Euroopa Liidu ja Islandi Vabariigi vaheline

LEPING,

millega kehtestatakse raamistik Islandi Vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ja

ISLANDI VABARIIK

teiselt poolt,

edaspidi “pooled”,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit (EL) võib otsustada võtta meetmeid kriisiohjamise valdkonnas.

(2)	Euroopa Liit otsustab, kas kutsuda kolmandaid riike osalema EL kriisiohjamisoperatsioonides. Islandi Vabariik võib Euroopa Liidu kutse vastu võtta ja oma panust pakkuda. Sellisel juhul otsustab Euroopa Liit Islandi Vabariigi poolt pakutava panuse vastuvõtmise.

(3)	Kui Euroopa Liit otsustab NATO varustusele ja võimsusele toetudes viia läbi kriisiohjamise sõjalist operatsiooni, võib Islandi Vabariik väljendada oma põhimõttelist valmisolekut operatsioonis osalemiseks.

(4)	24. ja 25. oktoobri 2002. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogul lepiti kokku 7.–9. detsembri 2000. aasta Nice’i Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokkulepitud sätete rakendamise kord, mis käsitleb EL mittekuuluvate NATO Euroopa liikmesriikide osalemist EL juhitavas kriisiohjamisoperatsioonis.

(5)	Islandi Vabariigi EL kriisiohjamisoperatsioonides osalemise tingimused tuleks sätestada lepinguga, mis kehtestab raamistiku sellise võimaliku tulevase osalemise kohta, mitte määratleda neid tingimusi iga operatsiooni puhul eraldi.

(6)	Selline leping ei tohiks piirata Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel ega mõjutada Islandi Vabariigi üksikjuhtumipõhiseid otsuseid EL kriisiohjamisoperatsioonis osalemise kohta.

(7)	Selline leping peaks käsitlema üksnes tulevasi EL kriisiohjamisoperatsioone ning ei tohiks piirata võimalikke olemasolevaid lepinguid, mis reguleerivad Islandi Vabariigi osalemist juba käimasolevas EL kriisiohjamisoperatsioonis,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Osalemist käsitlevad otsused

1.   Pärast Euroopa Liidu otsust kutsuda Islandi Vabariik osalema EL kriisiohjamisoperatsioonis ning kui Islandi Vabariik on otsustanud osaleda, teavitab Islandi Vabariik Euroopa Liitu enda pakutavast panusest.

2.   Kui Euroopa Liit on otsustanud NATO varustusele ja võimsusele toetudes viia läbi sõjalist kriisiohjamisoperatsiooni, teatab Islandi Vabariik Euroopa Liidule igast enda kavatsusest operatsioonis osaleda ning teavitab hiljem mis tahes enda pakutavast panusest.

3.   Euroopa Liit hindab Islandi Vabariigi panust Islandi Vabariigiga konsulteerides.

4.   Euroopa Liit annab niipea kui võimalik Islandi Vabariigile eelnevalt märku tema tõenäolisest panusest operatsiooni ühistesse kuludesse, et abistada Islandi Vabariiki tema pakkumise koostamisel.

5.   Euroopa Liit edastab oma hindamise tulemuse Islandi Vabariigile kirja teel, et tagada Islandi Vabariigi osalemine kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 2

Õiguslik raamistik

1.   Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Islandi Vabariik ühismeetmega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab, et EL viib läbi kriisiohjamisoperatsiooni, ning iga ühismeetme või otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab EL kriisiohjamisoperatsiooni pikendada.

2.   Islandi Vabariigi panus EL kriisiohjamisoperatsiooni ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel.

Artikkel 3

Personali ja vägede staatus

1.   EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile Islandi Vabariigi poolt lähetatud personali ja/või kriisiohjamise sõjalisele operatsioonile saadetud vägede staatust reguleeritakse vägede/missiooni staatuse lepinguga, kui see on olemas, mis on sõlmitud Euroopa Liidu ja riigi/riikide vahel, kus operatsioon toimub.

2.   Riigist/riikidest, kus EL kriisiohjamisoperatsioon toimub, väljaspool paiknevatesse peakorteritesse või juhtimisüksustesse lähetatud personali staatust reguleeritakse asjaomaste peakorterite ja juhtimisüksuste ning Islandi Vabariigi vaheliste lepingutega.

3.   Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud vägede/missiooni staatuse lepingu kohaldamist, teostab Islandi Vabariik jurisdiktsiooni EL kriisiohjamisoperatsioonis osaleva oma riigi personali üle.

4.   Islandi Vabariik vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Islandi Vabariigi EL kriisiohjamisoperatsioonis osalemisega, kui nõude on esitanud tema personal või käib see tema personali kohta. Islandi Vabariik vastutab oma personali vastu võetavate meetmete, eelkõige õiguslike ja distsiplinaarmeetmete eest, kooskõlas oma õigus- ja haldusnormidega.

5.   Islandi Vabariik kohustub käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama deklaratsiooni mis tahes Islandi Vabariigi osalusega EL kriisiohjamisoperatsioonis osaleva riigi vastu nõuetest loobumise kohta. Sellise deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.

6.   Euroopa Liidu liikmesriigid kohustuvad käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama nõuetest loobumise deklaratsiooni seoses Islandi Vabariigi mis tahes tulevase osalemisega EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonis. Sellise deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.

Artikkel 4

Salastatud teave

1.   Islandi Vabariik võtab vajalikud meetmed, et tagada EL salastatud teabe kaitstus vastavalt nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜ (1) sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjadele ning pädevate asutuste, sealhulgas EL operatsiooni ülema välja antud juhistele EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni kohta või EL missiooni juhi välja antud edasistele juhistele EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni kohta.

2.   Kui EL ja Islandi Vabariik on sõlminud salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra lepingu, kohaldatakse sellise lepingu sätteid EL kriisiohjamisoperatsiooni suhtes.

II JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE TSIVIILOPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 5

EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud personal

1.   Islandi Vabariik tagab, et tema EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud personal täidab oma ülesandeid kooskõlas:

—	käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud ühismeetme ja selle hilisemate muudatustega,

—	operatsiooni kavaga,

—	rakendusmeetmetega.

2.   Islandi Vabariik teavitab EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhti ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati õigeaegselt igast muudatusest oma panuses EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

3.   EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni lähetatud personal läbib arstliku läbivaatuse, nad vaktsineeritakse ja tunnistatakse Islandi Vabariigi pädeva asutuse tõendiga teenistuseks tervislikult sobivaks. EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud töötajad esitavad selle tõendi koopia.

Artikkel 6

Alluvusahel

1.   Islandi Vabariigi lähetatud personal täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni huve silmas pidades.

2.   Kogu personal jääb oma siseriiklike ametiasutuste täielikku alluvusse.

3.   Siseriiklikud ametiasutused annavad operatiivjuhtimise üle EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhile, kes kasutab operatsioonide juhtimisel hierarhilist juhtimis- ja kontrollisüsteemi.

4.   Missiooni juht juhib EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.

5.   Käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt on Islandi Vabariigil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

6.   EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juht vastutab EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni personali distsiplinaarkontrolli eest. Vajadusel võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik ametiasutus.

7.   Islandi Vabariik määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab operatsioonis Islandi Vabariigi riigi kontingenti. Riiklik kontaktisik annab EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhile aru siseriiklikest küsimustest ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.

8.   Euroopa Liit teeb operatsiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Islandi Vabariigiga, tingimusel et operatsiooni lõpetamise päeval toetab Islandi Vabariik jätkuvalt EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

Artikkel 7

Finantsaspektid

1.   Islandi Vabariik katab kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud need kulud, mis vastavalt operatsiooni tegevuseelarvele kuuluvad ühiste kulude alla. See ei piira artikli 8 kohaldamist.

2.   Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surm, vigastus, vara hävimine või rikkumine, maksab Islandi Vabariik, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 1 osutatud missiooni staatuse lepinguga, kui see on olemas.

Artikkel 8

Tegevuseelarve rahastamises osalemine

1.   Islandi Vabariik osaleb EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni tegevuseelarve rahastamises.

2.   Islandi Vabariigi poolt tegevuseelarvesse eraldatav rahaline toetus moodustab väiksema summa kahest järgmisest variandist:

a)	võrdlussumma see osa, mis on võrdeline tema rahvamajanduse kogutulu ja kõigi operatsiooni tegevuseelarvet rahastavate riikide rahvamajanduse kogutulude summa suhtarvuga või

b)	tegevuseelarve võrdlussumma see osa, mis on võrdeline tema operatsioonis osaleva personali ja kõigi operatsioonis osalevate riikide personali suhtarvuga.

3.   Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei osale Islandi Vabariik Euroopa Liidu liikmesriikide personalile makstavate päevarahade rahastamises.

4.   Olenemata lõikest 1 vabastab Euroopa Liit üldjuhul kolmandad riigid teatava EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni rahastamises osalemisest, kui:

a)	Euroopa Liit otsustab, et operatsioonis osaleva kolmanda riigi panus on märkimisväärne ja operatsiooni jaoks olulise tähtsusega või

b)	operatsioonis osaleva kolmanda riigi rahvamajanduse kogutulu inimese kohta ei ületa Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

5.   EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juht ja Islandi Vabariigi asjaomased haldusteenistused allkirjastavad praktilise maksmise korra Islandi Vabariigi poolt EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni tegevuseelarvesse eraldatava toetuse kohta. Kõnealune leping hõlmab muuhulgas järgmisi sätteid:

a)	asjaomane summa;

b)	rahalise toetuse maksmise kord;

c)	kontrollimenetlus.

III JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE SÕJALISTES OPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 9

EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalemine

1.   Islandi Vabariik tagab, et tema EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja personal täidavad oma ülesandeid kooskõlas:

—	käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud ühismeetme ja selle hilisemate muudatustega,

—	operatsiooni kavaga,

—	rakendusmeetmetega.

2.   Islandi Vabariigi lähetatud personal täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni huve silmas pidades.

3.   Islandi Vabariik teavitab EL operatsiooni ülemat õigeaegselt igast muudatustest oma operatsioonis osalemises.

Artikkel 10

Alluvusahel

1.   Kõik EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja personal jäävad oma siseriiklike ametiasutuste täielikku alluvusse.

2.   Siseriiklikud ametiasutused annavad EL operatsiooni ülemale üle operatiivse ja taktikalise juhtimise ja/või kontrolli oma vägede ja personali üle. EL operatsiooni ülemal on õigus oma volitusi delegeerida.

3.   Islandi Vabariigil on operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

4.   EL operatsiooni ülem võib pärast Islandi Vabariigiga konsulteerimist igal ajal taotleda Islandi Vabariigi panuse lõpetamist.

5.   Islandi Vabariik määrab kõrge sõjalise esindaja esindama oma riigi kontingenti EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis. Kõrge sõjaline esindaja konsulteerib kõikides operatsiooniga seotud küsimustes EL vägede ülemaga ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.

Artikkel 11

Finantsaspektid

1.   Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist kannab Islandi Vabariik kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui kulud kuuluvad ühiste kulude alla käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 sätestatud õigusnormide kohaselt, samuti nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsuse 2004/197/ÜVJP kohaselt, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks. (2)

2.   Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surm, vigastus, vara hävimine või rikkumine, maksab Islandi Vabariik, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 1 osutatud missiooni staatuse lepingus, kui see on olemas.

Artikkel 12

Ühiste kulude rahastamises osalemine

1.   Islandi Vabariik osaleb EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises.

2.   Islandi Vabariigi poolt ühiste kulude katteks eraldatavad rahalised vahendid moodustavad väiksema summa kahest järgmisest variandist:

a)	see ühiste kulude võrdlussumma osa, mis on võrdeline tema rahvamajanduse kogutulu ja kõigi operatsiooni ühiseid kulusid rahastavate riikide rahvamajanduse kogutulude summa suhtarvuga või

b)	see ühiste kulude võrdlussumma osa, mis on võrdeline tema operatsioonis osaleva personali ja kõigi operatsioonis osalevate riikide personali suhtarvuga.

Kui Islandi Vabariigi personal osaleb ainult operatsiooni või vägede peakorteri töös, võetakse lõike 2 punktis b nimetatud suhtarvu arvutamisel aluseks Islandi Vabariigi personal ja vastava peakorteri personali koguarv. Muudel juhtudel arvutatakse suhtarv Islandi Vabariigi poolt lähetatud personali ja operatsioonis osaleva personali koguarvu alusel.

3.   Olenemata lõikest 1 vabastab Euroopa Liit üldjuhul kolmandad riigid teatava EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamisest, kui:

a)	Euroopa Liit otsustab, et operatsioonis osaleva kolmanda riigi panus nimetatud operatsiooni jaoks olulise tähtsusega varustusse ja/või võimsusesse on märkimisväärne või

b)	operatsioonis osaleva kolmanda riigi rahvamajanduse kogutulu inimese kohta ei ületa Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

4.   Nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsuses 2004/197/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks, sätestatud halduri ja Islandi Vabariigi pädevate ametiasutuste vahel sõlmitakse leping. Nimetatud leping sisaldab muuhulgas:

a)	asjaomast summat;

b)	rahalise toetuse maksmise korda;

c)	kontrollimenetlust.

IV JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Lepingu rakendamise kord

Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 5 ja artikli 12 lõike 4 kohaldamist sõlmitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Islandi Vabariigi asjakohaste ametiasutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.

Artikkel 14

Kohustuste täitmata jätmine

Kui üks lepingu pool peaks jätma eelnevates artiklites sätestatud kohustused täitmata, on teisel poolel õigus leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.

Artikkel 15

Vaidluste lahendamine

Lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepingu poolte vahel diplomaatilisel teel.

Artikkel 16

Jõustumine

1.   Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

3.   Käesolev leping vaadatakse läbi hiljemalt 1. juunil 2008 ja seejärel vähemalt iga kolme aasta järel.

4.   Käesolevat lepingut võib muuta poolte vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel.

5.   Käesoleva lepingu võib denonsseerida, kui üks selle pool teatab teisele poolele kirjalikult lepingu denonsseerimisest. Denonsseerimine jõustub kuue kuu möödumisel teise poole poolt sellekohase teate kättesaamisest.

---

(1)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

(2)  ELT L 63, 28.2.2004, lk 68.

Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline

LEPING,

millega kehtestatakse raamistik Norra Kuningriigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ja

NORRA KUNINGRIIK

teiselt poolt,

edaspidi “pooled”,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit (EL) võib otsustada võtta meetmeid kriisiohjamise valdkonnas.

(2)	Euroopa Liit otsustab, kas kutsuda kolmandaid riike osalema EL kriisiohjamisoperatsioonides. Norra Kuningriik võib Euroopa Liidu kutse vastu võtta ja oma panust pakkuda. Sellisel juhul otsustab Euroopa Liit Norra Kuningriigi poolt pakutava panuse vastuvõtmise.

(3)	Kui Euroopa Liit otsustab NATO varustusele ja võimsusele toetudes viia läbi kriisiohjamise sõjalist operatsiooni, võib Norra Kuningriik väljendada oma põhimõttelist valmisolekut operatsioonis osalemiseks.

(4)	24. ja 25. oktoobri 2002. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogul lepiti kokku 7.–9. detsembri 2000. aasta Nice’i Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokkulepitud sätete rakendamise kord, mis käsitleb EL mittekuuluvate NATO Euroopa liikmesriikide osalemist EL juhitavas kriisiohjamisoperatsioonis.

(5)	Norra Kuningriigi EL kriisiohjamisoperatsioonides osalemise tingimused tuleks sätestada lepinguga, mis kehtestab raamistiku sellise võimaliku tulevase osalemise kohta, mitte määratleda neid tingimusi iga operatsiooni puhul eraldi.

(6)	Selline leping ei tohiks piirata Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel ega mõjutada Norra Kuningriigi üksikjuhtumipõhiseid otsuseid EL kriisiohjamisoperatsioonis osalemise kohta.

(7)	Selline leping peaks käsitlema üksnes tulevasi EL kriisiohjamisoperatsioone ning ei tohiks piirata võimalikke olemasolevaid lepinguid, mis reguleerivad Norra Kuningriigi osalemist juba käimasolevas EL kriisiohjamisoperatsioonis,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Osalemist käsitlevad otsused

1.   Pärast Euroopa Liidu otsust kutsuda Norra Kuningriik osalema EL kriisiohjamisoperatsioonis ning kui Norra Kuningriik on otsustanud osaleda, teavitab Norra Kuningriik Euroopa Liitu enda pakutavast panusest.

2.   Kui Euroopa Liit on otsustanud NATO varustusele ja võimsusele toetudes viia läbi sõjalist kriisiohjamisoperatsiooni, teatab Norra Kuningriik Euroopa Liidule igast enda kavatsusest operatsioonis osaleda ning teavitab hiljem mis tahes enda pakutavast panusest.

3.   Euroopa Liit hindab Norra Kuningriigi panust Norra Kuningriigiga konsulteerides.

4.   Euroopa Liit annab niipea kui võimalik Norra Kuningriigile eelnevalt märku tema tõenäolisest panusest operatsiooni ühistesse kuludesse, et abistada Norra Kuningriiki tema pakkumise koostamisel.

5.   Euroopa Liit edastab oma hindamise tulemuse Norra Kuningriigile kirja teel, et tagada Norra Kuningriigi osalemine kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 2

Õiguslik raamistik

1.   Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Norra Kuningriik ühismeetmega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab, et EL viib läbi kriisiohjamisoperatsiooni, ning iga ühismeetme või otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab EL kriisiohjamisoperatsiooni pikendada.

2.   Norra Kuningriigi panus EL kriisiohjamisoperatsiooni ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel.

Artikkel 3

Personali ja vägede staatus

1.   EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile Norra Kuningriigi poolt lähetatud personali ja/või kriisiohjamise sõjalisele operatsioonile saadetud vägede staatust reguleeritakse vägede/missiooni staatuse lepinguga, kui see on olemas, mis on sõlmitud Euroopa Liidu ja riigi/riikide vahel, kus operatsioon toimub.

2.   Riigist/riikidest, kus EL kriisiohjamisoperatsioon toimub, väljaspool paiknevatesse peakorteritesse või juhtimisüksustesse lähetatud personali staatust reguleeritakse asjaomaste peakorterite ja juhtimisüksuste ning Norra Kuningriigi vaheliste lepingutega.

3.   Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud vägede/missiooni staatuse lepingu kohaldamist, teostab Norra Kuningriik jurisdiktsiooni EL kriisiohjamisoperatsioonis osaleva oma riigi personali üle.

4.   Norra Kuningriik vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Norra Kuningriigile EL kriisiohjamisoperatsioonis osalemisega, kui nõude on esitanud tema personal või käib see tema personali kohta. Norra Kuningriik vastutab oma personali vastu võetavate meetmete, eelkõige õiguslike ja distsiplinaarmeetmete eest, kooskõlas oma õigus- ja haldusnormidega.

5.   Norra Kuningriik kohustub käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama deklaratsiooni mis tahes Norra Kuningriigi osalusega EL kriisiohjamisoperatsioonis osaleva riigi vastu nõuetest loobumise kohta. Sellise deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.

6.   Euroopa Liidu liikmesriigid kohustuvad käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama nõuetest loobumise deklaratsiooni seoses Norra Kuningriigi mis tahes tulevase osalemisega EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonis. Sellise deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.

Artikkel 4

Salastatud teave

1.   Norra Kuningriik võtab vajalikud meetmed, et tagada EL salastatud teabe kaitstus vastavalt nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜ (1) sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjadele ning pädevate asutuste, sealhulgas EL operatsiooni ülema välja antud juhistele EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni kohta või EL missiooni juhi välja antud edasistele juhistele EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni kohta.

2.   Kui EL ja Norra Kuningriik on sõlminud salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra lepingu, kohaldatakse sellise lepingu sätteid EL kriisiohjamisoperatsiooni suhtes.

II JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE TSIVIILOPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 5

EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud personal

1.   Norra Kuningriik tagab, et tema EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud personal täidab oma ülesandeid kooskõlas:

—	käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud ühismeetme ja selle hilisemate muudatustega,

—	operatsiooni kavaga,

—	rakendusmeetmetega.

2.   Norra Kuningriik teavitab EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhti ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati õigeaegselt igast muudatusest oma panuses EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

3.   EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni lähetatud personal läbib arstliku läbivaatuse, nad vaktsineeritakse ja tunnistatakse Norra Kuningriigi pädeva asutuse tõendiga teenistuseks tervislikult sobivaks. EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud töötajad esitavad selle tõendi koopia.

Artikkel 6

Alluvusahel

1.   Norra Kuningriigi lähetatud personal täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni huve silmas pidades.

2.   Kogu personal jääb oma siseriiklike ametiasutuste täielikku alluvusse.

3.   Siseriiklikud ametiasutused annavad operatiivjuhtimise üle EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhile, kes kasutab operatsioonide juhtimisel hierarhilist juhtimis- ja kontrollisüsteemi.

4.   Missiooni juht juhib EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.

5.   Käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt on Norra Kuningriigil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

6.   EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juht vastutab EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni personali distsiplinaarkontrolli eest. Vajadusel võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik ametiasutus.

7.   Norra Kuningriik määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab operatsioonis Norra Kuningriigi riigi kontingenti. Riiklik kontaktisik annab EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhile aru siseriiklikest küsimustest ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.

8.   Euroopa Liit teeb operatsiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Norra Kuningriigiga, tingimusel et operatsiooni lõpetamise päeval toetab Norra Kuningriik jätkuvalt EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

Artikkel 7

Finantsaspektid

1.   Norra Kuningriik katab kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud need kulud, mis vastavalt operatsiooni tegevuseelarvele kuuluvad ühiste kulude alla. See ei piira artikli 8 kohaldamist.

2.   Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surm, vigastus, vara hävimine või rikkumine, maksab Norra Kuningriik, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 1 osutatud missiooni staatuse lepinguga, kui see on olemas.

Artikkel 8

Tegevuseelarve rahastamises osalemine

1.   Norra Kuningriik osaleb EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni tegevuseelarve rahastamises.

2.   Norra Kuningriigi poolt tegevuseelarvesse eraldatav rahaline toetus moodustab väiksema summa kahest järgmisest variandist:

a)	võrdlussumma see osa, mis on võrdeline tema rahvamajanduse kogutulu ja kõigi operatsiooni tegevuseelarvet rahastavate riikide rahvamajanduse kogutulude summa suhtarvuga või

b)	tegevuseelarve võrdlussumma see osa, mis on võrdeline tema operatsioonis osaleva personali ja kõigi operatsioonis osalevate riikide personali suhtarvuga.

3.   Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei osale Norra Kuningriik Euroopa Liidu liikmesriikide personalile makstavate päevarahade rahastamises.

4.   Olenemata lõikest 1 vabastab Euroopa Liit üldjuhul kolmandad riigid teatava EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni rahastamises osalemisest, kui:

a)	Euroopa Liit otsustab, et operatsioonis osaleva kolmanda riigi panus on märkimisväärne ja operatsiooni jaoks olulise tähtsusega või

b)	operatsioonis osaleva kolmanda riigi rahvamajanduse kogutulu inimese kohta ei ületa Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

5.   EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juht ja Norra Kuningriigi asjaomased haldusteenistused allkirjastavad praktilise maksmise korra Norra Kuningriigi poolt EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni tegevuseelarvesse eraldatava toetuse kohta. Kõnealune leping hõlmab muuhulgas järgmisi sätteid:

a)	asjaomane summa;

b)	rahalise toetuse maksmise kord;

c)	kontrollimenetlus.

III JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE SÕJALISTES OPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 9

EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalemine

1.   Norra Kuningriik tagab, et tema EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja personal täidavad oma ülesandeid kooskõlas:

—	käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud ühismeetme ja selle hilisemate muudatustega,

—	operatsiooni kavaga,

—	rakendusmeetmetega.

2.   Norra Kuningriigi lähetatud personal täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni huve silmas pidades.

3.   Norra Kuningriik teavitab EL operatsiooni ülemat õigeaegselt igast muudatustest oma operatsioonis osalemises.

Artikkel 10

Alluvusahel

1.   Kõik EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja personal jäävad oma siseriiklike ametiasutuste täielikku alluvusse.

2.   Siseriiklikud ametiasutused annavad EL operatsiooni ülemale üle operatiivse ja taktikalise juhtimise ja/või kontrolli oma vägede ja personali üle. EL operatsiooni ülemal on õigus oma volitusi delegeerida.

3.   Norra Kuningriigil on operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

4.   EL operatsiooni ülem võib pärast Norra Kuningriigiga konsulteerimist igal ajal taotleda Norra Kuningriigi panuse lõpetamist.

5.   Norra Kuningriik määrab kõrge sõjalise esindaja esindama oma riigi kontingenti EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis. Kõrge sõjaline esindaja konsulteerib kõikides operatsiooniga seotud küsimustes EL vägede ülemaga ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.

Artikkel 11

Finantsaspektid

1.   Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist kannab Norra Kuningriik kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui kulud kuuluvad ühiste kulude alla käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 sätestatud õigusnormide kohaselt, samuti nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsuse 2004/197/ÜVJP kohaselt, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks. (2)

2.   Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surm, vigastus, vara hävimine või rikkumine, maksab Norra Kuningriik, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 1 osutatud missiooni staatuse lepingus, kui see on olemas.

Artikkel 12

Ühiste kulude rahastamises osalemine

1.   Norra Kuningriik osaleb EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises.

2.   Norra Kuningriigi poolt ühiste kulude katteks eraldatavad rahalised vahendid moodustavad väiksema summa kahest järgmisest variandist:

a)	see ühiste kulude võrdlussumma osa, mis on võrdeline tema rahvamajanduse kogutulu ja kõigi operatsiooni ühiseid kulusid rahastavate riikide rahvamajanduse kogutulude summa suhtarvuga või

b)	see ühiste kulude võrdlussumma osa, mis on võrdeline tema operatsioonis osaleva personali ja kõigi operatsioonis osalevate riikide personali suhtarvuga.

Kui Norra Kuningriigi personal osaleb ainult operatsiooni või vägede peakorteri töös, võetakse lõike 2 punktis b nimetatud suhtarvu arvutamisel aluseks Norra Kuningriigi personal ja vastava peakorteri personali koguarv. Muudel juhtudel arvutatakse suhtarv Norra Kuningriigi poolt lähetatud personali ja operatsioonis osaleva personali koguarvu alusel.

3.   Olenemata lõikest 1 vabastab Euroopa Liit üldjuhul kolmandad riigid teatava EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamisest, kui:

a)	Euroopa Liit otsustab, et operatsioonis osaleva kolmanda riigi panus nimetatud operatsiooni jaoks olulise tähtsusega varustusse ja/või võimsusesse on märkimisväärne või

b)	operatsioonis osaleva kolmanda riigi rahvamajanduse kogutulu inimese kohta ei ületa Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

4.   Nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsuses 2004/197/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks, sätestatud halduri ja Norra Kuningriigi pädevate ametiasutuste vahel sõlmitakse leping. Nimetatud leping sisaldab muuhulgas:

a)	asjaomast summat;

b)	rahalise toetuse maksmise korda;

c)	kontrollimenetlust.

IV JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Lepingu rakendamise kord

Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 5 ja artikli 12 lõike 4 kohaldamist sõlmitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Norra Kuningriigi asjakohaste ametiasutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.

Artikkel 14

Kohustuste täitmata jätmine

Kui üks lepingu pool peaks jätma eelnevates artiklites sätestatud kohustused täitmata, on teisel poolel õigus leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.

Artikkel 15

Vaidluste lahendamine

Lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepingu poolte vahel diplomaatilisel teel.

Artikkel 16

Jõustumine

1.   Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

3.   Käesolev leping vaadatakse läbi hiljemalt 1. juunil 2008 ja seejärel vähemalt iga kolme aasta järel.

4.   Käesolevat lepingut võib muuta poolte vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel.

5.   Käesoleva lepingu võib denonsseerida, kui üks selle pool teatab teisele poolele kirjalikult lepingu denonsseerimisest. Denonsseerimine jõustub kuue kuu möödumisel teise poole poolt sellekohase teate kättesaamisest.

---

(1)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

(2)  ELT L 63, 28.2.2004, lk 68.

Euroopa Liidu ja Rumeenia vaheline

LEPING,

millega kehtestatakse raamistik Rumeenia osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ja

RUMEENIA

teiselt poolt,

edaspidi “pooled”,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liit võib otsustada võtta meetmeid kriisiohjamise valdkonnas.

(2)	Euroopa Liit (EL) otsustab, kas kutsuda kolmandaid riike osalema EL kriisiohjamisoperatsioonides. Rumeenia võib Euroopa Liidu kutse vastu võtta ja oma panust pakkuda. Sellisel juhul otsustab Euroopa Liit Rumeenia poolt pakutava panuse vastuvõtmise.

(3)	Kui Euroopa Liit otsustab NATO varustusele ja võimsusele toetudes viia läbi kriisiohjamise sõjalist operatsiooni, võib Rumeenia väljendada oma põhimõttelist valmisolekut operatsioonis osalemiseks.

(4)	24. ja 25. oktoobri 2002. aasta Brüsseli Euroopa Ülemkogul lepiti kokku 7.–9. detsembri 2000. aasta Nice’i Euroopa Ülemkogu kohtumisel kokkulepitud sätete rakendamise kord, mis käsitleb EL mittekuuluvate NATO Euroopa liikmesriikide osalemist EL juhitavas kriisiohjamisoperatsioonis.

(5)	Rumeenia EL kriisiohjamisoperatsioonides osalemise tingimused tuleks sätestada lepinguga, mis kehtestab raamistiku sellise võimaliku tulevase osalemise kohta, mitte määratleda neid tingimusi iga operatsiooni puhul eraldi.

(6)	Selline leping ei tohiks piirata Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel ega mõjutada Rumeenia üksikjuhtumipõhiseid otsuseid EL kriisiohjamisoperatsioonis osalemise kohta.

(7)	Selline leping peaks käsitlema üksnes tulevasi EL kriisiohjamisoperatsioone ning ei tohiks piirata võimalikke olemasolevaid lepinguid, mis reguleerivad Rumeenia osalemist juba käimasolevas EL kriisiohjamisoperatsioonis,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Osalemist käsitlevad otsused

1.   Pärast Euroopa Liidu otsust kutsuda Rumeenia osalema EL kriisiohjamisoperatsioonis ning kui Rumeenia on otsustanud osaleda, teavitab Rumeenia Euroopa Liitu enda pakutavast panusest.

2.   Kui Euroopa Liit on otsustanud NATO varustusele ja võimsusele toetudes viia läbi sõjalist kriisiohjamisoperatsiooni, teatab Rumeenia Euroopa Liidule igast enda kavatsusest operatsioonis osaleda ning teavitab hiljem mis tahes enda pakutavast panusest.

3.   Euroopa Liit hindab Rumeenia panust Rumeeniaga konsulteerides.

4.   Euroopa Liit annab niipea kui võimalik Rumeeniale eelnevalt märku tema tõenäolisest panusest operatsiooni ühistesse kuludesse, et abistada Rumeeniat tema pakkumise koostamisel.

5.   Euroopa Liit edastab oma hindamise tulemuse Rumeeniale kirja teel, et tagada Rumeenia osalemine kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 2

Õiguslik raamistik

1.   Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Rumeenia ühismeetmega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab, et EL viib läbi kriisiohjamisoperatsiooni, ning iga ühismeetme või otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab EL kriisiohjamisoperatsiooni pikendada.

2.   Rumeenia panus EL kriisiohjamisoperatsiooni ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel.

Artikkel 3

Personali ja vägede staatus

1.   EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile Rumeenia poolt lähetatud personali ja/või kriisiohjamise sõjalisele operatsioonile saadetud vägede staatust reguleeritakse vägede/missiooni staatuse lepinguga, kui see on olemas, mis on sõlmitud Euroopa Liidu ja riigi/riikide vahel, kus operatsioon toimub.

2.   Riigist/riikidest, kus EL kriisiohjamisoperatsioon toimub, väljaspool paiknevatesse peakorteritesse või juhtimisüksustesse lähetatud personali staatust reguleeritakse asjaomaste peakorterite ja juhtimisüksuste ning Rumeenia vaheliste lepingutega.

3.   Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud vägede/missiooni staatuse lepingu kohaldamist, teostab Rumeenia jurisdiktsiooni EL kriisiohjamisoperatsioonis osaleva oma riigi personali üle.

4.   Rumeenia vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Rumeenia EL kriisiohjamisoperatsioonis osalemisega, kui nõude on esitanud tema personal või käib see tema personali kohta. Rumeenia vastutab oma personali vastu võetavate meetmete, eelkõige õiguslike ja distsiplinaarmeetmete eest, kooskõlas oma õigusnormidega.

5.   Rumeenia kohustub käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama deklaratsiooni mis tahes Rumeenia osalusega EL kriisiohjamisoperatsioonis osaleva riigi vastu nõuetest loobumise kohta. Sellise deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.

6.   Euroopa Liidu liikmesriigid kohustuvad käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama nõuetest loobumise deklaratsiooni seoses Rumeenia mis tahes tulevase osalemisega EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonis. Sellise deklaratsiooni näidis on lisatud käesolevale lepingule.

Artikkel 4

Salastatud teave

1.   Rumeenia võtab vajalikud meetmed, et tagada EL salastatud teabe kaitstus vastavalt nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜ (1) sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjadele ning pädevate asutuste, sealhulgas EL operatsiooni ülema välja antud juhistele EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni kohta või EL missiooni juhi välja antud edasistele juhistele EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni kohta.

2.   Kui EL ja Rumeenia on sõlminud salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra lepingu, kohaldatakse sellise lepingu sätteid EL kriisiohjamisoperatsiooni suhtes.

II JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE TSIVIILOPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 5

EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud personal

1.   Rumeenia tagab, et tema EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud personal täidab oma ülesandeid kooskõlas:

—	käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud ühismeetme ja selle hilisemate muudatustega,

—	operatsiooni kavaga,

—	rakendusmeetmetega.

2.   Rumeenia teavitab EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhti ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati õigeaegselt igast muudatusest oma panuses EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

3.   EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni lähetatud personal läbib arstliku läbivaatuse, nad vaktsineeritakse ja tunnistatakse Rumeenia pädeva asutuse tõendiga teenistuseks tervislikult sobivaks. EL kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud töötajad esitavad selle tõendi koopia.

Artikkel 6

Alluvusahel

1.   Rumeenia lähetatud personal täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni huve silmas pidades.

2.   Kogu personal jääb oma siseriiklike ametiasutuste täielikku alluvusse.

3.   Siseriiklikud ametiasutused annavad operatiivjuhtimise üle EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhile, kes kasutab operatsioonide juhtimisel hierarhilist juhtimis- ja kontrollisüsteemi.

4.   Missiooni juht juhib EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.

5.   Käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt on Rumeenial operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

6.   EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juht vastutab EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni personali distsiplinaarkontrolli eest. Vajadusel võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane siseriiklik ametiasutus.

7.   Rumeenia määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab operatsioonis Rumeenia riigi kontingenti. Riiklik kontaktisik annab EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juhile aru siseriiklikest küsimustest ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.

8.   Euroopa Liit teeb operatsiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Rumeeniaga, tingimusel et operatsiooni lõpetamise päeval toetab Rumeenia jätkuvalt EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

Artikkel 7

Finantsaspektid

1.   Rumeenia katab kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud need kulud, mis vastavalt operatsiooni tegevuseelarvele kuuluvad ühiste kulude alla. See ei piira artikli 8 kohaldamist.

2.   Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surm, vigastus, vara hävimine või rikkumine, maksab Rumeenia, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 1 osutatud missiooni staatuse lepinguga, kui see on olemas.

Artikkel 8

Tegevuseelarve rahastamises osalemine

1.   Rumeenia osaleb EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni tegevuseelarve rahastamises.

2.   Rumeenia poolt tegevuseelarvesse eraldatav rahaline toetus moodustab väiksema summa kahest järgmisest variandist:

a)	võrdlussumma see osa, mis on võrdeline tema rahvamajanduse kogutulu ja kõigi operatsiooni tegevuseelarvet rahastavate riikide rahvamajanduse kogutulude summa suhtarvuga või

b)	tegevuseelarve võrdlussumma see osa, mis on võrdeline tema operatsioonis osaleva personali ja kõigi operatsioonis osalevate riikide personali suhtarvuga.

3.   Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei osale Rumeenia Euroopa Liidu liikmesriikide personalile makstavate päevarahade rahastamises.

4.   Olenemata lõikest 1 vabastab Euroopa Liit üldjuhul kolmandad riigid teatava EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni rahastamises osalemisest, kui:

a)	Euroopa Liit otsustab, et operatsioonis osaleva kolmanda riigi panus on märkimisväärne ja operatsiooni jaoks olulise tähtsusega või

b)	operatsioonis osaleva kolmanda riigi rahvamajanduse kogutulu inimese kohta ei ületa Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

5.   EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni missiooni juht ja Rumeenia asjaomased haldusteenistused allkirjastavad praktilise maksmise korra Rumeenia poolt EL kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni tegevuseelarvesse eraldatava toetuse kohta. Kõnealune leping hõlmab muuhulgas järgmisi sätteid:

a)	asjaomane summa;

b)	rahalise toetuse maksmise kord;

c)	kontrollimenetlus.

III JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE SÕJALISTES OPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 9

EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalemine

1.   Rumeenia tagab, et tema EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja personal täidavad oma ülesandeid kooskõlas:

—	käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud ühismeetme ja selle hilisemate muudatustega,

—	operatsiooni kavaga,

—	rakendusmeetmetega.

2.   Rumeenia lähetatud personal täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni huve silmas pidades.

3.   Rumeenia teavitab EL operatsiooni ülemat õigeaegselt igast muudatustest oma operatsioonis osalemises.

Artikkel 10

Alluvusahel

1.   Kõik EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja personal jäävad oma siseriiklike ametiasutuste täielikku alluvusse.

2.   Siseriiklikud ametiasutused annavad EL operatsiooni ülemale üle operatiivse ja taktikalise juhtimise ja/või kontrolli oma vägede ja personali üle. EL operatsiooni ülemal on õigus oma volitusi delegeerida.

3.   Rumeenial on operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

4.   EL operatsiooni ülem võib pärast Rumeeniaga konsulteerimist igal ajal taotleda Rumeenia panuse lõpetamist.

5.   Rumeenia määrab kõrge sõjalise esindaja esindama oma riigi kontingenti EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis. Kõrge sõjaline esindaja konsulteerib kõikides operatsiooniga seotud küsimustes EL vägede ülemaga ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.

Artikkel 11

Finantsaspektid

1.   Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist kannab Rumeenia kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui kulud kuuluvad ühiste kulude alla käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 sätestatud õigusnormide kohaselt, samuti nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsuse 2004/197/ÜVJP kohaselt, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks. (2)

2.   Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surm, vigastus, vara hävimine või rikkumine, maksab Rumeenia, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 1 osutatud missiooni staatuse lepingus, kui see on olemas.

Artikkel 12

Ühiste kulude rahastamises osalemine

1.   Rumeenia osaleb EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises.

2.   Rumeenia poolt ühiste kulude katteks eraldatavad rahalised vahendid moodustavad väiksema summa kahest järgmisest variandist:

a)	see ühiste kulude võrdlussumma osa, mis on võrdeline tema rahvamajanduse kogutulu ja kõigi operatsiooni ühiseid kulusid rahastavate riikide rahvamajanduse kogutulude summa suhtarvuga või

b)	see ühiste kulude võrdlussumma osa, mis on võrdeline tema operatsioonis osaleva personali ja kõigi operatsioonis osalevate riikide personali suhtarvuga.

Kui Rumeenia personal osaleb ainult operatsiooni või vägede peakorteri töös, võetakse lõike 2 punktis b nimetatud suhtarvu arvutamisel aluseks Rumeenia personal ja vastava peakorteri personali koguarv. Muudel juhtudel arvutatakse suhtarv Rumeenia poolt lähetatud personali ja operatsioonis osaleva personali koguarvu alusel.

3.   Olenemata lõikest 1 vabastab Euroopa Liit üldjuhul kolmandad riigid teatava EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamisest, kui:

a)	Euroopa Liit otsustab, et operatsioonis osaleva kolmanda riigi panus nimetatud operatsiooni jaoks olulise tähtsusega varustusse ja/või võimsusesse on märkimisväärne või

b)	operatsioonis osaleva kolmanda riigi rahvamajanduse kogutulu inimese kohta ei ületa Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi vastavat näitajat.

4.   Nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsuses 2004/197/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks, sätestatud halduri ja Rumeenia pädevate ametiasutuste vahel sõlmitakse leping. Nimetatud leping sisaldab muuhulgas:

a)	asjaomast summat;

b)	rahalise toetuse maksmise korda;

c)	kontrollimenetlust.

IV JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Lepingu rakendamise kord

Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 5 ja artikli 12 lõike 4 kohaldamist sõlmitakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Rumeenia pädevate ametiasutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.

Artikkel 14

Kohustuste täitmata jätmine

Kui üks lepingu pool peaks jätma eelnevates artiklites sätestatud kohustused täitmata, on teisel poolel õigus leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.

Artikkel 15

Vaidluste lahendamine

Lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepingu poolte vahel diplomaatilisel teel.

Artikkel 16

Jõustumine

1.   Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui pooled on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesolevat lepingut võib muuta poolte vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel.

3.   Käesoleva lepingu võib denonsseerida, kui üks selle pool teatab teisele poolele kirjalikult lepingu denonsseerimisest. Denonsseerimine jõustub kuue kuu möödumisel teise poole poolt sellekohase teate kättesaamisest.

---

(1)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

(2)  ELT L 63, 28.2.2004, lk 68.