LISA

EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOON VASTAVALT KESKKONNAINFO KÄTTESAADAVUSE, KESKKONNAASJADE OTSUSTAMISES ÜLDSUSE OSALEMISE NING NEIS ASJUS KOHTU POOLE PÖÖRDUMISE KONVENTSIOONI ARTIKLILE 19

Euroopa Ühendus deklareerib, et vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule, eriti selle artikli 175 lõikele 1, on tema pädevuses sõlmida rahvusvahelisi lepinguid ja rakendada nendest tulenevaid kohustusi, mis aitavad kaasa järgmiste eesmärkide taotlemisele:

—	keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine,

—	inimese tervise kaitsmine,

—	loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine,

—	meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike või ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega.

Lisaks sellele deklareerib Euroopa Ühendus, et ta on juba võtnud vastu mitmeid oma liikmesriikide suhtes siduvaid õigusakte, millega rakendatakse käesoleva konventsiooni sätteid, ning et ta ajakohastab ja esitab vastavalt vajadusele nende õigusaktide nimekirja hoiulevõtjale vastavalt konventsiooni artikli 10 lõikele 2 ja artikli 19 lõikele 5. Eelkõige deklareerib Euroopa Ühendus samuti, et kehtivad õigusaktid ei hõlma täielikult konventsiooni artikli 9 lõikest 3 tulenevate kohustuste rakendamist, sest need on seotud haldus- või kohtumenetlustega, mis käsitlevad üksikisikute ja konventsiooni artikli 2 lõike 2 punktiga d hõlmatud muude kui Euroopa Ühenduse institutsioonide ametiasutuste tegevust või tegevusetust, ning et järelikult on ühenduse liikmesriigid vastutavad nende kohustuste täitmise eest ajal, mil Euroopa Ühendus konventsiooni heaks kiidab, ja on vastutavad kuni ühendus, teostades Euroopa Ühenduse asutamislepingust tulenevaid volitusi, võtab nimetatud kohustuste rakendamiseks vastu ühenduse sätted.

Lõpuks kinnitab ühendus konventsiooni allkirjastamisel tehtud deklaratsiooni, et ühenduse institutsioonid kohaldavad konventsiooni kooskõlas oma praeguste ja tulevaste eeskirjadega, mis käsitlevad dokumentidele juurdepääsu, ja kooskõlas konventsiooniga hõlmatud ühenduse õiguse selle valdkonna teiste asjakohaste eeskirjadega.

Euroopa Ühendus vastutab konventsioonist tulenevate nende kohustuste täitmise eest, mida hõlmab jõusolev ühenduse õigus.

Ühenduse pädevuse kasutamine areneb oma olemuse tõttu pidevalt.

EUROOPA ÜHENDUSE DEKLARATSIOON DIREKTIIVI 2003/4/EÜ KOHASTE TEATAVATE ERISÄTETE KOHTA

Seoses Århusi konventsiooni artikliga 9 kutsub Euroopa Ühendus konventsiooniosalisi võtma teadmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnainfo kättesaadavuse kohta) artikli 2 lõiget 2 ja artiklit 6. Nimetatud sätted annavad Euroopa Ühenduse liikmesriikidele erandjuhtudel ja rangelt määratletud tingimustel võimaluse jätta teatud institutsioonid ja asutused välja läbivaatamise menetluse eeskirjadest, mis on seotud otsustega infotaotluse kohta.

Seetõttu hõlmab Århusi konventsiooni ratifitseerimine Euroopa Ühenduse poolt kõiki Euroopa Ühenduse liikmesriikide reservatsioone sel määral, mil see on kooskõlas direktiivi 2003/4/EÜ artikli 2 lõikega 2 ja artikliga 6.

KESKKONNAINFO KÄTTESAADAVUSE JA KESKKONNAASJADE OTSUSTAMISES ÜLDSUSE OSALEMISE NING NEIS ASJUS KOHTU POOLE PÖÖRDUMISE KONVENTSIOON

Koostatud 25. juunil 1998. aastal Århusis Taanis

Konventsiooniosalised,

meenutades “Stockholmi elukeskkonna deklaratsiooni” 1. põhimõtet,

meenutades “Rio keskkonna- ja arengudeklaratsiooni” 10. põhimõtet,

meelde tuletades Peaassamblee 1982. aasta 28. oktoobri resolutsiooni nr 37/7 “Maailma looduse harta kohta” ja 1990. aasta 14. detsembri resolutsiooni nr 45/94 “Inimeste heaoluks terve keskkonna tagamise vajaduse kohta”,

meenutades Euroopa “Keskkonna- ja tervisehartat”, mis võeti vastu Maailma Tervishoiuorganisatsiooni esimesel Euroopa konverentsil “Keskkond ja tervis”8. detsembril 1989. aastal Frankfurdis Maini ääres Saksamaal,

kinnitades vajadust kaitsta ja säilitada keskkonda, parandada keskkonna seisundit ning tagada keskkonnasäästlik areng,

tõdedes, et inimese heaoluks ning selleks, et tagada põhilised inimõigused, sh õigus elada, on oluline keskkonda piisavalt kaitsta,

tõdedes samuti, et igal inimesel on õigus elada keskkonnas, mis vastab tema tervise ja heaolu vajadustele, ning et tal on kohustus praeguste ja tulevaste põlvkondade hüvanguks kaitsta keskkonda ning teha selle seisundi parandamiseks teistega koostööd,

arvestades, et selle õiguse elluviimiseks ja nimetatud kohustuse täitmiseks tuleb teha info kõigile kättesaadavaks ning anda igaühele õigus osaleda keskkonnaasjade otsustamises ja õigus pöörduda neis asjus kohtusse, ning samas tunnistades, et inimesed võivad vajada oma õiguste teostamiseks abi,

tõdedes, et üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning teabe saamise tõhustamine parandab otsuste kvaliteeti ja kiirendab nende täitmist, suurendab üldsuse keskkonnateadlikkust ning annab talle võimaluse väljendada muret keskkonna pärast ja võimaldab avaliku võimu organitel seda asjakohaselt arvestada,

püüdes seeläbi ette näha otsustajate vastutust, muuta otsused selgeks ning võimaldada üldsusel toetada keskkonnaasjus tehtavaid otsuseid,

tõdedes, et otsuste selgust tuleb püüelda riigivalitsemise kõigis valdkondades, ning kutsudes seadusandlikku võimu rakendama oma tegevuses selle konventsiooni põhimõtteid,

tõdedes, et üldsus vajab vabadust osaleda keskkonnaasjade otsustamises ning infot osalemise korra ja otsuste täitmise kohta,

arvestades, et keskkonnakaitses on tähtis iga inimese ning valitsusväliste organisatsioonide ja erasektori panus,

soovides edendada keskkonnaharidust, mis loob eelduse üldsuse keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ning seega aitab tal paremini mõista keskkonnasäästliku arengu vajadust ja ergutab teda osalema asjakohaste otsuste tegemises,

märkides, kui suur on kõnealuses valdkonnas meedia tähtsus, esmajoones elektrooniliste ja tulevikus kasutatavate muude suhtlusvahendite osa,

tunnistades seda, et valitsuse tasandil otsuseid tehes on tähtis arvestada keskkonnakaitsevajadusi ning et selleks peab avaliku võimu organitel olema täpne ja põhjalik ning ajakohane keskkonnainfo,

tunnistades, et avaliku võimu organid valdavad keskkonnainfot üldsuse huvides,

olles huvitatud sellest, et organisatsioonidel ja teistel üldsuse esindajatel on võimalik pöörduda kohtu poole või kasutada muid õiguslikke vahendeid, et kaitsta oma õigustatud huve ja tagada seaduste täitmine,

pidades tähtsaks tarbija õigust saada keskkonnateadlike valikute tegemiseks toodete kohta vajalikku infot,

tõdedes üldsuse muret geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise pärast ning tundes vajadust teha selles valdkonnas senisest selgemaid otsuseid ja kaasata nende tegemisse rohkem üldsust,

veendunud, et selle konventsiooni kohaldamine aitab kaasa demokraatia tugevdamisele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (edaspidi “majanduskomisjon”) tegevuse piirkonnas,

olles teadlikud majanduskomisjoni tegevuse tähtsusest keskkonnakaitsele ning meenutades, et komisjon on andnud keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise kohta juhised, mis kiideti heaks 1995. aasta 25. oktoobril Sofias Bulgaarias kolmandal ministrite konverentsil “Keskkond Euroopa jaoks” vastu võetud ministrite deklaratsiooniga,

pidades silmas “Riigipiiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni” (vastu võetud 25. veebruaril 1991 Espoos Soomes), “Tööstusõnnetuste riigipiiriülese mõju konventsiooni” ning “Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni” (mõlemad vastu võetud 17. märtsil 1992 Helsingis) ning teisi piirkondlikke konventsioone,

olles teadlikud, et konventsiooni vastuvõtmine aitab tõhustada konverentsi “Keskkond Euroopa jaoks” edasist arengut ja täita neljandal ministrite konverentsil (1998. aasta juunis Århusis Taanis) seatud eesmärke,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

EESMÄRK

Et kaitsta praeguste ja tulevaste põlvkondade õigust elada keskkonnas, mis vastab nende tervise ja heaolu vajadustele, teeb konventsiooniosaline keskkonnainfo üldkättesaadavaks, kaasab üldsuse keskkonnaasjade otsustamisse ning võimaldab konventsiooni kohaselt pöörduda neis asjus kohtusse.

Artikkel 2

MÕISTED

Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.	konventsiooniosaline — konventsiooni kohaldav riik või organisatsioon, kui tekstis ei ole ette nähtud teisiti;

2.

avaliku võimu organ — a) riigi, piirkonna või muu tasandi valitsus; b) füüsiline või juriidiline isik, kes siseriikliku õiguse alusel täidab avaliku halduse funktsioone, kaasa arvatud keskkonnaga seotud ülesandeid, või osutab keskkonnaga seotud teenuseid; c) iga muu füüsiline või juriidiline isik, kes punktis a nimetatud asutuse valitsemisalas või punktis b nimetatud isiku juhtimisel täidab keskkonnaga seotud avalikke kohustusi või ülesandeid või kes osutab keskkonnaga seotud avalikke teenuseid; d) artiklis 17 nimetatud selle piirkondliku majanduskoostöö organisatsiooni institutsioon, kes on konventsiooniosaline. See mõiste ei hõlma kohut ega seadusandjat;

3.

keskkonnainfo — kirjalik, visuaalne, suuline, elektrooniliselt või muus vormis esitatud teave, mis käsitleb: a) selliste keskkonnaelementide nagu õhu, atmosfääri, vee, pinnase, maa, maastike ja looduslike alade, bioloogilise mitmekesisuse ja selle komponentide (sh geneetiliselt muundatud organismid) seisundit ning nende vastastikust toimet; b) selliseid keskkonnategureid nagu ained, energia, müra ja kiirgus; punktis a loetletud keskkonnaelemente mõjutavate haldus- ja muude abinõude rakendamist, keskkonnaalaste lepingute sõlmimist, keskkonnapoliitika kujundamist ja elluviimist, keskkonnakaitset reguleerivate õigusaktide väljatöötamist, keskkonnakaitsekavade koostamist ning tasuvus- või muu majandusanalüüsi tulemusi ja prognoose, mida kasutatakse keskkonnaotsuste tegemiseks; c) inimeste tervist, julgeolekut ja elutingimusi ning kultuurimälestisi ja ehitisi niivõrd, kuivõrd neid mõjutavad või võivad mõjutada keskkonnaelementide seisund või punktis b loetletud tegurid, tegevused või abinõud;

4.	üldsus — üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ning siseriiklike õigusaktide või -praktika kohaselt ka nende isikute organisatsioonid, rühmad või muud ühendused;

5.	asjast huvitatud üldsus — avalikkus, keda mõjutab või tõenäoliselt mõjutab otsuste tegemine või kes on huvitatud keskkonnaasjade otsustamisest; asjast huvitatud üldsusena käsitatakse ka keskkonnakaitset edendavaid valitsusväliseid organisatsioone, mis vastavad siseriikliku õiguse nõuetele.

Artikkel 3

Üldsätted

1.   Konventsiooniosaline rakendab seadusandlikke ja muid abinõusid, et konventsiooni nõuetega kohandada info üldkättesaadavust, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemist ja kohtu poole pöördumise õigust reguleerivad siseriiklikud õigusaktid. Konventsiooniosaline võtab meetmeid, et tagada nende nõuete järgimine, mis võimaldavad luua konventsiooni järjepidevaks ellurakendamiseks kindla õigusliku aluse.

2.   Konventsiooniosaline hoolitseb selle eest, et ametnikud abistavad ja juhendavad üldsust keskkonnainfo taotlemisel, keskkonnaasjade otsustamises osalemisel ja neis asjus kohtu poole pöördumisel.

3.   Konventsiooniosaline edendab keskkonnaharidust ja üldsuse keskkonnateadlikkust esmajoones selleks, et hõlbustada keskkonnainfo saamist, tõhustada keskkonnaasjade otsustamises osalemist ja lihtsustada neis asjus kohtu poole pöördumist.

4.   Konventsiooniosaline kohustub tunnustama ning toetama keskkonnakaitset edendavaid organisatsioone, rühmi ja muid ühendusi ning tagab selle kohustuse järjepideva täitmise siseriiklike õigusaktidega.

5.   Konventsioon ei ole vastuolus konventsiooniosalise õigusega rakendada selles konventsioonis ettenähtust ulatuslikumaid abinõusid, mis tõhustavad info kättesaadavust ja üldsuse osalemist keskkonnaasjade otsustamises ning hõlbustavad neis asjus kohtu poole pöördumist.

6.   Konventsiooni järgimine ei kohusta kehtestama erandeid siseriiklikes õigusaktides, millega reguleeritakse keskkonnaasjades info saamist, üldsuse osalemist ja neis asjus kohtu poole pöördumist.

7.   Konventsiooniosaline edendab konventsiooni põhimõtete rakendamist rahvusvaheliste keskkonnaotsuste tegemisel ja rahvusvaheliste keskkonnakaitseorganisatsioonide tegevuses.

8.   Konventsiooniosaline keelab konventsiooni kohaselt oma õigusi kasutavate isikute karistamise, tagakiusamise ja ahistamise. Säte ei ole vastuolus konventsiooniosalise kohtute õigusega mõista välja mõistlikke kohtukulusid.

9.   Konventsiooni asjakohaste sätete alusel antakse infot ning võimaldatakse keskkonnaasjade otsustamises osaleda ja kohtu poole pöörduda kedagi diskrimineerimata kodakondsuse, rahvuse või elukoha tõttu ning juriidilise isiku puhul tema registreeritud asukoha või tegeliku tegevuskoha tõttu.

Artikkel 4

Keskkonnainfo kättesaadavus

1.	a) ilma, et taotleja peaks oma huvi tõendama; b) soovitud vormis, välja arvatud juhul, kui: i) avaliku võimu organi seisukohalt on mõistlik anda infot muus vormis. Sel juhul tuleb info muus vormis esitamist põhjendada; või ii) info on üldsusele muus vormis juba kättesaadav.

2.   Lõikes 1 käsitletud keskkonnainfot antakse võimalikult kiiresti või taotluse esitamisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui info maht ja keerukus õigustavad pikendama tähtaega kuni kahe kuuni taotluse esitamisest alates. Taotlejale tehakse tähtaja pikendamine teatavaks ja pikendamist tuleb põhjendada.

3.

a) taotluse saanud avaliku võimu organil ei ole soovitud keskkonnainfot; b) taotlus ilmselt ei ole mõistlik või on liiga üldsõnaline või c) taotletakse alles koostatavat materjali või avaliku võimu organi sisesuhtlust kajastavat infot ja selle andmisest keeldumine on siseriiklikus õigusaktis või õiguspraktikas ette nähtud erandina, võttes arvesse üldsuse huvi, mille rahuldamist avalikustamine täidab.

4.   Keskkonnainfo taotluse võib jätta rahuldamata, kui avalikustamine võib ebasoodsalt mõjutada:

a)	avaliku võimu organi menetluse konfidentsiaalsust, kui konfidentsiaalsusnõue on ette nähtud siseriikliku õigusega;

b)	rahvusvahelisi suhteid, riigi julgeolekut või avalikku korda;

c)	õigusemõistmist, isiku õigust õiglasele kohtumõistmisele või avaliku võimu organi korraldatavat kriminaal- või distsiplinaaruurimist;

d)	äri- või tööstusinfo konfidentsiaalsust, kui seda kaitseb majanduslike huvide kaitse seadus. Keskkonna kaitseks oluline info heidete kohta avalikustatakse;

e)	intellektuaalse omandi õigusi;

f)	isikuandmete ja failide konfidentsiaalsust juhul, kui isik ei ole nõus üldsusele info teatavaks tegemisega ning kui konfidentsiaalsusnõue on ette nähtud siseriikliku õigusega;

g)	sellise kolmanda isiku huve, kes on soovitud infot esitanud vabatahtlikult või keda ei saa infot esitama kohustada, kui ta ei nõustu andmete avalikustamisega; või

h)	keskkonda, mille kohta infot taotletakse, näiteks haruldaste liikide elupaiku või kasvukohti.

Info avalikustamisest keeldumise põhjendusi tõlgendatakse kitsendavalt, arvestades vajadust info avalikustamisega rahuldada üldsuse huvi ja seda, kas taotletud info käsitleb heidete keskkonda viimist.

5.   Kui avaliku võimu organ ei valda soovitud keskkonnainfot, teatab ta taotlejale esimesel võimalusel, milliselt avaliku võimu asutuselt on tema arvates võimalik infot taotleda, või annab taotluse sellele asutusele edasi ja teavitab sellest taotlejat.

6.   Kui konventsiooniosaline on lõike 3 punkti c ja lõike 4 alusel keeldunud infot avalikustamast ja kui ülejäänud taotletud infot on võimalik avaldada konfidentsiaalsusnõuet rikkumata, avalikustatakse see info.

7.   Taotluse täitmisest keeldumine vormistatakse kirjalikult, kui taotlus on esitatud kirjalikult või kui taotleja soovib kirjalikku keeldumist. Keeldumises esitatakse info andmisest keeldumise põhjused ja tehakse teatavaks artiklis 9 ettenähtud menetlusega seotud asjaolud. Keeldumine esitatakse esimesel võimalusel või taotluse esitamisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui info maht ja keerukus õigustavad pikendama tähtaega kuni kahe kuuni alates taotluse esitamisest. Taotlejale tehakse tähtaja pikendamine teatavaks ja pikendamist tuleb põhjendada.

8.   Konventsiooniosaline võib lubada oma avaliku võimu organil võtta info andmise eest mõistlikku tasu.

Kui avaliku võimu organ kavatseb määrata info andmise eest tasu, teeb ta taotlejale teatavaks tasumäärad ning selgitab, millistel juhtudel neid kohaldatakse või nende kohaldamisest loobutakse, ja juhud, mil info andmine sõltub ettemaksust.

Artikkel 5

Keskkonnainfo kogumine ja levitamine

1.

a) avaliku võimu organid haldavad ja ajakohastavad oma ülesannete täitmiseks vajalikku keskkonnainfot; b) seatakse sisse infosüsteemid, mille kohaselt saab avaliku võimu organ pidevalt infot toimuva ja kavandatava tegevuse kohta, millel võib olla oluline mõju keskkonnale; c) kui ilmneb inimeste tervist või keskkonda ähvardav oht, mis lähtub inimtegevusest või on tekkinud looduslikel põhjustel, edastatakse ohus olevale üldsusele viivitamata kogu avaliku võimu organite valduses olev info, mis võimaldab üldsusel võtta meetmeid ohust tingitud kahju vältimiseks või leevendamiseks.

2.

a) edastab üldsusele üksikasjalikku teavet selle kohta, milliselt avaliku võimu organilt mis laadi ja kui suures mahus keskkonnainfot saab, ning teeb teatavaks ka info andmise tähtajad, info avalikustamise tingimused ja info saamise korra; b) rakendab üldsusele info kättesaadavaks tegemiseks selliseid abinõusid nagu: i) koostab avalikke nimekirju, registreid või faile; ii) konventsiooni alusel nõuab ametnikelt, et nad aitaksid üldsusel infot saada; iii) määrab üldsuse teavitamiseks infopunktid; c) võimaldab tasuta saada keskkonnainfot, mis on talletatud punkti b alapunktis i käsitletud nimekirjades, registrites ja failides.

3.

a) lõikes 4 nimetatud keskkonnaseisundi aruandeid; b) keskkonda või sellega seotud valdkondi reguleerivate õigusaktide tekste; c) vajaduse järgi teavet keskkonna- või keskkonnaga seotud poliitikast, programmidest ja kavadest ning keskkonnaalastest lepingutest; d) muud infot ulatuses, mis aitab konventsiooni põhimõtete ellurakendamiseks kasutada siseriiklikke õigusakte, tingimusel, et see info on juba kättesaadav elektrooniliselt.

4.   Konventsiooniosaline avaldab korrapäraselt iga kolme või nelja aasta tagant keskkonna seisundi riikliku aruande ja levitab seda. Muu hulgas sisaldab aruanne andmeid keskkonna kvaliteedi ja keskkonda kahjustavate tegurite kohta.

5.

a) õigusakte ning keskkonnaga seotud strateegiaid, poliitikat, programme ja tegevuskavasid ning nende ellurakendamise kohta eri juhtimistasanditel koostatud aruandeid; b) rahvusvahelisi keskkonnaalaseid konventsioone, kokkuleppeid ja lepinguid; c) vajaduse järgi teisi olulisi rahvusvahelisi keskkonnaalaseid dokumente.

6.   Konventsiooniosaline ergutab neid, kelle tegevusega kaasneb oluline mõju keskkonnale, tegema üldsusele järjekindlalt teatavaks oma tegevuse ja toodete keskkonnamõju ning innustab neid selleks vabatahtlikult tähistama oma tooted ökomärgisega või koostama ökoauditeerimise kava või teavitama üldsust oma toodete mõjust muul viisil.

7.

a) avaldab andmeid ja analüüse, mis tema arvates on vajalikud tähtsate keskkonnapoliitiliste ettepanekute tegemiseks; b) avaldab või teeb muul viisil kättesaadavaks materjali, mis selgitab, kuidas ta selle konventsiooniga reguleeritavas valdkonnas üldsusega suhtleb; c) esitab sobivas vormis infot selle kohta, kuidas valitsuse eri tasandeil täidetakse keskkonnaga seotud avalikke ülesandeid või osutatakse avalikke teenuseid.

8.   Konventsiooniosaline töötab välja abinõud, et teha tooteinfo kättesaadavaks viisil, mis võimaldab tarbijal teha keskkonnateadlikke valikuid.

9.   Konventsiooniosaline püüab järk-järgult ja rahvusvahelisi suundumusi asjakohaselt arvestades sisse seada üleriigilise järjepideva saasteinventuuride või -registrite süsteemi, mis põhineb standardaruannete alusel koostatud üldkättesaadaval elektroonilisel andmebaasil. Nimetatud süsteem võib hõlmata kindlatest tegevusvaldkondadest tulenevat kindlaksmääratud hulga ainete ja saaduste, kaasa arvatud vee, energia ja loodusvarade, teket, edasikannet ja väljundit keskkonda ning kohapealsetesse ja tekkekohast eemal asuvatesse töötlemis- või kõrvaldamiskohtadesse.

10.   Selle artikliga ei ole vastuolus konventsiooniosalise õigus artikli 4 lõigete 3 ja 4 kohaselt keelduda avaldamast teatavat keskkonnainfot.

Artikkel 6

Üldsuse osalemine eritegevusega seotud asjade otsustamisel

1.

a) kohaldab selle artikli sätteid otsuste suhtes, mis tehakse lisas I loetletud tegevuste lubamiseks või keelamiseks; b) kohaldab siseriikliku õiguse järgi käesoleva artikli sätteid ka selle tegevuse kohta tehtud otsuste suhtes, mida ei ole lisas I nimetatud ja millel võib olla oluline mõju keskkonnale. Konventsiooniosaline teeb kindlaks, kas need sätted kehtivad sellise tegevuse kohta; c) võib siseriikliku õiguse alusel jätta selle artikli kohaldamata riigikaitsetegevusele, kui tema arvates võib artikli järgimine takistada riigikaitse eesmärkide täitmist;

2.

a) kavandatud tegevuse ja taotluse, mille kohta otsus tehakse; b) otsuse või selle eelnõu laadi; c) otsuse tegemise eest vastutava avaliku võimu organi nimetuse; d) kavandatud menetluse (sh teave, kuidas ja millal infot saab esitada). Teates peavad olema järgmised andmed: i) menetluse algus; ii) üldsuse osalemisvõimalused; iii) kavandatud avaliku arutelu toimumise aeg ja koht; iv) üldsusele asjakohast infot andva ja väljapanekute kaudu tutvustava avaliku võimu organi nimetus; v) selle avaliku võimu organi või avalik-õigusliku asutuse nimetus, kellele saab esitada arvamusi või küsimusi, ja nende esitamise tähtaeg; vi) andmed selle kohta, millist keskkonnainfot saab kavandatava tegevuse kohta; e) asjaolu, et hinnatakse tegevuse riigisisest või piiriülest keskkonnamõju.

3.   Et üldsus saaks keskkonnaasjade otsustamise igas etapis tõhusalt osaleda, nähakse osalemiskorras lõike 2 kohaseks teavitamiseks ette mõistlikud tähtajad, mis võimaldavad üldsusel otsustamiseks piisavalt valmistuda ja otsustamises osaleda.

4.   Et tagada üldsuse osalemise tõhusus, näeb konventsiooniosaline ette tema osalemise juba otsustamise algetapis, kui kõik variandid on lahtised.

5.   Vajaduse korral innustab konventsiooniosaline taotlejat tegema kindlaks asjast huvitatud üldsuse, et arutada taotluse eesmärke ja edastada infot oma taotluse eesmärkide kohta enne loa taotlemist.

6.

a) kavandatud tegevuskoha loodusomast ja tehnilist iseloomustust ja muid andmeid ning hinnangut arvatavate jäätmete ja heidete kohta; b) kavandatud tegevuse olulise keskkonnamõju kirjeldust; c) keskkonda mõjutavate jäätmete või heidete vältimiseks või vähendamiseks võetavate meetmete kirjeldust; d) eespool nimetatud asjaolude üldsõnalist kokkuvõtet; e) ülevaadet taotleja uuritud alternatiividest; f) kooskõlas siseriikliku õigusega avaliku võimu organitele edastatud peamisi aruandeid ja ettepanekuid, mis on esitatud asjast huvitatud üldsuse lõike 2 kohase teavitamise ajal.

7.   Üldsuse osalemise menetluskorra kohaselt võib üldsus esitada kavandatava tegevuse kohta asjakohaseid kommentaare, teavet, analüüse ja arvamusi kirjalikult või avalikul arutelul või järelepärimisel, kus viibib taotleja, vajaduse järgi ka suuliselt.

8.   Konventsiooniosaline tagab, et otsuseid tehes arvestatakse asjakohaselt üldsuse seisukohti, mis on saadud tema osalemise tulemusel.

9.   Konventsiooniosaline teeb avaliku võimu organi otsuse ning selle tegemise põhjused ja kaalutlused asjakohast menetlust kohaldades üldsusele viivitamata teatavaks.

10.   Konventsiooniosaline tagab, et lõikes 1 käsitletud tegevuste kohta kehtestatud nõuete muutmise korral kohaldab avaliku võimu organ mutatis mutandis ja juhul kui see on kohane, selle artikli lõikeid 2–9.

11.   Konventsiooniosaline kohaldab seda artiklit siseriikliku õiguse alusel vajalikus ja võimalikus ulatuses otsuste suhtes, mis tehakse geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta.

Artikkel 7

Üldsuse osalemine keskkonnaga seotud kavade, programmide ja poliitika koostamisel

Konventsiooniosaline esitab üldsusele artikli 6 lõikeid 3, 4 ja 8 järgides vajaliku info arusaadavas sõnastuses ja võtab otstarbekaid meetmeid, et tagada üldsuse osalemine keskkonnaga seotud kavade ja programmide ettevalmistamisel. Konventsiooni eesmärke arvestades selgitab võimalikud osalejad asjaomane ametiasutus. Konventsiooniosaline otsib sobivaid võimalusi üldsuse kaasamiseks keskkonnaga seotud poliitika kavandamisse.

Artikkel 8

Üldsuse osalemine määruste ja muude üldkohustuslike õigusaktide ettevalmistamisel

Konventsiooniosaline rakendab abinõusid, et üldsus tõhusalt osaleks avaliku võimu organite koostatavate määruste ja teiste keskkonda oluliselt mõjutada võivate üldkohustuslike õigusaktide ettevalmistamise algetapis.

Selleks tuleb:

a)	määrata mõistlikud tähtajad;

b)	avaldada või teha üldsusele muul viisil kättesaadavaks õigusaktide eelnõud;

c)	anda üldsusele võimalus teha ettepanekuid otse või teda esindava nõustaja kaudu.

Üldsuse ettepanekuid arvestatakse niipalju kui võimalik.

Artikkel 9

Õigus pöörduda kohtusse

1.   Konventsiooniosaline tagab oma õigussüsteemi raames, et igal isikul, kes leiab, et tema artikli 4 kohaselt esitatud teabenõuet on eiratud, osaliselt või täielikult ebaseaduslikult rahuldamata jäetud või sellele ebapiisavalt vastatud või seda muul viisil nimetatud artikliga vastuolus käsitletud, on juurdepääs vaidlustamise menetlusele kohtus või seaduse alusel loodud muus sõltumatus ja erapooletus asutuses.

Kui konventsiooniosaline näeb ette, et selline vaidlustamine toimub kohtus, peab ta ühtlasi tagama isikule juurdepääsu seadusega kehtestatud kiirele ja tõhusale, tasuta või odavale menetlusele teabenõude uuesti läbivaatamiseks avaliku võimu organis või muus sõltumatus ja erapooletus asutuses, mis ei ole kohus.

Lõike 1 alusel tehtud lõplik otsus on teavet valdavale avaliku võimu organile täitmiseks kohustuslik. Otsuse põhjendus peab olema kirjalik, vähemalt siis, kui keeldutakse teabe andmisest selle lõike kohaselt.

2.   Konventsiooniosaline tagab siseriiklike õigusaktidega, et asjast huvitatud üldsuse esindajal,

a)	kellel on põhjendatud huvi või

b)

kelle õigust on rikutud, kui see tingimus on ette nähtud konventsiooniosalise haldusmenetluse normidega, on õigus pöörduda kohtusse või seaduse alusel loodud muu sõltumatu ja erapooletu asutuse poole artikli 6 alusel tehtud otsuse, tegevuse või tegevusetuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks ning kui siseriiklik õigus seda ette näeb ja ilma, et see piiraks selle artikli lõike 3 kohaldamist, ka konventsiooni muude asjakohaste sätete alusel tehtud otsuse, tegevuse või tegevusetuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks.

Mõisted põhjendatud huvi ja õiguse rikkumine määratletakse kooskõlas siseriikliku õiguse ning konventsiooni eesmärgiga tagada konventsiooniga seotud küsimustes asjast huvitatud üldsusele laiaulatuslik juurdepääs õigusemõistmisele. Artikli 2 lõike 5 nõuetele vastava valitsusvälise organisatsiooni huvi loetakse käesoleva artikli punkti a tähenduses põhjendatuks. Nimetatud organisatsioonil eeldatakse olevat õigusi, mida punkti b tähenduses saab rikkuda.

Lõike 2 sätted ei välista võimalust rakendada kaebuse läbivaatamisel kohtueelset menetlust avaliku võimu organis ega mõjuta haldusmenetluse võimaluste ammendamise nõuet enne kohtumenetluse algatamist, kui selline nõue on sätestatud siseriikliku õigusega.

3.   Lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetlustele ning ilma et see piiraks lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetluste kohaldamist tagab konventsiooniosaline siseriiklike õigusaktide nõuetele vastavale üldsuse esindajale, juhul kui need nõuded on sätestatud, juurdepääsu kohtulikule või haldusmenetlusele, et vaidlustada eraõigusliku isiku või avaliku võimu organi tegevus või tegevusetus, mis on vastuolus siseriiklike keskkonnaõigusnormidega.

4.   Lisaks lõikele 1 ja piiramata selle kohaldamist, peavad lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud menetlused nägema ette kohased ja tõhusad õiguskaitsevahendid, sealhulgas vajadusel esialgse õiguskaitse, ning olema ausad, õiglased, õigeaegsed ja mitte takistavalt kallid. Selle artikli alusel tehakse või talletatakse otsused kirjalikult. Kohtuotsused ja võimaluse korral ka muu asutuse otsused peavad olema üldsusele kättesaadavad.

5.   Selle artikli sätete mõju tõhustamiseks tagab konventsiooniosaline, et üldsust teavitatakse haldus- ja kohtumenetlusele juurdepääsu võimalustest, ning kaalub võimalust luua kohased abistamise mehhanismid, et kõrvaldada või vähendada õigusemõistmisele juurdepääsu rahalisi ja muid takistusi.

Artikkel 10

KONVENTSIOONIOSALISTE KOHTUMINE

1.   Konventsiooniosaliste esimene kohtumine kutsutakse kokku konventsiooni jõustumisest alates ühe aasta jooksul. Seejärel toimuvad korrapärased kohtumised vähemalt üks kord iga kahe aasta järel, kui ei ole otsustatud teisiti. Konventsiooniosalise kirjaliku taotluse alusel korraldatakse kohtumine kuue kuu pärast alates päevast, mil majanduskomisjoni tegevsekretär on konventsiooniosalistele taotluse edastanud ja neist vähemalt üks kolmandik on seda toetanud.

2.

a) tutvutakse konventsiooniosaliste keskkonnapoliitikaga, info saamiseks rakendatud õigusabinõudega ja metoodikaga ning sellega, kuidas üldsus otsuste tegemises osaleb ja kuidas järgitakse üldsuse õigust pöörduda keskkonnaasjus kohtusse, et parandada keskkonna seisundit; b) vahetatakse infot kahe- ja mitmepoolsete lepingute või muude kokkulepete sõlmimise selliste kogemuste kohta, millel on tähtsust selle konventsiooni seisukohalt ja mille on sõlminud vähemalt üks selle konventsiooni osaline; c) taotletakse majanduskomisjoni pädevatelt asutustelt ja teistelt asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt teenuseid kõigil aladel, mis on seotud selle konventsiooni eesmärkide saavutamisega; d) vajaduse korral luuakse allasutusi; e) vajaduse korral valmistatakse ette konventsiooni protokolle; f) arutatakse ja artikli 14 kohaselt võetakse vastu konventsiooni muudatusettepanekuid; g) konventsiooni eesmärkide täitmiseks kaalutakse ja võetakse lisakohustusi; h) esimesel kohtumisel arutatakse oma ja allasutuste koosolekute korda ja võetakse see konsensuse alusel vastu; i) esimesel koosolekul tutvutakse artikli 5 lõike 9 kohaldamise kogemustega ja arutletakse selles lõikes nimetatud süsteemi edasiarendamise üle, arvestades valdkonna rahvusvahelist arengut, kaasa arvatud saastuse tekke ja edasikande registreid või inventuure käsitleva asjakohase süsteemi väljatöötamist, mis võiks olla konventsiooni lisa.

3.   Konventsiooniosaliste kohtumisel võib konsensuse alusel teha rahalisi korraldusi.

4.   Konventsiooniosaliste kohtumisel on vaatlejatena õigus osaleda ÜRO-l ja tema allorganisatsioonidel, Rahvusvahelisel Aatomienergiaagentuuril, igal riigil või piirkondliku majandusühenduse organisatsioonil, kellel artikli 17 alusel on õigus konventsioonile selle osaline olemata alla kirjutada, ning igal valitsustevahelisel organisatsioonil, kel on kogemusi konventsiooniga seotud valdkonnas.

5.   Valitsusvälisel organisatsioonil, kellel on kogemusi konventsiooniga seotud valdkonnas ja kes on majanduskomisjoni tegevsekretärile teatanud soovist olla kohtumisel esindatud, on õigus osaleda vaatlejana, välja arvatud juhul, kui vähemalt üks kolmandik kohtumisel osalevatest konventsiooniosalistest esitavad selle kohta vastuväite.

6.   Lõikeid 4 ja 5 kohaldades järgitakse lõike 2 punktis h nimetatud menetluskorda ja muid asjakohaseid nõudeid.

Artikkel 11

Hääletamisõigus

1.   Konventsiooniosalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2 ettenähtud juhul.

2.   Piirkondliku majandusühenduse organisatsiooni häälte arv on tema pädevusse kuuluvate asjade arutamise korral võrdne nende liikmesriikide arvuga, kes on konventsiooniosalised. Organisatsioon ei kasuta oma hääleõigust siis, kui seda teevad tema liikmesriigid, ja vastupidi.

Artikkel 12

Sekretariaat

a)	valmistab ette ja kutsub kokku konventsiooniosaliste kohtumisi;

b)	edastab konventsiooniosalistele konventsiooni kohaselt saadud aruandeid ja muud infot;

c)	täidab teisi konventsiooniosaliste antud ülesandeid.

Artikkel 13

Lisad

Konventsiooni lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 14

Konventsiooni muudatused

1.   Konventsiooniosalisel on õigus teha ettepanekuid konventsiooni muutmiseks.

2.   Muudatusettepanek esitatakse kirjalikult majanduskomisjoni sekretariaadile, kes edastab selle konventsiooniosalistele vähemalt üheksakümmend päeva enne nende kohtumist, kus on kavas ettepanek vastu võtta.

3.   Konventsiooniosalised teevad kõik selleks, et jõuda muudatusettepanekut arutades konsensuse alusel kokkuleppele. Kui jõupingutustest hoolimata kokkuleppele ei jõuta, võetakse muudatusettepanek vastu kohtumisel ja hääletamisel osalevate konventsiooniosaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega.

4.   Lõike 3 kohaselt vastuvõetud muudatuse esitab depositaar konventsiooniosalistele vastuvõtmiseks, kinnitamiseks või ratifitseerimiseks. Peale lisas tehtava muudatuse jõustub konventsiooni muudatus selle vastuvõtnud, kinnitanud või ratifitseerinud konventsiooniosalise suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui depositaar on saanud muudatuse vastuvõtmise, kinnitamise või ratifitseerimise kirja vähemalt kolmelt neljandikult konventsiooniosalistest. Seejärel jõustub muudatus teise konventsiooniosalise suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui ta on esitanud muudatuste kohta oma vastuvõtmise, kinnitamise või ratifitseerimise kirja.

5.   Kui konventsiooniosaline ei saa konventsiooni lisa muudatust vastu võtta, kinnitada või ratifitseerida, teatab ta sellest depositaarile kirjalikult kaheteistkümne kuu jooksul pärast seda, kui talle on muudatuse vastuvõtmisest teatatud. Depositaar teeb teate saamise konventsiooniosalistele viivitamata teatavaks. Konventsiooniosaline võib muudatuse alati vastu võtta, kinnitada või ratifitseerida ja muudatus jõustub tema suhtes päeval, mil depositaar on asjakohase kirja kätte saanud.

6.   Kui konventsiooniosaline ei ole lõike 5 kohast teadet esitanud, jõustub lisa muudatus tema suhtes kaheteistkümne kuu möödumisel päevast, mil depositaar on konventsiooniosalistele edastanud lõikes 4 nimetatud teate. Lisa jõustub tingimusel, et sellise teate on esitanud vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest.

7.   Mõiste kohalolev ja hääletav konventsiooniosaline tähistab selles artiklis konventsiooniosalist, kes on kohal ja hääletab poolt või vastu.

Artikkel 15

Nõuete järgimise kontrollimine

Konventsiooniosaliste kohtumine otsustab konsensuse alusel, milliseid abinõusid võib konventsiooniosaline rakendada konventsiooni järgimise kontrollimiseks, et vältida kohtuvaidlusi ning võimaldada üldsusel vajaduse korral sekkuda ja asjaomastel ametiisikutel üldsuse esindajate teateid konventsiooni kohaldamisel arvestada.

Artikkel 16

Vaidluste lahendamine

1.   Kui vähemalt kahel konventsiooniosalisel tekib vaidlus konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle, püüavad nad vaidlust lahendada läbirääkimiste teel või vaidlusosalistele vastuvõetaval muul viisil.

2.	a) vaidluse lahendamine rahvusvahelises kohtus; b) vaidluse lahendamine vahekohtus lisa II menetluse kohaselt.

3.   Kui vaidlusosaline tunnustab mõlemat lõikes 2 esitatud lahendamisviisi, võib vaidluse esitada lahendada ainult rahvusvahelisele kohtule, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Artikkel 17

Allakirjutamine

Konventsioon on allakirjutamiseks avatud 25. juunil 1998. aasta Århusis Taanis ja pärast seda kuni 21. detsembrini 1998. aasta ÜRO peakorteris New Yorgis majanduskomisjoni liikmesriikidele ja neile riikidele, kellel on majanduskomisjonis majandus- ja sotsiaalnõukogu 28. märtsi 1947. aasta resolutsiooni 36 (IV) lõigete 8 ja 11 kohaselt nõuandev staatus, ja majanduskomisjoni liikmesriikidest koosnevatele piirkondliku majandusühenduse organisatsioonidele, kellele nende liikmesriigid on andnud pädevuse sõlmida lepinguid ja täita konventsiooniga reguleeritavas valdkonnas muid ülesandeid.

Artikkel 18

Depositaar

Konventsiooni depositaar on ÜRO peasekretär.

Artikkel 19

Vastuvõtmine, kinnitamine, ratifitseerimine ja ühinemine

1.   Konventsiooni võtavad vastu, kinnitavad või ratifitseerivad sellele alla kirjutanud riigid ja piirkondliku majandusühenduse organisatsioonid.

2.   Konventsioon on 1998. aasta 22. detsembrist alates ühinemiseks avatud artiklis 17 nimetatud riikidele ja piirkondliku majandusühenduse organisatsioonidele.

3.   ÜRO liikmesriik, mida ei ole lõikes 2 nimetatud, võib konventsiooniga ühineda, kui selle kiidab heaks konventsiooniosaliste kohtumine.

4.   Kui konventsiooniosaliseks saab artiklis 17 nimetatud organisatsioon, mille ükski liikmesriik ei ole konventsiooniosaline, kehtivad tema kohta kõik konventsioonist tulenevad kohustused. Kui vähemalt üks organisatsiooni liikmesriik on konventsiooniosaline, otsustavad organisatsioon ja selle liikmesriigid, kuidas jagada vastutust konventsioonist tulenevate kohustuste täitmisel. Sel juhul ei kohaldata konventsioonis ettenähtud õigusi ühtaegu organisatsioonile ja liikmesriikidele.

5.   Piirkondliku majandusühenduse organisatsioon teeb vastuvõtmis-, kinnitamis-, ratifitseerimis- või ühinemiskirjas teatavaks oma pädevuse konventsiooniga reguleeritavates valdkondades. Organisatsioon teavitab depositaari ka pädevuse olulisest muutumisest.

Artikkel 20

Jõustumine

1.   Konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast kuueteistkümnenda vastuvõtmis-, kinnitamis-, ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist.

2.   Lõiget 1 kohaldades ei käsitata piirkondliku majandusühenduse organisatsiooni hoiuleantavat dokumenti tema liikmesriigi hoiuleantava dokumendi lisana.

3.   Kui artiklis 17 nimetatud riik või organisatsioon võtab vastu, kinnitab või ratifitseerib konventsiooni või ühineb sellega pärast kuueteistkümnenda vastuvõtmis-, kinnitamis-, ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmist, jõustub konventsioon tema suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui ta on vastuvõtmis-, kinnitamis-, ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiule andnud.

Artikkel 21

Väljaastumine

Kui konventsiooniosalise suhtes konventsiooni jõustumisest on möödunud kolm aastat, võib ta konventsioonist alati välja astuda, kui ta on sellest depositaarile kirjalikult teatanud. Väljaastumine jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui depositaar on teate kätte saanud.

Artikkel 22

Autentsed tekstid

Konventsiooni originaal, mille ingliskeelne, prantsuskeelne ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule ÜRO peasekretärile.

SELLE KINNITUSEKS on täielikult volitatud isikud konventsioonile alla kirjutanud.

KOOSTATUD tuhande üheksasaja üheksakümne kaheksanda aasta kahekümne viiendal juunil Århusis Taanis.

I LISA

TEGEVUSED, MILLELE VIIDATAKSE ARTIKLI 6 LÕIKE 1 PUNKTIS a

1.	Energiasektor:

—	nafta- ja gaasitöötlemine,

—	gaasistamis- ja vedeldamiskäitised,

—	soojuselektrijaamad ja muud põletusseadmed, nimisoojusvõimsusega 50 megavatti (MW) või rohkem,

—	koksiahjud,

—	aatomielektrijaamad ja muud tuumareaktorid, kaasa arvatud selliste elektrijaamade või reaktorite demonteerimine või dekomissioneerimine (1) (välja arvatud uurimisseadmed tuumakütuse ja plutooniumi lähtematerjali tootmiseks, mille maksimaalne võimsus ei ületa 1 kW termilist koormust pidevtoimel),

—	seadmed kasutatud tuumakütuse ümbertöötlemiseks,

—

seadmed, mis on projekteeritud: — tuumakütuse tootmiseks või rikastamiseks, — kasutatud tuumakütuse või kõrge radioaktiivsusega jäätmete töötlemiseks, — kasutatud tuumakütuse lõpphoiustamiseks, — üksnes radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamiseks, — üksnes kasutatud tuumakütuste või radioaktiivsete jäätmete hoiustamiseks (planeeritud kauemaks kui kümneks aastaks) mujal kui tootmispaigas.

2.	Metallide tootmine ja töötlemine:

—	seadmed metallimaagi (kaasa arvatud sulfiidmaagi) särdamiseks või paagutamiseks,

—	seadmed malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), kaasa arvatud pidevvalu, võimsusega üle 2,5 tonni tunnis,

—	seadmed mustmetallide töötlemiseks: i) kuumvaltsimistehas võimsusega üle 20 tonni toorterast tunnis; ii) sepikojad löögienergiaga üle 50 kilodžauli vasara kohta, kus kasutatav soojusvõimsus ületab 20 MW; iii) pinnete pealesulatamine toorterase kuluga üle 2 tonni tunnis,

—	mustmetalli valukojad tootlikkusega üle 20 tonni päevas,

—

käitised: i) värviliste toormetallide tootmiseks maagist, kontsentraatidest või teisesest toormest metallurgiliselt, keemiliselt või elektrolüütiliselt; ii) värviliste metallide, sealhulgas teisese toorme, sulatamiseks, kaasa arvatud sulamite valmistamiseks (rafineerimise, valamise jne eesmärgil) tootmisvõimsusega üle 4 tonni pliid või kaadmiumi ööpäevas või üle 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas,

—	metallide või plastide elektrolüütiline või keemiline pinnatöötlus, kus töötlemisvannide kogumaht ületab 30 m3.

3.	Mineraalsete materjalide töötlemine:

—	tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või lubja tootmine pöördahjudes või muudes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas,

—	asbesti tootmine või asbestil põhinevate toodete valmistamine,

—	klaasi, sh klaaskiu tootmine sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas,

—	mineraalainete sulatamine, sealhulgas mineraalkiu tootmiseks sulatusvõimsusega üle 20 tonni ööpäevas,

—

keraamiliste toodete valmistamine põletamise teel, eelkõige katusekivide, telliste, rasksulamtelliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani põletamine tootmisvõimsusega üle 75 tonni ööpäevas ja/või ahjudes mahutavusega üle 4 m3 ning mahtuvustihedusega üle 300 kg/m3 põletusahju kohta.

4.	Keemiatööstus: Tootmine selles lõikes toodud tegevusvaldkondades tähendab punktides a – g loetletud ainete või ainegruppide tootmist tööstuslikus ulatuses keemiliste menetluste abil:

a)

keemiatööstuse seadmed selliste orgaaniliste põhikemikaalide tootmiseks, nagu: i) lihtsüsivesinikud (atsüklilised või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed); ii) hapnikku sisaldavad süsivesinike derivaadid nagu alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid, atsetaadid, eetrid, peroksiidid, epoksüvaigud; iii) väävlit sisaldavad süsivesinike derivaadid; iv) lämmastikku sisaldavad süsivesinike derivaadid nagu amiinid, amiidid, nitrosoühendid, nitroühendid või nitraadiühendid, nitriilid, tsüanaadid, isotsüanaadid; v) fosforit sisaldavad süsivesinike derivaadid; vi) halogeenitud süsivesinikud; vii) metallorgaanilised ühendid; viii) põhilised plastid (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud); ix) sünteetilised kummid; x) värvained ja pigmendid; xi) pindaktiivsed ained;

b)

keemiatööstuse seadmed selliste anorgaaniliste põhikemikaalide tootmiseks, nagu: i) gaasilised ained, nagu ammoniaak, kloor või vesinikkloriid, fluor või vesinikfluoriid, süsinikoksiidid, väävliühendid, lämmastikoksiidid, vesinik, vääveldioksiid, süsinikoksiidkloriid; ii) happed, nagu kroomhape, fluorvesinikhape, fosforhape, lämmastikhape, soolhape, väävelhape, ooleum, väävlishape; iii) alused, nagu ammooniumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid; iv) soolad, nagu ammooniumkloriid, kaaliumkloraat, kaaliumkarbonaat, naatriumkarbonaat, booraks, hõbenitraat; v) mittemetallid, metalloksiidid või muud anorgaanilised ühendid nagu kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid;

c)	fosfor-, lämmastik- või kaaliväetiste tootmine (liht- või liitväetised);

d)	põhiliste taimekaitsevahendite ja biotsiidide tootmine;

e)	põhiliste ravimainete tootmine keemiliste või bioloogiliste protsesside abil;

f)	lõhkematerjalide tootmine;

g)	keemiatööstuse seadmed, kus toidu valgulisandite, fermentide ja muude valke sisaldavate ainete tootmisel kasutatakse keemilist või bioloogilist töötlemist.

5.	Jäätmekäitlus:

—	seadmed ohtlike jäätmete põletamiseks, taaskasutamiseks, keemiliseks töötlemiseks või ladestamiseks,

—	seadmed olmejäätmete põletamiseks jõudlusega üle 3 tonni tunnis,

—	seadmed tavajäätmete kõrvaldamiseks jõudlusega üle 50 tonni ööpäevas,

—	prügilad, kuhu ladestatakse üle 10 tonni jäätmeid ööpäevas või mille üldmaht ületab 25 000 tonni, välja arvatud püsijäätmete prügilad.

6.	Reoveepuhastid võimsusega üle 150 000 inimekvivalendi.

7.	Tööstusettevõtted:

a)	tselluloosi tootmiseks puidust või muudest kiudmaterjalidest;

b)	paberi ja papi tootmiseks tootmisjõudlusega üle 20 tonni päevas.

8.

a) Raudtee kaugliinide ja lennujaamade rajamine (2) peamaandumisraja pikkusega 2 100 m ja rohkem; b) kiirteede ehitamine; (3) c) uue, 4- või enamarealise maantee ehitamine või ümberreastamise ja/või olemasoleva, 2‐ või vähemarealise tee laiendamine nii, et tekiks 4- või enamarealine tee, kui sellise uue, ümberreastatud või laiendatud teelõigu kogupikkus on 10 km või rohkem.

9.	a) Siseveeteed ja sadamad siseveeliikluseks, mis võimaldavad üle 1 350 tonniste aluste läbisõitu; b) kaubasadamad, lastimis- ja lossimiskaid, mis on ühenduses maaga ja asuvad väljaspool sadamaid (välja arvatud praamikaid) ning võtavad vastu üle 1 350 tonniseid aluseid.

10.	Põhjavee võtmine või põhjavee täiendamine, kui ühe aasta jooksul võetud või lisatud põhjavee kogus on 10 miljonit kuupmeetrit või rohkem.

11.

a) Tööd veejuhtmete rajamiseks jõgede valgaladel, kus vee ülekandmise eesmärk on hoida ära võimalikku veepuudust ja kus ärajuhitava vee hulk ületab 100 miljonit kuupmeetrit aastas; b) lõikes a loetlemata juhtudel veejuhtme rajamine vee võtmiseks kasutatavate jõgede valgalade vahel, kui jõe mitme aasta keskmine vooluhulk ületab 2 000 miljonit kuupmeetrit aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab 5 % nimetatud vooluhulgast. Mõlemal juhul on välja arvatud joogivee edastamine veetorustiku kaudu.

12.	Nafta ja loodusliku gaasi ammutamine ärieesmärkidel, kusjuures nafta kogus ületab 500 tonni päevas ja gaasi hulk 500 000 kuupmeetrit päevas.

13.	Tammide ja teiste rajatiste planeerimine vee tõkestamiseks või paisutamiseks, kui uus või täiendav tõkestatav või paisutatav veekogus ületab 10 miljonit kuupmeetrit.

14.	Gaasi-, nafta- või kemikaalitrassid, mille diameeter on suurem kui 800 mm ja pikkus rohkem kui 40 km.

15.	Kodulindude või sigade intensiivkasvatus farmides suurusega üle: a) 40 000 linnu kohta; b) 2 000 produktiivsea kohta (kaaluga üle 30 kg); või c) 750 emise kohta.

16.	Karjääriviisiline kaevandamine seal, kus ala pindala ületab 25 hektarit, või turba lõikamine seal, kus ala pindala ületab 150 hektarit.

17.	Kõrgepingeliinide rajamine, pingega 220 kV või rohkem ja pikkusega üle 15 km.

18.	Nafta, naftakeemia- või keemiatoodete hoidlate rajamine, mille kogumahutavus on 200 000 tonni või rohkem.

19.

Muu tegevus: — tekstiili või kiu eeltöötlemine (pesemiseks, pleegitamiseks, merseerimiseks) või värvimine jõudlusega üle 10 tonni ööpäevas, — naha parkimine tööstuslikus ulatuses üle 12 tonni lõpptoodet päevas, a) loomade tapmine tapamajades tootlikkusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas; b) toiduainete töötlemine ja tootmine: i) loomsest toormest (v.a piim) tootlikkusega üle 75 tonni valmistoodangut ööpäevas; ii) taimsest toormest tootlikkusega üle 300 tonni valmistoodangut ööpäevas (kvartali keskmine); c) piima tootmine ja töötlemine käitistes, milles võetakse vastu üle 200 tonni piima ööpäevas (aasta keskmine), — loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või taaskasutamine jõudlusega üle 10 tonni ööpäevas, — ainete, esemete või toodete pinnatöötlus orgaaniliste lahustite kasutamisega, eriti viimistlemine, trükkimine, katmine, rasva ärastamine, veekindluse tagamine, kruntimine, värvimine, puhastamine või impregneerimine orgaaniliste lahustite kuluga üle 150 kg tunnis või üle 200 tonni aastas, — grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmine põletamise või grafitiseerimise abil.

20.	Igasugune tegevus, mis pole reguleeritud eespool lõigetega 1–19, kus üldsuse osalemine sätestatakse keskkonnamõju hindamise menetluse kohaselt vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

21.

Selle konventsiooni artikli 6 lõike 1 punkti a sätted ei kehti ühegi eespool nimetatud projekti suhtes, mis on algatatud eriti või peamiselt uurimistöö tegemiseks, uue meetodi või toote arendamiseks ja testimiseks kestvusega vähem kui kaks aastat, välja arvatud juhul, kui on tõenäone, et see tegevus põhjustab märkimisväärset kahjulikku mõju keskkonnale või tervisele.

22.

Igasuguse muutuse suhtes tegevuses või selle laiendamisel juhul, kui selline muutus või laiendus ise on vastavuses selles lisas esitatud kriteeriumidega, kohaldatakse selle konventsiooni artikli 6 lõike 1 punkti a sätteid. Igasuguse muu tegevuse muutuse või laiendamise suhtes kohaldatakse selle konventsiooni artikli 6 lõike 1 punkti b sätteid.

---

(1)  Tuumaelektrijaamu ja muid tuumareaktoreid ei käsitleta sellisete rajatistena juhul, kui kogu tuumakütus ja muud radioaktiivselt saastatud elemendid on rajatisest alaliselt kõrvaldatud.

(2)  Käesolevas konventsioonis tähistab “lennujaam” lennujaama, mis vastab definitsioonile 1944. aasta Chicago konventsioonis, millega loodi Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (lisa 14).

(3)  Käesolevas konventsioonis tähistab mõiste “kiirtee” ka teed, mis vastab definitsioonile 15. novembri 1975. aasta Euroopa lepingus rahvusvaheliste liiklussoonte kohta.

II LISA

VAHEKOHUS

1.

Kui vaidlus esitatakse konventsiooni artikli 16 lõike 2 kohaselt lahendada vahekohtusse (edaspidi “kohus”), teatab vaidluspool või teatavad vaidluspooled (edaspidi “pool”) sekretariaadile vaidluse sisu, viidates esmajoones konventsiooni neile artiklitele, mille tõlgendamise või kohaldamise üle vaieldakse. Sekretariaat edastab saadud info kõigile konventsiooniosalistele.

2.

Kohus koosneb kolmest liikmest. Kumbki pool määrab vahekohtuniku (edaspidi “kohtunik”) ning need kaks kohtunikku määravad vastastikusel kokkuleppel kolmanda, kes on kohtu esimees. Viimati nimetatud kohtunik ei või olla poole riigi kodanik, tema tavaline elukoht ei või olla vaidluses osaleva riigi territooriumil, ta ei tohi töötada poole heaks ega või olla osalenud nimetatud vaidluse lahendamises muus ametis olles.

3.	Kui kohtu esimeest ei ole teise kohtuniku määramisest alates kahe kuu jooksul määratud, määrab esimehe majanduskomisjoni tegevsekretär ükskõik kumma poole taotluse põhjal järgmise kahe kuu jooksul.

4.

Kui üks pool ei määra kohtunikku taotluse saamisest alates kahe kuu jooksul, võib teine pool teatada sellest majanduskomisjoni tegevsekretärile, kes määrab kohtu esimehe järgmise kahe kuu jooksul. Pärast määramist palub kohtu esimees määrata kohtuniku kahe kuu jooksul poolel, kes ei ole kohtunikku määranud. Kui pool ei ole seda nimetatud aja jooksul teinud, teatab esimees sellest majanduskomisjoni tegevsekretärile, kes määrab kohtuniku järgmise kahe kuu jooksul.

5.	Kohus teeb otsuse kooskõlas selle konventsiooniga ja muude rahvusvaheliste õigusaktidega.

6.	Selle lisa kohaselt moodustatud kohus koostab oma menetluskorra.

7.	Nii menetluse korra kui ka menetluse sisu kohta teeb kohus otsuseid oma liikmete häälteenamusega.

8.	Faktide selgitamiseks võib kohus võtta kõiki vajalikke meetmeid.

9.	Kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid kasutades abistavad pooled kohut: a) esitades talle asjakohased dokumendid, vahendid ja info; b) võimaldavad vajaduse korral kutsuda tunnistajaid või eksperte ja saada neilt tunnistusi.

10.	Pooled ja kohtunikud kaitsevad usaldusalustelt kohtumenetluses saadud info konfidentsiaalsust.

11.	Ühe poole taotlusel võib kohus soovitada ajutiste kaitsemeetmete võtmist.

12.	Kui üks pool ei ilmu kohtusse või ei suuda oma asja kaitsta, võib teine pool taotleda kohtult menetluse jätkamist ilma temata ja lõppotsuse tegemist. Ühe poole puudumine istungilt või asja kaitsmise ebaõnnestumine ei takista menetlust.

13.	Kohus võib ära kuulata vaidlusalusest asjast tekkiva vastunõude ja teha otsuse.

14.	Pooled tasuvad kohtu liikmete töötasu ja muud kohtukulud võrdselt, kui kohus vaidluse asjaoludest tingituna ei otsusta teisiti. Kohus peab oma kulude arvestust ja koostab pooltele nende kohta lõpparuande.

15.	Konventsiooniosaline, kellel on vaidlusaluses asjas õiguslikke huvisid, mida asjas tehtud otsus võib mõjutada, võib menetlusse sekkuda kohtu nõusolekul.

16.	Kohus teeb otsuse viie kuu jooksul alates päevast, mil on kohus moodustatud, kui ta ei pea vajalikuks pikendada tähtaega kuni viiekuuse ajavahemiku võrra.

17.	Kohus peab oma otsust põhjendama. Otsus on lõplik ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Kohus saadab otsuse pooltele ja sekretariaadile. Sekretariaat edastab saadud info konventsiooniosalistele.

18.	Otsuse tõlgendamise või täitmise vaidluse võib pool esitada lahendada asjas otsuse teinud kohtule või kui see on toimimise lõpetanud, siis teisele kohtule, mis on selleks otstarbeks moodustatud samal viisil kui esimene.

LEPING

Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahel ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise kohta

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”, ja

ALBAANIA VABARIIK, edaspidi “Albaania”,

OTSUSTANUD tugevdada koostööd, et võidelda tõhusamalt ebaseadusliku sisserändega,

SOOVIDES kehtestada, käesoleva lepingu ja vastastikkuse põhimõtte alusel, kiired ja tõhusad menetlused isikute, kes ei vasta või enam ei vasta Albaania või Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise nõuetele, identifitseerimiseks ning ohutuks ja nõuetekohaseks tagasi saatmiseks ning hõlbustada selliste isikute transiiti koostöö vaimus,

RÕHUTADES, et käesolev leping ei piira ühenduse, Euroopa Liidu liikmesriikide ja Albaania õigusi, kohustusi ja vastutust, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest ning eelkõige 4. novembri 1950. aasta inimõiguste kaitse Euroopa konventsioonist, 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist ning 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokollist ning rahvusvahelistest väljaandmisalastest õigusaktidest,

ARVESTADES, et käesoleva lepingu, mis kuulub Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise reguleerimisalasse, sätted ei kehti Taani Kuningriigi suhtes vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitlevale protokollile,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	liikmesriik – Euroopa Liidu liikmesriik, välja arvatud Taani Kuningriik;

b)	liikmesriigi kodanik – isik, kellel on ühenduse määratluse kohane liikmesriigi kodakondsus;

c)	Albaania kodanik – isik, kellel on Albaania kodakondsus;

d)	kolmanda riigi kodanik – isik, kellel on muu riigi kui Albaania või liikmesriigi kodakondsus;

e)	kodakondsuseta isik – isik, kellel puudub kodakondsus;

f)	elamisluba – mis tahes liiki luba, mille on välja andnud Albaania või üks liikmesriikidest ja mis annab isikule õiguse elada selle riigi territooriumil. Siia ei kuulu ajutised load riigi territooriumil viibimiseks, mis on välja antud seoses varjupaiga või elamisloa taotluse menetlemisega;

g)	viisa – Albaania või ühe liikmesriigi välja antud volitus või vastu võetud otsus, mida nõutakse selle territooriumile sisenemiseks või selle läbimiseks. Siia ei kuulu lennujaama transiidiviisa.

I JAGU

Albaania tagasivõtukohustused

Artikkel 2

Oma kodanike tagasivõtmine

1.   Albaania võtab liikmesriigi taotluse alusel ja ilma täiendavate formaalsusteta, välja arvatud käesolevas lepingus sätestatu, tagasi kõik isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõestatud või kui võib prima facie tõendite alusel kindlalt oletada, et nad on Albaania kodanikud.

Sama kohaldatakse isikute suhtes, kes on jäetud ilma või kes on loobunud Albaania kodakondsusest pärast liikmesriigi territooriumile sisenemist, kui see liikmesriik ei ole sellistele isikutele lubanud vähemalt kodakondsust naturalisatsiooni korras.

2.   Albaania väljastab vastavalt vajadusele ja viivitamata isikule, kelle tagasivõtmist on kinnitatud, tagasi pöördumiseks nõutava reisidokumendi, mille kehtivusaeg on vähemalt kuus kuud. Kui juriidilistel või faktilistel põhjustel asjaomast isikut ei saa üle anda algselt välja antud reisidokumendi kehtivusaja jooksul, pikendab Albaania reisidokumendi kehtivust 14 kalendripäeva jooksul või kui vajalik, annab välja uue, sama kehtivusajaga reisidokumendi. Kui Albaania ei ole 14 kalendripäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, pikendanud selle kehtivusaega või vajadusel seda uuendanud, loetakse ta olevat nõustunud EL väljasaatmiseks kasutatava ühtlustatud reisidokumendi kasutamisega. (1)

Artikkel 3

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmine

1.   Albaania võtab liikmesriigi taotluse alusel ja ilma täiendavate formaalsusteta, väljaarvatud käesolevas lepingus sätestatu, tagasi kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõestatud või kui võib prima facie tõendite alusel kindlalt oletada, et

a)	sellistel isikutel on või oli riiki sisenedes Albaania välja antud kehtiv viisa või elamisluba; või

b)	nad sisenesid liikmesriigi territooriumile pärast Albaania territooriumil viibimist või sealt läbi minemist.

2.   Lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata, kui

a)	kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik läbib riiki transiitreisijana Albaania rahvusvahelise lennujaama kaudu; või

b)

taotluse esitanud liikmesriik on kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule andnud välja viisa või elamisloa enne või pärast tema territooriumile sisenemist, välja arvatud juhul, — kui sellel isikul on Albaania välja antud viisa või elamisluba, millel on pikem kehtivusaeg; või — kui taotluse esitanud riigi välja antud viisa või elamisluba on saadud võltsitud või valedokumenti kasutades.

3.   Albaania väljastab vastavalt vajadusele ja viivitamata isikule, kelle tagasivõtmist on kinnitatud, tagasi pöördumiseks nõutava reisidokumendi, mille kehtivusaeg on vähemalt kuus kuud. Kui juriidilistel või faktilistel põhjustel asjaomast isikut ei saa üle anda algselt välja antud reisidokumendi kehtivusaja jooksul, pikendab Albaania reisidokumendi kehtivust 14 kalendripäeva jooksul või kui vajalik, annab välja uue, sama kehtivusajaga reisidokumendi. Kui Albaania ei ole 14 kalendripäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, pikendanud selle kehtivusaega või vajadusel seda uuendanud, loetakse ta olevat nõustunud EL väljasaatmiseks kasutatava ühtlustatud reisidokumendi kasutamisega.

II JAGU

Ühenduse tagasivõtukohustused

Artikkel 4

Oma kodanike tagasivõtmine

1.   Liikmesriik võtab Albaania taotluse alusel ja ilma täiendavate formaalsusteta, välja arvatud käesolevas lepingus sätestatu, tagasi kõik isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Albaania territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõestatud või kui võib prima facie tõendite alusel kindlalt oletada, et nad on selle liikmesriigi kodanikud.

Sama kohaldatakse isikute suhtes, kes on jäetud ilma või kes on loobunud liikmesriigi kodakondsusest pärast Albaania territooriumile sisenemist, kui Albaania ei ole sellistele isikutele lubanud vähemalt kodakondsust naturalisatsiooni korras.

2.   Liikmesriik väljastab vastavalt vajadusele ja viivitamata isikule, kelle tagasivõtmist on kinnitatud, tagasi pöördumiseks nõutava reisidokumendi, mille kehtivusaeg on vähemalt kuus kuud. Kui juriidilistel või faktilistel põhjustel asjaomast isikut ei saa üle anda algselt välja antud reisidokumendi kehtivusaja jooksul, pikendab liikmesriik reisidokumendi kehtivust 14 kalendripäeva jooksul või kui vajalik, annab välja uue, sama kehtivusajaga reisidokumendi. Kui liikmesriik ei ole 14 kalendripäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, pikendanud selle kehtivusaega või vajadusel seda uuendanud, loetakse ta olevat nõustunud EL väljasaatmiseks kasutatava ühtlustatud reisidokumendi kasutamisega. (2)

Artikkel 5

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmine

1.   Liikmesriik võtab Albaania taotluse alusel ja ilma täiendavate formaalsusteta, välja arvatud käesolevas lepingus sätestatu, tagasi kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Albaania territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kehtivatele tingimustele juhul, kui on tõestatud või kui võib prima facie tõendite alusel kindlalt oletada, et

a)	sellistel isikutel on või oli riiki sisenedes kehtiv, taotluse saanud liikmesriigi välja antud viisa või elamisluba; või

b)	sellised isikud sisenesid Albaania territooriumile pärast taotluse saanud liikmesriigi territooriumil viibimist või sealt läbi minemist.

2.   Lõikes 1 sätestatud tagasivõtukohustust ei kohaldata, kui

a)	kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik läbib riiki transiitreisijana taotluse saanud liikmesriigi rahvusvahelise lennujaama kaudu; või

b)

Albaania on kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule andnud välja viisa või elamisloa enne või pärast tema territooriumile sisenemist, välja arvatud juhul, — kui sellel isikul on taotluse saanud liikmesriigi välja antud viisa või elamisluba, millel on pikem kehtivusaeg, või — kui Albaania välja antud viisa või elamisluba on saadud võltsitud või valedokumenti kasutades.

3.   Lõikes 1 toodud tagasivõtukohustus kehtib liikmesriigile, kes viisa või elamisloa välja andis. Kui kaks või enam liikmesriiki andsid välja viisa või elamisloa, siis lõikes 1 toodud tagasivõtukohustus kehtib liikmesriigile, kes andis välja pikema kehtivusajaga dokumendi või kui üks või mitu nendest on oma kehtivusaja kaotanud, siis dokumendi, mis on hetkel kehtiv. Kui kõik dokumendid on kehtivuse kaotanud, siis kehtib lõikes 1 toodud tagasivõtukohustus liikmesriigile, kes andis välja kõige hilisema kehtivusajaga dokumendi. Kui ühtegi sellist dokumenti ei ole esitada, kehtib lõikes 1 toodud tagasivõtukohustus liikmesriigile, kust viimati lahkuti.

4.   Liikmesriik väljastab vastavalt vajadusele ja viivitamata isikule, kelle tagasivõtmist on kinnitatud, tagasi pöördumiseks nõutava reisidokumendi, mille kehtivusaeg on vähemalt kuus kuud. Kui juriidilistel või faktilistel põhjustel asjaomast isikut ei saa üle anda algselt välja antud reisidokumendi kehtivusaja jooksul, pikendab liikmesriik reisidokumendi kehtivust 14 kalendripäeva jooksul või kui vajalik, annab välja uue, sama kehtivusajaga reisidokumendi. Kui asjaomane liikmesriik ei ole 14 kalendripäeva jooksul reisidokumenti välja andnud, pikendanud selle kehtivusaega või vajadusel seda uuendanud, loetakse ta olevat nõustunud EL väljasaatmiseks kasutatava ühtlustatud reisidokumendi kasutamisega.

III JAGU

Tagasivõtmismenetlus

Artikkel 6

Põhimõte

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, on artiklites 2–5 sisalduva mis tahes kohustuse alusel tagasi võetava isiku mis tahes üleandmiseks nõutav tagasivõtmistaotluse esitamine selle riigi pädevale asutusele, kelle poole taotlusega pöördutakse.

2.   Tagasivõtmistaotluse võib asendada kirjaliku teatisega taotluse saava riigi pädevale asutusele mõistliku aja jooksul enne asjaomase isiku tagasisaatmist tingimusel, et tagasivõetav isik omab kehtivat reisidokumenti ja vajadusel kehtivat viisat või taotluse saava riigi elamisluba.

Artikkel 7

Tagasivõtmistaotlus

1.   Tagasivõtmistaotlus peab niivõrd, kui see on võimalik, sisaldama järgmist teavet:

a)	tagasivõetava isiku andmed (nt eesnimed, perekonnanimed, sünnikuupäev ning võimalusel sünnikoht, isa nimi, ema nimi, viimane elukoht);

b)	kodakondsuse, transiidi, kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise tingimuste ning ebaseadusliku riiki sisenemise ja riigis elamise tõendamise või prima facie tõendamise vahendite kirjeldus.

2.   Tagasivõtmistaotlus peaks niivõrd, kui see on võimalik, sisaldama ka järgmist teavet:

a)	teade selle kohta, et üleantav isik võib vajada abi või hooldust tingimusel, et asjaomane isik on sõnaselgelt nimetatud teate edastamisega nõustunud;

b)	mis tahes muu kaitse- või turvameede, mis võib olla vajalik konkreetse isiku üleandmisel.

3.   Tagasivõtmistaotluse ühtne vorm on käesoleva lepingu lisas 5.

Artikkel 8

Kodakondsuse tõendamise vahendid

1.   Kodakondsust võib artikli 2 lõike 1 ja artikli 4 lõike 1 alusel tõendada käesoleva lepingu lisas 1 loetletud mis tahes dokumendiga, isegi kui selle kehtivusaeg on lõppenud. Selliste dokumentide esitamisel tunnustavad liikmesriigid ja Albaania vastastikku isiku kodakondsust, ilma et edasine uurimine oleks nõutav. Kodakondsust ei saa tõendada valedokumentidega.

2.   Kodakondsust võib artikli 2 lõike 1 ja artikli 4 lõike 1 alusel tõendada prima facie käesoleva lepingu lisas 2 loetletud mis tahes dokumendiga, isegi kui selle kehtivusaeg on lõppenud. Selliste dokumentide esitamisel peavad liikmesriigid ja Albaania kodakondsust tuvastatuks, kui nad ei suuda tõestada vastupidist. Kodakondsust ei saa prima facie tõendada valedokumentidega.

3.   Kui ei ole võimalik esitada ühtegi lisades 1 või 2 loetletud dokumentidest, korraldavad Albaania või asjaomase liikmesriigi pädevad diplomaatilised ja konsulaaresindused taotluse korral põhjendamatult viivitamata tagasivõetava isiku küsitlemise, et teha kindlaks tema kodakondsus.

Artikkel 9

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikutega seotud tõendamisvahendid

1.   Artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise tingimuste olemasolu tõendatakse käesoleva lepingu lisas 3 loetletud mis tahes tõendamisvahendit kasutades; nimetatud tingimuste olemasolu ei saa tõendada valedokumentidega. Mis tahes sellist tõendit tunnustavad liikmesriigid ja Albaania vastastikku, ilma et edasine uurimine oleks nõutav.

2.   Artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise tingimuste olemasolu tõendatakse prima facie käesoleva lepingu lisas 4 loetletud mis tahes tõendamisvahendiga; nimetatud tingimuste olemasolu ei saa tõendada valedokumentidega. Selliste prima facie tõendite esitamisel peavad liikmesriigid ja Albaania tagasivõtmise tingimusi täidetuks, kui nad ei suuda tõestada vastupidist.

3.   Riiki sisenemise, riigis viibimise või elamise ebaseaduslikkust tõendatakse asjaomase isiku reisidokumentidega, milles puudub viisa või muu luba taotluse esitanud riigi territooriumil elamiseks. Taotluse esitanud riigi teade selle kohta, et asjaomasel isikul ei ole vajalikke reisidokumente, viisat või elamisluba, tõendab samuti prima facie ebaseaduslikku riiki sisenemist, riigis viibimist või elamist.

Artikkel 10

Tähtajad

1.   Tagasivõtmistaotlus tuleb esitada selle riigi pädevale asutusele, kelle poole taotlusega pöördutakse, hiljemalt ühe aasta jooksul pärast seda, kui taotlust esitava riigi pädev asutus on saanud teada, et kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ei vasta või enam ei vasta riiki sisenemise, riigis viibimise või elamise kehtivatele tingimustele. Juriidiliste või faktiliste takistuste korral taotluse õigeaegsele esitamisele pikendatakse tähtaega taotlust esitava riigi taotlusel, kuid ainult ajani, mil takistusi enam ei eksisteeri.

2.   Tagasivõtmistaotlusele tuleb vastata põhjendamatult viivitamata ja igal juhul hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul; tagasivõtmistaotluse tagasilükkamist põhjendatakse. Nimetatud tähtaega hakatakse arvestama tagasivõtmistaotluse kättesaamise kuupäevast. Kui tähtaja jooksul vastust ei saabu, peetakse üleandmist kokkulepituks.

3.   Pärast nõusoleku andmist või vajaduse korral 14 kalendripäevase tähtaja möödumist antakse asjaomane isik üle põhjendamatult viivitamata ning hiljemalt 3 kuu jooksul. Taotluse esitanud riigi taotlusel võib nimetatud tähtaega pikendada aja võrra, mis kulub juriidiliste või faktiliste takistuste kõrvaldamiseks.

Artikkel 11

Üleandmise ja transportimise viisid

1.   Enne isiku tagasisaatmist vahetavad Albaania ja asjaomase liikmesriigi pädevad asutused eelnevalt kirjalikult teavet üleandmise kuupäeva, riiki sisenemise koha, võimalike saatjate ning muu üleandmisega seonduva kohta.

2.   Keelatud ei ole ükski transportimise viis, olgu tegemist õhu-, maismaa- või meretranspordiga. Tagasisaatmine õhutranspordiga ei pea toimuma Albaania või liikmesriikide riiklikke lennuettevõtjate teenuseid kasutades ning võib toimuda regulaar- või tšarterlende kasutades. Saatjatega tagasisaatmise korral ei pea saatjad olema taotluse esitanud riigi volitatud isikud tingimusel, et nad on Albaania või mis tahes liikmesriikide volitatud isikud.

Artikkel 12

Tagasivõtmine valedel alustel

Albaania võtab viivitamata tagasi iga liikmesriigi poolt tagasivõetud isiku ning liikmesriik võtab viivitamata tagasi iga Albaania poolt tagasivõetud isiku, kui 3kuulise ajavahemiku jooksul pärast asjaomase isiku üleandmist tehakse kindlaks, et käesoleva lepingu artiklites 2–5 sätestatud nõuded ei olnud täidetud. Sellistel juhtudel vahetavad Albaania ja asjaomase liikmesriigi pädevad asutused samuti kogu olemasolevat teavet tagasivõetava isiku tegelike isikuandmete, kodakondsuse või transiiditee kohta.

IV JAGU

Transiit

Artikkel 13

Põhimõtted

1.   Liikmesriigid ja Albaania peaksid kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute transiiti piirama nende juhtudega, kus nimetatud isikuid ei saa otse sihtriiki tagasi saata.

2.   Albaania lubab kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute transiiti, kui liikmesriik seda taotleb ning liikmesriik lubab kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute transiiti, kui Albaania seda taotleb ning kui edasisõit muudes võimalikes transiitriikides ja tagasivõtmine sihtriigi poolt on tagatud.

3.   Albaania või liikmesriik võivad transiidist keelduda

a)	kui kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut ohustab sihtriigis või muus transiitriigis kindlalt piinamine või ebainimlik või alandav kohtlemine või karistus või surmanuhtlus või tagakiusamine rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast; või

b)	kui kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik on taotluse saanud riigis või muus transiitriigis võetud kriminaalvastutusele või tema suhtes rakendatakse sanktsioone; või

c)	rahvatervise, siseriikliku julgeoleku, avaliku korra või taotluse saanud riigi muude riiklike huvidega seotud põhjustel.

4.   Albaania või liikmesriik võivad tühistada mis tahes väljastatud loa, kui pärastpoole ilmnevad või selguvad lõikes 3 osutatud transiiti takistavad asjaolud või kui edasisõit võimalikes transiitriikides või sihtriigipoolne tagasivõtmine ei ole enam tagatud. Sel juhul võtab taotluse esitanud riik kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku vajadusel viivitamata tagasi.

Artikkel 14

Transiidiprotseduur

1.   Transiiditaotlus tuleb esitada taotluse saava riigi pädevale asutusele kirjalikult ning see peab sisaldama järgmist teavet:

a)	transiidi liik (õhu-, maismaa- või meretransport), võimalikud muud transiitriigid ning kavandatud lõppsihtpunkt;

b)	asjaomase isiku andmed (nt eesnimi, perekonnanimi, sünninimi, muud kasutatavad nimed või nimed, mille all tuntakse või teised nimed, sünnikuupäev, sugu ja võimalusel sünnikoht, kodakondsus, keel, reisidokumendi liik ja number);

c)	kavandatav riiki sisenemise koht, üleandmise aeg ja võimalik saatjate kasutamine;

d)	avaldus selle kohta, et taotlust esitava riigi arvates on artikli 13 lõikes 2 sätestatud tingimused täidetud ning teadaolevalt ei esine taotluse tagasilükkamise põhjuseid artikli 13 lõike 3 kohaselt. Transiiditaotluste ühtne vorm on käesoleva lepingu lisas 6.

2.   Taotluse saanud riik teavitab taotluse esitanud riiki 5 kalendripäeva jooksul kirjalikult riiki lubamisest, kinnitades riiki sisenemise koha ja kavandatud riiki lubamise aja või teavitab teda riiki lubamisest keeldumisest ja sellise keeldumise põhjustest.

3.   Kui transiidiks kastutatakse õhutransporti, vabastatakse tagasivõetav isik ja tema võimalikud saatjad kohustusest hankida lennujaama transiidiviisa.

4.   Taotluse saanud riigi pädevad asutused aitavad vastastikku konsulteerides transiidile kaasa, eelkõige kõnealuste isikute üle järelevalvet teostades ning selleks sobilikke tingimusi luues.

V JAGU

Kulud

Artikkel 15

Transpordi- ja transiidikulud

Ilma et see piiraks pädevate asutuste õigust katta tagasivõetava isiku tagasivõtmisega või kolmandate osapooltega seotud kulusid, katab kõik käesoleva lepingu järgsete tagasivõtmiste ja transiitidega seotud transpordikulud kuni lõpliku sihtriigi piirini taotluse esitanud riik.

VI JAGU

Andmekaitse ja lepingu ulatuse piirang

Artikkel 16

Andmekaitse

Isikuandmeid edastatakse ainult juhul, kui see on vajalik käesoleva lepingu rakendamiseks asjaoludest olenevalt kas Albaania või liikmesriigi pädevate asutuste poolt. Isikuandmete töötlemisel ja kasutamisel igal konkreetsel juhul kohaldatakse Albaania siseriiklikke seadusi ja kui andmetöötlejaks on liikmesriigi pädev asutus, siis kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ (3) sätteid ning nimetatud direktiivi alusel selle liikmesriigi vastuvõetud siseriiklike seaduste sätteid. Lisaks kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)	isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult;

b)	isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärasel eesmärgil, milleks on käesoleva lepingu rakendamine, ega töödelda täiendavalt andmeid edastava või andmeid saava asutuse poolt viisil, mis on vastuolus kõnealuste eesmärkidega;

c)

isikuandmed peavad olema piisavad, asjakohased ega tohi ületada selle otstarbe piire, mille tarvis neid kogutakse ja/või hiljem töödeldakse; eelkõige võivad edastatavad isikuandmed käsitleda ainult järgnevat: — üleantava isiku andmed (nt eesnimed, perekonnanimed, võimalikud varasemad nimed, muud kasutatud nimed või nimed, mille all tuntakse või varjunimed, sugu, perekonnaseis, sünnikuupäev ja -koht, praegune ja mis tahes varasem kodakondsus); — pass, isikutunnistus või autojuhiluba (number, kehtivusaeg, väljaandmise kuupäev, väljaandev asutus, väljaandmise koht); — peatuskohad ja marsruudid; — muu teave, mis on vajalik üleantava isiku tuvastamiseks või käesolevas lepingus sätestatud tagasivõtmise tingimuste läbivaatamiseks;

d)	isikuandmed peavad olema täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud;

e)	isikuandmeid tuleb säilitada kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada, ainult seni kuni see on vajalik seoses eesmärkidega, milleks andmeid koguti või täiendavalt töödeldi;

f)

nii andmeid edastav kui neid saav asutus võtab kõik mõistlikud meetmed, et tagada vastavalt vajadusele isikuandmete parandamine, kustutamine või blokeerimine juhul, kui nende töötlemine ei vasta käesoleva artikli sätetele, eelkõige seetõttu, et need andmed ei ole piisavad, asjakohased, täpsed või nende maht on suurem, kui vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks; andmete parandamisest, kustutamisest või blokeerimisest teavitatakse teist lepinguosalist;

g)	taotluse korral teavitab andmeid saav asutus andmeid edastavat asutust edastatud andmete kasutamisest ning selle tulemustest;

h)	isikuandmeid võib edastada ainult pädevatele asutustele; andmete edastamisel muudele asutustele on nõutav edastava asutuse eelnev nõusolek;

i)	andmeid edastavad ja saavad asutused on kohustatud isikuandmete edastamise ja kättesaamise kirjalikult registreerima.

Artikkel 17

Lepingu ulatuse piirang

1.   Käesolev leping ei piira ühenduse, liikmesriikide ja Albaania õigusi, kohustusi ja vastutust, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest ning eelkõige 4. novembri 1950. aasta inimõiguste kaitse Euroopa konventsioonist, 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokollist ning rahvusvahelistest väljaandmisalastest õigusaktidest.

2.   Käesolevas lepingus sätestatu ei takista isiku tagasisaatmist muude ametlike või mitteametlike kokkulepete alusel.

VII JAGU

Rakendamine ja kohaldamine

Artikkel 18

Tagasivõtmise ühiskomitee

1.   Lepinguosalised annavad üksteisele seoses käesoleva lepingu kohaldamise ja tõlgendamisega vastastikust abi. Sel eesmärgil asutavad nad tagasivõtmise ühiskomitee (edaspidi “komitee”), mille ülesandeks on eelkõige

a)	käesoleva lepingu kohaldamise jälgimine;

b)	käesoleva lepingu ühtseks kohaldamiseks vajalike rakendusmeetmete üle otsustamine;

c)	regulaarne teabe vahetamine erinevate liikmesriikide ja Albaania poolt vastavalt artiklile 19 koostatud rakendusprotokollide kohta;

d)	otsustamine käesoleva lepingu lisadesse tehtavate muudatuste üle;

e)	käesolevasse lepingusse muudatuste soovitamine.

2.   Komitee otsused on lepinguosalistele siduvad.

3.   Komitee koosneb ühenduse ja Albaania esindajatest; ühendust esindab komisjon, keda abistavad eksperdid liikmesriikidest.

4.   Komitee tuleb kokku vajaduse korral ühe lepinguosalise taotlusel.

5.   Komitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 19

Rakendusprotokollid

1.   Albaania ja liikmesriik võivad koostada rakendusprotokolle, mis hõlmavad eeskirju järgneva kohta:

a)	pädeva asutuse määramine, piiriületuspunktid ja kontaktisikute vahetus;

b)	saatjatega tagasisaatmiste tingimused, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute saatjatega transiit;

c)	täiendavad meetmed ja dokumendid lisaks käesoleva lepingu lisades 1–4 loetletud meetmetele ja dokumentidele.

2.   Lõikes 1 osutatud rakendusprotokollid jõustuvad alles pärast seda, kui artiklis 18 osutatud tagasivõtmise komiteed on sellest teavitatud.

3.   Albaania nõustub rakendama ühe liikmesriigiga koostatud rakendusprotokolli mis tahes sätet ka suhetes mis tahes teise liikmesriigiga, kui viimane seda taotleb.

Artikkel 20

Suhe liikmesriikide kahepoolsete tagasivõtulepingute või -kokkulepetega

Käesoleva lepingu sätted on ülimuslikud mis tahes kahepoolse lepingu või kokkuleppe sätete suhtes, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida artikli 19 alusel liikmesriigi ja Albaania vahel riigis loata elavate isikute tagasivõtmise kohta.

VIII JAGU

Lõppsätted

Artikkel 21

Territoriaalne kohaldatavus

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut territooriumi suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ning Albaania territooriumi suhtes.

2.   Käesolevat lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi territooriumi suhtes.

Artikkel 22

Jõustumine, kestus ja lõpetamine

1.   Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks oma vastava korra kohaselt.

2.   Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, jõustub käesolev leping teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil lepinguosalised teatavad teineteisele esimeses lõikes nimetatud menetluste lõpuleviimisest.

3.   Käesoleva lepingu artiklid 3 ja 5 jõustuvad 2 aastat pärast lõigus 2 osutatud kuupäeva.

4.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

5.   Iga lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest ametlikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Artikkel 23

Lisad

Lisad 1–6 on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

---

(1)  Nõukogu 30. novembri 1994. aasta soovitus, mis käsitleb kolmandate riikide kodanike väljasaatmiseks kasutatava ühtlustatud reisidokumendi kasutuselevõtmist (EÜT C 274, 19.9.1996, lk 18).

(2)  Kinnitatud 19. novembri 2003. aasta välisministri kohusetäitja juhendiga nr 553 Albaania esinduste väljastatava Albaaniasse tagasipöördumise laissez-passer kohta.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31). Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

LISA 1

Kodakondsust tõendavate dokumentidena käsitletavate dokumentide üldnimekiri

(Artikli 2 lõige 1, artikli 3 lõige 1, artikli 4 lõige 1 ja artikli 5 lõige 1)

—	Mis tahes liiki pass (kodaniku pass, diplomaatiline pass, teenistuspass, rühmapass ja asenduspass, sealhulgas lapse pass);

—	mis tahes liiki isikutunnistus (sealhulgas tähtajaline ja ajutine);

—	teenistusraamat ja sõjaväelase isikutunnistus;

—	meremehe teenistusraamat ja kipri teenistuskaart;

—	kodanikutunnistus ja muu ametlik dokument, millele on märgitud kodakondsus või mis näitab kodakondsust.

LISA 2

Kodakondsust prima facie tõendavate dokumentidena käsitletavate dokumentide üldnimekiri

(Artikli 2 lõige 1, artikli 3 lõige 1, artikli 4 lõige 1 ja artikli 5 lõige 1)

—	Käesoleva lepingu lisas 1 nimetatud mis tahes dokumendi valguskoopia;

—	autojuhiluba või selle valguskoopia;

—	sünnitunnistus või selle valguskoopia;

—	töötõend või selle valguskoopia;

—	tunnistajate seletused;

—	asjaomase isiku antud seletused ja keel, mida ta räägib, sealhulgas kui see on tuvastatud ametliku testi tulemusena;

—	mis tahes muu dokument, mis võib aidata tuvastada asjaomase isiku kodakondsust.

LISA 3

Kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise tingimusi tõendavate dokumentidena käsitletavate dokumentide üldnimekiri

(Artikli 3 lõige 1, artikli 5 lõige 1)

—	Riiki sisenemist/riigist lahkumist kinnitav tempel või sarnane kinnitus asjaomase isiku reisidokumendis või muu tõend riiki sisenemise/riigist lahkumise kohta (näiteks foto);

—

mis tahes liiki dokument, tõend ja kuluarve (näiteks hotelliarve, ravi saamist või haiglaravil viibimist tõendav dokument, avalik-õigusliku või eraõigusliku asutuse sissepääsukaart, autorendileping, krediitkaardi väljavõte jne), mis näitavad selgelt, et asjaomane isik viibis taotluse saanud riigi territooriumil;

—	pilet ja/või lennu-, rongi-, bussi- või laevareisijate nimekiri, mis näitab asjaomase isiku viibimist ja tema marsruuti taotluse saanud riigi territooriumil;

—	teave, mis näitab, et asjaomane isik on kasutanud kulleri või reisibüroo teenuseid;

—	ametlikud kinnitused eelkõige piirivalveasutuse töötajatelt ja teistelt tunnistajatelt, kes saavad tõendada piiri ületamist asjaomase isiku poolt;

—	asjaomase isiku ametlik kinnitus kohtu- või haldusmenetluses.

LISA 4

Kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise tingimusi prima facie tõendavate dokumentidena käsitletavate dokumentide üldnimekiri

(Artikli 3 lõige 1, artikli 5 lõige 1)

—

Taotlust esitava riigi asjakohase ametiasutuse esitatud kirjeldus asjaomase isiku pärast asjaomase isiku taotlust esitava riigi territooriumile sisenemist kinnipidamise koha ja asjaolude kohta; pärast taotlust esitava riigi territooriumile sisenemist toimunud asjaomase isiku kinnipidamise koha ja asjaolude kirjeldus, mille esitab selle riigi vastav ametiasutus;

—	rahvusvahelise organisatsiooni esitatud teave isiku kohta ja/või isiku riigis viibimise kohta;

—	perekonnaliikmete, reisikaaslaste jne seletused ja teabe kinnitamine nende poolt;

—	asjaomase isiku seletus.

LISA 5

LISA 6

ÜHISDEKLARATSIOON SUHTE KOHTA TULEVASE STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPINGUGA

Lepinguosalised võtavad arvesse, et 31. jaanuaril 2003. aastal alustati läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimiseks ühelt poolt Albaania ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel; kõnealune leping sisaldab ka ebaseadusliku sisserände ennetamist ja kontrolli ning tagasivõtmist käsitlevaid sätteid. Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et käesolevat lepingut võetakse täielikult arvesse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu asjakohastes sätetes.

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 3 KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse, et tagasivõtmiskohustusi Albaania poolt väljastatud kehtivat viisat omavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute ees (käesoleva lepingu artikli 3 lõike 1 punkt a kohaldatakse ainult juhul kui viisat on kasutatud Albaania territooriumile sisenemisel.

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 18 KOHTA

Tagasivõtmise ühiskomitee koosolekuid korraldatakse võimaluse korral paralleelselt tulevase stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu alusel asutatud asjakohase allkomitee koosolekutega.

Ühiskomitee teavitab kõnealust allkomiteed oma tööst.

Tagasivõtmise ühiskomitee töökord on kooskõlas kõnelause allkomitee töökorraga.

ÜHISDEKLARATSIOON TAANI KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse, et käesolevat lepingut ei kohaldata ei Taani Kuningriigi territooriumi ega Taani Kuningriigi kodanike suhtes. Sellistel asjaoludel tuleks Albaanial ja Taanil sõlmida tagasivõtuleping käesoleva lepinguga samadel tingimustel.

ÜHISDEKLARATSIOONI ISLANDI JA NORRA KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse tihedaid suhteid Euroopa Ühenduse ning Islandi ja Norra vahel; kõnealused suhted on eriti tihedad tänu 18. mai 1999. aasta lepingule nende riikide Schengeni acquis’ rakendamisel, arendamisel ja väljatöötamisel osalemise kohta. Sellistel asjaoludel tuleks Albaanial sõlmida Islandi ja Norraga tagasivõtuleping käesoleva lepinguga samadel tingimustel.

TÕLGE

TAGASIVÕTULEPING

Euroopa Ühenduse ja Sri Lanka Demokraatliku sotsialistliku Vabariigi vaheline ebaseaduslikult riigis elavate isikute

EUROOPA ÜHENDUS (edaspidi “ühendus”),

ja

SRI LANKA DEMOKRAATLIK SOTSIALISTLIK VABARIIK (edaspidi “Sri Lanka”),

edaspidi “lepinguosalised”,

OLLES OTSUSTANUD tugevdada oma koostööd tõhusamaks võitlemiseks ebaseadusliku sisserändega,

OLLES MURELIKUD organiseeritud kuritegelike ühenduste tegevuse märkimisväärse suurenemise pärast migrantide üle piiri toimetamise ja muu seotud kuritegevuse valdkonnas,

SOOVIDES luua käesoleva lepingu ja vastastikuse huvi alusel kiire ja tõhusa korra isikute, kes ei vasta või enam ei vasta Sri Lanka või mõne Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise nõuetele, identifitseerimiseks ning ohutuks ja korrapäraseks tagasisaatmiseks ning nimetatud isikute liikumise hõlbustamiseks koostöö vaimus,

RÕHUTADES, et käesolev leping ei piira ühenduse, Euroopa Liidu liikmesriikide ja Sri Lanka rahvusvahelisest õigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi,

ARVESTADES, et käesoleva lepingu, mis kuulub Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise reguleerimisalasse, sätted ei kehti Taani Kuningriigi suhtes vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitlevale protokollile,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	“liikmesriik” tähendab Euroopa Liidu liikmesriiki, välja arvatud Taani Kuningriik;

b)	“liikmesriigi kodanik” tähendab isikut, kes omab liikmesriigi kodakondsust, nagu see on ühenduse tähenduses määratletud;

c)	“Sri Lanka kodanik” tähendab isikut, kes omab Sri Lanka kodakondsust;

d)	“kolmanda riigi kodanik” tähendab isikut, kelle kodakondsus ei ole Sri Lanka või mõne liikmesriigi kodakondsus;

e)

“kodakondsuseta isik” tähendab isikut, kes ei oma kodakondsust. Nende hulka ei kuulu isikud, kes on vastavalt pärast Sri Lanka või mõne liikmesriigi territooriumile sisenemist kodakondsusest ilma jäetud või kes on oma kodakondsusest loobunud, välja arvatud juhtudel, kui asjaomane riik on nimetatud isikutele vähemalt lubanud naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmist;

f)	“elamisluba” tähendab Sri Lanka või mõne liikmesriigi välja antud igat liiki luba, millega antakse isikule õigus riigi territooriumil elada. See ei hõlma ajutisi lubasid, mis võimaldavad jääda riigi territooriumile seoses varjupaigataotluse või elamisloa taotluse menetlemisega;

g)	“viisa” tähendab Sri Lanka või mõne liikmesriigi luba või otsust, mis on vajalik tema territooriumile sisenemiseks või selle läbimiseks transiidina. See ei hõlma lennujaama transiidiviisat.

I JAGU

SRI LANKA TAGASIVÕTMISE KOHUSTUSED

Artikkel 2

Oma kodanike tagasivõtmine

1.   Sri Lanka lubab liikmesriigi taotluse korral täiendavate formaalsusteta, välja arvatud käesolevas lepingus sätestatud formaalsused, võtta tagasi kõik isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise nõuetele, tingimusel et on tõendatud või on võimalik esitatud prima facie tõendite alusel tuvastada, et nad on Sri Lanka kodanikud.

2.   Liikmesriigi taotluse korral väljastab Sri Lanka vajaduse korral ja viivitamata tagasivõetavale isikule tema naasmiseks nõutava reisidokumendi kehtivusajaga vähemalt kuus kuud. Juhul, kui asjaomast isikut ei saa väljastatud reisidokumendi kehtivusaja jooksul õiguslikel või faktilistel põhjustel üle viia, pikendab Sri Lanka reisidokumendi kehtivusaega või väljastab vajaduse korral kiiresti, tavaliselt 14 kalendripäeva jooksul ning vähemalt 30 kalendripäeva jooksul, uue reisidokumendi sama kehtivusajaga. Juhul, kui Sri Lanka pole 30 kalendripäeva jooksul teatanud liikmesriigi taotluse kättesaamisest, aktsepteeritakse naasmiseks käesoleva lepingu lisas 7 esitatud ühist ajutist reisidokumenti.

Artikkel 3

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmine

1.   Sri Lanka lubab liikmesriigi taotluse korral täiendavate formaalsusteta, välja arvatud käesolevas lepingus sätestatud formaalsused, võtta tagasi kõik kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotlust esitava liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise nõuetele, tingimusel, et on tõendatud või on võimalik esitatud prima facie tõendite alusel tuvastada, et nad:

a)	omasid riiki sisenemise ajal kehtivat viisat või Sri Lanka väljastatud elamisluba; või

b)	sisenesid ebaseaduslikult liikmesriikide territooriumile, tulles otse Sri Lanka territooriumilt. Käesoleva lõigu tähenduses tuli isik otse Sri Lanka territooriumilt, kui ta saabus liikmesriikide territooriumile õhutsi või meritsi, vahepeal muudesse riikidesse sisenemata.

2.   Lõikes 1 sätestatud tagasivõtmise kohustust ei kohaldata juhul, kui:

a)	kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik on olnud vaid Colombo rahvusvahelist lennujaama läbiv transiitreisija; või

b)	taotluse esitanud liikmesriik on kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule enne või pärast oma territooriumile sisenemist väljastanud viisa või elamisloa, välja arvatud juhtudel kui asjaomasel isikul on Sri Lanka väljastatud pikema kehtivusajaga viisa või elamisluba.

3.   Liikmesriigi taotluse korral väljastab Sri Lanka vajaduse korral ja viivitamata tagasivõetavale isikule tema naasmiseks nõutava reisidokumendi kehtivusajaga vähemalt kuus kuud. Juhul, kui asjaomast isikut ei saa väljastatud reisidokumendi kehtivusaja jooksul õiguslikel või faktilistel põhjustel üle viia, väljastab Sri Lanka kiiresti, tavaliselt 14 kalendripäeva jooksul ning vähemalt 30 kalendripäeva jooksul, uue reisidokumendi sama kehtivusajaga. Juhul, kui Sri Lanka pole 30 kalendripäeva jooksul teatanud liikmesriigi taotluse kättesaamisest, aktsepteeritakse naasmiseks käesoleva lepingu lisas 7 esitatud ühist ajutist reisidokumenti.

II JAGU

ÜHENDUSE TAGASIVÕTMISE KOHUSTUSED

Artikkel 4

Oma kodanike tagasivõtmine

1.   Liikmesriik lubab Sri Lanka taotluse korral täiendavate formaalsusteta, välja arvatud käesolevas lepingus sätestatud formaalsused, võtta tagasi kõik isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Sri Lanka territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise nõuetele, tingimusel et on tõendatud või on võimalik esitatud prima facie tõendite alusel tuvastada, et nad on asjaomase liikmesriigi kodanikud.

2.   Sri Lanka taotluse korral väljastab liikmesriik vajaduse korral ja viivitamata tagasivõetavale isikule tema naasmiseks nõutava reisidokumendi kehtivusajaga vähemalt kuus kuud. Juhul, kui asjaomast isikut ei saa väljastatud reisidokumendi kehtivusaja jooksul õiguslikel või faktilistel põhjustel üle viia, pikendab asjaomane liikmesriik reisidokumendi kehtivusaega või väljastab vajaduse korral kiiresti, tavaliselt 14 kalendripäeva jooksul ning vähemalt 30 kalendripäeva jooksul, uue reisidokumendi sama kehtivusajaga. Juhul, kui asjaomane liikmesriik pole 30 kalendripäeva jooksul teatanud Sri Lanka taotluse kättesaamisest, aktsepteeritakse naasmiseks käesoleva lepingu lisas 7 esitatud ühist ajutist reisidokumenti.

Artikkel 5

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmine

1.   Liikmesriik lubab Sri Lanka taotluse korral täiendavate formaalsusteta, välja arvatud käesolevas lepingus sätestatud formaalsused, tagasi võtta kõik kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta Sri Lanka territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise nõuetele, tingimusel et on tõendatud või on võimalik esitatud prima facie tõendite alusel tuvastada, et nad:

a)	omasid riiki sisenemise ajal kehtivat viisat või taotluse saanud liikmesriigi väljastatud elamisluba; või

b)	sisenesid ebaseaduslikult Sri Lanka territooriumile, tulles otse taotluse saanud liikmesriigi territooriumilt. Käesoleva lõigu tähenduses tuli isik otse taotluse saanud liikmesriigi territooriumilt, kui ta saabus Sri Lanka territooriumile õhutsi või meritsi, muudesse riikidesse vahepeal sisenemata.

2.   Lõikes 1 sätestatud tagasivõtmise kohustust ei kohaldata juhul, kui:

a)	kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik on olnud vaid taotluse saanud liikmesriigi rahvusvahelist lennujaama läbiv transiitreisija; või

b)	Sri Lanka on kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule enne või pärast oma territooriumile sisenemist väljastanud viisa või elamisloa, välja arvatud juhtudel kui asjaomasel isikul on taotluse saanud liikmesriigi väljastatud pikema kehtivusajaga viisa või elamisluba.

3.   Juhul, kui viisa või elamisloa on väljastanud kaks või enam liikmesriiki, on lõikes 1 osutatud tagasivõtmise kohustus liikmesriigil, kes on väljastanud pikema kehtivusajaga dokumendi või kui üks või mitu dokumenti on kehtivuse kaotanud, veel kehtiva dokumendi. Juhul, kui kõik dokumendid on kehtivuse kaotanud, on lõikes 1 osutatud tagasivõtmise kohustus liikmesriigil, kes on väljastanud kõige hilisema kehtivusaja lõppkuupäevaga dokumendi.

4.   Sri Lanka taotluse korral väljastab liikmesriik vajaduse korral ja viivitamata tagasivõetavale isikule tema naasmiseks nõutava reisidokumendi kehtivusajaga vähemalt kuus kuud. Juhul, kui asjaomast isikut ei saa väljastatud reisidokumendi kehtivusaja jooksul õiguslikel või faktilistel põhjustel üle viia, väljastab asjaomane liikmesriik kiiresti, tavaliselt 14 kalendripäeva jooksul ning vähemalt 30 kalendripäeva jooksul, uue reisidokumendi sama kehtivusajaga. Juhul, kui asjaomane liikmesriik pole 30 kalendripäeva jooksul teatanud Sri Lanka taotluse kättesaamisest, aktsepteeritakse naasmiseks esitatud käesoleva lepingu lisas 7 esitatud ühist ajutist reisidokumenti.

III JAGU

TAGASIVÕTMISMENETLUS

Artikkel 6

Põhimõte

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, on ühe artiklites 2–5 esitatud kohustuse alusel tagasivõtmisele kuuluva isiku igasuguseks üleviimiseks nõutav tagasivõtutaotluse esitamine taotluse saava riigi pädevale asutusele.

2.   Tagasivõtutaotluse võib mõistliku aja jooksul enne asjaomase isiku naasmist asendada kirjaliku teatisega taotluse saavale lepinguosalisele tingimusel, et:

a)	tagasivõetaval isikul on kehtiv reisidokument ja vajaduse korral taotluse saanud riigi kehtiv viisa või elamisluba; ja

b)	tagasivõetav isik soovib naasta taotluse saanud riiki.

Artikkel 7

Tagasivõtutaotlus

1.   Tagasivõtutaotlus peab sisaldama, niipalju kui võimalik, järgmist informatsiooni:

a)

üksikasjalikud andmed tagasivõetava isiku kohta (nt eesnimi, perekonnanimi, sünninimi, varasemad nimed, hüüd- või varjunimed, sünniaeg ja -koht, sugu, välised tunnused, isa ja ema nimed, praegune kodakondsus ja varasemad kodakondsused, keel, perekonnaseis, abikaasa nimed, lapsed (olemasolu korral) või teised lähedased sugulased, viimane elukoht, passi või isikut tõendava dokumendi number, juhiluba, koolid, mille õppetööst isik on osa võtnud);

b)	märge vahenditest, millega esitatakse prima facie tõendid kodakondsuse, transiidi ning ebaseadusliku riiki sisenemise ja riigis elamise kohta.

2.   Tagasivõtutaotlus peaks samuti sisaldama, niipalju kui võimalik, järgmist informatsiooni:

a)	avaldus selle kohta, et tagasivõetav isik võib vajada abi või hooldamist, tingimusel et asjaomane isik on sellise avaldusega selgesõnaliselt nõustunud;

b)	teave igasuguse muu kaitse- või julgeolekumeetme kohta, mis võib olla tagasivõtmisjuhtumi korral vajalik.

3.   Tagasivõtutaotluseks kasutatav ühine vorm on esitatud käesoleva lepingu lisas 5.

Artikkel 8

Kodakondsuse tõendamine

1.   Artikli 2 lõike 1 ja artikli 4 lõike 1 kohaseks kodakondsust tõendavaks tõestusmaterjaliks võivad eelkõige olla käesoleva lepingu lisas 1 loetletud dokumendid, isegi juhul, kui nende kehtivusaeg on lõppenud. Kui nimetatud dokumendid esitatakse, tunnustavad liikmesriigid ja Sri Lanka vastastikku kodakondsust ning edasine uurimine pole nõutav. Valedokumendid ei ole kodakondsust tõendav materjal.

2.   Artikli 2 lõike 1 ja artikli 4 lõike 1 kohaseks kodakondsuse prima facie tõenditeks võivad eelkõige olla käesoleva lepingu lisas 2 loetletud dokumendid, isegi juhul, kui nende kehtivusaeg on lõppenud. Valedokumendid ei ole kodakondsuse prima facie tõend.

3.   Välja arvatud lisas 1 loetletud ehtsate dokumentide kättesaadavuse korral, võib Sri Lanka või asjaomase liikmesriigi pädev diplomaatiline esindus taotluse ja vajaduse korral korraldada asjatu viivituseta tagasivõetava isiku küsitluse, et teha kindlaks tema kodakondsus.

Artikkel 9

Tõendid kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta

1.   Artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmiseks vajalike tingimuste täitmise tõenditeks on eelkõige käesoleva lepingu lisas 3 loetletud tõendid; valedokumendid ei ole tõendav materjal. Lepinguosalised tunnustavad iga sellist tõendit vastastikku ning edasine uurimine pole nõutav.

2.   Artikli 3 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmiseks vajalike tingimuste täitmise prima facie tõenditeks on eelkõige käesoleva lepingu lisas 4 loetletud tõendid; valedokumendid ei ole tõendav materjal. Selliste prima facie tõendite esitamisel loevad liikmesriigid ja Sri Lanka tingimused täidetuks, kui nad ei suuda tõendada vastupidist. Tagasivõetava isiku küsitluse korraldamise eesmärgil konsulteerivad lepinguosalised kahtlaste juhtude korral asjatu viivituseta omavahel.

3.   Ebaseaduslik territooriumile sisenemine, seal viibimine või elamine määratakse kindlaks asjaomase isiku reisidokumentide alusel, kus puudub nõutav viisa või muu elamisluba taotluse esitanud riigi territooriumi kohta. Taotluse esitanud riigi avaldus, et asjaomasel isikul puuduvad nõutavad reisidokumendid, viisa või elamisluba, on samuti prima facie tõendiks ebaseadusliku territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta.

Artikkel 10

Tähtajad

1.   Tagasivõtutaotlus peab olema esitatud taotluse saava riigi pädevale ametiasutusele hiljemalt ühe aasta jooksul pärast seda, kui taotluse esitanud riigi pädev ametiasutus on saanud teada, et kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik ei vasta või enam ei vasta territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta kehtivatele nõuetele. Juhul, kui esinevad õiguslikud või faktilised takistused taotluse õigeaegseks esitamiseks, pikendatakse taotluse esitamise tähtaega, kuid üksnes takistuste kõrvaldamiseni.

2.   Tagasivõtutaotlusele vastatakse asjatu viivituseta, tavaliselt 15 kalendripäeva jooksul ning vähemalt 30 kalendripäeva jooksul; tagasivõtmisest keeldumist põhjendatakse. See tähtaeg algab tagasivõtutaotluse saamise päeval. Juhul, kui nimetatud tähtaja jooksul ei saadeta tagasivõtutaotluse kättesaamistõendit, loetakse üleviimine kokkulepituks.

3.   Pärast nõusoleku andmist või kui kättesaamistõendit pole vajaduse korral 30 kalendripäeva pikkuse tähtaja jooksul väljastatud, viiakse asjaomane isik üle asjatu viivituseta, kõige rohkem kolme kuu jooksul. Taotluse korral võib seda tähtaega pikendada aja võrra, mis kulus õiguslike või faktiliste takistuste kõrvaldamiseks.

Artikkel 11

Üleviimisega seotud kord ja transpordiliigid

1.   Enne isiku naasmist lepivad Sri Lanka ja asjaomase liikmesriigi pädevad ametiasutused eelnevalt ja kirjalikult kokku üleviimise kuupäeva, riiki sisenemise koha, võimaliku saatemeeskonna ja muu üleviimise suhtes olulise teabe.

2.   Ükski transpordiliik, sealhulgas lennu-, maismaa- või meretransport ei ole keelatud. Lennutranspordiga naasmine pole piiratud lepinguosaliste riiklike lennuettevõtjate kasutamisega ning võib toimuda nii regulaar- kui tšarterlendudega. Saatemeeskonna kasutamise korral pole saatemeeskonna koosseis piiratud taotluse esitanud riigi volitatud isikutega tingimusel, et tegemist on Sri Lanka või liikmesriigi volitatud isikutega. Sri Lanka ja asjaomane liikmesriik peavad tšarterlendude korra suhtes eelnevaid vastastikuseid konsultatsioone.

IV JAGU

TRANSIITVEOD

Artikkel 12

Põhimõtted

1.   Liikmesriigid ja Sri Lanka peaksid piirama kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute transiidi juhtumeid, kus nimetatud isikuid ei saa sihtriiki otse tagasi saata.

2.   Juhul, kui reisi jätkumine teistes võimalikes transiitriikides ja tagasivõtmine sihtriigis on tagatud, lubab Sri Lanka liikmesriigi taotlusel kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute transiiti ning liikmesriik lubab Sri Lanka taotlusel kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute transiiti.

3.   Sri Lanka või liikmesriik võib transiidist keelduda,

a)	kui kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut ähvardab teises võimalikus transiitriigis või sihtriigis tagakiusamise oht või kui tema suhtes võidakse seal rakendada kriminaalmenetlust või sanktsioone või kui teda võidakse taotluse saanud riigis kriminaalvastutusele võtta; või

b)	tervishoiu, siseriikliku julgeoleku ja avaliku korra huvides või taotluse saanud riigi teistes riiklikes huvides.

4.   Sri Lanka või liikmesriik võib iga väljastatud loa tühistada, kui tekivad lõikes 3 osutatud asjaolud või kui ilmnevad transiitvedu segavad asjaolud või kui reisi jätkumine võimalikes transiitriikides või tagasivõtmine sihtriigis pole enam tagatud.

Artikkel 13

Transiidiprotseduur

1.   Transiitveo taotlus esitatakse kirjalikult pädevatele ametiasutustele ja see peab sisaldama järgmist teavet:

a)	transiidi liik (õhutsi, maitsi või meritsi), teised võimalikud transiitriigid ja kavandatav lõppsihtkoht;

b)	üksikasjalik teave asjaomase isiku kohta (nt eesnimi, perekonnanimi, sünninimi, hüüd- või varjunimed, sünniaeg, sugu ja võimaluse korral sünnikoht, kodakondsus, keel, reisidokumendi liik ja number);

c)	ette nähtud riiki sisenemise koht, transiitveo aeg ja võimalik saatemeeskonna kasutamine;

d)	deklaratsioon, et taotluse esitanud riigi seisukohalt on artikli 12 lõike 2 kohased tingimused täidetud ja artikli 12 lõike 3 kohase keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei ole teada.

Transiiditaotluseks kasutatav ühine vorm on esitatud käesoleva lepingu lisas 6.

2.   Taotluse saanud riik teavitab taotluse esitanud riiki asjatu viivituseta ja kirjalikult vastuvõtmisest ning riiki sisenemise koha ja transiitveo aja kinnitamisest või teavitab teda vastuvõtmisest keeldumisest ja sellise keeldumise põhjustest.

3.   Juhul kui transiitvedu toimub õhutsi, on tagasivõetav isik ja võimalik saatemeeskond vabastatud lennujaama transiidiviisa omamise nõudest.

4.   Tulenevalt vastastikustest konsulteerimistest toetavad taotluse saanud riigi pädevad ametiasutused transiitvedusid, eelkõige kõnealuste isikute järelevalve ja kohaste mugavuste andmisega sel eesmärgil.

V JAGU

KULUD

Artikkel 14

Transpordi- ja transiidikulud

Ilma et see piiraks pädevate ametiasutuste õigust saada tagasivõetavalt isikult või kolmandatelt isikutelt tagasivõtmisega seotud kulude hüvitist, kannab taotluse esitanud riik käesoleva lepingu kohased tagasivõtmise ja transiitvedude transpordikulud lõpliku sihtriigi piirini.

VI JAGU

ANDMEKAITSE JA MITTEMÕJUTAMISE KLAUSEL

Artikkel 15

Andmekaitse

Isikuandmeid edastatakse olenevalt asjaoludest üksnes juhtudel, kui see on Sri Lanka või liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt käesoleva lepingu rakendamiseks vajalik. Igal konkreetsel juhul peab isikuandmete töötlemine ja käsitamine olema kooskõlas Sri Lanka seadustega ning kui töötlejaks on liikmesriigi pädev ametiasutus, nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31), sätetega ja käesoleva direktiivi kohaselt selle liikmesriigi vastuvõetud siseriiklike õigusaktidega. Lisaks kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)	isikuandmeid tuleb töödelda õiglaselt ning seaduslikult;

b)	käesoleva lepingu rakendamiseks tuleb isikuandmeid koguda täpselt, selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi nimetatud eesmärgiga kokkusobimatul viisil edastamise käigus või vastuvõtja poolt edasi töödelda;

c)

isikuandmed peavad olema piisavad, asjakohased ega ületa selle otstarbe piire, mille tarvis neid kogutakse ja/või hiljem töödeldakse; eelkõige võivad edastatud isikuandmed sisaldada üksnes järgmist: — üksikasjalik teave tagasisaadetava isiku kohta (nt eesnimed, perekonnanimed, kõik varasemad nimed, hüüd- või varjunimed, sugu, isa ja ema nimed, sünniaeg ja -koht, praegune kodakondsus ja kõik varasemad kodakondsused, viimane elukoht, koolid, mille õppetööst isik on osa võtnud, perekonnaseis, olemasolu korral abikaasa ja laste nimed ning teiste lähedaste sugulaste nimed); — pass, isikutunnistus või juhiluba (number, kehtivusaeg, väljaandmise kuupäev, väljaandnud asutus, väljaandmise koht); — peatuskohad ja reisimarsruudid; — muu teave, mis on vajalik tagasisaadetava isiku tuvastamiseks või käesoleva lepingu kohaste tagasivõtmisnõuete kontrollimiseks;

d)	isikuandmed peavad olema täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud;

e)	isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik seoses andmete kogumise või hilisema töötlemise eesmärgiga;

f)

juhul, kui isikuandmete töötlemine ei ole käesoleva artikli sätetega kooskõlas, võtavad nii andmeid edastav ametiasutus kui vastuvõtja vastavalt vajadusele kõik mõistlikud meetmed tagamaks isikuandmete sobiva parandamise, kustutamise või sulgemise, eelkõige kuna sellised andmed pole piisavad, asjakohased, täpsed või ületavad töötlemise eesmärgi seisukohast otstarbe piire. See hõlmab ka teisele lepinguosalisele teatise edastamist tehtud parandusest, kustutamisest või sulgemisest;

g)	taotluse korral teavitab vastuvõtja andmeid edastavat ametiasutust edastatud andmete kasutamisest ja selles saadud tulemustest;

h)	isikuandmeid võib edastada üksnes pädevatele ametiasutustele. Muudele organitele ei või andmeid edastava ametiasutuse eelneva nõusolekuta andmeid edastada;

i)	andmeid edastavad ja vastuvõtvad ametiasutused on kohustatud isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise kirjalikult registreerima.

Artikkel 16

Mittemõjutamise klausel

1.   Käesolev leping ei tohi kahjustada ühenduse, liikmesriikide ja Sri Lanka rahvusvahelise õiguse ning eelkõige kehtiva rahvusvahelise konventsiooni või lepingu, mille lepinguosalised nad on, järgseid õigusi ja kohustusi.

2.   Käesolevas lepingus sätestatu ei takista isiku naasmist muude ametlike või mitteametlike kokkulepete alusel.

VII JAGU

RAKENDAMINE JA KOHALDAMINE

Artikkel 17

Tagasivõtmise ühiskomitee

1.   Seoses käesoleva lepingu kohaldamise ja tõlgendamisega annavad lepinguosalised üksteisele vastastikust abi. Selleks asutavad nad tagasivõtmise ühiskomitee (edaspidi “ühiskomitee”), mille ülesandeks on eelkõige:

a)	teostada käesoleva lepingu kohaldamise järelevalvet;

b)	otsustada lepingu ühtseks täideviimiseks vajalike rakendusmeetmete üle;

c)	pidada korrapärast teabevahetust mõne liikmesriigi ja Sri Lanka poolt vastavalt artiklile 18 koostatud rakendusprotokollide kohta;

d)	otsustada naasmisvoogude korrapärase haldamise rakenduserimeetmete üle;

e)	otsustada käesoleva lepingu lisade muutmise üle;

f)	anda soovitusi käesoleva lepingu muutmise osas.

2.   Ühiskomitee otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad.

3.   Ühiskomitee moodustatakse ühenduse ja Sri Lanka esindajatest; ühendust esindab Euroopa Ühenduste Komisjon, keda abistavad liikmesriikide eksperdid.

4.   Ühiskomitee koguneb vajaduse korral ühe lepinguosalise taotlusel.

5.   Ühiskomitee kehtestab oma töökorra.

Artikkel 18

Rakendusprotokollid

1.   Sri Lanka ja liikmesriik võivad koostada rakendusprotokolle, mis hõlmavad eeskirju:

a)	pädevate ametiasutuste ja piiriületuspunktide määramise ja kontaktandmete vahetamise kohta;

b)	saatemeeskonnaga naasmiste, sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute saatemeeskonnaga toimuva transiidi tingimuste kohta;

c)	täiendavate vahendite ja dokumentide kohta lisaks käesoleva lepingu lisades 1–4 loetletutele.

2.   Artiklis 1 osutatud rakendusprotokollid jõustuvad alles pärast tagasivõtmise ühiskomitee (artikkel 17) teavitamist.

3.   Sri Lanka nõustub liikmesriigiga koostatud rakendusprotokolli iga sätet kohaldama ka oma suhetes iga teise liikmesriigiga viimase taotlusel.

Artikkel 19

Liikmesriikide kahepoolsete tagasivõtulepingute või kokkulepete suhe lepinguga

Käesoleva lepingu sätted on ülimuslikud iga ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise kahepoolse lepingu sätete või kokkuleppe suhtes, mis on sõlmitud või sõlmitakse artikli 18 kohaselt üksikute liikmesriikide ja Sri Lanka vahel, niivõrd kui viimaste sätted ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

VIII JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 20

Territoriaalne kohaldatavus

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut territooriumi suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, ning Sri Lanka territooriumi suhtes.

2.   Käesolevat kokkulepet ei kohaldata Taani Kuningriigi territooriumil.

Artikkel 21

Jõustumine, kehtivusaeg ja lõpetamine

1.   Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks oma kehtiva korra kohaselt.

2.   Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

3.   Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

4.   Iga lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest ametlikult teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Artikkel 22

Lisad

Lisad 1–7 on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

LISA 1

Dokumentide üldnimekiri, mille esitamine tõendab kodakondsuse olemasolu

(Artikli 2 lõige 1; artikli 3 lõige 1; artikli 4 lõige 1 ja artikli 5 lõige 1)

—	liikmesriikide või Sri Lanka ametiasutuste väljaantud kehtivad või kehtivusaja ületanud passid (kodaniku passid, diplomaatilised passid, teenistuspassid ning vajaduse korral rühmapassid ja passide asendajad, sealhulgas laste passid);

—	liikmesriikide või Sri Lanka ametiasutuste väljaantud kehtivad isikutunnistused (sealhulgas ajutised isikutunnistused);

—	kodakondsuse sertifikaadid või teised kodakondsust märkivad või osutavad ametlikud dokumendid;

—	teenistusraamatud ja sõjaväelase isikutunnistused;

—	meremehe teenistusraamatud ja kipri teenistuskaardid.

LISA 2

Dokumentide üldnimekiri, mille esitamine loetakse kodakondsuse prima facie tõendiks

(Artikli 2 lõige 1; artikli 3 lõige 1; artikli 4 lõige 1 ja artikli 5 lõige 1)

—	käesoleva lepingu lisas 1 loetletud dokumendi valguskoopiad (1);

—	kodakondsuse sertifikaatide ja teiste kodakondsust märkivate või osutavate ametlike dokumentide valguskoopiad (1);

—	juhiload või nende valguskoopiad;

—	sünnitunnistused või nende valguskoopiad (1);

—	taotluse saanud riigi ametiasutuse väljaantud muu ametlik dokument;

—	ettevõttekaardid või nende valguskoopiad (1);

—	tunnistajate ütlused;

—	asjaomase isiku ütlused ja tema poolt kasutatav keel.

---

(1)  Käesolevas lisas kasutatav termin “valguskoopiad” tähendab Sri Lanka või liikmesriikide ametiasutuste ametlikult tehtud valguskoopiaid.

LISA 3

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtunõuetele vastamist tõendavate dokumentide üldnimekiri

(Artikli 3 lõige 1; artikli 5 lõige 1)

—	Asjaomase isiku reisidokumendis olevad saabumis/lahkumistemplid või samalaadsed märked või saabumise/lahkumise muud tõendid (nt foto);

—	ametliku loomuga dokumendid, nagu haiglasse patsiendiks võtmise ja haiglast väljakirjutamise kviitung, mis näitavad selgelt, et asjaomane isik viibis taotluse saanud riigi territooriumil;

—	õhu- või meretranspordiliinide piletid ja/või reisijate nimekiri, mis tõendavad asjaomase isiku viibimist taotluse saanud riigi territooriumil;

—	teave, mis tõendab, et asjaomane isik on kasutanud kulleri- või reisifirma teenuseid;

—	asjaomase isiku piiriületust tõendavad ametlikud õiendid, eelkõige need, mis on tehtud piirikontrolli ametkonna töötajate ja teiste tunnistajate poolt;

—	kohtu- või haldusmenetluse käigus asjaomase isiku tehtud ametlik õiend.

LISA 4

Üldnimekiri dokumentidest, mida loetakse prima facie tõenditeks kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtunõuetele vastamise kohta

(Artikli 3 lõige 1; artikli 5 lõige 1)

—	Asjaomase isiku taotluse esitanud riigi territooriumile sisenemise järgse kinnipidamise koha ja asjaolude kirjeldus, mis on välja antud nimetatud riigi asjaomaste ametivõimude poolt;

—	rahvusvahelise organisatsiooni poolt esitatud isiku isikusamasuse ja/või viibimisega seotud teave;

—	pereliikmete antud ütlused/teabe kinnitus;

—	mitteametlikud dokumendid, nagu hotelliarved, auto rendilepingud või krediitkaardi kviitungid, millel on selgelt märgitud asjaomase isiku nimi ja passi number või muu isiku tuvastamist võimaldav tunnus.

LISA 5

LISA 6

LISA 7

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 2 LÕIKE 1 KOHTA

Lepinguosalised võtavad teadmiseks, et tulenevalt Sri Lanka põhiseadusest ja vastavalt tema kehtivatele kodakondsusseadustele (1948. aasta kodakondsusseadus nr 18) ei ole Sri Lanka kodanikelt teise riigi kodakondsust omandamata võimalik Sri Lanka kodakondsust ära võtta. Samamoodi on Sri Lanka kodaniku poolne kodakondsusest loobumine õiguslikult kehtiv ainult juhul kui ta on omandanud teise riigi kodakondsuse.

Lepinguosalised lepivad kokku, et konsulteerivad üksteisega õigeaegselt, kui nimetatud õiguslik olukord peaks muutuma.

ÜHISDEKLARATSIOON ARTIKLI 3 LÕIKE 1 PUNKTI B JA ARTIKLI 5 LÕIKE 1 PUNKTI B KOHTA

Lepinguosalised lepivad kokku, et pelgalt kolmanda riigi lennuvälja kinnist ala läbivat transiiti ei peeta “muudesse riikidesse sisenemiseks” nimetatud kahe sätte tähenduses.

ÜHISDEKLARATSIOON TAANI KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse, et käesolevat lepingut ei kohaldata Taani Kuningriigi territooriumil. Seda silmas pidades peetakse otstarbekaks, et Sri Lanka ja Taani peaksid sõlmima tagasivõtulepingu käesoleva lepinguga samadel tingimustel.

ÜHISDEKLARATSIOON ISLANDI JA NORRA KOHTA

Lepinguosalised võtavad arvesse Euroopa Ühenduse ning Islandi ja Norra vahelisi tihedaid suheteid, eelkõige neid, mis tulenevad 18. mai 1999. aasta lepingust, mis käsitleb nimetatud riikide ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega. Seda silmas pidades peetakse otstarbekaks, et Sri Lanka ning Island ja Norra peaksid sõlmima tagasivõtulepingu käesoleva lepinguga samadel tingimustel.

ÜHISDEKLARATSIOON ÕIGUSKAITSEORGANITE KOOSTÖÖ HÕLBUSTAMISE KOHTA

Ühenduse ja Sri Lanka delegatsioonid kohustuvad ühiste jõupingutustega võitlema ebaseadusliku sisserände vastu. Nad lepivad kokku, et Sri Lankast pärineva ebaseadusliku sisserände probleemi täielikuks lahendamiseks tuleb algatada olukorrast tulenevad tõhusad koostöömeetmed.

Sellest tulenevalt julgustab ja hõlbustab Euroopa Ühendus vastavalt vajadusele oma pädevuse piires tegutsedes ning vastavuses asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktidega, sealhulgas inimkaubandust ja ebaseaduslikku migratsiooni käsitlevate Palermo protokollidega, liikmesriikide õiguskaitseorganite, immigratsiooniasutuste ja teiste asjaomaste ametiasutuste ning Sri Lanka vastavate asutuste vahelist siseriikliku õiguse kohast koostööd.

Lisaks sellele tunnistavad mõlemad lepinguosalised vajadust võtta meetmeid organiseeritud kuritegevuse, nagu inimkaubanduse, migrantide üle piiri toimetamise ja terroristliku tegevuse rahastamise takistamiseks, mis on põhjustamas üha suuremaid probleeme.