13.4.2005

ET EN EN EN EN EN EN EN

Euroopa Liidu Teataja

L 94/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 555/2005,

17. veebruar 2005,

protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Madagaskari Demokraatliku Vabariigi vahelises Madagaskari rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud tuunipüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2006

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja artikli 300 lõike 3 esimese punktiga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepinguosalised pidasid Euroopa Majandusühenduse ja Madagaskari Demokraatliku Vabariigi valitsuse vahelise Madagaskari rannikuvetes (2) kalastamise kokkuleppe kohaselt läbirääkimisi, et kindlaks määrata kokkuleppe protokolli kohaldamisaja lõpus kokkuleppes tehtavad muudatused või lisandused.

(2)	Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti 8. septembril 2003. aastal uus protokoll, millega määratakse kindlaks eespool nimetatud kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2006.

(3)	Kõnealuse protokolli vastuvõtmine on kooskõlas ühenduse huvidega.

(4)	Liikmesriikide kalapüügivõimaluste jaotamise meetod tuleks määratleda kalapüügivõimaluste tavapärase jaotamise põhjal kõnealuse kalanduskokkuleppe raames,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidab ühendus heaks protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Madagaskari Demokraatliku Vabariigi vahelises Madagaskari rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud tuunipüügi võimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2006.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Protokolliga kindlaksmääratud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

tuunipüügiseinerid:

Hispaania: 22 laeva

Prantsusmaa: 16 laeva

Itaalia: 2 laeva

triivõngejadaga kalapüügilaevad:

Hispaania: 24 laeva

Prantsusmaa: 10 laeva

Portugal: 6 laeva

Kui kõnealuste liikmesriikide litsentsitaotlused ei kata kõiki protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta teiste liikmesriikide litsentsitaotlusi.

Artikkel 3

Liikmesriigid, kelle laevad kalastavad käesoleva protokolli raames, informeerivad komisjoni igast Madagaskari kalastusvööndis püütud kalakogusest vastavalt komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (3) ettenähtud korrale.

Artikkel 4

Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isikud, kellel on õigus protokollile alla kirjutada ja see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 17. veebruar 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-C. JUNCKER

(1) Euroopa Parlamendi 15. septembri 2004. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 73, 18.3.1986, lk 26.

(3) EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

AGREEMENT IN THE FORM OF AN EXCHANGE OF LETTERS

concerning the provisional application of the Protocol defining for the period 1 January 2004 to 31 December 2006 the Tuna fishing opportunities and the financial contribution provided for in the agreement between the European Economic Community and the Democratic Republic of Madagascar on fishing off Madagascar

Sir,

With reference to the Protocol initialled on 8 September 2003 in Antananarivo defining the tuna fishing opportunities and the financial contribution for the period 1 January 2004 to 31 December 2006, I have the honour to inform you that the Government of the Republic of Madagascar is prepared to apply this Protocol on a provisional basis with effect from 1 January 2004, pending its entry into force in accordance with Article 7 of the said Protocol, provided the Community is prepared to do likewise.

It is understood that, this being the case, the financial compensation provided for in Article 2 of the Protocol is to be paid before 30 September 2004.

I should be obliged if you would confirm the Community's agreement to such provisional application.

Please accept, Sir, the assurance of my highest consideration.

For the Government of the Republic of Madagascar

Sir,

I have the honour to acknowledge receipt of your letter of today's date which reads as follows:

‘With reference to the Protocol initialled on 8 September 2003 in Antananarivo defining the tuna fishing opportunities and the financial contribution for the period 1 January 2004 to 31 December 2006, I have the honour to inform you that the Government of the Republic of Madagascar is prepared to apply this Protocol on a provisional basis with effect from 1 January 2004, pending its entry into force in accordance with Article 7 of the said Protocol, provided the Community is prepared to do likewise.

It is understood that, this being the case, the financial compensation provided for in Article 2 of the Protocol is to be paid before 30 September 2004.

I should be obliged if you would confirm the Community's agreement to such provisional application.’

I have the honour to confirm the Community's agreement to such provisional application.

Please accept, Sir, the assurance of my highest consideration.

On behalf of the Council of the European Union

PROTOCOL

defining for the period 1 January 2004 to 31 December 2006 the Tuna fishing opportunities and the financial contribution provided for in the agreement between the European Economic Community and the Democratic Republic of Madagascar on fishing off Madagascar

Article 1

1. Under Article 2 of the Agreement, licences authorising fishing in the Malagasy fishing zone shall be granted to 40 freezer tuna seiners and 40 surface longliners for a period of three years beginning on 1 January 2004.

In addition, at the request of the Community, certain permits may be granted to other categories of fishing vessel under conditions to be defined within the Joint Committee referred to in Article 9 of the Agreement.

2. Vessels flying the flag of a Member State of the European Community may fish for tuna in Madagascar's fishing zone only if they are in possession of a fishing licence issued under this Protocol in accordance with the arrangements described in the Annex.

Article 2

1. The financial contribution referred to in Article 7 of the Agreement shall be fixed at EUR 825 000 per year, comprising EUR 320 000 in financial compensation, to be paid not later than 30 September for the first year and 30 April for the second and third years, and EUR 505 000 for the measures referred to in Article 3 of this Protocol.

However, the financial compensation to be paid for the first year of application of the Protocol (1 January 2004 to 31 December 2004) shall be EUR 196 385 following deduction of the amount already paid under the preceding Protocol in respect of the period 1 January 2004 to 20 May 2004.

2. The financial contribution shall cover an annual catch of 11 000 tonnes of tuna in Malagasy waters; if the tuna caught by Community vessels in the Malagasy fishing zone exceeds this weight, the amount referred to above shall be proportionately increased. However, the total amount of the financial contribution paid by the Community shall not be more than twice the amount indicated in paragraph 1.

3. The financial compensation shall be paid into an account opened with the Public Treasury, to be specified by the Malagasy authorities.

Article 3

1. In order to guarantee the development of sustainable, responsible fisheries, the two parties shall in their mutual interest encourage a partnership aimed at promoting in particular: enhanced knowledge of fisheries resources and biological resources, fisheries inspection, development of non-industrial fishing, fishing communities and training.

2. From the financial contribution provided for in Article 2(1), the measures set out below shall be funded to the tune of EUR 505 000 per year, broken down as follows:

(a)

EUR 90 000 for Malagasy scientific programmes to improve knowledge of fisheries resources and ensure sustainable management thereof. At the request of the Government of Madagascar, this contribution may take the form of assistance with expenses associated with international meetings to improve such knowledge, as well as management of fisheries resources.

(b)	EUR 267 000 towards a system of fisheries monitoring, inspection and surveillance.

(c)	EUR 60 000 for the financing of study grants and training courses and for the training of seamen.

(d)	EUR 68 000 for assistance with the development of traditional fisheries.

(e)	EUR 20 000 towards the management of observers.

3. The amounts referred to in points (a), (b), (d) and (e) shall be paid to the Ministry responsible for fisheries after a detailed annual programme, including a schedule and the objectives set for each of these targeted measures, has been presented to the Commission and no later than 30 September 2004 for the first year and 30 April for the second and third years; they shall be paid into the bank accounts of the relevant Malagasy authorities. The annual programme must reach the Commission by 31 July 2004 for the first year and by 28 February for the following years. However, for the first year, the programme must cover only the period 21 May 2004 to 31 December 2004.

The Commission reserves the right to request the Ministry responsible for fisheries for any additional information which may be considered necessary.

4. The amounts referred to at (c) shall be disbursed to the Ministry responsible for fisheries and paid, as the funds are used, into the bank accounts indicated by it.

5. The relevant Malagasy authorities shall send the Commission an annual report on the use of the funds allocated to the measures provided for in paragraph 2, and on the implementation of those measures and the results achieved, not later than 31 March of the following year. The Commission reserves the right to request the Ministry responsible for fisheries for any additional information. In the light of the actual implementation of those measures and after consulting the relevant Malagasy authorities in the context of a meeting of the Joint Committee provided for in Article 9 of the Agreement, the Commission may review the payments concerned.

Article 4

Should the European Community fail to make the payments provided for in Articles 2 and 3, Madagascar may suspend application of this Protocol.

Article 5

If serious circumstances, with the exception of natural phenomena, prevent the exercise of fishing activities in Madagascar's fishing zone, payment of the financial contribution may be suspended by the European Community following prior consultations between the two parties.

Payment of the financial contribution shall be resumed as soon as normality is restored and after consultations between the two parties confirm that the situation is likely to permit a return to fishing activities.

The validity of the licences granted to Community vessels under Article 4 of the Agreement shall be extended by a period equal to the period during which fishing activities were suspended.

Article 6

The Annex to the Agreement between the European Economic Community and the Democratic Republic of Madagascar on fishing off Madagascar is hereby repealed and replaced by the Annex to this Protocol.

Article 7

This Protocol shall enter into force on the date of its signing.

It shall apply from 1 January 2004.

ANNEX

CONDITIONS GOVERNING TUNA-FISHING ACTIVITIES BY EUROPEAN COMMUNITY VESSELS IN THE MALAGASY FISHING ZONE

1. LICENCE APPLICATION AND ISSUING FORMALITIES

The procedure for applying for and issuing licences authorising Community vessels to fish in Malagasy waters shall be as follows:

(a)

Through its representative in Madagascar, the Commission shall present simultaneously to the Malagasy authorities:

—

A licence application for each vessel, completed by owners wishing to fish under this Agreement, no later than 1 December preceding the year of validity of the licence.

By way of derogation from the above provision, vessel-owners who have not submitted a licence application prior to 1 December may do so during the calendar year under way no later than 30 days before the start of the fishing activities. In such cases, vessel owners shall pay the entire fees due for the full year in accordance with point 2(b).

—	An annual application for prior authorisation to enter Malagasy territorial waters; such authorisation shall be valid for the duration of the licence.

Licence applications shall be made on the form provided by Madagascar for this purpose, in accordance with the specimen given in Appendix 1; they shall be accompanied by proof of payment of the advance chargeable to the vessel-owner.

(b)

Licences shall be issued for a specific vessel and shall not be transferable.

However, at the request of the Commission and in cases of force majeure, a vessel's licence shall be replaced by a new licence for another vessel whose features are similar to those of the vessel to be replaced. The owner of the vessel being replaced shall return the cancelled licence to the Malagasy Ministry responsible for sea fisheries via the Commission Delegation in Madagascar.

The new licence shall indicate:

—	the date of issue,

—	the fact that it invalidates and replaces the licence of the previous vessel.

No fee as laid down in Article 5 of the Agreement shall be due for the unexpired period of validity.

(c)	The Malagasy authorities shall send the licence to the Commission representative in Madagascar.

(d)

Licences shall be kept on board at all times; however, on receipt of the advance payment notification sent by the Commission to the Malagasy authorities, vessels shall be entered on a list of vessels authorised to fish, which shall be sent to the Malagasy authorities responsible for fisheries inspection. A copy of the said licence may be obtained by fax pending arrival of the licence itself; that copy shall be kept on board.

(e)	Owners of tuna vessels shall be represented by an agent in Madagascar.

(f)	Before the Protocol enters into force, the Malagasy authorities shall send the Commission Delegation in Madagascar full details of the bank accounts to be used for the payment of fees and advances.

2. VALIDITY OF LICENCES AND PAYMENT OF FEES

(a)

Notwithstanding Article 4(4) of the Agreement, licences shall be valid for a period of one calendar year, from 1 January to 31 December. They shall be renewable. However, for the first year of application of the Protocol (1 January 2004 to 31 December 2004), where on 1 January 2004 a vessel has a licence issued under the preceding Protocol which is due to expire on 20 May 2004, that licence shall remain valid until that date.

(b)

The fee shall be EUR 25 per tonne caught in waters under Malagasy jurisdiction. Licences shall be issued in return for the advance payment to the Malagasy Treasury of an annual sum of EUR 2 800 per tuna seiner, EUR 1 750 per surface longliner of more than 150 GRT and EUR 1 200 per surface longliner of 150 GRT or less. These advances correspond to the duties payable in respect of annual catches of 112 tonnes, 70 tonnes and 48 tonnes respectively in the Malagasy fishing zone.

However, for the first year of application of the Protocol (1 January 2004 to 31 December 2004), where on 1 January 2004 a vessel has a licence issued under the preceding Protocol which is due to expire on 20 May 2004, the advances for the unexpired period of that first year (21 May 2004 to 31 December 2004) shall be as follows:

—	for tuna seiners: EUR 1 720,

—	for surface longliners of more than 150 GRT: EUR 1 091,

—	for surface longliners of 150 GRT or less: EUR 735.

3. CATCH DECLARATION AND STATEMENT OF FEES

(a)

Vessels authorised to fish in Madagascar's fishing zone under this Agreement shall send information about their catches to Madagascar's Fisheries Surveillance Centre through the Commission Delegation in Madagascar, in accordance with the following procedure:

Tuna seiners and surface longliners shall complete a fishing form corresponding to the specimen given in Appendix 2 for each period spent fishing in Madagascar's fishing zone. The forms shall be sent to the relevant authorities referred to above no later than 31 March of the year following the year for which the licences were valid.

Forms must be completed legibly and be signed by the skipper of the vessel. In addition, they must be completed by all vessels which have obtained a licence, even if they have not fished.

(b)

The statement of the fees due for the past calendar year shall be drawn up by the Commission by 30 June of the year following the year for which the licences were valid, after deducting the advances and fees indicated in point 2(b) above. This statement of fees shall be drawn up using the catch statement based on the catch declarations made by each vessel-owner. The catch statement must be confirmed by the scientific institutes responsible for checking catch data in the Member States, such as the Institut de Recherche pour le Développement (IRD), the Institut Français de Recherche et d'Exploitation de la Mer (IFREMER), the Instituto Español de Oceanografía (IEO), the Instituto Português de Investigação Marítima (IPIMAR) and the relevant Malagasy institute, the Antsiranana Tuna Statistical Unit (USTA).

The statement of fees drawn up by the Commission shall be forwarded to Madagascar's Fisheries Surveillance Centre for confirmation. The Surveillance Centre shall have 30 days to notify any reaction.

After that time, the statement of fees shall be forwarded to the vessel-owners.

In the event of a dispute, the parties shall hold consultations within the Joint Committee provided for in Article 9 of the Agreement to establish the final statement of fees, which shall then be sent to the vessel-owners.

Vessel-owners shall make any additional payments to the Malagasy fisheries authorities within 30 days of notification of the final statement of fees.

Where the statement of fees is lower than the advance referred to in 2(b) above, the resulting balance shall not be reimbursed to the vessel-owner.

4. COMMUNICATIONS

Skippers shall notify Madagascar's Fisheries Surveillance Centre, at least three hours in advance, by radio (dual frequency 8 755 Tx 8 231 Rx USB), by fax (261) 202 24 90 14 or by e-mail (csp-mprh@dts.mg) with confirmation of their intention to bring their vessel into or take it out of Madagascar's fishing zone.

When giving notification of their intention to enter the fishing zone, they shall also report the estimated quantities of catches on board, even when no catches have been made.

Finally, when notifying their intention to leave, they shall report on the estimated catches taken during the time they spent in the Malagasy fishing zone.

Radio transmissions shall be made during the working hours and days applicable in Madagascar.

These requirements shall also apply to Community fishing vessels intending to unload at any Malagasy port.

5. OBSERVERS

At the request of the Ministry responsible for fisheries, tuna seiners and surface longliners shall take an observer on board, who shall be treated as an officer. The time spent on board by observers shall be fixed by the Ministry responsible for fisheries, but, as a general rule, it should not exceed the time required to carry out their duties. The observers' specific activities are set out in Appendix 3.

The conditions governing their embarkation shall be defined by the Ministry responsible for fisheries, represented by Madagascar's Fisheries Surveillance Centre.

Vessel-owners or their agents shall inform Madagascar's Fisheries Surveillance Centre at least two days in advance of their vessel's arrival in a Malagasy port with a view to taking the observer on board.

Vessel-owners shall, via their agents, make a payment of EUR 20 to the Malagasy Government (Madagascar's Fisheries Surveillance Centre) for each day spent by each observer on board a tuna seiner or surface longliner.

The cost of approaching the Malagasy port of embarkation shall be borne by the Malagasy Government. The cost of taking observers on board and putting them ashore outside Madagascar shall be borne by the vessel-owners. Observers may be taken on board up to 30 % of the Community vessels operating in Madagascar's fishing zone. The time spent by observers on board shall depend on the length of the trip in that zone. If a Community vessel fails to go to a Malagasy port to take an observer on board, embarkation shall be carried out using a patrol vessel of Madagascar's Fisheries Surveillance Centre.

The spot where the observer is to be transferred and the associated approach costs shall be agreed with Madagascar's Fisheries Surveillance Centre, the costs being borne by the vessel-owner.

Transfer of the observer on to another vessel at sea shall be agreed between the skipper of the vessel and the Madagascar Fisheries Surveillance Centre.

If the observer is not present at the time and place agreed and during the 12 hours following the time agreed, vessel-owners shall be automatically absolved of their obligation to take the observer on board. If the vessel is delayed in getting under way, the vessel-owner shall bear the observer's board and lodging costs until the time of actual embarkation.

6. SIGNING-ON OF SEAMEN

(a)

At least forty Malagasy seamen shall be employed by the fleet of tuna seiners and surface longliners for the duration of the fishing season in the Malagasy fishing zone. The wages of the seamen employed shall be agreed between the vessel-owners' agents and the seamen concerned. The wages must cover social security benefits.

The employment contracts of those seamen shall be concluded between the agents and the seamen concerned.

A detailed list of the Malagasy seamen signed on (with their names, period of employment, wages, etc.) shall reach the Ministry responsible for fisheries no later than 31 January of the year following that for which the licence was valid.

If the fleet of tuna seiners and surface longliners is unable to employ a total of forty seamen, vessel-owners who have not signed on seamen shall be obliged to pay compensation for the seamen not employed; the amount of the compensation, which shall be payable for the duration of the fishing season in the Malagasy fishing zone, shall be set by the Joint Committee provided for in Article 9 of the Agreement. That sum shall be used to train Malagasy fishermen and shall be paid into an account whose number shall be notified to the agents, with a copy being sent to the Commission Delegation in Madagascar.

(b)

The ILO Declaration on Fundamental Principles and Rights at Work shall apply as of right to seamen signed on by Community vessels. This concerns in particular the freedom of association and the effective recognition of the right to collective bargaining, and the elimination of discrimination in respect of employment and occupation.

Local seamen's employment contracts, a copy of which shall be given to the signatories, shall be drawn up between the vessel-owners' representative(s) and the seamen and/or their trade unions or their representatives in consultation with the responsible local authorities. These contracts shall guarantee the seamen the social security cover applicable to them, including life assurance and sickness and accident insurance. The wage conditions granted to local seamen/fishermen shall not be lower than those applied to Malagasy crews and shall under no circumstances be below ILO standards.

Where the employer is a local company, the employment contract shall specify the name of the vessel-owner and the name of the flag State.

Furthermore, vessel-owners shall guarantee local seamen who are recruited living and working conditions similar to those enjoyed by Community seamen.

7. FISHING ZONES

Community vessels shall have access to all waters under Madagascar's jurisdiction beyond 12 nautical miles from the coastline.

Should the Ministry responsible for fisheries decide to install experimental fish concentration devices, it shall inform the Commission and the agents of the vessel-owners concerned, indicating the geographical position of the devices.

From the 30th day after such notification, it shall be forbidden to go within 1.5 nautical miles of those devices. The dismantling of any experimental devices must be reported to the same parties immediately.

8. INSPECTION AND SURVEILLANCE OF FISHING ACTIVITIES

Vessels holding a licence shall allow on board any officials duly authorised by the Republic of Madagascar to inspect and monitor fishing activities and shall assist them in the accomplishment of their duties.

9. SATELLITE MONITORING

Since the Republic of Madagascar has introduced a Vessel Monitoring System (VMS) for its own fleet and intends to extend this system on a non-discriminatory basis to all vessels fishing in its fisheries zone, and Community vessels have been subject to satellite monitoring wherever they operate under Community legislation since 1 January 2000, it is recommended that the national authorities of the flag States and of the Republic of Madagascar should monitor by satellite as follows vessels fishing under the Agreement:

For the purposes of satellite monitoring, the Malagasy authorities have communicated to the Community the coordinates (latitudes and longitudes) of Madagascar's fishing zone (Table I). The map relating to the table of coordinates is attached in Appendix 4.

The Malagasy authorities shall transmit this information in electronic form, expressed in decimal degrees, to the WGS-84 datum system.

The parties shall exchange information on X.25 addresses and the specifications for electronic communications between their control centres in accordance with the conditions laid down in points 4 and 6. Such information shall include the following wherever possible: names, telephone, telex and fax numbers, and e-mail addresses (Internet or X.400) which may be used for general communications between control centres.

3.	The position of vessels shall be determined with a margin of error of less than 500 metres and a confidence interval of 99 %.

When a vessel which is fishing under the Agreement and is the subject of satellite-based monitoring pursuant to Community legislation enters a fishing zone of the Republic of Madagascar, the subsequent position reports shall immediately be transmitted by the control centre of the flag State to Madagascar's Fisheries Surveillance Centre at intervals of no more than one hour (longitude, latitude, course and speed). The messages concerned shall be identified as position reports.

5.	The messages specified in point 4 shall be transmitted electronically in X.25 format, without any further protocol. They shall be communicated in real time in the format set out in Table II.

Where the continuous satellite-monitoring equipment installed on board a fishing vessel develops a technical fault or breaks down, the skipper of the vessel shall transmit the information specified in point 4 to the control centre of the flag State in good time. In such circumstances, a global position report shall be sent at 6.00, 12.00 and 18.00 (Madagascar time) while the vessel is in the Malagasy fishing zone. This global position report shall include the position reports as registered by the skipper of the vessel on an hourly basis in accordance with the requirements laid down in point 4.

The control centre of the flag State or the fishing vessel shall send these messages immediately to the Fisheries Surveillance Centre. The defective equipment shall be repaired or replaced as soon as the vessel completes its fishing trip or within one month at the latest. After this deadline, the vessel in question may not undertake any further fishing trips until the equipment has been repaired or replaced.

The control centres of the flag States shall monitor the movements of their vessels in Malagasy waters at two-hourly intervals. If the vessels are not being monitored in accordance with the conditions laid down, the Fisheries Surveillance Centre shall be informed immediately and the procedure laid down in point 6 shall be applicable.

8.	If the Fisheries Surveillance Centre establishes that the flag State is not transmitting the information specified in point 4, the other party shall be informed immediately.

The surveillance data communicated to the other party in accordance with these provisions is intended solely for the purposes of the Malagasy authorities in controlling and monitoring the Community fleet fishing under the EC/Madagascar Fisheries Agreement. Such data may not under any circumstances be communicated to other parties.

10.	The parties agree to take all necessary steps to meet the message requirements laid down in points 4 and 6 as soon as possible, and in no case later than six months after these provisions enter into force.

11.	The parties agree to exchange upon request information on the equipment used for satellite monitoring, in order to ensure that each piece of equipment is fully compatible with the requirements of the other party for the purposes of these provisions.

12.	Any dispute over the interpretation or application of these provisions shall be the subject of consultation between the parties within the Joint Committee provided for in Article 9 of the Agreement.

Table I

Coordinates (latitudes and longitudes) of the Madagascar fishing zone

(see also map in Appendix 4)

	Coordinates in decimal degrees		Coordinates in degrees and minutes
Ref	X	Y	X	Y
A	49,40	– 10,3	49°24′ E	10°18′ S
B	51	– 11,8	51°0′ E	11°48′ S
C	53,3	– 12,7	53°18′ E	12°42′ S
D	52,2	– 16,3	52°12′ E	16°18′ S
E	52,8	– 18,8	52°48′ E	18°48′ S
F	52	– 20,4	52°0′ E	20°24′ S
G	51,8	– 21,9	51°48′ E	21°54′ S
H	50,4	– 26,2	50°24′ E	26°12′ S
I	48,3	– 28,2	48°18′ E	28°12′ S
J	45,4	– 28,7	45°24′ E	28°42′ S
K	41,9	– 27,8	41°54′ E	27°48′ S
L	40,6	– 26	40°36′ E	26°0′ S
M	41,8	– 24,3	41°48′ E	24°18′ S
N	41,6	– 20,8	41°36′ E	20°48′ S
O	41,4	– 19,3	41°24′ E	19°18′ S
P	43,2	– 17,8	43°12′ E	17°48′ S
Q	43,4	– 16,9	43°24′ E	16°54′ S
R	42,55	– 15,6	42°33′ E	15°36′ S
S	43,15	– 14,35	43°9′ E	14°21′ S
T	45	– 14,5	45°0′ E	14°30′ S
U	46,8	– 13,4	46°48′ E	13°24′ S
V	48,4	– 11,2	48°24′ E	11°12′ S

Table II

Communication of VMS messages to Madagascar

Position report

Data element	Code	Mandatory/optional	Remarks
Start record	SR	M	System detail — indicates start of record
Recipient	AD	M	Message detail — recipient. Alpha 3 ISO country code
From	FR	M	Message detail — sender. Alpha 3 ISO country code
Flag State	FS	O
Type of message	TM	M	Message detail — Message type “POS”
Radio call sign	RC	M	Vessel detail — international radio call sign of vessel
Contracting party internal reference number	IR	O	Vessel detail. Unique contracting party number as flag State ISO-3 code followed by number)
External registration number	XR	O	Vessel detail; number marked on side of vessel
Latitude	LA	M	Vessel position detail — position in degrees and minutes N/S DDMM (WGS-84)
Longitude	LO	M	Vessel position detail — position in degrees and minutes E/W DDDMM (WGS-84)
Course	CO	M	Vessel course 360° scale
Speed	SP	M	Vessel speed in tenths of knots
Date	DA	M	Vessel position detail — date of record of UTC position (YYYYMMDD)
Time	TI	M	Vessel position detail — time of record of UTC position (HHMM)
End record	ER	M	System detail — indicates end of record

Character set: ISO 8859.1

Each data transmission is structured as follows:

—	a double slash (//) and field code indicate the start of the message,

—	a single slash (/) separates the field code and the data.

Optional data elements have to be inserted between the start and end of the record.

10. TRANSSHIPMENT

When fish are transshipped, freezer tuna seiners shall hand over the fish which they do not intend to keep to a company or body appointed by the Malagasy fisheries authorities.

11. SUPPLY OF SERVICES

Community vessel-owners operating in the Malagasy fishing zone shall practise positive discrimination in favour of Malagasy services (careening, handling, fuel-oil bunkering, consignment, etc.).

The Madagascar authorities shall define the terms for the use of port facilities together with the beneficiaries of the Agreement.

12. PENALTIES

Any breach of this Protocol or of Malagasy fisheries legislation shall be penalised in accordance with the Malagasy laws and regulations in force.

The Commission shall be informed in writing within 48 hours at the latest of any penalty imposed on any Community vessel, and of all the relevant facts concerning the case.

13. BOARDING OF VESSELS

1. Transmission of information

The Malagasy Ministry responsible for fisheries shall inform the Commission Delegation and the flag State in writing, within 48 hours, of the boarding of any Community fishing vessel operating under the Agreement in Madagascar's fishing zone and shall transmit a brief report of the circumstances and reasons leading to such boarding. The Commission Delegation and the flag State shall also be kept informed of any proceedings initiated and penalties imposed.

2. Settlement of boarding

In accordance with the law on fisheries and the relevant regulations, infringements may be settled:

(a)	either through a compromise procedure, in which case the amount of the fine shall be determined in accordance with Malagasy legislation laying down minimum and maximum figures;

(b)	or by legal proceedings, if no compromise settlement was possible, in accordance with Malagasy law.

3) The vessel shall be released and its crew authorised to leave the port:

(a)	either as soon as the obligations imposed by the compromise procedure have been completed on presentation of the receipt for the settlement, or

(b)	on presentation of proof that a bank security has been lodged, pending completion of the legal proceedings.

14. ENVIRONMENTAL PROTECTION

In the interests of the environment, the two parties undertake to introduce the following measures:

—	no vessel may spill oil or derivatives thereof into the Malagasy fishing zone, or throw plastic materials or household waste into that zone,

—	responsible fisheries, rational management and the preservation of tuna stocks shall be promoted within the IOTC,

—	protected and prohibited species, such as whales, dolphins, turtles and sea birds, may not be caught.

The European Community shall be entrusted with the task of notifying the Ministry responsible for fisheries of any environmentally-unfriendly act committed by any vessel fishing in the Malagasy fishing zone.

Appendix 1

Appendix 2

Appendix 3

EMBARKATION OF OBSERVERS

Tuna seiners and surface longliners authorised to fish in the Malagasy fishing zone shall take on board an observer from the Fisheries Surveillance Centre holding a professional identity card and a seaman's licence. The time spent on board by observers shall be fixed by Madagascar's Fisheries Surveillance Centre, but, as a general rule, it should not exceed the time required to carry out their duties.

While on board, observers shall:

1.	observe, record and report on the fishing activities of vessels in the Malagasy fishing zone;

2.	verify the position of vessels engaged in fishing operations;

3.	perform biological sampling in the context of scientific programmes;

4.	note the fishing gear used;

5.	collect the catch data for the fishing zone during their time on board;

6.	take all appropriate steps to ensure that the conditions under which they are taken on board and their presence on board do not interrupt or hamper fishing activities;

7.	respect the material and equipment on board and the confidentiality of any document belonging to the said vessel;

8.	draw up a report on the trip and send it to Madagascar's Fisheries Surveillance Centre, and send a copy to the European Commission Delegation.

To that end, the owners and skippers of fishing vessels must:

1.	allow observers to board the vessel to carry out their tasks and remain on board the vessel during the period specified in the request;

2.	provide a suitable working environment, including a table with adequate lighting;

3.	supply the information they possess on fishing activities in Madagascar's fishing zone;

4.	give the vessel's position (longitude and latitude);

5.	send or receive messages, or allow messages to be sent and received, using the means of communication on board the vessel;

6.	provide access to all parts of the vessel where fishing, processing and storage take place;

7.	allow samples to be taken;

8.	provide suitable storage facilities for samples, without prejudice to the vessel's storage capacity;

9.	provide assistance in examining and measuring the fishing gear on board the vessel;

10.	allow observers to remove the samples and documents obtained during their stay on board;

11.	where observers remain on board the vessel for more than four hours at a time, provide them with food and accommodation on the same terms as the vessel's officers.

Appendix 4

ZONE DE PÊCHE DE MADAGASCAR

13.4.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 94/22

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 558/2005,

12. aprill 2005,

millega muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3846/87, millega kehtestatakse põllumajandustoodete nomenklatuur eksporditoetuste jaoks ja (EÜ) nr 174/1999, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 804/68 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 14,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (2) on koondnomenklatuuri alusel kehtestatud põllumajandustoodete nomenklatuur eksporditoetuste jaoks.

(2)

Eksporditoetuste nomenklatuuriga sätestatakse, et juustud vastavad eksporditoetuste saamise tingimusele juhul, kui need vastavad miinimumnõuetele piima kuivaine ja piimarasva osas. Mõnes uues liikmesriigis toodetud juustusort võib kõnealustele vajalikele nõuetele vastata, kuid ei pruugi saada toetust põhjusel, et see ei ole hõlmatud praeguse eksporditoetuste nomenklatuuri klassifikatsioonisüsteemiga. Arvestades selle juustu tähtsust piimatööstusele, kaubandusele ja asjaomastele piimatootjatele, on asjakohane lisada tootekood “teised juustud”-positsiooni alla, mis võimaldab seda juustu klassifitseerida eksporditoetuste nomenklatuuri alusel.

(3)

Kogused, mille jaoks taotletakse ekspordilitsentse tootekategoorias “juustud”, ületavad pidevalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus sõlmitud põllumajanduslepingu raames ühenduse suhtes kehtestatud ekspordilimiite. Täiendavad ekspordilitsentsid, mida taotletakse vastloodud positsiooni alusel, avaldavad kõnealusele kategooriale veel enamgi survet.

(4)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 174/1999 (3) artikliga 3 on ette nähtud, et toetust ei anta, kui juustu eksportimisel selle vaba hind piiril on eksportivas liikmesriigis enne toetuse taotlemist alla 230 euro 100 kilogrammi kohta. Kõnealust sätet ei kohaldata juustu suhtes, mille eksporditoetuste nomenklatuuri kood on 0406 90 33 9919. Võttes arvesse suurt nõudlust juustu ekspordilitsentside järele on sellistel asjaoludel asjakohane rakendada kõnealust sätet eranditult kõikide juustude suhtes.

(5)

Määruse (EMÜ) nr 3846/87 I lisa sektori 9 joonealuses märkuses 10, mida kohaldatakse riivitud, pulbristatud ja sulatatud juustude suhtes, on sätestatud, et lisatud piimavaba ainet ei võeta toetuse arvestamisel arvesse. On asjakohane laiendada seda sätet kõikidele juustudele ja kirjeldada paremini asjaomast piimavaba ainet. Nende ainete massi kindlaksmääramine ei pruugi olla eksportijale jõukohane ja veelgi keerulisem on see pädevatele asutustele. Seepärast on asjakohane vähendada toetust standardsumma võrra.

(6)

Toetust antakse juustude netomassi põhjal. Mõningane segadus võib tekkida juhul, kui juustud on parafiin-, tuhk- või vahaümbrises või pakitud kilesse. On asjakohane ette näha, et sellist pakendit ei käsitata toote netomassi hulka kuuluvana ega võeta arvesse toetuse arvestamisel. Eksportijal ja pädevatel asutustel ei pruugi olla võimalik teha kindlaks kile, parafiini ja tuha massi. Seepärast on sobilik vähendada toetust standardsumma võrra.

(7)	Määrusi (EMÜ) nr 3846/87 ja (EÜ) nr 174/1999 tuleks vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 3846/87 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 174/1999 artikli 3 lõige 4 jäetakse välja.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 27. maist 2005 taotletavate litsentside suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. aprill 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2) EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2999/2004 (ELT L 380, 24.12.2004, lk 1).

(3) EÜT L 20, 27.1.1999, lk 8. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2250/2004 (ELT L 381, 28.12.2004, lk 25).

LISA

Määruse (EMÜ) nr 3846/87 I lisa 9. sektorit muudetakse järgmiselt:

1)	CN-koodi “ex 0406” kirjeldus asendatakse järgmisega: “juust ja kohupiim (7) (10):”

2)	CN-koodi “ex 0406 20” kirjeldus asendatakse järgmisega: “– Riivitud juust või juustupulber:”

3)	CN-koodi “ex 0406 30” kirjeldus asendatakse järgmisega: “– Sulatatud juust, riivimata või pulbristamata:”

CN-koodiga ex 0406 90 88 seotud teave asendatakse järgmisega:

CN-kood	Kauba kirjeldus	Tootekoodi kasutamise täiendavad tingimused		Tootekood
CN-kood	Kauba kirjeldus	Maksimaalne veesisaldus toote massis (%)	Maksimaalne kuivaine rasvasisaldus (%)	Tootekood
“ex 0406 90 88	– – – – – – – – üle 62 massiprotsendi, kuid mitte üle 72 massiprotsendi:
	– – – – – – – – – vadakust valmistatud juustud			0406 90 88 9100
	– – – – – – – – – muud:
	– – – – – – – – – – kuivaine rasvasisaldusega:
	– – – – – – – – – – – 10 massiprotsenti või rohkem, kuid alla 19 massiprotsendi	60	10	0406 90 88 9300
	– – – – – – – – – – – 40 massiprotsenti või rohkem:
	– – – – – – – – – – – – Akawi	55	40	0406 90 88 9500”

Joonealune märkus 7 asendatakse järgmisega.

“(7)

a)	Säilitusvedelikku, eelkõige soolvett sisaldavas kontaktpakendis juustude puhul antakse eksporditoetust netomassi põhjal pärast vedeliku massi lahutamist.

b)	Toetuse arvestamisel ei käsitata toote netomassi hulka kuuluvana pakendamisel kasutatavat kilet, parafiini, tuhka ega vaha.

c)	Kui juust on pakitud kilesse ja kui deklareeritud netomass sisaldab kile massi, vähendatakse toetuse määra 0,5 % võrra. Tolliformaalsusi täites teatab taotleja, et juust on pakitud kilesse ja kas deklareeritud netomass sisaldab kile massi või mitte.

d)	Kui juust on pakitud parafiini või tuhka ja kui deklareeritud netomass sisaldab parafiini või tuha massi, vähendatakse toetuse määra 2 % võrra. Tolliformaalsusi täites teatab taotleja, et juust on pakitud parafiini või tuhka ja kas deklareeritud netomass sisaldab tuha või parafiini massi.

e)	Kui juust on pakitud vahasse, siis tolliformaalsusi täites teatab taotleja deklaratsioonis esitama juustu netomassi, mis ei sisalda vaha massi.”

Joonealune märkus 10 asendatakse järgmisega.

“(10)

a)	Kui toode sisaldab muid piimavabu aineid kui vürtse ja maitsetaimi, nagu sinki, pähkleid, krevette, lõhet, oliive, rosinaid, vähendatakse toetuse määra 10 % võrra. Tolliformaalsusi täites teatab taotleja selleks ettenähtud deklaratsioonis, et selliseid piimavabu koostisosi on lisatud.

b)	Kui toode sisaldab maitsetaimi või vürtse, eelkõige näiteks sinepit, basiilikut, küüslauku, punet, vähendatakse toetust 1 % võrra. Tolliformaalsusi täites teatab taotleja selleks ettenähtud deklaratsioonis, et maitsetaimi ja vürtse on lisatud.

Kui toode sisaldab kaseiini ja/või kaseinaate ja/või vadakut ja/või vadakust saadud tooteid ja/või laktoosi ja/või permeaati ja/või CN koodiga 3504 hõlmatud tooteid, ei võeta lisatud kaseiini ja/või kaseinaate ja/või vadakut ja/või vadakust saadud tooteid (v.a CN koodiga 0405 10 50 hõlmatud vadakuvõi) ja/või laktoosi ja/või permeaati ja/või CN-koodiga 3504 hõlmatud tooteid eksporditoetuse arvutamisel arvesse.

Tolliformaalsuste täitmisel peab taotleja selleks ettenähtud deklaratsiooni märkima, kas tootele on lisatud kaseiini ja/või kaseinaate ja/või vadakut ja/või vadakust saadud tooteid ja/või laktoosi ja/või permeaati ja/või CN koodiga 3504 hõlmatud tooteid, ja kui on, siis tuleb märkida lisatud kaseiini ja/või kaseinaatide ja/või vadaku ja/või vadakust saadud toodete (täpsustades vajadusel vadakuvõi sisalduse) ja/või laktoosi ja/või permeaadi ja/või CN-koodiga 3504 hõlmatud toodete maksimumsisaldus 100 kg valmistoote massi kohta.

d)	Osutatud tooted võivad sisaldada lisatud piimavaba ainet, mis on vajalik kõnealuste toodete valmistamiseks või säilitamiseks, nagu näiteks soola, laapi või hallitust.”

13.4.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 94/26

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 559/2005,

12. aprill 2005,

millega algatatakse uurimine seoses väidetava kõrvalehoidmisega teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate spiraalköiteseadiste impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 2074/2004 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest teatavate Laosest saadetud spiraalköiteseadiste impordi kaudu, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Laose Demokraatlikust Rahvavabariigist pärinevana või mitte, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 14 lõikeid 3 ja 5,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. TAOTLUS

(1)	Komisjon on algmääruse artikli 13 lõike 3 alusel saanud taotluse uurida väidetavat kõrvalehoidmist teatavatele Hiina Rahvavabariigist pärit spiraalköiteseadistele kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest.

(2)	Taotluse esitas Ring Alliance Ringbuchtechnik GmbH 28. veebruaril 2005 tootjate nimel, kes esindavad enam kui 70 % teatavate spiraalköiteseadiste toodangust ühenduses.

B. TOODE

(3)	Toode, mida väidetav meetmetest kõrvalehoidmine puudutab, on teatav Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina RV”) pärit spiraalköiteseadis, mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi ex 8305 10 00 all. CN-kood on esitatud ainult teadmiseks.

(4)	Uurimisalune toode on teatav spiraalköiteseadis, mille lähtekohaks on Laose Demokraatlik Rahvavabariik (edaspidi “uurimisalune toode”) ja mida tavaliselt deklareeritakse samade koodide all nagu Hiina Rahvavabariigist pärit asjaomast toodet.

C. OLEMASOLEVAD MEETMED

(5)	Praegu jõus olevad meetmed, millest väidetavalt kõrvale hoitakse, on nõukogu määrusega (EÜ) nr 2074/2004 (2) kehtestatud dumpinguvastased meetmed, mida on laiendatud ka sama toote impordile lähtekohaga Vietnamis. (3)

D. PÕHJUSED

(6)

Taotlus sisaldab piisavalt prima facie tõendusmaterjali selle kohta, et dumpinguvastastest meetmetest, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit asjaomase toote impordi suhtes, hoitakse kõrvale uurimisaluse toote ümberlaadimise teel Laose Demokraatlikus Rahvavabariigis ja/või selle kokkupanemise teel Laose Demokraatlikus Rahvavabariigis. Esitatud tõendid on järgmised:

—

Taotluses on näidatud kaubandusstruktuuri märkimisväärne muutumine, kui uurimisaluse toote import on oluliselt suurenenud, samas kui asjaomase toote import Hiina Rahvavabariigist on pärast meetmete kehtestamist vähenenud; samuti on näidatud, et selliseks muutumiseks ei ole muud piisavat põhjust või seletust kui tollimaksu kehtestamine.

—	See kaubandusstruktuuri muutumine näib tulenevat teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit spiraalköiteseadiste ümberlaadimisest Laose Demokraatlikus Rahvavabariigis ja/või teatavate spiraalköiteseadiste kokkupanemisest Laose Demokraatlikus Rahvavabariigis.

—

Lisaks sellele sisaldab taotlus piisavalt prima facie tõendeid selle kohta, et olemasolevate Hiina Rahvavabariigist pärit asjaomase toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete toimet kahjustatakse nii koguste kui ka hinna osas. Hiina Rahvavabariigist pärit asjaomase toote impordi on ilmselt asendanud märkimisväärsed kogused teatavaid spiraalköiteseadiseid, mida imporditakse Laose Demokraatlikust Rahvavabariigist.

—	Lõpuks sisaldab taotlus ka piisaval hulgal prima facie tõendusmaterjali selle kohta, et uurimisaluse toote hinnad on teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit spiraalköiteseadiste kohta varem kindlaks tehtud tavaväärtuse suhtes dumpinguhinnad.

—	Kui uurimise käigus tuvastatakse ka teisi Laose Rahvademokraatlikus Vabariigis teostatavaid algmääruse artikliga 13 hõlmatud kõrvalehoidmisvõtteid peale ümberlaadimise ja kokkupanemise, võib uurimine hõlmata ka neid.

E. MENETLUS

(7)

Eespool esitatut silmas pidades on komisjon jõudnud järeldusele, et on olemas piisavalt tõendusmaterjali, mis õigustab uurimise alustamist vastavalt algmääruse artiklile 13 ning registreerimisnõude kehtestamist teatavate Laose Demokraatlikust Rahvavabariigist lähetatavate spiraalköiteseadiste impordi suhtes vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5, olenemata sellest, kas neid deklareeritakse Laose Demokraatlikust Rahvavabariigist pärinevatena või mitte.

a) Küsimustikud

(8)

Selleks et saada uurimise jaoks vajalikuks peetavat teavet, saadab komisjon küsimustikud Laose Demokraatlikus Rahvavabariigis asuvatele eksportijatele/tootjatele ja eksportijate/tootjate liitudele, Hiina Rahvavabariigis asuvatele eksportijatele/tootjatele ja eksportijate/tootjate liitudele, ühenduses asuvatele importijatele ja importijate liitudele, kes tegid koostööd olemasolevate meetmete kehtestamiseni viinud uurimises, ning Hiina Rahvavabariigi ja Laose Demokraatliku Rahvavabariigi võimudele. Vastavalt vajadusele võib teavet taotleda ka ühenduse tootmisharult.

(9)

Igal juhul peaksid kõik huvitatud isikud viivitamata, kuid mitte hiljem kui artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul, komisjoniga ühendust võtma, et saada teada, kas nad on taotluses loetletud, ning vajaduse korral paluda käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul küsimustikku, eeldusel, et käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud tähtaeg kehtib kõikide huvitatud isikute kohta.

(10)	Hiina Rahvavabariigi ja Laose Demokraatliku Rahvavabariigi võimudele teatatakse uurimise algatamisest ja neile saadetakse taotluse koopia.

b) Teabe kogumine ja poolte ärakuulamine

(11)	Kõigil huvitatud isikutel palutakse oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja esitada tõendusmaterjal. Lisaks sellele võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, mis näitab, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

c) Vabastus impordi registreerimise nõudest või meetmetest

(12)

Kuna väidetav kõrvalehoidmine leiab aset väljaspool ühendust, võib vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 teha erandeid asjaomase toote tootjatele, kes suudavad tõendada, et nad ei ole seotud ühegi tootjaga, kelle suhtes meetmed kehtivad, ning kelle puhul on leitud, et nad ei tegele meetmetest kõrvalehoidmisega algmääruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 tähenduses. Tootjad, kes soovivad vabastust, peaksid käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 esitatud tähtaja jooksul esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega.

F. REGISTREERIMINE

(13)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks uurimisaluse toote suhtes kehtestada registreerimisnõue, et tagada, et kui uurimise tulemusena tuvastatakse meetmetest kõrvalehoidmine, siis võiks dumpinguvastase tollimaksu tagasiulatuvalt sisse nõuda selle Laose Demokraatlikust Rahvavabariigist lähetatud impordi registreerimise kuupäevast arvates.

G. TÄHTAJAD

(14)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks kehtestada tähtajad, mille jooksul:

—	huvitatud isikud saavad endast komisjonile teatada, oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ning esitada vastused küsimustikule või anda muud teavet, mida tuleb uurimise käigus arvesse võtta,

—	Laose Demokraatlikus Rahvavabariigis asuvad tootjad võivad taotleda vabastust impordi registreerimisest või meetmetest,

—	huvitatud isikud võivad esitada komisjonile kirjaliku ärakuulamistaotluse.

(15)	Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud protsessuaalsete õiguste kasutamine sõltub sellest, kas isik on käesoleva määruse artiklis 3 nimetatud tähtaja jooksul endast teatanud.

H. KOOSTÖÖST KEELDUMINE

(16)

Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või märkimisväärselt takistab uurimist, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 nii negatiivsed kui ka positiivsed esialgsed või lõplikud järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

(17)

Kui selgub, et huvitatud isikud on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, jäetakse selline teave arvesse võtmata ning vastavalt algmääruse artiklile 18 võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele. Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga algatatakse määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 13 lõike 3 alusel uurimine, et teha kindlaks, kas teatavate CN-koodi ex 8305 10 00 (TARICi koodid 8305100013 ja 8305100023) alla kuuluvate spiraalköiteseadiste puhul, mille lähtekohaks on Laose Demokraatlik Rahvavabariik, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Laose Demokraatlikust Rahvavabariigist pärinevana või mitte, hoitakse nende ühendusse importimisel kõrvale määrusega (EÜ) nr 2074/2004.

Käesoleva määruse kohaldamisel koosnevad spiraalköiteseadised kahest ristkülikukujulisest terasplaadist või -traadist ning vähemalt neljast nende külge kinnitatud terastraadist poolrõngast, mida hoiab kinni teraskaas. Neid saab avada kas poolrõngastest tõmmates või spiraalköiteseadise külge kinnitatud väikese terasest päästiku abil.

Artikkel 2

Tolliasutused peavad määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt võtma asjakohased meetmed, et registreerida käesoleva määruse artiklis 1 osutatud toote import ühendusse.

Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Komisjon võib määrusega teha tolliasutustele ülesandeks lõpetada selliste toodete impordi registreerimine, mille on valmistanud tootjad, kes on taotlenud vabastust registreerimisest ja kelle suhtes on leitud, et nad ei hoidu dumpinguvastastest meetmetest kõrvale.

Artikkel 3

1. Küsimustikke tuleks komisjonist küsida 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

2. Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama kirjalikult oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 40 päeva jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

3. Laose Demokraatlikus Rahvavabariigis asuvad tootjad, kes taotlevad vabastust registreerimisnõudest või meetmetest, peaksid esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega sama 40-päevase tähtaja jooksul.

4. Peale selle võivad kõik huvitatud isikud sama 40-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

5. Kogu teave asja kohta, kõik ärakuulamistaotlused, küsimustiku saamise taotlused, aga ka vabastuse taotlused tuleb esitada kirjalikult (mitte elektroonilisel kujul, kui ei ole sätestatud teisiti); taotluses tuleb näidata huvitatud isiku nimi, aadress, e-posti aadress ning telefoni, faksi ja/või teleksi number. Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas määruses nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga “Piiratud” (4) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega olema kaasas mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge “Kontrollimiseks huvitatud isikutele”; need tuleb saata järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate General for Trade

Directorate B

J-79 5/16

B-1049 Brussels

Faks: (32-2) 295 65 05.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. aprill 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Peter MANDELSON

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) ELT L 359, 4.12.2004, lk 11.

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1208/2004 (ELT L 232, 1.7.2004, lk 1).

(4) See tähendab, et dokument on üksnes sisekasutuseks. Seda kaitstakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artiklile 4. See on konfidentsiaalne dokument vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1) artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) VI artiklile.

13.4.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 94/30

KOMISJONI OTSUS,

1. aprill 2005,

milles sätestatakse kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/53/EÜ seoses korduvkasutusega/taaskasutusega ja korduvkasutusega/ringlussevõtuga ettenähtud eesmärkide järelevalve üksikasjalikud eeskirjad

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 2849 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/293/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2000/53/EÜ alusel peab komisjon kehtestama üksikasjalikud eeskirjad, mis on vajalikud selle direktiivi artikli 7 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud eesmärkide täitmise kontrollimiseks. Piisab, kui liikmesriigid näitavad, et vajalikud eesmärgid on täidetud.

(2)	Artikli 7 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud eesmärkide iseloom ja vastavate arvutuste esitamine on vaja ühtlustada, et liikmesriikide andmed oleksid võrreldavad.

(3)	Täpseimad eesmärgid saavutatakse siis, kui eesmärkide arvutamisel võetakse nimetajaks kasutuselt kõrvaldatud sõidukite arv, mis läheb töötlemisele liikmesriigis.

(4)	Selleks et saavutada tasakaalu andmete ebatäpsuse ohu ning täpsete andmete saamiseks vajaliku haldustöö vahel, lubatakse liikmesriikidel taaskasutatava metallihulga määramiseks kasutada kasutuselt kõrvaldatud sõidukite eeldatavat metallisisaldust.

(5)	Üksiksõiduki massi määramiseks tuleks kasutada lihtsalt kättesaadavaid, standardvormis andmeid sõidukite kohta.

(6)

Eesmärkide arvutamisel ei arvestata demonteerimise ajal eemaldatud kütust, sest kõigist liikmesriikidest ei ole võimalik saada usaldusväärset teavet kasutusest kõrvaldatud sõidukites oleva kütuse kohta. Selleks et ühtlustada arvutusmeetodeid ja tagada liikmesriikides saavutatud eesmärkide võrreldavus, tuleb eesmärkide järgimise kontrollimiseks kasutada ELi keskmist kütusekogust.

(7)

Siseturust tulenevalt võivad liikmesriigid eksportida nende territooriumil kasutusest kõrvaldatud sõidukeid teistesse riikidesse edasiseks töötlemiseks. Vahendite eraldamisega probleemide minimeerimiseks ning töömahuka järelevalve ja arvutuste vältimiseks krediteeritakse eksporditud sõidukiosade ringlussevõtu ja taaskasutamise määrad eksportivale liikmesriigile.

(8)	Kasutusest kõrvaldatud sõidukite purustamisel saadava materjali koguse määramiseks on vaja läbi viia purustamiskampaaniaid.

(9)	Komisjon jälgib jätkuvalt eesmärkide arvutamist, kaasa arvatud eksporditavate sõidukite massi ja selle mõju ringlussevõtu ja taaskasutuse määradele. Selleks peaksid liikmesriigid esitama andmed ka 2006. aastale eelneva ajavahemiku kohta. Andmeid kasutatakse ainult järelevalve eesmärgil.

(10)	Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira jäätmestatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määruse 2150/2002/EÜ kohaldamist. (2)

(11)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ (3) artikli 18 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Liikmesriigid võtavad direktiivi 2000/53/EÜ artikli 7 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud korduvkasutusega/taaskasutusega ja korduvkasutusega/ringlussevõtuga seotud eesmärkide arvutamisel aluseks reostusohu kõrvaldamise, demonteerimise ja purustustööde tulemusel saadud korduvkasutatavad, ringlussevõetavad ja taaskasutatavad materjalid. Liikmesriigid tagavad, et edasisele töötlemisele kuuluvate materjalide puhul võetakse arvesse tegelikult taaskasutatava materjali hulka.

Selleks kannavad liikmesriigid käesoleva otsuse lisas esitatud tabelitesse 1–4 kasutatud andmete asjakohase kirjelduse.

2. Käesoleva otsuse tabelite 1–4 täitmisel võivad liikmesriigid kasutusest kõrvaldatud sõidukite korduvkasutatava, ringlussevõetava ja taaskasutatava metalli keskmise sisalduse määramisel kasutada ka andmepõhist eeldatavat metallisisaldust, edaspidi “eeldatav metallisisaldus”. Eeldatavat metallisisaldust tuleb põhjendada üksikasjalike andmetega, mis selgitavad korduvkasutatava, ringlussevõetava ja taaskasutatava metalli sisaldust. Need andmed peavad kehtima vähemalt 95 % suhtes kasutusest kõrvaldatud sõidukitest kõnealuses liikmesriigis.

3. Liikmesriigid esitavad andmetes üksikasjad järgmiste punktide kohta:

a)	praegune siseriiklik sõidukiturg;

b)	riigi territooriumil olevad kasutusest kõrvaldatud sõidukid;

c)	eeldatava metallisisalduse hulka arvatud sõidukite materjalid ja osad, et vältida topeltarvestust.

Artikkel 2

1. Kasutusest kõrvaldatud sõidukite või nende materjalide või osade puhul, mille kohta siseriiklik tegevusloaga töötlemiskoda on väljastanud lammutustõendi ja mis on edasiseks töötlemiseks eksporditud teise liikmesriiki või kolmandatesse riikidesse, kantakse kõnealune töötlemine eesmärkide arvutamise eesmärgil eksportiva liikmesriigi arvele, kui on olemas kindlad tõendid selle kohta, et ringlussevõtt ja/või taaskasutamine toimus tingimustes, mis on üldiselt samaväärsed ühenduse asjakohastes õigusaktides ettenähtud tingimustega.

Kasutusest kõrvaldatud sõidukeid, mille kohta on lammutustõendi väljastanud teine liikmesriik või kolmas riik ja mis on liikmesriiki imporditud taaskasutamiseks ja/või ringlussevõtuks, ei loeta importivas liikmesriigis taaskasutatavate või ringlussevõetavate sõidukite hulka.

2. Eksportimisel kolmandatesse riikidesse peab liikmesriik välja selgitama, kas on vaja esitada lisaandmeid tõendamaks, et eksporditavad materjalid on tegelikult ringlussevõetavad või taaskasutatavad.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid täidavad lisas esitatud tabelid alates 2006. aastast igal aastal ja esitavad need komisjonile 18 kuu jooksul alates vastava aasta lõpust.

2. 2006. aastale eelneva ajavahemiku kohta peavad liikmesriigid esitama komisjonile olemasolevad andmed 12 kuu jooksul alates vastava aasta lõpust. 2006. aastale eelnevat ajavahemikku käsitlevaid andmeid kasutatakse ainult järelevalve eesmärgil.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 1. aprill 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2005/63/EÜ (ELT L 25, 28.1.2005, lk 73).

(2) EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 574/2004 (ELT L 90, 27.3.2004, lk 15).

(3) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

LISA

Märkused:

1.	Tabelis 1 olevate hallide lahtrite täitmine on vabatahtlik.

2.	Liikmesriigid, kes kasutavad arvutamisel eeldatavat metallisisaldust, peavad kasutama seda tabelis 2 metalle käsitlevate lahtrite puhul.

**: Võimaluse korral kasutada jäätmekoodide nimistut, mis on toodud komisjoni 3. mai 2000. aasta otsuse 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu)) () lisas.

Liikmesriigid, kes ei kasuta arvutamisel eeldatavat metallisisaldust, arvutavad korduvkasutatavad materjalid (A) lahutamise teel: üksiksõiduki mass (Wi) miinus keskkonnaohutuks muudetud ja demonteeritud kasutuselt kõrvaldatud sõiduki (kere) mass (Wb) miinus keskkonnaohutuks muudetud ja demonteeritud materjalide mass, mis on saadetud taaskasutamiseks, ringlussevõtuks või lõplikuks kõrvaldamiseks. Liikmesriigid, kes kasutavad arvutamisel eeldatavat metallisisaldust, määravad A (v.a metallosad) tegevusloaga töötlemiskodadest saadud sertifikaatide alusel.

Saadud ringlussevõetavate, taaskasutatavate ja kõrvaldatavate materjalide mass määratakse kindlaks vastuvõtva ringlussevõtu-, taaskasutus- või kõrvaldamisettevõtte tõendite, kaalumistõendite, muude raamatupidamisdokumentide või kõrvaldamistõendite alusel.

Üksiksõiduki mass (Wi) arvutatakse i) registreerimisdokumentides märgitud töökorras sõiduki massi () või ii) vastavussertifikaadis märgitud töökorras sõiduki massi järgi vastavalt muudetud nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ () IX lisale või iii) juhul, kui need andmed puuduvad, määratakse mass tootja tehniliste andmete järgi. Üksiksõiduki mass ei sisalda ühelgi juhul juhi kaalu, milleks on määratud 75 kg, ega kütuse kaalu, milleks on määratud 40 kg.

Keskkonnaohutuks muudetud ja demonteeritud kasutuselt kõrvaldatud sõiduki (kere) mass (Wb) määratakse materjali vastuvõtnud töötlemiskojalt saadud andmete põhjal.

5.	Sõidukite kogumass (W1) arvutatakse üksiksõidukite masside summana (Wi). Kasutuselt kõrvaldatud sõidukite koguarv (W) arvutatakse liikmesriigis tekkinud kasutuselt kõrvaldatud sõidukite arvu alusel; tekkimisena käsitatakse lammutustõendi väljaandmist siseriikliku tegevusloaga töötlemiskoja poolt.

Purustamisel saadud kasutuselt kõrvaldatud sõidukite materjali arvutamise aluseks on purustuskampaaniad ja purustamisele kuuluvad kasutuselt kõrvaldatud sõidukid. Purustamisele kuuluvate kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kogus arvutatakse kaalumistõendite, kviitungite ja muude raamatupidamisdokumentide alusel. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma territooriumil läbiviidud purustuskampaaniate arvu. Tegelik taaskasutusse või ringlusse võetav arvestuslik materjalikogus (v.a metall) tuleb arvutada vastuvõtva taaskasutus- või kõrvaldamisettevõtte tõendite, kaalumistõendite, muude raamatupidamisdokumentide või kõrvaldamistõendite alusel.

Tabel 1: Liikmesriigis tekkinud ja seal töödeldud kasutuselt kõrvaldatud sõidukite keskkonnaohutuks muutmisel ja demonteerimisel saadud materjalid (tonnides aastas)

Keskkonnaohutuks muutmisel ja demonteerimisel saadud materjalid**	Korduvkasutamine (A)	Ringlussevõtt (B1)	Energiakasutus (C1)	Kogu taaskasutamine (D1 = B1 + C1)	Kõrvaldamine E1
Akud
Vedelikud (v.a kütus)
Õlifiltrid
Muud keskkonnaohutuks muutmisel saadud materjalid (v.a kütus)
Katalüsaatorid
Metallosad
Rehvid
Suured plastosad
Klaas
Muud demonteerimisel saadud materjalid
Kokku

Tabel 2: Liikmesriigis tekkinud ja seal töödeldud kasutuselt kõrvaldatud sõidukite purustamisel saadud materjalid (tonnides aastas)

Purustamisel saadud materjalid**	Ringlussevõtt (B2)	Energiakasutus (C2)	Kogu taaskasutamine (D2 = B2 + C2)	Kõrvaldamine E2
Malmi ja terase jäägid
Mitteraudmaterjalid (alumiinium, vask, tsink, plii jm)
Purustamisel tekkiv kergfraktsioon (SLF)
Muud
Kokku

Tabel 3: Liikmesriigis tekkinud ja edasiseks töötlemiseks eksporditud kasutuselt kõrvaldatud sõidukite (osade) järelevalve (tonnides aastas)

Riigist eksporditud kasutusest kõrvaldatud sõidukite kogumass**	Eksporditud kasutusest kõrvaldatud sõidukite (osade) kogu ringlussevõtt (F1)	Eksporditud kasutusest kõrvaldatud sõidukite (osade) kogu taaskasutamine (F2)	Eksporditud kasutusest kõrvaldatud sõidukite (osade) kogu kõrvaldamine (F3)

Tabel 4: Liikmesriigis tekkinud ja seal või mujal töödeldud kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kogu korduv- ja taaskasutamine ning ringlussevõtt (tonnides aastas)

Korduvkasutamine (A)	Ringlussevõetav üldkogus (B1 + B2 + F1)	Taaskasutatav üldkogus (D1 + D2 + F2)	Korduvkasutatav ja ringlussevõetav üldkogus (X1 = A + B1 + B2 + F1)	Korduvkasutatav ja taaskasutatav üldkogus (X2 = A + D1 + D2 + F2)



W (kasutuselt kõrvaldatud sõidukite koguarv) = … W1 (sõidukite kogumass) = …			%	%
			X1/W1	X2/W1

(1) EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3.

(2) Alates 1. juunist 2004, nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ (sõidukite registreerimisdokumentide kohta, EÜT L 138, 1.6.1999) jõustumiskuupäevast (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57), märgitakse töökorras sõiduki mass punkti G alla.

(3) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

13.4.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 94/34

KOMISJONI OTSUS,

5. aprill 2005,

mis käsitleb nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) artikli 9 ja III lisa punkti 2 alapunkti b sätetest erandi tegemise taotlust

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 1032 all)

(Ainult taanikeelne tekst on autentne)

(2005/294/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 alapunkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Loomasõnniku kogused, mida üks liikmesriik kavatseb laotada ühe hektari kohta aastas ning mis erinevad direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punktis 2 ja alapunktis a sätestatud kogustest, tuleb kindlaks määrata nii, et need ei piiraks kõnealuse direktiivi artiklis 1 määratletud eesmärkide saavutamist, ning neid tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumidega, käesoleval juhul näiteks pikkade kasvuperioodide ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuuridega.

(2)

Komisjon võttis 18. novembril 2002. aastal vastu otsuse 2002/915/EÜ, mis käsitleb direktiivi 91/676/EÜ artiklist 9 ja III lisa punkti 2 alapunktist b erandi tegemise taotlust. (2) Erandit kohaldati Taani tegevusprogrammi raames, mis võeti vastu aastateks 1999–2003 ning mis kehtis kuni 2004. aasta 1. augustini. Selle kohaselt lubati teatavates veisekasvatusettevõtetes laotada aastas ühe hektari kohta kuni 230 kg lämmastikku sisaldav sõnnikukogus.

(3)	2004. aasta 8. jaanuaril taotles Taani erandi kehtivusaja pikendamist. Taotlusele oli lisatud tehniline dokumentatsioon, mis pärines 2. veebruarist 2004, 2. aprillist 2004, 23. aprillist 2004, 14. juunist 2004, 2. augustist 2004, 14. septembrist 2004 ja 4. oktoobrist 2004.

(4)	Taani õigusakte, millega võeti üle direktiiv 91/676/EMÜ, võib käsitleda kõnealuse direktiiviga kooskõlas olevana ja nende sätteid kohaldatakse võrdselt nimetatud erandiga.

(5)	2003. aasta detsembris lõpetas Taani oma teise veekeskkonda käsitleva tegevuskava hindamise, milles osutati eesmärgiks seatud nitraatide 48 % suuruse leostuse vähendamise saavutamisele aastatel 1985–2003.

(6)	Taani parlamendi kokkuleppes Taani kolmanda veekeskkonda käsitleva tegevuskava kohta aastateks 2005–2015 seati eesmärgiks vähendada nitraatide leostust aastatel 2005–2015 veel 13 % võrra ning ülemäärast fosfaadisisaldust 50 % võrra.

(7)	Kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikliga 5 on Taani kehtestanud tegevusprogrammid, millega tagatakse kõnealuses direktiivis sätestatud põhjavee nitraadisisalduse ülempiiri saavutamine, milleks on 50 mg/l kohta.

(8)	Seire- ja kontrollitulemused näitavad, et aastatel 2002–2003 hõlmas otsuses 2002/915/EÜ sätestatud erand 1 845 veisekasvatusettevõtet, 213 617 loomühikut ja 123 068 hektarit e vastavalt 4 %, 11 % ja 5 % Taani kogunäitajatest.

(9)

Nitraatide leostuse arvestused, mis põhinevad liivase ja savise pinnasega vaatluskohtades paiknevatel põllumajanduslikel haardealadel tehtud vaatlustel ja toitaineanalüüsidel, näitavad, et aastatel 1990–2003 vähenes nitraatide leostus 42 % võrra savimaadel ja 52 % võrra liivamaadel. Selline vähenemine on kinnitatud aastateks 2002/2003.

(10)

Analüüsist selgub, et juurestiku kihist lahkuva vee nitraadisisaldus väheneb ning läheneb nüüd 50 mg/l, vähenedes aastas 3,1 ja 6,1 mg/l võrra vastavalt savi- ja liivapinnase kohta. Põllumajanduslikel haardealadel paiknevate vooluveekogude nitraadisisaldus vähenes ajavahemikul 1990. aastast kuni 2003. aastani 29 % võrra. 2003. aastal oli põhjavee ülemiste kihtide keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l nii liiva- kui ka savipinnase puhul.

(11)

Komisjon on pärast Taani taotluse läbivaatamist ja arvestades eelkõige otsuses 2002/915/EÜ sätestatud erandi kohaldamisest saadud kogemusi arvamusel, et Taanis kavandatav loomasõnnikukogus, s.o 230 kg lämmastikku hektari kohta aastas, ei piira direktiivis 91/676/EMÜ määratletud eesmärkide saavutamist, kui järgitakse teatavaid rangeid nõudeid.

(12)	Käesolevat otsust rakendatakse Taani tegevusprogrammi raames, mis võeti vastu aastateks 2004–2007.

(13)	Otsuse 2002/915/EÜ kehtivusaeg lõppes 1. augustil 2004. Pidades silmas kõnealuse otsuse kohaldamisest saadud kogemusi ja tagamaks, et asjaomased veisekasvatajad võiksid edaspidigi saada kasu erandi kohaldamisest, on asjakohane kohaldada käesolevat otsust alates 2. augustist 2004.

(14)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel loodud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kinnitatakse Taani taotlus, mis esitati 8. jaanuari 2004. aasta kirjas ja milles paluti komisjonil teha erand seoses direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 alapunktiga b, kui allpool sätestatud tingimustest ei tulene teisiti.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	veisekasvatusettevõte – ettevõtted, kus on rohkem kui kolm loomühikut, millest vähemalt kaks kolmandikku on veised,

b)	rohumaa – püsi- või ajutine rohumaa (ajutine rohumaa on kasutusel vähem kui neli aastat),

c)	heintaimede allakülviga põllukultuurid – teravili sileerimiseks, mais ja/või suvioder sileerimiseks; heintaimede allakülviks enne (maisi) või pärast koristust. Heintaimed toimivad lämmastikku bioloogiliselt siduvate kultuuridena ja väldivad lämmastiku väljauhtumist mullast talve jooksul,

d)	peet – söödapeet.

Artikkel 3

Reguleerimisala

Käesolevat erandit kohaldatakse individuaalsetel alustel ja artiklites 4–6 määratletud tingimustel veisekasvatusettevõtete suhtes, kus külvikord sisaldab enam kui 70 % eelkõige lämmastikku vajavaid pika kasvuperioodiga põllukultuure.

Artikkel 4

Iga-aastane luba ja kohustused

1. Veisekasvatajad esitavad pädevatele asutustele igal aastal erandi tegemise avalduse.

2. Koos iga-aastase avaldusega võtavad nad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi.

Artikkel 5

Loomasõnniku ja muude väetiste laotamine

Igal aastal veisekasvatusettevõtetes laotatavata, sealhulgas loomade endi poolt maale jäetava sõnniku kogus ei tohi ületada 230 kg lämmastikku järgmistel tingimustel:

a)	üldine lämmastiku sisendkogus peab ühtima vaatlusaluse põllukultuuri tarvitatud ja pinnasest kättesaadava lämmastikukogusega, kusjuures väetamise norm on 10 % väiksem kui optimaalne majandustase;

igal veisekasvatusettevõttel peab olema väetamiskava ja väetisearvestus. Hiljemalt iga aasta 1. septembriks tuleb ametiasutustele esitada kava, milles kirjeldatakse külvikorda ajavahemikus 1. augustist kuni 31. märtsini. 21. aprilliks tuleb kõnealustesse kogu külviperioodi hõlmavatesse kavadesse lisada teave põllule laotatava sõnniku ja väetiste eeldatavate koguste kohta ning need peavad olema ametiasutustele kättesaadavad. Külvikorrakavades peavad olema määratletud heintaimed, lämmastikku siduvad heintaimed või peet ja muud heintaimede allakülviga põllukultuurid. Väetamiskavad peavad sisaldama eeldatavat lämmastiku ja fosfori laotamisvajadust, kusjuures laotatava lämmastiku norm peab olema 10 % väiksem kui optimaalne majandustase. Väetamiskavas peab olema määratletud ka kasutatava väetise liik (näiteks loomasõnnik, heitmed, keemilised väetised) ja see peab sisaldama skemaatilist maakaarti, millel on ära näidatud põldude paigutus. Kavu tuleb läbi vaadata hiljemalt seitse päeva pärast põllumajandustegevuse muudatusi, et tagada kavade ja tegeliku põllumajandustegevuse vaheline vastavus. Väetisearvestus tuleb esitada igal aastal pädevale asutusele. Kõnealune tegevus peab olema reguleeritud normatiivaktidega;

c)	iga veisekasvatusettevõte peab koos iga-aastase avaldusega esitama ka väetisearvestuse ja olema valmis pisteliseks kontrolliks;

d)	iga veisekasvataja, kelle eranditaotlus on rahuldatud seoses väetiste täpse kasutamisega, peab perioodiliselt võtma pinnasest lämmastiku- ja fosforiproove (vähemalt iga kolme aasta tagant iga viie hektari kohta);

e)	sõnnikut ei laotata sügisel enne rohumaade sügiskündi ja pärast kündmist kasvatatakse kõrge lämmastikuvajadusega põllukultuuri.

Artikkel 6

Pinnase katmine

1. Enam kui 70 % sõnnikuga väetatavale veisekasvatusettevõtete käsutuses olevale põllumajandusmaale külvatakse heintaimed, lämmastikku siduvad heintaimed või peet ja muud heintaimede allakülviga põllukultuurid.

2. Lämmastikku siduvate heintaimedega rohumaid ei künta enne 1. märtsi, et tagada haritavatel põllumaadel püsiv taimkate, et taastada mulla aluskihis sügisel vähenenud nitraadikoguseid ja vähendada talvekahjusid.

3. Ajutisi rohumaid küntakse kevadel.

4. Külvikord ei tohi sisaldada liblikõielisi ega muid taimi, mis seovad õhulämmastikku. Kõnealust korda ei kohaldata rohumaadel kasvatatava ristiku suhtes, mis moodustab vähem kui 50 % kasvupinnast, ega heintaimede allakülviga odra/herne suhtes.

Artikkel 7

Seire

1. Igal aastal ajakohastatakse ja saadetakse komisjonile kaks kaarti, mis näitavad erandiga hõlmatud veisekasvatusettevõtete ja põllumajandusmaade hulka Taani igas haldusüksuses. Esimesed aruanded esitatakse 2005. aasta viimases kvartalis.

2. Vaatlusi ja pidevaid toitaineanalüüse tehakse siseriikliku põllumajanduslike haardealade seireprogrammi raames, mis hõlmab umbes 4 500 hektarit. Valitakse liivase ja savise pinnasega vaatluskohad.

3. Vaatlused ja toitaineanalüüsid annavad teavet kohaliku maa kasutuse, külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta veisekasvatusettevõtetes. Kõnealuseid andmeid võib teaduslikel alustel kasutada lämmastiku leostuse mudelipõhiseks arvutamiseks põldudelt, kuhu laotatakse sõnnikut, mis sisaldab kuni 230 kg lämmastikku hektari kohta aastas.

4. Et tõestada erandi kasutamise ohutust siseriikliku tegevusprogrammi ja kõnealuse direktiivi eesmärkide saavutamisel, tuleb säilitada pinnaseveest, vooluveekogudest ja madalast põhjaveest võetavate proovide kogumise võrgustik, mis loodi seoses põllumajanduslikel haardealadel paiknevate vaatluskohtadega siseriikliku seireprogrammi raames, et edastada andmeid lämmastiku sisalduse kohta vees, mis lahkub juurestiku kihist ja siseneb põhjavee süsteemi.

Artikkel 8

Aruandlus

1. Komisjonile esitatakse igal aastal vaatlustulemused ning lühiaruanne hindamistavade (kontroll veisekasvatusettevõtte tasandil) ja vee kvaliteedi muutumise kohta (põhineb juurestiku kihist toitainete väljaleostumise seirel, pinna-/põhjavee kvaliteedil ja mudelipõhistel arvutustel). Esmasel hindamisel põhinevad esimesed tulemused esitatakse 2005. aasta oktoobriks, teine aruanne 2006. aasta oktoobriks ja kolmas aruanne 2008. aasta juuniks.

2. Komisjon arvestab selliselt saadud tulemustega, pidades silmas Taani valitsuse võimalikku uut eranditaotlust, ja hindab neid direktiivi 91/676/EMÜ artiklis 9 sätestatud korras.

Artikkel 9

Kehtivus

Käesolevat erandit kohaldatakse alates 2. augustist 2004. Selle kehtivusaeg lõpeb 31. juulil 2008.

Artikkel 10

Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile.

Brüssel, 5. aprill 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2) EÜT L 319, 23.11.2002, lk 24.

13.4.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 94/38

NÕUKOGU OTSUS 2005/296/ÜVJP, JSK,

24. jaanuar 2005,

Euroopa Liidu ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkuleppe sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 24 ja 38,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust,

ning arvestades järgmist:

(1)

27. ja 28. novembri 2003. aasta istungjärgul otsustas nõukogu volitada eesistujariiki, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, alustama kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 24 ja 38 teatavate kolmandate riikidega läbirääkimisi salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkulepete sõlmimiseks iga kõnealuse riigiga.

(2)	Pärast volituse saamist läbirääkimiste alustamiseks pidas eesistujariik, keda abistas peasekretär/kõrge esindaja, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga läbirääkimisi salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkuleppe sõlmimise üle.

(3)	Kokkulepe tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks Euroopa Liidu ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel sõlmitud kokkulepe salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta.

Kokkuleppe tekst lisatakse käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolevaga volitatakse nõukogu eesistujat määrama isik(ud), kellel on õigus Euroopa Liidu suhtes siduvale kokkuleppele alla kirjutada.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. jaanuar 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

F. BODEN

ENDISE

Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Euroopa Liidu vaheline salastatud teabe vahetamise

JULGEOLEKUKORRA KOKKULEPE ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK,

keda esindab valitsus,

ühelt poolt

EUROOPA LIIT, edaspidi “EL”,

keda esindab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik,

teiselt poolt,

edaspidi “kokkuleppeosalised”,

PIDADES MEELES ühist pühendumust stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessile, mis jääb endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi Euroopa suunal liikumise raamistikuks kuni selle tulevase ühinemiseni ELiga;

ARVESTADES, et kokkuleppeosaliste eesmärk on igal viisil tugevdada oma julgeolekut ja tagada oma kodanikele kõrgetasemeline kaitse turvalisusel rajaneval alal;

ARVESTADES, et kokkuleppeosalised on seisukohal, et julgeolekuga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes tuleks arendada nendevahelisi konsultatsioone ja koostööd;

ARVESTADES, et seetõttu on pidev vajadus vahetada salastatud teavet kokkuleppeosaliste vahel;

TÕDEDES, et põhjalikud ja tõhusad konsultatsioonid ning koostöö võivad nõuda kummagi kokkuleppeosalise juurdepääsu teineteise salastatud teabele ja materjalidele, samuti salastatud teabe ja seonduvate materjalide vahetamist kokkuleppeosaliste vahel;

OLLES TEADLIKUD, et selline juurdepääs salastatud teabele ja seonduvatele materjalidele ning nende vahetamine nõuab asjakohaseid julgeolekumeetmeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Kokkulepet kohaldatakse mis tahes vormis salastatud teabe või materjalide suhtes, mida kokkuleppeosalised teineteisele edastavad või omavahel vahetavad, et täita igal viisil kokkuleppeosaliste julgeoleku tugevdamise eesmärke.

Artikkel 2

Kokkuleppes tähendab salastatud teave mis tahes teavet (st mis tahes vormis edasiantavaid teadmisi) või materjali, mida tuleb kaitsta loata avaldamise eest ja millele on määratud asjakohane salastatuse kategooria (edaspidi “salastatud teave”).

Artikkel 3

Kokkuleppes tähendab “EL” Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi “nõukogu”), peasekretäri/kõrget esindajat ja nõukogu peasekretariaati ning Euroopa Ühenduste Komisjoni (edaspidi “Euroopa Komisjon”).

Artikkel 4

Kumbki kokkuleppeosaline:

a)	peab kaitsma ja turvama kokkuleppele vastavat salastatud teavet, mille teine kokkuleppeosaline on edastanud või mida temaga on vahetatud;

peab tagama, et kokkuleppele vastavalt edastatud või vahetatud salastatud teabel säilib salastatuse kategooria, mille teabe edastanud kokkuleppeosaline on sellele määranud. Vastuvõttev kokkuleppeosaline kaitseb ja turvab salastatud teavet kooskõlas oma julgeolekualaste eeskirjade nende sätetega, mis on seotud vastava salastatuse kategooriaga teabe või materjaliga, nagu on ette nähtud julgeolekukorraldustega, mis tuleb artikli 11 ja 12 kohaselt kehtestada;

c)	peab kasutama kokkuleppele vastavat salastatud teavet üksnes eesmärkidel, mis on ette näinud teabe allikas, ja eesmärkidel, milleks kõnealust teavet edastati või vahetati;

d)	ei tohi avaldada kokkuleppele vastavat salastatud teavet kolmandatele isikutele ega artiklis 3 nimetamata ELi institutsioonidele või organitele ilma teabe allika eelneva nõusolekuta.

Artikkel 5

1. Kokkuleppeosaline (“edastav kokkuleppeosaline”) võib salastatud teavet avaldada või levitada kooskõlas allikakontrolli põhimõttega teisele kokkuleppeosalisele (“vastuvõttev kokkuleppeosaline”).

2. Teabe levitamiseks muudele vastuvõtjatele kui käesoleva kokkuleppe sõlminud kokkuleppeosalised teeb vastuvõttev kokkuleppeosaline pärast edastava kokkuleppeosalise nõusoleku saamist salastatud teabe avaldamist või levitamist käsitleva otsuse kooskõlas allikakontrolli põhimõttega, mis on kindlaks määratud tema julgeolekualastes eeskirjades.

3. Lõigete 1 ja 2 rakendamisel ei ole üldine avaldamine võimalik, kui kokkuleppeosalised ei ole omavahelisel kokkuleppel kehtestanud teatavaid teabekategooriaid käsitlevat ja nende talitlusnõuetega seotud korda.

Artikkel 6

Kõikidel artiklis 3 kindlaks määratud kokkuleppeosalistel ja nende üksustel peavad olema julgeolekuorganisatsioon ja julgeolekuprogrammid, mis põhinevad sellistel julgeolekupõhimõtetel ja miinimumstandarditel, mida rakendatakse artiklite 11 ja 12 kohaselt loodavates kokkuleppeosaliste julgeolekusüsteemides, eesmärgiga tagada, et kokkuleppele vastava salastatud teabe suhtes kohaldatakse võrdväärse tasemega kaitset.

Artikkel 7

1. Kokkuleppeosalised tagavad, et kõik isikud, kellel on oma ametiülesannete täitmiseks vaja juurdepääsu või kelle ülesannetega võib kaasneda juurdepääs kokkuleppele vastavale edastatud või vahetatud teabele, peavad enne sellisele teabele juurdepääsu loa saamist läbima asjakohase julgeolekukontrolli.

2. Julgeolekukontrolli kord peab olema selline, et selle alusel on võimalik otsustada, kas isikule võib anda tema lojaalsust ja usaldusväärsust arvesse võttes juurdepääsu salastatud teabele.

Artikkel 8

Kokkuleppeosalised annavad vastastikust abi kokkuleppes sätestatud salastatud teabe julgeoleku osas ja ühist huvi pakkuvates julgeolekuküsimustes. Artiklis 11 kindlaks määratud asutused viivad läbi vastastikuseid julgeolekualaseid konsultatsioone ja kontrolle, et hinnata julgeolekukorralduste tõhusust oma vastutusalas, mis määratakse artiklitega 11 ja 12.

Artikkel 9

1. Kokkuleppe kohaldamisel

ELi puhul:

saadetakse kogu kirjavahetus nõukogule järgmisel aadressil:

Council of the European Union

Chief Registry Officer

Rue de la Loi/Wetstraat, 175

B-1048 Brussels.

Nõukogu registri juhataja (Chief Registry Officer) edastab kogu posti liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile kooskõlas lõikega 2.

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul:

saadetakse kogu kirjavahetus salastatud teabe julgeoleku direktoraadi keskregistri juhatajale ning edastatakse vajaduse korral kõnealuse riigi esinduse kaudu Euroopa Ühenduste juures järgmisel aadressil:

Registry Officer

Avenue Louise 209A

B-1050 Brussels.

2. Erandkorras võib ühe kokkuleppeosalise kirjavahetuse, millele on juurdepääs üksnes kõnealuse kokkuleppeosalise teatavatel pädevatel ametnikel, organitel või teenistustel, adresseerida funktsionaalsetel põhjustel teise kokkuleppeosalise teatavatele pädevatele ametnikele, organitele või teenistustele, kes on konkreetselt vastuvõtjateks määratud ja kellel on sellisele kirjavahetusele ainuke juurdepääs, võttes arvesse nende pädevust ja vastavalt põhjendatud teadmisvajaduse põhimõttele. ELi puhul edastatakse selline kirjavahetus nõukogu registri juhataja kaudu.

Artikkel 10

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul kontrollivad salastatud teabe julgeoleku direktoraadi direktor ja nõukogu ning Euroopa Komisjoni peasekretärid kokkuleppe rakendamist.

Artikkel 11

Kokkuleppe rakendamiseks:

1.	Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul vastutab temale edastatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajalike julgeolekukorralduste väljatöötamise eest salastatud teabe julgeoleku direktoraat, tegutsedes kõnealuse valitsuse nimel ja alluvuses.

Nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo (edaspidi “nõukogu peasekretariaadi julgeolekubüroo”) vastutab nõukogu peasekretäri juhtimisel ja eest, tegutsedes nõukogu nimel ja alluvuses, kokkuleppe kohaselt ELile edastatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajaliku julgeolekukorra väljatöötamise eest.

3.	Euroopa Komisjoni julgeolekudirektoraat, tegutsedes Euroopa Komisjoni nimel ja alluvuses, vastutab kokkuleppe kohaselt Euroopa Komisjonis ja selle ametiruumides edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitseks ja turbeks vajaliku julgeolekukorra väljatöötamise eest.

Artikkel 12

Julgeolekukorras, mis kehtestatakse artikli 11 kohaselt kolme asjaomase ametkonna kokkuleppel, sätestatakse kokkuleppele vastava salastatud teabe vastastikuse kaitse standardid. ELi puhul peab need standardid heaks kiitma nõukogu julgeolekukomitee. Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul peab need standardid heaks kiitma salastatud teabe julgeoleku direktoraadi direktor.

Artikkel 13

Artiklis 11 kindlaks määratud asutused kehtestavad korra, mida tuleb järgida kokkuleppele vastava salastatud teabe tõestatud või oletatava ohus olemise korral.

Artikkel 14

Enne kokkuleppele vastava salastatud teabe kokkuleppeosalistele edastamist peavad julgeolekuküsimuste eest vastutavad asutused, mis on kindlaks määratud artiklis 11, kokku leppima, et vastuvõttev kokkuleppeosaline suudab kokkuleppele vastavat teavet kaitsta ja turvata kooskõlas artiklite 11 ja 12 kohaselt kehtestatud korraga.

Artikkel 15

Kokkulepe ei takista kokkuleppeosalistel sõlmida muid kokkuleppele vastava salastatud teabe edastamise või vahetamisega seotud kokkuleppeid, tingimusel et need ei ole vastuolus kokkuleppe sätetega.

Artikkel 16

Kõik kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad erimeelsused ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel lahendatakse kokkuleppeosaliste vaheliste läbirääkimiste teel.

Artikkel 17

1. Kokkulepe jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui kokkuleppeosalised on teatanud teineteisele kokkuleppe jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2. Kokkulepet võib selle võimalikuks muutmiseks üle vaadata kummagi kokkuleppeosalise taotluse korral.

3. Kõik kokkuleppe muudatused vormistatakse kirjalikult kokkuleppeosaliste ühisel kokkuleppel. Need jõustuvad pärast lõikes 1 sätestatud vastastikust teatamist.

Artikkel 18

Kumbki kokkuleppeosaline võib kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele kokkuleppeosalisele. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine kokkuleppeosaline on denonsseerimiskirja kätte saanud, kuid see ei mõjuta kokkuleppe sätete kohaselt juba võetud kohustusi. Eelkõige jätkatakse kogu kokkuleppe kohaselt edastatud või vahetatud salastatud teabe kaitsmist kooskõlas kokkuleppe sätetega.

Skopje, 25. märts 2005

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsus

Lugupeetud härra,

Mul on au teha Teile ettepanek, kui see on vastuvõetav Teie valitsusele, et käesolev kiri ja Teie kinnitus asendaksid üheskoos Euroopa Liidu ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkulepe allkirjastamist.

Eespool nimetatud kokkuleppe tekst, mis on lisatud käesolevale kirjale, on Euroopa Liidu Nõukogu 24. jaanuari 2005. aasta otsusega heaks kiidetud.

Käesolev kiri on ühtlasi vastavalt kokkuleppe artikli 17 lõikele 1 Euroopa Liidu nimel saadetud teade.

Austatud härra, palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa Liidu nimel

ELi eriesindaja

Michael SAHLIN

Skopje, 25. märts 2005

Lugupeetud härra,

Mul on Makedoonia Vabariigi valitsuse nimel au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mis käsitleb Makedoonia Vabariigi ja Euroopa Liidu vahelise kokkuleppe allkirjastamist salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta koos sellele lisatud kokkuleppe tekstiga.

Pean käesolevat kirjavahetust samaväärseks allkirjastamisega.

Deklareerin siiski, et Makedoonia Vabariigile ei ole vastuvõetav ülalmainitud kokkuleppes minu riigi kohta kasutatav nimetus, pidades silmas, et minu riigi põhiseaduslik nimi on Makedoonia Vabariik.

Austatud härra, võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Direktor

Dr Stojan SLAVESKI

Skopje, 25. märts 2005

Lugupeetud härra,

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja.

Euroopa Liit märgib, et kirjavahetus Euroopa Liidu ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel, mis asendab Euroopa Liidu ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise kokkuleppe allkirjastamist salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kohta, on toimunud, kuid et seda ei saa tõlgendada, nagu kiidaks Euroopa Liit heaks või tunnustaks mis tahes muud nimekuju või -sisu peale “endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi”.

Austatud härra, palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa Liidu nimel

ELi eriesindaja

Michael SAHLIN

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 94

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 13. aprill 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 555/2005, 17. veebruar 2005, protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Madagaskari Demokraatliku Vabariigi vahelises Madagaskari rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud tuunipüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. jaanuarist 2004 kuni 31. detsembrini 2006	1
		Agreement in the form of an exchange of letters concerning the provisional application of the Protocol defining for the period 1 January 2004 to 31 December 2006 the Tuna fishing opportunities and the financial contribution provided for in the agreement between the European Economic Community and the Democratic Republic of Madagascar on fishing off Madagascar	3
		Protocol defining for the period 1 January 2004 to 31 December 2006 the Tuna fishing opportunities and the financial contribution provided for in the agreement between the European Economic Community and the Democratic Republic of Madagascar on fishing off Madagascar	5
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 556/2005, 12. aprill 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	19
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 557/2005, 11. aprill 2005, millega liikmesriigi, v.a Eesti, Läti, Leedu ja Poola lipu all sõitvatel laevadel keelatakse süvameregarneeli püük	21
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 558/2005, 12. aprill 2005, millega muudetakse määrusi (EMÜ) nr 3846/87, millega kehtestatakse põllumajandustoodete nomenklatuur eksporditoetuste jaoks ja (EÜ) nr 174/1999, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 804/68 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta	22
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 559/2005, 12. aprill 2005, millega algatatakse uurimine seoses väidetava kõrvalehoidmisega teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate spiraalköiteseadiste impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 2074/2004 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest teatavate Laosest saadetud spiraalköiteseadiste impordi kaudu, olenemata sellest, kas tooted on deklareeritud Laose Demokraatlikust Rahvavabariigist pärinevana või mitte, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue	26

	Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
*	Nõukogu otsus 2005/296/ÜVJP, JSK, 24. jaanuar 2005, Euroopa Liidu ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra kokkuleppe sõlmimise kohta	38
	Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Euroopa Liidu vaheline salastatud teabe vahetamise	39

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	84,4
	096	105,7
	204	55,5
	212	146,4
	624	104,9
	999	99,4
0707 00 05	052	135,5
	204	51,5
	999	93,5
0709 10 00	220	79,0
0709 10 00	999	79,0
0709 90 70	052	109,7
	096	75,1
	204	81,3
	999	88,7
0805 10 20	052	55,0
	204	47,9
	212	56,6
	220	48,9
	624	61,6
	999	54,0
0805 50 10	052	67,1
	220	71,1
	400	67,7
	624	70,3
	999	69,1
0808 10 80	388	86,4
	400	130,3
	404	81,4
	508	65,2
	512	73,5
	524	72,7
	528	72,3
	720	83,9
	804	107,7
	999	85,9
0808 20 50	388	84,5
	512	75,6
	528	61,7
	999	73,9

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 1. aprill 2005, milles sätestatakse kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/53/EÜ seoses korduvkasutusega/taaskasutusega ja korduvkasutusega/ringlussevõtuga ettenähtud eesmärkide järelevalve üksikasjalikud eeskirjad (teatavaks tehtud numbri K(2004) 2849 all) ( 1 )	30
*	Komisjoni otsus, 5. aprill 2005, mis käsitleb nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) artikli 9 ja III lisa punkti 2 alapunkti b sätetest erandi tegemise taotlust (teatavaks tehtud numbri K(2005) 1032 all)	34
*	Komisjoni avaldus, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta artiklit 2	37