. Liikme saab uuesti nimetada veel kuni kaheks ametiajaks,

—	liikme asemele, kes ei saa enam tõhusalt osaleda rühma töös või kes astub ametist tagasi, võib kooskõlas artikli 3 lõikega 1 tema ülejäänud ametiajaks nimetada asendaja reservi nimekirja alusel,

—	EGE töörühma liikmed valitakse avaliku konkursi korras. Valikumenetluses võetakse arvesse ka muul viisil saadetud avaldused,

—	komisjon teeb EGE töörühma liikmete nimekirja teatavaks, avaldades selle Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Toimimine

1.   EGE töörühm valib ametiajaks oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe.

2.   EGE töörühma tööprogrammi (kaasa arvatud töörühma eetikaalased hinnangud, mille nad on andnud algatusõigusest lähtuvalt – vt artiklit 2) kiidab heaks komisjoni president. Komisjoni Euroopa poliitika nõustajate büroo (BEPA) teeb tihedat koostööd EGE töörühma esimehega ning vastutab EGE töörühma ja selle sekretariaadi töö korraldamise eest.

3.   EGE töörühma istungid on kinnised. Istungite väliselt võib EGE töörühm pidada tööalaseid arutelusid komisjoni asjaomaste talitustega ning vajaduse korral kutsuda valitsusväliste organisatsioonide ning huvirühmade esindajaid vahetama arvamusi. EGE töörühma istungite päevakord saadetakse asjaomastele komisjoni talitustele.

4.   Üldjuhul koguneb EGE töörühm komisjoni asukohas vastavalt komisjoni kehtestatud korrale ja ajakavale. EGE töörühm peab 12 kuu jooksul vähemalt kuus istungit, mis hõlmavad umbes 12 tööpäeva aastas. Töörühma liige peab osalema vähemalt neljal istungil aastas.

5.   Arvamuste ettevalmistamiseks tegutseb EGE töörühm eraldatud vahendite piires järgmiselt:

—	ta võib kutsuda oma töös osalema erilist pädevust omavaid eksperte, kes suunaks ja nõustaks töörühma juhul, kui viimane peab seda kasulikuks ja/või vajalikuks,

—	ta võib algatada uuringuid vajaliku teadusliku ja tehnilise teabe kogumiseks,

—	ta võib luua konkreetsete teemadega tegelemiseks töörühmi,

—	ta kutsub kokku avaliku ümarlaua, et edendada dialoogi ja suurendada oma arvamuste läbipaistvust,

—	ta loob tihedad sidemed rühma tööga seotud komisjoni talitustega,

—	ta võib luua tihedad sidemed Euroopa Liidu ja kandidaatriikide eetikaküsimustega tegelevate asutuste esindajatega.

6.   Iga arvamus tuleb avaldada kohe pärast selle vastuvõtmist. Kui arvamust ei võeta vastu ühehäälselt, tuleb selles esitada ka eriarvamused. Kui mõne konkreetse teema kohta tuleb anda kiireloomulist nõu, siis koostatakse esmalt seisukoht, millele vajadusel järgneb pikem analüüs, järgides et arvamuste suhtes kehtestatud läbipaistvuse nõue oleks täidetud. EGE töörühma arvamused koostatakse lähtudes tehnoloogia tasemest arvamuse koostamise ajal. EGE töörühm võib arvamusi ajakohastada, kui ta peab seda vajalikuks.

7.   Töörühm võtab vastu oma töökorra.

8.   Enne oma ametiaja lõppu koostab töörühma esimees EGE töörühma tegevusaruande. Aruanne avaldatakse.

Artikkel 5

Istungitega seotud kulud

Komisjon kannab töörühma liikmete istungitel osalemisega seotud reisi- ja elamiskulud komisjoni eeskirjades ettenähtud korras.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub EGE töörühma uute liikmete nimetamise päeval.

---

20.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/20

---

KOMISJONI OTSUS,

12. mai 2005,

millega muudetakse otsuseid 2000/45/EÜ, 2001/405/EÜ, 2001/688/EÜ, 2002/255/EÜ ja 2002/747/EÜ, et pikendada teatud toodetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumide kehtivust

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1446 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/384/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 teist lõiku,

pärast konsulteerimist Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoniga,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 17. detsembri 1999. aasta otsuses 2000/45/EÜ (millega kehtestatakse pesumasinatele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid) (2) sätestatud tooterühma määratlus ja ökoloogilised kriteeriumid kehtivad kuni 30. novembrini 2006.

(2)	Komisjoni 4. mai 2001. aasta otsuses 2001/405/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid pehmest paberist toodetele) (3) sätestatud tooterühma määratlus ja ökoloogilised kriteeriumid kehtivad kuni 5. maini 2006.

(3)	Komisjoni 28. augusti 2001. aasta otsuses 2001/688/EÜ (millega kehtestatakse mullaparandusainetele ja kasvusubstraatidele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid) (4) sätestatud tooterühma määratlus ja ökoloogilised kriteeriumid kehtivad kuni 29. augustini 2006.

(4)	Komisjoni 25. märtsi 2002. aasta otsus 2002/255/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid teleritele) (5) kaotab kehtivuse 31. märtsil 2006.

(5)	Komisjoni 9. septembri 2002. aasta otsus 2002/747/EÜ (millega kehtestatakse lampidele ühenduse ökomärgise andmise muudetud ökokriteeriumid ning muudetakse otsust 1999/568/EÜ) (6) kaotab kehtivuse 31. augustil 2006.

(6)	Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1980/2000 on ökoloogilised kriteeriumid ning nimetatud otsustega kehtestatud asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded õigeaegselt läbi vaadatud.

(7)	Nende kriteeriumite ja nõuete läbivaatamisest lähtudes on asjakohane pikendada ökoloogiliste kriteeriumide ja nõuete kehtivusaega ühe aasta võrra.

(8)	Kuna määrusega (EÜ) nr 1980/2000 kehtestatud läbivaatamise kohustus on seotud üksnes ökoloogiliste kriteeriumide ning hindamis- ja kontrollinõuetega, on asjakohane jätta kehtima otsused 2002/255/EÜ ja 2002/747/EÜ.

(9)	Otsuseid 2000/45/EÜ, 2001/405/EÜ, 2001/688/EÜ, 2002/255/EÜ ja 2002/747/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1980/2000 artikli 17 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2000/45/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Otsuse 2001/405/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

Artikkel 3

Otsuse 2001/688/EÜ artikkel 3 asendatakse järgmisega:

Artikkel 4

Otsuse 2002/255/EÜ artikkel 4 asendatakse järgmisega:

Artikkel 5

Otsuse 2002/747/EÜ artikkel 5 asendatakse järgmisega:

Artikkel 6

Käeolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 237, 21.9.2000, lk 1.

(2)  EÜT L 16, 21.1.2000, lk 74. Otsust on muudetud otsusega 2003/240/EÜ (ELT L 89, 5.4.2003, lk 16).

(3)  EÜT L 142, 29.5.2001, lk 10.

(4)  EÜT L 242, 12.9.2001, lk 17.

(5)  EÜT L 87, 4.4.2002, lk 53.

(6)  EÜT L 242, 10.9.2002, lk 44.

---

20.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/22

---

KOMISJONI OTSUS,

13. mai 2005,

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust 2004. eelarveaastal rahastatud liikmesriikide kulude raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1443 all)

(2005/385/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 3,

pärast konsulteerimist fondikomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõikele 3 kontrollib komisjon kõnesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiidab selle heaks liikmesriikide esitatud raamatupidamise aastaaruannete ja nendele lisatud kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajaliku teabe ning raamatupidamisaruannete täielikkust, täpsust ja õigsust käsitleva tõendi põhjal.

(2)

Vastavalt komisjoni 16. veebruari 1996. aasta määruse (EÜ) nr 296/96 (liikmesriikide edastatavate andmete ja Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastust rahastatavate kulude igakuise kirjendamise kohta) (2) artikli 7 lõikele 1 võetakse 2004. eelarveaastal arvesse liikmesriikides ajavahemikul 16. oktoober 2003 – 15. oktoober 2004 tehtud kulutused.

(3)

Tähtajad, mis on liikmesriikidele antud, et esitada komisjonile määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 6 lõike 1 punktis b ja komisjoni 7. juuli 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1663/95 (millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 729/70 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega) (3) artikli 4 lõikes 1 osutatud dokumendid, on lõppenud.

(4)	Komisjon on kontrollinud esitatud teavet ja edastanud liikmesriikidele enne 31. märtsi 2005 oma kontrolli tulemused koos vajalike muudatustega.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1663/95 artikli 7 lõike 1 esimese lõigu kohaselt tuleb määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõikes 3 osutatud raamatupidamise kontrolli ja heakskiitmise otsusega, ilma et see piiraks kõnesoleva määruse artikli 7 lõike 4 kohaselt hiljem tehtud otsuste kohaldamist, kindlaks määrata igas liikmesriigis asjaomase eelarveaasta jooksul tehtavate kulutuste summa, mis lubatakse katta EAGGF tagatisrahastust määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud raamatupidamisarvestuse põhjal, ja asjaomase eelarveaasta ettemaksete vähendamised ja peatamised, sealhulgas komisjoni määruse (EÜ) nr 296/96 artikli 4 lõike 3 teises lõigus osutatud vähendamised. Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (milles käsitletakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (4) artiklile 154 tuleb kontrollimise ja heakskiitmise otsuse tulemus, see tähendab artikli 151 lõike 1 ja artikli 152 kohaselt eelarveaastal kontodele kirjendatud kogukulude ja komisjoni poolt kõnesolevas otsuses arvessevõetud kogukulude võimalik lahknevus kirjendada ühe kirje raames lisakulu või alakuluna.

(6)

Teatavate makseasutuste puhul võib komisjon raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal teha otsuse esitatud aruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta. I lisas esitatakse liikmesriikide poolt kontrollitud ja heakskiidetud summad. Neid summasid käsitlevad üksikasjad on kirjas koondaruandes, mis on esitatud fondikomiteele samal ajal käesoleva otsusega.

(7)	Kontrollimiste põhjal vajab teatavate makseasutuste esitatud teave täiendavat uurimist ja nende raamatupidamisarvestusi ei saa käesoleva otsusega kinnitada. Asjaomased makseasutused loetletakse II lisas.

(8)

Määruse (EÜ) nr 296/96 artikli 4 lõikes 2, mis on seotud nõukogu eelarvedistsipliini käsitleva 26. septembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 2040/2000 (5) artikliga 14, on sätestatud, et liikmesriikide poolt pärast ettenähtud tähtaegu või tähtpäevi tehtud kulude puhul tuleb kirjendatud kulude alusel tehtavaid ettemakseid vähendada. Vastavalt määruse (EÜ) nr 296/96 artikli 4 lõikele 3 tuleb augustis, septembris ja oktoobris toimunud tähtaegade ületamisi siiski raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses arvestada, välja arvatud juhul, kui neid on täheldatud enne eelarveaasta viimase ettemakseid käsitleva otsuse tegemist. Osa teatavate liikmesriikide poolt eespool nimetatud ajavahemikus deklareeritud kuludest ja kulud, mis on seotud meetmetega, mille puhul komisjon ei nõustunud vabandavate asjaoludega, on tehtud pärast ettenähtud tähtaegu või tähtpäevi. Käesolevas otsuses tuleks seetõttu sätestada vajalikud vähendamised. Kõnealuste vähendamiste ja muude võimalike kulude kohta, mis on tehtud pärast ettenähtud tähtaegu või tähtpäevi, võetakse hiljem vastavalt määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõikele 4 vastu otsus, millega määratakse lõplikult kindlaks kulud, mida ühendus ei rahasta.

(9)

Komisjon on vastavalt määruse (EÜ) nr 2040/2000 artiklile 14 ja määruse (EÜ) nr 296/96 artikli 4 lõikele 2 teatavaid 2004. eelarveaasta raamatupidamisarvestuse kannete alusel tehtavaid igakuiseid ettemakseid juba vähendanud või need peatanud ja asub käesoleva otsusega määruse (EÜ) nr 296/96 artikli 4 lõikes 3 ettenähtud vähendamiste juurde. Eespool nimetatut silmas pidades ja vältimaks kõnesolevate summade enneaegset või üksnes ajutist hüvitamist, ei tohiks neid käesoleva otsusega kinnitada, ilma et see piiraks edasist uurimist vastavalt määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõikele 4.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1663/95 artikli 7 lõike 1 teises lõigus on sätestatud, et esimeses lõigus osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavad või liikmesriikidele makstavad summad määratakse kindlaks, lahutades asjaomasel eelarveaastal, s.t eelarveaastal 2004 tehtud ettemaksed samaks aastaks esimese lõigu kohaselt kinnitatud kuludest. Need summad tuleb lahutada raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse vastuvõtmisele järgneva teise kuu kuludega seotud ettemaksetest või liita kõnesolevatele ettemaksetele.

(11)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõike 3 viimasele lõigule ja määruse (EÜ) nr 1663/95 artikli 7 lõikele 1 ei piira käesolev raamatupidamisteabe põhjal tehtav otsus selliste komisjoni poolt hiljem vastuvõetavate otsuste kohaldamist, millega ühendus ei rahasta kulusid, mis ei ole kooskõlas ühenduse eeskirjadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks liikmesriikide makseasutuste 2004. eelarveaasta raamatupidamisarvestused, mis käsitlevad EAGGF tagatisrahastust rahastatud kulusid, välja arvatud artiklis 2 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestused. Vastavalt käesolevale otsusele liikmesriikidelt tagasi nõutavad või liikmesriikidele makstavad summad esitatakse I lisas.

Artikkel 2

II lisas loetletud liikmesriikide makseasutuste raamatupidamisarvestused, mis käsitlevad 2004. eelarveaasta EAGGF tagatisrahastust rahastatud kulusid, eraldatakse käesolevast otsusest ning nende kontrollimise ja heakskiitmise otsus tehakse edaspidi.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(2)  EÜT L 39, 17.2.1996, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1655/2004 (ELT L 298, 23.9.2004, lk 3).

(3)  EÜT L 158, 8.7.1995, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 465/2005 (ELT L 77, 23.3.2005, lk 6).

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5)  EÜT L 244, 29.9.2000, lk 27.

---

---

---

20.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/27

---

NÕUKOGU OTSUS 2005/386/ÜVJP,

14. märts 2005,

mis käsitleb lepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahel Uus-Meremaa osalemise kohta Euroopa Liidu kriisiohjamise sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas (operatsioon Althea)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust,

ning arvestades järgmist:

(1)	12. juulil 2004 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/570/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Bosnias ja Hertsegoviinas. (1)

(2)	Kõnealuse ühismeetme artikli 11 lõikes 3 sätestatakse, et kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse kokkuleppega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 24.

(3)

Pärast nõukogult 13. septembril 2004 volituste saamist pidas eesistujariik, keda abistas peasekretär/kõrge esindaja, läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahelise lepingu üle Uus-Meremaa osalemise kohta Euroopa Liidu kriisiohjamise sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas (operatsioon Althea).

(4)	Leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks leping Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vahel Uus-Meremaa osalemise kohta Euroopa Liidu kriisiohjamise sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas (operatsioon Althea).

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on volitatud Euroopa Liidu suhtes siduvale lepingule alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 252, 28.7.2004, lk 10.

---

---

20.5.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 127/32

---

NÕUKOGU OTSUS 2005/387/JSK,

10. mai 2005,

uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29, artikli 31 lõike 1 punkti e ning artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Konkreetsed psühhoaktiivsete ainete väljatöötamisega kaasnevad ohud nõuavad liikmesriikide kiiret tegutsemist.

(2)

Kuni uued psühhoaktiivsed ained ei kuulu veel kõikide liikmesriikide kriminaalõiguse kohaldamisalasse, võivad liikmesriikide kohtu- ja õiguskaitseorganite vahelises koostöös tekkida probleemid, kuna kõnealune õigusrikkumine või kõnealused õigusrikkumised ei ole karistatavad mõlema, nii taotleva kui taotluse saanud riigi õigusaktide alusel.

(3)

Euroopa Liidu narkootikumidevastases tegevuskavas 2000–2004 palutakse komisjonil korraldada 16. juuni 1997. aasta ühismeetme uusi sünteetilisi uimasteid käsitleva teabe vahetuse, riskianalüüsi ja kontrolli kohta (2) (edaspidi “ühismeede”) asjakohane hindamine, võttes arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (edaspidi “EMCDDA”) tellitud varajase hoiatamise süsteemi välishindamist. Hindamine näitas, et ühismeede on täitnud talle pandud ootused. Sellele vaatamata näitas hindamise tulemus selgelt, et ühismeede vajab tugevdamist ja ümbersuunitlust. Eelkõige tuleks ümber defineerida ühismeetme põhieesmärk, selle menetluste ja mõistete selgus, tegevuse läbipaistvus ja kohaldamisala asjakohasus. Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule saadetud teatises ELi narkootikumidevastase tegevuskava (2000–2004) vahehindamise kohta märgiti, et sünteetiliste narkootikumide vastaste meetmete tõhustamiseks kavandatakse muudatusi õigusaktides. Ühismeetmega kehtestatud mehhanisme tuleks seetõttu kohandada.

(4)	Uued psühhoaktiivsed ained võivad olla tervisele kahjulikud.

(5)

Käesoleva otsusega hõlmatud uute psühhoaktiivsete ainete hulka võivad kuuluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivis 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (3) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivis 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (4) määratletud ravimid.

(6)	Ühismeetme kohaselt loodud varajase hoiatamise süsteemi alusel toimuv teabevahetus on osutunud liikmesriikidele väärtuslikuks abivahendiks.

(7)

Käesolev otsus ei tohiks takistada liikmesriike vahetamast Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Teabevõrgu (edaspidi “Reitox-võrk”) raames teavet esilekerkivate suundumuste kohta seoses selliste olemasolevate psühhoaktiivsete ainete uue kasutamisega, mis võivad kujutada endast võimalikku ohtu rahvatervisele, ning samuti teavet võimalike rahvatervisega seotud meetmete kohta vastavalt EMCDDA mandaadile ja korrale.

(8)

Käesolev otsus ei tohi põhjustada ei inimeste ega loomade tervishoiu halvenemist. Tuvastatud ja tunnustatud raviomadustega ained jäetakse seetõttu käesoleval otsusel põhinevatest kontrollimeetmetest välja. Tuvastatud ja tunnustatud raviomadustega, kuid väärtarvitatavate ainete suhtes tuleks võtta vastavad regulatiivsed ja rahvatervisega seotud meetmed.

(9)

Lisaks direktiivis 2001/82/EÜ ja direktiivis 2001/83/EÜ määratletud ravimiohutuse järelevalvesüsteemide kohaselt sätestatule tuleb tugevdada kuri- või väärtarvitatud psühhoaktiivsete ainete alast teabevahetust ja tagada asjakohane koostöö Euroopa Ravimihindamisametiga (edaspidi “EMEA”). ÜRO narkootikumide komisjoni (edaspidi “CND”) resolutsioon 46/7 “Meetmed narkootikumide tarbimise uute vormide ja tarvitatavate psühhoaktiivsete ainete alase teabevahetuse edendamiseks” loob liikmesriikidele kasuliku tegevusraamistiku.

(10)	Käesolevas otsuses sätestatud korra igaks etapiks tähtaegade määramine peaks tagama dokumendi kiire toimimise ja rõhutama selle kui kiirreageerimismehhanismi olemust.

(11)	EMCDDA teaduskomiteed, kellel on keskne roll uute psühhoaktiivsete ainetega seotud riskide hindamisel, laiendatakse käesoleva otsuse kohaldamiseks komisjoni, Europoli ja EMEA ekspertidega ning EMCDDA teaduskomitee töös mitteesindatud või ebapiisavalt esindatud valdkondade ekspertidega.

(12)	Laiendatud teaduskomitee, kes hindab uute psühhoaktiivsete ainetega seotud riske, peaks jääma puhtalt tehniliseks ekspertorganiks, kes on võimeline tõhusalt hindama kõiki uute psühhoaktiivsete ainetega seotud riske. Seetõttu peaks laiendatud teaduskomitee jääma kergesti hallatavaks.

(13)

Kuivõrd kavandatava meetme eesmärke, nimelt teabevahetust, teaduskomitee poolt läbiviidavat riski hindamist ja ELi tasandi korda nimetatud ainete üle kontrolli saavutamiseks, ei ole liikmesriikidel võimalik tõhusalt saavutada ja need on kavandatava meetme mõju arvestades paremini saavutatavad Euroopa Liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev otsus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)	Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 punktiga c võib käesoleval otsusel põhinevad meetmed võtta vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, kuna neid meetmeid on vaja käesoleva otsuse rakendamiseks.

(15)	Käesolev otsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolev otsus loob mehhanismi uute psühhoaktiivsete ainete alase teabe kiireks vahetamiseks. Otsuses võetakse arvesse teavet eeldatavate kõrvaltoimete kohta, millest tuleb teada anda direktiivi 2001/83/EÜ IX jaotisega loodud ravimiohutuse järelevalvesüsteemi kohaselt.

Otsuses sätestatakse samuti hinnangu andmine nimetatud uute psühhoaktiivsete ainetega seotud riskidele, et liikmesriikides kohaldatavad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kontrollimeetmed oleks võrdselt kohaldatavad ka uute psühhoaktiivsete ainete suhtes.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat otsust kohaldatakse ainete suhtes, mis ei ole loetletud üheski nimekirjas, mis on lisatud:

a)	ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtsele konventsioonile, kuid mis võivad kujutada sama tõsist ohtu rahvatervisele kui selle I, II või IV nimekirjas loetletud ained, ning

b)	ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonile, kuid mis võivad kujutada sama tõsist ohtu rahvatervisele kui selle I, II, III või IV nimekirjas loetletud ained.

Käesolev otsus käsitleb lõpptooteid, mitte lähteaineid, mille suhtes on ühenduse kord ette nähtud nõukogu 13. detsembri 1990. aasta määrusega (EMÜ) nr 3677/90, millega kehtestatakse meetmed, et tõkestada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks kasutatavate ainete levikut (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari määrusega (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta. (6)

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   uus psühhoaktiivne aine– uus narkootiline või psühhotroopne aine puhtal kujul või preparaadi koostises;

b)   uus narkootiline aine– puhtal kujul või preparaadi koostises esinev aine, mis ei ole loetletud ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtsele konventsioonile lisatud nimekirjas, kuid mis võib kujutada sama tõsist ohtu rahvatervisele kui I, II või IV nimekirjas loetletud ained;

c)   uus psühhotroopne aine– puhtal kujul või preparaadi koostises esinev aine, mis ei ole loetletud ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonile lisatud nimekirjas, kuid mis võib kujutada sama tõsist ohtu rahvatervisele kui I, II, III või IV nimekirjas loetletud ained;

d)   müügiluba– ravimi turuleviimise luba, mille annab liikmesriigi pädev ametiasutus vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ III jaotisele (inimestele mõeldud ravimite korral) või direktiivi 2001/82/EÜ III jaotisele (veterinaarravimite korral), või müügiluba, mille annab Euroopa Ühenduste Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 726/2004 (milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet) (7) artikli 3 kohaselt;

e)   Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) süsteem– Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), narkootikumide komisjon (CND) ja/või majandus- ja sotsiaalkomitee, kes tegutsevad kooskõlas ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooni artiklis 3 või ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooni artiklis 2 kirjeldatud vastavate kohustustega;

f)   preparaat– uut psühhoaktiivset ainet sisaldav segu;

g)   aruandevorm– EMCDDA ja Europoli ning nende vastavate võrgustike vahel liikmesriikides (Reitox ja Europoli siseriiklikud üksused) kokkulepitud struktureeritud vorm uuest psühhoaktiivsest ainest ja/või uut psühhoaktiivset ainet sisaldavast preparaadist teavitamiseks.

Artikkel 4

Teabevahetus

1.   Liikmesriigid tagavad, et Europoli siseriiklikud üksused ja liikmesriikide esindajad Reitox-võrgus annavad Europolile ja EMCDDAle teavet uute psühhoaktiivsete ainete ja uusi psühhoaktiivseid ained sisaldavate preparaatide valmistamise, nendega kauplemise ja nende kasutamise kohta, sealhulgas täiendavat teavet nende võimaliku raviotstarbelise kasutamise kohta, võttes arvesse nimetatud kahe organi vastavat pädevust.

Europol ja EMCDDA koguvad liikmesriikidest aruandevormide abil saadud teavet ja edastavad selle teabe viivitamatult teineteisele ning Europoli siseriiklikele üksustele, liikmesriikide esindajatele Reitox-võrgus, komisjonile ja EMEAle.

2.   Kui Europol ja EMCDDA leiavad, et liikmesriigi edastatud teave uue psühhoaktiivse aine kohta ei ole lõikes 1 kirjeldatud edastamiseks piisavalt oluline, teatavad nad sellest viivitamata teavet andnud liikmesriigile. Europol ja EMCDDA esitavad oma otsuse kohta nõukogule põhjenduse kuue nädala jooksul.

Artikkel 5

Ühisaruanne

1.   Kui Europol ja EMCDDA või nõukogu leiavad oma liikmete häälteenamusega, et liikmesriigi edastatud teave uue psühhoaktiivse aine kohta väärib täiendava teabe kogumist, koondavad Europol ja EMCDDA nimetatud teabe ja esitavad selle ühisaruandena (edaspidi “ühisaruanne”). Ühisaruanne esitatakse nõukogule, EMEAle ja komisjonile.

2.   Ühisaruanne sisaldab:

a)	keemilist ja füüsikalist kirjeldust, sealhulgas nimetust, mille all uut psühhoaktiivset ainet teatakse, samuti aine teaduslikku nimetust (rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus), kui see on olemas;

b)	teavet uue psühhoaktiivse aine esinemissageduse ja esinemise asjaolude kohta ja/või selle kohta, millistes kogustes ainet esineb, ning teavet uue psühhoaktiivse aine valmistamisvahendite ja -meetodite kohta;

c)	teavet organiseeritud kuritegevuse osaluse kohta uue psühhoaktiivse aine valmistamises või sellega kauplemises;

d)	esmast hinnangut uue psühhoaktiivse ainega seotud riskide, sealhulgas sotsiaalsete ja terviseriskide kohta, ning kasutajate iseloomustust;

e)	teavet selle kohta, kas ÜRO süsteemi raames viiakse parajasti läbi uue aine hindamist või kas selline hindamine on juba toimunud;

f)	uuest psühhoaktiivsest ainest EMCDDAle või Europolile teatamise kuupäeva, mis on märgitud aruandevormil;

g)	teavet selle kohta, kas uue psühhoaktiivse aine suhtes kohaldatakse liikmesriigis juba siseriiklikke kontrollimeetmeid;

h)

võimalikult palju teavet alljärgneva kohta: i) keemilised lähteained, mida on teadaolevalt kasutatud aine valmistamiseks; ii) uue aine tuvastatud või eeldatava kasutamise laad ja ulatus; iii) uue psühhoaktiivse aine muud kasutusviisid ning selliste kasutusviiside ulatus, uue psühhoaktiivse aine selliste kasutusviisidega seotud riskid, sealhulgas sotsiaalsed ja terviseriskid.

3.   EMEA esitab Europolile ja EMCDDAle teavet selle kohta, kas Euroopa Liidus või mis tahes liikmesriigis:

a)	on uuele psühhoaktiivsele ainele antud müügiluba;

b)	taotletakse uuele psühhoaktiivsele ainele müügiluba;

c)	on uuele psühhoaktiivsele ainele antud müügiluba peatatud.

Kui nimetatud teave käsitleb liikmesriikide antud müügilube, edastavad asjaomased liikmesriigid vastava üksikasjaliku teabe EMEAle EMEA taotlusel.

4.   Liikmesriigid esitavad lõikes 2 osutatud teabe kuue nädala jooksul alates teatamiskuupäevast, mis on märgitud artikli 4 lõikes 1 sätestatud aruandevormile.

5.   Ühisaruanne esitatakse mitte hiljem kui neli nädalat pärast liikmesriikidelt või EMEAlt teabe saamist. Aruande esitab Europol või kohasel juhul EMCDDA kooskõlas artikli 5 lõigetega 1 ja 2.

Artikkel 6

Riski hindamine

1.   Võttes arvesse Europoli ja EMCDDA soovitust, võib nõukogu oma liikmete häälteenamusega taotleda uue psühhoaktiivse aine kasutamisest, valmistamisest ja sellega kauplemisest tingitud riskide, sealhulgas sotsiaalsete ja terviseriskide, organiseeritud kuritegevuse osaluse ning kontrollimeetmete võimalike tagajärgede hindamist vastavalt lõigetes 2–4 sätestatud korrale, eeldusel et vähemalt üks neljandik nõukogu liikmetest või komisjon on teatanud nõukogule kirjalikult, et nad toetavad sellist hindamist. Liikmesriigid või komisjon teatavad sellest nõukogule niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui neli nädalat pärast ühisaruande kättesaamist. Nõukogu peasekretariaat edastab selle teabe viivitamata EMCDDAle.

2.   Hindamise läbiviimiseks kutsub EMCDDA kokku erakorralise koosoleku oma teaduskomitee egiidi all. Lisaks võib nimetatud koosoleku jaoks teaduskomiteed laiendada kuni viie eksperdi võrra, kelle määrab teaduskomitee eesistuja soovitusel EMCDDA direktor liikmesriikide esitatud ja EMCDDA haldusnõukogu poolt kolmeks aastaks kinnitatud ekspertide hulgast. Sellised eksperdid valitakse teadusvaldkondadest, mis ei ole või ei ole piisavalt esindatud teaduskomitees, kuid mille panus on aga vajalik võimalike riskide, sealhulgas sotsiaalsete ja terviseriskide tasakaalustatud ja adekvaatseks hindamiseks. Lisaks oodatakse komisjonilt, Europolilt ja EMEAlt, et igaüks neist saadaks koosolekust osa võtma kuni kaks eksperti.

3.   Riski hindamine teostatakse lõikes 2 kirjeldatud komiteele (edaspidi “komitee”) liikmesriikide, EMCDDA, Europoli ja EMEA poolt esitatud teabe põhjal, võttes arvesse kõiki tegureid, mis vastavalt ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtsele konventsioonile või ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonile annaksid alust kehtestada aine suhtes rahvusvaheline kontroll.

4.   Pärast riski hindamise lõpuleviimist koostab teaduskomitee aruande (edaspidi “riskihindamisaruanne”). Riski hindamine koosneb olemasoleva teadusliku ja õiguskaitsealase teabe analüüsimisest ning kajastab komitee kõigi liikmete arvamusi. Komitee eesistuja esitab komitee nimel riskihindamisaruande komisjonile ja nõukogule kaheteistkümne nädala jooksul alates kuupäevast, mil nõukogu peasekretariaat edastas EMCDDAle teatise kooskõlas lõikega 1.

Riskihindamisaruanne sisaldab:

a)	uue psühhoaktiivse aine füüsikalist ja keemilist kirjeldust ning selle toimemehhanisme, sealhulgas raviomadusi;

b)	uue psühhoaktiivse ainega seotud terviseriske;

c)	uue psühhoaktiivse ainega seotud sotsiaalseid riske;

d)	teavet organiseeritud kuritegevuse osaluse taseme kohta ning teavet uue psühhoaktiivse aine konfiskeerimis- ja/või avastamisjuhtumite kohta ametiasutuste poolt, samuti teavet uue psühhoaktiivse aine valmistamise kohta;

e)	teavet psühhoaktiivse aine mis tahes hindamise kohta ÜRO süsteemis;

f)	vajadusel uue psühhoaktiivse aine suhtes liikmesriikides kohaldatavate kontrollimeetmete kirjeldust;

g)	kontrollivõimalusi ja kontrollimeetmete võimalikke tagajärgi ning

h)	aine valmistamiseks kasutatavaid keemilisi lähteaineid.

Artikkel 7

Tingimused, mille korral riski hindamist ei teostata

1.   Riski hindamist ei teostata, kui Europol ja EMCDDA ei ole koostanud ühisaruannet. Samuti ei teostata riski hindamist kui asjaomase uue psühhoaktiivse aine hindamine ÜRO süsteemis on lõppstaadiumis, st kui Maailma Tervishoiuorganisatsiooni narkosõltuvuse ekspertkomitee on avaldanud oma kriitilise ülevaate koos kirjaliku soovitusega, välja arvatud juhul, kui saadakse käesoleva otsuse seisukohalt olulist uut teavet.

2.   Kui uut psühhoaktiivset ainet on ÜRO süsteemi raames hinnatud, ilma et oleks otsustatud lisada uus psühhoaktiivne aine ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooni või ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsiooni lisasse, teostatakse riski hindamine ainult juhul, kui saadakse käesoleva otsuse seisukohalt olulist uut teavet.

3.   Riski hindamist ei teostata, kui:

a)	uut psühhoaktiivset ainet kasutatakse ravimi valmistamisel, millele on antud müügiluba; või

b)	uut psühhoaktiivset ainet kasutatakse ravimi valmistamisel, mille kohta on esitatud müügiloa taotlus; või

c)

uut psühhoaktiivset ainet kasutatakse ravimi valmistamisel, millele on antud müügiluba, kuid mis on pädeva ametiasutuse poolt peatatud. Kui uus psühhoaktiivne aine kuulub ühte esimeses lõigus loetletud kategooriasse, hindab komisjon EMCDDA ja Europoli kogutud andmete põhjal koos EMEAga edasiste meetmete vajadust tihedas koostöös EMCDDAga ja vastavalt EMEA mandaadile ja korrale. Komisjon esitab nõukogule tulemuste kohta aruande.

Artikkel 8

Konkreetsete uute sünteetiliste uimastite üle kontrolli kehtestamise kord

1.   Komisjon esitab nõukogule kuue nädala jooksul alates riskihindamisaruande saamise kuupäevast algatuse uue psühhoaktiivse aine suhtes kontrollimeetmete kehtestamiseks. Kui komisjon ei pea vajalikuks esitada algatust uue psühhoaktiivse aine suhtes kontrollimeetmete kehtestamiseks, esitab ta kuue nädala jooksul alates riskihindamisaruande saamise kuupäevast nõukogule oma seisukohti selgitava aruande.

2.   Kui komisjon ei pea vajalikuks esitada algatust uue psühhoaktiivse aine suhtes kontrollimeetmete kehtestamiseks, võib sellise algatuse nõukogule esitada üks või mitu liikmesriiki, soovitavalt mitte hiljem kui kuus nädalat pärast kuupäeva, mil komisjon esitas nõukogule oma aruande.

3.   Vastavalt lõikele 1 või 2 esitatud algatuste puhul otsustab nõukogu Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 punkti c alusel kvalifitseeritud häälteenamusega, kas kehtestada uue psühhoaktiivse aine suhtes kontrollimeetmed või mitte.

Artikkel 9

Liikmesriikide võetavad kontrollimeetmed

1.   Kui nõukogu otsustab kehtestada uue psühhoaktiivse aine suhtes kontrollimeetmed, püüavad liikmesriigid võtta nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt üks aasta pärast käesoleva otsuse kuupäeva, kooskõlas oma siseriikliku õigusega vajalikud meetmed, et kehtestada:

a)	uue psühhotroopse aine suhtes kontrollimeetmed ja kriminaalkaristused, mis on liikmesriikide õigusaktide kohaselt ette nähtud, et täita ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioonist tulenevaid kohustusi;

b)	uue narkootilise aine suhtes kontrollimeetmed ja kriminaalkaristused, mis on liikmesriikide õigusaktide kohaselt ette nähtud, et täita ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtsest konventsioonist tulenevaid kohustusi.

2.   Liikmesriigid annavad võetud meetmetest niipea kui võimalik pärast asjakohase otsuse vastuvõtmist aru nii nõukogule kui komisjonile, kes edastavad aruande EMCDDAle, Europolile, EMEAle ja Euroopa Parlamendile.

3.   Miski käesolevas otsuses ei takista liikmesriiki säilitamast ega võtmast oma territooriumil vajalikuks peetavat siseriiklikku kontrollimeedet, kui liikmesriik on uue psühhoaktiivse aine määratlenud.

Artikkel 10

Aastaaruanne

EMCDDA ja Europol esitavad nõukogule, Euroopa Parlamendile ja komisjonile aastaaruande käesoleva otsuse rakendamise kohta. Nimetatud aruandes võetakse arvesse kõiki aspekte, mis on vajalikud käesoleva otsusega loodud süsteemi tõhususe ja tulemuste hindamiseks. Aruanne sisaldab eelkõige käesoleva otsusega sätestatud süsteemi ja ravimiohutuse järelevalvesüsteemi omavahelise kooskõlastamisega seotud kogemusi.

Artikkel 11

Ravimiohutuse järelevalvesüsteem

Liikmesriigid ja EMEA tagavad asjakohase teabevahetuse käesoleva otsusega loodud mehhanismi ning direktiivi 2001/82/EÜ VII jaotises ja direktiivi 2001/83/EÜ IX jaotises kirjeldatud ning nimetatud jaotiste alusel loodud ravimiohutuse järelevalvesüsteemide vahel.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks 16. juuni 1997. aasta ühismeede uute sünteetiliste uimastite kohta. Nõukogu poolt kõnealuse ühismeetme artikli 5 alusel vastu võetud otsused jäävad õiguslikult kehtima.

Artikkel 13

Avaldamine ja jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

---

(1)  Arvamus on esitatud 13. jaanuaril 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 167, 25.6.1997, lk 1.

(3)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/28/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 58).

(4)  EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/27/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 34).

(5)  EÜT L 357, 20.12.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1232/2002 (EÜT L 180, 10.7.2002, lk 5).

(6)  ELT L 47, 18.2.2004, lk 1.

(7)  ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

---