2.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/1

(1)

Vastavalt Euroopa Majandusühenduse ning Komoori Islamiliitvabariigi vahelisele Komooride rannikuvetes kalastamise kokkuleppele, (2) peavad lepingupooled enne kokkuleppe protokolli tähtaja lõppemist läbirääkimisi, et määrata vastastikusel kokkuleppel kindlaks järgmise ajavahemiku protokolli sisu ja muudatused või täiendused, mis vajadusel protokolli lisasse tehakse.

(2)

Lepingupooled otsustasid kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppega pikendada olemasoleva, nõukogu määrusega (EÜ) nr 1439/2001 (3) heaks kiidetud protokolli kehtivust ajavahemikuks 28. veebruarist kuni 31. detsembrini 2004, kuni protokolli muudatusi käsitlevate läbirääkimiste lõpetamiseni.

(3)

Kehtivuse pikendamise heakskiitmine on kooskõlas ühenduse huvidega.

(4)

Pikendatud kehtivusega protokollis ettenähtud kalapüügivõimaluste jaotus liikmesriikide vahel tuleks kinnitada,

a)

tuunipüügiseinerid:

b)

triivõngejadaga kalapüügilaevad:

2.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/3

(1)

Nõukogu 21. juuni 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, (3) artikli 7 lõikega 4 kehtestatakse eesmärgi nr 1 raames Põhja-Iiri ja Iirimaa piirialade heaks programm, mis on suunatud Põhja-Iiri rahuprotsessi (PEACE) toetamisele nelja-aastase ajavahemiku (2000–2004) jooksul.

(2)

17. ja 18. juunil 2004 Brüsselis kohtunud Euroopa Ülemkogu palus komisjonil uurida, kas programmi PEACE ja Rahvusvahelise Iirimaa Fondi tegevuse raames võetavaid meetmeid on võimalik vastavusse viia struktuurifondide 2006. aastal lõppevate programmide raames võetavate meetmetega, et hõlmata nende finantstagajärgi.

(3)

Põhja-Iiri rahuprotsessi, millesse programm PEACE on seni andnud erilise ja olulise panuse, tugevdamiseks on vaja ühenduse jätkuvat rahalist toetust asjaomastele piirkondadele ja pikendada programmi PEACE veel kaheks aastaks.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1260/1999 vastavalt muuta, et pikendada programmi PEACE rakendamist kahe aasta võrra, nii et see langeks kokku struktuurifondide programmitöö perioodiga,

1)

Artikli 7 lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“4.   Põhja-Iiri ja Iirimaa piirialade heaks luuakse eesmärgi 1 raames aastateks 2000–2006 Põhja-Iiri rahuprotsessi toetuseks programm PEACE.”

2)

I lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

2.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/5

(1)

ÜRO Julgeolekunõukogu, tegutsedes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VII peatüki alusel ning mõistes hukka jätkuvat vaenutegevust Côte d’Ivoire’s ja 3. mai 2003. aasta relvarahukokkuleppe korduvat rikkumist, otsustas oma 15. novembri 2004. aasta resolutsiooniga 1572 (2004) kehtestada teatud piiravad meetmed Côte d’Ivoire’i suhtes.

(2)

Ühisseisukoht 2004/852/ÜVJP sätestab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis märgitud meetmete, sealhulgas sõjategevusega seotud tehnilise ja finantsabi keelamine ja siserepressioonideks kasutatavat varustust puudutav keeld.

(3)

See meede kuulub asutamislepingu reguleerimisalasse ja seepärast tuleb ühenduses konkurentsimoonutuste vältimiseks nimetatud meetme rakendamiseks vastu võtta ühenduse õigusakt. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse ühenduse territooriumina liikmesriikide territooriume, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut vastavalt selles kehtestatud tingimustele.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peab määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

1.

tehniline abi – igasugune tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, hoolduse ja muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe ja tööoskuste edastamise või konsultatsiooniteenuste kaudu; tehnilise abi hulka kuulub ka suuline abi;

2.

sanktsioonide komitee – ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1572 (2004) paragrahvi 14 alusel loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee.

a)

anda, müüa, tarnida või üle anda otse või kaudselt sõjalise tegevusega seotud tehnilist abi ühelegi isikule, üksusele või asutusele Côte d’Ivoire’is või kasutamiseks Côte d’Ivoire’is;

b)

rahastada sõjaga seotud tegevust või anda selleks rahalist toetust, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust, relvade ja nendega seotud varustuse müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud tehnilise abi ja muude teenuste osutamiseks, müümiseks, tarnimiseks või üleandmiseks otse või kaudselt ühelegi isikule, üksusele või asutusele Côte d’Ivoire’is või kasutamiseks Côte d’Ivoire’is;

c)

osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille otsene või kaudne eesmärk või tagajärg on kaasa aidata punktides a ja b nimetatud tehingutele.

a)

müüa, tarnida, üle anda või eksportida otse või kaudselt I lisas loetletud vahendeid, mida võidakse kasutada siserepressioonideks, olenemata sellest, kas tegemist on ühendusest pärit vahenditega, ühelegi isikule, üksusele või asutusele Côte d’Ivoire’is või kasutamiseks Côte d’Ivoire’is;

b)

anda, müüa, tarnida või üle anda otse või kaudselt punktis a nimetatud vahenditega seotud tehnilist abi ühelegi isikule, üksusele või asutusele Côte d’Ivoire’is või kasutamiseks Côte d’Ivoire’is;

c)

rahastada punktis a nimetatud vahendeid või anda nendega seotud rahalist toetust otse või kaudselt ühelegi isikule, üksusele või asutusele Côte d’Ivoire’is või kasutamiseks Côte d’Ivoire’is;

d)

osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille otsene või kaudne eesmärk või tagajärg on kaasa aidata punktides a, b või c nimetatud tehingutele.

a)

relvadega ja nendega seotud varustusega seotud tegevuse rahastamise või selleks tehnilise või finantsabi andmise suhtes, kui selline abi ja teenused on mõeldud üksnes ÜRO Côte d’Ivoire’i operatsiooni toetamiseks või sellele operatsioonile ja seda toetavatele Prantsuse vägedele kasutamiseks,

b)

ainult humanitaar- või kaitseotstarbel kasutamiseks ettenähtud mittesurmava sõjavarustusega seotud tehnilise abi andmise suhtes, sealhulgas ELi, ÜRO, Aafrika Liidu ja Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) kriisiohjamisoperatsioonides kasutamiseks ettenähtud varustuse suhtes, kui sellised tegevused on sanktsioonide komitee poolt eelnevalt heaks kiidetud,

c)

ainult humanitaar- või kaitseotstarbel kasutamiseks ettenähtud mittesurmava sõjavarustuse rahastamise või nendega seotud rahalise toetuse andmise suhtes, sealhulgas ELi, ÜRO, ECOWAS kriisiohjamisoperatsioonides kasutamiseks ettenähtud varustuse suhtes,

d)

vastavalt Linas-Marcoussis' lepingu paragrahvi 3 punktile f üksnes kaitse- ja julgeolekujõudude ümberkorraldamise toetuseks või selle käigus kasutamiseks ettenähtud relvade ja nendega seotud materjalidega seotud tehnilise abi andmise suhtes, kui sellised tegevused on sanktsioonide komitee poolt eelnevalt heaks kiidetud,

e)

vastavalt Linas-Marcoussis' lepingu paragrahvi 3 punktile f üksnes kaitse- ja julgeolekujõudude ümberkorraldamise toetuseks või selle käigus kasutamiseks ettenähtud relvade ja nendega seotud materjalide rahastamise või nendega seotud rahalise toetuse andmise suhtes,

f)

müügi või tarnete suhtes, mis on ajutiselt üle antud või eksporditud Côte d'Ivoire'i selle riigi relvajõududele, mis võtab rahvusvahelise õiguse kohaseid meetmeid üksnes ja otseselt oma ja nende riikide kodanike, kellele ta annab Côte d'Ivoire'is konsulaarabi välislepingu alusel, evakueerimise võimaldamiseks, kui sanktsioonide komiteed on sellistest tegevustest eelnevalt teavitatud.

a)

ühenduse territooriumil, sealhulgas õhuruumis;

b)

liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)

kõigi liikmesriikide kodanike suhtes ühenduse territooriumil või väljaspool ühenduse territooriumi;

d)

kõikide juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või registreeritud liikmesriigi seaduste alusel;

e)

kõikide ühenduse territooriumil ettevõtlusega tegelevate juriidiliste isikute, üksuste või organite suhtes.

2.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/16

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

2.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/18

2.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/20

(1)

Vastavalt Euroopa Majandusühenduse ning Komoori Islamiliitvabariigi vahelisele Komooride rannikuvetes kalastamise kokkuleppele, (1) peavad lepingupooled enne kokkuleppe protokolli tähtaja lõppemist läbirääkimisi, et määrata vastastikusel kokkuleppel kindlaks järgmise ajavahemiku protokolli sisu ja muudatused või täiendused, mis vajadusel protokolli lisasse tehakse.

(2)

Lepingupooled otsustasid, et kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppega tuleks pikendada olemasoleva, määrusega (EÜ) nr 1439/2001 (2) heaks kiidetud protokolli kehtivust 28. veebruarist kuni 31. detsembrini 2004, kuni protokolli muudatusi käsitlevate läbirääkimiste lõpetamiseni.

(3)

Kirjavahetus võimaldab ühenduse kaluritel kalastada Komooride suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes 28. veebruarist kuni 31. detsembrini 2004.

(4)

Ühenduse laevade püügitegevuse katkemise vältimiseks on oluline, et kehtivuse pikendamine jõustuks võimalikult kiiresti. Seetõttu tuleks kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe alla kirjutada, tingimusel et nõukogu otsustab selle sõlmida.

(5)

Pikendatud kehtivusega protokollis ettenähtud kalapüügivõimaluste jaotusmeetod liikmesriikide vahel tuleks kinnitada,

a)

tuunipüügiseinerid:

b)

triivõngejadaga kalapüügilaevad:

2.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/24

(1)

12. veebruari 1999. aasta kirjas (D/50716) palus komisjon Ühendkuningriigilt teavet rea maksumeetmete kohta, kaasa arvatud Gibraltari abikõlblike äriühingute režiim. Ühendkuningriik andis sellele vastuse 22. juuli 1999. aasta kirjas. 23. mai 2000. aasta kirjas palus komisjon lisateavet ja saatis 28. juunil 2000. aastal ka meeldetuletuse. Ühendkuningriik vastas 3. juulil 2000. 12. septembri 2000. aasta kirjas (A/37430) esitas Ühendkuningriik informatsiooni tulumaksust vabastatud äriühingute režiimi kohta. 19. oktoobril 2000. aastal peeti Ühendkuningriigi ja Gibraltari ametiasutuste nõupidamine, millel arutati Gibraltaris välismaiste ettevõtete puhul rakendatavat tulumaksusüsteemi, abikõlblike äriühingute režiimi ning tulumaksust vabastatud äriühingute režiimi. Nõupidamisel esitatud küsimustele andis Ühendkuningriik täiendava vastuse 8. jaanuaril 2001 (A/30254).

(2)

11. juuli 2001. aasta kirjas (D/289757) teatas komisjon Ühendkuningriigile oma otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetlus seoses Gibraltari abikõlblike äriühingute režiimiga. Pärast ühekuulise tähtaja pikendamist vastas Ühendkuningriik kirjaga 21. septembril 2001 (A/37407).

(3)

Gibraltari Valitsus esitas taotluse Gibraltari abikõlblike äriühingute režiimi käsitleva ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse SG(2001) D/289755 tühistamiseks; see taotlus talletati Euroopa Ühenduse esimese astme kohtu registris 7. septembril 2001 kohtuasjana T-207/01. Samal kuupäeval esitas Gibraltari Valitsus ka avalduse, milles taotleti vahemeetmete võtmist ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse SG(2001) D/289755 peatamiseks ja korralduse andmist komisjonile selle otsuse avaldamisest loobumiseks (kohtuasi T-207/01 R). 19. detsembri 2001. aasta korraldusega (2) lükkas esimese astme kohtu president kõnealuse vahemeetmete taotluse tagasi. 30. aprilli 2002. aasta esimese astme kohtu otsusega (3) jäeti rahuldamata kõnealuse otsuse tühistamise taotlus.

(4)

21. novembril 2001 palus komisjon teavet abikõlblike äriühingute puhul rakendatavate maksumäärade kohta. Kuna vastust ei saadud, esitas komisjon 21. märtsil 2002 ametliku meeldetuletuse (D/51275). Ühendkuningriik andis vastuse 10. aprillil 2002 (A/32681). 28. oktoobril 2002 nõudis komisjon täiendavaid selgitusi (D/56088). Ühendkuningriik vastas 11. novembril 2002 (A/38454) ja esitas 13. detsembri 2002. aasta kirjas (A/39209) täiendavad märkused.

(5)

Komisjoni otsus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas ning selles kutsuti huvitatud isikuid esitama oma tähelepanekuid. (4) Äriühing Charles A. Gomez & Co Barristers and Acting Solicitors ning Gibraltari Valitsus esitasid oma märkused vastavalt 27. veebruari 2002 (A/31518) ja 28. veebruari 2002 (A/31557) kirjades. Need märkused edastati Ühendkuningriigile, kes vastas 25. aprilli 2002 kirjaga (A/33257).

(6)

Abikõlbliku äriühingu määratlus on esitatud 14. juuli 1983. aasta Gibraltari tulumaksu määruses (muudetud versioon). Vastuvõetud abikõlblike äriühingute režiimi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad on esitatud 22. septembri 1983. aasta (abikõlblike äriühingute) tulumaksueeskirjades; käesolevas otsuses kasutatakse nendele eeskirjadele tervikuna viitamiseks mõistet “abikõlblikke äriühinguid käsitlevad õigusaktid”.

(7)

Abikõlbliku äriühingu staatuse saamiseks peab äriühing vastama muu hulgas järgmistele tingimustele:

(8)

Eespool esitatud tingimustele vastavale äriühingule antakse abikõlbliku äriühingu sertifikaat. Sertifikaadi kehtivusaeg on 25 aastat alates selle väljaandmisest.

(9)

Abikõlblik äriühing peab tasuma oma tuludelt makse määral, mis on alati madalam kui tavaline ettevõtte tulumaksumäär, mis käesoleval ajal on 35 %. Kohaldatav tulumaksumäär lepitakse kokku asjaomase äriühinguga ja Gibraltari kaubandus-, tööstus- ja telekommunikatsiooniministeeriumi finantskeskuse osakonnaga. Nende läbirääkimiste pidamiseks ei ole seadusega kehtestatud juhtnööre. Suur osa abikõlblikest äriühingutest tasuvad 2–10 %-list tulumaksu ja viimasel ajal on Gibraltari ametiasutuste poliitika eesmärk olnud tagada, et kõik abikõlblikud äriühingud maksaksid 2–10 %-list tulumaksu. Tingimuste ühtlustamiseks kõikide ühes ja samas valdkonnas tegutsevate äriühingute puhul kehtestatakse nendes piirides kindlad tulumaksumäärad. (5) Need tulumaksumäärad on järgmised:

(10)

Muud abikõlblikkuse staatusest tulenevad soodustused on:

(11)

Ühendkuningriigi poolt esitatud informatsiooni kohaselt asjaoludel, kui kavatsetud tegevus nõuab traditsioonilisi turustuskanaleid kasutava ettevõtte kohalolekut Gibraltaris, ei omanda tavaliselt sellise ettevõtlusega tegelev äriühing tulumaksust vabastatud äriühingu staatust, (6) vaid abikõlbliku äriühingu staatuse. Abikõlblik äriühing saab eriti tulu ka olukorras, kui tütarettevõte peab tegema tulu ülekande välispartnerile ja peab tasuma maksu teataval tasemel selleks, et vähendada edasist maksustamist asukohariigis.

(12)

Ühendkuningriigi poolt esitatud teabe hindamisel esialgse uurimise käigus võttis komisjon arvesse, et vabastamisega ettevõtte tulumaksu kogusumma tasumisest võidi anda soodustusi abikõlblikele äriühingutele. Komisjon leidis, et seda soodustust anti riigivahenditest valikuliselt ja see mõjutas liikmesriikide vahelist kaubandust. Komisjon leidis samuti, et erandeid asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud üldisest riigiabi keelamisest ei ole kohaldatavad. Selle alusel kahtles komisjon, kas kõnealune meede on ühitatav ühisturuga ja otsustas algatada ametliku uurimismenetluse.

(13)

Gibraltari Valitsus liigitas oma märkused nelja rubriiki:

(14)

Nende märkuste kokkuvõte on järgmine.

(15)

Asutamislepingu artikli 87 lõige 1 ei ole kohaldatav selliste tulumaksusüsteemide suhtes, nagu abikõlblikke äriühinguid käsitlevad õigusaktid, mis on mõeldud kohaldamiseks rahvusvahelises kontekstis. Arvestades eriti asjaolu, et abikõlbliku äriühingu staatus antakse ainult nendele äriühingutele, kes ei tegele äritegevusega Gibraltaris, ei saa tulu saamiseks kasutada vabastamist tavaliselt kohaldatavatest maksumääradest, kuna Gibraltar ei ole pädev andma muu jurisdiktsiooniga seotud soodustusi.

(16)

Kuigi Gibraltari Valitsus nõustub, et abikõlblike äriühingute režiimist tulenevad soodustused on riigi siseturust eraldatud nõukogu ja liikmesriikide esindajate 1. detsembri 1997. aasta koosoleku otsusega vastuvõetud äriühingute maksustamise korral kohaldatava toimimisjuhendi (7) punkti B tähenduses, ei ole need seotud riigivahendite kasutamisega. Kõnealune meede ei koorma Gibraltari riigieelarvet.

(17)

Kõnealune meede ei ole valikuline, kuna abikõlbliku äriühingu võib asutada mis tahes füüsiline või juriidiline isik olenemata tema kodakondsusest või majanduslikust tegevusest. Gibraltari Valitsus nõustub, et abikõlbliku äriühingu staatus ei ole saavutatav äriühingutele, kes kauplevad Gibraltaris või kelle kasumist on huvitatud Gibraltari kodanikud või Gibraltari residendid. Kuid see on siiski vastupidise diskrimineerimise juhtum, mis ei moonuta konkurentsi.

(18)

Kõnealune meede ei kuulu asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse, kuna teatavad abikõlblikud äriühingud on asutatud üksikisikute poolt maksuplaneerimise, varaosaku või personali vara haldamisega seotud põhjustel. Sellised äriühingud ei kauple, ei tooda ja ei konkureeri turul.

(19)

Gibraltar ei ole ühenduse ühise tolliterritooriumi osa ja teda käsitletakse kaubavahetuse kontekstis kolmanda riigina. Järelikult ei ole asutamislepingu artikkel 87 kohaldatav kaubavahetusega tegelevatele ettevõtetele mõeldud abi puhul, kuna Gibraltaris toodetud kaubad ei ringle ühisturul vabalt, vaid peavad läbima tolliformaalsused. Neil asjaoludel ei ole liikmesriikide vaheline kaubandus mõjutatav.

(20)

Järelduse tegemiseks selle kohta, et teatavatele äriühingutele tehtud soodustused ei kujutanud endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, võib maksude kavandamise eesmärgil asutatud ja kaubavahetusega tegelevate abikõlblike äriühingute puhul kasutada põhjendust, mis esitati Veneetsia ja Chioggia firmadele seaduste nr 30/1997 ja nr 206/1995 alusel sotsiaalkindlustusmaksust vabastamise teel antavat abi käsitlevas komisjoni 25. novembri 1999. aasta otsuses 2000/394/EÜ. (8)

(21)

Käesoleval ajal kehtivatest vähese tähtsusega abi käsitlevatest eeskirjadest saaksid kasu paljud abikõlblikud äriühingud.

(22)

Abikõlblikke äriühinguid käsitlevaid õigusakte on vastu võetud alates 1983. aastast, kui komisjon, liikmesriigid ja ettevõtjad ei teadnud, kas ja millisel määral hakatakse riigiabi eeskirju süstemaatiliselt kohaldama siseriiklike õigusaktide ja äriühingute maksustamise puhul. Enne 1990ndaid aastaid ei ole komisjon astunud riigiabi alaseid samme ettevõtte tulumaksuga seotud üldiste meetmete suhtes või on seda teinud vähestel juhtudel. Abikõlblikke äriühinguid käsitlevad õigusaktid ennetasid 10 aasta võrra kapitali liikumise liberaliseerimist ja 15 aasta võrra riigiabi mõiste selgitust, mille komisjon esitas teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta äriühingute otsese maksustamisega seotud meetmete puhul (9) (edaspidi “teatis”). Abikõlblikke äriühinguid käsitlevaid õigusakte modelleeriti tulumaksust vabastatud äriühinguid käsitlevate 1967. aasta õigusaktidega, mis võeti vastu enne, kui Gibraltar ühines Euroopa Liiduga 1973. aastal.

(23)

Abikõlblikke äriühinguid käsitlevatest õigusaktidest teatati niinimetatud Primarolo grupile, mille Ühendkuningriigi Valitsus lõi juba enne teatise avaldamist 1998. aastal vastavalt äriühingute maksustamise korral kohaldatava toimimisjuhendi punktile H. Sellel ajal ei olnud olemas fakte, mis oleksid viidanud sellele, et äriühingute maksustamise korral kohaldatava toimimisjuhendi alusel kahjulikeks nimetatavaid meetmeid võiks komisjon käsitleda uute teatamata abimeetmetena.

(24)

Teatises on esitatud esimene igakülgne, kuid mitte ammendav maksualase riigiabi määratlus. See on haldusalane uuendus ja seda võib käsitleda pigem komisjoni selle valdkonna alaseid edasisi toiminguid käsitleva poliitilise deklaratsioonina, aga mitte kehtivate õigusaktide selgitusena.

(25)

EÜ asutamislepingu üksikasjalikke rakenduseeskirju sätestava nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (10) artikli 1 punkti b alapunktis v on ette nähtud, et ühisturu arengu ja teatavate tegevuste liberaliseerimise tulemusena võivad meetmed muutuda abiks. Abikõlblikke äriühinguid käsitlevad õigusaktid kujutavad endast selles sättes osutatud meedet, mis muutub abiks alles edaspidi. Komisjon ei pea abikõlblikke äriühinguid käsitlevaid õigusakte olemasolevaks abimeetmeks ja kasutab tagasiulatuvalt 2001. aasta suhteliselt täiustatud riigiabi kriteeriume teistsuguses õigus- majandusolukorras, mis oli valdav 1983. aastal. Sellega seoses ei liigitatud esialgu Iirimaa ettevõtte tulumaksu süsteemi abimeetmete hulka, kuigi edaspidi komisjoni seisukoht muutus, (11) kajastades ühenduse distsipliini karmistumist selliste maksualaste ergutussüsteemide puhul.

(26)

Valides võimaluse käsitleda abikõlblikke äriühinguid käsitlevaid õigusakte uue ebaseadusliku abimeetmena, rikkus komisjon proportsionaalsuse põhimõtet. Sellisel käsitlusel on olulised majanduslikud tagajärjed. Sellest tingitud oluline kahju on ühenduse huvide suhtes ebaproportsionaalne, nende huvide kohaselt oleks tulnud ebaseadusliku abiga seotud protseduuri algatamisel eelkõige silmas pidada Gibraltari majanduse väiksust ja kõnealuste õigusaktide ebaolulist mõju konkurentsi ning rahvusvahelise kaubanduse küsimustele. Komisjoni lähenemisviis oleks olnud erapooletum, kui ta oleks käsitlenud abikõlblikke äriühinguid käsitlevaid õigusakte äriühingute maksustamise korral kohaldatava toimimisjuhendi, asutamislepingu artiklite 96 ja 97 või olemasoleva abi suhtes rakendatava protseduuri alusel.

(27)

Viimaks rikkus komisjon ka õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, viivitades abikõlblikke äriühinguid käsitlevate õigusaktide kahtluse alla seadmisega 18 aastat ja viimata nende uurimist lõpuni mõistliku aja jooksul. Kuni 1999. aasta veebruarini ei kahelnud komisjon kõnealuste õigusaktide vastavuses ühenduse õigusega. Nagu Defrenne’i kohtuasja puhul, (12) põhjustas ka kõnealusel juhul komisjoni kauakestev tegevusetus Gibraltari-poolseid õiguspäraseid ootusi.

(28)

Komisjoni uuringutele tuleks kehtestada aegumistähtaeg. Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 15 kohaselt tuleb iga konkreetset abi, mida on abisüsteemi kohaselt antud 10 aastat enne komisjonipoolsete meetmete võtmist, käsitleda olemasoleva abina. Komisjon oleks pidanud kohaldama seda eeskirja ja käsitlema abikõlblikke äriühinguid käsitlevaid õigusakte olemasoleva abisüsteemina. Komisjon rikkus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, viivitades ülemäära kaua pärast kõnealuste õigusaktide uurimise algatamist. Esialgne uurimine algas 12. veebruaril 1999, kuid ametlik uurimismenetlus algatati alles kaks ja pool aastat hiljem. Esialgset uurimist katkestasid pikad komisjonipoolse tegevusetuse perioodid. Kuna 2000. aasta novembris oli komisjonil teatavaid kahtlusi toimimisjuhendi koostamisjuhendiga tegeleva töörühma poolt kindlaksmääratud kahjulike meetmetega seotud riigiabi menetluse algatamise kasulikkuse suhtes, on mõistlik kinnitada, et oleks tulnud rakendada olemasoleva abi menetlust.

(29)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis b nähakse ette, et liikmesriigi majanduse tõsise häire heastamiseks antavat abi võib käsitleda ühisturuga ühitatavana. Abikõlblikke äriühinguid käsitlevad õigusaktid jõustati üks aasta enne kuningliku sõjalaevatehase sulgemist (millest teatati 1981. aastal), kui vähendati Briti sõjalist kohalolekut Gibraltaris. Sõjalaevatehas oli Gibraltari peamine tööhõive ja sissetuleku allikas, kuna selle arvele langes 25 % tööhõivest ja 35 % sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Selle sulgemine põhjustas Gibraltari majanduses tõsiseid häireid, kaasa arvatud struktuurimuudatused ja majanduslik düstress, mis väljendus töötuse määras, suurenenud sotsiaalses maksumuses ja kvalifitseeritud töötajate lahkumises. Abikõlblikke äriühinguid käsitlevate õigusaktide vastuvõtmine kujutas endast nende tõsiste häirete tõttu võetud meedet.

(30)

Kuigi komisjon ja Euroopa Ühenduste Kohus tõlgendasid asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti b rangelt selles tähenduses, et asjakohased häired ei pea mõjutama mitte liikmesriigi ühe regiooni või tema territooriumi teatavate osade, vaid kogu liikmesriigi majandust, (13) on siiski põhjendatud kohaldada Gibraltari puhul erandit artikli 87 lõike 3 punkti b alusel. Erinevalt liikmesriikide regioonidest või territooriumidest, on Gibraltar nii põhiseaduslikult, poliitiliselt, õiguslikult, majanduslikult, finantsiliselt kui ka geograafiliselt Ühendkuningriigist täielikult eraldatud. See on ainus territoorium, mille suhtes kohaldatakse ühenduse õigust asutamislepingu artikli 299 lõike 4 kohaselt. Gibraltari ja Ühendkuningriigi majandused on täiesti erinevad ja lahusolevad. Gibraltar ei saa Ühendkuningriigilt finantsabi ja omab oma tuluallikaid kulutustega seotud kohustuste täitmiseks. Järelikult ei mõjuta ühe poole majanduse häired üldiselt teise poole majandust, nagu näiteks spongioosse entsefalopaatia kriisi puhul, mis ei mõjutanud Gibraltari, vaid ainult Ühendkuningriigi majandust, ja mida käsitleti erakorralise sündmusena asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses.

(31)

Olemasoleva abi küsimust käsitlevate kokkuvõtlike põhjendustega 22–28 sisuliselt sarnaseid põhjendusi võib kasutada ka õiguspärase ootuse põhimõtte toetamiseks tagastamise kontekstis. Need argumendid hõlmavad eriti riigiabi eeskirjade kohaldamisala määramatust, ettevõtte tulumaksumääraga seotud komisjonipoolsete sammude uudsust, teatise kui poliitilise deklaratsiooni tähtsust, meetme vanust, Primarolo grupile teatamist, ühisturu arengut ja liberaliseerimist, proportsionaalsust, pikaajalist komisjonipoolset tegevusetust ja viivitusi esialgse uurimise käigus. Sellega loodud õiguspärane ootus välistab tagastamiskorralduse tegemise. Kõikidel üksikjuhtudel tegutsesid nii Gibraltari valitsus kui ka abisaajad heauskselt.

(32)

Ametliku uurimismenetluse algatamist käsitleva otsuse (14) lõikes 26 esitati eri kutse märkuste esitamiseks võimalike õiguspäraste ootuste kohta, mis võiksid takistada abi sissenõudmist. Oma kaitsemeetmetes kohtuasjade T-207/01 ja T-207/01 R puhul kinnitas komisjon oma kõhklusi tagastamiskorralduse võimalikkuse kohta ja rõhutas erimärkuste esitamise kutse ebaharilikkust. Komisjon kinnitas, et määramatused, mis võisid esineda, ja võimalus, et asjakohane meede asus õiguskindlusetuse hallis tsoonis, põhjustasid suurema osa õiguspärastest ootustest ja väljamakstud abi tagastamise alastest vaidlustest. 19. detsembri 2001. aasta korralduses märkis esimese astme kohtu president, et see ebaharilik kutse võis veenda äriühinguid Gibraltarist mitte lahkuma ja esmapilgul leevendada märkimisväärselt abisaajate võimalikke kartusi. (15) Sellega võimaldas komisjon Gibraltari Valitsusel ja abisaajatel uskuda, et tagastamiskorraldust ei tehta.

(33)

Asutamislepingu artikli 87 kohaldamine klassikalise välismaiste ettevõtete puhul rakendatava tulumaksusüsteemi suhtes on uudne ja seotud käsitlusraskustega eeliste, riigi finantskoormuse ja valikulisuse kindlaksmääramisel.

(34)

Erandina ei suutnud komisjon ise olemasoleva abi küsimust ametliku uurimismenetluse algatamise hetkel otsustada.

(35)

Abi sissenõudmine oleks proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus. Kui on võimalik valida mitme tegevusviisi vahel, tuleb ühenduse õiguse kohaselt valida võimalikult vähe koormav viis. Sellest põhjustatud kahjud ei tohi olla ebaproportsionaalsed taotletava eesmärgi suhtes.

(36)

Eelneva kümne aasta jooksul antud abi sissenõudmine koormaks ebaproportsionaalselt Gibraltari ametiasutusi. Gibraltar asub väiksel territooriumil ja tema haldusressursid on piiratud – maksustamise eesmärgil hinnatakse aastas ainult ligikaudu 2 000 äriühingut. Sissenõudmise puhul tuleks muu hulgas esitada asjakohaseid arveid abikõlblikele äriühingutele (kaasa arvatud äriühingud, kes enam ei tegutse), hinnata iga-aastaseid maksukohustusi, esitada maksenõudeid ja läbi vaadata kaebusi, nende kohta esitatud vastuseid ning nõutud maksude tasumata jätmise katseid. Kõnealune halduskoormus, Gibraltari maksuameti piiratud uurimisvolitused, võimaluste puudumine tegevuse lõpetanud äriühingute jälgimiseks ning äriühingute varade puudumine Gibraltaris pidurdaksid valitsuse tegevust ja ei võimaldaks tagada rahuldavat abisummade hüvitamist.

(37)

Sissenõudmine avaldaks ebaproportsionaalset mõju Gibraltari majandusele ja kujutaks endast ebaproportsionaalset sanktsiooni, silmas pidades asjaolusid, mis põhjustasid abikõlblikke äriühinguid käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist, nende piiratud mõju konkurentsile ja kaubandusele ning abi saavate ettevõtete väiksust. Finantsteenuste osa Gibraltari sisemajanduse kogutoodangus on ligikaudu 30 % ja abikõlblike äriühingutega otseselt seotud tööhõive on hinnanguliselt 1 400 (kogu tööjõud on ligikaudu 14 000). Tegelikult mõjutab finantssektor oluliselt kõiki muid majandussektoreid. Tagastamiskorraldus põhjustaks abikõlblike äriühingute likvideerimist, pankrotistumist või lahkumist, finantsteenuste sektori destabiliseerumist ja suurt tööpuudust, mis omakorda tingiks poliitilise, sotsiaalse ja majandusliku ebastabiilsuse.

(38)

Gibraltari-poolse maksude sissenõudmisega ei oleks võimalik hõlmata rida abikõlblikke äriühinguid, kelle sissetulekud ei pärine Gibraltarist või ole sealt saadud. Abikõlblikkuse tingimuste tõttu ei ole paljudel juhtudel abi saavatel ettevõtetel varasid Gibraltari maksustamispiirkonnas. Need ettevõtted, kes on kauplemise lõpetanud, võivad olla mittejälgitavad.

(39)

Paljudele ettevõttetele antav abi võib vastata vähese tähtsuse reeglile.

(40)

Äriühingu Charles A. Gomez & Co märkused võib kokku võtta järgmiselt.

(41)

Gibraltari juristid sõltuvad oluliselt finantskeskuse tööst, milles abikõlblikel äriühingutel on peamine osa. Ligikaudu 130 juristi annavad tööd veel mitmesajale töötajale ja annavad sellega kaudselt olulise panuse tööhõivesse Gibraltaris ning Hispaanias.

(42)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a tuginemist ei saa piirata aladega, kus juba on madal elatustase või kus juba esineb tõsine tööpuudus. Artikli 87 lõike 3 punkti a põhimõtet tuleb rakendada ka tööpuuduse ja vaesuse vältimiseks. Abikõlblikke äriühinguid käsitlevate õigusaktide jõustamise ajaks oli Gibraltar talunud 20 aastat Hispaania majanduslikke sanktsioone ja ees seisis varstine kuningliku sõjalaevatehase sulgemine. Gibraltarit ähvardas vaesuse, töötuse ja emigratsiooni kasv, kuid ta leidis alternatiivse, heaolu tagava tee, asutades Gibraltari finantskeskuse, mille puhul abikõlblikke äriühinguid käsitlevatel õigusaktidel oli peamine osa. Euroopa huvisid ei saa ühendada vaesuse ja töötuse heakskiitmisega, mille tooks kaasa asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaldamata jätmine olukorras, kui on olemas elujõulised alternatiivid. Erinevalt muudest finantskeskustest, asutati Gibraltari finantskeskus tungiva vajaduse tõttu. See tungiv vajadus, enesekaitse ja muude isikute poolt põhjustatud kahju leevendamise kohustus õigustavad abikõlblikke äriühinguid käsitlevate õigusaktide olemasolu.

(43)

Alates ühinemisest 1973. aastal ei ole ühenduse institutsioonid kaitsnud Gibraltaris elavate liidu kodanike huve. Hoolimata kohtu otsusest ei ole Gibraltaris elavad liidu kodanikud esindatud Euroopa Parlamendis. Silmas pidades mistahes osaluse puudumist EL Gibraltari territooriumil, on Gibraltari poolt võetud kaitsemeetmetest teatamise nõudmine komisjoni poolt ilmselt liialdane.

(44)

Ühendkuningriik piirdus oma esialgsete märkuste puhul abi tagastamise ja regionaalse valikulisuse küsimustega ja esitas täiendavad tähelepanekud oma märkustes Gibraltari Valitsuse märkuste kohta. Ühendkuningriigi märkused võib kokku võtta järgmiselt.

(45)

Isegi juhul, kui abikõlblikke äriühinguid käsitlevate õigusaktide kohaldamist peetakse ühisturuga mitteühitatavaks ebaseaduslikuks abiks, on olemas ühenduse õiguse üldine põhimõte, õiguspärane ootus, mis välistab juba väljamakstud abi tagastamiskorralduse tegemise. Kuigi õiguspärane ootus tekib üksnes erakorralistel asjaoludel, kui abisaaja võib õiguspäraselt pidada abi seaduslikuks, (16) on kõnealusel juhtumil need asjaolud siiski olemas ja komisjonipoolne tagastamiskorraldus oleks mittevajalik ning seadusevastane.

(46)

Kõnealune asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel ettenähtud menetlus tuleneb äriühingute maksustamise korral kohaldatava toimimisjuhendi vastuvõtmisest 1997. aastal, milles komisjon kohustus äriühingute otsese maksustamisega seotud meetmete puhul rangelt kohaldama riigiabi eeskirju. Asjakohasest deklaratsioonist ilmneb, et äriühingute maksustamise korral kohaldatavas toimimisjuhendis käsitletud tüüpi maksusüsteemide puhul ei kohaldatud riigiabi eeskirju varem nii rangelt.

(47)

On väga vähe tõenäoline, et Gibraltari Valitsus või Ühendkuningriigi Valitsus arvestasid 1984. aastal võimalust, et kõnealused eeskirjad on vastuolus Ühendkuningriigi riigiabi alaste kohustustega. Kuigi sellel ajal oli juba selge, et väga spetsiifilised või sektoritele antavad tulumaksusoodustused võivad endast kujutada riigiabi, ei käsitletud tõsistes akadeemilistes kommentaarides ega komisjoni arvamustes siiski riigiabi eeskirjade kohaldamist äriühingute maksustamise üldisemate süsteemide puhul, nagu abikõlblike äriühingute režiim. Ei oleks mõistlik oodata, et seadusekuulekad ettevõtjad oleksid püstitanud küsimuse kõnealuse meetme vastavuse kohta riigiabi eeskirjadele. Nad pidid koostama ärikavasid ja muutma oma majanduslikku seisundit abikõlblikke äriühinguid käsitlevate õigusaktide alusel ning neil oli õigus eeldada, et tulumaksusoodustused olid seaduslikud.

(48)

Teatise punktis 26 mainitakse eraldi asjaolusid, mille puhul mitteresidentäriühinguid koheldakse soodsamalt kui residentäriühinguid. See oli esimene juhtum, mille puhul komisjon tunnustas residentäriühingute ja mitteresidentäriühingute erinevat kohtlemist kui valikut või spetsiifilisust tagavat meedet, mis võimaldab riigiabi eeskirju ellu viia. Abikõlblikke äriühinguid käsitlevad õigusaktid on kehtinud palju aastaid kuni käesoleva ajani, ilma et komisjon oleks esitanud selle kohta kriitikat või märkusi.

(49)

Üksnes asjaolu, et abikõlblike äriühingute režiim on iseloomulik ainult Gibraltari õigusele ja seda ei rakendata mujal Ühendkuningriigis, ei taga asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 osutatud valikulisuse elementi. Gibraltari maksustamispiirkond on ülejäänud Ühendkuningriigi maksustamispiirkonnast eraldatud ja on maksuküsimuste suhtes autonoomne. Kõnealusel juhul ei järeldu automaatselt Gibraltaris ja mujal Ühendkuningriigis kohaldatavate maksustamist käsitlevate õigusaktide erinevustest riigiabi olemasolu. Maksuküsimuste suhtes autonoomse maksustamispiirkonna olemasolust teatavas liikmesriigis ei tulene riigiabi olemasolu ainult sellepärast, et asjakohase maksusüsteemi eriline iseloom põhjustab madalama (või kõrgema) maksumäära, kui maksumäär, mida rakendatakse mujal selles liikmesriigis. Kui teatavas maksustamispiirkonnas kasutatav maksumeede on üldine, ei saa tema suhtes rakendada asutamislepingu artikli 87 lõiget 1. Teistsuguse põhimõtte tunnistamine tähendaks seda, et kogu ühenduses seatakse kahtluse alla autonoomsete ja detsentraliseeritud valitsuste volitused tõsta või muuta makse. See kujutaks endast tõsist sekkumist liikmesriikide põhiseaduslikku korda.

(50)

Ühendkuningriik toetab Gibraltari Valitsuse väidet, et abikõlblikke äriühinguid käsitlevaid õigusakte tuleb käsitleda olemasoleva abimeetmena vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti b alapunktile v. 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel eeldati üldiselt, et riigiabi eeskirjadega ei piirata liikmesriikide suveräänsust ettevõtte üldist tulumaksusüsteemi käsitlevates finantsküsimustes. Komisjon ei püüdnud kohaldada riigiabi eeskirju Gibraltari maksurežiimi ega muude ühendusesiseste maksurežiimide suhtes, mille puhul teatavat liiki äriühingutele tehakse võrreldes muude äriühingutega tulumaksusoodustusi. Tõsine tähelepanu liikmesriikide maksurežiimidest tuleneva kahjuliku konkurentsi piiramisele koondati alles pärast kapitali liikumise täieliku liberaliseerimise kokkuleppe sõlmimist ja finantsteenuste liberaliseerimist 1980ndatel aastatel ning 1990ndate aastate alguses ja ühisraha kehtestamist 1990ndatel aastatel. Selle maksupoliitika jõustamiseks on kasutatud asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid alles viimased neli aastat. Ühisturu areng on kestnud viimased kolmkümmend aastat ja paljusid käesoleval ajal riigiabina käsitletavaid vahendeid ei oleks peetud riigiabiks 30, 20 või isegi 10 aastat tagasi.

(51)

Isegi sellisel juhul, kui ühenduse õiguse praegusel arenguetapil peab komisjon õigesti abikõlblikke äriühinguid käsitlevaid õigusakte riigiabi meetmeks, mille kohta on käesoleval ajal vaja teatada, ei tohiks komisjon ega kohus käsitleda neid õigusakte riigiabi meetmena, mille kohta oli vaja teatada nende vastuvõtmise ajal. 1984. aastal ei olnud Hispaania veel liikmesriik ja paljud liikmesriigid säilitasid pangandusõiguse ning valuutakontrolli, mille abil välditi Gibraltaris võimaldatavate tulumaksusoodustuste kasutamist. Ei ole kaugeltki selge, kas Gibraltari meetmed võisid sellel ajal moonutada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(52)

Sellel ajal ei tuginenud komisjon erineva maksustamisalase kohtlemise juhtumite puhul riigiabi eeskirjadele, vaid käsitles neid võimaluse korral asutamislepingu artikli 95 (praegu artikkel 90) alusel. Akadeemilise taustaga kommentaatorid ja maksuõigusega tegelevad juristid ei leidnud, et riigiabi põhimõtted, mida rakendati kõnealustest juhtumitest erinevate juhtumite puhul, olid konkreetselt üksikutele äriühingutele või äriühingugruppidele tööstuspoliitilistel põhjustel tehtavad maksustamiserandid. Ei saa toetada argumenti, et sellised meetmed, nagu Gibraltari abikõlblikke äriühinguid käsitlevad õigusaktid, võisid endast kujutada riigiabimeedet enne teatise avaldamise kuupäeva 10. detsembril 1998.

(53)

Abi tagastamise küsimuses toetab Ühendkuningriik eelkõige Gibraltari Valitsuse argumente selle kohta, et komisjoni poolt endale võetud kohustus kohaldada süstemaatiliselt otseste maksustamismeetmete suhtes riigiabi eeskirju on uus, ja iga abi ei ole võimalik sisse nõuda. Sissenõudmine koormaks ebaproportsionaalselt Gibraltari ametiasutusi, paljudel abikõlblikel äriühingutel ei ole ettevõtte tulumaksu alaseid kohustusi Gibraltaris, paljudel juhtudel ei oleks võimalik abi hinnata ja/või sisse nõuda ning paljudele ettevõttetele antav abi võib vastata vähese tähtsuse reeglile.

(54)

Pärast Ühendkuningriigi ametiasutuste, Gibraltari Valitsuse ning äriühingu Charles A. Gomez & Co märkuste läbivaatamist jäi komisjon oma seisukohale, mille kohaselt käsitletav abisüsteem kujutab endast ebaseaduslikku riigipoolset tegevusabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalas, ning mis esitati Ühendkuningriigi ametiasutustele komisjoni 11. juuli 2001 otsuses (17) menetluse algatamise kohta asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel.

(55)

Selleks et meede oleks käsitletav riigiabina asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, peab ta vastama neljale järgmisele kriteeriumile.

(56)

Esiteks, meede peab andma abisaajale soodustuse, mis vähendab tema poolt tavaliselt kantavaid ärikulusid. Teatise punkti 9 kohaselt võib tulumaksusoodustusi anda erinevate äriühingu tulumaksukoormuse vähendamise viiside, eelkõige tulumaksusumma vähendamise abil. Abikõlblike äriühingute režiim vastab selgesti sellele kriteeriumile. Abikõlblike äriühingute puhul ei kohaldata Gibraltari standardset 35 %-list ettevõtte tulumaksumäära, vaid abikõlblikud äriühingud lepivad oma tulumaksumäärade suhtes kokku Gibraltari ametiasutustega eespool põhjenduses 9 esitatu kohaselt.

(57)

Märkus selle kohta, et abikõlblikke äriühinguid käsitlevad õigusaktid kujutavad endast rahvusvahelises kontekstis kohaldamiseks mõeldud maksusüsteemi, ei ole asjakohane seoses selle meetme kvalifitseerimisega riigiabimeetmena. Kuigi komisjon nõustub argumendiga, et Gibraltar ei ole pädev andma tulumaksusoodustusi muudes maksustamispiirkondades, näitab asjaolu, et abikõlblikud äriühingud lepivad kokku oma maksumäärade suhtes, et abikõlblikud äriühingud saavad ilmselt tulu, mis erikohtlemise puudumisel tuleks maksustada ettevõtte tulumaksuga standardmääral. Olenemata abikõlblike äriühingute tegevuse liigist, on neile antud abikõlblik staatus, kuivõrd nad on Gibraltaris registreeritud äriühingud või ülemeremaade Gibraltaris registreeritud tütarettevõtted. Järelikult saavad abikõlblikud äriühingud tulu erikohtlemisest ja muude Gibraltaris registreeritud äriühingutega võrreldes soodsamast maksustamisalasest kohtlemisest.

(58)

Teiseks, soodustus peab olema antud riigi poolt või riigivahenditest. Maksu vähendamine, nagu see toimub abikõlbliku äriühingu ja Gibraltari ametiasutuste vaheliste läbirääkimiste puhul, on seotud maksudest saadava tulu vähenemisega, mis teatise punkti 10 kohaselt on samaväärne riigivahenditest tehtud finantskulutusega.

(59)

Gibraltari Valitsuse argument selle kohta, et kuigi kõnealune meede on riigi siseturust eraldatud, ei koorma see märgatavalt Gibraltari riigieelarvet, tuleb tagasi lükata. Komisjon on seisukohal, et tulumaksusoodustust asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses antakse riigivahenditest, kuna selle soodustuse allikas on liikmesriigi loobumine maksudest tavaliselt saadavast tulust. (18) Riigi siseturust eraldatusest tuleneva tulumaksusoodustuse puudumisel oleks abikõlblike äriühingute tegevus Gibraltari ametiasutuste jurisdiktsiooni ulatuses maksustatav vastavalt täiele Gibraltaris kohaldatavale maksumäärale. See maksumäärade erinevus kujutab endast kaotatud tulu, mida oleks võinud saada maksudest.

(60)

Kolmandaks, meede peab mõjutama liikmesriikide vahelist konkurentsi ja kaubandust. See kriteerium on täidetud sedavõrd, kuivõrd abikõlblikud äriühingud suudavad tegelikult või potentsiaalselt kaubelda muudes liikmesriikides asuvate äriühingutega või tegutseda muude liikmesriikide äriühingutele avatud kolmandate riikide turgudel. Eeskätt on see nii, sest abikõlblikud äriühingud tavaliselt ei tohi kaubelda või tegelda äritegevusega Gibraltaris juhul, kui partneriteks on Gibraltari kodanikud või Gibraltari residendid.

(61)

Isegi juhul, kui teatavad abikõlblikud äriühingud on asutatud üksikisikute poolt maksuplaneerimise eesmärgil ja nad ei kauple, ei tooda ega konkureeri turul, ei ole kõnealune tegevus nende puhul välistatud. Asjaolu, et abikõlblikud äriühingud kalduvad rakendama traditsioonilisi turustuskanaleid kasutava ettevõtte kohalolekut Gibraltaris ja saavad tulu, mida maksustatakse ettevõtte tulumaksuga, kuigi vähendatud määral, näitab siiski, et nad tegelikult tegelevad majandustegevusega. Seda kinnitab abikõlblike äriühingute tegevusvaldkondade suur mitmekesisus (vt põhjendus 9 eespool).

(62)

Komisjon märgib, et Gibraltar ei ole ühenduse ühise tolliterritooriumi osa. See ei mõjuta siiski riigiabi eeskirjade kohaldamist nende ettevõtete suhtes Gibraltaris, kes tegelevad kaubavahetusega. Neid ettevõtteid ei takistata kauplemast muude ettevõtetega ühisel tolliterritooriumil ega konkureerimast kolmandate riikide turgudel, kus tegelikult või potentsiaalselt tegutsevad muud ühenduse ettevõtted. Järelikult on kaubandus ja konkurents mõjutatud sedavõrd, kuivõrd kaubavahetusega tegelevatele abikõlblikele äriühingutele antavad soodustused tugevdavad nende seisundit.

(63)

Paralleel Veneetsia ja Chioggia firmadele antavat abi käsitlevas komisjoni otsuses 2000/394/EÜ esitatud põhjendusega tuleb samuti tagasi lükata. Kummagi juhtumi asjaolud on täiesti erinevad. Järeldus selle kohta, et mõju kaubandusele ei esinenud ja järelikult ei olnud olemas ka kolmele asjaomasele äriühingule antavat abi, põhines muu hulgas eriti osutatud teenuste kohalikul iseloomul. See argument ei ole ilmselt kasutatav abikõlblike äriühingute puhul, kes Gibraltari Valitsuse enda väite kohaselt tegutsevad rahvusvahelises kontekstis.

(64)

Vähese tähtsuse reeglit ei saa kasutada abikõlblike äriühingute režiimi rakendamise õigustamiseks. Puudub mehhanism, mis võimaldaks välistada suurema abi andmist, kui on lubatud vähese tähtsuse reegli alusel, kõnealuse meetmega seoses ei ole välistatud ka tegevusvaldkonnad, mille puhul vähese tähtsuse reegel ei ole kohaldatav.

(65)

Lõpuks, meede peab olema spetsiifiline või valikuline selles mõttes, et see soodustab teatavaid ettevõtteid või teatavate kaupade tootmist. Meetme rakendamisest saavad abi Gibraltari äriühingud, kelle aktsiates ei tohi Gibraltari kodanikel ja Gibraltari residentidel olla kasutoovat osalust. Lisaks sellele ei tohi abikõlblikud äriühingud tavalistel asjaoludel kaubelda või tegelda äritegevusega Gibraltaris juhul, kui partneriteks on Gibraltari kodanikud või Gibraltari residendid. Järelikult on kõnealune meede valikuline sedavõrd, kuivõrd see tagab eelistatud maksustamisalase kohtlemise nende väljaspool Gibraltarit asuvatele omanikele kuuluvate äriühingute puhul, kelle tegevus toimub Gibraltaris või lähtub Gibraltarist.

(66)

Väide selle kohta, et kõnealune meede ei ole valikuline, kuna abikõlbliku äriühingu võib asutada mis tahes isik ja piirangud abikõlbliku äriühingu staatuse saamiseks kujutavad endast Gibraltari residente puudutavat vastupidise diskrimineerimise juhtumit, ei veena selles, et meede ei ole tõepoolest valikuline. Kõnealuse meetme uurimisel tuleb seda võrrelda üldiselt rakendatava süsteemiga, käesoleval juhtumil ettevõtte tulumaksu standardrežiimiga Gibraltaris. Abikõlblike äriühingute režiim on ilmne erand üldiselt rakendatavast süsteemist.

(67)

Komisjon märgib, et Ühendkuningriik esitas oma tähelepaneku regionaalse spetsiifilisuse kohta. Komisjon märgib samuti, et Ühendkuningriik ei ole püüdnud väita, et abikõlblike äriühingute režiim on Gibraltari maksustamispiirkonnas üldine meede. Vastavalt sellele jääb komisjon oma järelduse juurde, et kõnealune meede on Gibraltari-siseselt materiaalselt valikuline. Sellepärast ei ole vaja käesoleval juhul uurida regionaalse spetsiifilisuse küsimust, mida on üksikasjaliselt hinnatud Gibraltari Valitsuse ettevõtte tulumaksu reformi käsitlevas komisjoni 30. märtsi 2004. aasta otsuses. (19)

(68)

Seda küsimust käsitles esimese astme kohus, kes lükkas tagasi Gibraltari Valitsuse poolt abikõlblike äriühingute režiimiga seotud ebaseaduslikku abi käsitleva komisjoni esialgse hinnangu vastu esitatud argumendid. (20) Olenemata sellest, kas abikõlblikke äriühinguid käsitlevaid õigusakte modelleeriti tulumaksust vabastatud äriühingute 1967. aasta režiimiga, jõustati need õigusaktid 1983. aastal pärast Ühendkuningriigi liitumist ühendusega. Järelikult ei saa neid õigusakte käsitleda olemasoleva abi meetmena määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses. Esimese astme kohus tegi järelduse, et komisjonil oli ametliku menetluse algatamiseks küllaldane alus.

(69)

Juba 1973. aastal kinnitas Euroopa Kohus selgesti riigiabi eeskirjade kohaldatavust finantsmeetmete suhtes. (21) Isegi juhul, kui on esinenud üksikuid juhtumeid, mille puhul komisjon on võtnud üldise ettevõtte tulumaksu vastaseid meetmeid, ei mõjuta see seda, kas kõnealune meede on olemuselt ebaseaduslik või olemasolev abi. Käesoleval juhul ei kujuta abikõlblikke äriühinguid käsitlevad õigusaktid endast üldist ettevõtte tulumaksu meedet, vaid spetsiifilise kohaldamisalaga meedet. Asutamislepingu sätete esmakordne kohaldamine konkreetses olukorras ei ole ühelgi juhul uue eeskirja tagasiulatuv rakendamine.

(70)

Abikõlblikke äriühinguid käsitlevatest õigusaktidest ei teatatud komisjonile asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohaselt. Asjaolu, et abikõlblikke äriühinguid käsitlevatest õigusaktidest teatati Primarolo grupile, ei saa käsitleda ametliku komisjonile teatamisena riigiabi eeskirjade alusel.

(71)

Mis puutub väitesse, et teatis kujutab endast haldusalast uuendust või poliitilist deklaratsiooni, siis esimese astme kohus on juba kinnitanud, (22) et “komisjon ei ole [teatises] teatanud muudatustest otsuste tegemisel seoses maksumeetmete hindamisega artiklite 87 EÜ ja 88 EÜ seisukohalt”. Sellest järeldub, et Ühendkuningriik eksib, kui ta väidab, et selliseid meetmeid, nagu abikõlblike äriühingute režiim, ei olnud võimalik liigitada riigiabimeetmete hulka kuni teatise avaldamiseni.

(72)

Esile tõstes kinnituse, et abikõlblikke äriühinguid käsitlevad õigusaktid muutusid abimeetmeks alles pärast nende jõustamist 1983. aastal määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti b alapunkti v tähenduses, väidab Gibraltari Valitsus Ühendkuningriigi toetusel, et kõnealune meede ennetas 10 aasta võrra kapitali liikumise liberaliseerimist. Seda üldist mõtteavaldust ei kinnitata siiski konkreetsete abikõlblikke äriühinguid käsitlevate argumentidega, sellepärast ei tõenda see argument iseenesest seda, et 1983. aastal ei kujutanud kõnealune meede endast abimeedet. Abikõlblikke äriühinguid käsitlevatest õigusaktidest ilmneb, et abikõlblike äriühingute majandustegevuse valdkonnad ei ole piiratud. Järelikult ei ole selge, millisel määral konkreetselt määratlemata kapitali liikumise piirangud 1983. aastal mõjutasid tulusid, mida äriühingud said kõnealuse meetmega antud tulumaksusoodustustest, või kas sellist mõjutamist üldse esines.

(73)

Isegi juhul, kui Ühendkuningriigi arvamuse kohaselt teatavad liikmesriikide pangandusseadused ja valuutakontrolli meetmed vältisid sellel ajal välismaiste ettevõtete puhul rakendatavate tulumaksusoodustuste kasutamist, võis tulumaksuga seotud eeliste olemasolu siiski tugevdada abikõlblike äriühingute seisundit turgudel, kus kõnealuseid piiranguid ei rakendatud, võrreldes nende konkurentidega muudes liikmesriikides. Sellega seoses on Gibraltari valitsus esile tõstnud põhiliselt samad argumendid, mida ta kasutas oma menetlusdokumentides esimese astme kohtus. Esimese astme kohus lükkas tagasi need abikõlblikke äriühinguid käsitlevate õigusaktide komisjonipoolse esialgse liigituse vastu esitatud argumendid ja otsustas, et need “üldised argumendid ei võimalda tõendada, et 1983. aasta tulumaksusüsteem tuleb tema iseloomu tõttu liigitada olemasoleva abi süsteemiks”. (23) Esimese astme kohus lükkas tagasi ka paralleeli Iirimaa ettevõtte tulumaksu süsteemi kohtuasjaga (24) selle alusel, et tegelikud ja juriidilised asjaolud erinesid oluliselt. (25) Sellepärast leiab komisjon, et tema seisukoha muutmiseks ei ole alust.

(74)

Mis puutub väidetavasse proportsionaalsuse, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumisse, siis Gibraltari Valitsuse argumendid eeldavad valikuvabadust, mida komisjonil ei ole. Piaggio kohtuasja puhul (26) otsustas esimese astme kohus, et vaidlustatavat komisjonipoolset süsteemi liigitamist olemasolevaks abiks otstarbekohasuse kaalutlustel ei saa heaks kiita, kui süsteemist ei ole teatatud vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3. Vastavalt esimese astme kohtu kinnitusele, (27) tuleb kõnealune meede liigitada uueks või olemasolevaks abiks olenemata meetme jõustamisest möödunud ajast, eelnevast halduskogemusest ja oletatavatest majanduslikest tagajärgedest. Sellepärast tuleb tagasi lükata äriühingu Charles A. Gomez & Co ja Ühendkuningriigi arvamus selle kohta, et komisjon toimis liialdaselt, kui ta leidis, et kõnealuse meetme puhul oli vajalik teatamine. Ka määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 15 märgitud aegumistähtaeg ei ole mõeldud üldise põhimõtte kehtestamiseks, mille alusel võiks ebaseaduslikku abi ümber kujundada olemasolevaks abiks, vaid ainult selleks, et välistada enam kui 10 aastat enne komisjoni esimest sekkumist kehtestatud abi sissenõudmist.

(75)

Komisjon märgib, et asutamislepingu artiklite 96 ja 97 alusel algatatav menetlus puudutab liikmesriikide üldiste sätete erinevusi. (28) Abikõlblikke äriühinguid käsitlevad õigusaktid siiski ei kujuta endast selliseid üldisi sätteid, vaid kitsa kohaldamisalaga valikulist meedet, mis ilmselt kuulub riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse. Komisjon märgib ka, et tema tegevus vastab täielikult äriühingute maksustamise korral kohaldatavale toimimisjuhendile.

(76)

Kuivõrd abikõlblike äriühingute režiim kujutab endast riigiabimeedet asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, tuleb selle ühisturuga ühitatavuse hindamisel silmas pidada artikli 87 lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandeid.

(77)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 sätestatud erandid üksiktarbijatele antava sotsiaalabi, loodusõnnetustest ja erakorralistest sündmustest põhjustatud kahju korvamiseks antava abi ning Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondadele antava abi kohta ei ole käesoleval juhul kohaldatavad.

(78)

Eelkõige ei saa asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses pidada erakorraliseks sündmuseks sõjalaevatehase sulgemist. Komisjoni otsuste vastuvõtmise kogemus tõendab, et see erand on kohaldatav olukorras, kui erakorralist sündmust ei ole võimalik ette näha ja liikmesriikide ametiasutused ei saa seda reguleerida. Ühendkuningriigi ametiasutused teatasid eelseisvast sõjalaevatehase sulgemisest 1981. aastal, kolm aastat enne selle sulgemist 1984. aastal.

(79)

Artikli 87 lõike 3 punktis a sätestatud erandi puhul nähakse ette abi lubamine majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus. Siseriiklikku regionaalabi käsitlevate komisjoni suuniste (29) punktis 3.5 määratakse kindlaks metoodika piirkondade demarkeerimiseks, mida tuleb käsitleda abikõlblikena asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a alusel. Selle metoodika puhul kasutatakse ajaloolisi andmeid. Vastupidi äriühingu Charles A. Gomez & Co poolt väidetule, ei saa seda sätet kasutada edasiulatuvalt ja seda kohaldatakse ainult piirkondades, kus on juba tegelikult kujunenud erakordselt madal elatustase või tõsine tööpuudus. Need piirkonnad määratleti Ühendkuningriigi regionaalabi kaardil. (30) Ühendkuningriigi ametiasutused ei käsitlenud Gibraltarit abistatava piirkonnana ja nõustusid, et ajavahemikul 2000–2006 ei või Gibraltarile anda regionaalabi. Kuna Gibraltar ei ole käesoleval ajal ja ei ole olnud ka varem regionaalabikõlblik, ei saa tema puhul kohaldada artikli 87 lõike 3 punkti a. Ühelgi juhul ei ole väidetud, et Gibraltari sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta on madalam siseriiklikku regionaalabi käsitlevate komisjoni suuniste punktis 3.5 kehtestatud piirnormist. Artikli 87 lõike 3 punkti a ei saa kasutada ebaselgete ja mittekvantifitseeritavate edasiste mõjude leevendamiseks, mida siseriiklikud ametiasutused võivad ära hoida või vähendada muude poliitiliste vahendite abil.

(80)

Abikõlblike äriühingute režiimi ei saa käsitleda Euroopa ühiseid huve teeniva projektina ega ka ühe liikmesriigi majanduse tõsise häire kõrvaldamise vahendina, mida on märgitud asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis b. Nagu märgib Gibraltari Valitsus, tõlgendavad komisjon ja kohus artikli 87 lõike 3 punkti b selles tähenduses, et tõsine häire peab hõlmama kogu liikmesriigi majandust. (31) Kõnealune häire, sõjalaevatehase sulgemine, ei häirinud kogu Ühendkuningriigi majandust. Kuigi komisjon tunnistab Gibraltari Valitsuse argumenti, et Gibraltar on nii põhiseaduslikult, poliitiliselt, õiguslikult, majanduslikult, finantsiliselt kui ka geograafiliselt Ühendkuningriigist eraldatud, ei muuda see asjaolu, et riigiabi eeskirjade tähenduses on Gibraltar Ühendkuningriigi osa, olenemata asutamislepingu artikli 299 lõike 4 ainulaadsest kohaldamisalast. Ühenduses on ka muid piirkondi, mis moodustavad teatava liikmesriigi osa ja mis on liikmesriigist eraldatud erineval viisil ning määral. Ühtegi sellist piirkonda ei käsitleta iseseisva õigusega liikmesriigina artikli 87 lõike 3 punkti b tähenduses. Gibraltari Valitsuse poolt esitatud paralleel spongioosse entsefalopaatia kriisi puhul Ühendkuningriigis võetud meetmetega ei ole asjakohane. Spongioosse entsefalopaatia kriisi käsitleti erakorralise sündmusena ja sellepärast kuulusid vastavad meetmed asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b kohaldamisalasse. Artikli 87 lõike 2 punkti b kohaldamiseks ei ole nõutav, et erakorraline sündmus mõjutaks kogu asjaomast liikmesriiki.

(81)

Abikõlblike äriühingute režiimi eesmärk ei ole asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis d ettenähtud kultuuri edendamine ja kultuuripärandi säilitamine.

(82)

Lõpuks, abikõlblike äriühingute režiimi tuleb uurida, silmas pidades asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c, milles sätestatakse abi lubamine teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Abikõlblike äriühingute režiimi abil antavad tulumaksusoodustused ei ole seotud investeeringute, töökohtade loomise ega eriprojektidega. Need kujutavad endast lihtsalt asjaomaste ettevõtete poolt äritegevuses tavaliselt kantava tulumaksu vähendamist, sellepärast tuleb neid soodustusi käsitleda riigipoolse tegevusabina, millest tulenev kasusaamine lõpeb abiandmise lõpetamisega. Komisjoni püsiva tava kohaselt ei saa sellist abi pidada abiks, mis soodustab teatava majandustegevuse või teatavate majanduspiirkondade arengut asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. Kooskõlas siseriiklikku regionaalabi käsitlevate komisjoni suuniste punktidega 4.15 ja 4.16, võib tegevusabi anda ainult erakorralistel asjaoludel või eritingimustes. Peale selle, Gibraltar ei ole märgitud komisjoni poolt riigiabi nr N 265/00 (32) alusel heakskiidetud Ühendkuningriigi regionaalabi kaardile ajavahemikuks 2000–2006.

(83)

Kohus on korduvalt otsustanud, et kui uurimise tulemused näitavad, et ebaseaduslikult antud riigiabi ei ole ühitatav ühisturuga, järeldub nendest uurimistulemustest otseselt, et abi tuleb abisaajatelt sisse nõuda. (33) Võimaluse korral taastatakse sissenõudmise abil enne abi andmist olemas olnud konkurentsiolukord. Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikes 1 on siiski sätestatud, et “komisjon ei nõua abi tagastamist, kui see on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõttega”.

(84)

Gibraltari Valitsuse argumendid selle kohta, et riigiabi eeskirjade kohaldamisala määramatus ja komisjonipoolsete tulumaksumeetmete vastaste sammude harukordsus või uudsus lõid õiguspärase ootuse, tuleb tagasi lükata, olenemata sellest, kas need meetmed olid seotud välismaiste ettevõtetega. Ebaseadusliku abi saaja võib vabaneda abi tagastamise kohustusest ainult erakorralistel asjaoludel, kusjuures igal üksikjuhtumil hindab asjaolusid riigi kohus. (34) Ka teatise avaldamine ei saanud luua õiguspäraseid ootusi, kuna teatis ei kujutanud endast komisjoni poliitilist avaldust või, nagu arvab Ühendkuningriik, riigiabi eeskirjade kohaldamise karmistamist. (35) Asutamislepingu reegli esmakordne kohaldamine konkreetses olukorras ei saa luua tagasiulatuvalt õiguspärast ootust. Igal juhul, vastupidi Ühendkuningriigi poolt väidetule, on eelnevate riigiabi käsitlevate komisjoni otsuste puhul residentäriühingute ja mitteresidentäriühingute erineval kohtlemisel olnud oluline osa. (36)

(85)

Abikõlblikke äriühinguid käsitlevatest õigusaktidest teatamine Primarolo grupile, mis kindlasti ei loonud õiguspäraseid ootusi, asetas kõnealuse meetme selgesti äriühingute maksustamise korral kohaldatava toimimisjuhendi lõikes J mainitud komisjoni kohustuse mõjualasse, mille kohaselt peab komisjon kontrollima või korduvalt kontrollima liikmesriikides kehtivat maksustamiskorda, silmas pidades kõiki riigiabi uurimisega kaasnevaid tagajärgi.

(86)

Mis puutub ühisturu arengusse ning kapitali liikumise ja finantsteenuste liberaliseerimisse, siis, Gibraltari Valitsus esitas ainult üldised argumendid, mis ei ole küllaldased õiguspärase ootuse olemasolu tõendamiseks. Komisjon märgib eriti, et ei ole esile toodud konkreetset põhjendust selle kohta, kuidas ühisturu areng võis luua õiguspäraseid ootusi, ei ole esitatud ka argumente konkreetsete liberaliseerimismeetmete mõju kohta. Peale selle on ilmne, et abikõlblikke äriühinguid käsitlevate õigusaktide kohaldamisala on laiem, kui need valdkonnad, mida kapitali liikumise ja finantsteenuste piirangud võivad mõjutada.

(87)

Gibraltari Valitsus kasutab Defrenne’i kohtuasja oma argumendi toetamiseks selle kohta, et viivitused enne abikõlblike äriühingute režiimi uurimist ja uurimise käigus lõid õiguspäraseid ootusi. Defrenne’i kohtuasja puhul oli tegelik ja õiguslik olukord siiski täiesti erinev. Hoolimata omapoolsest asjakohaste õigusrikkumiste uurimisest ja korduvatest hoiatustest, et ta võtab meetmeid, tugevdas komisjon liikmesriikide usku asutamislepingu artikli 119 (praegu artikkel 141) mõjusse eriti sellega, et ta kaua ei astunud samme seoses teatavate liikmesriikide poolsete õigusrikkumistega. Erinevalt sellest juhtumist, ei juhitud korduvalt komisjoni tähelepanu abikõlblike äriühingute režiimile ja komisjon alustas liikmesriikides kehtiva maksustamiskorra uurimist alles pärast äriühingute maksustamise korral kohaldatava toimimisjuhendi vastuvõtmist.

(88)

Õiguspäraseid ootusi ei saanud luua ka väidetavad viivitused esialgsel uurimisel. Juhul kui selliseid viivitusi ka esines, soodustas neid teabenõudes esitatud vastamise tähtaegade rikkumine Ühendkuningriigi poolt. Esialgset uurimist tuleb käsitleda ka laiemas, äriühingute maksustamise korral kohaldatava toimimisjuhendi vastuvõtmise järgsete komisjonipoolsete meetmete kontekstis, mille puhul komisjon küsis liikmesriikidelt teavet ligikaudu 50 tulumaksumeetme kohta. Abikõlblike äriühingute režiim oli ainult üks nendest meetmetest. Komisjon ei olnud esialgse uurimise käigus passiivne, vaid menetles abikõlblike äriühingute küsimust muude meetmete esialgse uurimisega paralleelselt.

(89)

Osa ajast kulutati tulumaksust vabastatud äriühinguid käsitlevate õigusaktide uurimisele, mille abil, Gibraltari Valitsuse väite kohaselt, modelleeriti peaaegu “sõnasõnalt” abikõlblike äriühingute režiimi. Sellel juhtumil on Gibraltari Valitsus ise osutanud dokumentidele, mis ta on esitanud tulumaksust vabastatud äriühingutele (näiteks 12. septembril 2000 Ühendkuningriigile adresseeritud kirjas esitatud dokument), milles öeldakse, et märkused tulumaksust vabastatud äriühingute kohta on rakendatavad mutatis mutandis ka abikõlblike äriühingute puhul. Komisjonile teadaolevalt informeerisid Ühendkuningriigi ametiasutused Gibraltari Valitsust uurimise käigust. Gibraltari Valitsusele anti ka võimalus arutada tema poolt välisriikide ettevõtete suhtes kohaldatavaid tulumaksurežiime 19. oktoobri 2000. aasta koosolekul, Gibraltari Valitsusel oli võimalik igal uurimisetapil esitada järelepärimisi uurimise käigu, ajakava ja tõenäoliste tulemuste kohta.

(90)

Seoses kahjulike meetmete käimasoleva lõpetamisega, võisid tõepoolest esineda mõned kahtlused riigiabi käsitleva menetluse algatamise otstarbekuse kohta teatavate tulumaksumeetmete puhul. Need kahtlused olid siiski osaliselt seotud selliste olemasolevate abimeetmetega, mille puhul, vastavalt äriühingute maksustamise korral kohaldatavale toimimisjuhendile, ei oleks riigiabi uurimine omanud enam tähtsust. Komisjon asus ka seisukohale, et võrdse kohtlemise huvides oleks parem üksikute juhtumite kaupa käsitlemise asemel algatada rea meetmete suhtes paljusid liikmesriike puudutavad menetlused samaaegselt.

(91)

Mis puutub väitesse aegumistähtaja vajalikkuse kohta, siis see tähtaeg on tegelikult olemas ning sätestatud määruse (EÜ) nr 659/1999 artiklis 15. See säte välistab abi sissenõudmise, mis on kehtestatud enam kui 10 aastat enne komisjoni esimest sekkumist, käesoleval juhul enam kui 10 aastat enne komisjoni 12. veebruari 1999. aasta kirja esitamist.

(92)

Komisjon märgib, et Gibraltari Valitsus kommenteeris tähtsust, mis on komisjoni ebaharilikul kutsel esitada märkusi abi tagastamise kohta. Kuigi see kutse väljendas selgesti komisjoni kõhklusi abi sissenõudmise küsimuses, oli see selgesõnaline märguanne abisaajatele, et juhul kui leitakse, et kõnealune meede kujutab endast ebaseaduslikku ja mitteühitatavat abi, on ilmselt võimalik ja loogiline tagajärg abi sissenõudmine. Kuigi esimese astme kohtu president täheldas, et see “ebaharilik kutse võis esmapilgul leevendada märkimisväärselt abisaajate võimalikke kartusi”, ei teinud ta järeldust, et need kartused hajutati. (37) Kui ta oleks sellise järelduse teinud, oleks komisjon pandud rumalasse olukorda, milles otsustamise käiku käsitleva arvamusküsitluse äraspidine tulemus oleks tõkestanud otsustamise protseduuri.

(93)

Samuti pidid komisjoni poolt avalikult väljendatud kahtlused selle kohta, kas kõnealune meede on olemuselt ebaseaduslik või olemasolev abi, rõhutama ebaseadusliku abi kindlakstegemise võimalikkust koos kõigi sellest tulenevate järeldustega.

(94)

Tuleb tagasi lükata ka väide, et tagastamiskorraldus rikuks proportsionaalsuse põhimõtet. Kohus on püsivalt olnud seisukohal, (38) et ebaseaduslikult antud riigiabi sissenõudmist eelneva seisundi taastamiseks ei saa põhimõtteliselt käsitleda ebaproportsionaalse meetmena.

(95)

Komisjon lükkab tagasi väite, et tagastamiskorraldus koormaks ebaproportsionaalselt Gibraltari ametiasutusi. Ühendkuningriigi andmete kohaselt on abikõlblikke äriühinguid ligikaudu 140. See moodustab alla 10 % Gibraltaris iga-aastaselt maksustamise eesmärgil hinnatavate äriühingute arvust. Eeldades, et enamik või kõik abikõlblikud äriühingud maksavad teatavat tulumaksu, kuigi vähendatud määra kohaselt, ja need äriühingud kalduvad rakendama traditsioonilisi turustuskanaleid kasutava ettevõtte kohalolekut Gibraltaris, järeldab komisjon, et, halduskoormus ei oleks liialdane. Mis puutub väitesse, et Gibraltari maksuameti volitused on piiratud, siis kohus otsustas, et siseriiklikele sätetele ei tohi tugineda sellisel viisil, et abi sissenõudmine muutub võimatuks. (39)

(96)

Oma katses tõkestada ametlikku uurimismenetluse algatamist käsitleva otsuse avaldamine, (40) kasutas Gibraltari Valitsus argumente, mis on sarnased eespool põhjenduses 37 esitatud argumentidega abi sissenõudmise tagajärgede kohta Gibraltari majandusele. Need tagajärjed ei teostunud. Ei ole kaugeltki kindel, et nad teostuksid tagastamiskorralduse puhul käesoleval juhul. Komisjon märgib ka, et märkused sissenõudmise mõju kohta Gibraltari majandusele hõlmasid nii abikõlblike äriühingute režiimi kui ka tulumaksust vabastatud äriühingute režiimi. Alates sellest, kui Gibraltar esitas oma märkused, on sissenõudmise oht siiski vähenenud sellise määrani, et pärast ametlikku uurimismenetluse algatamist käsitleva komisjoni otsuse tühistamist (41) uuritakse praegu tulumaksust vabastatud äriühinguid käsitlevaid esialgseid 1967. aasta õigusakte kui olemasolevat abisüsteemi. Seoses nende õigusaktidega ei saa esitada tagastamiskorraldust ja järelikult Gibraltari Valitsuse poolt ennustatud mõju, juhul kui see üldse teostub, väheneb. Igal juhul ei saa komisjon lubada, et sellised hüpoteetilised kaalutlused võiksid takistada konkurentsiolukorra taastamist sellisena, nagu see oli enne ebaseadusliku abimeetme rakendamist.

(97)

Komisjon märgib, et Gibraltari Valitsuse märkuse kohaselt ei oleks võimalik teatavaid abikõlblikke äriühinguid Gibraltaris maksustamise eesmärgil hinnata, teatavatel abikõlblikel äriühingutel ei ole varasid Gibraltari maksustamispiirkonnas, mõned on kauplemise lõpetanud ja reale ettevõttetele antava abi määr võib mitte ületada vähese tähtsuse reegli künnist. Need kaalutlused iseenesest ei saa siiski välistada tagastamiskorraldust. Nad ei vabasta liikmesriikide ametiasutusi ka kohustusest astuda vajalikke samme tagastamiskorralduse täielikuks rakendamiseks, kuna need kaalutlused saavad asjakohaseks ainult üksikjuhtumite uurimise kontekstis. Selles kontekstis märgib komisjon, et abikõlbliku äriühingu staatusega seotud kasu ei ole piiratud vähese tähtsuse reeglile vastava abiga, Gibraltaris maksustamise eesmärgil hinnatavate ettevõtetega või ettevõtetega, kellel ei ole varasid Gibraltari maksustamispiirkonnas.

(98)

Komisjonil ei ole märkusi Gibraltari ametiasutuste heausksuse või pahausksuse kohta. Kohtuotsustest (42) järeldub siiski, et selleks, et teatav meede muutuks muutmise tulemusena uueks abiks, või selleks, et muutmine ise kujutaks endast uut abimeedet, peab olemasoleva abimeetme muutmise korral asjakohane muudatus laiendama meetme kohaldamisala ja/või suurendama kättesaadavat soodustust.

(99)

Käesoleval juhul märgib komisjon, et esimese astme kohtu otsuse kohaselt tuleb tulumaksust vabastatud äriühinguid käsitlevaid Gibraltari 1967. aasta õigusakte pidada olemasolevaks abimeetmeks. (43) Komisjon märgib ka, et abikõlblikke äriühinguid käsitlevaid õigusakte modelleeriti väga täpselt tulumaksust vabastatud äriühinguid käsitlevate õigusaktidega. Kõlblikkuse tingimused on üldiselt ühesugused. Olulised erinevused on iga-aastase maksu määramises. Abikõlblikud äriühingud ei maksa kindlaksmääratud väga madalat aastamaksu, vaid protsenti aastatulult. Järelikult maksavad abikõlblikud äriühingud oma tuludelt maksu suurema määra kohaselt, kui tulumaksust vabastatud äriühingud. Selletõttu, võrreldes tulumaksust vabastatud äriühingute režiimiga, võib rangemate piirangutega abikõlblike äriühingute režiimi käsitleda vähendatud soodustust andva meetmena asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Komisjon märgib ka, et vähe tõenäolise juhtumi puhul, kui abikõlbliku äriühingu poolt makstav maks oleks väiksem, kui samaväärse tulumaksust vabastatud äriühingu poolt makstav kindlaksmääratud aastamaks, ei ületaks vahe vähese tähtsuse reegli künnist. Kõnealustes õigusaktides nähakse ette abikõlblike äriühingute puhul 0 %-line tulumaksumäär, samal ajal kui tulumaksust vabastatud äriühingud maksavad kindlaksmääratud aastamaksu 225–300 £.

(100)

Kohus on järjekindlalt otsustanud, et kui seadusekuulekas ettevõtja saab ette näha, et komisjonipoolsete meetmete võtmine tõenäoliselt kahjustaks tema huve, ei saa ta meetme vastuvõtmise korral tugineda õiguspäraste ootuste kaitse põhimõttele. (44) Silmas pidades abikõlblike äriühingute režiimi ja tulumaksust vabastatud äriühingute režiimi sarnasust, on raske mõista, kuidas seadusekuulekas ettevõtja võiks oodata, et kummagi režiimi puhul võiks rakendada erinevaid riigiabi protseduure. Nende kahe süsteemi erinevused kajastavad Gibraltari ametiasutuste tava nõuda Gibraltaris füüsiliselt kohalolevatelt välismaistelt ettevõtetelt maksu, kuigi alandatud määral, kajastub nende kahe süsteemi erinevuses, kuid ei tulene nende kavandamisest. Sellepärast on mõistlik oletada, et seadusekuulekas ettevõtja, kes toimis heauskselt, võis õiguspäraselt eeldada, et valides ilmselt legaalse (riigiabi mõistes olemasoleva) tulumaksust vabastatud äriühingute režiimi asemel vähem soodsa abikõlblike äriühingute režiimi, allub ta režiimile, mille õiguspärasuses ei ole samuti kahtlust. Sellepärast teeb komisjon järelduse, et erakorralistel asjaoludel oleks tagastamiskorraldus sellisel juhul vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõtetega.

(101)

Tehakse järeldus, et Gibraltari abikõlblike äriühingute režiim kujutab endast riigiabimeedet asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kusjuures ei ole kohaldatav ükski artikli 87 lõigetes 2 või 3 sätestatud erand. Tehakse ka järeldus, et Ühendkuningriik on kõnealust süsteemi rakendanud seadusevastaselt, rikkudes asutamislepingu artikli 88 lõiget 3. Kõnealuse süsteemi alusel abi saanutel oli siiski õigus õiguspäraselt oodata, et süsteemi legaalsus ei ole kaheldav. Sellepärast ei tule abikõlblikke äriühinguid käsitlevate õigusaktide alusel antud abi sisse nõuda,

2.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/39

(1)

Komisjoni turvasüsteem tugineb põhimõtetele, mis on sätestatud nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad, (1) sätestatud põhimõtetel ja mille eesmärk on tagada otsustusprotsessi tõrgeteta toimimine Euroopa Liidus.

(2)

Komisjoni julgeolekualased sätted on esitatud komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda) (2) lisas.

(3)

Kõnealustele sätetele lisatud julgeolekueeskirjade liites 1 on esitatud vastavustabel, mis hõlmab siseriikliku salastatuse tasemeid.

(4)

16. aprillil 2003 kirjutasid Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia alla Euroopa Liiduga ühinemise lepingule. (3) Julgeolekueeskirjade liidet 1 tuleks muuta, et võtta arvesse kõnealuseid riike.

(5)

14. märtsil 2003 sõlmisid Euroopa Liit ja NATO teabeturvet käsitleva lepingu. (4) Seepärast on vaja julgeolekueeskirjade liide 1 viia vastavus NATO salastatuse tasemetega.

(6)

Prantsusmaa ja Madalamaad on muutnud oma salastatuse taset käsitlevat seadusandlust.

(7)

Selguse huvides tuleks julgeolekueeskirjade liide 1 asendada.

(8)

Samal ajal tuleks parandada komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom lisa, et tagada nelja salastatuse taseme termini ühtlane kasutus kõikides keeltes,

—

“RESTREINT UE”,

—

“CONFIDENTIEL UE”,

—

“SECRET UE”,

—

“TRES SECRET UE/EU TOP SECRET”.

2.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/42

(1)

Lepingu protokolli nr 2 rakendamiseks määrab ühiskomitee kindlaks lepinguosaliste siseturu võrdlushinnad.

(2)

Tooraine puhul, mille suhtes kohaldatakse hinnakompensatsioonimeetmeid, on tegelikud hinnad lepinguosaliste siseturgudel muutunud.

(3)

Seepärast on vaja protokolli nr 2 III tabelis ja IV tabeli punktis b loetletud võrdlushindu ja summasid vastavalt ajakohastada.

(4)

Käesolev otsus peaks jõustuma samal päeval, mil algab 26. oktoobril 2004 alla kirjutatud muutmislepingu ajutine kohaldamine, st allakirjutamise kuupäevale järgneva neljanda kuu esimesel päeval, tingimusel et samal kuupäeval võetakse vastu protokolli nr 2 artikli 5 lõikes 4 määratletud rakendusmeetmed,

2.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/45

(1)

10. veebruaril 2004 võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2004/133/ÜVJP endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ekstremistide vastu suunatud piiravate meetmete ja ühise seisukoha 2001/542/ÜVJP kehtetuks tunnistamise kohta. (1)

(2)

Ühist seisukohta 2004/133/ÜVJP kohaldatakse 12kuulise ajavahemiku jooksul.

(3)

Pärast ühise seisukoha 2004/133/ÜVJP uuesti läbi vaatamist peetakse otstarbekaks pikendada selle kehtivust veel 12 kuu võrra ning täiendada selle lisas toodud isikute nimekirja,

2.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/48

(1)

23. veebruaril 2004 võttis nõukogu vastu otsuse 2004/188/ÜVJP, millega Bartholomew Kevin Carty nimetati alates 1. märtsist 2004 üheks aastaks Euroopa Liidu politseimissiooni juhiks/politseiülemaks.

(2)

Otsus 2004/188/ÜVJP kaotab kehtivuse 1. märtsil 2005.

(3)

Peasekretär/kõrge esindaja on teinud ettepaneku pikendada Bartholomew Kevin Carty volitusi Euroopa Liidu politseimissiooni juhi/politseiülemana kuni 31. detsembrini 2005.

(4)

Euroopa Liidu politseimissiooni juhi/politseiülema volitusi tuleks seetõttu pikendada,

2.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/49

(1)

Nõukogu võttis 17. mail 2003, 13. oktoobril 2003, 8. detsembril 2003 ja 14. juunil 2004 vastu järeldused, mis käsitlevad Euroopa Liidu poliitikat vastavalt Nigeeria, Angola, Rwanda ja Ida-Aafrika järvede piirkonna kohta. Nimetatud järeldustega määrati kindlaks Euroopa Liidu üldine poliitika nende riikide ja selle piirkonna suhtes.

(2)

Sellest tulenevalt tuleks kehtetuks tunnistada nõukogu poolt nende riikide ja selle piirkonna kohta vastu võetud ühised seisukohad, mis ei määratle pikema aja jooksul kehtivaid üldpõhimõtteid ja ei ole vajalikud õigusliku alusena Euroopa Liidu poliitika rakendamisel,

2.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/50

(1)

Nõukogu võttis ühise seisukohaga 2004/293/ÜVJP meetmed, et takistada liikmesriikide territooriumile sisenemist ja selle läbimist isikutel, kes oma tegevusega aitavad vabaduses viibivatel isikutel jätkuvalt kõrvale hoida õigusemõistmisest kuritegude eest, milles endise Jugoslaavia asjade rahvusvaheline kriminaalkohus (EJRK) on neile esitanud süüdistuse või kes tegutsevad muul viisil, mis võib takistada EJRKi volituste tõhusat rakendamist.

(2)

Nõukogu võttis 28. juunil 2004 vastu otsuse 2004/528/ÜVJP, millega muudeti ühise seisukoha 2004/293/ÜVJP lisas esitatud nimekirja.

(3)

Kõrge esindaja büroolt Bosnias ja Hertsegoviinas saadud soovituste alusel tuleks meetmeid kohaldada rohkemate isikute suhtes.

(4)

Ühise seisukoha 2004/293/ÜVJP lisas esitatud nimekirja tuleks vastavalt muuta,

2.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/57

2.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/57