22.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/1

(1)

Rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon võttis 21. septembril 1991 vastu soovituse traalpüügi keelu kohta Oderbanki platool. Soovitus rakendati ühenduse õiguses nõukogu 18. detsembri 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 88/98, millega kehtestatakse teatavad tehnilised meetmed Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi vete kalavarude kaitseks (1)

(2)

Silmas pidades Poola ühinemist Euroopa Liiduga, tuleks Poola veed arvata traalpüügi keelu kohaldamise geograafilisse piirkonda.

(3)

Seetõttu tuleks vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 88/98,

22.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/2

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

22.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/4

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1961/2001 (2) on sätestatud puu- ja köögivilja eksporditoetuste üksikasjalikud eeskirjad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikes 1 on sätestatud, et määral, mis on vajalik majanduslikult oluliste koguste eksportimiseks, võib ühenduse poolt eksporditavate toodete eest anda eksporditoetusi, võttes arvesse asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid piiranguid.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikele 2 tuleks tagada, et ei häirita eksporditoetuste korra raames varem eksisteerinud kaubavoogusid. Seepärast ning puu- ja köögivilja ekspordi hooajalise iseloomu tõttu tuleks kehtestada iga toote puhul kavandatavad kogused, võttes arvesse komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3846/87 (3) kehtestatud põllumajandustoodete nomenklatuuri eksporditoetuste jaoks. Need kogused tuleb jaotada, võttes arvesse asjaomaste toodete riknemisohtu.

(4)

Määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikes 4 on sätestatud, et toetused tuleb kehtestada, võttes arvesse hetkeolukorda ja arengusuundi seoses puu- ja köögivilja hindade ja kättesaadavusega ühenduse turul ühelt poolt ning puu- ja köögivilja hindadega rahvusvahelises kaubanduses teiselt poolt. Arvesse tuleb võtta ka turustus- ja transpordikulusid ning kavandatava ekspordi majandusaspekti.

(5)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikele 5 tuleb ühenduse turu hinnad määrata kindlaks, võttes arvesse hindu, mis on ekspordi seisukohast kõige soodsamad.

(6)

Olukord rahvusvahelises kaubanduses või teatavate turgude erinõudmised võivad nõuda toetuse muutmist vastavalt asjaomase toote sihtkohale.

(7)

Ekstraklassi, I ja II klassi ühiste kvaliteedistandarditega tomateid, apelsine, sidruneid ja õunu võib praegu eksportida majanduslikult olulistes kogustes.

(8)

Olemasolevate vahendite võimalikult tõhusaks kasutamiseks ning ühenduse ekspordi struktuuri silmas pidades tuleks eksporditoetused kehtestada süsteemide A1 ja B raames.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

22.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/7

(1)

Valge suhkru, toorsuhkru ja teatavate siirupite tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on 2004/2005. turustusaastaks kehtestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1210/2004. (3) Neid hindu ja imporditollimakse on viimati muudetud Komisjoni määrusega (EÜ) nr 250/2005. (4)

(2)

Praegu komisjoni käsutuses olevast teabest lähtuvalt tuleks ülalmainitud hindu ja tollimakse muuta määruses (EÜ) nr 1423/95 sätestatud eeskirjade kohaselt,

22.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/9

(1)

2001. aasta 10. juulil dateeritud kirjaga kutsub komisjon Prantsuse võime üles varustama teda informatsiooniga, mis puudutab mõningaid meetmeid Prantsuse Elektri (EDF) kasuks, mis võivad sisaldada riigiabi elemente.

(2)

Ajavahemikus juuli 2001 kuni juuni 2002 toimus komisjoni ja Prantsuse võimude vahel rohke kirjavahetus. (2)3. septembril 2002 korraldati tehniline koosolek.

(3)

16. oktoobril 2002 dateeritud kirjaga teavitab komisjon Prantsuse võime kolmest ühendatud otsusest EDFi kohta. (3) Ühelt poolt tegi komisjon Prantsuse võimudele ettepaneku vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 1 tühistada piiramatu riiklik garantii, millest saab abi EDF oma kõikides võlakohustustes avalik-õigusliku tööstus- ja kaubandusasutuse (EPIC) staatuses olemise alusel, mis välistab muu seadusandluse rakendamise, mis käsitleb raskustes olevate ettevõtete taas jalule aitamist ja kohtulikku likvideerimist. Teiselt poolt avas komisjon vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 2 formaalse uurimismenetluse eelise kohta, mis tuleneb tasutava äriühingute maksu mittemaksmisest EDFi poolt oma bilansi ümberstruktureerimise käigus 1997. aastal raamatupidamise kattevarade osa pealt, mis loodi maksuvabastuse tingimustes üldise varusatmisvõrgustiku (RAG) uuendamise käigus. Komisjon andis Prantsuse võimudele käsu varustada teda mõningase vajaliku informatsiooniga selle maksueelise uurimiseks formaalse uurimismenetluse raames.

(4)

Kirja teel 11. detsembril 2002 edastatud vaatlustes eitavad Prantsuse võimud igasuguse riigiabi olemasolu EPICi staatuses ja keeldusid rakendamast pakutud vajalikku meedet. Samuti eitasid Prantsuse võimud, et EDF sai kasu maksueelisest 1997. aastal. 12. veebruaril 2003 toimus komisjoni ja Prantsuse võimude vahel tehniline koosolek, et uurida seda maksueelise küsimust.

(5)

2. aprillil 2003, pärast seda kui Prantsuse võimud keeldusid neile esitatud vajalikku meedet rakendamast ja vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 19 lõikele 2, kus on kirjas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 93 rakendamise üksikasjad, (4) otsustas komisjon avada formaalse uurimismenetluse, mis on ette nähtud asutamiselpingu artikli 88 lõikes 2, piiramatu riikliku garantii kohta, millest saab kasu EDF lähtuvalt tõigast, et viimane ei saa minna pankrotti. (5) Kirjas kuupäevaga 12. juuni 2003 edastasid Prantsuse võimud komisjonile oma vaatlused selle formaalse uurimismenetluse raames.

(6)

Kirjas kuupäevaga 11. november 2003, mida täiendavad kirjad kuupäevaga 21. november 2003 ja 11. detsember 2003, teatasid Prantsuse võimud komisjoni pensionisüsteemi reformist elekti- ja gaasitööstuses (IEG) ja edastasid komisjonile seadusandlikud sätted, mis näevad ette EDFi muutmise üldõiguslikuks äriühinguks. Kirjad osutavad, et kõnealused kaks reformi kuuluvad samasse seaduseelnõusse. Kirjas kuupäevaga 16. detsember 2003 kinnitas Prantsuse valitsus, et ta esitab parlamendile sätted, mis käsitlevad EDFi juriidilise vormi muutmist praegusest riiklikust asutusest üldõiguslikuks juriidiliseks vormiks, et võimaldada selle rakendamist enne 1. jaanuari 2005.

(7)

17. novembril 2003 korraldati uus tehniline nõupidamine komisjoni, Prantsuse võimude ja EDFi esindajate vahel maksueelise küsimustes, millest saab kasu EDF. Prantsuse võimud adresseerisid täiendava informatsiooni selles küsimuses kirjas kuupäevaga 20. november 2003.

(8)

EDF toodab, transpordib ja jaotab elektrit kogu Prantsusmaa territooriumil. EDF on üks olulisemaid gruppe Euroopa energiaturul ja sellega seoses olevatel turgudel. Grupp on kohal ka Hiinas, Egiptuses, Argentinas, Brasiilias, Mehhikos ja Ameerika Ühendriikides.

(9)

Aastal 2002 oli EDFil 48,4 miljardi euro suurune käive; grupil on hetkel 32,5 miljonit kohapealset klienti Prantsusmaal ja 8,9 miljonit klienti mujal Euroopas. Tema kõige olulisemad Euroopa filiaalid energia valdkonnas on EDF Energy (Suurbritannia) ja EnBW (Saksamaa), kuid lisaks sellele osaleb EDF paljudes teistes Euroopa ühingutes.

(10)

EDF loodi seadusega nr 46-628 8. aprillil 1946 EPICi vormis. Prantsusmaal ei allu avalik-õiguslikud juriidilised isikud, mille alla kuuluvad ka EPICi staatuses olijad, üldkehtivale õigusele, mis puudutab raskustes olevate ettevõtete taas jalule aitamist või kohtulikku likvideerimist.

(11)

Maksujõuetuse ja pankroti menetluste mitterakendamine riigiõiguslikele juriidilistele isikutele pärineb avalik-õigusliku isiku varade puutumatuse üldpõhimõttest, mida Prantsusmaa kohtupraktikas tunnistatakse alates XIX sajandi lõpust. (6)

(12)

Prantsuse võimud teatasid komisjoni IEGde pensionisüsteemi reformist.

(13)

Praegune pensionisüsteem IEGde valdkonnas on erirežiim, mis erineb sotsiaalkindlustuse üldrežiimist. Tegemist on pensionisüsteemiga, mis toimib jaotuse põhimõttel ja mida finantseeritakse töövõtja panusest sotsiaalkindlustusse ning haru ettevõtete panusest (“tasakaalu panus”), mis määratakse kindlaks proportsionaalselt kogu palkade summa suuruse pealt ja mille eesmärgiks on tasakaalustada igal aastal režiimi pensioni kulusid. Hoolimata sellest, et pensionirežiim katab tervet valdkonda, hallatakse teda ühise ameti läbi, mis on liidetud EDFi ja Prantsuse Gaasiga (GDF).

(14)

Prantsuse võimude poolt teatatud reform näeb ette riikliku pädevusega organi loomise, mis oleks võrdväärne sotsiaalkindlustusega; selle nimi oleks Elektri- ja gaasitööstuse riiklik hoiukassa, mis oleks iseseisev EDFist ja GDFist ning mis oleks eraõiguslik juriidiline isik ja tuleneks sotsiaalkindlustuse koodeksist. Kõik IEG valdkonna töövõtjad ja tööandjad peaksid kohustulikult liituma selle kassaga.

(15)

Majanduslikus plaanis eristab reform kahte tüüpi maksu:

(16)

Põhimaksude (7) suhtes näeb reform ette IEGde erirežiimi toetamise üldrežiimile (Palgaliste Töötajate Vanaduskindlustuse Riiklik Kassa – CNAV) ja kohustuslikele täiendavatele režiimidele (Töötajate Pensioniinstitutsioonide Üldassotsiatsioon – AGIRC ja Täiendavate Pensionirežiimide Assotsiatsioon – ARRCO). Need režiimid tasuvad selle valdkonna töötajate põhimaksud, vastutasuna maksavad haru ettevõtted üldkehtivast õigusest vabastava maksu.

(17)

Sotsiaalkindlustuse organid määratlevad selle toetumise tehnilised üksikasjad vastuvõtvale režiimile finantsneutraalsuse perspektiivis. (8) Kõnealuse toetuse võib ellu viia järgides maksu näitajate meetodit või maksu aruannete meetodit, mida Prantsuse sotsiaalkindlustuse organid on juba kasutatud eelnevate toetuste puhul (9).

(18)

Kirjas kuupäevaga 11. detsember 2003 teatavad Prantsuse võimud:

“Prantsuse võimud kohustuvad tagama, et konventsioonid, mis sõlmitakse elektri- ja gaasitööstuse valdkonna ning üldõiguslike režiimide (vastuvõtvad režiimid) vahel ja samuti kõik muud meetmed, mis võetakse tarvitusele selles vallas, on finantsiliselt neutraalsed kõikidele osapooltele ja riigile.”

(19)

Mis puutub spetsiifilistesse maksudesse, (10) siis eraldab reform tulevased spetsiifilised maksud mineviku spetsiifilistest maksudest.

(20)

Tulevased erimaksud, mis määratakse antud haru palgalistele töötajatele peale reformi, jäävad täielikult ettevõtete kanda muutumatutel tingimustel, kui suur ka poleks nende rahasumma kasvamine seoses kogu palgasumma suuruse arenguga.

(21)

Elektri ja gaasi transpordi- ning jaotustegevustega seotud palgaliste varasemaid spetsiifilisi makse, mis on omandatud reformi kuupäeval, ei finantseerita enam valdkonna ettevõttete poolt, vaid maksutariifide alusel. Viimane määratakse kindlaks iga lõpliku tarbija kohta elektri- ja gaasivõrgustiku kasutamise tariifi osa alusel, mis arvatakse otseselt tema kuluks ja mis on iseseisev tegelikult tarbitud energiast. Selle korjab kokku üksus, mis väljastab arveid elektri või gaasi jõudmise eest lõpliku tarbijani ja see läheb otse ning terves ulatuses uue IEG valdkonna pensionikassa kasutusse.

(22)

Nende palgaliste varasemaid spetsiifilisi makse, kes ei ole seotud transpordi- ja jaotustegevustega, ja mis on omandatud reformi kuupäeval, finantseerivad valdkonna ettevõtted edasi. Reformi kuupäeval jaotatakse nende pensioni erimaksude finantseerimine lõplikult kõikide valdkonna ettevõtete vahel lähtuvalt kahest kriteeriumist: palgasummade suurus ja IEGde staatuses olevate ettevõtete personali tööaja kestus.

(23)

Kusjuures tagab riik, et väljakuulutatud reform näeb ette pensionide maksmise, mis vastab varasemate erimaksude koguhulgale. Käesolev lõplik garantii määratakse elektri- ja gaasitööstuse riigikassale ja mitte ettevõtetele. Teda võib rakendada üksnes pärast seda, kui mõne ettevõtte puhul on konstateeritud kohustuste mittetäitmine ja eelnevalt on kasutusele võetud ettevõtete vaheline solidaarsusmehhanism, mis on allutatud teatud ülempiirile.

(24)

1987. aastal, lähtudes sellest, et üldine varustusvõrgustik (RAG) usaldati talle 1956. aastal kontsessioonilepinguga, muutis EDF oma raamatupidamispraktikat ja klassifitseeris RAGiga seotid aktivad bilansi osasse “Kasutusse antud varad”. EDF rakendas seega nendele aktivatele spetsiaalseid raamatupidamisreegleid, mis on loodud Prantsusmaal kellegi kasutusse antud varade tarbeks, mis tuleb riigile tagastada pärast kontsessiooni lõppemist ja lõi seega maksuvabastuse tingimustes kattevara RAGi uuendamiseks.

(25)

1997. aasta 10. novembri seadus nr 97-1026 sätestab siiski, et EDF on tunnustatud kui RAGi omanik alates 1956. aastast. Raamatupidamise kattevaradel, mis loodi vahemikus 1987–1996 kasutusse antud varade režiimi alusel, pole enam objekti.

(26)

1997. aastal oli EDFi arvetes kahte tüüpi kattevarasid, mis loodi maksuvabastuse tingimustes RAGi uuendamise tarbeks: veel mitte kasutatud kattevarad 38,5 miljardi Prantsuse frangi (FRF) suuruse summa ulatuses ja kontsessiooni andja maksud, mis vastavad juba läbi viidud uuendustegevustele 18,345 miljardi FRFi suuruse summa ulatuses.

(27)

Kuna nendel kattevaradel pole enam objekti, tegid Prantsuse võimud EDFi bilansis ümberkorralduse, kasutades selleks seadust ja ministeeriumi otsust.

(28)

Esiteks sätestab 1997. aasta 10. novembri seadus nr 97-1026, et “1997. aasta esimesel jaanuaril kirjutatakse RAGi kasutusse antud natuura varade rahaline väärtus, mis figureerib EDFi bilansi passivas ning mis on puutumata vastavate ümberhindamiste kõrvalekaldumisest üksusesse “Kapitalisisend””. Seega näeb ta ette, et kattevarade osa, mis vastab kontsessiooni andja maksudele klassifitseeritakse ümber kapitalisisendisse ning ta ei käi äriühingute maksu alla.

(29)

Teiseks põhjendatakse majandus-, rahandus- ja tööstusministri ning eelarve riigisekretäri ja tööstuse riigisekretäri kirja 1. lisas, mis on adresseeritud EDFile 22. detsembril 1997 (edaspidi “majandusministri kiri”), EDFi bilansi ümberstruktureerimine vastavalt 10. novembri 1997. aasta seaduse nr 97-1026 artiklile 4:

(30)

Majandusministri kirja 3. lisa edastab ka EDFi bilansi ümberorganiseerimise fiskaalsed tagajärjed. Mitte kasutatud kattevarade ümberklassifitseerimisega konstateeriti netoaktiva muutust 38,5 miljardi FRFi ulatuses ja sellele rakendub äriühingute maks 41,66 % protsendimäära ulatuses, mis kehtis 1997. aastal.

(31)

Seega 38,5 miljardi FRFi suurust kattevara, mida pole veel kasutatud, maksustasid Prantsuse võimud tavapäraselt, samal ajal kui kattevara osa, mis vastab kontsessiooni andja maksudele, ei maksustatud.

(32)

Vastavalt 10. novembri 1997. aasta seadusele nr 97-1026 ja majandusministri kirjale viidi ümberhindamise muutused üle rubriiki “Omakapital” ilma fiskaalsete tagajärgedeta, sest nad olid kooskõlas maksuvabastuse tingimustes või fiskaalse neutraalsuse režiimi all läbi viidud hindamise kapitalikasumiga vastusena 1959. aasta ja 1976. aasta ümberhindamise seadustele.

(33)

EDFi bilansi ümberorganiseerimise raames järgisid Prantsuse võimud raamatupidamise rahvuskogu 18. juuni 1997. aasta seisukohta nr 97.06, mis käsitleb raamatupidamise meetodite muutumist, hinnangu andmise muutusi, fiskaalsete optsioonide muutusi ja vigade parandusi (edaspidi “raamatupidamise rahvuskogu seisukoht”), mis teatab, et raamatupidamise vigade parandusi, mis juba oma loomu poolest puudutab mineviku tehingute raamatupidamisearvestust, “tehakse selle aruandeaasta resultaadi sees, mille jooksul nad on konstateeritud”.

(34)

Oma 2002. aasta 15. oktoobri ettekirjutuses nõudis komisjon, et Prantsuse võimud edastaksid kõik dokumendid ning kogu vajaliku informatsiooni ja andmed, et hinnata selle abimeetme raamatupidamist ja iseäranis nõudis komisjon Prantsuse kontrollikoja salajaste raportite täielike koopiaid EDFi kohta. Prantsuse võimud piirdusid üksnes väljavõtete edastamisega nendest raportitest, põhjendusega, et vaid need väljavõtted on seotud komisjoni uurimisega ja, et “kontrollikoja spetsiifilised raportid EDFi kohta sisaldavad nimelisi elemente või on seotus ärisaladustega”.

(35)

Komisjon konstateerib, et edastatud dokumentidest on suurel hulgal kõrvaldatud informatsiooni. Ta tuletab meelde, et mitte liikmesriigile vaid komisjonile kuulub õigus hinnata nende dokumentide kohasust uurimismenetluse raames. Kusjuures ärisaladuste olemasolu ei ole piisav motiiv dokumendi mitteedastamiseks komisjonile, sest viimane peab käsitlema ärisaladuste konstitutiivset informatsiooni konfidentsiaalsel moel. Liikmesriigi keeldumine edastada komisjoni küsitud dokumenti, võimaldab komisjonil teha otsuse üksnes kättesaadava informatsiooni baasil vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 13 lõikele 1.

(36)

Kirjas kuupäevaga 6. jaanuar 2003 adresseeris Soojuselektri Iseseisvate Tootjate Riiklik Ametiühing (SNPIET) vaatlused komisjonile avatud formaalse uurimismenetluse raames, mis käsitleb 1997. aastal EDFi mitte tasutud äriühingute maksu kattevarade osa pealt, mis loodi maksuvabastuse tingimustes RAG uuendamiseks. Nende vaatluste kohaselt ei ühtinud EDFi tegevus kehtivate reeglitega tööstus- ja kaubandusühingute valdkonnas, vastupidiselt sellele, mida sätestab 8. aprilli 1946. aasta seadus nr 46-628.

(37)

Prantsuse võimud edastasid komisjonile oma vaatlused kahe formaalse uurimismenetluse raames.

(38)

Prantsuse võimud edastasid oma vaatlused komisjonile kirjas kuupäevaga 12. juuni 2003, kus nad kordasid kirjas kuupäevaga 11. detsember 2002 esitatud argumente neid eelnevalt täiendamata.

(39)

Kirjas kuupäevaga 11. detsember 2002 tunnistasid Prantsuse võimud vääraks abikvalifikatsiooni toetudes järgmistele argumentidele:

(40)

Kirjas kuupäevaga 12. juuni 2003 lisavad Prantsuse võimud teisi allpool kirjeldatud elemente.

(41)

Mis puutub riigiressurssidesse, siis hindavad Prantsuse võimud komisjoni tõlgenduse 16. juuli 1980. aasta seadusest nr 80-539 ekslikuks. Prantsuse võimud tuletavad meelde, et ükski juriidiline tekst ega ükski kohtuotsus ei näe ette ega määra automaatse garantii olemasolu EDFi kasuks ja üldisemas plaanis EPICite kasuks. Prantsuse võimud kinnitavad, et 16. juuli 1980. aasta seaduse nr 80-539 eesmärgiks ega tagajärjeks ei ole edastada võlakohustus riigile ja nad tuletavad meelde, et isegi siis, kui avalik-õiguslikud isikud Prantsusmaal on olnud väga raskes rahalisese seisus, on rahalised väljapääsud leitud ilma riigi sekkumiseta. Lisaks leiavad Prantsuse võimud, et ei piisa faktist, et riigi kontrolliasutusel on võimalus suurendada finantsraskustes oleva avalik-õigusliku isiku ressursse, et tõestada viimase võimaluse riikliku garantii olemasolu ega riigiressursside olemasolu asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.

(42)

Mis puutub selekteerivasse eelisesse, siis juhivad Prantsuse võimud tähelepanu sellele, et kõnealuse abimeetme selekteerivat elementi pole iseloomustatud. Ühelt poolt rõhutavad Prantsuse võimud, et 16. juuli 1980. aasta seadusega nr 80-539 kehtestatud režiim sobitub üldise majandussüsteemiga, mis tuleneb Prantsuse õiguse üldpõhimõttest, mille kohaselt avalik-õiguslike isikute vara on mittearestitav. Teiselt poolt hindavad nad, et komisjon ei tõesta, et Prantsuse võimude käsutuses oleks mõni diskretsioon, et hinnata otstarbekaks ametikohustustest lähtuva maksekorralduse kasutuselevõtmist rahasumma puhul, mida kohtuotsuse alusel nõutakse sisse avalik-õigusliku isiku pangaarvelt.

(43)

Seega lükkavad Prantsuse võimud uuesti tagasi komisjoni kinnituse, mille kohaselt EDF saab EPICi staatuse alusel abi riigi piiramatust garantiist, mis asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt moodustab abi.

(44)

Prantsuse võimud edastasid komisjonile oma vaatlused kirjas kuupäevaga 11. detsember 2002. Nad eitavad riigiabi iseloomu 1997. aastal äriühingutemaksu mittemaksmisel raamatupidamise kattevarade osa pealt, mis loodi maksuvabastuse tingimustes RAGi uuendamiseks.

(45)

Prantsuse võimud eitavad kõigepealt komisjoni edastatud kattevarade summa suurust RAGi uuendamiseks. Seejärel kinnitavad Prantsuse võimud, et isegi RAGi uuendamise kattevarade doteerimise puudumisel poleks EDF ajavahemikus 1987–1996 olnud suuteline tasuma äriühingute maksu, sest maksuülekanded olid tugevasti defitsiitsed. Kuna riik on ühel ajal EDFi omanik ja RAGi kasutusse andev asutus, leidsid nad, et kasutusse andja maksud ei moodusta tema jaoks reaalselt sissenõutavat võlga. Selle tagajärjel andsid Prantsuse võimud bilansi ümberstruktureerimise käigus 1997. aastal kasutusse andja maksud EDFi omakapitali käsutusse, et korrigeerida selle all-kapitalisatsiooni, kuid nõudmata nende pealt äriühingute maksu tasumist. Prantsuse võimud leiavad, et 1997. aastal läbiviidud raamatupidamise ümberstruktureerimist võib tõlgendada kui täiendavat dotatsiooni kapitalis rahasumma ulatuses, mis on võrdväärne osalise maksudest vabastamisega.

(46)

Samuti eitavad Prantsuse võimud, et riigi tasu vähendati ajavahemikus 1987–1996 põhjendamatult pärast kõnealuste kattevarade loomist. Prantsuse võimud osutavad, et isegi juhul kui neto tulemus oleks olnud suurem, ei oleks riigi tasu olnud kõrgem, sest sellel perioodil ei vastanud tasu tase ettevõtte neto tulemuse eelenvalt määratletud protsendimäärale. Riik määras kõnealuse taseme kindlaks vabalt absoluutväärtuses ja teda ei pidanud fikseerima lähtuvalt ettevõtte finantsolukorrast. Lisaks ei maksustatud seda tasu kohustuslikus korras iga majandusaasta netokasumi pealt. Selles perspektiivis ning arvestades EDFi defitsiitseid üleminekuid rõhutavad Prantsuse võimud, et riik maksustas lõpuks ajavahemiku 1987–1996 dividendi, mille tase ületas olulisel määral äriühingute üldkehtiva õiguse limiidi.

(47)

Peale selle hindavad Prantsuse võimud, et isegi juhul, kui kattevarade määramine RAGi uuendamiseks väljendub eelisena, tuleks seda 1997. aastal tasutud äriühingute maksu suurendamise tagajärjel pidada tühistatuks. Samuti hindavad nad, et perioodi 1987–1996 kohta on EDF kokkuvõttes tasunud riigile suurema summa kui äriühingute maks, mille oleks tasunud kaubandusõiguslik äriühing, kes poleks loonud kattevarasid RAGi uuendamiseks ja kes oleks tasunud oma aktsionärile dividendi, mis on võrdne netotulemuse 37,5 % pärast maksu.

(48)

Muuseas leiavad Prantsuse võimud, et juhul kui sedastatakse põhjendamatu eelis, on tegemist juba olemasoleva eelisega ja mitte uue eelisega tänu kümneaastasele kehtivusajale, mille näeb ette määruse (EÜ) nr 659/1999 artikkel 15, mis hakkab kehtima alates esimeste abielementide määramisest. Võttes arvesse, et esimene komisjoni infopäring on kuupäevaga 10. juuli 2001, on enne 1991. aastat väljastatud võimalikud abielemendid aegunud. Prantsuse võimud hindavad, et seadusandja sekkumise tagajärjeks 1997. aastal ei olnud selle kehtivusaja katkestamine, sest üksnes komisjoni meetmetel võib olla selline mõju. Kokkuvõttes hindavad Prantsuse võimud, et igal juhul on tegemist olemasoleva abiga sel määral, mil teda anti juba enne elektrituru vabastamist.

(49)

Kirjas kuupäevaga 20. november 2003 tuletavad Prantsuse võimud meelde oma argumente seoses ümberhindamise erinevustega, mis on sisse arvatud kontsessiooniandja sotsiaalkontol figureerivasse maksusummasse ning seoses aegumisreegli rakendamisega. Lisaks kinnitavad Prantsuse võimud, et äriühingute maksumäär, mida oleks tulnud EDFi bilansi ümberstruktureerimisel rakendada on 1996. aasta oma (36,67 %-ne maksumäär) ja mitte 1997. aasta oma (41,66 %-ne maksumäär). Prantsuse võimud leiavad, et ümberstruktureerimine realiseeriti 1997. aasta 23. detsembril esitatud maksudeklaratsiooni alusel pärast 1996. aasta majandusaasta sulgemist, aga enne 1997. aasta majandusaasta oma.

(50)

Seega eitavad Prantsuse võimud komisjoni kinnitust, mille kohaselt EDF oleks 1997. aastal saanud abi eelisest, mis tulenes äriühingutemaksu mittemaksmisest raamatupidamise kattevarade osa pealt, mis loodi maksuvabastuse tingimustes RAGi uuendamiseks.

(51)

SNPIETi vaatlused edastati Prantsuse võimudele kirjas kuupäevaga 21. jaanuar 2003. Kirjas kuupäevaga 21. veebruar 2003 kommenteerisid Prantsuse võimud neid vaatlusi, osutades ühelt poolt, et oluline osa SNIPETi tähelepanekutest tuleb kuulutada vastuvõetamatuks, kuna nad ei puuduta avatud formaalset uurimismenetlust ja teiselt poolt seda, et SNIPET ei lisa komisjonile ühtegi uut elementi seoses sellega, mis puudutab avatud menetlust, sest neil pole kommentaare, mida lisada.

(52)

Asutamislepingu artikli 87 lõige 1 sätestab (11), et “riigi või riigiressursside vahendusel antud abi ükskõik millises vormis, mis rikub või ähvardab rikkuda konkurentsi soodustades mõningaid ettevõtteid või mõningaid tooteid, on ühitamatu ühisturuga, sel määral, mil ta mõjutab vahetusi liikmesriikide vahel.” Et kindlaks määrata, kas üks meede moodustab riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt, peab komisjon läbi viima järgmiste kriteeriumide hindamise: meetme riiklik päritolu ja riigiressursside kasutamine, eelise andmine mõnedele ettevõtetele või sektoritele, mis viib konkurentsi tasakaalust välja ja liikmesriikidevahelise vahetuse mõjutamine.

(53)

Komisjon tuletab siinkohal meelde elemente, mida esitati juba vajaliku meetme ettepaneku otsuses ja formaalse uurimismenetluse alustamise otsuses. (12)

(54)

Käesolev otsus ei langeta eelnevat otsust Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu rakendamise ja selle reeglite respekteerimise kohta.

(55)

EDF on varustatud EPICi staatusega alates oma loomisest 8. aprilli 1946. aasta seadusega nr 46-628, mis käsitleb elektri ja gaasi natsionaliseerimist. Nagu kõik avalik-õiguslikud isikud, ei allu EDF kollektiivsete menetluste üldkehtivale õigusele.

(56)

Komisjoni teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 rakendamise kohta, mis käsitlevad garantiivormis antud riigiabi, (13) (edaspidi “teatis garantiivormis antud riigiabi kohta”) sätestab punktis 2.1.3, et “garantiivormis abi moodustavad […] soodsamad assigneeringute tingimused, mille on saanud ettevõte, kelle legaalne staatus välistab pankroti või maksujõuetuse menetluste võimaluse või näeb selgelt ette riikliku garantii või kahjude katte, mille annab riik”. Seega sedastatakse riigiabi olemasolu hetkest, mis üks neist hüpoteesidest on olemas.

(57)

Komisjon leiab, et tõsiasi, et EDFi puhul ei saa rakendada taasjaluleaitamise ega juriidilise likvideerimise menetlusi ja selle tagajärjel ei saa ta ka minna pankrotti, on võrdväärne üldise garantiiga, mis kehtib kõikide ettevõtte kohustuste korral. Turureeglite kohaselt ei saa sellise garantii eest tasu maksta. Käesoleva garantii näol, mis on oma kattes, kestvuses ja rahasummas piiramatu, on tegemist riigiabiga.

(58)

Garantiivormis antud riigiabi teatise alusel on asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes tegemist abiga, isegi juhul kui riik pole vastavalt antud garantiile täitnud oma kohustusi. Abi antakse hetkel, mil pakutakse garantiid, st EPICi juriidilises vormis loodud EDFi loomisaktis, mis välistab maksujõuetuse ja pankroti menetluste rakendamise. Riigi piiramatu garantii EDFile pärineb seega seadusest.

(59)

Juba vajaliku meetme ettepaneku otsuses ja formaalse uurimismenetluse alustamise otsuses käsitles komisjon piiramatut garantiid, millest saab abi EDF olemasoleva abina. Määruse (EÜ) nr 689/1999 esimese artikli alusel käsitletakse olemasoleva abina igasugust abi, mis eelneb asutamislepingu jõustumisele asjassepuutuvas liikmesriigis. Avalik-õiguslike isikute varade mittearestitavuse üldpõhimõte on Prantsuse kohtupraktikas olemas XIX sajandi lõpus ja EDFi staatus algab 1946. aastal.

(60)

Vastupidiselt sellele, mida kinnitavad Prantsuse võimud, pole 16. juuli 1980. aasta seaduses nr 80-539 (14) ette nähtud võlakohustuse sissenõudmise erimenetlus võrreldav 25. jaanuari 1985. aasta seadusega nr 85-98, mis käsitleb ettevõtete taas jalule aitamist ja juriidilist likvideerimist. Selle viimase 25. jaanuari 1985. aasta seaduse nr 85-98 alusel tuleb äriühing siis, kui ta pole enam võimeline tasuma oma võlgasid ja teda ei saa allutada taas jalule aitamise meetmele, asetada kohtuliku likvideerimise alla. Tema aktivad arestitakse ja müüakse ning nende müügist saadud tulu läheb põhimõtteliselt võlausaldajata kahjutasu hüvitamiseks. Sellegi poolest on praktikas aktiva osakaal alati tunduvalt väiksem kui passiva oma ning sellest tulenevalt on müügist saadud tulu harvadel juhtudel piisav, et tasuda kõikidele võlausaldajatele. Üldõigusliku äriühingu võlausaldajaks olemisel on seega topeltrisk: äriühingut ei võida üksnes rahaliste kohustuste mittetäitmise korral asetada kohtuliku likvideerimise alla, vaid lisaks sellele ei garanteeri see menetlus võlausaldajatele nende võlakohustuste sissenõudmist.

(61)

Seevastu EPICi staatuses olijaid ei saa asetada kohtuliku likvideerimise alla ja nende aktivad ei ole arestitavad; seega ei saa neid müüa, et tasuda võlausaldajatele. Avalik-õiguslike isikute võlgade hüvitamine allub erimenetlusele, mille sätestab 16. juuli 1980. aasta seadus nr 80-539, mille kohaselt on neil assigneeringute mittepiisavuse korral kohustus luua vajalikud ressursid. Täitmata jätmise korral adresseerib riigi kontrolliasutus EPICile hoiatuse tegevuseks. Kui see jääb tagajärgedeta, võtab riigi kontrolliasutus kasutusele ametikohustustest lähtuva kulutuse maksukorralduse. 1980. aasta 16. juuli seadus nr 80-539 ja selle rakendusmäärus ei välista viimase võimaluse riigigarantiid, sest viimane sätestab, et riigi kontrolliasutus “vabastab vajadusel vajalikud ressursid kas vähendades teisteks kulutusteks määratud ja veel kasutamata assigneeringuid või suurendades ressursse”. (15) Käesolev tekst ei välista, et ressursside suurendamine riigi sekkumise tagajärjel, võib pärineda ettevõtte välistest ressurssidest, vähemalt siis kui pole ette näha teisi lahendusi, mis põhineksid ettevõtte oma ressurssidel.

(62)

EPICi staatuses olija võlausaldajaks olemine ei sisalda seega ühtegi riski seoses võlakohustuste tasumisega: EPICi staatuses olija ei saa mitte üksnes minna pankrotti, vaid lisaks sellele tagab seadus tema võlakohustuste tasumise läbi spetsiaalsete haldusmenetluste. EPICi staatuses olijatele rakendatav menetlus pole seega võrreldav üldõiguslikele äriühingutele rakendatava kohtuliku likvideerimise menetlusega. Vastupidi tugevadab 16. juuli 1980. aasta seadus nr 80-539 riigi piiramatu garantii mõju, millest EDF saab abi lähtuvalt tõigast, et ta ei saa minna pankrotti.

(63)

Prantsuse juriidiline doktriin arvestab, et avalik-õiguslikud isikud saavad hästi abi Prantsuse õiguse tagatavast riigi viimase võimaluse garantiist. Niipea kui kõnealune avalik-õiguslik isik on tegev strateegiliste tegevuste vallas, mis on olulised riiklikule majandusele ja solidaarsusele, ei saa riik ennast ettevõttest kõrvaldada, kui need peavad silmitsi seisma rahaliselt raske olukorraga. Riigi osalus on seda kindlam, kui tal on ettevõtte tegevuse üle olnud määrav kontroll, fikseerides näiteks tema toodangutariifid. (16)

(64)

Samuti arvas Riiginõukogu oma avaldamata seisukohas avalik-õiguslike ettevõtete kohta, et “riigigarantii […] ei tulene selgest seadussättest vaid avalik-õigusliku ettevõtte iseloomust”. (17)

(65)

Teiste sõnadega, kui avalik-õiguslike isikute puhul mitterakendatavad pankroti ja maksujõuetuse menetlused tulenevad otseselt nende varade mittearestitavuse põhimõttest, siis riigi kohustus vastutada nende võlgade eest nende mittemaksmise korral tuleneb samast põhimõttest.

(66)

Vastupidiselt sellele, mida väidavad Prantsuse võimud, on 16. juuli 1980. aasta seadus selekteeriv, sel määral, et rakendub vaid nendele kaubandusettevõtetele, mis on varustatud avalik-õigusliku isiku staatusega. Seega ei ole ta üldine meede.

(67)

Meetme näol on tegemist riigiabiga, kui ta loob eeliseid mõndedele spetsiifilistele abisaajatele. Kõiki meetmeid, mis soodustavad otseselt või kaudselt sektoreid, ettevõtteid või tooteid, arvatakse majandusliku eelise mõiste alla. Riigi sekkumised avalik-õiguslike ettevõtete kasuks võivad seega endas sisaldada riigiabi elementi, kui neid viiakse läbi ebanormaalsetes asjaoludes ja nad otsivad asjasse puutuvale ettevõttele soodustusi.

(68)

Alates hetkest, mil tänu oma staatusele ei saa EDF minna pankrotti, ei sisalda tema kohustused ühtegi maksujõuetuse riski. EDF võib seega võtta laenu madalama protsendimääraga võrreldes selle protsendimääraga, mida tavaliselt pakutakse üldõiguslikule äriühingule, mille puhul võib rakendada taas jalule aitamise ja kohtuliku likvideerimise menetlust. Tegelikkuses varieeruvad saadud assigneeringute tingimused lähtuvalt maksujõuetuse riskidest. Mida suurem viimane on, seda koormavamad on sellele ettevõttele pakutud assigneeringute tingimused. Ettevõtted, mis nagu EDFki kasutavad finantseerimiseks võlakirju, tellivad iseseisvatelt noteerimisagentuuridelt regulaarseid hinnanguid nende maksujõuetuse riskide kohta. Sedasi antud hinded ettevõtetele määravad tasu summa, mida investor nõuab, et alla kirjutada võlakirja laenudele. Kui ettevõtte notatsioon langeb tänu maksujõuetuse riski kasvule, nõuavad investorid suuremat tasu ja võlakirjade emissiooni maksumus suureneb ettevõttele. Seevastu aga ettevõte, mis ei allu üldõiguslikule pankrotimenetlusele ja saab seega abi riigi piiramatust garantiist, ei oma ühtegi maksujõuetuse riski, mis võimaldab tal võtta laenu soodsamatel tingimustel.

(69)

Põhilised notatsiooni agentuurid peavad riigi piiramatut garantiid EDFi maksujõuetuse riski hindamisel määravaks elemendiks. Alates 2001. aasta juunist annab Fitch Ratingsi agentuur EDFile pikaajaliseks hindeks AAA ja lühiajaliseks hindeks F1+. Ühes ametlikus teadaandes rõhutas agentuur, et hinded peegeldavad riigi kindlat garantiid EDFi võlgadele ja tema praegust juriidilist staatust ja lisas, et selle garantii puudumisel oleks EDFi pikaajaline hinne AA+. (18) Mais 2002 kinnitas agentuur Fitch seda pikaajalist ja lühiajalist hinnet; seevastu anti grupi sisemiste assigneeringute kvaliteedi hindeks AA. (19) Riigi piiramatu garantii võimaldab seega EDFil saada maksujõuetuse riski hindamisel parema tulemuse, kui selle annaks lihtne analüüs tema sisemiste assigneeringute kvaliteedi kohta. Agentuur Moody’s langetas jaanuaris 2002 omalt poolt EDFi pikaajalise hinde AAA-ga seostuva perspektiivi “stabiilselt”“negatiivsele”. Ühes avalikus teadaandes põhjendas agentuur seda hinde muutmist üha suurema tõenäosusega, et EDFi staatus ja kontrollistruktuur viiakse üle keskmisele tähtajale ning osutas, et kui EDF kaotab oma praeguse staatuse, kus teda ei ohusta üldõiguslik pankrottiminek, võib tema pikaajaline hinne langeda ühe või kahe pügala võrra. (20) Riigi piiramatu garantii võimaldab EDFil saada soodsamad assigneeringute tingimused, kui need, millele on juurdepääs riigi garantiita äriühingul.

(70)

Kuna EDF on ainus tegev ettevõte elektriturul, kes saab toetust riigi piiramatust garantiist, on sellel eelisel selekteeriv iseloom.

(71)

EDF konkureerib teiste ühenduse ettevõtetega elektri tootmise, jaotamise ja energeetika teenuste turgudel ja ka teiste ettevõtjatega, kes on tegevad elektriga konkureerivatel energeetika turgudel. Euroopa Kohtu püsiva kohtupraktika (21) kohaselt loob igasugune riigiabi, mis tugevdab ühe ettevõtte positsiooni teiste konkureerivate ettevõtete suhtes ühendusesisestes vahetustes, ebaõige konkurentsi.

(72)

Riigi piiramatu garantii loob seega EDFi kasuks eelise, mis tugevdab ilmtingimata tema positsiooni konkureerivate ettevõtete suhtes. Riigi garantii loob seega ebaõige konkurentsi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.

(73)

Elektri- ja gaasitööstuse sektori pensionisüsteemi sidumine üldiste õiguste režiimiga ei kujuta endast soodustust, kuna võimalus selliseks sidumiseks on avatud kõigile eripensionirežiimidele, kes seda soovivad ja kus finantseerimise ja hindamise tingimused ning ajakava on finantsiliselt neutraalsed vastuvõtvale režiimile ja riigile.

(74)

Sellisel juhul määratletakse sidumise tehnilised tingimused läbirääkimiste raames haru ja vastuvõtva režiimi vahel. Prantsuse ametivõimud on 2003. aasta 11. detsembri kirjaga formaalselt kohustunud “tagama, et kokkulepped, mis sõlmitakse elektri- ja gaasitööstuse haru ja üldiste õiguste režiimi (vastuvõtva režiimi) vahel ning kõik teised selles osas võetud meetmed on finantsiliselt neutraalsed kõigile osapooltele ja riigile.”

(75)

Komisjon leiab, et juhul kui sellest kohustusest kinni peetakse, ei ole elektri- ja gaasitööstuse haru pensionisüsteemi sidumine üldiste õiguste režiimiga vaadeldav soodustusena. Kui sellest kohustusest kinni ei peeta, tuleb tehingut muidugi uuesti vaadelda. Komisjon rõhutab, et Prantsuse ametivõimud peavad komisjoni ametlikult teavitama kohe, kui tehingu lõppsätted ei ole kooskõlas selle finantsilise neutraalsuse põhimõttega.

(76)

Nende Prantsuse ametivõimude endale võetud kohustuse valguses leiab komisjon, et elektri- ja gaasitööstuse haru pensionisüsteemi sidumine üldiste õiguste režiimiga ei sisalda riigiabi elemente, juhul kui sidumine on ettevõtetele, vastuvõtvale režiimile ja riigile finantsiliselt neutraalne.

(77)

Seevastu aga vabastab väljakuulutatud reform elektri- ja gaasitööstuse haru ettevõtted ühe osa pensionimaksete väljamaksmisest, mis vastab reformi kuupäevaks elektri- või gaasi transpordi ja jaotusega seotud töötajate poolt juba omandatud pensioniõigustele. Neid õiguseid finantseeritakse juba eespool nimetatud tariifmaksete abil. Elektri- ja gaasitööstuse haru ettevõtted on seega vabastatud ühe osa möödunud pensionimaksete tasumisest, mis kujutab endast soodustust elektri- ja gaasitööstuse sektorile.

(78)

Elektri- ja gaasisektoril on seega soodustus, mida ei ole antud ühelegi teisele prantsuse majandussektorile, ja eelkõige otseselt konkureerivatele sektoritele (nagu nafta- ja kivisöesektor). Niisiis on tegemist valikulise sektoraalse soodustusega.

(79)

Prantsuse gaasi- ja elektrisektor konkureerib samade sektoritega teistes liikmesriikides. Igasugune riigiabi, mis tugevdab ühe sektori positsiooni konkureerivate sektorite suhtes ühendusesiseses kaubavahetuses, kahjustab konkurentsi. Selle haru ettevõtete möödunud pensionikuludest ühe osa mittemaksmine on prantsuse elektri- ja gaasitööstuse sektori eeliseks, mis tugevdab kindlasti tema positsiooni võrreldes teiste liikmesriikide konkureerivate sektorite positsiooniga. Niisiis loob see soodustus konkurentsi kahjustamise lepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(80)

Elektri- ja gaasitööstuste riigikassale omistatud riigi garantii, mis puudutab kõigile möödunud eriõigustele vastavat pensionimakset, on garantii, mis on antud elektri- ja gaasitööstuse haru pensionisüsteemile ja mitte ettevõtetele. Riigi garantii on seega kasulik sotsiaalkindlustuse asutusele, mis toimib jagamise põhimõtte alusel ja mida rahastatakse kohustuslikest osamaksetest. Vastavalt Euroopa Kohtu pidevale kohtupraktikale (22) ei tegele selline asutus majandustegevusega lepingu tähenduses. Talle antud garantii ei ole seega soodustus lepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(81)

Elektri- ja gaasitööstuste haru pensionisüsteemi reform, millest Prantsuse ametivõimud on teada andnud, hõlmab riigiressursse.

(82)

Reformi kuupäevaks elektri- või gaasi transpordi ja jaotusega seotud töötajate poolt juba omandatud pensioni eriõigustele vastavate kohustuste maksumus antakse üle Elektri- ja Gaasitööstuste Riigikassale, ja seda finantseeritakse Prantsuse ametivõimude määratud tariifmaksust. Seda tariifmaksu õigustav asjaolu on seotus elektri- või gaasi transpordi- või jaotusvõrgustikuga.

(83)

Selle maksu maksmine on kohustuslik. See seatakse sisse seadusega, mis määratleb õigustava asjaolu, sissenõudmise tingimused ja toote mõjutamise. Maksu erinevad määrad on kinnitatud eelarve ja energeetikaministrite ühismäärusega, pärast Energiaregulatsiooni komisjoni arvamust. Isegi kui riik ei sekku otseselt maksu haldamisse, kuna see kogutakse üksuste poolt, kes esitavad arve elektri või gaasi suunamise eest ja see makstakse otse tööstusharu uude pensionikassasse, määratleb riik siiski oma sissenõudmise ja toote mõjutamise tingimused. Seetõttu moodustavad tariifmaksu abil kogutud ressursid riigiressursid.

(84)

Kuna 10. novembri 1997. aasta seadusega nr 97-1026 sätestati, et EDF on RAGi omanik alates aastast 1956, tuleb kontrollida, kas see seadus ei too kaasa RAGi omandi ülekandmist.

(85)

Prantsuse ametivõimude antud informatsiooni kohaselt võib EDFi põhjendatult pidada RAGi omanikuks alates 1956. aasta esimesest tootespetsifikatsioonist. See järeldus põhineb järgmistele elementidele: erinevate kontsessioonilepingute omadused prantsuse õigussüsteemis, EDF algse kontsessioonilepingu tingimused, mis ei sisaldanud täpset tagasiandmise klauslit, vastavate töötajate omandamine, kellele EDF pidi välja andma sundvõõrandamise hüvitisele sarnase õiguse, ja RAGi hooldamise ja arendamise rahastamise tingimused EDFi kulul. Seega leiab komisjon, et RAG omandiküsimuse “selgitamine”10. novembri 1997. aasta seadusega nr 97-1026 ei sisalda iseenesest riigiabi elemente.

(86)

Siiski tuleb analüüsida, kas seadus nr 97-1026 on rakendanud kõik selle “selgitamise” maksualased tagajärjed, ja juhul, kui nii ei ole toimunud, siis kas ei ole tekkinud maksualast eelist EDFi kasuks.

(87)

Aastatel 1987–1996 lõi EDF reservi maksuvabastusest RAG uuendamise eest. Kuna 1997. aasta seadus tunnistas EDFi RAG omanikuks alates aastast 1956, kaotas see reserv objekti ja oleks tulnud seega ümber paigutada bilansi teistesse tulpadesse.

(88)

Majandusministri kiri, mis sätestas EDFi bilansi ümberkorraldamise maksunduslikud tagajärjed, näitab, et RAG uuendamise kasutamata reservile määrasid prantsuse ametivõimud ettevõtte tulumaksu 41,66 %, mis oli 1997. aastal kohaldatav määr.

(89)

Kuid vastavalt 10. novembri 1997. aasta seaduse nr 97-1026 artiklile 4 nimetati osa sellest reservist, kontsessioonitasu, mis vastab juba teostatud uuendustöödele, ümber kapitalisisendiks suurusega 14,119 miljardit FRF, millele ei kohaldata ettevõtte tulumaksu. Ka prantsuse ametivõimud ise tunnistavad selle tehingu ebaseaduslikkust. Maksuameti 9. aprillil 2002. aasta komisjonile adresseeritud teatises märgivad Prantsuse ametivõimud, et “RAGiga seotud kontsessioonitasu kujutab endast maksmata võlga, mille kapitali hulka arvamine vabastas põhjendamatult maksust” ja et “see reserv oleks tulnud enne kapitali hulka arvamist kanda ettevõtte passivast, kus ta ekslikult oli, netoarvele, mis oleks kaasa toonud maksustatava netotulu positiivse muutuse vastavalt üldise maksuseadustiku artiklile 38-2”. Nad tõdesid, et “niimoodi saavutatud maksusoodustus [aastal 1997 EDF poolt] on hinnanguliselt 5,88 miljardit franki (14,119 × 41,66 %)”, ehk 888,89 miljonit eurot. (23)

(90)

Komisjon tõdeb, et ühelt poolt, vastavalt Riikliku Raamatupidamisnõukogu arvamusele, tuleb veaparandused arvutada selle majandusaasta tulemuste hulka, mille jooksul eksimused avastati. Teiselt poolt leiab komisjon, et kui maksuvabastuse läbi loodud kasutamata reservile summas 38,5 miljardit prantsuse franki kohaldati ettevõtte tulumaksu määra 41,66 % aastal 1997, ei ole mingit põhjust, miks ei peaks teisele osale maksuvabastusega loodud reservile kohaldama sama maksumäära.

(91)

Komisjoni hinnangul oleks kontsessioonitasu tulnud maksustada samal ajal ja sama maksumääraga kui ülejäänud maksuvabastusega loodud raamatupidamisreserv. See tähendab, et 14,119 miljardit prantsuse franki kontsessioonitasu oleks lisandunud 38,5 miljardile frangile kasutamata reservist, mis maksustati EDFi bilansi restruktureerimisel Prantsuse ametivõimude poolt määraga 41,66 %. Mitte makstes bilansi restruktureerimisel kogu ettevõtte tulumaksu, hoidis EDF kokku 888,89 miljonit eurot.

(92)

Komisjoni hinnangul on abi makstud aastal 1997, kuna 14,119 miljardi frangine summa oli sel ajal võlg riigile, mis oli bilansis kirjas kui kontsessioonitasu, mille riik loovutas 10. novembri 1997. aasta seadusega nr 97-1026.

(93)

Prantsuse ametivõimud kinnitavad, et isegi RAG uuendamise reservi dotatsiooni puudumisel ei oleks EDF pidanud aastatel 1987–1996 ettevõtte tulumaksu maksma, seda negatiivsete maksuaruannete tõttu. Komisjon leiab, et see argument ei ole arvestatav, kuna maksusoodustus tuli aastast 1997, mitte varasematest aastatest. Lisaks märgib komisjon, et selle reservi dotatsiooni puudumisel oleksid negatiivsed maksuaruanded aastatel 1987–1996 järkjärguliselt kadunud, ja seega oleks aastal 1997 EDF maksusumma olnud märksa kõrgem.

(94)

Prantsuse ametivõimud leiavad veel, et kui RAG uuendamise reservi loomist oleks käsitletud soodustusena, tulnuks see lugeda tühistatuks aastal 1997 makstud ettevõtte tulumaksu suurendamise läbi. Komisjon saab selle argumendi vaid tagasi lükata. Nagu ta just tõestas, ja nagu Prantsuse ametivõimud ka ise oma 9. aprilli 2002. aasta teates märgivad, kui kasutamata uuendamisreserv maksustati nõuetekohaselt, siis kontsessioonitasu suunati ümber kapitalisisendiks ilma selle pealt ettevõtte tulumaksu maksmata. EDFi aastal 1997 makstud maksud olid seega väiksemad kui need oleks pidanud olema.

(95)

Lisaks väidavad Prantsuse ametivõimud, et 1997. aasta raamatupidamisreform võrdub täiendava kapitalisisendiga summas, mis on võrdne osalise maksuvabastusega. Niisiis on nende poolt tegemist investeeringuga ja mitte abiga. Nad kinnitavad ka, et aastatel 1987–1996 maksis EDF riigile kokku suurema summa, kui oleks ettevõtte tulumaksu maksnud kaubandusõiguslik äriühing, mis ei oleks moodustanud reservi RAG uuendamiseks ja mis oleks maksnud oma aktsionäridele dividendideks 37,5 % maksustamisjärgsest netotulemist.

(96)

Komisjon saab selle argumendi vaid tagasi lükata, meenutades, et erainvestori põhimõtet võib rakendada vaid majandustegevuste teostamise raames, ja mitte regulatsioonivolituste teostamise raames. Ametiasutus ei või kasutada võimalikke majanduskasusid, mida ta oleks võinud saada ettevõtte omanikuna, argumendina õigustamaks abi, mis on omistatud suvaliselt, kasutades õigusi, mis tal maksuasutusena selle sama ettevõte suhtes on.

(97)

Kui liikmesriik võib lisaks oma avaliku võimu kandja volitustele tegutseda aktsionärina, ei tohi ta ometi kokku segada oma avalikku võimu teostava riigi ülesandeid ja aktsionäri seisust. Lubada liikmesriikidel kasutada oma avaliku võimu õiguseid investeeringute huvides ettevõtetesse, mis tegutsevad konkurentsile avatud turul, muudaks täiesti kasutuks ühenduse reeglid riigiabide osas. Lisaks on vastavalt artiklile 295 leping neutraalne kapitali omanduse suhtes, sellest tulenevalt peavad avalik-õiguslikud ettevõtted olema allutatud samadele reeglitele kui eraettevõtted. Kuid avalik-õiguslike ja eraettevõtete kohtlemine ei oleks võrdne, kui riik kasutaks nende ettevõtete kasuks, mille aktsionär ta on, oma avaliku võimu eelisõiguseid.

(98)

Kuigi Prantsuse ametivõimu kinnitavad, et ettevõtte tulumaksumäär, mida oleks tulnud kohaldada EDFi bilansi restruktureerimisel, on 1996. ja mitte 1997. aasta määr, nagu eespool näidatud, leiab komisjon ühelt poolt, et Riiklik Raamatupidamisnõukogu on arvamusel, et raamatupidamisvead tuleb parandada selle majandusaasta jooksul, mille jooksul eksimused avastati. RAGi uuendamise reservid kaotasid objekti 10. novembri 1997. aasta seaduse nr 97-1026 tagajärjel, nende ümber liigitamine oleks pidanud toimuma 1997. majandusaasta jooksul, ja seega oleks neid pidanud maksustama sel majandusaastal kehtiva ettevõtte tulumaksu määraga. Teiselt poolt tõdeb komisjon, et ka Prantsuse ametivõimud ise kohaldasid reservi maksustatavale osale 1997. aasta ettevõtte tulumaksu määra.

(99)

EDFi poolt 1997. aastal 888,89 miljoni euro mittemaksmine maksuna on seega kontserni jaoks soodustus. EDF võis kasutada maksu mittemaksmisele vastava summa omakapitali tugevdamiseks ilma väliseid finantsressursse appi kutsumata. Soodustus on kindlasti valikuline, kuna ettevõtte tulumaksu mittemaksmine ühe osa raamatupidamisreservi pealt moodustab erandi tavaliselt sellise toimingu puhul kohaldatavast maksukohtlemisest. Asjaolu, et eelis anti EDFile spetsiaalse seadusandliku aktiga, 10. novembri 1997. aasta seadusega nr 97-1026, tõendab selle ainulaadsust ja pöörasust.

(100)

Nagu riigi piiramatu garantii, mis EDFile on omistatud, tugevdab ka see soodustus kindlasti tema positsiooni konkurentide suhtes. See kahjustab seega konkurentsi lepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(101)

Abi mõiste katab mitte ainult positiivsed teenused, nagu subventsioonid, vaid ka kõik võimuasutuste sekkumised, mis kergendavad üldiselt ettevõtete eelarvet koormavaid kohustusi ja millel on subventsioonidega sarnane mõju. (24) Vastavalt pidevale kohtupraktikale (25) on kehtiva maksu sissenõudmata jätmine riigi poolt võrdne riigiressursi tarbimisega.

(102)

See kogu ettevõtte tulumaksu sissenõudmata jätmine 1997. majandusaastal tuleneb otseselt riigiaktist, 10. novembri 1997. aasta seadusest nr 97-1026.

(103)

Niisiis sai EDF aastal 1997 maksusoodustusena riigiabi 888,89 miljonit eurot.

(104)

Alates oma loomisest aastal 1946 ja kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta elektri siseturu ühiseeskirju käsitleva direktiivi 96/92/EÜ jõustumiseni (26) on EDF Prantsuse turul nautinud monopolistlikku seisundit ainuõigustega elektrienergia transpordile, jaotusele ning ekspordile ja impordile. Siiski oli EDF konkurentsis teiste liikmesriikide elektritootjatega juba enne direktiivi 96/92/EÜ jõustumist. Lisaks eksisteeris vaba konkurents seotud turgudel, kus EDF oli juba mitmekesistanud oma tegevust kaugemale oma ainuõigustest (nii geograafilisest kui sektoraalsest vaatepunktist). Mõju kaubavahetusele oli olemas seega juba enne direktiiviga 96/92/EÜ sätestatud liberaliseerimist.

(105)

Elektrienergia oli liikmesriikide olulise ja järjest kasvava kaubavahetuse objektiks, ning EDF osales selles aktiivselt. See kaubavahetus, mida tugevdas veelgi nõukogu 29. oktoobri 1990. aasta direktiiv 90/547/EMÜ elektri edastamise kohta ülekande- ja jaotusvõrkude kaudu, (27) toimus kaubanduslepete alusel mitmete kõrgepinge elektrivõrkude operaatorite vahel liikmesriikides. OECDsse kuuluvates Euroopa riikides suurenes elektrienergia import vahemikus 1980–1990 keskmiselt enam kui 7 % aastas. Aastatel 1981–1989 suurendas EDF oma elektrikaubanduse bilansi ülejääki 9 korda, saavutades ekspordi netotaseme 42 TWh, mis moodustab 10 % tema kogutoodangust. Aastal 1985 eksportis EDF teistesse liikmesriikidesse juba 19 TWh.

(106)

Oma 1997. aasta aastaaruandes märgib EDF, et kuulub “elektrisektori suurimate rahvusvaheliste operaatorite hulka, enam kui 13 miljardi FRF kapitaliga väljaspool Prantsusmaad, tootmispargiga, mille võimsus moodustab ligi 11 % kogu prantsuse tootmispargist ja enam kui 8 miljoni kliendiga.” Aruanne rõhutab ka, et aastal 1997 EDF “mitmekordistas ja tugevdas oma investeeringuid Euroopas, laiendades oma kohalolu Austriale ja Poolale” ja et ta “eksportis enam kui 70 TWh Euroopasse”.

(107)

Ettevõtteleping 1997–2000, mis allkirjastati 8. aprillil 1997 riigi ja EDFi vahel, näeb ette, et EDF suunab umbes 14 miljardit FRF rahvusvahelistele investeeringutele, kusjuures Euroopa piirkonnad on esmatähtsad. Aastatel 2000– 2002 omandas EDF ühe kolmandiku saksa ettevõtte EnBW aktsiakapitalist, suurendas oma inglise filiaali London Electricity tootmis- ja jaotusvõimsust, võttis otsese kontrolli itaalia ettevõtte Fenice üle ja alustas koostööd Fiatiga Montedisoni ostuks (nüüdne Edison). EDFil on oluline koht liikmesriikidevahelises elektrienergia kaubavahetuses. Aastal 2001 suurenes EDFi elektrienergia eksport rekordilise näitajani 83,9 TWh, mis lisas aastasele läbimüügile 2 300 miljonit eurot.

(108)

Praeguseks on Prantsusmaa elektriturg avatud 34,5 % ulatuses, kui vabatarbijatele kehtestatud piirmääraks on kinnitatud 7 GWh. See konkurentsile avatud turg koosneb umbes 3 100 ettevõttest, kelle moodustatav nõudlus on enam kui 150 TWh. Viimaste hinnangute kohaselt on EdFi konkurentide osa sellel turul 18,5 %. Prantsuse turul on esindatud 31 Euroopa tarnijat, elektrienergia import Prantsusmaale moodustas aastal 2001 umbes 26 TWh. Lisaks sellele, elektri tootmise osas Prantsusmaal on EDF konkurentideks Compagnie Nationale du Rhône, Electrabel’i filiaal, Société Nationale d’Electricité et de Thermique, mille üks osa aktsiakapitalist on hispaania ettevõtte Endesa käes. EDF konkureerib seega ka prantsuse turul teiste ettevõtetega.

(109)

Juba enne direktiivi 96/92/EÜ jõustumist veebruaris 1999 olid mõned liikmesriigid ühepoolselt vastu võtnud meetmeid oma elektrituru avamiseks. Näiteks Suurbritannia avas oma elektrituru 100 %-liselt suurtele tööstustarbijatele aastal 1990. Rootsi avas enda turu 100 %-liselt aastal 1996, Soome alustas avamisega aastal 1995 ja jõudis 100 %-ni aastal 1997, Saksamaa avas turu 100 %-liselt aastal 1998 ja Holland avas turu tööstustarbijatele täielikult aastal 1998. Sellises olukorras, ja isegi enne konkurentsi avamise direktiiviga määratud kuupäeva, on riigiabi monopolistlikule ettevõttele liikmesriigis, kes osaleb aktiivselt ühendusesiseses kaubavahetuses, nagu on seda EDFi juhtum, elektriturul konkurentsi kahjustav nähtus lepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(110)

EDF osales ja osaleb endiselt konkurentsis nii Prantsusmaal kui teistes liikmesriikides ka valdkondades, mis ei ole tema põhitegevus, elektrienergia tootmine ja jaotamine, kuna ta mitmekesistas oma tegevust energiaga seotud teenuste turul, mis on täielikult liberaliseeritud. Aastal 1997 koondas SDS, EDFi 10 %-lise osalusega tütarettevõte, endasse eratarbijatele, ettevõtetele ja kohalikele ametiasutustele teenuste osutamisega seotud tegevused. SDS tegeles jäätmekäitlusega, tänavavalgustusega ja teiste energiaga seotud teenustega, andes müügipanuseks 685 miljonit eurot aastal 1998, võrreldes 650 miljoni euroga aastal 1997. Aastal 2000 alustas EDF partnerlust Veolia Environnement’ga Dalkia kaudu, mis on Euroopa juhtiv ettevõte energiateenuste alal ettevõtetele ja asutustele. Ta pakub inseneriteenuseid ja energeetilist hooldust, haldab soojusseadmeid ja pakub tehnilisi teenuseid seoses hoonete korrashoiuga ja tagab soojavõrkude, koostootmise, energiatootmise üksuste ja tööstusvedelike toimimise.

(111)

EDF on arendanud oma tegevust ka taastuvate energialiikide turul. Aastal 1997 koondas holding-ettevõte CHART, EDFi 10 %-lise osalusega tütarettevõte, endasse tegevused taastuvate energialiikide valdkonnas, nagu geotermiline ja tuuleenergia. Tema panus konsolideeritud käibesse oli 70 miljonit eurot.

(112)

Ja lõpuks, elektrienergia tootja ja jaotajana oli ja on EDF praegugi konkurentsis teiste energialiikide pakkujatega, nagu kivisöe-, õli- ja gaasienergia, ja seda nii riiklikul turul kui rahvusvahelistel turgudel. Prantsusmaa näiteks algatas EDF eduka kampaania elektrikütte kasutamise propageerimiseks. Nii suurendas ta oma turuosa teiste energialiikide (õli, gaas) pakkujate suhtes. Terasesektoris on elektriahjud konkurentsis gaasi- ja õliahjudega.

(113)

Mis puudutab liikmesriikide kaubavahetuse mõjutamist gaasi osas, tuleb märkida, et kuna Prantsusmaal on vaid väikesed gaasivarud, on gaas alati olnud suuremalt jaolt imporditud. Gaasituru kohta on samuti avaldatud liberaliseerimisdirektiiv, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/30/EÜ maagaasi siseturu reguleerimise ühiseeskirjade kohta, mis võeti vastu juunis 1998 ja mille kõik liikmesriigid pidid üle võtma enne 2000. aasta augustit. Liikmesriigid pidid määratlema vabatarbijad, kellel on õigus teenusepakkujat valida. Nende tarbijate määratlemise tulemuseks peab olema gaasituru kohene avanemine määral, mis võrdub vähemalt 20 %-ga gaasi aastasest kogutarbimisest siseriiklikul gaasiturul, ja 28 %-ga aastal 2003.

(114)

Prantsuse parlamendi aruanne (28) näitab, et valitsuse informatsiooni kohaselt moodustas teenusepakkujat vahetanud tarbijate tarbimine 2002. aasta alguses umbes 25 % vabatarbijate kogutarbimisest ja 5 % koguturust, ja et prantsuse turule olid tekkinud neli uut operaatorit.

(115)

Seega ilmneb, et aastal 1997 oli EDF end juba paljude liikmesriikide turgudel hästi sisse seadnud, ja et riigiabi, mis tulenes RAGi uuendamise eest saadud maksuvabastuse raamatupidamisreservi ühe osa pealt ettevõtte tulumaksu mittemaksmine EDFi poolt pidi mõjutama ka liikmesriikide vahelist kaubavahetust.

(116)

Riigi piiramatu garantii lõi samuti EDFile eelise, mis tugevdas kahtlemata tema positsiooni konkurentide suhtes. Eelnevate tähelepanekute valguses pidi ka see mõjutama liikmesriikide vahelist kaubavahetust EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(117)

Elektri- ja gaasitööstuse haru pensionireform vähendab sektori ettevõtete kulutusi ja kujutab seega endast sektoraalset soodustust. Võttes arvesse Euroopa elektri- ja gaasituru olemasolu, mõjutab Prantsusmaal selle sektori ettevõtetele soodustuse tegemine kahtlemata liikmesriikide vahelist kaubavahetust.

(118)

Seega arvestades, et nad vastavad lepingu artikli 87 lõikes 1 kinnitatud neljale kriteeriumile, on EDFi piiramatu riigigarantii, elektri- ja gaasitööstuse haru ettevõtete osa pensionide mittemaksmine ja EDFi ettevõtte tulumaksu osaline mittemaksmine RAG uuendamise eest saadud maksuvabastuse raamatupidamisreservi pealt, käsitletavad riigiabina. Seetõttu tuleks analüüsida nende vastavust lepingu eeskirjadele.

(119)

Piiramatu riigigarantii, mida EDF kasutab, moodustab ühe osa riigiabist, mis lubab kontsernil soodsamatel tingimustel rahvusvahelistelt turgudelt laenata.

(120)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõige 1 sätestab, et riigiabi on ühisturuga põhimõtteliselt kokkusobimatu. Asutamislepingu artiklis 87 lõikes 2 ettenähtud ühisturuga kokkusobimatud erandid ei ole antud juhul rakendatavad abiliigi suhtes, mille sihiks ei ole mainitud lõigus loetletud eesmärkide saavutamine.

(121)

Kõnealune abimeede ei täida enam artikli 87 lõike 3 punktides a ja c riigiabidele sätestatud tingimusi, mis peavad soodustama mõningate piirkondade majanduslikku arengut, seda enam, et ta vastab tegevusabile. Ta ei ole allutatud investeeringutele või mõeldud ametikohtade loomiseks, mida sätestavad ka piirkondliku riigiabi andmise juhised. (29)

(122)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkt c sätestab samuti ühe erandi abile, mis on mõeldud lihtsustamaks mõnede tegevuste arengut, ega moonuta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Antud juhul jääb kõnealune abimeede selle erandi raamest välja.

(123)

Mis puudutab asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides b ja d sätestatud erandeid, siis käesolev abimeede ei ole antud juhul mõeldud ei ühist huvi pakkuvate projektide teostamiseks ega prantsuse majanduse tõsise segaduse parandamiseks ega kultuuri edendamiseks ja muinsuspärandi säilitamiseks.

(124)

Järelikult ei ole asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 avaldatud sobivuskriteeriumid abi saamiseks täidetud.

(125)

Prantsuse võimud arvestasid, et komisjon ei ole oma EDFi statuudi hinnangus võtnud arvesse temaga seotud survet, nagu spetsialiteedipõhimõte ja vahekohtuklauslite keeld. Tegemist on prantsuse haldusõiguse sätetega, mis on riigiabi küsimustest täiesti sõltumatud. Prantsuse võimud ise on otsustanud anda EDFile selle statuudi. Viimane tuleneb parlamendi poolt vastu võetud seadusest; mida aga võib igal hetkel sama moodi muuta. Komisjon nendib siiski, et mainitud spetsialiteedipõhimõte ei ole takistanud EDFi mõningate tegevuste mitmekesistamist.

(126)

EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 järgi alluvad ettevõtted, kellele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, käesoleva lepingu eeskirjadele, eelkõige konkurentsieeskirjadele niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine ei takista õiguslikult või tegelikult neile antud eriülesannete täitmist.

(127)

Komisjon ei eita, et EDFi kohuseks on avaliku teenuse osutamine. Sel põhjusel ja asutamislepingu artikli 86 alusel võiks EDF saada rahalist kompensatsiooni või kasutada üldkehtiva õiguse mõningaid eelisõigusi. Siiski peaksid need finantsmeetmed või eelisõigused olema proportsionaalsed sellele osale, mis on vajalik täiendavate kulude kompenseerimiseks, mida EDFi avalike teenuste osutamine kaasa toob. Piiramatu riigigarantii, mida EDF kasutab taolisel määral ja mis katab kõik EDFi tegevused, näib olevat ebaproportsionaalne. Seega peab komisjon seda põhjendamatuks konkurentsi moonutamiseks.

(128)

Prantsuse võimud ei ole viidanud asutamislepingu artikli 86 lõike 2 rakendamisele, aga nad on rõhutanud asjaolu, et EDF teostab avalik-õiguslike ülesannete osutamist. Samas ei ole prantsuse võimud näidanud üksikasjalikul moel, millised on EDFil avaliku teenuse osutamiseks rakendatavad erikohustused ja nende hind. Seega on võimatu kontrollida, kas riigi kohustuse ulatus EDFi suhtes vastab või mitte avalik-õiguslike ülesannete osutamise hinnale. Seepärast on komisjonil ka raske hinnata täpselt üldgarantii väärtust, mis on ebamäärane nii oma summas kui piiramatu ajas.

(129)

Komisjon, võttes arvesse tema käsutuses olevat informatsiooni, tõdeb, et Altmarki otsuses (30) sõnastatud tingimustega ja asutamislepingu artikli 86 lõike 2 rakendamise kriteeriumidega arvestamise uurimine ei ole antud juhul võimalik.

(130)

Prantsuse võimud leidsid, et komisjoni tegevus piirab asutamislepingu artikli 295 kasulikku mõju. Selle tõestuseks tsiteerivad nad kohtujuristi järeldusi “eritegevuste” (golden shares) kohta kohtuasjades C-367/98, C-483/99 ja C-503/99. Siiski pole kohus järginud oma otsustes asutamislepingu artikli 295 tõlgendust. (31) Selle artikli teksti kohaselt on komisjon erapooletu ettevõtte omandi õigusliku režiimi suhtes liikmesriikides. Mitte ükski asutamislepingu säte ei takista riigil omamast osalist või täielikku osalust ettevõtetes. Samal ajal peavad nii eraettevõtted kui avalik-õiguslikud ettevõtted järgima konkurentsireegleid. Vastavalt Euroopa Kohtu pidevale kohtupraktikale ei ole asutamislepingu artikli 295 mõte vältida liikmesriikides olemasolevaid omandi õiguslikke režiime asutamislepingu põhireeglites. (32)

(131)

Taoline õigusemõistmine kinnitati Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu West LB otsusega 6. märtsil 2003. aastal. (33) Selle otsuse teksti järgi piirab asutamislepingu artikkel 295 riigiabi mõiste ulatust sama lepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Ettevõtetele konkurentsireeglite rakendamise eesmärk, sõltumata omandi õiguslikust režiimist, millele nad on allutatud, ei ole piirata asutamislepingu artikli 295 mõjuala ja teha nii, et liikmesriigid ei omaks praktiliselt enam mingit tegevusvabadust nende halduses olevate avalik-õiguslike ettevõtete üle, neis ettevõtteis oma osaluse säilitamise üle või muude kaalutluste, kui lihtsalt tulutoovate kriteeriumide, arvesse võtmise üle. Eeldades, et mainitud põhjenduses väljatoodud huvid võiksid vastanduda konkurentsireeglite rakendamisele, on neid huvisid asutamislepingu artikli 86 lõikes 2 arvesse võetud taolisel määral, et ettevõtetele, kellele on usaldatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, võivad vältida konkurentsireeglite rakendamist juhul, kui see nurjaks õiguslikult või tegelikult neile ettevõtteile omistatud eriülesande täitmist.

(132)

Käesoleval juhul, et riik valdab EDFi kapitali, ei ole tegemist süüdistusega: piiramatu riigigarantii ei ole seotud EDFi omandi õigusliku režiimiga, vaid tema juriidilise statuudiga. Kui sellele statuudile on sisemiselt liidetud elemente, mis moonutavad konkurentsi, siis tuleb statuut ise allutada riigiabi reeglite läbivaatamisele. Liikmesriigid on oma valikutes vabad valimaks ettevõtete juriidilist staatust, kuid nad peavad oma valikutes austama asutamislepingu reegleid. Ses mõttes vastab komisjoni tegevus võrdse kohtlemise põhimõttele.

(133)

Komisjon ei sea ühelgi moel kahtluse alla EDFi kapitali avalikku iseloomu ega vaidlusta ka EPICi statuuti sellisena nagu ta on. Komisjon hindab ainult saneerimismenetluse ja pankrotimenetluse rikkumise mõju, samuti riigi rolli EDFi võlakohustuste lõpliku garanteerimise üle, kaasa arvatud nende võlakohustuste üle, mis ei ole seotud avaliku teenuse osutamisega.

(134)

Piiramatu riigigarantii, mida EDF kasutab riigiabina, on kokkusobimatu asutamislepingu reeglitega. Juba oma 2002. aasta oktoobris vastu võetud otsuses, vajalikke meetmete ettepaneku kohta, on komisjon nõudnud kõnealuse garantii tühistamist.

(135)

Prantsuse võimud on oma 2003. aasta 11. novembri kirjas komisjonile edastanud järgmise seadusesätte, milles nähakse ette, et: “riigi avalik-õiguslikud institutsioonid Electricité de France ja Gaz de France on muudetud (…) aktsiaseltsideks, mida reguleeritakse (…) äriühingutele rakenduvate seadusesätetega”. Prantsuse võimud täpsustavad, et EDFi muutmine aktsiaseltsiks allutab kõnealuse ettevõtte saneerimisel või pankrotis olevatele ettevõtetele rakenduva üldkehtivale õigusele. Komisjon võtab arvesse, et EDFi allutamine üldkehtivale pankrotiseadusele kaotaks piiramatu riigigarantii, mida EDF praegu kasutab.

(136)

Prantsuse valitsus kinnitas oma 16. detsembri 2003. aasta kirjas, et “esitab Parlamendile sätted EDFi, mis on hetkel avalik-õiguslik asutus, õigusliku vormi muutumise kohta üldkehtiva õiguse õiguslikuks vormiks, ja et selle rakendamine saaks toimuda enne 1. jaanuari 2005”. Komisjon arvestab selle teabe põhjal, et EDFi poolt kasutatav piiramatu riigigarantii peab olema tühistatud reaalsel moel enne 1. jaanuari 2005. Arvestades vajalikke seadusandlikke ja nõuetele vastavaid muudatusi on säärane tähtaeg piisav ja mõistlik.

(137)

Komisjon nendib, et praegune elektri- ja gaasitööstuse sektori pensionisüsteem on tõkkeks neile ettevõtetele, kes soovivad prantsuse elektri- ja gaasiturgudele tulla. Tõepoolest, vastavalt praegustele pensionisüsteemi reeglitele, mis on rakendatavad igale uuele turule tulijale, ei maksa ettevõtted kohustuslikku maksu (maks, mis vabastab ettevõtted hilisematest pensioni maksmise kohustustest), vaid võtavad kogu valdkonna pensionide maksmisest osa summaga, mis sõltub ettevõtte palgamassist. Nüüdsest peale ei sõltu iga uue siseneja maksumäär eelnevalt fikseeritud määrast, vaid määratakse igal aastal tööstusharu pensionisüsteemi tasakaalustamise vajadusi silmas pidades. See tasakaalustamise tase vastab parameetritele, tööstusharu palgamass ja demograafiline struktuur, mis on kehtestatud enne turule tulemist ja ei ole seotud turule tulija isiklike pensionikohustustega.

(138)

Kuna elektri- ja gaasitööstused on üsna kapitalistliku iseloomuga, siis on tõenäoline, et iga uus turule tulija on kas börsil noteeritud või teinud avaliku pakkumise aktsiate märkimiseks. Alates rahvusvaheliste raamatupidamisreeglite IAS jõustumisest, peavad need ettevõtted, enne turule tulekut, nägema oma eelarves ette selle tööstusharu pensionikohustuste eest tasumise summad, mis sõltuvad praegusest ettevõtte palgamassist. Mineviku pensionikohustused moodustavad lisakohustuse nende kohustuste suhtes, mis jäävad üldise sotsiaalkindlustuse reeglite alla kuuluvate ettevõtete kanda, kes maksavad pensionisüsteemi kohustuslikku maksu ja ei pea seetõttu lisakulutusi kandma. Üsna kapitalistlikule turule tulek, koos kindlate kuludega, kujutab ettevõttele investeeringut, mil juhul iga täiendav kohustus võib olla suureks takistuseks.

(139)

EDFi ja GDFi piiramatu riigigarantii kaotamine ja nende allutamine pankrottide suhtes kehtivate üldreeglite alla, ilma paralleelse pensionisüsteemi reformita selles harus, paneks selle sektori ettevõtted, kaasa arvatud uustulnukad, liiga suure kohustuste koorma alla, kui neil tuleks enda kanda võtta ka kahe ajaloolise operaatori pensionikohustused juhul, kui uustulnukad peaksid pankrotti minema. Võttes arvesse käiku minevaid summasid, siis see risk ei oleks teistele selle sektori ettevõtetele jõukohane. Taolise riski ülekandmine sektori ettevõtetele oleks prantsuse turgudele tulevatele konkurentidele suureks takistuseks.

(140)

Praegune elektri- ja gaasitööstuse sektori pensionisüsteem on takistuseks prantsuse elektri- ja gaasiturule sisenemisel. Prantsuse võimude poolt plaanitav reform lubab tühistada need turule tulemise tõkked. Ühelt poolt, püsib reform tasakaalustatud maksudest, mida tasutakse sektori ettevõtete poolt kohustusliku maksu näol üldkehtiva õiguse süsteemi baasil (baassüsteem ja täiendavad kohustuslikud süsteemid). Teiselt poolt, vähendab reform pensioni määra, mis on välja teenitud eriõiguste kohaselt enne reformi ja mis jääb allapoole üldkehtiva õiguse pensionimäärast, mida peavad finantseerima kõik selle sektori ettevõtted. Pensionireformiga jäävad eripensioni saamise õigused ettevõtete kanda ja on jaotatud kindlal moel nende vahel kahe kriteeriumi suhtes: palgamass ja, vastavalt elektri- ja gaasitööstuse sektori statuudile, ettevõttes töötatud aeg. Ettevõtete maks on nõndaviisi proportsionaalne nende elektri- ja gaasiturul oleku ajaga. Ajalooliste operaatorite pankroti korral võtavad selle valdkonna ettevõtted enda kanda ainult eripensioni saamise õigused ja seda määral, mis arvestab ettevõtete endi pensionikohustusi ja ei sea ohtu nende elujõulisust.

(141)

Kuna praegune süsteem on tühistamisel, ei pea komisjon vajalikuks läbi vaadata tema sobivust asutamislepingu sätetega. Käesolev otsus piirdub ainult uue süsteemi sobivuse läbi vaatamisega riigiabi reeglite suhtes.

(142)

Mis puudutab elektri- ja gaasitööstuse hoolekande- ja abistamiskassa jaoks makstavat tariifimaksu, kehtestatud enne reformi, et finantseerida üht osa pensionide maksmiseks töötajaile, kes tegelevad elektri ja gaasi transpordi ja selle jaotamisega, siis tuleb märkida, et kõnealune maks moodustub elektri- ja gaasivõrgu teenuseid kasutavate tarbijate maksetest. Tariifimaks põhineb energiatariifi fikseeritud osal, mida lõpptarbija energiavõrguteenuste kasutamise eest maksab. Maksu tasub lõpptarbija isegi juhul, kui ta ei tarbiks tegelikult mingit energiat. Seega, ei ole maks seotud elektri- või gaasitarbimise hulgaga. Sellest järeldub, et teistest liikmesriikidest imporditud elektri ja gaasi korral tariifimaksu elektri- ja gaasitööstuse hoolekande- ja abistamiskassa rahastamiseks ei maksta. Tariifimaksu rahastamise mehhanism ei suurenda abi mõjusid liikmesriikide vahelisele konkurentsile ja kaubavahetusele, sest kõnealune mehhanism ei lasu imporditud toodetel. Nõnda ei tekita taoline mehhanism barjääri ettevõtetele, kes soovivad siseneda prantsuse elektri- ja gaasiturgudele.

(143)

Tuleb märkida, et enne reformi sätestatud õigused eripensionile on endise monopoolse olukorraga seotud minevikukulutused. Tõepoolest, elektri- ja gaasitööstuse sektori ettevõtete poolt makstud eripensioni maksed ei tekitanud raskusi niikaua, kuni need ettevõtted olid monopoolses seisundis. Mõistagi tuli neil kanda suuremaid pensionikohustusi kui teiste sektorite ettevõtetel, kuid nad olid kaitstud igasuguse valdkonnasisese konkurentsi eest. Peale selle ei kohustanud raamatupidamisstandardid neid oma eelarves ette nägema eripensioni maksmiseks kuluvaid summasid, mida oli vaja maksta töötajaile. Mis puutub töölistesse, siis nemad olid kindlustatud eripensioni saamiseks määral, mis sõltus piiramatut riigigarantiid kasutava EDFi ja GDFi pensioniasutuse poolt kehtestatud õigustest eripensioni saamiseks. Peale elektri- ja gaasiturgude konkurentsile avamist, on need õigused eripensioni saamiseks muutunud elektri- ja gaasisektori ettevõtetele kohustuseks, mis mõjutab nende konkurentsivõimet. Ühelt poolt kujutavad need eripensioni saamise õigused ettevõtetele lisasotsiaalkohustusi, mis ei lasu aga nende konkurentidel. Teiselt poolt, arvestades jõustuvaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, peavad ettevõtted oma arvepidamises ette nägema tööliste poolt välja teenitud eripensioni summad. 1. jaanuaril 2003. aastal oli eripensionide maksmiseks ettenähtav summa […]. Eripensioni maksmine, mis ei olnud ületamatu kohustus ajal, kui ettevõtted olid kaitstud igasugusest valdkonnasisest konkurentsist, on tänapäeval neile ettevõtetele suureks raskuseks seoses selle sektori ettevõtete vahel valitseva konkurentsiga.

(144)

Need elektri- ja gaasitööstuse haru töötajate eripensioni saamise õigused tulenevad selle sektori isikkoosseisu õigusliku statuudi artiklist 24 ja tema lisast nr 3, mis on vastu võetud juba 1946. aastal ning mis käsitleb toetuste ja pensionide maksmist invaliidsuse, vanaduse ja surma korral. Neid tekste ei ole muudetud alates 1997. aastast.

(145)

Mainitud reformiga nähakse ette, et selle tööstusharu ettevõtted ei hakka maksma eriõiguste eest teenitud pensioni, mida elektri ja gaasi transpordi ning selle jaotamisega seotud töötajad on välja teeninud peale reformi. Ta saab olema proportsionaalne sellega, mis on otseselt vajalik, kuna ettevõtted peavad tasuma ainult ühe osa minevikus eriõiguste eest teenitud pensioni summadest. Tõepoolest, kui minevikus kõigi eriõiguste eest teenitud pensioni summad kasvavad sellele tööstusharule […], siis peavad ettevõtted tasuma ainult enne reformi elektri- ja gaasi transpordi ning selle jaotamisega seotud töötajate poolt välja teenitud eriõiguste eest makstavat pensionisumma, mis ulatus 1. jaanuaril […]. Ülejäänud summa […] jääks tööstusharu ettevõtete kanda. Prantsuse võimude poolt mainitud pensionisüsteemi reformi korral ei tasuks selle tööstusharu ettevõtted kogu eriõiguste eest väljateenitud pensionisummasid, vaid ühe osa sellest.

(146)

Kõik turud, mis funktsioneerivad monopoolsetes tingimustes, ei ole turu avamisel otsekohe valmis funktsioneerima konkurentsitingimustes. Järelikult taolise sektori liberaliseerimine nõuab selle sektori ümberkorraldamist, et saavutada taotletud konkurentsitingimustes funktsioneerimine. Riigiabi, arvestades sektoris toimuvaid ümberkorraldusi, on vajalik ja seda jaotatakse proportsionaalsetes osades. Tegelikult, ainult elektri ja gaasi transpordi ja selle jaotamisega seotud monopoolsed tegevused saavad kasutada riigiabi, teised reformi aspektid ei sisalda riigiabi elemente. Sel juhul võib abi lugeda kokku sobivaks asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel ühisturuga, sest ta võimaldab kõnealuse tegevuse arendamist ja ei moonuta kaubandust üldisele huvile vastupidiselt.

147

Komisjon hinnangul ei ole konkreetsel juhul olukord oma olemuselt erinev energiavaldkonna “ebaõnnestunud kulude” olukorrast. Tegemist on abiga, mille eesmärk on lihtsustada üleminekut konkurentsil põhinevale energia sektorile. Metodoloogia, mille komisjon võttis vastu seda tüüpi abi hindamiseks, ei võimalda mõista seda pensionisüsteemi reformi. Antud juhul hindab komisjon kohaseks assimileerida see abi ebaõnnestunud kulude kompenseerimiseks ja järgib seda lähenemist sarnaste juhtumite analüüsis.

(148)

Elektri- ja gaasitööstuse haru pensionisüsteemi reform, tühistades tõkked uutele prantsuse elektri- ja gaasiturgudele tulijatele, võimaldab suurendada konkurentsi neil turgudel. Peale selle liitub erikorra alusel toimuv reform liikmesriikides toimuvate pensionisüsteemide reformiga, mida on soovinud nii nõukogu kui ka komisjon. (34)

(149)

Leppe artikli 87 lõige 1 sätestab, et samas defineeritud kriteeriumitele vastavad toetused ei ole põhimõtteliselt vastavuses ühisturuga. Selle mittevastavuse suhtes leppe artikli 87 lõikes 2 sätestatud erandid ei ole rakendatavad põhjendusega, et antud toetus ei tohi mõjutada nimetatud paragrahvis loetletud eesmärkide saavutamist.

(150)

Kõnealused toetusmeetmed ei vasta ka artikli 67 lõike 3 punktides a ning c ette nähtud tingimustele teatud regioonide majandusliku arengu soodustamiseks mõeldud toetuste kohta, eriti just seetõttu, et tegemist on funktsioneerimise toetamisega. Seega ei kuulu ta investeerimise või töökohtade loomise alla, nagu on ette nähtud riiklikke regionaaltoetusi puudutavates juhtnöörides.

(151)

Leppe artikli 87 lõike 3 punkt c näeb ette ka erandi tegemise teatud tegevusvaldkondade arendamise hõlbustamiseks mõeldud toetustele juhul, kui viimased ei mõjuta kaubavahetustingimusi ühenduse huvidega vastuolulisel viisil. Sellisel juhul kuulu uuritava toetuse meetmed nimetatud maksuvabastuse raamesse. Sellise vaid ühele ettevõttele tulu toova erandi olemasolu kehtivas maksuseaduses ei saa lugeda mingisuguste tegevusvaldkondade arendamist hõlbustavaks.

(152)

Mis puutub leppe artikli 87 lõike 3 punktides b ning d sätestatud eranditesse, siis antud juhul ei ole toetusmeetmete rakendamise eesmärgiks ei ühendusele huvi pakkuva projekti realiseerimise toetamine, Prantsusmaa majanduse tõsise häirumise tagajärgede likvideerimise ega ka kultuuri edendamise või muinsuste kaitsega.

(153)

Seega ei ole leppe artikli 87 lõigetes 2 ning 3 ette nähtud sobivuskriteeriumid täidetud. Avalike teenuste osutamise kulude katmise kohta kehtib sama märkus, mis EDFi toetava riigi limiteerimata garantiide kohta: Prantsuse võimud ei ole astunud samme leppe artikli 86 lõike 2 mõistes finantstulu taotlemiseks, kuid nad on rõhutanud fakti, et EDF teostab avalike teenuste programme. Sellegipoolest ei esitanud Prantsuse võimud oma hinnangut kulude kohta, mida need programmid võiksid EDFle kaasa tuua. Niisiis ei ole komisjon võimalik otsustada, kas kõnealune finantstulu kompenseerib nende avalike teenuste programmidega seotud võimalikud lisakulutused või mitte. (35)

(154)

Varasemate kaalutlemiste põhjal leiab komisjon, et uuritud toetus seisneb funktsioneerimise toetamises, mille eesmärgiks on EDFi konkurentsivõime tugevdamine võrreldes võistlejatega. Seega ei ole toetus ühisturuga vastavuses.

(155)

Kokkuvõtteks leiab komisjon, et vastupidiselt Prantsuse võimude kinnitusele ei kehti antud juhul preskriptsioonireegel. EDF kinnitas tõepoolest aastate 1987 kuni 1996 kohta maksuvabastusele sätetele vastavuse. Siiski tuleks ühest küljest ära märkida, et vastavalt riikliku vastavusnõukogu arvamusele tuleb varasemate tegevuste raamatupidamisse kandmise kaasa toovad vigade kõrvaldamised raamatupidamisse kanda nende tegevuste tulemusena, mille käigus neid vigu täheldati, ja teisest küljest, et kohustused rehabiliteeritakse kapitalidesse ilma, et neile rakendataks ettevõttemaksu, jõustus 1997. aasta 10. novembril. Finantstulu pärineb seega aastast 1997 ning ettekirjutus ei kehti sel ajal väljastatud uutele toetustele.

(156)

Käesolev otsus võeti vastu Prantsusmaa võimude poolt esitatud informatsiooni põhjal. Tuleb ära märkida, et hoolimata nõudest edastada informatsioon 2002. oktoobri kohta, on Prantsuse võimud oma komisjonile teatud nõutud dokumentide täies mahus esitamisest keeldumises järjekindlad. Täpsemalt edastati nõudes ette nähtud kontrollikoja aruannetest vaid katkendid.

(157)

Komisjon märgib esiteks, et tulu saava EDFi limiteerimata riiklik garantii tuleb tühistada allutades ettevõte ühenduse seadusandluse ühisprotseduuridele.

(158)

Komisjon märgib ära Prantsuse võimude kohustuse tagada ühenduse seadusandlusele vastavates plaanides IEG haru pensioniplaanide toetamine täie finantsilise neutraalsusega saajapooleks olevate plaanide ning riikide suhtes. Komisjon leiab, et kõnealune toetus ei sisalda riikliku toetuse elemente juhul seni, kui järgitakse nimetatud kohustust.

(159)

Komisjon lisab veel, et transpordi ning gaasi- ja energiajaotuse valdkonna töötajate spetsiifilisi pensionimakse, mis on kinnitatud reformimise kuupäeval, ei toeta enam mitte majandusharu ettevõtted, vaid selleks on sätestatud maksetariifid. Majandusharu ettevõtete poolne varasem osade spetsiifiliste maksude mittetasumine moodustab leppe artikli 87 lõike 3 punkti c raames ühisturuga vastavuses oleva riikliku toetuse.

(160)

Viimaks märgib komisjon, et EDF-poolne osalt kõrgepingevõrgu uuendamisest saadud tulust ettevõttemaksu mittetasumine aastal 1997 moodustab ühisturuga mitte vastavuses oleva riikliku toetuse. See finantstoetus ulatub 888,89 miljoni euro suuruse summani,

22.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/30

(1)

Nõukogu võttis 19. veebruaril 2004 vastu ühise seisukoha 2004/161/ÜVJP, (1) millega pikendati Zimbabwe vastu suunatud piiravaid meetmeid 12 kuu võrra alates 21. veebruarist 2004.

(2)

Võttes arvesse olukorda Zimbabwes, tuleks ühist seisukohta 2004/161/ÜVJP täiendavalt 12 kuu võrra pikendada,

22.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/31

(1)

Nõukogu võttis 23. veebruaril 2004 vastu ühise seisukoha 2004/179/ÜVJP. (1)

(2)

Nõukogu võttis 26. augustil 2004 vastu ühise seisukoha 2004/622/ÜVJP, millega muudetakse ühist seisukohta 2004/179/ÜVJP. (2)

(3)

Ühise seisukoha 2004/179/ÜVJP uuesti läbivaatamise alusel tuleks piiravate meetmete kehtivust kaheteistkümne kuu võrra pikendada ning täiendada eelpool nimetatud ühise seisukoha I ja II lisas osutatud isikute nimekirju,

22.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/34

(1)

Nõukogu võttis ühise seisukohaga 2004/694/ÜVJP meetmed, et külmutada kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad füüsilistele isikutele, kellele endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus (EJRK) on esitanud süüdistuse.

(2)

22. detsembril 2004 võttis nõukogu vastu otsuse 2004/900/ÜVJP, millega muudeti ühise seisukoha 2004/694/ÜVJP lisas esitatud nimekirja.

(3)

Kuna Savo Todovic ja Vladimir Lazarevic viidi üle vahi alla EJRKi juurde, tuleks nende nimed nimekirjast välja jätta.

(4)

Seetõttu tuleks ühise seisukoha 2004/694/ÜVJP lisas esitatud nimekirja vastavalt muuta,

22.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 49/37

(1)

Nõukogu võttis 26. aprillil 2004 vastu ühise seisukoha 2004/423/ÜVJP (1) Birma/Myanmari vastu suunatud piiravate meetmete uuendamise kohta.

(2)

Nõukogu võttis 25. oktoobril 2004 vastu ühise seisukoha 2004/730/ÜVJP, (2) millega muudeti ühist seisukohta 2004/423/ÜVJP, keelates muu hulgas anda Birma riigi omandis olevatele äriühingutele finantslaene või rahakrediite ja omandada või laiendada osalust nendes äriühingutes.

(3)

Mõned äriühingud tuleks välja jätta ühise seisukoha 2004/423/ÜVJP lisas toodud Birma riigi omandis olevate äriühingute nimekirjast, kelle suhtes nimetatud meetmed kehtivad.

(4)

Sellest tulenevalt tuleks muuta ühist seisukohta 2004/423/ÜVJP vastavalt selle artiklile 10,