|
ISSN 1725-5082 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 97 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
48. köide |
|
Sisukord |
|
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
* |
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
|
||
|
|
* |
||
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
|
Nõukogu |
|
|
|
* |
||
|
|
|
Komisjon |
|
|
|
* |
Komisjoni otsus, 31. märts 2005, kresüülhappe, diklorofeeni, imasametabensi, kasugamütsiini ja polüoksiini nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ning kõnealuseid aineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2005) 975 all) ( 1 ) |
|
|
|
|
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND |
|
|
|
|
EFTA järelevalveamet |
|
|
|
* |
|
|
|
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid |
|
|
|
* |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 564/2005,
8. aprill 2005,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1601/2001, millega kehtestatakse teatavate Taist, Tšehhi Vabariigist, Türgist ja Venemaalt pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
A. EELMINE MENETLUS
|
(1) |
5. mail 2000. aastal algatas komisjon dumpinguvastase menetluse (2) muu hulgas teatavate Türgist pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes. |
|
(2) |
Kõnealuse menetluse tulemusena kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1601/2001 (3) lõplik dumpinguvastane tollimaks, et kõrvaldada dumpingu kahjulik mõju. |
B. VAHEPEALSE LÄBIVAATAMISE TAOTLUS
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1601/2001 vahepealse osalise läbivaatamise taotluse esitas Has Çelik ve Halat Sanayi Ticaret A.S. (edaspidi “Has Çelik” või “taotluse esitaja”), teatavate raud- ja terastrosside eksportiv tootja Türgis, kelle suhtes kohaldatakse kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid. |
|
(4) |
Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohases taotluses väidetakse, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ning et kõnealused muutused on püsivad. |
|
(5) |
Taotlusest selgub, et taotluse esitaja on läbi teinud struktuurimuudatused, mis on normaalväärtusele märkimisväärset mõju avaldanud. Lisaks sellele väideti, et kuludel ja omamaistel hindadel põhinevate normaalhindade võrdlemisel ühendusse suunduva ekspordi hindadega selguks, et dumpingu määr on märgatavalt madalam kui taotluse esitaja impordi suhtes kehtivate meetmete aluseks olev määr, st 17,8 %. Seega ei ole meetmete kohaldamine praegusel tasemel, mis põhineb eelnevalt kindlaks tehtud dumpingu määral, enam dumpingu korvamiseks vajalik. |
|
(6) |
Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavat tõestusmaterjali, avaldas teate (edaspidi “algatamisteade”) (4) ja alustas uurimist, kusjuures uurimine piirdus dumpingu kontrollimisega taotluse esitaja puhul. |
C. MENETLUS
|
(7) |
Komisjon teavitas ametlikult ekspordiriigi esindajaid ja taotluse esitajat vahepealse läbivaatamise algatamisest ning andis otseselt seotud isikutele võimaluse esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda asja arutamist. Arvamuse esitas EWRIS, Euroopa Terastrossitööstuse Liidu koostöökomitee, kes oli kaebuse esitaja esialgses uurimises. |
|
(8) |
Samuti saatis komisjon küsimustiku taotluse esitajale, kes vastas algatamisteates määratud tähtaja jooksul. |
|
(9) |
Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta dumpingu kindlakstegemise seisukohast vajalikuks pidas, kontrollis nimetatud andmeid ning teostas kontrolli taotleja ruumides. |
|
(10) |
Dumpingu uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2003 kuni 29. veebruarini 2004 (edaspidi “uurimisperiood”). |
D. TOODE
|
(11) |
Vaatlusalune toode on sama mis olemasolevate meetmete kehtestamisega lõppenud uurimise (edaspidi “eelmine uurimine”) korral, st Türgist pärit raud- ja terastrossid, sealhulgas kinnised trossid (välja arvatud roostevabast terasest trossid), mille maksimaalne ristlõige on üle 3 mm ja mille külge võib olla ühendatud liitmikke (edaspidi “terastrossid”) ning mis praegu kuuluvad CN-koodide 7312 10 82, 7312 10 84, 7312 10 86, 7312 10 88 ja 7312 10 99 alla. |
|
(12) |
Sarnaselt eelmise uurimisega on käesolev uurimine näidanud, et taotluse esitaja poolt Türgis toodetavatel ja Türgi turul müüdavatel või ühendusse eksporditavatel terastrossidel on samad ainelised põhiomadused ja sama kasutusotstarve ning seetõttu käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. |
E. DUMPING
|
(13) |
Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kontrolliti kõigepealt, kas taotluse esitaja kogu samasuguse toote omamaine müük oli tüüpiline võrreldes kogu tema eksportmüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 leiti, et see oli nii, kuna taotluse esitaja omamaise müügi maht moodustas vähemalt 5 % kogu tema eksportmüügist ühendusse. |
|
(14) |
Kõigi taotluse esitaja poolt omamaisel turul müüdud tooteliikide puhul, mis olid otseselt võrreldavad ühendusse eksporditud liikidega, kontrolliti, kas omamaine müük oli algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Müüki peeti tüüpiliseks sel juhul, kui tooteliigi omamaise müügi kogumaht oli uurimisperioodil vähemalt 5 % ühendusse eksporditud sama tooteliigi müügi kogumahust. Enamike uurimisperioodil ühendusse eksporditud tooteliikide puhul leiti, et on olemas võrreldav tüüpiline omamaisel turul müüdav tooteliik. |
|
(15) |
5 % tingimusele vastavate tooteliikide puhul kontrolliti seda, kas iga võrreldava tooteliigi omamaise müügi puhul võib olla kindel, et see müük toimus tavakaubanduse raames, milleks määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Kõikidel juhtudel, kui tooteliigi tulutoov müük moodustas vähemalt 80 % kõnealuse liigi omamaise müügi kogumahust, arvutati normaalväärtus uurimisperioodi jooksul toimunud kogu omamaise müügi kaalutud keskmise hinna alusel. |
|
(16) |
Ühendusse eksporditud tooteliikide puhul, millega võrreldavaid liike ei müüdud omamaisel turul, arvutati normaalväärtus tootmiskulude põhjal, mida taotluse esitaja kandis kõnealuse eksporditud toote valmistamisel ja millele algmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 kohaselt lisandub sobiv summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi tarvis. Müügi-, üld- ja halduskulud arvutati taotluse esitaja samasuguse toote omamaise müügi alusel. Kasumimarginaal arvutati taotluse esitaja tavapärase kaubandustegevuse käigus müüdud samasuguse toote omamaise müügi alusel. |
|
(17) |
Kuna vaatlusalust toodet eksporditi otse ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8. |
|
(18) |
Normaalväärtuse võrdlemine ekspordihinnaga toimus nii tehasest hankimise tasandil kui ka samal kaubanduslikul tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 arvesse selliste tegurite erinevusi, mis väidetavalt ja tõendatult mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust, st transpordi- ja käitlemiskulusid, kindlustuskulusid, laadimis- ja lisakulusid, komisjonitasu ja krediidikulusid. |
|
(19) |
Võrreldi iga tooteliigi parandatud kaalutud keskmist normaalväärtust ja võrreldava tooteliigi kaalutud keskmist ekspordihinda tehasest hankimise tasandil kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11. |
|
(20) |
Eespool kirjeldatud võrdluse tulemusena dumpingut ei tuvastatud. |
F. MUUTUNUD ASJAOLUDE PÜSIVUS
|
(21) |
Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti, kas muutunud asjaolusid võib põhjendatult pidada püsivaks. |
|
(22) |
Selles suhtes selgus uurimisel, et taotluse esitaja on läbi teinud struktuurimuutused, mis on märkimisväärselt mõjutanud tootmisstruktuuri ja töökorraldust, tõstnud tootmisefektiivsust ning toonud kaasa tootmiskulude ja normaalväärtuse vähenemise, võrreldes eelmise uurimise uurimisperioodiga (1. aprillist 1999 kuni 31. märtsini 2000). Samal perioodil tõusid ekspordihinnad ja leiti, et pole põhjust seda tõusu ajutiseks pidada. |
|
(23) |
Sellest tulenevalt jõuti järeldusele, et muutunud asjaolud, eelkõige ühendusse suunduva ekspordi hindade tõus koos tootmiskulude olulise vähenemisega, on püsivat laadi. |
G. DUMPINGUVASTASED MEETMED
|
(24) |
Kuna dumpingut ei tuvastatud, leitakse, et on asjakohane kõnealuse taotluse esitaja puhul dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistada. |
|
(25) |
Huvitatud isikuid teavitati asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada määruse (EÜ) nr 1601/2001 muutmist, ning neile anti võimalus esitada tähelepanekuid. |
|
(26) |
Seejärel esitas EWRIS mõned üldised märkused peamiselt uurimisperioodijärgse toorainete hinnatõusu kohta. EWRIS ei seadnud kahtluse alla eespool kirjeldatud dumpingut käsitleva uurimise tulemusi, kuid väljendas siiski muret selle üle, et kõnealuse taotluse esitaja puhul võib dumping korduda. |
|
(27) |
Tooraine hindade suhtes märgiti, et kuna toorainete hinnad tõusid pärast uurimisperioodi lõppu, poleks saanud seda kõnealuse taotluse esitaja puhul dumpingu arvutamisel arvesse võtta. Käeoleval juhul on põhitooraine valtstraat, mis on põhiline terastoode, millele kui tarbekaubale on omased lühiajalised hinnakõikumised. Seetõttu ei saa sellise tooraine hinnatõuse pidada püsivateks, mis võiks eespool kirjeldatud uurimistulemused kahtluse alla seada. |
|
(28) |
Lõpuks tuleb märkida, et kuna meetmed tunnistatakse kehtetuks mitte kogu Türgi vaid üksnes taotluse esitaja suhtes, jätkatakse taotluse esitaja suhtes menetluse kohaldamist ning teda võib järgnevate Türgi osas tehtavate kontrollimiste käigus uuesti uurida vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 6, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 1601/2001 muudetakse järgmiselt.
|
|
Artikli 1 lõikes 3 esitatud tabelis asendatakse Türgi äriühingu Has Çelik ve Halat Sanayi Ticaret A.S. (TARICi lisakood A220) tollimaksumäär järgmisega: “0”. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 8. aprill 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
J. ASSELBORN
(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).
(2) EÜT C 127, 5.5.2000, lk 12.
(3) EÜT L 211, 4.8.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1268/2003 (ELT L 180, 18.7.2003, lk 23).
(4) ELT C 67, 17.3.2004, lk 5.
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/4 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 565/2005,
14. aprill 2005,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul. |
|
(2) |
Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 15. aprillil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
J. M. SILVA RODRÍGUEZ
(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).
LISA
Komisjoni 14. aprilli 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
052 |
99,5 |
|
204 |
63,6 |
|
|
212 |
146,4 |
|
|
624 |
104,1 |
|
|
999 |
103,4 |
|
|
0707 00 05 |
052 |
144,2 |
|
204 |
53,8 |
|
|
999 |
99,0 |
|
|
0709 90 70 |
052 |
105,4 |
|
204 |
40,9 |
|
|
999 |
73,2 |
|
|
0805 10 20 |
052 |
47,3 |
|
204 |
48,9 |
|
|
212 |
52,4 |
|
|
220 |
49,1 |
|
|
400 |
55,3 |
|
|
624 |
57,1 |
|
|
999 |
51,7 |
|
|
0805 50 10 |
052 |
61,8 |
|
220 |
69,6 |
|
|
400 |
69,0 |
|
|
624 |
63,2 |
|
|
999 |
65,9 |
|
|
0808 10 80 |
388 |
88,0 |
|
400 |
118,1 |
|
|
404 |
97,6 |
|
|
508 |
59,7 |
|
|
512 |
71,1 |
|
|
524 |
63,2 |
|
|
528 |
79,6 |
|
|
720 |
80,5 |
|
|
804 |
110,5 |
|
|
999 |
85,4 |
|
|
0808 20 50 |
388 |
81,2 |
|
512 |
77,6 |
|
|
528 |
65,8 |
|
|
999 |
74,9 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/6 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 566/2005,
14. aprill 2005,
millega muudetakse asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes kohaldatavaid toetusemäärasid
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate käesoleva määruse lisas nimetatud toodete suhtes alates 24. märtsist 2005 kohaldatavad toetusemäärad kehtestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 468/2005. (2) |
|
(2) |
Määruses (EÜ) nr 468/2005 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest komisjonile praegusel ajal kättesaadava teabe suhtes tuleneb, et hetkel kohaldatavaid eksporditoetusi tuleks muuta vastavalt käesoleva määruse lisale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga muudetakse määrusega (EÜ) nr 468/2005 kehtestatud toetusemäärasid vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 15. aprillil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
asepresident
Günter VERHEUGEN
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1787/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 121).
(2) ELT L 78, 24.3.2005, lk 9.
LISA
Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate teatavate piimasaaduste suhtes alates 15. aprillist 2005 kohaldatavad toetusemäärad (1)
|
(EUR/100 kg) |
||||
|
CN-kood |
Kirjeldus |
Toetusemäär |
||
|
Toetuse eelkinnituse puhul |
Muudel juhtudel |
|||
|
ex 0402 10 19 |
Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti (TR 2): |
|
|
|
|
— |
— |
||
|
26,53 |
28,00 |
||
|
ex 0402 21 19 |
Piim pulbrina, graanulitena või muul tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandita, rasvasisaldusega 26 massiprotsenti (TR 3): |
|
|
|
|
32,54 |
34,67 |
||
|
61,57 |
65,60 |
||
|
ex 0405 10 |
Või, rasvasisaldusega 82 massiprotsenti (TR 6): |
|
|
|
|
40,70 |
44,00 |
||
|
126,58 |
136,25 |
||
|
119,33 |
129,00 |
||
(1) Käesolevas lisa sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. oktoobrist 2004 Bulgaariase eksporditavate kaupade suhtes ning Europa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni 22. juuli 1972. aasta lepingu protokolli nr 2 I ja II tabelis loetletud, alates 1. veebruarist 2005 Šveitsi Konföderatsiooni või Liechtensteini eksporditavate kaupade suhtes.
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/8 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 567/2005,
14. aprill 2005,
millega määratakse 2004/05. majandusaastaks kindlaks summad maksmiseks nõukogu määruse nr 136/66/EMÜ kohaselt tunnustatud oliiviõli tootjaorganisatsioonidele ja ühendustele
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. septembri 1966. aasta määrust nr 136/66/EMÜ õli- ja rasvaturu ühise korralduse kehtestamise kohta, (1) eriti selle artikli 20d lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse nr 136/66/EMÜ artikli 20d lõikega 1 nähakse ette tootmistoetusest teatava protsendi kinnipidamine, et aidata rahastada tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja ühenduste tegevust. 1998/99. kuni 2004/05. majandusaastaks oli see protsent 0,8. |
|
(2) |
Komisjoni 30. oktoobri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2366/98 (millega kehtestatakse oliiviõli tootmistoetuste kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad 1998/99. kuni 2004/05. majandusaastaks) (2) artikli 21 lõikega 1 nähakse ühendustele ja tootjaorganisatsioonidele jaotatava üldsumma prognoosi alusel ette summa ühiku kohta. Igas liikmesriigis eespool nimetatud kinnipeetava summa tulemusena kasutusele võetavaid vahendid peab asjakohaselt jagama nende vahel, kellel selleks on õigus. |
|
(3) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas õli- ja rasvaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 2366/98 artikli 21 lõike 1 punktides a ja b ettenähtud summad on majandusaastaks 2004/05 alljärgnevad:
|
— |
Kreeka puhul vastavalt 2,0 EUR ja 2,0 EUR |
|
— |
Hispaania puhul vastavalt 4,5 EUR ja 2,2 EUR |
|
— |
Prantsusmaa puhul vastavalt 0,0 EUR ja 0,0 EUR |
|
— |
Itaalia puhul vastavalt 2,0 EUR ja 2,2 EUR |
|
— |
Malta puhul vastavalt 0,0 EUR ja 0,0 EUR |
|
— |
Portugali puhul vastavalt 0,0 EUR ja 6,5 EUR |
|
— |
Sloveenia puhul vastavalt 0,0 EUR ja 0,0 EUR. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT 172, 30.9.1966, lk 3025/66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 865/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 97).
(2) EÜT L 293, 31.10.1998, lk 50. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1432/2004 (ELT L 264, 11.8.2004, lk 6).
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/9 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 568/2005,
14. aprill 2005,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1159/2003, millega sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad roosuhkru impordi jaoks teatavate tariifikvootide ja sooduslepingute alusel turustusaastatel 2003/04, 2004/05 ja 2005/06 ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1464/95 ja (EÜ) nr 779/96
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 22 lõiget 2 ja selle artikli 39 lõiget 6,
võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 GATTi XXIV artikli lõike 6 alusel toimunud läbirääkimiste tulemusena koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (2) eriti selle artiklit 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruse (EÜ) nr 1159/2003 (3) kohaldamise esimesel perioodil turustusaastal 2003/04 saadud kogemusest nähtub, et kõnealuses määruses sätestatud üksikasjalikke rakenduseeskirju tuleks täiendada ning eelkõige AKV–India soodussuhkru tarnekohustuse koguste kindlaksmääramise meetodi osas. |
|
(2) |
Toimingute tõrgeteta sujumiseks nõutava prognoositavuse tagamiseks peaks komisjon enne asjaomase tarneperioodi algust esialgselt kindlaks määrama tarnekohustuse kogused kooskõlas määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 42 lõikega 2. |
|
(3) |
Tarneperioodi jooksul, kui eelnevate aastate tegelikult tarnitud kogused on täpsemalt teada, tuleks kõnealused kogused kindlaks määrata jättes võimaluse muudatusteks, kui edasine täpsem teave seda võimaldab. Ilma et see piiraks läbiviidavaid uurimisi, tuleks vastu võtta meetod, millega tarnekohustuse koguste kindlaksmääramisel käsitleda impordilitsentside nimikoguseid, mille tegelikku ühendusse importimist ei ole olnud võimalik kindlaks teha. |
|
(4) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1159/2003 vastavalt muuta. |
|
(5) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1159/2003 artikkel 9 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 9
1. Komisjon määrab vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 42 lõikele 2 kindlaks tarnekohustuste kogused igale asjaomasele ekspordiriigile vastavalt AKV protokolli artiklitele 3 ja 7, Indiaga sõlmitud kokkuleppe artiklitele 3 ja 7 ning käesoleva määruse artiklitele 11 ja 12.
2. Tarnekohustuse kogused tarneperioodiks:
|
a) |
määratakse esialgselt kindlaks enne asjaomase perioodi 1. maid; |
|
b) |
võetakse vastu enne asjaomase perioodi 1. veebruari; |
|
c) |
kohandatakse juhuti asjaomase tarneperioodi jooksul, kui see on vajalik täiendava teabe tõttu, eelkõige nõuetekohaselt põhjendatud erijuhtude lahendamiseks. |
Artiklis 4 osutatud impordilitsentside väljastamisel arvesse võetavad tarnekohustused võrduvad esimeses lõikes kindlaks määratud kogustega ning vajaduse korral kohandatakse neid kooskõlas AKV protokolli artiklitega 3 ja 7 ning Indiaga sõlmitud kokkuleppega.
3. Tarnekohustuse kogused määratakse kindlaks kooskõlas AKV protokolli artiklitega 3 ja 7, Indiaga sõlmitud kokkuleppega ning käesoleva määruse artiklitega 11 ja 12, võttes eelkõige arvesse:
|
a) |
eelnevate tarneperioodide tegelikult registreeritud tarneid; |
|
b) |
koguseid, mille kohta on esitatud tõend vastavalt AKV protokolli artiklile 7 ja Indiaga sõlmitud kokkuleppele, et neid ei saadud kätte toimetada. |
Juhul kui nimikogused, mille kohta väljastati impordilitsentsid, ületavad eelnevate tarneperioodide tegelikult registreeritud koguseid, lisatakse litsentside nimikogused, mille tegelikku importi ühenduses ei olnud võimalik kindlaks teha, esimese lõike punktis a osutatud kogustele, ilma et see piiraks pädevate asutuste läbiviidavaid uurimisi.
4. Lõike 2 punktis c osutatud kohandused võivad hõlmata koguste ülekandeid kahe järjestikuse tarneperioodi vahel, kui see ei häiri määruse (EÜ) nr 1260/2001 artiklis 39 osutatud tarnekorda.
5. Iga tarneperioodi jooksul imporditakse asjaomastele ekspordiriikidele kehtestatud tarnekohustuste kogused tarnekohustuste alusel imporditava AKV–India soodussuhkruna tollimaksu nullmääraga.
Turustusaastateks 2003/04, 2004/05 ja 2005/06 kehtestatud tarnekohustuse seerianumber on järgmine: “AKV–India soodussuhkur nr 09.4321”.”
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).
(2) EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.
(3) ELT L 162, 1.7.2003, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1409/2004 (ELT L 256, 3.8.2004, lk 11).
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/11 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 569/2005,
14. aprill 2005,
millega kehtestatakse majandusaastaks 2004/2005 üleminekumeede Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias sekkumiseks pakutava teravilja ladustamise rahastamiseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemislepingut,
võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti, eriti selle artikli 41 esimest lõiku,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Teatavate liikmesriikide taotlusel pikendatakse komisjoni määrust (EÜ) nr 495/2005 (2) majandusaastaks 2004/2005 sekkumiseks pakutava teravilja tarnimiseks Euroopa Ühendusega 1. mail 2004 ühinenud liikmesriikidesse maksimaalselt kolme kuu võrra, mis siiski ei luba tarnimist pärast 31. juulit 2005. |
|
(2) |
Kõnealune meede võib põhjustada lisakulusid teravilja ladustamisel, mis on tarnitud nimetatud uueks tähtajaks, kuid pärast komisjoni 19. aprilli 2000. aasta määruse (EÜ) nr 824/2000 (millega kehtestatakse teravilja ülevõtmise kord sekkumisametite poolt ja sätestatakse teravilja kvaliteedi määramise analüüsimeetodid) (3) artikli 4 lõike 3 kolmandas lõigus esialgselt sätestatud tähtaega. |
|
(3) |
Vastavalt nõukogu 2. augusti 1978. aasta määrusele (EMÜ) nr 1883/78 (millega kehtestatakse üldeeskirjad sekkumise finantseerimiseks Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastust), (4) katab EAGGFi tagatisrahastu ladustamisega seotud materiaalsetest toimingutest tulenevad kulud. Liikmesriikide eespool mainitud ladustamise lisakulusid tuleks võimalikul hüvitamisel käsitleda kui tavaliselt sekkumisametite kantavaid ladustamiskulusid, ning ette tuleks näha EAGGFi tagatisrahastu rahastamine sama kindlaks määratud summa alusel, võttes arvesse igakuist sekkumishinna tõusu nagu ettenähtud määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 4 lõikes 3. |
|
(4) |
Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kui sekkumisametid olid sekkumiseks pakutud teravilja Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias edukalt vastu võtnud pärast määruse (EÜ) nr 824/2000 artikli 4 lõike 3 kolmandas lõigus ettenähtud tähtaja lõppu, siis liikmesriikide ladustamiskulusid nimetatud tähtaja ja tegeliku ajakavasse märgitud lattu jõudmise kuupäeva vahel, mis peab olema enne määruses (EÜ) nr 495/2005 sätestatud tähtaega, tuleb käsitleda kui kulusid, millele on osutatud määruse (EMÜ) nr 1883/78 artiklis 6.
Artikkel 2
Määruse (EMÜ) nr 1883/78 artikli 6 lõikes 1 osutatud kindlaksmääratud summa arvestatakse välja kindlaksmääratud summa alusel, mida komisjon liikmesriigile ostetud teravilja ladustamise eest majandusaastal 2004/2005 hüvitab, nagu sätestatud komisjoni 8. oktoobri 2004. aasta otsuses, (5) ehk 1,26 eurot tonni kohta kuus, millest võetakse maha igakuine tõus nagu ette nähtud määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 4 lõikes 3, ehk 0,46 eurot tonni kohta kuus, mis lisati sekkumishinnale iga kuu kohta pärast määruse (EÜ) nr 824/2000 artikli 4 lõike 3 kolmandas lõigus ettenähtud tähtaega.
Neid kulusid võetakse arvesse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3492/90 (6) artiklis 1 osutatud aastaaruannetes, kui sekkumisasutuste poolt toodete kokkuostuga seotud materiaalsetest toimingutest tulenevaid kulusid.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse majandusaastal 2004/2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.
(2) ELT L 82, 31.3.2005, lk 5.
(3) EÜT L 100, 20.3.2000, lk 31. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).
(4) EÜT L 216, 5.8.1978, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1259/96 (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 10).
(5) K(2004) 3706. Avaldamata otsus.
(6) EÜT L 337, 4.12.1990, lk 3.
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/13 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 570/2005,
14. aprill 2005,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 118/2005 seoses määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 71 kohaselt antavate otsetoetuste eelarve ülemmääradega
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001, (1) eriti selle artikli 71 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 118/2005 IV lisaga, millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII lisa ning kehtestatakse kõnealuses määruses sätestatud ühtse toetuskava osaliseks või valikuliseks rakendamiseks vajalikud eelarve ülemmäärad ja ühtse toetuskava iga-aastane finantsraamistik, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 71 määratud otsetoetuste ülemmäärad 2005. eelarveaastaks. |
|
(2) |
Hiljuti avastas Prantsusmaa üksiktoetuste õiguste arvestamisel olulise kõrvalekalde mitmesuguste võrdlusperioodil otsetoetustega seotud võrdlussummade arvutamise aluseks olevate füüsiliste individuaalandmete kasutamisel saadud finantstulemuste ja Prantsusmaa edastatud andmete vahel, mida kasutati otsetoetuste ülemmäärade kehtestamiseks määruses (EÜ) nr 118/2005. |
|
(3) |
Tuleks muuta määrusega (EÜ) nr 118/2005 kehtestatud otsetoetuste suhtes Prantsusmaal 2005. eelarveaastal kohaldatavad eelarve ülemmäärasid. |
|
(4) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 118/2005 vastavalt muuta. |
|
(5) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 118/2005 IV lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 118/2005 (ELT L 24, 27.1.2005, lk 15).
LISA
“IV LISA
MÄÄRUSE (EÜ) nr 1782/2003 ARTIKLI 71 ALUSEL ANTAVATE OTSETOETUSTE EELARVE ÜLEMMÄÄRAD
2005. kalendriaasta
|
(1000 eurot) |
|||||||
|
|
Kreeka |
Soome |
Prantsusmaa (1) |
Malta |
Madalmaad |
Sloveenia |
Hispaania (1) |
|
Põllukultuuride pindalatoetused (63 EUR/tonn) |
297 389 |
278 100 |
5 050 765 |
174 |
174 186 |
12 467 |
1 621 440 |
|
Põllukultuuride pindalatoetused (63 EUR/tonn) POSEI |
|
|
|
|
|
|
23 |
|
Põllukultuuride piirkondlik eritoetus (24 EUR/tonn) |
|
80 700 |
|
|
|
|
|
|
Kõva nisu lisatoetus (291 EUR/ha) ja mittetraditsiooniliste piirkondade eritoetus (46 EUR/ha) |
179 500 |
|
62 828 |
|
|
|
171 822 |
|
Kaunviljade toetus |
2 100 |
|
1 331 |
|
|
|
60 518 |
|
Kaunviljade toetus, POSEI |
|
|
|
|
|
|
1 |
|
Seemnetoetus |
1 400 |
2 900 |
16 581 |
29 |
10 400 |
35 |
10 347 |
|
Lisatasu ammlehmade eest |
25 700 |
9 300 |
733 137 |
26 |
10 900 |
5 183 |
279 830 |
|
Täiendav lisatasu ammlehmade eest |
3 100 |
600 |
1 279 |
3 |
|
626 |
28 937 |
|
Veiseliha erilisatasu |
29 900 |
40 700 |
389 619 |
201 |
20 400 |
5 813 |
147 721 |
|
Lisatasu loomade tapmise eest, täiskasvanud loomad |
8 000 |
27 600 |
253 119 |
144 |
62 200 |
3 867 |
142 954 |
|
Lisatasu loomade tapmise eest, vasikad |
|
100 |
79 472 |
|
40 300 |
538 |
602 |
|
Veiseliha ekstensiivistamistoetus |
17 600 |
16 780 |
260 795 |
|
900 |
5 360 |
153 486 |
|
Lisatasud veiselihatootjatele |
3 800 |
6 100 |
90 586 |
19 |
23 900 |
889 |
31 699 |
|
Lammaste ja kitsede eest makstav lisatasu |
180 300 |
1 200 |
136 021 |
53 |
13 800 |
520 |
366 997 |
|
Lammaste ja kitsede eest makstav täiendav lisatasu |
63 200 |
400 |
40 391 |
18 |
300 |
178 |
111 589 |
|
Lisatoetused lamba- ja kitsekasvatajatele |
8 800 |
100 |
7 026 |
3 |
700 |
26 |
18 655 |
|
Toetused tärklisekartuli tootjatele (44,216 EUR/tonn) |
|
2 400 |
11 250 |
|
21 800 |
|
|
|
Riisi pindalatoetus (102 EUR/tonn) |
15 400 |
|
10 827 |
|
|
|
67 991 |
|
Riisi pindalatoetus (102 EUR/tonn), Prantsuse ülemeredepartemangud |
|
|
3 053 |
|
|
|
|
|
Kuivsööda sissetulekutoetused |
1 100 |
20 |
41 224 |
|
6 800 |
|
44 075 |
|
Täiendavad lisatasud veise- ja lambaliha eest Egeuse mere saartel |
1 000 |
|
|
|
|
|
|
|
Humala pindalatoetus |
|
|
391 |
|
|
298 |
375 |
(1) Loomakasvatussektorites võrdlusaastatel 2000–2002 äärepoolseimates piirkondades makstavatele lisatasudele vastavad toetused on maha arvatud.”
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/15 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 571/2005,
14. aprill 2005,
millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 15. aprillist 2005
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 (1) suhkruturu ühise korralduse kohta ning eriti selle artikli 24 lõiget 4
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1422/95, milles sätestatakse melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrusektoris ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 785/68, (2) nähakse ette, et melassi CIF-impordihind, mis on kehtestatud vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 785/68, (3) loetakse nn tüüpiliseks hinnaks. See hind tuleks kehtestada määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul. |
|
(2) |
Tüüpiliste hindade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kogu määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 3 ettenähtud teavet, välja arvatud nimetatud määruse artiklis 4 ettenähtud juhtudel, kui selle hinna võib kindlaks määrata määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 7 sätestatud meetodil. |
|
(3) |
Kui kaup ei ole standardkvaliteediga, tuleb hinda vastavalt pakutava melassi kvaliteedile suurendada või vähendada määruse (EMÜ) nr 785/68 artikli 6 alusel. |
|
(4) |
Kui kõnealuse toote käivitushind erineb tüüpilisest hinnast, tuleks määrata täiendavad imporditollimaksud määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 3 sätestatud tingimustel. Imporditollimaksude peatamise korral vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 tuleb kindlaks määrata nende imporditollimaksude erisummad. |
|
(5) |
Kõnealuste toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud tuleks kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artikli 1 lõikele 2 ja artikli 3 lõikele 1. |
|
(6) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 1 nimetatud toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on sätestatud lisas.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 15. aprillil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
J. M. SILVA RODRÍGUEZ
(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).
(2) EÜT L 141, 24.6.1995, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 79/2003 (EÜT L 13, 18.1.2003, lk 4).
(3) EÜT L 145, 27.6.1968, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1422/1995.
LISA
Melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 15. aprillist 2005
|
(EUR) |
|||
|
CN-kood |
Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta |
Imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg kohta määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 5 osutatud peatamise kohaldamisel (1) |
|
1703 10 00 (2) |
10,68 |
— |
0 |
|
1703 90 00 (2) |
11,10 |
— |
0 |
(1) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 asendatakse nendele toodetele ühises tollitariifistikus kehtestatud imporditollimaksu määr selle summaga.
(2) Fikseeritud hind määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/17 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 572/2005,
14. aprill 2005,
millega kehtestatakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega. |
|
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 sätetele tuleb valge suhkru ja toorsuhkru puhul, mis on denatureerimata ja mida eksporditakse edasise töötlemiseta, kehtestada toetused, võttes arvesse ühenduse turu ja maailmaturu olukorda, eelkõige nimetatud määruse artiklis 28 sätestatud hinna- ja kulutegureid. Vastavalt samale artiklile tuleks võtta arvesse ka kavandatava ekspordi majandusaspekti. |
|
(3) |
Toorsuhkru puhul tuleb toetus määrata standardkvaliteedi kohta. See on määratletud määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa II punktis. Lisaks kehtestatakse see toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikele 4. Kristalliseerunud suhkru mõiste on määratletud komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2135/95 suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta. (2) Sel viisil arvutatud toetust maitse- või värvilisanditega suhkru eest tuleb kohaldada selle sahharoosisisalduse järgi ning seega tuleb toetus määrata 1 % nimetatud sisalduse kohta. |
|
(4) |
Erijuhtudel võib toetuse suuruse kehtestada muude õigusaktidega. |
|
(5) |
Toetus tuleb kehtestada iga kahe nädala tagant. Seda võib vahepealsel perioodil muuta. |
|
(6) |
Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada. |
|
(7) |
Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik. |
|
(8) |
Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkursektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riigi puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi. |
|
(9) |
Pidades silmas eespool sätestatut ja suhkruturu praegust olukorda ning eelkõige suhkru hindu või noteeringuid ühenduses ja maailmaturul, tuleks kehtestada toetused asjakohaste summade ulatuses. |
|
(10) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis a loetletud denatureerimata ja edasise töötlemiseta toodete ekspordil antavad toetused on kehtestatud vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 15. aprillil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).
(2) EÜT L 214, 8.9.1995, lk 16.
LISA
TÖÖTLEMATA VALGE SUHKRU JA TOORSUHKRU EKSPORDITOETUSED 15. APRILLIST 2005 (1)
|
Tootekood |
Sihtkoht |
Mõõtühik |
Toetus |
|||
|
1701 11 90 9100 |
S00 |
EUR/100 kg kohta |
32,40 (2) |
|||
|
1701 11 90 9910 |
S00 |
EUR/100 kg kohta |
33,90 (2) |
|||
|
1701 12 90 9100 |
S00 |
EUR/100 kg kohta |
32,40 (2) |
|||
|
1701 12 90 9910 |
S00 |
EUR/100 kg kohta |
33,90 (2) |
|||
|
1701 91 00 9000 |
S00 |
EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta |
0,3522 |
|||
|
1701 99 10 9100 |
S00 |
EUR/100 kg kohta |
35,22 |
|||
|
1701 99 10 9910 |
S00 |
EUR/100 kg kohta |
36,85 |
|||
|
1701 99 10 9950 |
S00 |
EUR/100 kg kohta |
36,85 |
|||
|
1701 99 90 9100 |
S00 |
EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta |
0,3522 |
|||
|
NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1). Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:
|
||||||
(1) Käesolevas lisas sätestatud määrasid ei kohaldata alates 1. veebruarist 2005 vastavalt nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/45/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist (ELT L 23, 26.1.2005, lk 17).
(2) Seda summat kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkru suhtes. Kui eksporditud toorsuhkru saagis ei ole 92 %, arvutatakse kohaldatav toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõike 4 sätetele.
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/19 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 573/2005,
14. aprill 2005,
millega kehtestatakse suurim eksporditoetus valge suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 1327/2004 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames avatud 23. osaliseks pakkumismenetluseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 (1) suhkruturu ühise korralduse kohta ning eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt komisjoni 19. juuli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1327/2004 alalise pakkumismenetluse avamise kohta valge suhkru ekspordimaksude ja/või eksporditoetuse määramiseks turustusaastaks 2004/2005 (2) on kuulutatud välja osalised pakkumismenetlused selle suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse. |
|
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1327/2004 artikli 9 lõikele 1 kehtestatakse kõnealuse osalise pakkumismenetluse puhul suurim eksporditoetus, võttes olenevalt asjaoludest eelkõige arvesse suhkruturu olukorda ja tõenäolist arengut ühenduses ja maailmas. |
|
(3) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1327/2004 seoses valge suhkruga avatud 23. osaliseks pakkumismenetluseks kehtestatakse suurim eksporditoetus eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse 39,991 EUR/100 kg kohta.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 15. aprillil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).
(2) ELT L 246, 20.7.2004, lk 23. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1685/2004 (ELT L 303, 30.9.2004, lk 21).
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/20 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 574/2005,
14. aprill 2005,
millega määratakse kindlaks piima ja piimatoodete eksporditoetused
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (1) eriti selle artikli 31 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikliga 31 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete rahvusvahelise kaubanduse ja ühenduse hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil ulatuses, mis vastab kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutele. |
|
(2) |
Määruses (EÜ) nr 1255/1999 on sätestatud, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetused töötlemata kujul eksportimisel tuleb kinnitada, võttes arvesse:
|
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikes 5 on sätestatud, et ühenduse hindade kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ekspordiks kõige soodsamaid kehtivaid hindu ning rahvusvahelise kaubanduse hindade kindlaksmääramisel tuleks eelkõige arvesse võtta:
|
|
(4) |
Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikega 3 nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale muuta. |
|
(5) |
Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikega 3 nähakse ette, et nende toodete nimekiri, mille eest antakse eksporditoetust, ning selle toetuse summa määratakse kindlaks vähemalt kord iga nelja nädala järel. Toetuse summa võib siiski jääda samaks rohkem kui neljaks nädalaks. |
|
(6) |
Vastavalt komisjoni 26. jaanuari 1999. aasta määruse (EÜ) nr 174/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 804/68 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta (2) artiklile 16 võrdub suhkrulisandiga piimatoodete toetus kahe osa summaga. Ühe osa puhul võetakse arvesse piimatoodete kogust ning see osa arvutatakse, korrutades põhisumma piimatoodete sisaldusega asjaomases tootes. Teise osa puhul tuleb võtta arvesse lisatud sahharoosi kogust ning teine osa arvutatakse, korrutades kogu toote sahharoosisisaldus nõukogu 19. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1260/2001 (suhkruturu ühise korralduse kohta (3) artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud toodete eksportimise päeval kehtiva toetuse põhisummaga. Teist osa võetakse siiski arvesse üksnes siis, kui lisatud sahharoos on toodetud ühenduses koristatud suhkrupeedist või -roost. |
|
(7) |
Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 896/84 (4) nähti ette lisasätted, mis käsitlevad toetuste andmist piimandusaasta muutumisel. Nende sätetega nähakse ette võimalus toetusi muuta vastavalt toodete valmistamise kuupäevale. |
|
(8) |
Sulatatud juustu toetuse arvutamiseks tuleb ette näha, et kui lisatakse kaseiini ja/või kaseinaate, ei võeta seda kogust arvesse. |
|
(9) |
Nende eeskirjade kohaldamisest piimaturu praeguse olukorra suhtes ja eriti piimatoodete ühenduse ja maailmaturu hindade suhtes tuleneb, et toetus tuleks määrata vastavalt käesoleva määruse lisale. |
|
(10) |
Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisaga kehtestatakse töötlemata kujul eksporditavatele toodetele määruse (EÜ) nr 1255/1999 artiklis 31 osutatud eksporditoetused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 15. aprillil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) EÜT L 20, 27.1.1999, lk 8. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1846/2004 (ELT L 322, 22.10.2004, lk 16).
(3) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).
(4) EÜT L 91, 1.4.1984, lk 71. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 222/88 (EÜT L 28, 1.2.1988, lk 1).
LISA
Komisjoni 14. aprilli 2005. aasta määrusele, millega kinnitatakse piima ja piimatoodete eksporditoetus
|
Tootekood |
Sihtkoht |
Mõõtühik |
Toetus |
||||||||
|
0401 10 10 9000 |
970 |
EUR/100 kg |
1,548 |
||||||||
|
0401 10 90 9000 |
970 |
EUR/100 kg |
1,548 |
||||||||
|
0401 20 11 9500 |
970 |
EUR/100 kg |
2,393 |
||||||||
|
0401 20 19 9500 |
970 |
EUR/100 kg |
2,393 |
||||||||
|
0401 20 91 9000 |
970 |
EUR/100 kg |
3,028 |
||||||||
|
0401 30 11 9400 |
970 |
EUR/100 kg |
6,987 |
||||||||
|
0401 30 11 9700 |
970 |
EUR/100 kg |
10,49 |
||||||||
|
0401 30 31 9100 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
17,84 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
25,49 |
|||||||||
|
0401 30 31 9400 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
27,87 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
39,82 |
|||||||||
|
0401 30 31 9700 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
30,74 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
43,91 |
|||||||||
|
0401 30 39 9100 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
17,84 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
25,49 |
|||||||||
|
0401 30 39 9400 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
27,87 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
39,82 |
|||||||||
|
0401 30 39 9700 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
30,74 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
43,91 |
|||||||||
|
0401 30 91 9100 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
35,03 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
50,05 |
|||||||||
|
0401 30 99 9100 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
35,03 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
50,05 |
|||||||||
|
0401 30 99 9500 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
51,49 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
73,55 |
|||||||||
|
0402 10 11 9000 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
23,20 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
28,00 |
|||||||||
|
0402 10 19 9000 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
23,20 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
28,00 |
|||||||||
|
0402 10 91 9000 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,2320 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,2800 |
|||||||||
|
0402 10 99 9000 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,2320 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,2800 |
|||||||||
|
0402 21 11 9200 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
23,20 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
28,00 |
|||||||||
|
0402 21 11 9300 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
45,96 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
58,97 |
|||||||||
|
0402 21 11 9500 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
47,95 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
61,56 |
|||||||||
|
0402 21 11 9900 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
51,10 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
65,60 |
|||||||||
|
0402 21 17 9000 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
23,20 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
28,00 |
|||||||||
|
0402 21 19 9300 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
45,96 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
58,97 |
|||||||||
|
0402 21 19 9500 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
47,95 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
61,56 |
|||||||||
|
0402 21 19 9900 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
51,10 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
65,60 |
|||||||||
|
0402 21 91 9100 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
51,42 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
66,00 |
|||||||||
|
0402 21 91 9200 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
51,72 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
66,40 |
|||||||||
|
0402 21 91 9350 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
52,26 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
67,08 |
|||||||||
|
0402 21 91 9500 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
56,16 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
72,09 |
|||||||||
|
0402 21 99 9100 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
51,42 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
66,00 |
|||||||||
|
0402 21 99 9200 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
51,72 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
66,40 |
|||||||||
|
0402 21 99 9300 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
52,26 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
67,08 |
|||||||||
|
0402 21 99 9400 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
55,15 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
70,80 |
|||||||||
|
0402 21 99 9500 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
56,16 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
72,09 |
|||||||||
|
0402 21 99 9600 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
60,12 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
77,17 |
|||||||||
|
0402 21 99 9700 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
62,36 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
80,06 |
|||||||||
|
0402 21 99 9900 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
068 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
64,96 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
83,38 |
|||||||||
|
0402 29 15 9200 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,2320 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,2800 |
|||||||||
|
0402 29 15 9300 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,4596 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,5897 |
|||||||||
|
0402 29 15 9500 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,4795 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,6156 |
|||||||||
|
0402 29 15 9900 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,5110 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,6560 |
|||||||||
|
0402 29 19 9300 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,4596 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,5897 |
|||||||||
|
0402 29 19 9500 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,4795 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,6156 |
|||||||||
|
0402 29 19 9900 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,5110 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,6560 |
|||||||||
|
0402 29 91 9000 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,5142 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,6600 |
|||||||||
|
0402 29 99 9100 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,5142 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,6600 |
|||||||||
|
0402 29 99 9500 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,5515 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,7080 |
|||||||||
|
0402 91 11 9370 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
4,958 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
7,083 |
|||||||||
|
0402 91 19 9370 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
4,958 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
7,083 |
|||||||||
|
0402 91 31 9300 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
5,859 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
8,371 |
|||||||||
|
0402 91 39 9300 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
5,859 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
8,371 |
|||||||||
|
0402 91 99 9000 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
21,53 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
30,75 |
|||||||||
|
0402 99 11 9350 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,1268 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,1812 |
|||||||||
|
0402 99 19 9350 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,1268 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,1812 |
|||||||||
|
0402 99 31 9150 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,1316 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,1880 |
|||||||||
|
0402 99 31 9300 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,1288 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,1840 |
|||||||||
|
0402 99 39 9150 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,1316 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,1880 |
|||||||||
|
0403 90 11 9000 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
22,88 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
27,61 |
|||||||||
|
0403 90 13 9200 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
22,88 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
27,61 |
|||||||||
|
0403 90 13 9300 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
45,54 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
58,45 |
|||||||||
|
0403 90 13 9500 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
47,53 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
61,01 |
|||||||||
|
0403 90 13 9900 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
50,65 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
65,01 |
|||||||||
|
0403 90 19 9000 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
50,96 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
65,41 |
|||||||||
|
0403 90 33 9400 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,4554 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,5845 |
|||||||||
|
0403 90 33 9900 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,5065 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,6501 |
|||||||||
|
0403 90 51 9100 |
970 |
EUR/100 kg |
1,548 |
||||||||
|
0403 90 59 9170 |
970 |
EUR/100 kg |
10,49 |
||||||||
|
0403 90 59 9310 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
17,84 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
25,49 |
|||||||||
|
0403 90 59 9340 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
26,11 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
37,29 |
|||||||||
|
0403 90 59 9370 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
26,11 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
37,29 |
|||||||||
|
0403 90 59 9510 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
26,11 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
37,29 |
|||||||||
|
0404 90 21 9120 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
19,79 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
23,88 |
|||||||||
|
0404 90 21 9160 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
23,20 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
28,00 |
|||||||||
|
0404 90 23 9120 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
23,20 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
28,00 |
|||||||||
|
0404 90 23 9130 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
45,96 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
58,97 |
|||||||||
|
0404 90 23 9140 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
47,95 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
61,56 |
|||||||||
|
0404 90 23 9150 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
51,10 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
65,60 |
|||||||||
|
0404 90 29 9110 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
51,42 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
66,00 |
|||||||||
|
0404 90 29 9115 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
51,72 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
66,40 |
|||||||||
|
0404 90 29 9125 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
52,26 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
67,08 |
|||||||||
|
0404 90 29 9140 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
56,16 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
72,09 |
|||||||||
|
0404 90 81 9100 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,2320 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,2800 |
|||||||||
|
0404 90 83 9110 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,2320 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,2800 |
|||||||||
|
0404 90 83 9130 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,4596 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,5897 |
|||||||||
|
0404 90 83 9150 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,4795 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,6156 |
|||||||||
|
0404 90 83 9170 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,5110 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,6560 |
|||||||||
|
0404 90 83 9936 |
L01 |
EUR/kg |
— |
||||||||
|
L02 |
EUR/kg |
0,1268 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/kg |
0,1812 |
|||||||||
|
0405 10 11 9500 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
075 |
EUR/100 kg |
118,16 |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
93,35 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
125,86 |
|||||||||
|
0405 10 11 9700 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
075 |
EUR/100 kg |
121,10 |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
95,68 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
129,00 |
|||||||||
|
0405 10 19 9500 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
075 |
EUR/100 kg |
118,16 |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
93,35 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
125,86 |
|||||||||
|
0405 10 19 9700 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
075 |
EUR/100 kg |
121,10 |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
95,68 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
129,00 |
|||||||||
|
0405 10 30 9100 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
075 |
EUR/100 kg |
118,16 |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
93,35 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
125,86 |
|||||||||
|
0405 10 30 9300 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
075 |
EUR/100 kg |
121,10 |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
95,68 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
129,00 |
|||||||||
|
0405 10 30 9700 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
075 |
EUR/100 kg |
121,10 |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
95,68 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
129,00 |
|||||||||
|
0405 10 50 9300 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
075 |
EUR/100 kg |
121,10 |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
95,68 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
129,00 |
|||||||||
|
0405 10 50 9500 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
075 |
EUR/100 kg |
118,16 |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
93,35 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
125,86 |
|||||||||
|
0405 10 50 9700 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
075 |
EUR/100 kg |
121,10 |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
95,68 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
129,00 |
|||||||||
|
0405 10 90 9000 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
075 |
EUR/100 kg |
125,54 |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
99,17 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
133,72 |
|||||||||
|
0405 20 90 9500 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
075 |
EUR/100 kg |
110,78 |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
87,51 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
118,00 |
|||||||||
|
0405 20 90 9700 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
075 |
EUR/100 kg |
115,20 |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
91,01 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
122,71 |
|||||||||
|
0405 90 10 9000 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
075 |
EUR/100 kg |
151,14 |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
119,41 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
161,00 |
|||||||||
|
0405 90 90 9000 |
L01 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
075 |
EUR/100 kg |
120,90 |
|||||||||
|
L02 |
EUR/100 kg |
95,50 |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
128,76 |
|||||||||
|
0406 10 20 9100 |
A00 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
0406 10 20 9230 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
14,01 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
17,51 |
|||||||||
|
0406 10 20 9290 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
13,04 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
16,29 |
|||||||||
|
0406 10 20 9300 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
5,72 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
7,14 |
|||||||||
|
0406 10 20 9610 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
19,00 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
23,76 |
|||||||||
|
0406 10 20 9620 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
19,29 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
24,09 |
|||||||||
|
0406 10 20 9630 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
21,52 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
26,89 |
|||||||||
|
0406 10 20 9640 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
31,62 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
39,52 |
|||||||||
|
0406 10 20 9650 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
26,35 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
32,94 |
|||||||||
|
0406 10 20 9830 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
9,79 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
12,22 |
|||||||||
|
0406 10 20 9850 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
11,85 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
14,82 |
|||||||||
|
0406 20 90 9100 |
A00 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
0406 20 90 9913 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
24,27 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
30,34 |
|||||||||
|
0406 20 90 9915 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
32,03 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
40,05 |
|||||||||
|
0406 20 90 9917 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
34,06 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
42,55 |
|||||||||
|
0406 20 90 9919 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
38,05 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
47,57 |
|||||||||
|
0406 30 31 9710 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
2,89 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
6,74 |
|||||||||
|
0406 30 31 9730 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
4,22 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
9,89 |
|||||||||
|
0406 30 31 9910 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
2,89 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
6,74 |
|||||||||
|
0406 30 31 9930 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
4,22 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
9,89 |
|||||||||
|
0406 30 31 9950 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
6,14 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
14,38 |
|||||||||
|
0406 30 39 9500 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
4,22 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
9,89 |
|||||||||
|
0406 30 39 9700 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
6,14 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
14,38 |
|||||||||
|
0406 30 39 9930 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
6,14 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
14,38 |
|||||||||
|
0406 30 39 9950 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
6,94 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
16,27 |
|||||||||
|
0406 30 90 9000 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
7,28 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
17,06 |
|||||||||
|
0406 40 50 9000 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
37,18 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
46,47 |
|||||||||
|
0406 40 90 9000 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
38,18 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
47,73 |
|||||||||
|
0406 90 13 9000 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
41,99 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
60,10 |
|||||||||
|
0406 90 15 9100 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
43,40 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
62,10 |
|||||||||
|
0406 90 17 9100 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
43,40 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
62,10 |
|||||||||
|
0406 90 21 9900 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
42,52 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
60,71 |
|||||||||
|
0406 90 23 9900 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
37,34 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
53,67 |
|||||||||
|
0406 90 25 9900 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
37,09 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
53,09 |
|||||||||
|
0406 90 27 9900 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
33,58 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
48,09 |
|||||||||
|
0406 90 31 9119 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
30,88 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
44,25 |
|||||||||
|
0406 90 33 9119 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
30,88 |
|||||||||
|
A00 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
44,25 |
|||||||||
|
0406 90 33 9919 |
A00 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
0406 90 33 9951 |
A00 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
0406 90 35 9190 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
43,66 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
62,79 |
|||||||||
|
0406 90 35 9990 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
43,66 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
62,79 |
|||||||||
|
0406 90 37 9000 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
41,99 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
60,10 |
|||||||||
|
0406 90 61 9000 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
46,27 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
66,95 |
|||||||||
|
0406 90 63 9100 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
46,04 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
66,40 |
|||||||||
|
0406 90 63 9900 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
44,25 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
64,13 |
|||||||||
|
0406 90 69 9100 |
A00 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
0406 90 69 9910 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
44,25 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
64,13 |
|||||||||
|
0406 90 73 9900 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
38,54 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
55,21 |
|||||||||
|
0406 90 75 9900 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
38,80 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
55,80 |
|||||||||
|
0406 90 76 9300 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
34,99 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
50,08 |
|||||||||
|
0406 90 76 9400 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
39,19 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
56,10 |
|||||||||
|
0406 90 76 9500 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
37,28 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
52,91 |
|||||||||
|
0406 90 78 9100 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
36,15 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
52,81 |
|||||||||
|
0406 90 78 9300 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
38,33 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
54,74 |
|||||||||
|
0406 90 78 9500 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
37,97 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
53,89 |
|||||||||
|
0406 90 79 9900 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
31,00 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
44,56 |
|||||||||
|
0406 90 81 9900 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
39,19 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
56,10 |
|||||||||
|
0406 90 85 9930 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
42,31 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
60,89 |
|||||||||
|
0406 90 85 9970 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
38,80 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
55,80 |
|||||||||
|
0406 90 86 9100 |
A00 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
0406 90 86 9200 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
35,61 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
52,80 |
|||||||||
|
0406 90 86 9300 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
36,13 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
53,36 |
|||||||||
|
0406 90 86 9400 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
38,36 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
56,10 |
|||||||||
|
0406 90 86 9900 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
42,31 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
60,89 |
|||||||||
|
0406 90 87 9100 |
A00 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
0406 90 87 9200 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
29,68 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
43,99 |
|||||||||
|
0406 90 87 9300 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
33,16 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
49,00 |
|||||||||
|
0406 90 87 9400 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
34,03 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
49,74 |
|||||||||
|
0406 90 87 9951 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
38,48 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
55,09 |
|||||||||
|
0406 90 87 9971 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
38,48 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
55,09 |
|||||||||
|
0406 90 87 9972 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
16,40 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
23,57 |
|||||||||
|
0406 90 87 9973 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
37,79 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
54,08 |
|||||||||
|
0406 90 87 9974 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
41,01 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
58,45 |
|||||||||
|
0406 90 87 9975 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
41,83 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
59,11 |
|||||||||
|
0406 90 87 9979 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
37,34 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
53,67 |
|||||||||
|
0406 90 88 9100 |
A00 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
0406 90 88 9300 |
L03 |
EUR/100 kg |
— |
||||||||
|
L04 |
EUR/100 kg |
29,29 |
|||||||||
|
400 |
EUR/100 kg |
— |
|||||||||
|
A01 |
EUR/100 kg |
43,13 |
|||||||||
|
NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni muudetud määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1). Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:
970 hõlmab komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 (EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11) artikli 36 lõike 1 punktides a ja c ja artikli 44 lõike 1 punktides a ja b osutatud eksporti ning liikmesriigi territooriumil asuvate relvajõududega, mis ei teeni selle liikmesriigi lipu all, sõlmitud lepingute alusel toimuvat eksporti. |
|||||||||||
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/28 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 575/2005,
14. aprill 2005,
millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 581/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava või eksporditoetuse maksimumsumma
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõike 3 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 581/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus teatud võiliikide eksporditoetuste suhtes, (2) sätestatakse alaline pakkumismenetlus. |
|
(2) |
Vastavalt komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 580/2004 (millega kehtestatakse pakkumismenetlus teatavate piimatoodete eksporditoetuste suhtes) (3) artiklile 5 ja arvestades pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, on vaja kindlaks määrata eksporditoetuse maksimumsumma pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 12. aprillil 2005. |
|
(3) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruses (EÜ) nr 581/2004 väljakuulutatud alalise pakkumismenetluse raames, mis lõpeb 12. aprillil 2005, lõppevas etapis on sama määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodete puhul makstava toetuse maksimumsummad kohaldatavad vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 15. aprillil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprillil 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) ELT L 90, 27.3.2004, lk 64.
(3) ELT L 90, 27.3.2004, lk 58.
LISA
|
(EUR/100 kg) |
|||
|
Toode |
Eksporditoetuste nomenklatuuri kood |
Eksporditoetuse maksimumsumma |
|
|
Ekspordil määruse (EÜ) nr 581/2004 artikli 1 lõike 1 esimeses taandes nimetatud sihtkohta |
Ekspordil määruse (EÜ) nr 581/2004 artikli 1 lõike 1 teises taandes nimetatud sihtkohtadesse |
||
|
Või |
ex ex 0405 10 19 9500 |
— |
132,00 |
|
Või |
ex ex 0405 10 19 9700 |
131,00 |
136,50 |
|
Võiõli |
ex ex 0405 90 10 9000 |
— |
166,00 |
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/30 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 576/2005,
14. aprill 2005,
millega kehtestatakse määruses (EÜ) nr 582/2004 sätestatud alalise pakkumismenetluse raames makstava lõssipulbri eksporditoetuse maksimumsumma
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõike 3 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruses (EÜ) nr 582/2004, millega kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus lõssipulbri eksporditoetuste suhtes, (2) sätestatakse alaline pakkumismenetlus. |
|
(2) |
Vastavalt komisjoni 26. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 580/2004 (millega kehtestatakse pakkumismenetlus teatavate piimatoodete eksporditoetuste suhtes) (3) artiklile 5 ja arvestades pakkumiskutse alusel esitatud pakkumiste läbivaatamise tulemusi, on vaja kindlaks määrata eksporditoetuse maksimumsumma pakkumismenetluse 12. aprillil 2005. lõppevas etapis. |
|
(3) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruses (EÜ) nr 582/2004 väljakuulutatud alalise pakkumismenetluse 12. aprillil 2005 lõppevas etapis on sama määruse artikli 1 lõikes 1 nimetatud toote ja sihtkohtade puhul makstava toetuse maksimumsumma 31,00 EUR/100 kg.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 15. aprillil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).
(2) ELT L 90, 27.3.2004, lk 67.
(3) ELT L 90, 27.3.2004, lk 58.
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/31 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 577/2005,
14. aprill 2005,
millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 2275/2004 välja kuulutatud pakkumiskutse raames imporditava sorgo tollimaksuvähenduse ülemmäär
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2275/2004 (2) kuulutati välja pakkumiskutse kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava sorgo tollimaksuvähenduse ülemmäära kehtestamiseks. |
|
(2) |
Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artikliga 5 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 25 sätestatud korras otsustada määrata imporditollimaksu vähenduse ülemmäär. Selle ülemmäära kinnitamisel tuleb arvesse võtta määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on tollimaksuvähenduse ülemmääraga võrdne või sellest väiksem. |
|
(3) |
Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse imporditollimaksu vähenduse ülemmääraks artiklis 1 nimetatud summa. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrusega (EÜ) nr 2275/2004 välja kuulutatud pakkumiskutse alusel 8.–14. aprillini 2005 teatatud pakkumiste puhul on imporditava sorgo tollimaksuvähenduse ülemmäär 19,85 eurot tonni kohta ning seda kohaldatakse kõige rohkem 14 465 tonni suhtes.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 15. aprillil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.
(2) ELT L 396, 31.12.2004, lk 32.
(3) EÜT L 177, 28.7.1995, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/32 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 578/2005,
14. aprill 2005,
millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 2277/2004 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta (1), eriti selle artikli 12 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2277/2004 (2) kuulutati välja pakkumiskutse seoses kolmandatest riikidest Hispaaniasse imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmääraga. |
|
(2) |
Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artikliga 7 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 25 sätestatud korras otsustada kehtestada imporditollimaksu vähenduse ülemmäära. Selle ülemmäära kinnitamisel tuleb arvesse võtta eriti määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on tollimaksuvähenduse ülemmääraga võrdne või sellest väiksem. |
|
(3) |
Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse imporditollimaksu vähenduse ülemmääraks artiklis 1 nimetatud summa. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrusega (EÜ) nr 2277/2004 välja kuulutatud pakkumiskutse alusel 8. aprillist–14. aprillini 2005 teatatud pakkumiste puhul on imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär 27,27 EUR/t kohta ning seda kohaldatakse kõige rohkem 45 000 t suhtes.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 15. aprillil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.
(2) ELT L 396, 31.12.2004, lk 35.
(3) EÜT L 177, 28.7.1995, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/33 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 579/2005,
14. aprill 2005,
millega kehtestatakse määrusega (EÜ) nr 487/2005 välja kuulutatud pakkumiskutsega seoses imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1783/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 487/2005 (2) kuulutati välja pakkumiskutse seoses kolmandatest riikidest Portugali imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmääraga. |
|
(2) |
Kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1839/95 (3) artikliga 7 võib komisjon määruse (EÜ) nr 1784/2003 artiklis 25 sätestatud korras otsustada kehtestada imporditollimaksu vähendamise ülemmäär. Selle ülemmäära kehtestamisel tuleb arvesse võtta eriti määruse (EÜ) nr 1839/95 artiklites 6 ja 7 sätestatud kriteeriume. Leping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumine on tollimaksuvähenduse ülemmääraga võrdne või sellest väiksem. |
|
(3) |
Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teravilja praeguses turuolukorras, kehtestatakse imporditollimaksu vähendamise ülemmääraks artiklis 1 nimetatud summa. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrusega (EÜ) nr 487/2005 välja kuulutatud pakkumiskutse alusel 8.–14. aprillini 2005 teatatud pakkumiste puhul on imporditava maisi tollimaksuvähenduse ülemmäär 26,36 eurot tonni kohta ning seda kohaldatakse kõige rohkem 45 000 tonni suhtes.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 15. aprillil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.
(2) ELT L 81, 30.3.2005, lk 6.
(3) EÜT L 177, 28.7.1995, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/34 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 580/2005,
14. aprill 2005,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 206/2005, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3285/94 impordi ühiste eeskirjade kohta ja määruse (EÜ) nr 518/94 (1) kehtetuks tunnistamise kohta, eriti selle artiklit 16,
võttes arvesse nõukogu 7. märtsi 1994. aasta määrust (EÜ) 519/94 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta ja määruste (EMÜ) nr 1765/82, 1766/82 ja 3420/83 kehtetuks tunnistamise kohta, (2) eriti selle artiklit 15,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
4. veebruaril 2005 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 206/2005 (3) (edaspidi “lõplik määrus”) lõplikud kaitsemeetmed. Vastavalt nimetatud määruse artiklile 2 sisaldavad meetmed minimaalse impordihinna rakendamist. |
|
(2) |
Lõpliku määruse artikkel 2 lõige 3 määrab minimaalse impordihinna taseme, mida rakendatakse kuni 15. aprillini 2005. |
|
(3) |
Lõpliku määruse põhjendus 112 esitab nõude muudetud minimaalsete impordihindade varajaseks läbivaatamiseks enne nende jõustumist juhul, kui selleks tekib vajadus. |
|
(4) |
Põhjenduse 112 sätete kohaselt viib komisjon hetkel läbi turu ja hindade arengu järelevalvet. Praegusel etapil ei ole veel võimalik teha järeldusi lõpliku minimaalse impordihinna otstarbekuse kohta. Asjaolusid arvestades, ning selleks, et võimaldada komisjonil teha lõplikku otsust, sealjuures turgu põhjendamatult häirimata, peetakse otstarbekaks pikendada praegust etappi 24. maini 2005, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Ainus artikkel
1. Määruse (EÜ) nr 206/2005 artikli 2 lõikes 3 asendatakse sõnad “15. aprillini 2005” sõnadega “24. maini 2005”.
2. Määruse (EÜ) nr 206/2005 artikli 2 lõikes 4 asendatakse sõnad “16. aprillist 2005” sõnadega “25. maist 2005”.
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Peter MANDELSON
(1) EÜT L 349, 31.12.1994, lk 53. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2200/2004 (ELT L 374, 22.12.2004, lk 1).
(2) EÜT L 67, 10.03.1994, lk 89. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 427/2003 (ELT L 65, 8.3.2003, lk 1).
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/35 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 581/2005,
14. aprill 2005,
määruses (EÜ) nr 1757/2004 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud odra eksporditoetuse pakkumiste kohta
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1757/2004 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus odra eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse. |
|
(2) |
Vastavalt komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artiklile 7 võib komisjon teatatud pakkumiste põhjal otsustada pakkumisi mitte vastu võtta. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud kriteeriumide põhjal ei peaks suurimat toetust kehtestama. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Odra eksporditoetusteks määrusega (EÜ) nr 1757/2004 avatud pakkumismenetluse alusel 8. aprillist–14. aprillini 2005 esitatud pakkumiste puhul ei võeta mingeid meetmeid.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 15. aprillil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.
(2) ELT L 313, 12.10.2004, lk 10.
(3) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/36 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 582/2005,
14. aprill 2005,
millega kinnitatakse pehme nisu maksimaalne eksporditoetus seoses määruses (EÜ) nr 115/2005 osutatud pakkumismenetlusega
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 3 esimest lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 115/2005 (2) kuulutati välja pakkumismenetlus pehme nisu eksporditoetuse kindlaksmääramiseks eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse. |
|
(2) |
Komisjoni 29. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (3) artikliga 7 nähakse ette, et teatatud pakkumiste alusel võib komisjon otsustada kindlaks määrata maksimaalne eksporditoetus, arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 osutatud kriteeriume. Sel juhul sõlmitakse leping pakkujaga või pakkujatega, kelle pakkumine on maksimaalse toetusega võrdne või sellest madalam. |
|
(3) |
Kohaldades eespool nimetatud kriteeriume kõnealuse teraviljaga seotud praeguses turuolukorras, kehtestatakse maksimaalne eksporditoetus. |
|
(4) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Alates 8.–14. aprillini 2005 teatatud pakkumiste alusel määruses (EÜ) nr 115/2005 osutatud pakkumismenetluse raames kinnitatakse pehme nisu maksimaalseks eksporditoetuseks 2,00 EUR/t kohta.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 15. aprilil 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. aprill 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.
(2) ELT L 24, 27.1.2005, lk 3.
(3) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
Nõukogu
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/37 |
Teave jõustumise kohta: Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas (1)
Seoses 26. oktoobril 2004 Luxembourgis allakirjutatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas) jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisega 29. märtsil 2005 jõustus leping selle artikli 5 lõike 1 kohaselt 30. märtsil 2005.
(1) ELT L 23, 26.1.2005, lk 19.
Komisjon
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/38 |
KOMISJONI OTSUS,
31. märts 2005,
kresüülhappe, diklorofeeni, imasametabensi, kasugamütsiini ja polüoksiini nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kandmata jätmise ning kõnealuseid aineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade tühistamise kohta
(teatavaks tehtud numbri K(2005) 975 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2005/303/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 sätestatakse, et liikmesriik võib 12 aasta jooksul pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist lubada turustada taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad selle I lisas loetlemata toimeaineid, mis on juba turul kaks aastat pärast teatavakstegemise kuupäeva, kui kõnesolevaid aineid uuritakse järk-järgult tööprogrammi raames. |
|
(2) |
Komisjoni määrustega (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) nr 1490/2002 (3) nähakse ette direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi teise ja kolmanda etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Toimeainete puhul, mille suhtes teataja ei täida kõnealuste määruste kohaseid kohustusi, ei kontrollita ega hinnata toimiku terviklikkust. Kresüülhappe, diklorofeeni, imasametabensi, kasugamütsiini ja polüoksiini kohta ei ole kas esitatud täielikku toimikut või on teataja andnud teada, et toimikut ei esitata ettenähtud tähtaja jooksul. Seetõttu ei saa kõnesolevaid aineid kanda direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ning liikmesriigid peaksid tühistama kõik kõnealuseid aineid sisaldavate taimekaitsevahendite load. |
|
(3) |
Toimeainete suhtes, mida sisaldavate taimekaitsevahendite turult kõrvaldamiseks vajalik etteteatamisaeg on lühike, on asjakohane ette näha kuni 12 kuu pikkune ajapikendus olemasolevate varude realiseerimiseks, ladustamiseks, turuleviimiseks ja kasutamiseks, et kõnealuseid varusid oleks võimalik kasutada ainult ühe kasvutsükli jooksul. Kui on ette nähtud pikem etteteatamisaeg, võidakse seda lühendada nii, et see lõpeb kasvuperioodi lõpul. |
|
(4) |
Komisjon on koos liikmesriikide ekspertidega hinnanud diklorofeeni, imasametabensi, kasugamütsiini ja polüoksiini kohta esitatud teavet, millest on ilmnenud vajadus jätkata asjaomase aine kasutamist. Sellistel juhtudel tuleks ette näha ajutised meetmed, et võimaldada välja töötada alternatiive. |
|
(5) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kresüülhapet, diklorofeeni, imasametabensi, kasugamütsiini ja polüoksiini ei kanta direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse.
Artikkel 2
Liikmesriigid tagavad, et:
|
1. |
Kresüülhapet, diklorofeeni, imasametabensi, kasugamütsiini või polüoksiini sisaldavate taimekaitsevahendite load tühistatakse hiljemalt 30. septembriks 2005. |
|
2. |
Alates 15. aprillist 2005 ei anta kresüülhapet, diklorofeeni, imasametabensi, kasugamütsiini või polüoksiini sisaldavate taimekaitsevahendite lube ega uuendata neid direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 sätestatud erandi alusel. |
|
3. |
Erandina lõikest 1 võivad lisa veerus B loetletud liikmesriigid säilitada veerus A loetletud aineid sisaldavate taimekaitsevahendite load kõnealuse lisa veerus C esitatud kasutusviiside korral hiljemalt kuni 30. juunini 2007, et võimaldada välja töötada asjaomaste ainete tõhusaid alternatiive. Esimeses lõigus sätestatud erandit kasutavad liikmesriigid tagavad järgmiste tingimuste täitmise:
|
|
4. |
Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile hiljemalt 31. märtsiks 2005 lõike 3 kohaldamisel võetud meetmetest, eelkõige punktide a–d alusel võetud meetmetest. |
Artikkel 3
Liikmesriikide poolt vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõikele 6 antud ajapikendus peab olema võimalikult lühike.
Kui load tühistatakse vastavalt artikli 2 lõikele 1 hiljemalt 30. septembriks 2005, lõpeb ajapikendus hiljemalt 30. septembril 2006.
Kui load tühistatakse vastavalt artikli 2 lõikele 3 hiljemalt 30. juunil 2007, lõpeb ajapikendus hiljemalt 31. detsembril 2007.
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 31. märts 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/58/EÜ (ELT L 120, 24.4.2004, lk 26).
(2) EÜT L 55, 29.2.2000, lk 25. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1044/2003 (ELT L 151, 19.6.2003, lk 32).
(3) EÜT L 224, 21.8.2002, lk 23. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1744/2004 (ELT L 311, 8.10.2004, lk 23).
LISA
ARTIKLI 2 LÕIKES 2 OSUTATUD LUBADE LOETELU
|
Veerg A |
Veerg B |
Veerg C |
|
Toimeaine |
Liikmesriik |
Kasutusviis |
|
Diklorofeen |
Iiri |
Samblatõrje haljasaladel ja golfiväljakutel |
|
Ühendkuningriik |
Maksasamblad ja samblad dekoratiivtaimedel Seente ja muude taimepatogeenide tõrje kasvuhoonepindadel ja puukoolides kultuurtaimede kasvatuskohtades Samblatõrje hoolitsetavatel haljasaladel ja kõval pinnasel |
|
|
Imasametabens |
Kreeka |
Teravili |
|
Hispaania |
Teravili |
|
|
Kasugamütsiin |
Kreeka |
Tubaka, tomatite, kurkide, tsitrusviljade, ubade ja dekoratiivtaimede bakterhaiguste ennetamine |
|
Ungari |
Seemneviljalised (õun, pirn, küdoonia), paprika, vürtspaprika, tomat, kurk |
|
|
Hispaania |
Tomatite, kurkide, õuna- ja pirnipuude, küpresside, maasikate ja aedubade bakterhaiguste ennetamine (küpresside puhul ka seenhaiguste ennetamine). |
|
|
Polüoksiin |
Kreeka |
Maasikate seenhaiguste ennetamine |
|
Hispaania |
Tomatite, kabatšokkide, kurkide, põõsaste, dekoratiivürtide, puuvilla ja vaarikapõõsaste bakter- ja seenhaiguste ennetamine |
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
EFTA järelevalveamet
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/41 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS
nr 305/04/COL,
1. Detsember 2004,
millega neljakümne kaheksandat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, muutes 16. peatükki (raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antav abi) ning asjakohaste meetmete ettepanek
EFTA JÄRELEVALVEAMET,
VÕTTES ARVESSE EMP lepingut, (1) eriti selle artikleid 61–63 ning 26. protokolli,
VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepingut, (2) eriti selle artiklit 24, artikli 5 lõike 2 punkti b ning 3. protokolli I osa artiklit 1 ja 3. protokolli II osa artikleid 18 ja 19, (3)
ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu kohaselt peab EFTA järelevalveamet jõustama EMP lepingu riigiabi käsitlevad sätted,
ARVESTADES, et järelevalve- ja kohtulepingu artikli 5 lõike 2 punkti b kohaselt annab EFTA järelevalveamet välja teatisi või suunised EMP lepingus käsitletavate küsimuste kohta, kui see on kõnealuses lepingus või järelevalve- ja kohtulepingus selgesõnaliselt sätestatud või kui EFTA järelevalveamet peab seda vajalikuks,
MEENUTADES 19. jaanuaril 1994 EFTA järelevalveameti vastu võetud riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju, (4)
ARVESTADES, et Euroopa Komisjon avaldas 1. oktoobril 2004 uue teatise, milles käsitletakse ühenduse suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta ning asjakohaste meetmete ettepanekut vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 1, (5)
ARVESTADES, et see teatis on kohaldatav Euroopa Majanduspiirkonnas,
ARVESTADES, et kogu Euroopa Majanduspiirkonnas tuleb tagada EMP riigiabi eeskirjade ühtne kohaldamine,
ARVESTADES, et EMP lepingu XV lisa lõpus oleva jaotise “ÜLDSÄTTED” II punkti kohaselt võtab EFTA järelevalveamet pärast Euroopa Komisjoniga konsulteerimist vastu Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud õigusaktidele vastavad õigusaktid,
OLLES konsulteerinud Euroopa Komisjoniga,
TULETADES MEELDE, et 3. veebruari 2004. aasta mitmepoolsel kohtumisel konsulteeris EFTA järelevalveamet sellel teemal EFTA riikidega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
|
1. |
Riigiabi suuniste 16. peatükki muudetakse, asendades praeguse 16. peatüki käesoleva otsuse lisas oleva tekstiga. Pannakse ette asjakohased meetmed, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas. |
|
2. |
EFTA riike teavitatakse kirjaga, millele lisatakse käesoleva otsuse ja selle lisa koopiad. EFTA riigid peavad kinnitama oma nõusolekut asjakohaste meetmetega oma allkirjaga ühe kuu jooksul kõnealuse kirja kättesaamisest. EFTA riigid peavad uusi suuniseid järgima hiljemalt 1. juunist 2005. |
|
3. |
Euroopa Majanduspiirkonna lepingu 27. protokolli punkti d kohaselt teavitatakse Euroopa Komisjoni, edastades käesoleva otsuse ja selle lisa koopiad. |
|
4. |
Käesolev otsus ja selle lisa avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja selle EMP lisas. |
|
5. |
Kui EFTA riigid kiidavad asjakohaste meetmete ettepaneku heaks, avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja selle EMP lisas kokkuvõtlik teadaanne. |
|
6. |
Ingliskeelne otsus on autentne. |
|
7. |
Käesolev otsus on adresseeritud Norrale, Islandile ja Liechtensteinile. |
Brüssel, 1. detsember 2004
EFTA järelevalveameti nimel
president
Hannes HAFSTEIN
kolleegiumi liige
Einar M. BULL
(1) Edaspidi “EMP leping”.
(2) Edaspidi “järelevalve- ja kohtuleping”.
(3) Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokoll, muudetud EFTA riikide poolt 10. detsembril 2001. muudatustega kaasati 3. protokolli nõukogu 22. märtsi 1999 määrus (EÜ) 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks); muudatused jõustusid 28. augustil 2003.
(4) Suunised Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli kohaldamiseks ja tõlgendamiseks, vastu võetud ja avaldatud EFTA järelevalveameti poolt 19. jaanuaril 1994, EÜT L 231, 3.9.1994, lk 1 ja EMP lisa nr 32, viimati muudetud järelevalveameti 14. juuli 2004 otsusega 195/04/COL, mida ei ole veel avaldatud. Edaspidi “riigiabi suunised”.
(5) Komisjoni teatis, milles käsitletakse ühenduse suuniseid raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 244, 1.10.2004, lk 2).
LISA
"16. ABI RASKUSTES OLEVATE ÄRIÜHINGUTE PÄÄSTMISEKS JA ÜMBERKORRALDAMISEKS (1)
16.1. Sissejuhatus
|
(1) |
EFTA järelevalveamet (edaspidi “järelevalveamet”) võttis 1994. aastal vastu oma esimesed suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. (2) Suuniste uus versioon võeti vastu 1999. aastal. (3) |
|
(2) |
Käesolevas versioonis, mis põhineb varasematel versioonidel, soovib järelevalveamet mitmetel põhjustel (4) teha muudatusi ja lisada selgust. |
|
(3) |
Ebatõhusate firmade lahkumine on turu toimimise tavapärane osa. Ei saa kujuneda reegliks, et raskustesse sattunud ettevõtte päästab riik. Päästmis- ja ümberkorraldamistegevuseks antud abi on toonud endaga kõige vastuolulisemad riigiabi juhtumid ning see kuulub kõige moonutavamat liiki riigiabi hulka. Seega tuleks reeglina järgida EMP lepingus sätestatud riigiabi andmise keelu üldpõhimõtet ja piirata sellest tehtavaid erandeid. |
|
(4) |
Tuleb järgida ühekordse abi põhimõtet, et vältida ettevõtete kunstlikku elushoidmist korduva päästmis- ja ümberkorraldusabi teel. |
|
(5) |
1999. aasta suunistes tehakse vahet päästmisabi ja ümberkorraldusabi vahel, määratledes päästmisabi ajutise abina, mille eesmärk on hoida raskustes olevat äriühingut pinnal seni, kuni ümberkorraldus- ja/või likvideerimiskava on välja töötatud. Põhimõtteliselt ei tohtinud selles järgus rakendada mingeid riigiabi toel rahastatavaid ümberkorraldusmeetmeid. Siiski on päästmisabi ja ümberkorraldusabi selline range eristamine toonud kaasa raskusi. Raskustesse sattunud äriühingutel võib tekkida vajadus võtta kiireid struktuurimeetmeid, et peatada või vähendada finantsseisundi halvenemist päästmise faasis. Käesolevates suunistes laiendatakse seetõttu “päästmisabi” mõistet, võimaldamaks toetusesaajal võtta kiireid meetmeid, sealhulgas isegi struktuurimeetmeid, nagu filiaali kohene sulgemine või muu kahjumit tekitavast tegevusest loobumine. Arvestades sellise abi kiireloomulisust, tuleb EFTA riikidele anda võimalus kasutada heakskiidu saamiseks lihtsustatud menetlust. |
|
(6) |
Ümberkorraldusabi puhul jätkati 1999. aasta suunistes, toetudes 1994. aasta suunistele, toetusesaajalt olulise panuse nõudmist ümberkorraldustesse. Käesoleva läbivaatamise raames on asjakohane kinnitada veel kord põhimõtet, et panus peab olema reaalne ega tohi hõlmata abi. Toetusesaaja panusel on kahene eesmärk: ühelt poolt näitab see, et turg (omanikud, kreeditorid) usub, et mõistliku aja jooksul on võimalik elujõulisus taastada. Teisalt tagatakse sellega, et ümberkorraldusabi piirdub miinimumiga, mis on vajalik elujõulisuse taastamiseks, vältides samas konkurentsi moonutamist. Sellega seoses nõuab järelevalveamet tasakaalustavaid meetmeid, et vähendada mõju konkurentsile. |
|
(7) |
Päästmis- ja ümberkorraldusabi andmist raskustesse sattunud ettevõtetele võib lugeda õiguspäraseks vaid teatavatel tingimustel. Seda võib näiteks põhjendada sotsiaal- või regionaalpoliitiliste kaalutlustega, vajadusega võtta arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) positiivset mõju majandusele või erandjuhul sellega, et soovitakse säilitada turu konkurentsipõhimõtetele vastavat ülesehitust, kui äriühingute turult kadumine võiks tekitada monopoolse või raske oligopoolse olukorra. Teisalt ei ole õigustatud selliste ettevõtete kunstlik elushoidmine, mis tegutsevad sektoris, mis oma ülesehituse tõttu on pikaajalise liigse tootmisvõimsusega, või mis suudavad püsida vaid riigi korduva sekkumise toel. |
16.2. Mõisted ja suuniste kohaldamisala ning seos muude riigiabi käsitlevate tekstidega
16.2.1. Raskustes oleva äriühingu tähendus
|
(8) |
EMPis puudub raskustes oleva äriühingu mõiste. Käesolevate suuniste tähenduses peab järelevalveamet äriühingut raskustes olevaks siis, kui see ei suuda kas oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või krediidiandjatelt saadud vahenditega peatada kahjumit, mis ametivõimude sekkumiseta viiks lühema või keskmise ajavahemiku jooksul peaaegu kindlasti äriühingu tegevuse lõpetamiseni. |
|
(9) |
Põhimõtteliselt loetakse mis tahes suurusega äriühingut käesolevate suuniste tähenduses raskustes olevaks järgmistel asjaoludel:
|
|
(10) |
Isegi kui ei esine ühtegi punktis 9 loetletud tingimust, võib äriühingu siiski lugeda raskustes olevaks, eriti juhul kui eksisteerivad tavapärased raskustes oleva äriühingu tunnused, näiteks suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav laoseis, ülevõimsus, kahanev rahakäive, kasvav võlg, suurenevad intressinõuded ning vähenev või puuduv varade puhasväärtus. Halvemal juhul võib äriühing juba olla maksejõuetu või siseriikliku õiguse kohaselt võidakse selle suhtes nõuda kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamist. Nimetatud juhul kohaldatakse neid suuniseid igasuguse antava abi suhtes, mis võimaldab jätkata äriühingu tegevust. Igal juhul on raskustes olev äriühing abikõlblik ainult siis, kui on kindlaks tehtud, et teda ei saa saneerida oma või omanikelt/osanikelt või turuallikatest saadavate vahenditega. |
|
(11) |
Käesolevate suuniste tähenduses ei ole vastasutatud äriühing päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik isegi sel juhul, kui tema esialgne finantsseisund on ebakindel. See kehtib näiteks selliste juhtumite korral, kui uus äriühing tekib eelmise äriühingu likvideerimisel või võtab sellise äriühingu varad üle. Põhimõtteliselt loetakse äriühingut vastasutatuks esimese 3 aasta jooksul pärast tegevuse alustamist vastavas valdkonnas. Alles pärast seda on ta päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik järgmistel tingimustel:
|
|
(12) |
Suuremasse kontserni kuuluv või selle poolt ülevõetav äriühing ei ole tavaliselt päästmis- või ümberkorraldamisabikõlblik, välja arvatud juhul, kui suudetakse näidata, et raskused on äriühingusisesed ega tulene kontserni omavolilisest kulude paigutusest ning on nii tõsised, et kontsern ei saa neist ise üle. Kui raskustes olev äriühing loob tütarettevõtte, loetakse tütarettevõtet koos teda kontrolliva raskustes oleva äriühinguga kontserniks ning ta võib saada abi käesolevas punktis sätestatud tingimustel. |
16.2.2. Päästmis- ja ümberkorraldamisabi mõiste
|
(13) |
Päästmisabi ja ümberkorraldamisabi kohta kehtivad samad suunised, sest mõlemal juhul peavad ametivõimud tegelema raskustes oleva äriühinguga ning päästmine ja ümberkorraldamine on sageli ühe toimingu kaks osa, isegi kui nendega on seotud erinevad protsessid. |
|
(14) |
Päästmisabi on oma laadilt ajutine ja tagastatav abi. Selle esmaeesmärk on hoida raskustes olevat äriühingut pinnal seni, kuni ümberkorraldus- või likvideerimiskava on välja töötatud. Üldpõhimõtte kohaselt võimaldab päästmisabi toetada ajutiselt äriühingut, kelle finantsseisund on tõsiselt halvenenud, mis väljendub terava likviidsuskriisi või tehnilise maksuvõimetusena. Selline ajutine abi peab andma aega analüüsida asjaolusid, mis olid raskuste põhjuseks, ning võimaldama välja töötada asjakohase plaani nende raskuste leevendamiseks. Päästmisabi peab olema piiratud vajaliku miinimumini. Teisisõnu, päästmisabi pakub raskustes olevatele äriühingule lühiajalist kergendust, mis ei ole pikem kui kuus kuud. Abi peab olema tagastatav likviidsustoetuse laenugarantiide või laenudena, mille intress on vähemalt võrreldav heas majanduslikus olukorras olevatelt äriühingutelt võetava intressiga ja eelkõige järelevalveameti poolt vastuvõetud viiteintressiga. Struktuurimeetmeid, mis ei vaja kohest tegevust, näiteks riigi hüvitamatut ja automaatset osalust äriühingus oma vahenditega, ei saa rahastada päästmisabi kaudu. |
|
(15) |
Kui ümberkorraldus- või likvideerimiskava, mille tarvis abi on taotletud, on koostatud ja rakendatud, loetakse igasugust edasist abi ümberkorraldusabiks. Viivitamata kahjumi peatamiseks võetavatele meetmetele, sealhulgas struktuurimeetmetele (näiteks kohene loobumine kahjumit tekitavast tegevusvaldkonnast), võib anda päästmisabi jaotises 16.3.1 (individuaalne abi) ja 16.4.3 (abikavad) sätestatud tingimustel. Kui tegemist ei ole jaotises 16.3.1.2 sätestatud lihtsustatud menetlusega, peab EFTA riik näitama, et selliste struktuurimeetmete kohene võtmine on vajalik. Tavaliselt ei saa päästmisabi kasutada finantsiliseks ümberkujundamiseks. |
|
(16) |
Ümberkorraldamine seevastu on realistlik, ühtne ja laiaulatuslik kava, mille eesmärk on äriühingu elujõulisuse taastamine pikaks ajaks. Ümberkorraldamine hõlmab tavaliselt üht või mitut järgmist elementi: äriühingu tegevuse reorganiseerimine ja ratsionaalsemaks muutmine, milles tavaliselt sisaldub kahjumit tekitavast tegevusest loobumine, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamine, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimalik tegevuse mitmekesistamine uue ja elujõulisema tegevuse suunas. Füüsilise ümberkorraldamisega peab tavaliselt kaasnema rahaline ümberkorraldamine (kapitalisüstid, võla vähendamine). Käesolevate suuniste kohaldamisalasse kuuluv ümberkorraldamine ei saa siiski piirduda üksnes finantsabiga varasema kahjumi korvamiseks ja jätta kahjumi põhjused puutumata. |
16.2.3. Rakendusala
|
(17) |
Käesolevaid suuniseid kohaldatakse kõikide sektorite äriühingute suhtes, mida reguleeritakse EMP lepinguga ja mida järelevalve kontrollib vastavalt EMP lepingu artiklile 62, ilma et see piiraks asjaomasesse sektorisse kuuluvate raskustes olevate äriühingutega seotud eeskirjade (9) kohaldamist. |
16.2.4. Kokkusobivus ühisturuga
|
(18) |
Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 61 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluv abi loetakse kokkusobivaks ühisturuga. Välja arvatud abi, mis ette nähtud artikli 61 lõikes 2, eelkõige seoses loodusõnnetuste või erandlike juhtumitega, ja mida siin ei käsitleta, on raskustes olevate äriühingute päästmiseks või ümberkorraldamiseks antava abi ühisturuga kokkusobivuse ainus alus artikli 61 lõike 3 punkt c. Selle sätte põhjal on järelevalveametil volitus lubada “teatava majandustegevuse (…) arengu hõlbustamiseks antavat abi, kui see ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega”. Eelkõige võib abi olla vajalik turuga seotud ebaõnnestumistest tingitud erinevuste vähendamiseks või majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks. |
|
(19) |
Kui raskustes oleva äriühingu eksistents on sattunud ohtu, ei saa seda kasutada muude poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina, enne kui tema elujõulisus on tagatud. Järelikult võib järelevalveameti arvates abi raskustes olevatele äriühingutele edendada majandustegevuse arengut, kahjustamata kaubandust määral, mis on vastuolus EMP huvidega, kui täidetakse käesolevates suunistes kehtestatud tingimusi. Kui päästetavad või ümberkorraldatavad äriühingud paiknevad abistatavates piirkondades, võtab järelevalveamet punktide 54–55 kohaselt arvesse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktides a ja c nimetatud piirkondlikke kaalutlusi. |
|
(20) |
Järelevalveamet pöörab erilist tähelepanu vajadusele takistada käesolevate suuniste kasutamist selleks, et hoida kõrvale olemasolevates raamprogrammides ja suunistes sätestatud põhimõtetest. |
|
(21) |
Päästmis- või ümberkorraldamisabi hindamist ei tohiks mõjutada muutused abistatava ettevõtte omandisuhetes. |
16.2.5. Varasema ebaseadusliku abi saajad
|
(22) |
Kui raskustes olev äriühing on varem saanud ebaseaduslikku abi, mille suhtes järelevalveamet on teinud negatiivse otsuse koos sissenõudekorraldusega ning tagastamist ei ole toimunud vastavalt EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtuorgani loomise lepingu (edaspidi “järelevalve ja kohtu leping”) (10) 3. protokolli II osa artiklile 14, võetakse samale ettevõttele päästmis- ja ümberkorraldamisabi andmise üle otsustamisel arvesse esiteks vana ja uue abi kumulatiivset mõju ning teiseks tõsiasja, et vana abi ei ole tagasi makstud. (11) |
16.3. Järelevalveametile eraldi teatatud päästmis- ja/või ümberkorraldamisabi lubamise üldised tingimused
|
(23) |
Käesolev peatükk käsitleb üksnes individuaalseid järelevalveametile teatatud abimeetmeid. Teatavatel tingimustel võib järelevalveamet lubada ka päästmis- või ümberkorraldamiskavasid: need tingimused on esitatud peatükis 16.4. |
16.3.1. Päästmisabi
16.3.1.1. Tingimused
|
(24) |
Et järelevalveamet punktis 14 määratletud päästmisabi heaks kiidaks, peab see vastama järgmistele tingimustele:
|
|
(25) |
Kui EFTA riik on esitanud ümberkorralduskava kuue kuu jooksul kasutamisloa väljaandmise kuupäevast arvates, või teatamata abi puhul meetme rakendamisest arvates, pikendatakse laenu tagastamise või garantii lõpetamise tähtaega kuni järelevalveamet langetab kava kohta oma otsuse, kui järelevalveamet ei otsusta, et pikendamine ei ole õigustatud. |
|
(26) |
Ilma et see piiraks järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 23 kohaldamist ja EFTA kohtusse kaebamise võimalust vastavalt järelevalve ja kohtu lepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 2 teisele lõigule, algatab järelevalveamet järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 2 alusel menetluse, kui EFTA riik ei edasta:
|
|
(27) |
Järelevalveamet võib algatada menetluse, ilma et see piiraks järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 23 kohaldamist ja EFTA kohtusse kaebamise võimalust vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 2 teisele lõigule, kui ta leiab, et laenu või garantiid on vääralt kasutatud, või kui pärast kuuekuise tähtaja lõppemist ei ole laenu mitte tagasimaksmine enam õigustatud. |
|
(28) |
Päästmisabi heakskiitmine ei tähenda tingimata ümberkorraldamiskava alusel antava abi heakskiitmist; sellist abi tuleb hinnata eraldi. |
16.3.1.2. Lihtsustatud kord
|
(29) |
Võimaluse korral püüab järelevalveamet ühe kuu jooksul langetada otsuse päästmisabi kohta, mis täidab kõik jaotises 16.3.1.1 toodud tingimused ja järgmised kumuleeruvad nõuded:
|
16.3.2. Ümberkorraldamisabi
16.3.2.1. Üldpõhimõte
|
(30) |
Ümberkorraldamisabi tekitab erilisi konkurentsiga seotud probleeme, sest see võib suunata ebaõiglase osa struktuurilise kohandusega seotud koormast ning sellega kaasnevatest sotsiaalsetest ja majanduslikest probleemidest teistele abi mittesaavatele tootjatele ning teistele EMP lepingu osalisriikidele. Üldpõhimõtte järgi tuleks seetõttu lubada anda ümberkorraldamisabi ainult sel juhul, kui on võimalik näidata, et see ei ole vastuolus EMP huviga. See on võimalik ainult sel juhul, kui abi vastab rangetele kriteeriumidele ja kui kõik konkurentsimoonutused hüvitatakse äriühingu tegevuse jätkumisest tuleneva kasuga (nt kui on selge, et äriühingu tegevuse lõppemisest johtuvate koondamiste netomõju koos tarnijatele avaldatava mõjuga teravdaks tööhõiveprobleeme, või erandlikult, kui äriühingu turult kadumine võib põhjustada monopoolse või raske oligopoolse olukorra) ja kui põhimõtteliselt on konkurentide jaoks olemas piisavad tasakaalustavad meetmed. |
16.3.2.2. Abi lubamise tingimused
|
(31) |
Kui abistatavaid piirkondi ja VKEsid käsitlevatest erisätetest ei tulene teisiti (vt punktid 54, 55, 56 ja 58), kiidab järelevalveamet abi heaks ainult järgmistel tingimustel: |
Äriühingu abikõlblikkus
|
(32) |
Äriühingut peab saama lugeda raskustes olevaks käesolevate suuniste tähenduses (vt punktid 8–12). |
Pikaajalise elujõulisuse taastamine
|
(33) |
Abi andmise tingimus on ümberkorraldamiskava rakendamine, mille järelevalveamet kinnitab iga abimeetme puhul eraldi, välja arvatud VKEde puhul vastavalt jaotisele 16.3.2.5. |
|
(34) |
Ümberkorraldamiskava, mille kestus peab olema võimalikult lühike, peab mõistliku aja jooksul ning tulevaste tegevuseeldustega seotud realistlike oletuste alusel taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse. Ümberkorraldamisabi peab seetõttu olema seotud elujõulise ümberkorraldamiskavaga, mida asjaomane EFTA riik kohustub rakendama. Järelevalveametile tuleb esitada üksikasjalik kava, mis peab eelkõige sisaldama turuülevaadet. Elujõulisuse paranemine peab tulenema peamiselt ümberkorraldamiskavas sisalduvatest sisemistest meetmetest, see võib põhineda välistel teguritel, nagu hindade ja nõudluse erinevused, mida äriühing ise eriti mõjutada ei saa, ainult sel juhul, kui turu arengu kohta tehtud oletused on üldtunnustatud. Ümberkorraldamine peab sisaldama sellise tegevuse lõpetamist, mis isegi pärast ümberkorraldamist oleks kahjumlik. |
|
(35) |
Ümberkorraldamiskavas tuleb kirjeldada raskusteni viinud asjaolusid, andes sellega aluse soovitatud meetmete asjakohasuse hindamiseks. Ümberkorraldamiskavas tuleb muu hulgas arvesse võtta nõudmise ja pakkumise praegust olukorda ning tulevikuväljavaateid asjaomasel tooteturul vastavalt stsenaariumidele, mis põhinevad optimistlikel, pessimistlikel ja vahepealsetel oletustel ning äriühingu konkreetsetel, tugevatel ja nõrkadel külgedel. See kava peaks võimaldama äriühingul areneda uue struktuuri suunas, mis pakub pikaajalise elujõulisuse väljavaateid ning aitab äriühingul jalule tõusta. |
|
(36) |
Kava peab tooma kaasa sellise pöörde, mis võimaldaks äriühingul pärast ümberkorraldamise lõppemist kõik kulud ise kanda, kaasa arvatud amortisatsiooni- ja finantseerimiskulud. Ümberkorraldatud äriühingu eeldatav kapitalitasuvus peab olema küllaldane võimaldamaks tal turul omal jõul konkureerida. Kui äriühingu raskused tulenevad tõsistest puudustest ettevõtte juhtimissüsteemis, tuleb teha tarvilikud kohandused. |
Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimine
|
(37) |
Et vähendada nii palju kui võimalik negatiivset mõju kaubandustingimustele ning kindlustada positiivsete mõjude ülekaal, tuleb võtta tasakaalustavad meetmed. Vastasel juhul tuleb abi lugeda “ühiste huvidega vastuolus olevaks” ja seetõttu EMP lepinguga kokkusobimatuks. Tasakaalustavate meetmete sobivuse kindlakstegemisel võtab järelevalveamet arvesse pikaajalise elujõulisuse taastamise eesmärki. |
|
(38) |
Meetmed võivad sisaldada vara loovutamist, tootmisvõimsuse või turuosa piiramist ning turutõkete vähendamist asjaomastel turgudel. Tasakaalustavate meetmete kohasuse hindamisel võtab järelevalveamet arvesse turustruktuuri ja konkurentsitingimusi kindlustamaks, et ükski meede ei vii turustruktuuri halvenemisele, näiteks mõjutades kaudselt monopoolse või oligopoolse olukorra tekkimist. Kui EFTA riik suudab tõestada sellise olukorra tekkimise võimaluse, tuleb tasakaalustavate meetmetega selline võimalus välistada. |
|
(39) |
Meetmed peavad olema võrdelised abi moonutava mõjuga ja eriti äriühingu suuruse (13) ning suhtelise tähtsusega turul või turgudel. Need peaksid toimima eelkõige turul või turgudel, kus äriühingul on pärast ümberkorraldamist märkimisväärne turuosa. Vähendamise astet kaalutakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Järelevalveamet määrab kindlaks vajalike meetmete määra, lähtudes ümberkorraldamiskavale lisatud turuülevaatest ja vajaduse korral mis tahes muust tema käsutuses olevast teabest, sealhulgas huvitatud poolte esitatud teabest. Vähendamine peab olema ümberkorraldamiskavas sätestatud ümberkorraldamise lahutamatu osa. See põhimõte kehtib, kui need loovutamised on ühe ja sellesama ümberkorraldamise osad, sõltumata sellest, kas need loovutamised leiavad aset enne või pärast riigiabi andmist. Tasakaalustavate meetmete hindamise eesmärgil ei loeta tootmisvõimsuse või turuosa piiramiseks mahakandmisi ja kahjumit tekitavast tegevusest loobumist, mis on igal juhul tarvilikud elujõulisuse taastamiseks. Hindamisel võetakse arvesse igasugust varasemat päästmisabi. |
|
(40) |
Väikeettevõtete suhtes seda tingimust tavaliselt ei kohaldata, sest võib eeldada, et ajutine abi väikeettevõtetele ei moonuta konkurentsi määral, mis on vastuolus ühise huviga, välja arvatud juhul, kui riigiabi eeskirjades sätestatakse teisiti või kui abisaaja tegutseb turul, mis kannatab pikaajalise liigse tootmisvõimsuse all. |
|
(41) |
Kui abisaaja tegutseb turul, mis kannatab pikaajalise liigse tootmisvõimsuse all, nagu see on määratletud ulatuslikele investeerimisprojektidele regionaalabi andmist käsitlevas mitut valdkonda hõlmavas raamprogrammis, (14) võidakse äriühingu tootmisvõimsust või turuosa vähendada kuni 100 %. (15) |
Miinimumiga piirduv abi: tegelik osalus abi arvestamata
|
(42) |
Toetuse suurus ja intensiivsus peavad rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajatava miinimumiga, pidades silmas äriühingu, selle osanike või seda hõlmava kontserni olemasolevaid rahalisi vahendeid. Hindamisel võetakse arvesse igasugust varasemat päästmisabi. Abisaajatelt oodatakse omavahenditest tehtavat olulist makset ümberkorraldamiskava heaks, sealhulgas äriühingu säilimiseks ebaolulise vara müügi või turutingimustes toimuva välisfinantseerimise kaudu. Makse on märk, et turg usub äriühingu elujõulisuse taastumisse. Makse peab olema võimalikult suur ja tegelik, sisaldamata tulevast oodatavat kasumit (nt rahavood). |
|
(43) |
Järelevalveamet peab ümberkorralduskava puhul tavaliselt kohaseks järgmisi rahalisi panuseid: (16) väikeettevõtte puhul vähemalt 25 %, keskmise suurusega ettevõtete puhul vähemalt 40 % ja suurettevõtete puhul vähemalt 50 %. EFTA riigi poolt tõestatud erakorraliste asjaolude ja eriliste raskuste puhul võib järelevalveamet nõustuda väiksema panusega. |
|
(44) |
Et piirata moonutavat toimet, ei tohi abi anda sel määral või sellises vormis, mis võimaldaks äriühingul ülemääraseid rahalisi ressursse kasutada agressiivseks turgu moonutavaks tegevuseks, mis ei ole seotud ümberkorraldamisprotsessiga. Seetõttu uurib järelevalveamet pärast ümberkorraldamist äriühingu kohustuste taset, kaasa arvatud olukorda pärast maksunõuete edasilükkamist või vähendamist; eeskätt peetakse silmas äriühingu tegevuse jätkamise võimalust pärast kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse algatamist siseriikliku õiguse kohaselt. (17) Abi ei tohiks kasutada ka selliste uute investeeringute rahastamiseks, mis ei ole äriühingu elujõulisuse taastamiseks olulised. |
Abi lubamisega seotud eritingimused
|
(45) |
Lisaks punktides 37–41 kirjeldatud tasakaalustavatele võib järelevalveamet kehtestada vajalikuks peetavad tingimused ja kohustused tagamaks, et abi ei moonutaks konkurentsi ühiste huvidega vastuolus oleval määral, juhul kui asjaomane EFTA riik ei ole lubanud võtta vastu sellised sätted. Ta võib näiteks nõuda, et EFTA riik:
|
Ümberkorraldamiskava täielik rakendamine ja kehtestatud tingimuste järgimine
|
(46) |
Äriühing peab ümberkorraldamiskava täielikult rakendama ning täitma kõiki järelevalveameti abiandmise otsuses ettenähtud kohustusi. Järelevalveamet loeb kõiki kava rakendamatajätmisi või muude kohustuste täitmatajätmisi abi kuritarvitamiseks, ilma et see piiraks järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 23 kohaldamist ja EFTA kohtusse kaebamise võimalust vastavalt järelevalve ja kohtu lepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 2 teisele lõigule. |
|
(47) |
Kui ümberkorraldamine hõlmab mitut aastat ja suuri summasid, võib järelevalveamet nõuda ümberkorraldamisabi jaotamist osamakseteks ning seada iga osamakse tasumise tingimuseks, et:
|
Järelevalve ja aastaaruanne
|
(48) |
Järelevalveamet peab asjaomaste EFTA riikide poolt edastatud korrapäraste üksikasjalike aruannete kaudu saama kinnitust ümberkorraldamiskava nõuetekohase rakendamise kohta. |
|
(49) |
Suurtele äriühingutele antava abi korral tuleb neist aruannetest esimene järelevalveametile esitada tavaliselt hiljemalt kuus kuud pärast abi heakskiitmist. Seejärel tuleb aruanded järelevalveametile saata vähemalt kord aastas kindlal kuupäeval, kuni ümberkorraldamiskava eesmärgid võib lugeda saavutatuks. Kõnealused aruanded peavad sisaldama kogu teavet, mida järelevalveamet vajab ümberkorraldamiskava rakendamise järelevalveks: äriühingule tehtavate maksete ajakava ja äriühingu finantsseisundit ning abi heakskiitmise otsuses ettenähtud tingimuste või kohustuste järgimist. Eelkõige peavad need sisaldama kogu asjakohast teavet ümberkorraldamisperioodil kas individuaalselt või üldise kava alusel äriühingule ükskõik mis eesmärgil antud abi kohta (vt punktid 67–70). Kui järelevalveamet vajab viivitamata kinnitust teatava põhilise teabe kohta, nt ettevõtte sulgemise või tootmisvõimsuse vähendamise kohta, võib ta nõuda aruannete sagedasemat esitamist. |
|
(50) |
Väikestele või keskmise suurusega ettevõtetele antava abi korral piisab tavaliselt abisaaja äriühingu bilansi ning kasumiaruande koopia esitamisest igal aastal, välja arvatud juhul, kui abi heakskiitvas otsuses on sätestatud rangemad tingimused. |
16.3.2.3. Ümberkorraldamiskava muutmine
|
(51) |
Kui ümberkorraldamisabi on heaks kiidetud, võib asjaomane EFTA riik ümberkorraldamisperioodil paluda järelevalveametil nõustuda ümberkorraldamiskavas ja toetuse suuruses tehtavate muudatustega. Järelevalveamet võib selliseid muudatusi lubada järgmiste tingimuste täitmise korral:
|
|
(52) |
Kui järelevalveameti seatud tingimusi või EFTA riigi kohustusi leevendatakse, peab vastavalt vähendama abi, samuti võib seada muid tingimusi. |
|
(53) |
Kui EFTA riik teeb heakskiidetud ümberkorraldamiskavva muudatusi järelevalveametit nõuetekohaselt teavitamata, algatab järelevalveamet järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 16 (abi kuritarvitamine) alusel menetluse, ilma et see piiraks järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artikli 23 kohaldamist ja EFTA kohtusse kaebamise võimalust vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 2 teisele lõigule. |
16.3.2.4. Abistatavates piirkondades antav ümberkorraldamisabi
|
(54) |
Järelevalveamet võtab abistatavates piirkondades antava ümberkorraldamisabi hindamisel arvesse regionaalarengu vajadusi. Raskustes oleva äriühingu paiknemine abistatavas piirkonnas ei ole siiski küllaldane põhjus, et ümberkorraldusabi õigustada: keskmise või pika ajavahemiku jooksul ei aita piirkonda äriühingute kunstlik toetamine. Regionaalarengu edendamiseks on piirkonna huvides kasutada oma vahendeid selleks, et arendada võimalikult kiiresti välja elujõulised ja püsivad tegevusvaldkonnad. Konkurentsi moonutamist tuleb minimeerida isegi sel juhul, kui abi antakse abistatavates piirkondades tegutsevatele äriühingutele. Selles kontekstis tuleb samuti arvesse võtta kaasneva kahjuliku toime võimalust, mis võib haarata asjaomast piirkonda ja teisi abistatavaid alasid. |
|
(55) |
Seega kohaldatakse punktides 31–53 loetletud kriteeriume ka abistatavate piirkondade suhtes isegi regionaalarengu vajadusi arvestades. Abistatavates piirkondades võivad abi andmise tingimused tasakaalustavate meetmete rakendamise ja abisaaja panuse osas olla leebemad, kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad ei näe ette teisiti. Kui regionaalarengu vajadused seda õigustavad ning juhul kui tootmisvõimsuse või turuosa vähendamine näib olevat kõige sobivam meede konkurentsimoonutuste vältimiseks, nõutakse abistatavates piirkondades väiksemat tootmisvõimsuse vähendamist kui muudes piirkondades. Neil asjaomase EFTA riigi tõendatud juhtudel tehakse vahet EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohaselt regionaalabikõlblike piirkondade ja artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt abikõlblike piirkondade vahel, et võtta arvesse esimesena nimetatud piirkondade regionaalprobleemide suuremat tõsidust. |
16.3.2.5. VKEdele antav ümberkorraldamisabi
|
(56) |
Väikeettevõtetele (18) antav abi mõjutab kaubandustingimusi tavaliselt vähem kui keskmise suurusega ja suurtele äriühingutele antav abi. Sama kehtib ka ümberkorraldamisabi puhul, nii et punktides 31–53 sätestatud tingimuste kohaldamine on leebem järgmisel viisil:
|
|
(57) |
Seevastu kohaldatakse ühekordse abi põhimõtet (jaotis 16.3.3) VKEde suhtes täielikult. |
|
(58) |
VKEde ümberkorralduskavad ei vaja järelevalveameti heakskiitu. Samas peab kava vastama punktides 34–36 toodud nõuetele, saama asjaomase EFTA riigi heakskiidu ning see tuleb edastada järelevalveametile. Abi andmise tingimuseks peab olema ümberkorralduskava täielik rakendamine. Nende tingimuste kontrollimise kohustus lasub EFTA riigil. |
16.3.2.6. Ümberkorraldamise sotsiaalkulude katteks antav abi
|
(59) |
Ümberkorraldamiskavadega kaasneb tavaliselt mõjutatud tegevuse vähendamine või sellest loobumine. Sellised kahandamised on sageli vajalikud ratsionaliseerimise ja tõhususe huvides, olenemata tootmisvõimsuse vähendamisest, mis võib olla abi andmise tingimus. Selliste meetmete põhjusest olenemata on nende tagajärg tavaliselt äriühingu tööjõu koondamine. |
|
(60) |
EFTA riikide tööõigusaktid võivad hõlmata üldisi sotsiaalkindlustuskavasid, mille kohaselt koondamistasu ja ennetähtaegset vanaduspensioni makstakse otse koondatud töötajatele. Selliseid kavasid ei loeta EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvaks riigiabiks. |
|
(61) |
Peale otse makstava koondamistasu ja ennetähtaegse vanaduspensioni peab valitsus üldiste sotsiaaltoetuskavade kohaselt sageli katma selliste hüvitiste kulu, mida äriühing maksab koondatud töötajatele ning mis lähevad kaugemale äriühingu seaduse- või lepingujärgsetest kohustustest. Kui selliseid kavasid kohaldatakse üldiselt ilma sektoriviisiliste piiranguteta selliste töötajate suhtes, kes vastavad eelnevalt määratletud ja automaatselt abi saamise õigust andvatele tingimustele, ei loeta neid kavasid artikli 61 lõike 1 kohast ümberkorraldamist teostavatele äriühingutele antavat abi sisaldavaks. Kui neid kavasid kasutatakse siiski ümberkorraldamise toetamiseks konkreetsetes tegevusvaldkondades, võivad kavad nende kasutamise valikulisuse tõttu abi sisaldada. (19) |
|
(62) |
Koondamistasude ja/või ennetähtaegse vanaduspensioni maksmine, mis kuulub äriühingu kohustuste hulka tööõigusaktide või ametiühingutega sõlmitud kollektiivlepingute alusel, on osa äriühingu omavahenditest makstavatest tavalistest kuludest. Seetõttu tuleb nende kulude katmiseks mõeldud riigipoolset rahastamist lugeda abiks, olenemata sellest, kas need maksed tehakse otse äriühingule või valitsusasutuse kaudu töötajatele. |
|
(63) |
Järelevalveamet ei ole põhimõtteliselt sellise abi vastu, kui seda antakse raskustes olevatele äriühingutele, sest selle majanduslik kasu on asjaomase äriühingu huvidest suurem ning ulatub kaugemale, hõlbustades struktuuriliste muutuste tegemist ja vähendades raskusi. |
|
(64) |
Lisaks koondamistasudele ja ennetähtaegsele vanaduspensionile võib ümberkorraldamisabi anda seoses konkreetsete ümberkorraldamisskeemidega väljaõppeks, nõuandeks, töö otsimiseks, kolimiseks ning erialaseks ettevalmistuseks uut äritegevust alustavatele töötajatele. Järelevalveamet suhtub sellisesse abisse alati positiivselt, kui seda antakse raskustes olevatele äriühingutele. |
|
(65) |
Punktides 61–64 kirjeldatud abi liiki tuleks ümberkorraldamiskavas selgesti täpsustada, sest seda abi, mida antakse koondatud töötajate heaks võetavateks sotsiaalseteks meetmeteks, ei võeta arvesse punktides 37–41 nimetatud tasakaalustavate meetmete määra kindlaksmääramisel. |
|
(66) |
Ühist huvi silmas pidades tagab järelevalveamet ümberkorraldamiskava raames, et muudes Euroopa Majanduspiirkonna osalisriikides kui abi andvas riigis piiratakse ümberkorraldamise sotsiaalseid mõjusid miinimumini. |
16.3.2.7. Kohustus teavitada järelevalveametit igasugusest abisaajale äriühingule ümberkorraldusperioodil antud abist
|
(67) |
Suurele või keskmise suurusega äriühingule käesolevate suuniste alusel antud ümberkorraldamisabi hindamisel võib iga muu ümberkorraldamisperioodil antav investeerimisabi, isegi kui seda saadakse juba lubatud kava alusel, mõjutada järelevalveameti hinnangut nõutavate tasakaalustavate meetmete ulatuse kohta. |
|
(68) |
Suure ja keskmise suurusega äriühingu ümberkorraldamisabi käsitlevates teatistes tuleb täpsustada kogu muu abisaajale äriühingule ümberkorraldamisperioodil kavandatav abi, kui selle suhtes ei kohaldata vähese tähtsusega abi reeglit või erandimäärusi. |
|
(69) |
Järelevalveamet võtab sellist abi arvesse ümberkorraldamisabi hindamisel. Järelevalveametit tuleb teavitada eraldi igasugusest suurele ja keskmise suurusega ettevõttele ümberkorraldamisperioodil tegelikult antud abist, kui järelvalveamet ei teadnud seda ümberkorraldamisabi andmise otsustamise ajal. |
|
(70) |
Järelevalveamet tagab, et heakskiidetud kavade alusel antava abi puhul ei hoiduta kõrvale käesolevate suuniste nõuetest. |
16.3.3. Ühekordne abi
|
(71) |
Päästmisabi on ühekordne meede, mis on kavandatud eeskätt äriühingu tegevuse jätkamiseks piiratud ajavahemikul, mille jooksul saab hinnata äriühingu tulevikuväljavaateid. Ei saa lubada korduvaid päästmisabimeetmeid, mis ainult säilitaksid kehtiva olukorra, lükkaksid vältimatu edasi ning suunaksid majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid teistele, tõhusamatele tootjatele või teistele EMP lepingu osalisriikidele. Seega tuleks päästmisabi anda vaid üks kord (ühekordse abi tingimus). Vältimaks äriühingute ebaausat abistamist ning nende elus püsimist vaid korduva riigiabi toel, tuleks sama põhimõtte alusel anda ümberkorraldamisabi vaid üks kord. Kui päästmisabi antakse äriühingule, mis on juba saanud ümberkorraldamisabi, võib teha järelduse, et abisaaja raskused on püsiva iseloomuga ning korduv riigi sekkumine põhjustab konkurentsimoonutusi, mis on vastuolus ühise huviga. Selline korduv riigi sekkumine ei tohiks olla lubatud. |
|
(72) |
Teatades järelevalveametile kavandatavast päästmis- või ümberkorraldamisabist, peab EFTA riik täpsustama, kas asjaomane äriühing on minevikus juba saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, kaasa arvatud enne käesolevate suuniste kohaldamiskuupäeva antud abi ning igasugune muu abi, millest ei ole teatatud. (20) Sellisel juhul ning juhul kui päästmisabi andmisest või ümberkorraldamisperioodi lõppemisest või ümberkorraldamiskava peatamisest on möödunud alla 10 aasta (olenevalt sellest, mis on hilisem), ei luba järelevalveamet edasist päästmis- või ümberkorraldamisabi, välja arvatud järgmistel erandjuhtudel:
Punktides b ja c nimetatud juhtudel ei saa kasutada jaotises 16.3.1.2 nimetatud lihtsustatud korda. |
|
(73) |
Äriühingule abi andmisele järgnevad muutused selle abisaaja omandisuhetes või mis tahes kohtu- või haldusmenetlus, mis paneb äriühingu bilansi kindlamale alusele, vähendab tema kohustusi või kustutab varasemad võlad, ei mõjuta selle reegli kohaldamist, kui küsimus on sama äriühingu tegevuse jätkamises. |
|
(74) |
Kui kontsern on saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, ei luba järelevalveamet tavaliselt edasist päästmis- või ümberkorraldamisabi kontsernile endale või samasse kontserni kuuluvatele üksustele enne 10 aasta möödumist päästmisabi andmisest või ümberkorraldamisperioodi lõppemisest või ümberkorralduskava peatamisest, olenevalt sellest, mis on hilisem. Kui kontserni kuuluv üksus on saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, on kontsernil tervikuna ja selle teistel üksustel, välja arvatud varasemal abisaajal, õigus saada päästmis- või ümberkorraldamisabi (kui peetakse kinni käesolevate suuniste teistest sätetest). EFTA riigid peavad tagama, et kontsern või kontserni kuuluvad teised üksused ei anna abi edasi varasemale abisaajale. |
|
(75) |
Kui äriühing võtab üle mõne teise äriühingu varad, kelle suhtes on kohaldatud punktis 73 loetletud menetlusi või siseriikliku õiguse kohast kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja kui see äriühing on juba saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi, ei kohaldata ostja suhtes ühekordse abi nõuet tingimusel, et täidetud on kõik järgmised tingimused:
|
|
(76) |
Siin tuleks siiski rõhutada, et varade ostmiseks antavat abi ei saa käesolevate suuniste alusel lubada, sest sel juhul oleks tegemist esialgseks investeeringuks antava abiga. |
16.4. VKEde abikavad
16.4.1. Üldpõhimõtted
|
(77) |
Järelevalveamet lubab raskustes olevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate päästmis- ja/või ümberkorraldamisabikavasid ainult sel juhul, kui asjaomased ettevõtjad vastavad VKEde mõistele. Kui järgmistest erisätetest ei tulene teisiti, hinnatakse selliste kavade vastavust peatükis 16.2 ja 16.3 sätestatud tingimuste kohaselt; erandiks on jaotis 16.3.1.2, mis ei kehti abikavade kohta. Kui kava alusel antav abi ei vasta mõnele neist tingimustest, tuleb sellest eraldi teatada ja järelevalveamet peab selle eelnevalt heaks kiitma. |
16.4.2. Abikõlblikkus
|
(78) |
Kui teatavas sektoris antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad ei näe ette teisiti, vabastatakse käesolevate suuniste kohaldamiskuupäevast lubatavate kavade alusel VKEdele antav abi eraldi teatamisest ainult sel juhul, kui asjaomane ettevõtja vastab vähemalt ühele punktis 9 sätestatud kolmest kriteeriumist. Kui abi saav ettevõtja ei vasta ühelegi neist kolmest kriteeriumist, tuleb sellest järelevalveametile eraldi teatada, et järelevalveamet võiks otsustada, kas tegemist on raskustes oleva äriühinguga. Abist mis tahes suurusega ettevõtetele, mis tegutsevad pikaajalise liigse tootmisvõimsuse all kannataval turul, tuleb samuti järelevalveametile eraldi teatada, et järelevalveamet saaks otsustada punkti 41 rakendamise üle. |
16.4.3. Päästmisabikavade lubamise tingimused
|
(79) |
Et järelevalveamet võiks päästmisabikavad heaks kiita, peavad need vastama punkti 24 alapunktides a, b, d ja e sätestatud tingimustele. Päästmisabi võib anda kuni kuueks kuuks, mille jooksul tuleb analüüsida äriühingu seisundit. Enne selle ajavahemiku lõppu peab EFTA riik kas ümberkorraldamiskava või likvideerimiskava heaks kiitma või nõudma abisaajalt laenu ning riskipreemiale vastava abi tagasimaksmist. |
|
(80) |
Päästmisabist, mis antakse pikemaks ajaks kui kuus kuud või mida ei maksta kuue kuu jooksul tagasi, tuleb järelevalveametile teatada eraldi. |
16.4.4. Ümberkorraldamisabikavade lubamise tingimused
|
(81) |
Järelevalveamet lubab ümberkorraldamiskavasid ainult siis, kui abi saamise tingimus on, et abisaaja rakendab täielikult asjaomase EFTA riigi poolt heakskiidetud ümberkorraldamiskava, mis vastab järgmistele tingimustele:
|
16.4.5. Päästmis- ja/või ümberkorraldamisabikavade lubamise ühised tingimused
|
(82) |
Kavades tuleb täpsustada ühele äriühingule päästmis- ja/või ümberkorraldamistoimingu osana antava võimaliku toetuse maksimaalne suurus, kaasa arvatud kava muutmise puhul. Seda määra ületavast abist tuleb järelevalveametile teatada eraldi. Ühele äriühingule antava päästmis- ja ümberkorraldamisabi maksimaalne suurus, kaasa arvatud muudest allikatest või muude kavade raames antav toetus, võib olla kuni 10 miljonit eurot. |
|
(83) |
Samuti tuleb kinni pidada ühekordse abi põhimõttest. Kohaldatakse jaotises 16.3.3 sätestatud reeglit. |
|
(84) |
EFTA riigid peavad järelevalveametit eraldi teavitama meetmetest, kui äriühing võtab varad üle äriühingult, kes on juba saanud päästmis- või ümberkorraldamisabi. |
16.4.6. Järelevalve ja aastaaruanded
|
(85) |
Punkte 48, 49 ja 50 ei kohaldata abikavade suhtes. Abikava heakskiitmise tingimus on siiski, et tavapäraselt kord aastas esitatakse kava rakendamise kohta aruanne, mis sisaldab järelevalveameti juhendis standardaruannete kohta (22) täpsustatud teavet. Lisaks peavad aruanded sisaldama kõikide abisaajate äriühingute loetelu, milles igaühe kohta tuleb täpsustada järgmist:
|
16.5. Järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli i osas artikli 1 lõikes 1 nimetatud asjakohased meetmed
|
(86) |
Järelevalveamet teeb järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõike 1 kohaselt eraldi kirjas ettepaneku, et EFTA riigid võtaksid oma olemasolevaid abikavasid silmas pidades vastu punktides 87–88 sätestatud asjakohased meetmed. Järelevalveamet seab igasuguse edaspidise abikava lubamise tingimuseks neile sätetele vastavuse. |
|
(87) |
EFTA riigid, kes on kiitnud järelevalveameti ettepaneku heaks, peavad kuue kuu jooksul pärast suuniste vastuvõtmist kohandama oma jätkuvalt järgitavaid abikavasid käesolevate suunistega. |
|
(88) |
EFTA riigid peavad teatama oma nõustumisest asjakohaste meetmetega ühe kuu jooksul pärast asjakohaste meetmete rakendusettepanekut sisaldava kirja kättesaamist. |
16.6. Kohaldamiskuupäev ja kestus
|
(89) |
Käesolevad suunised jõustuvad vastuvõtmise kuupäeval. Need kehtivad viis aastat, kui mis tahes uue otsusega ei sätestata teisiti. |
|
(90) |
Teatised, mis järelevalveamet registreerib enne vastuvõtmise kuupäeva, vaadatakse läbi teatise esitamise ajal kehtivate kriteeriumide alusel. |
|
(91) |
Järelevalveamet uurib iga tema loata antud ning seetõttu järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli I osa artikli 1 lõikega 3 vastuolus oleva päästmis- või ümberkorraldamisabi kokkusobivust EMP lepinguga käesolevate suuniste alusel, kui osa sellest abist või kogu abi on antud pärast suuniste avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja selle EMP lisas. Kõikidel muudel juhtudel uurib ta vastavust abi andmise ajal kehtivate suuniste alusel |
(1) Käesolev peatükk vastab ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (ELT C 244, 1.10.2004, lk 1).
(2) Vastuvõetud 19. jaanuaril 1994, avaldatud EÜT L 231, 3.9.1994 ja sama kuupäeva EMP lisas nr 32.
(3) Vastuvõetud 16. detsembril 1999, avaldatud EÜT L 274, 26.10.2000 ja sama kuupäeva EMP lisas nr 48.
(4) Komisjon märkis vastavas teatises, et päästmise ja restruktureerimisega seotud abist tingitud moonutuste täpsem kontrollimine tundub olevat õigustatud, pidades silmas 23. ja 24. märtsi 2001 Stockholmis ning 15. ja 16. märtsi 2002 Barcelonas kohtunud Euroopa Ülemkogu otsuseid, kus liikmesriike kutsuti üles jätkama riigiabi vähendamist väljendatuna protsendina sisemajanduse kogutoodangust, suunates seda enam ühiste horisontaalsete eesmärkide, sealhulgas ühtekuuluvuseesmärkide saavutamisele. See on samuti kooskõlasn 23. ja 24. märtsi 2000 Lissaboni Euroopa Ülemkogu otsustega, mille sihiks on Euroopa majanduse konkurentsivõime tõstmine.
(5) See viitab eelkõige nõukogu 25. juuli 1978. aasta direktiivi 78/660/EMÜ (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11) artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud äriühingu liikidele; viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/51/EÜ (ELT L 178, 17.7.2003, lk 16), mis on liidetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XXII lisa punkti 4 ühiskomitee 5. detsembri 2003. aasta otsusega 176/2003 (ELT L 88, 25.3.2004, lk 53 ja EMP lisa nr 15, 25.3.2004, lk 14).
(6) Sarnaselt nõukogu 13. detsembri 1976 teise direktiivi 77/91/EMÜ (EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1) sätetega, mida viimati muudeti 2003. aasta ELi ühinemisaktiga. EMP laienemislepinguga liidetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XXII lisa punkti 2.
(7) See viitab eelkõige direktiivi 78/660/EMÜ (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11) artikli 1 lõike 1 teises lõigus nimetatud äriühingu liike, viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/51/EÜ (EÜT L 178, 17.7.2003, lk 16), liidetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XXII lisa punkti 4 ühiskomitee 5. detsembri 2003. aasta otsusega 176/2003 (ELT L 88, 25.3.2004, lk 53 ja EMP lisa nr 15, 25.3.2004, lk 14).
(8) Määratlemaks, kas äriühing on iseseisev või moodustab kontserni osa, võetakse arvesse kriteeriume, mis on sätestatud komisjoni määruse (EÜ) nr 68/2001 I lisas (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20), muudetud määrusega (EÜ) nr 363/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 20), liidetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XV lisa punkti 1 alapunkti d ühiskomitee 25. septembri 2004. aasta otsusega 131/2004 (ELT L 64, 10.3.2005, lk 67).
(9) Sellealased erieeskirjad kehtivad lennundussektoris. Vaata käesolevate suuniste 30. peatükki.
(10) EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud leping (järelevalve- ja kohtuleping) (EÜT L 344, 31.12.1994, lk 1).
(11) Juhtum C-355/95 P: Textilwerke Deggendorf v komisjon ja teised [1997] ECR I-2549.
(12) Erandi võib teha pangandussektoris antava päästmisabi puhul, et kõnealune krediidiasutus võiks ajutiselt jätkata pangandustegevust vastavalt usaldatavuse järelevalvet käsitlevatele jõus olevatele õigusaktidele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/12/EÜ (EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1), liidetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu IX lisa punkti 14 ühiskomitee 1. oktoobri 2001 otsusega 15/2001 (EÜT L 117, 26.4.2001, lk 13, ja EMP lisa nr 22, 26.4.2001, lk 8)). Abi, mida ei anta punkti a tingimustele vastava laenu või laenugarantii kujul, peab igal juhul vastama päästmisabi üldpõhimõtetele ning see ei saa koosneda rahalistest struktuurimeetmetest, mis on seotud panga omavahenditega. Iga muud tüüpi abi, mis antakse punkti a tingimustele vastava laenu või laenugarantii kujul, võetakse arvesse siis, kui uuritakse ümberkorraldamiskava alusel võetavaid tasakaalustavaid meetmeid vastavalt punktidele 37–41.
(13) Järelevalveamet võib arvesse võtta ka asjaolu, kas äriühing on keskmise suurusega või suurettevõte.
(14) Mitmeid sektoreid hõlmav raamistik suurte investeerimisprojektide jaoks, peatükk 26A, vastuvõetud 18. detsembril 2002 (seni avaldamata), viimati muudetud 17.3.2004 (seni avaldamata).
(15) Sellisel juhul lubab järelevalveamet abi vaid ümberkorralduste sotsiaalsete kulude leevendamiseks vastavalt jaotisele 16.3.2.6 ning keskkonnaabi saastatud alade puhastamiseks, mis võidakse maha jätta.
(16) Vt punkt 6. See miinimumpanus ei tohi sisaldada abi. Nii on näiteks juhul, kui laenu korral on saadud intressitoetust või laenule on antud abielementidega valitsuse garantii.
(17) Vt punkti 9 lõige c.
(18) Määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36), liidetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingusse EMP ühiskomitee 25. septembri 2004 otsusega 131/2004 (seni avaldamata). 31. detsembrini 2004 leiab vastava mõiste komisjoni soovitusest 96/280/EÜ (EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4). Mõiste võib leida ka komisjoni 12. jaanuari 2001 määruse (EÜ) 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33) lisas 1, mis liideti Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XV lisa punkti 1f EMP ühiskomitee 25. juuni 2002 otsusega 88/2002, millega muudeti Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XV lisa (riigiabi) (EÜT L 266, 3.10.2002, lk 56 ja EMP lisa nr 49, 3.10.2002, lk 42).
(19) Oma otsuses kohtuasja C-241/94 (Prantsusmaa v. komisjon [1996], ECR I-4551), (Kimberly Clark Sopalin) kohta kinnitas Euroopa Kohus, et Prantsusmaa siseriikliku tööhõivefondi kaudu Prantsusmaa ametiasutuste poolt oma äranägemisel teostatud rahastamine võis asetada teatavad ettevõtjad muudest ettevõtjatest soodsamasse olukorda, olles seega abi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. (Kohtuotsuses ei seatud kahtluse alla komisjoni järeldust, milles abi loeti ühisturuga kokkusobivaks.)
(20) Teatamata jäetud abi osas võtab järelevalveamet oma analüüsis arvesse võimalust, et abi võidakse lugeda Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga kokkusobivaks muu kui päästmis- või ümberkorraldamisabina.
(21) Ettenägematuteks asjaoludeks loetakse selliseid asjaolusid, mida äriühingu juhtkonnal ei olnud ümberkorraldamiskava koostamisel võimalik kuidagi ette näha ning mis ei tulene äriühingu juhtkonna hooletusest ega eksimustest ega kontserni otsustest, millesse äriühing kuulub.
(22) Vt EFTA järelevalveameti 14. juuli 2004 otsuse 195/04/COL (järelevalve- ja kohtulepingu 3. protokolli II osa artiklis 27 viidatud rakendussätete kohta) IIIA ja IIIB lisa (olemasoleva riigiabi standarditud aruande vorm). Seni avaldamata.
(23) Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator, mille on avaldanud Euroopa Ühenduse Statistikaamet.
LISA
Valem (1) arvutamaks päästmisabi maksimaalsummat, mille puhul kohaldatakse lihtsustatud menetlust:
Valem põhineb äriühingu tegevustulemustel (EBIT – tulu enne intressi ja maksude mahaarvamist) abi andmisele/abist teatamisele eelneval aastal (mida tähistab t). Sellele on liidetud kulum. Saadud summale tuleb liita käibekapitali muutus. Käibekapitali muutus leitakse viimaste lõppenud aruandeperioodide käibevara ja käibekohustuste (2) vahena. Kui tegevustulemuse osas esineb reservatsioone, tuleb need selgelt välja tuua ning lõpptulemus ei tohi selliseid reservatsioone sisaldada.
Valemi eesmärk on äriühingu tegevuse negatiivse rahavoo määratlemine abitaotlemisele eelneval aastal (või abiandmisele eelneval aastal teatamata abi puhul). Pool sellest summast peaks võimaldama äriühingul tegevust jätkata kuue kuu kestel. Seega jagatakse valemi tulemus kahega.
Valemit saab rakendada vaid siis, kui tulemus on negatiivne.
Kui valemi tulem on positiivne, tuleb esitada üksikasjalik selgitus, mis näitab, et äriühingul on punktides 9–10 määratletud raskused.
Näide:
|
Tulu enne intressi ja maksude mahaarvamist (miljonit eurot) |
(12) |
|
Kulum (miljonit eurot) |
2 |
|
Bilansiaruanne (miljonit eurot) |
31. detsember, t-1 |
31. detsember, t |
|
Käibevara |
||
|
Raha või selle ekvivalendid |
10 |
5 |
|
Debitoorne võlgnevus |
30 |
20 |
|
Laoseis |
50 |
45 |
|
Ettemakstud kulud |
20 |
10 |
|
Muu käibevara |
20 |
20 |
|
Käibevara kokku |
130 |
100 |
|
Käibekohustused |
||
|
Kreditoorne võlgnevus |
20 |
25 |
|
Viitvõlad |
15 |
10 |
|
Ettemakstud tulud |
5 |
5 |
|
Käibekohustused kokku |
40 |
40 |
|
Käibekapital |
90 |
60 |
|
Käibekapitali muutus |
(30) |
|
Päästmisabi ülemmäär = [– 12 + 2 + (– 30)]/2 = – 20 miljonit eurot
Kui tulemus on suurem kui 10 miljonit eurot, ei saa kasutada punktis 29 kirjeldatud lihtsustatud protseduuri. Selle piiri ületamisel peab EFTA riik esitama selgituse, kuidas on kindlaks määratud äriühingu tulevased rahavoovajadused ning päästmisabi suurus."
(1) EBITile (tulu enne intresside ja maksude mahaarvamist taotlemiseelse aasta (t) raamatupidamise aastaaruande kohaselt) tuleb liita sama perioodi kulum ning käibekapitali muutus 2 aasta jooksul (aastal enne taotluse esitamist ja sellele eelnenud aastal), mis on jagatud kahega, et määrata kindlaks 6 kuu summa, st päästmisabi tavapärasel lubatud perioodil.
(2) Käibevara: likviidsed vahendid, debitoorne võlgnevus (kliendi- ja võlgnikukontod), muu käibevara ja ettemakstud kulud, laovarud. Käibekohustused: rahaline võlgnevus, maksmisele kuuluvad kaubaarved (tarnijate ja võlausaldajate arved) ning muud käibekohustused, ettemakstud tulud, muud viitkohustused, maksukohustused.
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/57 |
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2005/304/ÜVJP,
12. aprill 2005,
mis käsitleb konfliktide ennetamist, ohjamist ja lahendamist Aafrikas ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2004/85/ÜVJP
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Esmane vastutus konfliktide ennetamise, ohjamise ja lahendamise eest Aafrika mandril lasub aafriklastel endil. |
|
(2) |
Rahvusvaheline õigus määratleb raamistiku tegevusele, mis on suunatud konfliktide ennetamisele, ohjamisele ja lahendamisele Aafrikas. |
|
(3) |
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja alusel kannab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu põhivastutust rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest. |
|
(4) |
ÜRO Julgeolekunõukogu otsuste koostamisel tagab Euroopa Liidu lepingu artikli 19 kohaldamine Euroopa Liidu seisukohtade ja huvide täieliku kaitse. |
|
(5) |
Nõukogu võttis 26. jaanuaril 2004. aastal vastu ühise seisukoha 2004/85/ÜVJP, mis käsitleb konfliktide ennetamist, ohjamist ja lahendamist. (1) |
|
(6) |
Nõukogu kiitis 22. novembril 2004. aastal heaks EJKP (Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika alase) tegevuskava rahu ja julgeoleku toetamiseks Aafrikas ning järeldused rahu ja julgeoleku kohta Aafrikas, ning nõukogu kinnitas 13. detsembril 2004. aastal kõnealuse tegevuskava rakendamissuunised. Nõukogu rõhutas sellest lähtuvalt, et ÜVJP raamistikku kuuluvad meetmed (kaasa arvatud EJKP alane toetus), Aafrikas rahu tagamise mehhanism, ühenduse vahendid ja liikmesriikide kahepoolsed meetmed täiendavad üksteist. |
|
(7) |
Rahu, julgeoleku ja stabiilsuse edendamine Aafrika mandril on üks Aafrika Liidu eesmärkidest ning liikmesriikide vaheliste konfliktide rahumeelne lahendamine on üks Aafrika Liidu asutamisaktis sätestatud põhimõtetest. Konfliktide ennetamise, ohjamise ja lahendamise üle on peetud dialoogi Aafrika Ühtsuse Organisatsiooniga (OAU) ja selle järglase Aafrika Liiduga ning see küsimus on lülitatud Kairo deklaratsiooni ja tegevuskavasse. Konfliktide ennetamisel, ohjamisel ja lahendamisel Aafrikas on kesksed osalejad Aafrika Liit ja Aafrika subregionaalsed organisatsioonid. |
|
(8) |
Tõhus konfliktide ennetamine nõuab strateegiaid stabiilset ja usaldusväärsemat rahvusvahelist keskkonda soodustavate tingimuste loomiseks ning laiahaardelisi ja tasakaalustatud abistamise ning arenguabi programme vägivaldseid konflikte vallapäästvate pingete leevendamiseks; arvesse tuleb võtta ka majanduslike tegurite tähtsust Aafrika konfliktides ning diplomaatiliste ja majanduslike meetmete potentsiaali vägivaldsete konfliktide ennetamisel ja lahendamisel. |
|
(9) |
Konfliktide ennetamine ning demokraatia, inimõigused, õigusriik ja head valitsemistavad on omavahel seotud, kusjuures arengukoostööl on strateegiline roll konfliktide rahumeelse ohjamise suutlikkuse tugevdamisel. |
|
(10) |
Igasugune rahu ja julgeolekut käsitlev poliitika peab arvesse võtma HIVi/AIDSi ja konfliktide omavahelist seotust. Konflikti kõigis faasides, alates ennetamisest ja lõpetades taastamisega, loob ebastabiilsus tingimused nimetatud pandeemia leviku kiirenemiseks. Juba HIVi/AIDSi levikul iseenesest on nii lühikeses kui pikas perspektiivis tõsised sotsiaalmajanduslikud ja poliitilised tagajärjed. |
|
(11) |
Euroopa Ühendus ja tema liikmesriigid sõlmisid 23. juunil 2000. aastal Cotonous AKV riikidega partnerluslepingu. |
|
(12) |
Euroopa Parlament võttis 30. novembril 2000. aastal vastu otsuse, mis käsitleb naiste osalemist konfliktide rahumeelses lahendamises; ning AKV-EL Parlamentaarne Ühisassamblee võttis 21. märtsil 2002. aastal vastu soolist võrdõiguslikkust käsitleva resolutsiooni. |
|
(13) |
Nõukogu võttis 8. detsembril 2003. aastal vastu lapsi ja relvastatud konflikte käsitlevad suunised, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:
Artikkel 1
1. EL toetab vägivaldsete konfliktide ennetamist, ohjamist ja lahendamist Aafrikas Aafrika sellealase suutlikkuse ja tegevusvahendite tugevdamise kaudu, eriti Aafrika Liidu, subregionaalsete organisatsioonide ja algatuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonidega dialoogi arendamise ning nimetatud organisatsioonidele suurema toetuse osutamise kaudu. Sealjuures astub EL ka edaspidi samme tegevuse paremaks kooskõlastamiseks arvukate võimalike osalejate vahel, sealhulgas ühenduse ja tema liikmesriikide poolt võetavate meetmete täpsemaks kooskõlastamiseks, eelkõige EJKP tegevuskava (Aafrikas rahu ja julgeoleku toetamiseks) ning selle rakendamissuuniste raames.
2. Eelkõige rakendab EL EJKP tegevuskava Aafrikas rahu ja julgeoleku toetamiseks, kooskõlas nõukogu poolt kinnitatud suunistega. Tuleb parandada liikmessriikide ja ühenduse toetuste koordineerimist ja uurida võimalusi sellise juhtimismehhanismi loomiseks, mis soodustaks liikmesriikide vabatahtlike panuste koondamist.
3. Ülaltoodud eesmärgi saavutamiseks tugevdab EL oma suutlikkust kriisiohjamise ja konfliktide ennetamise valdkonnas ning peab veelgi tihendama koostööd ÜRO ning asjaomaste regionaalsete ja subregionaalsete organisatsioonidega. Kriisiohjamise alast koostööd ÜROga arendatakse kooskõlas ÜRO ja ELi 24. septembri 2003. aasta kriisiohjamise alase koostöö ühisdeklaratsiooniga ja selle rakendamise osana. Hoolimata oma veendumusest, et kriisiohjamise eest vastutab Aafrika ise, on EL ka tulevikus vajaduse korral valmis oma võimekusega osalema Aafrikas tekkivate kriiside ohjamises.
4. Tunnistades, et edu antud valdkondades on ka Aafrika riikide jaoks vajalik eeltingimus terrorismiga tõhusaks toimetulekuks ning sellealase võitlusvõime loomiseks ja säilitamiseks, töötab EL välja konfliktide ennetamisele ja rahu tagamisele suunatud pikaajalised meetmed.
5. Euroopa Liit töötab välja ennetava, tervikliku ja ühtse lähenemisviisi, mis moodustab ühise raamistiku ka üksikute liikmesriikide tegevusele. Osana sellest ja eesmärgiga parandada oma suutlikkust ennetavaks tegevuseks, jätkab eesistujariik peasekretäri/kõrge esindaja ja komisjoni abiga potentsiaalsete vägivaldsete konfliktide väljaselgitamiseks ja järelevalveks iga-aastaste ülevaadete koostamist ning konfliktide puhkemise või kordumise ärahoidmiseks vajalike lahendusvariantide esitamist.
Artikkel 2
Euroopa Liidu poliitika keskendub ennetava tegevuse abil vägivaldsete konfliktide puhkemise ja leviku ärahoidmisele ning samuti nende kordumise ärahoidmisele. Selles kontekstis hõlmab Euroopa Liidu tegevus:
|
— |
konfliktiennetust, püüdes tegeleda vägivaldsete konfliktide struktuursemate süvapõhjustega ning keskendudes samal ajal nende otsestele põhjustele – neid vallapäästvatele teguritele, |
|
— |
kriisiohjamist, mis kõiki võimalikke meetmeid, kaasa arvatud kõigi osapoolte vahel relvarahukokkuleppe saavutamisele ja toetamisele suunatud regionaalsete ja subregionaalsete algatuste poliitilist ja praktilist toetamist kasutades ja vajadusel kriisiohjamisoperatsioone käivitades tegeleb ägedas faasis olevate konfliktidega ning toetab jõupingutusi vägivalla lõpetamiseks, |
|
— |
rahutagamist, püüdes toetada vägivaldsete konfliktide ohjeldamisele suunatud algatusi ning valmistada ette ja toetada selliste konfliktide rahumeelseid lahendusi, |
|
— |
taastamist, mille raames vägivalla taaspuhkemise ennetamiseks ja püsiva rahu kindlustamiseks toetatakse konfliktijärgsete riikide ja ühiskondade majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset taasülesehitamist. |
Artikkel 3
Selleks, et paremini kaasa aidata konfliktide ohjamisele ja reageerida olemasolevatele kriisidele, võtab Euroopa Liit arvesse:
|
— |
rahvusvaheliste õigussüsteemide ja vaidluste lahendamise mehhanismide arengut ning regionaaltasandi koostöökokkuleppeid, eelkõige Aafrika Liidu Rahu- ja Julgeolekunõukogu asutamist 2004. aasta juunis, |
|
— |
institutsioonide väljaarendamist, suurendades selleks Aafrika riikide julgeoleku- ja õigusasutuste tõhusust, kaasa arvatud terrorismivastase võitluse alal, ning selgitades välja konkreetsed meetmed, mida on vaja selleks, et aidata Aafrika riikidel kõigis asjakohastes valdkondades täita endale rahvusvaheliste õigusaktide ja kokkulepete alusel võetud kohustused, kaasa arvatud võitluses terrorismi ja salakaubaveo vastu, |
|
— |
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ratifitseerimise toetamist ja täielikku rakendamist, mis võib mängida tähtsat rolli riigiasutuste ettevalmistamisel võitluseks karistamatuse vastu. See hõlmab ka õigusasutuste tugevdamist, kellel on selles kontekstis tähtis täiendav roll. Erilist tähelepanu pööratakse sellistele Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudis sätestatud sõjakuritegudele nagu laste värbamine väeteenistusse või kaasamine sõjategevusse, millel on oluline mõju konflikti all kannatavatele riikidele. |
Artikkel 4
1. EL püüab tugevdada oma toetust regionaalsetele kokkulepetele ja jõupingutustele konfliktide ennetamisel, suurendades selleks ettevõtjate vastutust, tugevdades õigusriiki, korraldades konfliktiennetuse alast väljaõpet, arendades suutlikkust muu hulgas poliitilise ja majandusliku analüüsi, varajase hoiatamise süsteemide ning läbirääkimis- ja vahendusoskuste alal, parandades rahvusvahelisi sanktsioneerimis- ja jõustamismehhanisme, töötades välja konflikte õhutavate majanduslike tegurite mõjutamise mehhanisme ning tugevdades nii regionaalsete organisatsioonide omavahelisi sidemeid kui ka sidemeid nende organisatsioonide ning kohalike, üleriigiliste ja regionaalsete valitsusväliste osalejate ning teiste rahvusvahelise üldsuse liikmete vahel. Ühisalgatuste väljatöötamiseks ja sünergia loomiseks kooskõlastavad ühendus ja liikmesriigid hoolikalt jõupingutusi oma regionaalsete ja subregionaalsete organisatsioonide toetamisel konfliktiennetuse valdkonnas, vajadusel ka ühisprogrammide kaudu.
2. Euroopa Liit peab Aafrika Liitu konfliktide ennetamise, ohjamise ja lahendamise valdkonnas toetades ning sellealast koostööd tehes silmas pikaajalise partnerluse arendamist, ja seda eelkõige Kairo tippkohtumise järelmeetmete raames.
Artikkel 5
EL püüab:
|
— |
toetada võimalike konfliktiennetusaspektide lisamist ühenduse arengu- ja kaubanduspoliitika ning sellega seotud konkreetsetele riikidele ja regioonidele suunatud strateegiatesse, |
|
— |
võtta arengu- ja kaubanduskoostöös vajaduse korral tarvitusele konfliktiindikaatorid ning vahendid rahu ja konfliktide mõju hindamiseks, et vähendada abist ja kaubandusest tulenevat võimalikku konfliktiohtu ning maksimeerida nende poolt rahutagamisele avaldatavat positiivset mõju, |
|
— |
tagada, et kogu elanikkond saaks kiiresti konkreetset kasu, |
|
— |
parandada ühenduse ja liikmesriikide selles valdkonnas tehtavate jõupingutuste kooskõlastamist, |
|
— |
algatuste järjepidevuse tagamiseks ja Aafrika enda meetmete toetamiseks parandada arengu- ja kaubanduskoostööd regionaalsete, subregionaalsete ja kohalike osalejatega, |
|
— |
kooskõlastada oma jõupingutusi rahvusvaheliste finantsasutustega. |
Artikkel 6
1. Euroopa Liit toetab pikas perspektiivis nii regionaalsel, subregionaalsel kui ka kahepoolsel tasandil Aafrika rahutagamisoperatsioonide alase suutlikkuse tugevdamist ning samuti Aafrika riikide suutlikkust kaasa aidata regionaalsele integratsioonile, rahule, julgeolekule ja arengule. Olenemata sellisest suutlikkuse tugevdamisest kaaluvad EL ja tema liikmesriigid juhtumipõhiselt oma jõudude saatmist Aafrikasse konfliktide ennetamiseks ja kriiside ohjamiseks, vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale ja tihedas koostöös ÜRO tegevusega regioonis. Selliste kaalutluste puhul võetakse arvesse Euroopa Liidu kriisiohjamisvõimekuse alusel välja arendatud suutlikkuse ulatust, sealhulgas tsiviiltöötajate saatmist pikaajalistele rahutagamismissioonidele.
2. Liikmesriigid ja komisjon vahetavad kooskõlastatuse parandamiseks ja sünergia arendamiseks teavet Aafrika rahutoetamisoperatsioonide alase suutlikkuse toetamiseks ette võetud igasuguse tegevuse kohta. Sellest teabest tehakse kokkuvõte käesoleva ühise seisukoha artiklis 14 sätestatud iga-aastase läbivaatamise käigus.
3. Liikmesriigid ja komisjon peavad esmatähtsaks riigipõhiseid ja regionaalseid strateegiaid ning riskianalüüse. Riigipõhiste strateegiate väljatöötamisel võib kasutada standardiseeritud näitajaid ja ekspertrühmade abi. Riskianalüüsile ja riigipõhistele strateegiatele tuleks kasuks, kui rohkem kasutataks kohalikke teadmisi, sealhulgas teavet, mida on võimalik saada varajase hoiatamise ja riskianalüüsi alal välja õpetatud ekspertidelt.
4. Liikmesriigid ja komisjon püüavad Aafrika rahutoetamisoperatsioonide alase võimekuse arendamise valdkonnas paremini kooskõlastada kahepoolseid meetmeid, mille eesmärgiks on toetada Aafrika Liitu ja Aafrika subregionaalseid organisatsioone, eelkõige Lääne-Aafrika riikide majandusühendust, Lõuna-Aafrika Arenguühendust ja Valitsustevahelist Arenguagentuuri, Kesk-Aafrika riikide majandusühendust ja Kesk-Aafrika Majandus- ja Valuutaühendust.
5. Liikmesriigid ja komisjon kutsuvad üksteist või vajaduse korral eesistujariiki regulaarselt osa võtma õppustest ja seminaridest, mida nad korraldavad Aafrika rahutagamisvõimekuse tugevdamiseks.
6. Huvitatud kolmandate isikutega, eeskätt Ameerika Ühendriikide, Kanada, Norra ja Jaapaniga, ning eriti nende riikidega peetava poliitilise dialoogi raames, püütakse kooskõlastada ja vahetada oma vastavat arengut soodustavaid meetmeid.
7. EL püüab ka edaspidi parandada kõigi oma Aafrika rahutoetamisoperatsioonide alase võimekuse tugevdamisele suunatud tegevuse kooskõlastamist ÜROga ja eelkõige selle rahutagamisoperatsioonide osakonnaga.
8. EL analüüsib, kuidas paremini koordineerida väljaõppe ja õppuste läbiviimist.
9. EL kaalub teatavatel juhtudel sõltuvalt asjaoludest, kui on ette näha konkreetset kasu, suutlikkuse arendamise sihtprogrammide korraldamist oma nimel, kas eraldi või koostöös mõne liikmesriigi algatatud programmiga. Sellised meetmed võivad ulatuda mõne Aafrika organisatsiooni väiksearvulise vaatlejate missiooni kohalolekust ELi rahutagamisõppustel kuni mahukamate koolitusprogrammideni.
Artikkel 7
Liikmesriigid jätkavad relvaeksporti piiravat poliitikat, kohaldades täies ulatuses relvaeksporti käsitlevat Euroopa Liidu toimimisjuhendit. Tunnistades, et õigustatud julgeolekuvajadusi ületav relvade kättesaadavus ja relvavarude suurenemine võib olla ebastabiilsust soodustavaks teguriks, ning et ebaseadusliku relvakaubanduse ohjeldamine aitab oluliselt kaasa pingete vähendamisele ja leppimisprotsessidele, liikmesriigid ja komisjon:
|
— |
teevad koostööd selle nimel, et rahvusvahelises ulatuses peetaks kinni relvaembargodest ja täidetaks teisi ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohaseid otsuseid ning toetavad algatusi selliste meetmete tõhusaks rakendamiseks, |
|
— |
suhtuvad täie tõsidusega regionaalsetesse algatustesse, mis aitavad kaasa ebaseadusliku relvakaubanduse tõkestamisele ja sellega võitlemisele, ning jätkavad nimetatud algatuste toetamist, |
|
— |
teevad koostööd, et mõjutada assotsieerunud riike omaks võtma ELi poolt heaks kiidetud põhimõtteid ja ühinema ELi võetud meetmetega. EL kaalub ka edaspidi Aafrika jõupingutuste toetamist, mis on suunatud kontrolli tugevdamisele relvade tootmise, impordi ja ekspordi üle, samuti laskurrelvade ülemääraste varude kontrollimise ja likvideerimise toetamist ning Aafrika jõupingutuste toetamist, mis on suunatud laskurrelvadega seotud probleemide lahendamisele kooskõlas nõukogu 12. juuli 2002. aasta ühismeetmega 2002/589/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu panust võitlusesse laskurrelvade ja kergrelvastuse destabiliseeriva kuhjumise ja leviku vastu, (2) |
|
— |
toetavad jätkuvalt ÜRO tegevusprogrammi, mis käsitleb laskur- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõiki aspekte, samuti läbirääkimisi tulirelvade, nende osade, komponentide ja laskemoona ebaseadusliku tootmise ja kaubanduse vastu suunatud protokolli üle, millega täiendatakse ÜRO Peaassamblee poolt 31. mail 2001. aastal vastu võetud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu suunatud ÜRO konventsiooni. |
Artikkel 8
1. Euroopa Liit:
|
— |
püüab tegeleda konflikte õhutavate majanduslike teguritega, |
|
— |
püüab edendada Aafrika jätkuvat integratsiooni maailmamajandusse ning toetada kõigi ühiskonnakihtide võrdset juurdepääsu selle loodud hüvedele ja võimalustele, |
|
— |
toetab sellist majanduslikku ja poliitilist koostööd nagu regionaalsed stabiliseerimiskokkulepped sidemete tugevdamiseks osapoolte vahel, mis on oluline preventiivne ja konfliktijärgselt rahu tagav meede, |
|
— |
töötab selle tagamiseks, et regionaalse kaubandusliku integratsiooni meetmed koos sotsiaalselt haavatavaid elanikkonna kihte abistava poliitikaga toetaksid konfliktide ennetamist ja lahendamist. |
2. Peale selle EL:
|
— |
teeb koostööd selle nimel, et kogu maailmas peetaks kinni vääriskaupade ebaseadusliku kasutamise ja kaubandusega seotud embargodest ja teistest ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohastest otsustest ning toetab algatusi selliste meetmete tõhusaks rakendamiseks, |
|
— |
töötab aktiivselt selle nimel, et leitaks meetodid vägivaldsete konfliktide puhkemist, eskaleerumist ja kestmist soodustava loodusvarade ebaseadusliku kasutamise tõkestamiseks, |
|
— |
kasutab vajaduse korral piiravaid meetmeid, sealhulgas majandus- ja rahandussanktsioone, mis on suunatud nende vastu, kes saavad kasu vägivaldsetest konfliktidest ja kes teravdavad neid. Selles kontekstis on vaja veelgi järele mõelda selle (positiivse või negatiivse) rolli üle, mida konfliktide ennetamise ja lahendamise valdkonnas mängib erasektor. |
Artikkel 9
Konflikti eri faasides Euroopa Liit:
|
— |
hindab seda olulist rolli, mida “valitsusvälised osalejad” võivad omada kas konflikte õhutades või aidates neid lahendada või ennetada. Mõlemal juhul tuleb nende rolli ja nende võimalikku positiivset panust arvesse võtta, |
|
— |
soodustab ÜRO Julgeolekunõukogu naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva resolutsiooni 1325 kohaldamist tagades, et soolist aspekti võetakse arvesse konfliktide mõju planeerimisel, rakendamisel ja hindamisel, erinevate konfliktiosaliste vajaduste hindamisel ning osalemise taseme ja laadi hindamisel konfliktide ennetamist, ohjamist ja lahendamist käsitlevate otsuste tegemisel, sealhulgas rahuprotsessis ja läbirääkimistel, |
|
— |
käsitleb tõhusalt ja kõikehõlmavalt relvakonfliktide lühi-, kesk- ja pikaajalist mõju lastele, kasutades sealjuures oma käsutuses olevaid erinevaid vahendeid ning toetudes nii eelnevatele kui käimasolevatele tegevustele kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 1460 ja 1539, mis käsitlevad lapsi ja relvastatud konflikte, ning kooskõlas lapsi ja relvastatud konflikte käsitlevate ELi suunistega. Samuti püüab Euroopa Liit mõjutada kolmandate riikide osalejaid (nii valitsusi kui ka valitsusväliseid osalejaid, kaasa arvatud relvastatud rühmitusi), et nad võtaksid tõhusaid meetmeid relvakonfliktidest mõjutatud laste õiguste kaitseks. |
Artikkel 10
Tulenevalt vajadusest hoida konflikt tähelepanu keskpunktis isegi pärast selle teravuse vähenemist ning aidata kaasa komplekssemale ja süsteemsemale lähenemisele sõjajärgsetele olukordadele Aafrikas, Euroopa Liit:
|
— |
arendab ja korrastab oma suutlikkust toetada demokraatlike põhimõtete, inimõiguste austamise, õigusriigi ja heade valitsemistavadega kooskõlas olevaid julgeolekusektori reforme, eelkõige riikides, mis on üle minemas vägivaldselt konfliktilt püsivale rahule, |
|
— |
jätkab ja tugevdab oma toetust laskurrelvade destabiliseeriva kuhjumise ja kontrollimatu levikuga seotud probleemidega tegelemisele, |
|
— |
suurendab oma toetust desarmeerimisele ja demobiliseeritud endiste võitlejate püsivale taasintegreerimisele, pöörates sealjuures erilist tähelepanu soolistele vajadustele ja sõjategevusse kaasatud laste vajadustele, |
|
— |
suurendab oma abi olemasolevate maamiinide eemaldamiseks, edendab miinidega seotud ohtude teadvustamist ning soodustab ja toetab Aafrika demineerimisvõimekuse arengut, |
|
— |
jätkab kodukohast lahkuma sunnitud elanike konfliktijärgsele taasintegreerimisele suunatud meetmete toetamist, võttes sealjuures arvesse elanike riigisisest ümberpaigutamist käsitlevaid ÜRO peasekretäri esindaja asjakohaseid suuniseid, |
|
— |
aitab kaasa leppimisele ja toetab taasülesehitust, mis võimaldab konfliktist väljuvatel riikidel asuda uuesti ellu viima pikaajalisele arengule suunatud poliitikat, |
|
— |
kooskõlas nõukogu 16. juuni 2003. aasta ühise seisukohaga 2003/444/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta (3) rõhutab poliitilises dialoogis Aafrika partneritega ikka ja jälle oma kindlat otsust toetada Rahvusvahelist Kriminaalkohut ning oma seisukohta USA pakutavate kahepoolsete mitteloovutamise lepingute suhtes. |
Artikkel 11
Euroopa Liit annab hinnangu võimalikule koostööle kõnealuses valdkonnas riiklikul ja piirkondlikul tasandil pakkudes lahendusi ning kasutades mitmesuguseid vahendeid tegelemiseks usuliste rühmade radikaliseerumise ja nende rühmade terrorirühmitustesse värbamise vastuvõtlikkuse suhtega seotud probleemiga, konfliktide ennetamist ja rahu tagamist silmas pidades. EL võtab sellega seoses arvesse ELi ja Aafrika ministrite konverentsil Brüsselis (11. oktoobril 2001) vastu võetud ühisdeklaratsiooni terrorismi kohta ning ELi ja Aafrika ministrite konverentsil Ouagadougous (28. novembril 2002) vastu võetud ühisdeklaratsiooni terrorismi kohta.
Artikkel 12
EL tagab, et HIViga/AIDSiga võitlemine on konfliktide ennetamisele ja leevendamisele suunatud ELi strateegiate lahutamatuks koostisosaks. Tuleks intensiivistada Aafrika Liiduga selles küsimuses peetavat dialoogi, mis lähtub põhimõttest, et antud probleem on Aafrika enda vastutuses. Sellega seoses peab rahutoetusoperatsioonide abistamine hõlmama ka HIVi/AIDSi ohu teadvustamise ja HIVi/AIDSi ennetamisega seotud koolituse elemente kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1308, mis käsitleb HIVi/AIDSi ja rahvusvahelisi rahutagamisoperatsioone.
Artikkel 13
Nõukogu märgib, et komisjon kavatseb oma tegevusega toetada käesoleva ühise seisukoha eesmärkide ja prioriteetide saavutamist, kasutades selleks vajaduse korral asjakohaseid ühenduse meetmeid.
Artikkel 14
Käesolev ühine seisukoht vaadatakse eesistuja ettekande alusel ning peasekretäri/kõrge esindaja ja komisjoni osavõtul igal aastal uuesti läbi ning seda muudetakse vastavalt vajadusele.
Artikkel 15
Ühine seisukoht 2004/85/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 16
Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Artikkel 17
Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Luxembourg, 12. aprill 2005
Nõukogu nimel
eesistuja
J.-C. JUNCKER
(1) ELT L 21, 28.1.2004, lk 25.
(2) EÜT L 191, 19.7.2002, lk 1.
(3) ELT L 150, 18.6.2003, lk 67.
Parandused
|
15.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 97/63 |
Komisjoni 21. septembri 2004. aasta direktiivi 2004/93/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ, et kohandada selle II ja III lisa tehnika arenguga) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 300, 25. september 2004 )
Leheküljel 13 artiklis 2:
asendatakse:
“1. Liikmesriigid rakendavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et alates 3 kuust pärast artikli 3 lõikes 1 toodud õigusja haldusnormide jõustumist ei lasta kosmeetikatooteid, mis ei vasta käesolevale direktiivile, turule ühendusesiseselt kindlaks määratud tootjate ega importijate poolt.”
järgmisega:
“1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et pärast 3 kuu möödumist artikli 3 lõikes 1 osutatud õigusnormide jõustumisest ei viiks ühenduse tootjad ega ühenduses asuvad importijad turule käesolevale direktiivile mittevastavaid kosmeetikatooteid.”
Leheküljel 24 viitenumbris 663:
asendatakse:
“(2RS,3RS)-3-(2-klorofenüül)-2-(4-fluorofenüül)[1H-1,2,4-triasool-1-üül)metüül]oksiraan (Cas No 106325-08-0)”
järgmisega:
“(2RS,3RS)-3-(2-klorofenüül)-2-(4-fluorofenüül)[1H-1,2,4-triasool-1-üül)metüül]oksiraan (CASi nr 133855-98-8).”
Leheküljel 36 viitenumbris 990:
asendatakse:
“4-aminoasobenseen, kui juuksevärvi komponent (CASi nr 60-09-3)”
järgmisega:
“4-aminoasobenseen (CASi nr 60-09-3).”
Leheküljel 39 viitenumbris 1073:
asendatakse:
“Klordaan, puhastatud (Cas No 57-74-9)”
järgmisega:
“Klordaan (CASi nr 57-74-9).”
Leheküljel 40 viitenumbris 1107:
asendatakse:
“Solvent yellow 14 (Cas No 842-07-9)”
järgmisega:
“C.I Solvent yellow 14 (CASi nr 842-07-9).”
Leheküljel 41 viitenumbris 1127:
asendatakse:
“Mineraalvill, välja arvatud see, mis on määratletud mujal selles lisas; [tehisklaas-(silikaat)-kiud mitmesuguseksotstarbeks, mille leelismetalli oksiidi ja leelismuldmetalli oksiidi (Na2O + K2O + CaO + MgO + BaO) sisaldus on suurem kui 18 % (massi järgi)] (EC No 406-230-1)”
järgmisega:
“Mineraalvill, välja arvatud see, mis on määratletud mujal selles lisas; [tehisklaas-(silikaat)-kiud mitmesuguseks otstarbeks, mille leelismetalli oksiidi ja leelismuldmetalli oksiidi (Na2O + K2O + CaO + MgO + BaO) sisaldus on suurem kui 18 % (massi järgi)].”
Leheküljel 41 viitenumbris 1128:
asendatakse:
“Atsetofenooni, formaldehüüdi, tsükloheksüülamiini, metanooli ja äädikhappe reaktsiooniproduktid”
järgmisega:
“Atsetofenooni, formaldehüüdi, tsükloheksüülamiini, metanooli ja äädikhappe reaktsiooniproduktid’ (EC nr 406-230-1).”
Leheküljel 41 viitenumbris 1131:
asendatakse:
“Trinaatriumbis(7-atseetamido-2-(4-nitro-2-oksidofenüülaso)-3-sulfonaato-1-naftolaato)kromaat(1-)”
järgmisega:
“Trinaatriumbis(7-atseetamido-2-(4-nitro-2-oksidofenüülaso)-3-sulfonaato-1-naftolaato)kromaat(1-) (EC nr 400-810-8).”
Leheküljel 41 viitenumbris 1132:
asendatakse:
“4-allüül-2,6-bis(2,3-epoksüpropüül)fenooli, 4-allüül-6-(3-(6-(3-(6-(3-(4-allüül-2,6-bis(2,3-epoksüpropüül)fenoksü)-2-hüdroksüpropüül)-4-allüül-2-(2,3-epoksüpropüül)fenoksü)-2-hüdroksüpropüül)-4-allüül-2-(2,3-epoksüpropüül) fenoksü-2-hüdroksüpropüül-2-(2,3-epoksüpropüül)fenooli, 4-allüül-6-(3-(4-allüül-2,6-bis(2,3-epoksüpropüül) fenoksü)-2-hüdroksüpropüül)-2-(2,3-epoksüpropüül)fenoksü)fenooli ja 4-allüül-6-(3-(6-(3-(4-allüül-2,6-bis(2,3-epoksüpropüül)fenoksü)-2-hüdroksüpropüül)-4-allüül-2-(2,3- poksüpropüül)fenoksü)-2-hüdroksüpropüül)- 2-(2,3-epoksüpropüül)fenooli segu.”
järgmisega:
“4-allüül-2,6-bis(2,3-epoksüpropüül)fenooli, 4-allüül-6-(3-(6-(3-(6-(3-(4-allüül-2,6-bis(2,3-epoksüpropüül)fenoksü)-2-hüdroksüpropüül)-4-allüül-2-(2,3-epoksüpropüül)fenoksü)-2-hüdroksüpropüül)-4-allüül-2-(2,3-epoksüpropüül) fenoksü-2-hüdroksüpropüül-2-(2,3-epoksüpropüül)fenooli, 4-allüül-6-(3-(4-allüül-2,6-bis(2,3-epoksüpropüül) fenoksü)-2-hüdroksüpropüül)-2-(2,3-epoksüpropüül)fenoksü)fenooli ja 4-allüül-6-(3-(6-(3-(4-allüül-2,6-bis(2,3-epoksüpropüül)fenoksü)-2-hüdroksüpropüül)-4-allüül-2-(2,3- poksüpropüül)fenoksü)-2-hüdroksüpropüül)- 2-(2,3-epoksüpropüül)fenooli segu (EC nr 417-470-1)”.