23.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 77/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 463/2005,

16. märts 2005,

millega lõpetatakse muu hulgas Taist pärinevate teatavate raud- ja terastoruliitmike impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Varasem menetlus ja olemasolevad meetmed

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 584/96 (2) kehtestati dumpinguvastane tollimaks teatavate muu hulgas Taist pärinevate raud- ja terastoruliitmike impordi suhtes. Pärast vahepealset läbivaatamist tunnistati 2000. aasta juulis nõukogu määrusega (EÜ) 1592/2000 (3) Tai eksportiva tootja Thai Benkan Co. Ltd impordi suhtes kohaldatavad meetmed kehtetuks. Pärast meetmete aegumist käsitlevat läbivaatamist ja vahepealset läbivaatamist sätestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 964/2003 (4) ülejäänud Tai eksportivate tootjate suhtes meetmete jätkuv kohaldamine ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 1496/2004 (5) nende meetmete muutmine.

2. Läbivaatamistaotlus

(2)

Thai Benkan Co. Ltd suhtes dumpingu käsitlemisega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise taotluse esitas Euroopa Liidu terasest põkk-keevitusliitmike tootmisharu kaitsekomitee nelja ühenduse tootja nimel (edaspidi “taotluse esitaja”). Kõnealuste äriühingute toodang moodustab põhiosa ühenduse vaatlusaluse toote toodangust.

(3)

Taotluse esitaja väitis, et teatavatele raud- ja terastoruliitmikele Thai Benkan Co. Ltd poolt kehtestatud omamaiste hindade võrdlemisel nimetatud toodete ühendusse suunatud ekspordi hindadega ilmneb, et dumping on kasvanud. Selle põhjal on dumpingumarginaal märkimisväärselt kõrgem kui Thai Benkan Co. Ltd impordi suhtes meetmete kehtetuks tunnistamise tinginud varasemas uurimises arvutatud dumpingumarginaal.

3. Uurimine

(4)	Kuna taotluses oli piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, algatas komisjon 21. aprilli 2004. aasta teatisega (6) Thai Benkan Co. Ltd suhtes dumpingut käsitleva osalise vahepealse läbivaatamise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3.

(5)

Komisjon andis ametlikult teada läbivaatamise algatamisest taotluse esitajale, asjaomasele eksportivale tootjale, ühenduse tootmisharule ja Tai ametiasutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(6)	Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon äriühingule Thai Benkan Co. Ltd küsimustiku. Äriühingule teatati, et koostööst keeldumine võib kaasa tuua algmääruse artikli 18 kohaldamise. Teda teavitati ka koostööst keeldumise tagajärgedest.

(7)	Äriühing vastas küsimustikule ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon korraldas kontrollkäigu äriühingu valdustesse.

(8)	Taotluse esitaja teatas kirjalikult oma seisukohtadest ja taotles ärakuulamist (taotlus rahuldati).

(9)	Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2003–31. märtsini 2004.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(10)

Vaatlusalune toode on (nagu on määratletud uurimisel, mille tulemusena kehtestati praegu kohaldatavad meetmed) Taist pärinev ning tavapäraselt CN-koodide ex 7307 93 11 , ex 7307 93 19 , ex 7307 99 30 ja ex 7307 99 90 all deklareeritavad rauast või terasest (välja arvatud roostevaba teras) toruliitmikud (välja arvatud valatud toruliitmikud, äärikud ja keermestatud toruliitmikud), mille välisläbimõõt on kuni 609,6 mm ja mida kasutatakse põkk-keevitusel või muul otstarbel (edaspidi “vaatlusalune toode”).

(11)

Uurimise tulemusena leiti, et Taist ühendusse eksporditud vaatlusalusel tootel ja Tais toodetud ning omamaisel turul müüdud raud- või terastoruliitmikel on samasugused füüsilised ja tehnilised omadused ning samasugune kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPING

1. Normaalväärtus

(12)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 kontrolliti, kas kõnealuse äriühingu vaatlusaluse toote omamaine müük oli tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % tootja kogu ühendusse suunatud eksportmüügi mahust. Uurimise käigus ilmnes, et omamaine müük oli tüüpiline.

(13)	Normaalväärtuse kindlaksmääramisel ei võetud arvesse Thai Benkan Co. Ltd sidusäriühingu omamaist müüki vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1.

(14)	Seejärel määrati kindlaks kõnealuse äriühingu poolt sõltumatutele omamaistele ostjatele müüdud samasuguse toote liigid, mis olid ühendusse ekspordiks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(15)

Iga eksportiva tootja poolt siseturul müüdud ja ühendusse ekspordiks müüdud tooteliigiga otseselt võrreldavaks peetud tooteliigi puhul selgitati välja, kas omamaine müük sõltumatutele ostjatele oli piisavalt tüüpiline algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks. Samasuguse toote liigi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul moodustas vähemalt 5 protsenti ühendusse eksporditud võrreldavat liiki vaatlusaluse toote müügi kogumahust. Leiti, et omamaine müük oli tüüpiline suurema osa tooteliikide puhul.

(16)

Seejärel uuris komisjon, kas põhjenduses 14 kirjeldatud tooteliikide müük toimus tavapärase kauplemise käigus, tehes selleks kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas tulutoov müük. Juhul kui arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud tooteliigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % kõnealuse liigi müügi kogumahust ja kui selle liigi kaalutud keskmine hind oli tootmise omahinnaga vähemalt võrdne, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati kogu uurimisperioodi jooksul toimunud selle liigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena, olenemata sellest, kas müük oli tulutoov või mitte. Kui kõnealuse tooteliigi tulutoova müügi maht oli kuni 80 % kõnealuse liigi müügi kogumahust või kui kõnealuse liigi kaalutud keskmine hind oli madalam tootmishinnast, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus ainult selle liigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega tingimusel, et asjaomane müük moodustas vähemalt 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust. Enamiku tooteliikide puhul oli normaalväärtuse kindlaksmääramisel võimalik kasutada omamaiseid hindu.

(17)

Juhul kui võrreldavat liiki toodet omamaisel turul sõltumatule ostjale ei müüdud või selle tooteliigi tulutoova müügi maht moodustas vähem kui 10 % kõnealuse tooteliigi müügi kogumahust, leiti, et selle konkreetse tooteliigi müügimaht oli ebapiisav normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaise hinna põhjal. Sellistel juhtudel kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(18)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 arvutati normaalväärtus eksportiva tootja tootmiskulude alusel ning neile kuludele lisati mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi jaoks. Kuna samasuguse toote omamaist müüki peeti tüüpiliseks, võeti kõnealuse arvutuse aluseks äriühingu enda müügi-, üld- ja halduskulud. Kasumimarginaali arvutamiseks kasutati vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 esimesele lausele samasuguse toote müügist tavapärase kaubandustegevuse käigus saadud kasumit.

(19)

Mõnede müügi-, üld- ja halduskulude puhul polnud komisjonil võimalik kindlaks teha, kas küsimustiku vastustes esitatud kulude jaotus kajastas mõistlikult vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid. Äriühingule anti võimalus esitada selle kohta märkused kontrollkäigu ajal, kuid ta ei suutnud selgitada kulude jaotusega seotud vastuolusid. Sellest tulenevalt ja kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 5 toimus kõnealuste kulude jaotus valmistuskulude määratlemisel käibe põhjal.

2. Ekspordihind

(20)	Ekspordihinnad määrati kindlaks ühenduses tarbimiseks esimesele sõltumatule kliendile müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

3. Võrdlus

(21)

Selleks et tagada tehasehindade tasandil ja samal kaubandustasandil õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust väidetavalt ja tõendatult mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Vastavalt vajadusele ja kui see oli õigustatud, kohandati transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja krediidikulusid.

4. Dumpingumarginaal

(22)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja tooteliikide kaalutud keskmiste ekspordihindade omavahelise võrdluse alusel, nagu on eespool kirjeldatud.

(23)	Dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, oli väiksem artikli 9 lõikes 3 sätestatud 2 % künnisest.

D. MEETMED

(24)

Eespool kirjeldatud järeldust silmas pidades leitakse, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 tuleb vahepealne läbivaatamine lõpetada ning säilitada määrusega (EÜ) nr 964/2003 kehtestatud ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1496/2004 kinnitatud 0 %line dumpinguvastane tollimaksu määr Thai Benkan Co. Ltd poolt toodetud ja ühendusse ekspordiks suunatud vaatlusaluse toote impordi suhtes.

E. JÄRELDUS

(25)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse kõnealune menetlus lõpetada, ja neile anti võimalus avaldada arvamust ja esitada oma seisukohad. Kõik saadud märkused võeti arvesse, kuid ükski neist ei olnud selline, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga lõpetatakse muu hulgas Taist pärinevate ning CN-koodide ex 7307 93 11 , ex 7307 93 19 , ex 7307 99 30 ja ex 7307 99 90 alla kuuluvate teatavate raud- ja terastoruliitmike impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine Tai eksportija Thai Benkan Co. Ltd osas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. märts 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) EÜT L 84, 3.4.1996, lk 1.

(3) EÜT L 182, 21.7.2000, lk 1.

(4) ELT L 139, 6.6.2003, lk 1.

(5) ELT L 275, 25.8.2004, lk 1.

(6) ELT C 96, 21.4.2004, lk 38.

23.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 77/4

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 464/2005,

22. märts 2005,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 23. märtsil 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2005

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 22. märtsi 2005. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	99,5
	204	89,4
	212	129,8
	624	175,4
	628	124,5
	999	123,7
0707 00 05	052	167,1
	204	65,9
	999	116,5
0709 10 00	220	98,6
0709 10 00	999	98,6
0709 90 70	052	145,5
	204	44,7
	220	65,2
	624	56,7
	999	78,0
0805 10 20	052	54,3
	204	53,2
	212	52,9
	220	49,3
	400	55,7
	624	62,6
	999	54,7
0805 50 10	052	55,8
	220	21,8
	400	74,3
	624	57,4
	999	52,3
0808 10 80	388	62,3
	400	99,2
	404	87,4
	508	65,3
	512	78,3
	524	55,3
	528	67,8
	720	73,6
	999	73,7
0808 20 50	052	157,0
	388	62,1
	512	60,7
	528	56,0
	720	45,2
	999	76,2

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

23.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 77/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 465/2005,

22. märts 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1663/95, millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 729/70 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 8,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1663/95 (2) on sätestatud eelkõige juhised liikmesriikide makseasutuste akrediteerimiskriteeriumide kohta.

(2)

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu kulutuste kontrollimise eest vastutavad eelkõige liikmesriigid. Selle ülesande täitmisel peavad liikmesriigid tagama, et makseasutuste infosüsteemides oleks saavutatud kõrge turbetase. Sel eesmärgil peab infosüsteemide turbe tagamise kord kehtima siis, kui makseasutust esmakordselt akrediteeritakse ning ka pärast seda.

(3)

Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise ajal on komisjonil võimalik üldises raamatupidamises tagatisrahastu poolt rahastatavad kogukulutused kindlaks määrata vaid sel juhul, kui ta on piisavalt veendunud, et siseriiklik kontroll, sealhulgas makseasutuste infosüsteemide turbe kontroll, on piisav ja läbipaistev. Seetõttu tuleks ette näha turbedeklaratsiooni koostamine sertifitseerimisasutuste poolt raamatupidamise aastaaruande kinnitamise raamistikus rahvusvaheliselt tunnustatud turbestandardite põhjal.

(4)	Liikmesriikidele tuleks anda mõistlik ajavahemik siseriiklike eeskirjade ja menetluste kohandamiseks makseasutuste infosüsteemide turbe deklaratsiooni koostamiseks.

(5)	Tuleks ette näha, et makseasutused saadavad raamatupidamisarvestuse ja kõik sellega seotud dokumendid komisjonile elektroonilises formaadis, et võimaldada nimetatud teabe edasist analüüsimist.

(6)	Infosüsteemide haldamise delegeerimine kolmandatele isikutele on muutumas järjest tavapärasemaks ning makseasutustel peaks selline delegeerimine olema lubatud samadel tingimustel, nagu võib delegeerida kinnitamise ja/või tehnilise talituse.

(7)	Määrust (EÜ) nr 1663/95 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas fondikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1663/95 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)	lõike 3 teise lõigu teises lauses asendatakse sõnad “arvutisüsteemide turvet” sõnadega “infosüsteemide turvet”;

lõike 7 esimesse lõiku lisatakse järgmine taane:

“—	infosüsteemide turvet puudutavad sätted”.

Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud:

“Hiljemalt 2008. eelarveaasta seisuga esitab sertifitseerimisasutus enne kolmandas punktis näidatud kuupäeva deklaratsiooni makseasutuse rakendatud infosüsteemide turbemeetmete kohta. Deklaratsioon põhineb käesoleva määruse lisa punkti 6 alapunktis vi viidatud valitud, rahvusvaheliselt tunnustatud turbestandardite kõnealusel eelarveaastal kehtivas redaktsioonis, mis on turbemeetmete aluseks ning näitab, kas turbemeetmeid kõnealusel eelarveaastal rakendati.

Eelarveaastate kohta, mis eelnevad sellele, mille suhtes koostatakse esimene deklaratsioon makseasutuse infosüsteemide turbe kohta, lisab sertifitseerimisasutus oma järelduste aruandesse hindamissüsteemi kasutades kommentaarid ning esialgsed järeldused makseasutuse poolt rakendatud infosüsteemide turbe meetmete kohta. Aruanne põhineb käesoleva määruse lisa punkti 6 alapunktis vi viidatud valitud, rahvusvaheliselt tunnustatud turbestandardite kõnealusel eelarveaastal kehtival redaktsioonil, mis on turbemeetmete aluseks ning näitab, millises ulatuses turbemeetmeid kõnealusel eelarveaastal rakendati.”

3)	Artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega: “2. Lõikes 1 nimetatud dokumendid ja raamatupidamisalane informatsioon esitatakse komisjonile vastavale eelarveaastale järgneva aasta 10. veebruariks. Lõike 1 punktides a ja b nimetatud dokumendid esitatakse ühes eksemplaris koos elektroonilise koopiaga.”

4)	Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse esmakordselt eelarveaasta suhtes, mis algab 16. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(2) EÜT L 158, 8.7.1995, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2025/2001 (EÜT L 274, 17.10.2001, lk 3).

LISA

Määruse (EÜ) nr 1663/95 lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 2 alapunkt iii asendatakse järgmisega:

“iii)

Maksearvestus: selle ülesande eesmärgiks on registreerida kõik maksed EAGGF kulutuste kohta tavaliselt infosüsteemi vormis peetavas asutuse eraldi raamatupidamisregistris ja perioodiliselt ette valmistada kulutuste kokkuvõtted, sealhulgas kuu- ja aastaaruanded komisjonile. Raamatupidamisregistrisse kantakse ka fondi poolt rahastatavad vahendid, eelkõige need, mis on seotud sekkumisvarude, tasaarveldamata ettemaksete ja võlglastega.”

2)	Punkti 4 sissejuhatavas lauses asendatakse sõnad “ja/või tehnilise talituse” sõnadega “tehnilise talituse ja/või infosüsteemide halduse”.

Punkti 6 alapunkt vi asendatakse järgmisega:

“vi)

Infosüsteemide turve põhineb kriteeriumidel, mis on sätestatud ühes järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud standardite redaktsioonidest, mida kohaldatakse vastaval eelarveaastal:

—	International Standards Organisation 17799/British Standard 7799: Code of practice for Information Security Management (BS ISO/IEC 17799),

—	Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik: IT-Grundschutzhandbuch/IT etalonturbe juhend (BSI),

—	Information Systems Audit and Control Foundation: Control Objectives for Information and related Technology (COBIT).

Makseasutus valib ühe esimeses lõigus viidatud rahvusvahelistest standarditest oma infosüsteemide turbe aluseks.

Turbemeetmed tuleks kohandada iga üksiku makseasutuse haldusstruktuuri, personali ja tehniliste tingimustega. Rahalised ja tehnilised vahendid peaksid olema vastavuses tegelikult tekkivate ohtudega.”

23.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 77/9

NÕUKOGU JA KOMISJONI OTSUS,

21. veebruar 2005,

partnerlus- ja koostöölepingu, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahel, protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

(2005/252/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

JA EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 44 lõiget 2, artikli 47 lõike 2 viimast lauset, artiklit 55, artikli 57 lõiget 2, artiklit 71, artikli 80 lõiget 2, artiklit 93, artiklit 94, artiklit 133 ja artiklit 181a koostoimes artikli 300 lõike 2 teise lausega ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,

võttes arvesse 2003. aasta ühinemislepingut, eriti selle artikli 2 lõiget 3,

võttes arvesse 2003. aasta ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Partnerlus- ja koostöölepingu protokoll, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahel, (2) et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, kirjutati Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide nimel alla 30. aprillil 2004. aastal.

(2)	Protokoll tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühendus, Euroopa Aatomienergiaühendus ja liikmesriigid kiidavad heaks partnerlus- ja koostöölepingu, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahel, protokolli, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele. (3)

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab ühenduse ja selle liikmesriikide nimel protokolli artiklis 4 ettenähtud teatise. Komisjoni president edastab samal ajal selle teatise Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel.

Brüssel, 21. veebruar 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J. ASSELBORN

Komisjoni nimel

president

J. M. BARROSO

(1) Arvamus on esitatud 26. oktoobril 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT L 239, 9.9.1999, lk 3.

(3) Vt ELT L 300, 25.9.2004, lk 44.

23.3.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 77/12

NÕUKOGU SOOVITUS,

8. märts 2005,

mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (kaheksas EAF) meetmete rakendamisega 2003. eelarveaastal

(2005/254/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse neljandat AKV-EÜ konventsiooni, millele kirjutati alla 15. detsembril 1989 Lomés ja mida on muudetud 4. novembril 1995 Mauritiuses allkirjastatud lepinguga,

võttes arvesse sisekokkulepet neljanda AKV-EÜ konventsiooni teise finantsprotokolli (1) kohase ühenduse abi rahastamise ja haldamise kohta, millega asutati muuhulgas kaheksas Euroopa Arengufond (kaheksas EAF), eriti selle sisekokkuleppe artikli 33 lõiget 3,

võttes arvesse neljanda AKV-EÜ konventsiooni kohase arengu rahastamise koostöö suhtes kohaldatavat 16. juuni 1998. aasta finantsmäärust, (2) eriti selle artikleid 66 ja 74,

olles läbi vaadanud kaheksanda EAFi meetmete tulude ja kulude aruande ja 2003. aasta 31. detsembri seisuga koostatud bilansi ning kontrollikoja aruande 2003. eelarveaasta kohta koos komisjoni vastustega, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt nimetatud sisekokkuleppe artikli 33 lõikele 3 annab Euroopa Parlament nõukogu soovitusel komisjonile heakskiidu kaheksanda EAFi finantshalduse kohta.

(2)	2003. eelarveaastal on komisjon kaheksanda EAFi meetmeid üldiselt rahuldavalt rakendanud,

SOOVITAB KÄESOLEVAGA Euroopa Parlamendil kiita heaks komisjoni tegevus seoses kaheksanda EAFi meetmete rakendamisega 2003. eelarveaastal.

Brüssel, 8. märts 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-C. JUNCKER

(1) EÜT L 156, 29.5.1998, lk 108.

(2) EÜT L 191, 7.7.1998, lk 53.

(3) ELT C 293, 30.11.2004, lk 315.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 77

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. aastakäik 23. märts 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 463/2005, 16. märts 2005, millega lõpetatakse muu hulgas Taist pärinevate teatavate raud- ja terastoruliitmike impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 464/2005, 22. märts 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	4
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 465/2005, 22. märts 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1663/95, millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 729/70 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses EAGGF tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega	6

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu Komisjon
*	Nõukogu ja komisjoni otsus, 21. veebruar 2005, partnerlus- ja koostöölepingu, ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahel, protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga	9
	Nõukogu
*	Nõukogu soovitus, 8. märts 2005, mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (üheksas EAF) meetmete rakendamisega 2003. eelarveaastal	11
*	Nõukogu soovitus, 8. märts 2005, mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (kaheksas EAF) meetmete rakendamisega 2003. eelarveaastal	12
*	Nõukogu soovitus, 8. märts 2005, mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (seitsmes EAF) meetmete rakendamisega	13
*	Nõukogu soovitus, 8. märts 2005, mis käsitleb komisjoni tegevuse heakskiitmist seoses Euroopa Arengufondi (kuues EAF) meetmete rakendamisega 2003. eelarveaastal	14