17.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 71/1

(1)

1999. aasta juulis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1728/1999 (2) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes.

(2)

2000. aasta detsembris kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2852/2000 (3) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud muu hulgas Korea Vabariigist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes.

(3)

Lõplike tollimaksude tase, mis kehtestati nendele Korea Vabariigi ja Taiwani eksportivatele tootjatele, kelle suhtes kohaldati eespool nimetatud uurimist, väljendatuna protsendimäärana CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, oli järgmine:

(4)

Komisjon teatas 19. detsembril 2003Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes (edaspidi “algatamisteade”) (4) dumpinguvastase menetluse algatamisest Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina RV”) ja Saudi Araabiast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes.

(5)

Samal päeval teatas komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 (edaspidi “algmäärus”) artikli 11 lõike 3 alusel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes (5) määrustega (EÜ) nr 1728/1999 ja (EÜ) nr 2852/2000 Korea Vabariigist ja Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste tollimaksude vahepealse läbivaatamise algatamisest.

(6)

Dumpinguvastased uurimised algatati kaebuse ja taotluse põhjal, mille Comité International de la Rayonne et des Fibres Synthétiques (edaspidi “CIRFS” või “kaebuse esitaja”) 10. novembril 2003 esitas tootjate nimel, kes toodavad olulise osa, käesoleval juhul üle 40 %, ühenduse polüesterstaapelkiu toodangust. Kaebuses esitati tõendid kõnealuse toote müügi kohta dumpinguhindadega ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena menetluste algatamiseks.

(7)

Praegu kohaldatakse lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid polüesterstaapelkiu impordi suhtes, mis pärineb i) Austraaliast, Indoneesiast ja Taist ning on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1522/2000, (6) ii) Indiast, kehtestatud määrusega (EÜ) nr 2852/2000; ja iii) Valgevenest, kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1799/2002. (7)

(8)

Komisjon teatas ametlikult menetluse algatamisest teadaolevatele eksportivatele tootjatele Hiina RVs, Saudi Araabias, Koreas ja Taiwanis, importijatele/hulgimüüjatele ja nende ühendustele, teadaolevatele asjaga seotud tarnijatele ja tarbijatele, vaatlusaluste eksportivate riikide esindajatele ning kaebuse esitajale ja teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(9)

Silmas pidades kaebuses ja taotluses loetletud Hiina, Taiwani ja Korea eksportivate tootjate ning ühenduse vaatlusaluse toote importijate suurt arvu, nähti dumpingu ja kahju kindlaksmääramiseks mõlemas algatamisteates ette kasutada väljavõttelist uuringut, vastavalt algmääruse artiklile 17.

(10)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil eksportivatel tootjatel põhjenduses 9 nimetatud riikides ning ühenduse importijatel endast komisjonile teatada ja esitada algatamisteate kohaselt alusandmed vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2003 kuni 30. novembrini 2003 (edaspidi “väljavõttelise uuringu periood”).

(11)

Pärast Hiina eksportivate tootjate esitatud teabe läbivaatamist ning valimit käsitlevatele küsimustele laekunud vastuste vähesuse tõttu otsustati, et Hiina eksportivate tootjate puhul ei ole vaja väljavõttelist uuringut kasutada.

(12)

Korea eksportivatest tootjatest vastas valimit käsitlevatele küsimustele üheksa. Valimisse võeti kolm ekspordikoguste poolest suurimat eksportivat tootjat. Üks valitud äriühingutest siiski loobus hiljem koostööst ning asendati ekspordikoguste poolest neljanda suurima äriühinguga. Lõpliku valimi arvele langes üle 80 % vaatlusaluse toote ekspordist ühendusse väljavõttelise uuringu perioodil ning see koosnes järgmistes äriühingutest:

(13)

Taiwanist vastasid valimit käsitlevatele küsimustele ja teatasid vaatlusaluse toote eksportmüügist ühendusse valimiperioodi jooksul viis äriühingut. Valimisse võeti kolm ekspordikoguste poolest suurimat äriühingut. Hiljem selgus siiski, et üks valitud äriühingutest ei eksportinud vaatlusalust toodet ühenduses tarbimiseks väljavõttelise uuringu perioodil. Äriühing tuli seetõttu valimist välja arvata. Selgus, et suuruselt neljas äriühing, kellel seejärel paluti küsimustik täita, oli samasuguses olukorras. Mõne muu äriühingu lülitamine valimisse, mis oleks tähendanud küsimustikule vastamise tähtaja pikendamist, oleks uurimise selles etapis takistanud uurimise õigeaegset lõpetamist. Igal juhul peeti tüüpiliseks kahte ülejäänud äriühingut, kelle eksport väljavõttelise uuringu perioodil moodustas 95 % vaatlusaluse toote ekspordist ühendusse. Valim koosnes seega järgmistest äriühingutest:

(14)

Impordimahtude põhjal vaatlusalustest riikidest valiti Euroopa Ühendusse importijate hulgast esialgu valimisse viis eksportivatest tootjatest sõltumatut äriühingut. Üks kolmest valitud äriühingust loeti hiljem koostööd mittetegevaks ning arvati valimist välja. Ülejäänud nelja valimisse kuuluva äriühingu arvele langeb 14,6 % vaatlusaluse impordi kogumahust. Lõplik valim koosnes järgmistest äriühingutest:

(15)

Komisjon saatis Hiina teadaolevatele asjaomastele eksportivatele tootjatele turumajandusliku kohtlemise ja individuaalse kohtlemise taotluse vormid. Turumajandusliku kohtlemise taotlused või individuaalse kohtlemise taotlused juhul, kui uurimise käigus tehakse kindlaks, et eksportivad tootjad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele, saadi viielt eksportivalt tootjalt ja kahelt seotud äriühingult.

(16)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele asjaomastele isikutele ja kõigile muudele äriühingutele, kes algatamisteadetes sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid. Vastus saadi viielt Hiina eksportivalt tootjalt, kahelt Saudi Araabia eksportivalt tootjalt, kolmelt valimisse kuuluvalt Korea eksportivalt tootjalt, kahelt valimisse kuuluvalt Taiwani eksportivalt tootjalt, viielt Saudi Araabia eksportija sidusimportijalt ühenduses, ühelt vaatlusalust toodet Koreast importivalt ühenduse importijalt, kahelt valimisse kuuluvalt sõltumatult importijalt, kuuelt ühenduse tootmisharu tootjalt, kahelt kaebust mitteesitanud tootjalt, kahelt toorainega varustajalt, kümnelt kasutajalt ja ühelt tootjalt võrdlusriigis Ameerika Ühendriikides (edaspidi “USA”).

(17)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta seoses dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide kindlakstegemisega vajalikuks pidas. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(18)

Silmas pidades vajadust kindlaks määrata normaalväärtus nendele eksportivatele tootjatele Hiina RVs, kellele võib-olla ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, toimus kontrollkäik normaalväärtuse määramiseks võrdlusriigist Ameerika Ühendriikidest saadud andmete alusel järgmise äriühingu valdustesse:

(19)

Dumpingut ja kahju tekitamist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2003 (edaspidi “uurimisperiood”). Suundumuste hindamine kahjuanalüüsi raames hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2000 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusperiood”).

(20)

Kõiki osapooli teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti anda järgmised soovitused:

Algmäärusega ettenähtud korras anti osapooltele aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused.

(21)

Osapoolte esitatud suulised ja kirjalikud märkused vaadati läbi ja vajaduse korral tehti lõplikes järeldustes vastavad muudatused.

(22)

Vaatlusaluse toote mõiste vastab põhjendustes 1 ja 2 nimetatud uurimistel kasutatud mõistele.

(23)

Vaatlusaluseks tooteks on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata polüestrist valmistatud sünteesstaapelkiud, mis kuuluvad praegu CN-koodi 5503 20 00 alla. Üldjuhul nimetatakse neid polüesterstaapelkiududeks.

(24)

Kõnealune toode on põhiaine, mida kasutatakse tekstiiltoodete tootmisprotsessi eri etappides. Ühenduses tarbitavaid polüesterstaapelkiude, mis võivad olla segatud muude kiudude, näiteks puuvilla- või villakiududega, kasutatakse ketruseks, s.t tekstiilmaterjalide tootmises kasutatavate kiudude valmistamiseks või täitematerjalina lausriidest toodete, näiteks teatavate tekstiiltoodete (padjad, autoistmed, pintsakud) täitematerjaliks või polstriks.

(25)

Toodet müüakse eri tooteliikidena, mida on võimalik eristada selliste näitajate alusel nagu kaal, tugevus, läige ja silikooniga töötlemine või tooteperede kaupa (harilik kiud, õõneskiud, bikomponentne kiud) ning teatavate eriomaduste alusel (värvilised kiud, kolmepoolsed kiud). Toodangu osas saab vahet teha värskest toorainest valmistatud värske polüesterstaapelkiu ja regenereeritud polüesterstaapelkiu vahel, mis saadakse ringlussevõetud polüestrist. Lõpuks võib kvaliteet olla mittestandardne või esmaklassiline.

(26)

Uurimine näitas, et kõik põhjenduses 23 määratletud vaatlusaluse toote liigid on eelmises põhjenduses määratletud mitmesuguste tegurite vahelistest erinevustest hoolimata ühesuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ja neid kasutatakse ühel ja samal eesmärgil, mistõttu käsitletakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Sellest tulenevalt ja käesoleva dumpinguvastase menetluse kohaldamisel käsitletakse vaatlusaluse toote kõiki liike ühe ja sama tootena.

(27)

Tuvastati, et nii vaatlusalustest eksportivatest riikidest imporditud ning kõnealuste riikide omamaisel turul müüdud polüesterstaapelkiud, võrdlusriigis (USA) toodetud ja selle riigi omamaisel turul müüdud toode, kui ka ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduses müüdud toode on ühesuguste füüsikaliste ja keemiliste põhiomadustega ja sama kasutusotstarbega. Seepärast käsitletakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(28)

Allpool esitatud üldist metoodikat kohaldatakse kõigi eksportivate tootjate suhtes Korea Vabariigis, Taiwanis, Saudi Araabias ning võimaluse piires Hiina RVs. Järgmised järeldused vaatlusaluste riikide dumpingu kohta kirjeldavad seetõttu üksnes iga eksportiva riigi konkreetset olukorda..

(29)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt kontrolliti esmajoones, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja polüesterstaapelkiu omamaine müük on tüüpiline, st kas kõnealuse müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % ühendusse eksporditud toote kogu müügimahust.

(30)

Komisjon määras seejärel kindlaks need omamaisel turul müüdud polüesterstaapelkiu liigid, mis olid ühendusse eksportimiseks müüdud liikidega identsed või otseselt võrreldavad. Komisjon luges toote liigist lähtuva uurimise ja põhjenduses 27 osutatu põhjal otseselt võrreldavateks toodeteks need omamaisel turul müüdud ja eksporditud tooteliigid, mille päritolu, denjee, koostis, ristlõige, läige, värvus, silikooniga töötlemine, kvaliteet ja otstarve on samad.

(31)

Iga eksportivate tootjate poolt omamaistel turgudel müüdud ja ühendusse eksportimiseks müüdud polüesterstaapelkiu liikidega otseselt võrreldava tooteliigi puhul tehti kindlaks, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Teatava polüesterstaapelkiu liigi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse polüesterstaapelkiu liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud võrreldava polüesterstaapelkiu liigi müügi kogumahust.

(32)

Komisjon kontrollis seejärel, kas omamaisel turul tüüpilistes kogustes müüdud polüesterstaapelkiu iga liigi omamaise müügi puhul saab olla kindel, et müük toimus tavakaubanduse raames algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt, ning määras sel eesmärgil kindlaks, kui suure osa kõnealuse polüesterstaapelkiu liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele. Kui toodangu arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud polüesterstaapelkiu liigi müügimaht vastas vähemalt 80 % kõnealuse liigi müügi kogumahust ning kui kõnealuse liigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt samaväärne toodangu omahinnaga, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kõnealuse tooteliigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte. Kui kõnealuse polüesterstaapelkiu liigi tulutoova müügi maht oli kuni 80 % kõnealuse liigi müügi kogumahust, või kui kõnealuse liigi kaalutud keskmine hind oli toodangu omahinnast madalam, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind, mis võrdub ainult kõnealuse liigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega, kui kõnealune müük moodustas vähemalt 10 % selle liigi müügi kogumahust.

(33)

Kui ükskõik millise tooteliigi tulutoova müügi maht oli väiksem kui 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust, loeti selle konkreetse liigi müügikogused ebapiisavaks, et normaalväärtust oleks võimalik kindlaks määrata omamaise hinna põhjal. Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse määramisel aluseks võtta, tuli kasutada muud määramisviisi.

(34)

Uuriti, kas normaalväärtust oleks võimalik kindlaks määrata teiste tootjate omamaiste hindade põhjal alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt. Kuna teiste tootjate usaldusväärsed omamaised hinnad puudusid, kasutati arvestuslikku normaalväärtust algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt.

(35)

Alusmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt arvutati normaalväärtus iga eksportiva tootja tootmiskulude põhjal, millele lisati sobiv summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi tarvis.

(36)

Seetõttu uuris komisjon, kas iga asjaomase eksportiva tootja omamaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(37)

Tegelikke omamaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseteks, kui asjaomase äriühingu omamaise müügi mahtu võis pidada tüüpiliseks, nagu on määratletud algmääruse artikli 2 lõikes 2. Omamaine kasumimarginaal määrati kindlaks tavakaubanduse raames toimunud omamaise müügi põhjal.

(38)

Komisjon uuris kõigil juhtudel, mil kõnealuseid tingimusi ei täidetud, kas oleks võimalik algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a kohaselt kasutada päritoluriigi omamaisel turul tegutsevate teiste eksportijate või tootjate andmeid. Kui usaldusväärsed andmed olid kättesaadavad ainult ühe eksportiva tootja kohta, ei olnud võimalik kindlaks määrata algmääruse artikli 2 lõike 6 punktis a sätestatud keskmist, ning siis uuriti artikli 2 lõike 6 punktis b esitatud tingimuste täitmist, st võimalust kasutada kõnealuse eksportija või tootja sama üldkategooria toodete tootmise ja müügiga seotud andmeid. Kui need andmed ei olnud kättesaadavad või kui eksportiv tootja neid ei esitanud, määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt, st muul sobival viisil.

(39)

Kõigil juhtudel, kui vaatlusalune toode eksporditi sõltumatutele klientidele ühenduses, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal ehk tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(40)

Kui ekspordimüük toimus sidusimportija kaudu ning seda ei peetud usaldusväärseks, arvutati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna põhjal, millega imporditud tooted esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüdi ja mida kohandati, et võtta arvesse kõik importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulud, sealhulgas mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude marginaal ja kasum. Selleks kasutati sidusimportija enda müügi-, üld- ja halduskulusid. Komisjoni talituste tava kohaselt määratakse kasumimarginaal kindlaks koostööd tegevatelt sõltumatutelt importijatelt saadud teabe põhjal.

(41)

Tuleks märkida, et uurimisel selgus, et ühele sõltumatule importijale on vaatlusaluse tootega tegelemine lisategevusala. Seetõttu ei võetud kõnealuse importija kasumimarginaali arvesse.

(42)

Võrreldavate tooteliikide normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil. Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hinnavõrdlust mõjutavaid erinevusi. vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohased korrigeerimised tehti kõigil juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks.

(43)

Algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt kehtestati igale eksportivale tootjale dumpingumarginaal iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel, välja arvatud põhjenduses 45 kirjeldatud juhtudel.

(44)

Ühel juhul tuli kontrollida, kas tehingupõhine võrdlus on võimalik, kuna keskmiste alusel võrdlemine ei kajastanud kasutatud dumpingut kogu ulatuses. (vaata põhjendusi 133–135). Tehingupõhist võrdlust ei olnud siiski võimalik teha, kuna omamaiste tehingute ja eksporditehingute arv oli märkimisväärselt erinev. Peale selle ei tuvastatud ühtki omamaist tehingut, mis oleks toimunud eksporditehinguga samal ajal.

(45)

Kui ekspordihindade struktuuris olid ajavahemikega seotud olulised erinevused ning kui põhjenduses 43 märgitud meetod ei kajastanud täiel määral dumpingu tegelikku määra, võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kõigi üksikute eksporditehingute hindadega algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt.

(46)

Seotud äriühinguteks osutunud eksportivate tootjate keskmine dumpingumarginaal arvutati üldise tava kohaselt, mida komisjon kasutab seotud eksportivate tootjate puhul.

(47)

Koostööd mittetegevate äriühingute puhul määrati dumpingu jääkmarginaal teadaolevate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18.

(48)

Dumpingu jääkmarginaali määramiseks oli esmalt vaja kindlaks teha koostöövalmidus. Koostöövalmiduse tase loeti kõrgeks, kui koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordimaht oli lähedane Eurostati poolt esitatud vaatlusaluse riigi ekspordimahule ning kui ei olnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja hoidus koostööst kõrvale. Sellisel juhul peeti asjakohaseks kehtestada dumpingu jääkmarginaal koostööd tegeva äriühingu jaoks kehtestatud kõrgeima dumpingumarginaaliga samal tasemel, et tagada kõigi meetmete tõhusus.

(49)

Kui koostöötase oli madal, määrati dumpingu jääkmarginaal mõne teise koostööd tegeva tootja kõrgeima dumpingumarginaali ja tüüpilise mudeli alusel. Sellist lähenemisviisi peeti vajalikuks vältimaks koostööst keeldumise korral soodustuste tegemist, ning silmas pidades asjaolu, et puudusid tõendid selle kohta, et koostööd mittetegev osapool oleks kasutanud dumpingut väiksemas ulatuses.

(50)

Hiina RVst pärinevat importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes määratakse normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõigete 1–6 kohaselt tootjatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad peavad kinni artikli 2 lõike 7 punktis c ettenähtud kriteeriumidest.

(51)

Lühidalt ja üksnes selguse huvides esitatakse kokkuvõtlikult algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kriteeriumid, mille täitmist taotluse esitanud äriühingud peavad tõendama:

(52)

Viis Hiina RVs asuvat eksportivat tootjat esitas taotluse turumajanduslikuks kohtlemiseks algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt ning täitsid eksportivatele tootjatele mõeldud turumajanduslikku kohtlemist käsitleva vormi. Nende äriühingute puhul püüdis komisjon leida kõik turumajandusliku kohtlemise taotlustes esitatud ja komisjoni poolt vajalikuks peetavad andmed ning need kõnealuste äriühingute valdustes üle kontrollida.

(53)

Uurimisel selgus, et ainult üks viiest mainitud äriühingust vastas kõigile kriteeriumidele ning sellest tulenevalt võimaldati sellele äriühingule turumajanduslik kohtlemine. Hiina RVs asuv eksportiv tootja, kellele võimaldati turumajanduslik kohtlemine, on

(54)

Ülejäänud neli taotust tuli tagasi lükata. Järgmises tabelis antakse ülevaade kõigi viie algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumi põhjal tehtud otsusest nelja äriühingu kohta, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(55)

Asjaomastele äriühingutele anti võimalus eespool esitatud tulemusi kommenteerida. Ükski neljast äriühingust, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, ei olnud tehtud otsusega nõus ja väitsid, et neile oleks pidanud võimaldama turumajanduslikku kohtlemist.

(56)

Seoses esimese kriteeriumiga, mille kohaselt äriühingu otsused tehakse vastavalt turuolukorrale ilma riigi olulise sekkumiseta ning kulutused peegeldavad turuväärtusi, vaidles üks äriühing komisjoni otsuse vastu põhjendusega, et ta sai riigilt toetust ning sellest tulenevalt ei kajastanud kulutused täiel määral turuväärtusi. Kõnealusel juhul paigutas kollektiivomandis osanik vara äriühingusse selle asutamise ajal ning ei saanud hiljem oma osakute müümisel hüvitist äriühingu suurenenud väärtuse arvel.. Kohapeal toimunud kontrollimisel koguti tõendeid kinnitamaks, et riigiosalusega osanik ei saanud kõnealuse suurenenud väärtuse arvel hüvitist. Kõnealuse rahalise kasu tõttu ei pidanud äriühing maksma turuväärtusele vastavat hinda vaatlusaluse toote valmistamiseks vajalike varade eest. Sellest tulenevalt otsustati, et kulude ja sisenditega seotud otsuseid ei tehtud lähtudes turusituatsioonist.

(57)

Peale selle üritas äriühing varjata riigi võimalikku sekkumist. Tutvumisel äriühingu hiinakeelse tegevusloa tõlgitud variandiga tuvastati tõepoolest, et äriühingu osanike äritegevusega seotud teave, eelkõige teave linnale kuuluva vara haldamise ja kasutamise kohta, oli lausa märkimata jäetud. Sellest tulenes järeldus, et eksportiv tootja ei esitanud piisavalt andmeid turumajanduslikes tingimustes tegutsemise kohta. Ükski kõnealuse äriühingu poolt pärast otsuse teatavakstegemist esitatud väide ei suutnud seda järeldust muuta ning taotlus tuli tagasi lükata.

(58)

Teise kriteeriumi kohaselt on ettevõtetel üks selgesti arusaadav peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Selles suhtes väitsid neli äriühingut, et nad täidavad kõnealust kriteeriumi, sest nende raamatupidamisdokumente auditeeritakse sõltumatult. Tuvastati siiski, et kolm kõnealustest äriühingutest jättis auditiaruandes mainimata mitu tõsist probleemi (nende hulgas see, et ei peetud kinni põhilistest rahvusvahelistest raamatupidamiseeskirjadest), mis avastati kohapeal kontrollimise ajal, ega põhjendanud muutusi nende raamatupidamispoliitikas. Teise äriühingu puhul leiti, et raamatupidamises ei kajastunud audiitori soovitused. Sellest tulenevalt jõuti paratamatult järeldusele, et kõigi nelja asjaomase äriühingu raamatupidamisdokumente ei auditeeritud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teises taandes, ning esitatud väited lükati tagasi.

(59)

Kolmanda kriteeriumiga seoses väitsid kolm äriühingut vastupidiselt komisjoni järeldustele, et endisest mitteturumajanduslikust süsteemist ei ole üle kandunud olulisi moonutusi. Ühel juhul tuli see väide tagasi lükata, sest tuvastati, et kõnealune äriühing sai valitsuselt intressita laenu ja mitmeid muid toetusi. Sellest järeldub, et endisest mitteturumajanduslikust süsteemist on üle kandunud moonutused, mis oluliselt mõjutavad tootmiskulusid. Teise äriühingu kontrollimisel ei suudetud kindlaks teha arvestatud summade ja äriühingu maakasutusõiguse eest tegelikult makstud summade vastavust. Peale selle (see seostub ka teise kriteeriumiga) ei peetud selle äriühingu immateriaalse põhivara kulumiarvestust raamatupidamisstandardite kohaselt. Kolmas äriühing väitis, et asjaolul, et ta ei suutnud tõendada, et kapitali sissemaks tehti põhikirja kohaselt, ei olnud mingit seost endisest turumajanduslikust süsteemist pärit olulise moonutusega, sest tegemist oli erahuvidega. Kuid uurimisel selgus, et äriühingu kapitali sissemakset käsitlevad eeskirjad olid jõustamata. Sellest tulenevalt järeldati, et seda äriühingut mõjutasid endisest mitteturumajanduslikust süsteemist pärit olulised moonutused, ning äriühingu kulud, eelkõige varade amortisatsioonikulud, olid märkimisväärselt moonutatud. Seega jõuti järeldusele, et kõnealused äriühingud ei täitnud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c kolmandas taandes ettenähtud tingimusi, ning nende väited tuli seetõttu tagasi lükata.

(60)

Üks äriühing väitis, et komisjon tegi äriühingu turumajandusliku kohtlemise taotluse kohta otsuse pärast algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c ettenähtud kolmekuulist tähtaega, ning seetõttu kõnealune otsus ei kehti.

(61)

Sellega seoses tuleb märkida, et komisjon pikendas mitu korda Hiina asjaomastele eksportivatele tootjatele ettenähtud tähtaega, sealhulgas ka eespool mainitud äriühingule, kellel oli suuri raskusi turumajandusliku kohtlemise taotlusvormi täitmisega algatamisteates ettenähtud tähtpäevaks.

(62)

Ühtlasi märgitakse, et enamus saadud turumajandusliku kohtlemise taotlusi oli puudulikult täidetud ja vajas olulisi täpsustusi ning täiendavat teavet, mis aeglustas uurimist. Lõpuks pikenes analüüsimise aeg paljude keeruliste küsimuste tõttu, nagu näiteks äriühingute rajatised ja müügikanalid, aga ka kohapealse kontrolli tulemusena tuvastatud tõsiste probleemide tõttu äriühingute raamatupidamises, ning otsust saadud turumajandusliku kohtlemise taotluste kohta ei olnud võimalik teha kolme kuu jooksul pärast algatamist.

(63)

Sellega seoses märgitakse, et kõnealusest tähtajast mittekinnipidamine ei too kaasa ühtegi ilmset õiguslikku tagajärge, äriühingutele on antud võrdne võimalus esitada oma seisukohad. Peale selle märgitakse, et eespool mainitud äriühing ei teatanud negatiivsest mõjust turumajandusliku kohtlemise taotluse otsustamiseks kulunud pikema aja tõttu. Mitte ükski teistest huvitatud isikutest ei väitnud, et nad oleksid kahju kannatanud.

(64)

Eespool öeldut arvestades tõdeti, et turumajandusliku kohtlemise taotluse kohta tehtud otsus kehtib ka juhul, kui see tehakse pärast kolme kuu möödumist ning seega lükati kõnealuse äriühingu väide tagasi.

(65)

Konsulteeriti nõuandekomiteega ning sellest teavitati vahetult seotud isikuid. Ühenduse tootmisharule anti võimalus esitada märkusi, kuid märkusi turumajandusliku kohtlemise otsuste kohta ei laekunud.

(66)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a alusel kehtestatakse vajaduse korral üleriigiline tollimaks algmääruse artikli 2 lõikega 7 hõlmatud riikide suhtes, välja arvatud juhul, kui äriühingud suudavad algmääruse artikli 9 lõikega 5 ettenähtud korras tõendada, et a) nad saavad vabalt kapitali ja kasumit kodumaale tagasi tuua; b) nende ekspordihindu ja -koguseid, aga ka müügitingimusi on võimalik vabalt määrata; c) enamusosalus kuulub eraisikutele; d) vahetuskursi ümberarvestused tehakse turukursi alusel; e) riiklik sekkumine ei ole selline, mis võimaldab meetmetest kõrvalehoidmist, kui eksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad.

(67)

Viis turumajanduslikku kohtlemist taotlevat eksportivat tootjat taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhul, kui nendele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata. Nagu eespool on öeldud, peavad äriühingud tõendama, et nad täidavad algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriume. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 57, andis üks äriühing ühe oma osaniku kohta ebaõiget teavet, et varjata riigi võimalikku sekkumist. Sellest tulenevalt ei suutnud äriühing tõendada, et nendel on täielik vabadus määrata ekspordihindu ja -koguseid ning müügitingimusi. Peale selle ei olnud äriühing võimeline tõendama, et riiklik sekkumine ei olnud selline, mis oleks võimaldanud meetmetest kõrvale hoida, kui eksportijale määratakse erinev tollimaksumäär. Kuna kõnealune äriühing ei vastanud kõigile algmääruse artikli 9 lõikega 5 kehtestatud kriteeriumidele, otsustati talle individuaalset kohtlemist mitte võimaldada.

(68)

Üks ülejäänud kolmest äriühingust, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, oli osaliselt välisomandis ning võis vabalt oma tulu kodumaale tagasi tuua. Ülejäänud kaks äriühingut on Hiina RVs asuvate Hiina eraisikute omandis ning nende suhtes kõnealune kriteerium ei kehti. Kolmelt äriühingult saadud kontrollitud teabe põhjal leiti, et riik ei mõjutanud nende äriühingute vabadust määrata ekspordihindu ja -koguseid ning müügitingimusi. Riigi sekkumise astet ei peetud kõnealuste äriühingute puhul samuti selliseks, mis võimaldaks meetmetest kõrvale hoida, kuna kõnealuste äriettevõtete osalused kuuluvad tegelikele eraühingutele. Kuna need konkureerivad omavahel nii omamaisel kui ka eksporditurul, püüab iga äriühing mis tahes kõrvalehoidmise asemel pigem oma marginaali ära kasutada. Nagu põhjenduses 54 juba mainiti, vastasid kõik äriühingud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c ettenähtud viiendale kriteeriumile, mille kohaselt kõik vahetuskursi ümberarvestused toimuvad turukursi alusel. Sellest tulenevalt järeldati, et kolm äriühingut, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, vastasid algmääruse artikli 9 lõikega 5 sätestatud individuaalse kohtlemise nõuetele.

(69)

Seetõttu otsustati anda individuaalse kohtlemise võimalus järgmisele kolmele eksportivale tootjale Hiina RVs:

(70)

Hiina eksportivalt tootjalt, kellele võimaldati turumajanduslik kohtlemine, nõuti küsimustiku täielikku täitmist, sealhulgas teabe esitamist omamaise müügi ja vaatlusaluse toote tootmiskulude kohta. Vastuseid kontrolliti vaatlusaluse äriühingu valdustes.

(71)

Normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutas komisjon põhjendustes 29–38 kirjeldatud metoodikat.

(72)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb normaalväärtus eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, määrata kolmandas turumajandusriigis (edaspidi “võrdlusriik”) kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse alusel.

(73)

Algatamisteates nähti ette, et Hiina RV puhul võetakse normaalväärtuse kindlakstegemisel asjakohaseks kolmandaks turumajandusriigiks USA, ning paluti huvitatud isikutel seda kommenteerida. Kolm eksportivat tootjat vaidlustasid selle valiku ettenähtud tähtaja jooksul ning üks tegi ettepaneku valida võrdlusriigiks käesoleva menetlusega seotud eksportiv riik, kelle normaalväärtus on kõige madalam. Väideti, et USA erineb majandusarengu poolest Hiina RVst ning et kulud, sealhulgas toorainehinnad, on USAs suhteliselt kõrgemad.

(74)

Selleks et välja selgitada, kas kavandatav valik USA kui võrdlusriigi kasuks on asjakohane, nõudis komisjon esmalt müügi- ja turutingimuste alast teavet polüesterstaapelkiu teadaolevate tootjate kohta muudes turumajandusriikides, nimelt USAs, Indias, Indoneesias ja Tais. Teabetaotlusele vastas üks tootja USAs, üks tootja Indias ja kaks tootjat Indoneesias. Uuriti samuti, kas asjakohase võrdlusriigina võiksid arvesse tulla Taiwan või Korea Vabariik, kelle suhtes kohaldatakse põhjenduses 5 mainitud paralleelset vahepealset läbivaatamist seoses sama tootega.

(75)

Taiwani puhul selgus paralleelse vahepealse läbivaatamise tulemusena saadud teabe põhjal, et omamaisel turul müüdi ainult värsket polüesterstaapelkiudu, kuid Hiina eksportijad, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, müüsid eranditult regenereeritud polüesterstaapelkiudu, ning sel juhul tuleks normaalväärtuse võrdlemisel ekspordihinnaga teha olulisi korrigeerimisi. Korea puhul leiti, et eksportivad tootjad eksportisid ühendusse dumpinguhindadega (vaata põhjendusi 112–137), mis viitas väga tõenäolisele moonutusele kõnealuse riigi omamaisel turul. Peale selle müüdi Korea turul enamasti värsket polüesterstaapelkiudu, kusjuures ainult üks äriühing (kolmest) tootis ringlussevõetud materjalidest valmistatud polüesterstaapelkiudu. Kuid USAs müüdi märkimisväärsetes kogustes nii värsket kui ka regenereeritud polüesterstaapelkiudu. Seetõttu järeldati, et Koread ja Taiwani ei ole põhjust pidada asjakohasemateks võrdlusriikideks kui on USA. Kõigi teiste võimalike võrdlusriikide suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse ja/või tasakaalustusmakse, mis võivad viidata moonutustele nende kõnealuse toote omamaistel turgudel.

(76)

Komisjoni käsutuses oleva kogu teabe analüüsimisel selgus, et USAs on vaatlusalusel tootel väga suur ja tugeva konkurentsiga turg rohkem kui kümne tootja ning märkimisväärse impordiga kolmandatest riikidest. Kuigi vaatlusaluse toote impordile Korea Vabariigist ja Taiwanist kehtestati dumpinguvastased tollimaksud, imporditi polüesterstaapelkiudu olulisel määral ka teistest riikidest.

(77)

Nagu on mainitud põhjenduses 27, eksporditi Hiinast ühendusse USA omamaisel turul toodetud ja müüdud tootega samasugust toodet. Selles suhtes võeti võrdlemisel aluseks ainult USAs samalaadses tootmisprotsessis toodetud tooteliigid, st ringlussevõetud jäätmetest valmistatud polüesterstaapelkiud.

(78)

Hiinas pärines põhitooraine, st ringlussevõetud jäätmed, suuremas osas omamaiselt turult, kusjuures teatav osa imporditi ka USAst ja Euroopast. Võrdlusriigi tootja ostis tooraine ainult omamaistelt tarnijatelt. Seetõttu otsustati, et juurdepääs toorainele on USAs võrreldes Hiina RVga kergem või vähemalt samalaadne.

(79)

Võrdlusriigi valimist madalaima tuvastatud normaalväärtuse alusel ei peetud mõistlikuks, kuna see tugineks pigem lõpptulemusele kui kindlatele kriteeriumidele. Asjaolu, et kulud kolmandas turumajanduslikus riigis on väidetavalt suuremad, ei saa olla põhjuseks, miks sellist riiki ei võiks pidada asjakohaseks võrdlusriigiks. Riigi sekkumise üheks võimalikuks eesmärgiks võib olla kulude hoidmine madalal tasemel, et toetada teatavaid omamaiseid tööstusharusid ja säilitada nende konkurentsivõime. Sellisel juhul oleksid väiksemad kulud lihtsalt kõnealuse riigi sekkumise tagajärg, mitte turujõudude toimimise tulemus. Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a täpne eesmärk ongi valida võrdlusriik selleks, et normaalväärtuse aluseks oleksid hinnad ja kulud, mida ei mõjuta mitteturumajanduslikud tingimused.

(80)

USA ja Hiina RV majandusliku arengu taseme erinevus ei saa iseenesest olla tähtis tegur võrdlusriigi valimisel. Tegelikult peaks tänapäevase ja kulutasuva tiheda konkurentsiga turu valimine andma madalama normaalväärtuse kui olukord, mil võrdlusriigi ja mitteturumajandusliku riigi majanduslik areng oleksid võrreldavad.

(81)

Eespool öeldut arvesse võttes otsustati, et USA on kõige asjakohasem võrdlusriik ning sellest lähtudes leiti, et USA valimine on algmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt põhjendatud ja õigustatud.

(82)

Komisjon saatis seejärel tootjale USAs üksikasjalikuma küsimustiku, milles nõuti teavet omamaise müügi hindade ja samasuguse toote tootmiskulude kohta. Tootja vastust kontrolliti kohapeal.

(83)

Pärast teatavakstehtud järelduste kohta märkuste esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist väitsid kaks Hiina eksportivat tootjat, et USA ei ole sobiv võrdlusriik, kuna alates 2001. aasta jaanuarist kestab Ameerika Ühendriikide polüesterstaapelkiuturul konkurentsivastase käitumise ja hindade määramisega seotud uurimine, mis hõlmab kõnealust koostööd teinud äriühingut ja veel kaheksat muud äriühingut USAs. Kõnealuse uurimise raames tunnistasid kaks uurimisalust äriühingut end süüdi ning ühele neist määrati trahv. Väideti, et USA asemel peaks kasutama Lõuna-Koread või Taiwanit.

(84)

Tuleb märkida, et eespool nimetatud uurimine hõlmas rohkem kui aasta enne uurimisperioodi algust kasutatud võtteid ja puudus teave, mis oleks viidanud sellele, et kahe end süüdi tunnistanud äriühingu poolt kasutatud võtted mõjutasid normaalväärtuse arvutamisel aluseks võetud hindu uurimisperioodil. Leiti hoopis, et võrdlusriigi tootja samasuguse toote omamaise müügi kasumimarginaal oli samasugune või madalam kui Korea ja Taiwani tootjate vastav marginaal. Lisaks sellele ei esitatud koostööd teinud USA tootja (Wellman Inc) vastu ühtegi süüdistust ning USA ametiasutused teatasid kõnealusele tootjale 2004. aasta septembris, et uurimise tulemusena ei esitatud süüdistusi ei äriühingule ega selle töötajatele. Eespool öeldut silmas pidades jõuti järeldusele, et USA tootja esitatud ja tema normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud teavet ei ole mõjutanud konkurentsivastane tegevus, mis USA turul varem võis esineda. Sellest tulenevalt kinnitatakse, et USA on sobiv võrdlusriik. Samas märgitakse, et igal juhul, kui uurimisel leitakse, et eespool nimetatud võtteid võidi uurimisperioodil kasutada ja seetõttu põhjustada moonutusi käesoleva uurimise järeldustes, vaadatakse käesoleva uurimise tulemused uuesti läbi.

(85)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 alusel tehti nende eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, normaalväärtus kindlaks võrdlusriigis asuva tootja käest saadud kontrollitud teabe põhjal, st võeti aluseks kõik hinnad, mis USA omamaisel turul maksti või kuulusid maksmisele võrreldavate tooteliikide eest, sest need hinnad arvati kujunenuks tavapärase kaubandustegevuse käigus ja tüüpiliste koguste põhjal.

(86)

Normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutas komisjon põhjendustes 29–38 kirjeldatud metoodikat.

(87)

Eksportivate tootjate, kellele võimaldati turumajanduslik või individuaalne kohtlemine, kogu eksportmüük toimus otse sõltumatutele klientidele ühenduses ning seetõttu määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt kindlaks tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(88)

Taotletud korrigeerimisi tehti tollimaksu tagastamis-, transpordi-, kindlustus- ning käitlemis-, pakkimis- ja krediidikuludes, pangale makstavates tasudes ja vahendustasudes, kui see oli otstarbekas ja põhjendatud.

(89)

Individuaalse kohtlemise võimaluse saanud Hiina eksportivate tootjate teatavatel eksporditud tooteliikidel olid võrdlusriigis müüdud vastavate liikidega võrreldes mõned erinevad ainelised omadused, näiteks läige, värvus, ristlõige või silikooniga töötlemine. Seetõttu tehti korrigeerimine kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga a. Usaldusväärsema teabe puudumise korral võeti korrigeerimise aluseks kõnealuste konkreetsete omadustega seotud hinnaerinevus võrdlusriigis.

(90)

Uurimisel selgus, et müük võrdlusriigis toimus eranditult lõppkasutajatele, kusjuures Hiina eksportivad tootjad müüsid ka muude müügikanalite kaudu. Samade müügikanalite puudumise tõttu võrdlusriigis lubati erikorrigeerimist algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti ii kohaselt, lahutades lõppkasutajate normaalväärtusest summa, mis on 10 % kasumi brutomarginaalist.

(91)

Eespool öeldu põhjal määrati normaalväärtus umbes 70–90 % selliste äriühingute vaatlusaluse toote ühendusse suunatud ekspordikogustele, kellele võimaldati individuaalne kohtlemine. See loeti kasutatava dumpingumäära suhtes tüüpiliseks.

(92)

Korrigeerimist kasutati ka Hiina eksportivale tootjale käibemaksu tagastamisest tulenevate erinevuste arvessevõtmiseks.

(93)

Äriühingute puhul, kellele võimaldati turumajanduslik kohtlemine, kehtestati dumpingumarginaal iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdluse alusel.

(94)

Kolme äriühingu puhul, kellele võimaldati individuaalne kohtlemine, võrreldi ühendusse eksporditud tooteliikide võrdlusriigi suhtes kehtestatud kaalutud keskmist normaalväärtust ühendusse eksporditud vastava tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt.

(95)

Koostööd tegeva äriühingu puhul, kellele ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, ning kõigi koostööd mittetegevate eksportijate suhtes kehtestati üleriigiline dumpingumarginaal individuaalse kohtlemiseta mitteturumajandusliku tootja puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaali ja ühe koostööd tegeva mitteturumajandusliku eksportiva tootja kõrgeimate dumpinguhindade ja tüüpilise mudeli kaalutud keskmisena, nagu on selgitatud põhjenduses 49.

(96)

Dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana vabast CIF netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmised:

(97)

Vastused küsimustikule saadi kahelt eksportivalt tootjalt ja viielt importijalt, kes olid seotud ühega eksportijatest.

(98)

Sellel eksportival tootjal oli representatiivne samasuguse toote müük omamaisel turul. Siiski ei saanud kõnealust müüki pidada toimunuks tavapärase kaubandustegevuse raames hinna tõttu. Sellest tulenevalt ja usaldusväärsema teabe puudumise tõttu muudelt tootjatelt eksportivas riigis, tuli normaalväärtus kindlaks määrata arvestuslikult, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõikega 3.

(99)

Normaalväärtuse arvestuslikul kindlaksmääramisel liideti kõnealuse koostööd tegeva eksportiva tootja poolt tavapärase kaubandustegevuse tingimustes uurimisperioodi jooksul kantud samasuguse toote omamaise müügi tegelikud müügi-, üld- ja halduskulud tootja enda iga eksporditud tooteliigi keskmistele tootmiskuludele uurimisperioodi jooksul.

(100)

Kuna teiste eksportivate tootjate kohta Saudi Araabias ei olnud usaldusväärset teavet (vaata põhjendusi 104–106) ja kuna kõnealune eksportiv tootja ei teinud kättesaadavaks teavet sama üldise kategooria toodete tootmise ja müügi kohta, tuli kasumimarginaal määrata mis tahes muul põhjendatud viisil, nagu on kindlaks määratud algmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga c. Kõnealusel juhul peeti põhjendatuks 5 %list kasumimarginaali. Puudus teave, mis viidanuks sellele, et selline kasumimarginaal on suurem kui teiste eksportijate või tootjate poolt realiseeritud kasum sama üldise kategooria toodete müügi korral Saudi Araabia omamaisel turul, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõike 6 punktiga c.

(101)

Kogu müük ühendusse toimus seotud importija kaudu, kes müüs toodet edasi nii sõltumatutele kui seotud klientidele. Need seotud kliendid müüsid vaatlusaluse toote omakorda edasi muudele sõltumatutele klientidele. Sellest tulenevalt arvutati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9.

(102)

Korrigeerimisi tehti transpordi-, kindlustus-, pakkimis- ja krediidikulude arvesse võtmiseks.

(103)

Kõnealune eksportiv tootja esitas taotluse ka normaalväärtuse korrigeerimiseks müügijärgsete kulude osas omamaisel turul. Peale asjaolu, et nõutava summa põhjendamiseks ei esitatud ühtki tõendit, ei olnud kättesaadavate andmete alusel võimalik järeldada, et see tegur mõjutas hindade võrreldavust. Eelkõige ei olnud võimalik tõendada, et selle teguri tõttu kehtisid kliendile omamaisel turul erinevad hinnad. Peale selle tehti kindlaks, et kõnealused kulutused olid seotud samasuguse toote müügiga mitte üksnes omamaisel turul, vaid ka muudel turgudel, kaasa arvatud vaatlusaluse toote müügiga ühendusse. Eespool öeldu põhjal tuli korrigeerimistaotlus tagasi lükata, kuna see ei vastanud artikli 2 lõike 10 nõuetele.

(104)

Selle eksportiva tootja antud vastused küsimustikule olid olulisel määral puudulikud ja sisaldasid vastuolulist teavet. Kuigi äriühingul paluti teha parandusi, täiendusi ja anda selgitusi, jättis äriühing puuduva teabe andmata ega teinud vajalikke parandusi. Peale selle ilmnes kohapealsel kontrollimisel, et äriühing oli jätnud teatamata üle poole oma polüesterstaapelkiu omamaisest müügist uurimisperioodi jooksul. Peale selle ei olnud võimalik äriühingu teatatud kogumüüki, sealhulgas ühendusse suunatud eksportmüüki vastavusse viia raamatupidamisdokumentidega. Seetõttu otsustati, et küsimustikule antud vastustes esitatud müügiandmeid ei saa pidada usaldusväärseks aluseks dumpingumarginaali määramisel.

(105)

Peale selle ei olnud võimalik tootmiskulusid väljendavaid andmeid vastavusse viia äriühingu raamatupidamise sisedokumentidega, ning põhjendatud tõendeid selle kohta, et esitatud andmed olid siiski täielikud ja õiged, kättesaadavaks ei tehtud. Seetõttu järeldati, et samasuguse toote tootmiskulude kohta esitatud teave ei olnud usaldusväärne ning seda ei saanud kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramise alusena.

(106)

Eespool öeldut silmas pidades otsustati, et kõnealuse eksportiva tootja puhul ei saa dumpingumarginaali kehtestada tema enda andmete põhjal. Dumpingumarginaal määrati kindlaks kättesaadavate asjaolude põhjal, nagu on ette nähtud algmääruse artikliga 18. Sellega seoses ning arvesse võttes kõnealuse äriühingu poolt esitatud ebapiisavat teavet, ei olnud põhjust järeldada, et NPFi dumpingutase oli teisest eksportivast tootjast Saudi Araabias erineval tasemel. Seega peeti vajalikuks kehtestada NPFi dumpingumarginaal samal tasemel, nagu kehtestati teise eksportiva tootja puhul Saudi Araabias.

(107)

Äriühing vaidlustas sellise lähenemisviisi ja väitis, et tema tegevus oli täielikult läbipaistev ja võimalikud vead esitatud teabes tekkisid tahtmatult või olid üksnes kirjavead. Siiski ei esitatud täiendavaid tõendeid, mille põhjal oleks komisjon saanud uurimistulemused uuesti läbi vaadata.

(108)

Teine Saudi Araabia eksportiv tootja ei nõustunud eespool kirjeldatud lähenemisviisiga ja väitis, et see tähendaks koostööst keeldumise ergutamist. Edasi väideti, et NPF ekspordib muid tooteliike ja need ei ole võrreldavad Sabicu poolt eksporditavate liikidega. Siinkohal tuleb märkida, et NPFi dumpingumarginaali kindlaksmääramisel võeti aluseks parim kättesaadav teave. Kuna põhiosa (81 %) vaatlusaluse toote ekspordist Saudi Araabiast ühendusse tegi Sabic, siis muu põhjendatud meetodi puudumisel võeti NPF dumpingumarginaali kehtestamisel aluseks kõnealune eksport. Nagu eespool öeldud, ei olnud põhjust järeldada, et NPFi dumpingutase oli teisest eksportivast tootjast Saudi Araabias erineval tasemel. Kõnealuse kahe äriühingu poolt eksporditavate erinevate tooteliikide suhtes tuleb märkida, et need kõik vastavad vaatlusaluse toote määratlusele. Sellest tulenevalt peetakse põhjenduses 106 esitatud lähenemisviisi põhjendatuks.

(109)

Dumpingumarginaal määrati kindlaks eespool määratletu kohaselt äriühingu iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste ekspordihindade võrdluse alusel. Nagu on selgitatud põhjenduses 106, kehtestati dumpingumarginaal teisele eksportivale tootjale Saudi Araabias, nimelt NPFle, Saudi Araabias koostööd tegeva tootja (Sabic) puhul kindlaksmääratud marginaali tasemel.

(110)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemisel ilmnes dumpingu olemasolu. Dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana vabast CIF netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmised:

(111)

Kuna kahe eespool mainitud äriühingu eksport vastas kogu eksportmüügile Saudi Araabiast ühendusse, nagu on selgitatud põhjenduses 48, määrati ka jääktollimaks koostööd tegeva äriühingu jaoks kehtestatud kõrgeima dumpingumarginaaliga samal tasemel. Seega on jääktollimaks, väljendatuna protsendimäärana vabast CIF netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, 31,7 %.

(112)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt valimisse võetud eksportivalt tootjalt.

(113)

Üks eksportiv tootja esitas algul andmed kõigi polüestrit sisaldavate toodete kohta. Käesolev läbivaatamine hõlmab ainult kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata polüestrist valmistatud sünteesstaapelkiude, mis kuuluvad praegu CN-koodi 5503 20 00 alla (st polüestrisisaldusega vähemalt 50 %), ning kõik eksportiva tootja esitatud tooted polüestrisisaldusega alla 50 % jäeti kõrvale.

(114)

Kolme valimisse kuuluva eksportiva tootja samasuguse toote müük oli tüüpiline, nagu on määratletud põhjendustes 29–31. Suures osas võeti normaalväärtuse aluseks Korea Vabariigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad algmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt. Tooteliikide puhul, mille omamaist müüki ei peetud ebapiisavate koguste tõttu tüüpiliseks või kui müük ei toimunud tavakaubanduse tingimustes, arvutati normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3, nagu on selgitatud põhjenduses 34.

(115)

Üks eksportiv tootja Korea Vabariigis esitas omamaise müügina müügi Korea tootvatele äriühingutele, kuigi toode oli lõpptulemusena ette nähtud eksportimiseks. Eksportiv tootja väitis, et kõnealune müük oli mõeldud sisetarbimiseks. Selle müügi suhtes kohaldati eksportmüügile iseloomulikku halduskorraldust, see oli vabastatud siseriiklikust müügimaksust, arved esitati USA dollarites ja tasuti akreditiiviga, selle müügi puhul tagastati tollimaks ning äriühingu raamatupidamisdokumentides liigitati see tavapäraselt kohalikuks eksportmüügiks. Neid asjaolusid arvestades ning kooskõlas põhjenduses 2 mainitud uurimisel (edaspidi “esialgne uurimine”) kasutatud lähenemisviisiga ei võetud selle äriühingu normaalväärtuse arvutamisel kõnealust müüki arvesse.

(116)

Sama eksportiv tootja Korea Vabariigis sai kasu rahalistes raskustes olevate Korea äriühingute siseriiklikust abiprogrammist, nn väljatöötamisprogrammist. Selle programmi alusel sai äriühing muuta võlakirjad aktsiateks, mis moodustas laekumisena kirjendatult märkimisväärse summa, mis sel viisil kunstlikult ja suures ulatuses tasakaalustas äriühingu müügi-, üld- ja halduskulud. Seetõttu otsustati, et seda summat ei tohiks pidada tavapäraseks sissetulekuks, mis võetakse arvesse müügi-, üld- ja halduskulude arvestamisel. Sellest tulenevalt ei kajastanud teatatud müügi-, üld- ja halduskulud (sealhulgas kunstlik sissetulek) mõistlikult samasuguse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid. Selle tõttu ning algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt ei võetud seda summat müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel arvesse.

(117)

Kõnealune äriühing väitis samuti, et ta sai tulu halbade laenude tühistamisest müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel. Kuna need võlad ei olnud seotud vaatlusaluse tootega ja tulenesid väljatöötamisprogrammist, ei loeta nendega seotud tulu tavapäraseks sissetulekuks ega võeta müügi-, üld- ja halduskulude arvestamisel arvesse. Äriühing väitis, et halbu laene tühistatakse igal aastal ja seetõttu ei tohiks neid kõrvale jätta. See on vastuolus äriühingu auditeerimisaruannetega, millest selgub, et selliseid laenutühistamisi pole viimase kahe majandusaasta jooksul toimunud ja nimetatud tulu on konkreetselt seotud väljatöötamisprogrammiga. Seetõttu jäädakse arvamusele, et seda tulu ei võeta müügi-, üld- ja halduskulude arvestamisel arvesse.

(118)

Äriühing väitis, et müügi-, üld- ja halduskulude korrigeerimine lähtus kõnealuse äriühingu harilikust äritegevusest ja seetõttu ei tohiks seda arvestamata jätta. Äriühing esitas pärast järelduste teatavakstegemist uut teavet, millest selgus, et kahel korral saadud tulu, mida eelmistes põhjendustes nimetati, ei olnud seotud vaatlusaluse tootega. Lisaks sellele läks uus tõendamata teave vastuollu kohapealse kontrolli käigus saadud andmetega ja tuli seetõttu tagasi lükata. Nimetatud põhjusi arvesse võttes lükati väljatöötamisprogrammiga seotud nõuded tagasi.

(119)

Sama eksportiv tootja teatas suurest tuluhüvitisest uurimisperioodi jooksul, mille ta sai ühel vaatlusaluse toote tootmisliinidest enne uurimisperioodi algust tekkinud tulekahju tõttu. Äriühing arvas kõnealuse sissetuleku maha vaatlusaluse toote omamaise müügiga seotud müügi-, üld- ja halduskuludest. Samas jättis äriühing arvesse võtmata kõnealuse tulekaju tõttu uurimisperioodil tekkinud kulud. Müügi-, üld- ja halduskulud esitati seega tegelikest palju väiksematena. Kindlustusest saadud tulu läks uue tootmisliini paigaldamiseks, mida ei kasutatud enam vaatlusaluse toote valmistamiseks. Sellest tulenevalt otsustati, et tulekahjuga seotud mis tahes kulud ja tulu jääb kas uurimisperioodist välja või ei ole vaatlusaluse tootega seotud, ning seda ei võeta arvesse müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel, mida on vaja normaalväärtuse arvutamiseks.

(120)

Pärast järelduste teatavakstegemist vaidlustas kõnealune äriühing eespool nimetatud järeldused ja väitis, et ta oli kandnud kulusid seoses raskustega äritegevuses. Seda väidet oli kohapealse kontrollkäigu ajal kontrollitud, kusjuures äriühing ei suutnud esitada tõendusmaterjali selle osa kohta tulust, mis väidetavalt saadi kindlustusest seoses raskustega äritegevuses. Kõnealune väide tuli seetõttu tagasi lükata.

(121)

Üks eksportiv tootja teatas, et esialgse uurimise ajal oli äriühingul ühenduses asuv seotud importija. Eksportiv tootja väitis, et kõnealune olukord muutus ning et ühenduses asuv importija, kui see oligi veel olemas, ei olnud enam nendega seotud. Tuleb märkida, et selle importija arvele jäi oluline osa Korea eksportiva tootja vaatlusaluse toote ühendusse suunatud müügimahust. Seda küsimust uuriti hoolikalt, et kindlaks määrata, kas algmääruse artikli 2 lõike 9 sätete kohaldamine on kõnealusel juhul õigustatud.

(122)

Analüüsiti Korea eksportiva tootja poolt seotud importijale määratud hindu. Tuvastati, et müük toimus pidevalt samal hinnatasemel, nagu olid sõltumatutele importijatele määratud hinnad uurimisperioodi jooksul. Neid asjaolusid arvesse võttes otsustati, et hinnad seotud osapoolte vahel olid sõltumatud ja usaldusväärsed. Seetõttu, kuna ekspordihinnad olid usaldusväärsed, ei olnud tarvis kohaldada algmääruse artikli 2 lõike 9 sätteid ega teha otsust kahe äriühingu vaheliste suhete kohta.

(123)

Seega võeti kõnealuse eksportiva tootja puhul ekspordihinna aluseks ühenduses asuvate kõigi klientide makstud või makstavad hinnad.

(124)

Kahe teise eksportiva tootja puhul võeti ekspordihinna aluseks ühenduses asuvate sõltumatute klientide makstud või makstavad hinnad.

(125)

Selleks et tagada õiglane võrdlus, võeti korrigeerimise teel arvesse impordimaksude ja kaudsete maksude, tolli-, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakendamiskulude, panga teenustasude, krediidikulude ja vahendustasude erinevusi, kui see oli otstarbekas ja põhjendatud.

(126)

Kõik kolm eksportivat tootjat esitasid tollimaksu tagastamise nõude põhjendusega, et samasuguse toote eest tasutakse impordimaksud, kui toode on mõeldud tarbimiseks ekspordiriigis, kuid kõnealused impordimaksud makstakse tagasi, kui kõnealust toodet müüakse või eksporditakse ühendusse. Kõikidel juhtudel tuvastati, et taotletav summa oli suurem kui samasuguse toote tollimaks omamaisel turul, ning seetõttu korrigeeriti seda vastavalt.

(127)

Pärast järelduste teatavaks tegemist vaidlustasid kaks äriühingut tollimaksu tagastamisega seotud kohanduste kohaldamise meetodi osaliselt seetõttu, et see erines esialgsel uurimisel kasutatud meetodist. Nad nõudsid, et selle asemel kasutataks meetodit, mida nad ise kasutasid küsimustikule vastates.

(128)

Leiti, et äriühingute kasutatud arvutusmeetod, mis sarnanes esialgsel uurimisel kasutatud meetodile, ei kajasta tegelikku samasuguse toote impordi tollimaksumäära. Kõnealune meetod ei olnud kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga b ja tuli seega tagasi lükata. Käesolevas uurimises kasutatud meetod oli kooskõlas artikli 2 lõike 10 punktiga b kehtestatud tingimustega ja seetõttu jäädi selle kui kõige asjakohasema meetodi juurde.

(129)

Peale selle esitasid kõik kolm eksportivat tootjat nõude seoses krediidikuludega, mis põhinevad tegelikul krediiditähtajal, mis klientidele määratakse nn avatud arve maksemeetodi alusel, mida Korea omamaisel turul kasutatakse. Üldjuhul leiti, et selle süsteemi kohaselt ei määranud eksportivad tootjad tegelikult konkreetseid krediiditähtaegu, pealegi ei olnud krediiditähtaegu võimalik täpselt kindlaks määrata, sest maksed ei olnud konkreetsete arvetega seostatavad. Sellistel asjaoludel ei saanud kõnealust korrigeerimist teha.

(130)

Pärast järelduste teatavaks tegemist väitsid kaks äriühingut, et avatud krediidisüsteemi kasutamine ei anna põhjust tagasi lükata nende laenukulude kohanduse taotlust. Siiski selgus uurimise tulemusena, et hindade ja teatatud krediiditingimuste vahel ei ole püsivat seost. Ei olnud võimalik tuvastada, et müügi eel oleks kliendiga konkreetsetes krediiditingimustes kokku lepitud, ning et see oleks mõjutanud hindu ja hindade võrreldavust. Seepärast tuli eksportivate tootjate väited tagasi lükata.

(131)

Üks eksportiv tootja nõudis muude tegurite korrigeerimist algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohaselt põhjendusega, et eksport- ja omamaine müük toimusid erineval kaubandustasandil ning see erinevus mõjutas hinna võrreldavust. Väideti, et omamaine müük toimus peamiselt lõppkasutajatele, aga eksportmüügiga ühendusse tegelesid peamiselt turustajad. Kuna äriühing ei olnud suuteline kvantifitseerima vajalikku korrigeerimist, võeti nõude aluseks algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i asemel artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkt ii. Äriühing väitis hiljem, et korrigeerimise aluseks oleks tulnud võtta lõppkasutajatele ja turustajatele omamaisel turul kehtestatud hindade vaheline erinevus. Äriühing ei olnud siiski suuteline tõendama, et hindade vahel oli mingi püsiv ja selge erinevus. Sellest tulenevalt ei saanud järeldada, et kaubandustasandi erinevus mõjutas hinna võrreldavust, ning nõue tuli tagasi lükata.

(132)

Üks eksportivatest tootjatest väitis, et ainelistes omadustes esinevate erinevuste korrigeerimine tooteliikide denjee- ja läikeerinevuste arvesse võtmiseks on põhjendatud. Äriühing ei suutnud siiski põhjendada, et erinev denjee ja läige mõjutavad hinda või hinna võrreldavust ning seetõttu tuli nõue tagasi lükata.

(133)

Kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel iga tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil tuvastati dumpingu olemasolu kahe eksportiva tootja puhul. Peale selle tuleks ühe eksportiva tootja puhul märkida, et uurimisperioodi viimase kuu (teise ajavahemiku) ekspordihinnad olid üldiselt ja keskmiselt kõrgemad kui enne kõnealust kuud (esimesel ajavahemikul). Kui ekspordihinnad olid teisel ajavahemikul kõrged ja peamiselt dumpinguta, siis esimesel ajavahemikul, mil ekspordihinnad olid madalamad, kasutati märkimisväärset dumpingut. Seega oli ekspordihindade struktuur uurimisperioodi esimesel ja teisel ajavahemikul väga erinev. Täiendavalt tuvastati, et keskmiste võrdlemine ei kajasta uurimisperioodi esimesel ajavahemikul kasutatud märkimisväärset dumpingut, sest see meetod ei võimalda ekspordihindade struktuuris uurimisperioodi esimesel ja teisel ajavahemikul esinevaid olulisi erinevusi vajalikul moel arvesse võtta. Seetõttu ja silmas pidades põhjenduses 124 nimetatud tulemusi otsustati, et kaalutud keskmist normaalväärtust tuleks dumpingutegevuse kogu ulatuse kajastamiseks võrrelda kõigi üksikute eksporditehingute hindadega algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt.

(134)

Põhjenduses 44 esitatud põhjustel ei olnud üksikute normaalväärtuste ja üksikute ekspordihindade võrdlemine tehingute kaupa võimalik. Kuna üks eksportiv tootja väljastas igas kuus ainult ühe arve ühe kliendi kohta, ei olnud võimalik kindlaks määrata üksikute eksporditehingute ja üksikute omamaiste müügitehingute mõistlikku omavahelist vastavust. Enamikul juhtudel oleks selliseks võrdlemiseks tulnud arvutada keskmised ühe ja sama kuu hindade põhjal (mis sel juhul ei oleks tehingupõhine võrdlemine), või viinud ekspordihinna omavolilise valimiseni võrdlemise eesmärgil.

(135)

Eksportiv tootja, kelle puhul võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kõigi ühendusse suunatud üksikute eksporditehingute hindadega, vaidlustas kõnealuse metoodika. Äriühing väitis, et uurimisperioodi viimase kuu jooksul dumpinguta sooritatud tehingud on majanduslikult põhjendatavad ning nende tehingute vähese arvu tõttu ei saa järeldust, et sellel ajavahemikul kujunes teatav ekspordihinna struktuur, lugeda põhjendatuks. Siiski tuleb märkida (olenemata sellest, kas selline põhjendus käesoleval juhul on asjakohane või mitte), et kõnealuste tehingute majanduslik põhjendatus ei leidnud lõpptarbija poolt kinnitust. Lisaks selle on eksportiva tootja väide, et kõnealused dumpinguta sooritatud vähesed tehingud on majanduslikult põhjendatavad, vastuolus äriühingu enda uurimise ajal esitatud teabega, et hinnakompensatsioon toimus pärast uurimisperioodi lõppu. Pealegi olid äriühingu suhtes kaalutud keskmiste võrdluse alusel kehtestatud dumpingumarginaal uurimisperioodi üheteistkümnel kuul (väljaarvatud detsember) ja uurimisperioodi esimesel poolel kehtestatud dumpingumarginaal samal tasemel kui kaalutud keskmise ja tehingu vahelise võrdluse alusel kehtestatud dumpingumarginaal kogu uurimisperioodi jooksul. Eespool öeldut arvesse võttes jõutakse järeldusele, et kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemine üksikute eksporditehingute hindadega on kõnealusel juhul asjakohane.

(136)

Valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute puhul arvutati valimisse kuuluvate äriühingute kaalutud keskmine dumpingumarginaal. Seepärast jäi algmääruse artikli 9 lõike 6 kohaselt arvesse võtmata Sung Lim Co, Ltd, kelle dumpingumarginaal on minimaalne.

(137)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, olid järgmised:

(138)

Vastused küsimustikule saadi kahelt valimisse võetud eksportivalt tootjalt.

(139)

Mõlemad eksportivad tootjad esitasid algul andmed kõigi polüestrit sisaldavate toodete kohta. Käesolev läbivaatamine hõlmab siiski ainult kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata polüestrist valmistatud sünteesstaapelkiude, mis kuuluvad praegu CN-koodi 5503 20 00 alla (st polüestrisisaldusega vähemalt 50 %), ning kõik eksportiva tootja esitatud tooted, mille polüestrisisaldus oli alla 50 %, jäeti kõrvale.

(140)

Mõlema eksportiva tootja samasuguse toote müük oli tüüpiline. Suures osas võeti normaalväärtuse aluseks Taiwani sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad algmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt. Tooteliikide puhul, mille omamaine müük oli ebapiisav või ei toimunud tavakaubanduse käigus kohaselt, arvutati normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3, nagu on selgitatud põhjenduses 34. Müügi-, üld- ja halduskulud põhinesid tegelikel andmetel, mis uurimisalune eksportiv tootja esitab samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatava lõigu kohaselt.

(141)

Mõlema riigi eksportivate tootjate puhul määrati ekspordihinnad kindlaks ühenduses sõltumatute ostjate poolt tegelikult makstud hindade alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

(142)

Selleks et tagada õiglane võrdlus, võeti korrigeerimiste teel arvesse transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, pakendamiskulude, panga teenustasude, hinnavähendite, allahindluste, krediidikulude ja vahendustasude erinevusi, kui see oli otstarbekas ja põhjendatud.

(143)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 võrreldi polüestersünteeskiuliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasest hankimise tasandil ja samal kaubandustasemel.

(144)

Võrdlemisel ilmnes dumpingu olemasolu kahe Taiwani uuritud eksportiva tootja puhul, kusjuures dumpingumarginaal võrdus summaga, mille võrra kindlaksmääratud normaalväärtus ületas ühendusse eksportimise hinna.

(145)

Kehtestatud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, on järgmised:

(146)

Lähtudes ühenduse järjekindlast tavast ja asjaolust, et mõlema dumpingumarginaal on minimaalne, st alla 2 %, tuleks menetlus Taiwani vastu lõpetada meetmeid kehtestamata, kui sellise tulemuseni viinud olukord peaks tunnistatama püsivaks.

(147)

Taiwani ja Korea Vabariigiga seotud vahepealse läbivaatamise raames uuris komisjon ka seda, kas asjaolusid, mis on dumpingu ja kahju esialgse uurimisega võrreldes muutunud, võiks põhjendatult hinnata püsivateks algmääruse artikli 11 lõikega 3 ettenähtud korras.

(148)

Peale selle uuriti seoses Taiwaniga algmääruse artikli 11 lõike 7 kohaselt veel seda, kas meetmete tühistamise korral võiks olla tõenäoline, et dumping jätkub või kordub.

(149)

Nagu eespool on mainitud, tuvastati uurimisel, et kolmest valimisse kuuluvast eksportivast tootjast kahe tootja puhul esines dumping, mis oli siiski esialgse uurimise käigus kindlakstehtust madalam. Kolmanda eksportiva tootja puhul tuvastati, et dumping oli minimaalsel tasemel, nagu esialgsel uurimisel.

(150)

Dumpinguga seotud muutunud asjaolude püsivuse analüüsimisel võeti arvesse tootmisvõimsust, müügimahu arenemist omamaisel turul, ühenduse turul ja eksportimisel kolmandate riikide turgudele ning hindu, millega vaatlusalust toodet müüdi igal mainitud turul kolme Korea Vabariigis asuva valimisse võetud eksportiva tootja turgude puhul, mis moodustas üle 80 % vaatlusaluse toote ühendusse suunatud ekspordist uurimisperioodil.

(151)

Vaatlusaluse toote tootmismaht suurenes 3,5 % võrra alates 2001. aastast (meetmed kehtestati detsembris 2000), kusjuures tootmisvõimsus vähenes umbes 4 %. Seetõttu saavutas tootmisvõimsuse rakendusaste kõrge taseme (89 % 2001. aastal ja 95 % uurimisperioodi kestel) ning rakendamata tootmisvõimsus on madal. Eksportivad tootjad ei prognoosinud tootmise kasvu järgmisteks aastateks ja üks vaatlusaluse toote suurimatest eksportijatest ühendusse uurimisperioodi jooksul isegi lõpetas vaatlusaluse toote tootmise pärast uurimisperioodi lõppu.

(152)

Omamaine turg on viimastel aastatel olnud suhteliselt stabiilne. Kuigi sisetarbimine võib väheneda, sest teatavad polüesterstaapelkiu kasutajad võivad oma tootmisrajatised Koreast välja viia, ei ole omamaise turu olulist ja vahetut muutumist ette näha. Isegi kui polüesterstaapelkiu tarbimine omamaisel turul peaks langema, võidakse tootmine üle viia kas muudele polüesterlõngadele, mis on tehniliselt päris kergesti teostatav, või hakatakse vaatlusalust toodet eksportima muudesse kolmandatesse riikidesse, kus ei ole dumpinguvastaseid tollimakse või need on ühenduse turul kehtivatest madalamad, või kasutatakse mõlemat võimalust. Peale selle on Korea tootjate äriühingud küllaltki ekspordile suunatud ja müüvad üle 70 % oma polüesterstaapelkiu toodangust kolmandate riikide turgudele. Arvestades suhteliselt vähest sõltuvust omamaisest turust, ei mõjutaks sisetarbimise langus eriliselt äriühingute kulutasuvust. Seetõttu ei peaks olema tungivat vajadust laiendada müüki väljaspool Koread asuvatele muudele klientidele ning pakkuda neile polüesterstaapelkiudu madalamate hindadega. Olemasolevale teabele toetudes ei saa teha järeldust, et omamaise turu suuruse muutumisega kaasneks automaatselt polüesterstaapelkiu ekspordi kasv ühendusse ja üha ulatuslikum dumping.

(153)

Eksportmüük muudesse kolmandatesse riikidesse on püsinud stabiilsena viimase kolme majandusaasta jooksul, moodustades ligikaudu 68 % vaatlusaluse toote kogumüügist. Ei ole põhjust arvata, et kolmandate riikide turud ei suuda täiendavat eksporti tulevikus vastu võtta, eeskätt juhul, kui polüesterstaapelkiu nõudlus kogu maailmas kasvab tänu vaatlusaluse toote ulatuslikumale kasutamisele, mis ei piirdu ainult ketruse või kudumisega, vaid üha rohkem kasutatakse ka lausriiderakendusi.

(154)

Arvestades Korea tootjate tootmisvõimsuse kõrget rakendusastet, madalat rakendamata tootmisvõimsust ning küllaltki stabiilset olukorda omamaisel turul ja muudel eksporditurgudel, ei ole ka see tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete taseme langus võiks esile kutsuda vaatlusaluse toote impordi olulise kasvu ühenduses.

(155)

Uuriti, kas on tõenäoline, et madalam dumpingumarginaal võiks esile kutsuda ekspordihindade languse, mille tulemuseks võib olla suurem dumping. Kuna meetmed kehtisid ja ühendusse suunatud ekspordi tase oli kõnealustest meetmetest hoolimata stabiilne ja küllalt kõrge, ei osuta miski sellele, et madalamate dumpingumarginaalidega käiksid kaasas madalamad ekspordihinnad. Võiks arvata vastupidi, et importijate makstavad madalamad dumpinguvastased tollimaksud võimaldaksid Koreas asuvatel äriühingutel tõsta oma hindu, kusjuures sõltumatute klientide poolt makstud lõplik hind jääks muutmata.

(156)

Miski ei osutanud sellele, et praeguse läbivaatamise ajal kindlaksmääratud normaalväärtust ei saaks püsivaks pidada.

(157)

Võiks väita, et toorainehindade liikumine, mis oleneb suurel määral naftahindadest, võiks oluliselt mõjutada normaalväärtust. Leiti siiski, et kuna tooraine on rahvusvaheliselt kindlaks määratud hinnaga kaup, oleks toorainehindade tõusu mõju ekspordihinnale samasugune nagu normaalväärtusele, kuna kõiki turuosalisi mõjutatakse ühesugusel viisil.

(158)

Arvesse võttes eespool öeldut ning kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 järeldati, et muutunud olukorda, mis kutsus esile dumpingumarginaali languse, võib põhjendatult pidada püsivaks.

(159)

Seoses äriühinguga, mille puhul tuvastati minimaalne dumpingumarginaal, tuleks märkida, et selle äriühingu suhtes juba kehtis 0 %line dumpinguvastane tollimaks alates lõplike meetmete kehtestamisest 2000. aastal. Hoolimata madalate hindadega impordist, mis tuli eelkõige Hiina RVst ja Saudi Araabiast ning konkureeris Korea impordiga, ei avastatud käesoleva vahepealse läbivaatamise käigus selle äriühingu puhul dumpingut. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et kõnesolev äriühing tulevikus oma ekspordikäitumist olulisel määral muudab.

(160)

Silmas pidades Korea kõigi asjaomaste äriühingute madalamaid dumpingumarginaale ning seisukohta, et kõnealune olukord ei ole lühiajaline, tuleks määrusega (EÜ) nr 2852/2000 kehtestatud meetmeid vastavalt muuta.

(161)

Samadel põhjustel tuleks kinnitada, et Sung Lim Co. Ltd. dumpingumarginaal on minimaalne.

(162)

Analüüsimisel võeti arvesse tootmisvõimsust, müügimahu arenemist omamaisel turul, ühenduse turul ja eksportimisel kolmandate riikide turgudele (välja arvatud ühendus), aga samuti ka hindu, millega vaatlusalust toodet müüdi igal mainitud turul kahe Taiwanis asuva valimisse võetud eksportiva tootja turgudest, mis moodustas üle 90 % vaatlusaluse toote ühendusse suunatud ekspordist uurimisperioodi jooksul.

(163)

Viimase nelja majandusaasta jooksul langes kõnealuse kahe Taiwanis asuva eksportiva tootja tootmisvõimsus umbes 6,5 %. Ehkki tootmisvõimsuse rakendusaste on üldiselt ainult 73 %, on see kogu aeg püsinud stabiilsena. Olemasoleva teabe põhjal selgub, et tootmine liigub muudesse riikidesse (Vietnam, Hiina), kus on suurem produktiivsus. Seetõttu on isegi rakendamata tootmisvõimsuse olemasolust ja meetmete võimalikust tühistamisest hoolimata väga vähe tõenäoline, et eksport ühendusse kasvab, sest rakendamata võimsused viiakse pigem muudesse kolmandatesse riikidesse.

(164)

Kolme viimase majandusaasta jooksul ei ole eksportivate tootjate vaatlusaluse toote peamine turg olnud mitte ühenduses, vaid muudes kolmandates riikides. Müügimahud ühenduse turule olid ikkagi olulised, sest moodustasid uurimisperioodi jooksul 24 % vaatlusaluse toote üldisest müügikogusest. Tuleb siiski märkida, et see suhtarv on aja jooksul vähenenud (29 % aastal 2001). Hoolimata muudes kolmandates riikides (Hiina ja Jaapan) kehtivatest meetmetest kasvas eksport kolmandatesse riikidesse kolme aasta jooksul 14 % võrra, moodustades uurimisperioodil 62 % vaatlusaluse toote üldisest müügikogusest.

(165)

Müük omamaisel turul püsis kolme viimase majandusaasta jooksul stabiilsena, moodustades 13,4 % vaatlusaluse toote kogumüügist uurimisperioodil.

(166)

Võttes arvesse, et eksportivad tootjad on hoolimata mitmetes kolmandates riikides nende suhtes kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest jätkuvalt suurendanud oma eksporti muudesse kolmandatesse riikidesse ning et nad on olulisel määral püsinud ka ühenduse turul, ei ole esile tuua ühtki asjaolu, mis viitaks rakendamata võimsuse võimalikule ümbersuunamisele ühenduse turule, juhul kui lõpetatakse menetlus Taiwani vastu. Sellega seoses otsustati veel, et tootmisvõimsuse üleviimine kolmandatesse riikidesse ei ole seotud Taiwanist pärineva impordi suhtes kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmetega.

(167)

Võrreldi uurimisperioodil ekspordiks ühendusse ja ekspordiks kolmandatesse riikidesse müüdud vaatlusaluse toote hindu.

(168)

Leiti, et üldnäitajate poolest (kaasa arvatud vaatlusaluse toote kõik liigid) olid vaatlusaluse toote müügihinnad ühenduses kolmandate riikide müügihindadest oluliselt kõrgemad (üle 10 % kolmel viimasel majandusaastal). Seda hinnaerinevust ühenduse turu ja muude eksporditurgude vahel võiks suures osas seletada hindade lahknemisega eksportivate tootjate poolt eksporditud tooteliikide vahel. Kuna ühendusse eksporditud kogused on dumpinguvastastest meetmetest olenemata märkimisväärsed, võiks meetmete lõpetamine anda eksportijatele isegi ekspordihindade suurendamise võimaluse.

(169)

Sellest lähtudes ei ole põhjust arvata, et muude eksporditurgude hinnatase näitab äriühingu võimalust alandada ühendusse suunatud ekspordi hindu.

(170)

Ei leitud midagi, mis viitaks normaalväärtuse muutumisele. Omamaine turg on olnud stabiilne ning omamaise turuga seotud kulude seis on püsinud stabiilsena.

(171)

Toorainehindade mõju osas normaalväärtusele kohaldatakse põhjenduses 157 esitatud järeldusi ka Taiwani suhtes.

(172)

Eespool esitatud analüüsi kohaselt ei ole ühtki asjaolu, mis viitaks dumpingu kordumisele, kui meetmed lõpetatakse.

(173)

Praegu kehtivad meetmed Korea Vabariigist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lähevad kaugemale, kui on dumpinguhindadega impordi kahjustava toime kõrvaldamiseks vaja. Võttes arvesse tõenäosust, et meetmete lõpetamise korral dumping jätkub või kordub, ning viidates dumpingujuhtudele olenemata praegu Korea Vabariigi suhtes kehtivatest meetmetest, otsustatakse, et meetmeid tuleb muuta ja viia need käesoleval läbivaatamisel tuvastatud tasemele.

(174)

Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes praegu kehtivad meetmed ei ole enam õigustatud. Võttes arvesse, et ei leitud ühtki asjaolu viitamaks, et dumping võiks meetmete lõpetamise korral jätkuda või korduda, ning viidates käesoleva läbivaatamise tulemustele seoses dumpinguga (minimaalne) otsustatakse, et menetlus Taiwani vastu tuleb lõpetada meetmeid kehtestamata.

(175)

Kaebuse esitanud ühenduse tootmisharu vaidlustas ettepaneku lõpetada dumpinguvastane menetlus Taiwanist pärineva impordi suhtes. Väideti, et tuleks analüüsida mitte üksnes valitud eksportiva tootja olukorda vaid Taiwani turgu tervikuna, sest nimelt valimist väljajäänud eksportivate tootjate puhul on tõenäolisem, et meetmete tühistamise korral taasalustatakse dumpinguhindadega eksporti. Väideti, et valimivälised äriühingud tulenevalt nende halvast majanduslikust olukorrast suure tõenäosusega püüavad suurendada rahavoogusid ekspordimahtude suurendamise teel (dumpinguhindadega), mida näitab ka nende USAsse suunatud ekspordi suhtes kasutaud hinnapoliitika. Lisaks sellele väideti, et kuna kõnealuste äriühingute tootmisvõimsus moodustaks ligikaudu 60 % ühenduse tarbimisest, oleks sellise ekspordi mõju märkimisväärne.

(176)

Tuleb märkida, et valimisse kuuluvad tootjad annavad mitte üksnes 95 % Taiwani polüesterstaapelkiu ekspordist ühendusse vaid ka 43 % Taiwani polüesterstaapelkiu ekspordist muudesse maadesse, 71 % polüesterstaapelkiu omamaisest müügist ja 57 % omamaisest toodangust ning on seetõttu tüüpilised vastavalt algmääruse artiklile 17. Tuleb samuti märkida, et kaebuse esitanud ühenduse tootmisharu ei esitanud valimi suhtes enne menetluse algust ühtegi vastuväidet.

(177)

Kaebuse esitanud ühenduse tootmisharu kahjustava dumpingu kordumise tõenäosuse suhtes esitatud väited jäid piisava põhjenduseta. Seoses väitega, et valimivälised äriühingud tulenevalt nende halvast majanduslikust olukorrast suure tõenäosusega püüavad suurendada rahavoogusid ekspordimahtude suurendamise teel ühendusse (dumpinguhindadega), märgitakse, et rahavood võivad tuleneda veel mitmest muust tegevusest kui müügimahu kasvust, näiteks täiendavatest laenudest, vähetulusate ärisektorite müügist ning aktsiate väljalaskest aktsiakapitali suurendamiseks. Samuti ei leitud piisavalt tõendeid väidetava dumpinguhindadega ekspordi kohta USAsse. Lõpuks ei võtnud kaebuse esitanud ühenduse tootmisharu Taiwani tootmisvõimsust analüüsides arvesse võimalikku tootmisvõimsuse vähenemist seoses Taiwani tootmisrajatiste ümberpaiknemisega väljapoole Taiwanit ega ühe Taiwani tootja pankrotti.

(178)

Eespool öeldut arvesse võttes jäädakse dumpingu kordumise tõenäosuse suhtes Taiwani puhul esialgse arvamuse juurde.

(179)

Kaebust toetasid järgmised Euroopa Ühenduse tootjad:

(180)

Kõnealuse kuue kaebuse esitanud koostööd tegeva ühenduse tootja arvele langeb 49 % ühenduse vaatlusaluse toote toodangust ning ükski kaebust mitteesitanud ühenduse tootja ei ole selgesti väljendanud oma vastuseisu käesoleva menetluse algatamisele ning seepärast ollakse seisukohal, et ühenduse tootmisharu koosneb kaebuse esitanud tootjatest algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaks kaebust mitteesitanud tootjat andsid komisjonile üldist teavet, kuid ei toetanud kaebust.

(181)

Ühenduse tarbimise aluseks võeti vaatlusaluse toote impordimaht asjaomastest riikidest ning kõigist muudest kolmandatest riikidest, kes teadaolevalt toodavad vaatlusalust toodet ja ekspordivad seda ühendusse, millele lisati nii ühenduse tootmisharu kui muude ühenduse tootjate müügimaht ühenduses. Kuna ainult kaks kümnest kaebust mitteesitanud ühenduse tootjast andsid teavet oma müügi kohta, võeti ülejäänud kaheksa kaebust mitteesitanud tootja müügi arvutamisel aluseks ühenduse tootmisharult saadud kaebuses esitatud andmed. Need andmed olid kiudude valdkonnale spetsialiseerunud sõltumatu konsultatsioonifirma väljaannete poolt kinnitatud.

(182)

Järjepidevus huvides kasutati käesolevas menetluses asjakohaste CN-koodidega toodete impordimahtude kindlaksmääramiseks Eurostati andmeid. Tuleb märkida, et vaatlusaluste eksportivate riikide tootjate esitatud impordimaht oli kooskõlas Eurostati vastavate andmetega.

(183)

Sellest lähtudes ilmneb, et ühenduse tarbimine on peatunud ja langenud 712 773 tonnilt 2000. aastal 709 828 tonnile uurimisperioodil.

Tabel 1

(184)

Taiwani puhul tuvastati dumpingumarginaal alla 2 % (vaata põhjendusi 138–146). Seetõttu ei täidetud algmääruse artikli 3 lõike 4 tingimusi, mille kohaselt nähti ette hinnata kumulatiivselt vaatlusaluse toote importi kõnealusest riigist ja vaatlusaluse toote importi ülejäänud asjaomastest riikidest.

(185)

Komisjon arutas lisaks sellele, kas Hiina RVst, Saudi Araabiast ja Lõuna-Koreast (edaspidi “vaatlusalused riigid”) pärineva polüesterstaapelkiu impordi mõju tuleks kumulatiivselt hinnata algmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt.

(186)

Kõnealuses artiklis on ette nähtud, et sellise impordi mõju, mis pärineb kahest või enamast riigist, mille suhtes kohaldatakse samaaegselt ühte ja sama dumpinguvastast uurimist, hinnatakse kumulatiivselt juhul, kui i) igast riigist pärineva impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaal on suurem algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest, ii) igast riigist pärit impordi maht ei ole tähtsusetu, iii) kumulatiivne hindamine on kohane importtoodete vahelise konkurentsi tingimusi ning importtoodete ja ühenduse samasuguse toote vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes.

(187)

Nagu eespool on öeldud, tõendati käesoleva uurimise põhjal, et Hiina RV, Saudi Araabia ja Lõuna-Korea puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaalid on tunduvalt üle miinimumtaseme ning impordimaht nimetatud riikidest ei ole tühine algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses (nende turuosad uurimisperioodil moodustavad vastavalt 4,7 %, 3,1 % ja 10 %).

(188)

Selleks et otsustada kumulatiivse hindamise asjakohasuse üle, silmas pidades importtoodete ja ühenduse samasuguse toote vahelise konkurentsi tingimusi, analüüsis komisjon esialgu eksportijate ekspordihindade ja -mahtudega seotud käitumist turul.

(189)

Leiti, et Hiina RV, Saudi Araabia ja Lõuna-Korea tootjate käitumine turul oli ekspordihindade osas samalaadne. Tegelikult langetasid nimetatud riigid kogu vaatlusperioodi jooksul oma polüesterstaapelkiu keskmisi ühiku müügihindu vastavalt 27 %, 23 % ja 15 %. Peale selle on kõigi kolme riigi impordi puhul kindlaks määratud väga sarnane hindade allalöömistase (vaata põhjendust 186).

(190)

Samuti on kõigil kolmel riigil oluline turuosa ühenduse turul, kuigi Lõuna-Korea on nendest kolmest vaatlusalusest riigist kõige tähtsam eksportiv riik (Hiina RV 4,7 %, Saudi Araabia 3,1 % ja Lõuna-Korea 10 % uurimisperioodil).

(191)

Uurimise põhjal määrati samuti kindlaks, et importimiseks Hiina RVst, Saudi Araabiast ja Lõuna-Koreast ühendusse kasutati samu müügikanaleid, ning et suurem osa kõnealusest impordist ei lähe mitte lõpptarbijatele, vaid sellega kaubeldakse turustajate kaudu.

(192)

Peale selle leiti, nagu on selgitatud eespool (vaata alates põhjendusest 22), et Hiina RVst, Saudi Araabiast ja Lõuna-Koreast imporditud vaatlusalusel tootel ja ühenduse tootmisharu poolt toodetud tootel on ühesugused tehnilised, füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning need tooted tuleb lugeda omavahelise vahetatavuse ja asendatavuse poolest samasugusteks, seega üksteisega konkureerivateks tooteliigist lähtuvalt.

(193)

Üks eksportiv tootja Saudi Araabiast väitis, et kõnealusest riigist imporditud polüesterstaapelkiud ei konkureeri muude vaatlusaluste riikide, esmajoones Hiina RV ja ühenduse tootmisharu valmistatud polüesterstaapelkiuga. Kõnesoleva tootja esitatud andmete kohaselt keskendub Saudi Araabia polüesterstaapelkiu tootmine eranditult põhilise ehk hariliku polüesterstaapelkiu tootmisele, nimelt nendele tooteliikidele, mis sobivad pigem üldiseks kui eriotstarbeliseks kasutamiseks, samal ajal kui ühenduse tootjatel on võimsus toota või nad tegelikult toodavad nn eritooteid. Kõnealused polüesterstaapelkiu eritooted märgistatakse ja kohandatakse tavaliselt eri kasutusotstarbeks või lõpptarbimiseks, näiteks tuleaeglusti, antibakteriaalsed ja pillinguta kiud, ning nende puhul on tavaliselt vaja tavaliselt kõrgel tasemel uurimis- ja arendustööd. Mõned kasutajad väitsid veel, et nn konjugeeritud õõneskiu liiki, mida nad samuti eritooteks pidasid, tarnivad ühendusse ainult Lõuna-Korea tootjad.

(194)

Uurimine ei kinnitanud neid väiteid. Esmalt tehti kindlaks, et eksport Hiina RVst koosneb eranditult põhilisest ehk harilikust polüesterstaapelkiust. Teiseks ei keskendu polüesterstaapelkiu eksport Lõuna-Koreast üksnes “konjugeeritud õõneskiu” liigile, sest kõnealuse liigi arvele langeb ainult 24 % uurimisperioodil Euroopa Ühendusse suunatud ekspordi kogumahust. Peale selle ei saa eespool esitatud “eriliikide” mõiste alusel polüesterstaapelkiu “konjugeeritud õõneskiu” liiki lugeda eriliikide hulka. On saadud tehnilist laadi tõendeid, mis kinnitavad, et kõigil polüesterstaapelkiu tootjatel on tegelikult võimalik toota konjugeeritud õõneskiudu, kuid enamik nendest hoidub selle valmistamisest, sest selle tootmine ei ole valitsevaid hinnatasemeid silmas pidades enam jätkusuutlik. Lõpetuseks keskendub ühenduse polüesterstaapelkiu tootmisharu peamiselt põhilise ehk hariliku polüesterstaapelkiu sektorile, kuigi toodetakse ja müüakse ka eritooteid.

(195)

Seega tehti kindlaks, et vaatlusalustest riikidest pärit vaatlusaluse toote ekspordi puhul toimib omavaheline konkurents ja konkurents polüesterstaapelkiuga, mille tootja või tõenäoline tootja on ühenduse tootmisharu.

(196)

Eespool öeldu põhjal otsustati, et kõik polüesterstaapelkiu Hiina RVst, Saudi Araabiast ja Lõuna-Koreast pärineva impordi kumuleerimist õigustavad tingimused on täidetud.

(197)

Kumulatiivne dumpinguhinnaga import Hiina RVst, Saudi Araabiast ja Lõuna-Koreast on kasvanud 111 905 tonnilt 2000. aastal 125 633 tonnile uurimisperioodil, st 12 % võrra.

(198)

Kumulatiivne turuosa on suurenenud 15,6 %lt 2000. aastal 17,6 %le uurimisperioodi jooksul.

Tabel 2

(199)

Hiina RVst, Saudi Araabiast ja Lõuna-Koreast pärineva dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmine hind on langenud 18 % võrra ajavahemikul 2000. aastast kuni uurimisperioodini.

Tabel 3

(200)

Hinna allalöömise kindlaksmääramiseks analüüsis komisjon uurimisperioodi andmeid. Ühenduse tootmisharu müügihindadena käsitleti sõltumatutele klientidele kehtestatud müügihindu, mida vajaduse korral korrigeeriti tehasehinna tasemele, st arvesse ei võetud transpordikulusid, ning millest on maha arvatud hinnaalandused ja hinnavähendid. Polüesterstaapelkiu eri tooteliikide küsimustikes määratletud hindu võrreldi eksportijate kehtestatud müügihindadega ning vajaduse korral korrigeeriti, et tuua hinnad samale tasemele CIF-hinnaga ühenduse piiril.

(201)

Uurimisperioodi kestel oli kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal Hiina RV puhul 16 %, Saudi Araabia puhul 16,8 % ja Lõuna-Korea puhul 24 %.

(202)

Ühenduse tootmisharu tootmismaht vähenes 5 % võrra vaatlusperioodi jooksul.

Tabel 4

(203)

Polüesterstaapelkiu tootmisvõimsus on vaatlusperioodil püsinud suhteliselt stabiilne. Tootmisvõimsus kasvas küll ainult 271 466 tonnilt 2000. aastal 27 561 tonnile vaatlusperioodil. Uurimisperioodi kestel moodustab ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus kuni 36 % ühenduse kogutarbimisest.

(204)

Tootmisvõimsuse rakendusaste on langenud 6 % võrra, st 87 %lt 81 %le. Tootmisvõimsus ise ei ole vähenenud, tootmisvõimsuse rakendusastme langus toimus ühenduse tootmisharu tootmismahu vähenemise tõttu.

Tabel 5

(205)

Varud on suurenenud vaatlusperioodil 13 % võrra. Seda ei loeta siiski kahju näitajaks, kuna varude tase on kooskõlas ühenduse tootmisharu poliitikaga hoida varud sisuliselt ühe kuu toodangule vastaval tasemel.

Tabel 6

(206)

Investeeringud määrati kindlaks äriühingutest viie äriühingu esitatud teabe põhjal. Kuues äriühing ei esitanud usaldusväärset teavet. Vaatlusperioodi kestel tegid viis usaldusväärseid investeerimisandmeid esitanud äriühingut investeeringuid 34,5 miljonit euro väärtuses. Nagu tabelist 7 võib näha, on investeeringute suundumus kasvav, välja arvatud 2002. aastal, kui see eelmise aastaga võrreldes langes. Leiti, et investeeringud olid siiski peaaegu eranditult asendused. Oluline osa investeeringutest oli vahetult seotud vaatlusaluse toote valmistamisega. Ainult üks ühenduse tootmisharu tootjatest on teinud märkimisväärseid investeeringuid töötlemistehasesse, mis varustab toorainega (polüetüleentereftalaathelbed) polüesterstaapelkiu tootmisprotsessi.

(207)

Seda investeeringute taset ja laadi (peamiselt asendused) peetakse kapitalimahuka tootmisharu jaoks liiga madalaks.

Tabel 7

(208)

Ühenduse tootmisharu polüesterstaapelkiu müügimaht Euroopa Ühenduses on langenud 6 % võrra ajavahemikul 2000. aastast kuni uurimisperioodini. Ühenduse tarbimine tõusis 11 % võrra vaatlusperioodil ning sellist müügimahu langust seletatakse turuosa vähenemisega. Ühenduse tootmisharu turuosa on uurimisperioodil vähenenud 31 %lt 29 %le.

Tabel 8

(209)

Ühenduse tootmisharu ühiku müügihing on langenud 8 % võrra vaatlusperioodil. Nagu on esitatud tabelis 9 leidis kõnealune langus aset pärast 2001. aastat, ühtides vaatlusalustest riikidest pärit impordi järsu tõusu ning kõnealuse impordi hindade tunduva langusega.

Tabel 9

(210)

Ühenduse tootmisharu kaalutud keskmine tasuvus netokäibelt langes 4,4 %lt 2000. aastal kuni –3,2 %le uurimisperioodil.

Tabel 10

(211)

Rahavoog vähenes vaatlusperioodil 25 687 824 eurolt 2000. aastal kuni 12 178 328 euroni uurimisperioodil.

(212)

Netovaralt saadav kasum põhines äriühingutest viie äriühingu esitatud teabel. Kuues äriühing ei esitanud usaldusväärset teavet. Selle äriühingu netovaralt saadava üldkasumiga seotud andmete põhjal täheldati siiski sama suundumust, mis väljendus ülejäänud viie äriühingu puhul seoses vaatlusaluse tootega. Esitatud teabe põhjal ilmnes netovaralt saadava kasumi järsk langus vaatlusperioodi kestel. See langes 51,1 %lt 2000. aastal –8,5 %le uurimisperioodil.

Tabel 11

(213)

Mõned äriühingud rahastavad oma tegevust finantskontsernide kaudu, millesse nad kuuluvad, kasutades kas sularaha koondamissüsteeme või emaäriühingutelt saadud kontsernisiseseid laene. Muudel juhtudel kasutatakse rahastamisallikana äriühingu rahakäivet. Mõned suurendasid oma kapitaliosalust sel viisil, et moodustasid riskikapitalistruktuure finantsüksustega, mis teatavatel juhtudel täiendavalt rahastasid osalevaid äriühinguid aktsionärilaenude abil.

(214)

Sellest lähtuvalt ei ole enamikul ühenduse tootmisharu äriühingutest olnud suuri raskusi seoses kapitali kaasamisega. Ühel kontrollitud äriühingutest oli siiski tõsiseid probleeme oma tegevuse rahastamisega nii võlakirjade kui aktsiate osas.

(215)

Tööhõive ühenduse tootmisharus langes 7 % võrra vaatlusperioodi kestel. Ühenduse tootmisharu vähendas töötajate arvu 84 töötaja võrra. Üks äriühing ei andnud 2000. aasta töötasude kohta usaldusväärset teavet. Vaatlusaluse perioodi ülejäänud aastatel suurenes töötasude kogusumma 5 %, mis on oluliselt vähem kui ühtlustatud tarbijahinnaindeksi keskmine tõus vaatlusperioodi jooksul neljas riigis, kus ühenduse tootmisharu asub (st 9,1 %).

Tabel 12

(216)

Tootlikkus kogu turu ulatuses oli vaatlusperioodi jooksul stabiilne ja langes ainult 2 % võrra alates 2000. aastast kuni uurimisperioodini. Tootlikkuse seisak peegeldab ühenduse tootmisharu tehtud investeeringute madalat taset (kvaliteedi ja kvantiteedi osas, vaata alates põhjendusest 206).

Tabel 13

(217)

Tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu turuosa vähenes üldiselt kahe protsendi võrra, mis näitab, et kasv jäi pidama kogu turu tarbimistaseme languse taha (langes 1 % võrra).

(218)

Võttes arvesse Hiina RVst, Saudi Araabiast ja Lõuna-Koreast pärineva impordi mahtu ning hindu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

(219)

Samas arvatakse, et Hiina RVst ja Saudi Araabiast pärineva ühendusse suunatud dumpinguhinnaga impordi oluline suurenemine koos Lõuna-Korea impordihindade ebarahuldava liikumisega ei ole lasknud ühenduse tootmisharul varasema dumpingu tagajärgedest loodetud määral toibuda.

(220)

Hiina RVst, Saudi Araabiast ja Lõuna-Koreast pärineva impordi maht on tunduvalt suurenenud nii absoluutarvudes kui turuosa seisukohalt. Vaatlusperioodil suurenes nende riikide turuosa 2 %. Peale selle langes nendest riikidest pärineva impordi kaalutud keskmine hind 18 % võrra vaatlusperioodil. See langus kajastub täheldatud märkimisväärses hinna allalöömises.

(221)

Valdav osa ühenduse tootmisharu kahjunäitajatest kinnitab hinna negatiivset liikumist vaatlusperioodil, mis viitab olulist kahju tekitavale olukorrale: ühenduse polüesterstaapelkiu kogutarbimine on peatunud, ühenduse tootmisharu müügi kogumaht on vähenenud 6 % võrra, millega kaasnes turuosa 2 %line vähenemine; tootmismaht on langenud; tootmisvõimsus on peatunud ja tootmisvõimsuse rakendusaste on vähenenud 6 % võrra; keskmine ühiku müügihind on langenud 8 % võrra; tasuvus netokäibelt on negatiivsete tulemustega ning vähenes 7,6 % võrra vaatlusperioodil; muud kulutasuvusega seotud näitajad nagu rahavoog ja netovaralt saadav kasum on samuti halvenenud vaatlusperioodil; tööhõive ja tootlikkus langesid vastavalt 7 % ja 2 %. Investeeringute ja töötasude positiivne areng ei muuda üldist ettekujutust ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorrast, sest investeeringute tase oli sellise kapitalimahuka tootmisharu jaoks madal ja, tõus töötasudes tasakaalustas põhiliselt inflatsiooni vaatlusperioodil.

(222)

Eespool öeldu põhjal järeldatakse, et ühenduse tootmisharu on raskes majandus- ja rahandusolukorras ning on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(223)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 kontrolliti, kas ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustajaks oli vaatlusalustest riikidest pärit dumpinguhinnaga import. Peale selle kontrollis komisjon vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 7 ka muid teadaolevaid tegureid kui dumpinguhinnaga import, mis oleksid võinud tekitada kahju ühenduse tootmisharule, et vältida kõnealuste tegurite põhjustatud kahju ekslikku seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(224)

Vaatlusalustest riikides pärineva impordi maht kasvas vaatlusperioodil 12 % võrra ning turuosa suurenes 2 % võrra. Hiina RVst, Saudi Araabiast ja Lõuna-Koreast pärineva impordi hinnad langesid 18 % võrra ning lõid ühenduse tootmisharu hinnad tunduvalt alla vastavalt 16 %, 16,8 % ja 24 % võrra.

(225)

Hiina RVst, Saudi Araabiast ja Lõuna-Koreast pärineva impordi mahu kasv ja turuosa suurenemine hindade juures, mis olid ühenduse tootmisharu hindadest tunduvalt madalamad, langesid ajaliselt ühte ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisega.

(226)

Ühenduse tootmisharu müügimaht ja turuosa on vähenenud. Müügimaht on vähenenud 6 % võrra ja turuosa vähenes 2 % võrra. Ühenduse tootmisharu poolt kaotatud turuosa võttis täielikult üle dumpinguhinnaga import Hiina RVst, Saudi Araabiast ja Lõuna-Koreast.

(227)

Ühenduse tootmisharu hindade langus toimus samaaegselt Hiina RVst, Saudi Araabiast ja Põhja-Koreast imporditud vaatlusaluse toote hindade pideva langusega. Täpsemalt hakkasid ühenduse tootmisharu hinnad langema pärast 2001. aastat, üheaegselt Hiina RVst, Saudi Araabiast ja Lõuna-Koreast pärineva impordi keskmiste hindade langusega (vaata vastavalt põhjendusi 199 ja 209 ning tabeleid 3 ja 9). Dumpinguhinnaga impordi hinnasurve peaks seega olema selgesti määratletav.

(228)

Ühenduse tootmisharu kulutasuvus on järsult vähenenud alates vaatlusperioodi algusest ja oli negatiivne 2002. aastal ja uurimisperioodi kestel. Ühenduse tootmisharu kahju alates 2002. aastast langes ühte polüesterstaapelkiu eriti madalate hindadega impordi suurenemisega vaatlusalustest riikidest. Tuleks ühtlasi märkida, et üks ühenduse tootmisharu tootjatest tõendas, et tema netokäibelt saadav kulutasuvus põhiliste ehk harilike toodete sektoris, milles vaatlusalused riigid pakuvad ühenduse tootmisharule kõige suuremat konkurentsi, langes suuremal määral kui kõnealuse tootja valmistatud polüesterstaapelkiu kõiki liike hõlmav kulutasuvus.

(229)

Vaatlusaluste riikide dumpinguhinnaga impordi mahtude astmeline suurenemine langes ühte ka ühenduse tootmisharule kahjustavalt mõjuva olukorra muude näitajate (näiteks tööhõive, tootmisvõimsus ja selle rakendamisaste) ebasoodsate suundumustega.

(230)

Eespool esitatud kaalutlustel järeldati, et dumpinguhinnaga import vaatlusalustest riikidest avaldas otsustavat mõju ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisele.

(231)

Nagu on mainitud põhjenduses 183, oli tarbimine ühenduse turul alates 2000. aastast kuni uurimisperioodini stabiilne. Seega ei saa see olla kahju tekkimise põhjuseks.

(232)

Järgtööstus on korduvalt väitnud, et ühenduse tootmisharu ei ole investeerinud tootmisprotsessi moderniseerimisse ning peaks seetõttu vähemalt osaliselt vastutama oma kahjustatud olukorra eest. Nagu on öeldud põhjenduses 207, on investeeringute tase (peamiselt asendused ja hooldus) kapitalimahuka tootmisharu jaoks tõepoolest madal.

(233)

Kuid arvesse võttes eespool esitatud ning alates põhjendusest 202 kirjeldatud asjaolusid, ei olnud ühenduse tootmisharul võimalik teha uusi olulisi investeeringuid. Nagu sektori analüüsimisel ilmneb, ei leitud ühtegi muud asjaolu peale dumpinguhinnaga impordi, mis võis avaldada olulist negatiivset mõju ühenduse tootmisharule. Nende asjaolude tõttu ei tohiks investeeringute ebapiisavat taset käsitleda kahju põhjusena, vaid pigem veel ühe dumpinguhinnaga impordi tagajärjena.

(234)

Uurimisperioodi jooksul imporditi polüesterstaapelkiudu ka USAst, Türgist, Jaapanist, Tšehhi Vabariigist, Poolast, Nigeeriast ja Lõuna-Aafrikast. Et välja selgitada, kas import muudest riikidest võis kahjustada ühenduse tootmisharu, võeti analüüsimisel arvesse ka importi Taiwanist. Nagu on mainitud põhjenduses 145, oli import Taiwanist uurimisperioodi kestel miinimumtasemel.

(235)

Impordimahud muudest kolmandatest riikidest suurenesid veidi ja tõusid 133 798 tonnilt 2000. aastal 137 123 tonnile uurimisperioodil. See väike tõus koos polüesterstaapelkiu stabiilse tarbimisega on seletatav muudest kolmandatest riikidest pärit impordi seiskunud turuosaga (19 % 2000. aastal ja uurimisperioodil).

(236)

Eurostati andmete ja kohapealsete kontrollimiste andmete kohaselt olid uurimisperioodil ülejäänud peamistest eksportivatest riikidest pärineva vaatlusaluse toote kaalutud keskmised hinnad (1,25 EUR/kg) tootmisharu kaalutud keskmiste hindadega ligilähedasel tasemel. Seetõttu järeldatakse, et kõnealune import ei saanud ühelgi viisil kahjustada ühenduse tootmisharu.

(237)

Mõned eksportivad tootjad on väitnud, et Türgi eksport ühendusse toimub dumpinguhindadega, ning see on aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorra tekkimisele.

(238)

Põhiosa Türgi impordist ühendusse ühe kaebuse esitanud äriühingu kaudu, mis on seotud Türgi eksportiva tootjaga. On saadud tõendeid, et kaebuse esitanud äriühingu polüesterstaapelkiu ostud Türgi seotud äriühingult tehti sõltumatult ning nende eesmärk oli täiendada ühenduse tootja tootevalikut intensiivse turunõudluse ajal. Peale selle ei olnud kõnealuse impordi põhjuseks mõni kõrvalejäetud või õigel ajal teostamata investeerimisprojekt, mis oleks võinud esile kutsuda ühenduse seotud äriühingu tootmisvõimsuse vähenemise. Täiendavalt kontrolliti, et ühenduse seotud importija müüs Türgist pärineva polüesterstaapelkiu edasi kõnealuse seotud äriühingu valmistatud ja müüdud toodetega samal hinnatasemel ning ei löönud alla teiste ühenduse tootmisharu äriühingute keskmisi hindu.

(239)

Ühenduse vaatlusaluse toote kaebust mitteesitanud tootjate turuosa moodustas uurimisperioodil 31,5 %. Vaatlusperioodil langes nende müügimaht 7 % võrra ja turuosa vähenes 2 protsendipunkti võrra.

(240)

Peale selle võib kättesaadava teabe põhjal järeldada, et kaebust mitteesitanud tootjate keskmised hinnad on kaebuse esitanud tootjate keskmiste hindadega ühel ja samal tasemel. Selle põhjal võib oletada, et nad on ühenduse tootmisharuga samalaadses olukorras, st dumpinguhindadega import on tekitanud neile kahju. Seega ei saa järeldada, et muud ühenduse tootjad on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju.

(241)

Toorainete maksumus moodustab olulise osa polüesterstaapelkiu toodangu kogukuludest (umbes 60 % tootmise kogukuludest). Seetõttu olenevad polüesterstaapelkiu hinnad tugevasti toorainekuludest.

(242)

Niinimetatud värsket polüesterstaapelkiudu toodetakse naftaderivaatidest (peamiselt monoetüleenglükool ja puhas tereftaalhape) Väiksemas, kuid üha kasvavas koguses toodab ühenduse tootmisharu nn regenereeritud polüesterstaapelkiudu ringlussevõetud materjalist (polüetüleentereftaalaatpudelid ja muud jäätmed). Lõpuks saab polüesterstaapelkiu valmistamiseks kasutada mõlema tooraine liigi, st naftaderivaatide ja ringlussevõetud polüetüleentereftaalaatjäätmete kombinatsiooni.

(243)

Naftaderivaatide monoetüleenglükooli ja puhta tereftaalhappe hinnad olenevad naftahinna kõikumistest. Kontrollkäikudel leiti, et ringlussevõetud materjalide hinna liikumine on tavaliselt seotud monoetüleenglükooli ja puhta tereftaalhappe hindade kõikumisega.

(244)

Eespool öeldu põhjal väitsid mõned eksportivad tootjad, et ühenduse tootmisharu väidetav kahju on tekkinud toorainekulude kõikumiste, eelkõige ülemaailmse naftahinna tõusu tõttu.

(245)

Tuginedes toorainetootjatelt saadud teabele tehti kindlaks, et monoetüleenglükooli ja puhta tereftaalhappe hinnad tõusid alates 2002. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni vastavalt 14 % ja 13 % võrra. Kõnealune toorainehindade tõus ei kajastunud siiski ühenduse tootmisharu poolt müüdud polüesterstaapelkiu keskmise hinna tõusus (vaata põhjendus 209) olenemata sellest, et kiud on hinnatundlikud tooted. Euroopa Liidu tootjate hinnad hoopis langesid veidi samal perioodil. Kuna kolmanda riigi vaatlusaluse toote tootjad on arvatavasti samuti kogenud samalaadset tõusu monoetüleenglükooli ja puhta tereftaalhappe taoliste peamiste naftal põhinevate sisendite hinnas, leiti, et vaatlusalustest riikidest pärineva polüesterstaapelkiu impordi hinnad langesid oluliselt samal perioodil. Tuvastati, et dumpinguhinnaga impordi tekitatud konkurentsi tõttu ei saanud ühenduse tootjad suurenenud toorainekulusid oma klientidele edasi kanda.

(246)

Peale selle mõjutab toorainehindade iga võimalik kõikumine tõenäoliselt polüesterstaapelkiu hindu nii ühenduse tootmisharus kui ka vaatlusalustes riikides asuvate eksportijate puhul, sest nafta on homogeense hinnakujundusega kaup kõikjal maailmas. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(247)

Tähelepanu pöörati euro ja USA dollari vahelise kursi kõikumistele. Põhiosa imporditehingutest vaatlusalustest riikidest Euroopa Ühendusse toimub USA dollarites. Eurot tunnustatakse USA dollari suhtes alates 2002. aasta keskelt, ning olulisel määral uurimisperioodi kestel, mis soosib eksporti euroaladele kõnealusel perioodil. Seda silmas pidades väitsid mõned huvitatud isikud, et dollaril põhinevas äritegevuses pidi kõnealuse valuuta devalveerumine euro suhtes paratamatult soodustama polüesterstaapelkiu importi Euroopa Ühendusse.

(248)

Sellel konkreetsel juhul on euro väärtuse suurenemine kasuks tulnud polüesterstaapelkiu impordile ka muudest kui dumpingut kasutavatest riikidest. Dumpingut mittekasutavate riikide impordimahud peatusid vaatlusperioodi jooksul (isegi langesid veidi alates 2002. aastast kuni uurimisperioodini), kusjuures import dumpingut kasutavatest riikidest kasvas kogu selle perioodi jooksul 12 % võrra. Kuigi esmapilgul ei saa välistada, et euro väärtuse tõus USA dollari suhtes võis soodustada polüesterstaapelkiu importi vaatlusalustest riikidest, näitab asjaolu, et valuutakursside kõikumised ei mõjutanud importi muudest riikidest, et seda ei saa käsitleda põhjusliku tegurina dumpinguhinnaga impordi aktiviseerumisel vaatlusalustest riikidest.

(249)

Peale selle võiks väidet, et USA dollari suhtes tugevnenud euro on ühenduse tootmisharule tekitatud kahju põhjustaja, kehtivaks pidada ainult selle perioodi kohta, mil kõnealune tugevnemine toimus, st alates 2002. aasta keskelt kuni uurimisperioodi lõpuni, kuid eelkõige uurimisperioodi jooksul, mil erinevused kõnesolevate vääringute vahel tõusid rohkem esile.

(250)

Seetõttu järeldati, et kuigi euro väärtuse suurenemine USA dollari suhtes võis soosida polüesterstaapelkiu eksporti Euroopa Ühendusse, ei selgita see impordimahtude olulist tõusu vaatlusalustest riikidest võrreldes ülejäänud importijatega kogu maailmas.

(251)

Ajalise ühtelangevuse põhjal ühelt poolt vaatlusalustest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi suurenemise, turuosa kasvu ja tuvastatud hindade allalöömise ning teiselt poolt ühenduse tootmisharu olukorra halvenemise vahel jõutakse järeldusele, et ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustaja on dumpinguhinnaga import. Eelkõige on tuvastatud, et keskmiste impordihindade langus ja ühenduse tootmisharu keskmiste hindade allasurumine toimusid üheaegselt. See on tekitanud kulutasuvuse languse, mis 2002. aastal ja uurimisperioodil, st ajal, mil import vaatlusalustest riikidest kasvas kõige rohkem ja hindade langus oli kõige järsem, oli negatiivsete tulemustega.

(252)

Pärast teatavate tegurite analüüsimist, nagu tarbimise areng, import muudest kui vaatlusalustest riikidest, kaebust mitteesitanud tootjate käitumine turul ja ühenduse tootmisharu poolt tehtud investeeringute madal tase, otsustati, et need tegurid ei saanud olla ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustajateks. Kuigi ei saa välistada, et muud tegurid, nagu näiteks toorainehindade kõikumine ja valuutakursside kõikumised võisid kaasa aidata ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorra tekkimisele, ei ole nimetatud tegurite mõju samas selline, mis muudaks tõsiasja, et vaatluslustest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel on olemas selge ja märkimisväärne põhjuslik seos.

(253)

Algmääruse artikli 21 kohaselt arutati, kas dumpinguvastaste meetmete kohaldamine oleks vastuolus ühenduse kui terviku huvidega. Ühenduse huvide kindlaksmääramisel tugineti kõigi erinevate huvide, nagu näiteks ühenduse tootmisharu, importijate ja hulgimüüjate ning vaatlusaluse toote kasutajate huvide uurimisele.

(254)

Selleks, et hinnata meetmete jätkamise või mittejätkamise tõenäolist mõju, nõuti teavet kõikidelt teadaolevatelt või endast teatanud huvitatud isikutelt. Seetõttu saatis komisjon küsimustikud ühenduse tootmisharule, kümnele muule ühenduse tootjale, kahekümne kolmele kasutajale ja kolmele toorainetarnijale. Küsimustikule vastas kuus kaebuse esitanud ühenduse tootjat, kaks kaebust mitteesitanud tootjat, viis seotud importijat, viisteist kasutajat ja kaks toorainega varustajat. (8)

(255)

Menetluse algatamise ajaks oli teada 31 sõltumatut importijat. Silmas pidades sõltumatute importijate suurt hulka ning kooskõlas algmääruse artikliga 17 otsustas komisjon, et uurimine toimub kõnealuste sõltumatute importijate valimi põhjal. Valimi koostamisel võeti aluseks suurim tüüpiline asjaomase impordi maht, mida oli nende käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida.

(256)

Selleks valiti esialgu valimisse viis äriühingut, kusjuures aluseks võeti nende impordimaht vaatlusalustest riikidest. Üks viiest väljavalitud äriühingust loeti hiljem koostööd mittetegevaks, sest ta ei soostunud täielikult täitma talle saadetud küsimustikku, ning arvati seejärel valimist välja. Ülejäänud nelja valimisse kuuluva äriühingu arvele langeb 14,6 % vaatlusaluse impordi kogumahust. Lõplik valim koosnes seega järgmistest äriühingutest:

(257)

Selle põhjal uuriti, kas hoolimata dumpingu, ühenduse tootmisharu olukorra ning põhjuslike seoste kohta tehtud järeldustest on olemas kaalukaid põhjusi järeldada, et meetmete kehtestamine ei ole antud juhul ühenduse huvides.

(258)

Ühenduse tootmisharu on kandnud märgatavat kahju, nagu on esitatud alates põhjendusest 188.

(259)

Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldaks ühenduse tootmisharul jõuda sellisele tasuvuse tasemele, mille ta oleks suutnud saavutada dumpinguhinnaga impordi puudumise korral, ning ära kasutada arengut ühenduse turul. See tagaks ühenduse tootmisharu polüesterstaapelkiuga seotud äritegevuse elujõulisuse.

(260)

Kuigi ühenduse tootmisharu suutis välja arendada tähtsad turunišid suurema lisandväärtusega ehk eriotstarbelise polüesterstaapelkiu sektoris, tuleb rõhutada, et tegelikult on ühenduse tootmisharu äritegevuse põhiosa seotud siiski kootud riide ja lausriide puhul kasutatavate harilike kiududega, ehk segmentidega, milles impordil vaatlusalustest riikidest on üha suurem tähtsus ning ühenduse tootmisharu on ebaausast konkurentsist kõige rohkem mõjutatud.

(261)

Eriotstarbeliste kiudude marginaalid on kõrgemad, kuid neid müüakse ainult piiratud kogustes. Selleks et saavutada maksimaalne tootmisvõimsuse rakendamisaste ja katta tootmise püsikulud, peavad ühenduse tootmisharu hariliku või põhilise kiu müügimahud olema suured. Seetõttu tagatakse tollimaksude kehtestamisega hariliku või põhilise polüesterstaapelkiu tootmise elujõulisus ning kõrgema lisandväärtusega polüesterstaapelkiu tootmise jätkumine, mis suurel määral sõltub põhilise polüesterstaapelkiu tootmise elujõulisusest. Tuleb märkida, et peamine eriotstarbeliste toodetega varustaja maailma tasandil on ühenduse tootmisharu ise, ning seda kõrge lisandväärtusega materjali ei saa käesoleva menetlusega hõlmatud vaatlusalustest riikidest. Seetõttu ollakse seisukohal, et meetmete kehtestamine peaks vastama ühenduse huvidele.

(262)

Nagu põhjendustes 254 ja 256 on öeldud, sai komisjon vastused küsimustikule viieteistkümnelt kasutajalt ning täielikult täidetud küsimustikud neljalt valimisse võetud sõltumatult importijalt ja viielt seotud importijalt. Peale selle esitas kolm kasutajate ühendust komisjonile teavet ja väiteid, mille kohaselt nõuti käesoleva menetluse lõpetamist meetmeid kehtestamata.

(263)

Vaatlusaluse toote kasutajad kuuluvad tekstiiltoodete sektorisse. Polüesterstaapelkiu turg jaguneb vastavalt sellele, kas kiudu tarbitakse ketruseks (st tekstiilmaterjalide tootmises kasutatavate kiudude valmistamiseks, mis võivad olla segatud muude kiudude, näiteks puuvilla- või villakiududega), lausriidest toodete valmistamiseks (st linad ja kangad, mis ei ole lõngast ning on sidestatud friktsiooni ja/või kohesiooni ja/või adhesiooni abil, välja arvatud paber) või täitematerjalina (st teatavate tekstiiltoodete, näiteks patjade või autoistmete täitematerjaliks või polstriks). Enamik käesolevas menetluses osalevatest koostööd tegevatest kasutajatest on lausriidetoodete tootjad. Nimetatud kasutajad kuuluvad ühendusse, mis ühena kolmest käesolevas menetluses koostööd tegevast ühendusest esindab lausriidetööstust Euroopa tasandil. (9) Küsimustike vastustes ostude kohta esitatud teabe kohaselt langeb koostööd tegevate kasutajate arvele uurimisperioodil umbes 5 % ühenduse polüesterstaapelkiu kogutarbimisest ning peaaegu 13 % vaatlusalustest riikidest pärit koguimpordist. Kasutajad ja importijad on esitanud arvukalt väiteid tollimaksude kehtestamise vastu.

(264)

Eelkõige väitis järgtööstus, et ühenduse polüesterstaapelkiu turg sõltub oluliselt vaatlusaluse toote välistarnijatest (Euroopa tootjad suudavad rahuldada maksimaalselt umbes 60 % polüesterstaapelkiu nõudlusest turul). Kui siinkohal arvesse võtta ühenduse tootmisvõimsust ja turuosa, on uurimisalustest riikidest kaks riiki, st Taiwan ja Lõuna-Korea, kõige olulisemad polüesterstaapelkiu tarnijad kogu maailmas. Seetõttu mõjutab dumpinguvastaste tollimaksude tase tingimata ühenduse huvidega seotud asjaolusid.

(265)

Polüesterstaapelkiu kasutajad on samuti väitnud, et tegutsevad eriti tundlikul turul ja isegi väikest kulude tõusu ei ole võimalik suunata lõpptarbijale ägeda konkurentsi tõttu eelkõige Kagu-Aasia riikidest ja Hiinast pärit lõpptoodete turul (nt padjad, tekstiiltooted jne). Need riigid müüvad juba väga madalate hindadega ning paljud Euroopa tekstiiltoodete tootjad pidid oma tootmisrajatised vähemalt osaliselt kolmandatesse riikidesse ümber paigutama.

(266)

Peale selle väitsid paljud polüesterstaapelkiu kasutajad, et vaatlusaluse toote teatavaid liike (nn konjugeeritud õõneskiudu) ei toodeta ühenduses ning ühenduse tootjad ei hakka seda lähemal ajal tootma, sest selleks puuduvad vajalikud tehnilised seadmed. Seetõttu on vaja kõnealust liiki polüesterstaapelkiudu (nn konjugeeritud õõneskiutooteid, mida valmistatakse peamiselt Lõuna-Koreas) importida.

(267)

Vastupidi polüesterstaapelkiu tööstusele on järgtööstus töömahukas. Mõned huvitatud isikud väitsid, et töötajate arv järgtööstuses on palju suurem kui kapitalimahukas polüesterstaapelkiutööstuses. Näiteks Euroopa lausriidetööstuse otsene tööjõud on 16 000 inimest võrreldes 1 180 inimesega polüesterstaapelkiutööstuses. Vastavalt lausriidetootjate andmetele langeb polüesterstaapelkiu arvele keskmiselt 40 % nende toodangu kogu tootmiskuludest. On väidetud, et tollimaksude kehtestamise tulemuseks võib olla töökohtade kadumine või tootmisrajatiste viimine ülemeremaadesse.

(268)

Arvestades ühenduse turu väidetavat sõltuvust välistarnijatest ollakse seisukohal, et Hiina RVst, Saudi Araabiast ja Lõuna-Koreast pärineva impordi vastaste tollimaksude korral, mille tase oleks keskmiselt 27 %, oleks kõnealustel riikidel uurimisperioodil ainult 7 % turuosa. Samas tehakse ettepanek tunnistada kehtetuks praegused meetmed Taiwanist pärit impordi suhtes ja vähendada Lõuna-Korea impordi suhtes praegu kehtivaid tollimakse. Rõhutatakse, et uurimisperioodi jooksul ning meetmete praeguse taseme juures (vaata põhjendust 3) oli Taiwani ja Lõuna-Korea turuosa 19 %. Samas teatas üks mainekas konsultatsioonifirma kiutootmise turul, et polüesterstaapelkiu peamistel tootjatel sellistes riikides, kelle suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse (peamiselt USA, Mehhiko, Türgi ja Lõuna-Aafrika) oli uurimisperioodi jooksul ülemäärast tootmisvõimsust, mis moodustab ligikaudu 50 % ühenduse kogutarbimisest. Peale hõlmab import kõnealustest riikidest juba olulise osa ühenduse turust ja ulatub 5,3 %ni uurimisperioodil.

(269)

Seetõttu, hoolimata kavandatavast tollimaksude kehtestamisest Hiina RV ja Saudi Araabia suhtes ning arvesse võttes meetmete lõpetamist Taiwani vastu ja Lõuna-Korea suhtes kohaldatavate meetmete vähendamist, saaksid ühenduse kasutajad siiski toetuda (või hakata toetuma) niisugustele tähtsatele vaatlusaluse toote tarnijatele, nagu on Lõuna-Korea või muud olulised varustajad riikides, mille suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse, sealhulgas Taiwanis.

(270)

Seoses väitega, et polüesterstaapelkiu kasutajad ei saa dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest tulenevaid suurenenud kulusid edasi suunata, ilmneks konkreetselt nende koostööd tegevate kasutajate puhul (kes on peaaegu eranditult lausriidetoodete tootjad), kes saavad vaatlusaluse toote Hiina RVst, Saudi Araabiast, Lõuna-Koreast ja Taiwanist, silmas pidades, et i) Hiina RV ja Saudi Araabia keskmine dumpinguvastase tollimaksu määr ulatub kuni 34,6 %ni, kusjuures nimetatud riikidele kuulus uurimisperioodil 7,8 % turust; ii) Lõuna-Koreast pärineva impordi suhtes kehtestatav keskmine tollimaksu määr langetab kõnealuse riigi suhtes määrusega (EÜ) nr 2852/2000 kehtestatud keskmist tollimaksumäära kahe protsendi võrra, ning et meetmed Taiwani suhtes tuleb lõpetada; iii) Lõuna-Korea ja Taiwani turuosa ühenduses oli 19,3 % uurimisperioodil, ning iv) polüesterstaapelkiu osakaal koostööd tegevate kasutajate valmistoodete (lausriidetooted) tootmiskuludes oli keskmiselt 40 %, et koostööd tegeva järgtööstuse tootmiskulude kasv tulenevalt kehtestatavate meetmete tulemusena oleks selles piirkonnas 0,40 %.

(271)

Kui kasutajad ei oleks oma väite kohaselt suutelised tootmiskulude sellist tõusu klientidele edasi suunama, oleks mõju nende finantsolukorrale vähe oluline. Samuti ollakse seisukohal, et kõnealuse vähese mõju tõttu järgtööstuse finantsolukorrale välditakse negatiivseid mõjusid selle tootmisharu tööjõule.

(272)

Samuti leitakse, et olenemata dumpinguvastaste ja/või tasakaalustavate meetmete kehtestamisest 50 % vaatlusaluse toote impordi suhtes kõigist kolmest riigist, on turutarbimine lausriide sektoris vaatlusperioodi jooksul kasvanud. Lähtuvalt Euroopa lausriidetootjaid esindava ühenduse esitatud teabest suurendas kõnealune sektor oma toodangut ligikaudu 17 % võrra ajavahemikul 2000. aastast kuni 2002. aastani.

(273)

Samuti tuvastati, et ühenduse tootmisharu saab tegelikult toota ka polüesterstaapelkiu konjugeeritud õõneskiu liiki, sest tootmisharul on olemas vajalik tehniline oskusteave ja seadmed. Nagu on juba mainitud, ei tarni ühenduse tootmisharu praegu kõnealust toodet dumpinguhinnaga impordist tuleneva tugeva hinnasurve tõttu. Igatahes on praegu kehtivaid meetmeid Korea Vabariigi (kes on konjugeeritud õõneskiu peamine tarnija) suhtes üldiselt vähendatud.

(274)

Eespool öeldu põhjal ning arvesse võttes vastuvõetud meetmete taset ning menetluse lõpetamist Taiwani vastu järeldatakse, et vaatlusaluse toote kasutajate ja importijate olukord seetõttu ei halvene eriti või üldse mitte.

(275)

Kaks toorainega varustajat vastas küsimustikule ja tegi seega koostööd käesoleva menetluse raames. Need on naftakeemiaettevõtted, mis tarnivad polüesterstaapelkiu tootmisharule puhast tereftaalhapet ja monoetüleenglükooli. Mõlemad äriühingud on selgesti toetanud tollimaksude kehtestamist. Ühenduse huve silmas pidades tuleb kõnealuste äriühingute seisukoha puhul käesolevas menetluses arvestada asjaolu, et nende tooraine müük polüesterstaapelkiu tootmisharule moodustab minimaalse osa käibest ja seetõttu ei muudaks meetmete kehtestamine või kehtestamata jätmine olulisel määral nende finants- või kaubandusolukorda.

(276)

Eespool öeldu kohaselt võib polüesterstaapelkiud olla värsket liiki, st valmistatud naftaderivaatidest (monoetüleenglükool ja puhas tereftaalhape), regenereeritud liiki, st valmistatud polüetüleentereftalaatpudelitest ja muudest jäätmetest, või naftaderivaatidest ja ringlussevõetud jäätmetest valmistatud liikide kombinatsioon. Komisjon tuvastas, et ühenduse tootmisharu kasutas uurimisperioodi kestel polüesterstaapelkiu tootmiseks umbes 60 % värsket toorainet ja 40 % ringlussevõetud toorainet. Ühenduse tootmisharu kavatseb järk-järgult suurendada ringlussevõetud tooraine kasutamist polüesterstaapelkiu tootmisel. Kaks ühenduse äriühingutest on ringlussevõetud tooraine liinid oma tootmiskohtades tegelikult üles seadnud. Veel üks äriühing kavatseb sellise liini kasutusele võtta 2004. ja 2005. aasta jooksul.

(277)

Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi “asutamisleping”) artikli 6 kohaselt käsitletakse keskkonnakaitset ühise poliitika või ühiste meetmetena, mille eesmärk on saavutada asutamislepingu artiklis 2 sätestatud eesmärgid, sealhulgas majandustegevuse jätkusuutlik areng. Seoses sellega on jäätmetekke vältimine ja jäätmekäitlus üks ühenduse esmatähtsatest eesmärkidest.

(278)

Eelkõige on ühendus kehtestanud pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevad õigusaktid. (10) Üks nende õigusaktide aluspõhimõtteid on ringlussevõtu ja korduvkasutamise põhimõte: kui pakendijäätmete teket ei ole võimalik ära hoida, tuleks võimalikult palju materjali taaskasutada, eelistatavalt ringlussevõtu teel. Seoses sellega sätestas Euroopa Ühendus hiljuti, et hiljemalt 31. detsembriks 2008 täidetakse miinimumeesmärk võtta ringlusse 22,5 % pakendijäätmetes sisalduvast plastmaterjalist. (11)

(279)

Tuvastati, et ühenduse polüesterstaapelkiu tootmisharu tarbis 70 % polüetüleentereftalaatpudelite ringlussevõtust saadud materjali uurimisperioodi kestel ja eristus selgesti kui selle pakendijäätme peamine lõppkasutaja. (12) Nende andmete põhjal ilmneb, et polüetüleentereftalaatpakendijäätmete ringlussevõtt Euroopas sõltub suurel määral tähtsaimast tarbijast – polüesterstaapelkiu tööstusest.

(280)

Komisjon on seisukohal, et tollimaksude kehtestamine aitab kindlustada polüetüleentereftalaatpakendijäätmete ringlussevõtu valdkonnas peamise tarbijana kesksel kohal oleva tööstussektori elujõulisust.

(281)

Eespool esitatud seisukohta ei mõjuta teatavate huvitatud isikute poolt esile toodud asjaolu, et ühenduse ringlussevõtutööstus suunab polüetüleentereftalaatpakendijäätmete eksporti ka Hiina RVsse. On tõepoolest leidnud kinnitust, et põhiosa polüetüleentereftalaatpakendijäätmetest tarbivad ühenduse polüesterstaapelkiu tootjad.

(282)

Kõiki eespool esitatud tegureid arvesse võttes järeldatakse esialgu, et puuduvad kaalukad põhjused, mis räägiksid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu.

(283)

Põhjenduses 143 ja sellele järgnevates põhjendustes esitatud tõsiasju silmas pidades ei ole praegu Taiwani suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed enam õigustatud. Kui konsulteerimise tulemusena selgub, et kaitsemeetmeid ei ole vaja võtta, ning nõuandekomitee ei ole esitanud vastuväiteid, tuleb uurimine või menetlus lõpetada vastavalt algmääruse artiklile 11 koostoimes selle artikliga 9.

(284)

Eespool esitatud asjaolusid silmas pidades leidis komisjon, et praegu ei ole kaitsemeetmete kohaldamist Taiwani suhtes vaja jätkata ning menetlus tuleks lõpetada.

(285)

Dumpinguvastaste meetmete tase peab olema piisav, et kõrvaldada ühenduse tootmisharule dumpinguhindadega impordist tulenev kahju, kuid mitte suurem täheldatud dumpingumarginaalist. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma kulud ja saada enne maksude mahaarvamist sellist kogukasumit, mille ühenduse tootmisharu võiks usutavasti saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, s.t dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Leitakse, et dumpinguhinnaga impordi puudumise korral peaks ühenduse tootmisharu tasuvus enne maksude mahaarvamist olema 5 %, st ühenduse tootmisharu esitatud kaebuses vajalikuks peetud tasemel. Kuna puudus vastupidine teave, loeti kasumi kõnealune tase ka seekord asjakohaseks.

(286)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes samal kaubandustasandil hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud kaalutud keskmist impordihinda selle mittekahjustava hinnaga, millega ühenduse tootmisharu müüs samasugust toodet ühenduse turul.

(287)

Mittekahjustava hinna saamiseks korrigeeriti ühenduse tootmisharu müügihinda eespool mainitud 5 % kasumimarginaali arvesse võtmiseks. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(288)

Eespool öeldut silmas pidades leitakse, et vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks dumpinguvastane tollimaks Hiina RVst, Saudi Araabiast ja Korea Vabariigist pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada madalama kahjumi või dumpingumarginaalide tasandil.

(289)

Eespool esitatu põhjal on tollimaksumäärad järgmised:

(290)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need tollimaksumäärad uurimise käigus nimetatud äriühingute osas tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes selle toote impordi suhtes, mis pärineb vaatlusalustest riikidest ning on toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi järgi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ei tohi nimetatud määra kohaldada ning nende puhul kehtib kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksu määr.

(291)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleks saata viivitamata komisjonile (13) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste korral äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral teeb komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ettepaneku määruse vastavaks muutmiseks ja ajakohastab nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(292)

Üks koostööd teinud eksportiv tootja Saudi Araabias pakkus hinnakohustuse võtmist vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1. Kõnealuse eksportiva tootja poolt esialgselt pakutud miinimumhind siiski ei kõrvaldanud dumpingu kahjustavat mõju. Sama kehtib ka selle äriühingu esitatud läbivaadatud hinnakohustuste suhtes. Lisaks sellele ei võimalda kõnealuse äriühingu müügistruktuur kohustuste täitmist tõhusalt kontrollida. Seetõttu tuli kõnealune pakkumine tagasi lükata.

(293)

Kaks Hiina eksportivat tootjat esitasid hinnakohustuse, mida toetas üks kasutajate ühendus. See pakkumine tuli siiski tagasi lükata, sest kuna sel puhul oleks tulnud teatavad impordimahud vabastada püsimeetmete kohaldamisest, poleks sellest piisanud ühenduse tööstusele dumpingust tulenenud kahju kõrvaldamiseks. Teise võimalusena pakkusid kõnealused äriühingud samuti miinimumhinda kogu ühendusse suunatava impordi suhtes kohaldamiseks, kuid tasemel, mis ei kõrvaldanud dumpingu kahjustavat mõju. Kõnealune pakkumine tuli seetõttu tagasi lükata. Ei saanud nõustuda sellega, et erinevad miinimumhinnad kehtestatakse erinevatele tooteliikidele, mis on importimisel raskesti eristatavad. Sellisel juhul oleks kehtestatud miinimumhindade järgimise kohustusest lihtne kõrvale hoiduda. Lisaks sellele leiti uurimisel, et kõnesolevate eksportijate raamatupidamine ei vastanud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, mistõttu oleks kohustuste täitmist eriti raske kontrollida.

(294)

Teine Hiina eksportiv tootja, kelle suhtes ei rakendatud ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, pakkus hinnakohustuse, mille puhul tema ühendusse suunatava ekspordi hinnad oleksid tõusnud. Pakutud hinnatõus ei kõrvaldanud kehtivast dumpingust tulenenud kahju ja lisaks sellele on komisjoni tavaks mitte vastu võtta hinnakohustusi äriühingutelt, kelle suhtes ei rakendata ei turumajanduslikku ega individuaalset kohtlemist, kuna sellisel juhul pole võimalik dumpingut individuaalselt kindlaks määrata. Seetõttu tuli kõnealuse äriühingu pakutud hinnakohustus tagasi lükata,

17.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 71/34

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

17.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 71/36

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 577/98 artikli 4 lõikele 3 vajatakse rakendusmeetmeid andmeedastuseks kasutatavate muutujate klassifikatsiooni määratlemiseks.

(2)

Määruse (EÜ) nr 577/98 artikli 4 lõike 4 alusel võib vaatlustunnuste hulgast määrata kindlaks muutujate loetelu (edaspidi “struktuurilised muutujad”), mida tuleb vaadelda üksnes aasta keskmistena 52 nädala kohta, mitte kvartali keskmistena. Seetõttu tuleb kehtestada alavalimi kasutamise tingimused andmete kogumiseks struktuuriliste muutujate kohta.

(3)

Silmas pidades tööhõivet ja tööpuudust kajastavate andmete tähtsust, peavad nende näitajate koondandmed olema järjepidevad, olenemata sellest, kas need saadakse aasta alavalimi või nelja kvartali täieliku valimi aasta keskmise põhjal.

(4)

Silmas pidades lisaküsimustikega kogutud andmete tähtsust, peab see teave olema ühildatav vaatluse mis tahes teise muutujaga.

(5)

Käesoleva määruse meetmed on vastavuses nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (2) alusel loodud statistikaprogrammi komitee arvamusega,