30.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 81/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 485/2005,

16. märts 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2792/1999 2004. aastal tsunami tõttu kannatanud riikidele laevade üleandmise erimeetme osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	26. detsembril 2004. aastal tabas India ookeanis tsunami mitmeid kolmandaid riike, laastates nende rannikut ja tööstusi ning põhjustades palju inimohvreid. Paljud kalalaevad hävisid merel või purunesid sadamas.

(2)	Ühise kalanduspoliitika raames võib kalalaevu kõrvaldada ühenduse kalalaevastikust riigiabiga ainult juhul, kui laevad lähevad lammutamisele vanametalliks või ümbersuunamisele muule mittetulunduslikule tegevusele kui kalapüük.

(3)	On asjakohane laiendada kalalaevade ühenduse kalalaevastikust kõrvaldamise võimalust riigiabi kasutades laevadele, mis antakse üle tsunami tõttu kannatanud kolmandate riikide asjaomastele kalapüügiga tegelevatele kogukondadele.

(4)	See aitaks nendel kogukondadel kiiresti taastada oma kalalaevastikud, võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni dokumenteeritud kohalikke vajadusi.

(5)	Et laevad vastaksid kõnesolevate kogukondade vajadustele, tuleks käesoleva määrusega ettenähtud meetmete kõlblikuna käsitleda ainult neid laevu, mis on täielikult merekõlblikud, kalapüügiks varustatud ja kogupikkusega alla 12 meetri.

(6)	On asjakohane ette näha lisahüvitis nende kulutuste katteks, mida avalik-õiguslikud või eraorganisatsioonid kannavad laevade transportimisel kolmandatesse riikidesse, ning hüvitada laevaomanikele laevade varustamise ja täielikult merekõlblikuks tegemisega seotud kulutused.

(7)	Tuleks kehtestada laevade üleandmise kord.

(8)	Liikmesriigid ja komisjon peaksid esitama aruanded käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta, et tagada Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) läbipaistvus vastavalt nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta. (2)

(9)	Eriti otstarbekas on üleandmisi hinnata, et tagada meetmete rakendamine asjaomaste kalapüügiga tegelevate kogukondade heaks ja kooskõla ühise kalanduspoliitika üldiste põhimõtetega ning edendada kalapüügi pikaajalist järjepidevust ja vältida kohaliku majanduse kahjustamist.

(10)	Küsimuse kiireloomulisuse tõttu on hädavajalik teha erand Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa ühenduste asutamislepingute juurde kuuluva protokolli (riikide parlamentide funktsiooni kohta Euroopa Liidus) I jao punktis 3 osutatud kuue nädala pikkusest tähtajast.

(11)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 2792/1999 (3) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2792/1999 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Laevade püügitegevuse lõpetamisega seotud meetmeid võib kohaldada üksnes kümne aasta vanuste või vanemate laevade suhtes.

Kuni 30. juunini 2006 võib lõike 3 punkti d kohaselt siiski alaliselt üle anda vähemalt viie aasta vanuseid laevu, mis ei kasuta veetavaid püüniseid.”;

lõikele 3 lisatakse punkt d:

“d)

kuni 30. juunini 2006 laeva alaline üleandmine India ookeanis 2004. aastal tsunami tõttu kannatanud kolmandale riigile, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:

i)	laeva kogupikkus on alla 12 meetri ning laev ei ole vanem kui 20 aastat;

ii)	liikmesriik, kes annab üleandmiseks loa, tagab, et laev on täielikult merekõlblik ja kalapüügiks varustatud ning antakse üle tsunami tõttu kannatanud piirkonda kalapüügiga tegeleva kogukonna jaoks ja et välditakse kalavarude ja kohaliku majanduse kahjustamist;

iii)	üleandmine vastab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangus kindlaksmääratud vajadustele ja on kooskõlas kolmanda riigi taotlustega.”;

lisatakse järgmine lõige:

“6. Erandina lõike 5 punktist a arvestatakse lõike 3 punkti d kohase laevade alalise üleandmise jaoks antavat riigiabi järgmiselt:

i)	5–15 aasta vanuste laevade suhtes kohaldatakse lõike 5 punkti a alapunktis i osutatud hüvitist ja 16–20 aasta vanuste laevade suhtes lõike 5 punkti a alapunktis ii osutatud hüvitist;

ii)

lõike 5 punktis a osutatud hüvitist võib suurendada kuni 20 % võrra järgmistel juhtudel:

—	et katta liikmesriikide määratud nende avalik-õiguslike või eraorganisatsioonide kulutusi, kes vastutavad laeva üleandmise eest kolmandasse riiki,

—	et hüvitada hüvitist saavale laevaomanikule kulutused, mis kaasnevad laeva varustamise, täielikult merekõlblikuks tegemise ja kalapüügiks varustamisega asjaomastes kolmandates riikides.

Laevad, mille kohta on esitatud püügitegevuse alalise lõpetamise taotlus liikmesriikide pädevatele asutustele enne 2. aprill 2005, võivad samuti saada käesoleva lõike kohaseid hüvitisi.”

2.	Artikli 10 lõikele 4 lisatakse järgmine lause: “Käesolevat lõiget ei kohaldata artikli 7 lõike 3 punkti d kohaselt üleantavate laevade suhtes.”

Lisatakse järgmised artiklid:

“Artikkel 18a

Artikli 7 lõike 3 punkti d kohast laeva üleandmist käsitlev kord

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni laevadest, mille üleandmist kavandatakse vastavalt artikli 7 lõike 3 punktile d, ning samuti ettenähtud sihtkohtadest.

2. Kahe kuu jooksul sellisest teavitamisest võib komisjon teavitada asjaomast liikmesriiki, et üleandmine ei vasta artikli 7 lõike 3 punktis d, ning eelkõige selle alapunktis iii ettenähtud tingimustele.

Kui komisjon ei ole kahe kuu jooksul asjaomast liikmesriiki teavitanud, võib liikmesriik alustada üleandmist.

Artikkel 18b

Artikli 7 lõike 3 punkti d kohast laeva üleandmist käsitlev aruandlus

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2005 ja pärast seda iga kolme kuu järel kogu olemasoleva teabe laevade üleandmiste kohta vastavalt artikli 7 lõike 3 punktile d.

2. Komisjon esitab lõikes 1 osutatud teabe ja mis tahes muu teabe alusel iga kuue kuu järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande laevade üleandmiste kohta vastavalt artikli 7 lõike 3 punktile d.

3. Liikmesriigid lisavad komisjonile 2007. aastal esitatavasse määruse (EÜ) nr 1260/1999 artiklis 37 sätestatud FIFGi sekkumistegevuse rakendamise aastaaruandesse jaotise, mis käsitleb laevade üleandmisi vastavalt käesoleva määruse artikli 7 lõike 3 punktile d.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. märts 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN

(1) Arvamus on esitatud 24. veebruaril 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 173/2005 (ELT L 29, 2.2.2005, lk 3).

(3) EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1421/2004 (ELT L 260, 6.8.2004, lk 1).

30.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 81/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 486/2005,

29. märts 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. märtsil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. märts 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 29. märtsi 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	98,5
	204	74,9
	212	127,5
	624	83,4
	999	96,1
0707 00 05	052	151,9
	066	73,3
	068	87,2
	096	39,9
	204	90,9
	220	122,9
	999	94,4
0709 10 00	220	121,4
0709 10 00	999	121,4
0709 90 70	052	125,5
	204	53,5
	999	89,5
0805 10 20	052	44,6
	204	47,8
	212	55,2
	220	48,8
	400	57,4
	512	118,1
	624	61,3
	999	61,9
0805 50 10	052	52,3
	400	79,1
	999	65,7
0808 10 80	052	72,1
	388	79,7
	400	114,9
	404	115,3
	508	64,0
	512	73,0
	528	69,7
	720	63,4
	999	81,5
0808 20 50	388	62,0
	512	69,6
	528	56,8
	720	46,2
	999	58,7

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

30.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 81/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 487/2005,

29. märts 2005,

millega kuulutatakse välja pakkumismenetlus kolmandatest riikidest Portugali imporditava maisi tollimaksu vähendamiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Mitmepoolsete läbirääkimiste Uruguay voorus (2) ühenduse võetud rahvusvaheliste kohustuste kohaselt on vajalik välja töötada teatava maisikoguse Portugali importimise tingimused.

(2)	Komisjoni 26. juuli 1995. aasta määruses (EÜ) nr 1839/95, millega kehtestatakse tariifikvootide üksikasjalikud rakenduseeskirjad Hispaaniasse imporditava maisi ja sorgo ning Portugali imporditava maisi kohta, (3) sätestatakse pakkumismenetluse rakendamiseks vajalikud üksikasjalikud erieeskirjad.

(3)	Praegusi Portugali turuvajadusi silmas pidades tuleks välja kuulutada pakkumismenetlus maisi imporditollimaksu vähendamiseks.

(4)	Teraviljaturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kuulutatakse välja pakkumismenetlus määruse (EÜ) nr 1784/2003 artikli 10 lõikes 2 osutatud imporditollimaksu vähendamiseks Portugali imporditava maisi puhul.

2. Määrust (EÜ) nr 1839/95 kohaldatakse, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 2

Pakkumisi võib esitada 23. juunini 2005. Selle aja jooksul viiakse läbi iganädalasi pakkumismenetlusi, mille kogused ja tähtpäevad on märgitud pakkumiskutses.

Artikkel 3

Kõnealuste pakkumismenetluste põhjal välja antavad impordilitsentsid kehtivad 50 päeva alates nende väljaandmise kuupäevast määruse (EÜ) nr 1839/95 artikli 10 lõikes 4 määratletud tähenduses.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) EÜT L 336, 23.12.1994, lk 22.

(3) EÜT L 177, 28.7.1995, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50).

30.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 81/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 488/2005,

21. märts 2005,

mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1592/2002, (1) mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ning Euroopa Lennundusohutusameti loomist, eriti selle artikli 53 lõiget 1,

pärast konsulteerimist Euroopa Lennundusohutusameti haldusnõukoguga,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi “amet”) tulud pärinevad ühenduse ja kõigi määruse (EÜ) nr 1592/2002 artiklis 55 osutatud kolmandate Euroopa riikide osamaksudest, ameti väljastatud, pikendatud või muudetud sertifikaatide ja tunnustuste taotlejate poolt makstud lõivudest ning tasudest väljaannete avaldamise, kaebuste menetlemise, koolituse ja kõigi muude ameti osutatavate teenuste eest.

(2)	Ameti tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud tasusid ja lõive nõuab ja võtab üksnes amet ning neid makstakse eurodes. Tasud ja lõivud tuleb kehtestada läbipaistvalt, õiglaselt ja ühtselt.

(4)	Ametile makstavad lõivud ei tohi seada ohtu asjaomaste Euroopa äriühingute konkurentsivõimet. Lisaks tuleb nende kehtestamisel piisavalt arvestada väikeettevõtete maksevõimet. Samuti ei tohi ettevõtteid diskrimineerida geograafilise asukoha tõttu ühe või teise liikmesriigi territooriumil.

(5)

Taotlejat tuleb enne teenuse osutamise algust nii põhjalikult kui võimalik informeerida teenuse prognoositud hinnast ning maksetingimustest. Tasu kindlaksmääramise kriteeriumid peavad olema selged, ühtsed ning avalikustatud. Juhul kui summa eelnev kindlaksmääramine on võimatu, tuleb taotlejat sellest teavitada enne teenuse osutamise algust. Sellisel juhul tuleb enne teenuse osutamist kokku leppida selge kord teenuse eest makstava summa hindamiseks teenuse osutamise ajal.

(6)	Taotleja poolt makstava lõivu summa peab olenema ameti ülesande keerukusest ning asjaomase töö mahust.

(7)

Ettevõtetel peab olema võimalik teha finantsprognoose ning arvestada neilt võetavate lõivudega. Samal ajal on oluline säilitada tasakaal ameti poolt sertifitseerimistoimingute läbiviimiseks tehtud kogukulutuste ning tema saadud lõivude kogusumma vahel. Seega tuleb lõivumäärad igal aastal üle vaadata ameti majandustulemustele ja finantsprognoosidele tuginedes.

(8)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 54 lõikega 1 asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Käesolevat määrust kohaldatakse tasude ning lõivude suhtes, mida Euroopa Lennundusohutusametile, edaspidi amet, makstakse teenuste osutamise, sealhulgas kaupade tarnimise eest.

Selles määratletakse eelkõige juhtumid, mille puhul nõutakse määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 48 lõikes1 osutatud tasusid ja lõive, samuti nende tasude ja lõivude summad ning tasumise viisid.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) tasud– summad, mida amet saab taotlejailt, kellele ta osutab teenuseid, välja arvatud ameti sertifitseerimistoimingute eest makstavad summad;

b) lõivud– summad, mida taotlejad ametile maksavad määruse (EÜ) nr 1592/2002 artiklis 15 sätestatud sertifikaatide ning tunnustuste väljastamise, pikendamise või muutmise eest ameti poolt;

c) sertifitseerimistoimingud– kõik määruse (EÜ) nr 1592/2002 artiklis 15 sätestatud sertifikaatide ja tunnustuste väljastamiseks, pikendamiseks ja muutmiseks vajalikud toimingud, mida amet sooritab otseselt või kaudselt;

d) taotleja– füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb ametilt teenuse osutamist, sealhulgas sertifikaadi või tunnustuse pikendamist või muutmist;

e) otsesed kulud– sertifitseerimistoimingutes otseselt osaleva personali töötasud ning nimetatud personali transpordikulud sertifitseerimistoimingute puhul;

f) erikulud– summad, mida personalile sertifitseerimistoimingute puhul makstakse majutus-, toidu- ning ettenägematute kulude katteks ning reisikulude hüvitamiseks;

g) kaudsed kulud– kindlaksmääratud osa ameti üldkuludest, mis on vajalik sertifitseerimistoimingute läbiviimiseks, sealhulgas eeskirjadekohase dokumentatsiooni koostamise kulud;

h) tegelik kulu– ameti poolt tegelikkuses kantud kulud;

i) eeskirjadekohane dokumentatsioon– kõik määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 14 lõikes 2 ette nähtud dokumendid.

II PEATÜKK

TASUD

Artikkel 3

Amet võtab tasu kõigi teenuste eest, mida ta taotlejatele osutab, sealhulgas kaupade tarnimise eest, välja arvatud:

a)	sertifitseerimistoimingute eest;

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (2) kohaselt edastatavate dokumentide ja teabe eest mis tahes kujul;

c)	dokumentide eest, millega võib tasuta tutvuda ameti internetilehel.

Samuti võtab amet tasu oma otsuse vastu määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 35 kohaselt esitatud kaebuse korral.

Artikkel 4

1. Ametile makstavate tasude summa on võrdne osutatud teenuste tegeliku maksumusega, mille hulka on arvestatud teenuse taotleja käsutusse andmise kulu.

2. Määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 35 kohase kaebuse esitamise korral makstavad tasud on kindlaks määratud ning nende summad on täpsustatud lisas. Juhul kui kaebus laheneb kaebuse esitaja kasuks, tagastab amet talle automaatselt nimetatud summa.

3. Tasusummad väljendatakse eurodes. Taotlejale teatatakse nii nende suurus kui maksetingimused enne teenuse osutamist.

Artikkel 5

Tasu maksab taotleja või kaebuse korral selle esitaja.

Tasud tuleb maksta eurodes.

Kui lepingus pole sätestatud teisiti, makstakse tasu enne teenuse osutamist või kaebuse esitamise korral enne menetluse algust.

III PEATÜKK

LÕIVUD

Artikkel 6

1. Lõivud tagavad piisava kogusissetuleku katmaks kõiki sertifitseerimistoimingutest tulenevaid otseseid, kaudseid ja erikulusid, sealhulgas nende toimingutega kaasneva pideva kontrolli kulusid.

2. Amet peab oma tulude ja kulude hulgas eristama sertifitseerimistoimingutest tulenevaid kulusid ja tulusid.

Sel eesmärgil:

a)	kantakse ameti sertifitseerimistoimingute eest saadud lõivud eraldi kontole ning nende kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust;

b)	seab amet tulude ja kulude kohta sisse analüütilise arvepidamise. Iga eelarvenimekirjas kajastatud kulutuse puhul näidatakse suhtarvudena see kuluosa, mis tuleneb sertifitseerimistoimingutest.

3. Iga finantsaasta alguses koostatakse lõivude laekumise esialgne üldprognoos. See prognoos rajaneb ameti eelnevatel finantstulemustel, tema oodatavatele kuludel ja tuludel ning esialgsel tööplaanil.

4. Et vältida liikmesriikide territooriumidel paiknevate ettevõtete vahelist diskrimineerimist, sumeeritakse ettevõtete kulul tehtud sertifitseerimistoimingutega seotud transpordikulud ning jaotatakse ühtlaselt taotlejate vahel.

5. Lisa vaadatakse läbi ja vajadusel muudetakse 14 kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Seejärel võib muudatusi teha kord aastas.

Lisas esitatud summad ja koefitsiendid avaldatakse ka ameti ametlikus väljaandes.

Artikkel 7

Lõivud koosnevad ühest või mitmest järgmisest elemendist:

a)	kindlaksmääratud osa, mille summa varieerub olenevalt ameti tööülesande keerukusest. Kindlaksmääratud osa võimalikud väärtused ning neid mõjutavad koefitsiendid on esitatud lisas;

b)	muutuv osa, mis on proportsionaalne asjaomase töö mahuga ja arvutatakse välja, korrutades tundide arvu tunnitasuga, arvutatud vastavalt artikli 9 lõikele 2; tunnitasu summad on täpsustatud lisas;

c)	sertifitseerimistoimingu erikuludega võrdne summa, mis hüvitatakse täies ulatuses vastavalt selle tegelikule maksumusele.

Artikkel 8

1. Lõivud kehtestatakse sellisel tasemel, et

Σ R = x D

kus:

Σ R	=	ameti poolt aastas saadud lõivude kogusumma;
D	=	ameti eelarves kajastatud aastased kulutused;
x	=	otseselt või kaudselt sertifitseerimistegevustega seotud kulude protsent aastastest kulutustest

2. Määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 53 lõike 4 teises lõigus viidatud üleminekuperioodi vältel võib osa nimetatud määruse artikli 48 lõike 1 punktis a viidatud osamaksudest vajadusel kasutada ameti sertifitseerimistoimingutega seotud kulude katteks. Sellisel juhul kehtestatakse lõivud kõnealuseks ajavahemikuks selliselt, et

Σ R = x D – Cp

kus:

see osa määruse (EÜ) nr 1592/2002 artikli 48 lõike 1 punktis a sätestatud osamaksust, mida kasutatakse ameti sertifitseerimistoimingute finantseerimiseks.

Alates hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuarist Cp = 0.

Artikkel 9

1. Lõivude summa sõltub sertifitseerimistoimingute keerukusest ning asjaomase töö mahust. See arvutatakse järgmise valemi abil:

R = F + (nh * t) + S

kus:

R	=	makstav lõiv;
F	=	kindlaksmääratud osa, mis vastab sooritatud toimingule (vt. lisa);
nh	=	töötundide arv (kohaldamise korral vt lisa);
t	=	tunnitasu määr (kohaldamise korral vt. lisa);
S	=	erikulud.

2. Tunnitasu määr (t) määratakse kindlaks ameti otseselt sertifitseerimistoimingutes osaleva personali aastase kogutöötasu põhjal. See arvutatakse järgmise valemi abil:

t = Cs/N

kus:

Cs	=	ameti otseselt sertifitseerimistoimingutes osaleva personali aastane kogutöötasu (palgad, pensionimaksed ja sotsiaalmaksed);
N	=	ameti otseselt sertifitseerimistoimingutes osaleva personali töötundide aastane summa

Artikkel 10

Juhul kui kas kõik sertifitseerimistoimingud või osa neist viiakse läbi väljaspool liikmesriikide territooriumi, liidetakse neilt territooriumidelt väljapoole transportimise kulud taotleja poolt tasutavale lõivule, ilma et see piiraks artikli 9 sätete kohaldamist. Selliste toimingute või toimingute osa puhul arvutatakse lõivusumma järgmise valemi abil:

R = F + (nh * t) + S + V

kus:

R	=	makstav lõiv;
F	=	kindlaksmääratud osa, mis vastab sooritatud toimingule (vt lisa);
nh	=	töötundide arv (kui see on kohaldatav, vt lisa);
t	=	tunnitasu määr (kui see on kohaldatav, vt lisa);
S	=	erikulud;
V	=	lisanduvad transpordikulud

Taotlejalt nõutavad transpordi lisakulud sisaldavad tegelikke transpordikulusid väljaspool liikmesriikide territooriume ning ekspertide poolt transpordil kulutatud aega, mille eest makstakse tunnitasu järgi.

Artikkel 11

Taotleja nõudmisel ning tegevjuhi nõusolekul võib sertifitseerimistoimingut sooritada ka tavapärasest erineval viisil.

Sellisel juhul viiakse sertifitseerimistoiming läbi järgmiselt:

a)	rakendades personalikategooriaid, keda amet tavaliselt oma normaalset korda järgides ei rakendaks, ja/või

b)	rakendades inimressursse mahus, mis võimaldab toimingut sooritada lühema ajaga kui ameti normaalset korda järgides.

Sellisel juhul kohaldatakse erandlikult lõivu suurendamist, et hüvitada täielikult kulud, mida amet kannab, et tulla vastu sellele erinõudmisele.

Artikkel 12

1. Lõivu maksab taotleja. Lõiv makstakse eurodes.

2. Sertifikaadi või tunnustuse väljastamiseks, pikendamiseks või muutmiseks on vajalik kogu lõivusumma maksmine. Maksmatajätmise korral võib amet asjaomase sertifikaadi või tunnustuse tühistada, kui ta on taotlejat sellest eelnevalt teavitanud.

3. Ameti poolt kohaldatavate lõivude hinnakiri ning maksetingimused edastatakse taotlejale taotluse esitamise järel.

4. Kui sertifitseerimistoimingu puhul on ette nähtud muutuv lõivuosa, esitab amet taotlejale eelkalkulatsiooni, mille taotleja peab heaks kiitma enne asjaomase toimingu alustamist. Juhul kui toimingu läbiviimine on lihtsam ja vähem aeganõudev kui algselt prognoositud või, vastupidi, keerukam ning pikaajalisem kui amet suutis mõistlikult prognoosida, muudab amet eelkalkulatsiooni.

5. Kui toimingu puhul on ette nähtud üksnes kindlaksmääratud lõivuosa, makstakse pool summast enne asjaomase toimingu alustamist ja ülejäänud summa tasutakse sertifikaadi või tunnustuse väljastamise vastu.

6. Kui toimingu puhul on ette nähtud osaliselt muutuv lõiv, tasutakse 30 % lõivu kogusummast (sealhulgas kindlaksmääratud osa) enne asjaomase toimingu algust ja 40 % summast tasutakse kvartalimaksetena vastavalt toimingu kulgemisele. Ülejäänud 30 % tasutakse sertifikaadi või tunnustuse väljastamisel.

7. Olemasolevate sertifikaatide või tunnustuse pikendamisega seotud lõivud tasutakse maksegraafikute kohaselt, mille amet koostab ning edastab sertifikaatide ja tunnustuste taotlejatele. Sellise maksegraafiku koostamisel tugineb amet inspektsioonidele, mida ta viib läbi olemasolevate sertifikaatide ja tunnustuste kehtivuse kontrollimiseks.

8. Juhul kui amet pärast esialgset uurimist otsustab taotlust mitte rahuldada, tagastatakse taotlejale kogu juba makstud lõiv, välja arvatud taotluse menetlemisega seotud halduskulude katteks vajalik summa. See summa vastab kindlaksmääratud lõivule D, mis on esitatud lisas.

9. Juhul kui amet peab sertifitseerimistoimingu katkestama taotleja makseraskuste või taotleja kohustuste täitmatajätmise tõttu, tuleb kogu lõivu jääk maksta kohe, kui amet peatab tööülesande täitmise.

IV PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Alates 1. juunist 2005 nõuab ja võtab lõive üksnes amet.

Liikmesriigid ei võta sertifitseerimistoimingute eest lõivu isegi juhul, kui nad osutavad neid ameti nimel.

Amet hüvitab liikmesriikidele kulud nende sertifitseerimistoimingute eest, mida liikmesriigid sooritavad ameti nimel.

Sertifitseerimistoimingutelt, mida liikmesriigid teostavad ameti nimel ja mis on 2005. aasta 1. juunil lõpetamata, võtab amet lõivu nii, et välistatakse mis tahes topeltmaksete nõudmine taotlejalt.

Artikkel 14

Käesoleva määruse rakendamise eesmärgil ja hiljemalt 30 päeva enne selle artiklite 1–13 rakendamiskuupäeva kinnitab amet komisjonile kirjalikult, et on võimeline täitma ülesandeid, mis on talle antud käesoleva määrusega, eelkõige välja arvutama ja sisse nõudma taotlejate makstavaid lõivusid ning hüvitama liikmesriikide kulutusi.

Artikkel 15

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ning vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Jacques BARROT

(1) EÜT L 240, 7.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1701/2003 (ELT L 243 27.9.2003, lk 5).

(2) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

LISA

SISUKORD

Tüübihindamistõendid ja piiratud tüübihindamistõendid või samaväärsed sertifikaadid (millele on viidatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajagudes B ja O)

ii)

Täiendavad tüübihindamistõendid (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajaos E)

iii)

Olulised muudatused ja remonditööd (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajagudes D ja M)

iv)

Väheolulised muudatused ja remonditööd (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajagudes D ja M)

Määruse (EÜ) nr 1592/2002 alusel aktsepteeritud EASA tüübihindamistõendite, piiratud tüübihindamistõendite ja muude tüübihindamistõendite omanike iga-aastane lõiv

vi)

Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaat (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajaos J)

vii)

Projekteerimispädevuse näitamine alternatiivsete menetluste abil (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajao B punkti 21.A.14 alapunktis b)

viii)

Tootjaorganisatsiooni sertifikaat (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajaos G)

ix)

Tootmine sertifikaadi puudumisel (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajaos F)

Hooldusorganisatsiooni sertifikaat (millele on viidatud komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa alajaos F ja II lisas)

xi)

Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa osa M alajaos G)

xii)

Osas 145 käsitletud sertifikaatidega samaväärsete sertifikaatide aktsepteerimise lõiv vastavalt kehtivatele kahepoolsetele lepingutele

xiii)

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 2042/2003 IV lisas)

xiv)

Kaebused

Selgitav märkus

—	Käesolevas lisas nimetatud sertifitseerimistingimused (CS) vastavad määruse nr 1592/2002 artikli 14 lõikele 2 ning need avaldatakse Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) 30. oktoobri 2003. aasta otsuse 2003/8 kohaselt ameti ametlikus väljaandes (www.easa.eu.int).

—

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

—	tabelites i, iii, iv ja v nimetatud seadmete väärtus tähendab asjaomase tootja hinnakirjas esitatud hinda,

—

tabelites vi, viii, x ja xiii nimetatud tegevuste väärtus tähendab: {sertifitseeritava tegevusega otseselt seotud aktiivsete tehniliste töötajate arv organisatsioonis} * {100*1 400 tundi = 140 000 EUR aktiivse töötaja kohta}, v.a juhul, kui taotleja esitab tõendusmaterjali, mis võimaldab kohaldada muud tunnitariifi,

—	aktiivsete töötajate arv ei olene sertifikaadiga hõlmatud üksikute tegevuskohtade arvust, sisaldab ka alltöövõtjaid ja selle peab esitama taotleja,

—	tegevuste väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse taotluse esitanud organisatsiooni halduspersonali,

—	taotleja tegevuste väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse tegevusega seotud alltöövõtja tehnilist ja halduspersonali, tingimusel et alltöövõtjale on juba antud oma tunnustus,

—	selleks et amet saaks määrata vastava lõivukategooria, tuleb ameti tunnustuse taotlejatel ja omanikel esitada asjaomase organisatsiooni pädeva ametniku allkirjastatud sertifikaat.

i) Tüübihindamistõendid ja piiratud tüübihindamistõendid või samaväärsed sertifikaadid (millele on viidatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 (1) lisa alajagudes B ja O)

—	Kõigi taotluste suhtes kehtib tabelis toodud kindlaksmääratud lõiv A, mis on korrutatud kõnesolevale tootele määratud koefitsiendiga.

—	Tabelis varjutatud toodete puhul lisatakse EASA esindajate tunnitasu kulutatud aja eest vastavalt tabelis toodud tariifile.

—	Tabelis esitatakse määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa osa 21 alajaos D (eriti punktis 21A.101) kirjeldatud mudelite modifikatsioonid ja olulised muudatused, mis hõlmavad muudatusi õhusõiduki geomeetrias ja/või jõuallikas.

Kindlaksmääratud lõiv A	21 000 EUR
Tunnitariif	99 EUR

Toote tüüp	Selgitused	Kindlaksmääratud lõivu koefitsient
CS-25	Suured lennukid	8
— CS-25(D)	— modifikatsioonid ja olulised muudatused	4
CS-23.A	CS-23 artiklis 1.a.2 määratletud õhusõiduk (kohalike liinide õhusõiduk)	6
— CS-23.A(D)	— modifikatsioonid ja olulised muudatused	3
CS-23.B	CS-23 art 1.a.1 määratletud õhusõiduk, mille suurim stardimass on 2 000 kuni 5 670 kg	0,5
— CS-23.B(D)	— modifikatsioonid ja olulised muudatused	0,25
CS-29	Suur tiivikõhusõiduk	5
— CS-29(D)	— modifikatsioonid ja olulised muudatused	2,5
CS-27	Väike tiivikõhusõiduk	0,8
— CS-27(D)	— modifikatsioonid ja olulised muudatused	0,4
CS-E.T.A	Turbiinmootorid, mille stardijõud on 25 000 N või suurem või efektiivvõimsus 2 000 kW või suurem	5,25
— CS-E.T.A(D)	— modifikatsioonid ja olulised muudatused	1,55
CS-E.T.B	Turbiinmootorid, mille stardijõud on alla 25 000 N või efektiivvõimsus alla 2 000 kW	2
— CS-E.T.B(D)	— modifikatsioonid ja olulised muudatused	0,55
CS-E.NT	Mitteturbiinmootorid	0,1
— CS-E.NT(D)	— modifikatsioonid ja olulised muudatused	0,03
CS-23.C	CS-23 artiklis 1.a.1 määratletud õhusõiduk, mille suurim stardimass on alla 2 000 kg	0,2
— CS-23.C(D)	— modifikatsioonid ja olulised muudatused	0,1
CS-22	Purilennukid ja motopurilennukid	0,2
CS-VLA	Ülikerge õhusõiduk	0,2
CS-VLR	Ülikerge tiivikõhusõiduk	0,25
CS-APU	Abijõuallikas	0,15
CS-P.A	Kasutamiseks CS-25 (või samaväärsete tingimuste) alusel sertifitseeritud õhusõidukil	0,2
— CS-P.A(D)	— modifikatsioonid ja olulised muudatused	0,1
CS-P.B	Kasutamiseks CS-23, CS-VLA ja CS-22 (või samaväärsete tingimuste) alusel sertifitseeritud õhusõidukil	0,05
— CS-P.B(D)	— modifikatsioonid ja olulised muudatused	0,025
CS-22.J	Kasutamiseks CS-22 alusel sertifitseeritud õhusõidukil	0,04
— CS-22.J(D)	— modifikatsioonid ja olulised muudatused	0,02
CS-22.H	Mitteturbiinmootorid	0,07
CS-22.H(D)	— modifikatsioonid ja olulised muudatused	0,05
CS-õhupallid	Ei ole veel kohaldatav	0,1
CS-õhulaevad	Ei ole veel kohaldatav	0,5
CS-34	Täiendavat kindlaksmääratud tasu ei võeta, kui see on esialgsele tüübihindamistõendile lisatud – lisatunnid ainult vajaduse korral
CS-36	Täiendavat kindlaksmääratud tasu ei võeta, kui see on esialgsele tüübihindamistõendile lisatud – lisatunnid ainult vajaduse korral
CS-AWO	Tegevus pärast tüübihindamistõendi väljaandmist, iga-ilma-lennu (AWO) sertifitseerimine, mida käsitletakse muudatusena tüübihindamistõendis
CS-ETSO.A	Seadmed väärtusega üle 20 000 euro	0,045
CS-ETSO.B	Seadmed väärtusega 2 000 kuni 20 000 eurot	0,025
CS-ETSO.C	Seadmed väärtusega alla 2 000 euro	0,01

ii) Täiendavad tüübihindamistõendid (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajaos E)

—	Kõigi taotluste suhtes kehtib tabelis toodud kindlaksmääratud lõiv B, mis on korrutatud kõnesoleva toote kohta toodud koefitsiendiga.

—	Tabelis varjutatud toodete puhul lisatakse ka EASA esindajate tunnitasu kulutatud aja eest vastavalt tabelis toodud tariifile.

—	Täiendavate tüübihindamistõendite suhtes, mis hõlmavad õhusõiduki geomeetria ja/või jõuallika muudatusi, kohaldatakse vastavalt tüübihindamistõendite ja piiratud tüübihindamistõendite lõivu, nagu on kindlaks määratud tabelis i.

Kindlaksmääratud lõiv B	680 EUR
Tunnitariif	99 EUR

Toote tüüp	Selgitused	Kindlaksmääratud lõivu koefitsient
CS-25	Suured lennukid	—
	oluline (tase 1)	5
	tase 2	4
CS-23.A	CS-23 artiklis 1.a.2 määratletud õhusõiduk (kohalike liinide õhusõiduk)	—
	oluline (tase 1)	5
	tase 2	4
CS-23.B	CS-23 artiklis 1.a.1 määratletud õhusõiduk, mille suurim stardimass on 2 000 kuni 5 670 kg	—
	oluline (tase 1)	3
	tase 2	2
CS-29	Suur tiivikõhusõiduk	—
	oluline (tase 1)	4
	tase 2	4
CS-27	Väike tiivikõhusõiduk	0,5
CS-E.T.A	Turbiinmootorid, mille stardijõud on 25 000 või suurem või efektiivvõimsus 2 000 kW või suurem	—
	oluline (tase 1)	1
	tase 2	1
CS-E.T.B	Turbiinmootorid, mille stardijõud on alla 25 000 N või efektiivvõimsus alla 2 000 kW	0,5
CS-E.NT	Mitteturbiinmootorid	0,2
CS-23.C	CS-23 artiklis 1.a.1 määratletud õhusõiduk, mille suurim stardimass on alla 2 000 kg	1
CS-22	Purilennukid ja motopurilennukid	0,2
CS-VLA	Ülikerge õhusõiduk	0,2
CS-VLR	Ülikerge tiivikõhusõiduk	0,2
CS-APU	Abijõuallikas	0,25
CS-P.A	Kasutamiseks CS-25 (või samaväärsete tingimuste) alusel sertifitseeritud õhusõidukil	0,25
CS-P.B	Kasutamiseks CS-23, CS-VLA ja CS-22 (või samaväärsete tingimuste) alusel sertifitseeritud õhusõidukil	0,15
CS-22.J	Kasutamiseks CS-22 alusel sertifitseeritud õhusõidukil	0,15
CS-22.H	Mitteturbiinmootorid	0,15
CS-õhupallid	Ei ole veel kohaldatav	0,2
CS-õhulaevad	Ei ole veel kohaldatav	0,5

iii) Olulised muudatused ja remonditööd (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajagudes D ja M)

—	Kõigi taotluste suhtes kehtib tabelis toodud kindlaksmääratud lõiv C, mis on korrutatud kõnesolevale tootele määratud koefitsiendiga.

—	Tabelis varjutatud toodete puhul lisatakse ka EASA esindajate tunnitasu kulutatud aja eest vastavalt tabelis toodud tariifile.

—

Määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa osa 21 alajaos D (eriti punktis 21.A.101) kirjeldatud mudelite modifikatsioonide või oluliste muudatuste suhtes, mis hõlmavad muudatusi õhusõiduki geomeetrias ja/või jõuallikas, kohaldatakse vastavalt tüübihindamistõendite ja piiratud tüübihindamistõendite lõivu, nagu on kindlaks määratud tabelis i.

—	Tabelis toodud lõive ei kohaldata projekteerimisorganisatsioonide poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa osa 21 alajao D punkti 21.A.263 alapunkti c punktile 5 tehtud oluliste remonditööde puhul.

Kindlaksmääratud lõiv C	385 EUR
Tunnitariif	99 EUR

Toote tüüp	Selgitused	Kindlaksmääratud lõivu koefitsient
CS-25	Suured lennukid – “koos ulatusliku tehnilise kontrolliga”	5
CS-25	Suured lennukid – “koos piiratud tehnilise kontrolliga”	4
CS-23.A	CS-23 artiklis 1.a.2 määratletud õhusõiduk (kohalike liinide õhusõiduk)	5
CS-23.B	CS-23 artiklis 1.a.1 määratletud õhusõiduk, mille suurim stardimass on 2 000 kuni 5 670 kg	3
CS-29	Suur tiivikõhusõiduk	4
CS-27	Väike tiivikõhusõiduk	0,5
CS-E.T.A	Turbiinmootorid, mille stardijõud on 25 000 N või suurem või efektiivvõimsus 2 000 kW või suurem	1
CS-E.T.B	Turbiinmootorid, mille stardijõud on alla 25 000 N või efektiivvõimsus alla 2 000 kW	0,5
CS-E.NT	Mitteturbiinmootorid	0,2
CS-23.C	CS-23 artiklis 1.a.1 määratletud õhusõiduk, mille suurim stardimass on alla 2 000 kg	1
CS-22	Purilennukid ja motopurilennukid	0,3
CS-VLA	Ülikerge õhusõiduk	0,3
CS-VLR	Ülikerge tiivikõhusõiduk	0,3
CS-APU	Abijõuallikas	0,4
CS-P.A	Kasutamiseks CS-25 (või samaväärsete tingimuste) alusel sertifitseeritud õhusõidukil	0,4
CS-P.B	Kasutamiseks CS-23, CS-VLA ja CS-22 (või samaväärsete tingimuste) alusel sertifitseeritud õhusõidukil	0,3
CS-22.J	Kasutamiseks CS-22 alusel sertifitseeritud õhusõidukil	0,3
CS-22.H	Mitteturbiinmootorid	0,3
CS-õhupallid	Ei ole veel kohaldatav	0,3
CS-õhulaevad	Ei ole veel kohaldatav	0,5
CS-ETSO.A	Seadmed väärtusega üle 20 000 euro	0,4
CS-ETSO.B	Seadmed väärtusega 2 000 kuni 20 000 eurot	0,3
CS-ETSO.C	Seadmed väärtusega alla 2 000 euro	0,25

iv) Väheolulised muudatused ja remonditööd (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajagudes D ja M)

—	Kõigi taotluste suhtes kehtib tabelis toodud kindlaksmääratud lõiv D, mis on korrutatud kõnesolevale tootele määratud koefitsiendiga.

—	Tabelis toodud lõive ei kohaldata projekteerimisorganisatsioonide poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa osa 21 alajao D punkti 21.A.263 alapunkti c punktile 2 tehtud väheoluliste muudatuste ja remonditööde puhul.

Kindlaksmääratud lõiv D

375 EUR

Toote tüüp	Selgitused	Kindlaksmääratud lõivu koefitsient
CS-25	Suured lennukid	2
CS-23.A	CS-23 artiklis 1.a.2 määratletud õhusõiduk (kohalike liinide õhusõiduk)	2
CS-23.B	CS-23 artiklis 1.a.1 määratletud õhusõiduk, mille suurim stardimass on 2 000 kuni 5 670 kg	1
CS-23.C	CS-23 artiklis 1.a.1 määratletud õhusõiduk, mille suurim stardimass on alla 2 000 kg	0
CS-22	Purilennukid ja motopurilennukid	0
CS-VLA	Ülikerge õhusõiduk	0
CS-29	Suur tiivikõhusõiduk	2
CS-27	Väike tiivikõhusõiduk	1,5
CS-VLR	Ülikerge tiivikõhusõiduk	0
CS-APU	Abijõuallikas	1
CS-P.A	Kasutamiseks CS-25 (või samaväärsete tingimuste) alusel sertifitseeritud õhusõidukil	0
CS-P.B	Kasutamiseks CS-23, CS-VLA ja CS-22 (või samaväärsete tingimuste) alusel sertifitseeritud õhusõidukil	0
CS-22.J	Kasutamiseks CS-22 alusel sertifitseeritud õhusõidukil	0
CS-E.T.A	Turbiinmootorid, mille stardijõud on 25 000 N või suurem või efektiivvõimsus 2 000 kW või suurem	1
CS-E.T.B	Turbiinmootorid, mille stardijõud on alla 25 000 N või efektiivvõimsus alla 2 000 kW	1
CS-E.NT/CS-22H	Kõik mitteturbiinmootorid	0
CS-õhupallid	Ei ole veel kohaldatav	0
CS-õhulaevad	Ei ole veel kohaldatav	0
CS-ETSO.A	Seadmed väärtusega üle 20 000 euro	0
CS-ETSO.B	Seadmed väärtusega 2 000 kuni 20 000 eurot	0
CS-ETSO.C	Seadmed väärtusega alla 2 000 euro	0

v) Määruse (EÜ) nr 1592/2002 alusel aktsepteeritud EASA tüübihindamistõendite, piiratud tüübihindamistõendite ja muude tüübihindamistõendite omanike iga-aastane lõiv

—	Iga-aastane lõiv nõutakse sisse kõigilt ameti tüübihindamistõendite ja piiratud tüübihindamistõendite omanikelt.

—	Nimetatud lõiv katab ameti kulud, mis on seotud tüübihindamistõendite kehtivuse, sealhulgas jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega, kuid mis ei ole seotud pärast tüübihindamistõendi saamist tehtud muudatuste ja remondiga.

—

Lõiv nõutakse sisse igal aastal. Esmakordselt nõutakse lõiv sisse selle kalendriaasta alguses, mis järgneb pärast käesoleva määruse jõustumist sertifitseeritud toodete esmasele sertifitseerimisele. Teiste sertifikaatide suhtes kohaldatakse esimest lõivu käesoleva määruse jõustumisel ja pärast seda igal aastal.

—

Võetava lõivu suurus on toodud tabelis koos vastava tootekategooriaga.

Toote tüüp (2)	ELs konstrueeritud toote tüübihindamistõendi lõiv (EUR)	Kolmandas riigis konstrueeritud toote tüübihindamistõendi lõiv (EUR)	ELs konstrueeritud toote piiratud tüübihindamistõendi lõiv (EUR)	Kolmandas riigis konstrueeritud toote piiratud tüübihindamistõendi lõiv (EUR)
CS-25 (suured lennukid, mille suurim stardimass on üle 50 tonni)	120 000	40 000	30 000	10 000
CS-25 (suured lennukid, mille suurim stardimass on 22 kuni 50 tonni)	50 000	16 667	12 500	4 167
CS-25 (suured lennukid, mille suurim stardimass on alla 22 tonni)	25 000	8 333	6 250	2 083
CS-23.A	12 000	4 000	3 000	1 000
CS-23.B	2 000	667	500	167
CS-23.C	1 000	333	250	100
CS-22	450	150	112,50	100
CS-VLA	450	150	112,50	100
CS-29	25 000	8 333	6 250	2 083
CS-27	20 000	6 667	5 000	1 667
CS-VLR	1 000	333	250	100
CS-APU	800	267	200	100
CS-P.A	1 500	500	375	125
CS-P.B	400	133	100	100
CS-22.J	150	100	100	100
CS-E.T.A	30 000	10 000	7 500	2 500
CS-E.T.B	15 000	5 000	3 750	1 250
CS-E.NT	1 000	333	250	100
CS-22.H	200	100	100	100
CS-õhupallid	300	100	100	100
CS-õhulaevad	500	167	125	100
CS-34	0	0	0	0
CS-36	0	0	0	0
CS-AWO	0	0	0	0
CS-ETSO.A (seadmete väärtus üle 20 000 euro)	1 000	333	250	100
CS-ETSO.B (seadmete väärtus 2 000 kuni 20 000 eurot)	500	167	125	100
CS-ETSO.C (seadmete väärtus alla 2 000 euro)	250	100	100	100

—

Mitme tüübihindamistõendi ja/või mitme piiratud tüübihindamistõendi omanike suhtes kohaldatakse vähendatud lõivumäära teise ja järgmiste sama kategooria toodete tüübihindamistõendite puhul, nagu on näha järgmises tabelis:

Sama kategooria tooted	Tüübihindamistõendi lõivu suhtes kohaldatav vähendamine
1.	0 %
2.	10 %
3.	20 %
4.	30 %
5.	40 %
6.	50 %
7.	60 %
8.	70 %
9.	80 %
10.	90 %
11. ja järgmised	100 %

—

Õhusõidukitel, mida on maailmas registreeritud veel alla 50 eksemplari, arvestatakse jätkuvat lennukõlblikkust tagavad tegevuskulud tunnitariifi alusel kuni asjaomase tootekategooria puhul kehtiva lõivu määrani, nagu on näha järgmises tabelis. Toodete, osade ja seadmete puhul, mis pole õhusõidukid, puudutab piirang õhusõidukite arvu, millele kõnealune toode, osa või seade on paigaldatud.

Tunnitariif

99 EUR

vi) Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaat (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajaos J)

1. Üldosa

Lõivud on seotud projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja edasise järelevalvega.

Amet nõuab sisse täiendava tunnitasu (tabelis toodud tariifi alusel), et katta sertifikaadi ja järelevalvega seotud lisakulud nende organisatsioonide puhul, kelle projekteerimisrajatised asuvad mitmes kohas.

2. Taotluslõiv

Uue sertifikaadi taotlemisel projekteerimisorganisatsioonile tuleb tasuda tabelis toodud kindlaksmääratud lõiv E, mis on korrutatud kõnesoleva organisatsiooni lõivu kategooriale vastava koefitsiendiga.

Uute sertifikaatide ja järelevalve suhtes kohaldatakse tunnitasu (tabelis toodud tariifi alusel) ka nende taotluste puhul, mille kontrollimisel leiti aasta jooksul määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa punktis 21.A.258 kirjeldatud esimese astme puudusi ja/või üle kolme teise astme puuduse. Sissenõutav tunnitasu katab ameti kulud, mis on seotud nimetatud puuduste järgneva kontrollimisega.

3. Järelevalvelõiv

Sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioonilt võetakse järelevalvelõivu, mis on samaväärne kindlaksmääratud lõivuga E, mis on korrutatud kõnesoleva organisatsiooni lõivukategooriale vastava koefitsiendiga.

Järelevalvelõivu makstakse iga kolme aasta tagant kolme võrdse aastamaksena. Kehtivate sertifikaatide puhul tehakse esimene sissemakse käesoleva määruse jõustumisel. Järgmiste sertifikaatide puhul tehakse esimene sissemakse kohe pärast sertifikaadi saamist.

Järelevalvelõiv katab kehtiva sertifikaadi muutmisega seotud kulud, ilma et see piiraks ülaltoodud punkti 2 alapunkti b kohaldamist.

Kindlaksmääratud lõiv E	12 000 EUR
Tunnitariif	99 EUR

Lõivu kategooria vastavalt sertifikaadiga seotud tegevuste väärtusele (EUR)	Kindlaksmääratud lõivu koefitsient
alla 500 001	0,1
500 001 kuni 700 000	0,2
700 001 kuni 1 200 000	0,5
1 200 001 kuni 2 800 000	1
2 800 001 kuni 4 200 000	1,5
4 200 001 kuni 5 000 000	2,5
5 000 001 kuni 7 000 000	3
7 000 001 kuni 9 800 000	3,5
9 800 001 kuni 14 000 000	4
14 000 001 kuni 50 000 000	5
50 000 001 kuni 140 000 000	8
140 000 001 kuni 250 000 000	10
250 000 001 kuni 500 000 000	25
500 000 001 kuni 750 000 000	50
üle 750 000 000	75

vii) Projekteerimispädevuse näitamine alternatiivsete menetluste abil (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajao B punkti 21.A.14 alapunktis b)

—	Tasu projekteerimispädevuse sertifitseerimise eest alternatiivsete menetluste abil võetakse tunnitasu alusel vastavalt toodud tariifile.

Tunnitariif

99 EUR

viii) Tootjaorganisatsiooni sertifikaat (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajaos G)

1. Üldosa

Lõivud on seotud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja edasise järelevalvega.

Amet nõuab sisse täiendava tunnitasu (tabelis toodud tariifi alusel), et katta sertifikaadi väljaandmise ja järelevalvega seotud lisakulud nende organisatsioonide puhul, kelle tootmisrajatised asuvad mitmes kohas. Suurte rahvusvaheliste tootjaorganisatsioonide puhul, kellel on palju tootmiskohti rohkem kui kahes liikmesriigis, korrutatakse vastav koefitsient kahega, et katta mitmes riigis teostatava järelevalvega seotud lisakulud.

2. Taotluslõiv

Uue tootjaorganisatsiooni sertifikaadi taotlemisel tuleb tasuda tabelis toodud kindlaksmääratud lõiv E, mis on korrutatud kõnesoleva organisatsiooni lõivukategooriale vastava koefitsiendiga.

Uute sertifikaatide ja järelevalve suhtes kohaldatakse tunnitasu (tabelis toodud tariifi alusel) ka nende taotluste puhul, mille kontrollimisel leiti aasta jooksul määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa punktis 21.A.158 kirjeldatud esimese astme puudusi ja/või üle kolme teise astme puuduse. Sissenõutav tunnitasu katab ameti kulud, mis on seotud nimetatud puuduste järgneva kontrollimisega.

3. Järelevalvelõiv

Sertifitseeritud tootjaorganisatsioonilt võetakse järelevalvelõivu, mis on samaväärne kindlaksmääratud lõivuga F, mis on korrutatud kõnesoleva organisatsiooni lõivukategooriale vastava koefitsiendiga.

Järelevalvelõivu makstakse iga kahe aasta tagant kahe võrdse aastamaksena. Kehtivate sertifikaatide puhul tehakse esimene sissemakse käesoleva määruse jõustumisel. Järgmiste sertifikaatide puhul tehakse esimene sissemakse kohe pärast sertifikaadi saamist.

Järelevalvelõiv katab kehtiva sertifikaadi muutmisega seotud kulud, ilma et see piiraks ülaltoodud punkti 2 alapunkti b kohaldamist.

Kindlaksmääratud lõiv F	12 000 EUR
Tunnitariif	99 EUR

Lõivu kategooria vastavalt sertifikaadiga seotud tegevuste väärtusele (EUR)	Kindlaksmääratud lõivu koefitsient
alla 500 001	0,1
500 001 kuni 700 000	0,25
700 001 kuni 1 400 000	0,5
1 400 001 kuni 2 800 000	1,25
2 800 001 kuni 5 000 000	2
5 000 001 kuni 7 000 000	4
7 000 001 kuni 14 000 000	6
14 000 001 kuni 21 000 000	8
21 000 001 kuni 42 000 000	12
42 000 001 kuni 70 000 000	16
70 000 001 kuni 84 000 000	20
84 000 001 kuni 105 000 000	25
105 000 001 kuni 140 000 000	30
140 000 001 kuni 420 000 000	40
420 000 001 kuni 700 000 000	55
700 000 001 kuni 1 400 000 000	65
1 400 000 001 kuni 2 100 000 000	75
üle 2 100 000 000	120

ix) Tootmine sertifikaadi puudumisel (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 1702/2003 lisa alajaos F)

—	Sertifikaadi puudumisel võetakse toodangu sertifitseerimise eest lõivu tunnitasu alusel vastavalt toodud tariifile.

Tunnitariif

99 EUR

x) Hooldusorganisatsiooni sertifikaat (millele on viidatud komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa alajaos F ja II lisas) (3)

1. Üldosa

Lõivud on seotud hooldusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja edasise järelevalvega.

2. Taotluslõiv

Hooldusorganisatsioonile uue sertifikaadi taotlemisel tuleb tasuda tabelis toodud kindlaksmääratud lõiv G, mis on korrutatud kõnesoleva organisatsiooni lõivukategooriale vastava koefitsiendiga.

Uute sertifikaatide ja järelevalve suhtes kohaldatakse tunnitasu (tabelis toodud tariifi alusel) ka nende taotluste puhul, mille kontrollimisel leiti aasta jooksul määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa punktis M.A.619 või II lisa punktis 145.B.50 kirjeldatud esimese astme puudusi ja/või üle kolme teise astme puuduse. Sissenõutav tunnitasu katab ameti kulud, mis on seotud nimetatud puuduste järgneva kontrollimisega.

3. Järelevalvelõiv

Sertifitseeritud hooldusorganisatsioonidelt võetakse järelevalvelõivu, mis on samaväärne kindlaksmääratud lõivuga G, mis on korrutatud kõnesoleva organisatsiooni lõivukategooriale vastava koefitsiendiga.

Järelevalvelõiv katab kehtiva sertifikaadi muutmisega seotud kulud, ilma et see piiraks ülaltoodud punkti 2 alapunkti b kohaldamist.

Kindlaksmääratud lõiv G	12 000 EUR
Tunnitariif	99 EUR

Lõivu kategooria vastavalt sertifikaadiga seotud tegevuste väärtusele (EUR)	Kindlaksmääratud lõivu koefitsient
alla 500 001	0,1
500 001 kuni 700 000	0,25
700 001 kuni 1 400 000	0,5
1 400 001 kuni 2 800 000	1,25
2 800 001 kuni 5 000 000	2
5 000 001 kuni 7 000 000	4
7 000 001 kuni 14 000 000	6
14 000 001 kuni 21 000 000	8
21 000 001 kuni 42 000 000	12
42 000 001 kuni 70 000 000	16
70 000 001 kuni 84 000 000	20
84 000 001 kuni 105 000 000	25
üle 105 000 000	30

xi) Jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaat (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa osa M alajaos G)

—	Tasud on seotud jätkuvat lennukõlblikkust tagava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja edasise järelevalvega. Sissenõutavad kindlaksmääratud lõivud on samaväärsed tabelis x toodud hooldusettevõtte sertifikaadi lõivudega, millele on kehtestatud lisakoefitsient 1,5.

—	Tabeli x sätteid puuduste kohta kohaldatakse analoogia põhjal määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa punktis M.A.716 kirjeldatud puuduste suhtes.

xii) Osas 145 käsitletud sertifikaatidega samaväärsete sertifikaatide aktsepteerimise lõiv vastavalt kehtivatele kahepoolsetele lepingutele

—	Uue sertifikaadi puhul tuleb tasuda tabelis toodud kindlaksmääratud lõiv H.

—	Tabelis toodud kindlaksmääratud lõivuga I samaväärset uuenduslõivu tasutakse iga kahe aasta tagant.

Uued sertifikaadid

Kindlaksmääratud lõiv H

1 500 EUR

Kehtivate sertifikaatide uuendused

Kindlaksmääratud lõiv I

1 200 EUR

xiii) Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat (millele on viidatud määruse (EÜ) nr 2042/2003 IV lisas)

1. Üldosa

Lõivud on seotud lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise ja edasise järelevalvega.

2. Taotluslõiv

Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlemisel tuleb tasuda tabelis toodud kindlaksmääratud lõiv J, mis on korrutatud kõnesoleva ettevõtte lõivukategooriale vastava koefitsiendiga.

Uute sertifikaatide ja järelevalve suhtes kohaldatakse tunnitasu (tabelis toodud tariifi alusel) ka nende taotluste puhul, mille kontrollimisel leiti aasta jooksul määruse (EÜ) nr 2024/2003 IV lisa punktis 147.B.130 kirjeldatud esimese astme puudusi ja/või rohkem kui kolm teise astme puudust. Sissenõutav tunnitasu katab ameti kulud, mis on seotud nimetatud puuduste järgneva kontrollimisega.

3. Järelevalvelõiv

Sertifitseeritud hoolduskoolitusettevõtetelt võetakse järelevalvelõivu, mis on samaväärne kindlaksmääratud lõivuga J, mis on korrutatud kõnesoleva organisatsiooni lõivukategooriale vastava koefitsiendiga.

Järelevalvelõivu makstakse kahe aasta tagant kahe võrdse aastamaksena. Kehtivate sertifikaatide puhul tehakse esimene sissemakse käesoleva määruse jõustumisel. Järgmiste sertifikaatide puhul tehakse esimene sissemakse kohe pärast sertifikaadi saamist.

Järelevalvelõiv katab kehtiva sertifikaadi muutmisega seotud kulud, ilma et see piiraks ülaltoodud punkti 2 alapunkti b kohaldamist.

Kindlaksmääratud lõiv J	12 000 EUR
Tunnitariif	99 EUR

Lõivu kategooria vastavalt sertifikaadiga seotud tegevuste väärtusele (EUR)	Kindlaksmääratud lõivu koefitsient
alla 500 001	0,1
500 001 kuni 700 000	0,25
700 001 kuni 1 400 000	0,75
1 400 001 kuni 2 800 000	1
2 800 001 kuni 5 000 000	1,5
5 000 001 kuni 7 000 000	3
7 000 001 kuni 14 000 000	6
14 000 001 kuni 21 000 000	8
21 000 001 kuni 42 000 000	10
42 000 001 kuni 84 000 000	15
üle 84 000 000	20

xiv) Kaebused

—	Määruse (EÜ) nr 1592/2002 artiklis 35 kirjeldatud kaebuste käsitlemise eest nõutakse lõivu.

—	Kaebuse esitamisel tuleb tasuda tabelis toodud kindlaksmääratud lõiv K, mis on korrutatud kõnesoleva isiku või organisatsiooni lõivukategooriale vastava koefitsiendiga.

—	Kui kaebus laheneb ameti vastava otsuse tühistamisega, sissemakstud lõiv tagastatakse.

—	Selleks et amet saaks määrata vastava lõivukategooria, peavad asjaomased organisatsioonid esitama pädeva ametniku allkirjastatud sertifikaadi.

Kindlaksmääratud lõiv K

10 000 EUR

Lõivu kategooria füüsilistele isikutele	Kindlaksmääratud lõivu koefitsient
	0,1

Lõivu kategooria organisatsioonidele vastavalt apellandi käibele (EUR)	Kindlaksmääratud lõivu koefitsient
alla 100 001	0,25
100 001 kuni 1 200 000	0,5
1 200 001 kuni 2 500 000	0,75
2 500 001 kuni 5 000 000	1
5 000 001 kuni 50 000 000	2,5
50 000 001 kuni 500 000 000	5
500 000 001 kuni 1 000 000 000	7,5
üle 1 000 000 000	10

(1) Komisjoni 24. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1702/2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 243, 27.9.2003, lk 6).

(2) Võrreldes samaväärse reisijateveoks ettenähtud versiooniga kohaldatakse kaubaveoks ettenähtud õhusõiduki puhul koefitsienti 0,85.

(3) Komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 28.11.2003, lk 1).

30.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 81/26

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 489/2005,

29. märts 2005,

milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1785/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumiskeskuste kindlaksmääramisega ja koorimata riisi ülevõtmisega sekkumisametite poolt

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu poolt 29. septembril 2003. aasta kinnitatud ühise riisituru loomist käsitlevat määrust (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 3 ning artikli 7 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1785/2003 on sätestatud koorimata paddy-riisi standardkvaliteet ja sellele kohaldatav sekkumisditüübid, millele on fikseeritav interventsioonihind.

(2)

Edendamakssmärgiga hoogustada kvaliteetse riisi tootmist, on vaja täpselt määratleda sekkumisinterventsiooni rakendamise kriteeriumid. Kvaliteetsema riisi tootmise tagamisesaamiseks on tõhusaimateks abinõudeks on töötlemisjärgse saagise parandamine ja suurem kriitika põhisaagisest erineva saagise suhtes ning tootlikkuse tõstmine toorme töötlemisel, samal ajal piirates väheefektiivse tootlikkuse suhtes ilmutatavat sallivust ning ühtlasi sekkumisametite pidevalt kontrollides interventsiooniorganite poolt ladustatava koorimata paddy- riisi kvaliteedti tagamine. Sellega seoses tuleb on komisjoni poolt 30. märtsil 1998. aasta kinnitatud interventsiooniorganite poolt päevakorras riisi ülevõtmist, hinna arvutamiseks kasutatavaid korrektuurikoefitsiente ning samuti maha- ja juurdehindlusi reguleeriva määruse (EÜ) nr 708/98 (koorimata riisi ülevõtmise kohta sekkumisasutuste poolt ja kohaldatavate summade ning hinnatõusude ja -alandamiste kindlaksmääramise kohta) II lisas toodud nimekirjast kustutada mõned praeguseks iganenud sortimendid. (2) II lisas esitatud sortide loetelust kõrvaldada mõned praeguseks iganenud sordid.

(3)

Sekkumise rahuldava toimimise tagamiseks Interventsiooni põhimõtte edukaks elluviimiseks tuleb iga pakkumise puhul kindlaks määrata miinimumiks hankeks kehtestada väikseima võimaldatava kauba kogus. Siiski tuleb ette näha kõrgema määra kehtestamine Samas on kaalutud ka vajadust suurima võimaldatava koguse fikseerimiseks, et jääks võimalus omada ülevaadet mõnedes liikmesriikides kasutatavate suuremahulise hulgikaubandustavade ja - tingimuste arvessevõtmiseks ja meetodite üle.

(4)

Kindlasti ei tohiks sekkumiseks vastu võtta koorimata riisi, millesaa olla nõus interventsioonitegevuse kohaldamisega edaspidiseks tarbimiseks ning kehtestatud kvaliteet ei võimalda dinõuetekohast kasutamist või ladustamistle mittevastava ja mitterahuldaval moel ladustatud paddy-riisi hankimiseks. Madalaima kvaliteedi kindlaksmääramisel Väikseima võimaldatava koguse fikseerimisel tuleks eelkõige pöörata tähelepanu ühenduse riisikasvatusalade ilmastikuoludeleb tingimata arvesse võtta erinevatele liikmetest tootjamaadele iseloomulikke kliimatingimusi. Ühetaoliste partiidetlasi tuleb kauba ülevõtmiseksl tuleks täpsustada ühtlaselt kvaliteetse kaubapartii tagamiseks järgida põhimõtet, et üks kindel kaubapartii peab koosnema võib sisaldada vaid ühele sordile riisist esitatavatele nõuetele vastavat toodet.

(5)

Määruses (EÜ) nr 1785/2003 on sätestatud näeb ette, et interventsiooni määr kinnitatakse vastavalt kindlaksmääratud paddy-koorimata riisi sekkumishind määratakse standardkvaliteediga riisile ja kui pakutava koorimata riisi kvaliteet on erinev standardtüübi kvaliteedile ning juhtudel, kus interventsiooni raames pakutava riisi kvaliteedist, mida arvestades sekkumishind on määratud, kohaldatakse sekkumishinda seda tõstes või alandadest erineb kindlale tootele kehtestatud tüübitunnustest, rakendatakse interventsioonikorras ülevõetava kauba eest tasumisel vastavaid juurde- või mahahindlusi.

(6)

Hinnatõusude ja -alandamiste kohaldamisel- või mahahindluste kalkuleerimisel tuleks arvesse võtta koorimatab lähtuda peamistest paddy- riisi põhiomadusi, mis võimaldavad selleiseloomustavatest näitajatest nõnda, et toote kvaliteetdi objektiivselt hinnata; seda nõuet saab täita hinnates lihtsate ja tõhusate meetoditegadamine toimuks objektiivsetel alustel; niiskuskoesisaldustfitsiendi, töötlemisjärgset saagiststusliku tootlikkuse ja teradefekte standardsuse määramise kaudu – need on protseduurid, mida saab läbi viia lihtsate ja tõhusate, selle mõõtmise tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks vajalike meetodite abil.

(7)

Määruses (EÜ) nr 1785/2003 on sekkumisametite kaudu ostetavad seab iga interventsiooniorgani poolt ülevõetava kauba kogused piiratudiks 75 000 tonnini aastas hankekampaania kohta. Sellise koguse võrdsekserapooletuks jaotamiseks hankijate vahel tuleb määrata ära kogused tootja igale liikmesriigi kohtat tootjamaale eraldatavad kvoodid, võttes aluseks riikide vastavaid pindalasid, mis on kinnitatud nõukogu poolt 29. septembril vastuvõetud 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühine kord põllumajanduspoliitika raames määratavatele otsetoetuskavadetele, määratakse põllumeeste toetuskavadamiseks kehtestatav kord ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (3) ning nimetatud ettekirjutusi, samuti selle määruse VII lisas kirjeldatud keskmisi saagiseide tootlikkuse määranguid.

(8)

Selleks, et sekkumiskava oleks võimalikult lihtneinterventsiooni põhimõtted rakenduksid tõrgeteta ning ja tõhusalt, tuleks pakkumised esitadab ette näha hankes osalemiseks tehtava kaupadebapakkumise esitamine kauba ladustamispaigale kõige lähemal asuvale sekkumiskohast vaadatuna lähimale interventsioonikeskusele ja sätestada veo ning kehtestada transpordikulusid reguleerivad ettekirjutused kauba vedamiseks lattu, kus sekkumisamet selle vastu võtab dustamispaigast selle interventsiooniorganitele üleandmise kohaks oleva laoni.

(9)

Samuti tuleb täpselt kindlaks määrata kauba kontrollimiseks ettenähtavad toimingud, et oleks tagatud pakutavate kaupade massi ja kvaliteedi vastavus nõuetele; tuleb teha vahet ühelt poolt kauba ülevõtmise vahel pärast seda, kui on kontrollitud selle kogus jaba vastavus kaalu ja kvaliteedi miinimumnõuetele, ja teiselt poolt pakkujale kauba eest makstava hinna kindlaksmääramise vahel pärast seda, kui tüüpilise proovi põhjal on vajalike analüüsidega kindlaks tehtud iga partii täpsed omadused osas kehtestatud normidele; seda nii selles osas, mis puudutab kauba vastuvõtmist peale kauba koguse ning selle kvaliteedi vastavuse kontrollimist kui ka selles osas, mis puudutab kauba eest tasutava summa määramist, toetudes kaubapartii sordi täpseks määramiseks näidisteks võetud proovidele tehtud analüüsi tulemustele.

(10)

Samuti on vajalik kehtestada erisätted ettekirjutused, mida kohaldatakse tuleb järgida juhul, kui kaupba võetakse üle pakkujavõtmine peaks toimuma kaupmehe laost; sel juhul tuleks arvestada pakkuja laoseisu, mida tuleb kontrollida täiendavalt, et tagada vastavus sekkumisameti kehtestatud ülevõtunõuetele muuhulgas on kontrolli täiuse huvides lubatud juurdepääs ka kaupmehe vastava toiminguga seonduvatele raamatupidamises kajastuvatele andmetele selleks, et veenduda interventsiooniorganite poolt kauba ülevõtmiseks seatud tingimuste järgimises.

(11)	Võttes arvesse, et käesoleva määrusega ettekirjutused asendatakse komisjoni koorimata riisi sekkumisasutusi käsitlevadmäärused (EÜ) nr 708/98 ja (EÜ) nr 549/2000 (4) ettekirjutusi, tuleb tekib vajadus viimati nimetatud määrusted tühistadamiseks.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlastatud teraviljaturusaaduste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sekkumiskeskused

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 6 lõike 2 osutatud sekkumismääratlusele vastavad interventsioonikeskused on loetletud käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 2

Sekkumisameti poolt teostatav kokkuost

1. Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 7 lõikes 1 kehtestatud kokkuostuperioodi jooksuläsitletud ostuhanke toimumise korral võib iga vähemalt 20 tonniset ühenduse piirides kasvatatud koorimatapaddy- riisi partiid pakkuja esitada selle partii sekkumisametile kokkuostuksomav kaupmees teha omapoolse pakkumise paddy-riisi ülesostuga tegelevale interventsioonikeskusele.

Üks kaubapartii peabvõib koosnemada vaid ühesugusest sordist riisist.

Liikmesriikidel on õigus suurendada esimeses lõigus kirjeldatud väikseima kaubapartii miinimumkogustsuurust.

2. Juhul kui hangitav kaubapartii tarnitakse toimetatakse kohale mitmes osas koormana (veoautokoorem, praamjõelaevakoorem, raudteevagun jne), peab iga osakoorem, olema vastavuses käesoleva määruse artiklis 3 ette nähtud miinimumnõuetega, minemata vastuollu artikliga 12 ettekirjutustega, vastama määruses vähimaid nõutavaid kvaliteedinäitajaid käsitleva artikli 3 ettekirjutustele.

Artikkel 3

Nõutavad miinimumomadused

1. Sekkumiseks vastu võetav koorimata Interventsiooniorganite poolt korraldatavale hankekonkursile esitamiseks peab paddy- riis peab olema veatukvaliteetne, seaduslikul teel omandatud ning standardse turustuskvaliteediga kaubanduslik.

2. Koorimata Paddy- riisi loetakse veatukvaliteetseks, seaduslikul teel omandatuks ning standardse turustuskvaliteediga kaubanduslikuks, kui:

a)	see toode on lõhnatu ega sisalda ning tootes puuduvad elusad putukaid,

b)	toote niiskusesisaldus ei ületa 14,5 %,

c)	saagis pärast töötlemiste tootlikkust on hinnatud vähemalt viie punkti vääriliseks käesoleva määruse II lisa A-osas esitatud toodud toorme töötlemisjärgse saagise kvaliteedti hindamiseva skaala alusel,

tootes sisalduvate mitmesuguste erineva prügilisandite, sordile mittevastavate terade ning määruse (EÜ) nr 1785/2003 III lisas loetletud kvaliteedinõuetele mittevastavate terade osakaal ei ületa käesoleva määruse III lisaga kehtestatud, vastava selle riisisordi kohta suurimat lubatud protsentuaalset osakaalu,

e)	toote radioaktiivsuse taseete ainete sisaldus ei ületa ühenduses õigusaktides kehtestatud maksimumtasetkehtiva korra alusel fikseeritud ülemmäärasid.

3. Käesoleva määruse tähenduses mõistetakse määratlusepoolt sätestatava raames kannab mõiste “mitmesugused erinev prügilisandid” all võõrkehi, mis pole riisile mitteomaste ainete tähendust.

Artikkel 4

Hinnatõusud ja -alandamised

Määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 7 lõikega 2 kehtestatud hinnatõuse ja –alandamisi maha- ja juurdehindlused kohaldatakse määratakse lähtuvalt sekkumiseinterventsiooni käigus omandatava koorimatapaddy- riisi ostuhinnastle, selle hinna korrutades sedamisega vastava tõusu- või -alandamisprotsendiga, mis arvestatakse järgmiselt:

juhul, kui koorimata paddy- riisi niiskussisaldus ületab 13 %, on sekkumishinnast tehtava mahahindluse arvutamise aluseks ühe kümnendiku täpsusega mõõdetud protsentuaalne erinevus sekkumiseks pakutava koorimata paddy- riisi niiskussisalduse protsendi ja maksimaalse lubatud niiskussisalduse vahel, mis on 13 %;

b)	juhul kui riisi saagis pärast tööstlemistuslik tootlus erineb käesoleva määruse II lisa A-osasga vastavalt sordile järgi ettenähtud saagisetootlusnäitajatest, rakendatakse II lisa B-osaga kehtestatud hinnatõuse ja -alandamisi, vastavalt sordile määratavaid maha- ja juurdehindlusi;

c)	juhul, kui koorimata paddy- riisi terad ei mahu vastavalt sordi järgi kehtestatud kvaliteedinõuete piiridesse, rakendatakse sekkumist kokkuostuhinnale IV lisas esitatud vastavale riisisordile kehtestatud allahindlusprotsenti;

juhul kui mitmesuguste erineva prügilisandite osakaal koorimata paddy- riisis ületab 0,1 %, võib seda sekkumise korras sisse osta ainult ostetakse see kaup interventsiooni korras arvestades interventsioonihinnast mahahindluseks 0,02 % alandatud hinnaga iga järgneva 0,01 % kõrvalekaldeerinevuse kohta;

e)	juhul, kui sekkumiseks pakutakse ühte kindlat sorti koorimata paddy- riisi partiid, kuid selles sisalduvate teistesse sortidesse kuuluvate riisiterade osakaal ületab 3 % teisi riisisorte, ostetakse see partii arvestades mahahindluseks interventsioonihinnast 0,1 % iga järgneva 0,1 % erinevuse kohta.

Artikkel 5

Sekkumiskõlblikud kogused

Alates turustusaastast 2004/2005 on iga turustusaasta sekkumiskõlbliku koorimata riisi kogused jaotatud ositi iga tootjaliikmesriigi kohta (osa nr 1) hankekampaaniast arvestatakse iga paddy-riisi hankekampaania korras läbiviidaval interventsioonil osalemiseks vastavalt V lisas esitatud tabelile ja osa nr 1 alla mitte kuuluvatest kogustest moodustuv üks ühine osa kogu ühenduse jaoks (osa nr 2) tabelile igale tootjast liikmesriigile täitmiseks oma suhtosa (kvoot nr 1) ja üks ühine, kvoodis nr 1 eraldatavates kogustes mitte kajastuv suhtosa (kvoot nr 2), mis täidetakse ühenduse kogumiku poolt.

Artikkel 6

Ettevõtjatepoolsed müügipakkumised hankes osalemiseks

1. Kõik tehtavad müügipakkumised esitatakse sekkumisametile kirjalikult, seda, soovitatavalt elektroonilisel kujul, sekkumisameti poolt koostatud näidisvormi kohaselt, mis seisneb interventsiooniorgani poolt väljatöötatud formulari täitmises.

Pakkumised võetakse vastu ainult juhul, kui nad on esitatud osa nr 1 puhul 1.–9. aprillini ja osa nr 2 puhul 1.–9. juunini.

2. Nõuetele vastav müügipakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:

a)	pakkumise esitaja nimi,

b)	pakutuva riisi ladustamiskoht,

c)	pakkumisele esitatav kaubakogus vastavalt artiklis 2 nimetatud tingimustele,

d)	riisitoote sort,

e)	põhiomadused toote peamised näitajad, sealhulgas põhisaagis ja saagis pärast töötlemist informatsioon toorme ja terade tööstusliku tootlusnäitajate kohta,

f)	saagi koristusaasta,

g)	pakkumise miinimumrealiseerumiseks arvestatav kaubakoguse alammäär, millest väiksematele kogustele tehtavaid pakkumisi käsitleb kaupmees pakkuja poolt mitte laekunutena,

h)	sekkumiskeskuse, millele pakkumine on saadetud, nimetus,

i)	tõend, et pakkujal on 50 euro suurune tagatisraha iga koorimata paddy-riisi tonni kohta. Komisjoni määruses (EÜ) nr 1709/2003 (5) sätestatud ettekirjutustele vastavatele on nimetatud garantiisummat vähendatud 20 eurole koorimata riisi tonni kohta tootjatele või kontsernidele,

j)	sertifikaat, mis kinnitab toote päritolu ühenduse piirest, kuhu on märgitud ka tootmispiirkond,

k)	andmed taimekaitsevahendite kasutamise kohta ja täpsed kasutatud kogused.

3. Kõik tootjatest liikmesriikide sekkumisametitele tehtavad pakkumised esitatakse selle liikmesriigi sekkumiskeskusele, mis on pakkumise ajal koorimata riisi asukohale kõige lähemal Käesoleva määruse rakendamise raames mõistetakse “lähima sekkumiskeskusena” tootjaliikmesriigis asuvat keskust, kuhu koorimata riisi saab vedada kõige väiksemate kuludega.

4. Kord esitatud pakkumisi ei saa hiljem muuta ega tagasi võtta.

5. Juhul kui sekkumiseks laekunud pakkumist käsitletakse mittelaekununa, teavitab sekkumisamet sellest asjaomast pakkujat interventsiooniorganite poolt 10 tööpäeva jooksul pakkumise laekumisest.

Artikkel 7

Koguse määramine

1. Hiljemalt maikuu esimeseks tööpäevaks arvestab liikmesriigi pädev ametiasutus, kas osa nr 1 all pakutav üldkogus ületab saadaolevat kogustvõi mitte. Ületamise korral, kui kvoot on määratud suurem võimalikust pakutavast kaubakogusest, arvestab see ametiasutus kuue komakoha täpsusega võimalikke pakutavaid kaubakoguseid iseloomustava jaotuskoefitsiendi. Saadud koefitsient fikseeritakse võimalikule suurima väärtusega, mis võimaldab, kaubakogusele, arvestades igas hankele laekunud pakkumises miinimum nimetatud väikseimat kaubakogust, üldkogusel jääda saadaoleva kogusega võrdseks või alla selle. Mille alusel hinnatakse suurima võimaliku kaubakoguse vastavust eraldatud kvoodile. Juhul kui ületamist ei täheldata, määratakse koefitsiendi väärtuseks 1.

Teistel juhtudel, kus võimalik pakutav üldkaubakogus ületab saadaolevat kvooti, liidetakse üle jääv kaubakogus osakvoodiga nr 2 all väljendatud kogusele.

Liikmesriigi pädev ametiasutus teavitab komisjoni rakendatavast jaotuskoefitsiendi suurusest, võimalikust pakutavast üldkaubakogusest ning üle jäävast osa nr 2 alla kantavast kauba kogusest, mida käsitletakse vastavalt kvooti nr 2 reguleerivatele sätetele, hiljemalt ühe päeva jooksul esimeses lõigus nimetatud tähtajale järgneval päeval. Komisjon avalikustab selle teabeinformatsiooni oma veebilehel niipea kui võimalik.

Hiljemalt teisel päeval pärast esimeses lõigus nimetatud tähtaega teavitab liikmesriigi pädev ametiasutus pakkujat tema pakkumise vastuvõtmisest hanke täitmiseks korraldatud konkursile, kus saadaolev kogus võrdub kaupmehe poolt võimaldatav kaubakogus viiakse jaotuskoefitsiendiga korrutatud pakutava alusel vastavusse kogu hangitava kauba kogusega. Samas, kui see kaubakogus jääb aga alla pakkumises märgitud miinimumkogusele, võrdsustatakse see kogus nulliga.

2. Mis puutub osakvooti nr 2, siis peavad liikmesriigid hiljemalt juulikuu esimeseks tööpäevaks teavitama komisjoni võimalikest pakutavatest kaubakogustest ning täpsustatud miinimumvõimalusel väikseimatest võimalikest kogustest. See teavitamine toimub elektrooniliselt VI lisas esitatud mudeliformulari täitmisel. Teavitamine peab toimuma ka juhul, kui kvoodis nr 2 ühtegi kogustnimetatud alustel pole kaupa pakutud.

Komisjon kogub kokku kõik liikmesriikidest laekunud pakkumised ning arvestab, kas pakkumiste kogusumma ületab saadaoleva kogusekvooti või mitte. Juhul kui pakutava kauba kogumaht ületab saadaoleva kogusekvooti, määrab komisjon nende koguste vastuvõtmiseks jaotuskoefitsiendi kuue komakoha täpsusega. Nimetatud koefitsient fikseeritakse kõrgeima võimaliku väärtusega, mis võimaldab määrata, võttes arvesse igas pakkumises nimetatud väikseimaid koguseid, kas kogu pakutava kauba kogus on väiksem või võrdne saadaoleva kogusegaeraldatud kvoodiga. Juhul kui see kauba kogus aga pakkumises märgitud kogust ei ületa, rakendatakse koefitsienti väärtusega 1.

Hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärasteale rakendatava koefitsiendi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teavitab liikmesriigi pädev ametiasutus pakkujat tema pakkumise vastuvõtmisest osalemiseks hanke täitmiseks korraldatavale konkursile, kus saadaolev kogus võrdub jaotuskoefitsiendiga korrutatud pakutava kogusega tema poolt võimaldatav kaubakogus viiakse koefitsiendi alusel vastavusse kogu hangitava kaubakogusega. Kui see kogus jääb aga alla pakkumises märgitud miinimumkogusele, Samas, kui see kaubakogus jääb väiksemaks kui hankekonkursile esitatud pakkumises märgitud väikseim võimalik kaubakogus, võrdsustatakse see kogus nulliga.

3. Artikli 6 lõike 2 punktis i nimetatud tagatisraha vabastatakse proportsionaalselt pakkumisele esitatud, kuid mitte ülevõetavale kaubakogusele. Ülevõetav kaubakogus vabastatakse tagatisrahast tervenisti peale selle kaubakoguse 95protsendilist vastuvõtmist vastavalt artiklis 9 sätestatud tingimustele.

Artikkel 8

Veokulud

1. Pakkuja kannab kauba veokulud hoidlast, kus nad on pakutava kaubapartii pakkumise esitamise ajal ladustatud, kuni lähima sekkumiskeskuseni.

2. Juhul kui sekkumisamet ei teosta koorimata paddy-riisi ülevõtmist lähimas sekkumiskeskuses, kannab lisanduvad veokulud sekkumisamet.

3. Lõigetes 1 ja 2 käsitletavate kulude ulatuse määrab sekkumisamet.

Artikkel 9

Tarnimine

1. Sekkumisamet määrab kindlaks tarne üleandmise kuupäeva ja ülevõtva sekkumiskeskuse ning teavitab sellest viivitamatult avalduse esitajat. Neid tingimusi võib vaidlustada kahe tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest.

2. Kauba tarnimine sekkumiskeskusele peab toimuma hiljemalt pakkumise saamise kuule järgneva kolmanda kuu lõppedes ja igal juhul peale pakkumise vastuvõtmist, kuid peab toimuma hiljemalt jooksva turustusaasta enne 31. augustit jooksva hankekampaania toimumise aastal.

Järgustatud tarnete korral kui ülevõetav kaup toimetatakse kohale mitme erineva partiina, tuleb partii viimane osa tarnida vastavalt esimese lõigu ettekirjutustele.

3. Sekkumisamet võtab kauba üle pakkuja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja juuresolekul.

Artikkel 10

Sekkumisameti poolne ülevõtmine

1. Sekkumisamet võtab pakutud kaubapakkumise aluseks oleva riisi ülevõtmine interventsiooniorgani poolt loetakse toimunuks, kui sekkumisamet või selle volitatud esindaja on kindlaks teinud sekkumislattu toimetatud kaupadehulga ja tootele artiklitega 2 ja 3 ette nähtud miinimumkoguse ja omadused ning kaup on vastavalt artikliga 12 kehtestatud nõuetele ladustatud interventsiooniorgani lattu.

2. Tarnitud kauba kogus kaalutakse pakkuja ja sekkumisameti esindaja juuresolekul, kellel ei tohi olla mingeid suhteid pakkujaga. Sekkumisameti esindaja võib olla laopidaja.

3. Juhul kui sekkumisametit esindab kauba laopidaja, lasub viimasel kontrolli kohustus 30 päeva jooksul pärast tarnimist. Vähemalt massi kontrollimisel tuleb kasutada mahumõõtmist.

Juhul kui esimeses lõigus nimetatud mahumõõtmine näitab, et mass on kuni 6 % väiksem laopidaja äridokumentidesse kantud kogusest, kannab laopidajakõik kulud, mis on seotud järgmisel kaalumisel registreeritud puuduvate kogustega, võrreldes arvepidamises (ülevõtmisel) registreeritud massiga.

Juhul kui esimeses lõigus nimetatud mahumõõtmine näitab, et mass on rohkem kui 6 % väiksem laopidaja äridokumentides ladustaja poolt kauba ülevõtmise hetkel registreeritudkogusest, viiakse viivitamatult läbi täiendav kauba kaalumine. Kui kindlaks tehtud mass on väiksem kui arvepidamises registreeritud mass, kannab kaalumisega seotud kulud laopidaja; vastupidisel juhul kannab kaalumiskulud sekkumisamet.

Artikkel 11

Kauba ülevõtmine pakkujakaupmehe laost

1. Sekkumisamet võib võtta koorimata riisi üle kohas, kus koorimata riis on ladustatud pakkumise esitamise ajal, ja mitte pakkuja nimetatud sekkumisametis üle võtta ka kaupmehe laost, kuhu kaup on ladustatud pakkumise esitamise hetkel. Sellisel juhul peab ülevõetav kaup olema ladustatud muust kaubast eraldi.

Kauba vastuvõtukuupäevaks märgitakse kuupäev, mil teostati artikliga 14 ette nähtud ülevõtmisprotokollis nimetatud miinimumomaduste, kauba ülevõtmisaktile kantavate vähimate näitajate märkimise kuupäeva kontrollimine.

2. Juhul kui kauba üleandmine toimub vastavalt lõikes 1 sätestatud tingimustele, võib kauba koguse teha kindlaks laoseisuarvestuse põhjal, mis peab olema koostatud kutsealastele ja sekkumisametite nõuetele vastavalt, tingimusel et kontrollida kauba kohta vastavasse registrisse kantud andmete järgi. See register peab olema sisse seatud vastavalt ametialaselt ning interventsiooniorganite poolt kehtestatud nõuetele ning:

laoseisuarvestuses märgitud registriandmed peavad kajastama:

—	kaalumisel kindlaks tehtud mass. Kaalumisest ei tohi olla möödunud rohkem kui 10 või olla teostatud rohkem kui kümme kuud tagasi,

—	kauba kvaliteedinäitajaid kaalumise hetkel, eelkõige kindlasti selle niiskusesisaldust,

—	punkrivahetused võimalikke võõrkehade sisaldust,

—	ja mis tahes töötlemine samuti kaubale tehtud käsitlusprotseduure;

b)	ladustaja tõendab, et vastuvõetud kaubakogus vastab kõikides detailides registrisse kantud andmetele.

Registreeritakse mass, mis on märgitud laoseisuarvestusse, ja mida on kohandatud võttes arvesse erinevusi kaalumise käigus kindlaks tehtud niiskusesisalduse ja tüüpilise proovi põhjal kindlaks tehtud niiskusesisalduse vahel. Jälgida tuleb kauba registrisse kantud kaalu, millele võimaluse korral on lisatud andmed, mis võimaldavad arvesse võtta niiskussisalduse erinevust kaubas kaalumise hetkel ja proovideks võetud näidistes mõõdetu vahel.

Sekkumisamet teeb mahukontrolli 30 päeva jooksul alates kauba ülevõtmise päevast. Võimalik lubatud erinevus kaalutud koguse ja mahuubakoguse mõõtmistulemuste vahel kaalumise teel mõõdetuna ja volümeetrilisel meetodil hinnatuna koguse vahel peab jääma pluss-miinus 6 % piiridesse.

Juhul kui kolmandas lõigus kirjeldatud mahumõõtmine osutab, et mass on kuni 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kannab laopidaja kõik kulud, mis on seotud kauba vastuvõtmise hetkel ladustamise käigus registreeritud tulemuse ja hilisema mõõtmistulemuse vahena tuvastatud puuduva kauba kogusega.

Juhul kui kolmandas lõigus kirjeldatud mahumõõtmine osutab, et mass on rohkem kui 6 % väiksem laopidaja äridokumentides registreeritud kogusest, kaalub laopidaja kauba viivitamata. Kui kindlaks tehtud mass on registreeritust väiksem, kannab kaalumiskulud laopidaja. Vastasel korral kannab kulud EAGGF.

Artikkel 12

Kauba kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine

1. Sekkumiseks võetava toote vastavust kvaliteedinõuetele kontrollitakse vastavalt artiklile 3. Sekkumisamet võtab pakkuja või selle volitatud esindaja juuresolekul vastuvõetavast kaubast proovide tegemiseks näidised.

Igal proovivõtmisel võetakse kolm, vähemalt 1 kg suuruse massiga proovi, mis jaotatakse järgmiselt:

a)	1 eksemplar pakkujale,

b)	1 eksemplar laole, kus ülevõtmine aset leidis,

c)	1 eksemplar sekkumisametile.

Näidisteks võetavate proovide hulk saadakse pakutava partiikauba mõttelisest jagamisest 10tonnisteks osadeks. Kõik proovid on ühesuguse kaaluga. Tüüpiline proov saadakse proovideks võetud koguse jagamise teel kolmeks.

Kauba kvaliteedinäitajate vastavust nõutavatele tingimustele kontrollitakse tüüpilise proovi alusel laos, kus ülevõtmine toimub.

2. Juhul kui kauba ülevõtmine toimub mujal kui pakkujakaupmehe laos, võetakse lõikes 1 nimetatud tüüpiliseks proovideks vajalikud proovid eraldi igast kaubapartii osast (veoautokoorem, praamjõelaevakoorem, raudteevagun).

Iga laekuv kaubapartii kontrollitakse enne partii jõudmist sekkumislattu iga osatarne puhul ainult eraldi võib taandada selle kaubakoguse niiskusesisalduste, prügilisandite hulka ja seda, et partiis ei ole elus võõrkehade- ja elusputukate sisalduse kontrollile enne kauba ladustamist interventsioonikeskuse ladudesse. Kui hiljem kontrolli lõpus siiski ilmneb, et mõni osatarnekoorem kaubakogusest ei vasta vähimatele kehtestatud kvaliteedi miinimumnõuetele, loobutakse kogu kaubakoguse ülevõtmisest. Kogu partii saadetakse tagasi pakkuja kulul. Juba laekunud kaubakogus tuleb tagasi saata ning sellega seonduvad kulud jäävad kaupmehe kanda.

Juhul, kui mõni liikmesriigi sekkumisamet suudab enne tarne lattu jõudmist interventsiooniorganitest kontrollida iga ülevõetava kauba osatarnekoorma vastavust kõikidele vähimatele kehtestatud kvaliteedi miinimumnõuetele, keeldub ta kõigi otsetarnete eraldi enne selle ladustamist lattu, peab see organ nõuetele mittevastava kaubapartii ülevõtmisest, mis ei vasta eespool nimetatud nõuetele, katkestama.

3. Juhul, kui kauba ülevõtmine, vastavalt artikli 11 ettekirjutustele, leiab aset kaupmehe laos, teostatakse kontroll pakutava partii tüüpilise proovi põhjal ülevõetava kauba kvaliteedi kontrollimiseks võetava näidise alusel nii, nagu see on ette nähtud lõikes 1.

Kontrollimisel tuleks kindlaks teha, kas pakutav kaubapartii vastavus vähimatele kehtestatud kvaliteedi miinimumnõuetele. Vastasel korral partiid üle ei võeta.

Artikkel 13

Kauba omaduste määramine kaupa iseloomustavate näitajate alusel

1. Kui kaup võetakse ülevõtmise korral vastavalt artiklile 12 tehtud kontrolli vastu, määratletakse kauba täpsed omadused pakkujale makstava hinna kindlaksmääramiseks. ettekirjutuste järgi teostatava kontrolli tulemuste alusel, fikseeritakse kauba täpsed omadused, mille alusel määratakse kaupmehele kauba eest väljamaksmisele kuuluv summa.

Kauba hindamise tulemustest teavitatakse kaupmeest artiklis 14 kirjeldatava kauba ülevõtmisakti väljastamisega.

2. Juhul, kui pakkujakaupmees vaidlustab lõikes 1 kohaselt hinna määramiseks tehtud kontrolli tulemused, teeb pädevate ametiasutuste poolt heaks kiidetud laboratoorium kauba omaduste täiendava üksikasjaliku analüüsi uute tüüpiliste proovide põhjal, mis koosnevad võrdsest arvust pakkuja ja sekkumisameti valduses olevatest proovidest. Tulemus on nende tüüpiliste proovide kontrolli tulemuste kaalutud keskmine nimetatud ettekirjutuste kohaselt sooritatud kauba hindamistulemused, viiakse korduv, kauba täpne hindamisprotseduur läbi pädevate ametkondade poolt atesteeritud laboratooriumis. Korduv hindamine viiakse läbi kaupmehe ja interventsiooniorgani poolt säilitatavate proovideks võetud näidiste alusel ning hindamistulemus saadakse nende proovide keskmiste näitajate hindamise alusel.

Kirjeldatud lõplike hindamistulemuste alusel fikseeritakse kaubapartii eest kaupmehele väljamakstav summa. Kulud, mis seonduvad korduvate analüüsidega, kaetakse protsessi tulemusena kaotanud osapoole poolt.

Artikkel 14

Kauba vastuvõtuakt

Sekkumisamet koostab iga kaubapartii kohta vastuvõtuakti. Pakkuja või tema esindaja võivad viibida selle akti valmimise juures.

Kauba vastuvõtuakt peab kajastama:

a)	kauba koguse ja miinimumomaduste kaupa iseloomustavate vähimate näitajate kontrollimise kuupäeva;

b)	tarnitud kauba sorti ja masskaalu;

c)	tüüpilise proovideks vajaliku näidispartii koostamiseks võetud proovide hulka;

d)	kauba juures täheldatavaid nii füüsilisi ja kui ka kvalitatiivseid omadusi.

Artikkel 15

Pakkujale kauba eest välja makstava hinna määramine ja ning makseprotseduur

1. Pakkujale väljamakstav hind on lattu tarnitud mahalaadimata kauba eest vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 7 lõikele 2 kindlaksmääratud hind, mis kalkuleeritakse vastavalt esimesel kauba kohaletoimetamise kuupäeval, võttes arvesse käesoleva määruse artikliga 4 ette nähtud hinnatõuse ja -alandamisi ning käesoleva määruse artikli 8 sätteid.

Juhul kui kauba ülevõtmine toimub artikli 11 kohaselt pakkuja laos, määratakse tasutav summa vastavalt kauba ülevõtmise päeval kehtivale sekkumishinna põhjal, mida on kohandatud vajalike hinnatõusude ja -alandamiste võrra ning millest on lahutatud transpordikulud koorimata riisi ülevõtmiskoha ja lähima sekkumiskeskuse vahel ning laost äravedamise kulud ning ladustamiskulud. Nimetatud kulud ulatuse üle otsustab sekkumisamet.

2. Tasumine toimub 32.–37.päeva jooksul peale artikli 10 lõikes 1 või artikli 11 lõikes 1 osutatud kauba ülevõtmise kuupäeva.

Artikli 13 lõikes 2 kohaldamisel toimub tasumine nii kiiresti kui võimalik pärast pakkuja teavitamist lõpliku analüüsi tulemustest.

Juhul kui tasumine toimub kaupmehe poolt väljastatava arve alusel, kuid see arve pole laekunud esimeses lõigus määratud tähtaja jooksul, toimub tasumine viie tööpäeva jooksul pärasteale arve tegelikku laekumist.

Artikkel 16

Ladustatud kauba kontrolljärelvalve

Kõik sekkumisameti poolt ostetud kaupade ladustamist korraldavad ettevõtted, kes sekkumisametite nimel sisseostetud tooteid ladustavad, peavad regulaarselt jälgima tooteid ja nende säilivust ning teavitavad sekkumisametit viivitamatult asjaomastest probleemidest kauba komplektsust ning selle ladustamistingimusi. Võimalike ilmnevate kõrvalekallete korral tuleb sellest viivitamatult interventsiooniorganit teavitada.

Sekkumisamet kontrollib vähemalt üks kord aastas ladustatud kauba kvaliteeti. Prooviks vajalike näidiste võtmine võib toimuda iga-aastase, komisjoni määrusega (EÜ) nr 2148/96 (6) ettenähtava vahendite kontrolliks teostatava inventuuri käigus.

Artikkel 17

Radioaktiivse saastatuse kontroll

Riisi radioaktiivse saastatuse kontrolli teostatakse vaid juhtudel, kui olukord peaks seda teatava perioodi jooksul nõudma. Juhul kui radioaktiivse saastatuse kontroll peaks osutuma vajalikuks, teostatakse see vastavalt määruse (EÜ) nr 1785/2003 artikli 26 lõikes 2 sätestatud kontrollimeetmete kestusele ja protseduurireeglitele.

Artikkel 18

Siseriiklik kord

Et võtta arvesse kõnealuses liikmesriigis valitsevaid eritingimusi, võtavad sekkumisametid vajaduse korral vastu ülevõtmise täiendava korra tingimused, mis on kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Interventsioonikeskused võivad vajaduse korral otsustada täiendavate, käesoleva määruse ettekirjutustega mitte vastuollu minevate, kauba ülevõtmisel rakendatavate protseduuride ning tingimuste kehtestamise üle, mis võivad osutuda vajalikuks nende asukohamaast liikmesriigile iseloomulike asjaolude tõttu.

Artikkel 19

Eelmiste määruste tühistamine

Määrused (EÜ) nr 708/98 ja (EÜ) nr 549/2000. tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 20

Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. aprillist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(2) EÜT L 98, 31.3.1998, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1107/2004 (ELT L 211, 12.6.2004, lk 14).

(3) ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 118/2005 (ELT L 24, 27.1.2005, lk 15).

(4) EÜT L 67, 15.3.2000, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1091/2004 (ELT L 209, 11.6.2004, lk 8).

(5) ELT L 243, 27.9.2003, lk 92.

(6) EÜT L 288, 9.11.1996, lk 6.

I LISA

SEKKUMISKESKUSED

1. Kreeka

Piirkonnad	Sekkumiskeskused
Kesk-Kreeka	Volos Lamia Messolongi Larissa Elassona
Kesk-Makedoonia	Skotoysa Drymos Platy Provatas Pyrgos Thessaloniki Yannitsa
Peloponnesos	Messini

2. Hispaania

Piirkonnad	Sekkumiskeskused
Aragón	Ejea de los Caballeros Grañén
Kataloonia	Aldea-Tortosa
Valencia	Albal-Silla Sueca Cullera
Murcia	Calasparra
Extremadura	Don Benito Montijo Madrigalejo
Andaluusia	Coria del Río Las Cabezas de San Juan La Puebla del Río Los Palacios Véjer de la Frontera
Navarra	Tudela

3. Prantsusmaa

Piirkonnad	Sekkumiskeskused
Bouches-du-Rhône	Arles Port-Saint-Louis-du-Rhône
Gard	Beaucaire Saint-Gilles
Prantsuse Guajaana	Mana (Saint-Laurent-du-Maroni)

4. Itaalia

Maakonnad	Sekkumiskeskused
Pieémonte	Vercelli Novara Cuneo Torino Alessandria Biella
Veneto	Rovigo
Lombardia	Pavia Mantova Milano Lodi
Émilia- Romagna	Piacenza Parma Ferrara Bologna Ravenna Reggio Emilia
Sardiinia	Oristano Cagliari

5. Ungari

Piirkonnad	Sekkumiskeskused
Suur-Alföldi tasandik	Karcag
Hortobágy tasandik	Szarvas

6. Portugal

Piirkonnad	Sekkumiskeskused
Beira Litoral	Granja do Ulmeiro
Ribatejo	Mora Fronteira
Alentejo	Cuba Ibeeria

II LISA

A. TÖÖTLEMISJÄRGNE SAAGIS

Sordi nimetus	Täisterade saagistootlikkus (%)	Täissaagistoorme tootlikkus (%)
Argo, Selenio, Couachi	66	73
Alpe, Arco, Balilla, Balilla GG, Balilla Sollana, Bomba, Bombon, Colina, Elio, Flipper, Frances, Lido, Riso, Matusaka, Monticili, Pegonil, Sara, Strella, Thainato, Thaiperla, Ticinese, Veta, Leda, Mareny, Clot, Albada, Guadiamar	65	73
Ispaniki A, Makedonia	64	73
Bravo, Europa, Loto, Riva, Rosa Marchetti, Savio, Veneria	63	72
Tolima	63	71
Inca	63	70
Alfa, Ariete, Bahia, Carola, Cigalon, Corallo, Cripto, Cristal, Drago, Eolo, Girona, Gladio, Graldo, Indio, Italico, Jucar, Koral, Lago, Lemont, Mercurio, Miara, Molo, Navile, Niva, Onda, Padano, Panda, Pierina, Marchetti, Ribe, Ringo, Rio, S. Andrea, Saturno, Senia, Sequial, Smeraldo, Star, Stirpe, Vela, Vitro, Calca, Dion, Zeus	62	72
Strymonas	62	71
Anseatico, Baldo, Belgioioso, Betis, Euribe, Italpatna, Marathon, Redi, Ribello, Rizzotto, Rocca, Roma, Romanico, Romeo, Tebre, Volano	61	72
Bonnet Bell, Rita, Silla, Thaibonnet, L 202, Puntal	60	72
Evropi, Melas	60	70
Arborio, Blue Belle, Blue Belle “E”, Blue Bonnet, Calendal, Razza 82, Rea	58	72
Maratelli, Precoce Rossi	58	70
Carnaroli, Elba, Vialone Nano	57	72
Axios	57	67
Roxani	57	66
Pygmalion	52	71
Nimetuseta sordid	64	72

B. HINNATÕUS JA -ALANDAMINE TÖÖTLEMISJÄRGSE SAAGISE PUHUL

Koorimata riisi töötlemine kroovitud täisteraliseks riisiks	Hinnatõusud ja -alandamised saagiseühiku kohta
Üle põhisaagistootlikkusmademe	Hinnatõus 0,75 %
Alla põhisaagistootlikkusmademe	Hinnaalandus 1 %

Koorimata riisi toorme töötlemine kroovitud riisiks	Saagisele kohaldatav hinnatõus ja -alandamine
Üle põhisaagistootlikkusmademe	Hinnatõus 0,60 %
Alla põhisaagistootlikkusmademe	Hinnaalandus 0,80 %

III LISA

SUURIMAD VÕIMALIKUD ARTIKLI 3 LÕIKE 2 PUNKTIS D NIMETATUD PROTSENTUAALSED OSAKAALUD

Terade defektid	Ümarateraline riis CN-kood 1006 10 92	Keskmine ja A-kvoodi pikateraline riis CN-koodid 1006 10 94 ja 1006 10 96	B-kvoodi pikateraline riis CN-kood 1006 10 98
Kriitjad terad	6	4	4
Punasetriibulised terad	10	5	5
Värvunud ja täpilised terad	4	2,75	2,75
Klaasjad terad	1	0,50	0,50
Kollased terad	0,175	0,175	0,175
Prügilisandid	1	1	1
Muu sordivastavusega riis	5	5	5

IV LISA

TERADE DEFEKTIDEGA SEOTUD HINNAALANDUSED
Terade defektid	Sekkumishinnast hinnaalanduse tegemisel arvestatavate defektiga terade protsentuaalne osakaal			Normist kõrvalekallete esinemisel rakendatava hinnaalanduse (1) protsent
Terade defektid	Ümarateraline riis CN-kood 1006 10 92	Keskmine ja A-kvoodi pikateraline riis CN-koodid 1006 10 94 ja 1006 10 96	Pikateraline B-kvoodi riis CN-kood 1006 10 98
Kriitjad terad	2–6 %	2–4 %	1,5–4 %	1 % iga järgneva 0,5 % kõrvalekaldehälbe kohta
Punasetriibulised terad	1–10 %	1–5 %	1–5 %	1 % iga järgneva 1 % kõrvalekaldehälbe kohta
Värvunud ja täpilised terad	0,50–4 %	0,50–2,75 %	0,50–2,75 %	0,8 % iga järgneva 0,25 % kõrvalekaldehälbe kohta
Klaasjad terad	0,05–1 %	0,05–0,50 %	0,05–0,50 %	1,25 % iga järgneva 0,25 % kõrvalekaldehälbe kohta
Kollased terad	0,02–0,175 %	0,02–0,175 %	0,02–0,175 %	6 % iga järgneva 0,125 % kõrvalekaldehälbe kohta

(1) Iga järgnev kõrvalekalle arvestatakse maha defektsete terade protsentuaalset osakaalu tähistava ühiku teisest komakohast alates.

V LISA

ARTIKLIS 5 KIRJELDATUD OSAKVOOT nr 1

Liikmesriik	Osakvoot nr 1
Kreeka	4 674 t
Hispaania	20 487 t
Prantsusmaa	4 181 t
Itaalia	40 764 t
Ungari	307 t
Portugal	4 587 t

VI LISA

ARTIKLI 7 LÕIKELE 2 SÄTESTATU JÄRGI EDASTAMISEKS KUULUVAD ANDMED

Liikmesriik: …

Pakkumise registreerimisnumber	Pakutav kogus (t)	Miinimumkogus (t)
1
2
3
4
5
6
7
8
jne

Elektronpostiaadress artikli 7 lõikes 2 nimetatud teabe edastamiseks: AGRI-INTERV-RICE@CEC.EU.INT

30.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 81/38

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 490/2005,

29. märts 2005,

millega kehtestatakse 2004/2005. aastaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 I lisas määratud tootmiskvootide jaotus tarnete ja otseturustamise vahel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse tasu piima- ja piimatootesektoris, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 4 ja artiklit 8,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1788/2003 artiklis 6 on sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad tootjatele individuaalsed kvoodid; et tootjatel võib olla kas üks või kaks individuaalset kvooti, üks tarnete ja teine otseste müükide jaoks ja et ühed kvoodid võib teisteks kvootideks ümber arvestada tootja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel.

(2)

Vastavalt komisjoni 30. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 595/2004 artikli 25 lõikele 1, milles on kehtestatud üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 1788/2003, millega kehtestatakse maks piima- ja piimatootesektoris, (2) on Belgia, Taani, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik teatanud komisjonile tarne- ja otsemüügikvootide jaotuse tulenevalt määruse (EÜ) 1788/2003 artikli 6 lõike 1 kohaldamisest.

(3)	Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia individuaalsete kvootide alused on sätestatud määruse (EÜ) nr 1788/2003 I lisa tabelis f.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 595/2004 artikli 25 lõikele 2 on Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Ungari, Madalmaad, Austria, Portugal, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik teatanud kvoodid, mis on tootjate taotlusel individuaalsete tarne- ja otseturustuskvootide vahel lõplikult ümber arvestatud.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1788/2003 artikli 6 lõikes 4 on sätestatud, et kõnealuse määruse artiklis 1 nimetatud tarnete jaoks Soomele eraldatud tootmiskvoodi osa võib suurendada kompensatsioonikvootideks SLOM-tootjatele maksimaalselt 200 000 tonni võrra. Vastavalt komisjoni 29. märtsi 1995. aasta määruse (EÜ) nr 671/95 artiklile 6, milles sätestatakse teatavatele piima- ja piimatoodete tootjatele erikvoodi andmine Austrias ja Soomes, (3) on Soome teatanud asjaomased kogused 2004/2005. majandusaasta kohta.

(6)	Seetõttu on kohane kehtestada määruse (EÜ) nr 1788/2003 I lisas toodud tootmiskvootide jaotus tarnete ja otseturustamise vahel ajavahemikuks 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse EÜ nr 1788/2003 I lisas kehtestatud tootmiskvootide jaotus tarnete ja otseturustamise vahel ajavahemikuks 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 sätestatakse käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 123. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2217/2004 (ELT L 375, 23.12.2004, lk 1).

(2) ELT L 94, 31.3.2004, lk 22.

(3) EÜT L 70, 30.3.1995, lk 2. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1390/95 (EÜT L 135, 21.6.1995, lk 4).

LISA

(tonnides)
Liikmesriigid	Tarned	Otseturustamine
Belgia	3 231 623,120	78 807,880
Tšehhi Vabariik	2 614 412,222	67 730,778
Taani	4 454 894,257	453,743
Saksamaa	27 768 308,989	95 518,299
Eesti	554 656,506	69 826,494
Kreeka	819 730,000	783,000
Hispaania	6 045 387,486	71 562,514
Prantsusmaa	23 872 196,114	363 601,886
Iirimaa	5 390 829,642	4 934,358
Itaalia	10 281 085,000	248 975,000
Küpros	141 337,000	3 863,000
Läti	631 855,798	63 539,202
Leedu	1 279 788,156	367 150,844
Luksemburg	268 554,000	495,000
Ungari	1 782 841,919	164 438,081
Malta	48 698,000	0,000
Madalmaad	11 001 255,000	73 437,000
Austria	2 622 284,217	128 105,495
Portugal (1)	1 861 474,000	8 987,000
Slovakkia	1 003 594,404	9 721,596
Soome	2 399 475,287	8 230,616
Rootsi	3 300 000,000	3 000,000
Ühendkuningriik	14 482 260,813	127 486,187

(1) Välja arvatud Madeira.

30.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 81/41

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 491/2005,

29. märts 2005,

millega kehtestatakse ühenduse tootja- ja impordihinnad nelkide ja rooside suhtes, pidades silmas teatavate Jordaaniast pärit lillekasvatustoodete importi reguleeriva korra kohaldamist

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 4088/87, millega määratakse kindlaks teatavate Küproselt, Iisraelist, Jordaaniast, Marokost, Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärit lillede impordi soodustollimaksude kohaldamise tingimused, (1) eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 4088/87 artikli 2 lõike 2 ja artikli 3 kohaselt määratakse iga kahe nädala tagant üheõieliste (standardtüüpi) nelkide, mitmeõieliste (spray-tüüpi) nelkide, suureõieliste rooside ja väikseõieliste rooside ühenduse impordi- ja tootjahinnad ning neid kohaldatakse kahe nädala jooksul. Vastavalt komisjoni 17. märtsi 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 700/88 (milles sätestatakse teatavad üksikasjalikud eeskirjad teatavate Küproselt, Iisraelist, Jordaaniast ja Marokost ning Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärit lillekasvatustoodete ühendusse importimise korra kohaldamiseks) (2) artikli 1 kolmandale lõigule määratakse need hinnad kindlaks kahenädalasteks perioodideks liikmesriikide esitatud kaalutud hindade põhjal.

(2)	Need hinnad tuleks kehtestada viivitamata, et saaks kindlaks määrata kohaldatavad tollimaksud.

(3)	Pärast Küprose liitumist Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal, on kohane jätta määramata impordihinnad selle riigi jaoks.

(4)

Samuti on kohane vastavalt nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsusele 2003/917/EÜ (Euroopa Ühenduse ja Iisraeli Riigi vahel kirjavahetuse teel vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid ning EÜ ja Iisraeli vahelise assotsiatsioonilepingu protokollide 1 ja 2 asendamist käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta), (3) nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsusele 2003/914/EÜ (Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahel kirjade vahetuse teel vastastikuseid liberaliseerimismeetmeid ning EÜ ja Maroko vahelise assotsiatsioonilepingu protokollide 1 ja 3 asendamist käsitleva kokkuleppe sõlmimise kohta) (4) ning nõukogu 22. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/4/EÜ (kirjavahetuse teel kokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse ning Jordani Läänekalda ja Gaza sektori Palestiina omavalitsuse nimel toimiva Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) vahel vastastikuste liberaliseerimismeetmete ning EÜ ja Palestiina omavalitsuse ajutise assotsiatsioonilepingu protokollide nr 1 ja 2 asendamise kohta) (5) jätta kindlaks määramata impordihinnad Iisraeli, Maroko ning Jordani Läänekalda ja Gaza sektori jaoks.

(5)	Elustaimede ja lillekasvatustoodete turu korralduskomitee istungite vahelisel ajal peab komisjon võtma sellised meetmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 4088/87 artiklis 1 osutatud üheõieliste (standardtüüpi) nelkide, mitmeõieliste (spray-tüüpi) nelkide, suureõieliste rooside ja väikseõieliste rooside ühenduse tootja- ja impordihinnad perioodiks 30. märts kuni 12. aprill 2005 on kehtestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. märts 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 382, 31.12.1987, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1300/97 (EÜT L 177, 5.7.1997, lk 1).

(2) EÜT L 72, 18.3.1988, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2062/97 (EÜT L 289, 22.10.1997, lk 1).

(3) ELT L 346, 31.12.2003, lk 65.

(4) ELT L 345, 31.12.2003, lk 117.

(5) ELT L 2, 5.1.2005, lk 4.

LISA

(EUR/100 tükki)
Ajavahemik: 30. märts kuni 12. aprill 2005
Ühenduse tootjahind	Üheõielised nelgid (standardtüüpi)	Mitmeõielised nelgid (spray-tüüpi)	Suureõielised roosid	Väikseõielised roosid
	19,13	14,98	30,54	16,65
Ühenduse impordihind	Üheõielised nelgid (standardtüüpi)	Mitmeõielised nelgid (spray-tüüpi)	Suureõielised roosid	Väikseõielised roosid
Jordania	—	—	—	—

30.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 81/43

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 492/2005,

29. märts 2005,

millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Kreeka ühinemisaktile lisatud protokolli nr 4 puuvilla kohta, viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1050/2001, (1)

võttes arvesse nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1051/2001 puuvilla tootmistoetuse kohta, (2) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 4 tuleb toorpuuvilla maailmaturuhind määrata korrapäraselt kindlaks, lähtudes puuvillakiu hinnast maailmaturul ja võttes arvesse varasemat suhet puuvillakiu maailmaturuhinna ja toorpuuvilla arvutatud maailmaturuhinna vahel. See varasem suhe on kehtestatud komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001, (3) (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 2 lõikes 2. Kui maailmaturuhinda ei saa nii kindlaks määrata, kehtestatakse hind viimati kindlaks määratud hinna alusel.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 5 määratakse toorpuuvilla maailmaturuhind kindlaks eriomadustega toote osas ja võttes arvesse kõige soodsamaid pakkumisi ja noteeringuid maailmaturul nende hulgast, mida peetakse tõelisele turusuundumusele kõige tüüpilisemaks. Selleks arvutatakse ühel või mitmel Euroopa börsil tehtud pakkumiste ja noteeringute keskmine toote puhul, mis on tarnitud ühenduse sadamasse CIF-saadetisena ja on pärit eri tarnijariikidest, mida peetakse rahvusvahelisele kaubandusele kõige tüüpilisemateks. On olemas siiski säte puuvillakiu maailmaturuhinna kindlaksmääramise kriteeriumide kohandamiseks, et kajastada tarnitud tootest ning asjaomastest pakkumistest ja noteeringutest tingitud erinevusi. Kohandused on määratletud määruse (EÜ) nr 1591/2001 artikli 3 lõikes 2.

(3)	Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel saadakse allpool kindlaks määratud toorpuuvilla maailmaturuhind,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklis 4 osutatud toorpuuvilla maailmaturuhinnaks kehtestatakse 20,238 EUR/100 kg kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. märtsil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. märts 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1.

(2) EÜT L 148, 1.6.2001, lk 3.

(3) EÜT L 210, 3.8.2001, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1486/2002 (EÜT L 223, 20.8.2002, lk 3).

30.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 81/44

KOMISJONI DIREKTIIV 2005/27/EÜ,

29. märts 2005,

millega muudetakse tehnika arenguga arvestamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/97/EÜ kaudse nähtavuse seadmete ja nendega varustatud sõidukite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/97/EÜ kaudse nähtavuse seadmete ja nendega varustatud sõidukite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, millega muudetakse direktiivi 70/156/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 71/127/EMÜ, (2) eriti selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiv 2003/97/EÜ on üks neid direktiive, mis on seotud direktiivi 70/156/EMÜ kohase ühenduse tüübikinnitusmenetlusega. Seega kehtivad direktiivi 70/156/EMÜ sätted, mis käsitlevad sõidukite süsteeme, osi ja eraldi seadmestikke, direktiivi 2003/97/EÜ suhtes.

(2)	Pimeala vähendamiseks rühma N2 sõidukite puhul, mille mass ei ületa 7,5 tonni, on vaja muuta teatavaid direktiivis 2003/97/EÜ sätestatud nõudeid.

(3)

Pärast 2003. aastat on tahavaatepeeglite vallas tehtud suuri tehnilisi edusamme. Nüüd on võimalik paigaldada lainurkseid tahavaatepeegleid teatavatele rühma N2 sõidukitele, mille mass ei ületa 7,5 tonni. Seetõttu on asjakohane muuta direktiivi 2003/97/EÜ, laiendades kohustust paigaldada IV klassi lainurkpeegleid ka nendele rühma N2 sõidukitele, mille kabiin sarnaneb rühm N3 sõidukite omaga. Rühma N2 sõidukite kahe liigi eristamise sobiv kriteerium on see, kas sõidukile on võimalik paigaldada V klassi lähivaatepeeglit.

(4)	Sõidukid, mille istmete leeni kaldenurk ei ole muudetav, ei vasta standardnõuetele. Seetõttu tuleks kehtestada parandustegur sõidukitele, mille istmete leeni kaldenurk ei ole muudetav.

(5)	Samuti on asjakohane muuta tüübikinnitust käsitlevaid haldussätteid, kehtestades eraldusnumbrid liikmesriikidele, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004.

(6)	Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 70/156/EMÜ artikli 13 alusel asutatud tehnika arengule kohandamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/97/EÜ I ja III lisa muudetakse käesoleva direktiivi lisa kohaselt.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 19. oktoobril 2005. Nad edastavad komisjonile viivitamata nende õigusnormide teksti ning nende õigusnormide ja käesoleva direktiivi sätete omavahelise vastavuse tabeli.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile põhilised siseriiklikud õigusnormid, mille nad on vastu võtnud käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. märts 2005

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/104/EÜ (ELT L 337, 13.11.2004, lk 13).

(2) ELT L 25, 29.1.2004, lk 1.

LISA

Direktiivi 2003/97/EÜ I ja III lisa muudetakse järgmiselt.

1.	I lisa punkti 1.1.1.12 lisatakse esimese lause järele järgmine uus lause: “Istme puhul, mille leeni kaldenurk ei ole muudetav, kohandatakse okulaarpunktide asukohta käesoleva lisa 7. liite sätete kohaselt.”

2.	I lisa 5. liite punktis 1.1 lisatakse eraldusnumbrite loendisse järgmine tekst: “8 – Tšehhi Vabariik, 29 – Eesti, 49 – Küpros, 32 – Läti, 36 – Leedu, 7 – Ungari, 50 – Malta, 20 – Poola, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia.”

I lisa täiendatakse 7. liitega järgmiselt:

“7. liide

Okulaarpunktide kindlaksmääramine istme puhul, mille leeni kaldenurk ei ole muudetav

Okulaarpunktide paigutust R-punkti suhtes kohandatakse allpool olevas tabelis märgitud viisil X-koordinaatide abil kolmemõõtmelises taustsüsteemis. Tabelis on esitatud põhikoordinaadid leeni 25kraadise mittemuudetava kaldenurga puhul. Koordinaatide kolmemõõtmeline taustsüsteem on määratletud direktiivi 77/649/EMÜ I lisa punktis 2.3.

Leeni kaldenurk	Horisontaalkoordinaadid
(kraadides)	ΔX
25	68 mm

Täiendav parandus leeni mittemuudetavate kaldenurkade puhul, mis ei ole 25°

Allpool olevas tabelis on märgitud täiendavad parandused leeni 25kraadise mittemuudetava kaldenurga okulaarpunktide suhtes, mis tuleb teha okulaarpunktide X- ja Z-koordinaatides juhul, kui ettenähtud leeni kaldenurk ei ole 25°.

Leeni kaldenurk	Horisontaalkoordinaadid	Vertikaalkoordinaadid
(kraadides)	ΔX	ΔZ
5	– 186 mm	28 mm
6	– 177 mm	27 mm
7	– 167 mm	27 mm
8	– 157 mm	27 mm
9	– 147 mm	26 mm
10	– 137 mm	25 mm
11	– 128 mm	24 mm
12	– 118 mm	23 mm
13	– 109 mm	22 mm
14	– 99 mm	21 mm
15	– 90 mm	20 mm
16	– 81 mm	18 mm
17	– 72 mm	17 mm
18	– 62 mm	15 mm
19	– 53 mm	13 mm
20	– 44 mm	11 mm
21	– 35 mm	9 mm
22	– 26 mm	7 mm
23	– 18 mm	5 mm
24	– 9 mm	3 mm
25	0 mm	0 mm
26	9 mm	– 3 mm
27	17 mm	– 5 mm
28	26 mm	– 8 mm
29	34 mm	– 11 mm
30	43 mm	– 14 mm
31	51 mm	– 18 mm
32	59 mm	– 21 mm
33	67 mm	– 24 mm
34	76 mm	– 28 mm
35	84 mm	– 32 mm
36	92 mm	– 35 mm
37	100 mm	– 39 mm
38	108 mm	– 43 mm
39	115 mm	– 48 mm
40	123 mm	– 52 mm”

4.	III lisa tabelis asendatakse rühma N2 ≤ 7,5 t mootorsõidukite IV klassi lainurkpeegleid käsitlevas lahtris asuv tekst järgmisega: “Kohustuslik mõlemal küljel, kui V klassi peeglit saab paigaldada Mittekohustuslik kummalgi küljel, kui ei saa paigaldada”.

III lisa tabelis asendatakse rühma N2 ≤ 7,5 t mootorsõidukite V klassi lähivaatepeegleid käsitlevas lahtris olev tekst järgmise tekstiga:

“Kohustuslik, vt III lisa punkte 3.7 ja 5.5.5

sõitjapoolsel küljel

Mittekohustuslik

juhipoolsel küljel

(mõlemad tuleb paigaldada vähemalt 2 m kõrgusele maapinnast)

Lubatud kõrvalekalle on + 10 cm.”

30.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 81/48

KOMISJONI OTSUS,

23. märts 2005,

millega muudetakse otsust 2004/832/EÜ seoses metssigadel esineva sigade katku likvideerimise ja metssigade erakorralise vaktsineerimisega Vosges’i põhjaosas Prantsusmaal

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 917 all)

(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/264/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiivi 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade katku tõrjeks, (1) eriti artikli 16 lõike 1 teist lõiku ja artikli 20 lõike 2 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 3. detsembri 2004. aasta otsus 2004/832/EÜ, millega kiidetakse heaks kavad metssigadel esineva sigade katku likvideerimiseks ja metssigade erakorraliseks vaktsineerimiseks Vosges’i põhjaosas Prantsusmaal, (2) on üks sigade katku vastu võitlemise meetmetest.

(2)

Prantsusmaa on teatanud komisjonile selle haiguse hiljutisest levimisest Vosges’i põhjaosa metssigadel. Epidemioloogilise teabe põhjal tuleks haiguse likvideerimise kava laiendada, et see hõlmaks Vosges’i põhjaosa piirkonda, mis asub Reini jõest ja Reini–Marne’i kanalist lääne pool, kiirteest A4 põhja pool, Sarre’i jõest ida pool ja Saksamaa piirist lõuna pool. Lisaks sellele tuleks muuta metssigade sigade katku vastase erakorralise vaktsineerimise kava nii, et see hõlmaks nimetatud piirkonda.

(3)	Seepärast tuleks otsust 2004/832/EÜ vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2004/832/EÜ lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 23. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2) ELT L 359, 4.12.2004, lk 62.

LISA

“LISA

1. Piirkonnad, kus rakendatakse likvideerimiskava

Moselle’i ja Bas Rhini departemangude piirkond, mis asub Reini jõest ja Reini–Marne’i kanalist lääne pool, kiirteest A4 põhja pool, Sarre’i jõest ida pool ja Saksamaa piirist lõuna pool.

2. Piirkonnad, kus rakendatakse erakorralise vaktsineerimise kava

Bas Rhini ja Moselle’i departemangude piirkond, mis asub Reini jõest ja Reini–Marne’i kanalist lääne pool, kiirteest A4 põhja pool, Sarre’i jõest ida pool ja Saksamaa piirist lõuna pool.”

30.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 81/50

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2005/265/ÜVJP,

23. märts 2005,

Euroopa Liidu eriesindaja määramise kohta Moldovasse

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	14. juunil 2004 teatas nõukogu Euroopa Liidu valmisolekust olla Moldovas poliitiliselt aktiivsem.

(2)	22. veebruaril 2005 kinnitasid EL ja Moldova veel kord oma soovi teha koostööd, kasutades täiel määral ühistel väärtustel põhineva Euroopa naabruspoliitika uusi võimalusi.

(3)	Moldovas on vaja tagada EL välistegevuse kooskõlastatus ja järjepidevus.

(4)	Seetõttu on asjakohane määrata Moldovasse EL eriesindaja,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Hr Adriaan JACOBOVITS de SZEGED nimetatakse käesolevaga EL eriesindajaks Moldovas.

Artikkel 2

1. EL eriesindaja volitused põhinevad EL poliitika eesmärkidel Moldovas. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)	aidata kaasa Transnistria konflikti rahumeelsele lahendamisele ja sellele, et see lahendus oleks püsiv, austades Moldova Vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piires;

b)	aidata tugevdada demokraatiat, õigusriiki ning kõikide Moldova Vabariigi kodanike inimõiguste ja põhivabaduste austamist;

c)	edendada ühistel väärtustel ja huvidel põhinevaid häid ja tihedaid suhteid Moldova Vabariigi ja EL vahel ning vastavalt Euroopa naabruspoliitika tegevuskavas sätestatule;

d)	aidata tõkestada Moldovast ja Moldova kaudu toimuvat inimkaubandust ja illegaalset relvaäri ning muude kaupadega kauplemist;

e)	aidata kaasa stabiilsuse ja koostöö tugevdamisele kõnealuses piirkonnas;

f)	edendada EL tõhusust ja nähtavust Moldova Vabariigis ja kõnealuses piirkonnas.

2. EL eriesindaja toetab kõrge esindaja tegevust Moldova Vabariigis ja kõnealuses piirkonnas ning teeb tihedat koostööd eesistujariigiga, EL missioonide juhtidega ja komisjoniga.

Artikkel 3

1. Kõnealuse poliitika eesmärkide saavutamiseks on EL eriesindaja volitused järgmised:

a)	suurendada EL panust Transnistria konflikti lahendamisel vastavalt EL heakskiidetud poliitika eesmärkidele ja tihedas koostöös OSCEga, esindades ELi sobival viisil ja kokkulepitud foorumitel ning arendades ja säilitades tihedaid sidemeid kõigi asjaomaste osapooltega;

b)	aidata vajadusel ette valmistada EL panust konflikti võimalikul lahendamisel;

c)	jälgida tähelepanelikult poliitilisi arenguid Moldova Vabariigis, sealhulgas Transnistria piirkonnas, arendades ja säilitades tihedaid kontakte Moldova Vabariigi valitsusega ja teiste riiklike osapooltega, ning pakkuda vajadusel EL nõu ja abi;

d)	aidata edasi arendada EL poliitikat, mis käsitleb Moldova Vabariiki ja kõnealust piirkonda, eelkõige konfliktide ennetamise ja lahendamise osas.

2. Oma volituste täitmisel hoiab EL eriesindaja end jätkuvalt kursis kõigi EL meetmetega, eelkõige Euroopa naabruspoliitika tegevuskava asjaomaste aspektidega.

Artikkel 4

1. EL eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, toimides kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt. EL eriesindaja annab kõigist kulutustest aru komisjonile.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab EL eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

1. EL eriesindaja volitustega seotud kulutuste katmise lähtesumma on 278 000 EUR.

2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summadest, hallatakse vastavalt eelarve suhtes kohaldatavatele Euroopa Ühenduse menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et ükski eelmakse ei jää ühenduse omandiks.

3. Kulutuste haldamise kohta sõlmitakse EL eriesindaja ja komisjoni vahel leping. Kulutusi võib rahastada alates käesoleva ühismeetme jõustumise kuupäevast.

4. Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad vastavalt vajadusele kõnealuses piirkonnas logistilist abi.

Artikkel 6

1. Oma volituste ja vastavate kättesaadavaks tehtud rahaliste vahendite piires vastutab EL eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides eesistujariigiga, saades abi peasekretärilt/kõrgelt esindajalt, ning täielikus koostöös komisjoniga.

2. Liikmesriigid ja EL institutsioonid võivad teha ettepaneku töötajate tööle lähetamiseks EL eriesindaja juurde. Liikmesriigi või EL institutsiooni poolt EL eriesindaja juurde tööle lähetatud töötajate töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või EL institutsioon.

3. Kõik A-kategooria ametikohad, mis ei ole kaetud lähetamisega, kuulutatakse vastavalt vajadusele välja nõukogu peasekretariaadi poolt ning neist teatatakse liikmesriikidele ja institutsioonidele, et värvata tööle parima kvalifikatsiooniga kandidaate.

4. EL eriesindaja missiooni ja tema töötajaskonna moodustamiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja muud tagatised määratletakse poolte vahel. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 7

Üldjuhul annab EL eriesindaja isiklikult aru kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele ja võib aru anda ka asjaomasele töörühmale. Regulaarsed kirjalikud aruanded saadetakse kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile. Kõrge esindaja ning poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib EL eriesindaja aru anda üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 8

EL välistegevuse järjepidevuse tagamiseks kooskõlastatakse EL eriesindaja tegevus kõrge esindaja, eesistujariigi ja komisjoni tegevusega. EL eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele. Asjaomases valdkonnas toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva aitamaks EL eriesindajat tema volituste täitmisel. EL eriesindaja teeb koostööd ka teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike kõnealuses valdkonnas osalejatega.

Artikkel 9

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle kooskõla EL teiste meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt üle. EL eriesindaja esitab kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kaks kuud enne oma volituste lõppemist üksikasjaliku kirjaliku aruande oma volituste täitmise kohta. Aruanne on aluseks käesoleva ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. EL eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi nõukogu otsuse vastuvõtmiseks volituste pikendamise, muutmise või lõpetamise suhtes.

Artikkel 10

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse kuni 31. augustini 2005.

Artikkel 11

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 23. märts 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 81

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. aastakäik 30. märts 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 485/2005, 16. märts 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2792/1999 2004. aastal tsunami tõttu kannatanud riikidele laevade üleandmise erimeetme osas	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 486/2005, 29. märts 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	4
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 487/2005, 29. märts 2005, millega kuulutatakse välja pakkumismenetlus kolmandatest riikidest Portugali imporditava maisi tollimaksu vähendamiseks	6
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 488/2005, 21. märts 2005, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive ( 1 )	7
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 489/2005, 29. märts 2005, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1785/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumiskeskuste kindlaksmääramisega ja koorimata riisi ülevõtmisega sekkumisametite poolt	26
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 490/2005, 29. märts 2005, millega kehtestatakse 2004/2005. aastaks nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 I lisas määratud tootmiskvootide jaotus tarnete ja otseturustamise vahel	38
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 491/2005, 29. märts 2005, millega kehtestatakse ühenduse tootja- ja impordihinnad nelkide ja rooside suhtes, pidades silmas teatavate Jordaaniast pärit lillekasvatustoodete importi reguleeriva korra kohaldamist	41
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 492/2005, 29. märts 2005, millega kehtestatakse toorpuuvilla maailmaturuhind	43
	*	Komisjoni direktiiv 2005/27/EÜ, 29. märts 2005, millega muudetakse tehnika arenguga arvestamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/97/EÜ kaudse nähtavuse seadmete ja nendega varustatud sõidukite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 1 )	44

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	Komisjoni otsus, 23. märts 2005, millega muudetakse otsust 2004/832/EÜ seoses metssigadel esineva sigade katku likvideerimise ja metssigade erakorralise vaktsineerimisega Vosges’i põhjaosas Prantsusmaal (teatavaks tehtud numbri K(2005) 917 all) ( 1 )	48

		Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
	*	Nõukogu ühismeede 2005/265/ÜVJP, 23. märts 2005, Euroopa Liidu eriesindaja määramise kohta Moldovasse	50