ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 79
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

48. köide
24. märts 2005

Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 456/2005/EÜ, 9. märts 2005, millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane tegevuskava digitaalse infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse suurendamiseks Euroopas ( 1 )

1

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/1/EÜ, 9. märts 2005, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 85/611/EMÜ, 91/675/EMÜ, 92/49/EMÜ ja 93/6/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/19/EÜ, 98/78/EÜ, 2000/12/EÜ, 2001/34/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2002/87/EÜ ning luuakse finantsteenuste komiteede uus organisatsiooniline struktuur ( 1 )

9

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst.

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

24.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS NR 456/2005/EÜ,

9. märts 2005,

millega kehtestatakse ühenduse mitmeaastane tegevuskava digitaalse infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse suurendamiseks Euroopas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 157 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Infoühiskonna areng ja lairiba ühenduse esilekerkimine mõjutab iga Euroopa Liidu kodaniku elu, soodustades muuhulgas juurdepääsu teadmistele ja uusi teadmiste omandamise viise ning seega suurendades nõudlust uue infosisu, uute rakenduste ja teenuste järele.

(2)

Interneti leviku kasv ühenduses on jätkuvalt märkimisväärne. Interneti pakutavaid võimalusi tuleks kasutada, et kõik ühenduse organisatsioonid ja üksikisikud saaksid info ja teadmiste jagamisest sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Euroopas on nüüd olemas digitaalse infosisu potentsiaali kasutamise tingimused.

(3)

Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni istungi järeldustes rõhutati, et üleminek digitaalsele ja teadmistel põhinevale majandusele, mis tuleneb uute kaupade ja teenuste kasutusele võtmisest, on tugeva majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade arvu edasiviiv jõud. Kõnealusel juhul tunnustati eriti infosisu tööstuse rolli lisaväärtuse loomisel Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kasutamise ja võrgustiku loomise kaudu.

(4)

Lissaboni strateegiat edasiarendav tegevuskava e-Euroopa 2005 kutsub võtma meetmeid, mis soodustaks turvaliste lairibavõrgu teenuste, rakenduste ja infosisu tekkimist ning seeläbi pakuks erainvesteeringutele soodsat keskkonda, uute töökohtade loomist, tootlikkuse suurendamist, avalike teenuste kaasajastamist ja võimaldaks kõigil osaleda ülemaailmses infoühiskonnas.

(5)

Euroopas on üha enam ilmnenud laia üldsuse, sealhulgas kodanike, üliõpilaste, teadlaste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning teiste ettevõtjate või oma teadmisi täiendada soovivate erivajadustega inimeste või teenuste loomisest huvitatud digitaalse infosisu “taaskasutajate” nõudlus kvaliteetse tasakaalustatud juurdepääsu- ja kasutajaõigustega digitaalse infosisu järele.

(6)

Digitaalse infosisu huvirühmade hulka kuuluvad infosisu pakkujad (sealhulgas digitaalset infosisu loovad, koguvad või omavad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud organisatsioonid ja asutused) ning infosisu kasutajad (sealhulgas lõpptarbijatest organisatsioonid ja ettevõtted, mis taaskasutavad digitaalset infosisu ja/või annavad sellele lisaväärtust). Erilist tähelepanu tuleks pöörata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemisele.

(7)

E-infosisu 2001.—2004. aasta programm, mis võeti vastu nõukogu otsusega 2001/48/EÜ, (3) soodustas Euroopa digitaalse infosisu väljaarendamist ja kasutamist internetis ning Euroopa veebilehekülgede keelelist mitmekesisust infoühiskonnas. Komisjoni 10. oktoobri 2003. aasta teatises e-infosisu programmi vahehindamise kohta kinnitatakse kõnealuses valdkonnas tegutsemise vajadust.

(8)

Tehnoloogilised uuendused pakuvad võimalusi infosisuga liidetud teadmiste abil lisaväärtuse andmiseks ning teenuste tasandil koostalitlusvõime parandamiseks, mis on digitaalse infosisu juurdepääsu, kasutamise ja levitamise seisukohast eriti oluline. See on eriti asjakohane nende üldiste huvidega seotud valdkondade osas, mida nimetatud programm käsitleb.

(9)

Kindlate majandusmudelite edendamine suurendab programmi raames algatatud projektide järjepidevust ning suurendab seega majanduslikku kasu digitaalse infosisu juurdepääsul ja taaskasutusel põhinevatest teenustest.

(10)

Infoühiskonna digitaalse infosisu probleemide käsitlemiseks on määratletud õigusraamistik. (4)  (5)  (6)

(11)

Liikmesriikide kasutatavad erinevad meetodid põhjustavad jätkuvalt tehnilisi tõkkeid, mis takistavad avaliku sektori informatsiooni laia juurdepääsetavust, kasutamist, taaskasutamist ja kasutatavust ühenduses.

(12)

Juhul kui digitaalne infosisu hõlmab isikuandmeid, tuleks järgida direktiive 95/46/EÜ (7) ja 2002/58/EÜ (8) ning kasutatavad tehnoloogiad peaksid olema eraelu puutumatust austavad ja võimalusel seda tõhustavad.

(13)

Infosisu käsitlevad ühenduse meetmed peaks soodustama ühenduse keelte ja kultuuride eripära.

(14)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastu kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (9)

(15)

Komisjon peaks tagama seonduvate ühenduse algatuste ja programmide vastastikuse täiendavuse ja koostoime, eelkõige hariduse ja kultuuri ning Euroopa koostalitlusvõimeraamistikuga seotud algatuste ja programmide osas.

(16)

Käesoleva otsusega kehtestatakse programmi kogu kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta (10) punkti 33 tähenduses.

(17)

Käsitletavate küsimuste riikidevahelist iseloomu arvestades ei saa liikmesriigid kavandatavate meetmete eesmärke, nimelt digitaalse infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse suurendamist Euroopas, täielikult täita, mistõttu neid on meetmete üleeuroopalise ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil; sellest tulenevalt võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi eesmärk

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse programm ajavahemikuks 2005—2008, et suurendada Euroopas digitaalse infosisu juurdepääsetavust, kasulikkust ja kasutatavust, hõlbustades sellega ühenduse tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades teabe loomist ja levitamist.

Sellele programmile antakse nimeks “eContentplus” (edaspidi “programm”).

2.   Programmi üldeesmärgi saavutamiseks nähakse ette järgmised tegevussuunised:

a)

ühenduse tasandil digitaalsele infosisu juurdepääsetavuse, kasulikkuse ja kasutatavuse hõlbustamine;

b)

digitaalse infosisu kvaliteedi parandamisele kaasa aitamine ning infosisu pakkujate ja kasutajate vaheliste ning sektoritevaheliste infosisuga seotud parimate kasutusviiside tõhustamine;

c)

digitaalse infosisu sidusrühmade koostöö ja teadlikkuse tugevdamine.

Nimetatud tegevussuuniste kohaste toimingute sihtvaldkonnad on vastavalt I lisale avaliku sektori informatsioon, ruumilised andmed ning hariduslik, kultuuri ja teaduslik infosisu. Programmi rakendatakse vastavalt II lisale.

Artikkel 2

Osalemine

1.   Programm on osalemiseks avatud liikmesriikides asutatud juriidilistele isikutele. Samuti on see osalemiseks avatud kandidaatriikides asutatud juriidilistele isikutele kooskõlas kehtivate või nendega sõlmitavate kahepoolsete lepingutega.

2.   Programmi võib osalemiseks avada Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalistes EFTA riikides asutatud juriidilistele isikutele nimetatud lepingu sätete alusel.

3.   Programmi võib avada ühenduse rahalise toetuseta osalemiseks kolmandates riikides asutatud juriidilistele isikutele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui nende osalemine aitab tõhusalt kaasa programmi elluviimisele. Otsus sellise osaluse lubamiseks võetakse artikli 4 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 3

Komisjoni pädevus

1.   Komisjon vastutab programmi rakendamise eest.

2.   Komisjon koostab käesoleva otsuse alusel tööprogrammi.

3.   Komisjon tagab tihedas koostöös liikmesriikidega, et programmi rakendamismeetmed ja muud Euroopa päritoluga digitaalse infosisu arendamist ja kasutamist ning infoühiskonna keelelise mitmekesisuse soodustamist mõjutavad ühenduse poliitikad, programmid ja meetmed, eelkõige ühenduse teadusuuringud ja tehnoloogia arendusprogrammid, IDA, eTEN, eInclusion, eLearning, MODINIS ja Safer Internet, on järjepidevad ja üksteist vastastikku täiendavad.

4.   Järgmisi toiminguid teeb komisjon artikli 4 lõikes 2 sätestatud korras:

a)

tööprogrammi vastuvõtmine ja selles muudatuste tegemine;

b)

ettepanekute esitamiskutsete kriteeriumide ja sisu määramine kooskõlas artiklis 1 sätestatud eesmärkidega;

c)

hinnangu andmine projektidele, mis esitatakse ühenduse rahastamist käsitlevate ettepanekute esitamiskutsete alusel ja mille puhul ühenduse panus on hinnanguliselt 1 miljon eurot või rohkem;

d)

kõik kõrvalekalded II lisas sätestatud eeskirjadest.

5.   Komisjon teavitab artiklis 4 nimetatud komiteed programmi elluviimisel tehtud edusammudest.

Artikkel 4

Komitee

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle artiklit 8.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 5

Järelevalve ja hindamine

1.   Ühenduse toetuse tulemusliku kasutamise kindlustamiseks tagab komisjon, et käesoleva otsuse kohased toimingud tuleb eelnevalt heaks kiita, nende puhul tuleb kasutada järelevalvet ja neile tuleb anda järelhinnang.

2.   Komisjon teostab käesoleva programmi alusel rakendatavate projektide järelevalvet. Komisjon hindab projektide teostamise viisi ja mõju, et kindlaks teha, kas esialgsed eesmärgid on saavutatud.

3.   Hiljemalt 2006. aasta keskpaigaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele aruande artikkel 1 lõikes 2 osutatud tegevussuuniste rakendamisest. Sellega seoses annab komisjon aru ajavahemiku 2007—2008 summade kooskõla kohta finantsperspektiiviga. Vajaduse korral võtab komisjon 2007—2008. aasta eelarvemenetluse raames vajalikud meetmed, et tagada iga-aastaste assigneeringute kooskõla finantsperspektiiviga. Komisjon esitab programmi lõpus lõpliku hindamisaruande.

4.   Komisjon edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse hindamise tulemused koos käesoleva otsuse kõigi asjakohaste muudatusettepanekutega. Tulemused edastatakse vastavalt enne Euroopa Liidu 2007. ja 2009. aasta üldeelarve projektide esitamist.

Artikkel 6

Finantsraamistik

1.   Käesoleva otsuse kohaste ühenduse meetmete rakendamise finantsraamistikuks ajavahemikus 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2008 määratakse 149 miljonit eurot, millest 55,6 miljonit eurot on ajavahemikuks, mis lõpeb 31. detsembril 2006.

2.   Ajavahemiku, mis järgneb 31. detsembrile 2006, summa loetakse kinnitatuks, kui see on antud etapil kooskõlas kehtiva 2007. aastal algava ajavahemiku finantsperspektiiviga.

3.   Eelarvepädev institutsioon kinnitab ajavahemiku 2005—2008 iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires. Kulude suunav jaotus on esitatud III lisas.

Strasbourg, 9. märts 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. P. BORRELL FONTELLES

Nõukogu Nimel

eesistuja

N. SCHMIT

(1)  ELT C 117, 30.4.2004, lk 49.

(2)  Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2004. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 24. septembri 2004. aasta ühine seisukoht (ELT C 25 E, 1.2.2005, lk 19) ja Euroopa Parlamendi 27. jaanuari 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 28. veebruari 2005. aasta otsus.

(3)  EÜT L 14, 18.1.2001, lk 32.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 90).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31). Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(9)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(10)  EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Kokkulepet on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2003/429/EÜ (ELT L 147, 14.6.2003, lk 25).

I LISA

Meetmed

I.   SISSEJUHATUS

eContentplusi üldeesmärk on suurendada Euroopas digitaalse infosisu juurdepääsetavust, kasulikkust ja kasutatavust, hõlbustades sellega ühenduse tasandil avalikku huvi pakkuvates valdkondades teabe loomist ja levitamist.

See loob paremad tingimused digitaalse infosisu ning teenuste kättesaadavuseks ja haldamiseks mitmekeelsetes ja -kultuurilistes keskkondades. See laiendab kasutajate valikuvõimalust ja toetab teadmistepõhiselt parandatud digitaalse infosisu interaktiivse kasutamise uusi võimalusi, mis on muutumas esmatähtsaks tunnusjooneks infosisu dünaamilisemaks muutmisel ja konkreetsetele olikordadele (õppimine, kultuur, erivajadustega inimesed, jne) kohandamisel.

Programm aitab kaasa infosisu sektorite, infosisu pakkujate ning kasutajate vahelise kogemuste ja parimate kasutusviiside vahetamise ning vastastikuse täiendamise kaudu rajada teed Euroopa kvaliteetse digitaalse infosisu struktureeritud raamistiku — Euroopa digitaalse infosisupiirkonna — loomiseks.

a)

ühenduse tasandil digitaalsele infosisule juurdepääsu ning selle kasulikkuse ja kasutatavuse hõlbustamine;

b)

digitaalse infosisu kvaliteedi parandamisele kaasa aitamine ning infosisu pakkujate ja kasutajate vaheliste ning sektoritevaheliste infosisuga seotud parimate kasutusviiside parandamine;

c)

digitaalse infosisu huvirühmade vahelise koostöö ja teadlikkuse tugevdamine.

II.   TEGEVUSSUUNISED

A.

Ühenduse tasandil digitaalsele infosisule juurdepääsu ning selle kasulikkuse ja kasutatavuse hõlbustamine

Käesoleva tegevussuunise alusel elluviidavad tegevused hõlmavad sidusrühmade vaheliste võrgustike ja ühenduste rajamist, mis ergutavad uute teenuste loomist.

Sihtvaldkondadeks on avaliku sektori informatsioon, ruumilised andmed ning hariduslik ja kultuuri infosisu.

Keskendutakse järgmistele valdkondadele:

a)

avaliku sektori informatsiooni tähtsuse, selle kaubandusliku väärtuse ja selle kasutamisega seonduva ühiskondliku mõju laiema tunnustamise toetamine. Tegevused parandavad avaliku sektori informatsiooni tõhusat piiriülest kasutamist avaliku sektori organisatsioonide ja eraõiguslike äriühingute, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vahel lisaväärtusega infotoodete ja -teenuste loomiseks;

b)

avaliku sektori asutuste, eraõiguslike äriühingute, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, ja kodanike poolt Euroopa tasandi koostöömehhanismide kaudu ruumiliste andmete laiema kasutamise toetamine. Tegelema peaks nii tehniliste kui korralduslike aspektidega, vältides tegevuste kattuvust ja vähearenenud territoriaalseid andmekogumeid. Tegevused peaksid edendama piiriülest koostoimimisvõimet, toetades kaardistamisega tegelevate asutuste koostööd ning liikuvatele kasutajatele suunatud uute teenuste tekkimist Euroopa tasandil. Samuti peaksid tegevused toetama avatud standardite kasutamist;

c)

avalike Euroopa digitaalobjektide teadmistekogude leviku soodustamiseks haridus- ja teadusringkondade ning üksikisikute seas. Tegevused toetavad digitaalsete õppematerjalide ja seotud ärimudelite üleeuroopaliste vahendusteenuste loomist. Tegevused peaksid toetama avatud standardite kasutamist ja suurte tarbijarühmade loomist, kes analüüsivad ja kontrollivad standardimis- ja spetsifikatsioonieelseid skeeme, et kajastada Euroopa mitmekeelsuse ja -kultuurilisuse aspekte digitaalsete õppematerjalide ülemaailmsete standardite määratlemisprotsessis;

d)

üleeuroopaliste teabeinfrastruktuuride tekkimise toetamine, mis võimaldavad virtuaalsete raamatukogude, kogukondlike teabevaramute jne liitmise kaudu juurdepääsu kvaliteetsetele Euroopa digitaalsetele kultuuri- ja teadusressurssidele ja nende kasutamist. Tegevused peaksid hõlmama kooskõlastatud lähenemist digitaliseerimisele ja andmekogude koostamisele, digitaalobjektide kaitsele ning kultuuriliste ja teaduslike digitaalressursside varudele. Tegevused peaksid tõhusate loasüsteemide ja kollektiivsete kasutamisõiguste tulemusena parandama juurdepääsu digitaalsetele kultuuri- ja teadusvahenditele.

B.

Digitaalse infosisu kvaliteedi parandamisele kaasa aitamine ning infosisu pakkujate ja kasutajate vaheliste ning sektoritevaheliste infosisuga seotud parimate kasutusviiside parandamine

Tegevused soodustavad parimate meetodite, protsesside ja toimingute identifitseerimist ja laialdast levitamist, et saavutada digitaalse infosisu loomise, kasutamise ning jaotamise kõrgem kvaliteet, tõhusus ja tulemuslikkus.

Tegevused hõlmavad olemasoleva õigusraamistikuga seotud katseid, mis näitavad digitaalse infosisu otsitavust, kasutatavust, taaskasutatavust, liidetavust ja koostoimimisvõimelisust ning mis vastavad protsessi varasest etapist alates üha mitmekeelsema ja -kultuurilisema keskkonna erinevate sihtrühmade ja turgude nõuetele ning lähevad tavalistest lokaliseerimistehnoloogiatest kaugemale.

Kasutatakse hüvesid, mis tulenevad digitaalse infosisu rikastamisest masinloetavate andmete (semantiliselt täpselt määratletud metaandmed, mis tuginevad asjakohasel kirjeldaval terminoloogial, sõnavaral ja ontoloogial) lisamisega.

Katsed viiakse läbi temaatilistes rühmades. Saadud teadmiste kogumine, levitamine ja sektoritevaheline täiendamine on katsete lahutamatu osa.

Kohaldamise sihtvaldkondadeks on avaliku sektori teave, ruumilised andmed, digitaalsed õppematerjalid ja kultuuriline infosisu ning teaduslik ja akadeemiline digitaalne infosisu.

C.

Digitaalse infosisu huvirühmade koostöö ja teadlikkuse tugevdamine

Käesoleva tegevussuunise alusel elluviidavad tegevused hõlmavad meetmeid, mis täiendavad digitaalset infosisu käsitlevaid õigusakte ja edendavad digitaalse infosisu sidusrühmade vahelise koostöö ning teadlikkuse suurendamist. Need meetmed toetavad võrdlusanalüüsi-, järelevalve- ja analüüsivahendite arendamist, programmi mõjule hinnangu andmist ning tulemuste levitamist. Esile kerkivad võimalused ja probleemid (usaldusküsimused, kvaliteeditähised, haridusvaldkonna intellektuaalomandi küsimused) tehakse kindlaks, neid analüüsitakse ning tehakse vajaduse korral ettepanekuid lahendusteks.

II LISA

Programmi rakendamise vahendid

1.

Komisjon rakendab programmi I lisas sätestatud tehniliste eeskirjade kohaselt.

2.

Programmi rakendatakse kaudse tegevuse kaudu, mis koosneb:

a)

kaasrahastatavatest meetmetest:

i)

projektid, mille eesmärk on suurendada teadmisi olemasolevate toodete, protsesside ja/või teenuste täiustamiseks ja/või ühenduse poliitika vajadustele vastamiseks. Tavaliselt ei ületa ühenduse toetus 50 % projekti maksumusest. Avaliku sektori asutuste lisakulud võidakse hüvitada 100 % ulatuses;

ii)

parimad tegevusviisid teadmiste levitamiseks. See toimub tavaliselt temaatilistes rühmades ja temaatiliste võrkude kaudu. Ühenduse toetus käesolevas punktis sätestatud meetmetele on piiratud otseste kuludega, mida peetakse tegevuse eesmärkide saavutamise seisukohast vajalikeks või asjakohasteks;

iii)

temaatilised võrgud: võrgustikud, mille kaudu ühendatakse vastava tehnoloogilise ja organisatsioonilise eesmärgi ümber kogunenud erinevad sidusrühmad, et hõlbustada koordineerimistegevust ning teadmiste vahetust. Neid võidakse ühendada parimate tegevusviisidega. Toetust antakse võrgustike koordineerimise ja rakendamisega seotud täiendavate abikõlblike kulude katteks. Ühenduse osalus võib hõlmata nende meetmete täiendavaid abikõlblikke kulusid;

b)

täiendavatest meetmetest:

täiendavad meetmed aitavad kaasa programmi rakendamisele või tulevaste tegevuste ettevalmistusele. Meetmete alla ei kuulu toodete, protsesside või teenuste kaubanduslik pakkumine, turustustegevus ega müügiedendus.

i)

Programmi toetavad uuringud, sealhulgas tulevaste tegevuste ettevalmistamine;

ii)

teabevahetus, konverentside, seminaride, töörühmade või muude korraldamine kohtumiste ja temaatiliselt rühmitatud meetmete juhtimine;

iii)

levitamis-, teavitamis- ja edastustoimingud.

3.

Kaasfinantseeritavad tegevused valitakse kooskõlas kehtivate rahandussätetega komisjoni veebisaidil avaldatud ettepanekute esitamiskutsete kohaselt.

4.

Ühenduse toetuse saamise taotlustele tuleks vajaduse korral lisada rahastamiskava, milles loetletakse kõik projektide rahastamise komponendid, sealhulgas ka ühenduselt taotletav rahaline toetus ja kõik muudest allikatest taotletud või saadud toetused.

5.

Täiendavad meetmed rakendatakse kooskõlas kehtivate rahandussätetega pakkumiskutsete kaudu.

III LISA

Kulude suunav jaotus

1.

Ühenduse tasandil digitaalsele infosisule juurdepääsu ning selle kasulikkuse ja kasutatavuse hõlbustamine

40—50 %

2.

Digitaalse infosisu kvaliteedi parandamisele kaasa aitamine ning infosisu pakkujate ja kasutajate vaheliste ning sektoritevaheliste infosisuga seotud parimate kasutusviiside parandamine

45—55 %

3.

Digitaalse infosisu huvirühmade koostöö ja teadlikkuse tugevdamine

8—12 %

24.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/9

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/1/EÜ,

9. märts 2005,

millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 85/611/EMÜ, 91/675/EMÜ, 92/49/EMÜ ja 93/6/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/19/EÜ, 98/78/EÜ, 2000/12/EÜ, 2001/34/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2002/87/EÜ ning luuakse finantsteenuste komiteede uus organisatsiooniline struktuur

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

olles konsulteerinud regioonide komiteega,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 11. mai 1999. aasta teatises pealkirjaga “Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” määratletakse rida meetmeid, mis on vajalikud finantsteenuste ühtse turu ülesehitamiseks.

(2)

23. ja 24. märtsil 2000 Lissabonis toimunud kohtumisel soovitas Euroopa Ülemkogu selle tegevuskava rakendada aastaks 2005.

(3)

17. juulil 2000 moodustas nõukogu asjatundjate komitee Euroopa väärtpaberituru reguleerimiseks. Asjatundjate komitee kutsus oma lõpparuandes üles looma neljatasandilist reguleerivat raamistikku, et muuta väärtpabereid käsitlevate ühenduse õigusaktide andmise menetlus paindlikumaks, tulemuslikumaks ja läbipaistvamaks.

(4)

23. ja 24. märtsil 2001 Stockholmis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu tervitas oma Euroopa Liidu väärtpaberituru tõhusamat reguleerimist käsitlevas resolutsioonis asjatundjate komitee aruannet ning kutsus üles rakendama neljatasandilist lähenemisviisi.

(5)

Komisjon võttis neid arenguid silmas pidades 6. juunil 2001 vastu otsused 2001/527/EÜ (4) ja 2001/528/EÜ, (5) millega luuakse vastavalt Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komitee ja Euroopa väärtpaberikomitee.

(6)

Niinimetatud Lamfalussy' menetlusele ja selle laiendusele peavad olema iseloomulikud demokraatlik kontroll ja läbipaistvus, mida on võimalik piisaval määral tagada ainult austades institutsioonidevahelist tasakaalu seoses rakendusmeetmetega.

(7)

Käesolev direktiiv muudab nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (6) nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, (7) nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/675/EMÜ kindlustuskomitee loomise kohta, (8) nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (9) ja nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiivi 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. aasta direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta, (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/78/EÜ kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve kohta, (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta, (13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiivi 2001/34/EÜ, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet, (14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet. Käesoleva direktiivi eesmärgiks on ainult teatavate muudatuste tegemine komiteede organisatsioonilises struktuuris. Mitte ühegi muudatusega ei laiendata nendes direktiivides komisjonile rakendusmeetmete vastuvõtmiseks antud volitusi ega direktiivis 93/6/EMÜ nõukogule antud volitusi.

(8)

Oma 5. veebruari 2002. aasta resolutsioonis kiitis Euroopa Parlament väärtpaberitealase neljatasandilise lähenemisviisi heaks piduliku kinnitusega, mille komisjon esitas parlamendi ees samal päeval, ning parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esimehele adresseeritud siseturu voliniku 2. oktoobri 2001. aasta kirja põhjal, mis käsitleb Euroopa Parlamendi rolli kindlustamist kõnealuses protsessis. Oma 21. novembri 2002. aasta resolutsioonis kutsus parlament üles laiendama kõnealuse lähenemise teatavaid aspekte pangandus- ja kindlustussektorile, eeldusel et nõukogu kohustub selgelt tagama nõuetekohase institutsioonidevahelise tasakaalu.

(9)

Väärtpabereid käsitlevate õigusaktide osas ülalnimetatud komisjoni 5. veebruari 2002. aasta deklaratsiooni ja 2. oktoobri 2001. aasta kirjaga võetud kohustused peaksid olema täiendatud nõuetekohase institutsioonidevahelise tasakaalu tagavate piisavate tagatistega.

(10)

Nõukogu kutsus 3. detsembril 2002 komisjoni üles rakendama ülejäänud finantsteenuste sektorite suhtes meetmeid asjatundjate komitee lõpparuande põhjal.

(11)

Kuna ELi institutsioonid ei oma veel neljatasandilise Lamfalussy' lähenemisviisi osas ulatuslikke praktilisi kogemusi, on neljatasandilise lähenemisviisi laiendamisega seoses samuti vaja kaitsemeetmeid. Peale selle tegi Lamfalussy' menetluse üle järelvalvet teostav institutsioonidevaheline järelvalverühm oma esimeses ja teises vahearuandes teatavaid märkusi ja kriitikat protsessi toimimise kohta.

(12)

Õigusaktide vastuvõtmise kiirus ja õigusaktide kvaliteet on Lamfalussy' menetluse põhieesmärkideks. Lamfalussy' menetluse edu sõltub rohkem institutsionaalsete partnerite poliitilisest tahtest luua õigusaktide vastuvõtmiseks sobiv raamistik kui seonduvate tehniliste delegeeritud sätete kiirendatud sisseseadmisest. Peale selle võib delegeeritud sätete sisseseadmise kiiruse ületähtsustamine põhjustada olulisi probleeme kõnealuste sätete kvaliteedi osas.

(13)

Lamfalussy' menetluse laiendamine ei piira järelevalve korralduse alaste võimalike otsuste vastuvõtmist Euroopa tasandil.

(14)

Sellel eesmärgil peaks pangandussektori osas kohandama direktiiviga 2000/12/EÜ loodud panganduse nõuandekomitee rolli.

(15)

Võtmaks arvesse kohandatud rolli, tuleb panganduse nõuandekomitee asendada Euroopa panganduskomiteega.

(16)

Direktiivi 2000/12/EÜ rakendamiseks vajalikud meetmed on üldised ja need tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendamisvolituste kasutamise menetlused, (16) artikliga 5.

(17)

Vastuvõetud rakendusmeetmed ei tohiks muuta direktiivide olulisi sätteid.

(18)

Euroopa Parlamendile tuleb pärast rakendusmeetmete eelnõu esmakordset esitamist anda kolm kuud nende läbivaatamiseks ja oma arvamuse avaldamiseks. Kiireloomulistel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel peaks olema võimalik seda tähtaega lühendada. Kui Euroopa Parlament võtab selle aja jooksul vastu resolutsiooni, vaatab komisjon meetmete eelnõu uuesti läbi.

(19)

Oma rakendusvolituste kasutamisel peaks komisjon arvesse võtma järgmisi põhimõtteid: vajadust tagada investorite hulgas usaldus finantsturgude vastu, edendades nende turgude läbipaistvuse kõrget taset; vajadust pakkuda investoritele palju erinevaid konkureerivaid investeerimisvõimalusi ning nende olukorrale kohane avalikustatava informatsiooni tase ja nende kaitse; vajadust tagada, et sõltumatud reguleerivad asutused rakendavad eeskirju järjekindlalt, eriti võitluses majanduskuritegevuse vastu; vajadust tagada läbipaistvuse ning kõikide turuosaliste ja Euroopa Parlamendi ning nõukoguga konsulteerimise kõrge tase; vajadust soodustada uuendusi finantsturgudel, et viimased oleksid dünaamilised ja tõhusad; vajadust tagada turgude ausus finantsuuenduste range järelevalve ja nendele reageerimise abil; kapitali maksumuse vähendamise ja selle kättesaadavuse suurendamise tähtsust; pikaajalistele turuosalistele (kaasa arvatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ning väikeinvestorid) kõigist rakendusmeetmetest tuleneva kulu ja tulu tasakaal; vajadust soodustada EL finantsturgude rahvusvahelist konkurentsivõimet, ilma et see piiraks väga vajalikku rahvusvahelise koostöö laiendamist; vajadust luua võrdsed võimalused kõigile turuosalistele, kehtestades kogu EL hõlmavaid eeskirju alati kui see on kohane; vajadust arvestada siseriiklike turgude erinevusi, kui need ei nõrgenda põhjendamatult ühtse turu terviklikkust; ning vajadust tagada kooskõla muude ühenduse õigusaktidega selles valdkonnas, sest teabe erinevused ja läbipaistvuse puudumine võivad ohustada turgude toimimist ning kahjustada eeskätt tarbijaid ja väikeinvestoreid.

(20)

Teatud olemasolevad sätted direktiivis 2000/12/EÜ tehniliste muudatuste tegemise kohta tuleb viia vastavusse otsusega 1999/468/EÜ.

(21)

Selleks et tagada institutsionaalne ja õiguslik järjepidevus teistes ühenduse sektorites kasutuselevõetud lähenemisviisiga, loodi komisjoni otsusega 2004/10/EÜ (17) nõuandva pädevusega Euroopa panganduskomitee, mis abistab komisjoni ühenduse pangandusalaste õigusaktide väljatöötamise küsimustes. Direktiivis 2000/12/EÜ sisalduvad viited panganduse nõuandekomitee nõuandefunktsioonidele tuleb seega välja jätta.

(22)

Kapitali adekvaatsuse nõuete ühtlustamist ja krediidiasutuste poolt oma likviidsusriskide mõõtmise ning haldamise meetodite arenguid silmas pidades ei ole panganduse nõuandekomitee pädevus krediidiasutuste makse- ja likviidsusvõime järelevalves kasutatavate suhtarvude seirel enam vajalik.

(23)

Lisaks on märkimisväärne edu järelevalveasutuste vahelises koostöös ja teabevahetuses, eelkõige vastastikuse mõistmise memorandumi kaudu, muutnud ülearuseks komisjonipoolse teatavate üksikute järelevalveotsuste korrapärase kontrolli ja panganduse nõuandekomitee süstemaatilise teavitamise nimetatud otsustest.

(24)

Euroopa panganduskomitee loomine ei tohiks välistada krediidiasutuste üle järelevalvet teostavate asutuste vahelisi teisi koostöövorme, eelkõige komisjoni otsusega 2004/5/EÜ (18) loodud Euroopa pangandusinspektorite komitee raames.

(25)

Direktiivi 91/675/EMÜ alusel loodud kindlustuskomitee abistab komisjoni talle kindlustuse valdkonnas vastu võetud direktiividega antud rakendusvolituste kasutamisel, eelkõige vajalike tehniliste kohanduste tegemisel, et võtta arvesse kindlustussektoris toimunud arenguid; nimetatud meetmed on võetud tarvitusele kooskõlas otsusega 1999/468/EÜ.

(26)

Direktiivi 91/675/EMÜ alusel vaatab kindlustuskomitee lisaks läbi kõik kindlustussektoriga seotud ühenduse sätete kohaldamisega seotud küsimused ning eelkõige nõustab komisjoni õigusaktide ettepanekute osas, mida komisjon kavatseb esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(27)

Selleks et luua siseturg, kus kindlustusvõtjad ja soodustatud isikud on nõuetekohaselt kaitstud, kehtivad siseturul asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhimõtete alusel tegutsevate kindlustus- ja kutsealase pensionikindlustuse ettevõtete suhtes spetsiaalsed ühenduse õigusaktid. Siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks ning finantsstabiilsuse säilitamiseks peab olema võimalik nimetatud õigusakte kiiresti kohandada kõnealuseid sektoreid mõjutavate turumuudatustega, eelkõige seoses finants- ja tehniliste aspektidega.

(28)

Kindlustuskomitee rolli tuleks seetõttu vastavalt kohandada ning see komitee tuleks vastavalt ümber nimetada Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komiteeks. Kutsealase pensionikindlustuse valdkonnas ei peaks Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komitee siiski käsitlema töö- ja sotsiaalõiguse aspekte nagu töörežiimi korraldus, eelkõige kohustuslik liitumine kollektiivlepingutega ja nende tagajärjed.

(29)

Direktiiviga 91/675/EMÜ hõlmatud õigusaktide rakendamiseks vajalikud meetmed on üldised ja need tuleks vastu võtta kooskõlas otsuse 1999/468/EÜ artikliga 5.

(30)

Et tagada institutsionaalne ja õiguslik järjekindlus teistes ühenduse sektorites kasutatava lähenemisviisiga, loodi komisjoni otsusega 2004/9/EÜ (19) nõuandva pädevusega Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komitee, mis abistab komisjoni kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse valdkondades. Direktiivis 91/675/EMÜ sisalduvad viited kindlustuskomitee nõuandefunktsioonidele tuleb seega välja jätta.

(31)

Direktiiviga 85/611/EMÜ asutati komisjoni abistav avatud investeerimisfondide kontaktkomitee, mis hõlbustab käesoleva direktiivi ühtlast rakendamist korrapäraste konsultatsioonide teel, edendab liikmesriikidevahelisi läbirääkimisi ja nõustab vajadusel komisjoni muudatuste osas, mis tuleks nimetatud direktiivi teha.

(32)

Avatud investeerimisfondide kontaktkomitee toimib ka kui “komiteemenetluse” komitee otsuse 1999/468/EÜ tähenduses, et aidata komisjoni tehniliste muudatuste osas, mis tuleks teha direktiivi 85/611/EMÜ.

(33)

Nõukogu kutsus 3. detsembril 2002 komisjoni üles võtma meetmeid, et anda Euroopa väärtpaberikomiteele muuhulgas üle avatud investeerimisfondide kontaktkomitee komisjoni nõustav funktsioon komisjoni rakendusvolituste teostamisel.

(34)

Et täielikult rakendada hiljutistes väärtpaberituru valdkonna direktiivides esitatud näidist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta (20) — mis annab Euroopa väärtpaberikomiteele komisjoni nõuandva funktsiooni viimase rakendusvolituste teostamisel, jättes samal ajal Euroopa väärtpaberikomitee töökorralduse teised aspektid otsuse 2001/528/EÜ reguleerida — on vaja välja jätta direktiiv 85/611/EMÜ artikli 53 sätted, mis reguleerivad praeguse avatud investeerimisfondide kontaktkomitee korraldust ja ülesandeid väljaspool tema “komiteemenetluse” pädevust.

(35)

Euroopa väärtpaberikomiteele direktiiviga 2003/6/EÜ antud pädevust tuleks seetõttu sõnaselgelt laiendada, et täita praegu direktiivis 85/611/EMÜ sätestatud ülesandeid. Viimati nimetatud direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed on üldised ja need tuleks vastu võtta kooskõlas otsuse 1999/468/EÜ artikliga 5.

(36)

Seepärast on vaja vastavalt muuta direktiive 73/239/EMÜ, 85/611/EMÜ, 91/675/EMÜ, 92/49/EMÜ, 93/6/EMÜ, 94/19/EÜ, 98/78/EÜ, 2000/12/EÜ, 2001/34/EÜ, 2002/83/EÜ ja 2002/87/EÜ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

PANGANDUSSEKTORIT KÄSITLEVATE DIREKTIIVIDE 93/6/EMÜ, 94/19/EÜ JA 2000/12/EÜ MUUTMINE

Artikkel 1

Direktiiv 93/6/EMÜ

Direktiivi 93/6/EMÜ artikli 7 lõike 9 kolmandast lausest jäetakse välja sõnad “ja panganduse konsultatiivkomiteele”.

Artikkel 2

Direktiiv 94/19/EÜ

Direktiivi 94/19/EÜ artikli 3 lõike 1 kolmandas lõigus asendatakse sõnad “panganduse nõuandekomiteele” sõnadega “Euroopa panganduskomiteele”.

Artikkel 3

Direktiiv 2000/12/EÜ

Direktiivi 2000/12/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 2 lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.

Lõikes 3 olevas nimekirjas muudatuste tegemise otsustab komisjon artikli 60 lõikes 2 viidatud korras.”;

2)

artikli 2 lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

“Muude krediidiasutuste puhul peale nende, mis on asutatud hiljuti merest tammidega eraldatud piirkondades või mis on tekkinud olemasolevate, keskasutustest sõltuvate või nende ees vastutavate asutuste jagunemise või ühinemise tagajärjel, võib komisjon artikli 60 lõikes 2 viidatud korras ette näha teise lõigu kohaldamise täiendavad eeskirjad, sealhulgas esimeses lõigus sätestatud vabastuse kehtetuks tunnistamise, kui ta leiab, et selliste uute asutuste liitumine, kelle suhtes kehtiks teises lõigus sätestatud kord, kahjustaks konkurentsi.”;

3)

artikkel 4 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 4

Tegevusluba

Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused omandaksid enne tegevuse alustamist tegevusloa. Võttes arvesse artikleid 5—9 sätestavad nad vastava tegevusloa andmise tingimused ning teatavad nendest komisjonile.”;

4)

artikli 22 lõike 9 teine lause jäetakse välja;

5)

artikli 22 lõike 10 teine lause jäetakse välja;

6)

artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Liikmesriikide pädevad asutused teatavad komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele:

a)

igast tegevusloa andmisest tütarettevõtjale, mida otseselt või kaudselt kontrollib vähemalt üks kolmanda riigi seaduse alusel tegutsev emaettevõtja;

b)

kui selline emaettevõtja omandab sellise osaluse ühenduse krediidiasutuses, et sellest saab tema tütarettevõtja.

Kui tegevusluba on antud tütarettevõtjale, mida otseselt või kaudselt kontrollib vähemalt üks kolmanda riigi seaduse alusel tegutsev emaettevõtja, täpsustavad pädevad asutused sellise kontserni struktuuri teatises, mis esitatakse komisjonile vastavalt artiklile 11.”;

7)

artikli 24 lõikes 2 asendatakse sõnad “panganduse nõuandekomiteed” sõnadega “Euroopa panganduskomiteed”;

8)

artikli 25 lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.

Komisjon tutvub Euroopa panganduskomitee abiga põhjalikult lõikes 1 nimetatud läbirääkimiste tulemustega ja nendest tuleneva olukorraga, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 300 lõike 1 ja lõike 2 kohaldamist”;

9)

artikli 49 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse sõnad “panganduse nõuandekomiteele” sõnadega “Euroopa panganduskomiteele”;

10)

artikli 52 lõike 9 kolmas lause asendatakse järgmisega:

“Asjaomane pädev asutus edastab sellise teabe teiste liikmesriikide pädevatele asutustele”;

11)

artikli 56a teise lõigu esimeses lauses asendatakse sõnad “Panganduse nõuandekomitee võib” sõnadega “Komisjon võib paluda Euroopa panganduskomiteel”;

12)

VI jaotis jäetakse välja;

13)

artikli 60 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Komisjoni abistab Euroopa panganduskomitee (edaspidi “komitee”), mis on asutatud komisjoni otsusega 2004/10/EÜ. (21)

Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

Komitee võtab vastu oma töökorra.

14)

artikli 64 lõikes 2 ja lõikes 6 jäetakse välja sõnad “ja panganduse nõuandekomiteele”.

II PEATÜKK

KINDLUSTUSE JA KUTSEALASE PENSIONIKINDLUSTUSE SEKTOREID KÄSITLEVATE DIREKTIIVIDE 73/239/EMÜ, 91/675/EMÜ, 92/49/EMÜ, 98/78/EÜ JA 2002/83/EÜ MUUTMINE

Artikkel 4

Direktiiv 73/239/EMÜ

Direktiivi 73/239/EMÜ muudetakse järgmiselt:

“Artikkel 29a

Liikmesriikide pädevad asutused teatavad komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele:

1)1.

a)

igast tegevusloa andmisest tütarettevõtjale, mida otseselt või kaudselt kontrollib vähemalt üks kolmanda riigi seaduse alusel tegutsev emaettevõtja;

b)

kui selline emaettevõtja omandab sellise osaluse ühenduse kindlustusseltsis, et sellest saab tema tütarettevõtja.

2.   Kui lõike 1 punktis a osutatud tegevusluba on antud tütarettevõtjale, mida otseselt või kaudselt kontrollib vähemalt üks kolmanda riigi seaduse alusel tegutsev emaettevõtja, täpsustavad pädevad asutused sellise kontserni struktuuri teatises, mis esitatakse komiteele.”;

2)   artikli 29b lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

“Esimeses lõigus kirjeldatud olukorras võib lisaks läbirääkimiste algatamisele igal ajal otsuse 1999/468/EÜ (22) artiklis 5 sätestatud korras ning artikkel 7 lõiku 3 ja artiklit 8 järgides otsustada, et liikmesriikide pädevad asutused peavad piirama või edasi lükkama oma otsuseid, mis käsitlevad:

a)

loataotlusi, mis on menetluses otsuse tegemise ajal või esitatud pärast otsust;

b)

osaluse omandamist tütarettevõtjas, keda otseselt või kaudselt kontrollivad kõnealuse kolmanda riigi seaduse alusel tegutsevad emaettevõtjad.”.

Artikkel 5

Direktiiv 91/675/EMÜ

Direktiivi 91/675/EMÜ muudetakse järgmiselt:

1)   pealkirjas asendatakse sõna “kindlustuskomitee” sõnadega “Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komitee”;

2)   artikkel 1 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

1.   Komisjoni abistab Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komitee (edaspidi “komitee”), mis on asutatud komisjoni otsusega 2004/9/EÜ. (23)

2.   Komisjoni otsusega 2004/6/EÜ (24) loodud Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komitee esimees osaleb komitee koosolekutel vaatlejana.

3.   Komitee võib kutsuda eksperte ja vaatlejaid oma koosolekutel osalema.

4.   Komisjon tagab komiteele sekretariaaditeenused.

3)   artikkel 2 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

Kui otsese kahju- ja elukindlustuse, edasikindlustuse ning kutsealase pensionikindlustuse valdkondades vastuvõetavad õigusaktid delegeerivad enda kehtestatud eeskirjade rakendamise volitused komisjonile, kohaldatakse nõukogu otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (25) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

2.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

4)   artiklid 3 ja 4 jäetakse välja.

Artikkel 6

Direktiiv 92/49/EMÜ

Direktiivi 92/49/EMÜ artikli 40 lõike 10 esimeses lauses asendatakse sõnad “esitab komisjon direktiiviga 91/675/EMÜ loodud kindlustuskomiteele aruande, mis koondab nende juhtude hulga ja liigid” sõnadega “teavitab komisjon Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komiteed nende juhtude arvust ja liikidest”.

Artikkel 7

Direktiiv 98/78/EÜ

Direktiivi 98/78/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)   artikli 10a lõige 3 asendatakse järgmisega:

“3.

Komisjon tutvub Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komitee abiga põhjalikult lõikes 1 nimetatud läbirääkimiste tulemustega ja nendest johtuva olukorraga, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 300 lõigete 1 ja 2 kohaldamist.”;

2)   artikli 11 lõige 5 asendatakse järgmisega:

“5.

Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuaril 2006 aruande käesoleva direktiivi kohaldamise ja vajaduse korral täiendava ühtlustamise vajaduse kohta.”.

Artikkel 8

Direktiiv 2002/83/EÜ

Direktiivi 2002/83/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 46 lõike 9 esimeses lauses asendatakse sõnad “komisjon esitab kindlustuskomiteele iga kahe aasta järel aruande, mis võtab iga liikmesriigi kohta kokku nende juhtude arvu ja tüübi” sõnadega “komisjon teavitab Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komiteed iga kahe aasta järel iga liikmesriigi kohta nende juhtude arvust ja tüüpidest”;

2)

artikkel 58 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 58

Liikmesriikide teave komisjonile

Liikmesriikide pädevad asutused teatavad komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele:

a)

igast tegevusloa andmisest tütarettevõtjale, mida otseselt või kaudselt kontrollib vähemalt üks kolmanda riigi seaduse alusel tegutsev emaettevõtja;

b)

kui selline emaettevõtja omandab sellise osaluse ühenduse elukindlustusseltsis, et sellest saab tema tütarettevõtja.

Kui punktis a osutatud tegevusluba on antud tütarettevõtjale, mida otseselt või kaudselt kontrollib vähemalt üks kolmanda riigi seaduse alusel tegutsev emaettevõtja, täpsustavad pädevad asutused sellise kontserni struktuuri teatises, mis esitatakse komisjonile ja teistele pädevatele asutustele.”;

3)

artikli 65 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.

Komisjoni abistab Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komitee, mis on asutatud komisjoni otsusega 2004/9/EÜ. (26)”.

III PEATÜKK

VÄÄRTPABERISEKTORIT KÄSITLEVATE DIREKTIIVIDE 85/611/EMÜ JA 2001/34/EÜ MUUTMINE

Artikkel 9

Direktiiv 85/611/EMÜ

Direktiivi 85/611/EMÜ muudetakse järgmiselt:

1)

artiklit 6c muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 9 teine lause asendatakse järgmisega:

“Iga kahe aasta järel esitab komisjon ettekande selliste juhtumite kohta.”;

b)

lõike 10 teine lause asendatakse järgmisega:

“Iga kahe aasta järel esitab komisjon ettekande selliste juhtumite kohta.”;

2)

artikli 14 lõike 6 teine lõik jäetakse välja;

3)

artikli 21 lõike 4 kolmas lause asendatakse järgmisega:

“Euroopa väärtpaberikomitee võib sellise teabe üle arvamusi vahetada.”;

4)

artikli 22 lõike 4 kolmanda lõigu neljas lause asendatakse järgmisega:

“Euroopa väärtpaberikomitee võib selliste teatiste üle arvamusi vahetada.”;

5)

jaotise X pealkiri asendatakse järgmisega:

“Euroopa väärtpaberikomitee”;

6)

artikkel 53 jäetakse välja;

7)

artikkel 53a asendatakse järgmisega:

“Artikkel 53a

Järgmistes valdkondades võetakse käesolevas direktiivis tehtavad tehnilised muudatused vastu artikli 53b lõikes 2 sätestatud korras:

a)

määratluste selgitamine käesoleva direktiivi ühtse kohaldamise tagamiseks kogu ühenduses;

b)

terminite ühtlustamine ja määratluste vormistamine kooskõlas hilisemate avatud investeerimisfonde ja nendega seotud küsimusi reguleerivate õigusaktidega.”;

8)

lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 53b

1.   Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee (edaspidi “komitee”), mis on asutatud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ. (27)

Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ (28) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 10

Direktiiv 2001/34/EÜ

Direktiivi 2001/34/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)

artikkel 108 jäetakse välja;

2)

artikkel 109 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 109

1.   Selleks et majandusliku olukorra vajadusi arvestades kohandada artikli 43 lõikes 1 sätestatud eeldatava turuväärtuse alammäära, esitab komisjon võetavate meetmete eelnõu Euroopa väärtpaberikomiteele, mis on asutatud komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsusega 2001/528/EÜ. (29)

Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (30) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

IV PEATÜKK

FINANTSKONGLOMERAATE KÄSITLEVA DIREKTIIVI 2002/87/EÜ MUUTMINE

Artikkel 11

Direktiiv 2002/87/EÜ

Direktiivi 2002/87/EÜ artikli 19 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.

Komisjon tutvub Euroopa panganduskomitee, Euroopa kindlustuse ja kutsealase pensionikindlustuse komitee ning finantskonglomeraatide komitee abiga põhjalikult lõikes 1 nimetatud läbirääkimiste tulemustega ja nendest tuleneva olukorraga, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 300 lõike 1 ja lõike 2 kohaldamist”.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Rakendusmeetmed

1.   Rakendusmeetmed, mis on vastuvõetud otsuse 1999/468/EÜ artiklites 5 ja 7 osutatud korra kohaselt ning võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid, ei tohi muuta direktiivide olulisi sätteid.

2.   Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.   Kui asutamislepingus kehtestatud komisjoni rakendusvolituste kasutamise tingimused peaksid muutuma, vaatab komisjon käesoleva direktiivi läbi ja teeb vajaduse korral ettepanekuid muudatuste tegemiseks. Selline läbivaatamine toimub igal juhul hiljemalt 31. detsembril 2007.

Artikkel 13

Ülevõtmine

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 13. mail 2005.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 9. märts 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J.P. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT

(1)  ELT C 112, 30.4.2004, lk 21.

(2)  ELT C 58, 6.3.2004, lk 23.

(3)  Euroopa Parlamendi 31. märtsi 2004. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 11. mai 2004. aasta otsus.

(4)  EÜT L 191, 13.7.2001, lk 43.

(5)  EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45. Otsust on muudetud otsusega 2004/8/EÜ (ELT L 3, 7.1.2004, lk 33).

(6)  EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(7)  EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/39/EÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(8)  EÜT L 374, 31.12.1991, lk 32. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(9)  EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/87/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk1).

(10)  EÜT L 141, 11.6.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/39/EÜ.

(11)  EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(12)  EÜT L 330, 5.12.1998, lk 1. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2002/87/EÜ.

(13)  EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/69/EÜ (ELT L 125, 28.4.2004, lk 44).

(14)  EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/109/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(15)  EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1. Direktiivi on muudetud nõukogu direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

(16)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(17)  ELT L 3, 7.1.2004, lk 36.

(18)  ELT L 3, 7.1.2004, lk 28.

(19)  ELT L 3, 7.1.2004, lk 34.

(20)  ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.

(21)  ELT L 3, 7.1.2004, lk 36”

(22)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(23)  ELT L 3, 7.1.2004, lk 34

(24)  ELT L 3, 7.1.2004, lk 30.”

(25)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”;

(26)  ELT L 3, 7.1.2004, lk 34.

(27)  EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45. Otsust on muudetud otsusega 2004/8/EÜ (ELT L 3, 7.1.2004, lk 33

(28)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”.

(29)  EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45. Otsust on muudetud otsusega 2004/8/EÜ (ELT L 3, 7.1.2004, lk 33).

(30)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.”.