26.1.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 23/3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/107/EÜ,

15. detsember 2004,

arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Asutamislepingu artikli 175 lõikes 3 sisalduvate põhimõtete alusel määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1600/2002/EÜ vastu võetud kuuenda ühenduse keskkonnaalase tegevusprogrammiga (3) kindlaks vajadus vähendada saaste tasemeni, mis minimeerib kahjustavat mõju inimeste tervisele, pöörates erilist tähelepanu tundlikele elanikegruppidele ja kogu keskkonnale, vajadus parandada õhu kvaliteedi seiret ja hindamist, sealhulgas saasteainete sadestumist ning vajadus teavitada avalikkust.

(2)	Nõukogu 27. septembri 1996. aasta direktiivi 96/62/EÜ välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta (4) artikli 4 lõikes 1 nähakse ette, et komisjon esitab ettepanekud kõnealuse direktiivi I lisas loetletud saasteainete reguleerimise kohta, võttes arvesse selle artikli lõigete 3 ja 4 sätteid.

(3)

Teaduslikud tõendid näitavad, et arseen, kaadmium, nikkel ja mõned polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on inimestele ohtlikud genotoksilised kantserogeenid ning puudub kindlaksmääratud piir, millest väiksemate koguste korral ei kujuta need ained endast ohtu inimeste tervisele. Nende ainete kontsentratsioon välisõhus ja sadestumine mõjutavad inimeste tervist ja keskkonda. Kulutasuvuse seisukohast ei ole teatavates piirkondades võimalik saavutada arseeni, kaadmiumi, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike selliseid kontsentratsioone välisõhus, mis ei kujutaks endast märkimisväärset ohtu inimeste tervisele.

(4)

Eesmärgiga minimeerida õhu kaudu levivate arseeni, kaadmiumi ja nikli ning polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kahjustavat mõju inimeste tervisele, pöörates erilist tähelepanu tundlikele elanikegruppidele, ja kogu keskkonnale, tuleb määrata sihtväärtused, mis tuleb võimaluse korral saavutada. Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kantserogeense riski hindamise markerina kasutatakse välisõhus benso(a)püreeni.

(5)

Sihtväärtuste kehtestamine ei nõua ebaproportsionaalseid kulutusi hõlmavaid meetmeid. Tööstusrajatiste osas ei hõlma see muid meetmeid peale nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiiviga 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) (5) nõutava parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamise ning eelkõige ei too see kaasa rajatiste sulgemist. Ent see nõuab, et liikmesriigid võtaksid asjakohastes sektorites kõik majanduslikult tasuvad vähendamismeetmed.

(6)	Eelkõige ei loeta käesoleva direktiiviga määratud sihtväärtusi direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõikes 7 määratletud keskkonnakvaliteedi standarditeks, mis nõuavad vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 10 rangemaid tingimusi kui need, mida on võimalik täita PVT kasutamisega.

(7)	Vastavalt asutamislepingu artiklile 176 võivad liikmesriigid säilitada või kasutusele võtta rangemad arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega seotud kaitsemeetmed, kui need meetmed on kooskõlas asutamislepinguga ning nendest on teatatud komisjonile.

(8)

Kui kontsentratsioonid ületavad teatavaid hindamispiire, on arseeni, kaadmiumi, nikli ja benso(a)püreeni seire kohustuslik. Täiendavad hindamisvahendid võivad vähendada statsionaarsete mõõtmiste jaoks vajalike proovivõtukohtade ettenähtud arvu. Ette on nähtud välisõhu fooni kontsentratsioonide ja sadestumise edasine seire.

(9)	Elavhõbe on inimeste tervisele ja keskkonnale väga ohtlik aine. Seda esineb kogu keskkonnas ja metüülelavhõbedana võib see akumuleeruda organismides ja eelkõige kontsentreeruda toiduahela tipus olevates organismides. Atmosfääri eraldunud elavhõbe võib kanduda pikkade vahemaade taha.

(10)

Komisjonil on 2005. aastal kavas esitada ühtne strateegia, mis sisaldab meetmeid inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks elavhõbeda atmosfääri eraldumise eest, lähtudes olelustsükli-lähenemisest ning arvestades tootmise, kasutamise, jäätmekäitluse ja emissioonidega. Sellega seoses peab komisjon kaaluma kõiki asjakohaseid meetmeid elavhõbeda koguse vähendamiseks vee- ja maismaaökosüsteemides ning seeläbi selle toidu kaudu manustamise vähendamiseks ja teatavates toodetes elavhõbeda kasutamise vältimiseks.

(11)

Arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike mõju inimeste tervisele, sealhulgas toiduahela kaudu, ning kogu keskkonnale, tuleneb nende kontsentratsioonist välisõhus ja sadestumisest; arvesse tuleb võtta nende ainete akumuleerumist pinnasesse ja põhjavee kaitset. Käesoleva direktiivi läbivaatamise hõlbustamiseks 2010. aastal peaksid komisjon ja liikmesriigid kaaluma teadusuuringute edendamist, mis käsitlevad arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike mõju inimeste tervisele ja keskkonnale eelkõige sadestumise kaudu.

(12)

Välisõhu kvaliteedi hindamise olulised elemendid on täpsed standardsed mõõtmismeetodid ja mõõtejaamade paiknemise ühised kriteeriumid, et saadud informatsioon oleks kogu ühenduse ulatuses võrreldav. Peetakse oluliseks näha ette standardsed mõõtmismeetodid. Komisjon on juba andnud korralduse CENi standardite ettevalmistamiseks välisõhu nende koostisosade mõõtmise kohta, mille puhul on sihtväärtused kindlaks määratud (arseen, kaadmium, nikkel ja benso(a)püreen) ning ka raskmetallide sadestumise mõõtmise kohta, et need standardid varakult välja töötada ja vastu võtta. Kui puuduvad CENi standardiseeritud meetodid, võib lubada rahvusvaheliste või riiklike standardiseeritud võrdlusmeetodite kasutamist.

(13)	Komisjonile tuleks edastada teave reguleeritud saasteainete kontsentratsioonide ja sadestumise kohta, mis on korraliste ettekannete koostamise aluseks.

(14)	Ajakohastatud teave reguleeritud saasteainete kontsentratsiooni kohta välisõhus ning nende sadestumise kohta tuleks avalikkusele kergesti kättesaadavaks teha.

(15)	Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad kohaldatavate karistuste kohta käesoleva direktiivi sätete rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Kõnealused karistused peaksid olema mõjuvad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(16)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (6)

(17)

Muudatused, mis on vajalikud käesoleva direktiivi kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, peaksid olema seotud üksnes reguleeritud saasteainete kontsentratsioonide ja sadestumise hindamise kriteeriumide ja meetoditega või teabe komisjonile edastamise üksikasjaliku korraga. Neil ei tohiks olla otseselt ega kaudselt sihtväärtusi muutvat mõju,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva direktiivi eesmärgid on:

a)	kehtestada välisõhus sisalduva arseeni, kaadmiumi, nikli ja benso(a)püreeni kontsentratsiooni sihtväärtus, et vältida, ennetada või vähendada arseeni, kaadmiumi, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kahjulikku mõju inimeste tervisele ja kogu keskkonnale;

b)	tagada välisõhu kvaliteedi säilimine arseeni, kaadmiumi, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike suhtes kohtades, kus see on hea, ning parandada õhukvaliteeti muudel juhtudel;

c)	määrata kindlaks ühised meetodid ja kriteeriumid välisõhus sisalduvate arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kontsentratsioonide hindamiseks ning arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestumise hindamiseks;

tagada, et hangitakse küllaldast teavet välisõhus sisalduvate arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kontsentratsioonide kohta ning arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestumise kohta ning tagada, et see teave on tehtud avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kohaldatakse direktiivi 96/62/EÜ artikli 2 mõisteid, välja arvatud mõiste “sihtväärtus”.

Kasutatakse ka järgmisi mõisteid:

a) sihtväärtus– kontsentratsioon välisõhus, mis on kehtestatud eesmärgiga vältida, ennetada või vähendada saasteaine kahjulikku mõju inimeste tervisele ja kogu keskkonnale, ning mis tuleb võimaluse korral saavutada teatava tähtaja jooksul;

b) sadestumise üldkogus või kogusadestumine– teataval alal ja teatava aja jooksul atmosfäärist pindadele (näiteks pinnasele, taimestikule, vette, hoonetele jne) kanduvate saasteainete kogumass;

c) ülemine hindamispiir– II lisas määratletud tase, millest madalamate tasemete korral võib välisõhu kvaliteedi hindamiseks kasutada mõõtmist koos modelleerimisega vastavalt direktiivi 96/62/EÜ artikli 6 lõikele 3;

d) alumine hindamispiir– II lisas määratletud tase, millest madalamate tasemete korral on välisõhu kvaliteedi hindamiseks võimalik kasutada üksnes modelleerimist või objektiivset hinnangut vastavalt direktiivi 96/62/EÜ artikli 6 lõikele 4;

e) statsionaarsed mõõtmised– kindlates kohtades kas pidevalt või pisteliste proovide abil tehtud mõõtmised vastavalt direktiivi 96/62/EÜ artikli 6 lõikele 5;

f) arseen, kaadmium, nikkel ja benso(a)püreen– nende elementide ja ühendite kogusisaldus PM10 fraktsioonis;

g) PM10 – tahke osake, mis 50 protsendil juhtudest läbib 10 μm aerodünaamilise diameetriga mõõduselektiivse ava, mis on määratletud standardiga EN 12341;

h) polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud– orgaanilised ühendid, mis koosnevad vähemalt kahest konjugeeritud, ainult süsinikku ja vesinikku sisaldavast aromaatsest tuumast;

i) summaarne gaasiline elavhõbe– elementaarelavhõbeda aur (Hg0) ja reaktiivne gaasiline elavhõbe, st vesilahustuvad elavhõbeda osakesed, millel on piisavalt kõrge aururõhk gaasifaasis püsimiseks.

Artikkel 3

Sihtväärtused

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud, ebaproportsionaalseid kulutusi mittehõlmavad meetmed tagamaks, et alates 31. detsembrist 2012 ei ületa vastavalt artiklile 4 hinnatud arseeni, kaadmiumi, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kantserogeense mõju markerina kasutatava benso(a)püreeni kontsentratsioonid välisõhus I lisas sätestatud sihtväärtusi.

2. Liikmesriigid koostavad nimekirja piirkondadest ja aglomeraatidest, kus arseeni, kaadmiumi, nikli ja benso(a)püreeni tasemed on vastavatest sihtväärtusest madalamad. Liikmesriigid hoiavad nende saasteainete tasemeid nendes piirkondades ja aglomeraatides vastavatest sihtväärtustest allpool ning püüavad säilitada parimat säästva arenguga kooskõlas olevat välisõhu kvaliteeti.

3. Liikmesriigid koostavad nimekirja piirkondadest ja aglomeraatidest, kus ületatakse I lisas sätestatud sihtväärtusi.

Selliste piirkondade ja aglomeraatide korral määratlevad liikmesriigid ületamise alad ja seda mõjutavad allikad. Liikmesriigid peavad asjaomaste alade kohta tõendama, et nad rakendavad sihtväärtuste saavutamiseks kõiki vajalikke, ebaproportsionaalseid kulutusi mittehõlmavaid meetmeid, mis on suunatud eelkõige põhilistele heitmeallikatele. Direktiiviga 96/61/EÜ hõlmatud tööstusrajatiste osas tähendab see kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 11 sätestatud PVT kasutamist.

Artikkel 4

Välisõhus sisalduvate saasteainete kontsentratsioonide ja sadestumise määrade hindamine

1. Välisõhu kvaliteeti arseeni, kaadmiumi, nikli ja benso(a)püreeni sisalduse osas hinnatakse kogu liikmesriikide territooriumil.

2. Vastavalt lõikes 7 osutatud kriteeriumidele on mõõtmine kohustuslik järgmistes piirkondades:

a)	piirkondades ja aglomeraatides, kus saasteainete tasemed jäävad ülemise ja alumise hindamispiiri vahele ja

b)	muudes piirkondades ja aglomeraatides, kus saasteainete tasemed ületavad ülemist hindamispiiri.

Ettenähtud mõõtmistele lisaks võib kasutada modelleerimist, et saada välisõhu kvaliteedi kohta küllaldaselt teavet.

3. Mõõtmist, sealhulgas IV lisa I jaos osutatud indikaatormõõtmist, võib koos modelleerimisega kasutada välisõhu kvaliteedi hindamiseks piirkondades ja aglomeraatides, kus saasteainete tasemed jäävad representatiivse ajavahemiku jooksul ülemise ja alumise hindamispiiri vahele, mis määratakse kindlaks vastavalt II lisa II jaole.

4. Piirkondades ja aglomeraatides, kus saasteainete tasemed on vastavalt II lisa II jaole kindlaksmääratavatest alumistest hindamispiiridest madalamad, võib saasteainete tasemete hindamiseks kasutada üksnes modelleerimist või objektiivset hinnangut.

5. Saasteainete tasemete määramisel tehakse mõõtmisi kindlates kohtades kas pidevalt või pisteliste proovide abil. Mõõtmisi tehakse piisavalt palju, et kõnealuseid tasemeid oleks võimalik kindlaks määrata.

6. Välisõhus sisalduva arseeni, kaadmiumi, nikli ja benso(a)püreeni ülemised ja alumised hindamispiirid on sätestatud II lisa I jaos. Iga piirkonna või aglomeraadi kuulumine teatavasse liiki selle artikli tähenduses vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta tagant käesoleva direktiivi II lisa II jaos ettenähtud korras. Liiki kuuluvus tuleb läbi vaadata varem juhul, kui on toimunud märkimisväärsed muudatused tegevuses, mis mõjutab arseeni, kaadmiumi, nikli ja benso(a)püreeni kontsentratsioone välisõhus.

7. III lisa I ja II jaos on sätestatud kriteeriumid, mille alusel määratakse proovivõtukohtade paiknemine arseeni, kaadmiumi, nikli ja benso(a)püreeni sisalduse mõõtmiseks välisõhus nende sihtväärtustele vastavuse hindamiseks. Proovivõtukohtade miinimumarv iga saasteaine kontsentratsiooni statsionaarseks mõõtmiseks on sätestatud III lisa IV jaos ja need tuleb rajada igas piirkonnas või aglomeraadis, mille kohta vajatakse mõõtmisandmeid, kui statsionaarsed mõõtmised on seal saasteainete kontsentratsiooni ainsaks andmeallikaks.

8. Välisõhus sisalduva benso(a)püreeni mõju hindamiseks teostab iga liikmesriik teiste asjakohaste polütsükliliste aromaatsete süsivesinike seiret piiratud arvus mõõtmiskohtades. Nende ühendite hulka kuuluvad vähemalt: benso(a)antratseen, benso(b)fluoranteen, benso(j)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, indeno(1,2,3-cd)püreen ja dibens(a,h)antratseen. Nimetatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike seire kohad paigutatakse samasse kohta benso(a)püreeni proovivõtukohtadega ja need valitakse selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha geograafilisi erinevusi ja pikaajalisi arenguid. Kohavalikul kohaldatakse III lisa I, II ja III jagu.

9. Kontsentratsioonitasemetest sõltumata tuleb arseeni, kaadmiumi, nikli, summaarse gaasilise elavhõbeda, benso(a)püreeni ja muude lõikes 8 osutatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse ning arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli, benso(a)püreeni ja muude lõikes 8 osutatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestumise üldkoguse indikaatormõõtmiseks rajada proovivõtukoht fooni mõõtmiseks iga 100 000 km2 kohta. Iga liikmesriik rajab vähemalt ühe mõõtejaama; ent liikmesriigid võivad selleks, et saavutada vajalik mõõtejaamade arv ning nendevaheline vahemaa, omavahelisel kokkuleppel ja vastavalt artiklis 6 ettenähtud korra alusel koostatavatele suunistele rajada ühe või mitu ühist mõõtejaama, mis hõlmavad naaberpiirkondi üksteisega külgnevates liikmesriikides. Tahketes osakestes sisalduva ja gaasilise kahevalentse elavhõbeda sisalduse mõõtmine on samuti soovitatav. Vajaduse korral koordineeritakse seiret õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) seirestrateegia ja mõõtmisprogrammiga. Nende saasteainete proovivõtukohad tuleb valida selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha geograafilisi erinevusi ja pikaajalisi arenguid. Kohavalikul kohaldatakse III lisa I, II ja III jagu.

10. Ökosüsteemile avaldatava mõju piirkondlike arengute hindamisel võib kaaluda bioindikaatorite kasutamist.

11. Nendes piirkondades ja aglomeraatides, kus lisaks statsionaarsete mõõtejaamade andmetele on kättesaadav informatsioon ka muudest allikatest nagu saasteainete emissiooni andmekogud, mõõtmine indikaatormeetodite abil ja õhu kvaliteedi modelleerimine, peab rajatavate statsionaarsete mõõtejaamade arv ja vahemaa teiste mõõtmismeetodite rakendamise punktideni olema küllaldane, et kindlaks teha õhu saasteainete kontsentratsioonid kooskõlas III lisa I jao ja IV lisa I jao nõuetega.

12. Andmekvaliteedi normid on sätestatud IV lisa I jaos. Juhul kui hindamiseks kasutatakse õhukvaliteedi mudeleid, kohaldatakse IV lisa II jagu.

13. Võrdlusmeetodid välisõhus sisalduva arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike proovide võtmiseks ja analüüsimiseks on sätestatud V lisa I, II ja III jaos. V lisa IV jaos sätestatakse arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestumise üldkoguse mõõtmise võrdlusmeetodid ja V lisa V jaos osutatakse õhukvaliteedi modelleerimise võrdlusmeetoditele, kui sellised meetodid on kättesaadavad.

14. Liikmesriigid teatavad komisjonile meetoditest, mida nad on direktiivi 96/62/EÜ artikli 11 lõike 1 punkti d kohaselt kasutanud õhu kvaliteedi esialgseks hindamiseks, käesoleva direktiivi artiklis 10 osutatud kuupäevaks.

15. Muudatused, mis on vajalikud käesoleva artikli, II lisa II jao ning III kuni V lisa sätete kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, võetakse vastu artiklis 6 sätestatud korras, kuid need ei tohiks otseselt ega kaudselt põhjustada sihtväärtuste muutumist.

Artikkel 5

Teabe edastamine ja aruandlus

1. Piirkondade ja aglomeraatide suhtes, kus ületatakse I lisas sätestatud mis tahes sihtväärtusi, edastavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:

a)	asjaomaste piirkondade ja aglomeraatide nimekirjad,

b)	ületamise alad,

c)	hinnatud saasteainete kontsentratsioonide väärtused,

d)	ületamise põhjused ning eelkõige ületamist mõjutavad allikad,

e)	sellise ületamisega kokkupuutuv elanikkond.

Liikmesriigid edastavad ka kõik vastavalt artiklile 4 hinnatud andmed, välja arvatud juhul, kui need on juba edastatud vastavalt nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta otsusele 97/101/EÜ (7) vastastikuse informatsiooni- ja andmevahetuse sisseseadmise kohta liikmesriikides välisõhu saastatust mõõtvate vaatlusvõrkude ja üksikute jaamade vahel.

Teave edastatakse iga kalendriaasta kohta hiljemalt järgmise aasta 30. septembriks ning esmakordselt kalendriaasta kohta mis järgneb 15. veebruarile 2007.

2. Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele teatavad liikmesriigid ka artikli 3 kohaselt võetud meetmetest.

3. Komisjon tagab, et kogu lõike 1 kohaselt esitatud teave tehakse avalikkusele kättesaadavaks viivitamata ja sobival viisil, näiteks Interneti, ajakirjanduse ja muude kergesti kättesaadavate teabevahendite kaudu.

4. Komisjon võtab artiklis 6 osutatud korra kohaselt vastu üksikasjaliku korra selle artikli lõike 1 alusel esitatava teabe edastamiseks.

Artikkel 6

Komitee

1. Komisjoni abistab direktiivi 96/62/EÜ artikli 12 lõike 2 alusel asutatud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Avalikkuse informeerimine

1. Liikmesriigid tagavad juurdepääsu selgele ja arusaadavale teabele arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja benso(a)püreeni ning muude artikli 4 lõikes 8 osutatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kontsentratsioonide kohta välisõhus ja arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja benso(a)püreeni ning muude artikli 4 lõikes 8 osutatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestumise määrade kohta ning tagavad, et see teave tehakse regulaarselt kättesaadavaks nii avalikkusele kui ka asjakohastele organisatsioonidele, näiteks keskkonnaorganisatsioonidele, tarbijaorganisatsioonidele, tundlike elanikegruppide huve esindavatele organisatsioonidele ning muudele asjakohastele tervishoiuasutustele.

2. Edastatav teave sisaldab andmeid ka I lisas sätestatud arseeni, kaadmiumi, nikli ja benso(a)püreeni sihtväärtuste mis tahes iga-aastast ületamist. Nimetatakse ületamise põhjused ning ala, kus kõnealune ületamine aset leiab. Samuti tuleb anda ületamisele lühike hinnang seoses sihtväärtusega ning vajalik teave selle mõju kohta tervisele ning keskkonnale.

Teave artikli 3 kohaselt võetud meetmete kohta tehakse kättesaadavaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud organisatsioonidele.

3. Kõnealune teave tehakse kättesaadavaks näiteks Interneti, ajakirjanduse ja muude kergesti kättesaadavate teabevahendite kaudu.

Artikkel 8

Aruandlus ja läbivaatamine

1. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2010 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande:

a)	käesoleva direktiivi kohaldamisel saadud kogemuste kohta,

b)	eelkõige kõige uuemate teadusuuringute tulemuste kohta, mis käsitlevad arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike mõju inimeste tervisele, pöörates erilist tähelepanu tundlikele elanikegruppidele ja kogu keskkonnale, ning

c)	tehnika arengu tulemuste kohta, sealhulgas edusammude kohta, mida on saavutatud seoses kõnealuste välisõhu saasteainete kontsentratsioonide ning sadestumise mõõtmise meetoditega ja hindamise muude viisidega.

2. Lõikes 1 osutatud aruanne võtab arvesse:

a)	õhu kvaliteeti antud hetkel, arenguid ja prognoose kuni aastani 2015 ja pärast seda;

kõigist asjakohastest allikatest tuleneva saaste edasise vähendamise ulatust ning võimalikku kasu piirtasemete kehtestamisest I lisas loetletud saasteainetele eesmärgiga vähendada ohtu inimeste tervisele, arvestades tehnilist teostatavust ja kulutasuvust ning mis tahes märkimisväärset täiendavat kaitset tervisele ja keskkonnale, mida see võimaldaks;

c)	saasteainetevahelisi seoseid ning võimalusi kombineeritud strateegiateks ühenduse õhukvaliteedi ja sellega seotud eesmärkide parandamiseks;

d)	antud hetkel kehtivaid ja tulevikus kehtestatavaid nõudeid avalikkuse teavitamisele ning teabe vahetamisele liikmesriikide ja komisjoni vahel;

e)	käesoleva direktiivi, eeskätt III lisas sätestatud mõõtmistingimuste kohaldamisel liikmesriikides saadud kogemusi;

f)	teisejärgulist majanduslikku kasu keskkonnale ja tervisele seoses arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike emissiooni vähendamisega määrani, kus kõnealust kasu on võimalik hinnata;

g)	proovide võtmisel kasutatava osakese läbimõõdu fraktsiooni sobivust, võttes arvesse tahkete osakeste mõõtmisele esitatavaid üldisi nõudeid;

h)	benso(a)püreeni sobivust polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kogu kantserogeense toime markeriks, võttes arvesse polütsükliliste aromaatsete süsivesinike hulka kuuluvaid peamiseid gaasilisi aineid nagu näiteks fluoranteeni.

Võttes arvesse kõige uuemaid teaduse ja tehnika arenguid, uurib komisjon ka arseeni, kaadmiumi ja nikli mõju inimeste tervisele, eesmärgiga kvantifitseerida nende genotoksilist kantserogeensust. Võttes arvesse elavhõbedaga seotud strateegia põhjal vastu võetud meetmeid, kaalub komisjon ka seda, kas elavhõbedaga seoses tasub täiendavaid meetmeid võtta, arvestades tehnilist teostatavust ja kulutasuvust ning mis tahes märkimisväärset täiendavat kaitset tervisele ja keskkonnale, mida see võimaldaks.

3. Selleks, et saavutada välisõhu sellised saasteainete kontsentratsioonid, mis vähendaksid veelgi kahjulikku mõju inimeste tervisele ja millega saavutataks keskkonnakaitse kõrge tase, võttes arvesse edasiste meetmete tehnilist teostatavust ja kulutasuvust, võib lõikes 1 osutatud aruandele vajadusel lisada ettepanekuid käesoleva direktiivi muutmiseks, arvestades eelkõige vastavalt lõikele 2 saavutatud tulemusi. Lisaks kaalub komisjon arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja teatavate polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestumise reguleerimist.

Artikkel 9

Karistused

Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik nende karistuste rakendamiseks vajalikud meetmed. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 10

Rakendamine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 15. veebruariks 2007. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 15. detsember 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. P. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

A. NICOLAÏ

(1) ELT C 110, 30.4.2004, lk 16.

(2) Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2004. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 15. novembri 2004. aasta otsus.

(3) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

(4) EÜT L 296, 21.11.1996, lk 55. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(5) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(6) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(7) EÜT L 35, 5.2.1997, lk 14. Otsust on muudetud komisjoni otsusega 2001/752/EÜ (EÜT L 282, 26.10.2001, lk 69).

I LISA

Arseeni, kaadmiumi, nikli ja benso(a)püreeni sihtväärtused

Saasteaine	Sihtväärtus (1)
Arseen	6 ng/m3
Kaadmium	5 ng/m3
Nikkel	20 ng/m3
Benso(a)püreen	1 ng/m3

(1) Kogusisaldus PM10 fraktsioonis arvutatuna kalendriaasta keskmisena.

II LISA

Piirkonna või aglomeraadi välisõhus sisalduvate arseeni, kaadmiumi, nikli ja benso(a)püreeni kontsentratsioonide hindamisele esitatavate nõuete määratlemine

I. Ülemised ja alumised hindamispiirid

Rakendatakse järgmisi ülemisi ja alumisi hindamispiire:

Arseen

Kaadmium

Nikkel

B(a)P

Ülemine hindamispiir protsentides sihtväärtusest

60 %

(3,6 ng/m3)

60 %

(3 ng/m3)

70 %

(14 ng/m3)

60 %

(0,6 ng/m3)

Alumine hindamispiir protsentides sihtväärtusest

40 %

(2,4 ng/m3)

40 %

(2 ng/m3)

50 %

(10 ng/m3)

40 %

(0,4 ng/m3)

II. Ülemise ja alumise hindamispiiri ületamise kindlakstegemine

Kui on olemas piisavalt andmeid, tehakse ülemise ja alumise hindamispiiri ületamine kindlaks eelneva viie aasta kontsentratsioonide alusel. Hindamispiir loetakse ületatuks, kui eelneva viie aasta jooksul on seda ületatud vähemalt kolmel kalendriaastal.

Kui ei ole piisavalt andmeid eelneva viie aasta kohta, võivad liikmesriigid ülemise ja alumise hindamispiiri ületamise kindlakstegemiseks ühendada andmed, mis on saadud lühematel mõõtmisperioodidel aasta sellistel ajavahemikel ja kohtadest, mis iseloomustavad tõenäoliselt kõrgeimat saastatuse taset, ning emissiooni andmekogudest ning modelleerimisest saadud andmed.

III LISA

Proovivõtukohtade asukoht ja miinimumarv välisõhus sisalduvate saasteainete kontsentratsioonide ning sadestumise määra mõõtmiseks

I. Makrotingimused

Proovivõtukohtade paigutus tuleks valida selliselt, et oleks tagatud andmed:

—	piirkondade ja aglomeraatide nende alade kohta, kus elanikkond puutub tõenäoliselt otseselt või kaudselt kokku saasteainetega, mille kalendriaasta keskmisena arvutatud kontsentratsioon on kõrgeim;

—	elanikkonna saasteainetega kokkupuutumise määra kohta piirkondade või aglomeraatide muudel aladel;

—	sadestumise määra kohta, mis iseloomustab elanikkonna kaudset kokkupuudet saasteainetega toiduahela kaudu.

Üldiselt tuleks proovivõtukohad paigutada selliselt, et oleks välditud mõõtmine üksteise vahetus naabruses olevates väga väikestes mikrokeskkondades. Üldjoontes peaks proovivõtukoha proovid iseloomustama õhu kvaliteeti ümbritseval alal, mis ei ole väiksem kui 200 m2 liikluse mõju uurimise korral, mis on võimalusel vähemalt 250 m × 250 m tööstusalal ja mõne ruutkilomeetri suurune linnatausta mõõtmise korral.

Kui on eesmärgiks hinnata saasteainete fooni, ei tohiks proovivõtukohale mõju avaldada selle läheduses, st lähemal kui mõni kilomeeter, asuvad aglomeraadid või tööstusalad.

Tööstuslikest allikatest lähtuva saaste hindamisel tuleb vähemalt üks proovivõtukoht paigutada lähimasse, saasteallikast allatuult asuvasse elamurajooni. Kui fooniline kontsentratsioon ei ole teada, tuleb paigutada lisaproovivõtukoht tuule põhisuunas. Eelkõige juhul kui kohaldatakse artikli 3 lõiget 3, peaksid proovivõtukohad olema paigutatud selliselt, et oleks võimalik teostada PVT kasutamise seiret.

Proovivõtukohtadest saadavad andmed peaksid võimaluse korral olema representatiivsed ka teiste nende vahetust naabrusest kaugemal paiknevate samalaadsete kohtade iseloomustamiseks. Kui see on asjakohane, tuleks need proovivõtukohad paigutada samasse kohta PM10 proovide võtmise kohtadega.

II. Mikrotingimused

Võimaluse korral tuleb järgida järgmisi suuniseid:

—

õhk peab saama proovivõtuotsiku ümber vabalt liikuda, nii et ükski takistus analüsaatori läheduses ei mõjutaks õhuvoolusid (tavaliselt asetatakse analüsaator hoonetest, rõdudest, puudest ja teistest tõketest mõne meetri kaugusele, kui aga proovivõtukoht on mõeldud õhu kvaliteedi iseloomustamiseks hooneterivi läheduses, siis vähemalt 0,5 m kaugusele lähimast hoonest);

—	üldiselt on proovivõtukoha kõrgus maapinnast 1,5 (hingamistsoon) kuni 4 meetrit. Mõningatel juhtudel võib olla vajalik suurem kõrgus (kuni 8 meetrit). Kõrgem paigutus võib osutuda vajalikuks ka siis, kui mõõtejaam on kavandatud suurema ala iseloomustamiseks;

—	selleks et vältida välisõhuga segunemata saasteaine otsest sattumist proovi, tuleb proovivõtuotsik asetada saasteallika vahetust naabrusest eemale;

—	analüsaatori väljavooluava tuleb asetada nii, et analüsaatorit läbinud õhk ei voolaks proovivõtuotsikusse tagasi;

—

liikluse mõju määramise korral peab proovivõtukoht asuma vähemalt 25 meetri kaugusel suurte teedesõlmede välispiirist ja vähemalt 4 meetri kaugusel lähima sõiduraja keskmest; proovivõtuotsik peaks olema paigutatud selliselt, et proovid oleksid representatiivsed õhu kvaliteedi iseloomustamiseks hooneterivi läheduses;

—	sadestumise fooni mõõtmiseks maapiirkonnas tuleks võimaluse korral ja juhul, kui need ei ole sätestatud käesolevates lisades, kohaldada õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) suuniseid ja kriteeriume.

Võib arvesse võtta veel järgmisi tegureid:

—	segavad allikad;

—

ohutus;

—	ligipääsetavus;

—	elektritoite ja telefoniühenduse olemasolu;

—	koha nähtavus ümbruskonnas;

—	elanike ja töötajate turvalisus;

—	erinevate saasteainete proovivõtukohtade soovitav koospaiknemine;

—	kavandamisnõuded.

III. Kohavaliku dokumenteerimine ja kontroll

Kohavalik tuleb liikidesse jaotamise etapil täielikult dokumenteerida näiteks eri ilmakaarte suhtes orienteeritud ümbruse fotode ja üksikasjalike kaartidega. Tagamaks kohavaliku kriteeriumite kehtivus ka edaspidi, tuleb kõnealuseid kohti korrapäraselt kontrollida ja dokumendid uuesti koostada.

IV. Proovivõtukohtade arvu määramise kriteeriumid välisõhus sisalduva arseeni, kaadmiumi, nikli ja benso(a)püreeni kontsentratsioonide statsionaarsete mõõtmiste teostamiseks

Proovivõtukohtade miinimumarv statsionaarsete mõõtmiste teostamiseks, et hinnata vastavust inimeste tervise kaitseks ettenähtud sihtväärtustele piirkondades ja aglomeraatides, kus statsionaarsed mõõtmised on ainsaks teabeallikaks.

a) Hajureostusallikad

Aglomeraadi või piirkonna elanike arv (tuhandetes)	Kui maksimaalsed kontsentratsioonid ületavad ülemist hindamispiiri (1)		Kui maksimaalsed kontsentratsioonid jäävad ülemise ja alumise hindamispiiri vahele
Aglomeraadi või piirkonna elanike arv (tuhandetes)	As, Cd, Ni	B(a)P	As, Cd, Ni	B(a)P
0–749	1	1	1	1
750–1 999	2	2	1	1
2 000–3 749	2	3	1	1
3 750–4 749	3	4	2	2
4 750–5 999	4	5	2	2
≥ 6 000	5	5	2	2

b) Punktallikad

Statsionaarsete mõõtmiste jaoks vajalike proovivõtukohtade arv saastetaseme hindamiseks punktallikate naabruses tuleb kindlaks määrata, võttes arvesse emissioonitihedust, eeldatavat välisõhu saastetaseme jaotumist ja elanike võimalikku kokkupuutumist saasteainetega.

Proovivõtukohad peaksid olema paigutatud selliselt, et oleks võimalik teostada direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõikes 11 määratletud PVT kasutamise seiret.

(1) Peab sisaldama vähemalt üht mõõtejaama linnatausta ja benso(a)püreeni mõõtmiseks ka üht liikluse mõju hindamiseks mõeldud mõõtejaama, tingimusel et see ei suurenda proovivõtukohtade arvu.

IV LISA

Andmekvaliteedi normid ja õhukvaliteedi mudelite nõuded

I. Andmekvaliteedi normid

Kvaliteedi tagamise juhistena esitatakse järgmised andmekvaliteedi normid.

	Benso(a)püreen	Arseen, kaadmium ja nikkel	Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, välja arvatud benso(a)püreen, summaarne gaasiline elavhõbe	Sadestumine kokku
— Mõõtemääramatus
Statsionaarsed- ja indikaatormõõtmised	50 %	40 %	50 %	70 %
Modelleerimine	60 %	60 %	60 %	60 %
— Minimaalne andmete registreerimisaja määr	90 %	90 %	90 %	90 %
— Minimaalne vaatlusaja määr:
Statsionaarsed mõõtmised	33 %	50 %
Indikaatormõõtmised (1)	14 %	14 %	14 %	33 %

Välisõhus sisalduvate saasteainete kontsentratsiooni hindamisel kasutatava meetodi mõõtemääramatus (väljendatuna usaldusnivoo 95 % korral) arvutatakse kooskõlas CENi “Mõõtmisvigade väljendamise juhendi” (ENV 13005-1999), põhimõtete, ISO 5725:1994 metoodika ja CENi dokumendis “Õhukvaliteedi aruanne – lähenemisviis mõõtemääramatuse hindamiseks välisõhu standardmõõtmise meetodite puhul” (CR 14377:2002E) esitatud juhistega. Mõõtemääramatuse protsentuaalsed väärtused on esitatud üksikmõõtmiste kohta, mis keskmistatakse vastavalt tüüpilistele proovivõtuaegadele, 95 % usaldusvahemiku korral. Mõõtmiste mõõtemääramatust tuleks käsitleda rakendatavana vastava sihtväärtuse ümbruses. Statsionaarsed ja indikaatormõõtmised peavad olema kogu aasta lõikes ühtlaselt jaotatud, et vältida tulemuste moonutamist.

Minimaalse andmete registreerimisaja määra ja minimaalse vaatlusaja määra kohta kehtivad nõuded ei hõlma andmekadusid, mis tulenevad aparatuuri korrapärasest kaliibrimisest või tavapärasest hooldusest. Benso(a)püreeni ja muude polütsükliliste aromaatsete süsivesinike proovide võtmisel on nõutav 24-tunnine proovivõtutsükkel. Kuni ühe kuu pikkuse perioodi jooksul võetud üksikproove võib ettevaatlikult omavahel kombineerida ja analüüsida liitproovina, tingimusel et meetodiga on tagatud stabiilsed proovid kõnealuse perioodi jooksul. Kolme ühendit, benso(b)fluoranteeni, benso(j)flouranteeni ja benso(k)fluoranteeni võib olla keeruline analüüsi käigus üksteisest eraldada. Sellisel juhul võib andmed nende kohta esitada summeerituna. 24-tunnine proovivõtutsükkel on samuti soovitatav arseeni, kaadmiumi ja nikli kontsentratsioonide mõõtmisel. Proovivõtt peab olema ühtlaselt jaotatud nädalapäevade ja aasta lõikes. Sadestumise määra mõõtmiseks on soovitatav võtta proove igakuiselt või iganädalaselt kogu aasta jooksul.

Liikmesriigid võivad kogusadestumise proovide (bulk sampling) asemel võtta märgsademete sadestumise proove (wet sampling), kui nad suudavad näidata, et erinevus nende vahel jääb 10 % piiridesse. Sadestumise määrad peaksid üldjuhul olema väljendatud μg/m2 päevas.

Liikmesriigid võivad rakendada lühemat vaatlusaja minimaalmäära, kui tabelis näidatud, kuid mitte lühemat kui 14 % statsionaarsete mõõtmiste korral ja 6 % indikaatormõõtmiste korral, tingimusel, et liikmesriigid suudavad näidata, et saavutatakse laiendmääramatus 95 % aastase keskmise kohta, mis arvutatakse tabelis esitatud andmekvaliteedi normide kohaselt, võttes arvesse ISO standardit 11222:2002 “Õhukvaliteedi mõõtmise ajas keskmistatud tulemuse mõõtemääramatuse kindlakstegemine”.

II. Õhukvaliteedi mudelite nõuded

Kui hindamisel kasutatakse õhukvaliteedi mudelit, tuleb koostada dokument, mis sisaldab viiteid mudeli kirjeldusele ja mõõtemääramatuse andmeid. Modelleerimise mõõtemääramatus määratletakse mõõdetud ja arvutatud kontsentratsioonitaseme suurima hälbena kogu aasta jooksul, arvestamata sündmuste ajastust.

III. Objektiivse hindamise meetodite nõuded

Kui kasutatakse objektiivse hindamise meetodeid, ei tohi mõõtemääramatus olla suurem kui 100 %.

IV. Standardiseerimine

PM10 fraktsioonis sisalduvate ainete analüüsimisel on proovi kogus seotud ümbritseva keskkonna tingimustega.

(1) Indikaatormõõtmised on mõõtmised, mida teostatakse harvemini, kuid muus osas vastavad andmekvaliteedi normidele.

V LISA

Võrdlusmeetodid välisõhus sisalduvate saasteainete kontsentratsioonide ning sadestumise määrade hindamiseks

I. Välisõhus sisalduva arseeni, kaadmiumi ja nikli proovide võtmise ja analüüsimise võrdlusmeetod

Välisõhus sisalduva arseeni, kaadmiumi ja nikli kontsentratsioonide mõõtmise võrdlusmeetod on hetkel CENis standardiseerimisel ning see põhineb EN 12341 suunistele vastaval käsitsi teostataval PM10 proovide võtmise protseduuril, millele järgneb proovide lahustamine ja analüüs aatomabsorptsioon-spektromeetria või ICP massispektromeetria abil. Kui puudub CENi standardiseeritud meetod, on liikmesriikidel lubatud kasutada riiklikke standardiseeritud meetodeid või ISO standardiseeritud meetodeid.

Liikmesriik võib samuti kasutada mis tahes muud meetodit, mille kohta ta suudab näidata, et see annab eespool nimetatud meetodiga samaväärse tulemuse.

II. Välisõhus sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinike proovide võtmise ja analüüsimise võrdlusmeetod

Välisõhus sisalduva benso(a)püreeni kontsentratsiooni mõõtmise võrdlusmeetod on hetkel CENis standardiseerimisel ning see põhineb EN 12341 suunistele vastaval käsitsi teostataval PM10 proovide võtmise protseduuril. Kui benso(a)püreeni või muude artikli 4 lõikes 8 osutatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike analüüsimise kohta puudub CENi standardiseeritud meetod, on liikmesriikidel lubatud kasutada riiklikke standardiseeritud meetodeid või ISO standardiseeritud meetodeid, näiteks ISO standardit 12884.

Liikmesriik võib samuti kasutada mis tahes muud meetodit, mille kohta ta suudab näidata, et see annab eespool nimetatud meetodiga samaväärse tulemuse.

III. Välisõhus sisalduva elavhõbeda proovide võtmise ja analüüsimise võrdlusmeetod

Välisõhus sisalduva gaasilise elavhõbeda üldhulga kontsentratsiooni mõõtmise võrdlusmeetod on automaatne meetod, mis põhineb aatomabsorptsioon-spektromeetrial või aatomfluorestsentsspektromeetrial. Kui puudub CENi standardiseeritud meetod, on liikmesriikidel lubatud kasutada riiklikke standardiseeritud meetodeid või ISO standardiseeritud meetodeid.

Liikmesriik võib samuti kasutada mis tahes muud meetodit, mille kohta ta suudab näidata, et see annab eespool nimetatud meetodiga samaväärse tulemuse.

IV. Arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sadestumise proovide võtmise ja analüüsimise võrdlusmeetod

Sadestunud arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike proovide võtmise võrdlusmeetod põhineb standardsete mõõtmetega silindriliste sadestumismõõturite kasutamisel. Kui puudub CENi standardiseeritud meetod, on liikmesriikidel lubatud kasutada riiklikke standardiseeritud meetodeid.

V. Õhu kvaliteedi modelleerimise võrdlusmeetodid

Õhu kvaliteedi modelleerimise võrdlusmeetodeid ei ole hetkel võimalik määratleda. Mis tahes muudatused käesoleva punkti kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga tuleb vastu võtta artiklis 6 sätestatud korras.

26.1.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 23/17

NÕUKOGU OTSUS,

22. detsember 2004,

mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist

(2005/45/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõigetega 2 ja 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu volitas komisjoni pidama Šveitsi Konföderatsiooniga läbirääkimisi Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu üle, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas.

(2)	Vastavalt nõukogu 20. oktoobri 2004. aasta otsusele (1) kirjutati leping 26. oktoobril 2004 ühenduse nimel alla, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(3)	Leping näeb ette selle ajutise kohaldamise kuni selle jõustumiseni.

(4)	Leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Komisjon sätestab ühenduse seisukoha ühiskomitee poolt lepingu protokolli nr 2 artikli 7 põhjal tehtud otsuste või soovituste suhtes.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja edastab ühenduse nimel lepingu artikli 5 lõikega 1 ette nähtud teate. (2)

Artikkel 4

Kooskõlas lepingu artikli 5 lõikega 2 kohaldatakse lepingut kuni selle jõustumiseni ajutiselt alates 1. veebruarist 2005, tingimusel et protokolli nr 2 artikli 5 lõikes 4 määratletud rakendusmeetmed võetakse vastu samal ajal.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

C. VEERMANN

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) Lepingu jõustumiskuupäeva avaldab Euroopa Liidu Teatajas nõukogu peasekretariaat.

LEPING

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi “ühendus”,

ühelt poolt ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON, edaspidi “Šveits”,

teiselt poolt,

edaspidi koos “lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut ja ühisdeklaratsiooni edasiste läbirääkimiste kohta, mis lisati 21. juunil 1999. aastal Luxembourgis allakirjutatud Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheliste lepingute lõppaktidele,

VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise 22. juuli 1972. aasta lepingu (edaspidi “leping”) protokolli nr 2 tuleks ajakohastada kooskõlas Uruguay vooru tulemustega ja kohandada toodete nimekirja osas,

VÕTTES ARVESSE, et pärast Euroopa Liidu laienemist tuleb säilitada kaubavood Šveitsi ja uute liikmesriikide vahel,

Soovides parandada vastastikust turulepääsu töödeldud põllumajandustoodete osas,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel kirjavahetuse teel 17. märtsil 2000 sõlmitud lepingut Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu protokolli nr 2 kohta,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Lepingut muudetakse järgmiselt.

1.	Lepingu I lisa asendatakse uue I lisaga, mis lisatakse käesolevale lepingule kui 1. lisa.

2.	Lepingu protokoll nr 2 asendatakse uue protokolliga nr 2, mis lisatakse käesolevale lepingule kui 2. lisa.

Artikkel 2

Käesoleva lepingu jõustumisel tunnistatakse kehtetuks järgmised lepingud:

—	ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel kirjavahetuse teel 17. märtsil 2000 sõlmitud leping Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu protokolli nr 2 kohta;

—

Euroopa Komisjoni ja Šveitsi föderaalvalitsuse vaheline 29. novembri 1988. aasta kirjavahetus korralduste kohta, millega parandatakse nende Euroopa Ühenduse ja Šveitsi poolt kohaldatavate erinevate hinnakompensatsiooni meetmete läbipaistvust, mis mõjutavad protokolliga nr 2 hõlmatud töödeldud põllumajandustoodetega kauplemist.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu lisad, kaasa arvatud tabelid ja tabelite liited ning protokolli nr 2 liide, on lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 4

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse ka Liechtensteini Vürstiriigi territooriumi suhtes, kuni viimasel on tolliliit Šveitsiga.

Artikkel 5

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks omaenda menetluste kohaselt. See jõustub järgmisel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teineteist teavitanud oma siseriiklike menetluste lõpetamisest.

2. Kuni lõikes 1 viidatud ratifitseerimismenetluste lõpetamiseni kohaldavad lepinguosalised käesolevat lepingut alates neljanda kuu esimesest päevast pärast allkirjastamise kuupäeva, tingimusel et protokolli nr 2 artikli 5 lõikes 4 määratletud rakendusmeetmed võetakse vastu samal kuupäeval.

Artikkel 6

1. Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

2. Maltakeelne tekst kinnitatakse lepinguosaliste poolt vastava kirjavahetuse põhjal. Maltakeelne tekst on autentne samal viisil nagu tekstid lõikes 1 viidatud keeltes.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad lepingule alla kirjutanud.

Hecho en Luxemburgo, el veintiséis de octubre de dos mil cuatro.

V Lucemburku dne dvacátého šestého října dva tisíce čtyři.

Udfærdiget i Luxembourg den seksogtyvende oktober to tusind og fire.

Geschehen zu Luxemburg am sechsundzwanzigsten Oktober zweitausendundvier.

Kahe tuhande neljanda aasta oktoobrikuu kahekümne kuuendal päeval Luxembourgis.

Έγινε στo Λουξεμβούργο, στις είκοσι έξι Οκτωβρίου δύο χιλιάδες τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty-sixth day of October in the year two thousand and four.

Fait à Luxembourg, le vingt-six octobre deux mille quatre.

Fatto a Lussemburgo, addì ventisei ottobre duemilaquattro.

Luksemburgā, divi tūkstoši ceturtā gada divdesmit sestajā oktobrī.

Priimta du tūkstančiai ketvirtų metų spalio dvidešimt šeštą dieną Liuksemburge.

Kelt Luxembourgban, a kettőezer negyedik év október havának huszonhatodik napján.

Magħmula fil-Lussemburgu fis-sitta u għoxrin jum ta' Ottubru tas-sena elfejn u erbgħa.

Gedaan te Luxemburg, de zesentwintigste oktober tweeduizendvier.

Sporządzono w Luksemburgu w dniu dwudziestym szóstym października roku dwutysięcznego czwartego.

Feito no Luxemburgo, em vinte e seis de Outubro de dois mil e quatro.

V Luxemburgu dvadsiateho šiesteho októbra dvetisícštyri.

V Luxembourgu, dne šestindvajsetega oktobra leta dva tisoč štiri.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäkuudentena päivänä lokakuuta vuonna kaksituhattaneljä.

Som skedde i Luxemburg den tjugosjätte oktober tjugohundrafyra.

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Eυρωπαϊκή Koινóτητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

1. LISA

“I LISA

Lepingu artikli 2 alapunktis i viidatud toodete nimekiri:

HS kood	Kirjeldus
2905 43	– – mannitool
2905 44	– – D-glütsitool (sorbitool)
3501	Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:
3501 10	– kaseiin
ex 3501 90	– Muud: – muud kui kaseiinliimid
3502	Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalgusisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid: – munaalbumiin:
3502 11	– – kuivatatud
3502 19	– – muud
3502 20	– piimaalbumiin, k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid:
3505	Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (nt želatineeritud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid
3809	Viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid jm tekstiili-, paberi-, naha- vms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid):
3809 10	– tärklisainete baasil
3823	Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid: – Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped, rafineerimisel saadud happelised õlid:
3823 11	– – stearhape
3823 12	– – olehape
3823 19	– – muud
3823 70	– tööstuslikud rasvalkoholid
3824 60	– sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv
5301	Lina, toores või töödeldud (kuid ketramata); linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)
5302	Harilik kanep (Cannabis sativa L.), toores või töödeldud, kuid ketramata; kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)”

2. LISA

PROTOKOLL nr 2

teatavate töödeldud põllumajandustoodete kohta

Artikkel 1

Üldpõhimõtted

1. Lepingu sätteid kohaldatakse I ja II tabelis loetletud toodete suhtes, kui käesolevas protokollis ei ole sätestatud teisiti.

2. Eelkõige ei või lepinguosalised nende toodete suhtes kehtestada imporditollimakse või samaväärse toimega makse, sealhulgas maksu põllumajanduskomponenti, maksta eksporditoetusi või osaliselt või täielikult tagastada või vähendada tollimakse või samaväärse toimega makse või nendest vabastada.

3. Käesoleva protokolli sätteid kohaldatakse ka Liechtensteini Vürstiriigi suhtes, kuni viimase suhtes kohaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli 3.

Artikkel 2

Hinnakompensatsiooni meetmete kohaldamine

1. Selleks et võtta arvesse erinevusi I tabelis nimetatud toodete valmistamisel kasutatud põllumajandussaaduste maksumuses, ei välista leping nende toodete suhtes hinnakompensatsioonimeetmete kohaldamist, mis tähendab maksu põllumajanduskomponendi kehtestamist impordile ja eksporditoetuste maksmist või tollimaksude või samaväärse mõjuga maksude osalist või täielikku tagastamist, vähendamist või nendest vabastamist.

2. Kui lepinguosaline kohaldab siseriiklikke või ühenduse meetmeid, mis vähendavad töötleva tööstuse tooraine hinda, võetakse neid meetmeid arvesse hinnakompensatsiooni summade arvutamisel.

Artikkel 3

Impordi suhtes kohaldatavad hinnakompensatsiooni meetmed

1. Šveitsi põllumajandussaadustele kohaldatavad põhisummad, mida võetakse arvesse impordile maksu põllumajanduskomponendi arvutamisel, ei tohi ületada asjaomase põllumajandussaaduse Šveitsi siseturu võrdlushinna ja ühenduse siseturu võrdlushinna vahet ega Šveitsi imporditollimaksu, mida sellise põllumajandussaaduse importimisel tegelikult kohaldatakse.

2. Šveitsi impordirežiim I tabelis nimetatud toodete osas on sätestatud IV tabelis.

3. Kui Šveitsi siseturu võrdlushind on madalam kui ühenduse siseturu võrdlushind, võib ühendus kasutusele võtta artiklis 2 sätestatud hinnakompensatsiooni meetmed, st kehtestada impordile maksu põllumajanduskomponendi kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1460/96, mida on hiljem muudetud.

Artikkel 4

Ekspordi suhtes kohaldatavad hinnakompensatsiooni meetmed

1. Šveitsi eksporditoetused või I tabelis loetletud toodete ühendusse eksportimisel osaliselt või täielikult tagastatud või vähendatud tollimaksud või osaliselt või täielikult tagastatud või vähendatud samaväärse toimega maksud või maksuvabastused ei tohi ületada nende toodete valmistamisel kasutatud põllumajandussaaduste Šveitsi siseturu võrdlushinna ja ühenduse siseturu võrdlushinna vahet, mis on korrutatud tegelikult kasutatud kogustega. Kui Šveitsi siseturu võrdlushind on ühenduse siseturu võrdlushinnaga võrdne või sellest madalam, peavad Šveitsi eksporditoetus või osaliselt või täielikult tagastatud või vähendatud tollimaksud või osaliselt või täielikult tagastatud või vähendatud samaväärse toimega maksud või maksuvabastused võrduma nulliga.

2. Kui Šveitsi siseturu võrdlushind on madalam kui ühenduse siseturu võrdlushind, võib ühendus kasutusele võtta artiklis 2 sätestatud hinnakompensatsiooni meetmed, st anda eksporditoetust kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1520/2000, mida on hiljem muudetud, ja sellele järgnevate määrustega või teha tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalisi või täielikke tagasimakseid, vähendada tollimakse või samaväärse toimega makse või nendest vabastada.

3. I ja II tabelis loetletud toodete tootmisel kasutatud suhkru (HS rubriigid 1701, 1702 ja 1703) osas ei või lepinguosalised kohaldada eksporditoetust või tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalist või täielikku tagastamist, vähendamist või nendest vabastamist.

Artikkel 5

Võrdlushinnad

1. Artiklites 3 ja 4 nimetatud põllumajandussaaduste võrdlushinnad ühenduse ja Šveitsi siseturgudel on ära toodud III tabelis.

2. Lepinguosalised esitavad ühiskomiteele regulaarselt, vähemalt kord aastas, siseturu võrdlushinnad kõikide nende toorainete kohta, mille suhtes kohaldatakse hinnakompensatsiooni meetmeid. Esitatavad siseturu võrdlushinnad peegeldavad tegelikku hinnaolukorda lepinguosalise territooriumil. Need on töötleva tööstuse poolt hulgimüügis või tootmisetapis tavaliselt makstavad hinnad. Kui põllumajandussaadus on töötlevale tööstusele või selle osale kättesaadav tavaliselt siseturul valitsevast hinnast odavamalt, kohandatakse esitatavaid siseturu võrdlushindu vastavalt.

3. Ühiskomitee määrab III tabelis loetletud põllumajandussaaduste siseturu võrdlushinnad ja hinnaerinevused kindlaks Euroopa Komisjoni talituste ja Šveitsi föderaalvalitsuse esitatud teabe põhjal. Kui see on vajalik suhteliste soodusmäärade säilitamiseks, kohandatakse IV tabelis loetletud põllumajandussaadustele kohaldatavaid põhisummasid.

4. Ühiskomitee vaatab artiklites 3 ja 4 nimetatud põllumajandussaaduste siseturuhinnad, mis on sätestatud III tabelis, üle enne käesoleva protokolli kohaldamist.

Artikkel 6

Erisätted halduskoostöö kohta

Erisätted halduskoostöö kohta on sätestatud käesoleva protokolli liites.

Artikkel 7

Muudatused

Ühiskomitee võib muuta tabeleid, tabelite liiteid ja käesoleva protokolli liidet.

I TABEL

Tooted, mille suhtes kohaldatakse hinnakompensatsiooni meetmeid

HS rubriigi nr	Toodete kirjeldus
0403	Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseaine-, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma):
.10	– jogurt:
ex .10	– – lõhna- ja maitselisandiga või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga
.90	– muud:
ex .90	– – lõhna- või maitselisandiga või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga
0405	Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided:
.20	– piimarasvavõided:
ex .20	– rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 75 % massist
1517	Margariin; toidukõlblikud segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest, või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest või nende fraktsioonidest:
.10	– margariin, v.a vedel margariin:
ex .10	– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist
.90	– muud:
ex .90	– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist
1704	Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod
1806	Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduained
1901	Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt
1902	Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (liha- või muu täidisega) või täidiseta: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte
1904	Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud)
1905	Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms
2004	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:
.10	– kartulid:
ex .10	– – jahu või helvestena
2005	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:
.20	– kartulid:
ex .20	– jahu või helvestena
2008	Puuviljad, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või piirituslisandiga või ilma: – pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:
.11	– – maapähklid:
ex .11	– – – maapähklivõi
2101	Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest – kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, kohvil ning tema ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted:
.12	– – tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil:
ex .12	– – – mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, piimavalku vähemalt 2,5 % massist, suhkrut vähemalt 5 % massist või tärklist vähemalt 5 % massist
.20	– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted:
ex .20	– – mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, piimavalku vähemalt 2,5 % massist, suhkrut vähemalt 5 % massist või tärklist vähemalt 5 % massist
2103	Kastmed ja pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:
.20	– ketšup jm tomatikastmed
.90	– muud:
ex .90	– – v.a mangost valmistatud vürtsisegu (chutney), vedelal kujul
2104	Supid ja puljongid, pooltooted nende valmistamiseks; homogeniseeritud toidusegud
2105	Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota
2106	Mujal nimetamata toiduained:
.10	– valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained:
ex .10	– – mis sisaldavad üle 1 % piimarasvu, 1 % muid rasvu või üle 5 % suhkruid
.90	– muud
2208	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:
ex .90	– v.a denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust ja v.a piirituselisandiga kontsentreeritud viinamarjamahl
3501	Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid
.10	– kaseiin
.90	– muud:
ex .90	– – v.a kaseiinliimid

II TABEL

Vabakaubandustooted

HS rubriigi nr	Toodete kirjeldus
0501	Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed
0502	Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed
0503	Hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta
0505	Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulepulber, sulgede osad ja jäätmed:
10	– suled täite- ja polstrimaterjaliks; udusuled
ex 90	– muud (v.a toiduna kasutamiseks)
0506	Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või želatiinitustatud; nendest valmistatud pulber ning jäätmed
0507	Elevandiluu, kilpkonnakilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed
0508	Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber:
ex 00	– v.a toiduna kasutamiseks
0509	Looduslikud loomsed käsnad
0510	Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)
0710	Külmutatud köögivili:
40	– suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
0711	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu:
90	– muu köögivili; köögiviljasegud:
ex 90	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
0901	Kohv, röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma; kohvikestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad
0902	Tee, lõhna- või maitseainelisandiga või ilma
0903	Mate
1212	Jaanileivapuu kaunad, meretaimed ja vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata peamiselt inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured):
ex 20	– meretaimed ja vetikad (v.a toiduna kasutamiseks)
1302	Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata
1401	Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor)
1402	Peamiselt polstriks kasutatav taimne materjal (näiteks kapok, taimne vill ja merihein), ka kihtidesse laotatuna, alusmaterjaliga või ilma
1403	Peamiselt luudades või harjades kasutatav taimne materjal (näiteks luuasorgo, piassaava, orashein ja istle), vihtades või mitte
1404	Mujal nimetamata taimne materjal:
10	– taimne toormaterjal, mida kasutatakse peamiselt värvimisel või parkimisel:
20	– puuvillalinter
ex 90	– muud (v.a toiduna kasutamiseks)
1505	Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin):
ex 00	– v.a toiduna kasutamiseks
1516	Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata:
20	– taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid:
ex 20	– – hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha
1517	Margariin; toidukõlblikud segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest, või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest või nende fraktsioonidest:
90	– muud:
ex 90	– – toidukõlblikud segud või valmistised, mida kasutatakse vormimäärdena
1518	Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised:
ex 00	– linoksiin
1520	Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised
1521	Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata
1522	Degraa; loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid
1702	Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell:
50	– keemiliselt puhas fruktoos
90	– muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist
ex 90	– – keemiliselt puhas maltoos (v.a toiduna kasutamiseks)
1803	Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata
1804	Kakaovõi, -rasv ja -õli
1805	Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita
1903	Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul
2001	Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:
90	– muud:
ex 90	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata); palmipungad; jamss, bataat jms rubriigi 0714 söödavad taimeosad
2004	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted:
90	– muud köögiviljad ja köögiviljasegud:
ex 90	– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
2005	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted:
80	– suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
2006	Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud):
ex 00	– suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
2007	Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma
2008	Puuviljad, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või piirituslisandiga või ilma: – pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:
11	– – maapähklid:
ex 11	– – – röstitud maapähklid – muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad:
91	– – palmipungad
99	– – muud:
ex 99	– – – mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata)
2101	Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest – kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, kohvil ning tema ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted:
11	– – ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid
12	– – tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil:
ex 12	– – – ei sisalda piimarasvu, piimavalku, suhkrut või tärklist või sisaldavad piimarasva vähem kui 1,5 % massist, piimavalku vähem kui 2,5 % massist, suhkrut vähem kui 5 % massist või tärklist vähem kui 5 % massist
20	– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ja tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest või kontsentraatidest:
ex 20	– – ei sisalda piimarasvu, piimavalku, suhkrut või tärklist või sisaldavad piimarasva vähem kui 1,5 % massist, piimavalku vähem kui 2,5 % massist, suhkrut vähem kui 5 % massist või tärklist vähem kui 5 % massist
30	– Röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid
2102	Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:
ex 10	– aktiivpärmid (v.a pagaripärm ja v.a toiduna kasutamiseks)
ex 20	– mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid (v.a toiduna kasutamiseks)
30	– valmis küpsetuspulbrid
2103	Kastmed ja pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:
10	– sojakaste
30	– sinepipulber ja valmissinep:
ex 30	– – sinepipulber muuks kui toiduna kasutamiseks; valmissinep
90	– muud:
ex 90	– – v.a mangost valmistatud vürtsisegu (chutney), vedelal kujul
2106	Mujal nimetamata toiduained:
10	– valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained:
ex 10	– – v.a need, mis sisaldavad rohkem kui 1 % piimarasvu, 1 % muid rasvu või rohkem kui 5 % suhkruid
2201	Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita, maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi
2202	Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga, maitse- ja lõhnaainetega, jm karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad
10	– vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega
ex 90	– v.a veega lahjendatud või gaseeritud puuvilja- või köögiviljamahl
2203	Linnaseõlu
2205	Vermut jm taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest
2207	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- vm alkohol, mis tahes kangusega
2208	Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:
20	– piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest
30	– viski
40	– rumm ja taffia
50	– džinn ja genever
60	– viin
70	– liköörid ja kordialid
2209	Äädikas ja selle äädikhappest valmistatud asendajad

III TABEL

EÜ ja Šveitsi siseturgude võrdlushinnad (4)

Põllumajandussaadus	Šveitsi siseturu võrdlushind CHF 100 kg netomassi kohta	EÜ siseturu võrdlushind CHF 100 kg netomassi kohta	Šveitsi ja EÜ siseturgude võrdlushindade erinevus CHF 100 kg netomassi kohta
harilik nisu	64,00	19,45	44,55
kõva nisu	43,22	28,46	14,76
rukis	58,00	15,98	42,02
oder	32,46	11,81	20,65
mais	38,97	18,87	20,10
harilik nisujahu	105,88	27,23	78,65
täispiimapulber	607,00	382,77	224,23
lõssipulber	481,04	295,49	185,55
või	922,00	336,10 (1)/455,20	466,80/585,90 (1)
suhkur (HS rubriigid 1701, 1702 ja 1703)	–	–	0,00
munad (2)	250,75	186,70	64,05
värske kartul	42,00	21,14	20,86
taimerasv (3)	360,00	147,25	212,75

IV TABEL

Šveitsi impordirežiim

a)	Käesoleva tabeli liites loetletud toodete tollimaksuks on põllumajanduskomponent, mida arvutatakse netomassi põhjal. Standardretseptid on sätestatud liites.

Liites loetletud toodete puhul võetakse põllumajanduskomponentide arvutamisel arvesse järgmisi põllumajandussaadustele kohaldatavaid põhisummasid:

Põllumajandussaadus	Jõustumisest kohaldatavad põhisummad	Jõustumisest kolme aasta möödumisel kohaldatavad põhisummad
Põllumajandussaadus	CHF 100 kg netomassi kohta	CHF 100 kg netomassi kohta
harilik nisu	40,00	38,00
kõva nisu	13,00	12,00
rukis	37,00	36,00
oder	18,00	18,00
mais	18,00	18,00
harilik nisujahu	70,00	67,00
täispiimapulber	201,00	191,00
lõssipulber	167,00	158,00
või	466,00	466,00
suhkur (HS rubriigid 1701, 1702 ja 1703)	00,00	00,00
munad	36,00	36,00
värske kartul	18,00	18,00
taimerasv	191,00	181,00

Alljärgnevas tabelis loetletud toodete tollimaks võrdub nulliga.

Šveitsi tariifirubriik	Märkused
1901.9099
1904.9020
1905.9040
2103.2000
ex 2103.9000	v.a mangost valmistatud vürtsisegu (chutney), vedelal kujul
2104.3000
2106.9010
2106.9024
2106.9029
2106.9030
2106.9040
2106.9099
2208.9099

Alates käesoleva protokolli kohaldamisest vähendatakse alljärgnevas tabelis loetletud toodete tollimaksu iga-aastaselt kolmes võrdses osas nullini.

Šveitsi tariifirubriik	Jõustumisest kohaldatav tollimaks	Jõustumisest ühe aasta möödumisel kohaldatav tollimaks	Jõustumisest kahe aasta möödumisel kohaldatav tollimaks
Šveitsi tariifirubriik	CHF 100 kg brutomassi kohta	CHF 100 kg brutomassi kohta	CHF 100 kg brutomassi kohta
2208.9021	27,30	13,70	00,00
2208.9022	46,70	23,30	00,00

e)	Selles tabelis sätestatud tariifirubriigid viitavad 1. jaanuaril 2002 Šveitsis kohaldatavatele tariifirubriikidele. Olenemata lepingu artiklist 12a, ei mõjuta selle tabeli tingimusi mis tahes muutused, mida tariifinomenklatuuris teha võidakse.

(1) Toodete puhul, mis saavad kasu võile antavast toetusest vastavalt komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määrusele (EÜ) nr 2571/97 või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja muude toiduainete valmistamiseks.

(2) Tuletatud kooreta vedelate linnumunade hindadest, mis on korrutatud 0,85ga.

(3) 100 %se rasvasisaldusega taimerasvade hinnad (pagari- ja toiduainetööstusele).

(4) Artiklites 3 ja 4 nimetatud põllumajandussaaduste EÜ ja Šveitsi siseturgude võrdlushinnad, mis on sätestatud III tabelis, põhinevad 1. jaanuari 2002. aasta andmetel. Ühiskomitee vaatab need üle enne käesoleva protokolli kohaldamist.

IV tabeli liide

Šveitsi standardretseptid

IV tabeli lõigus a (Šveitsi impordirežiim) viidatud standardretseptid, mida kasutatakse põllumajanduskomponentide arvutamisel, on sätestatud alljärgnevas tabelis.

Šveitsi tariifirubriik	Märkused	Harilik nisu	Kõva nisu	Rukis	Oder	Mais	Harilik nisujahu	Täispiimapulber	Lõssipulber	Või	Suhkur	Munad	Värske kartul	Taimerasv
Šveitsi tariifirubriik	Märkused	kg toorainet valmistoote 100 netokilogrammi kohta
0403.1010								6	8		20
0403.1020								10	8		15
0403.9031								20		18
0403.9041								10	8
0403.9049								10	8
0403.9061								20		20	15
ex 0403.9071	Piimarasvade sisaldusega üle 1 %, kuid mitte üle 3 % massist							8	12		15
ex 0403.9071	Piimarasvade sisaldusega üle 3 % massist							15	12		15
ex 0405.2010	Rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 75 % massist								6	85	9
ex 0405.2090	Rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 75 % massist								6	85	9
ex 1517.1010	Piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist									15				80
ex 1517.1061	Piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist									15				80
ex 1517.1069	Piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist									15				80
ex 1517.1071	Piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist									15				40
ex 1517.1079	Piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist									15				40
ex 1517.1081	Piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist									15				25
ex 1517.1089	Piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist									15				25
ex 1517.1091	Piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist									15				10
ex 1517.1099	Piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist									15				10
ex 1517.9010	Piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist									15				85
ex 1517.9061	Piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist									15				85
ex 1517.9069	Piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist									15				85
1704.1010						16					74
1704.1020						32					65
1704.1030						40					52
1704.9010								20			45
1704.9020						21					53
1704.9031						16					40
1704.9032						16					10
1704.9041						24					80
1704.9042						56					60
1704.9043						72					37
1704.9050						61					46			10
1704.9060						61		11			45
1704.9091											80
1704.9092											60
1704.9093											40
1806.1010											90
1806.1020											60
1806.2011										105
1806.2012										85	15
1806.2013										45	30
1806.2014								70			10
1806.2015								25			55
1806.2019									70		10
1806.2091								28			50
1806.2092								20			50
1806.2093								11			55
ex 1806.2094	Rasvasisaldusega üle 15 % massist										55			20
ex 1806.2094	Rasvasisaldusega kuni 15 % massist										55			8
ex 1806.2095	Rasvasisaldusega üle 15 % massist							6	8		45			20
ex 1806.2095	Rasvasisaldusega üle 2 %, kuid mitte üle 15 % massist							6	8		45			8
1806.2096								6	8		45
ex 1806.2097	Rasvasisaldusega üle 20 % massist										45			30
ex 1806.2097	Rasvasisaldusega üle 2 %, kuid mitte üle 20 % massist										45			10
1806.2099											55
1806.3111								12	2		40			5
1806.3119								6	8		45
1806.3121											45			15
1806.3129											55
1806.3211								28			50
1806.3212								17			50
1806.3213								9			55
1806.3290											55
ex 1806.9011	Rasvasisaldusega üle 15 % massist							6	8		45			17
ex 1806.9011	Rasvasisaldusega üle 8 %, kuid mitte üle 15 % massist							6	8		45			12
ex 1806.9011	Rasvasisaldusega üle 2 %, kuid mitte üle 8 % massist							6	8		45			6
1806.9019								6	8		45
ex 1806.9021	Rasvasisaldusega üle 15 % massist										45			17
ex 1806.9021	Rasvasisaldusega üle 8 %, kuid mitte üle 15 % massist										45			12
ex 1806.9021	Rasvasisaldusega üle 2 %, kuid mitte üle 8 % massist										45			6
1806.9029											55
1901.1011							30	50			20
ex 1901.1012	Piimarasvade sisaldusega üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist						40	15	18		20			4
ex 1901.1012	Piimarasvade sisaldusega üle 6 %, kuid mitte üle 12 % massist						40	25	10		20			4
ex 1901.1013	Piimarasvade sisaldusega üle 1 %, kuid mitte üle 1,5 % massist						40	4	18		20			4
ex 1901.1013	Piimarasvade sisaldusega üle 1,5 %, kuid mitte üle 3 % massist						40	10	18		20			4
1901.1021			30				55				18
1901.1022						35	65
1901.2011							50		10			8		5
1901.2012							50		10			8		5
1901.2018							50		10			8		5
1901.2019							50		10			8		5
1901.2081							55	5		40
1901.2082							70	10		20
ex 1901.2083	Piimarasvade sisaldusega üle 1 %, kuid mitte üle 3 % massist						52	6		1	15	8		5
ex 1901.2083	Piimarasvade sisaldusega üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist						52	8		4	15	8		5
ex 1901.2083	Piimarasvade sisaldusega üle 6 %, kuid mitte üle 12 % massist						52	10		10	15	8		5
1901.2091							50			50
1901.2092							50			22	25
ex 1901.2093	Piimarasvade sisaldusega üle 1 %, kuid mitte üle 3 % massist						55			3	20			10
ex 1901.2093	Piimarasvade sisaldusega üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist						55			6	20			10
ex 1901.2093	Piimarasvade sisaldusega üle 6 %, kuid mitte üle 12 % massist						55			12	20			10
1901.2099							75			5	20
1901.9011							60		5			2		5
1901.9012							60		5			2		5
1901.9018							60		5			2		5
1901.9019							60		5			2		5
1901.9021					166
1901.9022					140
1901.9031							10	25		100
1901.9032							15	25		70
1901.9033								25		40	30
1901.9034							5	85			10
1901.9035							5	40			55
1901.9036							50	4	40		10
1901.9037							50		40		10
1901.9041							15	25		60
1901.9042							15	40		40				10
1901.9043										40
1901.9044								40		10
1901.9045										10
1901.9046								12			15
1901.9047									20		15
1901.9081							45	5		50
1901.9082							50	15		20	15
1901.9089							54	10	8		15	8		5
1901.9091							35			60	5
1901.9092							50			22	25
1901.9093						15	55				20			20
1901.9094						30	60				20
1901.9095											20			5
1901.9096											20	8	30
ex 1902.1100	Ei sisalda harilikku nisu, rukist, otra, maisi ega kartuleid; v.a toiduks kasutamiseks		145									15
ex 1902.1100	Muud	30	115									15
ex 1902.1900	Ei sisalda harilikku nisu, rukist, otra, maisi ega kartuleid; v.a toiduks kasutamiseks		160
ex 1902.1900	Muud	30	130
1902.2000			60									20		10
1902.3000			60									20		10
ex 1902.4010	Inimtoiduks		160
ex 1902.4010	Muud	30	130
1902.4090			60									20		10
1904.1010		25				15	5				13			5
1904.1090						110					20
1904.2000		35		5	5	3			2		6
1904.3000			120
1904.9010			80
1904.9090			100											5
1905.1010				136
1905.1020				125							10
ex 1905.2010	Piimarasvade sisaldusega üle 1 %, kuid mitte üle 3 % massist						35			3	25
ex 1905.2010	Piimarasvade sisaldusega üle 3 %, kuid mitte üle 9 % massist						35			8	25
ex 1905.2010	Piimarasvade sisaldusega üle 9 % massist						35			10	25
1905.2020							35				25			15
1905.2030							50				25
ex 1905.3110	Piimarasvade sisaldusega üle 1 %, kuid mitte üle 3 % massist						50			3	20			12
ex 1905.3110	Piimarasvade sisaldusega üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist						50			6	20			9
ex 1905.3110	Piimarasvade sisaldusega üle 6 %, kuid mitte üle 15 % massist						50			15	20			3
ex 1905.3110	Piimarasvade sisaldusega üle 15 % massist						50			20	20
ex 1905.3190	Rasvasisaldusega üle 1 %, kuid mitte üle 3 % massist						50				20			2,5
ex 1905.3190	Rasvasisaldusega üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist						50				20			5
ex 1905.3190	Rasvasisaldusega üle 6 %, kuid mitte üle 15 % massist						50				20			13
ex 1905.3190	Rasvasisaldusega üle 15 % massist						50				20			20
1905.3210							95
1905.3220							40				20			25
1905.4010							90							5
1905.4021							80				5			5
1905.4029							40				25			15
1905.9021							105
1905.9025							105
1905.9029					16		95
1905.9031							110
1905.9032							105
1905.9039					16		95
1905.9071							50		10			8		5
1905.9072							50		10			8		5
1905.9078							50		10			8		5
1905.9079							50		10			8		5
1905.9091							5						370	35
1905.9092							85							10
1905.9093							35			8	25	8
ex 1905.9094	Riivsai						105
ex 1905.9094	V.a riivsai						35				25	8		15
ex 1905.9095	Riivsai						105
ex 1905.9095	V.a riivsai						50				25
ex 2004.1011	Jahu või helvestena								5				570
ex 2004.1019	Jahu või helvestena								5				570
ex 2004.1091	Jahu või helvestena								5				570
ex 2004.1099	Jahu või helvestena								5				570
2005.2011									5				570
2005.2012								2				8	410	2
2008.1110														25
ex 2101.1210	Piimarasvade sisaldusega alates 1,5 % massist, piimavalkude sisaldusega alates 2,5 % massist, suhkrusisaldusega alates 5 % massist või tärklisesisaldusega alates 5 % massist.							20			45			15
ex 2101.1290	Piimarasvade sisaldusega alates 1,5 % massist, piimavalkude sisaldusega alates 2,5 % massist , suhkrusisaldusega alates 5 % massist või tärklisesisaldusega alates 5 % massist.							10			35			10
ex 2101.2010	Piimarasvade sisaldusega alates 1,5 % massist, piimavalkude sisaldusega alates 2,5 % massist, suhkrusisaldusega alates 5 % massist või tärklisesisaldusega alates 5 % massist.							20			55
ex 2101.2090	Piimarasvade sisaldusega alates 1,5 % massist, piimavalkude sisaldusega alates 2,5 % massist, suhkrusisaldusega alates 5 % massis või tärklisesisaldusega alates 5 % massist.							10			35
2104.2000							5						40	3
ex 2105.0000	Ei sisalda piimarasvu või sisaldavad neid mitte üle 3 % massist, ei sisalda muid rasvu või sisaldavad neid mitte üle 3 % massist								10		20
ex 2105.0000	Ei sisalda piimarasvu või sisaldavad neid mitte üle 3 % massist, sisaldavad muid rasvu üle 3 %, kuid mitte üle 10 % massist								10		20			7
ex 2105.0000	Ei sisalda piimarasvu või sisaldavad neid mitte üle 3 % massist, sisaldavad muid rasvu üle 10 % massist								10		20			13
ex 2105.0000	Piimarasvade sisaldusega üle 3 %, kuid mitte üle 7 % massist								10	7	20
ex 2105.0000	Piimarasvade sisaldusega üle 7 %, kuid mitte üle 10 % massist								10	11	20
ex 2105.0000	Piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 13 % massist								10	14	20
ex 2105.0000	Piimarasvade sisaldusega üle 13 % massist								10	19	20
2106.1011						10		12	10		10			5
2106.9021											75
2106.9022											55
2106.9023											45
2106.9070							15	1		5		5		5
2106.9081										100	10
ex 2106.9085	Piimarasvade sisaldusega üle 20 %, kuid mitte üle 35 % massist									35				40
ex 2106.9085	Piimarasvade sisaldusega üle 35 %, kuid mitte üle 50 % massist									50				40
ex 2106.9086	Piimarasvade sisaldusega üle 20 %, kuid mitte üle 35 % massist									35
ex 2106.9086	Piimarasvade sisaldusega üle 35 %, kuid mitte üle 50 % massist									50
ex 2106.9087	Piimarasvade sisaldusega üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist							10		6	5			30
ex 2106.9087	Piimarasvade sisaldusega üle 6 %, kuid mitte üle 12 % massist							10		12	5			30
ex 2106.9087	Piimarasvade sisaldusega üle 12 %, kuid mitte üle 20 % massist							10		20	5			30
ex 2106.9088	Piimarasvade sisaldusega üle 1 %, kuid mitte üle 1,5 % massist							10	5		30			30
ex 2106.9088	Piimarasvade sisaldusega üle 1,5 %, kuid mitte üle 3 % massist							10	10		30			30
ex 2106.9091	Rasvasisaldusega üle 40 %, kuid mitte üle 60 % massist								20					50
ex 2106.9091	Rasvasisaldusega üle 60 % massist								20					70
ex 2106.9092	Rasvasisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 25 % massist								15		25	6		18
ex 2106.9092	Rasvasisaldusega üle 25 %, kuid mitte üle 40 % massist								15		25	6		32
ex 2106.9093	Rasvasisaldusega üle 1 %, kuid mitte üle 5 % massist								10		35			5
ex 2106.9093	Rasvasisaldusega üle 5 %, kuid mitte üle 10 % massist								10		35			10
2106.9094											60
2106.9095									5		35
2106.9096					40							20
ex 3501.1010	V.a kaseiinliimid								301
ex 3501.1090	V.a kaseiinliimid								301
ex 3501.9010	V.a kaseiinliimid								301
ex 3501.9090	V.a kaseiinliimid								301

Protokolli nr 2 liide

Halduskoostöö sätted

1.	Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on käesoleva protokolli alusel kohaldatava sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks äärmiselt oluline ning rõhutavad oma pühendumust võitlusele eeskirjade eiramise ja pettuste vastu tollis ja sellega seotud küsimustes.

2.	Kui lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal tuvastanud halduskoostöö puudumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse käesoleva protokolli tähenduses, võib asjaomane lepinguosaline vastavalt käesolevale liitele asjaomas(t)e too(de)te osas sooduskohtlemise ajutiselt peatada.

Käesolevas liites tähendab halduskoostöö puudumine muuhulgas:

a)	asjaomas(t)e too(de)te päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat eiramist;

b)	korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust sellele järgneva päritolutõendi kontrolli teostamisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c)	korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust loa hankimisel halduskoostöö missioonide korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise kohaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust.

Käesoleva liite tähenduses võidakse eeskirjade eiramist või pettust tuvastada muuhulgas juhul, kui kaupade import ilma rahuldava selgituseta kiiresti kasvab, ületades teise lepinguosalise tavapärase tootmistaseme ja ekspordimahu, kui nimetatud kasvuga seoses saadakse objektiivset teavet eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel.

Objektiivse teabe põhjal halduskoostöö puudumise ja/või tollis või sellega seotud küsimustes eeskirjade eiramise või pettuse tuvastanud lepinguosaline teavitab põhjendamatu viivituseta ühiskomiteed tuvastatud asjaoludest koos objektiivse teabega ning alustab kogu asjaomase teabe ja tuvastatud objektiivsete asjaolude põhjal ühiskomitees konsultatsioone mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduse leidmiseks.

Kui lepinguosalised on ühiskomitees eespool nimetatud konsultatsioone alustanud ja pole vastuvõetavat lahendust leidnud kolm kuu jooksul pärast teavitamist, võib asjaomane lepinguosaline asjaomas(t)e too(de)te osas sooduskohtlemise ajutiselt peatada. Ajutisest peatamisest teavitatakse ühiskomiteed põhjendamatu viivituseta.

Käesolevas liites sätestatud ajutisi peatamisi kohaldatakse vaid siis, kui see on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. Need ei tohi ületada kuuekuulist ajavahemikku, mida võib pikendada. Ühiskomiteed teavitatakse ajutistest peatamistest kohe pärast nende vastuvõtmist. Nende üle peetakse ühiskomitees korrapäraselt konsultatsioone, eriti seoses nende lõpetamisega niipea, kui nende kohaldamise põhjuseks olevaid asjaolusid enam ei esine.

Samal ajal ühiskomitee teavitamisega käesoleva liite lõike 4 punkti a alusel peab asjaomane lepinguosaline avaldama oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatises importijatele peaks olema viidatud, et asjaomase tootega seoses on objektiivse teabe põhjal tuvastatud halduskoostöö puudumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 23

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 26. jaanuar 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 107/2005, 12. jaanuar 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2130/2001 kodukohast lahkuma sunnitud isikute abistamise kohta Aasia ja Ladina-Ameerika arengumaades	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/107/EÜ, 15. detsember 2004, arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus	3

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	2005/45/EÜNõukogu otsus, 22. detsember 2004, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas, sõlmimist ja ajutist kohaldamist	17
	Leping Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel, millega muudetakse Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 22. juuli 1972. aasta lepingut töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldatavate sätete osas	19