15.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 44/1

KODUKORD

16. trükk

Juuli 2004

Teade lugejale

Kõiki töökorras esinevaid viiteid meessoost isikule käsitletakse ka viidetena naissoost isikule ja vastupidi, kui kaastekstist ei tulene teisiti.

Artiklite tõlgendused (artikli 201) alusel on toodud kaldkirjas.

SISU

I OSA

PARLAMENDILIIKMED, JUHTORGANID JA FRAKTSIOONID

1. PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 1

Euroopa Parlament

Artikkel 2

Sõltumatu mandaat

Artikkel 3

Volituste kontrollimine

Artikkel 4

Parlamendiliikme ametiaeg

Artikkel 5

Privileegid ja immuniteedid

Artikkel 6

Immuniteedi võtmine

Artikkel 7

Immuniteediga seonduvad menetlused

Artikkel 8

Kulutuste katmine ja lisatasude maksmine

Artikkel 9

Eetikakoodeks

Artikkel 10

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt läbiviidavad sisejuurdlused

2. PEATÜKK

PARLAMENDI AMETIKANDJAD

Artikkel 11

Vanim parlamendiliige

Artikkel 12

Kandidaatide ülesseadmine ja üldsätted

Artikkel 13

Presidendi valimine ja avakõne

Artikkel 14

Asepresidentide valimine

Artikkel 15

Kvestorite valimine

Artikkel 16

Ametikandjate ametiaeg

Artikkel 17

Täitmata ametikohad

Artikkel 18

Volituste ennetähtaegne lõpetamine

3. PEATÜKK

PARLAMENDI JUHTORGANID JA NENDE ÜLESANDED

Artikkel 19

Presidendi ülesanded

Artikkel 20

Asepresidentide ülesanded

Artikkel 21

Juhatuse koosseis

Artikkel 22

Juhatuse ülesanded

Artikkel 23

Esimeeste konverentsi koosseis

Artikkel 24

Esimeeste konverentsi ülesanded

Artikkel 25

Kvestorite ülesanded

Artikkel 26

Komisjonide esimeeste konverents

Artikkel 27

Delegatsioonide juhtide konverents

Artikkel 28

Juhatuse ja esimeeste konverentsi aruandekohustus

4. PEATÜKK

FRAKTSIOONID

Artikkel 29

Fraktsioonide moodustamine

Artikkel 30

Fraktsioonide tegevus ja õiguslik staatus

Artikkel 31

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

Artikkel 32

Kohtade jaotus istungisaalis

II OSA

ÕIGUSLOOME JA EELARVEMENETLUSED NING MUUD MENETLUSED

1. PEATÜKK

ÕIGUSLOOME MENETLUSE KORD - ÜLDSÄTTED

Artikkel 33

Euroopa Komisjoni õigusloome- ja töökava

Artikkel 34

Põhiõiguste austamise, lähimuse, proportsionaalsuse ja õigusriigi põhimõtete järgimise ning finantsasjaolude uurimine

Artikkel 35

Õigusliku aluse kontrollimine

Artikkel 36

Finantsilise kokkusobivuse kontrollimine

Artikkel 37

Parlamendi teavitamine ja tema juurdepääs dokumentidele

Artikkel 38

Parlamendi esindamine nõukogu koosolekutel

Artikkel 39

Algatus EÜ asutamislepingu artikli 192 alusel

Artikkel 40

Õigusloomega seotud dokumentide läbivaatamine

Artikkel 41

Liikmesriikide ärakuulamine nende algatuste suhtes

2. PEATÜKK

PARLAMENDI KOMISJONI MENETLUSKORD

Artikkel 42

Õigusloomega seotud raportid

Artikkel 43

Lihtsustatud menetlus

Artikkel 44

Õigusloomega mitteseotud raportid

Artikkel 45

Omaalgatuslikud raportid

Artikkel 46

Komisjonide arvamused

Artikkel 47

Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö

Artikkel 48

Raporti koostamine

3. PEATÜKK

ESIMENE LUGEMINE

Menetlus parlamendi komisjonis

Artikkel 49

Euroopa Komisjoni ettepaneku muutmine

Artikkel 50

Euroopa Komisjoni ja nõukogu seisukoht muudatusettepanekute suhtes

Menetlus parlamendi istungil

Artikkel 51

Esimese lugemise lõpetamine

Artikkel 52

Euroopa Komisjoni ettepaneku tagasilükkamine

Artikkel 53

Muudatusettepanekute vastuvõtmine Euroopa Komisjoni ettepaneku suhtes

Menetluse edasine käik

Artikkel 54

Tegevus parlamendi seisukoha vastuvõtmise järel

Artikkel 55

Ettepaneku tagasisaatmine parlamendile

Artikkel 56

1975. a ühisdeklaratsiooni lepitusmenetlus

4. PEATÜKK

TEINE LUGEMINE

Parlamendi komisjoni staadium

Artikkel 57

Nõukogu ühisseisukoha teatavakstegemine

Artikkel 58

Tähtaegade pikendamine

Artikkel 59

Ühisseisukoha edastamine ja menetlus vastutavas komisjonis

Parlamendi istungi staadium

Artikkel 60

Teise lugemise lõpetamine

Artikkel 61

Nõukogu ühisseisukoha tagasilükkamine

Artikkel 62

Nõukogu ühisseisukoha muutmine

5. PEATÜKK

KOLMAS LUGEMINE

Lepitusmenetlus

Artikkel 63

Lepituskomisjoni kokkukutsumine

Artikkel 64

Lepituskomisjoni delegatsioon

Parlamendi istungi staadium

Artikkel 65

Ühistekst

6. PEATÜKK

ÕIGUSLOOME MENETLUSE LÕPETAMINE

Artikkel 66

Nõustumine esimesel lugemisel

Artikkel 67

Nõustumine teisel lugemisel

Artikkel 68

Vastuvõetud õigusaktide allkirjastamine

7. PEATÜKK

EELARVEMENETLUSED

Artikkel 69

Üldeelarve

Artikkel 70

Euroopa Komisjoni eelarve täitmise aruande kinnitamine

Artikkel 71

Muude eelarve täitmise aruannete kinnitamine

Artikkel 72

Parlamendi järelevalve eelarve täitmise üle

8. PEATÜKK

INSTITUTSIOONISISESED EELARVEMENETLUSED

Artikkel 73

Parlamendi eelkalkulatsioonid

Artikkel 74

Kulude planeerimine ja kulutuste tegemine

9. PEATÜKK

NÕUSOLEKUMENETLUS

Artikkel 75

Nõusolekumenetlus

10. PEATÜKK

TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ

Artikkel 76

Menetlus parlamendis

11. PEATÜKK

MUUD MENETLUSED

Artikkel 77

Arvamuse avaldamise kord EÜ asutamislepingu artikli 122 alusel

Artikkel 78

Tööturu osapoolte dialoogiga seotud menetlused

Artikkel 79

Vabatahtlike kokkulepete kontrollimise menetlus

Artikkel 80

Kodifitseerimine

Artikkel 81

Rakendussätted

12. PEATÜKK

RAHVUSVAHELISED JA MUUD LEPINGUD

Artikkel 82

Ühinemislepingud

Artikkel 83

Rahvusvahelised lepingud

Artikkel 84

EÜ asutamislepingu artiklil 300 põhinev menetlus rahvusvaheliste lepingute ajutise kohaldamise, nende kehtivuse peatamise ja rahvusvahelise lepinguga loodud asutuses ühenduse seisukoha vastuvõtmise korral

13. PEATÜKK

EUROOPA LIIDU ESINDAMINE VÄLISSUHETES NING ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA

Artikkel 85

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimetamine

Artikkel 86

Eriesindajate nimetamine ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames

Artikkel 87

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja teiste eriesindajate avaldused

Artikkel 88

Esindamine rahvusvahelistes suhetes

Artikkel 89

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames parlamendiga konsulteerimine ja info jagamine

Artikkel 90

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames antavad soovitused

Artikkel 91

Inimõiguste rikkumine

14. PEATÜKK

POLITSEIKOOSTÖÖ JA ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ KRIMINAALASJADES

Artikkel 92

Parlamendi teavitamine politseikoostööst ja õigusalasest koostööst kriminaalasjades

Artikkel 93

Parlamendiga konsulteerimine kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö raames

Artikkel 94

Soovitused kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö raames

15. PEATÜKK

ALUSPÕHIMÕTETE RIKKUMINE LIIKMESRIIGI POOLT

Artikkel 95

Rikkumise kindlakstegemine

III OSA

PARLAMENDI TEGEVUSE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 96

Parlamendi tegevuse läbipaistvus

Artikkel 97

Üldsuse juurdepääs dokumentidele

IV OSA

SUHTED TEISTE INSTITUTSIOONIDE JA ASUTUSTEGA

1. PEATÜKK

AMETISSENIMETAMISED

Artikkel 98

Euroopa Komisjoni presidendi valimine

Artikkel 99

Euroopa Komisjoni valimine

Artikkel 100

Euroopa Komisjonile umbusalduse avaldamise ettepanek

Artikkel 101

Kontrollikoja liikmete ametissenimetamine

Artikkel 102

Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamine

2. PEATÜKK

AVALDUSED

Artikkel 103

Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu avaldused

Artikkel 104

Avaldused Euroopa Komisjoni otsuste selgitamiseks

Artikkel 105

Kontrollikoja avaldused

Artikkel 106

Euroopa Keskpanga avaldused

Artikkel 107

Soovitus majanduspoliitika üldsuuniste kohta

3. PEATÜKK

KÜSIMUSTE ESITAMINE NÕUKOGULE, EUROOPA KOMISJONILE JA EUROOPA KESKPANGALE

Artikkel 108

Küsimused suulise vastuse saamiseks, millele järgneb arutelu

Artikkel 109

Infotund

Artikkel 110

Küsimused kirjaliku vastuse saamiseks

Artikkel 111

Küsimused Euroopa Keskpangalt kirjaliku vastuse saamiseks

4. PEATÜKK

TEISTE INSTITUTSIOONIDE ARUANDED

Artikkel 112

Teiste institutsioonide aasta- ja muud aruanded

5. PEATÜKK

RESOLUTSIOONID JA SOOVITUSED

Artikkel 113

Resolutsiooni ettepanekud

Artikkel 114

Soovitused nõukogule

Artikkel 115

Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine

Artikkel 116

Kirjalikud deklaratsioonid

Artikkel 117

Euroopa majandus-ja sotsiaalkomitee arvamuse küsimine

Artikkel 118

Regioonide komitee arvamuse küsimine

Artikkel 119

Taotlused Euroopa ametkondadele

6. PEATÜKK

INSTITUTSIOONIDEVAHELISED KOKKULEPPED

Artikkel 120

Institutsioonidevahelised kokkulepped

7. PEATÜKK

HAGI ESITAMINE EUROOPA KOHTULE

Artikkel 121

Menetlus Euroopa Kohtus

Artikkel 122

Nõukogu tegevusetus pärast koostöömenetluses ühisseisukoha heakskiitmist ja selle tagajärjed

V OSA

SUHTED RIIKIDE PARLAMENTIDEGA

Artikkel 123

Teabevahetus, kontaktid ja vastastikune ruumide ja muude vahendite võimaldamine

Artikkel 124

Euroopa Ühenduste Küsimustega Tegelevate Komisjonide Konverents (COSAC)

Artikkel 125

Parlamentide konverents

VI OSA

ISTUNGJÄRGUD

1. PEATÜKK

PARLAMENDI ISTUNGJÄRGUD

Artikkel 126

Parlamendi koosseisu ametiaeg, istungjärgud, osaistungjärgud ja istungid

Artikkel 127

Parlamendi kokkutulemine

Artikkel 128

Istungite ja koosolekute toimumise koht

Artikkel 129

Parlamendiliikmete osavõtt istungitest

2. PEATÜKK

PARLAMENDI TÖÖPLAAN

Artikkel 130

Päevakorra projekt

Artikkel 131

Akti menetlemine parlamendi istungil ilma muudatusettepanekute ja aruteluta

Artikkel 132

Päevakorra kinnitamine ja muutmine

Artikkel 133

Erakorraline arutelu

Artikkel 134

Kiirmenetlus

Artikkel 135

Ühendatud arutelu

Artikkel 136

Tähtajad

3. PEATÜKK

ISTUNGITE LÄBIVIIMISE KORD

Artikkel 137

Sissepääs istungisaali

Artikkel 138

Keeled

Artikkel 139

Üleminekuajaks kehtestatud kord

Artikkel 140

Dokumentide kättesaadavaks tegemine

Artikkel 141

Luba sõnavõtuks ja kõne sisu

Artikkel 142

Kõneaja eraldamine

Artikkel 143

Sõnavõtjate nimekiri

Artikkel 144

Üheminutilised sõnavõtud

Artikkel 145

Isiklikud avaldused

Artikkel 146

Kord istungisaalis

Artikkel 147

Parlamendiliikmete väljasaatmine

Artikkel 148

Korrarikkumised

4. PEATÜKK

KVOORUM JA HÄÄLETAMINE

Artikkel 149

Kvoorum

Artikkel 150

Muudatusettepanekute esitamine ja tutvustamine

Artikkel 151

Muudatusettepanekute vastuvõtmine

Artikkel 152

Hääletuse läbiviimise kord

Artikkel 153

Häälte võrdne jagunemine

Artikkel 154

Hääletuse läbiviimise põhimõtted

Artikkel 155

Muudatusettepanekute hääletamise järjekord

Artikkel 156

Parlamendi istungi ajal esitatud muudatusettepanekute läbivaatamine parlamendi komisjonides

Artikkel 157

Osade kaupa hääletamine

Artikkel 158

Hääletusõigus

Artikkel 159

Hääletus

Artikkel 160

Nimeline hääletus

Artikkel 161

Elektrooniline hääletus

Artikkel 162

Salajane hääletus

Artikkel 163

Hääletuse kohta selgituste andmine

Artikkel 164

Vaidlused hääletamise üle

5. PEATÜKK

MENETLUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED

Artikkel 165

Menetlusega seotud ettepanekud

Artikkel 166

Märkused kodukorra rikkumise kohta

Artikkel 167

Küsimuse vastuvõetamatus

Artikkel 168

Tagasisaatmine vastutavale komisjonile

Artikkel 169

Arutelu lõpetamine

Artikkel 170

Arutelu ja hääletuse edasilükkamine

Artikkel 171

Istungi katkestamine või lõpetamine

6. PEATÜKK

MENETLUSE AVALIKKUS

Artikkel 172

Istungi protokoll (1)

Artikkel 173

Istungi stenogramm

VII OSA

PARLAMENDI KOMISJONID JA DELEGATSIOONID

1. PEATÜKK

PARLAMENDI KOMISJONIDE MOODUSTAMINE JA NENDE VOLITUSED

Artikkel 174

Alaliste komisjonide moodustamine

Artikkel 175

Ajutiste komisjonide moodustamine

Artikkel 176

Uurimiskomisjonid

Artikkel 177

Komisjonide koosseis

Artikkel 178

Asendusliikmed

Artikkel 179

Komisjonide ülesanded

Artikkel 180

Volituste kontrollimise komisjon

Artikkel 181

Allkomisjonid

Artikkel 182

Komisjoni juhatus

2. PEATÜKK

PARLAMENDI KOMISJONIDE TEGEVUS

Artikkel 183

Komisjoni koosolekud

Artikkel 184

Komisjoni koosoleku protokoll

Artikkel 185

Komisjonis toimuvad hääletused

Artikkel 186

Parlamendi komisjonis kohaldatavad parlamendi istungi läbiviimist reguleerivad sätted

Artikkel 187

Komisjoni infotunnid

3. PEATÜKK

PARLAMENTIDEVAHELISED DELEGATSIOONID

Artikkel 188

Parlamentidevaheliste delegatsioonide moodustamine ja nende ülesanded

Artikkel 189

Koostöö Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assambleega

Artikkel 190

Parlamendi ühiskomisjonid

VIII OSA

PETITSIOONID

Artikkel 191

Petitsiooniõigus

Artikkel 192

Petitsioonide läbivaatamine

Artikkel 193

Petitsioonide avaldamine

IX OSA

OMBUDSMAN

Artikkel 194

Ombudsmani ametissenimetamine

Artikkel 195

Ombudsmani tegevus

Artikkel 196

Ombudsmani ametist tagandamine

X OSA

PARLAMENDI PEASEKRETARIAAT

Artikkel 197

Peasekretariaat

XI OSA

EUROOPA TASANDI ERAKONDADE VOLITUSED JA KOHUSTUSED

Artikkel 198

Presidendi volitused ja kohustused

Artikkel 199

Juhatuse volitused ja kohustused

Artikkel 200

Vastutava komisjoni ja parlamendi koosseisu volitused ja kohustused

XII OSA

KODUKORRA KOHALDAMINE JA MUUTMINE

Artikkel 201

Kodukorra kohaldamine

Artikkel 202

Kodukorra muutmine

XIII OSA

MUUD SÄTTED

Artikkel 203

Pooleliolevad küsimused

Artikkel 204

Lisade esitus

I LISA

Artikli 9 lõike 1 rakendussätted: läbipaistvus ja parlamendiliikmete majanduslikud huvid

II LISA

Infotunni läbiviimine artikli 109 alusel

III LISA

Suunised ja üldpõhimõtted, mida järgida päevakorra teemade valikul arutelu korraldamiseks inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite üle artikli 115 alusel

IV LISA

Euroopa Liidu põhieelarve ja lisaeelarvete kontrollimenetlus

V LISA

Otsuste arutamine ja vastuvõtmine eelarve täitmise aruande kinnitamise menetluse käigus

VI LISA

Parlamendi alaliste komisjonide volitused ja vastutusalad

VII LISA

Salajased ja tundliku sisuga dokumendid ning teave

VIII LISA

Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise erisätted

IX LISA

Artikli 9 lõike 2 rakendussätted: huvigrupid Euroopa Parlamendis

X LISA

Ombudsmani kohustuste täitmine

XI LISA

Pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduste huve kahjustava õigusvastase tegevuse tõkestamine

XII LISA

Euroopa Komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord

XIII LISA

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepe

XIV LISA

Euroopa Komisjoni õigusloome- ja töökava

XV LISA

Parlamendi dokumentide nimekiri, millele on registri kaudu vahetu juurdepääs

XVI LISA

Määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele

I OSA

PARLAMENDILIIKMED, JUHTORGANID JA FRAKTSIOONID

1. PEATÜKK

EUROOPA PARLAMENDI LIIKMED

Artikkel 1

Euroopa Parlament

1. Euroopa Parlament on asutamislepingute, Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti ja asutamislepingutest tulenevate siseriiklike õigusaktide alusel valitud kogu.

2. Euroopa Parlamendi liikmeid nimetatakse alljärgnevalt:

hispaania keeles “Diputados al Parlamento Europeo”,

tšehhi keeles “Poslanci Evropského parlamentu”,

taani keeles “Medlemmer af Europa-Parlamentet”,

saksa keeles “Mitglieder des Europäischen Parlaments”,

eesti keeles “Euroopa Parlamendi liikmed”,

kreeka keeles “Βoυλευτές τoυ Ευρωπαϊκoύ Κoιvoβoυλίoυ”,

inglise keeles “Members of the European Parliament”,

prantsuse keeles “Députés au Parlement européen”,

itaalia keeles “Deputati al Parlamento europeo”,

läti keeles “Eiropas Parlamenta deputāti”,

leedu keeles “Europos Parlamento nariai”,

ungari keeles “Európai Parlamenti Képviselők”,

malta keeles “Membru tal-Parlament Ewropew”,

hollandi keeles “Leden van het Europees Parlement”,

poola keeles “Posłowie do Parlamentu Europejskiego”,

portugali keeles “Deputados ao Parlamento europeu”,

slovakkia keeles “Poslanci Európskeho parlamentu”,

sloveenia keeles “Poslanci Evropskega parlamenta”,

soome keeles “Euroopan parlamentin jäsenet”,

rootsi keeles “Ledamöter av Europaparlamentet”.

Artikkel 2

Sõltumatu mandaat

Euroopa Parlamendi liige on oma ülesannete täitmisel sõltumatu. Tema mandaat ning talle antud juhised ei ole siduvad.

Artikkel 3

Volituste kontrollimine

1. Vastutava komisjoni raporti alusel kontrollib parlament viivitamatult iga oma vastvalitud liikme volitusi ja võtab vastu otsuse tema mandaadi kehtivuse ning ka vaidluste kohta, mis võivad tekkida 20. septembri 1976. a akti sätete alusel, ent mitte selliste vaidluste kohta, mis tekivad siseriiklike valimisseaduste alusel.

2. Vastutava komisjoni raport põhineb ametlikul teatisel, milles iga liikmesriik teeb teatavaks kõik valimiste tulemused, tuues ära valitud kandidaatide ja võimalike asendusliikmete nimed koos nende järjestusega vastavalt valimistulemustele.

Parlamendiliikme mandaadi kehtivust ei ole võimalik kinnitada, kuni parlamendiliige ei ole esitanud 20. septembri 1976. a akti artiklis 7 ja käesoleva kodukorra I lisas nõutud kirjalikke deklaratsioone.

Parlament võib vaidluses mõne parlamendiliikme mandaadi üle võtta vastutava komisjoni raporti alusel vastu otsuse igal ajal.

3. Kui parlamendiliikme nimetamine on tingitud samas nimekirjas olnud kandidaatide tagasiastumisest, siis tagab volituste kontrollimise eest vastutav komisjon, et sellised tagasiastumised oleksid kooskõlas 20. septembri 1976. a akti sätte ja mõttega ning käesoleva kodukorra artikli 4 lõikega 3.

4. Vastutav komisjon tagab, et liikmesriikide või liidu ametiasutused saadaksid parlamendile viivitamatult igasuguse informatsiooni, mis võib mõjutada Euroopa Parlamendi liikme ülesannete täitmist või asendusliikmete järjestust, näidates ametisse nimetamise puhul ära otsuse jõustumise kuupäeva.

Kui liikmesriigi pädevad ametiasutused algatavad mõne parlamendiliikme vastu menetluse, mille tagajärjeks võib olla liikmemandaadi kaotamine, palub president hoida teda kursis menetluse käiguga. Ta suunab selle küsimuse edasi vastutavale komisjonile. Vastutava komisjoni ettepanekul võib parlament võtta selles küsimuses vastu oma seisukoha.

5. Kuni parlamendiliikme volitusi pole kontrollitud või vaidluse kohta pole veel otsust vastu võetud, võtab parlamendiliige osa parlamendi ja selle organite istungitest ja koosolekutest ning tal on kõik sellest tulenevad õigused.

6. Iga parlamendi koosseisu ametiaja alguses palub president liikmesriikide pädevatel ametiasutustel saata parlamendile kogu teabe, mis puudutab käesoleva artikli rakendamist.

Artikkel 4

Parlamendiliikme ametiaeg

1. Parlamendiliikme ametiaeg algab ja lõpeb vastavalt 20. septembri 1976. a aktile. Ametiaeg lõpeb ka parlamendiliikme surma või tagasiastumise korral.

2. Iga parlamendiliige jääb ametisse kuni parlamendi esimese, pärast valimisi toimuva istungi avamiseni.

3. Iga tagasiastuv parlamendiliige teatab presidendile oma tagasiastumisest ja näitab ära kuupäeva, mil ta tagasi astub; see peab toimuma hiljemalt kolme kuu jooksul pärast teatamist. Teade vormistatakse ametliku protokollina, mis koostatakse peasekretäri või tema esindaja juuresolekul, kes kirjutab koos asjaomase parlamendiliikmega sellele alla. Teade antakse viivitamatult üle vastutavale komisjonile, mis võtab selle küsimuse oma esimese dokumendi saamisele järgneva koosoleku päevakorda.

Kui vastutav komisjon leiab, et tagasiastumine ei ole kooskõlas 20. septembri 1976. a akti sätte ja mõttega, informeerib ta sellest parlamenti, et viimane saaks võtta vastu otsuse koha vabaks jäämise kohta.

Vastasel korral otsustatakse, et koht jääb vabaks tagasiastuva parlamendiliikme poolt ametlikus protokollis näidatud kuupäeval. Seda küsimust parlamendis ei hääletata.

Erandlikes olukordades kehtib lihtsustatud menetluskord; see kehtib juhul, kui tagasiastumise jõustumise kuupäeva ja vastutava komisjoni esimese koosoleku vahel toimub üks või mitu osaistungjärku ja fraktsioon, millesse tagasiastuv parlamendiliige kuulub, ei saa endale nende osaistungjärkude ajaks asendusliiget seetõttu, et koha vabaksjäämise kohta puudub otsus. Lihtsustatud korra järgi on juhtumite lahendamise eest vastutava komisjoni raportööril õigus vaadata viivitamatult läbi iga tagasiastumise teade, millest teda on nõuetekohaselt informeeritud, ja kui viivitus tagasiastumisteate läbivaatamisel võiks kahju tuua, pöörduda vastutava komisjoni esimehe poole, paludes teda vastavalt lõikele 3:

—	kas informeerida vastutava komisjoni nimel presidenti sellest, et parlament võib võtta vastu otsuse, et koht jääb vabaks,

—	või kutsuda kokku vastutava komisjoni erakorraline koosolek raportööri tõstatatud probleemide arutamiseks.

4. Erinevustest, mis tulenevad siseriiklikest õigusaktidest, teavitatakse parlamenti; parlament võtab erinevused teadmiseks.

Kui mõni liikmesriigi või liidu pädev ametiasutus või asjaomane parlamendiliige teatab presidendile parlamendiliikme sellisesse ametisse määramisest, mida ei saa ühitada Euroopa Parlamendi liikme ametiga, informeerib president sellest parlamenti, mis võtab seejärel vastu otsuse parlamendiliikme koha vabaks jäämise kohta.

5. Liikmesriikide või liidu pädevad ametiasutused teavitavad presidenti igast ülesandest, mille nad kavatsevad parlamendiliikmele anda. President saadab kavandatava määramise ettepaneku edasi vastutavale komisjonile, mis otsustab, kas see on kooskõlas 20. septembri 1976. a akti sätte ja mõttega. President informeerib parlamenti, asjaomast parlamendiliiget ja asjaomaseid ametiasutusi parlamendi komisjoni järeldustest.

6. Ametiaja lõppemise ja koha vabaksjäämise kuupäeva arvestatakse järgmiselt:

—	tagasiastumise korral on selleks kuupäev, mille parlament määras tagasiastumisteate põhjal kindlaks oma otsuses koha vabaksjäämise kohta;

—	kui parlamendiliige nimetatakse ametisse, mida kas vastava riigi valimisseaduse või 20. septembri 1976. a akti artikli 7 järgi ei saa ühitada Euroopa Parlamendi liikme ametiga, on selleks kuupäev, mille on teatanud liikmesriikide või liidu pädevad ametiasutused või asjaomane parlamendiliige ise.

7. Kui parlament on vastu võtnud otsuse, et koht jääb vabaks, informeerib ta sellest asjaomast liikmesriiki.

8. Kõik vaidlused parlamendiliikme ametisse määramise kehtivuse üle, kui parlamendiliikme volitused on juba kontrollitud, edastatakse vastutavale komisjonile, mis esitab viivitamatult ja hiljemalt järgmise osaistungjärgu alguseks parlamendile raporti.

9. Parlament jätab endale õiguse kuulutada ametisse määramine kehtetuks või keelduda koha vabaksjäämise otsuse vastuvõtmisest, kui selgub, et ameti vastuvõtmine või selle mahapanemine tugines sisulisele veale või kehtetule tahteavaldusele.

Artikkel 5

Privileegid ja immuniteedid

1. Parlamendiliikmel on sellised privileegid ja immuniteedid mis on ette nähtud Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolliga.

2. Parlamendi president saadab parlamendiliikmele, kelle valimisest on talle teatatud, liikmesriikides vaba liikumist võimaldava läbipääsuloa.

3. Parlamendiliikmel on õigus tutvuda kõigi parlamendi või tema komisjonide toimikutega, välja arvatud personaalsed toimikud ja arved, millega lubatakse tutvuda ainult asjaomasel parlamendiliikmel. Kodukorra VII lisas sätestatakse erandid dokumentidele üldsuse juurdepääsu piiravate normide suhtes, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2).

Artikkel 6

Immuniteedi võtmine

1. Oma privileegide ja immuniteetidega seotud volituste rakendamisel taotleb parlament eelkõige enda kui demokraatliku legislatiivkogu terviklikkuse säilitamist ja oma liikmete sõltumatuse tagamist nende ülesannete täitmisel.

2. Kui mõne liikmesriigi pädev ametiasutus on esitanud presidendile taotluse võtta mõnelt parlamendiliikmelt immuniteet, teatatakse esitatud nõudest parlamendi istungil ning see suunatakse edasi vastutavale komisjonile.

3. Kui mõni parlamendiliige või endine parlamendiliige on esitanud presidendile immuniteedi ja privileegide kaitsmise taotluse, teatatakse esitatud taotlusest parlamendi istungil ning see suunatakse edasi vastutavale komisjonile.

Parlamendiliikme või endise parlamendiliikme esindajaks võib olla teine parlamendiliige. Esindatava parlamendiliikme nõusolekuta ei või teine parlamendiliige esindamise taotlust esitada.

4. Juhul, kui parlamendiliikme privileegide ja immuniteetide oletatava rikkumisena on parlamendiliige arreteeritud või tema liikumisvabadust piiratud, võib president, olles pidanud nõu vastutava komisjoni esimehe ja raportööriga, astuda kiiresti samme asjaomase parlamendiliikme privileegide ja immuniteetide maksmapanemiseks. President teatab oma algatusest vastutavale komisjonile ja informeerib parlamenti.

Artikkel 7

Immuniteediga seonduvad menetlused

1. Vastutav komisjon vaatab immuniteedi võtmise ning immuniteedi ja privileegide kaitsmise taotlused läbi viivitamatult nende esitamise järjekorras.

2. Vastutav komisjon teeb soovitusliku ettepaneku, kas võtta vastu otsus immuniteedi võtmise taotluse või immuniteedi ja privileegide kaitsmise taotluse rahuldamise või tagasilükkamise kohta.

3. Vastutav komisjon võib paluda asjaomasel ametiasutusel anda mistahes informatsiooni või selgitusi, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas immuniteet tuleks ära võtta või seda tuleks kaitsta. Kõnesolevale parlamendiliikmele antakse võimalus anda selgitusi; ta võib esitada mistahes dokumente või muid kirjalikke tõendeid, mida ta peab asjakohaseks. Teda võib esindada teine parlamendiliige.

4. Kui immuniteedi äravõtmist taotletakse mitmel alusel, siis võib iga aluse suhtes võtta vastu eraldi otsuse. Erandjuhul võib vastutav komisjon teha oma raportis ettepaneku, et immuniteedi äravõtmist rakendataks ainult juurdlustoimingute suhtes ja et kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni säiliks parlamendiliikme immuniteet mistahes vormis kinnipidamise, eelvangistuse või mistahes muu meetme suhtes, mis takistaks tal tema mandaadiga seotud ülesannete täitmist.

5. Kui parlamendiliikmel tuleb esineda tunnistajana või anda tunnistusi eksperdina, siis ei ole vaja taotleda immuniteedi äravõtmist juhul, kui:

—	parlamendiliiget ei kohustata ilmuma sellisel kuupäeval või kellaajal, mis takistab või raskendab tal tema kui parlamendiliikme kohustuste täitmist, või kui ta võib anda oma tunnistuse kirjalikult või mistahes muus vormis, mis ei raskenda tal tema parlamendiliikme kohustuste täitmist;

—	parlamendiliiget ei kohustata andma tunnistusi küsimustes, mille kohta ta oma ametiülesannete täitmisel on saanud konfidentsiaalset teavet, mille avaldamist ta ei pea võimalikuks.

6. Privileegide või immuniteetide kaitsmise korral teeb vastutav komisjon kindlaks, kas asjaolud kujutavad endast administratiivset või muud piirangut, mis takistab parlamendiliikme vaba liikumist parlamendi koosoleku toimumise kohta või sealt tagasi või arvamuse väljendamist või hääletamist tema mandaadiga seotud ülesannete täitmisel, või kuuluvad need siseriiklikust õigusest väljaspool asuva privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 10 regulatsiooni alla; vastutav komisjon teeb ettepaneku, et asjaomane ametiasutus teeks vajalikud järeldused.

7. Vastutav komisjon võib esitada põhjendatud arvamuse taotluse esitanud ametiasutuse pädevuse ja taotluse vastuvõetavuse kohta, kuid ei võta mingil juhul seisukohta selle kohta, kas parlamendiliige on süüdi või mitte või kas arvamused või teod, milles teda süüdistatakse, õigustavad tema vastutuselevõtmist, seda isegi siis, kui komisjon on nõude läbivaatamisel juhtumi asjaolusid üksikasjalikult tundma õppinud.

8. Vastutava komisjoni raport pannakse selle esitamise päevale järgneva esimese parlamendi istungi päevakorra algusesse. Otsuse ettepaneku suhtes muudatusettepanekuid ei esitata.

Arutelu piirdub sellega, et immuniteedi äravõtmise või allesjätmise või privileegide või immuniteetide kaitsmise ettepanekutele esitatakse poolt- ja vastuargumente.

Ilma et see piiraks artikli 145 sätete kohaldamist, ei võta parlamendiliige, kelle privileege või immuniteete antud juhtumil arutatakse, arutelul sõna.

Raportis sisalduv otsuse ettepanek pannakse hääletusele esimesel arutelule järgneval hääletustunnil.

Kui parlament on küsimust arutanud, pannakse iga raportis sisaldunud ettepanek eraldi hääletusele. Kui mõni ettepanek lükatakse tagasi, loetakse vastuvõetuks selle ettepaneku suhtes vastupidine otsus.

9. President teatab parlamendi otsusest viivitamatult asjaomasele parlamendiliikmele ja asjaomase liikmesriigi pädevale ametiasutusele, taotledes, et teda informeeritaks edasisest menetluse käigust ja mistahes selle tulemusel tehtud kohtuotsustest. Peale selle info saamist, edastab president selle parlamendile viisil, mida peab kõige sobivamaks, ning kui vaja, siis pärast nõupidamist vastutava komisjoniga.

10. Kui president kasutab talle artikli 6 lõikega 4 antud volitusi, võtab vastutav komisjon oma järgmisel koosolekul presidendi algatuse teadmiseks. Kui vastutav komisjon peab seda vajalikuks, võib ta koostada parlamendile raporti.

11. Vastutav komisjon käsitleb nimetatud küsimusi ja vaatab kõik saadud dokumendid läbi ülima konfidentsiaalsusega.

12. Vastutav komisjon võib pärast nõupidamist liikmesriikidega koostada suunava nimekirja liikmesriikide ametiasutustest, mis on pädevad esitama taotlust mõnelt parlamendiliikmelt immuniteedi võtmise suhtes.

13. Iga pädeva ametiasutuse järelepärimine parlamendiliikmete privileegide ja immuniteetide ulatuse kohta vaadatakse läbi vastavalt ülaltoodud artiklitele.

Artikkel 8

Kulutuste katmine ja lisatasude maksmine

Juhatus kehtestab eeskirjad parlamendiliikmete kulutuste katmiseks ja lisatasude maksmiseks.

Artikkel 9

Eetikakoodeks

1. Parlament võib kehtestada oma liikmetele eetikakoodeksi. Koodeks võetakse vastu artikli 202 lõike 2 alusel ja avaldatakse kodukorra juurde kuuluva lisana. (3)

Koodeks ei piira parlamendiliiget tema ametikohustuste täitmisel ega sellega seonduvas poliitilises või muus tegevuses.

2. Kvestorid vastutavad kuni ühe aastase kehtivusega nimeliste läbipääsulubade väljaandmise eest isikutele, kes soovivad sageli pääseda parlamendi valdustesse, et anda enda või kolmandate isikute huvides parlamendiliikmele tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.

Neilt isikuilt nõutakse, et nemad omalt poolt:

—	täidaksid käesoleva kodukorra juurde kuuluvas lisas avaldatud eetikakoodeksi (4) nõudeid;

—	kirjutaksid end sisse kvestorite poolt peetavasse registrisse.

See register on üldsusele nõudmisel kättesaadav kõigis parlamendi töökohtades ja kvestorite poolt kehtestatud kujul ka liikmesriikides asuvates parlamendi infobüroodes.

Käesoleva lõike rakendussätted kehtestatakse kodukorra juurde kuuluvas lisana. (5)

3. Endiste parlamendiliikmete eetikakoodeksi, õigused ja privileegid kehtestab juhatus oma otsusega. Endiste parlamendiliikmete kohtlemisel ei tehta nende vahel mingit vahet.

Artikkel 10

Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt läbiviidavad sisejuurdlused

Vastavalt parlamendi otsusele, mis on ära toodud käesoleva kodukorra lisas, (6) rakendatakse parlamendis 25. mai 1999. a institutsioonidevahelises kokkuleppes kehtestatud ühtseid eeskirju, mis käsitlevad Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlusi ja milles on toodud vajalikud abinõud selle ameti poolt korraldatavate juurdluste sujuvaks läbiviimiseks.

2. PEATÜKK

PARLAMENDI AMETIKANDJAD

Artikkel 11

Vanim parlamendiliige

1. Artikli 127 lõikes 2 ette nähtud istungit ja iga muud istungit, mille eesmärgiks on valida president ja juhatus, juhatab kuni presidendi valimiseni vanim kohalolev parlamendiliige.

2. Kui istungit juhatab vanim parlamendiliige, arutatakse vaid neid küsimusi, mis on seotud presidendi valimise ja volituste kontrollimisega.

Kui sel ajal, kui istungit juhatab vanim parlamendiliige, tõstatatakse volituste kontrollimist puudutav küsimus, edastab ta selle küsimuse volituste kontrollimise eest vastutavale komisjonile.

Artikkel 12

Kandidaatide ülesseadmine ja üldsätted

1. President, asepresidendid ja kvestorid valitakse salajasel hääletusel artikli 162 sätete alusel. Kandidaatide ülesseadmiseks on vajalik nende nõusolek. Kandidaate võivad üles seada fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget. Kui ülesseatud kandidaatide arv ei ületa täidetavate kohtade arvu, võib kandidaatide valimine toimuda lihtsa heakskiitmisega.

2. Presidendi, asepresidentide ja kvestorite valimisel tuleb arvestada vajadusega tagada liikmesriikide ja poliitiliste vaadete üldine õiglane esindatus.

Artikkel 13

Presidendi valimine ja avakõne

1. Kõigepealt valitakse president. Ülesseatud kandidaatide nimed antakse enne iga hääletusvooru vanima parlamendiliikme kätte, kes teatab need parlamendile. Kui pärast kolme hääletusvooru pole ükski kandidaat kogunud antud häälte absoluutset enamust, pääsevad neljandasse hääletusvooru kaks parlamendiliiget, kes said kolmandas hääletusvoorus kõige enam hääli. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanem kandidaat.

2. Kohe, kui president on valitud, annab vanim parlamendiliige talle juhatamise üle. Avakõne võib pidada ainult valitud president.

Artikkel 14

Asepresidentide valimine

1. Seejärel valitakse asepresidendid, kasutades ühtainsat hääletussedelit. Esimeses hääletusvoorus kuulutatakse valituks häälte arvu järjekorras kuni neliteist kandidaati, kes saavad antud häälte absoluutse enamuse. Kui valitud kandidaatide arv on väiksem kui täidetavate kohtade arv, korraldatakse samadel tingimustel teine hääletusvoor, et täita ülejäänud kohad. Kui pärast seda läheb vaja veel kolmandat hääletusvooru, siis ülejäänud kohtade täitmisel osutuvad valituks kandidaadid, kes saavad suhtelise häälteenamuse. Võrdse häälte arvu puhul kuulutatakse valituks vanimad kandidaadid.

Kuigi see artikkel ei näe erinevalt artikli 13 lõikest 1 asepresidentide valimise puhul otseselt ette uute kandidaatide ülesseadmist valimisvoorude vahel, on see lubatud, sest parlament kui suveräänne organ peab saama kaaluda kõiki võimalikke kandidaate ja sellise võimaluse puudumine võiks takistada valimiste sujuvat läbiviimist.

2. Asepresidentide järjestuse määrab see järjekord, milles nad valiti, ja võrdse häälte arvu korral nende vanus, kui artikli 17 lõige 1 ei sätesta teisiti.

Kui neid ei valita salajasel hääletusel, määrab nende järjestuse järjekord, milles president teatab parlamendile nende nimed.

Artikkel 15

Kvestorite valimine

Pärast asepresidentide valimist valib parlament viis kvestorit.

Kvestorid valitakse sama korra järgi nagu asepresidendid.

Artikkel 16

Ametikandjate ametiaeg

1. Presidendi, asepresidentide ja kvestorite ametiaeg on kaks ja pool aastat.

Kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, säilitab ta selleks ajaks, mis on veel alles tema kahe ja poole aasta pikkusest ametiajast, oma koha juhatuses või kvestorite kogus.

2. Kui mõni nendest ametikohtadest jääb vabaks enne nimetatud tähtaja lõppemist, kestab sellesse ametisse valitud parlamendiliikme ametiaeg ainult selle aja, mis on veel alles tema eelkäija ametiajast.

Artikkel 17

Täitmata ametikohad

1. Presidendi, asepresidendi või kvestori vahetumise korral valitakse tema ametijärglane eespool toodud eeskirjade alusel.

Iga valitud uus asepresident asub asepresidentide järjestuses oma eelkäija kohale.

2. Kui vabaks jääb presidendi ametikoht, täidab kuni uue presidendi valimiseni presidendi ülesandeid esimene asepresident.

Artikkel 18

Volituste ennetähtaegne lõpetamine

Võttes otsuse vastu antud häälte kolmeviiendikulise enamusega ja nii, et hääletusel on esindatud vähemalt kolm fraktsiooni, võib esimeeste konverents teha parlamendile ettepaneku lõpetada parlamendi presidendi, asepresidendi, kvestori, parlamendi komisjoni esimehe või aseesimehe, parlamentidevahelise delegatsiooni juhi või asejuhi või mõne muu parlamendi poolt valitud või ametisse nimetatud isiku volitused, kui ta leiab, et see parlamendiliige on süüdi rängas eksimuses. Parlament kiidab ettepaneku heaks antud häälte kahekolmandikulise enamusega ja ühtlasi parlamendi koosseisu häälteenamusega.

3. PEATÜKK

PARLAMENDI JUHTORGANID JA NENDE ÜLESANDED

Artikkel 19

Presidendi ülesanded

1. President korraldab kogu parlamendi ja selle organite tegevust käesolevas kodukorras sätestatud tingimustel. Tal on kõik volitused, et juhatada parlamendi tööd ja tagada selle nõuetekohane läbiviimine.

Nende volituste hulka kuulub ka õigus panna tekste hääletusele teises järjekorras, kui on määratud hääletusele pandavas dokumendis. Analoogiliselt artikli 155 lõike 7 sätetega võib president taotleda selleks eelnevalt parlamendi nõusolekut.

2. Presidendi ülesandeks on avada, katkestada ja lõpetada istungeid, võtta vastu otsused selle kohta, kas muudatusettepanekud on vastuvõetavad, missugused küsimused saata nõukogule ja Euroopa Komisjonile ning kas raportid on kooskõlas kodukorraga. President tagab käesolevast kodukorrast kinnipidamise, hoiab korda, annab kõnelejatele sõna, kuulutab arutelud lõppenuks, paneb küsimused hääletusele, kuulutab välja hääletuste tulemused ning saadab parlamendi komisjonidele kõik neid puudutavad teated.

3. President võib arutelul sõna võtta ainult kokkuvõtte tegemiseks või kõnelejate korrale kutsumiseks. Kui ta soovib arutelust osa võtta, annab ta juhatamise üle ega asu enne juhatama, kui arutelu on lõppenud.

4. Parlamenti esindab rahvusvahelistes suhetes, ametlikel üritustel ning haldus-, õigus- ja finantsasjades president, kes võib delegeerida need ülesanded teistele.

Artikkel 20

Asepresidentide ülesanded

1. Kui president on ära, ei saa oma ülesandeid täita või soovib vastavalt artikli 19 lõikele 3 osa võtta arutelust, asendab teda vastavalt artikli 14 lõikele 2 üks asepresidentidest.

2. Asepresidendid täidavad ka ülesandeid, mis on pandud neile artikliga 22, artikli 24 lõikega 3 ja artikli 64 lõikega 3.

3. President võib delegeerida asepresidentidele mistahes ülesandeid, näiteks parlamendi esindamise konkreetsetel ametlikel üritustel või muudes toimingutes. Eelkõige võib president määrata asepresidendi täitma ülesandeid, mis on presidendile pandud artikli 109 lõikega 3 ja artikli 110 lõikega 2.

Artikkel 21

Juhatuse koosseis

1. Juhatus koosneb parlamendi presidendist ja neljateistkümnest asepresidendist.

2. Kvestoritel on juhatuses nõuandev hääl.

3. Kui juhatuses jagunevad hääled võrdselt, on presidendi hääl otsustav.

Artikkel 22

Juhatuse ülesanded

1. Juhatus täidab talle käesoleva kodukorraga pandud ülesandeid.

2. Juhatus võtab vastu otsuseid parlamendiliikmeid ning parlamendi, selle sekretariaadi ja selle organite sisemist korraldust puudutavates rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes.

3. Juhatus võtab vastu otsuseid istungite läbiviimist puudutavates küsimustes.

4. Juhatus kehtestab regulatsiooni, millele osutatakse artiklis 31 ja mis puudutab fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeid.

5. Juhatus määrab kindlaks peasekretariaadi ülesehituse ja kehtestab eeskirjad ametnikke ning teisti teenistujaid puudutavates haldus- ja finantsküsimustes.

6. Juhatus koostab parlamendi eelkalkulatsioonide esialgse projekti.

7. Juhatus kehtestab vastavalt artiklile 25 kvestorite jaoks suunised.

8. Juhatuse pädevuses on anda parlamendi komisjonidele luba korraldada koosolekuid väljaspool tavalisi koosolekupaiku ning raportööridele luba viia läbi ärakuulamisi ning uurimis- ja teabekogumisreise.

Juhul kui nimetatud koosolekute läbiviimise luba on antud, määratakse keelte kasutamise kord kindlaks vastavalt sellele, milliseid ametlikke keeli asjaomase komisjoni liikmed ja asendusliikmed kasutavad ja milliste keelte kasutamist nad taotlevad.

Sama korda kohaldatakse ka delegatsioonide suhtes, välja arvatud juhul kui delegatsiooni liikmed ja asendusliikmed lepivad kokku teisiti.

9. Juhatus nimetab vastavalt artiklile 197 ametisse peasekretäri.

10. Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta, (7) võtab juhatus vastu rakendussätted ning täidab nimetatud määruse rakendamisel talle parlamendi kodukorraga pandud kohustusi.

11. President ja/või juhatus võivad anda ühele või mitmele juhatuse liikmele üldisi või eriülesandeid, mis kuuluvad presidendi ja/või juhatuse pädevusse. Samaaegselt määratakse kindlaks ka nende täitmise viisid ja vahendid.

12. Uue parlamendi valimisel jääb endine juhatus ametisse kuni uue parlamendi koosseisu esimese istungini.

Artikkel 23

Esimeeste konverentsi koosseis

1. Esimeeste konverents koosneb parlamendi presidendist ja fraktsioonide esimeestest. Fraktsiooni esimees võib määrata mõne oma fraktsiooni liikme oma esindajaks.

2. Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed saadavad endi seast esimeeste konverentsi koosolekutele kaks hääleõiguseta parlamendiliiget.

3. Esimeeste konverents püüab talle lahendamiseks antud küsimustes saavutada konsensuse.

Kui konsensust saavutada ei õnnestu, siis pannakse küsimus hääletusele, kusjuures häältele kaalu omistamisel arvestatakse liikmete arvu igas fraktsioonis.

Artikkel 24

Esimeeste konverentsi ülesanded

1. Esimeeste konverents täidab talle käesoleva kodukorraga pandud ülesandeid.

2. Esimeeste konverents võtab vastu otsused parlamendi töö korraldust ja õigusloome planeerimist puudutavates küsimustes.

3. Esimeeste konverents vastutab küsimuste eest, mis puudutavad suhteid Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja asutustega ning liikmesriikide parlamentidega. Juhatus nimetab kaks asepresidenti, kes vastutavad suhete korraldamise eest liikmesriikide parlamentidega. Nad kannavad oma sellealasest tegevusest regulaarselt ette esimeeste konverentsile.

4. Esimeeste konverents vastutab suhete korraldamise eest kolmandate riikide ning Euroopa Liidu väliste institutsioonide ja organisatsioonidega.

5. Esimeeste konverents koostab parlamendi osaistungjärgu päevakorra projekti.

6. Esimeeste konverents vastutab parlamendi alaliste komisjonide, uurimiskomisjonide, parlamendi ühiskomisjonide ning alaliste ja ad hoc delegatsioonide koosseisu ja pädevusega seotud küsimuste eest.

7. Esimeeste konverents määrab vastavalt artiklile 32 kindlaks, kuidas jaotatakse parlamendi istungisaalis kohad.

8. Esimeeste konverents vastutab omaalgatuslike raportite koostamise loa andmise eest.

9. Esimeeste konverents teeb juhatusele ettepanekuid fraktsioone puudutavate haldus- ja eelarveküsimuste kohta.

Artikkel 25

Kvestorite ülesanded

Kvestorid vastutavad lähtuvalt juhatuse kehtestatud suunistest parlamendiliikmeid vahetult puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest.

Artikkel 26

Komisjonide esimeeste konverents

1. Komisjonide esimeeste konverents koosneb kõigi parlamendi alaliste või ajutiste komisjonide esimeestest ja valib endale esimehe.

2. Komisjonide esimeeste konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi komisjonide töö korraldamiseks ja osaistungjärkude päevakordade koostamiseks.

3. Juhatus ja esimeeste konverents võivad kohustada komisjonide esimeeste konverentsi täitma teatud ülesandeid.

Artikkel 27

Delegatsioonide juhtide konverents

1. Delegatsioonide juhtide konverents koosneb kõigi alaliste parlamentidevaheliste delegatsioonide juhtidest ja valib endale esimehe.

2. Delegatsioonide juhtide konverents võib anda esimeeste konverentsile soovitusi delegatsioonide töö korraldamiseks.

3. Juhatus ja esimeeste konverents võivad kohustada delegatsioonide juhtide konverentsi teatud ülesandeid täitma.

Artikkel 28

Juhatuse ja esimeeste konverentsi aruandekohustus

1. Juhatuse ja esimeeste konverentsi protokollid tõlgitakse kõigisse ametlikesse keeltesse, trükitakse ja jagatakse laiali kõigile parlamendiliikmetele ning need on kättesaadavad üldsusele, kui juhatus või esimeeste konverents ei otsusta protokolli mõne üksiku punkti suhtes erandkorras teisiti; vastava otsuse saab vastu võtta, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigetes 1 kuni 4 sätestatud konfidentsiaalsusnõuetele.

2. Iga parlamendiliige võib esitada arupärimise juhatuse, esimeeste konverentsi või kvestorite töö kohta. Sellised küsimused esitatakse presidendile kirjalikult ja avaldatakse koos neile antud vastustega parlamendi bülletäänis kolmekümne päeva jooksul alates nende esitamisest.

4. PEATÜKK

FRAKTSIOONID

Artikkel 29

Fraktsioonide moodustamine

1. Parlamendiliikmed võivad moodustada oma poliitiliste vaadete järgi fraktsioone.

Tavaliselt pole parlamendil vaja hinnata fraktsiooni liikmete poliitiliste vaadete sarnasust. Fraktsiooni moodustamisel käesoleva artikli alusel tunnustavad asjaomased parlamendiliikmed juba tulenevalt fraktsiooni definitsioonist, et neil on poliitiline ühtekuuluvus. Ainult siis, kui asjaomased parlamendiliikmed seda eitavad, on parlamendil vaja hinnata, kas fraktsioon on moodustatud kooskõlas käesoleva kodukorraga.

2. Fraktsioon koosneb parlamendiliikmetest, kes on valitud vähemalt ühest viiendikust liikmesriikidest. Fraktsiooni moodustamiseks nõutav minimaalne parlamendiliikmete arv on üheksateist.

3. Parlamendiliige ei saa kuuluda rohkem kui ühte fraktsiooni.

4. Fraktsiooni moodustamise kohta tehakse presidendile avaldus. Avalduses näidatakse ära fraktsiooni nimi, selle liikmed ja juhatus.

5. Fraktsiooni moodustamise avaldus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 30

Fraktsioonide tegevus ja õiguslik staatus

1. Fraktsioonide tegevus oma kohustuste täitmisel on osa liidu tegevustest, sh need kohustused, mis on fraktsioonidele pandud käesoleva kodukorraga. Lähtudes parlamendi peasekretariaadi struktuurist, haldusvahenditest ja parlamendi eelarves selleks tehtud assigneeringutest, võimaldatakse igale fraktsioonile oma sekretariaat.

2. Juhatus võtab vastu nimetatud vahendite ja assigneeringute tegemise, rakendamise ja järelevalvega ning eelarve rakendamisevolituste delegeerimisega seotud regulatsioonid.

3. Nimetatud regulatsioonidega määratakse kindlaks fraktsiooni tegevuse lõppemise korral sellele järgnevad haldusning finantstagajärjed.

Artikkel 31

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

1. Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele luuakse oma sekretariaat. Üksikasjad määrab peasekretäri ettepanekul kindlaks juhatus.

2. Juhatus määrab kindlaks ka selliste parlamendiliikmete staatuse ja õigused parlamendis.

3. Samuti võtab juhatus vastu parlamendi eelarves fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele loodud sekretariaadi ja neile eraldatud haldusvahenditega seotud assigneeringute tegemise, rakendamise ja auditiga seotud regulatsioonid.

Artikkel 32

Kohtade jaotus istungisaalis

Fraktsioonide, fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete ja Euroopa Liidu institutsioonide kohtade jaotuse istungisaalis määrab kindlaks esimeeste konverents.

II OSA

ÕIGUSLOOME JA EELARVEMENETLUSED NING MUUD MENETLUSED

1. PEATÜKK

ÕIGUSLOOME MENETLUSE KORD - ÜLDSÄTTED

Artikkel 33

Euroopa Komisjoni õigusloome- ja töökava

1. Parlament teeb Euroopa Liidu õigusloomekava ettevalmistamisel koostööd Euroopa Komisjoni ja nõukoguga.

Parlament ja Euroopa Komisjon teevad Euroopa Komisjoni õigusloome- ja töökava ettevalmistamisel koostööd vastavalt ajakavale ja korrale, milles need kaks institutsiooni on kokku leppinud ja mis on lisatud käesolevale kodukorrale. (8)

2. Pakilistel ja ettenägematutel asjaoludel võib üks institutsioonidest teha omal algatusel ja vastavalt asutamislepingutes kehtestatud menetlustele ettepaneku lisada õigusloomekavas välja pakutud õiguslikele meedetele lisameetme.

3. President edastab parlamendi vastuvõetud resolutsiooni teistele Euroopa Liidu õigusloomes osalevatele institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele.

President palub nõukogul anda oma arvamuse Euroopa Komisjoni iga-aastase õigusloomekava ja parlamendi resolutsiooni kohta.

4. Kui mõni institutsioonidest ei suuda ettenähtud ajakavast kinni pidada, informeerib ta teisi institutsioone viivituse põhjustest ja pakub välja uue ajakava.

Artikkel 34

Põhiõiguste austamise, lähimuse, proportsionaalsuse ja õigusriigi põhimõtete järgimise ning finantsasjaolude uurimine

Õigusakti ettepaneku läbivaatamisel pöörab parlament erilist tähelepanu põhiõiguste austamisele ja eriti sellele, et õigusakt oleks kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta, lähimuse, proportsionaalsuse ning õigusriigi põhimõtetega. Kui ettepanek on seotud finantsasjaoludega, teeb parlament kindlaks, kas finantsvahendeid on ette nähtud piisavalt.

Artikkel 35

Õigusliku aluse kontrollimine

1. Kõigi Euroopa Komisjoni ettepanekute ja teiste õigusloomega seotud dokumentide puhul kontrollib vastutav komisjon kõigepealt nende õiguslikku alust.

2. Kui vastutav komisjon vaidlustab õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, sh EÜ asutamislepingu artikli 5 alusel toimuva kontrollimise käigus, küsib ta õigusasjade eest vastutava komisjoni arvamust.

3. Õigusasjade eest vastutav komisjon võib tegeleda Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekute õiguslikku alust puudutavate küsimustega ka omal algatusel. Sellisel juhul informeerib ta sellest nõuetekohaselt vastutavat komisjoni.

4. Kui õigusasjade eest vastutav komisjon otsustab vaidlustada õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, siis teavitab ta parlamenti oma seisukohast. Parlament paneb õigusasjade eest vastutava komisjoni ettekande hääletusele enne ettepaneku sisu hääletusele panemist.

5. Muudatusettepanekuid, mille eesmärgiks on muuta Euroopa Komisjoni ettepaneku õiguslikku alust ja mis esitatakse parlamendile, ilma et sisu arutav vastutav komisjon või õigusasjade eest vastutav komisjon oleks vaidlustanud õigusliku aluse kehtivuse või sobivuse, ei tohi vastu võtta.

6. Kui Euroopa Komisjon ei nõustu muutma oma ettepanekut nii, et see oleks kooskõlas parlamendis heaks kiidetud õigusliku alusega, võib õigusasjade eest vastutav komisjon või vastutava komisjoni raportöör või esimees teha ettepaneku lükata ettepaneku sisu hääletus edasi järgmisele istungile.

Artikkel 36

Finantsilise kokkusobivuse kontrollimine

1. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, kontrollib vastutav komisjon Euroopa Komisjoni mistahes ettepaneku või mistahes muu õigusloomega seotud dokumendi kokkusobivust finantsperspektiiviga.

2. Kui vastutav komisjon muudab õigusakti täitmise rahalist katet, küsib ta selleks eelarveküsimuste eest vastutava komisjoni arvamust.

3. Eelarveküsimuste eest vastutav komisjon võib tegeleda Euroopa Komisjoni esitatavate ettepanekute finantsilist kokkusobivust puudutavate küsimustega ka omal algatusel. Sellisel juhul informeerib ta sellest nõuetekohaselt vastutavat komisjoni.

4. Kui eelarveküsimuste eest vastutav komisjon otsustab vaidlustada ettepaneku finantsilise sobivuse, teavitab ta parlamenti oma seisukohast; parlament paneb ettekande hääletusele.

5. Parlament võib võtta vastu finantsperspektiiviga kokkusobimatuks tunnistatud õigusakti, arvestades hilisemate eelarve küsimustes pädeva institutsiooni otsustega.

Artikkel 37

Parlamendi teavitamine ja tema juurdepääs dokumentidele

1. Õigusloomeprotsessi vältel omavad parlament ja selle komisjonid juurdepääsu kõigile Euroopa Komisjoni ettepanekut puudutavatele dokumentidele samadel tingimustel, nagu nõukogu ja selle töörühmad.

2. Euroopa Komisjoni ettepaneku läbivaatamise ajal palub vastutav komisjon Euroopa Komisjonil ja nõukogul ennast kursis hoida sellega, millises järgus on ettepaneku läbivaatamine nõukogus ja selle töörühmades, ning teavitada ennast eelkõige mistahes kompromissivõimalustest, mis oluliselt muudavad Euroopa Komisjoni esialgset ettepanekut, ja, vajadusel, Euroopa Komisjoni kavatsusest oma ettepanek tagasi võtta.

Artikkel 38

Parlamendi esindamine nõukogu koosolekutel

Kui nõukogu kutsub parlamenti osa võtma oma koosolekust, kus ta täidab õigusloomega seotud ülesandeid, palub parlamendi president vastutava komisjoni esimehel, raportööril või mõnel teisel vastutava komisjoni poolt määratud parlamendiliikmel parlamenti esindada.

Artikkel 39

Algatus EÜ asutamislepingu artikli 192 alusel

1. Võttes vastu resolutsiooni vastutava komisjoni omaalgatusliku raporti alusel, võib parlament EÜ asutamislepingu artikli 192 teise lõike alusel taotleda, et Euroopa Komisjon esitaks talle sobiva õigusakti ettepaneku. Resolutsioon võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Parlament võib sellise ettepaneku esitamiseks seada tähtaja.

2. Enne menetluse alustamist artikli 45 alusel teeb vastutav komisjon kindlaks, kas mõni selline ettepanek ei ole juba ettevalmistamisel, see tähendab, ta teeb kindlaks, et:

a)	selline ettepanek ei sisaldu iga-aastases õigusloomekavas;

b)	sellise ettepaneku ettevalmistamist ei ole alustatud või seda on liigselt edasi lükatud;

c)	Euroopa Komisjon ei ole andnud positiivset vastust taotlustele, mille esitas vastutav komisjon või mis sisaldusid parlamendi poolt antud häälte enamusega vastuvõetud resolutsioonides.

3. Parlamendi resolutsioonis näidatakse ära akti õiguslikud alused ja nendele lisatakse üksikasjalikud soovitused nõutud ettepaneku sisu suhtes; ettepanek peab olema kooskõlas põhiõiguste ja lähimuspõhimõttega.

4. Kui ettepanek on seotud finantstagajärgedega, näitab parlament ära, kuidas tagatakse piisavate rahaliste vahendite olemasolu.

5. Vastutav komisjon jälgib parlamendi eritaotlusel välja töötatava õigusakti ettepaneku ettevalmistamisel kõiki seejuures tehtavaid samme.

Artikkel 40

Õigusloomega seotud dokumentide läbivaatamine

1. President saadab Euroopa Komisjonilt saadud ettepanekud ja muud õigusloomega seotud dokumendid läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.

Kahtluse korral võib president, enne kui ta teatab parlamendis dokumentide saatmisest vastutavale komisjonile, kohaldada artikli 179 lõike 2 sätteid.

Kui ettepanek on kantud iga-aastasesse õigusloomekavva, võib vastutav komisjon otsustada määrata raportööri, kes jälgiks ettepaneku valmimist.

Nõukogu konsultatsioonid ja Euroopa Komisjoni arvamuse taotlused edastab president parlamendi komisjonile, mis vastutab kõnealuse Euroopa Komisjoni ettepaneku läbivaatamise eest.

Artiklites 34 kuni 37, 49 kuni 56 ja artiklis 66 esitatud esimest lugemist käsitlevaid sätteid kohaldatakse kõigi õigusaktide ettepanekute suhtes, olenemata sellest, kas nende menetlemiseks on vaja ühte, kahte või kolme lugemist.

2. Nõukogu ühisseisukohad saadetakse vastutavale komisjonile läbivaatamiseks esimesel lugemisel.

Ühisseisukohtade suhtes kohaldatakse artiklite 57 kuni 62 ja artikli 67 teist lugemist käsitlevaid sätteid.

3. Teisele lugemisele järgneva parlamendi ja nõukogu lepitusmenetluse ajal ettepanekut parlamendi komisjonile tagasi ei saadeta.

Lepitusmenetluse suhtes kohaldatakse artiklite 63, 64 ja 65 kolmandat lugemist käsitlevad sätted.

4. Artikleid 42, 43, 46, artikli 51 lõiget 1 ja 3 ning artikleid 52, 53 ja 168 teise ning kolmanda lugemise suhtes ei kohaldata.

5. Kui teist ja kolmandat lugemist käsitleva kodukorrasätte ning kodukorra mõne muu sätte vahel ilmneb vastuolu, tuleb kohaldada teist ja kolmandat lugemist käsitlevat sätet.

Artikkel 41

Liikmesriikide ärakuulamine nende algatuste suhtes

1. Liikmesriikide poolt EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 1 või Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõike 2 ja artikli 42 alusel esitatud algatusi menetletakse käesoleva artikli ja kodukorra artiklite 34 kuni 37 ja artiklite 40 ning 51 alusel.

2. Vastutav komisjon võib kutsuda algatuse esitanud liikmesriigi esindaja seda algatust vastavale komisjonile tutvustama. Liikmesriigi esindajaga võib ühineda nõukogu eesistuja esindaja.

3. Enne hääletama asumist küsib vastutav komisjon Euroopa Komisjonilt, kas see on algatuse suhtes võtnud seisukoha, ja kui see on nii, palub ta Euroopa Komisjonil esitada oma seisukoht vastutavale komisjonile.

4. Kui parlament sai (Euroopa Komisjonilt ja/või liikmesriikidelt) üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul kaks või enam sama õiguslikku eesmärki taotlevat ettepanekut, käsitleb parlament neid ühes raportis. Oma raportis näitab vastutav komisjon ära, millise teksti suhtes on esitatud muudatusettepanekud ja teeb õigusloomega seotud resolutsioonis viited kõigile teistele tekstidele.

5. Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõikes 1 nimetatud ajavahemik algab siis, kui parlamendi istungil on teatatud, et parlament on ametlikes keeltes saanud kätte algatuse koos seletuskirjaga, milles kinnitatakse, et algatus on kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga lähimuse ja proportsionaalsuse põhimõtete rakendamise kohta.

2. PEATÜKK

PARLAMENDI KOMISJONI MENETLUSKORD

Artikkel 42

Õigusloomega seotud raportid

1. Kui parlamendi komisjonile on edastatud läbivaatamiseks Euroopa Komisjoni ettepanek, teeb parlamendi komisjoni esimees oma komisjonile ettepaneku selle suhtes kasutatava menetluskorra kohta.

2. Pärast menetluskorra kinnitamist ja eeldusel, et artiklit 43 ei kohaldata, määrab komisjon oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast komisjoni ettepanekule raportööri, kui komisjon ei ole artikli 33 alusel kokku lepitud iga-aastase õigusloomekava alusel juba eelnevalt raportööri määranud.

3. Komisjoni raport sisaldab:

a)	võimalikke muudatusettepanekuid Euroopa Komisjoni ettepaneku suhtes, millele lisatakse vajaduse korral lühikesed põhjendused; põhjenduste koostamise eest vastutab raportöör ja neid ei panda hääletusele;

b)	õigusloomega seotud resolutsiooni projekti artikli 51 lõike 2 alusel; ja

c)	vajaduse korral seletuskirja koos rahastamisülevaatega, milles näidatakse ära raporti võimalikud finantsmõjud ja selle kokkusobivus finantsperspektiiviga.

Artikkel 43

Lihtsustatud menetlus

1. Pärast õigusakti ettepaneku esimese arutelu lõppu võib komisjoni esimees teha ettepaneku võtta akt muudatusteta vastu. Kui vähemalt üks kümnendik komisjoni liikmetest ei ole selle vastu, esitab esimees parlamendile raporti, milles kiidetakse õigusakti ettepanek heaks. Kohaldatakse artikli 131 lõike 1 teist lõiku ning sama artikli lõikeid 2 ja 4.

2. Komisjoni esimees võib teha ettepaneku, et tema ise või raportöör töötab õigusakti ettepaneku suhtes välja rea muudatusettepanekuid, mis kajastavad seni komisjonis toimunud arutelu. Kui komisjon on selle ettepanekuga nõus, edastatakse komisjoni liikmetele peatselt vastavad muudatusettepanekud. Raport loetakse komisjonis vastuvõetuks, kui vähemalt üks kümnendik komisjoni liikmetest ei esita selle suhtes kindlaksmääratud tähtaja jooksul vastuväiteid; tähtaeg ei või olla lühem kui 21 päeva muudatusettepanekute saatmisest. Raporti komisjonis sel viisil vastuvõtmise korral esitatakse vastav õigusloomega seotud resolutsiooni projekt ja muudatusettepanekud artikli 131 lõike 1 teise lõigu ning sama artikli lõigete 2 ja 4 alusel ilma aruteluta parlamendile.

3. Kui vähemalt üks kümnendik komisjoni liikmetest esitab muudatusettepanekute suhtes vastuväiteid, pannakse need järgmisel komisjoni koosolekul hääletusele.

4. Lõike 1 esimest ja teist lauset, lõike 2 esimest, teist ja kolmandat lauset ning lõiget 3 kohaldatakse komisjonide arvamuste suhtes artikli 46 tähenduses vajalike muudatustega.

Artikkel 44

Õigusloomega mitteseotud raportid

1. Kui parlamendi komisjon töötab välja õigusloomega mitteseotud raporti, määrab ta oma liikmete või nende alaliste asendusliikmete hulgast sellele raportööri.

2. Raportöör vastutab komisjoni raporti koostamise ja selle komisjoni nimel parlamendi istungil esitamise eest.

3. Komisjoni raport sisaldab:

a)	resolutsiooni ettepanekut;

b)	seletuskirja koos rahastamisülevaatega, mis näitab ära raporti võimalikud finantsmõjud ja selle kokkusobivuse finantsperspektiiviga;

c)	artikli 113 lõike 4 alusel kaasatavate võimalike resolutsiooni ettepanekute tekste.

Artikkel 45

Omaalgatuslikud raportid

1. Kui komisjon soovib koostada oma pädevusalasse kuuluva küsimuse kohta raporti ja esitada parlamendile sellekohase resolutsiooni ettepaneku, ilma et talle oleks artikli 179 lõike 1 alusel eelnevalt edastatud nõuande või arvamuse taotlust, on komisjonil selleks vaja esimeeste konverentsi luba. Loa andmisest keeldumine peab alati olema põhjendatud.

3. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse vajalike muudatustega juhul, kui parlamendile on asutamislepingutega antud algatusõigus.

Nimetatud juhul võtab esimeeste konverents otsuse vastu kahe kuu jooksul.

Artikkel 46

Komisjonide arvamused

1. Kui komisjon, millele parlament algselt küsimuse läbivaatamiseks edasi saatis, soovib kuulda teise komisjoni arvamust või kui mistahes teine komisjon soovib avaldada oma arvamust algselt küsimuse läbivaatamisega tegeleva komisjoni raporti kohta, võivad nad esitada parlamendi presidendile taotluse määrata artikli 179 lõike 3 alusel üks neist vastutavaks komisjoniks ja teine nõuandvaks komisjoniks.

2. Artikli 40 lõike 1 tähenduses koosneb õigusloomega seotud dokumentide puhul nõuandva komisjoni arvamus talle edastatud teksti muudatusettepanekute projektidest, millele on vajaduse korral lisatud lühikesed põhjendused. Põhjenduste koostamise eest vastutab nõuandva komisjoni arvamuse koostaja, neid ei panda hääletusele. Vajaduse korral võib nõuandev komisjon lisada ka lühikese kirjaliku põhjenduse enda arvamuse kohta tervikuna.

Õigusloomega mitteseotud tekstide puhul koosneb nõuandva komisjoni arvamus vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku suhtes tehtavatest soovitustest.

Vastutav komisjon paneb muudatusettepanekute projektid ja soovitused hääletusele.

Nõuandev komisjon võib oma arvamuses käsitleda ainult neid teemasid, mis kuuluvad tema vastutusalasse.

3. Vastutav komisjon määrab kindlaks tähtaja, mille jooksul nõuandev komisjon peab esitama oma arvamuse, et vastutav komisjon saaks selle arvesse võtta. Väljakuulutatud ajakavas tehtavatest muudatustest peab vastutav komisjon nõuandvaid komisjone viivitamatult teavitama. Enne selle tähtaja möödumist vastutav komisjon oma lõplikku otsust vastu ei võta.

4. Kõik vastutava komisjoni poolt heaks kiidetud arvamused lisatakse vastutava komisjoni raportile.

5. Parlamendile võib muudatusettepanekud esitada üksnes vastutav komisjon.

6. Nõuandva komisjoni esimees ja arvamuse koostaja kutsutakse nõuandjatena vastutava komisjoni koosolekutele, millel käsitletakse komisjonide ühist teemat.

Artikkel 47

Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö

Kui esimeeste konverentsi arvamuse kohaselt kuulub mingi küsimus peaaegu võrdselt kahe komisjoni pädevusalasse või kui küsimuse erinevad osad kuuluvad kahe erineva komisjoni pädevusalasse, kohaldatakse artiklit 46 koos järgmiste sätetega:

—	kaks komisjoni lepivad ühiselt kokku küsimuse käsitlemise ajakavas;

—	vastutava komisjoni raportöör ja nõuandva komisjoni arvamuse koostaja püüavad jõuda kokkuleppele nii oma komisjonidele esitatavate tekstide kui ka muudatusettepanekuid puudutavate seisukohtade osas;

—

vastutav komisjon peab nõuandva komisjoni muudatusettepanekud võtma vastu ilma hääletuseta, kui need puudutavad küsimusi, mis kuuluvad vastutava komisjoni esimehe arvamuse kohaselt (arvestades seejuures VI lisas sätestatuga ja konsulteerinud nõuandva komisjoni esimehega) nõuandva komisjoni pädevusalasse ning ei lähe vastuollu raporti teiste osadega.

Käesoleva artikli sõnastusest ei tulene piiranguid selle kohaldamise ulatuse suhtes. Taotlused parlamendi komisjonide vaheliseks tõhustatud koostööks õigusloomega mitteseotud raportite käsitlemisel artikli 45 lõike 1 ja artikli 112 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb lugeda vastuvõetavaks.

Artikkel 48

Raporti koostamine

1. Seletuskirja koostamise eest vastutab raportöör; seda ei panda hääletusele. Seletuskiri peab olema komisjonis vastu võetud resolutsiooni ettepaneku ja komisjoni esitatud muudatusettepanekutega kooskõlas. Vastasel juhul võib esimees tunnistada seletuskirja kehtetuks.

2. Raportis sisaldub teave terve raporti üle toimunud hääletuse tulemuste kohta. Lisaks sellele tuuakse raportis ära see, kuidas iga üksik komisjoni liige hääletas, kui hääletuse hetkel taotleb seda vähemalt üks kolmandik kohalolevatest parlamendiliikmetest.

3. Kui komisjon ei esita oma arvamust ühehäälselt, tuleb raportis esitada ka kokkuvõte eriarvamustest. Eriarvamus tuleb esitada terve teksti hääletusele paneku ajal ning selle koostaja taotlusel võib eriarvamuse kuni 200 sõna sisaldavas kirjaliku deklaratsioonina, lisada seletuskirja juurde.

Nende sätete kohaldamisel tekkinud vaidlused lahendab komisjoni esimees.

4. Komisjon võib oma juhatuse ettepanekul määrata kindlaks raporti projekti komisjonile esitamise tähtaja. Seda tähtaega võib pikendada, samuti võib komisjon määrata uue raportööri.

5. Kui tähtaeg on lõppenud, võib komisjon teha oma esimehele ülesandeks taotleda komisjoni poolt käsitletava küsimuse võtmist mõne järgmise parlamendi istungi päevakorda. Arutelud võivad seejuures toimuda asjaomase komisjoni suulise ettekande alusel.

3. PEATÜKK

ESIMENE LUGEMINE

Menetlus parlamendi komisjonis

Artikkel 49

Euroopa Komisjoni ettepaneku muutmine

1. Kui Euroopa Komisjon informeerib parlamenti või vastutav komisjon saab muul viisil teada, et Euroopa Komisjon kavatseb oma ettepanekut muuta, lükkab vastutav komisjon ettepaneku läbivaatamise edasi, kuni on saanud uue ettepaneku või Euroopa Komisjoni parandused.

2. Kui nõukogu muudab oluliselt Euroopa Komisjoni ettepanekut, kohaldatakse artikli 55 sätteid.

Artikkel 50

Euroopa Komisjoni ja nõukogu seisukoht muudatusettepanekute suhtes

1. Enne kui vastutav komisjon asub läbi viima Euroopa Komisjoni ettepaneku lõpphääletust, palub ta, et Euroopa Komisjon teataks oma seisukoha ettepaneku kõigi muudatusettepanekute suhtes, mis vastutav komisjon on vastu võtnud, ja et nõukogu annaks nende kohta oma kommentaarid.

2. Kui Euroopa Komisjon ei ole suuteline seda tegema või teatab, et ta pole valmis aktsepteerima kõiki vastutava komisjoni vastuvõetud parandusi, võib vastutav komisjon lõpphääletuse edasi lükata.

3. Vajaduse korral tuuakse Euroopa Komisjoni seisukoht raportis ära.

Menetlus parlamendi istungil

Artikkel 51

Esimese lugemise lõpetamine

1. Parlament vaatab õigusakti ettepaneku läbi vastutava komisjoni vastavalt artiklile 42 koostatud raporti alusel.

2. Kõigepealt pannakse parlamendis hääletusele vastutava komisjoni raporti aluseks oleva ettepaneku muudatusettepanekud, seejärel ettepanek ise, esialgsel või muudetud kujul, siis õigusloomega seotud resolutsiooni projekti muudatusettepanekud ning seejärel õigusloomega seotud resolutsiooni projekt tervikuna; resolutsiooni projekt sisaldab üksnes deklaratsiooni, milles on öeldud, kas parlament kiidab Euroopa Komisjoni ettepaneku heaks, lükkab selle tagasi või teeb selle suhtes muudatusettepanekud, ja menetluslikke sätteid.

Nõuandemenetlus lõpeb õigusloomega seotud resolutsiooni projekti vastuvõtmisega. Kui parlament ei võta õigusloomega seotud resolutsiooni vastu, saadetakse ettepanek tagasi vastutavale komisjonile.

Kõik menetluse käigus esitatud raportid peavad vastama artiklite 35, 40 ja 42 nõuetele. Kui parlamendi komisjon esitab õigusloomega mitteseotud resolutsiooni ettepaneku, peab see toimuma artiklites 45 või 179 sätestatud menetluskorra alusel.

3. Parlamendi president saadab parlamendi poolt heaks kiidetud ettepaneku teksti ja selle juurde kuuluva resolutsiooni parlamendi arvamusena edasi nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

Artikkel 52

Euroopa Komisjoni ettepaneku tagasilükkamine

1. Kui Euroopa Komisjoni ettepanekut ei kiideta parlamendis antud häälte enamusega heaks, palub president enne õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemist Euroopa Komisjonil oma ettepanek tagasi võtta.

2. Kui Euroopa Komisjon võtab oma ettepaneku tagasi, tõdeb president, et ettepanekuga seotud nõuandemenetlus on kaotanud oma eesmärgi ja teatab sellest nõukogule.

3. Kui Euroopa Komisjon oma ettepanekut tagasi ei võta, saadab parlament selle õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele panemata tagasi vastutavale komisjonile.

Parlamendi määratud aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe kuu pärast, esitab vastutav komisjon sama ettepaneku kohta uue suulise või kirjaliku ettekande.

4. Kui vastutav komisjon ei suuda sellest tähtajast kinni pidada, palub ta parlamendil saata ettepanek artikli 168 lõike 1 alusel tagasi parlamendi komisjonile. Vajaduse korral võib parlament määrata artikli 168 lõike 5 alusel uue tähtaja. Kui parlament nimetatud komisjoni palvet ei rahulda, paneb ta õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletusele.

Artikkel 53

Muudatusettepanekute vastuvõtmine Euroopa Komisjoni ettepaneku suhtes

1. Kui Euroopa Komisjoni ettepanek kiidetakse tervikuna heaks, arvestades eelnevalt vastuvõetud muudatusettepanekuid, lükatakse õigusloomega seotud resolutsiooni hääletus edasi, kuni Euroopa Komisjon on teatanud oma seisukoha iga parlamendi poolt vastuvõetud muudatusettepaneku kohta.

Kui Euroopa Komisjon ei ole suuteline oma seisukohti esitama selleks ajaks, mil parlament ettepaneku hääletamise lõpetab, teatab ta presidendile või vastutavale komisjonile, millal ta on valmis seisukohti esitama; Euroopa Komisjoni ettepanek lisatakse sel juhul esimese antud tähtajale järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti.

2. Kui Euroopa Komisjon teatab, et ta ei kavatse kõiki parlamendi muudatusettepanekuid heaks kiita, teeb vastutava komisjoni raportöör või, vajaduse korral, vastutava komisjoni esimees parlamendile ametliku ettepaneku selle kohta, kas õigusloomega seotud resolutsiooni projekt tuleks panna hääletusele või mitte. Enne ametliku ettepaneku esitamist võib vastutava komisjoni raportöör või esimees paluda presidendil küsimuse käsitlemine peatada.

Kui parlament otsustab hääletamise edasi lükata, saadetakse küsimus ühtlasi tagasi vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks.

Parlamendi määratud aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe kuu pärast, esitab vastutav komisjon ettepaneku kohta uue suulise või kirjaliku ettekande.

Kui vastutav komisjon ei suuda sellest tähtajast kinni pidada, kohaldatakse artikli 52 lõikes 4 sätestatud menetlust.

Selles staadiumis võetakse vastu ainult need vastutava komisjoni poolt tehtud muudatusettepanekud, mille eesmärgiks on kompromissi saavutamine Euroopa Komisjoniga.

3. Lõike 2 sätted ei keela teistel parlamendiliikmetel esitada artikli 168 alusel ettepaneku tagasisaatmise taotlust.

Komisjon, millele küsimus on lõike 2 alusel tagasi saadetud, peab vastavalt tagasisaatmise tingimustele esitama määratud tähtajaks oma ettekande ja vajadusel muudatusettepanekud kompromissi saavutamiseks Euroopa Komisjoniga. Tema ülesandeks ei ole läbi vaadata parlamendi heaks kiidetud sätteid.

Arvestades tagasisaatmise edasilükkavat mõju, on vastutaval komisjonil suurem vabadus ettepaneku läbivaatamisel ja ta võib, kui see on kompromissi saavutamiseks vajalik, teha ettepaneku vaadata uuesti läbi ka parlamendi poolt juba heaks kiidetud sätteid.

Võttes arvesse, et parlamendi komisjonil on lubatud teha ainult selliseid ettepanekuid, mille eesmärgiks on kompromissi saavutamine, ja kaitsmaks legislatiivkogu suveräänsust, tuleb eelnimetatud juhtudel lõikes 2 nimetatud ettekandes selgelt näidata, millised parlamendi poolt juba heaks kiidetud sätted muutuksid uute soovitatud muudatusettepanekute vastuvõtmisel kehtetuks.

Menetluse edasine käik

Artikkel 54

Tegevus parlamendi seisukoha vastuvõtmise järel

1. Pärast seda, kui parlament on võtnud vastu seisukoha Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, jälgivad vastutava komisjoni esimees ja raportöör menetluse käiku selle ettepaneku vastuvõtmiseni nõukogus, tagamaks eelkõige, et nõukogu ja Euroopa Komisjon peavad korralikult kinni lubadustest, mis nad parlamendile muudatusettepanekutega seoses andsid.

2. Vastutav komisjon võib kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu seda küsimust parlamendiga arutama.

3. Kõnesoleva menetluse igas staadiumis võib vastutav komisjon, kui ta peab seda vajalikuks, esitada käesoleva artikli alusel parlamendile resolutsiooni ettepaneku, millega parlament:

—	kutsuks Euroopa Komisjoni üles oma ettepanekut tagasi võtma,

—	paluks Euroopa Komisjonil või nõukogul saata Euroopa Komisjoni poolt tehtud ettepanek parlamendile artikli 55 alusel uueks läbivaatamiseks või paluks Euroopa Komisjonil esitada uue ettepaneku või

—	otsustaks, et rakendatakse muid sobivaid meetmeid.

Nimetatud ettepanek lisatakse vastutava komisjoni otsusele järgneva osaistungjärgu päevakorra projekti.

Artikkel 55

Ettepaneku tagasisaatmine parlamendile

1. Vastutava komisjoni taotlusel palub president Euroopa Komisjonil saata oma ettepanek parlamendile uueks läbivaatamiseks juhul,

—	kui Euroopa Komisjon võtab pärast seda, kui parlament esitas oma seisukoha, oma esialgse ettepaneku tagasi, et asendada see uue tekstiga, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi muudatusettepanekute sisseviimiseks, või

—	kui Euroopa Komisjon muudab või kavatseb muuta oma esialgset ettepanekut oluliselt, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi muudatusettepanekute sisseviimiseks, või

—	kui aja möödudes või asjaolude muutudes on ettepanekus käsitletud probleemi olemus oluliselt muutunud või

—	kui parlamendi seisukoha esitamise järel on toimunud uued parlamendi valimised ja esimeeste konverents peab ettepaneku uut läbivaatamist vajalikuks.

2. Vastutava komisjoni taotlusel palub president saata nõukogul Euroopa Komisjoni poolt EÜ asutamislepingu artikli 251 alusel esitatud ettepanek parlamendile uueks läbivaatamiseks juhul, kui nõukogu kavatseb muuta ettepaneku õiguslikku alust nii, et välistatakse EÜ asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetlus.

3. Vastutava komisjoni taotlusel palub president nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida, kui esinevad lõikes 1 toodud asjaolud ja tingimused ning ka siis, kui nõukogu oluliselt muudab või kavatseb muuta ettepanekut, mille kohta parlament on juba esitanud oma seisukoha, välja arvatud juhul, kui seda tehakse parlamendi muudatusettepanekute sisseviimiseks.

4. President palub, et õigusakti ettepanek saadetaks parlamendile uueks läbivaatamiseks käesolevas artiklis kirjeldatud asjaoludel ka siis, kui parlament otsustab nii mõne fraktsiooni või vähemalt 37 parlamendiliikme ettepanekul.

Artikkel 56

1975. a ühisdeklaratsiooni lepitusmenetlus

1. Kui teatud oluliste ühendust puudutavate küsimuste puhul kavatseb nõukogu võtta vastu parlamendi arvamusest erineva otsuse, võib parlament oma sellekohase seisukoha esitamisel algatada nõukoguga lepitusmenetluse, milles osaleb aktiivselt ka Euroopa Komisjon.

2. Parlament algatab selle menetluse ise või nõukogu initsiatiivil.

3. Lepituskomisjoni saadetava delegatsiooni koosseisu, järgitava menetluse ning tulemuste parlamendile edastamise suhtes kohaldatakse artiklit 64.

4. Vastutav komisjon kannab ette lepitusmenetluse tulemustest. Vastavat raportit arutatakse parlamendis ja see pannakse hääletusele.

4. PEATÜKK

TEINE LUGEMINE

Parlamendi komisjoni staadium

Artikkel 57

Nõukogu ühisseisukoha teatavakstegemine

1. Nõukogu ühisseisukoha teatavakstegemine EÜ asutamislepingu artiklite 251 ja 252 alusel toimub siis, kui parlamendi president teatab sellest parlamendi istungil. President teeb ühisseisukoha teatavaks pärast seda, kui on saanud dokumendid, milles on ära toodud see ühisseisukoht ise, kõik ühisseisukoha vastuvõtmise ajal nõukogu protokolli kantud deklaratsioonid, põhjused, mis viisid nõukogu ühisseisukoha vastuvõtmiseni, ja komisjoni seisukoht, mis on kõik nõuetekohaselt tõlgitud Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. President teeb nõukogu ühisseisukoha teatavaks esimesel osaistungjärgul, mis dokumentide saamisele järgneb.

Enne ühisseisukoha teatavakstegemist teeb president kindlaks, olles konsulteerinud vastutava komisjoni esimehe ja/või raportööriga, et saadud teksti puhul on tõesti tegu nõukogu ühisseisukohaga, mille suhtes artiklis 55 sätestatud tingimused ei kohaldu. Kui vajalikud tingimused pole täidetud, otsib president koos vastutava komisjoniga ja võimaluse korral kokkuleppel nõukoguga sobiva lahenduse.

2. Selliste presidendi poolt esitatavate teadete loetelu avaldatakse istungi protokollis koos vastutava komisjoni nimega.

Artikkel 58

Tähtaegade pikendamine

1. President pikendab vastutava komisjoni esimehe taotlusel teiseks lugemiseks ette nähtud tähtaegu või parlamendi lepitusdelegatsiooni taotlusel lepitusmenetluse tähtaegu kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 251 lõikega 7.

Tähtaegade pikendamisel EÜ asutamislepingu artikli 252 punkti g või ELi lepingu artikli 39 lõike 1 alusel taotleb president nõukogu nõusolekut.

2. President teatab parlamendile igast EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 7 alusel parlamendi või nõukogu algatusel toimunud tähtaegade pikendamisest.

3. Pärast konsulteerimist vastutava komisjoni esimehega võib president anda nõukogule EÜ asutamislepingu artikli 252 punkti g alusel tähtaegade pikendamiseks oma nõusoleku.

Artikkel 59

Ühisseisukoha edastamine ja menetlus vastutavas komisjonis

1. Päeval, mil ühisseisukoht teatakse artikli 57 lõike 1 alusel parlamendile, loetakse see ka edastatuks sisu küsimuses vastutavale komisjonile ja komisjonidele, mille arvamust küsiti esimese lugemise käigus.

2. Ühisseisukoht kantakse esimese punktina vastutava komisjoni esimese sellest teatamise päevale järgneva koosoleku päevakorda. Vastutav komisjon võib kutsuda nõukogu ühisseisukohta tutvustama.

3. Kui ei otsustata teisiti, on teisel lugemisel raportööriks sama isik, kes oli raportööriks esimesel lugemisel.

4. Vastutavas komisjonis toimuva menetluse suhtes kohaldatakse artikli 62 lõigete 2, 3 ja 5 sätteid, mis käsitlevad teist lugemist parlamendi istungil; selles staadiumis on üksnes parlamendi komisjoni liikmetel ja alalistel asendusliikmetel õigus esitada muudatusettepanekuid või ettepanekuid ühisseisukoht tagasi lükata. Parlamendi komisjon võtab otsuse vastu antud häälte enamusega.

5. Enne hääletamist võib parlamendi komisjon paluda, et esimees või raportöör arutaksid vastavas komisjonis esitatud muudatusettepanekuid nõukogu eesistuja või tema esindajaga ja komisjoni kohal viibiva vastutava volinikuga. Selle arutelu järel võib raportöör esitada ühisseisukoha muutmiseks kompromissettepanekuid.

6. Vastutav komisjon esitab teiseks lugemiseks parlamendile soovituse nõukogu poolt vastu võetud ühisseisukoht heaks kiita, seda muuta või tagasi lükata. Soovitusega koos esitatakse ettepaneku lühike põhjendus.

Parlamendi istungi staadium

Artikkel 60

Teise lugemise lõpetamine

1. Nõukogu ühisseisukoht ja vastutava komisjoni ettepanek teiseks lugemiseks, kui see on olemas, kantakse selle osaistungjärgu päevakorda, mille kolmapäev eelneb ja on kõige lähemal kolmekuise või juhul, kui tähtaega pikendatakse artikli 58 alusel, neljakuise tähtaja täitumise kuupäevale, välja arvatud juhul, kui selle küsimusega pole tegeldud mõnel varasemal osaistungjärgul.

Kuna parlamendi komisjonide poolt teiseks lugemiseks esitatud soovitused on võrdväärsed seletuskirjaga, milles komisjon põhjendab oma arvamust nõukogu ühisseisukoha kohta, siis neid tekste hääletusele ei panda.

2. Teine lugemine lõppeb, kui parlament kiidab nõukogu ühisseisukoha heaks, lükkab selle tagasi või muudab seda EÜ asutamislepingu artiklites 251 ja 252 sätestatud tingimustel ja selleks ettenähtud aja jooksul.

Artikkel 61

Nõukogu ühisseisukoha tagasilükkamine

1. Vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget võivad enne presidendi kindlaks määratud tähtaja möödumist esitada kirjaliku ettepaneku lükata nõukogu ühisseisukoht tagasi. Otsus võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega. Ettepanek lükata ühisseisukoht tagasi pannakse hääletusele enne ühisseisukoha muudatusettepanekute hääletamist.

2. Kui parlament hääletab ühisseisukoha tagasilükkamise ettepaneku vastu, võib ta raportööri soovitusel arutada järgmist tagasilükkamise ettepanekut pärast seda, kui on hääletatud muudatusettepanekute üle ja kuulatud ära Euroopa Komisjoni artikli 62 lõike 5 alusel tehtav avaldus.

3. Kui parlament lükkab nõukogu ühisseisukoha tagasi, kuulutab president parlamendis menetluse lõppenuks.

4. Lõiget 3 ei kohaldata, kui parlament lükkab ühisseisukoha tagasi EÜ asutamislepingu artikli 252 alusel; sel juhul palub president Euroopa Komisjonil oma ettepanek tagasi võtta. Kui Euroopa Komisjon võtab ettepaneku tagasi, kuulutab president parlamendis menetluse lõppenuks.

Artikkel 62

Nõukogu ühisseisukoha muutmine

1. Nõukogu ühisseisukoha muutmisettepanekuid võivad parlamendile esitada vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget.

2. Ühisseisukoha muudatusettepanekud on vastuvõetavad, kui nad järgivad artiklites 150 ja 151 sätestatud nõudeid ning taotlevad:

a)	parlamendi poolt esimesel lugemisel vastu võetud seisukoha täielikku või osalist taastamist või

b)	kompromissi saavutamist nõukogu ja parlamendi vahel või

c)	ühisseisukoha muutmist selles osas, mis esimesele lugemisele esitatud ettepanekust puudus või mille sisu on hiljem muudetud ja mis samas ei kujuta endast olulist muudatusettepanekut artikli 55 mõttes, või

d)	uute faktide või pärast esimest lugemist tekkinud uue õigusliku olukorra arvessevõtmist.

Presidendi otsust kuulutada muudatusettepanek vastuvõetavaks või vastuvõetamatuks ei saa vaidlustada.

3. Kui pärast esimest lugemist on toimunud uued valimised, ent artikli 55 alusel ei ole taotlust esitatud, võib president võtta vastu otsuse lõikes 2 toodud vastuvõetavust puudutavate piirangute vähendamise kohta.

4. Otsus muudatusettepaneku kohta võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega.

5. Enne muudatusettepanekute hääletamist võib president paluda Euroopa Komisjonil esitada nende suhtes oma seisukohad ja nõukogul oma kommentaarid.

5. PEATÜKK

KOLMAS LUGEMINE

Lepitusmenetlus

Artikkel 63

Lepituskomisjoni kokkukutsumine

Kui nõukogu teatab parlamendile, et ta ei kiida kõiki parlamendi poolt ühisseisukoha suhtes tehtud muudatusettepanekuid heaks, lepivad president ja nõukogu kokku lepituskomisjoni esimese koosoleku aja ja koha. EÜ asutamislepingu artikli 251 lõikes 5 sätestatud kuuenädalast või pikendamise korral kaheksanädalast tähtaega hakatakse arvestama alates lepituskomisjoni esimesest koosolekust.

Artikkel 64

Lepituskomisjoni delegatsioon

1. Lepituskomisjoni saadetavasse parlamendi delegatsiooni kuulub sama palju parlamendiliikmeid kui on liikmeid nõukogu delegatsioonis.

2. Delegatsiooni poliitiline koosseis on vastavuses parlamendi jagunemisega fraktsioonideks. Esimeeste konverents määrab kindlaks, kui palju parlamendiliikmeid igast fraktsioonist sinna kuulub.

3. Fraktsioonid nimetavad delegatsiooni liikmed iga lepituskomisjoni jaoks eraldi, soovitavalt antud küsimusega seotud parlamendi komisjonidest, välja arvatud kolm parlamendiliiget, kes nimetatakse üksteisele kaheteistkümne kuu jooksul järgnevate delegatsioonide alalisteks liikmeteks. Fraktsioonid nimetavad need kolm liiget asepresidentide hulgast ja nad peavad esindama vähemalt kahte erinevat fraktsiooni. Samuti kuuluvad delegatsiooni liikmete hulka vastutava komisjoni esimees ja raportöör.

4. Delegatsioonis esindatud fraktsioonid määravad delegatsiooni liikmetele asetäitjad.

5. Delegatsioonis esindamata jäänud fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed võivad kumbki saata ühe esindaja delegatsiooni parlamendisisestele ettevalmistavatele koosolekutele.

6. Delegatsiooni juhib president või üks kolmest alalisest liikmest.

7. Delegatsioon võtab otsuseid vastu kooseisu häälteenamusega. Delegatsiooni arutelud ei ole avalikud.

Täiendavad lepituskomisjoni delegatsiooni tööd käsitlevad menetluseeskirjad kehtestab esimeeste konverents.

8. Delegatsioon kannab lepitusmenetluse tulemustest ette parlamendile.

Parlamendi istungi staadium

Artikkel 65

Ühistekst

1. Kui lepituskomisjon jõuab ühisteksti osas kokkuleppele, võetakse küsimus selle parlamendi istungi päevakorda, mis peetakse kuue või, tähtaja pikendamise korral, kaheksa nädala jooksul alates kuupäevast, mil lepituskomisjon kiitis ühisteksti heaks.

2. Lepituskomisjoni parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, teeb ühisteksti kohta avalduse, millele lisatakse raporti tekst.

3. Ühisteksti suhtes muudatusettepanekuid ei esitata.

4. Ühistekst pannakse hääletusele tervikuna ja selle üle toimub üks hääletus. Ühistekst kiidetakse heaks antud häälte enamusega.

5. Kui lepituskomisjon ei jõua ühisteksti osas kokkuleppele, teeb lepituskomisjoni parlamendi delegatsiooni juht või mõni teine parlamendiliige, kellele see ülesanne on antud, selle kohta avalduse. Avaldusele järgneb arutelu.

6. PEATÜKK

ÕIGUSLOOME MENETLUSE LÕPETAMINE

Artikkel 66

Nõustumine esimesel lugemisel

1. Kui nõukogu teavitab EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 alusel parlamenti, et ta kiitis viimase muudatusettepanekud heaks, ent ei muutnud Euroopa Komisjoni ettepanekut muul viisil, või kui kumbki institutsioon ei muutnud Euroopa Komisjoni ettepanekut, teatab president parlamendile, et ettepanek on lõplikult vastu võetud.

2. Enne sellise teate edastamist kontrollib president, et ka nõukogu poolt tehtud tehnilised parandused ei muuda ettepaneku sisu. Kahtluse korral konsulteerib ta vastutava komisjoniga. Kui nõukogu tehtud muudatusettepanekuid peetakse olulisteks, teatab president nõukogule, et parlament viib läbi teise lugemise niipea, kui on täidetud artiklis 57 toodud tingimused.

3. Pärast lõikes 1 nimetatud avalduse tegemist kirjutab president koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla ja korraldab vastavalt artiklile 68 selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 67

Nõustumine teisel lugemisel

Kui ühisseisukoha muudatus- või tagasilükkamise ettepanekute esitamiseks ja hääletusele panemiseks ette nähtud aja jooksul ei võeta artiklite 61 ja 62 alusel vastu ühtegi ühisseisukoha muudatus- ega tagasilükkamise ettepanekut, teatab president parlamendi istungil, et õigusakt on lõplikult vastu võetud. President kirjutab koos nõukogu eesistujaga õigusaktile alla ja korraldab vastavalt artiklile 68 selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 68

Vastuvõetud õigusaktide allkirjastamine

1. Kui on kontrollitud, et menetlus on nõuetekohaselt läbi viidud, kirjutavad parlamendi president ja peasekretär parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt vastu võetud õigusaktide tekstidele alla.

2. Parlamendi ja nõukogu ühiselt EÜ asutamislepingu artiklis 251 ette nähtud menetluse kohaselt vastu võetud õigusaktides näidatakse ära, et tegu on ühistekstiga ja seejuures lisatakse akti seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ning märge akti sisu kohta.

3. Parlamendi ja nõukogu poolt ühiselt vastu võetud õigusaktid sisaldavad järgmist:

a)	märge “Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu,”

b)	viide sätetele, mille alusel õigusakt on vastu võetud; sellele eelnevad sõnad “võttes arvesse”,

c)	refereeriv osa, milles tuuakse ära viited esitatud ettepanekutele, saadud arvamustele ja läbiviidud konsultatsioonidele,

d)	õigusakti vastuvõtmise põhjused, mille juhatavad sisse sõnad “ning arvestades, et”,

e)	fraas “on vastu võtnud käesoleva määruse”, “on vastu võtnud käesoleva direktiivi” või “on vastu võtnud käesoleva otsuse”, millele järgneb õigusakti tekst.

4. Õigusaktid jagunevad artikliteks, mis vajaduse korral on liidetud peatükkideks ja/või osadeks.

5. Õigusakti viimases artiklis näidatakse ära akti jõustumise kuupäev, juhul kui see on varasem või hilisem kui kahekümnes päev pärast õigusakti avaldamist.

6. Õigusakti viimasele artiklile järgnevad:

—	märge õigusakti kohaldamise kohta asutamislepingu sellekohaste sätete formuleeringute alusel,

—	õigusakti vastuvõtmise koht ja kuupäev,

—	“Euroopa Parlamendi nimel president ...”, “Nõukogu nimel eesistuja ...”, millele järgnevad õigusakti vastuvõtmise ajal ametis oleva parlamendi presidendi ja nõukogu eesistuja nimed.

7. Parlamendi ja nõukogu peasekretär korraldavad eespool nimetatud õigusaktide avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

7. PEATÜKK

EELARVEMENETLUSED

Artikkel 69

Üldeelarve

Rakendusakt, millele Euroopa ühenduste asutamislepingute finantssätete kohaselt tugineb Euroopa Liidu üldeelarve ja lisaeelarvete kontroll, võetakse vastu parlamendi resolutsiooniga ja lisatakse käesolevale kodukorrale. (9)

Artikkel 70

Euroopa Komisjoni eelarve täitmise aruande kinnitamine

Rakendusaktiga seotud sätted, mis reguleerivad Euroopa Komisjoni eelarve täitmise aruande kinnitamise otsuse arutamist ja vastuvõtmist Euroopa ühenduste asutamislepingute finantssätete ja finantsmääruse alusel, on lisatud käesolevale kodukorrale. (10) Nimetatud lisa võetakse vastu artikli 202 lõike 2 alusel.

Artikkel 71

Muude eelarve täitmise aruannete kinnitamine

Sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjoni esitatud eelarve täitmise aruande kinnitamise menetlust, kohaldatakse ka:

—	Euroopa Parlamendi presidendi poolt esitatud Euroopa Parlamendi eelarve täitmise aruande kinnitamise menetluse suhtes;

—	Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu (kui täitevvõimu asutuse), Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee eelarvete täitmise eest vastutavate isikute poolt esitatud eelarve täitmise aruannete kinnitamise menetluse suhtes;

—	Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa Arengufondi eelarve täitmise aruande kinnitamise menetluse suhtes;

—

ühenduse ülesandeid täitvate õiguslikult iseseisvate organisatsioonide eelarvete eest vastutavate organite poolt esitatud eelarve täitmise aruannete kinnitamise menetluse suhtes, kuid üksnes niivõrd kui nende tegevus allub nendele õigusnormidele, mille kohaselt Euroopa parlamendi heakskiit on nõutav.

Artikkel 72

Parlamendi järelevalve eelarve täitmise üle

1. Parlament teostab järelevalvet jooksva aasta eelarve täitmise üle. Ta usaldab selle ülesande eelarve ja eelarve kontrollimise eest vastutavatele komisjonidele ning teistele asjaomastele komisjonidele.

2. Igal aastal enne järgmise aasta eelarve projekti esimest lugemist käsitleb parlament jooksva aasta eelarve täitmisega seotud probleeme; võimaluse korral tehakse seda vastutava komisjoni esitatud resolutsiooni ettepaneku alusel.

8. PEATÜKK

INSTITUTSIOONISISESED EELARVEMENETLUSED

Artikkel 73

Parlamendi eelkalkulatsioonid

1. Peasekretäri esitatud ettekande alusel koostab juhatus eelkalkulatsioonide esialgse projekti.

2. President edastab esialgse projekti vastutavale komisjonile, mis koostab seejärel eelkalkulatsioonide projekti ja parlamendile esitatava raporti.

3. President määrab kindlaks eelkalkulatsioonide projekti muudatusettepanekute esitamise tähtaja.

Vastutav komisjon esitab nende muudatusettepanekute kohta oma arvamuse.

4. Parlament võtab eelkalkulatsioonid vastu.

5. President edastab eelkalkulatsioonid Euroopa Komisjonile ja nõukogule.

6. Eelnevaid sätteid kohaldatakse ka lisaeelkalkulatsioonide suhtes.

7. Parlamendi eelkalkulatsioonide koostamist käsitlevad rakendusnormid võetakse parlamendis vastu antud häälte enamusega ning lisatakse käesolevale kodukorrale. (11)

Artikkel 74

Kulude planeerimine ja kulutuste tegemine

1. Presidendi pädevusse kuulub kulude tegemise üle otsustamine, kulutuste tegemine ja kulutuste tegemiseks korralduse andmine; nimetatud toimingute tegemine peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi sisemiste finantseeskirjadega, mille juhatus on vastu võtnud pärast konsulteerimist vastutava komisjoniga.

2. President edastab vastutavale komisjonile raamatupidamise aastaaruande projekti.

3. Parlament kinnitab raamatupidamise aastaaruande vastutava komisjoni raporti alusel.

9. PEATÜKK

NÕUSOLEKUMENETLUS

Artikkel 75

Nõusolekumenetlus

1. Kui parlamendil palutakse anda oma nõusolek õigusakti ettepaneku suhtes, võtab parlament oma otsuse vastu vastutava komisjoni soovituse alusel; komisjon annab soovituse, kas anda kõnesolevale aktile nõusolek või lükata see akt tagasi.

Õigusakti üle, mille vastuvõtmiseks on EÜ asutamislepingu või ELi lepingu järgi vajalik parlamendi nõusolek, toimub parlamendis üks hääletus; muudatusettepanekuid ei esitata. Nõusoleku andmiseks vajaliku häälteenamuse määrab kindlaks õigusakti aluseks olev EÜ asutamislepingu või ELi lepingu artikkel.

2. Ühinemislepingute ja rahvusvaheliste lepingute puhul ning juhul, kui tuvastatakse, et liikmesriik rikub oluliselt ja püsivalt aluspõhimõtteid, kohaldatakse vastavalt artikleid 82, 83 ja 95. EÜ asutamislepingu artikliga 251 reguleeritud valdkonnas tehtava tõhustatud koostöö menetluse suhtes kohaldatakse kodukorra artiklit 76.

3. Õigusakti ettepaneku puhul, mille vastuvõtmiseks on vajalik parlamendi nõusolek, võib vastutav komisjon menetluse positiivse lõpptulemuse saavutamise nimel otsustada esitada parlamendile koos resolutsiooni ettepanekuga, milles sisalduvad soovitused Euroopa Komisjoni ettepaneku parandamiseks või rakendamiseks, ka Euroopa Komisjoni ettepaneku kokkuvõtte.

Kui parlament kiidab vähemalt ühe soovituse heaks, palub president jätkata arutelu nõukoguga.

Vastutav komisjon töötab oma lõpliku soovituse parlamendi nõusoleku suhtes välja, võttes arvesse nõukoguga peetud läbirääkimiste tulemusi.

10. PEATÜKK

TÕHUSTATUD KOOSTÖÖ

Artikkel 76

Menetlus parlamendis

1. President saadab liikmesriikide taotlused ja Euroopa Komisjoni ettepanekud liikmesriikidevahelise tõhustatud koostöö sisseseadmiseks ning ELi lepingu artikli 40a lõike 2 alusel koostatud parlamendi arvamuse taotlused läbivaatamiseks vastutavale komisjonile. Kodukorra artikleid 35, 36, 37, 40, 49 kuni 56 ja artiklit 75 kohaldatakse vastavalt.

2. Vastutav komisjon kontrollib, kas EÜ asutamislepingu artiklis 11 ning ELi lepingu artiklites 27a, 27b, 40, 43, 44 ja 44a sätestatud nõuded on täidetud.

3. Tõhustatud koostöö raames esitatud õigusakti ettepanekute suhtes kohaldatakse parlamendis peale tõhustatud koostöö sisse seadmist sama menetluse korda, mis kehtiks tõhustatud koostöö puudumise korral.

11. PEATÜKK

MUUD MENETLUSED

Artikkel 77

Arvamuse avaldamise kord EÜ asutamislepingu artikli 122 alusel

1. Kui parlamendilt küsitakse EÜ asutamislepingu artikli 122 lõike 2 alusel arvamust nõukogu soovituste kohta, arutab ta neid soovitusi vastutava komisjoni tehtud suulise või kirjaliku ettekande alusel pärast seda, kui nõukogu on soovitused parlamendi istungil esitanud; vastutav komisjon avaldab oma ettepanekus komisjoni arvamuse, kas need soovitused, mille osas parlamendiga konsulteeritakse, tuleks heaks kiita või tagasi lükata.

2. Seejärel pannakse soovitused parlamendis ühele hääletusele; muudatusettepanekuid nende suhtes ei esitata.

Artikkel 78

Tööturu osapoolte dialoogiga seotud menetlused

1. President suunab kõik dokumendid, mille Euroopa Komisjon on välja töötanud EÜ asutamislepingu artikli 138 alusel, lepingud, mis on sõlmitud tööturu osapoolte vahel EÜ asutamislepingu artikli 139 lõike 1 alusel, ning ettepanekud, mille Euroopa Komisjon on esitanud EÜ asutamislepingu artikli 139 lõike 2 alusel, läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.

2. Kui tööturu osapooled teatavad Euroopa Komisjonile oma soovist algatada EÜ asutamislepingu artiklis 139 sätestatud menetlus, võib vastutav komisjon koostada kõnealuse probleemi kohta parlamendile raporti.

3. Kui tööturu osapooled on sõlminud lepingu ning taotlenud ühiselt, et seda Euroopa Komisjoni poolt EÜ asutamislepingu artikli 139 lõike 2 alusel esitatud ettepaneku alusel vastu võetava nõukogu otsusega rakendataks, siis esitab vastutav komisjon parlamendile vastava resolutsiooni ettepaneku ja lisab oma soovituse, kas tööturu osapoolte taotlus vastu võtta või tagasi lükata.

Artikkel 79

Vabatahtlike kokkulepete kontrollimise menetlus

1. Kui Euroopa Komisjon teatab parlamendile oma kavatsusest uurida vabatahtlike kokkulepete sõlmimise võimalust alternatiivina õigusaktidele, võib vastutav komisjon koostada artikli 45 alusel kõnealuse küsimuse kohta raporti.

2. Kui Euroopa Komisjon teatab, et ta soovib sõlmida vabatahtliku kokkuleppe, võib vastutav komisjon esitada resolutsiooni ettepaneku soovitusega see ettepanek heaks kiita või tagasi lükata, täpsustades, millistel tingimustel.

Artikkel 80

Kodifitseerimine

1. Kui Euroopa Komisjon esitab parlamendile ühenduse õiguse ametliku kodifitseerimise ettepaneku, edastatakse see õigusasjade eest vastutavale komisjonile. Eeldades, et on tehtud kindlaks, et see ettepanek ei too endaga kaasa ühenduse õiguse sisulist muutmist, kohaldatakse ettepaneku suhtes artiklis 43 sätestatud menetlust.

2. Vastutava komisjoni esimees või komisjoni poolt nimetatud raportöör võib osaleda kodifitseerimise ettepaneku kontrollimisel ja arutamisel. Vajaduse korral võib vastutav komisjon esitada oma arvamuse ka enne seda.

3. Artikli 43 lõiget 3 ei kohaldata; lihtsustatud menetlust ametliku kodifitseerimise ettepaneku puhul ei rakendata juhul, kui enamus õigusasjade eest vastutava komisjoni või muu vastutava komisjoni liikmetest on lihtsustatud menetluse rakendamise vastu.

Artikkel 81

Rakendussätted

1. Kui Euroopa Komisjon edastab parlamendile rakendusakti projekti, saadab president kõnealuse dokumendi sellele komisjonile, mis on vastutavaks komisjoniks põhiakti puhul.

2. Vastutava komisjoni ettepanekul võib parlament ühe kuu või, finantsteenuseid puudutavate sätete puhul, kolme kuu jooksul alates rakendusakti projekti saamise kuupäevast võtta vastu rakendusakti projekti tagasi lükkava resolutsiooni, eriti siis, kui rakendusakt ületab põhiaktis ette nähtud rakendusvolitusi. Kui enne selle tähtaja möödumist osaistungjärku ei toimu või on tegemist kiireloomulise juhtumiga, loetakse, et vastamise õigus on üle läinud vastutavale komisjonile. Vastus vormistatakse komisjoni esimehe kirjana Euroopa Komisjoni vastutavale volinikule ning sellest teatatakse kõigile parlamendiliikmetele. Kui parlament ei nõustu rakendusakti vastuvõtmisega, palub president Euroopa Komisjonil see tagasi võtta, seda parandada või esitada õigusloome menetluse korra kohaselt uus ettepanek.

12. PEATÜKK

RAHVUSVAHELISED JA MUUD LEPINGUD

Artikkel 82

Ühinemislepingud

1. Euroopa riigi poolt esitatud taotlus astuda Euroopa Liidu liikmeks saadetakse edasi vastutavale komisjonile.

2. Vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 37 parlamendiliikme ettepanekul võib parlament võtta vastu otsuse kutsuda Euroopa Komisjoni ja nõukogu osalema arutelus, mis leiab aset enne kandidaatriigiga peetavate läbirääkimiste algust.

3. Läbirääkimiste kestel teavitavad Euroopa Komisjon ja nõukogu vastutavat komisjoni regulaarselt ja täielikult läbirääkimiste käigust; vajaduse korral võib seda teha konfidentsiaalselt.

4. Parlament võib mistahes hetkel läbirääkimiste jooksul võtta vastutava komisjoni raporti alusel vastu soovitusi ja taotleda, et neid võetaks arvesse enne, kui kandidaatriigiga sõlmitakse Euroopa Liiduga ühinemise leping. Soovitused võetakse vastu sama häälteenamusega nagu see on nõutav liitumiseks lõpliku nõusoleku andmisel.

5. Pärast läbirääkimiste lõppu, kuid enne mistahes kokkuleppe allkirjastamist esitatakse parlamendile lepingu projekt, et saada sellele parlamendi nõusolek.

6. Parlament annab Euroopa riigi taotlusele astuda Euroopa Liidu liikmeks oma nõusoleku vastutava komisjoni raporti alusel parlamendi koosseisu häälteenamusega.

Artikkel 83

Rahvusvahelised lepingud

1. Rahvusvahelise lepingu sõlmimise, selle kehtivuse pikendamise või muutmise läbirääkimiste alustamisel, sh lepingud rahanduse või kaubanduse valdkonnas, peab vastutav komisjon tagama, et Euroopa Komisjon teavitab parlamenti täielikult komisjoni läbirääkimisvolituste kohta antud soovitustest, tehes seda vajaduse korral konfidentsiaalselt.

2. Parlament võib vastutava komisjoni, fraktsiooni või vähemalt 37 parlamendiliikme ettepanekul esitada taotluse, et nõukogu ei annaks oma nõusolekut läbirääkimiste alustamiseks enne, kui parlament on läbirääkimiste volitusi puudutava ettepaneku kohta esitanud vastutava komisjoni raporti alusel oma seisukoha.

3. Läbirääkimiste alustamisel palub vastutav komisjon Euroopa Komisjonil kinnitada lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise lepingu õiguslik alus. Artiklile 35 alusel peab vastutav komisjon valitud õiguslikku alust kontrollima. Kui Euroopa Komisjon õiguslikku alust ei esita või õigusliku aluse sobivus on kaheldav, kohaldatakse artiklit 35.

4. Läbirääkimiste kestel teavitavad Euroopa Komisjon ja nõukogu vastutavat komisjoni regulaarselt ja täielikult läbirääkimiste käigust; vajaduse korral võib seda teha konfidentsiaalselt.

5. Parlament võib mistahes hetkel läbirääkimiste jooksul teha vastutava komisjoni raporti alusel ja kõiki artikli 114 alusel esitatud asjakohaseid ettepanekuid arvesse võttes, soovitusi ning taotleda, et neid võetaks arvesse enne asjaomase lepingu sõlmimist.

6. Pärast läbirääkimiste lõppu, kuid enne mistahes kokkuleppe allkirjastamist esitatakse parlamendile lepingu projekt, et saada selle kohta parlamendi arvamus või nõusolek. Nõusoleku andmise korral kohaldatakse artiklit 75.

7. Parlament esitab oma arvamuse või annab oma nõusoleku Euroopa Ühenduse poolt rahvusvahelise lepingu või finantsprotokolli sõlmimise, pikendamise või muutmise kohta. Otsus võetakse vastu ühel hääletusel antud häälte enamusega; lepingu või protokolli teksti suhtes muudatusettepanekuid ei tehta.

8. Kui parlamendi arvamus on eitav või parlament otsustab nõusolekut mitte anda, palub president nõukogul vastavat lepingut mitte sõlmida.

9. Kui parlament ei anna rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks oma nõusolekut, annab president nõukogule teada, et vastavat lepingut ei saa sõlmida.

Artikkel 84

Kui Euroopa Komisjon ja/või nõukogu on teatud asjaoludel EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 2 alusel kohustatud parlamenti viivitamatult ja täielikult teavitama, esitavad Euroopa Komisjon ja/või nõukogu parlamendi istungil vastava avalduse; sellele järgneb arutelu. Parlament võib artikli 83 või 90 alusel anda soovitusi.

13. PEATÜKK

EUROOPA LIIDU ESINDAMINE VÄLISSUHETES NING ÜHINE VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA

Artikkel 85

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimetamine

1. Enne ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nimetamist palub president nõukogu eesistujal esineda parlamendi ees EÜ asutamislepingu artikli 21 alusel avaldusega. President palub Euroopa Komisjoni presidendil esineda omapoolse avaldusega samal istungil.

2. Pärast uue ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametisse nimetamist EÜ asutamislepingu artikli 207 lõike 2 alusel ning enne tema ametlikult ametisse astumist palub president kõrgel esindajal esineda avaldusega vastutava komisjoni ees ja vastata viimase küsimustele.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud avalduse ja küsimustele esitatud vastuste alusel võib parlament vastutava komisjoni algatusel või artikli 114 alusel anda soovitusi.

Artikkel 86

Eriesindajate nimetamine ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames

1. Kui nõukogu kavatseb nimetada ELi lepingu artikli 18 lõike 5 alusel eriesindaja, palub president vastutava komisjoni taotlusel nõukogul esineda parlamendile sellekohase avaldusega ja vastata küsimustele eriesindaja mandaadi, eesmärkide ning muude eriesindaja ülesannete ja rolliga seotud oluliste asjaolude kohta.

2. Pärast eriesindaja ametisse nimetamist ning enne tema ametlikult ametisse astumist, võib parlament paluda eriesindajal esineda avaldusega vastutava komisjoni ees ja vastata viimase küsimustele.

3. Kolme kuu jooksul peale eriesindaja ärakuulamist võib vastutav komisjon esitada artikli 114 alusel parlamendile ettepaneku anda eriesindaja avalduse ja küsimustele antud vastuste põhjal soovitusi.

4. Eriesindajal palutakse hoida parlamenti täielikult ja regulaarselt kursis oma volituste rakendamisega.

Artikkel 87

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja teiste eriesindajate avaldused

1. Kõrgel esindajal palutakse esineda parlamendile avaldusega vähemalt neli korda aastas. Kohaldatakse artiklit 103.

2. Kõrgel esindajal palutakse vähemalt neli korda aastas osaleda vastutava komisjoni koosolekutel, et esineda avaldusega ja vastata küsimustele. Kõrge esindaja võib koosolekutele kutsuda ka muudel asjaoludel, kas esindaja enda algatusel või kui vastutav komisjon peab seda vajalikuks.

3. Kui nõukogu nimetab seoses konkreetsete poliitiliste küsimustega ametisse eriesindaja, võib paluda tal esineda vastutavale komisjonile avaldusega kas tema enda või parlamendi algatusel.

Artikkel 88

Esindamine rahvusvahelistes suhetes

1. Euroopa Komisjoni välisdelegatsiooni juhi ametissenimetamise korral võib kandidaadil paluda esineda parlamendi vastutava komisjoni ees avaldusega ja vastata küsimustele.

2. Kolme kuu jooksul peale lõikes 1 nimetatud ärakuulamist võib vastutava komisjoni ees kandidaadi esitatud avalduse ja küsimustele esitatud vastustega seoses võtta vastu resolutsiooni või anda soovitusi.

Artikkel 89

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames parlamendiga konsulteerimine ja info jagamine

1. Parlamendiga vastavalt ELi lepingu artiklile 21 konsulteerimise korral saadetakse küsimus edasi vastutavale komisjonile, mis võib käesoleva kodukorra artikli 90 alusel anda selle suhtes soovitusi.

2. Asjaomased komisjonid peavad tagama, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, nõukogu ja Euroopa Komisjon annaksid neile regulaarselt ja õigeaegselt teavet ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamise ja rakendamise kohta, selle raames kulutustega seotud otsuste vastuvõtmise korral kõigi planeeritavate kulutuste kohta ning kõigi teiste finantsküsimuste kohta, mis on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitika elluviimisega. Euroopa Komisjoni, nõukogu või kõrge esindaja taotlusel võib vastutav komisjon võtta vastu otsuse viia menetlus läbi erandkorras kinnisel koosolekul.

3. Nõukogu poolt esitatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhiaspekte ja -valikuid ning nende liidu eelarvega seotud finantstagajärgi tutvustava nõuandedokumendi üle korraldatakse igal aastal arutelu. Kohaldatakse artiklis 103 sätestatud menetlust.

(Vt ka tõlgendust artiklis 114.)

4. Nõukogu ja/või kõrge esindaja ning Euroopa Komisjon kutsutakse osalema igale parlamendi istungil toimuvale arutelule, millel käsitletakse välis-, julgeoleku- või kaitsepoliitika küsimusi.

Artikkel 90

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames antavad soovitused

1. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas vastutav komisjon võib, oma vastutusala piires esimeeste konverentsi loal või artiklis 114 nimetatud ettepaneku alusel välja töötada nõukogule edastatavaid soovitusi.

2. Kiireloomulistel juhtudel võib lõikes 1 nimetatud loa anda president, kes võib ühtlasi anda loa asjaomase komisjoni erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks.

3. Nende soovituste vastuvõtmise menetluse jooksul ei kohaldata artiklit 138 ning on lubatud esitada suulisi muudatusettepanekuid, mis tuleb panna hääletusele kirjaliku tekstina.

Artikli 138 kohaldamise võib välistada siis, kui on tegu parlamendi komisjonis toimuva menetlusega ja ühtlasi kiireloomulise juhtumiga. Parlamendi komisjoni koosolekul, mida ei ole kuulutatud kiireloomuliseks, ja parlamendi istungil ei tohi artikli 138 sätetest kõrvale kalduda.

Sätet, mis lubab esitada suulisi muudatusettepanekuid, tuleb mõista nii, et parlamendiliikmed ei saa esitada parlamendi komisjonis suuliste muudatusettepanekute hääletusele panemise suhtes vastuväiteid.

4. Nimetatud viisil välja töötatud soovitused võetakse järgmise osaistungjärgu päevakorda. Juhul kui president võtab vastu otsuse asja kiireloomulisuse kohta, võib soovitused lisada juba toimuva osaistungjärgu päevakorda. Soovitus loetakse vastuvõetuks, kui vähemalt 37 parlamendiliiget ei ole esitanud enne osaistungjärgu algust selle suhtes kirjalikku vastuväidet. Nimetatud vastuväidete esitamise korral lisatakse vastutava komisjoni soovitus sama osaistungjärgu päevakorda nii aruteluks kui hääletuseks. Fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget võivad esitada selle suhtes muudatusettepanekuid.

Artikkel 91

Inimõiguste rikkumine

Igal osaistungjärgul võib iga vastutav komisjon, selleks eraldi luba taotlemata, esitada vastavalt artikli 90 lõikes 4 sätestatud menetluskorrale resolutsiooni ettepaneku inimõiguste rikkumise juhtumite kohta maailmas.

14. PEATÜKK

POLITSEIKOOSTÖÖ JA ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ KRIMINAALASJADES

Artikkel 92

Parlamendi teavitamine politseikoostööst ja õigusalasest koostööst kriminaalasjades

1. Vastutav komisjon jälgib, et parlament saaks regulaarselt igakülgset teavet kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö kohta ning et tema arvamusavaldusi võetaks korrakohaselt arvesse ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punkti a alusel nõukogu poolt vastuvõetavate ühisseisukohtade juures, mis määravad nimetatud küsimustes kindlaks liidu seisukoha.

2. Euroopa Komisjoni või nõukogu taotlusel võib vastutava komisjoni koosolek olla erandina kinnine.

3. ELi lepingu artikli 39 lõikes 3 viidatud arutelu viiakse läbi kodukorra artikli 103 lõigete 2, 3 ja 4 alusel.

Artikkel 93

Parlamendiga konsulteerimine kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö raames

ELi lepingu artikli 34 lõike 2 punktidega b, c ja d reguleeritud parlamendiga konsulteerimine viiakse läbi vastavalt kodukorra artiklitele 34 kuni 37 ning artiklitele 40, 41 ja 51.

Kui vajalik, võetakse ettepaneku läbivaatamine hiljemalt viimase parlamendi istungi päevakorda, mis toimub enne ELi lepingu artikli 39 lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist.

Kui parlamendiga konsulteeritakse nõukogu otsuse projekti suhtes, millega nimetatakse ametisse Europoli direktor ja juhatuse liikmed, kohaldatakse kodukorra artiklit 101 koos vajalike muudatustega

Artikkel 94

Soovitused kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö raames

1. Kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas vastutav komisjon võib esimeeste konverentsi loal või kodukorra artikli 114 alusel tehtud ettepaneku põhjal töötada ELi lepingu VI jaotisega reguleeritud valdkonnas välja nõukogule edastatavad soovitused.

2. Kiireloomulistel juhtudel võib lõikes 1 nimetatud loa anda president, kes võib ühtlasi anda loa asjaomase komisjoni erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks.

3. Selliselt välja töötatud soovitused võetakse järgmise osaistungjärgu päevakorda. Artikli 90 lõiget 4 kohaldatakse vajalike muudatustega.

(Vt ka tõlgendust artiklis 114.)

15. PEATÜKK

ALUSPÕHIMÕTETE RIKKUMINE LIIKMESRIIGI POOLT

Artikkel 95

Rikkumise kindlakstegemine

1. Parlament võib vastutava komisjoni eriraporti põhjal, mis koostatakse artikli 45 alusel:

a)	hääletada põhjendatud ettepaneku üle, millega palutakse nõukogul võtta ELi lepingu artikli 7 lõike 1 alusel kasutusele teatud meetmed;

b)	hääletada ettepaneku üle, millega palutakse Euroopa Komisjonil või liikmesriikidel esitada ELi lepingu artikli 7 lõike 2 alusel ettepanek; ja

c)	hääletada ettepaneku, millega palutakse nõukogul võtta ELi lepingu artikli 7 lõike 3 või ELi lepingu artikli 7 lõike 4 alusel kasutusele teatud meetmed.

2. Parlamendile teatatakse kõikidest taotlustest, mille nõukogu on esitanud parlamendi nõusoleku saamiseks ELi lepingu artikli 7 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud ettepanekule, millega koos on esitatud ka liikmesriigi tähelepanekud. Parlament võtab otsuse vastu vastutava komisjoni ettepaneku alusel, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel ja põhjendatud asjaoludel.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud otsused võetakse vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega ja seejuures parlamendi koosseisu häälteenamusega.

4. Kui parlamendil palutakse anda lõike 2 alusel oma nõusolek, võib vastutav komisjon esitada lisaks oma ettepanekutele ka omapoolse resolutsiooni ettepaneku. Resolutsiooni ettepanekus esitatakse parlamendi seisukoht liikmesriigi poolse rikkumise ja sobivate sanktsioonide ning nende sanktsioonide muutmise või tühistamise kohta.

5. Vastutav komisjon tagab parlamendi täieliku informeerituse ja kannab hoolt, et vajaduse korral küsitakse parlamendi poolt lõike 3 alusel antud nõusoleku tulemusel võetud meetmete kohta parlamendi arvamust. Parlament võib esimeeste konverentsi loal välja töötatud vastutava komisjoni ettepanekute alusel võtta vastu nõukogule edastatavad soovitused.

III OSA

PARLAMENDI TEGEVUSE LÄBIPAISTVUS

Artikkel 96

Parlamendi tegevuse läbipaistvus

1. Parlament tagab kooskõlas ELi lepingu artikliga 1, artikli 3 teise lõiguga, artikli 28 lõikega 1, artikli 41 lõikega 1, EÜ asutamislepingu artikliga 255 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 42 oma tegevuse suurima võimaliku läbipaistvuse.

2. Parlamendis toimuvad arutelud on avalikud.

3. Parlamendi komisjonide koosolekud on reeglina avalikud. Siiski võivad komisjonid hiljemalt koosoleku päevakorra vastuvõtmisel võtta vastu otsuse jaotada koosoleku päevakord avalikul ja kinnisel koosolekul käsitletavateks punktideks. Kui parlamendi komisjoni koosolek on kinnine, võib komisjon kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõigetega 1 kuni 4 teha siiski üldsusele kättesaadavaks koosoleku dokumendid ja protokolli.

4. Immuniteeti ja sellega seotud menetlusi puudutavate taotluste läbivaatamine vastutavas komisjonis toimub artikli 7 alusel alati kinnisel koosolekul.

Artikkel 97

Üldsuse juurdepääs dokumentidele

1. Kõigil liidu kodanikel ning kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on EÜ asutamislepingu artikli 255 alusel õigus tutvuda parlamendi dokumentidega, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud põhimõtete, tingimuste ja piirangutega ning kooskõlas käesolevas kodukorras sätestatud eritingimustega.

Võimaluse korral tagatakse samadel põhimõtetel juurdepääs parlamendi dokumentidele ka teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

Määrus (EÜ) nr 1049/2001 avaldatakse teavitamise eesmärgil koos parlamendi kodukorraga.

2. Dokumentidele juurdepääsu puhul tähistab väljend “parlamendi dokument” määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 3 punkti a tähenduses mistahes teksti, mille on koostanud või saanud käesoleva kodukorra I osa peatükis 2 nimetatud parlamendi volitatud ametnikud, parlamendi juhtorganid, parlamendi komisjonid, parlamentidevahelised delegatsioonid või parlamendi peasekretariaat.

Üksikute parlamendiliikmete või fraktsioonide koostatud dokumendid on dokumentidele juurdepääsu mõttes parlamendi dokumendid, kui need on parlamendile esitatud kooskõlas käesoleva kodukorraga.

Juhatus võtab vastu vajalikud eeskirjad, et tagada kõigi parlamendi dokumentide registreerimine.

3. Parlament seab sisse parlamendi dokumentide registri. Õigusloomega seotud dokumentidele ja teistele dokumentidele, mis on nimetatud käesoleva kodukorra lisas, (12) võimaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1049/2001 registri kaudu vahetut juurdepääsu. Võimaluste piires lisatakse registrisse viited kõigi teiste parlamendi dokumentide kohta.

Nende dokumentide tüüpide kohta, millele peab olema tagatud vahetu juurdepääs, koostab parlament nimekirja, kinnitab selle ja see lisatakse käesolevale kodukorrale. (13) See nimekiri ei piira juurdepääsuõigust dokumentidele, mis ei kuulu nimetatud tüüpide alla.

Parlamendi dokumendid, millele puudub registri kaudu vahetu juurdepääs, tehakse kättesaadavaks kirjaliku taotluse alusel.

Juhatus võib võtta vastu määrusega (EÜ) nr 1049/2001 kooskõlas olevad juurdepääsukorda reguleerivad normid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

4. Juhatus määrab kindlaks organid, mille ülesandeks on esialgsete juurdepääsutaotluste läbivaatamine (määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikkel 7), ja võtab vastu otsused kordustaotluste (sama määruse artikkel 8) ning tundliku sisuga dokumentide juurdepääsu taotluste kohta (sama määruse artikkel 9).

5. Esimeeste konverents nimetab määruse (EÜ) 1049/2001 artikli 15 lõike 2 alusel moodustatud institutsioonidevahelisse komisjoni parlamendi esindajad.

6. Dokumentide juurdepääsu taotluste käsitlemise üle teostab järelevalvet üks asepresidentidest.

7. Parlamendi vastutav komisjon koostab juhatuselt ja teistest allikatest saadud teabe põhjal määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklis 17 nimetatud iga-aastase aruande ning esitab selle parlamendile.

Seejuures kontrollib ja hindab vastutav komisjon ka neid aruandeid, mille on sama määruse artikli 17 alusel vastu võtnud teised institutsioonid ja ametkonnad.

IV OSA

SUHTED TEISTE INSTITUTSIOONIDE JA ASUTUSTEGA

1. PEATÜKK

AMETISSENIMETAMISED

Artikkel 98

Euroopa Komisjoni presidendi valimine

1. Kui nõukogu on kokku leppinud Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi ülesseadmise küsimuses, palub parlamendi president, et ülesseatud kandidaat teeks parlamendile avalduse ja tutvustaks oma poliitilisi eesmärke. Tema avaldusele järgneb arutelu.

Nõukogu kutsutakse sellest arutelust osa võtma.

2. Parlament kiidab ülesseatud kandidatuuri heaks või lükkab selle tagasi antud häälte enamusega.

Hääletus on salajane.

3. Kui kandidaat osutub valituks, teatab president sellest nõukogule, paludes tal ja Euroopa Komisjoni ametisseastuval presidendil seada vastastikusel kokkuleppel üles kandidaadid kõigile volinike ametikohtadele.

4. Kui parlament ei kiida kandidatuuri heaks, palub president nõukogul seada üles uus kandidaat.

Artikkel 99

Euroopa Komisjoni valimine

1. Pärast nõupidamist Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendiga palub parlamendi president kõigile volinike ametikohtadele Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi ja nõukogu poolt üles seatud kandidaatidel esineda asjaomaste parlamendi komisjonide ees vastavalt nende kavandatud vastutusalale. Need esinemised on avalikud.

2. Asjaomane parlamendi komisjon palub kandidaadil esineda avaldusega ja vastata küsimustele.

3. Euroopa Komisjoni ametisseastuv president esitleb volinike kolleegiumit ja selle programmi parlamendi istungil, millest kutsutakse osa võtma kõik nõukogu liikmed. Tema avaldusele järgneb arutelu.

4. Arutelu lõppedes võib mistahes fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku. Kohaldatakse artikli 103 lõikeid 3, 4 ja 5.

Peale resolutsiooni ettepaneku hääletust valib parlament Euroopa Komisjoni koosseisu või lükkab selle tagasi antud häälte enamusega.

See hääletus on nimeline.

Parlament võib lükata hääletuse edasi järgmisele istungile.

5. President teatab nõukogule Euroopa Komisjoni valimisest või tagasilükkamisest.

6. Kui Euroopa Komisjoni ametiaja jooksul jagatakse vastutusalad ümber, kutsutakse asjaomased volinikud esinema parlamendi komisjonidesse, mis vastutavad kõnesolevate valdkondade eest.

Artikkel 100

Euroopa Komisjonile umbusalduse avaldamise ettepanek

1. Üks kümnendik parlamendiliikmetest võib esitada presidendile ettepaneku avaldada Euroopa Komisjonile umbusaldust.

2. See ettepanek kannab nime “umbusalduse avaldamise ettepanek” ja see peab olema põhjendatud. Ettepanek saadetakse edasi Euroopa Komisjonile.

3. President teatab parlamendiliikmetele umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest kohe pärast selle saamist.

4. Umbusalduse avaldamise arutelu ei või toimuda varem kui 24 tundi pärast seda, kui parlamendiliikmetele teatati umbusalduse avaldamise ettepaneku esitamisest.

5. Selle ettepaneku hääletus on nimeline ja ei või toimuda varem kui 48 tundi pärast arutelu algust.

6. Arutelu ja hääletus toimuvad hiljemalt ettepaneku esitamisele järgneva osaistungjärgu jooksul.

7. Umbusalduse avaldamise ettepanek võetakse vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega ja seejuures parlamendi koosseisu häälteenamusega. Hääletuse tulemusest teatatakse nõukogu eesistujale ja Euroopa Komisjoni presidendile.

Artikkel 101

Kontrollikoja liikmete ametissenimetamine

1. Kontrollikoja liikmete kohtadele ülesseatud kandidaatidel palutakse esineda avaldusega parlamendi vastutava komisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete esitatud küsimustele. Vastutav komisjon hääletab iga kandidatuuri üle eraldi salajasel hääletusel.

2. Vastutav komisjon esitab parlamendile raporti vormis soovituse selle kohta, kas ülesseatud kandidaadid tuleks heaks kiita või mitte, võttes otsused vastu iga kandidaadi kohta eraldi.

3. Hääletus toimub parlamendis kahe kuu jooksul pärast kandidaatide ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või 37 parlamendiliikme taotlusel teisiti. Parlament hääletab iga kandidatuuri üle eraldi salajasel hääletusel ning võtab otsused vastu antud häälte enamusega.

4. Kui parlament lükkab mõne kandidatuuri tagasi, palub president nõukogul see kandidatuur tagasi võtta ja esitada parlamendile uus kandidaat.

Artikkel 102

Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamine

1. Euroopa Keskpanga presidendi kohale ülesseatud kandidaadil palutakse esineda avaldusega parlamendi vastutava komisjoni ees ja vastata parlamendiliikmete küsimustele.

2. Vastutav komisjon esitab parlamendile soovituse selle kohta, kas ülesseatud kandidaat tuleks heaks kiita või mitte.

3. Hääletus toimub kahe kuu jooksul pärast kandidaadi ülesseadmist, kui parlament ei otsusta vastutava komisjoni, fraktsiooni või 37 parlamendiliikme taotlusel teisiti.

4. Kui parlament lükkab kandidatuuri tagasi, palub president nõukogul see kandidatuur tagasi võtta ja esitada parlamendile uus kandidaat.

5. Sama menetlust rakendatakse Euroopa Keskpanga asepresidendi ja teiste Euroopa Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamisel.

2. PEATÜKK

AVALDUSED

Artikkel 103

Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu avaldused

1. Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Ülemkogu liikmed võivad igal ajal paluda presidendilt luba avalduse tegemiseks. President otsustab, millal võib avalduse teha ja kas sellele avaldusele järgneb põhjalik arutelu või kolmekümneminutine arutelu, mille käigus võivad parlamendiliikmed esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.

2. Kui parlament kannab päevakorda avalduse koos aruteluga, otsustab ta ühtlasi, kas arutelu lõpul plaanitakse vastu võtta resolutsioon. Resolutsiooni vastuvõtmist ei planeerita juhul kui samateemaline raport on juba sama või järgmise osaistungjärgu päevakorras, välja arvatud kui president teeb erakorralistel põhjustel teistsuguse ettepaneku. Kui parlament otsustab arutelu lõpul vastu võtta resolutsiooni, võib iga parlamendi komisjon, fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget esitada resolutsiooni ettepaneku.

3. Resolutsiooni ettepanekud pannakse hääletusele samal päeval. President võib otsustada teha erandeid. Hääletuse kohta peab saama anda selgitusi.

4. Resolutsiooni ühisettepanek asendab varasemaid sellele allakirjutanute esitatud resolutsiooni ettepanekud, kuid ei asenda teiste parlamendi komisjonide, fraktsioonide või parlamendiliikmete esitatud resolutsiooni ettepanekuid.

5. Pärast resolutsiooni ettepaneku vastuvõtmist ei panda teisi ettepanekuid hääletusele, kui president ei otsusta erandkorras teisiti.

Artikkel 104

Avaldused Euroopa Komisjoni otsuste selgitamiseks

Pärast nõupidamist esimeeste konverentsiga võib president paluda Euroopa Komisjoni presidendil, volinikul, kes vastutab suhete eest Euroopa Parlamendiga, või kokkuleppe korral mõnel teisel volinikul teha parlamendile avaldus pärast Euroopa Komisjoni iga koosolekut, et selgitada peamisi vastuvõetud otsuseid. Avaldusele järgneb vähemalt kolmekümneminutiline arutelu, mille käigus võivad parlamendiliikmed esitada lühikesi ja täpselt sõnastatud küsimusi.

Artikkel 105

Kontrollikoja avaldused

1. Seoses eelarve täitmise aruande kinnitamise menetlusega või parlamendi tegevusega eelarve täitmise kontrolli valdkonnas võib paluda kontrollikoja presidendil kommenteerida aastaaruandes, eriaruannetes või kontrollikoja arvamusavaldustes esitatud seisukohti või selgitada kontrollikoja töökava.

2. Parlament võib otsustada viia Euroopa Komisjoni ja nõukogu osavõtul läbi eraldi arutelu mistahes küsimustes, mis sellistes kommentaarides tõstatatakse, eriti kui nende kommentaaride kaudu ilmneb finantshalduse ebakorrapärane teostamine.

Artikkel 106

Euroopa Keskpanga avaldused

1. Euroopa Keskpanga president esitab parlamendile aastaaruande Euroopa keskpankade süsteemi tegevuse ja eelmise ning käesoleva aasta rahanduspoliitika kohta.

2. Selle aruande ärakuulamisele järgneb üldine arutelu.

3. Euroopa Keskpanga presidendil palutakse võtta vähemalt neli korda aastas osa parlamendi vastutava komisjoni koosolekutest, et esineda seal avaldusega ja vastata küsimustele.

4. Euroopa Keskpanga presidenti, asepresidenti ja teisi juhatuse liikmeid kutsutakse osa võtma teistestki koosolekutest kui parlament või nimetatud isikud seda soovivad.

5. Lõigete 3 ja 4 alusel toimuvatest koosolekutest koostatakse kõigis ametlikes keeltes stenogramm.

Artikkel 107

Soovitus majanduspoliitika üldsuuniste kohta

1. Euroopa Komisjoni soovitus liikmesriikide ja ühenduse majanduspoliitika üldsuuniste kohta edastatakse vastutavale komisjonile, mis esitab parlamendile sellekohase raporti.

2. Nõukogul palutakse informeerida parlamenti oma soovituse sisust ja Euroopa Ülemkogu seisukohast.

3. PEATÜKK

KÜSIMUSTE ESITAMINE NÕUKOGULE, EUROOPA KOMISJONILE JA EUROOPA KESKPANGALE

Artikkel 108

Küsimused suulise vastuse saamiseks, millele järgneb arutelu

1. Parlamendi komisjon, fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget võivad esitada nõukogule või Euroopa Komisjonile küsimusi ja nõuda, et need kantaks parlamendi päevakorda.

Sellised küsimused tuleb esitada kirjalikult presidendile, kes saadab need viivitamatult edasi esimeeste konverentsile.

Esimeeste konverents otsustab, kas ja millises järjekorras võtta küsimused päevakorda. Küsimused, mida ei kanta parlamendi päevakorda kolme kuu jooksul pärast nende esitamist, aeguvad.

2. Küsimused Euroopa Komisjonile tuleb saata talle vähemalt üks nädal enne tema istungit, mille päevakorda need küsimused võetakse, ja küsimused nõukogule, vähemalt kolm nädalat enne vastavat istungit.

3. Kui küsimused puudutavad valdkondi, mida on nimetatud ELi lepingu artiklites 17 ja 34, siis käesoleva artikli lõikes 2 antud tähtaeg ei kehti ning nõukogu peab vastama küsimustele piisavalt kiiresti, et hoida parlamenti asjade käiguga kursis.

4. Ühele küsimuse esitajatest antakse viis minutit kõneaega küsimuse selgitamiseks. Küsimusele vastab üks asjaomase institutsiooni liige.

Küsimuse esitajal on õigus kasutada ära kogu mainitud kõneaeg.

5. Artikli 103 lõikeid 2 kuni 5 kohaldatakse koos vajalike muudatustega.

Artikkel 109

Infotund

1. Nõukogule ja Euroopa Komisjonile küsimuste esitamiseks peetakse igal osaistungjärgul infotunde. Infotunni aja määrab kindlaks parlament esimeeste konverentsi ettepanekul. Lisaks võib Euroopa Komisjoni presidendile ja volinikele küsimuste esitamiseks ette näha eraldi aja.

2. Ükski parlamendiliige ei tohi antud osaistungjärgul esitada nõukogule ja Euroopa Komisjonile üle ühe küsimuse.

3. Küsimused tuleb esitada kirjalikult presidendile, kes otsustab, kas need on vastuvõetavad ja millises järjekorras need tuleb esitada. Otsusest teatakse viivitamatult küsimuse esitajale.

4. Üksikasjalik infotunni läbiviimise menetlus juhindub vastavatest eeskirjadest. (14)

Artikkel 110

Küsimused kirjaliku vastuse saamiseks

1. Iga parlamendiliige võib esitada nõukogule või Euroopa Komisjonile küsimusi, millele esitatakse kirjalik vastus. Küsimuste sisu eest vastutavad ainuüksi nende esitajad.

2. Küsimused tuleb esitada kirjalikult presidendile, kes saadab need edasi asjaomasele institutsioonile.

3. Kui küsimusele ei saa vastata ettenähtud aja jooksul, võetakse see esitaja taotlusel vastutava komisjoni järgmise koosoleku päevakorda. Artiklit 109 kohaldatakse vajalike muudatustega.

4. Küsimustele, mis nõuavad kiiret vastust, kuid ei nõua üksikasjalikku uurimist (prioriteetsed küsimused), vastatakse kolme nädala jooksul alates nende edastamisest asjaomasele institutsioonile. Iga parlamendiliige võib esitada ühe prioriteetse küsimuse kuus.

Teistele (mitteprioriteetsetele) küsimustele vastatakse kuue nädala jooksul alates nende edastamisest asjaomasele institutsioonile.

Parlamendiliikmed määravad kindlaks, millist tüüpi küsimusi nad esitavad. Lõpliku otsuse võtab vastu president.

5. Küsimused ja vastused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 111

Küsimused Euroopa Keskpangalt kirjaliku vastuse saamiseks

1. Iga parlamendiliige võib esitada Euroopa Keskpangale küsimusi kirjaliku vastuse saamiseks.

2. Sellised küsimused esitatakse kirjalikult vastutava komisjoni esimehele, kes saadab need edasi Euroopa Keskpangale.

3. Küsimused koos nendele antud vastustega avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

4. Kui küsimusele pole nõutud tähtajaks vastust antud, kantakse see küsimuse esitaja taotlusel vastutava komisjoni järgmise Euroopa Keskpanga presidendi osavõtul toimuva koosoleku päevakorda.

4. PEATÜKK

TEISTE INSTITUTSIOONIDE ARUANDED

Artikkel 112

Teiste institutsioonide aasta- ja muud aruanded

1. Teiste institutsioonide aasta- ja muid aruandeid, mille puhul asutamislepingud näevad ette konsultatsiooni Euroopa Parlamendiga või mille puhul muud õigusnormid näevad ette, et Euroopa Parlament avaldab oma arvamust, menetletakse raporti esitamisega parlamendi istungil.

2. Teiste institutsioonide aasta- ja muud aruanded, mis ei kuulu lõike 1 reguleerimisalasse, edastatakse sobivale parlamendi komisjonile, mis võib teha ettepaneku koostada artikli 45 alusel raport.

5. PEATÜKK

RESOLUTSIOONID JA SOOVITUSED

Artikkel 113

Resolutsiooni ettepanekud

1. Iga parlamendiliige võib esitada resolutsiooni ettepaneku mõne Euroopa Liidu tegevusvaldkonda kuuluva küsimuse kohta.

Ettepanek ei tohi olla pikem kui 200 sõna.

2. Vastutav komisjon otsustab, millist menetlust kasutada.

Ta võib ühendada resolutsiooni ettepaneku teiste resolutsiooni ettepanekute või raportitega.

Ta võib võtta vastu oma arvamuse, mille võib esitada kirja vormis.

Ta võib võtta vastu otsuse koostada artikli 45 nõuetele vastava raporti.

3. Resolutsiooni ettepaneku autoreid teavitatakse vastutava komisjoni ja esimeeste konverentsi otsustest.

4. Raportis peab olema ära toodud resolutsiooni ettepaneku tekst.

5. Euroopa Liidu teistele institutsioonidele kirja kujul esitatavad arvamused edastab neile president.

6. Resolutsiooni ettepaneku autoril või autoreil on õigus võtta artikli 103 lõike 2, artikli 108 lõike 5 või artikli 115 lõike 2 alusel esitatud resolutsiooni ettepanek enne lõpphääletust tagasi.

7. Lõike 1 alusel esitatud resolutsiooni ettepaneku võivad resolutsiooni ettepaneku autor, autorid või esimene allakirjutanu tagasi võtta seni, kuni vastutav komisjon pole otsustanud koostada lõike 2 alusel selle kohta raportit.

Kui vastutav komisjon on raporti koostamise otsusega resolutsiooni ettepaneku üle võtnud, on ainult vastutaval komisjonil õigus seda kuni lõpphääletuse alguseni tagasi võtta.

8. Tagasivõetud resolutsiooni ettepaneku võib üle võtta ja kohe uuesti esitada mõni fraktsioon, parlamendi komisjon või niisugune arv parlamendiliikmeid, kel on õigus seda esitada.

Parlamendi komisjonide ülesandeks on tagada, et resolutsiooni ettepanekutega, mis on esitatud käesoleva artikli alusel ja vastavad kehtestatud nõuetele, tegeletakse edasi ja et nende alusel koostatud dokumentides tehtaks esialgsetele resolutsiooni ettepanekutele nõuetekohased viited.

Artikkel 114

Soovitused nõukogule

1. Fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget võivad esitada nõukogule antava soovituse ettepaneku nendes küsimustes, mida reguleerivad ELi lepingu V ja VI jaotis, või kui parlamendiga ei ole rahvusvahelise lepingu küsimuses kodukorra artikli 83 või 84 raames konsulteeritud.

2. Sellised ettepanekud saadetakse läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.

Kui vastutav komisjon peab seda vajalikuks, edastab ta ettepaneku parlamendile, järgides käesolevas kodukorras sätestatud regulatsiooni.

3. Kui vastutav komisjon esitab oma raporti, teeb ta parlamendile ettepaneku nõukogule saadetava soovituse kohta, lisades sellele lühikese seletuskirja ja vajadusel ka seisukohad, mille esitasid komisjonid, mille arvamust küsiti.

Selle lõike kohaldamisel pole vaja esimeeste konverentsilt eelnevat luba.

4. Kohaldatakse artiklite 90 või 94 sätteid.

Artikkel 115

Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine

1. Parlamendi komisjon, parlamentidevaheline delegatsioon, fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget võivad esitada presidendile kirjaliku taotluse korraldada arutelu inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise pakiliste juhtumite üle (artikli 130 lõige 3).

2. Lõikes 1 viidatud taotluste ja III lisa sätete alusel koostab esimeeste konverents nimekirja aruteluteemadest, mis käsitlevad inimõiguste, demokraatia või õigusriigi põhimõtete rikkumist ning mis lisatakse järgmisse lõplikku päevakorra projekti. Päevakorda võetavate teemade ja alateemade üldarv ei tohi olla suurem kui kolm.

Vastavalt artikli 132 sätetele võib parlament jätta kõrvale mõne teema, mille arutamine oli ette nähtud, ja asendada selle teemaga, mille arutamist polnud ette nähtud. Resolutsiooni ettepanekud tuleb esitada nendel teemadel selle päeva õhtuks, mil päevakord vastu võetakse. Täpse tähtaja selliste resolutsiooni ettepanekute esitamiseks kehtestab president.

3. Fraktsioonidele ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse arutelude koguajast kõneaega vastavalt artikli 142 lõigetele 2 ja 3 kokku kuni 60 minutit osaistungjärgu kohta.

Pärast resolutsiooni ettepanekute tutvustamiseks ja nende üle hääletuseks vajaliku aja ning Euroopa Komisjonile ja nõukogule eraldatud kõneaja arvesse võtmist üle jääv aeg jagatakse ära fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete vahel.

4. Arutelu lõppedes toimub viivitamatult hääletus. Artiklit 163 ei kohaldata.

Presidendi ja esimeeste konverentsi otsusega võib käesoleva artikli alusel toimuvaid hääletusi omavahel ühendada.

5. Kui ühel ja samal teemal esitatakse kaks või enam resolutsiooni ettepanekut, kohaldatakse artikli 103 lõiget 4.

6. President ja fraktsioonide esimehed võivad võtta vastu otsuse, et resolutsiooni ettepanek pannakse hääletusele ilma aruteluta. Sellise otsuse vastuvõtmiseks on vaja kõigi fraktsioonide esimeeste ühehäälset nõusolekut.

Resolutsiooni ettepanekute puhul, mis on lisatud päevakorda inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite käsitlemiseks, artiklite 167, 168 ja 170 sätted ei kehti.

Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumeid käsitlevaks aruteluks esitatakse resolutsiooni ettepanekud alles pärast teemade nimekirja kinnitamist. Resolutsiooni ettepanekud, mida ei jõuta aruteluks ette nähtud aja jooksul käsitleda, aeguvad. Sama kehtib resolutsiooni ettepanekute suhtes, mille puhul tehakse artikli 149 lõike 3 alusel esitatud taotluse põhjal kindlaks, et parlamendis puudub kvoorum. Loomulikult on parlamendiliikmel õigus esitada sellised ettepanekud uuesti, et need vaadataks vastavalt artiklile 113 läbi parlamendi komisjonis või kantaks järgmise osaistungjärgu päevakorda inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia põhimõtete rikkumise juhtumite käsitlemise raames.

Küsimust ei saa võtta inimõiguste, õigusriigi ja demokraatia põhimõtete rikkumise käsitlemise raames päevakorda juhul, kui see juba on sama osaistungjärgu päevakorras.

Kodukorras ei ole sätet, mis lubaks lõike 2 alusel esitatud resolutsiooni ettepaneku ja parlamendi komisjoni sama teemat käsitleva raporti üle korraldada ühisarutelu.

***

Kui artikli 149 lõike 3 alusel nõutakse parlamendi kvoorumi kontrollimist, kehtib see nõue üksnes hääletusele pandava resolutsiooni ettepaneku suhtes, mitte aga järgnevate resolutsiooni ettepanekute suhtes.

Artikkel 116

Kirjalikud deklaratsioonid

1. Kuni viis parlamendiliiget võivad koos esitada kirjaliku deklaratsiooni pikkusega mitte üle 200 sõna küsimuse kohta, mis kuulub mõnda Euroopa Liidu tegevusvaldkonda. Kirjalikud deklaratsioonid trükitakse ametlikesse keeltesse ja jagatakse laiali. Need kantakse koos neile allakirjutanute nimedega registrisse. See register on avalik; osaistungjärkude ajal hoitakse seda istungisaali sissepääsu ees ning osaistungjärkude vahelisel ajal sobivas kohas, mille määrab kindlaks kvestorite kogu.

2. Iga parlamendiliige võib lisada registrisse kantud deklaratsioonile oma allkirja.

3. Kui deklaratsioonile on alla kirjutanud parlamendiliikmete enamus, teatab president sellest parlamendile ja allakirjutanute nimed avaldatakse protokollis.

4. Pärast osaistungjärgu lõppu saadetakse nimetatud deklaratsioon koos alla kirjutanud isikute nimedega selles nimetatud institutsioonidele. Deklaratsioon kantakse selle istungi protokolli, millel ta välja kuulutatakse. Avaldamine protokollis lõpetab menetluse.

5. Kirjalik deklaratsioon, mis on olnud registris üle kolme kuu ja millele pole selleks ajaks alla kirjutanud vähemalt pooled parlamendiliikmetest, aegub.

Artikkel 117

Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee arvamuse küsimine

1. Vastutav komisjon võib taotleda, et üldiste probleemide või konkreetsete küsimuste käsitlemisel küsitaks Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee arvamust.

Vastutav komisjon teatab tähtaja, mille jooksul palutakse Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomiteel esitada oma arvamus.

2. Taotluse küsida Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee arvamust kinnitab parlament ilma aruteluta.

Artikkel 118

Regioonide Komitee arvamuse küsimine

1. Vastutav komisjon võib taotleda, et üldiste probleemide või konkreetsete küsimuste käsitlemisel küsitaks Regioonide Komitee arvamust.

Vastutav komisjon teatab tähtaja, mille jooksul palutakse Regioonide Komiteel esitada oma arvamus.

2. Taotluse küsida Regioonide Komitee arvamust kinnitab parlament ilma aruteluta.

Artikkel 119

Taotlused Euroopa ametkondadele

1. Kui parlamendile on antud õigus esitada Euroopa ametkondadele taotlusi, võib iga parlamendiliige esitada nimetatud taotluse kirjalikult parlamendi presidendile. Taotlustes tõstatatud küsimused peavad kuuluma asjaomase ametkonna vastutusalasse ning neile lisatakse küsimustega seotud asjaolusid ja ühenduse huve selgitav taustinformatsioon.

2. President saadab pärast konsulteerimist vastutava komisjoniga taotluse edasi asjaomasele ametkonnale või võtab kasutusele teised kohased meetmed. Presidendi otsusest teavitatakse taotluse esitanud parlamendiliiget viivitamatult. Kõik presidendi poolt asjaomasele ametkonnale saadetud taotlused peavad sisaldama vastuse andmise tähtaega.

3. Juhul kui asjaomane ametkond leiab, et ta ei ole võimeline taotlusele selle esitatud kujul vastust andma või soovib, et taotlust muudetaks, teavitab ta sellest parlamendi presidenti, kes võtab, vajaduse korral pärast konsulteerimist vastutava komisjoniga, kasutusele kohased meetmed.

6. PEATÜKK

INSTITUTSIOONIDEVAHELISED KOKKULEPPED

Artikkel 120

Institutsioonidevahelised kokkulepped

1. Parlament võib sõlmida asutamislepingute kohaldamiseks või menetluste parandamiseks või selgitamiseks teiste institutsioonidega kokkuleppeid.

Sellised kokkulepped võib vormistada ühisdeklaratsiooni, kirjavahetuse, eetikakoodeksi või muu sobiva dokumendi vormis. President kirjutab neile alla pärast seda, kui põhiseaduskomisjon on need läbi vaadanud ja parlament kinnitanud. Kokkulepped võib teavitamise eesmärgil avaldada kodukorra lisana.

2. Kui sellised kokkulepped eeldavad parlamendiliikmete või organite seniste kodukorrast tulenevate menetlustega seotud õiguste või kohustuste muutmist või uute kehtestamist või kodukorra või selle tõlgendamise muul viisil muutmist, suunatakse küsimus enne kokkuleppe allkirjastamist artikli 201 lõigete 2 kuni 6 alusel läbivaatamiseks vastutavale komisjonile.

7. PEATÜKK

HAGI ESITAMINE EUROOPA KOHTULE

Artikkel 121

Menetlus Euroopa Kohtus

1. Parlament uurib ühenduse õigusakte ja rakendusmeetmeid liidu institutsioonide ning füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu hagi esitamiseks asutamislepingutes ja Euroopa Kohtu põhikirjas ettenähtud tähtaja jooksul, veendumaks, et lepingutes sätestatut, pidades eriti silmas lepinguid, millega on seotud parlamendi õigused, on hagi esitamisel täies ulatuses järgitud.

2. Kui vastutav komisjon leiab, et ühenduse õigust on rikutud, esitab ta parlamendile vastava ettekande, vajadusel suuliselt.

3. President esitab parlamendi nimel Euroopa Kohtule hagi vastutava komisjoni soovituse alusel.

President võib panna otsuse projekti hagi mitte tagasi võtta järgmise osaistungjärgi alguses parlamendis hääletusele. Kui parlament võtab antud häälte enamusega vastu otsuse, et hagi tuleb tagasi võtta, võtab president hagi tagasi.

Kui president esitab kohtule vastutava komisjoni soovitusest erineva hagi, paneb ta otsuse projekti hagi mitte tagasi võtta järgmise osaistungjärgi alguses parlamendis hääletusele.

Artikkel 122

Nõukogu tegevusetus pärast koostöömenetluses ühisseisukoha heakskiitmist ja selle tagajärjed

Kui kolme või, kokkuleppel nõukoguga, nelja kuu jooksul pärast ühisseisukoha edastamist parlamendile EÜ asutamislepingu artikli 252 alusel pole parlament nõukogu ühisseisukohta ei tagasi lükanud ega muutnud, ent nõukogu ei võta õigusakti ühisseisukoha alusel vastu, võib president esitada EÜ asutamislepingu artikli 232 alusel parlamendi nimel ja pärast konsulteerimist õigusasjade eest vastutava komisjoniga Euroopa Kohtule nõukogu vastu hagi.

V OSA

SUHTED RIIKIDE PARLAMENTIDEGA

Artikkel 123

Teabevahetus, kontaktid ja vastastikune ruumide ja muude vahendite võimaldamine

1. Parlament hoiab liikmesriikide parlamente oma tegevusega regulaarselt kursis.

2. Esimeeste konverents võib volitada presidenti pidama läbirääkimisi liikmesriikide parlamentidele ruumide ja muude vastastikuste vahendite võimaldamiseks ning pakkumaks muid abinõusid riikide parlamentidega sidepidamise hõlbustamiseks.

Artikkel 124

Euroopa Ühenduste Küsimustega Tegelevate Komisjonide Konverents (COSAC)

1. Presidendi ettepanekul nimetab esimeeste konverents parlamendi delegatsiooni Euroopa Ühenduste Küsimustega Tegelevate Komisjonide Konverentsi juurde ja võib anda seejuures delegatsioonile konkreetsed tegutsemisvolitused. Delegatsiooni juhib üks asepresidentidest, kes vastutab suhete arendamise eest riikide parlamentidega.

2. Delegatsiooni teised liikmed valitakse, lähtudes COSACi koosolekul arutusele tulevatest teemadest, võttes arvesse poliitiliste jõudude esindatust parlamendis. Pärast iga COSACi koosolekut esitab delegatsioon selle kohta ettekande.

Artikkel 125

Parlamentide konverents

Esimeeste konverents nimetab parlamendi delegatsiooni liikmed igale konvendile, konverentsile või muule sellisele parlamentide esindajate kogule ja annab sellele delegatsioonile tegutsemisvolitused, mis vastavad kõigile asjaomastele parlamendi resolutsioonidele. Delegatsioon valib oma juhi ja, kui vaja, ühe või enam asetäitjat.

VI OSA

ISTUNGJÄRGUD

1. PEATÜKK

PARLAMENDI ISTUNGJÄRGUD

Artikkel 126

Parlamendi koosseisu ametiaeg, istungjärgud, osaistungjärgud ja istungid

1. Parlamendi koosseisu ametiaja pikkus on võrdne parlamendiliikmete 20. septembri 1976. a aktis sätestatud ametiaja pikkusega.

2. Eespool nimetatud akti ja asutamislepingute järgi on istungjärk aastane periood.

3. Osaistungjärk on parlamendi koosolek, mis reeglina kutsutakse kokku iga kuu; osaistungjärk jaguneb üksikuteks ühe päeva pikkusteks istungiteks.

Ühel ja samal päeval toimuvaid üksikuid parlamendi istungeid loetakse üheks istungiks.

Artikkel 127

Parlamendi kokkutulemine

1. Parlament tuleb kokku, ilma et selleks oleks vaja saata kutset, iga aasta märtsikuu teisel teisipäeval ja otsustab ise istungjärgu katkestuste kestuse.

2. Peale selle tuleb parlament kokku, ilma et teda oleks vaja kutsuda, esimesel teisipäeval pärast ühe kuu möödumist 20. septembri 1976. a akti artikli 10 lõikes 1 mainitud perioodi lõpust.

3. Esimeeste konverents võib põhjendatud otsusega muuta lõike 1 alusel määratud katkestuste kestust vähemalt kaks nädalat enne istungjärgu jätkumise kuupäeva, mille parlament on varem kindlaks määranud; seejuures ei tohi istungjärgu jätkumise kuupäeva edasi lükata rohkem kui kahe nädala võrra.

4. Erandkorras kutsub president pärast nõupidamist esimeeste konverentsiga parlamendi kokku kas selle koosseisu enamuse, Euroopa Komisjoni või nõukogu taotlusel.

President võib esimeeste konverentsi heakskiidul parlamendi erandkorras kokku kutsuda ka kiiret lahendust nõudvatel juhtudel.

Artikkel 128

Istungite ja koosolekute toimumise koht

1. Parlament peab oma istungeid ja oma komisjonide koosolekuid vastavalt asutamislepingute sätetele.

Brüsselis peetavate täiendavate osaistungjärkude korraldamise ettepanekud ja nende muudatusettepanekud võetakse vastu antud häälte enamusega.

2. Iga parlamendi komisjon võib võtta vastu otsuse taotleda, et üks või mitu koosolekut korraldataks mõnes muus kohas. Põhjendatud taotlus esitatakse presidendile, kes edastab selle juhatusele. Kiiret lahendust nõudvatel juhtudel võib president võtta otsuse vastu ise. Kui juhatus või president taotlust ei rahulda, tuleb otsust põhjendada.

Artikkel 129

Parlamendiliikmete osavõtt istungitest

1. Igal istungil pannakse välja kohalolijate nimekiri, millesse parlamendiliikmed annavad allkirja.

2. Iga istungi protokolli kantakse kohalviibinud parlamendiliikmete nimed, vastavalt kohalolijate nimekirjale.

2. PEATÜKK

PARLAMENDI TÖÖPLAAN

Artikkel 130

Päevakorra projekt

1. Enne iga osaistungjärgu algust koostab esimeeste konverents komisjonide esimeeste konverentsi soovituste alusel päevakorra projekti, mille juures võetakse arvesse artiklis 33 viidatud ja eelnevalt kokku lepitud iga-aastast õigusloomekava.

Euroopa Komisjon ja nõukogu võivad presidendi kutsel osaleda esimeeste konverentsi nõupidamistel, millel käsitletakse päevakorra projekti.

2. Päevakorra projektis võib ära märkida arutusele tulevate küsimuste hääletusele panemise ajad.

3. Artikli 115 alusel võib päevakorra projekt ette näha ühe või kaks ajavahemikku kogukestusega mitte üle 60 minuti inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamiseks.

4. Lõplik päevakorra projekt tehakse parlamendiliikmetele kättesaadavaks hiljemalt kolm tundi enne osaistungjärgu algust.

Artikkel 131

Akti menetlemine parlamendi istungil ilma muudatusettepanekute ja aruteluta

1. Kõik õigusakti ettepanekud (esimesel lugemisel) ja õigusloomega mitteseotud resolutsiooni ettepanekud, mille parlamendi komisjon võtab vastu vähem kui ühe kümnendiku vastava komisjoni liikmete vastuhäältega, kantakse parlamendi osaistungjärgu päevakorra projekti hääletuseks muudatusettepanekuteta.

Kõnesolev päevakorrapunkt pannakse tervikuna ühele hääletusele, välja arvatud juhul, kui lõpliku päevakorra projekti koostamise ajal on fraktsioonid või üksikud parlamendiliikmed, kes moodustavad kokku ühe kümnendiku parlamendiliikmetest, palunud kirjalikult luba antud akti suhtes muudatusettepanekute esitamiseks. Sellisel juhul määrab president kindlaks muudatusettepanekute esitamise tähtaja.

2. Kui lõplikku päevakorra projekti hääletusnimekirja võetakse aktid, mis kavatsetakse panna hääletusele ilma muudatusettepanekuteta, siis neid küsimusi parlamendi istungil ei arutata, välja arvatud juhul, kui parlament otsustab osaistungjärgu alguses päevakorra kinnitamisel esimeeste konverentsi ettepanekul teisti või kui fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget on esitanud vastava taotluse.

3. Osaistungjärgu lõpliku päevakorra projekti koostamisel võib esimeeste konverents teha ettepaneku, et päevakorda võetaks veel muidki punkte, mis pannakse hääletusele ilma muudatusettepanekute ja aruteluta. Parlament ei võta sellist ettepanekut päevakorra kinnitamisel vastu, kui fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget on hiljemalt üks tund enne osaistungjärgu avamist väljendanud selle suhtes kirjalikult oma vastuseisu.

4. Kui päevakorrapunkt pannakse hääletusele ilma aruteluta, võib vastutava komisjoni raportöör või esimees esineda vahetult enne vastava päevakorrapunkti hääletamist kuni kaheminutise avaldusega.

Artikkel 132

Päevakorra kinnitamine ja muutmine

1. Iga osaistungjärgu alguses kinnitab parlament lõpliku päevakorra projekti. Muudatusettepanekuid võivad esitada parlamendi komisjonid, fraktsioonid või vähemalt 37 parlamendiliiget. Need ettepanekud peavad jõudma presidendini hiljemalt üks tund enne osaistungjärgu algust. President võib anda sõna ettepaneku esitajale, ühele ettepaneku poolt kõnelejale ja ühele ettepaneku vastu kõnelejale. Kõne pikkus on kuni üks minut.

2. Pärast kinnitamist ei ole päevakorda enam võimalik muuta, välja arvatud artiklite 134 ja 167 kuni 171 kohaldamisel või presidendi ettepanekul.

Kui menetlusega seotud päevakorra muudatusettepanek lükatakse tagasi, ei saa seda sama osaistungjärgu jooksul enam esitada.

3. Enne istungi lõppenuks kuulutamist teatab president parlamendile järgmise istungi toimumise kuupäeva, kellaaja ja päevakorra.

Artikkel 133

Erakorraline arutelu

1. Fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget võivad esitada taotluse, et parlamendi päevakorda võetaks erakorraline arutelu teemal, mis on Euroopa Liidu poliitika seisukohast olulise tähtsusega. Ühe osaistungjärgu jooksul toimub üldjuhul ainult üks erakorraline arutelu.

2. Vastav taotlus tuleb esitada presidendile kirjalikult vähemalt kolm tundi enne selle osaistungjärgu algust, millel erakorraline arutelu peaks toimuma. Taotlus pannakse hääletusele päevakorra kinnitamisel osaistungjärgu alguses.

3. Reageerides sündmustele, mis toimuvad pärast osaistungjärgu päevakorra kinnitamist, võib president pärast konsulteerimist fraktsioonide esimeestega teha ettepaneku korraldada erakorraline arutelu. Vastav ettepanek pannakse hääletusele kas istungi alguses või päevakorras ettenähtud hääletustunni ajal, kusjuures parlamendiliikmeid teavitatakse sellest vähemalt üks tund ette.

4. President määrab kindlaks erakorralise arutelu toimumise aja. Erakorralise arutelu kestus ei tohi ületada 60 minutit. Kõneaeg jaotatakse fraktsioonide ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete vahel artikli 142 lõigete 2 ja 3 alusel.

5. Arutelu lõpetatakse resolutsiooni vastu võtmata.

Artikkel 134

Kiirmenetlus

1. Taotluse käsitleda mingit ettepanekut kiirmenetluse raames, kui vastava ettepaneku suhtes on artikli 40 lõike 1 alusel küsitud parlamendi arvamust, võib esitada parlamendile president, mõni parlamendi komisjon, fraktsioon, vähemalt 37 parlamendiliiget, Euroopa Komisjon või nõukogu. Taotlus tuleb esitada kirjalikult ja see peab olema põhjendatud.

2. Niipea kui president on saanud taotluse arutelu läbiviimiseks kiirmenetluse raames, teavitab ta sellest parlamenti; taotlus pannakse hääletusele selle istungi alguses, mis järgneb istungile, millel president parlamenti taotlusest teavitas, kuid tingimusel, et ettepanek, mida taotlus käsitleb, on olnud ametlikes keeltes kättesaadav. Kui ühe ja sama teema käsitlemiseks on esitatud mitu kiirmenetluse taotlust, kehtib otsus kiirmenetluse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta kõikide vastava teema käsitlemiseks esitatud taotluste suhtes.

3. Enne hääletust võivad kuni kolmeks minutiks sõna saada ainult taotluse esitaja, üks taotluse poolt ja üks taotluse vastu kõneleja ning vastutava komisjoni esimees ja/või raportöör.

4. Kiirmenetluse raames käsitletavad küsimused võetakse päevakorda eelisjärjekorras. President määrab kindlaks arutelu ja hääletuse toimumise aja.

5. Kiirmenetlus võib toimuda ilma raportita või, erandjuhtumil, vastutava komisjoni suulise raporti alusel.

Artikkel 135

Ühendatud arutelu

Parlament võib igal hetkel võtta vastu otsuse arutada sarnaseid või omavahel seotud teemasid koos üheaegselt.

Artikkel 136

Tähtajad

Välja arvatud artiklites 115 ja 134 osutatud kiireloomulistel juhtudel, saavad arutelu ja hääletus mistahes teksti üle toimuda vaid juhul, kui asjaomane tekst on vähemalt kakskümmend neli tundi varem välja jagatud.

3. PEATÜKK

ISTUNGITE LÄBIVIIMISE KORD

Artikkel 137

Sissepääs istungisaali

1. Õigus istungisaali siseneda on üksnes parlamendi, Euroopa Komisjoni ja nõukogu liikmetel, parlamendi peasekretäril, istungisaalis töökohustusi täitval personalil, Euroopa Liidu ekspertidel ning ametnikel.

2. Rõdule lubatakse üksnes isikud, kellel on parlamendi presidendi või peasekretäri väljastatud ametlik sissepääsuluba.

3. Rõdule lubatud külastajad peavad istuma ja olema vaikselt. Kui külastaja väljendab kärarikkalt heakskiitu või halvakspanu, paluvad saaliteenindajad teda viivitamatult rõdult lahkuda.

Artikkel 138

Keeled

1. Kõik parlamendi dokumendid peavad olema koostatud ametlikes keeltes.

2. Kõigil parlamendiliikmetel on õigus parlamendis kõnelda soovikohases ametlikus keeles. Ühes ametlikus keeles esitatav ettekanne tõlgitakse sünkroonis kõikidesse teistesse ametlikesse keeltesse, samuti kõikidesse nendesse keeltesse, mida juhatus vajalikuks peab.

3. Parlamendi komisjonide ja delegatsioonide koosolekutel tagatakse sünkroontõlge nendesse ametlikesse keeltesse, mida kasutavad ja millesse tõlkimist taotlevad konkreetse parlamendi komisjoni või delegatsiooni liikmed või asendusliikmed.

4. Väljaspool tavalist töökohta toimuvatel parlamendi komisjoni või delegatsiooni koosolekutel tagatakse sünkroontõlge nendesse ametlikesse keeltesse, mida kasutavad koosolekust osavõttu kinnitanud parlamendi komisjoni või delegatsiooni liikmed. Asjaomase komisjoni või delegatsiooni liikmete nõusolekul võib ülalnimetatud sätet kohaldada erandjuhtudel paindlikumalt. Lahkarvamuse korral võtab otsuse vastu parlamendi juhatus.

Kui pärast hääletustulemuste väljakuulutamist selgub, et tekstide sõnastus ei lange erinevates keeltes kokku, siis võtab president artikli 164 lõike 5 alusel vastu otsuse väljakuulutatud hääletustulemuste kehtivuse kohta. Hääletustulemuse kehtivaks tunnistamise korral võtab ta vastu otsuse selle kohta, millises keeles esitatud teksti versioon loetakse vastuvõetuks. Vastuvõetud ametliku versioonina ei käsitleta teksti originaalversiooni, kuna võib tekkida olukord, kus kõik tõlked erinevad originaalversioonist.

Artikkel 139

Üleminekuajaks kehtestatud kord

1. Euroopa Liiduga 1. mail 2004 liitunud riikide ametlike keelte puhul tuleb artikli 138 kohaldamisel võtta erandkorras arvesse, milline on nende keelte tõlkimiseks vajalike tõlkide ja tõlkijate piisav ning tegelik arv; nimetatud kord kehtib 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2006.

2. Peasekretär esitab igas kvartalis juhatusele üksikasjaliku aruande artikli 138 kohaldamisel tehtud edusammude kohta; peasekretär edastab aruande koopia kõigile parlamendiliikmetele.

3. Juhatuse põhjendatud soovituse alusel võib parlament mistahes hetkel võtta vastu otsuse nimetatud artikli varasema kehtetuks tunnistamise kohta või lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppemisel selle tähtaja pikendamise kohta.

Artikkel 140

Dokumentide kättesaadavaks tegemine

Parlamendi arutelude ja otsuste aluseks olevad dokumendid trükitakse ja tehakse parlamendiliikmetele kättesaadavaks. Kõnesolevate dokumentide nimekiri avaldatakse parlamendi istungi protokollis.

Lõike 1 kohaldamist piiramata, on parlamendiliikmetel ja fraktsioonidel vahetu ligipääs Euroopa Parlamendi sisesele arvutivõrgule, mille kaudu on võimalik saada infot ettevalmistatavate mittekonfidentsiaalsete dokumentide kohta (sh raportite projektid, soovituste projektid, arvamuste projektid, töödokumendid ja parlamendi komisjonis esitatud muudatusettepanekud).

Artikkel 141

Luba sõnavõtuks ja kõne sisu

1. Ilma presidendi loata ei ole ühelgi parlamendiliikmel õigust istungil sõnavõtuga esineda. Sõnavõtt peetakse oma kohalt, pöördumisega istungi juhataja poole. President võib teha sõnavõtjale ettepaneku esineda kõnetoolist.

2. Kui sõnavõtja kaldub ettenähtud teemast kõrvale, kutsub president teda korrale. Kui sõnavõtjat on tulnud ühe ja sama arutelu ajal korrale kutsuda kaks korda, võib president kolmandal korral keelata tal ülejäänud arutelu vältel antud teemal kõneleda.

3. Lisaks presidendi teistele distsiplinaarküsimustega seotud volitustele võib ta lasta istungi arutelude stenogrammist kustutada nende parlamendiliikmete kõned, kellele ta pole eelnevalt sõna andnud või kes ei pea kinni etteantud kõneajast.

4. Kõnelejat tohib katkestada üksnes president. Siiski võib kõneleja presidendi loal katkestada oma kõne, et anda teisele parlamendiliikmele, Euroopa Komisjonile või nõukogule võimalus esitada talle küsimusi tema sõnavõtu kohta.

Artikkel 142

Kõneaja eraldamine

1. Esimeeste konverents võib teha parlamendile ettepaneku eraldada kõneaega konkreetsel teemal toimuvaks aruteluks. Parlament võtab ettepaneku suhtes vastu otsuse ilma aruteluta.

2. Kõneaja eraldamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

a)	üks osa kõneajast jaotatakse kõikide fraktsioonide vahel võrdselt;

b)	teine osa jaotatakse fraktsioonide vahel proportsionaalselt, vastavalt nende liikmete koguarvule;

c)	fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmetele eraldatakse kõneaega kokku analoogiliselt fraktsioonidele punktide a ja b alusel eraldatava kõneajaga.

3. Kui kõneaega eraldatakse mitme päevakorraküsimuse jaoks kokku, teavitavad fraktsioonid presidenti sellest, kuidas nende kõneaeg jaotub üksikute päevakorrapunktide vahel. President peab tagama kõneaegadest kinnipidamise.

4. Parlamendiliikmete sõnavõtud ei tohi istungi protokolli, menetlusega seotud avalduste, lõpliku päevakorra projekti muutmise või päevakorra teemal kesta kauem kui üks minut.

5. Euroopa Komisjonile ja nõukogule antakse raporti arutelu jooksul arvamuse avaldamiseks sõna reeglina vahetult pärast seda, kui raportöör on esitanud oma raporti. Euroopa Komisjoni ettepanekut puudutava arutelu puhul teeb president Euroopa Komisjonile ettepaneku võtta sõna esimesena. Arutelu puhul, mis puudutab nõukogu ettekannet, võib president teha nõukogule ettepaneku kõnelda esimesena. Mõlemal puhul saab järgmisena sõna raportöör. Euroopa Komisjon ja nõukogu võivad vastusõnavõttudeks sõna saada ka vahetult pärast parlamendiliikmete sõnavõtte.

6. Ilma et see piiraks EÜ asutamislepingu artikli 197 kohaldamist, püüab president jõuda Euroopa Komisjoni ja nõukoguga kokkuleppele nende kõneaja jaotamise osas.

7. Parlamendiliikmed, kes arutelus sõna ei saanud, võivad ühel korral osaistungjärgu jooksul esitada kuni 200 sõna sisaldava kirjaliku avalduse, mis lisatakse kõnesoleva arutelu stenogrammile.

Artikkel 143

Sõnavõtjate nimekiri

1. Sõnavõtuks soovi avaldanud parlamendiliikmed kantakse sõnavõtjate nimekirja sõnavõttude registreerimise järjekorras.

2. Sõnavõtuks annab loa president, kes jälgib nii palju kui võimalik, et erinevate poliitiliste vaadete esindajad ja erinevates keeltes kõnelejad saaksid sõna vaheldumisi.

3. Vastava taotluse esitamise korral võib anda sõnavõtu eesõiguse vastutava komisjoni raportöörile ja oma fraktsiooni nimel kõneleda soovivatele fraktsioonide esimeestele või neid asendavatele parlamendiliikmetele.

4. Ilma presidendi loata ei või ükski parlamendiliige võtta samal teemal sõna rohkem kui kaks korda.

Asjaomaste komisjonide esimeestel ja raportööridel on soovi korral õigus sõna võtta, erandina, presidendi määratava kõneaja piires.

Artikkel 144

Üheminutilised sõnavõtud

Iga osaistungjärgu esimesel istungil annab president kuni kolmekümne minuti jooksul sõna parlamendiliikmetele, kes soovivad suunata parlamendi tähelepanu poliitiliselt olulistele küsimustele. Igal parlamendiliikmel on õigus kõneleda kuni üks minut. Hiljem sama osaistungjärgu jooksul võib president eraldada veelkord sama pika aja.

Artikkel 145

Isiklikud avaldused

1. Parlamendiliikmetele, kes soovivad saada sõna isikliku avalduse tegemiseks, antakse selleks võimalus käsitletava päevakorrapunkti arutelu lõpus või selle istungi protokolli kinnitamise ajal, mille suhtes taotlus esitati.

Parlamendiliige ei tohi võtta sõna arutelu sisu puuduvates küsimustes, vaid peab piirduma arutelu käigus tema isiku kohta tehtud märkuste või tema arvamusena esitatud väidete ümber lükkamisega, samuti võib ta parandada oma varasemaid arvamusavaldusi.

2. Isikliku avalduse tegemiseks on aega kuni kolm minutit, kui parlament ei otsusta teisiti.

Artikkel 146

Kord istungisaalis

1. President kutsub korrale iga parlamendiliikme, kes segab istungi läbiviimist.

2. Kui korrarikkumine kordub, kutsub president parlamendiliikme veelkord korrale, kusjuures istungi protokolli kantakse vastav märkus.

3. Järgmise korrarikkumise korral võib president parlamendiliikme istungi ülejäänud ajaks istungisaalist välja saata. Peasekretär hoolitseb koos saaliteenindajate ja, vajaduse korral, koos turvateenistusega selle eest, et distsiplinaarkaristus viidaks täide viivitamatult.

Artikkel 147

Parlamendiliikmete väljasaatmine

1. Raske korrarikkumise või parlamendi töö häirimise korral võib president viivitamatult pärast ametliku hoiatuse tegemist või ka hiljem (siiski mitte hiljem kui järgmisel osaistungjärgul) teha parlamendile ettepaneku hääletada sellise noomituse tegemise üle, millega kaasneb parlamendiliikme viivitamatu väljasaatmine istungisaalist ja tema istungil osalemise õiguse peatamine kaheks kuni viieks päevaks.

2. Parlament võtab vastu otsuse nimetatud distsiplinaarkaristuse kohaldamise kohta presidendi kindlaksmääratud ajal, milleks võib olla istung, millel kõnealune juhtum aset leidis, või, juhul kui korrarikkumine toimus väljaspool istungisaali, niipea, kui president rikkumisest teada saab või hiljemalt järgmine osaistungjärk. Kõnealusel parlamendiliikmel on õigus enne parlamendis toimuvat hääletust sõna võtta. Tema sõnavõtuks antav aeg ei tohi ületada viit minutit.

3. Vastava taotluse esitamise korral toimub hääletus kõnesoleva distsiplinaarkaristuse kohaldamise üle elektrooniliselt ilma eelneva aruteluta. Artikli 149 lõike 3 ja artikli 160 lõike 1 alusel esitatud taotlusi vastu ei võeta.

Artikkel 148

Korrarikkumised

Kui parlamendi istungil toimuvad korrarikkumised häirivad oluliselt parlamendi tööd, võib president korra taastamiseks teatud ajaks istungi katkestada või lõpetab selle. Kui presidendil pole võimalik end kuuldavaks teha, tõuseb ta presidenditoolilt ja lahkub. Istung on sellega katkestatud. Istungi jätkamiseks kutsub president parlamendiliikmed uuesti kokku.

4. PEATÜKK

KVOORUM JA HÄÄLETAMINE

Artikkel 149

Kvoorum

1. Parlament võib pidada arutelusid, kinnitada päevakorra ja protokolli sõltumata kohalolevate parlamendiliikmete arvust.

2. Kvoorum saavutatakse, kui istungisaalis on kohal üks kolmandik parlamendiliikmetest.

3. Kõik hääletustulemused on kehtivad, olenemata hääletajate arvust, välja arvatud juhul, kui president kontrollib enne hääletuse algust esitatud 37 parlamendiliikme taotlusel kvoorumit ja tuvastab, et hääletuse hetkel kvoorum puudub. Kui hääletustulemus näitab, et kvoorum puudub, lisatakse hääletus järgmise istungi päevakorda.

Taotlus kvoorumi kontrollimiseks peab olema esitatud vähemalt 37 parlamendiliikme poolt. Fraktsiooni esitatud taotlust vastu ei võeta.

Hääletustulemuste kindlakstegemisel tuleb, vastavalt lõikele 2, arvesse võtta kõik istungisaalis kohalolevad parlamendiliikmed ja, vastavalt lõikele 4, kõik parlamendiliikmed, kes taotlesid kvoorumi kontrolli. Elektroonilist hääletussüsteemi sel puhul kasutada ei saa. Istungisaali uste sulgemine ei ole lubatud.

Kui kvoorum puudub, siis ei kuuluta president hääletustulemusi välja, vaid teatab, et kvoorum puudub.

Lõike 3 viimast lauset kohaldatakse ainult sisuliste küsimuste hääletamise korral ning mitte menetlusega seotud ettepanekute hääletamise korral.

4. Parlamendiliikmed, kes taotlesid kvoorumi olemasolu kontrolli, loetakse lõike 2 tähenduses kohalolijateks isegi juhul, kui nad enam istungisaalis ei viibi.

5. Kui kohal on vähem kui 37 parlamendiliiget, võib president võtta vastu otsuse, et parlament ei ole otsustusvõimeline.

Artikkel 150

Muudatusettepanekute esitamine ja tutvustamine

1. Parlamendile võivad muudatusettepanekuid esitada vastutav komisjon, fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget.

Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult ning allkirjastatakse koostajate poolt.

Artikli 40 lõike 1 tähenduses õigusloomega seotud dokumentide suhtes esitatud muudatusettepanekutele võib lisada lühikese seletuskirja. Selliste seletuskirjade eest vastutab nende koostaja ning neid ei panda hääletusele.

2. Arvestades artiklis 151 sätestatud piirangutega võib muudatusettepanekuga taotleda teksti osa muutmist ning sõnade või arvude kustutamist, lisamist või asendamist.

Selles ja järgnevas artiklis tähendab mõiste “tekst” tervet resolutsiooni ettepanekut, õigusloomega seotud resolutsiooni projekti, otsuse ettepanekut või tervet Euroopa Komisjoni ettepanekut.

3. Muudatusettepanekute esitamiseks seab tähtaja president.

4. Arutelude ajal võib muudatusettepanekut tutvustada selle esitaja või esitaja poolt teda asendama määratud parlamendiliige.

5. Kui muudatusettepaneku esitaja võtab oma ettepaneku tagasi ja seda ei võta koheselt üle teine parlamendiliige, siis ei võeta seda ettepanekut arvesse (see langeb ära).

6. Muudatusettepanekut ei panda parlamendis hääletusele enne, kui see on trükitud ning kättesaadavaks tehtud kõigis ametlikes keeltes, kui parlament ei otsusta teisiti. Parlament ei või võtta vastu teistsugust otsust, kui vastu on vähemalt 37 parlamendiliiget.

Artiklit 139 kohaldatakse käesoleva lõike suhtes koos vajalike muudatustega.

Parlamendi komisjonis esitatud suulisi muudatusettepanekuid võib panna parlamendis hääletusele siis, kui ükski vastava komisjoni liige ei ole selle vastu.

Artikkel 151

Muudatusettepanekute vastuvõtmine

1. Muudatusettepanekut ei võeta vastu, kui:

a)	see ei puuduta otseselt teksti, mida soovitakse muuta,

b)	sellega taotletakse kogu teksti kustutamist või asendamist,

c)	sellega taotletakse teksti enam kui ühe artikli või lõike muutmist; antud säte ei kehti kompromissmuudatusettepanekute ega nende muudatusettepanekute suhtes, mis taotlevad samas vormis samade sõnade muutmist kogu teksti ulatuses;

d)	selgub, et vähemalt ühes ametlikus keeles ei ole vaja muudatusettepanekus ettenähtud muudatust teha; sellisel juhul otsib president koos asjassepuutuvate isikutega probleemile sobiva keelelise lahenduse.

2. Muudatusettepanekut ei võeta arvesse (see langeb ära) kui see on vastuolus teksti kohta samal hääletusel vastu võetud otsusega.

3. Muudatusettepaneku vastuvõetavuse üle otsustab president.

Presidendi poolt lõike 3 alusel tehtav otsus muudatusettepanekute vastuvõetavuse kohta ei põhine vaid käesoleva artikli lõigetel 1 ja 2, vaid kodukorral tervikuna.

4. Fraktsioon võib esitada alternatiivse resolutsiooni ettepaneku, mille eesmärgiks on vastutava komisjoni raportis esitatud õigusloomega mitteseotud resolutsiooni ettepaneku asendamine.

Sellisel juhul ei või fraktsioon esitada muudatusettepanekuid vastutava komisjoni resolutsiooni ettepaneku suhtes. Fraktsiooni poolt esitatav resolutsiooni ettepanek ei tohi olla pikem kui vastutava komisjoni poolt esitatud ettepanek. See pannakse parlamendis ühele hääletusele ja selle suhtes ei saa teha muudatusettepanekuid.

Artikkel 152

Hääletuse läbiviimise kord

1. Raportite üle hääletamisel kohaldab parlament järgmist menetluskorda:

a)	esiteks - vastutava komisjoni raporti aluseks oleva teksti võimalike muudatusettepanekute hääletamine,

b)	teiseks - nimetatud teksti hääletamine tervikuna, muudatusettepanekutega või ilma,

c)	kolmandaks - resolutsiooni ettepaneku või õigusloomega seotud resolutsiooni projekti muudatusettepanekute hääletamine,

d)	lõpuks - resolutsiooni ettepaneku või õigusloomega seotud resolutsiooni projekti hääletamine tervikuna (lõplik hääletus). Parlament ei hääleta raportis sisalduvate selgitavate märkuste üle.

2. Teisel lugemisel kohaldab parlament järgmist menetluskorda:

a)	kui päevakorda pole võetud ettepanekut nõukogu ühisseisukoha tagasilükkamise või muutmise kohta, siis loetakse artikli 67 alusel, et seisukoht on kiidetud heaks;

b)	ühisseisukoha tagasilükkamise ettepaneku hääletamine toimub enne muudatusettepanekute hääletamist (vt artikkel 61 lõige 1);

c)	kui ühisseisukoha suhtes on esitatud mitu muudatusettepanekut, siis hääletatakse nende üle artiklis 155 sätestatud järjekorra alusel;

d)	kui parlament on asunud hääletama ühisseisukoha muudatusettepanekute üle, siis võib hääletus tervikteksti üle toimuda üksnes artikli 61 lõikes 2 sätestatud korra alusel.

3. Kolmandal lugemisel kohaldab parlament artiklis 65 sätestatud menetluskorda.

4. Õigusloomega seotud teksti ja õigusloomega mitteseotud resolutsiooni ettepanekute üle hääletamisel alustatakse sisuliste osade hääletamisest, millele järgneb märkuste ja akti preambuli osade hääletamine. Kui muudatusettepanek läheb vastuollu eelneva hääletuse tulemusega, siis selle muudatusettepaneku üle ei hääletata (ettepanek langeb ära).

5. Hääletuse ajal võib sõna võtta üksnes raportöör, kes võib lühidalt avaldada oma komisjoni arvamuse hääletusele pandud muudatusettepanekute kohta.

Artikkel 153

Häälte võrdne jagunemine

1. Häälte võrdse jagunemise korral hääletusel, mis on toimunud artikli 152 lõike 1 punktide b või d alusel saadetakse tekst tervikuna tagasi vastutavale komisjonile. Sama kehtib ka hääletuste korral, mis toimuvad artiklite 3 ja 7 alusel, ning lõplike hääletuste korral, mis toimuvad artiklite 177 ja 188 alusel; kahe viimase artikli kohaldamisel saadetakse tekstid tagasi esimeeste konverentsile.

2. Häälte võrdse jagunemise korral kogu päevakorra (artikkel 132) või kogu protokolli (artikkel 172) kinnitamisel, või kui tekst on pandud hääletusele eraldi osadena artikli 157 alusel, loetakse see vastuvõetuks.

3. Ilma, et sellega piirataks kodukorras sätestatud kvalifitseeritud häälteenamuse nõude kohaldamist, loetakse kõikidel teistel juhtudel, kui hääled jagunevad võrdselt, hääletatav tekst või ettepanek tagasilükatuks.

Artikkel 154

Hääletuse läbiviimise põhimõtted

1. Parlament hääletab raporti üle vastutava komisjoni soovituse alusel. Vastutav komisjon võib soovituse andmise ülesande delegeerida oma esimehele ja raportöörile.

2. Vastutav komisjon võib teha soovituse, et kõik või osa muudatusettepanekutest pandaks hääletusele ühiselt, et need võetaks vastu, lükataks tagasi või kuulutataks kehtetuks.

Vastutav komisjon võib teha ka kompromissmuudatusettepanekuid.

3. Juhul kui vastutav komisjon soovitab muudatusettepanekud panna hääletusele ühiselt, pannakse vastavad muudatusettepanekud hääletusele esimesena.

4. Juhul kui vastutav komisjon teeb soovituse kompromissmuudatusettepaneku suhtes, omab see hääletusel prioriteeti teiste muudatusettepanekute ees.

5. Muudatusettepanekute üle, mis on pandud nimelisele hääletusele, hääletatakse teistest eraldi.

6. Osade kaupa hääletamise ettepanek ei ole vastuvõetav muudatusettepanekute ühise hääletuse ning kompromissmuudatusettepanekute üle hääletamise korral.

Artikkel 155

Muudatusettepanekute hääletamise järjekord

1. Teksti suhtes tehtud muudatusettepanekud omavad prioriteeti tervikteksti ees ja pannakse hääletusele enne teksti üle toimuvat hääletust.

2. Kui sama teksti osa suhtes on esitatud kaks või enam teineteist välistavat muudatusettepanekut omab prioriteeti see muudatusettepanek, mis enim originaalteksti muudab ning see pannakse hääletusele esimesena. Kui see vastu võetakse, loetakse teised muudatusettepanekud tagasi lükatuks. Kui see tagasi lükatakse, pannakse hääletusele prioriteedilt järgmine muudatusettepanek. Sama kehtib kõigi muudatusettepanekute hääletuste kohta. Kui prioriteeti on raske kindlaks määrata, võtab sellekohase otsuste vastu president. Kui kõik muudatusettepanekud lükatakse tagasi, loetakse vastuvõetuks originaaltekst, juhul kui kindlaksmääratud tähtaja jooksul pole nõutud selle üle eraldi hääletuse korraldamist.

3. President võib panna esimesena hääletusele originaalteksti; samuti võib ta originaalteksti vähem muutva muudatusettepaneku panna hääletusele enne teksti enam muutvat muudatusettepanekut.

Kui üks neist võetakse vastu, siis loetakse teised sama teksti puudutavad muudatusettepanekud tagasi lükatuks (need langevad ära).

4. Erandina võib presidendi ettepanekul panna hääletusele ka peale arutelu lõppemist esitatud muudatusettepanekud, kui nende puhul on tegemist kompromissmuudatusettepanekutega või kui on eelnevalt esinenud tehnilisi probleeme. Selliste muudatusettepanekute hääletusele panemiseks peab president saama parlamendi nõusoleku.

President võtab artikli 151 lõike 3 alusel vastu otsuse muudatusettepanekute vastuvõetavuse kohta. Kompromissmuudatusettepanekute puhul, kui need on esitatud peale arutelu lõppemist, otsustab president käesoleva lõike alusel muudatusettepanekute vastuvõetavuse üle iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse muudatusettepanekuga pakutavat kompromissi.

Vastuvõetavuse üldised kriteeriumid on järgmised:

—	reeglina ei või kompromissmuudatusettepanekud puudutada neid teksti osi, mille suhtes pole muudatusettepanekuid enne nende esitamise tähtaja lõppu esitatud;

—	reeglina võivad kompromissmuudatusettepaneku esitada fraktsioon, asjaomase komisjoni esimees, raportöör, projekti koostaja või teise muudatusettepaneku autor;

—	reeglina eeldab kompromissmuudatusettepaneku esitamine teiste sama teksti osa kohta käivate muudatusettepanekute tagasivõtmist;

Ainult president saab teha ettepaneku võtta kompromissmuudatusettepanek arvesse. Kompromissmuudatusettepaneku hääletusele panekuks taotleb president parlamendi nõusolekut, küsides kas keegi on vastava ettepaneku hääletusele panemise vastu. Kui keegi on hääletuse vastu, võtab parlament otsuse ettepaneku hääletusele panemise kohta vastu antud häälte enamusega.

5. Kui vastutav komisjon on esitanud raporti aluseks oleva teksti suhtes muudatusettepanekuid, paneb president need hääletusele ühiselt, välja arvatud juhul kui mõni fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget esitavad taotluse eraldi hääletuseks või kui on esitatud teisi muudatusettepanekuid.

6. Juhul kui lisatud muudatusettepanekud täiendavad eelmisi, võib president need hääletusele panna ühiselt. Sellisel juhul tuleb järgida lõikes 5 sätestatud menetluskorda. Nimetatud muudatusettepanekute autorid võivad teha ettepaneku ühiseks hääletuseks, kui nende muudatusettepanekud täiendavad eelmisi.

7. President võib võtta vastu otsuse, et pärast teatud muudatusettepaneku vastuvõtmist või tagasilükkamist, pannakse teised sarnase sisu või sarnase eesmärgiga muudatusettepanekud hääletusele ühiselt. President võib taotleda selleks parlamendi nõusolekut.

Muudatusettepanekute kogum võib puudutada originaalteksti erinevaid osi.

8. Kui erinevate autorite poolt on esitatud kaks või enam ühesugust muudatusettepanekut, pannakse need hääletusele ühe muudatusettepanekuna.

Artikkel 156

Parlamendi istungi ajal esitatud muudatusettepanekute läbivaatamine parlamendi komisjonides

Kui raporti suhtes on parlamendis läbivaatamiseks esitatud enam kui viiskümmend muudatusettepanekut, võib president pärast vastutava komisjoni esimehe arvamuse küsimist, paluda vastutaval komisjonil kokku tulla ning muudatusettepanekud läbi vaadata. Muudatusettepanekuid, mis ei saa vähemalt ühe kümnendiku vastutava komisjoni liikmete toetust, ei panda parlamendis hääletusele.

Artikkel 157

Osade kaupa hääletamine

1. Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kaht või enam sätet või viidet kahele või enamale asjaolule, või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks erineva loogilise tähenduse ja normatiivse väärtusega osaks, võib fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget taotleda selle osade kaupa hääletamist.

2. Taotlus tuleb esitada hääletusele eelneva päeva õhtuks, välja arvatud juhul kui president määrab selleks erineva tähtaja. Taotluse kohta võtab otsuse vastu president.

Artikkel 158

Hääletusõigus

Hääletusõigus on isiklik õigus.

Parlamendiliikmed hääletavad individuaalselt ja isiklikult.

Artikli 147 lõike 1 alusel loetakse käesoleva artikli rikkumist oluliseks istungi korra rikkumiseks, mille suhtes kohaldatakse nimetatud artiklist tulenevaid õiguslikke tagajärgi.

Artikkel 159

Hääletus

1. Üldjuhul hääletab parlament käte tõstmisega.

2. Kui president otsustab, et tulemus on kaheldav, toimub uus hääletus elektroonilise hääletussüsteemi abil. Kui viimane ei tööta, hääletatakse istumise ja püsti tõusmise teel.

3. Hääletuse tulemus registreeritakse.

Artikkel 160

Nimeline hääletus

1. Lisaks artikli 99 lõikes 4 ja artikli 100 lõikes 5 nimetatud juhtudele võib nimelise hääletuse korraldada juhul kui fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget on hääletusele eelnevaks õhtuks esitanud vastava kirjaliku taotluse, välja arvatud juhul kui president on määranud selleks teise tähtaja.

2. Nimed hüütakse välja tähestikulises järjekorras, alustades loosi tahtel esimeseks määratud parlamendiliikmest. Viimasena kutsutakse hääletama president.

Hääletamine on suuline ning oma seisukoht väljendatakse sõnadega “jah”, “ei” või “loobun”. Ettepaneku vastuvõtmisel või tagasilükkamisel võetakse arvesse ainult poolt- ja vastuhääled. President teeb kindlaks hääletuse tulemuse ning kuulutab selle välja.

Hääletuse tulemused kantakse istungi protokolli. Hääletajate nimekiri koostatakse fraktsioonide kaupa tähestikulises järjekorras, märkides ära, kuidas iga parlamendiliige hääletas.

Artikkel 161

Elektrooniline hääletus

1. Presidendil on igal hetkel õigus võtta vastu otsus, et artiklites 159, 160 ja 162 sätestatud hääletuseks kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi.

Kui elektroonilist hääletussüsteemi ei saa tehnilistel põhjustel kasutada, toimub hääletus artikli 159, artikli 160 lõike 2 või artikli 162 alusel.

Elektroonilise hääletussüsteemi kasutamise tehniline korraldus toimub juhatuse ettekirjutuste alusel.

2. Elektroonilise hääletuse korral salvestatakse tulemus ainult numbriliselt.

Kui artikli 160 lõike 1 alusel on esitatud taotlus nimelise hääletuse korraldamiseks, kantakse hääletustulemus istungi protokolli nimeliselt, fraktsioonide kaupa, tähestikulises järjekorras.

3. Kui enamus kohalolevatest parlamendiliikmetest seda nõuab, viiakse nimeline hääletus läbi artikli 160 lõike 2 alusel. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud korda võib kasutada selleks, et kindlaks teha enamuse otsus.

Artikkel 162

Salajane hääletus

1. Ametisse nimetamise korral toimub salajane hääletus, ilma et sellega piirataks artikli 12 lõike 1, artikli 177 lõike 1 ja artikli 182 lõike 2 teise lõigu kohaldamist.

Hääletuse tulemuste ja antud häälte arvu kindlakstegemisel võetakse arvesse ainult need hääletussedelid, millel seisab ülesseatud kandidaadi nimi.

2. Salajase hääletuse võib korraldada ka siis, kui seda taotleb vähemalt üks viiendik parlamendiliikmetest. Sellekohane taotlus tuleb esitada enne hääletuse algust.

3. Salajase hääletuse korraldamise nõue omab prioriteeti nimelise hääletuse korraldamise nõude ees.

4. Loosimise teel valitud kaks kuni kuus parlamendiliiget loevad salajase hääletuse tulemused kokku.

Lõike 1 alusel korraldatava hääletuse puhul ei tohi häälte lugemisse kaasata kandidaate.

Salajasest hääletusest osavõtnud parlamendiliikmete nimed kantakse selle istungi protokolli, mille käigus hääletus toimus.

Artikkel 163

Hääletuse kohta selgituste andmine

1. Peale üldise arutelu lõppu on parlamendiliikmetel õigus kuni ühe minuti vältel anda suulisi selgitusi lõpphääletuse kohta või esitada kirjalik selgitus, mille pikkus ei tohi ületada 200 sõna ja mis lisatakse stenogrammile.

Fraktsioonid võivad anda selgitusi hääletuse kohta kuni kahe minuti vältel.

Peale esimese hääletuse kohta antava selgituse algust uusi selgituste andmise taotlusi ei rahuldata.

Iga parlamendile esitatud teema lõpphääletuse korral tuleb hääletuse kohta selgituste andmise taotlused vastu võtta. Mõiste “lõplik hääletus” ei määratle hääletuse liiki, vaid viitab sellele, et antud teema üle toimub hääletus viimast korda.

2. Hääletuse kohta selgituste andmise taotlust ei võeta vastu kui hääletus toimub menetlusega seotud küsimuse üle.

3. Kui parlamendi päevakorda on artikli 131 alusel lisatud Euroopa Komisjoni ettepanek või raport, võivad parlamendiliikmed lõike 1 alusel anda hääletuse kohta kirjalikke selgitusi.

Nii suuliselt kui kirjalikult antud selgitused peavad olema otseselt seotud hääletusele pandava tekstiga.

Artikkel 164

Vaidlused hääletamise üle

1. President kuulutab hääletuse alanuks ja lõppenuks.

2. Peale hääletuse alanuks kuulutamist ei ole kellelgi peale presidendi õigust sõna võtta kuni hääletuse lõppenuks kuulutamiseni.

3. Hääletuse tulemuste kehtivust puudutavaid küsimusi võib tõstatada pärast seda, kui president on hääletuse lõppenuks kuulutanud.

4. Peale käega hääletamise tulemuste teatamist võib parlamendiliige taotleda hääletuse tulemuse kontrollimist elektroonilise hääletussüsteemi abil.

5. Hääletustulemuste kehtivuse üle otsustab president. Tema otsus on lõplik.

5. PEATÜKK

MENETLUSEGA SEOTUD KÜSIMUSED

Artikkel 165

Menetlusega seotud ettepanekud

1. Järgnevatel menetlusega seotud ettepaneku esitamise taotlusel on eelisõigus teiste sõnavõttude eest:

a)	küsimuse vastuvõetamatus (artikkel 167),

b)	tagasisaatmine vastutavale komisjonile (artikkel 168),

c)	arutelu lõpetamine (artikkel 169),

d)	arutelu ja hääletuse edasilükkamine (artikkel 170),

e)	istungi katkestamine või lõpetamine (artikkel 171).

Ülaltoodud ettepanekute osas võib peale ettepaneku esitaja ära kuulata ühe poolt ja ühe vastu oleva sõnavõtja ning samuti vastutava komisjoni esimehe või raportööri.

2. Ükski sõnavõtt ei tohi olla pikem kui üks minut.

Artikkel 166

Märkused kodukorra rikkumise kohta

1. Parlamendiliikmel on õigus esineda sõnavõtuga, kui ta soovib juhtida presidendi tähelepanu kodukorra rikkumisele. Oma sõnavõtu alguses peab parlamendiliige täpsustama, millisele kodukorra artiklile ta viitab.

2. Kodukorda puudutava märkuse tegemise taotlusel on kõigi teiste sõnavõtutaotluste ees eelisõigus.

3. Sõnavõtt ei tohi olla pikem kui üks minut.

4. President võtab vastu otsuse kodukorra rikkumist puudutavate märkuste kohta kooskõlas kodukorraga ja viivitamatult, teatades oma otsusest vahetult pärast kodukorra rikkumise kohta tehtud märkuse esitamist. Presidendi otsuse üle hääletust ei toimu.

5. Erandina võib president teatada, et ta teeb vastava otsuse teatavaks hiljem, s.o 24 tunni jooksul pärast kodukorra rikkumise märkuse esitamist. Otsusest teatamise edasilükkamine ei too kaasa arutelu edasilükkamist. President võib küsimuse lahendamise suunata edasi vastutavale komisjonile.

Artikkel 167

Küsimuse vastuvõetamatus

1. Konkreetset päevakorrapunkti puudutava arutelu alguses võib taotleda küsimuse tagasilükkamist vastuvõetamatuse tõttu. Vastav ettepanek pannakse hääletusele viivitamatult.

Ettepaneku tegemise kavatsusest tuleb teatada presidendile ette vähemalt 24 tundi. President informeerib ettepanekust viivitamatult parlamenti.

2. Kui ettepaneku alusel võetakse vastu otsus küsimus tagasi lükata, asub parlament viivitamatult järgmise päevakorra punkti juurde.

Artikkel 168

Tagasisaatmine vastutavale komisjonile

1. Vastutavale komisjonile tagasisaatmist võivad taotleda fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget pärast päevakorra kinnitamist või enne arutelu algust.

Vastutavale komisjonile tagasisaatmise kavatsusest tuleb teatada presidendile ette vähemalt 24 tundi. President informeerib sellest viivitamatult parlamenti.

2. Vastutavale komisjonile tagasisaatmist võivad fraktsioon või 37 parlamendiliiget taotleda ka enne hääletust või hääletuse ajal. Nimetatud taotluse üle toimub viivitamatult hääletus.

3. Iga nimetatud menetlusetapi jooksul võib vastutavale komisjonile tagasisaatmist taotleda ainult ühel korral.

4. Vastutavale komisjonile tagasisaatmine toob kaasa teema arutelu katkestamise.

5. Parlament võib määrata kindlaks, millise aja jooksul peab vastutav komisjon teatavaks tegema oma järeldused.

Artikkel 169

Arutelu lõpetamine

1. Presidendi ettepanekul ja fraktsiooni või vähemalt 37 parlamendiliikme taotlusel võib arutelu lõpetada enne, kui kõik sõnavõtjate nimekirjas märgitud isikud on sõna saanud. Vastav ettepanek või taotlus tuleb panna hääletusele viivitamatult.

2. Kui ettepanek või taotlus võetakse vastu, võib sõna võtta veel ainult üks parlamendiliige igast fraktsioonist, millele pole nimetatud arutelus varem sõna antud.

3. Pärast lõikes 2 viidatud sõnavõttude lõppu arutelu lõpetatakse ja parlament korraldab arutelu all oleva küsimuse üle hääletuse, välja arvatud juhul, kui hääletuse toimumise hetk on eelnevalt kindlaks määratud.

4. Kui ettepanek või taotlus lükatakse tagasi, ei tohi seda nimetatud arutelu ajal enam esitada. Erandina võib sama taotluse esitada sama arutelu ajal vaid president.

Artikkel 170

Arutelu ja hääletuse edasilükkamine

1. Päevakorra punkti arutelu alguses võivad fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget esitada ettepaneku, et arutelu lükataks teatud kindla ajani edasi. Ettepanek pannakse hääletusele viivitamatult.

Arutelu edasilükkamise ettepaneku esitamise kavatsusest tuleb teatada presidendile ette vähemalt 24 tundi. President informeerib sellest viivitamatult parlamenti.

2. Kui ettepanek võetakse vastu, läheb parlament edasi järgmise päevakorrapunkti juurde. Edasilükatud arutelu toimub kindlaksmääratud kuupäeval ja kellaajal.

3. Kui ettepanek lükatakse tagasi, ei tohi seda enam sama osaistungjärgu jooksul esitada.

4. Enne hääletust või hääletuse ajal võivad fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget esitada taotluse hääletuse edasilükkamiseks. Ettepanek pannakse hääletusele viivitamatult.

Parlamendi otsuses arutelu hilisema osaistungjärguni edasilükkamise kohta peab olema täpsustatud, millise osaistungjärgu päevakorda arutelu võetakse, arvestades sellega, et osaistungjärgu päevakord tuleb ette valmistada kooskõlas kodukorra artiklitega 130 ja 132.

Artikkel 171

Istungi katkestamine või lõpetamine

Presidendi ettepanekul või vähemalt 37 parlamendiliikme taotluse alusel võib parlament võtta arutelu või hääletuse ajal vastu otsuse istung katkestada või lõpetada. Ettepanek või taotlus tuleb panna hääletusele viivitamatult.

6. PEATÜKK

MENETLUSE AVALIKKUS

Artikkel 172

Istungi protokoll

1. Iga istungi protokoll, milles registreeritakse parlamendi poolt vastu võetud otsused ja kõnelejate nimed, tehakse kättesaadavaks hiljemalt pool tundi enne järgmise istungipäeva pärastlõunase istungi algust.

“Otsuste” hulka ülalmainitud tähenduses kuuluvad õigusloome menetluse raames ka kõik parlamendi poolt vastu võetud muudatusettepanekud, sh siis, kui Euroopa Komisjoni ettepanek lõpuks artikli 52 lõike 1 alusel või nõukogu ühisseisukoht artikli 61 lõike 3 alusel tagasi lükatakse.

Parlamendi poolt vastu võetud tekstid tehakse kättesaadavaks protokollist eraldi. Kui parlamendi poolt vastu võetud õigusaktide tekstid sisaldavad muudatusettepanekuid, avaldatakse need koos konsolideeritud väljaandena.

2. Iga istungipäeva pärastlõunase istungi alguses esitab president parlamendile kinnitamiseks eelmise istungi protokolli.

3. Kui istungi protokolli suhtes esitatakse vastuväiteid, võtab parlament vajaduse korral vastu otsuse, kas nõutud muudatused tuleb arvesse võtta või mitte. Parlamendiliikme protokolli teemalise sõnavõtu pikkus on kuni üks minut.

4. Istungi protokollile kirjutavad alla president ja peasekretär, protokolli säilitatakse parlamendi arhiivis. Protokoll avaldatakse (ühe kuu jooksul) Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 173

Istungi stenogramm

1. Iga istungi kohta koostatakse ametlikes keeltes stenogramm.

2. Kõnelejad peavad saatma oma kõnede trükitud tekstid sekretariaadile tagasi hiljemalt järgmisel päeval peale nende saamist.

3. Stenogramm avaldatakse Euroopa Liidu Teataja lisana.

VII OSA

PARLAMENDI KOMISJONID JA DELEGATSIOONID

1. PEATÜKK

PARLAMENDI KOMISJONIDE MOODUSTAMINE JA NENDE VOLITUSED

Artikkel 174

Alaliste komisjonide moodustamine

Esimeeste konverentsi ettepanekul moodustab parlament alalisi komisjone, mille volitused määratakse kindlaks kodukorra lisas. (15) Komisjoni liikmete valimine toimub vastvalitud parlamendi esimesel osaistungjärgul ning uuesti kahe ja poole aasta pärast.

Alaliste komisjonide volitused on võimalik kindlaks määrata ka muul ajal kui komisjoni moodustamise otsuse vastuvõtmisel.

Artikkel 175

Ajutiste komisjonide moodustamine

Parlament võib esimeeste konverentsi ettepanekul igal ajal moodustada ajutisi komisjone, mille volitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks üheaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega; ajutiste komisjonide ametiaeg ei tohi ületada kahtteist kuud, välja arvatud juhul, kui parlament seda ametiaja lõppedes pikendab.

Kuna vastavalt ajutiste komisjonide volitused, koosseis ja ametiaeg määratakse kindlaks samaaegselt nende moodustamise otsuse vastuvõtmisega, siis sellest tulenevalt ei saa parlament hiljem võtta vastu otsust nende volituste muutmise kohta ei nende kitsendamiseks ega laiendamiseks.

Artikkel 176

Uurimiskomisjonid

1. Parlament võib veerandi oma liikmete taotlusel moodustada uurimiskomisjoni ühenduse õiguse väidetavate rikkumiste või ühenduse õiguse kohaldamisel toimunud väidetava haldusliku omavoli uurimiseks, milles süüdistatakse Euroopa ühenduste institutsiooni või asutust, liikmesriigi ametiasutust või isikuid, kes on ühenduse õigusega volitatud seda rakendama.

Uurimiskomisjoni moodustamise otsus avaldatakse ühe kuu jooksul Euroopa Liidu Teatajas. Lisaks sellele võtab parlament üldsuse nimetatud otsusest teavitamiseks kasutusele kõik vajalikud meetmed.

2. Komisjonides kehtiv menetluskord kehtib ka uurimiskomisjonide suhtes, kui käesolev artikkel ning kodukorra lisana (16) esitatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 19. aprilli 1995 otsus Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise kohta ei sätesta teisiti.

3. Uurimiskomisjoni moodustamise taotlus peab määratlema komisjoni uurimisobjekti ja sellega peab kaasnema taotluse üksikasjalik põhjendus. Parlament võtab esimeeste konverentsi ettepanekul vastu otsuse komisjoni moodustamise ja, soovi korral, selle koosseisu kohta vastavalt artiklile 177.

4. Uurimiskomisjon lõpetab oma töö aruande esitamisega; aruanne esitatakse 12 kuu jooksul alates komisjoni loomisest. Parlament võib kahel korral mainitud tähtaega kolme kuu võrra pikendada.

Uurimiskomisjonis toimuval hääletusel võivad osaleda ainult komisjoni täisliikmed ja nende äraoleku korral nende alalised asendusliikmed.

5. Uurimiskomisjon valib endale esimehe ja kaks aseesimeest ning määrab ühe või mitu raportööri. Lisaks võib komisjon anda oma liikmetele eriülesandeid, panna neile kohustusi või anda neile volitusi, kusjuures liikmete jaoks kaasneb sellega kohustus oma tegevusest komisjonile ette kanda.

Kahe koosoleku vahelisel ajal on komisjoni juhatusel õigus kiireloomulistel juhtudel ja vajaduse korral rakendada komisjoni volitusi. Järgmisel komisjoni koosolekul peab juhatus taotlema nimetatud tegevusele komisjoni heakskiitu ning komisjon peab võtma vastu otsuse heakskiidu andmise kohta.

6. Kui uurimiskomisjon leiab, et tema õigusi on rikutud, teeb ta presidendile ettepaneku rakendada kohaseid meetmeid.

7. Uurimiskomisjon võib ärakuulamise või dokumentide hankimise eesmärgil pöörduda lõikes 2 osutatud otsuse artiklis 3 nimetatud institutsioonide või isikute poole.

Ühenduse institutsioonide ja asutuste liikmete ja ametnike sõidu- ja elamiskulud tasuvad vastavad ühenduse institutsioonid ja asutused. Teiste uurimiskomisjonis ärakuulatavate isikute sõidu- ja elamiskulud hüvitab Euroopa Parlament ekspertide ärakuulamist reguleeriva korra alusel.

Igal uurimiskomisjoni ärakuulamisele kutsutud isikul on samad õigused, mis tal oleksid tunnistajana oma päritoluriigi kohtus. Enne oma tunnistuse andmist tuleb isikut tema õigustest teavitada.

Keelekasutuse osas kohaldab uurimiskomisjon artiklit 138. Uurimiskomisjoni juhatus:

—	võib piirata suulise tõlke korraldamist, võimaldades tõlke ainult arutelul osalejate ametlikesse keeltesse, kui ta peab seda konfidentsiaalsuse tagamiseks vajalikuks;

—	võtab vastu otsuse saadud dokumentide tõlke korraldamise kohta tagamaks komisjoni töö tõhususe ja kiiruse ning tagamaks teabe salajasuse ja konfidentsiaalsuse.

8. Uurimiskomisjoni esimees kannab koos juhatusega vastutust selle eest, et komisjoni arutelude puhul oleksid tagatud nende salajasus või konfidentsiaalsus ning teavitab sellega seotud asjaoludest õigeaegselt oma liikmeid.

Samuti osutab esimees selgesõnaliselt ülalnimetatud otsuse artikli 2 lõikele 2. Kohaldatakse käesoleva kodukorra VII lisa A osa.

9. Edastatud salajaste või konfidentsiaalsete dokumentide kontrollimisel kasutatakse tehnilisi abinõusid, mis tagavad, et dokumentidele on isiklik juurdepääs ainult antud juhtumiga tegelevatel komisjoni liikmetel. Kõnealused liikmed annavad käesoleva artikli alusel tõotuse mitte võimaldada teistele isikutele juurdepääsu salajasele või konfidentsiaalsele teabele ning tõotavad kasutada nimetatud teavet ainult uurimiskomisjonile esitatava aruande koostamise eesmärgil. Koosolekud toimuvad selleks kohaselt sisustatud ruumides, kus pealtkuulamine kõrvaliste isikute poolt on välistatud.

10. Oma töö lõpetamisel esitab uurimiskomisjon parlamendile aruande oma töö tulemuste kohta, vajaduse korral koos eriarvamustega, järgides artiklis 48 sätestatud tingimusi. Aruanne avaldatakse.

Uurimiskomisjoni taotlusel korraldab parlament aruande esitamisele järgneval osaistungjärgul selle üle arutelu.

Lisaks võib uurimiskomisjon esitada parlamendile Euroopa ühenduste või liikmesriikide asutustele ja institutsioonidele suunatud soovituse projekti.

11. President teeb VI lisas nimetatud vastutavale komisjonile ülesandeks jälgida uurimiskomisjoni töö tulemuste edasist käsitlemist ja palub vajaduse korral sellest ette kanda. President võtab tarvitusele kõik vajalikud abinõud tagamaks, et uurimiskomisjoni tehtud järeldused leiaksid tegelikkuses rakendust.

Artikli 177 lõike 2 alusel võib muuta ainult esimeeste konverentsi ettepanekut uurimiskomisjoni koosseisu kohta (lõige 3).

Uurimisobjekti, mille on määratlenud veerand parlamendiliikmetest (lõige 3) ja lõikes 4 nimetatud tähtaega ei ole võimalik muuta.

Artikkel 177

Komisjonide koosseis

1. Parlamendi komisjonide ja uurimiskomisjonide liikmed valitakse pärast seda, kui fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed on esitanud omapoolsed kandidaadid. Esimeeste konverents esitab ettepanekud parlamendile. Komisjonide koosseis peegeldab võimalikult suurel määral parlamendi koosseisu.

Kui mõni parlamendiliige vahetab fraktsiooni, säilitab ta oma kahe ja poole aastasest ametiajast järele jäänud osa jooksul oma kohad parlamendi komisjonides. Kui parlamendiliikme fraktsioonivahetuse tulemusel häirub poliitiliste vaadete õiglane esindatus komisjonis, esitab esimeeste konverents lõike 1 teises lauses osutatud menetluskorra alusel komisjoni koosseisu muutmise ettepanekud; seejuures peab olema tagatud kõnealuse parlamendiliikme isiklike õiguste kaitse.

2. Esimeeste konverentsi ettepanekute suhtes saavad muudatusettepaneku esitada vähemalt 37 parlamendiliiget ühiselt. Parlament võtab otsused muudatusettepanekute kohta vastu salajasel hääletusel.

3. Komisjoni liikmed loetakse esimeeste konverentsi ettepaneku alusel valituks, võttes seejuures arvesse lõike 2 alusel tehtud muudatusi.

4. Juhul, kui fraktsioon ei esita lõike 1 alusel uurimiskomisjoni liikme kohtadele oma kandidaate esimeeste konverentsi poolt kindlaks määratud tähtaja jooksul, esitab viimane parlamendile oma ettepanekus ainult nende kandidaatide nimed, kes seati üles ettenähtud tähtaja jooksul.

5. Komisjonides vabaks jäänud kohad võib täita esimeeste konverentsi ajutise otsuse alusel, võttes arvesse lõikes 1 sätestatud tingimusi ja saades selleks ametisse nimetatava isiku nõusoleku.

6. Nimetatud muudatusettepanekud esitatakse järgmisel istungil parlamendile kinnitamiseks.

Artikkel 178

Asendusliikmed

1. Fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed võivad määrata iga komisjoni juurde teatud arvu alalisi asendusliikmeid, mis vastab neid komisjonis esindavate fraktsioonidesse kuuluvate või fraktsioonilise kuuluvuseta täisliikmete arvule. Asendusliikmete määramisest tuleb teavitada presidenti. Alalistel asendusliikmetel on õigus osaleda komisjoni koosolekutel, võtta seal sõna ja osaleda täisliikme puudumise korral hääletusel.

2. Kui täisliige koosolekult puudub ning alalisi asendusliikmeid ei ole määratud või puuduvad ka nemad, võib komisjoni täisliige lasta end koosolekul esindada mõnel teisel sama fraktsiooni liikmel, kellel on õigus osaleda ka hääletusel. Selle asendusliikme nimi tuleb teatada komisjoni esimehele enne hääletuse algust.

Lõige 2 kehtib vajalike muudatustega ka fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmete suhtes.

Lõike 2 viimases lauses ettenähtud eelnev teatamine peab toimuma enne selle või nende punktide arutelu lõppu või enne selle või nende punktide hääletusele panemist, mille osas täisliige end esindada laseb.

***

Käesoleva artikli sätted väljendavad selgelt kaht olulist põhimõtet:

—	fraktsioonil ei saa olla komisjonis rohkem alalisi asendusliikmeid kui on täisliikmeid;

—	ainult fraktsioonidel on õigus määrata alalisi asendusliikmeid; ainsaks tingimuseks on sel juhul presidendi teavitamine.

Sellest tulenevalt:

—	alalise asendusliikme staatus sõltub ainult tema kuuluvusest vastavasse fraktsiooni;

—	kui komisjonis fraktsiooni esindavate täisliikmete arv muutub, siis sellele vastavalt muutub ka fraktsiooni määratavate alaliste asendusliikmete arv;

—	kui parlamendiliige vahetab fraktsiooni, ei säili tema alalise asendusliikme staatus, mis tal oli eelmises fraktsiooni liikmena;

—	mitte mingil tingimusel ei saa komisjoni liige olla teise fraktsiooni kuuluva kolleegi asendusliige.

Artikkel 179

Komisjonide ülesanded

1. Alalised komisjonid käsitlevad küsimusi, mille neile edastab parlament või, istungjärgu vaheajal, esimeeste konverentsi nimel president. Ajutiste komisjonide ja uurimiskomisjonide ülesanded määratakse kindlaks nende moodustamise hetkel; nendel komisjonidel ei ole õigust esitada teistele komisjonidele oma arvamust.

(Vt tõlgendust artiklis 175.)

2. Juhul, kui alaline komisjon teatab, et ta ei ole teatud küsimuse läbivaatamiseks pädev, või kui kahe või enama alalise komisjoni vahel tekib vaidlus pädevuse üle, suunatakse pädevuse küsimuse lahendamine edasi esimeeste konverentsile nelja töönädala jooksul alates hetkest, mil parlamendi istungil anti teada küsimuse komisjonile edastamisest. Sellest teavitatakse ka komisjonide esimeeste konverentsi, mis võib anda esimeeste konverentsile oma soovituse. Esimeeste konverents võtab otsuse vastu kuue töönädala jooksul alates pädevuse küsimuse saamisest. Vastasel juhul võetakse küsimuse lahendamine järgmise osaistungjärgu päevakorda.

3. Kui küsimus kuulub mitme alalise komisjoni pädevusse, määratakse üks neist vastutavaks komisjoniks ja teised nõuandvateks komisjonideks.

Reeglina tohib ühe küsimusega korraga tegeleda kuni kolm komisjoni; lõikes 1 nimetatud tingimustel võib nimetatud reeglist kõrvale kalduda üksnes põhjendatud juhtudel.

4. Ükskõik millised kaks või enam komisjoni või allkomisjoni võivad oma pädevusse kuuluvaid küsimusi vaadata läbi ühiselt, kuid nad ei või vastu võtta otsust.

5. Iga komisjon võib anda parlamendi juhatuse nõusolekul ühele või mitmele oma liikmele uurimisülesande või ülesande hankida teavet.

Artikkel 180

Volituste kontrollimise komisjon

Ühele käesoleva kodukorra alusel moodustatud komisjonile tehakse muuhulgas ülesandeks kontrollida volitusi ja valmistada ette parlamendi otsused valimiste kehtivust käsitlevate protestide kohta.

Artikkel 181

Allkomisjonid

1. Esimeeste konverentsi loal ja kui tema töö seda nõuab, võib iga alaline või ajutine komisjon moodustada oma liikmetest ühe või mitu allkomisjoni. Allkomisjoni moodustamise hetkel määrab komisjon artikli 177 alusel kindlaks allkomisjoni koosseisu ja pädevuse. Allkomisjonid annavad aru sellele komisjonile, mille raames nad moodustati.

2. Komisjonides kasutatav menetluskord kehtib ka allkomisjonide suhtes.

3. Asendusliikmete osalemine allkomisjonide koosolekutel on lubatud samadel tingimustel nagu komisjonide koosolekute puhul.

4. Nende sätete kohaldamine peab tagama sõltuvussuhte allkomisjoni ja selle komisjoni vahel, mille raames allkomisjon moodustati. Sellest tulenevalt valitakse kõik allkomisjoni täisliikmed vastava peakomisjoni liikmete hulgast.

Artikkel 182

Komisjoni juhatus

1. Esimesel komisjoni koosolekul, mis järgneb artikli 177 alusel toimuvale komisjoni liikmete valimisele, korraldab komisjon juhatuse valimised; juhatusse kuulub esimees ning üks, kaks või kolm aseesimeest, kes valitakse eraldi hääletusvoorudes.

2. Kui ülesseatud kandidaatide arv vastab vabade kohtade arvule, võib valimine toimuda lihtsa heakskiitmisega.

Muul juhul või ühe kuuendiku komisjoni liikmete taotlusel korraldatakse salajane hääletus.

Kui esitatud on üksainus kandidaat, osutub ta valituks antud häälte absoluutse enamusega; antud häälteks loetakse kandidaadi poolt ja vastu antud hääled.

Kui esimeses hääletusvoorus osaleb mitu kandidaati, osutub valituks see kandidaat, kes kogub eelmises lõikes osutatud antud häälte absoluutse enamuse. Teises hääletusvoorus osutub valituks kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. Võrdse häältearvu korral osutub valituks vanem kandidaat.

Kui teise hääletusvooru korraldamine osutub vajalikuks, on lubatud üles seada uusi kandidaate.

2. PEATÜKK

PARLAMENDI KOMISJONIDE TEGEVUS

Artikkel 183

Komisjoni koosolekud

1. Komisjonid koosolekud toimuvad komisjoni esimehe kutsel või parlamendi presidendi korraldusel.

2. Komisjoni kutsel võivad komisjoni koosolekutel osaleda ka Euroopa Komisjoni ja nõukogu esindajad. Kutsed edastab komisjoni nimel selle esimees.

Komisjoni otsuse alusel võib koosolekul osalemise ja sellel sõnavõtu kutse esitada ka teistele isikutele.

Iga komisjon võib iseseisvalt võtta vastu otsuse parlamendiliikmete isiklike assistentide komisjoni koosolekul osalemise lubamise kohta.

Vastutav komisjon võib parlamendi juhatuse nõusolekul kuulata ära eksperte, kui ta peab seda vajalikuks teatud küsimuste käsitlemiseks ja nendega seotud ülesannete edukaks täitmiseks.

Soovi korral võivad ärakuulamisel osaleda ka nõuandvad komisjonid.

3. Piiramata artikli 46 lõike 6 kohaldamist ja kui asjaomane komisjon ei otsusta teisiti, võivad parlamendiliikmed osaleda ka nende komisjonide koosolekutel, mille liikmed nad ei ole; koosolekutel osalemise korral ei ole neil õigust osa võtta aruteludest.

Komisjon võib anda neile parlamendiliikmetele õiguse osaleda komisjoni töös nõuandjatena.

Artikkel 184

Komisjoni koosoleku protokoll

Komisjoni iga koosoleku protokoll tehakse kõigile selle komisjoni liikmetele kättesaadavaks ja esitatakse selle komisjoni järgmisel koosolekul kinnitamiseks.

Artikkel 185

Komisjonis toimuvad hääletused

1. Iga parlamendiliige võib esitada muudatusettepanekuid; need vaatab läbi vastutav komisjon.

2. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on veerand tema liikmetest. Kui üks kuuendik komisjoni liikmetest esitab enne hääletuse algust vastava avalduse, loetakse hääletuse tulemus kehtivaks ainult siis, kui hääletusel osaleb komisjoni liikmete enamus.

3. Komisjonis toimuvad hääletused käte tõstmisega, välja arvatud juhul, kui veerand komisjoni liikmetest nõuab nimelist hääletust. Sellisel juhul toimub hääletus artikli 160 lõike 2 alusel.

4. Komisjoni esimees võib osaleda aruteludes ja hääletustel, kuid tema häälel ei ole otsustavat kaalu.

5. Vajaduse korral võib komisjoni esitatud muudatusettepanekute hääletusele panemise asemel paluda raportööril esitada uus teksti projekt, mis võtaks muudatusettepanekud võimalikult suures ulatuses arvesse. Sellisel juhul määratakse seda projekti puudutavate muudatusettepanekute esitamiseks uus tähtaeg.

Artikkel 186

Parlamendi komisjonis kohaldatavad parlamendi istungi läbiviimist reguleerivad sätted

Artikleid 11, 12, 13, 16, 17, 140, 141, artikli 143 lõiget 1, artikleid 146, 148, 150 kuni 153, artiklit 155, artikli 157 lõiget 1, artikleid 158, 159, 161, 162, 164 kuni 167 ning artikleid 170 ja 171 kohaldatakse komisjoni koosolekute suhtes koos vajalike muudatustega.

Artikkel 187

Komisjoni infotunnid

Komisjon võib võtta vastu otsuse infotunni pidamise kohta. Infotundide pidamise korra määrab iga komisjon ise.

3. PEATÜKK

PARLAMENTIDEVAHELISED DELEGATSIOONID

Artikkel 188

Parlamentidevaheliste delegatsioonide moodustamine ja nende ülesanded

1. Esimeeste konverentsi ettepanekul moodustab parlament alalise parlamentidevahelise delegatsiooni ning, arvestades nende ülesannetega, võtab vastu otsuse nende liigi ja liikmete arvu kohta. Delegatsioonide liikmed valitakse vastvalitud parlamendi esimesel või teisel osaistungjärgul terveks parlamendi ametiajaks.

2. Delegatsioonide liikmed valitakse pärast seda, kui fraktsioonid ja fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed on esitanud esimeeste konverentsile oma kandidaatide nimed. Esimeeste konverents esitab parlamendile ettepaneku delegatsiooni liikmete kohta, püüdes võimaluste piires tagada liikmesriikide ja poliitiliste vaadete õiglase esindatuse. Kohaldatakse artikli 177 lõikeid 2, 3, 5 ja 6.

3. Delegatsioonide juhatused moodustatakse artikli 182 alusel, sarnaselt alaliste komisjonide juhatuste moodustamisega.

4. Parlament määrab kindlaks iga delegatsiooni üldised volitused ning võib igal ajal võtta vastu otsuse nende volituste laiendamise või piiramise kohta.

5. Delegatsioonide tegevuseks vajalikud rakendussätted võtab delegatsioonide juhtide konverentsi ettepaneku alusel vastu esimeeste konverents.

6. Delegatsiooni juht annab delegatsiooni tegevuse kohta aru komisjonile, mis vastutab välisasjade ja julgeoleku küsimuste eest.

Artikkel 189

Koostöö Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assambleega

1. Parlamendi organid ja eriti komisjonid, teevad Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee samalaadsete organitega ühist huvi pakkuvates valdkondades koostööd, seda nii oma töö tulemuslikkuse suurendamiseks kui ka topelttöö vältimiseks.

2. Nende sätete kohaldamise üksikasjad määrab esimeeste konverents kindlaks kokkuleppel Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee vastavate organitega.

Artikkel 190

Parlamendi ühiskomisjonid

1. Euroopa Parlament võib moodustada parlamendi ühiskomisjone ühendusega assotsieerunud riikide parlamentide või nende riikide parlamentidega, millega on alustatud ühinemisläbirääkimisi.

Need komisjonid võivad töötada välja soovitusi, mis edastatakse asjaomastele parlamentidele. Euroopa Parlament saadab need arutamiseks vastutavale komisjonile, mis esitab ettepanekud soovituste edasise käsitlemise kohta.

2. Erinevate parlamendi ühiskomisjonide üldised volitused määravad kindlaks Euroopa Parlament ning asjaomaste kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepped.

3. Parlamendi ühiskomisjonides rakendatavad menetlusreeglid määratakse kindlaks vastavate kokkulepetega. Need põhinevad Euroopa Parlamendi ja partnerparlamendi delegatsioonide vahelisel pariteedil.

4. Parlamendi ühiskomisjonid võtavad vastu oma kodukorra ning edastavad selle heakskiitmiseks Euroopa Parlamendi ja partnerparlamendi juhatustele.

5. Euroopa Parlamendi delegatsioonide liikmete valimine parlamendi ühiskomisjonidesse ning nende delegatsioonide juhatuste moodustamine toimub vastavalt parlamentidevaheliste delegatsioonide jaoks kindlaksmääratud korrale.

VIII OSA

PETITSIOONID

Artikkel 191

Petitsiooniõigus

1. Igal liidu kodanikul ning igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus kas üksi või koos teiste kodanike või isikutega pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole küsimuses, millega tal on isiklik puutumus ja mis kuulub liidu tegevusvaldkondade hulka.

2. Parlamendile esitatavas petitsioonis peab olema esitatud iga petitsiooni esitaja nimi, kodakondsus ja alaline elu- või asukoht.

3. Petitsioonid tuleb esitada ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles.

Muus keeles koostatud petitsioonid vaadatakse läbi ainult sel juhul, kui petitsiooni esitaja on lisanud tõlke või sisukokkuvõtte mõnes Euroopa Liidu ametlikus keeles. Sel juhul lähtub parlament oma töös esitatud tõlkest või kokkuvõttest. Parlamendi kirjavahetus petitsiooni esitajaga toimub ametlikus keeles, milles on koostatud tõlge või kokkuvõte.

4. Petitsioonid kantakse registrisse nende saabumise järjekorras, kui need vastavad lõikes 2 toodud tingimustele; vastasel korral need arhiveeritakse ning petitsiooni esitajat teavitatakse vastuvõetud otsusest ja selle põhjustest.

5. President edastab registrisse kantud petitsioonid vastutavale komisjonile, mis selgitab välja, kas need on seotud Euroopa Liidu tegevusvaldkondadega.

6. Petitsioonid, mille komisjon on tunnistanud vastuvõetamatuks, arhiveeritakse; petitsiooni esitajat teavitatakse otsusest ja selle põhjustest.

7. Nimetatud juhul võib vastutav komisjon soovitada petitsiooni esitajal pöörduda asjaomase liikmesriigi või Euroopa Liidu pädeva ametiasutuse poole.

8. Kui petitsiooni esitaja ei avalda soovi, et tema petitsiooni käsitletaks konfidentsiaalselt, kantakse petitsioon avalikku registrisse.

9. Kui vastutav komisjon peab seda otstarbekaks, võib ta saata küsimuse edasi Euroopa Ombudsmanile.

10. Parlamendile saadetud petitsioonid, mille esitajaks on füüsilised või juriidilised isikud, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud ning kes ei ela ega oma registrijärgset asukohta mõnes liikmesriigis, registreeritakse ja arhiveeritakse eraldi. Iga kuu esitab president petitsioonide läbivaatamise eest vastutavale komisjonile eelmisel kuul saabunud selliste petitsioonide nimekirja, kus on ära toodud ka petitsioonide teemad; vastutav komisjon võib välja nõuda need petitsioonid, mille läbivaatamist ta peab vajalikuks.

Artikkel 192

Petitsioonide läbivaatamine

1. Vastutav komisjon võib võtta vastu otsuse koostada nende petitsioonide kohta, mille ta on tunnistanud vastuvõetavaks, raporti või väljendada muul viisil oma arvamust.

Vastutav komisjon võib artikli 46 alusel küsida teiste komisjonide arvamust, seda eriti petitsioonide puhul, mis taotlevad kehtivate õigusaktide muutmist.

2. Parlament seab sisse elektroonilise registri, milles kodanikud saavad avaldada petitsiooni esitajale oma toetust, andes vastuvõetavaks tunnistatud ja registrisse kantud petitsioonile oma elektroonilise allkirja.

3. Petitsioonide läbivaatamisel või faktide tuvastamisel võib vastutav komisjon korraldada petitsiooni esitajate ärakuulamisi, üldisi ärakuulamisi või saata oma liikmeid faktide tuvastamiseks sündmuskohale.

4. Oma arvamuse ettevalmistamiseks võib vastutav komisjon paluda Euroopa Komisjonil edastada dokumente, anda teavet või võimaldada pääsu oma valdustesse.

5. Vastutav komisjon võib vajaduse korral esitada parlamendile läbivaadatud petitsioonide põhjal resolutsiooni ettepaneku.

Samuti võib vastutav komisjon esitada taotluse, et president edastaks tema arvamuse Euroopa Komisjonile või nõukogule.

6. Vastutav komisjon esitab parlamendile iga kuue kuu järel oma arutelude tulemuste kohta ettekande.

Ennekõike teavitab vastutav komisjon parlamenti meetmetest, mida nõukogu või Euroopa Komisjon on parlamendi poolt neile edastatud petitsioonide alusel kasutusele võtnud.

7. President teavitab petitsioonide esitajaid vastuvõetud otsustest ja nende põhjustest.

Artikkel 193

Petitsioonide avaldamine

1. Petitsioonidest, mis on kantud artikli 191 lõikes 4 osutatud registrisse, ja olulisematest petitsioonide läbivaatamise menetlust puudutavatest otsustest teavitatakse parlamendiliikmeid parlamendi istungil. Need teadaanded kantakse istungi protokolli.

2. Registrisse kantud petitsioonide pealkirjad ja sisu kokkuvõtted ning petitsioonide läbivaatamisel esitatud arvamused ja olulisemad vastuvõetud otsused tehakse andmebaasis üldsusele kättesaadavaks, eeldusel, et petitsiooni esitaja on andnud selleks oma nõusoleku. Konfidentsiaalselt käsitletavaid petitsioone hoitakse parlamendi arhiivis, kus iga parlamendiliige võib nendega tutvuda.

IX OSA

OMBUDSMAN

Artikkel 194

Ombudsmani ametissenimetamine

1. President kutsub parlamendi ametiaja alguses vahetult pärast tema ametisse valimist või lõikes 8 sätestatud juhtudel üles esitama kandidaate ombudsmani ametikohale ning määrab kindlaks kandidaatide ülesseadmise tähtaja. Üleskutse avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2. Kandidaadil peab olema vähemalt 37 parlamendiliikme toetus, kusjuures need parlamendiliikmed peavad olema pärit vähemalt kahest liikmesriigist.

Parlamendiliige võib toetada ainult ühte kandidatuuri.

Kandidaatide ülesseadmisel tuleb esitada kõik nõutavad dokumendid, mis kinnitavad, et kandidaat vastab ombudsmani kohustuste täitmist käsitlevates eeskirjades esitatud nõuetele.

3. Kandidaatide nimekiri edastatakse vastutavale komisjonile, mis võib korraldada kandidaatide ärakuulamise.

Need ärakuulamised on kõikidele parlamendiliikmete avatud.

4. Seejärel esitatakse parlamendile hääletamiseks vastuvõetavate kandidaatide nimekiri (tähestikulises järjekorras).

5. Hääletus on salajane; parlament valib ombudsmani antud häälte enamusega.

Kui esimeses kahes hääletusvoorus ei osutu ükski kandidaat valituks, pääsevad järgmisesse hääletusvooru edasi kaks kandidaati, kes said teises hääletusvoorus kõige rohkem hääli.

Võrdse häälte arvu korral osutub valituks vanem kandidaat.

6. Enne hääletuse algust teeb president kindlaks, et kohal on vähemalt pool parlamendi koosseisust.

7. Ametisse määratud kandidaat kutsutakse viivitamatult andma Euroopa Kohtu ees oma ametivannet.

8. Ombudsman täidab oma kohustusi kuni järgmise ombudsmani ametisse astumiseni, välja arvatud tema surma või ametist vabastamise korral.

Artikkel 195

Ombudsmani tegevus

1. Parlamendi otsus ombudsmani kohustuste täitmist reguleeriva ametijuhendi ja töö üldiste tingimuste kohta, ning selle otsusega seonduvad ombudsmani poolt vastu võetud rakendussätted on teavitamise eesmärgil lisatud käesolevale kodukorrale. (17)

2. Ombudsman teavitab parlamenti nimetatud otsuse artikli 3 lõigete 6 ja 7 alusel haldusliku omavoli juhtudest, mille suhtes vastutav komisjon võib avaldada oma seisukoha ja koostada vastava raporti. Lisaks esitab ombudsman nimetatud otsuse artikli 3 lõike 8 alusel parlamendile iga istungjärgu lõpus oma uurimistulemuste kohta aruande. Vastutav komisjon avaldab seejärel oma seisukoha parlamendile arutamiseks esitatavas raportis.

3. Ombudsman võib jagada vastutavale komisjonile teavet, kui viimane seda palub, ning võib avaldada soovi osaleda vastutava komisjoni koosolekul omapoolse ettekandega ja vastata komisjoni küsimustele.

Artikkel 196

Ombudsmani ametist tagandamine

1. Üks kümnendik parlamendiliikmetest võib esitada taotluse ombudsmani ametist tagandamiseks, kui ombudsman ei vasta enam tingimustele, mille täitmine on vajalik tema ametikohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi rängas eksimuses.

2. Asjaomane taotlus edastatakse ombudsmanile ja vastutavale komisjonile; kui vastutava komisjoni liikmete enamus on arvamusel, et taotlus on õigustatud, esitab vastutav komisjon parlamendile sellekohase raporti. Kui ombudsman soovib, kuulatakse ta enne raporti hääletusele panemist ära. Parlament võtab oma otsuse vastu pärast nimetatud arutelu salajasel hääletusel.

3. Enne hääletuse algust teeb president kindlaks, et kohal on vähemalt pool parlamendi koosseisust.

4. Kui parlament võtab hääletusel vastu otsuse, et ombudsman tuleks ametist tagandada, kuid ombudsman ei astu ise ametist tagasi, esitab president hiljemalt hääletamisele järgneval osaistungjärgul Euroopa Kohtule taotluse ombudsmani ametist tagandamiseks, paludes kohtul võtta otsus vastu viivitamatult.

Ombudsmani vabatahtlik tagasiastumine lõpetab menetluse.

X OSA

PARLAMENDI PEASEKRETARIAAT

Artikkel 197

Peasekretariaat

1. Parlamenti abistab tema töös parlamendi peasekretär, kelle nimetab ametisse juhatus.

Peasekretär annab juhatuse ees vande täita oma ametikohustusi erapooletult ja kohusetundlikult.

2. Parlamendi peasekretär on peasekretariaadi juht. Peasekretariaadi koosseisu ja töökorralduse määrab kindlaks juhatus.

3. Juhatus määrab kindlaks peasekretariaadi ülesehituse ja ametikohtade loetelu ning eeskirjad, mis reguleerivad ametnike ja muude teenistujate teenistus- ja tasustamistingimusi.

Juhatus määrab kindlaks nende ametnike ja teenistujate kategooriad, kelle suhtes kohaldatakse tervikuna või osaliselt Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 12 kuni 14.

Parlamendi president edastab vastava info Euroopa Liidu asjaomastele institutsioonidele.

XI OSA

EUROOPA TASANDI ERAKONDADE VOLITUSED JA KOHUSTUSED

Artikkel 198

Presidendi volitused ja kohustused

Artikli 19 lõike 4 alusel esindab parlamenti tema suhetes Euroopa tasandi erakondadega parlamendi president.

Artikkel 199

Juhatuse volitused ja kohustused

1. Juhatus võtab vastu otsused Euroopa tasandi erakondade poolt esitatud rahastamise taotluste ja erakondade vahel eraldiste jaotamise kohta. Juhatus koostab nimekirja nendest erakondadest, millele eraldisi tehti, ning märgib ära tehtud eraldiste summad.

2. Juhatus võtab vastu otsuse rahastamise peatamise või vähendamise ning ekslikult väljamakstud summade tagasi maksmise kohta.

3. Peale eelarveaasta lõppu annab juhatus eraldisi saanud erakonna lõplikule tegevusaruandele ja lõppbilansile oma heakskiidu.

4. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2004/2003 sätestatud nõuetele ja tingimustele võib juhatus anda Euroopa tasandi erakondadele vastavalt nende ettepanekutele tehnilist abi. Juhatus võib delegeerida teatud liiki tehnilise abi andmise otsuste vastuvõtmise volitused peasekretärile.

5. Kõigil ülalnimetatud juhtudel tegutseb juhatus peasekretäri ettepanekute alusel. Välja arvatud esimeses ja neljandas lõikes sätestatud juhtudel, kuulab juhatus enne otsuse vastuvõtmist ära asjaomase erakonna esindajad. Juhatus võib igal ajal pidada nõu esimeeste konverentsiga.

6. Juhul kui parlament tuvastab kontrolli käigus, et Euroopa tasandi erakond ei pea enam kinni vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetest, võtab juhatus vastu otsuse, et asjaomase erakonna rahastamine peatatakse.

Artikkel 200

Vastutava komisjoni ja parlamendi koosseisu volitused ja kohustused

1. Parlamendi koosseisu ühe neljandiku ja seejuures vähemalt kolme fraktsiooni kuuluvate parlamendiliikmete taotlusel palub president, peale esimeeste konverentsiga nõu pidamist, vastutaval komisjonil kontrollida, kas Euroopa tasandi erakond peab (iseäranis oma programmis ja tegevuses) kinni Euroopa Liidu aluspõhimõtetest — vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ja õigusriigi põhimõtetest.

2. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003 määrusele (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi käsitlevate määruste ja nende erakondade rahastamist käsitlevate eeskirjade kohta kuulab vastutav komisjon enne otsuse ettepaneku parlamendile esitamist ära asjaomase erakonna esindajad, palub sõltumatute tunnustatud isikute komisjonil esitada oma arvamuse ning võtab viimase oma ettepaneku esitamisel arvesse.

3. Parlament hääletab asjaomase erakonna poolt lõikes 1 nimetatud põhimõtetest kinnipidamist käsitleva otsuse ettepaneku üle ning võtab otsuse vastu antud häälte enamusega. Muudatusettepanekute esitamine ei ole lubatud. Juhul kui otsuse ettepanek ei kogu antud häälte enamust, loetakse vastuvõetuks vastupidine otsus.

4. Parlamendi otsus loetakse jõustunuks sellel päeval, mil parlamendile esitati lõikes 1 nimetatud taotlus.

5. Parlamenti esindab sõltumatute tunnustatud isikute komisjonis parlamendi president.

6. Vastutav komisjon koostab ja esitab parlamendi istungil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2004/2003 ettenähtud aruande selle määruse rakendamise ja rahastatavate tegevuste kohta.

XII OSA

KODUKORRA KOHALDAMINE JA MUUTMINE

Artikkel 201

Kodukorra kohaldamine

1. Kui käesoleva kodukorra kohaldamisel või tõlgendamisel peaks tekkima kahtlusi, võib president saata küsimuse arutamiseks vastutavale komisjonile, piiramata sellega vastavas valdkonnas varem vastu võetud otsuste kohaldamist.

Kui mõni parlamendiliige juhib artikli 166 alusel tähelepanu kodukorraga seotud probleemile, võib president samuti saata küsimuse arutamiseks edasi vastutavale komisjonile.

2. Vastutav komisjon otsustab, kas teha ettepanek kodukorra muutmiseks või sellest loobuda. Vastutav komisjon järgib artiklis 202 sätestatud menetluskorda.

3. Kui vastutav komisjon leiab, et kehtiva kodukorra senistest tõlgendustest piisab, saadab ta oma tõlgenduse edasi presidendile, kes teavitab sellest järgmisel osaistungjärgul parlamenti.

4. Kui mõni fraktsioon või vähemalt 37 parlamendiliiget on vastutava komisjoni tõlgenduse suhtes eriarvamusel, pannakse tõlgendus parlamendis hääletusele. Parlament võtab otsuse vastu antud häälte enamusega, kusjuures kohal peab olema vähemalt kolmandik parlamendiliikmetest. Tõlgenduse tagasilükkamise korral saadetakse küsimus tagasi vastutavale komisjonile.

5. Tõlgendused, mille suhtes eriarvamust ei esitata, ning tõlgendused, mille parlament kiidab heaks, lisatakse kaldkirjas selgitavate märkustena kodukorra vastava artikli või artiklite juurde.

6. Need tõlgendused loovad pretsedendi, mida tuleb tulevikus kõnealuste artiklite kohaldamisel ja tõlgendamisel arvestada.

7. Vastutava komisjoni ülesandeks on korraldada regulaarselt kodukorra ja selle tõlgenduste kontrolli.

8. Kui kodukorra sätted omistavad teatud õigusi konkreetsele arvule parlamendiliikmetele, asendatakse see arv parlamendiliikmete koguarvu kasvamise korral automaatselt lähima täisarvuga, mis moodustab parlamendiliikmete arvust sama osa nagu enne; eriti tuleb seda tähele panna Euroopa Liidu laienemisel.

Artikkel 202

Kodukorra muutmine

1. Iga parlamendiliige võib teha ettepaneku käesoleva kodukorra ja/või selle lisade muutmiseks, lisades soovi korral ettepanekule lühikesed põhjendused.

Muudatusettepanekud tõlgitakse, trükitakse, tehakse kättesaadavaks Euroopa Parlamendi liikmetele ja saadetakse vastutavale komisjonile. Vastutav komisjon vaatab ettepanekud läbi ja otsustab, kas esitada need parlamendi hääletusele või mitte.

Parlamendi arutelu suhtes kohaldatakse artikleid 150, 151 ja 155 ning nendes artiklites kasutatud väljendeid “algtekst” ja “komisjoni ettepanek” tõlgendatakse vastavalt antud ajahetkel kehtivale regulatsioonile.

2. Käesoleva kodukorra suhtes esitatud muudatusettepanekud võetakse vastu parlamendi koosseisu poolthäälteenamusega.

3. Kui ettepanekute hääletusele panemise ajal ei otsustata teisiti, jõustuvad käesoleva kodukorra ja selle lisade suhtes vastu võetud muudatusettepanekud nende vastuvõtmisele järgneva osaistungjärgu esimesel päeval.

XIII OSA

MUUD SÄTTED

Artikkel 203

Pooleliolevad küsimused

Viimase valimistele eelneva osaistungjärgu lõppedes loetakse kõik pooleliolevad küsimused kehtetuks (loetakse, et need on ära langenud), piiramata samas käesoleva artikli teiste osade kohaldamist.

Iga parlamendi koosseisu ametiaja alguses võtab esimeeste konverents vastu otsuse parlamendi komisjonide ja teiste institutsioonide poolt esitatud põhjendatud avalduste suhtes, milles taotletakse eelmise parlamendi koosseisu poolt lõpetamata jäänud küsimuste üle toimunud arutelu taastamist või jätkamist.

Neid sätteid ei kohaldata petitsioonide ja teatiste suhtes, mille puhul ei ole vaja vastu võtta otsust.

Artikkel 204

Lisade esitus

Käesoleva kodukorra lisad on jagatud kolme osasse:

a)	antud häälte enamusega vastu võetud kodukorras sätestatud menetluste rakendusnormid (VI lisa);

b)	normid, mis on vastu võetud kodukorra sätete kohaldamiseks, järgides viimastes sätestatud menetluskorda ja enamusnõudeid (I, II, III, IV ja V lisa, VII lisa A ja C osa ning IX ja XV lisa);

parlamendis kohaldatavad või parlamendi töö seisukohast olulised institutsioonidevahelised kokkulepped ja asutamislepingute alusel vastuvõetud normid. Otsused nende normide lisadena esitamise kohta võtab parlament vastu vastutava komisjoni ettepanekul antud häälte enamusega (VII lisa B osa, VIII, X, XI, XII, XIII, XIV ja XVI lisa).

(1) Komisjoni koosoleku protokollid vt. art. 184.

(2) ELT L 145, 31.5.2001, lk43.

(3) Vt I lisa.

(4) Vt IX lisa.

(5) Vt IX lisa.

(6) Vt XI lisa.

(7) ELT L 297, 15.11.2003, lk 1.

(8) Vt XIV lisa.

(9) Vt IV lisa.

(10) Vt V lisa.

(11) Vt IV lisa.

(12) Vt XV lisa.

(13) Vt XV lisa.

(14) Vt II lisa.

(15) Vt VI lisa.

(16) Vt VIII lisa.

(17) Vt X lisa.

I LISA

ARTIKLI 9 LÕIKE 1 RAKENDUSSÄTTED: LÄBIPAISTVUS JA PARLAMENDILIIKMETE MAJANDUSLIKUD HUVID

Artikkel 1

1. Enne kui parlamendiliige võtab parlamendis või mõnes tema organis sõna, või peale tema ülesseadmist raportööri kandidaadina, peab ta juhul kui omab otseseid majanduslikke huvisid kõnealuses küsimuses, sellest koosolekut suuliselt teavitama.

2. Enne kui parlamendiliige nimetatakse parlamendi või mõne tema organi ametikandjaks artiklite 12, 182 või artikli 188 lõike 2 alusel, samuti enne seda, kui ta valitakse või nimetatakse ametliku delegatsiooni liikmeks artikli 64 või artikli 188 lõike 2 alusel, peab ta nõuetekohaselt täitma käesoleva lisa artiklis 2 nimetatud deklaratsiooni.

Artikkel 2

Kvestorid peavad registrit, milles parlamendiliige deklareerib personaalselt ja täpselt järgmised andmed:

a)	tema töö ja muu tasustatud tegevus;

b)	lisaks parlamendi poolt tehtud eraldistele, parlamendiliikmele antud rahalised, isiklikud ja materiaalsed toetused, mida parlamendiliige saab või on saanud seoses oma poliitilise tegevusega kolmandatelt isikutelt. Andmed kolmandate isikute kohta tuleb avalikustada.

Parlamendiliikmed ei tohi oma ametikohustuste täitmisega seoses võtta vastu mingisuguseid kingitusi ega muid hüvesid.

Parlamendiliikmed vastutavad isiklikult registrile esitatud deklaratsioonide õigsuse eest ja neid tuleb iga-aastaselt uuendada.

Juhatus võib aeg-ajalt koostada nimistuid andmetest, mida ta peab oluliseks registris deklareerida.

Kui peale nimetatud nõude esitamist parlamendiliige punktides a ja b sätestatud deklaratsiooni esitamise kohustust ei täida, tuletab president talle meelde esitada deklaratsioon hiljemalt kahe kuu jooksul. Kui deklaratsiooni õigeaegselt ei esitata, avaldatakse nõude vastu eksinud parlamendiliikme nimi ning märge nõude täitmata jätmise kohta iga tähtajale lõpule järgneva osaistungjärgu esimese päeva protokollis. Kui pärast eksimuse avaldamist keeldub parlamendiliige jätkuvalt deklaratsiooni esitamisest, rakendab president parlamendiliikme tegevuse peatamiseks artiklis 147 sätestatud meetmeid.

Parlamendiliikmete ühenduste, so nii fraktsioonidevaheliste kui teiste mitteametlike ühenduste, esimehed peavad deklareerima kõik ühendusele antud rahalised ja muud toetused (nt sekretäritöö), mida peab käesoleva artikli alusel deklareerima juhul kui neid toetusi antaks parlamendiliikmetele üksikisikutena.

Kvestorid vastutavad registri pidamise eest ja koostavad ühendustele üksikasjalikud eeskirjad väljastpoolt antud toetuste deklareerimise kohta.

Artikkel 3

Üldsusele tagatakse registrile juurdepääs.

Üldsusele võib tagada elektroonilise juurdepääsu registrile.

Artikkel 4

Kuni erinevaid siseriiklikke regulatsioone asendava Euroopa Parlamendi liikme statuudi kehtima hakkamiseni kohaldatakse parlamendiliikmete suhtes nende majanduslike huvidedeklaratsioonide osas selle liikmesriigi õigust, milles nad osutusid valituks.

II LISA

INFOTUNNI LÄBIVIIMINE ARTIKLI 109 ALUSEL

A. SUUNISED

Vastuvõetavad on vaid küsimused, mis:

—	on lühikesed ja võimaldavad anda lühikese vastuse;

—	kuuluvad Euroopa Komisjoni ja nõukogu pädevus- ning vastutusalasse ja pakuvad üldist huvi;

—	ei nõua asjaomaselt institutsioonilt eelnevat põhjalikku uuringut;

—	on selgelt sõnastatud ja seonduvad konkreetse teemaga;

—	ei sisalda väiteid ega arvamusi;

—	pole seotud rangelt isiklike küsimustega;

—	ei ole suunatud dokumentide või statistilise teabe hankimisele;

—	on esitatud küsivas vormis.

2.	Küsimus pole vastuvõetav, kui päevakord näeb asjaomase institutsiooni osalusel juba teema arutamise ette.

Küsimus pole vastuvõetav, kui sama või sarnast küsimust on juba esitatud ja sellele on antud vastus viimase kolme kuu jooksul, va juhul kui on toimunud uusi arenguid või küsimuse autor soovib saada täiendavat informatsiooni. Kui küsimust vastu ei võeta, antakse küsimuse autorile varem esitatud küsimuse ja vastuse koopia.

Täiendavad küsimused

4.	Parlamendiliige võib küsimusele antud vastuse järel esitada täiendava küsimuse. Kokku võib parlamendiliige esitada kaks täiendavat küsimust.

5.	Täiendavate küsimuste suhtes kohaldatakse samu käesolevates suunistes toodud vastuvõetavuse tingimusi.

Täiendavate küsimuste vastuvõtmise üle otsustab president, piirates nende arvu, niivõrd kui on vajalik selleks, et iga küsimuse esitanud parlamendiliige saaks oma küsimusele ka vastuse.

President ei ole kohustatud lugema eelpooltoodud vastuvõetavuse tingimustele vastavat täiendavat küsimust vastuvõetavaks, kui:

a)	see võib häirida infotunni tavapärast läbiviimist;

b)	põhiküsimus, mille juurde ta kuulub, on juba piisavalt avatud tänu teistele täiendavatele küsimustele; või

c)	tal puudub otsene side põhiküsimusega.

Küsimustele antavad vastused

7.	Asjaomane institutsioon peab andma küsimustele lühikesed täpsed ja teemakohased vastused.

8.	Kui konkreetsete küsimuste sisu seda võimaldab, võib president pärast küsimuse esitajatega konsulteerimist võtta vastu otsuse, et asjaomane institutsioon võib vastata neile ühiselt.

9.	Küsimusele vastatakse üksnes juhul, kui küsimuse esitaja on kohal või ta on teatanud presidendile enne infotunni algust kirjalikult oma asendaja nime.

10.	Küsimusele ei vastata, kui küsimuse esitajat ega tema asendajat ei ole kohal.

11.

Kui parlamendiliige esitab küsimuse, kuid ta ise ega tema asendaja ei osale infotunnil, tuletab president talle kirjalikult meelde tema kohustust olla kohal või olla esindatud. Kui president peab sellise kirja saatma kolm korda 12-kuuse perioodi vältel, kaotab nimetatud parlamendiliige kuueks kuuks õiguse infotunnil küsimusi esitada.

12.	Kui autorid ei nõua artikli 110 lõike 3 kohaldamist, siis ajapuuduse tõttu vastamata jäänud küsimustele antakse vastus artikli 110 lõike 4 esimese lõigu alusel.

13.	Kirjalike vastuste suhtes kohaldatakse artikli 110 lõigetes 3 ja 5 sätestatut.

Ajalised piirangud

14.

Küsimused esitatakse hiljemalt üks nädal enne infotunni algust. Küsimusi, mida nimetatud tähtaja jooksul ei esitatud, võib infotunnil esitada asjaomase institutsiooni nõusolekul.

Vastuvõetavaks tunnistatud küsimused tehakse parlamendiliikmetele kättesaadavaks ja edastatakse asjaomastele institutsioonidele.

Formaat

15.

Euroopa Komisjoni infotunni võib Euroopa Komisjoni nõusolekul jagada kindlate volinike infotundideks.

Nõukogu infotunni võib nõukogu nõusolekul jagada eraldi eesistujariigi, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja või eurorühma presidendi infotundideks. Samuti võib infotundi jagada teemade alusel.

B. SOOVITUSED

(väljavõte parlamendi 13. novembri 1986. a resolutsioonist)

Euroopa Parlament:

1.	soovitab infotunni läbiviimisel rangemalt kohaldada selleks artikli 43 (1) alusel vastu võetud suuniseid ning eriti nende punkti 1, mis reguleerib küsimuste vastuvõetavust;

soovitab Euroopa Parlamendi presidendil sagedamini kasutada talle artikli 43 lõikega 3 (2) antud õigust infotunni küsimuste teemade järgi rühmitamiseks; ja arvestab siiski, et sellise rühmitamise alla saavad kuuluda vaid need küsimused, mis asuvad antud osaistungjärgule esitatud küsimuste nimistu esimeses pooles;

soovitab presidendil seoses täiendavate küsimustega reeglina jälgida, et võetakse vastu: üks täiendav küsimus põhiküsimuse esitajalt ning üks või enim kaks täiendavat küsimust teistelt parlamendiliikmetelt, kes eelistatavalt kuuluvad põhiküsimuse esitajaga võrreldes erinevasse fraktsiooni ja esindavad teisi liikmesriike; tuletab meelde, et täiendavad küsimused peavad olema lühikesed ja esitatud küsivas vormis, ning soovitab, et nende pikkus ei ületaks 30 sekundit;

4.	kutsub Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles vastavalt nimetatud suuniste punktile 7 jälgima, et nende vastused oleksid lühikesed, täpsed ja teemakohased.

(1) Nüüd: artikkel 109.

(2) Nüüd: artikli 109 lõige 3.

III LISA

SUUNISED JA ÜLDPÕHIMÕTTED, MIDA JÄRGIDA PÄEVAKORRA TEEMADE VALIKUL ARUTELU KORRALDAMISEKS INIMÕIGUSTE, DEMOKRAATIA JA ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTETE RIKKUMISE JUHTUMITE ÜLE ARTIKLI 115 ALUSEL

Aluspõhimõtted

Eesõigus antakse resolutsiooni ettepanekule, mis on suunatud hääletuse läbiviimisele ja millega parlament soovib enne konkreetse sündmuse toimumist teha nõukogule, Euroopa Komisjonile, liikmesriikidele, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele teatavaks oma seisukoha selle sündmuse suhtes, eeldusel, et toimuv osaistungjärk on ainus, millel hääletus jõutakse õigeaegselt läbi viia.

2.	Resolutsiooni ettepanekud ei tohi olla pikemad kui 500 sõna.

3.	Euroopa Liidu lepingus sätestatud Euroopa Liidu vastutusaladega seotud teemadele antakse eelis teiste teemade ees, tingimusel, et nad on antud hetkel väga olulise tähtsusega.

4.	Arutelusse valitud teemade arv peab võimaldama pidada nende üle sellise arutelu, mis on vastavuses nende tähtsusega; ühte arutelusse ei valita üle kolme teema, sh alateemad.

Praktilised üksikasjad

5.	Parlamendile ja fraktsioonidele tehakse teatavaks, milliseid aluspõhimõtteid inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutelu teemade valikul rakendati.

Kõneaja piirangud ja jaotamine

6.	Olemasoleva aja paremaks ärakasutamiseks lepib president pärast fraktsiooni esimeestega konsulteerimist nõukogu ja Euroopa Komisjoniga kokku avalduste tegemiseks vajalikus kõneajas arutelul inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite üle.

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg

7.	Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg määratakse arvestusega, et nende tekstide ametlikes keeltes kättesaadavaks tegemise ning resolutsiooni ettepaneku arutelu vahele jääb piisavalt aega, mis võimaldab parlamendiliikmetel ja fraktsioonidel nende üle aru pidada.

IV LISA

EUROOPA LIIDU PÕHIEELARVE JA LISAEELARVETE KONTROLLIMENETLUS

Artikkel 1

Töödokumendid

1. Järgmised dokumendid trükitakse ja tehakse kättesaadavaks:

a)	Euroopa Komisjoni teatis ESTÜ asutamislepingu artikli 78 lõikes 9, EÜ asutamislepingu artikli 272 lõikes 9 ning EURATOMi asutamislepingu artikli 177 lõikes 9 sätestatud ülemäära kohta;

b)	Euroopa Komisjoni või nõukogu ettepanek uue määra kehtestamiseks;

c)	nõukogu kokkuvõte oma aruteludest parlamendi vastuvõetud eelarve projekti muudatusettepanekute ja parandusettepanekute kohta;

d)	nõukogu parandusettepanekud parlamendi vastuvõetud eelarve projekti muudatusettepanekute suhtes;

e)	nõukogu seisukoht uue ülemmäära kehtestamise suhtes;

f)	uus eelarve projekt, mis on koostatud vastavalt ESTÜ asutamislepingu artikli 78 lõikele 8, EÜ asutamislepingu artikli 272 lõikele 8 ning EURATOMi asutamislepingu artikli 177 lõikele 8;

g)	otsuste projekt ESTÜ asutamislepingu artikli 78 punktiga b, EÜ asutamislepingu artikliga 273 ning EURATOMi asutamislepingu artikliga 178 määratud ajutiste kaheteistkümnendike kohta;

2. Need dokumendid edastatakse vastutavale komisjonile. Kõik asjaomased parlamendi komisjonid võivad esitada oma arvamuse.

3. President määrab tähtaja, mille jooksul on teistel komisjonidel võimalus oma arvamused vastutavale komisjonile esitada.

Artikkel 2

Määr

1. Iga parlamendiliige võib allpool kindlaks määratud tingimustel esitada ja kaitsta otsuse ettepanekut, millega kehtestatakse uus ülemmäär.

2. Ettepanek on vastuvõetav vaid juhul, kui ta on esitatud kirjalikult ja sellele on alla kirjutanud vähemalt 37 parlamendiliiget või kui see on esitatud fraktsiooni või parlamendi komisjoni poolt.

3. President kehtestab selliste ettepanekute esitamiseks tähtaja.

4. Vastutav komisjon esitab enne parlamendiarutelu nende ettepanekute kohta ettekande.

5. Seejärel korraldab parlament ettepanekute üle hääletuse.

Otsus võetakse vastu koosseisu häälteenamusega (absoluutse häälteenamusega) ja seejuures kolmeviiendikulise antud häälte enamusega (kolmeviiendikulise kvalifitseeritud häälteenamusega).

Kui nõukogu on teavitanud parlamenti, et ta on nõus uue ülemmäära kehtestamisega, kuulutab president parlamendi istungile muudetud määra vastuvõetuks.

Kui nõukogu sellist teadet ei saada, saadetakse nõukogu seisukoht edasi vastutavale komisjonile.

Artikkel 3

Eelarve projekti arutamine: esimene etapp

1. Iga parlamendiliige võib kooskõlas allpooltoodud tingimustega esitada ja toetada:

—	eelarve projekti muudatusettepanekute projekt;

—	eelarve projekti parandusettepanekuid.

2. Muudatusettepaneku projekt on vastuvõetav üksnes juhul, kui see on esitatud kirjalikult, sellele on alla kirjutanud vähemalt 37 parlamendiliiget või selle on esitanud fraktsioon või parlamendi komisjon, kui see määratleb täpselt eelarve rubriigid, mida ta puudutab, ja tagab tulude ning kulude tasakaalu püsimise. Muudatusettepaneku projekt sisaldab kogu asjakohase teabe märkuste kohta, mis viiakse sisse eelarve vastavasse rubriiki.

Sama korda kohaldatakse kõigi parandusettepanekute suhtes.

Kõik eelarve projekti muudatusettepanekute projektid ja parandusettepanekud peavad olema kirjalikus vormis põhjendatud.

3. President määrab muudatusettepanekute projektide ja parandusettepanekute esitamiseks tähtaja.

President kehtestab muudatusettepanekute projektide ja parandusettepanekute esitamiseks kaks tähtaega, esimene enne ja teine pärast raporti vastuvõtmist vastutava komisjoni poolt.

4. Vastutav komisjon edastab parlamendile oma arvamuse esitatud tekstide kohta enne nende arutelu parlamendis.

Vastutava komisjoni poolt tagasi lükatud muudatusettepanekute projektid ja parandusettepanekud pannakse parlamendis hääletusele üksnes juhul, kui seda on enne presidendi poolt seatud tähtaja lõppu parlamendi komisjon või vähemalt 37 parlamendiliiget kirjalikult nõudnud; see tähtaeg peab lõppema mitte vähem kui kakskümmend neli tundi enne hääletuse algust.

5. Parlamendi eelkalkulatsioonide muudatusettepanekute projektid, mis sarnanevad parlamendi poolt juba eelkalkulatsioonide koostamise ajal tagasilükatud muudatusettepanekute projektidega, võetakse arutamisele üksnes juhul, kui vastutav komisjon on selle kohta esitanud toetava arvamuse.

6. Kodukorra artikli 51 lõiget 2 kohaldamata korraldab parlament eraldi üksteisele järgnevad hääletused järgmiste tekstide üle:

—	iga muudatusettepaneku projekti ja parandusettepaneku üle;

—	eelarve projekti iga osa üle; ja

—	eelarve projekti puudutava resolutsiooni ettepaneku üle.

Kohaldatakse artikli 155 lõikeid 4 kuni 8.

7. Eelarve projekti artiklid, peatükid, jaotised ja osad, mille suhtes muudatusettepaneku projekti või parandusettepanekut pole esitatud, loetakse vastuvõetuks.

8. Muudatusettepaneku projekt võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega (absoluutse häälteenamusega).

Parandusettepanekud võetakse vastu antud häälte enamusega.

9. Kui parlament võtab vastu muudatusettepaneku projekti, mis tõstab eelarve projektis ettenähtud kulutusi kõrgemale kehtestatud ülemmäärast, siis esitab vastutav komisjon parlamendile ettepaneku uue ülemmäära kehtestamiseks vastavalt ESTÜ asutamislepingu artikli 78 lõike 9 viimasele punktile, EÜ asutamislepingu artikli 272 lõikele 9 ning EURATOMi asutamislepingu artikli 177 lõikele 9. Ettepanek pannakse hääletusele pärast eelarve projekti erinevate osade üle hääletamist. Otsus võetakse vastu parlamendi koosseisu häälteenamusega ja seejuures kolmeviiendikulise antud häälte enamusega (kolmeviiendikulise kvalifitseeritud häälteenamusega). Kui ettepanek lükatakse tagasi, saadetakse eelarve projekt tervikuna tagasi vastutavale komisjonile.

10. Kui parlament ei võta vastu eelarve suhtes esitatud muudatusettepanekuid või parandusettepanekuid ega võta vastu ettepanekut eelarve projekti tagasilükkamiseks, kuulutab president parlamendi istungil eelarve lõplikult vastuvõetuks.

Kui parlament muudab eelarve projekti või võtab vastu parandusettepanekud, saadetakse muudetud eelarve projekt või eelarve projekt, millele on lisatud parandusettepanekud, koos põhjendustega edasi nõukogule ja Euroopa Komisjonile.

11. Nõukogule ja Euroopa Komisjonile saadetakse edasi ka selle istungi protokoll, millel parlament esitas eelarve projekti suhtes oma arvamuse.

Artikkel 4

Eelarve lõplik vastuvõtmine esimese lugemise järel

Kui nõukogu teavitab parlamenti, et ta pole parlamendi muudatusettepanekuid parandanud ja on heaks kiitnud või ei ole tagasi lükanud parlamendi parandusettepanekuid, kuulutab president parlamendi istungil eelarve lõplikult vastuvõetuks ja korraldab selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Nõukogu kaalutlustega arvestamine - teine etapp

1. Kui nõukogu on parandanud ühe või mitu parlamendi vastuvõetud muudatusettepanekut, siis edastatakse nõukogu parandatud tekst vastutavale komisjonile.

2. Iga parlamendiliige võib allpool kindlaks määratud tingimustel esitada ja kaitsta nõukogu parandatud teksti muudatusettepanekute projekte.

3. Muudatusettepaneku projekt on vastuvõetav vaid juhul, kui see on esitatud kirjalikult, kui selle on allkirjastanud vähemalt 37 parlamendiliiget või selle on esitanud parlamendi komisjon ning muudatusettepaneku projekt tagab tulude ja kulude tasakaalu püsimise. Artikli 46 lõiget 5 ei kohaldata.

Muudatusettepaneku projekt on vastuvõetav üksnes juhul, kui ta on seotud nõukogu parandatud tekstiga.

4. President kehtestab muudatusettepaneku projektide esitamiseks tähtaja.

5. Vastutav komisjon esitab oma seisukoha nõukogu poolt parandatud tekstide suhtes ja annab oma arvamuse nõukogu parandatud teksti suhtes esitatud muudatusettepanekute projektide kohta.

6. Nõukogu parandatud tekstide muudatusettepanekute projektid pannakse parlamendis hääletusele, piiramata seejuures artikli 3 lõike 4 teise punkti kohaldamist. Parlament võtab otsuse vastu koosseisu häälteenamusega (absoluutse häälteenamusega) ja seejuures kolmeviiendikulise antud häälte enamusega (kolmeviiendikulise kvalifitseeritud häälteenamusega). Kui muudatusettepanekute projektid võetakse vastu, loetakse nõukogu parandatud tekstid tagasilükatuks. Kui muudatusettepanekute projektid lükatakse tagasi, loetakse vastuvõetuks nõukogu parandatud tekstid.

7. Nõukogu kokkuvõte parlamendi vastuvõetud parandusettepanekute üle toimunud arutelu kohta arutatakse parlamendis läbi ja seejärel võib panna resolutsiooni ettepaneku hääletusele.

8. Pärast käesolevas artiklis sätestatud menetluse läbiviimist ja lähtudes artiklis 6 sätestatud tingimustest kuulutab president parlamendi istungil eelarve lõplikult vastuvõetuks ja korraldab selle avaldamise Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Täielik tagasilükkamine

1. Parlamendi komisjon või vähemalt 37 parlamendiliiget võivad olulistel põhjustel esitada ettepaneku kogu eelarve projekti tagasilükkamiseks. Selline ettepanek on vastuvõetav vaid juhul, kui sellele on lisatud kirjalik põhjendus ja see on esitatud presidendi määratud tähtaja jooksul. Tagasilükkamise ettepaneku põhjendused ei tohi olla omavahel vastuolus.

2. Vastutav komisjon esitab nimetatud ettepaneku kohta oma arvamuse enne selle parlamendis hääletusele panekut.

Parlament võtab otsuse vastu koosseisu häälteenamusega (absoluutse häälteenamusega) ja seejuures kahekolmandikulise antud häälteenamusega (kahekolmandikulise kvalifitseeritud häälteenamusega). Kui eelarve projekti tagasilükkamise ettepanek võetakse vastu, saadetakse eelarve projekt tervikuna nõukogule tagasi.

Artikkel 7

Ajutise kaheteistkümnendiku süsteem

1. Iga parlamendiliige võib allpool kindlaksmääratud tingimustel esitada otsuse ettepaneku, mis erineb nõukogu vastuvõetud otsusest, millega lubatakse asutamislepingust või selle alusel vastu võetud õigusaktist tulenevatest kuludest erinevate kulude, so muude kulude, suurendamist üle ajutise kaheteistkümnendiku.

2. Otsuse ettepanek on vastuvõetav üksnes juhul, kui see on esitatud kirjalikult, sellele on alla kirjutanud vähemalt 37 parlamendiliiget või see on esitatud fraktsiooni või parlamendi komisjoni poolt ning on põhjendatud.

3. Vastutav komisjon esitab oma arvamuse esitatud tekstide kohta enne nende arutelu parlamendis.

4. Parlament võtab otsuse vastu koosseisu häälteenamusega (absoluutse häälteenamusega) ja seejuures kolmeviiendikulise antud häälte enamusega (kolmeviiendikulise kvalifitseeritud häälteenamusega).

Artikkel 8

Parlamendi eelkalkulatsioonide menetlus

1. Parlamendi eelarvega seotud küsimuste lahendamisel võtavad juhatus ja eelarve eest vastutav komisjon üksteisele järgnevatel etappidel vastu otsused:

a)	ametikohtade loetelu kohta;

b)	eelkalkulatsioonide esialgse projekti ja eelkalkulatsioonide projekti kohta.

2. Ametikohtade loetelu käsitlevate otsuste vastuvõtmisel järgitakse järgmist menetluskorda:

a)	juhatus koostab iga eelarveaasta kohta ametikohtade loetelu;

b)	kui eelarve eest vastutava komisjoni seisukoht erineb juhatuse esialgsetest otsustest, avatakse juhatuse ja eelarve eest vastutava komisjoni vahel lepitusmenetlus;

c)	menetluse lõppstaadiumis võtab juhatus, kooskõlas kodukorra artikli 197 lõikega 3 ja piiramata EÜ asutamislepingu artikli 272 alusel tehtud otsuste rakendamist, vastu lõpliku otsuse ametikohtade loetelu eelkalkulatsioonide kohta.

3. Tegelike eelkalkulatsioonide koostamise protsess algab niipea, kui juhatus on vastu võtnud lõpliku otsuse ametikohtade loetelu kohta. Selle menetluse kulg on sätestatud kodukorra artiklis 73 ja on järgmine:

a)	juhatus koostab tulude ja kulude eelkalkulatsioonide esialgse projekti (lõige 1);

b)	eelarve eest vastutav komisjon koostab tulude ja kulude eelkalkulatsioonide projekti (lõige 2);

c)	kui eelarve eest vastutava komisjoni seisukoht erineb oluliselt juhatuse omast, algatatakse lepitusmenetlus.

V LISA

OTSUSTE ARUTAMINE JA VASTUVÕTMINE EELARVE TÄITMISE ARUANDE KINNITAMISE MENETLUSE KÄIGUS

Artikkel 1

Dokumendid

1. Järgmised dokumendid trükitakse ja tehakse kättesaadavaks:

a)	Euroopa Komisjonilt saadav aasta tulude ja kulude aruanne, finantsanalüüs ja bilanss;

b)	kontrollikoja aastaaruanne ja eriaruanded koos institutsioonidelt saadud vastustega;

c)	kontrollikoja avaldus, mis kinnitab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute õiguspärasust ja korrektsust vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 248;

d)	nõukogu soovitus.

2. Nimetatud dokumendid saadetakse vastutavale komisjonile. Iga asjaomane parlamendi komisjon võib esitada oma arvamuse.

3. Kui teised komisjonid soovivad esitada arvamusi, määrab president kindlaks, millise aja jooksul peab need arvamused vastutavale komisjonile esitama.

Artikkel 2

Raporti arutamine

1. Parlament peab vastutava komisjoni raporti alusel arutelu eelarve täitmise aruande kinnitamise üle enne kontrollikoja aastaaruande vastuvõtmisele järgneva aasta 30. aprilli, nagu nõuab finantsmäärus.

2. Raporti arutamise menetluse suhtes kohaldatakse käesoleva kodukorra muudatusettepanekuid ja hääletamist reguleerivaid sätteid, kui käesolevas lisas pole sätestatud teisiti.

Artikkel 3

Raporti sisu

1. Vastutava komisjoni koostatud raport eelarve täitmise kohta sisaldab:

a)	ettepanekut võtta vastu otsus eelarve täitmise aruanne kinnitada või kinnituse andmine edasi lükata (hääletus aprilli osaistungjärgul) või ettepanekut võtta vastu otsus eelarve täitmise aruanne kinnitada või kinnituse andmisest keelduda (hääletus oktoobri osaistungjärgul);

b)	otsuse ettepanekut ühenduse tulude, kulude, varade ja kohustuste raamatupidamiskontode sulgemiseks;

c)	resolutsiooni ettepanekut, mis sisaldab kommentaare punktis a nimetatud otsuse ettepaneku kohta, sisaldades ühtlasi nii hinnangut Euroopa Komisjoni eelarve haldamisele vastava eelarveaasta jooksul kui tähelepanekuid kulutuste tegemise kohta tulevikus;

d)	lisana nimistut Euroopa Komisjonilt saadud ning Euroopa Komisjonilt taotletud, kuid laekumata jäänud dokumentide kohta;

e)	asjaomaste parlamendi komisjonide arvamusi.

2. Kui vastutav komisjon teeb ettepaneku kinnitusotsuse vastuvõtmise edasilükkamiseks, esitatakse vastavas resolutsiooni ettepanekus inter alia:

a)	edasilükkamise põhjused;

b)	Euroopa Komisjonilt oodatavad sammud ja nende tähtajad;

c)	dokumendid, mis on nõutavad selleks, et parlament omaks piisavalt infot otsuse vastuvõtmiseks.

Artikkel 4

Arutamine ja hääletamine parlamendis

1. Vastutava komisjoni eelarve täitmise aruande kinnitamist puudutav raport lisatakse esitamisele järgneva esimese osaistungjärgu päevakorda vastavalt esitamise järjekorrale.

2. Muudatusettepanekuid saab teha ainult artikli 3 lõike 1 punkti c alusel esitatud resolutsiooni ettepanekute suhtes.

3. Otsuste ettepanekute ja resolutsiooni ettepaneku hääletamisel järgitakse artiklis 3 esitatud järjekorda, kui artiklis 5 pole ette nähtud teisiti.

4. Parlament võtab vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 198 otsuse vastu antud häälte enamusega.

Artikkel 5

Erinevad menetluskorrad

1. Aprilli osaistungjärgu hääletus

Esmalt võib parlamendi komisjon esitada oma raportis ettepaneku võtta vastu otsus eelarve täitmise aruanne heaks kiita või heakskiidu andmine edasi lükata.

Kui parlament võtab antud häälte enamusega vastu ettepaneku eelarve täitmise aruanne kinnitada, siis aruanne kinnitatakse. See toob ühtlasi kaasa raamatupidamiskontode sulgemise.

Kui nimetatud kinnitamise ettepanek ei kogu antud häälte enamust, loetakse kinnituse andmine edasilükatuks ja vastutav komisjon esitab kuue kuu jooksul uue raporti, mis sisaldab ettepanekut eelarve täitmise aruanne kinnitada või kinnituse andmisest keelduda.

Kui parlament võtab vastu ettepaneku eelarve täitmise aruande kinnitamine edasi lükata, esitab vastutav komisjon kuue kuu jooksul uue raporti, mis sisaldab ettepanekut eelarve täitmise aruanne kinnitada või kinnituse andmisest keelduda. Sellisel juhul lükkub raamatupidamiskontode sulgemine edasi ning vastav ettepanek esitatakse uuesti koos uue raportiga.

Kui nimetatud ettepanek eelarve täitmise aruande kinnitamine edasi lükata ei kogu antud häälte enamust, loetakse aruanne kinnitatuks. See toob ühtlasi kaasa raamatupidamiskontode sulgemise. Resolutsiooni ettepaneku võib panna hääletusele eelnevale vaatamata.

2. Oktoobri osaistungjärgu hääletus

Teises faasis tehakse kinnitusraportis ettepanek kinnitada aruanne või keelduda aruande kinnitamisest.

Kui parlament võtab antud häälte enamusega vastu ettepaneku eelarve täitmise aruanne kinnitada, siis aruanne kinnitatakse. See toob ühtlasi kaasa raamatupidamiskontode sulgemise.

Kui nimetatud kinnitamise ettepanek ei kogu antud häälte enamust, loetakse, et kinnituse andmisest on keeldutud. Ametlik ettepanek kõnesoleva eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemiseks esitatakse vastuvõtmiseks mõne järgneva osaistungjärgu päevakorda, millele Euroopa Komisjon kutsutakse esitama omapoolset avaldust.

Kui parlament võtab antud häälte enamusega vastu ettepaneku eelarve täitmise aruanne kinnitamisest keelduda, esitatakse ametlik ettepanek kõnesoleva eelarveaasta raamatupidamiskontode sulgemiseks selle järgneva osaistungjärgu päevakorda, millele Euroopa Komisjon kutsutakse esitama omapoolset avaldust.

Kui nimetatud kinnitamisest keeldumise ettepanek ei kogu antud häälte enamust, loetakse eelarve täitmise aruanne kinnitatuks. See toob ühtlasi kaasa raamatupidamiskontode sulgemise. Resolutsiooni ettepaneku võib panna hääletusele eelnevale vaatamata.

3. Kui resolutsiooni ettepanek või raamatupidamiskontode sulgemise ettepanek sisaldavad sätteid, mis on vastuolus parlamendi otsusega eelarve täitmise aruande kinnitamise kohta, võib parlamendi president, peale konsulteerimist vastutava komisjoni esimehega, võtta vastu otsuse lükata vastava ettepaneku hääletus edasi ning määrata uue tähtaja muudatusettepanekute esitamiseks.

Artikkel 6

Vastuvõetud otsuse rakendamine kinnitusmenetluse raames

1. President saadab Euroopa Komisjonile ja kõigile teistele institutsioonile edasi iga parlamendi poolt artikli 3 alusel vastu võetud otsuse või resolutsiooni ja korraldab nende avaldamise Euroopa Liidu Teataja õigusliku sisuga aktide avaldamiseks mõeldud sarjas.

2. Vastutav komisjon esitab vähemalt üks kord aastas parlamendile ettekande meetmete kohta, mida institutsioonid on kasutusele võtnud tulenevalt parlamendi poolt kinnitusmenetlusega seotud otsustele lisatud märkustest ning teistest märkustest, mis sisalduvad parlamendi resolutsioonides kulutuste tegemise kohta.

3. Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 232 võib president parlamendi nimel ja eelarvekontrolli eest vastutava komisjoni raporti alusel esitada Euroopa Kohtule hagi asjaomase institutsiooni vastu, mis ei täida oma kohustusi tulenevalt kinnitusmenetluse raames vastuvõetud otsustele lisatud märkustest või teistest kulutuste teostamist puudutavatele resolutsioonidele lisatud märkustest.

VI LISA

PARLAMENDI ALALISTE KOMISJONIDE VOLITUSED JA VASTUTUSALAD (1)

I Välisasjade komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1.	ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP). Antud küsimuses abistab komisjoni julgeoleku- ja kaitse allkomisjon;

2.	suhted teiste ELi institutsioonide ja organitega, ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ning parlamentidevaheliste assambleedega küsimustes, mis jäävad komisjoni vastutusalasse;

3.	poliitiliste suhete tugevdamine kolmandate riikidega, eelkõige nendega, mis asuvad Euroopa Liidu vahetus läheduses, suuremate koostöö- ja abiprogrammide kaudu või rahvusvaheliste lepingute kaudu nagu assotsiatsiooni- või koostöölepingud;

4.	Euroopa riikide Euroopa Liiduga ühinemist käsitlevate läbirääkimiste alustamine, järelevalve ja lõpetamine;

inimõiguste, vähemuste õiguste ja demokraatlike väärtuste edendamisega seotud küsimused kolmandates riikides. Selles küsimuses toetab komisjoni tegevust inimõiguste allkomisjon. Piiramata asjakohaste eeskirjade kohaldamist, kutsutakse allkomisjoni koosolekutele teiste sama valdkonnaga tegelevate parlamendikomisjonide liikmeid ja asutuste esindajaid.

Komisjon koordineerib parlamendi ühiskomisjonide ja koostöökomisjonide, samuti parlamentidevaheliste delegatsioonide ja ad hoc delegatsioonide tööd ning komisjoni vastutusalasse jäävaid valimiste vaatlemiste missioone.

II Arengukomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

Euroopa Liidu arengu- ja koostööpoliitika edendamine, rakendamine ja järelevalve, sealhulgas:

a)	kahepoolne ja vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide ning parlamentidevaheliste foorumitena toimuv poliitiline dialoog arengumaadega,

b)	abi arengumaadele ja koostöölepingud nendega,

c)	demokraatlike väärtuste, hea valitsemistava ja inimõiguste edendamine arengumaades;

2.	AKV-EÜ partnerluslepingut puudutavad küsimused ja suhted vastavate asutustega;

3.	parlamendi seotus valimiste vaatlemise missioonidega, vajadusel koostöös teiste pädevate komisjonide ja delegatsioonidega. Komisjon koordineerib oma vastutusalasse jäävate parlamentidevaheliste delegatsioonide ja ad hoc delegatsioonide tööd.

III Rahvusvahelise kaubanduse komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

Euroopa Liidu ühise kaubanduspoliitika loomise ja rakendamisega ning välismajandussuhetega seotu, eelkõige:

1.	finants-, majandus- ja kaubandussuhted kolmandate riikide ning piirkondlike organisatsioonidega;

2.	tehnilise ühtlustamise ja standardiseerimise meetmed valdkondades, mis käivad rahvusvahelise õiguse alla;

3.	suhted pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja väljaspool liitu asuvate piirkondlike majandus- ja kaubandusintegratsiooni edendavate organisatsioonidega;

4.	suhted WTOga, kaasaarvatud selle parlamentaarne mõõde. Kolmandate riikidega majanduslikes ja kaubandusaspektides suhtlemisel teeb komisjon koostööd pädevate parlamentidevaheliste delegatsioonide ja ad hoc delegatsioonidega.

IV Eelarvekomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1.	Euroopa Liidu tulude ja kulude mitmeaastased eelkalkulatsioonid ning liidu omavahendite süsteem;

2.	parlamendi eelarvealased eelisõigused, nimelt Euroopa Liidu eelarve ning selles küsimuses institutsioonidevaheliste kokkulepete väljatöötamine ja rakendamine;

3.	parlamendi kalkulatsioonid vastavalt kodukorras kindlaks määratud menetlusele;

4.	detsentraliseeritud asutuste eelarve;

5.	Euroopa Investeerimispanga finantstegevus;

6.	Euroopa Arengufondi kandmine eelarvesse piiramata AKV-EÜ partnerluslepingu eest vastutava komisjoni volitusi;

7.	kõikide ühenduse õigusaktide finantsmõjud ja kokkusobivusmitmeaastase finantsraamistikuga, piiramata erialakomisjonide volitusi;

8.	praeguse eelarve täitmise jälgimine ja hindamine, arvesse võtmata kodukorra artikli 72 lõiget 1, assigneeringute ümberpaigutamine, ametikohtade loeteluga seotud menetlused, haldusassigneeringud ja olulise finantsmõjuga ehitusalaste projektidega seotud arvamused;

9.	finantsmäärus, välja arvatud küsimused, mis käsitlevad eelarvete täitmist, haldamist ja kontrollimist.

V Eelarvekontrollikomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1.	Euroopa Liidu ja Euroopa Arengufondi eelarve täitmise kontroll ja parlamendi otsused eelarve täitmise aruande kinnitamise kohta, kaasa arvatud institutsioonisisesed aruannete kinnitamise menetlused ja kõik selliste otsuste kaas- või rakendusmeetmed;

2.	Euroopa Liidu, selle institutsioonide ja teiste liidu poolt rahastatavate organite kontode ja bilansside sulgemine, aruandlus ning auditeerimine, kaasa arvatud ülekantavate vahendite kindlaksmääramine ja saldode kinnitamine;

3.	Euroopa Investeerimispanga finantstegevuse kontroll;

4.	mitmesuguste ühenduse rahastamisvormide tõhususe hindamine Euroopa Liidu poolt rahastatavate meetmete rakendamisel;

5.	Euroopa Liidu eelarve täitmisel esinevate pettuste ja eeskirjade eiramise juhtumite uurimine, meetmed selliste juhtumite ennetamiseks ja karistamiseks ning liidu finantshuvide üldine kaitsmine;

6.	suhted kontrollikojaga ja selle liikmete ametissenimetamine ning kontrollikoja aruannete läbivaatamine;

7.	finantsmäärus selles osas, mis puudutab eelarve täitmist, juhtimist ja kontrolli.

VI Majandus- ja rahanduskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1.	Euroopa Liidu majandus- ja rahanduspoliitika, majandus- ja rahaliidu ning Euroopa rahandus- ja finantssüsteemi toimimine (kaasa arvatud suhted pädevate institutsioonide või organisatsioonidega);

2.	kapitali ning maksete vaba liikumine (piiriülesed maksed, ühine makseala, maksebilanss, kapitali liikumise ning laenupoliitika, kolmandatest riikidest alguse saanud kapitali liikumise kontroll, meetmed liidu kapitali ekspordi edendamiseks);

3.	rahvusvaheline rahandus- ja finantssüsteemi (kaasa arvatud suhted rahandus- ja finantsinstitutsioonide ja -organisatsioonidega);

4.	konkurentsi ja riigiabi puudutavad eeskirjad;

5.	maksusätted;

6.	finantsteenuste järelevalvega seotud küsimused, institutsioonid ja turud, kaasa arvatud aruandlus, auditeerimine, raamatupidamiseeskirjad, ettevõtte juhtimine ning muud finantsteenuseid puudutavad äriühinguõiguse küsimused.

VII Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1.	tööhõivepoliitika ja kõik sotsiaalpoliitika aspektid, nagu töötingimused, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse;

2.	töötervishoiu ja tööohutuse meetmed;

3.	Euroopa Sotsiaalfond;

4.	kutseõppepoliitika, kaasa arvatud kutsekvalifikatsioonid;

5.	töötajate ja pensionäride vaba liikumine;

6.	tööturu osapoolte dialoog;

7.	diskrimineerimise kõik avaldumisvormid töökohal ja tööturul, välja arvatud sooline diskrimineerimine;

suhted järgmiste organitega:

—	Euroopa Kutsehariduse Arendamise Keskus (Cedefop),

—	Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond,

—	Euroopa Koolitusfond,

—	Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur; samuti suhted teiste pädevate ELi asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

VIII Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

keskkonnapoliitika ja keskkonnakaitsemeetmed ning eelkõige:

a)	õhu-, pinnase- ja veereostus, jäätmehooldus ning jäätmete ringlussevõtt, ladustamine, ohtlikud ained ja valmistised, müratase, kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kaitse,

b)	säästev areng,

c)	rahvusvahelised ja piirkondlikud meetmed ning kokkulepped, mille eesmärk on kaitsta keskkonda,

d)	keskkonnale tekitatud kahju kõrvaldamine,

e)	kodanikukaitse,

f)	Euroopa Keskkonnaagentuur,

rahvatervis ning eelkõige:

a)	rahvatervisealased programmid ja erimeetmed,

b)	farmaatsia- ja kosmeetikatooted,

c)	bioterrorismi terviseaspektid,

d)	Euroopa Ravimihindamisamet ning Euroopa Haiguste Ennetamise ja Järelevalve Amet;

toiduainete ohutust puudutav ning eelkõige:

a)	toiduainete märgistamine ja ohutus,

b)	veterinaaria-alased õigusaktid, mis käsitlevad inimeste tervise kaitset; toiduainete ja nende tootmissüsteemide sanitaarkontroll,

c)	Euroopa Toiduohutusamet ning Euroopa Toidu- ja Veterinaaramet.

IX Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1.	Euroopa Liidu tööstuspoliitika ja uute tehnoloogiate rakendamine, kaasa arvatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega seonduvad meetmed;

2.	Euroopa Liidu teadusuuringute poliitika, kaasa arvatud uurimistulemuste levitamine ja kasutamine;

3.	kosmosepoliitika;

4.	Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Tuumamõõtmiste Keskbüroo tegevus ning JET, ITER ja teised sama valdkonna projektid;

5.	ühenduse energiapoliitika alased meetmed, energiavarustuse ja energia tõhususe tagamine ja üleeuroopaliste võrkude rajamine ning arendamine energeetika infrastruktuuri valdkonnas;

6.	EURATOMi asutamisleping ja EURATOMi Varustusagentuur; tuumaohutus, tuumajäätmete kõrvaldamine ja nende ladustamine;

7.	infoühiskond ja infotehnoloogia, kaasa arvatud üleeuroopaliste võrkude rajamine ning arendamine telekommunikatsiooni infrastruktuuri valdkonnas.

X Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

siseturu ja tolliliidu valdkonda kuuluvate siseriiklike õigusaktide koordineerimine ühenduse tasandil ning eelkõige:

a)	kaupade vaba liikumine, kaasa arvatud tehniliste standardite ühtlustamine,

b)	asutamisõigus,

c)	teenuste osutamise vabadus, välja arvatud finants- ja postiteenused;

2.	meetmed võimalike siseturu toimimist takistavate tegurite tuvastamiseks ja selliste tegurite eemaldamiseks;

3.	siseturu loomise kontekstis tarbijate majanduslike huvide edendamine ja kaitsmine, välja arvatud rahvatervist ja toiduohutust puudutav.

XI Transpordi- ja turismikomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

ühise transpordipoliitika arendamine, mis hõlmab raudtee-, auto- ja siseveetransporti ning mere- ja õhutransporti ning eelkõige:

a)	Euroopa Liidu ühised transpordi eeskirjad,

b)	üleeuroopaliste võrkude rajamine ja arendamine transpordi infrastruktuuri valdkonnas,

c)	õigusnormid transporditeenuste ja transpordi alaste suhete kohta kolmandate riikidega,

d)	transpordi ohutus,

e)	suhted rahvusvaheliste transpordiasutuste ja -organisatsioonidega;

2.	postiteenused;

turism.

XII Regionaalarengukomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika ning eelkõige:

a)	Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja muud liidu regionaalpoliitilised vahendid,

b)	teiste liidu poliitikavaldkondade mõju hindamine majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele,

c)	ühenduse struktuurivahendite koordineerimine,

d)	äärepoolseimate piirkondade ja saarte probleemid, samuti piiriülene ja piirkondadevaheline koostöö,

e)	suhted Regioonide Komiteega, piirkondadevahelise koostöö organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike ametiasutustega.

XIII Põllumajanduskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1.	ühise põllumajanduspoliitika toimimine ja arendamine;

2.	maaelu arendamine, kaasa arvatud vastavate rahastamisvahenditega seonduv;

järgmiste valdkondade õigusaktid:

a)	veterinaar- ja taimekaitseküsimused, loomasööt, eeldusel, et need meetmed ei ole mõeldud inimeste tervise kaitsmiseks;

b)	loomakasvatus ja loomade heaolu;

4.	põllumajanduslike toodete kvaliteedi parandamine;

5.	põllumajanduslike toorainete varud;

6.	ühenduse sordiamet;

7.	metsandus.

XIV Kalanduskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1.	ühise kalanduspoliitika toimimine ja arendamine ning selle haldamine;

2.	kalavarude kaitse;

3.	kalandustoodete turu ühine organiseerimine;

4.	struktuuripoliitika kalanduse ja akvakultuuri valdkonnas, kaasa arvatud kalanduse juhtimise rahalised vahendid;

5.	rahvusvahelised kalanduskokkulepped.

XV Kultuuri- ja hariduskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

Euroopa Liidu kultuuriaspektid ning eelkõige:

a)	kultuurialaste teadmiste ja kultuuri leviku parandamine,

b)	kultuurilise ja lingvistilise mitmekesisuse kaitsmine ning edendamine,

c)	kultuuripärandi säilitamine ja kaitsmine, kultuurivahetus ja kunstilooming,

2.	Euroopa Liidu hariduspoliitika, kaasa arvatud Euroopa kõrgharidusruumi, Euroopa koolide süsteemi ja elukestva õppe arendamine;

3.	audiovisuaalpoliitika ning infoühiskonna kultuurilised ja hariduspoliitilised aspektid;

4.	noorsoopoliitika ja spordi- ning vabaajapoliitika arendamine;

5.	teabe- ja meediapoliitika;

6.	kolmandate riikidega tehtav koostöö kultuuri ja hariduse valdkonnas ja suhted pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ning institutsioonidega.

XVI Õigusasjade komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1.	Euroopa õiguse tõlgendamine ja kohaldamine, Euroopa Liidu õigusaktide vastavus esmasele õigusele, eriti õigusliku aluse valimine ning lähimus- ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimine;

2.	rahvusvahelise õiguse tõlgendamine ja kohaldamine niivõrd, kui see puudutab Euroopa Liitu;

3.	ühenduse õiguse lihtsustamine, eriti õigusakti ettepanekud selle ametlikuks kodifitseerimiseks;

4.	parlamendi õiguste ja eelisõiguste kaitse, kaasa arvatud parlamendi osalemine Euroopa Kohtu ja esimese astme kohtu menetlustes;

ühenduse õigusaktid, mis puudutavad liikmesriikide õiguskorda, eelkõige järgnevates valdkondades:

a)	tsiviil- ja äriõigus,

b)	äriühinguõigus,

c)	intellektuaalomandiõigus,

d)	menetlusõigus;

6.	vastutus keskkonna ees ja sanktsioonid keskkonnakuritegude korral;

7.	uute tehnoloogiatega seotud eetilised küsimused tihendatud koostöös asjaomaste komisjonidega;

8.	parlamendiliikmete põhimäärus ja Euroopa ühenduste personalieeskirjad;

9.	privileegid ja immuniteedid, samuti parlamendiliikmete volituste kontrollimine;

10.	Euroopa Kohtu töökorraldus ja põhikiri;

11.	siseturu ühtlustamisamet.

XVII Kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1.	kodanikuõiguste, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa Liidu territooriumil, kaasa arvatud vähemuste kaitse vastavalt asutamislepingutele ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartale;

2.	meetmed, mis on vajalikud võitlemaks igasuguse diskrimineerimise vastu, välja arvatud sooline diskrimineerimine või diskrimineerimine töökohal või tööturul;

3.	füüsiliste isikute isikuandmete töötlemise läbipaistvust ja kaitset puudutavad õigusaktid;

vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomine ja arendamine ning eelkõige:

a)	meetmed, mis puudutavad isikute sisenemist ja liikumist, varjupaiga- ja sisserändepoliitikat, samuti juriidilist ja halduslikku koostööd tsiviilasjades,

b)	meetmed, mis puudutavad ühispiiride ühtset haldamist,

c)	meetmed, mis puudutavad politsei- ja õigusalast koostööd kriminaalasjades;

5.	Narkootikumide ja Narkomaania Euroopa Järelevalvekeskus ning Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus, Europol, Eurojust, Cepol ning sama valdkonna muud pädevad organid ja asutused;

6.	liikmesriigi poolt liikmesriikide ühiste põhimõtete tõsise rikkumise ohu kindlakstegemine.

XVIII Põhiseaduskomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1.	Euroopa integratsiooniprotsessi arendamise institutsioonilised aspektid, eriti konventide ja valitsustevaheliste konverentside ettevalmistamise ning läbiviimise raames;

2.	ELi lepingu rakendamine ja selle toimimise hindamine;

3.	Euroopa Liidu laienemisläbirääkimiste institutsioonilised tagajärjed;

4.	institutsioonidevahelised suhted, kaasa arvatud institutsioonidevaheliste kokkulepete läbivaatamine kodukorra artiklil 120 lõike 2 alusel, eesmärgiga saada parlamendi heakskiit;

5.	ühtse valimismenetluse väljatöötamine;

6.	Euroopa tasandi erakonnad, piiramata juhatuse volitusi;

7.	liikmesriigi poolt toime pandud liikmesriikide ühiste põhimõtete tõsise ja järjekindla rikkumise kindlakstegemine;

8.	sisemise kodukorra tõlgendamine ja rakendamine ning selle muudatusettepanekute esitamine.

XIX Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1.	naiste õiguste määratlemine, arendamine ja kaitse Euroopa Liidus ning seonduvad ühenduse meetmed;

2.	naiste õiguste edendamine kolmandates riikides;

3.	võrdsete võimaluste poliitika, kaasa arvatud meeste ja naiste võrdõiguslikkus seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl;

4.	sool põhineva diskrimineerimise kõikide avaldumisvormide kõrvaldamine;

5.	soolise võrdõiguslikkuse rakendamine ja edasiarendamine kõikides poliitikavaldkondades;

6.	naiste õigusi käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide rakendamine ning sellele järgnev tegevus;

7.	teabepoliitika naisküsimuses.

XX Petitsioonikomisjon

Komisjoni vastutusalasse kuuluvad:

1.	petitsioonid;

2.	suhted Euroopa Ombudsmaniga.

(1) Vastu võetud parlamendi otsusega 29. jaanuaril 2004.

VII LISA

SALAJASED JA TUNDLIKU SISUGA DOKUMENDID NING TEAVE

A. Parlamendile edastatud salajaste dokumentide läbivaatamine

Parlamendile edastatud salajaste dokumentide läbivaatamise kord (1)

Salajased dokumendid on dokumendid ja teave, millele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 4 võib keelata üldsuse juurdepääsu; selliste dokumentide hulka kuuluvad ka nimetatud määruse artiklis 9 defineeritud tundliku sisuga dokumendid.

Kui mõni institutsioon avaldab kahtlust parlamendile edastatud dokumentide salajasuse suhtes, saadetakse küsimus edasi määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 15 lõike 2 alusel moodustatud institutsioonidevahelisele komisjonile.

Kui parlamendile on edastatud salajased dokumendid, mida tuleb käsitleda konfidentsiaalselt, kohaldab parlamendi vastutava komisjoni esimees vastava dokumendi käsitlemisel lõikes 3 sätestatud salajast menetlust.

Salajaste dokumentide kaitset käsitlevad lisaeeskirjad võtab parlament vastu juhatuse ettepanekul ning need lisatakse kodukorrale. Eeskirjades võetakse arvesse kokkulepped Euroopa Komisjoni ja nõukoguga.

2.	Igal parlamendi komisjonil on õigus kohaldada salajast menetlust teabe või dokumendi suhtes, kui mõni tema liige on selleks esitanud vastava suulise või kirjaliku taotluse. Otsuse vastuvõtmiseks salajase menetluse kohaldamise kohta on vaja kohalolevate parlamendiliikmete kahekolmandikulist enamust.

Peale seda kui parlamendi komisjoni esimees on kuulutanud menetluse salajaseks, võivad arutelude juures viibida ainult selle komisjoni liikmed ning need ametnikud ja eksperdid, kellele esimees on eelnevalt vastava loa andnud ja kelle kohalolek on tungivalt vajalik.

Dokumendid nummerdatakse, jagatakse koosoleku alguses välja ja kogutakse koosoleku lõppedes taas kokku. Märkmete ja fotokoopiate tegemine nendest dokumentidest on keelatud.

Koosoleku protokoll ei käsitle salajase küsimuse läbivaatamise üksikasju. Protokollida võib ainult vastuvõetud otsused.

Salajast menetlust kohaldava komisjoni kolm liiget võivad esitada ühise taotluse konfidentsiaalsusnõuete rikkumise juhtumi arutamiseks ning küsimuse käsitlemise võib võtta päevakorda. Vastav komisjon võib võtta koosseisu häälteenamusega vastu otsuse, et konfidentsiaalsusnõuete rikkumise juhtumi läbivaatamine võetakse esimese koosoleku päevakorda, mis järgneb sellele koosolekule, millel asjaomane taotlus selle komisjoni esimehele esitati.

Sanktsioonid: konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise tuvastamise korral võtab vastava komisjoni esimees pärast konsulteerimist oma komisjoni aseesimehega vastu põhjendatud otsuse kohaldatava sanktsiooni kohta (noomitus, komisjonist väljaarvamine lühemaks või pikemaks ajaks või lõplikult).

Kõnealune parlamendiliige võib otsuse peale esitada kaebuse; vastaval kaebusel puudub sanktsiooni kohaldamist peatav toime. Kaebuse vaatavad ühiselt läbi esimeeste konverents ja asjaomase komisjoni juhatus. Nende enamuse otsus on lõplik.

Kui on tõendatud, et ametnik on rikkunud konfidentsiaalsusnõudeid, kohaldatakse personalieeskirjades ette nähtud sanktsioone.

B. Parlamendi juurdepääs tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas

20. novembril 2002 Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel sõlmitud institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi juurdepääsu kohta nõukogu tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas (2)

EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,

arvestades, et:

Euroopa Liidu lepingu artikkel 21 sätestab, et nõukogu eesistuja konsulteerib Euroopa Parlamendiga ühise välis- ja julgeolekupoliitika peamistes aspektides ja põhilistes valikuvõimalustes ning tagab, et Euroopa Parlamendi seisukohti võetaks arvesse. Lisaks näeb sama artikkel ette, nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjon hoiavad Euroopa Parlamenti korrapäraselt kursis liidu välis- ja julgeolekupoliitika arengutega. Nende põhimõtete elluviimiseks selles valdkonnas tuleb välja töötada vajalikud meetmed;

2)	julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas käsitletava ülisalajase (eristaatuse ning eriti tundliku sisuga) teabe kaitseks on vajalik vastu võtta sellist teavet sisaldavate dokumentide käsitlemise eriregulatsioon;

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001, mis käsitleb avalikkuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni dokumentidele, (3) informeerib nõukogu Euroopa Parlamenti selle määruse artikli 9 lõikes 7 määratud tundliku sisuga dokumentidest institutsioonide vahel kokku lepitud korras;

enamikes liikmesriikides on sisse seatud salajase teabe käsitlemise ja edastamise erikord, mis puudutab infovahetust riikide valitsuste ja parlamentide vahel; Euroopa Parlamendi salajaste dokumentide käsitlemise kord seatakse käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega sisse, tuginedes liikmesriikides tunnustust leidnud praktikale.

ON SÕLMINUD JÄRGMISE INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOKKULEPPE.

1. Rakendusala

1.1.

Käesolev institutsioonidevaheline kokkulepe reguleerib Euroopa Parlamendi juurdepääsu tundliku sisuga teabele, so julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonna teabele, mis on nõukogu valduses ning mille salastatuse kategooriaks on määratud “TRÈS SECRET/TOP SECRET”, “SECRET” või “CONFIDENTIEL/CONFIDENTIAL”, olenemata sellise teabe päritolust, andmekandjast või lõpetatuse astmest; seejuures reguleerib kokkulepe sellisesse salastatuse kategooriasse kuuluvate dokumentide käsitlemist.

1.2.

Kolmandalt riigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud teavet võib edastada üksnes selle riigi või organisatsiooni nõusolekul.

Kui nõukogule edastatakse liikmesriigilt saadud teave, millele on omistatud teatud salastatuse aste, kuid mille suhtes ei ole väljendatud selgesõnalist piirangut selle teabe edastamise kohta teistele institutsioonidele, kohaldatakse käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe 2. ja 3. punkti sätteid. Muul juhul võib sellist teavet edastada üksnes kõnealuse liikmesriigi nõusolekul.

Kolmandalt riigilt, rahvusvaheliselt organisatsioonilt või liikmesriigilt pärit teabe edastamisest keeldumise korral peab nõukogu keeldumist põhjendama.

1.3.

Käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sätteid kohaldatakse kooskõlas muu kohaldatava õigusega, piiramata Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsuse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ kohaldamist, mis Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamist reguleerivaid erisätteid, (4) ning piiramata olemasolevate kokkulepete, eriti 6. mail 1999 Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaldamist, mis käsitleb eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse täiustamist. (5)

2. Üldeeskirjad

2.1.

Mõlema institutsiooni tegevus on kooskõlas usaldusliku koostööga seotud vastastikuste kohustustega, vastastikuse usaldusega ning asjaomaste sätetega asutamislepingutes. Käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega reguleeritud teabe edastamisel ja käsitlemisel tuleb arvestada huvidega, mille kaitsmiseks on teave salastatud, ning eriti avalike huvidega, mis on seotud Euroopa Liidu või tema liikmesriigi julgeolekut ja kaitset või kriiside sõjalist ja mittesõjalist ohjeldamist puudutavate küsimustega.

2.2.

Ühe punktis 3.1 nimetatud isiku taotlusel edastab nõukogu eesistuja või peasekretär/kõrge esindaja talle õigeaegselt mistahes tundliku sisuga teabe, mis on Euroopa Parlamendile vajalik selleks, et rakendada talle käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega hõlmatud valdkonnas Euroopa Liidu lepinguga antud volitusi; teabe edastamisel võetakse kooskõlas 3. osas sätestatud eeskirjadega arvesse Euroopa Liidu või tema liikmesriigi julgeoleku ja kaitse või kriiside sõjalise ja mittesõjalise ohjeldamisega seotud avalikku huvi.

3. Eeskirjad tundliku sisuga teabele juurdepääsu ja sellise teabe käsitlemise kohta

3.1.

Käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe raames võib Euroopa Parlamendi president või Euroopa Parlamendi välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni esimees taotleda, et nõukogu eesistuja või peasekretär/kõrge esindaja edastaks nimetatud komisjonile teavet Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames toimunud arengute kohta, kaasa arvatud tundliku sisuga teavet, mille suhtes kohaldatakse punkti 3.3 sätteid.

3.2.	Kriisiolukorras või Euroopa Parlamendi presidendi või välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni esimehe taotlusel edastatakse vastav teave viivitamatult.

3.3.

Nõukogu eesistuja või peasekretär/kõrge esindaja edastavad käesolevate eeskirjade alusel Euroopa Parlamendi presidendile ning erikomisjonidele, millesse kuuluvad neli esimeeste konverentsi määratud parlamendiliiget ja mida juhib välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni esimees, tundliku sisuga teabe, mis on Euroopa Parlamendile vajalik selleks, et rakendada talle käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega hõlmatud valdkonnas Euroopa Liidu lepinguga antud volitusi. Euroopa Parlamendi president ja erikomisjon võivad paluda luba tutvuda asjaomaste dokumentidega nõukogu valdustes.

Kui see on kohane ning kõnealuse teabe või dokumentide laadi ja sisu arvestades võimalik, tehakse need Euroopa Parlamendi presidendile kättesaadavaks ühel allnimetatud viisil:

a)	teabe edastamine välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni esimehele;

b)	juurdepääsu andmine teabele, mis on mõeldud ainult välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni liikmetele;

c)	arutelu välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni kinnisel koosolekul, kooskõlas asjaomase teabe salastuse astmele vastavate eeskirjadega;

selliste dokumentide edastamine, millest osa teavet on vastavalt nõutavale salastatuse astmele eemaldatud.

Kui tundliku sisuga teabe salastatuse astmeks on määratud “TRÈS SECRET/TOP SECRET”, siis eelnimetatud valikuvõimalused puuduvad.

Teabe või dokumentide puhul, mille salastatuse astmeks on määratud “SECRET” või “CONFIDENTIEL”, peab Euroopa Parlamendi president oma valiku ülalpool toodud võimaluste hulgast eelnevalt nõukoguga kooskõlastama.

Kõnealust teavet ega dokumente ei avalikustata ega edastata ühelegi teisele adressaadile.

4. Lõppsätted

4.1.	Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad kumbki käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamiseks tarvitusele vajalikud meetmed, kaasa arvatud asjaomaste isikute julgeolekukontrolliks vajalikud meetmed.

4.2.

Mõlemad institutsioonid on valmis omavahel läbi rääkima sarnaste institutsioonidevaheliste kokkulepete üle, mis reguleeriksid salastatud teabe käsitlemist teistes nõukogu pädevusvaldkondades, tingimusel, et käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe sätted ei loo pretsedenti liidu või ühenduse teiste pädevusvaldkondade jaoks ega mõjuta ühegi teise institutsioonidevaheliste kokkuleppe sisu.

4.3.	Käesolev institutsioonidevaheline kokkulepe vaadatakse selle rakendamisel saadud kogemuste seisukohast läbi kahe aasta pärast ühe asjaomase institutsiooni taotlusel.

LISA

Käesolevat institutsioonidevahelist kokkulepet rakendatakse kooskõlas asjaomase kohaldatava regulatsiooniga ja eriti kooskõlas põhimõttega, mille järgi salastatud teabe edastamise vajalikuks tingimuseks on punkti 1.2 alusel teabe koostaja nõusolek.

Euroopa Parlamendi erikomisjoni liikmed võivad tundliku sisuga dokumentidega tutvuda nõukogu valdustes asuvas julgestatud ruumis.

Käesolev institutsioonidevaheline kokkulepe jõustub, kui Euroopa Parlament on võtnud vastu sisemised julgeolekumeetmed, mis on kooskõlas punktis 2.1 nimetatud põhimõtetega ja sarnased teiste institutsioonide poolt rakendatud meetmetega, kandes endas eesmärki tagada asjaomase tundliku sisuga teabe võrdväärne kaitse.

C. Institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamine parlamendi juurdepääsu võimaldamisel tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas

Euroopa Parlamendi 23. oktoobri 2002. aasta otsus institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamise kohta, mis reguleerib Euroopa Parlamendi juurdepääsu tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas (6)

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni dokumentidele, (7) artiklit 9 ning eriti selle lõikeid 6 ja 7,

võttes arvesse oma kodukorra VII lisa A osa punkti 1,

võttes arvesse juhatuse 28. novembri 2001. aasta otsust, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi dokumentidele;, (8) artiklit 20

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel sõlmitud institutsioonidevahelist kokkulepet nõukogu tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas,

võttes arvesse juhatuse ettepanekut,

võttes arvesse mõningate ülisalajaste teabeallikate erilist laadi ja eriti tundlikku sisu julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas,

arvestades, et vastavalt institutsioonide vahel kokku lepitud regulatsioonile on kohustatud tegema teabe tundliku sisuga dokumentide kohta Euroopa Parlamendile kättesaadavaks,

arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmeid, kes kuuluvad institutsioonidevahelise kokkuleppega moodustatud erikomisjoni, peavad läbima julgeolekukontrolli, et saada vastavalt teadmisvajalikkuse põhimõttele juurdepääs tundliku sisuga teabele,

võttes arvesse vajadust määrata kindlaks erieeskirjad nõukogu, liikmesriikide või kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide edastatud tundliku sisuga teabe vastuvõtmise, käsitlemise ja kaitsmise kohta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE.

Artikkel 1

Käesoleva otsusega võetakse vastu täiendavad vajalikud meetmed institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamiseks, mis reguleerib Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu tundliku sisuga teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas.

Artikkel 2

Nõukogu käsitleb Euroopa Parlamendi taotlusi juurdepääsuks nõukogu tundliku sisuga teabele kooskõlas oma asjaomaste eeskirjadega. Kui dokumentide, mille kohta taotlus esitati, koostajaks on teised institutsioonid, liikmesriigid, kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid, edastatakse dokumendid üksnes nende koostaja nõusolekul.

Artikkel 3

Euroopa Parlamendi president vastutab institutsioonidevahelise kokkuleppe rakendamise eest parlamendis.

President võtab sellega seoses kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada otse nõukogu eesistujalt või peasekretärilt/kõrgelt esindajalt saadud teabe või nõukogu valdustes tundliku sisuga dokumentidega tutvumisel teatavaks saanud teabe käsitlemine kooskõlas konfidentsiaalsusnõuetega.

Artikkel 4

Kui parlamendi president või välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni esimees palub nõukogu eesistujal või peasekretäril/kõrgel esindajal edastada institutsioonidevahelise kokkuleppega moodustatud erikomisjonile tundliku sisuga teavet, edastatakse vastav teave nii kiiresti kui võimalik. Sellega seoses sisustab parlament spetsiaalse ruumi koosolekute pidamiseks, millel käsitletakse tundliku sisuga teavet. Ruumi valikul tuleb silmas pidada, et selles oleks tagatud võrdväärse tasemega teabe kaitse nagu on sellist laadi koosolekute pidamiseks ette nähtud nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ nõukogu julgeolekueeskirjade kohta. (9)

Artikkel 5

Infokoosolekut juhatab Euroopa Parlamendi president või välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni esimees ning see koosolek on kinnine.

Kui esimeeste konverentsi poolt nimetatud neli parlamendiliiget välja arvata, pääsevad koosolekusaali ainult need ametnikud, kes oma ametikohustuste või parlamendis kehtestatud nõuete tõttu ning lähtudes teabevajalikkuse põhimõttest on läbinud julgeolekukontrolli ja saanud asjaomase volituse.

Artikkel 6

Kui Euroopa Parlamendi president või välisasjade, inimõiguste, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni esimees otsustab taotleda luba tundliku sisuga dokumentidega tutvumiseks, toimub vastavate dokumentide läbivaatamine vastavalt ülalmainitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 3.3 nõukogu valdustes.

Dokumentidega tutvustatakse kohapeal nende olemasolevas redaktsioonis.

Artikkel 7

Euroopa Parlamendi liikmed, kes peavad osalema infokoosolekutel või kellele on antud õigus tundliku sisuga dokumentide käsitlemiseks, läbivad julgeolekukontrolli, mis sarnaneb selle kontrolliga, mille läbivad ka nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed. Euroopa Parlamendi president võtab koostöös pädevate siseriiklike ametiasutustega sellega seoses kasutusele vajalikud meetmed.

Artikkel 8

Ametnikud, kellele peab võimaldama juurdepääsu tundliku sisuga teabele, läbivad julgeolekukontrolli teiste institutsioonide jaoks kindlaks määratud eeskirjadele alusel. Selle menetluse läbinud ametnikud kutsutakse teabevajalikkuse põhimõttest lähtudes osalema nimetatud infokoosolekutel või tutvuma asjaomaste dokumentidega. Peale liikmesriikide pädevate ametiasutustega konsulteerimist annab peasekretär samade ametiasutuste poolt läbiviidud julgeolekukontrolli alusel eelnevaid sätteid arvesse võttes isiku osalemise suhtes oma nõusoleku.

Artikkel 9

Nendel koosolekutel või nõukogu valdustes dokumentidega tutvumise käigus saadud teavet ei tohi ühelgi kujul täielikult ega osaliselt avalikustada, levitada ega reprodutseerida. Seejuures on keelatud ka nõukogu edastatud tundliku sisuga teabe mistahes kujulsalvestamine.

Artikkel 10

Euroopa Parlamendi liikmed, kelle on määranud esimeeste konverents ja kellele on tagatud juurdepääs tundliku sisuga teabele, on seotud konfidentsiaalsuse nõudega. Selle nõude vastu eksinud parlamendiliikme vahetab erikomisjonis välja uus parlamendiliige, kelle määrab esimeeste konverents. Parlamendiliige, kes on mõistetud süüdi konfidentsiaalsuse nõude rikkumises, võib enne tema erikomisjonist väljaarvamist esimeeste konverentsi kinnisel erikoosolekul ära kuulata. Lisaks erikomisjonist väljaarvamisele võib teavet lekitanud parlamendiliikme suhtes vajaduse korral algatada kehtiva õiguse kohaselt kohtumenetluse.

Artikkel 11

Ametnikud, kellele on vastavalt ettenähtud korrale antud kooskõlas teabevajalikkuse põhimõttega õigus juurdepääsuks tundliku sisuga teabele, on seotud konfidentsiaalsuse nõudega. Selle sätte rikkumise korral algatatakse ametniku suhtes uurimine, mis viiakse läbi Euroopa Parlamendi presidendi juhtimisel; vajaduse korral algatatakse ametniku suhtes personalieeskirjade alusel (statut des fonctionnaires) distsiplinaarmenetlus. Kohtumenetluse algatamise korral võtab president tarvitusele kõik vajalikud meetmed võimaldamaks pädevatel siseriiklikel ametiasutustel kohaldada sobivaid menetlusi.

Artikkel 12

Juhatus on pädev tegema mistahes kohandusi, muudatusettepanekuid või andma tõlgendusi, mis on vajalikud käesoleva otsuse rakendamiseks.

Artikkel 13

Käesolev otsus lisatakse Euroopa Parlamendi kodukorrale ning otsus jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

(1) Vastu võetud parlamendi otsusega 15. veebruaril 1989 ning muudetud parlamendi otsusega 13. novembril 2001.

(2) EÜT C 298, 30.11.2002, lk 1.

(3) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(4) EÜT L 113, 19.5.1995, lk 2.

(5) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.

(6) EÜT C 298, 30.11.2002, lk 4.

(7) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(8) EÜT C 374, 29.12.2001, lk 1.

(9) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

VIII LISA

EUROOPA PARLAMENDI UURIMISÕIGUSE KASUTAMISE ERISÄTTED

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. aprilli 1995. aasta otsus Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise erisätete kohta nr 95/167/EU (1)

EUROOPA PARLAMENT, NÕUKOGU JA EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu, eriti selle artikli 20b,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingu, eriti selle artikli 193,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu, eriti selle artikli 107b,

arvestades, et Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise erisätted tuleb kindlaks määrata kooskõlas Euroopa ühenduste asutamislepingute sätetega;

arvestades, et ajutistel uurimiskomisjonidel peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid; sellest tulenevalt on vajalik, et liikmesriigid ning Euroopa ühenduste institutsioonid ja organid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et lihtsustada nende ülesannete täitmist;

arvestades, et peab olema tagatud ajutiste uurimiskomisjonide töö salajasus ja konfidentsiaalsus;

arvestades, et ühe asjaomase institutsiooni taotlusel kolmest võidakse uurimisõiguse kasutamise erisätteid lähtudes saadud kogemustest muuta; vastavad muudatused saavad jõustuda peale Euroopa Parlamendi jooksva valimisperioodi lõppu,

ON ÜHISEL KOKKULEPPEL VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE.

Artikkel 1

Euroopa Parlamendi uurimisõiguse kasutamise erisätted määratakse kindlaks käesoleva otsusega ja kooskõlas ESTÜ asutamislepingu artikliga 20b, EÜ asutamislepingu artikliga 193 ja EURATOMi asutamislepingu artikliga 107b.

Artikkel 2

1. Artiklis 1 nimetatud lepingutes kindlaks määratud tingimuste ja piirangutega arvestades ning oma ülesandeid täites võib Euroopa Parlament veerandi parlamendiliikmete taotlusel moodustada ajutise uurimiskomisjoni, mis uurib ühenduse õiguse väidetavaid rikkumisi või ühenduse õiguse väidetavat ebaõiget rakendamist, milles süüdistatakse Euroopa ühenduste asutust või institutsiooni, liikmesriigi ametiasutust või isikuid, kellele on ühenduse õigusega tehtud ülesandeks selle kohaldamine.

Euroopa Parlament määrab kindlaks ajutiste uurimiskomisjonide koosseisu ja kodukorra.

Otsus ajutise uurimiskomisjoni moodustamise kohta, kus tuleb ära tuua eelkõige selle eesmärk ja aruande esitamise tähtaeg, avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

2. Ajutine uurimiskomisjon täidab oma ülesandeid kooskõlas volitustega, mis on asutamislepingutega antud Euroopa ühenduste institutsioonidele ja asutustele.

Ajutise uurimiskomisjoni liikmed ja kõik teised isikud, kes on oma ametikohustuste tõttu tutvunud faktide, teabe, teadmiste, dokumentide või esemetega, mille puhul tuleb vastavalt liikmesriigis või ühenduse institutsioonis vastu võetud eeskirjadele järgida konfidentsiaalsuse nõudeid, on kohustatud ka pärast oma ametialase tegevuse lõppemist pidama kinni konfidentsiaalsuse nõudest ning mitte avaldama neid isikutele, kellel puuduvad vastavad volitused või üldsusele.

Ärakuulamised ja tunnistuste andmised toimuvad avalikel koosolekutel. Menetlus toimub kinnistel koosolekutel, kui seda taotleb veerand uurimiskomisjoni liikmetest või ühenduse või siseriiklikud ametiasutused või kui ajutine uurimiskomisjon käsitleb konfidentsiaalset teavet. Tunnistajatel ja ekspertidel on õigus esitada oma avaldusi või anda tunnistusi kinnistel koosolekutel.

3. Ajutine uurimiskomisjon ei tohi uurida küsimusi, millega tegeleb siseriiklik või Euroopa Kohus, enne kui kohtumenetlus nendes asjades on lõpetatud.

Kahe kuu jooksul alates ajutises uurimiskomisjonis esitatud ühe liikmesriigi vastu esitatud ühenduse õiguse rikkumise süüdistuse avaldamisest vastavalt lõikele 1 või alates hetkest, mil Euroopa Komisjon sai sellest teada, võib Euroopa Komisjon teatada Euroopa Parlamendile, et ajutises uurimiskomisjonis käsitleva küsimuse suhtes on algatatud ühenduse kohtueelne menetlus; sellisel juhul võtab ajutine uurimiskomisjon kõik vajalikud meetmed, mis võimaldavad Euroopa Komisjonil teostada täies ulatuses talle asutamislepingutega antud volitusi.

4. Ajutine uurimiskomisjoni tegevus lõpeb aruande esitamisega selle komisjoni moodustamisel kindlaks määratud tähtaja jooksul või hiljemalt pärast kaheteistkümne kuu möödumist tema moodustamisest ja igal juhul parlamendi ametiaja lõpus.

Euroopa Parlament võib kaheteistkümne kuu pikkust tähtaega põhjendatud otsusega kahel korral kolme kuu võrra pikendada. Vastav otsus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

5. Kui üks ajutine uurimiskomisjon on mingit küsimust juba uurinud, võib sama küsimusega tegelemiseks ajutise uurimiskomisjoni moodustada või uuesti moodustada ainult sel juhul, kui eelmise uurimiskomisjoni aruande esitamisest või uurimiskomisjoni tegevuse lõpetamisest on möödunud vähemalt kaksteist kuud ning kui on ilmnenud uusi asjaolusid.

Artikkel 3

1. Ajutine uurimiskomisjon viib läbi uurimisi, mis on vajalikud ühenduse õiguse väidetavate rikkumiste või selle väidetava ebaõige rakendamise kontrollimiseks, vastavalt allpool sätestatud tingimustele.

2. Ajutine uurimiskomisjon võib paluda Euroopa ühenduste institutsioonil või asutusel või liikmesriigi valitsusel määrata üks oma liige osalema selle uurimiskomisjoni töös.

3. Ajutise uurimiskomisjoni põhjendatud taotluse alusel määravad asjaomased liikmesriigid ning Euroopa ühenduste institutsioonid ja asutused ametniku või muu teenistuja, kellele antakse volitused neid ajutises uurimiskomisjonis esindada kõigil juhtudel, kui see ei ole konfidentsiaalsuse või avaliku või siseriikliku julgeolekuga seoses ja siseriiklike või ühenduse õigusaktide alusel välistatud.

Ametnikud või teenistujad võtavad sõna oma valitsuse või institutsiooni nimel ja vastavalt tema juhistele. Nad jäävad seotuks neile eelnevalt pandud kohustustega.

4. Liikmesriikide ametiasutused ning Euroopa ühenduste institutsioonid ja asutused esitavad ajutisele uurimiskomisjonile viimase taotlusel või omal algatusel dokumendid, mis on vajalikud uurimiskomisjoni ülesannete täitmiseks, kui see ei ole konfidentsiaalsuse või avaliku või siseriikliku julgeolekuga seoses siseriikliike või ühenduse õigusaktide alusel välistatud.

5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamist ei saa piirata liikmesriikides kehtiva õigusega, mis keelab ametnikke parlamendi komisjoni koosolekutest osa võtmast või vajalikke dokumente edastamast.

Asjaomase liikmesriigi valitsuse või institutsiooni volitatud esindaja peab Euroopa Parlamenti teavitama konfidentsiaalsuse ja avaliku või siseriikliku julgeolekuga seotud või punktis 1 nimetatud tingimustest tulenevatest takistustest.

6. Euroopa ühenduste institutsioonid või asutused annavad liikmesriigist pärit dokumendid ajutise uurimiskomisjoni käsutusse alles pärast asjaomase riigi teavitamist.

Dokumendid, mille suhtes kohaldatakse lõiget 5, edastatakse ajutisele uurimiskomisjonile alles pärast nõusoleku saamist asjaomaselt liikmesriigilt.

7. Lõikeid 3, 4 ja 5 kohaldatakse nii füüsiliste kui juriidiliste isikute suhtes, kellele on ühenduse õigusega antud volitused ühenduse õiguse rakendamiseks.

8. Ajutine uurimiskomisjon võib, kuivõrd see on tema ülesannete täitmiseks vajalik, kutsuda tunnistusi andma iga isiku. Ajutine uurimiskomisjon teavitab sellisest võimalusest iga isikut kelle nime on uurimise käigus nimetatud, juhul kui vastav esinemine võib isikut kahjustada; uurimiskomisjon kuulab asjaomase isiku ära tema enda taotlusel.

Artikkel 4

1. Teave, mida ajutine uurimiskomisjon on saanud, on mõeldud eranditult tema ülesannete täitmiseks. Seda ei tohi avalikustada, kui see sisaldab isikute nimesid või salajast või konfidentsiaalset teavet.

Euroopa Parlament võtab vastu nõutud haldusmeetmed ja menetluskorra, et tagada ajutises uurimiskomisjonis läbiviidava menetluse salajasus ja konfidentsiaalsus.

2. Ajutine uurimiskomisjon esitab oma aruande Euroopa Parlamendile, mis võib võtta vastu otsuse see kooskõlas lõike 1 sätetega avalikustada.

3. Euroopa Parlament võib edastada Euroopa ühenduste institutsioonidele, asutustele või liikmesriikidele soovitusi, mille parlament on ajutise uurimiskomisjoni aruande alusel vastu võtnud. Neile jääb vabadus teha edastatud soovituste alusel enda jaoks kohaseid järeldusi.

Artikkel 5

Kõik liikmesriikide ametiasutustele edastatud teatised, mille eesmärk on käesoleva otsuse rakendamine, edastatakse neile läbi alaliste esinduste Euroopa Liidus juures.

Artikkel 6

Euroopa Parlamendi, nõukogu või Euroopa Komisjoni taotlusel võib lähtudes saadud kogemustest, ülaltoodud korda muuta nii, et see jõustub peale Euroopa Parlamendi koosseisu ametiaja lõppu.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

(1) EÜT L 113, 19.5.1995, lk 2.

IX LISA

Artikli 9 lõike 2 rakendussätted: huvigrupid Euroopa Parlamendis

Artikkel 1

Läbipääsuload

1. Läbipääsuluba on plastikkaart, millel on kaardi omaniku foto, perekonnanimi, eesnimi ning ettevõtte, organisatsiooni või isiku nimi, kelle heaks kaardi omanik töötab.

Läbipääsuloa omanik peab kandma luba kõikides parlamendi valdustes pidevalt ja nähtaval kohal. Selle kohustuse rikkumisel võib läbipääsuloa ära võtta.

Läbipääsuload erinevad oma kujult ja värvilt juhukülastajatele väljastatavatest lubadest.

2. Läbipääsuluba uuendatakse juhul, kui kaardi omanik on täitnud kodukorra artikli 9 lõikes 2 sätestatud kohustused.

Kõik parlamendiliikmete protestid esindaja või huvigrupi tegevuse kohta saadetakse edasi kvestoritele, kes vaatavad läbi juhtumi asjaolud ja võivad võtta vastu otsuse, kas läbipääsuluba säilitada või tühistada.

3. Mingil juhul ei anna läbipääsuload nende omanikele õigust osaleda parlamendi või selle organite istungitel või koosolekutel, va avalikeks kuulutatud istungitel ja koosolekutel, mille puhul ei anna läbipääsuluba selle omanikule eriõigusi liidu kodanike suhtes kehtivate sissepääsureeglite osas.

Artikkel 2

Assistendid

1. Iga ametiaja algul määravad kvestorid kindlaks, kui palju assistente võib iga parlamendiliige registreerida.

Ametisse astumisel esitavad registreeritud assistendid kirjaliku deklaratsiooni, kus on üles loetletud nende ametialased tegevused ning mistahes muud tasustatud ülesanded või tegevused.

2. Assistendid pääsevad parlamendi valdustesse samadel tingimustel nagu peasekretariaadi või fraktsioonide personal.

3. Kõik muud isikud, sh parlamendiliikmetega vahetult koos töötavad isikud, pääsevad parlamendi valdustesse kodukorra artikli 9 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 3

Eetikakoodeks

1. Suhetes parlamendiga on isikud, kes on kantud artikli 9 lõikes 2 ette nähtud registrisse, kohustatud:

a)	järgima kodukorra artiklis 9 ja käesolevas lisas sätestatud regulatsiooni,

b)	avaldama huvi või huvid, mida nad esindavad suhetes parlamendiliikmete, nende personali või institutsiooni ametnikega,

c)	hoiduma igasugustest tegevustest, mille eesmärgiks on hankida teavet ebaausal viisil,

d)	mitte viitama suhetes kolmandate isikutega, mistahes ametlikule suhtele parlamendiga,

e)	mitte levitama tulu saamise eesmärgil kolmandatele isikutele parlamendist saadud dokumentide ärakirju,

f)	järgima rangelt kodukorra I lisa artikli 2 teises lõikes sätestatud regulatsiooni,

g)	hoolitsema selle eest, et neile kooskõlas kodukorra I lisa artikli 2 osutatud abi kohta tehtaks vajalikud märked selleks ettenähtud registris,

h)	järgima institutsioonide endiste ametnike töölevõtmisel personalieeskirju,

i)	järgima kõiki parlamendi kehtestatud eeskirju endiste parlamendiliikmete õiguste ja kohustuste kohta,

vältimaks võimalikke huvide konflikte, saama enne mistahes lepingulise või töösuhte loomist parlamendiliikme assistendiga sellekohase heakskiidu asjaomaselt parlamendiliikmelt või -liikmetelt ning hoolitsema seejärel selle eest, et märge vastava suhte loomise kohta kantaks kooskõlas kodukorra artikli 9 lõikega 2 selleks ette nähtud registrisse.

2. Igasugune käesoleva eetikakoodeksi rikkumine võib viia asjaomastele isikutele ja nende ettevõttele väljastatud läbipääsulubade tühistamiseni.

X LISA

OMBUDSMANI KOHUSTUSTE TÄITMINE

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja eelkõige Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 195 lõiget 4, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu artikli 20d lõiget 4 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 107d lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust,

võttes arvesse nõukogu heakskiituning arvestades, et:

Euroopa ühenduste asutamislepingute sätetega tuleb kehtestada ombudsmani kohustuste täitmist reguleeriv ametijuhend ja üldised tingimused;

tuleb kindlaks määrata ombudsmanile kaebuste edastamise tingimused ja ombudsmani ametitegevuse seosed kohtu- või haldusmenetlusega;

ombudsmanil, kes võib tegutseda ka omal algatusel, peab olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks; sellel eesmärgi saavutamiseks on ühenduse institutsioonid ja asutused kohustatud andma ombudsmanile tema nõudel mistahes teavet, mida ta neilt nõuab, välja arvatud kui nõutud teave on põhjendatud alustel salastatud, ning arvestades, et ombudsman on kohustatud sellist teavet mitte avalikustama; liikmesriikide ametiasutused on kohustatud andma ombudsmanile vajalikku teavet, välja arvatud juhul, kui vastav teave on tunnistatud seaduste või määruste alusel salajaseks või kui teabe edastamine on vastavate sätete alusel keelatud; kui ombudsman leiab, et ta ei saa soovitud abi, informeerib ta sellest Euroopa Parlamenti, mis võtab kasutusele vastavad meetmed;

tuleb kehtestada menetluse kord, mida kohaldatakse juhul, kui ombudsmani uurimiste tulemusena tuvastatakse haldusliku omavoli juhtumeid; samuti tuleb kehtestada kord, mille kohaselt ombudsman esitab Euroopa Parlamendile iga-aastase istungjärgu lõpus üksikasjaliku aruande;

ombudsman ja tema personal on kohustatud käsitlema mistahes teavet, mille nad on saanud oma kohustuste täitmisel, konfidentsiaalselt. Sellest hoolimata on ombudsman kohustatud teavitama pädevaid ametiasutusi asjaoludest, mis võivad tema arvates olla seotud karistusõigusega ja mis on talle teatavaks saanud tema uurimiste käigus;

kooskõlas kehtiva siseriikliku õigusega tuleb kehtestada kord, mis loob võimalused koostöö edendamiseks ombudsmani ja liikmesriikide samalaadsete ametiasutuste vahel;

ombudsmani nimetab ametisse Euroopa Parlament oma ametiaja alguses kogu oma ametiajaks, valides ta isikute hulgast, kes on Euroopa Liidu kodanikud ning omavad vajalikke tagatisi sõltumatuseks ning pädevuseks;

tuleb määrata kindlaks ombudsmani kohustuste täitmise lõpetamise tingimused;

ombudsman peab oma kohustuste täitmisel olema täiesti sõltumatu ning andma ametisse astumisel Euroopa Kohtu ees ametivande, milles ta kinnitab, et järgib oma kohustusi täites seda nõuet; tuleb sätestada ombudsmani kohustustega mittesobivad tegevused, samuti tema töötasu, privileegid ja immuniteedid;

tuleb kehtestada eeskirjad ombudsmani sekretariaadi ametnike ja teenistujate ning sekretariaadi sellekohase eelarve kohta; ombudsmani asukohaks on Euroopa Parlamendi asukoht;

käesoleva otsuse rakendussätete vastuvõtmine kuulub ombudsmani pädevusse; esimese ombudsmani jaoks, kes nimetatakse ametisse pärast Euroopa Liidu lepingu jõustumist, tuleb kehtestada üleminekusätted,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolev otsus määrab kindlaks ametijuhendi ja üldised tingimused, mis reguleerivad ombudsmani kohustuste täitmist, kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 195 lõikega 4, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu artikli 20d lõikega 4 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 107d lõikega 4.

2. Ombudsman täidab oma kohustusi kooskõlas volitustega, mis on asutamislepingutega ühenduse institutsioonidele ja organitele antud.

3. Ombudsman ei või sekkuda pooleliolevasse kohtumenetlusse ega seada kahtluse alla kohtuotsuse õigsust.

Artikkel 2

1. Ombudsmani ülesandeks on eespool nimetatud asutamislepingutes sätestatud tingimustel ja piirides tuvastada haldusliku omavoli juhtumeid ühenduse institutsioonide või asutuste tegevuses (välja on arvatud Euroopa Kohus ja esimese astme kohus, kui need tegutsevad õigusemõistjana) ning annab soovitusi sellise haldusliku omavoli lõpetamiseks. Ombudsmanile ei või esitada kaebust mitte ühegi teise ametiasutuse või isiku tegevuse peale.

2. Iga liidu kodanik või iga füüsiline või juriidiline isik, kes elab või mille registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, võib esitada ombudsmanile otse või Euroopa Parlamendi liikme kaudu kaebuse haldusliku omavoli juhtumi kohta ühenduse institutsioonide või asutuste tegevuses; välja on arvatud Euroopa Kohus ja esimese astme kohus, kui need tegutsevad õigusemõistjana. Ombudsman teavitab asjaomast institutsiooni või asutust kaebuse saamisest viivitamatult.

3. Kaebus peab võimaldama tuvastada selle esitaja isiku ja objekti; kaebuse esitaja võib nõuda, et tema kaebust käsitletaks konfidentsiaalsena.

4. Kaebus tuleb esitada kahe aasta jooksul alates ajast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud said kaebuse esitajale teatavaks, ning enne seda peab kaebuse esitaja olema pöördunud selleks ettenähtud halduskorras asjaomaste institutsioonide ja asutuste poole.

5. Ombudsman võib soovitada kaebuse esitajal esitada kaebus teisele ametiasutusele.

6. Kaebuse esitamine ombudsmanile ei mõjuta edasikaebamise tähtaegu haldus- või kohtumenetluses.

7. Kui ombudsman peab seetõttu, et esitatud asjaolud on või on olnud kohtumenetluse objektiks, tunnistama kaebuse vastuvõetamatuks või lõpetama selle käsitlemise, tuleb selleks ajaks läbi viidud uurimiste tulemused arhiveerida.

8. Ombudsmanile ei või esitada kaebusi ühenduse institutsioonide ja asutuste ning nende ametnike ja muude teenistujate vaheliste töösuhete kohta, välja arvatud juhul, kui asjassepuutuv isik on kasutanud ära kõik ametkonnasisesed nõuete ja kaebuste esitamise võimalused, iseäranis personalieeskirjade artikli 90 lõigetes 1 ja 2 sätestatud menetlused, ning tähtaeg, mille jooksul asjaomane ametiasutus oleks pidanud vastama, on möödunud.

9. Ombudsman peab esimesel võimalusel teavitama kaebuse esitanud isikut tema kaebuse alusel ette võetud sammudest.

Artikkel 3

1. Ombudsman korraldab omal algatusel või kaebuse alusel uurimisi, mida ta peab vajalikuks, et tuvastada väidetavad haldusliku omavoli juhtumid ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevuses. Ombudsman teavitab nimetatud tegevusest asjaomast institutsiooni või asutust, mis võib vastuseks anda ombudsmanile kasulikke selgitusi.

2. Ühenduse institutsioonid ja asutused on kohustatud andma ombudsmanile viimase poolt nõutud teavet ja võimaldama talle juurdepääsu asjaomastele dokumentidele. Nad võivad keelduda ainult juhul, kui nõutud teave on põhjendatud alustel salastatud.

Liikmesriigi dokumentidele, mis on tunnistatud seaduse või määruse alusel salajaseks, võimaldatakse juurdepääs ainult juhul, kui asjaomane liikmesriik on eelnevalt andnud selleks oma nõusoleku.

Teistele liikmesriigi dokumentidele võimaldatakse juurdepääs, olles eelnevalt sellest asjaomast liikmesriiki teavitanud.

Kummalgi juhul ei või ombudsman vastavalt artiklile 4 selliste dokumentide sisu avalikustada.

Ühenduse institutsioonide ja asutuste ametnikud ning teised teenistujad peavad ombudsmani nõudel andma tunnistusi. Nad annavad oma tunnistuse oma asutuse nimel ja selle juhiste kohaselt ning jäävad seotuks ametisaladuse hoidmise kohustusega.

3. Liikmesriikide ametiasutused on kohustatud andma Euroopa ühenduste juures tegutsevate liikmesriikide alaliste esinduste kaudu ombudsmanile tema nõudel mistahes teavet, mis võib aidata tuvastada ühenduse institutsioonide või asutuste haldusliku omavoli juhtumeid, välja arvatud juhtudel, kui selline teave on tunnistatud seaduste või määrustega salajaseks või kui teabe avalikustamine on vastavate sätete alusel keelatud. Viimasel juhul võib kõnealune liikmesriik siiski ombudsmanile selle teabe edastada, seades tingimuseks, et ta kohustub seda mitte avalikustama.

4. Kui ombudsman ei saa soovitud abi, informeerib ta sellest Euroopa Parlamenti, mis võtab kasutusele vastavad meetmed.

5. Ombudsman püüab koostöös asjaomase institutsiooni või asutusega leida võimaluse antud haldusliku omavoli juhtum lahendada ja rahuldada esitatud kaebus.

6. Kui ombudsman tuvastab haldusliku omavoli juhtumi, teavitab ta sellest asjaomast institutsiooni või asutust ning tehes vajadusel soovituste projekti. Institutsioon või asutus, keda sel viisil teavitati, saadab ombudsmanile kolme kuu jooksul oma üksikasjaliku arvamuse.

7. Seejärel saadab ombudsman ettekande Euroopa Parlamendile ja asjaomasele institutsioonile või asutusele. Selles ettekandes võib ombudsman anda omapoolseid soovitusi. Ombudsman teavitab kaebuse esitanud isikut uurimise tulemusest, asjaomase institutsiooni või asutuse poolt avaldatud arvamusest ja kõigist ombudsmani antud soovitustest.

8. Iga-aastase istungjärgu lõpus esitab ombudsman Euroopa Parlamendile aruande oma uurimiste tulemustest.

Artikkel 4

1. Ombudsman ja tema personal, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 287, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu artikli 47 lõiget 2 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklit 194, on kohustatud mitte avalikustama teavet ja dokumente, mis saavad neile teatavaks uurimiste käigus. Nad on kohustatud käsitlema teavet, mis võiks kahjustada kaebuse esitanud isiku või teiste sellega seotud isikute huve, konfidentsiaalselt, välja arvatud lõikes 2 toodud juhtudel.

2. Kui uurimise käigus selguvad asjaolud, mis võivad ombudsmani arvates seonduda karistusõigusega, peab ombudsman Euroopa ühenduste juures tegutsevate liikmesriikide alaliste esinduste kaudu viivitamatult teavitama sellest pädevaid siseriiklikke ametiasutusi, ja vajaduse korral ka ühenduse institutsiooni, mille alluvusse kõnealune ametnik või teenistuja kuulub. Vastav institutsioon võib vajaduse korral kohaldada Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikli 18 teist lõiget. Ombudsman võib samuti teavitada asjaomast ühenduse institutsiooni või asutust asjaoludest, mis viitavad selle institutsiooni või asutuse personali liikme poolsele distsiplinaareeskirjade rikkumisele.

Artikkel 5

Ombudsmani uurimiste tõhustamiseks ning talle kaebusi esitanud isikute õiguste ja huvide parema kaitse tagamiseks võib ombudsman teha koostööd liikmesriikide samalaadsete ametiasutustega, järgides seejuures kehtivat siseriiklikku õigust. Ombudsman ei või sellega seoses välja nõuda dokumente, millele tal artikli 3 alusel juurdepääs puudub.

Artikkel 6

1. Ombudsman nimetatakse ametisse Euroopa Parlamendi poolt iga Euroopa Parlamendi valimise järel viimasega samaks ametiajaks. Ombudsmani võib ametisse tagasi nimetada.

2. Ombudsman valitakse isikute hulgast, kes on liidu kodanikud, kel on täielikud kodaniku- ja poliitilised õigused, kes on täiesti sõltumatud ning vastavad oma riigi kõrgemas kohtuasutuses töötamiseks vajalikele nõuetele või kellel on tunnustatud pädevus ja kogemus ombudsmani kohustuste täitmiseks.

Artikkel 7

1. Ombudsman lõpetab kohustuste täitmise siis, kui lõpeb tema ametiaeg, kui ta tagasi astub või kui ta ametist tagandatakse.

2. Ombudsman täidab oma kohustusi kuni järgmise ombudsmani ametisse nimetamiseni, välja arvatud ametist tagandamisel.

3. Ombudsmani kohustuste täitmise ennetähtaegsel lõppemisel nimetatakse järgmine ombudsman ametisse kolme kuu jooksul alates ametikoha vabanemisest ülejäänud parlamendi ametiajaks.

Artikkel 8

Euroopa Kohus võib Euroopa Parlamendi taotlusel ombudsmani ametist tagandada, kui ta ei vasta enam tingimustele, mis on nõutavad tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises.

Artikkel 9

1. Ombudsman peab oma kohustusi täitma täiesti sõltumatult ja liidu kodanike ning ühenduste üldistes huvides. Oma kohustuste täitmisel ei taotle ta ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega mistahes asutuselt. Ta peab hoiduma igasugusest tegevusest, mis ei ole kooskõlas tema kohustuste olemusega.

2. Ametisse astumisel annab ombudsman ametivande Euroopa Kohtu ees, kinnitades, et ta täidab oma kohustusi täiesti sõltumatult ja erapooletult, täites oma ametiaja jooksul ja pärast seda oma ametist tulenevaid kohustusi ja eriti kohustust käituda ausalt ning väärikalt teatud ametikohtade ja soodustuste vastuvõtmisel pärast ametist lahkumist.

Artikkel 10

1. Oma ametiaja jooksul ei tohi ombudsman täita poliitilisi ega haldusalaseid ülesandeid ega töötada ühelgi teisel tasustataval või mittetasustataval ameti- või töökohal.

2. Ombudsmani töötasu, toetuste ja pensioni aste on sama Euroopa Kohtu kohtunikuga.

3. Ombudsmani ning tema sekretariaadi ametnike ja teenistujate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 12 kuni 15 ja artiklit 18.

Artikkel 11

1. Ombudsmani abistab sekretariaat, mille juhi nimetab ametisse ombudsman ise.

2. Ombudsmani sekretariaadi ametnike ja teenistujate suhtes kohaldatakse samu määruseid ja eeskirju nagu Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes. Ametnike ja teenistujate arv määratakse kindlaks igal aastal eelarvemenetluse käigus.

3. Euroopa ühenduste ja liikmesriikide ametnikud, kes määratakse ametikohale ombudsmani sekretariaadis, viiakse sekretariaati üle teenistuse huvides ja neile tagatakse automaatne ennistamine endisele ametikohale.

4. Ombudsmani personali puudutavates küsimustes on ombudsmanil sama staatus nagu on institutsioonidel Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 1 tähenduses.

Artikkel 12

Kehtetu

Artikkel 13

Ombudsmani asukohaks on Euroopa Parlamendi asukoht.

Artikkel 14

Ombudsman võtab vastu käesoleva otsuse rakendussätted.

Artikkel 15

Esimene ombudsman, kes nimetatakse ametisse pärast Euroopa Liidu lepingu jõustumist, nimetatakse ametisse ülejäänud Euroopa Parlamendi ametiajaks.

Artikkel 16

Kehtetu

Artikkel 17

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Otsus jõustub selle avaldamise päeval.

B. Euroopa ombudsmani otsus rakendussätete vastuvõtmise kohta (2)

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevates rakendussätetes tähistab

a)	“asjaomane institutsioon” ühenduse institutsiooni või asutust, mis on kaebuse või omaalgatusliku uurimise objektiks;

b)	“põhikiri” ametijuhendit ja üldiseid tingimusi, mis reguleerivad ombudsmani kohustuste täitmist.

Artikkel 2

Kaebuste vastuvõtt

2.1. Kaebuste vastuvõtmisel tehakse kindlaks nende esitaja ja sisu, nad registreeritakse ja nummerdatakse.

2.2. Kaebuse esitajale saadetakse kinnitus kaebuse kättesaamise kohta, märkides seejuures ära kaebuse registreerimisnumbri ning vastava juhtumiga tegeleva juristi nime.

2.3. Petitsiooni, mille Euroopa Parlament on petitsiooni esitaja nõusolekul ombudsmanile edastanud, käsitletakse, kui kaebust.

2.4. Sobivatel juhtudel ning kaebuse esitaja nõusolekul võib ombudsman edastada kaebuse Euroopa Parlamendile, et sellega tegeletaks kui petitsiooniga.

2.5. Sobivatel juhtudel ning kaebuse esitaja nõusolekul võib ombudsman edastada kaebuse mõnele teisele pädevale ametiasutusele.

Artikkel 3

Kaebuste vastuvõetavus

3.1. Lepingus ja põhikirjas sätestatud kriteeriumite alusel otsustab ombudsman, kas kaebus kuulub tema pädevusse, ja kui kuulub, siis kas selle saab vastu võtta või mitte; ombudsman võib enne otsuse langetamist paluda kaebuse esitajal edastada lisateavet või -dokumente.

3.2. Juhul, kui kaebus ei kuulu ombudsmani pädevusse või on vastuvõetamatu, sulgeb ombudsman kaebuse toimiku. Ta teatab kaebuse esitajale oma otsuse ja selle põhjused. Ombudsman võib soovitada kaebuse esitajal pöörduda teise ametiasutuse poole.

Artikkel 4

Vastu võetud kaebuse alusel korraldatav uurimine

4.1. Ombudsman otsustab, kas menetlemiseks vastuvõetud kaebuse puhul on uurimise algatamiseks piisavalt alust.

4.2. Juhul, kui ombudsman ei leia, et uurimise algatamiseks oleks piisavat alust, sulgeb ta kaebuse toimiku ning teavitab sellest kaebuse esitajat.

4.3. Juhul, kui ombudsman leiab, et uurimise algatamiseks on piisavalt alust, teavitab ta sellest kaebuse esitajat ning asjaomast institutsiooni. Ta saadab asjaomasele institutsioonile kaebuse koopia ning palub institutsioonil esitada antud küsimuses oma arvamus kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, mis üldjuhul ei ületa kolme kuud. Asjaomasele institutsioonile esitatud palves võib täpsustada kindlaid kaebuse aspekte või küsimusi, mida institutsioonil palutakse oma arvamusavalduses käsitleda.

4.4. Ombudsman saadab asjaomase institutsiooni arvamuse kaebuse esitajale. Viimasel on võimalus esitada ombudsmanile selle kohta oma tähelepanekud kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, mis üldjuhul ei ületa ühte kuud.

4.5. Pärast institutsiooni arvamuse ning kaebuse esitaja tähelepanekute läbivaatamist võib ombudsman võtta vastu otsuse kas kaebuse menetlemine põhjendatud otsusega lõpetada või uurimist jätkata. Tehtud otsusest informeerib ombudsman nii kaebuse esitajat kui asjaomast institutsiooni.

Artikkel 5

Uurimisvolitused

5.1. Vastavalt põhikirjas sätestatud tingimustele võib ombudsman nõuda, et ühenduse institutsioonid ja asutused ning liikmesriikide ametiasutused edastaksid talle mõistliku aja jooksul uurimise jaoks vajalikku teavet ja dokumente.

5.2. Ombudsman võib uurida ühenduse asjaomase institutsiooni andmekogusid kontrollimaks, kas institutsiooni vastused on täpsed ja täielikud. Ombudsman võib teha koopia tervest toimikust või toimikus olevatest üksikutest dokumentidest. Ombudsman teavitab kaebuse esitajat ülevaatuse toimumisest.

5.3. Ombudsman võib nõuda, et ühenduse institutsioonide või asutuste ametnikud või teised teenistujad esitaksid põhikirjas ettenähtud tingimustel vajalikke tõendeid.

5.4. Ombudsman võib nõuda, et ühenduse institutsioonid ja asutused looksid võimalused uurimise läbiviimiseks kohapeal.

5.5. Ombudsman võib uurimise edukama läbiviimise eesmärgil korraldada selleks vajalikke uuringuid või ekspertiise.

Artikkel 6

Sõbralikud lahendid

6.1. Kui ombudsman tuvastab haldusliku omavoli juhtumi, teeb ta võimalikult tihedat koostööd asjaomase institutsiooniga püüdes leida sõbraliku lahenduse haldusliku omavoli kõrvaldamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.

6.2. Kui ombudsman leiab, et koostöö institutsiooniga on olnud edukas, lõpetab ta juhtumiga tegelemise põhjendatud otsusega. Ta teavitab oma otsusest kaebuse esitajat ning asjaomast institutsiooni.

6.3. Kui ombudsman ei pea sõbralikku lahendi leidmist võimalikuks või kui sellise lahendi leidmise katsed on osutunud edutuks, lõpetab ombudsman juhtumiga tegelemise põhjendatud otsusega, mis võib sisaldada kriitilisi märkusi, või koostab soovituste projekti sisaldava ettekande.

Artikkel 7

Kriitilised märkused

7.1. Ombudsman teeb kriitilise märkuse, kui ta leiab, et:

a)	asjaomasel institutsioonil ei ole enam võimalik haldusliku omavoli juhtumit kõrvaldada ning

b)	antud haldusliku omavoli juhtumil ei ole laiemaid tagajärgi.

7.2. Kui ombudsman lõpetab juhtumiga tegelemise kriitilise märkusega, teavitab ta sellest kaebuse esitajat.

Artikkel 8

Ettekanded ja soovitused

8.1. Ombudsman koostab asjaomasele institutsioonile soovituse projekti sisaldava ettekande, kui ta leiab, et:

a)	asjaomasel institutsioonil on võimalik halduslikku omavoli kõrvaldada või kui

b)	antud haldusliku omavoli juhtumil on laiemaid tagajärgi.

8.2. Ombudsman saadab koopia oma ettekandest ning soovituste projektist asjaomasele institutsioonile ja kaebuse esitajale.

8.3. Asjaomane institutsioon saadab ombudsmanile kolme kuu jooksul oma üksikasjaliku arvamuse. Üksikasjalik arvamus võiks seisneda ombudsmani otsuse aktsepteerimises ning kirjelduses soovituste projekti rakendamiseks võetud meetmete kohta.

8.4. Kui ombudsman ei pea talle esitatud üksikasjalikku arvamust rahuldavaks, võib ta koostada haldusliku omavoli juhtumiga seoses eriettekande Euroopa Parlamendile. Ettekanne võib sisaldada soovitusi. Ombudsman saadab selle ettekande koopia asjaomasele institutsioonile ning kaebuse esitajale.

Artikkel 9

Omaalgatuslik uurimine

9.1. Ombudsman võib võtta vastu otsuse ise uurimine algatada.

9.2. Ombudsmanil on omaalgatuslike ja kaebuse alusel algatatud uurimiste puhul samad uurimisvolitused.

9.3. Menetluskord, mida kohaldatakse kaebuse alusel algatatud uurimise puhul, laieneb ka omaalgatuslikule uurimisele.

Artikkel 10

Menetluskord

10.1. Juhul, kui kaebuse esitaja seda taotleb, käsitleb ombudsman kaebust konfidentsiaalsena. Kui ombudsman leiab, et kaebuse esitaja või kolmanda isiku huvid vajavad kaitset, võib ombudsman käsitleda kaebust konfidentsiaalsena ka omal algatusel.

10.2. Kui ombudsman peab seda vajalikuks, võib ta võtta kasutusele meetmed, millega on võimalik tagada kaebuse käsitlemine eelisjärjekorras.

10.3. Kui ombudsmani uuritava juhtumiga seoses algatatakse kohtumenetlus, lõpetab ta juhtumi uurimise. Selle hetkeni läbi viidud uurimiste tulemused arhiveeritakse ilma edasise tegevuseta.

10.4. Ombudsman teavitab asjaomaseid liikmesriikide ametiasutusi ning vajaduse korral ühenduse institutsiooni või asutust karistusõigusega seonduvatest asjaoludest, millest ta võib juhtumite uurimise tõttu teadlik olla. Samuti võib ombudsman teavitada ühenduse institutsiooni või asutust asjaoludest, mis tema arvates võivad olla aluseks distsiplinaarmenetluse algatamisele.

Artikkel 11

Ettekanded Euroopa Parlamendile

11.1. Ombudsman esitab Euroopa Parlamendile iga-aastase ettekande oma kogu tegevuse, kaasa arvatud uurimiste tulemuste kohta.

11.2. Lisaks artikli 8.4 alusel esitatavatele eriettekannetele võib ombudsman esitada Euroopa Parlamendile teisi eriettekandeid, kui ta peab seda talle asutamislepingute ja põhikirjaga antud volituste täitmiseks vajalikuks.

11.3. Ombudsmani iga-aastased ja eriettekanded võivad sisaldada soovitusi, mille esitamist peab ombudsman vajalikuks talle asutamislepingute ja põhikirjaga antud volituste täitmiseks.

Artikkel 12

Koostöö liikmesriikide ombudsmanide ning teiste sarnaste ametiasutustega

Ombudsman võib teha koostööd liikmesriikide ombudsmanide ning teiste sarnaste ametiasutustega, eesmärgiga tõsta omaenda uurimiste ning ka liikmesriikide ombudsmanide ja sarnaste ametiasutuste uurimiste efektiivsust ning korraldada tõhusamalt Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse õigusest tulenevate õiguste ja huvide kaitset.

Artikkel 13

Kaebuse esitaja õigus tutvuda oma toimikuga

13.1. Kaebuse esitajal on õigus tutvuda ombudsmani poolt peetava toimikuga, mis käsitleb tema kaebust, võttes arvesse alljärgnevas artiklis 13.3 sätestatud piiranguid.

13.2. Kaebuse esitaja võib kasutada oma õigust toimikuga tutvuda toimiku asukohas. Ta võib nõuda ombudsmanilt kogu toimiku või toimikus sisalduvate üksikute dokumentide koopiaid.

13.3. Kaebuse esitajal puudub juurdepääs ülal sätestatud artiklite 5.2 ja 5.3 alusel ombudsmani poolt läbiviidud asjaomase institutsiooni andmekogude uurimisel ja tunnistajate ülekuulamisel saadud konfidentsiaalsetele dokumentidele või konfidentsiaalsele teabele.

Artikkel 14

Üldsuse juurdepääs ombudsmani valduses olevatele dokumentidele

14.1. Üldsuse juurdepääs ombudsmani valduses olevatele avaldamata dokumentidele on tagatud määruses (EÜ) nr 1049/2001 (3) üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ning vastavalt alljärgnevas artiklis 14.2 sätestatud tingimustele ja piirangutele.

14.2. Üldsusel puudub juurdepääs ülal sätestatud artiklite 5.2 ja 5.3 alusel ombudsmani poolt läbiviidud asjaomase institutsiooni andmekogude uurimisel ja tunnistajate ülekuulamisel saadud konfidentsiaalsetele dokumentidele või konfidentsiaalsele teabele.

14.3. Dokumentidele juurdepääsu taotlused esitatakse kirjalikult (kirja, faksi või e-posti teel) ja piisava täpsusega, et taotletav dokument oleks võimalik kindlaks teha.

14.4. Juurdepääsu taotlused järgmistele dokumentidele rahuldatakse automaatselt, välja arvatud artikli 10.1 alusel konfidentsiaalsena käsitletavate kaebuste puhul:

a)	üldine kaebuste register;

b)	kaebused ja neile kaebuse esitaja poolt lisatud dokumendid;

c)	asjaomaste institutsioonide arvamused ja üksikasjalikud arvamused ning tähelepanekud, millised kaebuse esitaja on nende kohta esitanud;

d)	ombudsmani otsused juhtumite lõpetamise kohta;

e)	käesoleva otsuse artikli 8 alusel koostatud ettekanded ja soovituste projektid,

14.5. Juurdepääs võimaldatakse kas kohapeal või koopia esitamise läbi. Ombudsman võib nõuda koopiate esitamise eest mõistlikku tasu. Tasu arvutamise meetodeid tuleb põhjendada.

14.6. Juurdepääs artiklis 14.4 nimetatud dokumentidele võimaldatakse viivitamatult. Teistele dokumentidele juurdepääsu taotlusi puudutavad otsused võetakse vastu 15 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

14.7. Dokumendile juurdepääsu taotluse osaline või täielik tagasilükkamine peab olema põhjendatud.

Artikkel 15

Keeleküsimused

15.1. Ombudsmanile võib kaebuse esitada ükskõik millises asutamislepingus sätestatud keeles. Ombudsman ei ole kohustatud tegelema kaebustega, mis on esitatud mõnes muus keeles.

15.2. Ombudsmani poolt läbiviidava menetluse keel on üks asutamislepingus sätestatud keeles; kaebuse käsitlemisel on selleks keel, milles on kirjutatud kaebus.

15.3. Ombudsman otsustab, millised dokumendid peab koostama menetluste keeles.

15.4. Liikmesriikide ametiasutustega peetakse kirjavahetust vastava liikmesriigi ametlikus keeles.

15.5. Ombudsmani iga-aastane aruanne, eriettekanded ning võimaluse piirides ka teised ombudsmani poolt avaldatud dokumendid koostatakse kõigis ametlikes keeltes.

Artikkel 16

Aruannete avalikustamine

16.1. Euroopa ombudsman avaldab Euroopa Liidu Teatajas kõik iga-aastaste aruannete ning eriettekannete vastuvõtmisega seotud teadaanded ning märgib seejuures ära, millised on dokumentide terviktekstidele juurdepääsu võimalused.

16.2. Kõik ettekanded ning kokkuvõtted ombudsmani otsustest, mis puudutavad konfidentsiaalseid kaebusi, peavad olema avalikustatud viisil, mis ei võimalda kaebuse esitaja isiku tuvastamist.

Artikkel 17

Jõustumine

17.1. Käesoleva otsuse jõustumise hetkest muutuvad 16. oktoobril 1997 vastu võetud rakendussätted kehtetuks.

17.2. Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2003.

17.3. Euroopa Parlamendi presidenti teavitatakse käesoleva otsuse vastuvõtmisest. Teadaanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

(1) Vastu võetud parlamendi otsusega 9. märtsil 1994 (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15) ja muudetud parlamendi otsusega 14. märtsil 2002/262/EÜ, millega tühistati artiklid 12 ja 16 (EÜT L 92, 9.4.2002, lk 13).

(2) Vastu võetud 8. juulil 2002 ja muudetud ombudsmani otsusega 5. aprillil 2004.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001.a määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

XI LISA

PETTUSTE, KORRUPTSIOONI JA MUU ÜHENDUSTE HUVE KAHJUSTAVA ÕIGUSVASTASE TEGEVUSE TÕKESTAMINE

Euroopa Parlamendi otsus pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduste huve kahjustava õigusvastase tegevuse tõkestamisega seotud sisejuurdluse suhtes esitatavate nõuete ja tingimuste kohta (1)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 199,

võttes arvesse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 25,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 112,

võttes arvesse parlamendi kodukorda, eriti selle artikli 186 punkti c, (2)

ning arvestades, et:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 (3) ja nõukogu määrus (EURATOM) nr 1074/1999 (4) Euroopa Pettustevastase Ameti toimetatavate juurdluste kohta sätestavad, et ameti ülesandeks on algatada ja viia läbi haldusjuurdlusi kõikides Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingutega või nende alusel loodud institutsioonides, asutustes, ametites ja ametkondades (edaspidi “institutsioonides ja asutustes”);

Euroopa Komisjoni moodustatud Euroopa Pettustevastase Ameti vastutusalasse kuuluvad peale finantshuvide kaitse ka tegevused, mis aitavad kaitsta ühenduse huve selliste tegude korral, mille tulemuseks võib olla haldus- või kriminaalmenetluse algatamine;

tuleks avardada pettustevastase võitluse ulatust ja suurendada selle tõhusust, kasutades haldusjuurdluse valdkonnas olemasolevaid kogemusi;

eelnevast tulenevalt peaksid kõik institutsioonid ja asutused, lähtudes nende halduslikust autonoomiast, usaldama sisejuurdluse korraldamise Euroopa Pettustevastasele Ametile, eesmärgiga tuvastada rasked ametikohustuste rikkumise juhtumid, mis võivad endast kujutada ühenduste ametnike ja teenistujate poolset ametikohustuste täitmata jätmist vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi “personalieeskirjad”) artiklile 11 ja artikli 12 teisele ja kolmandale lõikele, artiklitele 13, 14 ja 16 ning artikli 17 esimesele lõikele, kui see kahjustab ühenduste huve ja võib kaasa tuua distsiplinaar- või, vajaduse korral, kriminaalmenetluse, või tõsiseid üleastumisi, vastavalt personalieeskirjade artiklile 22, või personalieeskirjade subjektide ringist väljaspool asuvate Euroopa Parlamendi liikmete või töötajate poolset samalaadset ametikohustuste täitmata jätmist;

sellised uurimised tuleb läbi viia kooskõlas Euroopa ühenduste asutamislepingute asjaomaste sätetega, eelkõige privileegide ja immuniteetide protokolliga, ja nende sätete rakendussätetega ning personalieeskirjadega;

sellised uurimised tuleb kõigis ühenduse institutsioonides ja asutustes läbi viia samadel tingimustel; selle ülesande andmine Euroopa Pettustevastasele Ametile ei tohiks mõjutada institutsioonide ja asutuste endi kohustusi ega mingil viisil vähendada asjaomaste isikute õiguslikku kaitset;

kuni personalieeskirjade muutmiseni tuleb kehtestada kord, mis näeb ette institutsioonide ja asutuste liikmete, juhtide, ametnike ja teenistujate vahelise koostöö sisejuurdluse tõrgeteta läbiviimiseks,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kohustus teha ametiga koostööd

Euroopa Parlamendi peasekretär, teenistused ja kõik ametnikud ning teenistujad on kohustatud tegema ameti esindajatega täielikku koostööd ja andma talle uurimiseks vajaliku abi. Eelnevat silmas pidades on nad kohustatud edastama ameti esindajatele kogu vajaliku teabe ja andma vajalikud selgitused.

Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste asutamislepingute asjakohasete sätete, eelkõige privileegide ja immuniteetide protokolli, ja nende rakendussätete kohaldamist, on parlamendiliikmetel kohustus teha ametiga täielikku koostööd.

Artikkel 2

Kohustus esitada teavet

Euroopa Parlamendi ametnik või teenistuja, kes saab teada tõenditest, mille alusel võib eeldada võimalikke pettuse-, korruptsiooni- või muu ühenduste huve kahjustava õigusvastase tegevuse juhtumite esinemist või raskete ametikohustuste rikkumise juhtude esinemist, mis võivad endast kujutada ühenduste ametnike ja teenistujate poolset ametikohustuste täitmata jätmist, mis võib kaasa tuua distsiplinaar- või, vajaduse korral, kriminaalmenetluse, või personalieeskirjade subjektide ringist väljaspool asuvate Euroopa Parlamendi liikmete, juhtide või töötajate samalaadset ametikohustuste täitmata jätmist, peab teavitama sellest viivitamatult oma teenistuse juhti, peadirektorit või juhul, kui ta peab seda vajalikuks, oma peasekretäri või otse Euroopa Pettustevastast Ametit või juhul, kui tegemist on ametniku, teenistuja või personali liikmega, kelle suhtes personalieeskirjad ei kehti, või kui tegemist on parlamendiliikme poolse samalaadse ametikohustuste rikkumisega, peab ta teavitama sellest Euroopa Parlamendi presidenti.

Euroopa Parlamendi president, peasekretär, peadirektorid ja teenistuste juhid edastavad viivitamatult ametile kõik neile teadaolevad tõendid, mille alusel võib eeldada esimeses lõikes nimetatud juhtumite olemasolu.

Euroopa Parlamendi ametnikke ega teenistujaid ei tohi kohelda esimeses ja teises lõikes nimetatud teabe edastamise tõttu ebaõiglaselt või diskrimineerivalt.

Parlamendiliikmed, kes saavad teada esimeses lõikes nimetatud asjaoludest, teavitavad sellest Euroopa Parlamendi presidenti või, kui nad peavad seda vajalikuks, otse Euroopa Pettustevastast Ametit.

Käesoleva artikli kohaldamine ei piira õigusaktides või Euroopa Parlamendi kodukorras sätestatud konfidentsiaalsusnõuete kohaldamist.

Artikkel 3

Julgeolekubüroo abi

Euroopa Pettustevastase Ameti direktori taotluse alusel osutab Euroopa Parlamendi julgeolekubüroo ametile tema uurimiste läbiviimisel abi.

Artikkel 4

Immuniteet ja õigus ütluste andmisest keelduda

Sätted, mis reguleerivad parlamendiliikmete parlamentaarset immuniteeti ja õigust ütluste andmisest keelduda, kehtivad muudatusteta.

Artikkel 5

Huvitatud poolele teatamine

Kui kahtluse alla satub parlamendiliige, ametnik või teenistuja, teavitatakse vastavat isikut sellest viivitamatult, välja arvatud juhul kui see võib uurimise läbiviimist kahjustada. Mingil juhul ei tohi pärast uurimise lõppemist teha nimelisi Euroopa Parlamendi liikmele, ametnikule või teenistujale osutavaid kokkuvõtteid, ilma et huvitatud isikule oleks antud võimalus väljendada kõigi temaga seotud asjaolude kohta oma arvamust.

Juhul, kui uurimise huvides on vajalik selle salajasus ja kui on vajalik teostada siseriikliku õigusasutuse pädevusse kuuluvat uurimistoimingut, võib Euroopa Parlamendi liikme, ametniku või teenistuja oma seisukohti esitama kutsumise kohustuse täitmise edasi lükata; parlamendiliikme puhul on selleks vajalik presidendi ning ametniku või teenistuja puhul peasekretäri nõusolek.

Artikkel 6

Teave uurimise lõpetamise kohta edasisi meetmeid võtmata

Kui pärast sisejuurdluse teostamist ei ole võimalik süüdistatud Euroopa Parlamendi liikme, ametniku või teenistuja suhtes kohtuasja algatada, lõpetatakse tema suhtes algatatud sisejuurdlus edasise tegevuseta Euroopa Pettustevastase Ameti direktori otsusega, kes teavitab sellest huvitatud isikut kirjalikult.

Artikkel 7

Immuniteedi võtmine

Riigi politsei- või õiguskaitseasutuse taotlus Euroopa Parlamendi ametniku või teenistuja kohtuimmuniteedi äravõtmiseks seoses võimalike pettuse-, korruptsiooni- või muu õigusvastase tegevuse juhtumitega edastatakse arvamuse saamiseks Euroopa Pettustevastase Ameti direktorile. Kui esitatakse taotlus võtta Euroopa Parlamendi liikmelt immuniteet, siis Euroopa Pettustevastasele Ametile antakse sellest teada.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Parlamendis vastuvõtmise päeval.

(1) Vastu võetud 18. novembril 1999.

(2) Nüüd: artikli 204 punkt c.

(3) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(4) EÜT L 136, 31.5.1995, lk 8.

XII LISA

EUROOPA KOMISJONI RAKENDUSVOLITUSTE KASUTAMISE KORD

A. Väljavõte Euroopa Parlamendi resolutsioonist (1) Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud kokkuleppe kohta, mis käsitleb nõukogu 28. juuni 1999. a otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord, (2) rakendamist

Euroopa Parlament,

arvestades, et nõukogu 28. juuni 1999. a otsuse artikkel 8 annab parlamendile volitused sekkuda, kui ta leiab, et rakendusvolitusi ületatakse, ning arvestades, et sellistel juhtudel peab Euroopa Komisjon rakendusakti projekti uuesti läbi vaatama, võttes arvesse parlamendi resolutsiooni, samuti peab Euroopa Komisjon andma teavet resolutsiooniga seoses kavandatavate tegevuste kohta ning neid tegevusi põhjendama,

arvestades, et otsuse artikli 7 lõige 3 kohaselt peab parlamendil olema täielik teave päevakordade, kaasotsustamismenetluse käigus vastu võetud ning komisjonidele esitatud õigusaktidest tulenevatest rakendusaktide projektide, hääletustulemuste, koosolekute protokollide esialgsete kokkuvõtete, komisjonide koosolekust osavõtjate nimekirjade ning nõukogule edastatud rakendusaktide projektide kohta,

arvestades, et uus otsus komitoloogia kohta vastab vaid osaliselt parlamendi ootustele, kuid kujutab endast siiski tõelist sammu edasi võrreldes eelnenud olukorraga,

arvestades, et Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon on otsustanud kokku leppida nõukogu otsuse rakendamise menetluse suhtes, ning arvestades, et käesolev Euroopa Komisjoniga sõlmitud kokkulepe käsitleb eelkõige parlamendi teavitamist reguleeriva artikli 7 lõike 3 ning parlamendi sekkumisõigust reguleeriva artikli 8 kohaldamist,

1)	kiidab sellele resolutsioonile lisatud kokkuleppe heaks;

2)	peab oluliseks, et kõik enne 28. juuni 1999. aasta otsust moodustatud komisjonid tuleb uue menetluskorraga seoses kujundada ümber, toetades sellega nõukogu ja Euroopa Komisjoni deklaratsiooni nr 2 (3) nimetatud otsuse kohta;

on arvamusel, et käesolev kokkulepe ei piira tema õigust võtta vastu resolutsioone mistahes teemal, eriti juhul, kui tal on vastuväiteid mõne rakendusakti projekti sisu suhtes; samuti ei piira käesolev kokkulepe tema õigust esitada vastuväiteid rakendusakti suhtes, mis on peale ebaõnnestunud vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 88 (4) läbiviidud komitoloogiat edastatud nõukogule;

4)	teatab, et käesolev Euroopa Komisjoniga sõlmitud kokkulepe on varasemate kokkulepete suhtes ülimuslik (Plumb/Delors'i 1988. a kokkulepe, Samland/Williamson'i 1996. a kokkulepe ja 1994. a modus vivendi (5)) ja muudab need kehtetuks;

B. Kokkulepe Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel nõukogu 28. juuni 1999. a otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Komisjoni rakendusvolituste kasutamiskord, rakendamise menetluse kohta

Vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artikli 7 lõikele 3 tuleb Euroopa Komisjonil Euroopa Parlamenti korrapäraselt teavitada komitoloogias osalevate komisjonide tööst. Selleks edastatakse parlamendile samal ajal ja samadel tingimustel nagu komisjonide liikmetele komisjoni koosolekute päevakordade projektid, komisjonile esitatud asutamislepingu artiklis 251 ettenähtud korras vastuvõetud põhiaktide rakendusaktide projektid, hääletustulemused, koosolekute protokollide kokkuvõtted, ja nimekirjad ametiasutuste ja organisatsioonide kohta, kuhu kuuluvad liikmesriikide poolt end esindama määratud isikud.

Lisaks nõustub Euroopa Komisjon edastama Euroopa Parlamendile teavitamise eesmärgil vastutava parlamendi komisjoni nõudel põhiaktide erirakendusaktide projektid, mis hoolimata sellest, et neid ei võeta vastu kaasotsustamismenetluse käigus, omavad siiski Euroopa Parlamendi jaoks suurt tähtsust. Vastavalt Euroopa Esimese Astme Kohtu 19. juuli 1999. a otsusele (kohtuasi T-188/97, Rothmans vs Euroopa Komisjon) (6) võib Euroopa Parlament nõuda ligipääsu komisjoni koosolekute protokollidele.

Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon käsitlevad käesolevat kokkulepet varasemate kokkulepete suhtes ülimuslikuna, millest tulenevalt muutuvad järgnevad kokkulepped kehtetuks niivõrd, kui see puudutab neid kokkuleppeid endid: Plumb/Delors'i 1988. a kokkulepe, Samland/Williamson'i 1996. a kokkulepe ja 1994. a modus vivendi.

Peale tehniliste tööde lõpetamist edastatakse dokumendid, millele viidatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 7 lõikes 3, elektrooniliselt. Konfidentsiaalseid dokumente käsitletakse kooskõlas sisemiste dokumendihalduse nõuetega, mille väljatöötamisel jälgib iga institutsioon, et need pakuksid konfidentsiaalsuse tagamiseks kõik vajalikud garantiid.

5.	Vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklile 8 võib Euroopa Parlament oma põhistatud resolutsioonis märkida, et asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korra kohaselt vastu võetud põhiakti rakendusakti projektid ületavad põhiaktis ettenähtud rakendusvolitusi.

6.	Euroopa Parlament võtab nimetatud resolutsioonid vastu parlamendi istungil; resolutsioonide vastuvõtmiseks on parlamendil aega üks kuu alates rakendusakti lõpliku projekti saamisest nendes keeltes, milles see projekt esitati Euroopa Komisjonile.

Kiireloomulistel juhtudel ja igapäevaste haldustoimingutega seotud akti puhul ja/või piiratud kehtivusajaga akti korral on tähtaeg lühem. Erakorraliselt kiiretel juhtudel, eriti rahvatervise küsimustes, võib tähtaeg olla väga lühike. Vastutav Euroopa Komisjoni volinik määrab kindlaks sobiva tähtaja, mida peab põhjendama. Peale seda võib Euroopa Parlament rakendada menetlust, millega otsuse 1999/468/EÜ artikli 8 rakendamine võidakse delegeerida vastava tähtaja jooksul vastutavale parlamendi komisjonile.

8.	Peale põhistatud resolutsiooni vastuvõtmist Euroopa Parlamendis informeerib vastutav Euroopa Komisjoni volinik Euroopa Parlamenti või vajaduse korral vastutavat parlamendi komisjoni sammudest, mida Euroopa Komisjon kavatseb resolutsiooni alusel astuda.

9.	Euroopa Parlament toetab nõukogu ja Euroopa Komisjoni deklaratsioonis nr 2 sätestatud eesmärke ja menetluskorda. Selle deklaratsiooni eesmärk on lihtsustada ühenduse rakendusmeetmete süsteemi, viies kehtiva komitoloogia kooskõlla otsusest 1999/468/EÜ tuleneva menetluskorraga.

(1) Vastu võetud 17. veebruaril 2000.

(2) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(3) EÜT C 203, 17.7.1999, lk 1.

(4) Nüüd: artikkel 81.

(5) EÜT C 102, 4.4.1996, lk 1.

(6) EKL 1999, II-2463.

XIII LISA

EUROOPA PARLAMENDI JA EUROOPA KOMISJONI SUHETE RAAMKOKKULEPE (1)

Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon,

võttes arvesse Euroopa Liidu asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi poolt Euroopa Parlamendile esitatud avaldusi alates 1999. a maist,

võttes arvesse iga voliniku kandidaadi poolt Euroopa Parlamendi komisjonides toimunud ärakuulamiste käigus tehtud kirjalikke ja suulisi avaldusi ning komisjonide esimeeste poolseid ärakuulamiste järgseid hinnanguid kandidaatidele,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi esitatud avaldust esimeeste konverentsi ees 7. septembril 1999. a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi 14. septembril 1999. a esitatud ametisseastuva Euroopa Komisjoni programmi,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. septembri 1999. a otsust (2) hr Prodi nimetamisest Euroopa Komisjoni presidendiks ja Euroopa Komisjoni ametisse nimetamisest ülejäänud ametiajaks kuni 22. jaanuarini 2000. a ning ametiajaks 23. jaanuarist 2000. a kuni 22. jaanuarini 2005. a,

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 214,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorda, eelkõige selle artikleid 32 ja 33, (3)

ning arvestades, et:

Euroopa Liidu asutamislepingu eesmärgiks on eelkõige liidu otsustusprotsessi demokraatliku legitiimsuse tugevdamine,

Euroopa Parlamendi poolne Euroopa Komisjoni heakskiit annab tunnistust usalduslikust suhtest, mis neid kaht institutsiooni kogu parlamendi ametiaja vältel seob,

raamkokkulepe ei mõjuta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni volitusi ega eelisõigusi, seades oma eesmärgiks tagada nende võimalikult tulemuslik rakendamine ühtses institutsionaalsetes raamistikus, nagu näeb ette Euroopa Liidu lepingu artikkel 3,

lepivad kokku alljärgnevas.

Üldpõhimõtted

1990. a vastu võetud ja 1995. a muudetud toimimisjuhendi ajakohastamise eesmärgil lepivad kaks institutsiooni kokku meetmetes, mille eesmärgiks on suurendada Euroopa Komisjoni vastutust ja legitiimsust, laiendada konstruktiivset dialoogi ja poliitilist koostööd, parandada teabelevi ning nõustada ja teavitada Euroopa Parlamenti Euroopa Komisjoni sisereformidest. Ühtlasi lepitakse kokku rakendusmeetmetes: i) õigusloome protsessi osas, ii) rahvusvaheliste lepingute ja laienemise osas, ning iii) Euroopa Komisjoni konfidentsiaalse sisuga dokumentide ja teabe edastamise osas. Nimetatud rakendusmeetmed on lisatud käesolevale raamkokkuleppele.

Konstruktiivse dialoogi ja poliitilise koostöö laiendamine

Euroopa Komisjoni president või asepresident võtab endale kohustuse esitada esimeeste konverentsile Euroopa Komisjoni tegevuse kohta iga kuue kuu järel ettekande, näidates ära, kuidas on toimunud vastava aasta tööprogrammi poliitiline teostamine ning, vajadusel, millised on päevakajalistest ja tähtsatest poliitilistest sündmustest tingitud uuendused.

3.	Euroopa Komisjon jätkab Euroopa Parlamendile regulaarsete ettekannete esitamist Euroopa Parlamendi nõudmisel kohaldatud meetmete kohta. Vastav ettekanne esitatakse parlamendile vähemalt kord kolme kuu jooksul.

Euroopa Komisjon võtab arvesse Euroopa Parlamendi poolt kõik Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 192 alusel Euroopa Komisjonile õigusakti ettepaneku tegemiseks esitatud taotlused, kohustudes andma parlamendi asjaomase komisjoni koosolekul ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi istungil sellistele taotlustele kiire ning piisavalt üksikasjaliku vastuse.

Esitades vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 251 nõukogule oma seisukoha Euroopa Parlamendi tehtud õiguslike muudatusettepanekute kohta, kohustub Euroopa Komisjon võtma tingimata arvesse teise lugemise käigus tehtud muudatusettepanekuid; juhul kui Euroopa Komisjon otsustab kaalukatel põhjustel ja peale seda, kui kolleegium on need läbi vaadanud, muudatusettepanekuid mitte heaks kiita või toetada, peab ta oma otsust Euroopa Parlamendi ees või parlamendi asjaomase komisjoni järgmisel koosolekul põhjendama.

6.	Euroopa Komisjon tagab oma võimaluste piires Euroopa Parlamendi teavitamise ja täieliku kaasamise valitsustevaheliste konverentside ettevalmistamise ning läbiviimise protsessi.

7.	Ametisse astuv Euroopa Komisjon esitab parlamendile esimesel võimalusel oma poliitilise programmi, mis sisaldab kõiki oma ametiajaks väljapakutavad suunised, ning loob dialoogi Euroopa Parlamendiga.

8.	Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile regulaarselt eelarve täitmise aruandeid; Euroopa Parlament kohustub neid aruandeid asjaomaste komisjonide tasemel põhjalikult läbi vaatama.

Poliitiline vastutus

9.	Ilma Euroopa Komisjoni kollegiaalsuse põhimõtet kahjustamata, kannab Euroopa Komisjoni iga volinik oma vastutusalas toimuva tegevuse eest poliitilist vastutust.

10.

Euroopa Komisjon nõustub, et juhul kui Euroopa Parlament avaldab Euroopa Komisjoni voliniku suhtes umbusaldust (võttes arvesse olemasolevat poliitilist toetust nii selle sisu kui vormi suhtes), kaalub Euroopa Komisjoni president tõsiselt tagasiastumisnõude esitamist Euroopa Komisjoni vastavale volinikule.

11.

Euroopa Komisjoni president teavitab Euroopa Parlamenti viivitamatult igast otsusest, mis puudutab kohustuste jagamist või ümberjaotamist Euroopa Komisjoni volinike vahel. Juhul kui voliniku kohustuste osas on toimunud olulised muutused (näiteks kui ta on määratud vastutavaks uue portfelli või olulise uue kohustuste kogumi eest), peab ta parlamendi asjaomase komisjoni kutsel saabuma selle ärakuulamisele.

Teabelevi

12.

Euroopa Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti täielikult ja ajakohaselt kursis oma õigusloome ja eelarve valdkonnas, ning võimaluste piires ka ühtse välis- ja julgeolekupoliitika, vabaduse, julgeoleku ning õigusemõistmise valdkonnas tehtud ettepanekute ja algatustega.

Valdkondades, kus Euroopa Parlament tegutseb oma legislatiivvolituste alusel või kus ta omab eelarvealaseid volitusi, jagatakse talle teavet võrdsetel alustel nõukoguga igas õigusloome- ja eelarvemenetluse staadiumis.

13.

Euroopa Komisjon ei avalikusta ühtki õigusakti ega muud olulist algatust või otsust ilma Euroopa Parlamenti sellest eelnevalt kirjalikult teavitamata; poliitiliselt oluliste teemade korral teeb Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile temaga kokkuleppel ettepaneku jagada talle teavet kas:

—	Euroopa Parlamendi istungjärgu ajal parlamendi istungil;

—	esimeeste konverentsi ees, mis on sel juhul avatud kõigile Euroopa Parlamendi liikmetele;

—	või teavitades sobival viisil parlamendi asjaomaste komisjonide esimehi, kes võivad kokku kutsuda oma komisjoni koosoleku.

Konfidentsiaalse sisuga teavet puudutavad erisätted on toodud 3 lisas.

14.	Iga voliniku ülesandeks on tagada korrapärane ja vahetu teabevahetus voliniku ning parlamendi asjaomase komisjoni esimehe vahel.

15.

Euroopa Komisjon tagab oma võimaluste piires Euroopa Parlamendi kiire ning täieliku informeerituse rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamise, läbirääkimiste ja sõlmimise igast etapist, tehes seda viisil, mis võimaldab Euroopa Komisjonil 2. lisa sätete alusel ühtlasi arvesse võtta Euroopa Parlamendi seisukohti.

16.

Rakendades vastavalt asutamislepingule oma volitusi ühtse välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas ning politsei- ja õigusalase koostöö alal kriminaalasjades, võtab Euroopa Komisjon kasutusele meetmed, mis aitavad paremini kaasata Euroopa Parlamenti nendes valdkondades toimuvatesse tegevustesse, tehes seda viisil, mis võimaldab Euroopa Komisjonil ühtlasi maksimaalselt arvesse võtta Euroopa Parlamendi seisukohti.

17.

Seoses EÜ asutamislepingu artiklis 276 ette nähtud iga-aastase eelarve täitmise aruande kinnitamise menetlusega lepivad Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon kokku, et Euroopa Komisjon edastab parlamendile kogu teabe, mis võib olla vajalik vastava aasta eelarve täitmise kontrollimiseks ja mida parlamendi eelarve täitmise aruannete kinnitamise menetluse eest vastutava komisjoni esimees Euroopa Parlamendi kodukorra VI lisa alusel sellel eesmärgil Euroopa Komisjonilt nõuab.

Kui selguvad täiendavad asjaolud eelmiste aastate kohta, mille eelarve täitmise aruanded on juba kinnitatud, edastab Euroopa Komisjon parlamendile sellega seotud kogu vajaliku teabe eesmärgiga leida mõlemale poolele vastuvõetav lahendus.

18.

Kui Euroopa Komisjoni sisedokument, millest Euroopa Parlamenti pole teavitatud vastavalt käesoleva raamkokkuleppe punktile 13, ringleb institutsioonidest väljaspool, võib Euroopa Parlamendi president nõuda selle dokumendi viivitamatut edastamist Euroopa Parlamendile, et Euroopa Parlamendi liikmetel oleks sellele soovi korral juurdepääsuvõimalus.

Parlamendimenetlused

19.	Kui Euroopa Parlament esitab selleks vastava taotluse, tagab Euroopa Komisjon reeglina vastutava voliniku osalemise nendel Euroopa Parlamendi istungitel, kus käsitletakse tema vastutusalasse kuuluvat päevakorrapunkti.

20.	Tagamaks volinike kohaloleku, kohustub Euroopa Parlament tegema oma parima selleks, et peetaks kinni lõplikust päevakorra projektist.

21.

Kui Euroopa Parlament muudab oma päevakorra projekti peale esimeeste konverentsi koosolekut, mis kinnitab osaistungjärgu lõpliku päevakorra projekti, või kui parlament muudab ühe osaistungjärgu sisest päevakorrapunktide järjestust, teeb Euroopa Komisjon oma parima, et tagada vastutava voliniku kohalolek.

22.	Euroopa Komisjon võib teha ettepanekuid päevakorrapunktide lisamiseks kuni esimeeste konverentsi koosolekuni (kaasa arvatud), millel kinnitatakse osaistungjärgu lõplik päevakorra projekt. Euroopa Parlament võtab sellised ettepanekud võimalikult suures ulatuses arvesse.

23.	Volinike poolt vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 37 (4) esitatud taotlused esineda parlamendi istungil avaldusega lisatakse võimaluse korral eelseisva osaistungjärgu päevakorda.

24.

Kutse saamise korral võtab volinik reeglina osa sellest parlamendi komisjoni koosolekust, millel arutatakse tema vastutuse alla kuuluvat küsimust.

Iga Euroopa Komisjoni volinik võib soovi korral sõna võtta.

Kui parlamendi komisjon pole Euroopa Komisjoni voliniku osalemist parlamendi komisjoni koosolekul üheselt nõudnud, tagab Euroopa Komisjon vastutava vanemametniku kohalolu.

Sisereformid

25.	Euroopa Komisjon loob sobiva mehhanismi Euroopa Parlamendi teavitamiseks ning temaga korrapärase ja konstruktiivse dialoogi pidamiseks Euroopa Komisjonis läbiviidavate sisereformide üle.

26.	Kõik volinike jaoks loodud käitumisjuhendid edastatakse viivitamatult ka Euroopa Parlamendile. Nende täitmist kontrollitakse korrapäraselt.

Lõppsätted

27.

Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon kohustuvad tugevdama omavahelist teabe- ja kommunikatsioonialast koostööd. Nad võivad kooskõlastada oma vastavaid tegevusi institutsioonidevahelise teabe- ja kommunikatsioonialase töörühma raames. Nad võivad korraldada sellel alal ühiseid tegevusi kodanike teadlikkuse suurendamiseks ja, võttes arvesse mõlema institutsiooni iseseisvust ning erinevat rolli, peavad seejuures kindlustama oma teabealase tegevuse kooskõlastatuse.

28.	Raamkokkuleppe täitmise perioodilist hindamist viivad läbi mõlemad institutsioonid.

29.	Üksikasjalikud meetmed sätestatakse lisades.

1. LISA

ERIKOKKULEPE ÕIGUSLOOME PROTSESSI KOHTA

1.	Ülaltoodud raamkokkuleppe rakendamisel ja tuginedes 1990. ning 1995 (5) aastal Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud käitumisjuhendite rakendamisel saadud kogemustele, nõustuvad mõlemad institutsioonid järgmiste õigusloome protsessi kulgu reguleerivate erisätetega.

Õigusloome planeerimine ja iga-aastane õigusloomekava

Aastase õigusloomekava koostamisel arvestab Euroopa Komisjon igal võimalikul juhul Euroopa Parlamendi poolt soovitustena esitatud suuniseid. Euroopa Komisjon esitab oma kava ajaliselt nii, et teha võimalikuks laialdane avalik arutelu selle sisu üle. Euroopa Komisjon esitab iga üksiku kavapunkti piisava üksikasjalikkuse ja täpsusega, võimaldamaks Euroopa Parlamendil sellisel viisil esitatud punkte arvesse võtta oma õigusloomekava koostamisel. Kui kinnitatud õigusloomekava osaks oleva üksiku ettepaneku või dokumendi esitamisel tekib hilinemine, informeerib Euroopa Komisjon sellest viivitamatult institutsioonivahelist koordineerimise töörühma, ilma et see kuidagi kahjustaks tema pädevust.

Õigusliku aluse valik

3.	Euroopa Komisjon kohustub samaaegselt nõukoguga teavitama Euroopa Parlamenti mistahes ettepanekust, mille ta on otsustusprotsessi käigus õiguslike aluste muutmiseks esitanud.

4.	Kui vähegi võimalik, võtab Euroopa Komisjon arvesse Euroopa Parlamendi poolsete muudatusettepanekutega kaasnevaid muudatusi oma ettepanekute õiguslikes alustes. Euroopa Komisjon on kohustatud oma seisukohta üksikasjalikult põhjendama.

Üldine õigusloomega seotud menetluse kord

5.	Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament tagavad uue kaasotsustusmenetluse (EÜ asutamislepingu artikkel 251) praktilise korra sätestava ühisdeklaratsiooni, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon kirjutasid alla 5. mail 1999. aastal, täieliku rakendamise. (6)

Euroopa Komisjon hoiab asjaomast parlamendi komisjoni regulaarselt kursis sellega, millised on nõukogu organites toimunud arutelude tulemusel kujunenud põhiseisukohad, eriti juhul, kui need erinevad esialgsest ettepanekust; samuti edastab Euroopa Komisjon asjaomasele parlamendi komisjonile kõik omapoolsed esialgsete ettepanekute suhtes tehtud muudatusettepanekud, mille alusel nõukogu oma arutelusid jätkab. Euroopa Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti viivitamatult oma toetava seisukoha vastuvõtmisest nõukogu poolt Euroopa Komisjoni ettepaneku suhtes esitatud muudatusettepanekute kohta.

7.	Menetlused, millega ei kaasne kaasotsustusprotsess:

Euroopa Komisjoni ülesanne on nõukogu organitele õigeaegselt meelde tuletada, et nad hoiduks jõudmast ühtse poliitilise kokkuleppeni enne kui Euroopa Parlament on esitanud omapoolse seisukoha. Euroopa Komisjon palub ministrite tasandil toimuvad arutelud lõpetada alles peale seda, kui nõukogu liikmetel on olnud piisavalt aega Euroopa Parlamendi seisukoha läbivaatamiseks.

ii)

Euroopa Komisjoni ülesanne on tagada, et nõukogu järgiks, juhul kui ta muudab oluliselt Euroopa Komisjoni ettepanekut, Euroopa Kohtu poolt kehtestatud korda, mille kohaselt on sel juhul kohustuslik Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida. Euroopa Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti kohe, kui ta on nõukogule esitanud meeldetuletuse vajaduse kohta parlamendiga uuesti konsulteerida.

iii)

Euroopa Komisjon kohustub oma Euroopa Parlamendis tagasi lükatud õigusakti ettepaneku tagasi võtma. Kui Euroopa Komisjon võtab olulistel põhjustel ja peale kolleegiumis toimunud põhjalikku arutelu vastu otsuse jääda siiski oma ettepaneku juurde, põhjendab ta oma otsust Euroopa Parlamendi istungil esitatavas avalduses.

iv)

Õigusloome parema planeerimise eesmärgil kohustub Euroopa Parlament:

—	määrama võimaluste piires kohe õigusloomekava vastuvõtmise järel kindlaks tulevikus esitatavate ettepanekute raportöörid

—	käsitlema uute konsultatsioonide taotlusi prioriteetsena, juhul kui talle on nende käsitlemiseks edastatud kogu vajalik teave;

—	võtma oma tegevuse kavandamisel arvesse Euroopa Komisjoni ja nõukogu prioriteete;

—	kavandama õigusloomega seotud päevakorra osi nii, et need oleksid kooskõlas kehtiva õigusloomekava ja parlamendi poolt selle kava suhtes vastu võetud resolutsioonidega;

—	pidama oma arvamust koostöömenetluse ja kaasotsustamismenetluse esimese lugemise või nõuandemenetluse raames esitades, niivõrd kui see on vajalik menetluse läbiviimiseks, kinni mõistlikest tähtaegadest.

Juhul kui Euroopa Kohus on kuulutanud mingi õigusakti kehtetuks, kuid akt toob endiselt kaasa õiguslikke tagajärgi, siis on Euroopa Komisjon kohustatud esitama muudetud õigusakti ettepaneku, millega reguleeritakse vastava kohtuotsuse täitmist.

Kui Euroopa Komisjon otsustab võtta kehtetuks kuulutatud õigusakti alusel, mis toob endaga endiselt kaasa õiguslikke tagajärgi, kasutusele rakendusmeetmed, siis teavitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamenti sellest täielikult ja õigeaegselt, eesmärgiga tagada parlamendi seisukohtade arvessevõtmine.

9.	Euroopa Komisjon on kohustatud enne oma ettepanekute tagasivõtmist Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellest teavitama.

Euroopa Komisjoni õigusloomega seotud erivolitused

10.	Euroopa Komisjon kohustub Euroopa Parlamenti teavitama täielikult ja õigeaegselt kõikidest Euroopa Komisjoni poolt tema õigusloomega seotud volituste alusel vastu võetavatest õigusaktidest.

Rakendusvolitused

11.

Nõukogu 28. juuni 1999. a otsuse 1999/468/EÜ, mis määrab kindlaks Euroopa Komisjonile antud rakendusvolituste kasutamise korra, rakendamist reguleerib Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vaheline kokkulepe (7) selle otsuse rakendamise kohta.

Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni ülesandeks on tagada selle kokkuleppe korrektne täitmine.

12.	6. mail 1999. a alla kirjutatud Euroopa Komisjoni struktuuripoliitikate teostamise juhend (8) (2000-2006) on endiselt kohaldatav struktuurifonde puudutavate rakendusaktide suhtes.

Järelevalve ühenduse õiguse rakendamise üle

13.

Lisaks Euroopa Komisjoni poolt esitatud eriettekannetele ja iga-aastasele ettekandele ühenduse õiguse rakendamise kohta, informeerib Euroopa Komisjon Euroopa Parlamenti viimase asjaomaste komisjonide taotlusel suuliselt (alates hetkest mil saadeti põhjendatud arvamus) ka sellest, milline on menetluste seis. Juhul kui menetlus on algatatud direktiivide rakendamismeetmete mitte teatavaks tegemise või Euroopa Kohtuotsuse eiramise tõttu, tuleb Euroopa Parlamenti teavitada alates õigusvastase olukorra kõrvaldamise nõude esitamist.

Institutsioonid on valmis vahetama mistahes teavet õigusloome planeerimise ja õigusloomega seotud menetluste korraldamise kohta institutsioonidevahelise koordineerimise töögrupi kaudu.

2. LISA

EUROOPA PARLAMENDI TEAVITAMINE RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTE SÕLMIMISEST, EUROOPA LIIDU LAIENEMISE PROTSESSIST NING EUROOPA PARLAMENDI ROLLIST NENDE JUURES

1.	Eesmärgiga tagada raamkokkuleppes sätestatud üldpõhimõtte täpsem rakendamine ja toetudes 1995. aastal Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud käitumisjuhendi punktiga 3.10 seotud kogemustele lepivad kaks institutsiooni kokku järgnevates meetmetes:

Rahvusvahelised lepingud

Euroopa Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti varakult ja selgelt mistahes rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas kaubanduslepingutega, (nende ettevalmistamise, läbirääkimiste juhendi projekti ja vastu võetud läbirääkimiste juhendiga) seotud tegevustest, eesmärgiga tagada võimalikult suures ulatuses parlamendi seisukohtade arvessevõtmine.

Euroopa Komisjon annab rahvusvaheliste läbirääkimiste käigu ja tulemuste kohta Euroopa Parlamendile korrapäraselt ja põhjalikku teavet asjaomase parlamendi komisjoni kaudu ning vajaduse korral ka parlamendi istungil. Euroopa Parlamendi teavitamine vastavalt punktile 2 peab toimuma ajaliselt nii, et vajaduse korral oleks parlamendil piisavalt aega oma seisukoha avaldamiseks. Omalt poolt kohustub Euroopa Parlament järgima vastavalt 3. lisas sätestatud korrale konfidentsiaalsuse tagamiseks vajalikke menetlusviise ja tagatisi.

4.	Euroopa Komisjon võtab kasutusele abinõud, et tagada Euroopa Parlamendi viivitamatu ja täielik teavitamine:

i)	otsustest lepingute ajutise rakendamise või nende kehtivuse peatamise kohta ja

ii)	ühisseisukoha vastuvõtmise kohta Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 310 alusel sõlmitud lepinguga loodud organis.

Euroopa Parlamendi taotlusel lihtsustab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi liikmete ühenduse mitmepoolsete lepingute sõlmimise läbirääkimisdelegatsioonidesse vaatlejatena kaasamise korda, eeldusel, et kui Euroopa Komisjon esindab ühendust läbirääkimistel üksinda, siis ei saa parlamendiliikmed vahetult läbirääkimiskoosolekutest osa võtta.

Samas hoitakse Euroopa Parlamendi vaatlejaid vastavalt mõlema institutsiooni presidentide kirjavahetuses kindlaks määratud korrale korrapäraselt koosolekutel toimuvate läbirääkimiste käiguga kursis, nii et Euroopa Komisjon saaks läbirääkimistel parlamendi seisukohti arvesse võtta.

Laienemine

6.	Euroopa Komisjon hoiab Euroopa Parlamenti täielikult laienemisläbirääkimiste käiguga kursis, nii et parlament saaks õigeaegselt, läbides selleks vajaliku parlamendisisese menetluse, avaldada nende suhtes oma arvamust.

7.	Eelnevaga seoses edastab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile võimaluste piires asjakohast suulist ja kirjalikku teavet laienemisega seotud oluliste asjaolude ja arengute kohta.

Kui Euroopa Parlament võtab nimetatud küsimustes vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 96 (9) vastu omapoolse soovituse, kuid Euroopa Komisjon otsustab olulistel põhjustel soovitust mitte toetada, siis peab ta oma otsuse põhjuseid Euroopa Parlamendile kas parlamendi istungil või asjaomase komisjoni järgmisel koosolekul selgitama.

3. LISA

KONFIDENTSIAALSE TEABE EDASTAMINE EUROOPA PARLAMENDILE

1. Kehtivusala

1.1.

Käesolev lisa reguleerib Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendile edastatud konfidentsiaalse teabe üleandmist ja käsitlemist seoses parlamendi eelisõiguste rakendamisega õigusloome ning eelarvega seotud menetlustes, eelarve täitmise aruande kinnitamisel ja Euroopa Parlamendi üldiste kontrollivolituste rakendamisel. Institutsioonid tegutsevad kooskõlas vastastikuse kohustusega pidada kinni ausa koostöö põhimõttest ja täieliku vastastikuse usalduse õhkkonnas, pidades seejuures rangelt kinni asjaomaste lepingute sätetest, eriti Euroopa Liidu lepingu artiklitest 6 ja 46 ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklist 276.

1.2.	Mõiste “informatsioon” all mõistetakse käesolevas lisas mistahes suulist või kirjalikku teavet, olenemata selle esitamise vormist või autorist.

1.3.	Euroopa Komisjon tagab käesolevas lisas sätestatud korra kohaselt Euroopa Parlamendi juurdepääsu teabele niipea, kui üks alljärgnevas punktis 1.4 nimetatud parlamendi organitest on esitanud talle konfidentsiaalse teabe edastamisega seotud taotluse.

1.4.	Käesoleva lisa raames võivad Euroopa Komisjonile esitada taotluse konfidentsiaalse informatsiooni saamiseks järgmised parlamendiorganid: Euroopa Parlamendi president, asjaomaste parlamendi komisjonide esimehed, juhatus ja esimeeste konverents.

1.5.	Käesoleva lisa rakendusalasse ei kuulu rikkumiste ja konkurentsiküsimustega seotud menetlusi puudutav teave, kui parlamendiorgani vastavasisulise teabenõude esitamise hetkeks puudub antud küsimuses Euroopa Komisjoni lõplik otsus.

1.6.

Käesolevate sätete kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. aprilli 1995. a otsuse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ Euroopa Parlamendi uurimisõiguse rakendamise kohta ja asjaomase Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) asutamist käsitleva 28. aprilli 1999. a Euroopa Komisjoni otsuse 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom kohaldamist. (10)

2. Üldsätted

2.1.

Punktis 1.4 nimetatud organi taotlusel edastab Euroopa Komisjon talle kogu Euroopa Parlamendi kontrollivolituste rakendamiseks nõutud konfidentsiaalse teabe nii kiiresti kui võimalik. Mõlemad institutsioonid peavad vastavalt oma volitustele ja vastutusalale võtma seejuures arvesse:

—	põhilisi inimõigusi, kaasa arvatud õigust õiglasele õigusemõistmisele ja eraelu puutumatusele,

—	kohtu- ja distsiplinaarmenetluste korda,

—	ametisaladuste ja ärisuhete kaitset,

—	liidu huvide kaitset, eriti arvestades liidu huvidega üldsuse julgeoleku tagamisel, rahvusvahelistes suhetes, vääringu stabiilsuse tagamisel ja finantshuvide kaitsel.

Lahkarvamuste korral suunatakse küsimus lahendamiseks parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidentidele, kes püüavad jõuda mõlemat poolt rahuldava lahenduseni.

Mistahes riigist, institutsioonist või rahvusvahelisest organisatsioonist pärinevat teavet võib edastada vaid vastava teabe autori nõusolekul.

2.2.

Kui tekib kahtlus teabe konfidentsiaalses iseloomus või kui selleks, et selle edastamine toimuks kooskõlas punktis 3.2 sätestatud tingimustega, on vaja võtta kasutusele vastavad meetmed, siis konsulteerib parlamendi asjaomase komisjoni esimees, vajaduse korral raportööri juuresolekul, viivitamatult Euroopa Komisjoni volinikuga, kelle vastutusalasse antud küsimus kuulub.

Lahkarvamuste korral suunatakse küsimus lahendamiseks parlamendi ja Euroopa Komisjoni presidentidele, kes püüavad jõuda mõlemat poolt rahuldava lahenduseni.

2.3.

Kui punktis 2.2 nimetatud menetluse lõpetamise järel ei ole endiselt jõutud kokkuleppeni, palub Euroopa Parlamendi president, vastusena asjaomase parlamendi komisjoni põhjendatud taotlusele, Euroopa Komisjonil edastada vastav konfidentsiaalne teave ettenähtud mõistliku tähtaja jooksul, valides selleks ühepunktis 3 toodud menetlusvõimalustest. Enne määratud tähtaja möödumist teavitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamenti kirjalikult oma lõplikust seisukohast esitatud taotluse suhtes; Euroopa Parlamendile jääb õigus pöörduda vajaduse korral selles küsimuses kohtu poole.

3. Juurdepääs konfidentsiaalsele teabele ja selle käsitlemine

3.1.	Käesoleva lisa punktis 2.2 või 2.3 sätestatud menetluse kohaselt edastatav konfidentsiaalne teave saadetakse Euroopa Komisjoni presidendi või voliniku vastutusel edasi sellekohase taotluse esitanud parlamendiorganile.

3.2.

Piiramata punkti 2.3 sätete kohaldamist, lepivad asjaomase valdkonna eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik ning asjaomane parlamendiorgan, mida esindab nõuetekohaselt tema esimees, omavahel kokku, millisel viisil tagatakse juurdepääs konfidentsiaalsele teabele ja millisel viisil tagatakse selle konfidentsiaalsuse säilimine, valides seejuures ühe järgmistest võimalustest:

—	teave on mõeldud üksnes asjaomase parlamendi komisjoni esimehele ja raportöörile;

—	kõigile asjaomase parlamendi komisjoni liikmetele tagatakse teabele kooskõlas kokkulepitud korraga piiratud juurdepääs, võimalusega leppida kokku, et peale dokumentidega tutvumist tuleb need tagastada ja koopiate tegemine nendest on keelatud;

—	vastavat teavet käsitlev arutelu viiakse parlamendi komisjonis läbi vastavalt kokkulepitud menetlemise korrale, mis sõltub teabe konfidentsiaalsuse astmest, ja vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra VII lisas nimetatud põhimõtetele; vajadusel toimub arutelu parlamendi komisjoni kinnisel koosolekul;

—	edastatakse dokumendid, millest puuduvad isikuid tuvastada võimaldavad andmed;

—	erakorralistel ja põhjendatud juhtudel edastatakse teave vaid Euroopa Parlamendi presidendile.

Kõne all oleva teabe avaldamine või edastamine mistahes muule adressaadile on keelatud.

3.3.	Eelpool nimetatud menetluse korra rikkumise puhul kohaldatakse Euroopa Parlamendi kodukorra VII lisas sätestatud sanktsioone.

3.4.

Käesoleva regulatsiooni rakendamiseks tagab Euroopa Parlament järgmiste meetmete kohaldamise:

—	konfidentsiaalsete dokumentide turvalist arhiveerimist võimaldava süsteemi loomine;

—	turvalise lugemissaali loomine (ilma paljundusmasina, telefoni, faksi, skanneri ja muude tehniliste võimalusteta dokumentide reprodutseerimiseks ning edastamiseks jne);

—	lugemissaali sisenemisel kohaldatavate turvameetmete sisseviimine, nõudes sealhulgas allkirja andmist vastavasse registrisse ja tõotuse andmist käsitletavat konfidentsiaalset teavet mitte levitada;

3.5.	Euroopa Komisjon võtab kasutusele kõik võimalikud meetmed, et tagada käesoleva lisa sätete rakendamine.

4. Uuendamine

Saadud kogemuste põhjal võivad mõlema institutsiooni presidendid teha ettepanekuid käesoleva lisa täiendamiseks või muutmiseks.

(1) Heaks kiidetud esimeeste konverentsil 29. juunil 2000.

(2) EÜT C 54, 25.2.2000, lk 51.

(3) Nüüd: artiklid 98 ja 99.

(4) Nüüd: artikkel 103.

(5) EÜT C 89, 10.4.1995, lk 68.

(6) EÜT C 279, 1.10.1999, lk 230.

(7) EÜT L 256, 10.10.2000, lk 19. Vt XII lisa.

(8) EÜT C 279, 1.10.1999, lk 488.

(9) Nüüd: artikkel 82.

(10) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 20.

XIV LISA

EUROOPA KOMISJONI ÕIGUSLOOME- JA TÖÖKAVA

Euroopa Komisjoni õigusloome- ja töökava (1)

Parlament ja Euroopa Komisjon teevad Euroopa Komisjoni õigusloome- ja töökava ettevalmistamisel koostööd vastavalt järgmisele ajakavale: (2)

veebruaris/märtsis toimuval osaistungjärgul võtavad asjaomased institutsioonid osa poliitiliste prioriteetide põhisuundade üle toimuvast arutelust “Euroopa Liidu olukord”, mis järgneb veebruaris toimuvale Euroopa Komisjoni iga-aastase otsuse vastuvõtmisele järgmise tegevusaasta poliitilise strateegia (APS) kohta. Arutelu annab Euroopa Komisjonile materjali esialgse eelarve projekti ettevalmistamiseks ning Euroopa Parlamendile materjali järgneva aasta eelarve suuniseid käsitlevaks aruteluks. Sellele eelneb Euroopa Komisjoni iga-aastase poliitilise strateegia (APS) otsuse esitamine esimeeste konverentsile (veebruaris);

asjaomased alalised parlamendi komisjonid alustavad märtsi- ja maikuu vahel vastavate volinikega struktureeritud kahepoolset dialoogi neist igaühe vastutusalade poliitiliste prioriteetide ulatuse ja rakendamise üle. Iga alaline parlamendi komisjon teeb kokkuvõtte oma kohtumiste tulemustest ning komisjonide esimeeste konverents teavitab nendest kokkuvõtetest esimeeste konverentsi;

c)	juuni- ja juulikuu jooksul annab komisjonide esimeeste konverents koos Euroopa Komisjoni vastutava asepresidendiga hinnangu hetkel täidetavale õigusloome- ja töökavale; (3)

septembris korraldab komisjonide esimeeste konverentsi Euroopa Komisjoni vastutava asepresidendi osalemisel nende õigusaktide projektide “inventuuri”, mida Euroopa Komisjon kavatseb kanda õigusloome- ja töökavva iga voliniku vastutusalas; “inventuur” toimub Euroopa Komisjonis välja töötatud dokumendi alusel, mis käsitleb muuhulgas vastavalt märtsis/mais toimunud parlamendi alaliste komisjonidega toimunud kohtumiste tulemustele ajakohastatud poliitilisi prioriteete;

novembris toimuval osaistungjärgul esitab Euroopa Komisjoni president volinike kolleegiumi osavõtul ametlikult Euroopa Parlamendile Euroopa Komisjoni järgmise aasta õigusloome- ja töökava ning annab ühtlasi hinnangu hetkel kehtiva kava täitmisele. Õigusloome- ja töökavale lisatakse järgmise aasta õigusloome ja õigusloomega mitteseotud ettepanekute nimekiri, mille vorm kuulub täpsustamisele (4) . Õigusloome- ja töökava tuleb edastada parlamendile vähemalt kümme tööpäeva enne osaistungjärgu algust, millel seda arutatakse. Parlament esitab kava kohta oma arvamuse novembri või detsembri osaistungjärgul.

(1) Esimeeste konverents poolt heaks kiidetud 31. jaanuaril 2002. a.

(2) Euroopa Komisjon esitab esialgse eelarve projekti maikuus, eelarve projekti esimene lugemine toimub oktoobris ja teine lugemine detsembris.

(3) Õigusloome- ja töökava rakendamisel poolaasta vahehinnangut võib kasutada erinevat liiki õigusloomekava vormide kasulikkuse hindamisel ning otsustamaks, millised on parimad planeerimisvahendid, mida kasutada 2003. a töökava juures.

(4) Muuhulgas: ajakava ning vajaduse korral õiguslik alus ja eelarvega seotud tagajärjed.

XV LISA

PARLAMENDI DOKUMENTIDE NIMEKIRI, MILLELE ON REGISTRI KAUDU VAHETU JUURDEPÄÄS

1. Parlamendi tegevusega seotud dokumendid

1.1.	Parlamendi kodukord

1.2.

Parlamendi istungi dokumendid

—	päevakorra projektid

—	lõplikud päevakorra projektid

—	päevakorrad

—	istungite stenogrammid

—	esialgsed protokollid

—	lõplikud protokollid

—	kohalolijate nimekirjad

—	nimeliste hääletuste tulemused

—	vastuvõetud tekstid

—	konsolideeritud tekstid

—	eelarvealased otsused

—	raportites sisalduvad muudatusettepanekud

—	muud parlamendi istungile esitatud muudatusettepanekud

—	ühiste resolutsiooni ettepanekute muudatusettepanekud

—	eelarve projekti muudatusettepanekute projektid ja parandusettepanekud

—	resolutsiooni ettepanekud ja otsuste ettepanekud

—	ühised resolutsiooni ettepanekud

1.3.

Parlamendiliikmete tegevusega seotud dokumendid

—	parlamendiliikmete majanduslike huvide deklaratsioonid

—	kirjalikud deklaratsioonid

—	kirjalikud küsimused

—	parlamendiliikme, fraktsiooni või parlamendi komisjoni esitatud suulised küsimused

—	infotunni küsimused

—	vastused kirjalikele küsimustele

—	vastused infotunni küsimustele

—	resolutsiooni ettepanekud

—	kodukorra muudatusettepanekud

—	parlamendiliikmete nimekiri

—	parlamendiliikmete assistentide nimekiri

1.4.

Parlamendi komisjonide dokumendid

—	päevakorrad

—	protokollid

—	töödokumendid

—	raportite projektid

—	raportite projektide muudatusettepanekud

—

raportid

—	arvamuste projektid

—	arvamuste projektide muudatused

—

arvamused

—	kohalolijate nimekirjad

1.5.

Parlamendi delegatsioonide dokumendid

—	päevakorrad

—	protokollid

—	töödokumendid

—	kohalolijate nimekirjad

—	soovitused ja avaldused

1.6.

Lepitusmenetluse dokumendid

—	ühised töödokumendid

—	lepituskomisjoni heaks kiidetud ühistekstid

—	lepitusmenetluse käsiraamat

—	kohalolijate nimekirjad

1.7.

Teiste parlamendi organite dokumendid

—	järgmiste organite otsuste edasise käsitlemisega seotud presidendi ametlikud kirjad: juhatus, esimeeste konverents, kvestorite kogu, komisjonide esimeeste konverents, delegatsioonide juhtide konverents

—	päevakorrad

—	protokollid

—	otsuste kokkuvõtted

—	komisjonide esimeeste konverentsi tegevusaruanded

2. Üldinformatiivsed dokumendid

2.1.

Parlamendi bülletään

—

tegevused

—	koosolekute ajakava

—	ülemkogu istungite eribülletään

—	Euroopa Parlamendi tegevus peale parlamendi istungit

2.2.

Pressidokumendid

—	pressiteated

—	News Report/Direct-info

—	News Alert/Direct agenda

—	Background notes/Dossier

—	päeva arutelu

—

ülevaade

—	Euroopa Parlamendi töönädala kokkuvõte

2.3.

Parlamendi uurimused ja väljaanded

—

uurimused

—	töödokumendid

—

ülevaated

—	memorandumid

—

infolehed

2.4.	Levitamiseks mõeldud dokumendid (välisbürood)

3. Teiste institutsioonide poolt edastatud ametlikud dokumendid

Teiste institutsioonide poolt vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001 ja vastavalt institutsioonide vahel eriti nimetatud määruse artikli 15 lõike 2 alusel moodustatud institutsioonidevahelise komisjoniga seoses kokku lepitud menetluste tingimustele edastatud ametlikud dokumendid

3.1.

Euroopa Komisjon

—	KOM-dokumendid

—	SEK-dokumendid

—	volinike kolleegiumi otsused

—	komitoloogia dokumendid (parlamendi kontrollimisõigust käsitlevad dokumendid, õigusaktide projektid, päevakorrad, protokollid, arvamused ja infodokumendid)

3.2.

Nõukogu

—	dokumendid ja teatised, mis edastatakse õigusloomega seotud menetluse ja eelarvemenetluse, eelarve täitmise aruande kinnitamise menetluse, ametisse nimetamiste ning lepingute või kokkulepete sõlmimise raames

3.3.

Euroopa Keskpank

—

teatised

3.4.

Euroopa Investeerimispank

—

teatised

3.5.

Regioonide Komitee

—

teatised

3.6.

Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee

—

teatised

3.7.

Kontrollikoda

—

teatised

3.8.

Institutsioonidevahelised suhted

—	institutsioonidevahelised kokkulepped

4. Kolmandate isikute dokumendid

4.1.	Liikmesriikidest saadud dokumendid

4.2.	Petitsioonid (petitsiooni esitaja nõusolekul)

4.3.	Ametlik kirjavahetus

5. Haldusdokumendid

Ametlikud kirjad, peasekretariaadi teated Euroopa Parlamendi otsuste kohta

XVI LISA

Määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) NR 1049/2001, 30. MAI 2001, ÜLDSUSE JUURDEPÄÄSU KOHTA EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI DOKUMENTIDELE (1)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 255 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 osutatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

1)	Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teises lõigus on talletatud avalikkuse põhimõte tõdemusega, et leping tähistab uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises, kus otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.

Avalikkus võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab juhtorganitele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees demokraatlikus süsteemis. Avalikkus aitab tugevdada demokraatia ja põhivabaduste austamise põhimõtet, nagu need on sätestatud ELi lepingu artiklis 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

3)	Euroopa Ülemkogu Birminghami, Edinburghi ja Kopenhaageni istungjärkudel tehtud otsused rõhutasid vajadust muuta liidu institutsioonide töö läbipaistvamaks. Käesolev määrus konsolideerib algatused, mida institutsioonid on juba teinud, et muuta otsustamisprotsess läbipaistvamaks.

4)	Käesoleva määruse eesmärk on rakendada võimalikult täieulatuslikult ellu avalikkuse õigus juurde pääseda dokumentidele ning sätestada sellise juurdepääsu üldpõhimõtted ja piirangud vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 255 lõikele 2.

Kuna dokumentidele juurdepääsu küsimust ei ole käsitletud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingus ega Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus, peaksid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon vastavalt Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonile nr 41 kahe kõnealuse lepinguga hõlmatud tegevust käsitlevate dokumentide puhul juhinduma käesolevast määrusest.

Tuleks tagada ulatuslikum juurdepääs dokumentidele juhtudel, kui institutsioonid toimivad seadusandjana, sealhulgas delegeeritud volituste alusel, säilitades samal ajal institutsioonide otsustamisprotsessi tõhususe. Sellised dokumendid tuleks võimalikult laiaulatuslikult teha vahetult kättesaadavaks.

7)	Vastavalt ELi lepingu artikli 28 lõikele 1 ja artikli 41 lõikele 1 kehtib juurdepääsuõigus ka dokumentide suhtes, mis käsitlevad ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades. Kõik institutsioonid peaksid järgima oma turvaeeskirju.

8)	Tagamaks käesoleva määruse täielik kohaldamine liidu kogu tegevuse suhtes, peaksid kõik institutsioonide loodud asutused kohaldama käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid.

9)	Teatavate dokumentide suhtes tuleks nende eriti tundliku sisu tõttu võimaldada erirežiimi. Selliste dokumentide sisust Euroopa Parlamendi teavitamise kord tuleks kehtestada institutsioonidevahelise kokkuleppega.

10)

Saavutamaks institutsioonide töös suuremat avalikkust, peaksid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võimaldama juurdepääsu mitte ainult enda koostatud dokumentidele, vaid ka neile saabunud dokumentidele. Sellega seoses meenutatakse, et Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsiooni nr 35 kohaselt võib liikmesriik taotleda, et komisjon või nõukogu ei avaldaks kõnealusest riigist saabunud dokumendi sisu kolmandatele isikutele ilma tema eelneva nõusolekuta.

11)

Põhimõtteliselt peaksid kõik institutsioonide dokumendid olema üldsusele kättesaadavad. Tuleks siiski teha erandeid, et kaitsta teatavaid üldisi ja erahuve. Institutsioonidel peaks olema õigus kaitsta vajaduse korral oma sisemisi nõupidamisi ja arutelusid, et tagada võime täita oma ülesandeid. Erandite hindamisel peaksid institutsioonid kõigil liidu tegevusaladel võtma arvesse ühenduse õigusaktides sisalduvaid põhimõtteid isikuandmete kaitse kohta.

12)	Kõik eeskirjad, mis käsitlevad juurdepääsu institutsioonide dokumentidele, peaksid olema kooskõlas käesoleva määrusega.

13)	Tagamaks, et juurdepääsuõigust järgitakse täies ulatuses, tuleks kohaldada kaheetapilist haldusmenetlust ning lisaks neile kohtumenetluse võimalust või võimalust esitada kaebus ombudsmanile.

14)

Kõik institutsioonid peaksid võtma vajalikke meetmeid, et teavitada üldsust uutest jõustunud sätetest ja anda oma töötajatele väljaõpe, et need saaksid abistada kodanikke nende õiguste kasutamisel käesoleva määruse alusel. Et muuta kodanikele nende õiguste kasutamine hõlpsamaks, peaksid kõik institutsioonid võimaldama juurdepääsu dokumentide registrile.

15)

Kuigi käesoleva määruse eesmärgiks ega tagajärjeks ei ole muuta siseriiklike õigusakte, mis käsitlevad juurdepääsu dokumentidele, on siiski selge, et lojaalse koostöö põhimõtte alusel, mis reguleerib institutsioonide ja liikmesriikide vahelisi suhteid, peaksid liikmesriigid kandma hoolt, et nad ei takistaks käesoleva määruse nõuetekohast kohaldamist, ning järgima institutsioonide turvaeeskirju.

16)	Käesolev määrus ei piira liikmesriikide, kohtute ja uurimisasutuste seniseid õigusi tutvuda dokumentidega.

17)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 255 lõikele 3 näeb iga institutsioon oma kodukorras ette konkreetsed sätted juurdepääsu kohta tema dokumentidele; seetõttu tuleks nõukogu 20. detsembri 1993. aasta otsust 93/731/EÜ üldsuse juurdepääsu kohta nõukogu dokumentidele, (4) komisjoni 8. veebruari 1994. aasta otsust 94/90/ESTÜ, EÜ, EURATOM üldsuse juurdepääsu kohta komisjoni dokumentidele, (5) Euroopa Parlamendi 10. juuli 1997. aasta otsust 97/632/EÜ, ESTÜ, EURATOM üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi dokumentidele (6) ja Schengeni dokumentide konfidentsiaalsuse eeskirju vajaduse korral muuta või nad kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määruse eesmärk on:

määrata kindlaks põhimõtted, tingimused ning üldiste või erahuvidega põhjendatud piirangud, mis reguleerivad EÜ asutamislepingu artiklis 255 ettenähtud juurdepääsuõigust Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni (edaspidi “institutsioonid”) dokumentidele, nõnda et neile dokumentidele oleks tagatud võimalikult laiaulatuslik juurdepääs,

b)	kehtestada eeskirjad, mis tagavad selle õiguse võimalikult hõlpsalt kasutamise, ning

c)	soodustada head haldustava dokumentidele juurdepääsu tagamisel.

Artikkel 2

Juurdepääsuõigusega isikud ja reguleerimisala

1. Kõigil liidu kodanikel ning kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, arvestades käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid.

2. Institutsioonid võivad samu põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid arvestades tagada juurdepääsu dokumentidele füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle elukoht või registrijärgne asukoht ei ole mõnes liikmesriigis.

3. Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi institutsiooni käsutuses olevate dokumentide suhtes, see tähendab institutsiooni koostatud ja talle saadetud ning tema valduses olevate dokumentide suhtes kõikides Euroopa Liidu tegevusvaldkondades.

4. Ilma et see piiraks artiklite 4 ja 9 kohaldamist, tehakse dokumendid üldsusele kättesaadavaks kas kirjaliku taotluse alusel või otse elektroonilises vormis või registri kaudu. Eelkõige tehakse artikli 12 kohaselt vahetult kättesaadavaks seadusandliku menetluse käigus koostatud ja saadud dokumendid.

5. Tundliku sisuga dokumentide suhtes, nagu need on määratletud artikli 9 lõikes 1, kohaldatakse vastavalt nimetatud artiklile erirežiimi.

6. Käesolev määrus ei piira üldsuse õigust pääseda juurde institutsioonide valduses olevatele dokumentidele, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse dokumentidest või institutsioonide poolt nende rakendamiseks vastuvõetud õigusaktidest.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	dokument - sisu, mis olenemata teabekandjast (paberile kirjutatuna, elektroonilises vormis või heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena) käsitleb küsimusi, mis on seotud institutsiooni vastutusalasse kuuluva poliitika, tegevuse või otsustega;

b)	kolmas isik - iga füüsiline või juriidiline isik või iga üksus väljaspool asjaomast institutsiooni, sealhulgas liikmesriigid, muud ühenduse või ühendusevälised institutsioonid ja organid ning kolmandad riigid.

Artikkel 4

Erandid

1. Institutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks:

avalikke huve seoses:

—	avaliku julgeolekuga,

—	kaitsepoliitiliste ja sõjaliste küsimustega,

—	rahvusvaheliste suhetega,

—	ühenduse või liikmesriigi finants-, raha- või majanduspoliitikaga;

b)	eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, eelkõige kooskõlas isikuandmete kaitset käsitlevate ühenduse õigusaktidega.

2. Institutsioonid keelavad juurdepääsu dokumentidele, mille avaldamine kahjustaks:

—	füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit,

—	kohtumenetlust ja õigusnõustamist,

—	kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki,

välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

3. Keelatakse juurdepääs dokumendile, mille institutsioon on koostanud oma sisekasutuseks või mille institutsioon on saanud ning mis käsitleb küsimust, milles institutsioon ei ole veel otsust teinud, kui sellise dokumendi avaldamine kahjustaks oluliselt institutsiooni otsustamisprotsessi, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

Juurdepääs dokumentidele, mis sisaldavad sisekasutuseks esitatud arvamusi osana asjaomase institutsiooni sisearuteludest ja eelkonsultatsioonidest, keelatakse isegi pärast otsuse tegemist, kui sellise dokumendi avaldamine kahjustaks tõsiselt institutsiooni otsustamisprotsessi, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

4. Kolmandate isikute dokumentide puhul konsulteerib institutsioon kolmanda isikuga, et hinnata, kas tuleks kohaldada lõike 1 või 2 erandit, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et dokument tuleb avaldada või et seda ei tohi avaldada.

5. Liikmesriik võib taotleda, et institutsioon ei avaldaks kõnealusest liikmesriigist pärit dokumenti ilma tema eelneva nõusolekuta.

6. Kui mõni eranditest hõlmab ainult osa dokumendist, avalikustatakse dokumendi ülejäänud osad.

7. Lõigetes 1 kuni 3 sätestatud erandeid kohaldatakse üksnes nii kaua, kuni kaitse on dokumendi sisust lähtuvalt õigustatud. Erandeid võib kohaldada maksimaalselt 30 aasta jooksul. Dokumentide puhul, mille suhtes kehtivad erandid ja mis käsitlevad eraelu puutumatust või ärihuve, ning tundliku sisuga dokumentide puhul võib vajaduse korral jätkata erandi kohaldamist ka pärast selle tähtaja lõppu.

Artikkel 5

Liikmesriikide valduses olevad dokumendid

Kui liikmesriik saab taotluse tema valduses oleva dokumendi kohta, mis on pärit mõnelt institutsioonilt, ning kui ei ole ilmne, kas dokument tuleb avaldada või ei tohi seda avaldada, konsulteerib liikmesriik asjaomase institutsiooniga, et teha otsus, mis ei sea ohtu käesoleva määruse eesmärkide saavutamist.

Selle asemel võib liikmesriik suunata taotluse institutsioonile.

Artikkel 6

Taotlused

1. Dokumentidele juurdepääsu taotlused esitatakse mistahes kirjalikus vormis, sealhulgas elektroonilises vormis, ühes EÜ asutamislepingu artiklis 314 osutatud keeltest ning piisava täpsusega, et institutsioon võiks dokumendi kindlaks teha. Taotleja ei ole kohustatud taotlust põhjendama.

2. Kui taotlus ei ole piisavalt täpne, palub institutsioon taotlejal taotlust täpsustada ning abistab taotlejat selles, andes näiteks teavet avalike dokumendiregistrite kasutamise kohta.

3. Kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib institutsioon taotlejaga mitteametlikult nõu pidada, et leida õiglane lahendus.

4. Institutsioonid annavad kodanikele teavet ja abi selle kohta, kuidas ja kuhu dokumentidele juurdepääsu taotlused tuleb esitada.

Artikkel 7

Esialgsete taotluste lahendamine

1. Dokumendile juurdepääsu taotlus lahendatakse viivitamata. Taotlejale saadetakse kinnitus taotluse kättesaamise kohta. 15 tööpäeva jooksul alates taotluse registreerimisest lubab institutsioon juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab selle juurdepääsu kõnealuse ajavahemiku jooksul vastavalt artiklile 10 või siis esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused ning teatab taotlejale tema õigusest esitada kordustaotlus käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

2. Osalise või täieliku keeldumise korral võib taotleja 15 tööpäeva jooksul institutsiooni vastuse saamisest arvates teha kordustaotluse, milles palub institutsioonil oma seisukoht läbi vaadata.

3. Erandjuhtudel, näiteks kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada 15 tööpäeva võrra, tingimusel et taotlejale teatatakse sellest ette ja esitatakse selle üksikasjalik põhjendus.

4. Kui institutsioon ettenähtud tähtaja jooksul ei vasta, annab see taotlejale õiguse esitada kordustaotlus.

Artikkel 8

Kordustaotluste lahendamine

1. Kordustaotlus lahendatakse viivitamata. 15 tööpäeva jooksul alates sellise taotluse registreerimisest lubab institutsioon juurdepääsu taotletud dokumendile ja tagab selle juurdepääsu kõnealuse ajavahemiku jooksul vastavalt artiklile 10 või siis esitab kirjalikus vastuses osalise või täieliku keeldumise põhjused. Osalise või täieliku keeldumise korral teavitab institutsioon taotlejat tema käsutuses olevatest õiguskaitsevahenditest, nimelt võimalusest algatada kohtumenetlus institutsiooni vastu ja/või esitada kaebus ombudsmanile kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklitega vastavalt 230 ja 195.

2. Erandjuhtudel, näiteks kui taotlus käsitleb väga pikka dokumenti või väga paljusid dokumente, võib lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada 15 tööpäeva võrra, tingimusel et taotlejale teatatakse sellest ette ja esitatakse selle üksikasjalik põhjendus.

3. Kui institutsioon ettenähtud tähtaja jooksul ei vasta, loetakse see eitavaks vastuseks ja see annab taotlejale õiguse algatada institutsiooni vastu kohtumenetlus ja/või esitada kaebus ombudsmanile EÜ asutamislepingu vastavate sätete alusel.

Artikkel 9

Tundliku sisuga dokumentide käitlemine

1. Tundliku sisuga dokumendid on dokumendid, mis pärinevad institutsioonidest või nende loodud asutustest, liikmesriikidest, kolmandatest riikidest või rahvusvahelistest organisatsioonidest ning mis on liigitatud kui “TRÈS SECRET/TOP SECRET”, “SECRET” või “CONFIDENTIEL” vastavalt asjaomase institutsiooni eeskirjadele, mis kaitsevad Euroopa Liidu või selle ühe või mitme liikmesriigi olulisi huve artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud valdkondades, eelkõige avaliku julgeoleku alal, kaitsepoliitilistes ja sõjalistes küsimustes.

2. Artiklites 7 ja 8 sätestatud korras esitatud taotlusi pääseda juurde tundliku sisuga dokumentidele lahendavad üksnes isikud, kellel on õigus tutvuda kõnealuste dokumentidega. Ilma et see piiraks artikli 11 lõike 2 kohaldamist, annavad need isikud hinnangu ka selle kohta, millised viited tundliku sisuga dokumentidele kantakse avalikku registrisse.

3. Tundliku sisuga dokumendid kantakse registrisse ja avalikustatakse üksnes nende nõusolekul, kellelt dokument pärineb.

4. Institutsioon, kes otsustab keelata juurdepääsu tundliku sisuga dokumendile, põhjendab seda otsust viisil, mis ei kahjusta artiklis 4 kaitstavaid huve.

5. Liikmesriigid võtavad kohaseid meetmeid tagamaks, et kui lahendatakse taotlusi, mis käsitlevad juurdepääsu tundliku sisuga dokumentidele, järgitakse käesoleva artikli ja artikli 4 põhimõtteid.

6. Tundliku sisuga dokumente käsitlevad institutsioonide eeskirjad avalikustatakse.

7. Komisjon ja nõukogu informeerivad Euroopa Parlamenti tundliku sisuga dokumentidest institutsioonide vahel kokku lepitud korras.

Artikkel 10

Juurdepääs dokumendile taotluse põhjal

1. Taotleja pääseb dokumentidele juurde kas nendega kohapeal tutvumiseks või saades nendest koopia, sealhulgas võimaluse korral elektrooniline koopia, vastavalt taotleja soovile. Taotlejalt võib nõuda koopia tegemis- ja saatmiskulude tasumist. See tasu ei tohi ületada koopiate tegemise ja saatmise tegelikku maksumust. Kohapealne konsultatsioon, koopiad alla 20 A4 formaadis leheküljest koosnevatest dokumentidest ja vahetu juurdepääs elektroonilises vormis või registri kaudu on tasuta.

2. Kui asjaomane institutsioon on dokumendi juba avalikustanud ja see on taotlejale hõlpsasti kättesaadav, võib institutsioon täita oma kohustuse tagada dokumentidele juurdepääs sellega, et teatab taotlejale, kuidas omandada soovitud dokumenti.

3. Dokumendid esitatakse nende olemasolevas redaktsioonis ja vormis (sealhulgas elektrooniliselt või alternatiivses vormis, näiteks rahvusvahelises pimedate kirjas, suures kirjas või lindil), võttes täielikult arvesse taotleja soove.

Artikkel 11

Registrid

1. Kodanike käesolevast määrusest tulenevate õiguste elluviimiseks tagavad kõik institutsioonid üldsuse juurdepääsu dokumentide registrile. Juurdepääs registrile tuleks tagada elektroonilises vormis. Viited dokumentidele kantakse registrisse viivitamata.

2. Iga dokumendi kohta sisaldab register viitenumbrit (sealhulgas vajaduse korral institutsioonidevahelist viidet), teemat ja/või dokumendi sisu lühikirjeldust ning kuupäeva, mil see saadi või koostati ja registrisse kanti. Viited esitatakse viisil, mis ei kahjusta artiklis 4 kaitstavaid huve.

3. Institutsioonid võtavad viivitamata vajalikke meetmeid, et koostada register, mis saab kasutuskõlblikuks 3. juuniks 2002.

Artikkel 12

Vahetu juurdepääs elektroonilises vormis või registri kaudu

1. Institutsioonid teevad võimaluste piires dokumendid üldsusele vahetult juurdepääsetavaks elektroonilises vormis või registri kaudu vastavalt asjaomase institutsiooni eeskirjadele.

2. Eelkõige tuleks teha vahetult juurdepääsetavaks seadusandlikud dokumendid, see tähendab dokumendid, mis on koostatud või saadud liikmesriikides või liikmesriikide jaoks siduvate õigusaktide vastuvõtmismenetluse käigus, kui artiklitest 4 ja 9 ei tulene teisiti.

3. Võimaluse korral tuleks teha vahetult juurdepääsetavaks ka muud dokumendid, eelkõige need, mis on seotud poliitika või strateegia väljatöötamisega.

4. Kui registri kaudu ei anta vahetut juurdepääsu, näidatakse registris võimalikult täpselt, kus dokument asub.

Artikkel 13

Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamine

1. Kui käesoleva määruse artiklitest 4 ja 9 ei tulene teisiti, avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas lisaks EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 ning EURATOMi asutamislepingu artikli 163 esimeses lõigus osutatud õigusaktidele järgmised dokumendid:

a)	komisjoni ettepanekud;

b)	ühised seisukohad, mille nõukogu võtab vastu EÜ asutamislepingu artiklites 251 ja 252 osutatud korras, ning nende ühiste seisukohtade aluseks olevad põhjendused, samuti Euroopa Parlamendi seisukohad selles menetluses;

c)	ELi lepingu artikli 34 lõikes 2 osutatud raamotsused ja otsused;

d)	kooskõlas ELi lepingu artikli 34 lõikega 2 nõukogu kehtestatud konventsioonid;

e)	liikmesriikide vahel EÜ asutamislepingu artikli 293 alusel alla kirjutatud konventsioonid;

f)	ühenduse poolt või kooskõlas ELi lepingu artikliga 24 sõlmitud rahvusvahelised kokkulepped.

2. Võimaluse korral avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas järgmised dokumendid:

a)	EÜ asutamislepingu artikli 67 lõike 1 või ELi lepingu artikli 34 lõike 2 alusel nõukogule esitatud liikmesriigi algatused;

b)	ELi lepingu artikli 34 lõikes 2 osutatud ühised seisukohad;

c)	muud direktiivid peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõigetes 1 ja 2 osutatute, muud otsused peale EÜ asutamislepingu artikli 254 lõikes 1 osutatute, soovitused ja arvamused.

3. Iga institutsioon võib oma kodukorras ette näha, millised dokumendid veel tuleb avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 14

Teavitamine

1. Kõik institutsioonid võtavad nõutavaid meetmeid, et teavitada üldsust tema käesolevast määrusest tulenevatest õigustest.

2. Liikmesriigid teevad kodanike teavitamisel institutsioonidega koostööd.

Artikkel 15

Institutsioonide haldustavad

1. Institutsioonid arendavad välja head haldustavad, et hõlbustada käesoleva määrusega tagatud juurdepääsuõiguse kasutamist.

2. Institutsioonid moodustavad institutsioonidevahelise komitee, mille ülesandeks on tutvuda hea tavaga, lahendada võimalikke konflikte ja arutada edasist arengut seoses üldsuse juurdepääsuga dokumentidele.

Artikkel 16

Dokumentide paljundamine

Käesolev määrus ei piira olemasolevate autoriõigusealaste eeskirjade kohaldamist, mis võivad piirata kolmanda isiku õigust avalikustatud dokumente paljundada või kasutada.

Artikkel 17

Aruanded

1. Kõik institutsioonid avaldavad igal aastal aruande eelmise aasta kohta, kus on näidatud, kui mitmel puhul on institutsioon keelanud juurdepääsu dokumentidele, selliste keeldumiste põhjused ning registrisse kandmata tundliku sisuga dokumentide hulk.

2. Hiljemalt 31. jaanuariks 2004 avaldab komisjon aruande käesoleva määruse põhimõtete rakendamisest ning annab soovitusi, sealhulgas teeb vajaduse korral ettepanekuid käesoleva määruse uuesti läbivaatamiseks ja esitab institutsioonide poolt võetavate meetmete programmi.

Artikkel 18

Rakendusmeetmed

1. Kõik institutsioonid kohandavad oma kodukorra käesolevale määrusele. Kohandused jõustuvad 3. detsembril 2001.

2. Kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest uurib komisjon Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ajalooarhiivide üldsusele kättesaadavaks tegemist käsitleva nõukogu 1. veebruari 1983. aasta määruse (EMÜ, EURATOM) nr 354/83 (7) vastavust käesolevale määrusele, et tagada dokumentide võimalikult laiaulatuslik säilitamine ja arhiivimine.

3. Kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest uurib komisjon olemasolevate dokumentidele juurdepääsu käsitlevate eeskirjade vastavust käesolevale määrusele.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. detsembrist 2001.

(1) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(2) EÜT C 177 E, 27.6.2000, lk 70.

(3) Euroopa Parlamendi 3. mai 2001. aasta arvamus ja nõukogu 28. mai 2001. aasta otsus.

(4) EÜT L 340, 31.12.1993, lk 43. Otsust on viimati muudetud otsusega 2000/527/EÜ (EÜT L 212, 23.8.2000, lk 9).

(5) EÜT L 46, 18.2.1994, lk 58. Otsust on muudetud otsusega 96/567/EÜ, ESTÜ/EURATOM (EÜT L 247, 28.9.1996, lk 45).

(6) EÜT L 263, 25.9.1997, lk 27.

(7) EÜT L 43, 15.2.1983, lk 1.

Sisukord		II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik	Lehekülg
		Euroopa Parlament
	*	Kodukord 16. trükk Juuli 2004	1

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 44

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 15. veebruar 2005