3.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/1

(1)

Praegu kehtivad meetmed seoses teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “HRV”) pärinevate elektrooniliste kaalude importimisega ühendusse seisnevad lõplikes dumpinguvastastes tollimaksudes, mis kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2605/2000. (2) Sama määrusega kehtestati dumpinguvastased tollimaksud ka Taiwanist ja Korea Vabariigist pärinevate elektrooniliste kaalude impordi suhtes.

(2)

Pärast HRVst pärinevate elektrooniliste kaalude suhtes lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist sai komisjon kahelt Hiina sidusettevõttelt (Shanghai Excell M&E Enterprise Co. Ltd ja Shanghai Adeptech Precision Co. Ltd – edaspidi “taotleja”) taotluse algatada uut eksportijat käsitlev läbivaatamine seoses määrusega (EÜ) nr 2605/2000 vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4. Nimetatud taotleja väitis, et ta ei ole seotud ühegi HRV eksportiva tootjaga, kelle puhul elektrooniliste kaalude suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid. Lisaks sellele väitis ta, et ta ei ole eksportinud elektroonilisi kaalusid ühendusse algse uurimisperioodi jooksul (st ajavahemikus 1. septembrist 1998 kuni 31. augustini 1999), kuid alustas elektrooniliste kaalude eksportimist ühendusse pärast seda.

(3)

Komisjon vaatas läbi taotleja poolt esitatud tõendid ja pidas neid piisavaks, et põhjendada läbivaatamise algatamist kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 4. Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega ja pärast kommenteerimisvõimaluse andmist ühenduse asjaomasele tööstusele algatas komisjon määrusega (EÜ) nr 1408/2004 määruse (EÜ) nr 2605/2000 läbivaatamise taotleja osas ning alustas uurimist.

(4)

Vastavalt komisjoni määrusele, millega algatati läbivaatamine, tühistati 30,7 % suurune dumpinguvastane tollimaks, mis oli kehtestatud määrusega (EÜ) nr 2605/2000 taotleja poolt toodetud elektrooniliste kaalude impordi suhtes. Samal ajal anti tolliasutustele vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 korraldus astuda samme asjaomase impordi registreerimiseks.

(5)

Käesoleva läbivaatamise alla kuuluv toode on sama, mille uurimise alusel kehtestati HRVst pärinevate elektroonilistele kaalude impordi suhtes kehtivad meetmed, st jaemüügis kasutatav elektrooniline kaal maksimummassile kuni 30 kg, millel on kaalu, ühikuhinna ja makstava hinna digitaalne näidik (koos nimetatud andmete trükkimiseks vajaliku vahendiga või ilma selleta), mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi ex 8423 81 50 (TARICi kood 8423815010) all ning mis on pärit HRVst.

(6)

Komisjon teatas taotlejale ja eksportiva riigi esindajatele ametlikult läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist.

(7)

Komisjon saatis taotlejale ka turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ja küsimustiku ning sai ettenähtud tähtaja jooksul vastuse. Komisjon püüdis leida ja kontrollida kõiki andmeid, sealhulgas turumajandusliku kohtlemise taotlust, mida ta dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks pidas ja korraldas kontrollkäigu taotleja ruumidesse.

(8)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2003 kuni 30. juunini 2004 (“uurimisperiood”).

(9)

Uurimine kinnitas, et taotleja ei olnud eksportinud vaatlusalust toodet esialgse uurimisperioodi jooksul ja et ta oli alustanud vaatlusaluse toote ühendusse eksportimist pärast nimetatud ajavahemikku.

(10)

Lisaks sellele suutis taotleja tõendada, et ta ei ole seotud ühegi HRV eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse HRVst pärinevate elektrooniliste kaalude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid.

(11)

Sellest tulenevalt leidis kinnitust, et taotlejat tuleb vaadelda uue eksportijana vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4.

(12)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse HRVst pärinevat importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks kooskõlas nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c osutatud tingimustele, st tingimustele, kus samasuguse toote valmistamine ja müük toimuvad turumajanduse tingimustes. Kõnealused tingimused on esitatud kokkuvõtlikult järgmisena:

(13)

Taotleja taotles turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b. Ühendusel on tavaks kontrollida, kas sidusettevõtete grupp tervikuna täidab turumajandusliku kohtlemise tingimusi. Seepärast paluti Shanghai Adeptech Precision Co. Ltd ja Shanghai Excell M&E Enterprise Co. Ltd täita turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid. Mõlemad ettevõtted tagastasid turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid etteantud tähtaja jooksul.

(14)

Komisjon püüdis leida kogu vajalikku teavet ja kontrollida eespool nimetatud taotluse vormides esitatud teavet asjaomaste ettevõtete ruumides.

(15)

Tõdeti, et taotleja suhtes ei tuleks kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, kuna kumbki Hiina sidusettevõtte ei täida algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kahte esimest tingimust.

(16)

Esimest tingimust vaadeldes täheldati, et kahest seotud Hiina tootjast ühe põhikiri lubab tema riigi kontrolli all oleval partneril, kes ei halda ettevõtte vara ja kes on ilmselt ainult ruumide üürileandja, nõuda kompensatsiooni, kui ettevõte ei saavuta tootmise, müügi ja kasumi eesmärke. Lisaks oli vaja kohalike pädevate asutuste heakskiitu, et tunnistada hooned põhivaraks ja alustada maakasutusõiguse amortiseerimisega. Peale selle ei olnud üks Hiina tootjatest kunagi maksnud maakasutusõiguse maksu ja oli saanud kasu kolmandate isikute antud maksuvabade pangatagatiste pealt. Eespool nimetatud asjaoludel ja pidades silmas fakti, et ettevõte ei suutnud tõestada, et majandustegevust käsitlevad otsused tehakse vastavalt turusituatsioonile turuväärtust arvestades ja riigi märkimisväärse sekkumiseta, leiti, et kõnealune tingimus ei ole täidetud.

(17)

Teist tingimust vaadeldes leiti, et taotleja rikub teatud rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid (IAS). IAS 1 osas rikkus taotleja kolme raamatupidamise põhialust – tekkepõhisuse printsiipi, konservatiivsusprintsiipi ja sisu ülimuslikkuse printsiipi. Taotleja ei vasta ka IAS 2 (Varud) nõuetele, hooneid ei olnud IAS 16 kohaselt arvele võetud ega amortiseerituks tunnistatud ja maakasutusõigus ei amortiseerinud IAS 38 kohaselt. Kõigele lisaks rikuti ka IAS 21 valuutakursside muutuste mõjudest ja IAS 36 varade väärtuse languse kohta. Asjaolu, et auditiaruanded ei kajasta enamust IAS rikkumisi, näitab, et auditit ei viidud läbi IAS nõuetele vastavalt.

(18)

Tuleb ka rõhutada, et ühe Hiina seotud tootja 2001. majandusaastat käsitlevas auditiaruandes juba märgiti inventariga seonduvaid probleeme, samas kui 2002. ja 2003. majandusaasta auditiaruanded märkisid, et ettevõte ei ole rakendanud asjaomaseid tegevuspõhimõtteid varade väärtuse languse sätete suhtes. Eespool nimetatud probleemid olid niisiis korduvad ja neid tõstatati auditeerimisel tagajärjetult aastast aastasse. See on teine tegur, mis näitab selgelt, et taotleja raamatupidamine ei ole usaldusväärne.

(19)

Taotlejale ja ühenduse tööstusele anti võimalus kommenteerida eespool esitatud järeldusi. Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega teatati taotlejale, et turumajanduslikku kohtlemist ei saa kohaldada. Ühenduse tööstus ei esitanud kommentaare. Taotleja väitel puudus riigi sekkumine, kulud peegeldasid turuväärtusi ja eespool nimetatud IAS ei ole käesoleva juhtumi puhul kohaldatav.

(20)

Lisaks väitis üks kahest seotud Hiina tootjast, et ettevõtte tõhususega seotud kompensatsiooninõue on ka turumajanduse tingimustes ühisettevõtte lepingus tavaline. Teine tootja pidas normaalseks seda, et ettevõte ei maksa üüri projekti käivitamisjärgus. Lõpuks järeldas komisjon, et hoonete amortisatsioon ja maakasutusõiguste amortiseerimine ei ole ettevõtte eripärad ja Hiina ametivõimud ei ole sellest tulenevalt kasumit saanud.

(21)

Kõnealused väited tuli tagasi lükata. Esiteks, kuigi üksnes ühisettevõtte olemasolu, nagu kõnealuses uurimises, ei tõesta riigi sekkumist, sisaldab põhikiri mehhanisme, mis võimaldavad riigil sekkuda. Eelkõige asjaolu, et Hiina partneri (st kohalikel pädevatel asutustel) õigus nõuda kompensatsiooni ei piirdu juhtumiga, kui üüri ei maksta. Hiina partneril on seega ulatuslikumad õigused kui lihtsalt üürileandjal. Teiseks, riigile tuli maksta üüri esimeste tegevusaastate eest. Kõik erandid üüri maksmise suhtes oleksid pidanud lepingus kajastuma. Lõpuks kinnitab asjaolu, et taotleja möönis, et ettevõtted ise ei otsusta hoonete amortisatsiooni ja maakasutusõiguse amortiseerimist, järeldust selle kohta, et riik võib märgatavalt sekkuda taotleja majandustegevust käsitlevate otsuste tegemisse.

(22)

Taotleja põhiargument teise tingimusega seoses oli, et Hiina Rahvavabariigi (HRV) raamatupidajad ei ole IAS kasutusele võtnud. Taotleja lisas, et standardeid ei järgitud, kuid kinnitas, et komisjoni mainitud IAS ei kehtinud käesoleval uurimisperioodil. Leiti siiski, et kõik põhjenduses 17 nimetatud IAS sätted olid uurimisperioodi ajal jõus.

(23)

Oma kommentaarides lõplikke järelduste avaldamise järel väitis taotleja, et otsust kahele seotud Hiina tootjale turumajandusliku kohtlemise tingimuste mittekohaldamise kohta ei tehtud kolme kuu jooksul uurimise algatamisest, nagu näeb ette algmääruse artikli 2 lõike 7 punkt c. Taotleja väite kohaselt mõjutas see komisjoni otsust jätta kontrollimata mõnede tema sidusettevõtete ja võrdlusriigi tootja poolt esitatud teavet, mis mõjutas uurimise tulemust negatiivselt.

(24)

Mis puutub kolmekuulise tähtaja argumenti, siis nimetatud ajalimiit ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Samuti tuleb märkida, et turumajandusliku kohtlemise taotlused olid puudulikult täidetud ning tarvilik oli mitmete põhimõtteliste selgituste ning lisateabe saamine, mistõttu uurimises tekkis viivitusi. Kahele seotud Hiina eksportivale tootjale anti nende enda soovil tähtaegade pikendust, et esitada asjaomaseid selgitusi ja lisateavet. Kuna nad ei saanud kontrollrühma vastu võtta 2004. aasta oktoobri algul, toimusid kontrollkäigud nimetatud kuu teisel poolel, mistõttu turumajandusliku kohtlemise otsuse tegemine taas edasi lükkus. Seepärast tehti järeldus, et turumajandusliku kohtlemise kindlaksmääramine on kehtiv ka selle vastuvõtmise kolmekuulise tähtaja ületamise korral.

(25)

Komisjon kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks, kohapeal taotleja ruumide kontrollimise käigus ja arvestas kogu sidusettevõtete poolt esitatud teavet uue eksporthinna arvutamisel. Seega ei oma asjaolu, et kontrollkäike nende sidusettevõtete ruumides ei tehtud, taotleja suhtes kahjustavat mõju. Mis puudutab tootjat võrdlusriigis, siis võrdlusriigi tootja suhtes tehtud järeldused on sätestatud põhjendustes 29 kuni 41.

(26)

Arvestades eespool olevaid järeldusi, järeldati, et taotleja ei täitnud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c tingimusi ja seepärast ei saa kohaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(27)

Taotleja nõudis ka individuaalset kohtlemist juhul, kui turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldata. Esitatud teabe põhjal leiti, et kaks Hiina sidusettevõtet täidavad kõiki algmääruse artiklis 9 lõikes 5 ette nähtud individuaalse kohtlemise nõudeid.

(28)

Seega järeldati, et taotleja suhtes tuleb rakendada individuaalset kohtlemist.

(29)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb mitteturumajanduslike riikide puhul ning ulatuses, mil turumajanduslikku kohtlemist ei saa kohaldada, siirderiikide puhul normaalväärtus määrata võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(30)

Käesoleva läbivaatamise algatamise määruses viitas komisjon kavatsusele kasutada sobiva võrdlusriigina Indoneesiat, eesmärgiga määrata normaalväärtus HRV jaoks ning kutsus huvitatud isikuid üles seda kommenteerima. Indoneesia oli võrdlusriik juba esialgse uurimise ajal.

(31)

Huvitatud isikud ei esitanud kõnealuse valiku osas vastuväiteid. Indoneesia tootja, kes tegi koostööd esialgse uurimise ajal, tegi koostööd ka käesoleva uurimise ajal ning täitis komisjoni küsimustiku.

(32)

Tuleb märkida, et enne kui langetati otsus kõige sobivama võrdlusriigi suhtes, saadeti küsimustikud ka Korea Vabariiki, Taiwani ja Jaapanisse, kuid nimetatud tootjad ei teinud koostööd.

(33)

Pidades silmas eespool öeldut ja eriti asjaolu, et Indoneesiat kasutati võrdlusriigina ka esialgse uurimise ajal, ning puuduvad märgid, et Indoneesia sobivus võrdlusriigiks oleks muutunud, tehti järeldus Indoneesia sobivuse kohta võrdlusriigiks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a.

(34)

Taotleja käsitles esialgse uurimise ja käesoleva uurimise metoodika vahelise diskrimineeriva muutusena asjaolu, et Indoneesia tootja ruumides ei teostatud kontrollkäike käesoleva uurimise jooksul, ehkki asjaomane käik tehti esialgse uurimise jooksul. Lisaks pidas taotleja diskrimineerivaks kontrollimata teabe kasutamist normaalväärtuse arvutamisel mitteturumajanduslike riikide eksportivate tootjate puhul, ehkki turumajanduslike riikide uut eksportijat käsitleva läbivaatamise ajal eksportiva tootja suhtes nii ei toimita. Taotleja väitis mittekonfidentsiaalses toimikus esitatud teabele toetudes, et Indoneesia tootja vastused on ilmselt ebaadekvaatsed ja nende põhjal saaks arvutada arvestusliku normaalväärtuse vaid esialgselt.

(35)

Vastavalt algmääruse artiklile 16 ei ole kontrollkäigud kohustuslikud. Seega ei saa pidada diskrimineerivaks kontrollkäikude ärajätmist. Asjaolu, et kõnealuse läbivaatamise käigus ei teostatud Indoneesia tootja ruumides kontrollkäiku, ei tähenda, et esitatud teavet ei analüüsitud hoolikalt. Indoneesia tootja esitatud teave vastas esialgse uurimise käigus esitatud teabele, mida kontrolliti kohapeal ja küsimustike vastustes esitatud dokumentaalse tõendusmaterjali põhjal. Sellest teabest piisas arvestusliku normaalväärtuse üksikasjalikuks arvutamiseks nagu alljärgnevalt kirjeldatakse. Asjaolu, et taotleja ei leidnud mittekonfidentsiaalsest toimikust kõiki Indoneesia tootja esitatud teabe konfidentsiaalseid seiku, ei muuda nimetatud teavet ebaadekvaatseks normaalväärtuse arvutamisel. Lõpuks, taotleja ei väitnud, et mittekonfidentsiaalne toimik ei sisalda piisavalt üksikasjalikke kokkuvõtteid, mille põhjal saaks esitatud konfidentsiaalset teavet mõista.

(36)

Eelnevat silmas pidades lükatakse tagasi taotleja kommentaarid kontrollkäigu ja ebaadekvaatse teabe kohta.

(37)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrati normaalväärtus kahele seotud Hiina eksportivale tootjale võrdlusriigi tootjatelt saabunud teabe põhjal. Kuigi selle tootja toodang ja eksportmüük olid märkimisväärsed, peeti nende müüki sõltumatutele klientidele Indoneesia turul koguseliselt ebapiisavaks. Seega tuleb määrata normaalväärtus toote tüüpide arvestusliku väärtusaluse põhjal, mida saab võrrelda taotleja poolt ühendusse eksporditavate toodetega st Indoneesias toodetud elektrooniliste kaalude tootmiskulude põhjal, lisades mõistliku müügisumma, üldised ning halduskulud ja kasumi.

(38)

Üldiste ja halduskuludena kasutati Indoneesia tootjate ja ka ühe kaasatud sidusettevõtja kulusid siseturu müügi osas.

(39)

Kasumimarginaali arvutamisel oli vaja kasutada esialgse uurimise andmeid, kuna puudus Indoneesia tootja piisav müügikogus sõltumatutele klientidele siseturul. Otsustati kasutada kasumimarginaali, mida kasutati esialgse uurimise ajal arvestusliku normaalväärtuse määramisel Taiwani elektrooniliste kaalude impordi osas. Kõnealust marginaali peeti sobivaks, sest puudus muu teave sarnaste Indoneesia toodete müügi kasumlikkuse osas. Tuleb samuti märkida, et Taiwani eksportivate tootjate müüdud elektroonilised kaalud Taiwani siseturul olid kõik madalama klassi elektroonilised kaalud nagu võrdlusriigi tootja poolt toodetud elektroonilised kaaludki.

(40)

Taotleja väitis, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 9 tuleb normaalväärtuse määramisel rakendada sama metoodikat kui esialgse uurimise ajal, st müügihindu. Taotleja väitis ka, et ei ole mingit märki, et sidusettevõtte üldised ja halduskulud oleksid kajastunud esialgses uurimises, kuna esialgses määruses puuduvad sellekohased märked. See võib näidata, et esialgses uurimises kasutatavat metoodikat muudeti taotleja kahjuks. Lisaks väitis ta, et ei ole tavaks valida esialgse uurimisperioodi kasumlikkuse määramiseks muud turgu kui võrdlusriigi turg.

(41)

Arvestades neid väiteid ja nagu on öeldud põhjenduses 37, kasutati siseturu müügist saadava kasumi arvestuslikku normaalväärtust Taiwanis läbiviidud esialgse uurimise ajal, sest siseturu müük Indoneesia turul oli uurimisperioodi jooksul normaalväärtuse arvestamiseks müügihindade põhjal ebapiisav. Nii ei olnud esialgse uurimise ajal, kui arvestati müügihinda, mitte arvestuslikku väärtust. Sel põhjusel ei sisalda esialgne määrus üksikasju üldiste ja halduskulude kohta. Lisaks tuleb märkida, et kui oleks kasutatud mõnede elektrooniliste kaalude hindu Indoneesia turul, oleks saadud normaalväärtus olnud kõrgem. Sama oleks juhtunud ka siis, kui arvestusliku normaalväärtusena oleks kasutatud mõnda Indoneesia sisemüügist saadavat kasumimarginaali. Seega on ebakorrektne väita, et metoodikat muudeti taotleja kahjuks.

(42)

Kaks seotud Hiina eksportivat tootjat müüsid kõnealuseid elektroonilisi kaale Samoas ja Taiwanis registreeritud sidusettevõtete (turustajate) kaudu. Ekspordihind määrati esimese ühenduses asuva sõltumatu ostja tasutud või tasumisele kuuluva edasimüügihinna alusel.

(43)

Normaalväärtuse võrdlemine eksporthinnaga toimus nii tehasest hankimise tasandil kui ka samal kaubanduslikul tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse tegurite erinevusi, mille puhul oli näidatud, et need mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Selle alusel tehti vajaduse korral füüsiliste omaduste, transpordikulude, käitlemiskulude ja vahendustasude kohandusi.

(44)

Näiteks tehti üks kohandus normaalväärtusest kõikide printerseadete väärtuse väljajätmisega. Lisaks, kuna mõnel mudelil, mida müüsid kaks seotud Hiina eksportivat tootjat müügiga tegeleva sidusettevõtte kaudu ühendusse, oli kontrollpoolus, kohandati normaalväärtust kontrollpooluse väärtuse arvesse võtmiseks.

(45)

Kui Hiina eksportivate tootjate seotud turustajatel olid sarnased ülesanded vahendustegevuse alal töötavate agentidega, tehti vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i kohandus vahendusteenuse eksporthinna arvessevõtmiseks. Kõnealuse vahendustasu määr arvutati otseste tõendite põhjal, mis viitasid sellistele ülesannetele. Niisiis võeti vahendusteenuse arvutamisel arvesse seotud turustajate üldiseid ja halduskulusid kahe seotud Hiina tootja toodetud vaatlusaluse toote müümisel.

(46)

Taotleja väitel on võrdlusriigis müüdud mudelil kõrgemad spetsifikaadid ja see mõjutas märgatavalt hinna võrreldavust.

(47)

Kuna taotleja ei toonud ühtegi näidet väidetava kõrgema spetsifikaadi kohta ega väidetava mõju kohta hinna võrreldavusele, ei saa kõnealust väidet arvestada.

(48)

Taotleja väitis, et teatavat teavet, mis esitati pärast küsimustikele vastuste saamist, oleks tulnud kasutada transpordi ja käitluskulude ekspordihinna kohandamise arvutamisel.

(49)

Seda väidet arvestati ja ekspordihinda tõsteti.

(50)

Taotleja väitis, et normaalväärtust tuleks kohandada müügijärgsete-, garantii- ja krediitkulude osas. Ta väitis ka, et ühe Indoneesia tootja sidusettevõtte ja Indoneesia turustaja vahel allkirjastatud lepingust tulenevad kulud tuleks normaalväärtusest maha arvata.

(51)

Kõnealused väited lükati tagasi, sest taotleja nimetatud kulud ei kuulunud ei tootmiskulude ega ka üldiste ja halduskulude hulka, mida kasutati arvestusliku normaalväärtuse määramisel. Seega ei ole põhjust neid kulusid normaalväärtusest maha arvata.

(52)

Taotleja väitel ei luba algmääruse artikli 2 lõike 10 punkt i tema sidusettevõtete eksporthinnast maha arvata vahendusteenust, sest tegelikku vahendustasu ei makstud. Igal juhul, kui eksporthinnas oleks tehtud selliseid kohandusi, oleks tulnud teha sarnaseid kohandusi ka normaalväärtuses, kuna Indoneesia tootja sidusettevõte täitis samu ülesandeid kui taotleja sidusettevõtted. Lisaks väitis taotleja Taiwani kaudu toimuva müügi suhtes, et kohanduse arvutamisel võeti arvesse tootmise ja juhtimisega seotud kulusid. Jagamine oleks pidanud põhinema Taiwani ettevõttes elektrooniliste kaalude turustamise ja müügi alal töötavate inimeste arvul, mitte kogu turustamise ja müügi alal töötavate inimeste arvul.

(53)

Artikli 2 lõike 10 punktis i ei nõuta, et tegelikult oleks makstud vahendustasu hinnalisana, eriti kui turustaja on seotud eksportiva tootjaga ja turustaja ülesanne sarnaneb vahendusteenuse alal töötavate agentide omaga. Kohandus tuleks teha, kui osapooled ei tegutse volitaja-vahendaja suhte alusel, vaid saavutavad samasuguse majandustulemuse ostja ja müüjana tegutsedes. Taotleja sidusettevõtted maksustasid kogu eksportmüügi sõltumatutele klientidele ja määrasid kindlaks müügihinna, kui viimased neile tellimuse esitasid. See ei olnud nii Indoneesia tootja sidusettevõtte puhul, kelle üldiseid ja halduskulusid kasutati normaalväärtuse arvutamisel. Indoneesia turul toimus müük teise sidusettevõtte kaudu ning nagu on juba selgitatud käesoleva dokumendi põhjenduses 51 ja ei kasutatud normaalväärtuse arvutamisel kõnealuse ettevõtte üldisi ja halduskulusid. Seetõttu ei olnud sobiv teha kõnealust normaalväärtuse kohandust ja taotleja väidet ei saanud arvesse võtta.

(54)

Mis puudutab vahendustasude arvestamise kohandust, tuleb rõhutada, et taotleja, kuigi temalt spetsiaalselt nõuti, ei esitanud piisavalt üksikasju, mis oleks lubanud tema üldised ja halduskulud teistmoodi jaotada. Arvestades seda, lükatakse taotleja nõue kohanduse osas vahendusteenuse arvutamisel tagasi.

(55)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust liikide kaupa vastavate vaatlusaluse toote kaalutud keskmiste ekspordihindadega.

(56)

Võrdlemisel ilmnes dumpingu olemasolu. Vastavalt ühenduses kehtivale tavale arvutati üks dumpingumarginaal kahele seotud Hiina tootjale. Kõnealune dumpingumarginaal väljendatuna protsentides vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist on sidusettevõtetele Shanghai Adeptech Precision Co. Ltd ja Shanghai Excell M&E Enterprise Co. Ltd 52,6 %.

(57)

Uurimistulemustest lähtuvalt järeldati, et taotleja suhtes tuleb kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks saadud dumpingumarginaali alusel. Kõnealune marginaal on väiksem kui üleriigiline kahju kõrvaldamist võimaldav tase, mis määrati HRV suhtes esialgse uurimise käigus.

(58)

Sellest tulenevalt on elektrooniliste kaalude impordi suhtes kohaldatav muudetud dumpinguvastane tollimaks Shanghai Adeptech Precision Co. Ltd ja Shanghai Excell M&E Enterprise Co. Ltd suhtes 52,6 %.

(59)

Eespool nimetatud uurimistulemustest lähtudes kehtestatakse taotleja suhtes tagasiulatuva jõuga dumpinguvastane tollimaks vaatlusaluse toote eest, mis kuulub registreerimisele vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1408/2004 artiklile 3.

(60)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti taotleja suhtes kohaldada elektrooniliste kaalude impordi suhtes muudetud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja nõuda kõnealune tollimaks sisse tagasiulatuvalt registreerimisele kuulunud impordi suhtes. Kommentaarid vaadati läbi ja võeti arvesse kui need olid asjakohased.

(61)

Käesolev läbivaatamine ei mõjuta kuupäeva, millal nõukogu määrusega (EÜ) nr 2605/2000 kehtestatud meetmed kaotavad kehtivuse algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel,

3.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/8

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

3.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/10

(1)

Komisjoni 30. juuli 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 1555/96 (puu- ja köögivilja suhtes täiendavate imporditollimaksude kohaldamise eeskirjade kohta) (2) nähakse ette kõnealuse määruse lisas loetletud toodete impordi järelevalve. Järelvalvet teostatakse komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (3) artikliga 308 d ettenähtud eeskirjade kohaselt.

(2)

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu (4) artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks ning võttes arvesse viimaseid olemasolevaid andmeid 2002., 2003. ja 2004. aasta kohta, tuleks muuta kurkide ja kirsside, välja arvatud hapukirsside, täiendavate tollimaksude käivituslävesid.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1555/96 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögiviljaturu korralduskomitee arvamusega,

3.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/12

(1)

16. oktoobril 2001 andis nõukogu komisjonile volitused pidada läbirääkimisi Liechtensteini Vürstiriigiga lepingu sõlmimiseks, et kõnealune riik kindlustaks ühenduses kohaldatavate meetmetega samaväärsete meetmete vastuvõtmise hoiuste intresside tegeliku maksustamise tagamiseks.

(2)

Läbirääkimistel kokkulepitud lepingu tekst vastab nõukogu poolt vastuvõetud läbirääkimissuunistele. Lepingu tekstile on lisatud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Liechtensteini Vürstiriigi vaheline vastastikuse mõistmise memorandum, mis on lisatud nõukogu 29. novembri 2004. aasta otsusele 2004/897/EÜ. (2)

(3)

Direktiivi 2003/48/EÜ (3) sätete kohaldamine sõltub nimetatud direktiivis sisalduvate meetmetega samaväärsete meetmete kohaldamisest Liechtensteini Vürstiriigi poolt nimetatud riigi ja Euroopa Ühenduse vahel sõlmitud lepingu kohaselt.

(4)

Vastavalt otsusele 2004/897/EÜ ja pidades silmas lepingu sõlmimist käsitleva otsuse vastuvõtmist edaspidi, kirjutati see leping Euroopa Ühenduse nimel alla 7. detsembril 2004.

(5)

Kõnealune leping on vaja heaks kiita.

(6)

On vaja näha ette kiire ja lihtne menetlus, et vajaduse korral teha muudatusi lepingu I ja II lisas,

3.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/14

(1)

Määruse (EMÜ) nr 729/70 artiklis 5 ja määruse (EÜ) nr 1258/1999 artiklis 7, samuti komisjoni 7. juuli 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1663/95, millega nähakse ette määruse (EMÜ) nr 729/70 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad seoses EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, (3) artikli 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et komisjon teostab vajalikud kontrollimised, teatab liikmesriikidele oma kontrollimiste tulemused, tutvub liikmesriikide tehtud tähelepanekutega, algatab kahepoolseid läbirääkimisi, et saavutada kokkulepet asjaomaste liikmesriikidega, ning teeb neile ametlikult teatavaks oma seisukoha, viidates komisjoni 1. juuli 1994. aasta otsusele nr 94/442/EÜ, millega seatakse sisse lepitusmenetlus Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames. (4).

(2)

Liikmesriikidel on olnud võimalus taotleda lepitusmenetluse alustamist. Mõningatel juhtudel seda võimalust kasutati ning komisjon on läbi vaadanud selle menetluse tulemusena koostatud aruande.

(3)

Määruse (EMÜ) nr 729/70 artiklites 2 ja 3 ning määruse (EÜ) nr 1258/1999 artiklis 2 sätestatakse, et rahastatakse ainult eksporditoetusi kolmandatesse riikidesse eksportimisel ja sekkumisi põllumajandusturgude tasakaalustamiseks, mida vastavalt antakse või teostatakse kooskõlas ühenduse eeskirjadega põllumajandusturgude ühise korralduse raames.

(4)

Pärast kontrollimist näitasid kahepoolsete läbirääkimiste tulemused ja lepitusmenetlused, et üks osa liikmesriikide deklareeritud kulutustest ei täida neid tingimusi ning ei saa seega olla EAGGF tagatisrahatu poolt rahastatud.

(5)

Tuleks kinnitada EAGGF tagatisrahastu rahastamisele mittekuuluvad summad, need ei kehti kulutuste kohta, mida tehti kahekümne nelja kuu jooksul enne komisjoni kontrolli tulemuste kirjalikku esitamist liikmesriikidele.

(6)

Käesolevas otsuses mainitud juhtumite korral on komisjon saatnud liikmesriikidele sünteesaruande raames hinnangu ühenduse reeglitele mittevastavuse tõttu väljaarvatavate summade kohta.

(7)

Käesolev otsus ei välista rahalisi tagajärgi, mis võivad tuleneda Euroopa Kohtu otsustest 31. oktoobri 2004. aasta seisuga menetluses olnud komisjoni tõstatud juhtumite kohta, mis puudutavad käesoleva otsuses käsitletud teemat,

3.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/20

(1)

12. aprillil 2005 võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2005/304/ÜVJP, mis käsitleb konfliktide vältimist, ohjamist ja lahendamist Aafrikas ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2004/85/ÜVJP. (1)

(2)

22. novembril 2004 kiitis nõukogu heaks tegevuskava Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) rakendamise kohta rahu ja julgeoleku tagamisel Aafrikas. Nõukogu kiitis 13. detsembril 2004 heaks selle tegevuskava elluviimise suunised.

(3)

Nõukogu väljendas oma 13. detsembri 2004. aasta järeldustes ELi valmisolekut toetada julgeolekusektori reformi Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV).

(4)

28. juunil 2004 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/530/ÜVJP, (2) millega muudetakse ja pikendatakse Euroopa Liidu eriesindaja Ida-Aafrika järvede piirkonnas Aldo Ajello volitusi.

(5)

9. detsembril 2004 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/874/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Kinshasas (KDV) seoses integreeritud politseiüksuse loomisega (EUPOL “Kinshasa”). (3)

(6)

Kongo osapoolte 17. detsembril 2002 Pretorias allakirjutatud üldine ja kõikehõlmav kokkulepe ning seejärel 2. aprillil 2003 Sun City’s allakirjutatud lõppakt panid aluse üleminekuprotsessile KDVs, sealhulgas restruktureeritud ja integreeritud riikliku sõjaväe loomisele.

(7)

30. märtsil 2005 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 1592 (2005) olukorra kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis, milles muu hulgas kinnitatakse oma toetust üleminekuprotsessile Kongo Demokraatlikus Vabariigis, soovitatakse Rahvusliku Ühtsuse ja Ülemineku Valitsusel viia ellu julgeolekusektori reformi ning otsustatakse pikendada resolutsioonis 1565 (2004) kindlaksmääratud ÜRO missiooni volitusi Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUC).

(8)

26. aprillil 2005 esitas KDV valitsus ametliku taotluse peasekretärile/välispoliitika ja ühise julgeolekupoliitika kõrgele esindajale (edaspidi “peasekretär/kõrge esindaja”), et saada Euroopa Liidult abi Kongo ametiasutusi julgeolekusektori reformi alal nõustava nõustamis- ja abiüksuse loomise kaudu.

(9)

Julgeoleku hetkeolukord KDVs võib halveneda, tuues kaasa võimalikke tõsiseid tagajärgi demokraatia, õigusriigi ning rahvusvahelise ja piirkondliku julgeoleku tugevdamise protsessile. ELi jätkuvad poliitilised jõupingutused ja vahendid aitavad kinnistada stabiilsust nimetatud piirkonnas.

(10)

12. aprillil 2005 kiitis nõukogu heaks Kongo Demokraatliku Vabariigi julgeolekusektori reformide alase nõustamis- ja abimissiooni üldpõhimõtted.

(11)

Missiooni staatuse osas konsulteeritakse KDV valitsusega, et tagada missioonile ja selle personalile EUPOL “Kinshasa” missiooni staatuse lepingu kohaldamine,

a)

kontor Kinshasas, mis koosneb missiooni juhist ja Kongo ametiasutustega mitteseotud personalist;

b)

muu hulgas järgmistele Kongo haldussüsteemi võtmepositsioonidele määratud eksperdid:

—

missiooni juht juhatab nõustamis- ja abiüksust, hoolitseb selle igapäevase juhtimise eest ning annab Euroopa Liidu eriesindaja kaudu aru peasekretärile/kõrgele esindajale;

—

Euroopa Liidu eriesindaja annab peasekretäri/kõrge esindaja kaudu aru poliitika- ja julgeolekukomiteele ja nõukogule;

—

peasekretär/kõrge esindaja annab missiooni juhile juhiseid Euroopa Liidu eriesindaja kaudu;

—

poliitika- ja julgeolekukomitee teostab poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist.

a)

kulusid hallatakse vastavalt eelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse eeskirjadele ja menetlustele selle erandiga, et mis tahes eelrahastamise summad ei jää ühenduse omandisse. Kolmandate riikide kodanikel lubatakse pakkumismenetlustes osaleda;

b)

missiooni juht annab oma lepingu raames tehtud tegevuse kohta täielikult aru komisjonile ja tegutseb viimase kontrolli all.