31.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 395/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2265/2004,

20. detsember 2004,

teatavate terasetoodetega kauplemise kohta Euroopa Ühenduse ja Kasahstani Vabariigi vahel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Kasahstani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu (1) artikli 17 lõikes 1 sätestatakse, et teatavate terasetoodetega kauplemiseks sõlmitakse erikokkulepe koguselise piirangute kohta.

(2)	Praegune Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) ning Kasahstani Vabariigi valitsuse vahel 22. juulil 2002 sõlmitud kahepoolne leping teatavate terasetoodetega kauplemise kohta (2) lõppeb 31. detsembril 2004.

(3)	Ühendus on pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppu üle võtnud ESTÜ rahvusvahelised kohustused ning meetmed, mis käsitlevad terasekaubandust kolmandate riikidega, kuuluvad nüüd ühenduse pädevusse kaubanduspoliitika valdkonnas.

(4)	Pooltevahelised esialgsed arutelud näitavad, et mõlemad pooled kavatsevad sõlmida 2005. ja järgnevateks aastateks uue lepingu.

(5)	Kuni uue lepingu allakirjutamiseni ja jõustumiseni tuleks 2005. aastaks kehtestada koguselised piirnormid.

(6)	Kuna tingimused, mille alusel määrati kindlaks 2004. aasta koguselised piirnormid, on jäänud samaks, on asjakohane kehtestada 2005. aastaks sama suured koguselised piirnormid kui 2004. aastaks, võttes sealjuures täiel määral arvesse ELi laienemist.

(7)	Võimalikult samalaadsete sätete näol on vaja ette näha vahendid selle korra järgimiseks ühenduse piires, nii et see hõlbustab uue lepingu rakendamist.

(8)	On vaja tagada kõnealuste toodete päritolu kontrollimine ja sel eesmärgil tuleb luua asjakohased halduskoostöö meetodid.

(9)	Toodete suhtes, mis on paigutatud vabatsooni või mida imporditakse tolliladustamise, ajutise impordi või seestöötlemise korra (peatamissüsteemi) alusel, ei tuleks kõnealuseid koguselisi piirnorme kohaldada.

(10)	Käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks on vaja kehtestada nõue, et kõnealused tooted lubatakse ühenduses vabasse ringlusse ühenduse impordilitsentsi alusel.

(11)

Tagamaks, et ühenduse koguselisi piirnorme ei ületata, on vaja kehtestada menetluskord, mille kohaselt liikmesriikide pädevad asutused ei anna impordilitsentse enne, kui on komisjonilt saanud eelneva kinnituse, et kõnealuste koguseliste piirnormide saadaolev osa võimaldab veel asjaomast kogust importida,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 Kasahstani Vabariigist pärit I lisas loetletud terasetoodete impordi suhtes ühendusse.

2. Terasetooted liigitatakse tooterühmadesse vastavalt I lisale.

3. I lisas loetletud toodete klassifikatsioon põhineb määrusega (EMÜ) nr 2 658/87 (3) kehtestatud kaupade koondnomenklatuuril.

4. Lõikes 1 osutatud toodete päritolu määratakse kindlaks ühenduses kehtivate eeskirjade kohaselt.

Artikkel 2

1. Kasahstani Vabariigist pärit I lisas loetletud terasetoodete impordi suhtes ühendusse kohaldatakse V lisas sätestatud koguselisi piirnorme. I lisas osutatud Kasahstani Vabariigist pärit toodete vabasse ringlusse laskmiseks ühenduses tuleb esitada II lisas äratoodud päritolusertifikaat ning impordilitsents, mille on artikli 4 sätete kohaselt välja andnud liikmesriikide asutused.

2. Tagamaks et kogused, millele on välja antud impordilitsentsid, ei ületa kunagi ühegi tootegrupi osas kõiki koguselisi piirnorme, tuleb kehtestada menetluskord, mille kohaselt IV lisas loetletud pädevad asutused annavad impordilitsentsi välja üksnes pärast seda, kui on komisjonilt saanud eelneva kinnituse, et asjaomase terasetoodete rühma koguseliste piirnormide saadaolev osa võimaldab veel tarnijariigist importida kogust, mille jaoks importija(d) on nimetatud asutustele esitanud taotluse.

3. Lubatud import arvatakse maha selle aasta koguselistest piirnormidest, mille jooksul tooted asjaomasest tarnijariigist teele saadetakse. Toodete saatmise kuupäevaks loetakse nende eksportivale transpordivahendile laadimise kuupäev.

Artikkel 3

1. V lisas nimetatud koguselisi piirnorme ei kohaldata toodete suhtes, mis on paigutatud vabatsooni või vabalattu või mida imporditakse tolliladustamise, ajutise impordi või seestöötlemise korra (peatamissüsteemi) alusel.

2. Kui lõikes 1 osutatud tooted lastakse seejärel vabasse ringlusse, kas muutmata kujul või pärast töötlemist, kohaldatakse artikli 2 lõiget 2 ning ringlusse lastud tootekogus arvatakse maha V lisas sätestatud asjaomasest tootekogusest.

Artikkel 4

1. Artikli 2 lõike 2 kohaldamisel teatavad liikmesriikide IV lisas loetletud pädevad asutused enne impordilitsentside väljaandmist komisjonile impordikogused, mis vastuvõetud impordilitsentsi taotlustes on esitatud ja mida tõendavad saadud esmased ekspordilitsentsid. Komisjon omakorda teatab liikmesriikidele nende teadete saabumise järjekorras (esimesena saabunud teatele vastatakse esimesena), kas taotletud kogust/koguseid võib importida.

2. Komisjonile saadetud teadetes sisalduvad taotlused on kehtivad, kui nendes on selgelt igal üksikjuhtumil märgitud ekspordiriik, asjaomaste toodete koodid, imporditavad kogused, ekspordilitsentsi number, kvoodiaasta ja liikmesriik, kus tooted kavatsetakse vabasse ringlusse lasta.

3. Võimaluse korral kinnitab komisjon asutustele iga tooterühma osas taotlustes esitatud koguse täies ulatuses.

4. Pädevad asutused teatavad komisjonile viivitamata igast kogusest, mis impordilitsentsi kehtivuse jooksul on kasutamata jäetud ja millest neile on teatatud. Sellised kasutamata jäänud kogused kantakse iga tooterühma osas automaatselt üle kogu ühendusele ettenähtud koguseliste piirnormide allesjäänud koguste hulka.

5. Tavaliselt edastatakse lõigetes 1–4 nimetatud teatised elektrooniliselt selleks rajatud arvutivõrgu kaudu, välja arvatud siis, kui olulistel tehnilistel põhjusel on vaja ajutiselt kasutada muid sidevahendeid.

6. Impordilitsentsid või samaväärsed dokumendid antakse välja artiklite 12–16 kohaselt.

7. Liikmesriikide pädevad asutused teatavad komisjonile kõikidest juba väljaantud impordilitsentside või samaväärsete dokumentide tühistamistest juhtudel, kui Kasahstani Vabariigi pädevad asutused on vastavad ekspordilitsentsid ära võtnud või tühistanud. Kui Kasahstani Vabariigi pädevad asutused on siiski komisjonile või liikmesriigi pädevatele asutustele teatanud ekspordilitsentsi äravõtmisest või tühistamisest pärast seda, kui sellega hõlmatud tooted on ühendusse imporditud, arvatakse kõnealused kogused maha selle aasta koguselistest piirnormidest, mille jooksul toodete saatmine toimus.

Artikkel 5

1. Kui komisjonil on andmeid, et Kasahstani Vabariigist pärit I lisas loetletud tooted on ümber laaditud, ümber suunatud või ühendusse imporditud muul moel artiklis 2 osutatud koguseliste piirnormide järgimisest kõrvale hoides ja et vastavaid koguselisi piirnorme on vaja kohandada, taotleb ta läbirääkimiste alustamist jõudmaks kokkuleppele vajalike kohanduste tegemises.

2. Kuni lõikes 1 osutatud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni võib komisjon nõuda Kasahstani Vabariigilt vajalike ettevaatusabinõude rakendamist tagamaks, et kõnealustel läbirääkimistel kokkulepitud koguseliste piirnormide kohandusi täidetakse.

3. Kui ühendus ja Kasahstani Vabariik ei suuda leida rahuldavat lahendust ning komisjonil on selged tõendid kõrvalehoidmise kohta, siis arvab ta sama tootekoguse Kasahstani Vabariigist pärit toodete koguselistest piirnormidest maha.

Artikkel 6

1. V lisas sätestatud koguseliste piirnormide alla kuuluvate terasetoodete saadetise teele saatmiseks tuleb esitada Kasahstani Vabariigi pädevate asutuste väljaantud ekspordilitsents, mis vastab nimetatud piirnormidele.

2. Importija esitab ekspordilitsentsi originaali artiklis 12 nimetatud impordilitsentsi saamiseks.

Artikkel 7

1. Koguselistele piirnormidele vastav ekspordilitsents peab olema kooskõlas II lisas esitatud näidisega ning selles tuleb muuhulgas kinnitada, et kõnealune kaubakogus on maha arvatud asjaomase tooterühma jaoks kehtivatest koguselistest piirnormidest.

2. Iga ekspordilitsents peab hõlmama ainult üht I lisas loetletud tooterühma.

Artikkel 8

Ekspordikogused arvatakse maha selle aasta koguselistest piirnormidest, mille jooksul ekspordilitsentsis nimetatud tooted on teele saadetud artikli 2 lõike 3 tähenduses.

Artikkel 9

1. Artiklis 6 osutatud ekspordilitsentsile võib lisada täiendavaid eksemplare, millel peab olema sellekohane nõuetele vastav märge. Ekspordilitsents ja selle koopiad ning päritolusertifikaat ja selle koopiad koostatakse inglise keeles.

2. Kui lõikes 1 nimetatud dokumendid täidetakse käsitsi, tuleb kirjed teha tindiga ja trükitähtedega.

3. Ekspordidokumendi mõõdud on 210 × 297 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjapaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m2. Igal osal on roheline giljoššmustriline taust, mis toob nähtavale kõik mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

4. Ühenduse pädevad asutused aktsepteerivad käesoleva määruse sätete kohaseks importimiseks ainult originaale.

5. Igal ekspordilitsentsil või samaväärsel dokumendil peab olema kas trükitud või käsitsi kirjutatud ühtsustatud seerianumber, mille järgi on võimalik seda tuvastada.

6. See number koosneb järgmistest elementidest:

—

kaks tähte eksportiva riigi identifitseerimiseks järgmiselt:

Kasahstani Vabariik,

—

kaks tähte sihtliikmesriigi tähistamiseks järgmiselt:

BE	=	Belgia
CZ	=	Tšehhi Vabariik
DK	=	Taani
DE	=	Saksamaa
EE	=	Eesti
EL	=	Kreeka
ES	=	Hispaania
FR	=	Prantsusmaa
IE	=	Iirimaa
IT	=	Itaalia
CY	=	Küpros
LV	=	Läti
LT	=	Leedu
LU	=	Luksemburg
HU	=	Ungari
MT	=	Malta
NL	=	Madalmaad
AT	=	Austria
PL	=	Poola
PT	=	Portugal
SI	=	Sloveenia
SK	=	Slovakkia
FI	=	Soome
SE	=	Rootsi
GB	=	Ühendkuningriik,

—	ühekohaline number, mis näitab kvoodiaastat vastavalt aastaarvu viimasele numbrile, nt 4 tähendab aastat 2004,

—	kahekohaline number dokumendi väljaandnud ekspordiriigi tähistamiseks,

—	viiekohaline number 00001 st 99999 ni, mis on määratud konkreetse sihtliikmesriigi tähistamiseks.

Artikkel 10

Ekspordilitsentsi võib välja anda pärast sellega hõlmatud kaubasaadetise teele saatmist. Sellisel juhul tuleb dokumendile teha märge “issued retrospectively”.

Artikkel 11

Ekspordilitsentsi varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda selle välja andnud pädevalt riigiasutuselt duplikaati tema valduses olevate ekspordidokumentide põhjal. Selliselt väljaantud litsentsi duplikaadil peab olema märge “duplicate”.

Duplikaadile peab olema märgitud originaallitsentsi kuupäev.

Artikkel 12

1. Kui komisjon on artikli 4 kohaselt kinnitanud, et taotletud koguse võib lugeda kõnealuse koguselise piirnormi hulka, annab liikmesriigi pädev asutus välja impordilitsentsi hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates kuupäevast, mil importija esitab vastava ekspordilitsentsi originaali. Ekspordilitsents tuleb esitada hiljemalt litsentsis nimetatud kaupade saatmisele järgneva aasta 31. märtsiks. Kui komisjon on kooskõlas artikliga 4 kinnitanud, et taotletud kogus on asjaomaste koguseliste piirnormide piires kasutatav, annab impordilitsentsi välja mis tahes liikmesriigi pädev asutus, sõltumata sellest, milline liikmesriik on märgitud ekspordilitsentsile.

2. Impordilitsents kehtib neli kuud alates väljaandmise kuupäevast. Importija nõuetekohaselt motiveeritud taotluse korral võivad liikmesriigi pädevad asutused kehtivuse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui nelja kuu võrra.

3. Impordilitsentsid koostatakse III lisas esitatud näidisvormi järgi ja need kehtivad kogu ühenduse tolliterritooriumil.

4. Impordilitsentsi saamiseks esitatud deklaratsioonis või taotluses peab importija esitama:

a)	eksportija täieliku nime ja aadressi;

b)	importija täieliku nime ja aadressi;

c)	kaupade täpse kirjelduse ja TARICi koodi(d);

d)	kaupade päritoluriigi;

e)	lähteriigi;

f)	asjaomase tooterühma ja toote koguse;

g)	netomassid TARICi rubriikide kaupa;

h)	toodete CIF-hinnad ühenduse piiril TARICi rubriikide kaupa;

i)	kas asjakohased tooted on teisesordilised või standardist madalama kvaliteediga;

j)	vajaduse korral maksmise ja tarnimise kuupäevad ning veokirja ja ostulepingu koopia;

k)	ekspordilitsentsi kuupäeva ja numbri;

l)	halduseesmärkidel kasutatava sisekoodi;

m)	kuupäeva ja importija allkirja.

5. Importijad ei ole kohustatud importima kogu impordilitsentsis nimetatud kogust ühe saadetisena.

Artikkel 13

Liikmesriikide asutuste väljaantud impordilitsentside kehtivus sõltub Kasahstani Vabariigi pädevate asutuste väljaantud ekspordilitsentside, mille põhjal impordilitsentsid on välja antud, kehtivusest ja neis näidatud kogustest.

Artikkel 14

Liikmesriikide pädevad asutused annavad impordilitsentsid või samaväärsed dokumendid välja vastavalt artikli 2 lõikele 2, diskrimineerimata ühtki ühenduse importijat tema asutamiskoha tõttu ühenduses, piiramata muude kehtivates eeskirjades ettenähtud tingimuste täitmist.

Artikkel 15

1. Kui komisjon leiab, et kogu Kasahstani Vabariigi väljaantud ekspordilitsentsis nimetatud teatava tooterühma kogus ületab sellele tooterühmale kehtestatud koguselist piirnormi, teatatakse sellest viivitamata liikmesriikide pädevatele litsentseerimisasutustele, et nad peataksid impordilitsentside väljaandmise. Sellisel juhul alustab komisjon viivitamatult läbirääkimisi.

2. Liikmesriigi pädevad asutused keelduvad välja andmast impordilitsentse nende Kasahstani Vabariigist pärit toodete jaoks, mis ei ole kaetud artiklite 6–11 kohaselt väljaantud ekspordilitsentsidega.

Artikkel 16

1. Vormid, mida liikmesriikide pädevad asutused kasutavad artiklis 12 osutatud impordilitsentside väljaandmiseks, peavad vastama III lisas sätestatud impordilitsentsi näidisele.

2. Impordilitsentsid ja nende väljavõtted vormistatakse kahes eksemplaris, kusjuures üks eksemplar, millele märgitakse sõnad “Omaniku eksemplar” ja number 1, antakse taotlejale ja teine, millele märgitakse sõnad “Väljaandva ametiasutuse eksemplar” ja number 2, jääb litsentsi väljaandnud ametiasutusele. Haldusotstarbel võib pädev asutus eksemplarist nr 2 teha täiendavaid koopiaid.

3. Vormid trükitakse valgele puidumassi jääkideta kirjutuspaberile kaaluga 55–65 g/m2. Vormi mõõdud on 210 × 297 mm; masinakirja reavahe on 4,24 mm (üks kuuendik tolli), vormi kujundust tuleb täpselt järgida. Eksemplari nr 1, s.o litsentsi originaali mõlemal küljel on lisaks punane giljoššmustriline trükitud taust, mis toob nähtavale kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

4. Vormide trükkimine on liikmesriikide ülesanne. Vorme võib trükkida ka liikmesriigi määratud trükikojas, mis on asutatud samas liikmesriigis. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele määramisele. Igale vormile märgitakse trükikoja nimi ja aadress või tähis, mis võimaldab trükikoda tuvastada.

5. Impordilitsentsidele või nende väljavõtetele märgitakse väljaandmisel väljastamisnumber, mille määravad asjaomase liikmesriigi pädevad asutused. Impordilitsentsi number teatatakse komisjonile elektrooniliselt artiklis 4 ettenähtud arvutivõrgu kaudu.

6. Litsentsid ja väljavõtted koostatakse neid väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle liikmesriigi ametlikest keeltest.

7. Lahtrisse 10 märgivad pädevad asutused asjakohase terasetoodete rühma.

8. Väljaandvate asutuste ja arvestusasutuste märgid tehakse pitsatiga. Selle võib siiski asendada survereljeefpitseriga, kombineerides seda tähtede ja numbrite perforeerimisega, või litsentsile trükkimisega. Väljaandvad asutused kasutavad sel viisil eraldatud koguste registreerimiseks võltsimiskindlaid meetodeid, et numbrite või viidete lisamine oleks võimatu.

9. Eksemplaride nr 1 ja 2 tagaküljel on lahter, kuhu võivad koguseid sisse kanda impordiga seotud vorminõuete täitmise puhul tolliasutused või väljavõtte tegemise puhul pädevad haldusasutused. Kui litsentsil või selle väljavõttel on eraldatud koguste märkimiseks jäetud liiga vähe ruumi, võivad pädevad asutused kasutada üht või enamat lisalehte, millel on samad lahtrid mis litsentsi või selle väljavõtte esimesel ja teisel eksemplaril. Koguseid eraldavad asutused löövad pitseri nii, et üks pool pitserist on litsentsi või selle väljavõtte peal ja teine pool lisalehel. Igale järgmisele lisalehele lüüakse pitser samamoodi, nii et pool pitserist on sellel lehel ja pool eelmisel.

10. Ühe liikmesriigi ametiasutuste väljaantud impordilitsentsidel ja väljavõtetel ning nende kannetel ja kinnitusmärgetel on teistes liikmesriikides samasugune õiguslik jõud kui nende liikmesriikide ametiasutuste väljaantud dokumentidel ja kannetel ning kinnitusmärgetel.

11. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võivad vajaduse korral nõuda kõikide litsentside või väljavõtete tõlkimist selle liikmesriigi ametlikku keelde või ühte selle liikmesriigi ametlikest keeltest.

Artikkel 17

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

P. VAN GEEL

(1) EÜT L 196, 28.7.1999, lk 3.

(2) EÜT L 222, 19.8.2002, lk 19.

(3) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1989/2004 (ELT L 344, 20.11.2004, lk 5).

LISA I

SA Lehtvaltstooted

SA1. Rullitud lehtvaltsteras

7208 10 00 00

7208 25 00 00

7208 26 00 00

7208 27 00 00

7208 36 00 00

7208 37 00 90

7208 38 00 90

7208 39 00 90

7211 14 00 10

7211 19 00 10

7219 11 00 00

7219 12 10 00

7219 12 90 00

7219 13 10 00

7219 13 90 00

7219 14 10 00

7219 14 90 00

7225 20 00 10

7225 30 10 00

7225 30 90 00

SA1a Rullitud kuumvalts–lehtteras ümbervaltsimiseks

7208 37 00 10

7208 38 00 10

7208 39 00 10

SA2. Raskplaadid

7208 40 00 10

7208 51 20 10

7208 51 20 91

7208 51 20 93

7208 51 20 97

7208 51 20 98

7208 51 91 10

7208 51 91 90

7208 51 98 10

7208 51 98 91

7208 51 98 99

7208 52 91 10

7208 52 91 90

7208 52 10 00

7208 52 99 00

7208 53 10 00

7211 13 00 00

SA3. Muud lametooted

7208 40 00 90

7208 53 90 00

7208 54 00 00

7208 90 00 10

7209 15 00 00

7209 16 10 00

7209 16 90 00

7209 17 10 00

7209 17 90 00

7209 18 10 00

7209 18 91 00

7209 18 99 00

7209 25 00 00

7209 26 10 00

7209 26 90 00

7209 27 10 00

7209 27 90 00

7209 28 10 00

7209 28 90 00

7209 90 00 10

7210 11 00 10

7210 12 20 10

7210 12 80 10

7210 20 00 10

7210 30 00 10

7210 41 00 10

7210 49 00 10

7210 50 00 10

7210 61 00 10

7210 69 00 10

7210 70 10 10

7210 70 80 10

7210 90 30 10

7210 90 40 10

7210 90 80 91

7211 14 00 90

7211 19 00 90

7211 23 20 10

7211 23 30 10

7211 23 30 91

7211 23 80 10

7211 23 80 91

7211 29 00 10

7211 90 00 11

7212 10 10 00

7212 10 90 11

7212 20 00 11

7212 30 00 11

7212 40 20 10

7212 40 20 91

7212 40 80 11

7212 50 20 11

7212 50 30 11

7212 50 40 11

7212 50 61 11

7212 50 69 11

7212 50 90 13

7212 60 00 11

7212 60 00 91

7219 21 10 00

7219 21 90 00

7219 22 10 00

7219 22 90 00

7219 23 00 00

7219 24 00 00

7219 31 00 00

7219 32 10 00

7219 32 90 00

7219 33 10 00

7219 33 90 00

7219 34 10 00

7219 34 90 00

7219 35 10 00

7219 35 90 00

7225 40 12 90

7225 40 90 00

II LISA

III LISA

IV LISA

LISTA DE LAS AUTORIDADES NACIONALES COMPETENTES

SEZNAM PŘÍSLUŠNÝCH VNITROSTÁTNÍCH ORGÁNŮ

LISTE OVER KOMPETENTE NATIONALE MYNDIGHEDER

LISTE DER ZUSTÄNDIGEN BEHÖRDEN DER MITGLIEDSTAATEN

PÄDEVATE RIIKLIKE ASUTUSTE NIMEKIRI

ΔΙΕΥΘΥΝΣΕΙΣ ΤΩΝ ΑΡΧΩΝ ΕΚΔΟΣΗΣ ΑΔΕΙΩΝ ΤΩΝ ΚΡΑΤΩΝ ΜΕΛΩΝ

LIST OF THE COMPETENT NATIONAL AUTHORITIES

LISTE DES AUTORITES NATIONALES COMPETENTES

ELENCO DELLE COMPETENTI AUTORITA NAZIONALI

VALSTU KOMPETENTO IESTAŽU SARAKSTS

ATSAKINGŲ NACIONALINIŲ INSTITUCIJŲ SĄRAŠAS

AZ ILLETÉKES NEMZETI HATÓSÁGOK LISTÁJA

LISTA TA' L-AWTORITAJIET KOMPETENTI NAZZJONALI

LIJST VAN BEVOEGDE NATIONALE INSTANTIES

LISTA WLAŒCIWYCH ORGANÓW KRAJOWYCH

LISTA DAS AUTORIDADES NACIONAIS COMPETENTES

ZOZNAM PRÍSLUŠNÝCH VNÚTROŠTÁTNYCH ORGÁNOV

SEZNAM PRISTOJNIH NACIONALNIH ORGANOV

LUETTELO TOIMIVALTAISISTA KANSALLISISTA VIRANOMAISISTA

FÖRTECKNING ÖVER BEHÖRIGA NATIONELLA MYNDIGHETER

BELGIQUE/BELGIË

Service public fédéral économie, PME, Classes moyennes & énergie

Administration du potentiel économique

Politiques d'accès aux marchés, Services Licences

Rue Général Leman 60

B-1040 Bruxelles

Fax: +32-2-230 83 22

Federale Overheidsdienst Economie, KMO, Middenstand & Energie

Bestuur Economisch Potentieel

Markttoegangsbeleid, Dienst Vergunningen

Generaal Lemanstraat 60

B-1040 Brussel

Fax: +32-2-230 83 22

EESTI

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Harju 11

EE-15072 Tallinn

Fax: +372-631 36 60

ΕΛΛΑΣ

Υπουργείο Οικονομίας & Οικονομικών

Διεύθυνση Διεθνών Οικονομικών Ροών

Κορνάρου 1

GR-105 63 Αθήνα

Fax: +301-328 60 94

ČESKÁ REPUBLIKA

Ministerstvo průmyslu a obchodu

Licenční správa

Na Františku 32

CZ-110 15 Praha 1

Fax: +420-224 21 21 33

DANMARK

Erhvervs- og Boligstyrelsen

Økonomi- og Erhvervsministeriet

Vejlsøvej 29

DK-8600 Silkeborg

Fax: +45-35-46 64 01

DEUTSCHLAND

Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle, (BAFA)

Frankfurter Strasse 29-35

D-65760 Eschborn 1

Fax: +49-61-969 42 26

ITALIA

Ministero delle Attivita Produttive

Direzione generale per la politica commerciale e per la gestione del regime degli scambi

Viale America 341

I-00144 Roma

Fax: +39-6-59 93 22 35/59 93 26 36

ΚΥΠΡΟΣ

Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού

Υπηρεσία Εμπορίου

Μονάδα Έκδοσης Αδειών Εισαγωγής/Εξαγωγής

Οδός Ανδρέα Αραούζου Αρ.6

CY-1421 Λευκωσία

Φαξ: +357-22-37 51 20

ESPAÑA

Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

Secretaría General de Comercio Exterior

Subdirección General de Comercio Exterior de Productos Industriales

Paseo de la Castellana 162

E-28046 Madrid

Fax: +34-91-349 38 31

FRANCE

SETICE

8, rue de la Tour-des-Dames

F-75436 Paris Cedex 09

Fax: +33-1-55 07 46 69

IRELAND

Department of Enterprise, Trade and Employment

Import/Export Licensing, Block C

Earlsfort Centre

Hatch Street

IE-Dublin 2

Fax: +353-1-631 25 62

ÖSTERREICH

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

Aussenwirtschaftsadministration

Abteilung C2/2

Stubenring 1

A-1011 Wien

Fax: +43-1-7 11 00/83 86

POLSKA

Ministerstwo Gospodarki, Pracy i Polityki

Społecznej

Plac Trzech Krzyży 3/5

PL-00-507 Warszawa

Fax: +48-22-693 40 21/693 40 22

LATVIJA

Latvijas Republikas Ekonomikas ministrija

Brīvības iela 55

LV-1519 Rīga

Fax: +371-728 08 82

LIETUVA

Lietuvos Respublikos ūkio ministerija

Prekybos departamentas

Gedimino pr. 38/2

LT-01104 Vilnius

Fax: +370-5-26 23 974

LUXEMBOURG

Ministère des affaires étrangères

Office des licences

BP 113

L-2011 Luxembourg

Fax: +352-46 61 38

MAGYARORSZÁG

Magyar Kereskedelmi Engedélyezési Hivatal

Margit krt. 85.

HU-1024 Budapest

Fax: +36-1-336 73 02

MALTA

Diviżjoni ghall-Kummerċ

Servizzi Kummerċjali

Lascaris

MT-Valletta CMR02

Fax: +356-25-69 02 99

NEDERLAND

Belastingdienst/Douane centrale dienst voor in- en uitvoer

Postbus 30003, Engelse Kamp 2

NL-9700 RD Groningen

Fax: +31-50-523 23 41

PORTUGAL

Ministério das Finanças

Direcção Geral das Alfândegas e dos Impostos

Especiais sobre o Consumo

Rua Terreiro do Trigo, Edifício da Alfândega de Lisboa

PT-1140-060 Lisboa

Fax: +351-218 814 261

SLOVENIJA

Ministrstvo za gospodarstvo

Področje ekonomskih odnosov s tujino

Kotnikova 5

SI-1000 Ljubljana

Fax: +386-1-478 36 11

SLOVENSKÁ REPUBLIKA

Ministerstvo hospodárstva SR

Odbor licencií

Mierová 19

SK-827 15 Bratislava 212

Fax: +421-2-43 42 39 19

SUOMI

Tullihallitus

PL 512

FIN-00101 Helsinki

Telekopio: +358-20-492 28 52

SVERIGE

Kommerskollegium

Box 6803

S-11386 Stockholm

Fax: +46-8-30 67 59

UNITED KINGDOM

Department of Trade and Industry

Import Licensing Branch

Queensway House — West Precinct

Billingham

UK-TS23 2NF

Fax: +44-1642-36 42 69

V LISA

KOGUSELISED PIIRNORMID

(tonnides)
Tooted	2005. aasta
SA. Lametooted
SA1. Rullitud lehtvaltsteras	57 842
SA1.a. Rullitud kuumvaltslehtteras ümbervaltsimiseks	5 750
SA2. Raskplaadid	1 278
SA3. Muud lametooted	90 873

31.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 395/20

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2266/2004,

20. detsember 2004,

teatavate terasetoodetega kauplemise kohta ühenduse ja Ukraina vahel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Ukraina vahelise partnerlus- ja koostöölepingus (1) sätestatakse, et teatavate terasetoodetega kauplemiseks sõlmitakse erikokkulepe koguselise piirangute kohta.

(2)	Eelmine Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) ning Ukraina valitsuse vaheline kahepoolne leping teatavate terasetoodetega kauplemise kohta lõppes 31. detsembril 2001.

(3)	Ühendus on pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppu üle võtnud ESTÜ rahvusvahelised kohustused ning meetmed, mis käsitlevad terasekaubandust kolmandate riikidega, kuuluvad nüüd ühenduse pädevusse kaubanduspoliitika valdkonnas.

(4)	Pooltevahelised esialgsed arutelud näitavad, et mõlemad pooled kavatsevad sõlmida 2005. ja järgnevateks aastateks uue lepingu.

(5)	Kuni uue lepingu allakirjutamiseni ja jõustumiseni tuleks kehtestada koguselised piirnormid aastaks 2005.

(6)	Kuna tingimused, mille alusel määrati kindlaks 2004. aasta koguselised piirnormid, on jäänud samaks, on asjakohane kehtestada 2005. aastaks sama suured koguselised piirnormid kui 2004. aastaks, ent võtta sealjuures täiel määral arvesse ELi laienemist.

(7)	Võimalikult samalaadsete sätete näol on vaja ette näha vahendid selle korra järgimiseks ühenduse piires, nii et see hõlbustab uue lepingu rakendamist.

(8)	On vaja tagada kõnealuste toodete päritolu kontrollimine ja sel eesmärgil tuleb luua asjakohased halduskoostöö meetodid.

(9)	Toodete suhtes, mis on paigutatud vabatsooni või mida imporditakse tolliladustamise, ajutise impordi või seestöötlemise korra (peatamissüsteemi) alusel, ei tuleks kõnealuseid koguselisi piirnorme kohaldada.

(10)	Käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks on vaja kehtestada nõue, et kõnealused tooted lubatakse ühenduses vabasse ringlusse ühenduse impordilitsentsi alusel.

(11)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 Ukrainast pärit I lisas loetletud terasetoodete impordi suhtes ühendusse.

2. Terasetooted liigitatakse tooterühmadesse vastavalt I lisale.

3. I lisas loetletud toodete klassifikatsioon põhineb nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (2) kehtestatud kaupade koondnomenklatuuril.

4. Lõikes 1 osutatud toodete päritolu määratakse kindlaks ühenduses kehtivate eeskirjade kohaselt.

Artikkel 2

1. Ukrainast pärit I lisas loetletud terasetoodete impordi suhtes ühendusse kohaldatakse V lisas sätestatud koguselisi piirnorme. I lisas osutatud Ukrainast pärit toodete vabasse ringlusse laskmiseks ühenduses tuleb esitada II lisas äratoodud päritolusertifikaat ning impordilitsents, mille on artikli 4 sätete kohaselt välja andnud liikmesriikide asutused.

2. Tagamaks et kogused, millele on välja antud impordilitsentsid, ei ületa kunagi ühegi tootegrupi osas koguselisi piirnorme, tuleb kehtestada menetluskord, mille kohaselt IV lisas loetletud pädevad asutused annavad impordilitsentsi välja üksnes pärast seda, kui on komisjonilt saanud eelneva kinnituse, et asjaomase terasetoodete rühma koguseliste piirnormide saadaolev osa võimaldab veel tarnijariigist importida kogust, mille jaoks importija(d) on nimetatud asutustele esitanud taotluse.

Artikkel 3

Artikkel 4

3. Võimaluse korral kinnitab komisjon asutustele iga tooterühma osas taotlustes esitatud koguse täies ulatuses.

6. Impordilitsentsid või samaväärsed dokumendid antakse välja artiklite 12–16 kohaselt.

7. Liikmesriikide pädevad asutused teatavad komisjonile kõikidest juba väljaantud impordilitsentside või samaväärsete dokumentide tühistamistest juhtudel, kui Ukraina pädevad asutused on vastavad ekspordilitsentsid ära võtnud või tühistanud. Kui Ukraina pädevad asutused on siiski komisjonile või liikmesriigi pädevatele asutustele teatanud ekspordilitsentsi äravõtmisest või tühistamisest pärast seda, kui sellega hõlmatud tooted on ühendusse imporditud, arvatakse kõnealused kogused maha selle aasta koguselistest piirnormidest, mille jooksul toodete saatmine toimus.

Artikkel 5

1. Kui komisjonil on andmeid, et Ukrainast pärit I lisas loetletud tooted on ümber laaditud, ümber suunatud või ühendusse imporditud muul moel artiklis 2 osutatud koguseliste piirnormide järgimisest kõrvale hoides ja et vastavaid koguselisi piirnorme on vaja kohandada, taotleb ta läbirääkimiste alustamist jõudmaks kokkuleppele vajalike kohanduste tegemises.

2. Kuni lõikes 1 osutatud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni võib komisjon nõuda Ukrainalt vajalike ettevaatusabinõude rakendamist tagamaks, et kõnealustel läbirääkimistel kokkulepitud koguseliste piirnormide kohandusi täidetakse.

3. Kui Ühendus ja Ukraina ei suuda leida rahuldavat lahendust ning komisjonil on selged tõendid kõrvalehoidmise kohta, siis arvab ta sama tootekoguse Ukrainast pärit toodete koguselisest piirnormist maha.

Artikkel 6

1. V lisas sätestatud koguseliste piirnormide alla kuuluvate terasetoodete saadetise teele saatmiseks tuleb esitada Ukraina pädevate asutuste väljaantud ekspordilitsents, mis vastab nimetatud piirnormidele.

2. Importija esitab ekspordilitsentsi originaali artiklis 12 nimetatud impordilitsentsi saamiseks.

Artikkel 7

2. Iga ekspordilitsents peab hõlmama ainult üht I lisas loetletud tooterühma.

Artikkel 8

Ekspordikogused arvatakse maha selle aasta koguselistest piirnormidest, mille jooksul ekspordilitsentsis nimetatud tooted on teele saadetud artikli 2 lõike 3 tähenduses.

Artikkel 9

2. Kui lõikes 1 nimetatud dokumendid täidetakse käsitsi, tuleb kirjed teha tindiga ja trükitähtedega.

3. Ekspordidokumendi mõõdud on 210 x 297 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjapaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m. Igal osal on roheline giljoššmustriline taust, mis toob nähtavale mis tahes mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

4. Ühenduse pädevad asutused aktsepteerivad käesoleva määruse sätete kohaseks importimiseks ainult originaale.

5. Igal ekspordilitsentsil või samaväärsel dokumendil peab olema kas trükitud või käsitsi kirjutatud ühtsustatud seerianumber, mille järgi on võimalik seda tuvastada.

6. See number koosneb järgmistest elementidest:

—

kaks tähte eksportiva riigi identifitseerimiseks järgmiselt:

Ukraina,

—

kaks tähte sihtliikmesriigi tähistamiseks järgmiselt:

BE	=	Belgia
CZ	=	Tšehhi Vabariik
DK	=	Taani
DE	=	Saksamaa
EE	=	Eesti
EL	=	Kreeka
ES	=	Hispaania
FR	=	Prantsusmaa
IE	=	Iirimaa
IT	=	Itaalia
CY	=	Küpros
LV	=	Läti
LT	=	Leedu
LU	=	Luksemburg
HU	=	Ungari
MT	=	Malta
NL	=	Madalmaad
AT	=	Austria
PL	=	Poola
PT	=	Portugal
SI	=	Sloveenia
SK	=	Slovakkia
FI	=	Soome
SE	=	Rootsi
GB	=	Ühendkuningriik,

—	ühekohaline number, mis näitab kvoodiaastat vastavalt aastaarvu viimasele numbrile, nt 4 tähendab aastat 2004,

—	kahekohaline number dokumendi väljaandnud ekspordiriigi tähistamiseks,

—	viiekohaline number 00001st 99999ni konkreetse sihtliikmesriigi tähistamiseks.

Artikkel 10

Ekspordilitsentsi võib välja anda pärast sellega hõlmatud kaubasaadetise teele saatmist. Sellisel juhul tuleb dokumendile teha märge “issued retrospectively”.

Artikkel 11

Duplikaadile peab olema märgitud originaallitsentsi kuupäev.

Artikkel 12

3. Impordilitsentsid koostatakse III lisas esitatud näidisvormi järgi ja need kehtivad kogu ühenduse tolliterritooriumil.

4. Impordilitsentsi saamiseks esitatud deklaratsioonis või taotluses peab importija esitama:

a)	eksportija täieliku nime ja aadressi;

b)	importija täieliku nime ja aadressi;

c)	kaupade täpse kirjelduse ja TARICi koodi(d);

d)	kaupade päritoluriigi;

e)	lähteriigi;

f)	asjaomase tooterühma ja toote koguse;

g)	netomassid TARICi rubriikide kaupa;

h)	toodete CIF-hinnad ühenduse piiril TARICi rubriikide kaupa;

i)	kas asjakohased tooted on teisesordilised või standardist madalama kvaliteediga;

j)	vajaduse korral maksmise ja tarnimise kuupäevad ning veokirja ja ostulepingu koopia;

k)	ekspordilitsentsi kuupäeva ja numbri;

l)	halduseesmärkidel kasutatava sisekoodi;

m)	kuupäeva ja importija allkirja.

5. Importijad ei ole kohustatud importima kogu impordilitsentsis nimetatud kogust ühe saadetisena.

Artikkel 13

Liikmesriikide asutuste väljaantud impordilitsentside kehtivus sõltub Ukraina pädevate asutuste väljaantud ekspordilitsentsi, mille põhjal impordilitsentsid on välja antud, kehtivusest ja neis näidatud kogustest.

Artikkel 14

Artikkel 15

1. Kui komisjon leiab, et kogu Ukraina väljaantud ekspordilitsentsis nimetatud teatava tooterühma kogused ületab sellele tooterühmale kehtestatud koguselist piirnormi, teatatakse sellest viivitamata liikmesriikide pädevatele litsentseerimisasutustele, et nad peataksid impordilitsentside väljaandmise. Sellisel juhul alustab komisjon viivitamatult läbirääkimisi.

2. Liikmesriigi pädevad asutused keelduvad välja andmast impordilitsentse nende Ukrainast pärit toodete jaoks, mis ei ole kaetud artiklite 6–11 kohaselt väljaantud ekspordilitsentsidega.

Artikkel 16

1. Vormid, mida liikmesriikide pädevad asutused kasutavad artiklis 12 osutatud impordilitsentside väljaandmiseks, peavad vastama III lisas sätestatud impordilitsentsi näidisele.

6. Litsentsid ja väljavõtted koostatakse neid väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle liikmesriigi ametlikest keeltest.

7. Lahtrisse 10 märgivad pädevad asutused asjakohase terasetoodete rühma.

Artikkel 17

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2004.

Nõukogu nimel

eesistuja

P. VAN GEEL

(1) EÜT L 49, 19.2.1998, lk 3.

(2) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1989/2004 (ELT L 344, 20.11.2004, lk 5).

LISA I

SA Lehtvaltstooted

SA1. (rullitud lehtvaltsteras)

7208 10 00 00

7208 25 00 00

7208 26 00 00

7208 27 00 00

7208 36 00 00

7208 37 00 10

7208 37 00 90

7208 38 00 10

7208 38 00 90

7208 39 00 10

7208 39 00 90

7211 14 00 10

7211 19 00 10

7219 11 00 00

7219 12 10 00

7219 12 90 00

7219 13 10 00

7219 13 90 00

7219 14 10 00

7219 14 90 00

7225 20 00 10

7225 30 10 00

7225 30 90 00

SA2. (raskplaadid)

7208 40 00 10

7208 51 20 10

7208 51 20 91

7208 51 20 93

7208 51 20 97

7208 51 20 98

7208 51 91 10

7208 51 91 90

7208 51 98 10

7208 51 98 91

7208 51 98 99

7208 52 91 10

7208 52 91 90

7208 52 10 00

7208 52 99 00

7208 53 10 00

7211 13 00 00

7225 40 12 30

7225 40 40 00

7225 40 60 00

7225 99 00 10

SA3. (muud lametooted)

7208 40 00 90

7208 53 90 00

7208 54 00 00

7208 90 00 10

7209 15 00 00

7209 16 10 00

7209 16 90 00

7209 17 10 00

7209 17 90 00

7209 18 10 00

7209 18 91 00

7209 18 99 00

7209 25 00 00

7209 26 10 00

7209 26 90 00

7209 27 10 00

7209 27 90 00

7209 28 10 00

7209 28 90 00

7209 90 00 10

7210 11 00 10

7210 12 20 10

7210 12 80 10

7210 20 00 10

7210 30 00 10

7210 41 00 10

7210 49 00 10

7210 50 00 10

7210 61 00 10

7210 69 00 10

7210 70 10 10

7210 70 80 10

7210 90 30 10

7210 90 40 10

7210 90 80 91

7211 14 00 90

7211 19 00 90

7211 23 20 10

7211 23 30 10

7211 23 30 91

7211 23 80 10

7211 23 80 91

7211 29 00 10

7211 90 00 11

7212 10 10 00

7212 10 90 11

7212 20 00 11

7212 30 00 11

7212 40 20 10

7212 40 20 91

7212 40 80 11

7212 50 20 11

7212 50 30 11

7212 50 40 11

7212 50 61 11

7212 50 69 11

7212 50 90 13

7212 60 00 11

7212 60 00 91

7219 21 10 00

7219 21 90 00

7219 22 10 00

7219 22 90 00

7219 23 00 00

7219 24 00 00

7219 31 00 00

7219 32 10 00

7219 32 90 00

7219 33 10 00

7219 33 90 00

7219 34 10 00

7219 34 90 00

7219 35 10 00

7219 35 90 00

7225 40 12 90

7225 40 90 00

SB Pikad tooted

SB1. (latid)

7207 19 80 10

7207 20 80 10

7216 31 10 10

7216 31 10 90

7216 31 90 00

7216 32 11 00

7216 32 19 00

7216 32 91 00

7216 32 99 00

7216 33 10 00

7216 33 90 00

SB2. (valtstraat)

7213 10 00 00

7213 20 00 00

7213 91 10 00

7213 91 20 00

7213 91 41 00

7213 91 49 00

7213 91 70 00

7213 91 90 00

7213 99 10 00

7213 99 90 00

7221 00 10 00

7221 00 90 00

7227 10 00 00

7227 20 00 00

7227 90 10 00

7227 90 50 00

7227 90 95 00

SB3. (muud pikad tooted)

7207 19 12 10

7207 19 12 91

7207 19 12 99

7207 20 52 00

7214 20 00 00

7214 30 00 00

7214 91 10 00

7214 91 90 00

7214 99 10 00

7214 99 31 00

7214 99 39 00

7214 99 50 00

7214 99 71 10

7214 99 71 90

7214 99 79 10

7214 99 79 90

7214 99 95 10

7214 99 95 90

7215 90 00 10

7216 10 00 00

7216 21 00 00

7216 22 00 00

7216 40 10 00

7216 40 90 00

7216 50 10 00

7216 50 91 00

7216 50 99 00

7216 99 00 10

7218 99 20 00

7222 11 11 00

7222 11 19 00

7222 11 81 10

7222 11 81 90

7222 11 89 10

7222 11 89 90

7222 19 10 00

7222 19 90 00

7222 30 97 10

7222 40 10 00

7222 40 90 10

7224 90 02 89

7224 90 31 00

7224 90 38 00

7228 10 20 00

7228 20 10 10

7228 20 10 91

7228 20 91 10

7228 20 91 90

7228 30 20 00

7228 30 41 00

7228 30 49 00

7228 30 61 00

7228 30 69 00

7228 30 70 00

7228 30 89 00

7228 60 20 10

7228 60 80 10

7228 70 10 00

7228 70 90 10

7228 80 00 10

7228 80 00 90

7301 10 00 00

II LISA

III LISA

IV LISA

LISTA DE LAS AUTORIDADES NACIONALES COMPETENTES

SEZNAM PŘÍSLUŠNÝCH VNITROSTÁTNÍCH ORGÁNŮ

LISTE OVER KOMPETENTE NATIONALE MYNDIGHEDER

LISTE DER ZUSTÄNDIGEN BEHÖRDEN DER MITGLIEDSTAATEN

PÄDEVATE RIIKLIKE ASUTUSTE NIMEKIRI

ΔΙΕΥΘΥΝΣΕΙΣ ΤΩΝ ΑΡΧΩΝ ΕΚΔΟΣΗΣ ΑΔΕΙΩΝ ΤΩΝ ΚΡΑΤΩΝ ΜΕΛΩΝ

LIST OF THE COMPETENT NATIONAL AUTHORITIES

LISTE DES AUTORITES NATIONALES COMPETENTES

ELENCO DELLE COMPETENTI AUTORITA NAZIONALI

VALSTU KOMPETENTO IESTAŽU SARAKSTS

ATSAKINGŲ NACIONALINIŲ INSTITUCIJŲ SĄRAŠAS

AZ ILLETÉKES NEMZETI HATÓSÁGOK LISTÁJA

LISTA TA' L-AWTORITAJIET KOMPETENTI NAZZJONALI

LIJST VAN BEVOEGDE NATIONALE INSTANTIES

LISTA WLAŒCIWYCH ORGANÓW KRAJOWYCH

LISTA DAS AUTORIDADES NACIONAIS COMPETENTES

ZOZNAM PRÍSLUŠNÝCH VNÚTROŠTÁTNYCH ORGÁNOV

SEZNAM PRISTOJNIH NACIONALNIH ORGANOV

LUETTELO TOIMIVALTAISISTA KANSALLISISTA VIRANOMAISISTA

FÖRTECKNING ÖVER BEHÖRIGA NATIONELLA MYNDIGHETER

BELGIQUE/BELGIË

Service public fédéral économie, PME, Classes moyennes & énergie

Administration du potentiel économique

Politiques d'accès aux marchés, Services Licences

Rue Général Leman 60

B-1040 Bruxelles

Fax: +32-2-230 83 22

Federale Overheidsdienst Economie, KMO, Middenstand & Energie

Bestuur Economisch Potentieel

Markttoegangsbeleid, Dienst Vergunningen

Generaal Lemanstraat 60

B-1040 Brussel

Fax: +32-2-230 83 22

EESTI

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Harju 11

EE-15072 Tallinn

Fax: +372-631 36 60

ΕΛΛΑΣ

Υπουργείο Οικονομίας & Οικονομικών

Διεύθυνση Διεθνών Οικονομικών Ροών

Κορνάρου 1

GR-105 63 Αθήνα

Fax: +301-328 60 94

ČESKÁ REPUBLIKA

Ministerstvo průmyslu a obchodu

Licenční správa

Na Františku 32

CZ-110 15 Praha 1

Fax: +420-224 21 21 33

DANMARK

Erhvervs- og Boligstyrelsen

Økonomi- og Erhvervsministeriet

Vejlsøvej 29

DK-8600 Silkeborg

Fax: +45-35-46 64 01

DEUTSCHLAND

Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle, (BAFA)

Frankfurter Strasse 29-35

D-65760 Eschborn 1

Fax: +49-61-969 42 26

ITALIA

Ministero delle Attivita Produttive

Direzione generale per la politica commerciale e per la gestione del regime degli scambi

Viale America 341

I-00144 Roma

Fax: +39-6-59 93 22 35/59 93 26 36

ΚΥΠΡΟΣ

Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού

Υπηρεσία Εμπορίου

Μονάδα Έκδοσης Αδειών Εισαγωγής/Εξαγωγής

Οδός Ανδρέα Αραούζου Αρ.6

CY-1421 Λευκωσία

Φαξ: +357-22-37 51 20

ESPAÑA

Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

Secretaría General de Comercio Exterior

Subdirección General de Comercio Exterior de Productos Industriales

Paseo de la Castellana 162

E-28046 Madrid

Fax: +34-91-349 38 31

FRANCE

SETICE

8, rue de la Tour-des-Dames

F-75436 Paris Cedex 09

Fax: +33-1-55 07 46 69

IRELAND

Department of Enterprise, Trade and Employment

Import/Export Licensing, Block C

Earlsfort Centre

Hatch Street

IE-Dublin 2

Fax: +353-1-631 25 62

ÖSTERREICH

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

Aussenwirtschaftsadministration

Abteilung C2/2

Stubenring 1

A-1011 Wien

Fax: +43-1-7 11 00/83 86

POLSKA

Ministerstwo Gospodarki, Pracy i Polityki

Społecznej

Plac Trzech Krzyży 3/5

PL-00-507 Warszawa

Fax: +48-22-693 40 21/693 40 22

LATVIJA

Latvijas Republikas Ekonomikas ministrija

Brīvības iela 55

LV-1519 Rīga

Fax: +371-728 08 82

LIETUVA

Lietuvos Respublikos ūkio ministerija

Prekybos departamentas

Gedimino pr. 38/2

LT-01104 Vilnius

Fax: +370-5-26 23 974

LUXEMBOURG

Ministère des affaires étrangères

Office des licences

BP 113

L-2011 Luxembourg

Fax: +352-46 61 38

MAGYARORSZÁG

Magyar Kereskedelmi Engedélyezési Hivatal

Margit krt. 85.

HU-1024 Budapest

Fax: +36-1-336 73 02

MALTA

Diviżjoni ghall-Kummerċ

Servizzi Kummerċjali

Lascaris

MT-Valletta CMR02

Fax: +356-25-69 02 99

NEDERLAND

Belastingdienst/Douane centrale dienst voor in- en uitvoer

Postbus 30003, Engelse Kamp 2

NL-9700 RD Groningen

Fax: +31-50-523 23 41

PORTUGAL

Ministério das Finanças

Direcção Geral das Alfândegas e dos Impostos

Especiais sobre o Consumo

Rua Terreiro do Trigo, Edifício da Alfândega de Lisboa

PT-1140-060 Lisboa

Fax: +351-218 814 261

SLOVENIJA

Ministrstvo za gospodarstvo

Področje ekonomskih odnosov s tujino

Kotnikova 5

SI-1000 Ljubljana

Fax: +386-1-478 36 11

SLOVENSKÁ REPUBLIKA

Ministerstvo hospodárstva SR

Odbor licencií

Mierová 19

SK-827 15 Bratislava 212

Fax: +421-2-43 42 39 19

SUOMI

Tullihallitus

PL 512

FIN-00101 Helsinki

Telekopio: +358-20-492 28 52

SVERIGE

Kommerskollegium

Box 6803

S-11386 Stockholm

Fax: +46-8-30 67 59

UNITED KINGDOM

Department of Trade and Industry

Import Licensing Branch

Queensway House — West Precinct

Billingham

UK-TS23 2NF

Fax: +44-1642-36 42 69

V LISA

KOGUSELISED PIIRNORMID

(tonnides)
Tooted	2005. aasta
SA. Lametooted
SA1. Rullitud lehtvaltsteras	83 460
SA2. Raskplaadid	263 434
SA3. Muud lametooted	96 950
SB. Pikad tooted
SB1. Latid	17 430
SB2. Valtstraat	81 790
SB3. Muud pikad tooted	160 006

31.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 395/38

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2267/2004,

20. detsember 2004,

teatavate terasetoodetega kauplemise kohta Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelise partnerlus- ja koostöölepingus (1) sätestatakse, et teatavate terasetoodetega kauplemiseks sõlmitakse erikokkulepe koguselise piirangute kohta.

(2)	Praegune Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) ning Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahel 9. juulil 2002 sõlmitud kahepoolne leping teatavate terasetoodetega kauplemise kohta (2) lõppeb 31. detsembril 2004.

(3)	Euroopa Ühendus on pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppu üle võtnud ESTÜ rahvusvahelised kohustused ning meetmed, mis käsitlevad terasekaubandust kolmandate riikidega, kuuluvad nüüd ühenduse pädevusse kaubanduspoliitika valdkonnas.

(4)	Pooltevahelised esialgsed arutelud näitavad, et mõlemad pooled kavatsevad sõlmida 2005. ja järgnevateks aastateks uue lepingu.

(5)	Kuni uue lepingu allakirjutamiseni ja jõustumiseni tuleks kehtestada koguselised piirnormid aastaks 2005.

(6)	Kuna tingimused, mille alusel määrati kindlaks 2004. aasta koguselised piirnormid, on jäänud samaks, on asjakohane kehtestada 2005. aastaks sama suured koguselised piirnormid kui 2004. aastaks, ent võtta sealjuures täiel määral arvesse ELi laienemist.

(7)	Võimalikult samalaadsete sätete näol on vaja ette näha vahendid selle korra järgimiseks ühenduse piires, nii et see hõlbustab uue lepingu rakendamist.

(8)	On vaja tagada kõnealuste toodete päritolu kontrollimine ja sel eesmärgil tuleb luua asjakohased halduskoostöö meetodid.

(9)	Toodete suhtes, mis on paigutatud vabatsooni või mida imporditakse tolliladustamise, ajutise impordi või seestöötlemise korra (peatamissüsteemi) alusel, ei tuleks kõnealuseid koguselisi piirnorme kohaldada.

(10)	Käesoleva määruse tõhusaks kohaldamiseks on vaja kehtestada nõue, et kõnealused tooted lubatakse ühenduses vabasse ringlusse ühenduse impordilitsentsi alusel.

(11)

Tagamaks, et ühenduse koguselisi piirnorme ei ületata, on vaja kehtestada menetluskord, mille kohaselt liikmesriikide pädevad asutused ei anna impordilitsentse enne, kui on komisjonilt saanud eelneva kinnituse, et kõnealuste koguseliste piirnormide veel saadaolev osa võimaldab asjaomast kogust importida.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 Venemaa Föderatsioonist pärit I lisas loetletud terasetoodete impordi suhtes.

2. Terasetooted liigitatakse tooterühmadesse vastavalt I lisale.

4. Lõikes 1 osutatud toodete päritolu määratakse kindlaks ühenduses kehtivate eeskirjade kohaselt.

Artikkel 2

1. Venemaa Föderatsioonist pärit I lisas loetletud terasetoodete impordi suhtes ühendusse kohaldatakse V lisas sätestatud koguselisi piirnorme. I lisas osutatud Venemaa Föderatsioonist pärit toodete vabasse ringlusse laskmiseks ühenduses tuleb esitada II lisas äratoodud päritolusertifikaat ning impordilitsents, mille on artikli 4 sätete kohaselt välja andnud liikmesriikide asutused.

Artikkel 3

Artikkel 4

3. Võimaluse korral kinnitab komisjon asutustele iga tooterühma osas taotlustes esitatud koguse täies ulatuses.

6. Impordilitsentsid või samaväärsed dokumendid antakse välja artiklite 12–16 kohaselt.

7. Liikmesriikide pädevad asutused teatavad komisjonile kõikidest juba väljaantud impordilitsentside või samaväärsete dokumentide tühistamistest juhtudel, kui Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused on vastavad ekspordilitsentsid ära võtnud või tühistanud. Kui Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused on siiski komisjonile või liikmesriigi pädevatele asutustele teatanud ekspordilitsentsi äravõtmisest või tühistamisest pärast seda, kui sellega hõlmatud tooted on ühendusse imporditud, arvatakse kõnealused kogused maha selle aasta koguselistest piirnormidest, mille jooksul toodete saatmine toimus.

Artikkel 5

1. Kui komisjonil on andmeid, et Venemaa Föderatsioonist pärit I lisas loetletud tooted on ümber laaditud, ümber suunatud või ühendusse imporditud muul moel artiklis 2 osutatud koguseliste piirnormide järgimisest kõrvale hoides ja et vastavaid koguselisi piirnorme on vaja kohandada, taotleb ta läbirääkimiste alustamist jõudmaks kokkuleppele vajalike kohanduste tegemises.

2. Kuni lõikes 1 osutatud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni võib komisjon nõuda Venemaa Föderatsioonilt vajalike ettevaatusabinõude rakendamist tagamaks, et kõnealustel läbirääkimistel kokkulepitud koguseliste piirnormide kohandusi täidetakse.

3. Kui Ühendus ja Venemaa Föderatsioon ei suuda leida rahuldavat lahendust ning komisjonil on selged tõendid kõrvalehoidmise kohta, siis arvab ta sama tootekoguse Venemaa Föderatsioonist pärit toodete koguselisest piirnormist maha.

Artikkel 6

1. V lisas sätestatud koguseliste piirnormide alla kuuluvate terasetoodete saadetise teele saatmiseks tuleb esitada Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste väljaantud ekspordilitsents, mis vastab nimetatud piirnormidele.

2. Importija esitab ekspordilitsentsi originaali artiklis 12 nimetatud impordilitsentsi saamiseks.

Artikkel 7

1. Koguselistele piirangutele vastav ekspordilitsents peab olema kooskõlas II lisas esitatud näidisega ning selles tuleb muuhulgas kinnitada, et kõnealune kaubakogus on maha arvatud asjaomase tooterühma jaoks kehtivatest koguselistest piirnormidest.

2. Iga ekspordilitsents peab hõlmama ainult üht I lisas loetletud tooterühma.

Artikkel 8

Ekspordikogused arvatakse maha selle aasta koguselistest piirnormidest, mille jooksul ekspordilitsentsis nimetatud tooted on lähetatud artikli 2 lõike 3 tähenduses.

Artikkel 9

2. Kui lõikes 1 nimetatud dokumendid täidetakse käsitsi, tuleb kirjed teha tindiga ja trükitähtedega.

3. Ekspordidokumendi mõõdud on 210 x 297 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjapaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m2. Igal osal on roheline giljoššmustriline taust, mis toob nähtavale mis tahes mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

4. Ühenduse pädevad asutused aktsepteerivad käesoleva määruse sätete kohaseks importimiseks ainult originaale.

5. Igal ekspordilitsentsil või samaväärsel dokumendil peab olema kas trükitud või käsitsi kirjutatud ühtsustatud seerianumber, mille järgi on võimalik seda tuvastada.

6. See number koosneb järgmistest elementidest:

—

kaks tähte eksportiva riigi identifitseerimiseks järgmiselt:

Venemaa Föderatsioon,

—

kaks tähte sihtliikmesriigi tähistamiseks järgmiselt:

BE	=	Belgia
CZ	=	Tšehhi Vabariik
DK	=	Taani
DE	=	Saksamaa
EE	=	Eesti
EL	=	Kreeka
ES	=	Hispaania
FR	=	Prantsusmaa
IE	=	Iirimaa
IT	=	Itaalia
CY	=	Küpros
LV	=	Läti
LT	=	Leedu
LU	=	Luksemburg
HU	=	Ungari
MT	=	Malta
NL	=	Madalmaad
AT	=	Austria
PL	=	Poola
PT	=	Portugal
SI	=	Sloveenia
SK	=	Slovakkia
FI	=	Soome
SE	=	Rootsi
GB	=	Ühendkuningriik,

—	ühekohaline number, mis näitab kvoodiaastat vastavalt aastaarvu viimasele numbrile, nt 4 tähendab aastat 2004,

—	kahekohaline number dokumendi väljaandnud ekspordiriigi tähistamiseks,

—	viiekohaline number 00001 st 99999ni konkreetse sihtliikmesriigi tähistamiseks.

Artikkel 10

Ekspordilitsentsi võib välja anda pärast sellega hõlmatud kaubasaadetise teele saatmist. Sellisel juhul tuleb dokumendile teha märge “issued retrospectively”.

Artikkel 11

Duplikaadile peab olema märgitud originaallitsentsi kuupäev.

Artikkel 12

3. Impordilitsentsid koostatakse III lisas esitatud näidisvormi järgi ja need kehtivad kogu ühenduse tolliterritooriumil.

4. Impordilitsentsi saamiseks esitatud deklaratsioonis või taotluses peab importija esitama:

a)	eksportija täieliku nime ja aadressi;

b)	importija täieliku nime ja aadressi;

c)	kaupade täpse kirjelduse ja TARICi koodi(d);

d)	kaupade päritoluriigi;

e)	lähteriigi;

f)	asjaomase tooterühma ja toote koguse;

g)	netomassid TARICi rubriikide kaupa;

h)	toodete CIF-hinnad ühenduse piiril TARICi rubriikide kaupa;

i)	kas asjakohased tooted on teisesordilised või standardist madalama kvaliteediga;

j)	vajaduse korral maksmise ja tarnimise kuupäevad ning veokirja ja ostulepingu koopia;

k)	ekspordilitsentsi kuupäeva ja numbri;

l)	halduseesmärkidel kasutatava sisekoodi;

m)	kuupäeva ja importija allkirja.

5. Importijad ei ole kohustatud importima kogu impordilitsentsis nimetatud kogust ühe saadetisena.

Artikkel 13

Liikmesriikide asutuste väljaantud impordilitsentside kehtivus sõltub Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste väljaantud ekspordilitsentsi, mille põhjal impordilitsentsid on välja antud, kehtivusest ja neis näidatud kogustest.

Artikkel 14

Liikmesriikide pädevad asutused annavad impordilitsentsid või samaväärsed dokumendid välja artikli 2 lõike 2 kohaselt, diskrimineerimata ühtki ühenduse importijat tema asutamiskoha tõttu ühenduses, ilma et see piiraks muude kehtivates eeskirjades ettenähtud tingimuste täitmist.

Artikkel 15

1. Kui komisjon leiab, et Venemaa Föderatsiooni väljaantud ekspordilitsentsis nimetatud teatava tooterühma üldkogused ületavad sellele tooterühmale kehtestatud koguselise piirnormi, teatatakse sellest viivitamata liikmesriikide pädevatele litsentseerimisasutustele, et nad peataksid impordilitsentside väljaandmise. Sellisel juhul alustab komisjon viivitamatult läbirääkimisi.

2. Liikmesriigi pädevad asutused keelduvad välja andmast impordilitsentse nende Venemaa Föderatsioonist pärit toodete jaoks, mis ei ole kaetud artiklite 6–11 kohaselt väljaantud ekspordilitsentsidega.

Artikkel 16

1. Vormid, mida liikmesriikide pädevad asutused kasutavad artiklis 12 osutatud impordilitsentside väljaandmiseks, peavad vastama III lisas sätestatud impordilitsentsi näidisele.

6. Litsentsid ja väljavõtted koostatakse neid väljaandva liikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle liikmesriigi ametlikest keeltest.

7. Lahtrisse 10 märgivad pädevad asutused asjakohase terasetoodete rühma.

Artikkel 17

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

P. VAN GEEL

(1) EÜT L 327, 28.11.1997, lk 3.

(2) EÜT L 195, 24.7.2002, lk 54.

(3) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1989/2004 (ELT L 344, 20.11.2004, lk 5).

LISA I

SA Lehtvaltstooted

SA1. Rullitud lehtvaltsteras

7208 10 00 00

7208 25 00 00

7208 26 00 00

7208 27 00 00

7208 36 00 00

7208 37 00 90

7208 38 00 90

7208 39 00 90

7211 14 00 10

7211 19 00 10

7219 11 00 00

7219 12 10 00

7219 12 90 00

7219 13 10 00

7219 13 90 00

7219 14 10 00

7219 14 90 00

7225 20 00 10

7225 30 10 00

7225 30 90 00

SA1a. Rullitud kuumvaltslehtteras

7208 37 00 10

7208 38 00 10

7208 39 00 10

SA2. Raskplaadid

7208 40 00 10

7208 51 20 10

7208 51 20 91

7208 51 20 93

7208 51 20 97

7208 51 20 98

7208 51 91 10

7208 51 91 90

7208 51 98 10

7208 51 98 91

7208 51 98 99

7208 52 91 10

7208 52 91 90

7208 52 10 00

7208 52 99 00

7208 53 10 00

7211 13 00 00

SA3. Muud lametooted

7208 40 00 90

7208 53 90 00

7208 54 00 00

7208 90 00 10

7209 15 00 00

7209 16 10 00

7209 16 90 00

7209 17 10 00

7209 17 90 00

7209 18 10 00

7209 18 91 00

7209 18 99 00

7209 25 00 00

7209 26 10 00

7209 26 90 00

7209 27 10 00

7209 27 90 00

7209 28 10 00

7209 28 90 00

7209 90 00 10

7210 11 00 10

7210 12 20 10

7210 12 80 10

7210 20 00 10

7210 30 00 10

7210 41 00 10

7210 49 00 10

7210 50 00 10

7210 61 00 10

7210 69 00 10

7210 70 10 10

7210 70 80 10

7210 90 30 10

7210 90 40 10

7210 90 80 91

7211 14 00 90

7211 19 00 90

7211 23 30 91

7211 23 80 91

7211 29 00 10

7211 90 00 11

7212 10 10 00

7212 10 90 11

7212 20 00 11

7212 30 00 11

7212 40 20 10

7212 40 20 91

7212 40 80 11

7212 50 20 11

7212 50 30 11

7212 50 40 11

7212 50 61 11

7212 50 69 11

7212 50 90 13

7212 60 00 11

7212 60 00 91

7219 21 10 00

7219 21 90 00

7219 22 10 00

7219 22 90 00

7219 23 00 00

7219 24 00 00

7219 31 00 00

7219 32 10 00

7219 32 90 00

7219 33 10 00

7219 33 90 00

7219 34 10 00

7219 34 90 00

7219 35 10 00

7219 35 90 00

7225 40 12 90

7225 40 90 00

SA4. Legeeritud tooted

7226 20 00 10

7226 91 20 00

7226 91 91 00

7226 91 99 00

7226 99 00 10

SA5. Legeeritud terasest kvartovaltslehed

7225 40 12 30

7225 40 40 00

7225 40 60 00

7225 99 00 10

SA6. Legeeritud, külmvaltsitud ja pinnatud lehtteras

7225 50 00 00

7225 91 00 10

7225 92 00 10

7226 92 00 10

SB Pikad tooted

SB1. Latid

7207 19 80 10

7207 20 80 10

7216 31 10 10

7216 31 10 90

7216 31 90 00

7216 32 11 00

7216 32 19 00

7216 32 91 00

7216 32 99 00

7216 33 10 00

7216 33 90 00

SB2. Valtstraat

7213 10 00 00

7213 20 00 00

7213 91 10 00

7213 91 20 00

7213 91 41 00

7213 91 49 00

7213 91 70 00

7213 91 90 00

7213 99 10 00

7213 99 90 00

7221 00 10 00

7221 00 90 00

7227 10 00 00

7227 20 00 00

7227 90 10 00

7227 90 50 00

7227 90 95 00

SB3. Muud pikad tooted

7207 19 12 10

7207 19 12 91

7207 19 12 99

7207 20 52 00

7214 20 00 00

7214 30 00 00

7214 91 10 00

7214 91 90 00

7214 99 10 00

7214 99 31 00

7214 99 39 00

7214 99 50 00

7214 99 71 10

7214 99 71 90

7214 99 79 10

7214 99 79 90

7214 99 95 10

7214 99 95 90

7215 90 00 10

7216 10 00 00

7216 21 00 00

7216 22 00 00

7216 40 10 00

7216 40 90 00

7216 50 10 00

7216 50 91 00

7216 50 99 00

7216 99 00 10

7218 99 20 00

7222 11 11 00

7222 11 19 00

7222 11 81 10

7222 11 81 90

7222 11 89 10

7222 11 89 90

7222 19 10 00

7222 19 90 00

7222 30 97 10

7222 40 10 00

7222 40 90 10

7224 90 02 89

7224 90 31 00

7224 90 38 00

7228 10 20 00

7228 20 10 10

7228 20 10 91

7228 20 91 10

7228 20 91 90

7228 30 20 00

7228 30 41 00

7228 30 49 00

7228 30 61 00

7228 30 69 00

7228 30 70 00

7228 30 89 00

7228 60 20 10

7228 60 80 10

7228 70 10 00

7228 70 90 10

7228 80 00 10

7228 80 00 90

7301 10 00 00

II LISA

III LISA

IV LISA

LISTA DE LAS AUTORIDADES NACIONALES COMPETENTES

SEZNAM PŘÍSLUŠNÝCH VNITROSTÁTNÍCH ORGÁNŮ

LISTE OVER KOMPETENTE NATIONALE MYNDIGHEDER

LISTE DER ZUSTÄNDIGEN BEHÖRDEN DER MITGLIEDSTAATEN

PÄDEVATE RIIKLIKE ASUTUSTE NIMEKIRI

ΔΙΕΥΘΥΝΣΕΙΣ ΤΩΝ ΑΡΧΩΝ ΕΚΔΟΣΗΣ ΑΔΕΙΩΝ ΤΩΝ ΚΡΑΤΩΝ ΜΕΛΩΝ

LIST OF THE COMPETENT NATIONAL AUTHORITIES

LISTE DES AUTORITES NATIONALES COMPETENTES

ELENCO DELLE COMPETENTI AUTORITA NAZIONALI

VALSTU KOMPETENTO IESTAŽU SARAKSTS

ATSAKINGŲ NACIONALINIŲ INSTITUCIJŲ SĄRAŠAS

AZ ILLETÉKES NEMZETI HATÓSÁGOK LISTÁJA

LISTA TA' L-AWTORITAJIET KOMPETENTI NAZZJONALI

LIJST VAN BEVOEGDE NATIONALE INSTANTIES

LISTA WLAŒCIWYCH ORGANÓW KRAJOWYCH

LISTA DAS AUTORIDADES NACIONAIS COMPETENTES

ZOZNAM PRÍSLUŠNÝCH VNÚTROŠTÁTNYCH ORGÁNOV

SEZNAM PRISTOJNIH NACIONALNIH ORGANOV

LUETTELO TOIMIVALTAISISTA KANSALLISISTA VIRANOMAISISTA

FÖRTECKNING ÖVER BEHÖRIGA NATIONELLA MYNDIGHETER

BELGIQUE/BELGIË

Service public fédéral économie, PME, Classes moyennes & énergie

Administration du potentiel économique

Politiques d'accès aux marchés, Services Licences

Rue Général Leman 60

B-1040 Bruxelles

Fax: +32-2-230 83 22

Federale Overheidsdienst Economie, KMO, Middenstand & Energie

Bestuur Economisch Potentieel

Markttoegangsbeleid, Dienst Vergunningen

Generaal Lemanstraat 60

B-1040 Brussel

Fax: +32-2-230 83 22

EESTI

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Harju 11

EE-15072 Tallinn

Fax: +372-631 36 60

ΕΛΛΑΣ

Υπουργείο Οικονομίας & Οικονομικών

Διεύθυνση Διεθνών Οικονομικών Ροών

Κορνάρου 1

GR-105 63 Αθήνα

Fax: +301-328 60 94

ČESKÁ REPUBLIKA

Ministerstvo průmyslu a obchodu

Licenční správa

Na Františku 32

CZ-110 15 Praha 1

Fax: +420-224 21 21 33

DANMARK

Erhvervs- og Boligstyrelsen

Økonomi- og Erhvervsministeriet

Vejlsøvej 29

DK-8600 Silkeborg

Fax: +45-35-46 64 01

DEUTSCHLAND

Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle, (BAFA)

Frankfurter Strasse 29-35

D-65760 Eschborn 1

Fax: +49-61-969 42 26

ITALIA

Ministero delle Attivita Produttive

Direzione generale per la politica commerciale e per la gestione del regime degli scambi

Viale America 341

I-00144 Roma

Fax: +39-6-59 93 22 35/59 93 26 36

ΚΥΠΡΟΣ

Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού

Υπηρεσία Εμπορίου

Μονάδα Έκδοσης Αδειών Εισαγωγής/Εξαγωγής

Οδός Ανδρέα Αραούζου Αρ.6

CY-1421 Λευκωσία

Φαξ: +357-22-37 51 20

ESPAÑA

Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

Secretaría General de Comercio Exterior

Subdirección General de Comercio Exterior de Productos Industriales

Paseo de la Castellana 162

E-28046 Madrid

Fax: +34-91-349 38 31

FRANCE

SETICE

8, rue de la Tour-des-Dames

F-75436 Paris Cedex 09

Fax: +33-1-55 07 46 69

IRELAND

Department of Enterprise, Trade and Employment

Import/Export Licensing, Block C

Earlsfort Centre

Hatch Street

IE-Dublin 2

Fax: +353-1-631 25 62

ÖSTERREICH

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

Aussenwirtschaftsadministration

Abteilung C2/2

Stubenring 1

A-1011 Wien

Fax: +43-1-7 11 00/83 86

POLSKA

Ministerstwo Gospodarki, Pracy i Polityki

Społecznej

Plac Trzech Krzyży 3/5

PL-00-507 Warszawa

Fax: +48-22-693 40 21/693 40 22

LATVIJA

Latvijas Republikas Ekonomikas ministrija

Brīvības iela 55

LV-1519 Rīga

Fax: +371-728 08 82

LIETUVA

Lietuvos Respublikos ūkio ministerija

Prekybos departamentas

Gedimino pr. 38/2

LT-01104 Vilnius

Fax: +370-5-26 23 974

LUXEMBOURG

Ministère des affaires étrangères

Office des licences

BP 113

L-2011 Luxembourg

Fax: +352-46 61 38

MAGYARORSZÁG

Magyar Kereskedelmi Engedélyezési Hivatal

Margit krt. 85.

HU-1024 Budapest

Fax: +36-1-336 73 02

MALTA

Diviżjoni ghall-Kummerċ

Servizzi Kummerċjali

Lascaris

MT-Valletta CMR02

Fax: +356-25-69 02 99

NEDERLAND

Belastingdienst/Douane centrale dienst voor in- en uitvoer

Postbus 30003, Engelse Kamp 2

NL-9700 RD Groningen

Fax: +31-50-523 23 41

PORTUGAL

Ministério das Finanças

Direcção Geral das Alfândegas e dos Impostos

Especiais sobre o Consumo

Rua Terreiro do Trigo, Edifício da Alfândega de Lisboa

PT-1140-060 Lisboa

Fax: +351-218 814 261

SLOVENIJA

Ministrstvo za gospodarstvo

Področje ekonomskih odnosov s tujino

Kotnikova 5

SI-1000 Ljubljana

Fax: +386-1-478 36 11

SLOVENSKÁ REPUBLIKA

Ministerstvo hospodárstva SR

Odbor licencií

Mierová 19

SK-827 15 Bratislava 212

Fax: +421-2-43 42 39 19

SUOMI

Tullihallitus

PL 512

FIN-00101 Helsinki

Telekopio: +358-20-492 28 52

SVERIGE

Kommerskollegium

Box 6803

S-11386 Stockholm

Fax: +46-8-30 67 59

UNITED KINGDOM

Department of Trade and Industry

Import Licensing Branch

Queensway House — West Precinct

Billingham

UK-TS23 2NF

Fax: +44-1642-36 42 69

V LISA

KOGUSELISED PIIRNORMID

(tonnides)
Tooted	2005. aasta
SA. Lametooted
SA1. Rullitud lehtvaltsteras	334 821
SA1.a. Rullitud kuumvaltslehtteras ümbervaltsimiseks	551 691
SA2. Raskplaadid	183 961
SA3. Muud lametooted	330 044
SA4. Legeeritud tooted	94 713
SA 5. Legeeritud terasest kvartovaltslehed	20 962
SA 6. Legeeritud, külmvaltsitud ja pinnatud lehtteras	97 654
SB. Pikad tooted
SB1. Latid	37 665
SB2. Valtstraat	144 697
SB3. Muud pikad tooted	245 002

31.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 395/56

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2268/2004,

22. detsember 2004,

millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades, et:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)

Määrusega (EMÜ) nr 2737/90 (2) kehtestas nõukogu lõplikud dumpinguvastased meetmed 33 % suuruse tollimaksuna Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordile. Otsusega 90/480/EMÜ (3) kiitis komisjon heaks kohustused, mille võtsid kaks põhilist eksportijat seoses tootega, mille suhtes meetmeid kohaldatakse.

(2)	Tulenevalt sellest, et kaks asjaomast Hiina eksportijat loobusid oma kohustustest, kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 2286/94 (4) ajutise dumpinguvastase tollimaksu vaatlusaluse toote impordile.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 610/95 (5) muutis nõukogu määrust (EMÜ) nr 2737/90 ja kehtestas 33 % suuruse lõpliku tollimaksu volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordile. Tulenevalt algmääruse artikli 11 lõige 2 alusel algatatud läbivaatamisest (“varasema läbivaatamisega seotud uurimine”) pikendati neid meetmeid määrusega (EÜ) nr 771/98 (6) veel viie aasta võrra.

2. Käesolev uurimine

(4)

Pärast teate avaldamist Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemise kohta, (7) esitas Eurometaux (“taotluse esitaja”) 9. jaanuaril 2003 ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab ühtekokku enam kui 80 % ühenduse kogutoodangust, komisjonile taotluse aegumise läbivaatamise kohta. Taotluse aluseks oli põhjendus, et meetmete kehtivuse lõppemise tulemuseks oleks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju jätkumine või kordumine.

(5)	Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas uurimise kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2. (8)

3. Vahepealse läbivaatamise taotlus

(6)	25. novembril 2003 sai komisjon taotluse esitajalt vahepealse läbivaatamise taotluse tootjate nimel, kelle toodang moodustab enamiku ühenduse kogutoodangust.

(7)

Taotluse esitaja väitis, et turule on ilmunud uus tooteliik, mille põhilised füüsikalised ja keemilised omadused ning lõpptarbijad on samad kui tootel, mille puhul kehtivad meetmed Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordile. Taotluse esitaja väitis, et vaatamata sellele, et uue tooteliigi suhtes meetmeid ei rakendata, on see tegelikult osa vaatlusalusest tootest. Taotluse esitaja väitis, et lõpptulemusena ei ole olemasolevad meetmed kahju tekitava dumpingu vastu enam piisavad, ning et meetmete ulatust tuleks seetõttu muuta nii, et toote määratlus hõlmaks ka uut tooteliiki.

(8)

Pärast nõuendekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali ning 31. märtsil 2004 (9) algatas komisjon kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 läbivaatamise, mille ulatus piirneb vaatlusaluse toote määratlusega. Kõnealune uurimine pole veel lõpetatud.

4. Uurimisega seotud isikud

(9)	Komisjon teavitas läbivaatamise algatamisest ametlikus korras tootjaid, importijaid ja kasutajaid, samuti ka eksportijaid Hiina Rahvavabariigis.

(10)	Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ning esitada taotlus asja arutamiseks algatamisteates näidatud tähtajaks.

(11)

Komisjon saatis küsimustiku kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja sai vastused kolmelt kaebuse esitanud ühenduse tootjalt ning veel ühelt ühenduse tootjalt, ühelt importijalt, kes oli ka vaatlusaluse toote kasutaja, seitsmelt eksportijalt/tootjalt, ühelt Hongkongis asuvalt edasimüüjalt, ühelt Saksamaal asuvalt edasimüüjalt/importijalt ja ühelt võrdlusmaa tootjalt. Kõik isikud esitasid oma seisukohad kirjalikult ja soovi korral anti neile ka võimalus asja arutamiseks.

(12)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta uurimise läbiviimise seisukohalt vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustesse:

ühenduse tootjad

—	Wolfram Bergbau und Hütten-GmbH Nfg. KG, St. Peter, Austria

—	H. C. Starck GmbH & Co. KG, Goslar, Saksamaa

—	Eurotungstène poudres SA, Grenoble, Prantsusmaa

importijad/kasutajad ühenduses

—	Harditalia SpA ja F.I.L.M.S. SpA, Anzola D'ossola, Itaalia (sidusettevõtted)

Hiina Rahvavabariigi eksportijad

—	Nanchang Cemented Carbide Co., Ltd, Nanchang, Jiangxi provints

—	Xiamen Golden Egret Special Alloy Co., Ltd, Xiamen, Fujiani provints

—	Zhuzhou Cemented Carbide Works Import & Export Company, Zhuzhou, Hunani provints

—	Zigong Cemented Carbide Corp., Ltd, Zigong, Sichuani provints

võrdlusriigi tootja

—	Osram Sylvania Inc., Towanda, Pennsylvania, Ameerika Ühendriigid

5. Uurimisperiood

(13)

Dumpingu ning kahju jätkumist ja/või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2002 (“uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1998. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (“vaatlusalune periood”).

6. Vaatlusalune toode ja samasugune toode

6.1. Vaatlusalune toode

(14)

Siinkohal tuleb meenutada, et tulenevalt väitest, mille kohaselt on turule ilmunud uus tooteliik, mille füüsikalised ja keemilised omadused ning lõppkasutajad on samad kui tootel, mille suhtes on rakendatud meetmeid, algatati 31. märtsil 2004 osaline vahepealne läbivaatamine, mille ulatus oli piiritletud vaatlusaluse toote määratlusega (vt põhjendused 6 kuni 8).

(15)	Käesoleva läbivaatamise käigus vaatluse all olev toode sama, mida käsitletakse nõukogu määruses (EMÜ) nr 2737/90 ja selle muudatustes, s.o volframkarbiid ja sulatatud volframkarbiid, mis kuulub CN-koodi 2849 90 30 alla.

(16)

Volframkarbiid ja sulatatud volframkarbiid on süsiniku ja volframi ühendid, mida toodetakse termilise töötlemise abil (esimese puhul süsinikrikastamine ja teise puhul sulatamine). Mõlemad tooted on vahesaadused, mida kasutatakse sisendmaterjalina kõvasulamist komponentide valmistamisel, milleks on näiteks kõvasulamist lõikeriistad ja raskestikuluvad komponendid, hõõrdekindlates kattekihtides, naftapuurimis- ja kaevandamisseadmete terades ning samuti metallidele joonistamisel ja sepistamisel kasutatavates värvides ja terikutes.

(17)	Mõningad eksportijad on väitnud, et volframkarbiid ja sulatatud volframkarbiid on erinevad tooted. Tugineti väitele, et kahe toote tootmisprotsessid on täiesti erinevad ja et ka nende toodete lõppkasutajad on erinevad.

(18)

Siinkohal tuleb meenutada, et nõukogu määruse (EÜ) nr 771/98 põhjenduses 11 toodud andmete kohaselt näitas uurimine, et kuigi nende toodete tootmisprotsess on erinev, on volframkarbiidil ja sulatatud volframkarbiidil sama keemiline koostis (mõlemad koosnevad umbes 92–94 % ulatuses volframist ja 4–6 % protsendi ulatuses süsinikust) ning need pärinevad volframi töötlemisahela samast etapist, s.o etapp volframi metallpulbri ja kõvasulamriistade ning kulumiskindlate materjalide vahel. Veelgi enam – tööstuses kasutavad vaatlusaluseid tooteid ka samad lõpptarbijad nt ühe komponendina pindade karastamisel. Tuleb märkida, et kuigi teatud suuremat kulumis- ja hõõrdekindlust nõudvate rakenduste puhul kasutatakse vaid sulatatud volframkarbiidi, on sulatatud volframkarbiid ja volframkarbiid üldiselt vahetatavad. Seetõttu jõuti eelneva uurimise käigus järeldusele, et volframkarbiid ja sulatatud volframkarbiid on uurimise tähenduses käsitletavad ühe tootena.

(19)

Ei esitatud ühtegi veenvat argumenti, millest tulenevalt võiks lähenemist antud küsimusele muuta nii, et jõutaks eelmise uurimise tulemusest erinevale tulemusele. Turul ei esine erinevust sulatatud volframkarbiidi ja volframkarbiidi hindade vahel, kuna sulatatud volframkarbiidi tootmisel kasutatud teatavast täiendavast töötlemisest tulenev eelis kaob tänu väiksemale tera suuruse valikule. Seepärast tuleks volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi käsitleda käesoleva uurimise käigus ühe tootena, millel on ühesugused põhiomadused.

6.2. Samasugune toode

(20)

Sarnaselt eelnevate uurimiste tulemustega kinnitas ka käesolevaks läbivaatamiseks tehtud uurimine, et Hiina Rahvavabariigi poolt eksporditud tooted ja ühenduse tootjate poolt võrdlusriigis valmistatud ja müüdud tooted on oma samasugustest füüsikalistest põhiomadustest ja lõppkasutajatest tulenevalt samasugused tooted algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

B. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Sissejuhatavad märkused

(21)

Taustainformatsioonina tuleks siinkohal märkida, et vaatlusaluse toote import Hiina Rahvavabariigist 9-kuulise uurimisperioodi jooksul, mis 1990. aastal tõi kaasa meetmete rakendamise, oli 117 tonni, esindades 5,3 % turuosast. Sellel hetkel tuvastatud dumpingumarginaal oli 73,13 %. Varasema läbivaatamisega seotud uurimisel ulatus toote import 234 tonnini, moodustades 5 % turuosast ning toote dumpingumarginaal oli 30,6 %.

2. Turumajanduse seisundi analüüs ja võrdlusriik

(22)

Tuleb meenutada, et ükski vaatlusaluse toote eksportija ei ole varasema uurimise käigus saanud turumajanduse seisundi staatust. Koostööd tegevad eksportijad väitsid, et võimalusi turumajanduse seisundi staatuse andmiseks tuleks vaadelda lähtudes algmääruse artikli 2 lõike 7 punktist b, mille kohaselt ei esine algmääruses sätteid, mis takistaks koostööd tegevatele eksportijatele turumajanduse seisundi staatuse andmist algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamise käigus.

(23)

Tuleb meenutada, et käesolev uurimine aegumise läbivaatamine, mille lõppedes saab meetmeid kehtetuks tunnistada või säilitada, mitte aga muuta. Tulenevalt institutsioonide tööpraktikast tuleks taotlused turumajanduse seisundi staatuse määratlemiseks esitada vahepealse läbivaatamise käigus, kuna rakendatavate meetmete ulatust on võimalik sellise vahepealse läbivaatamise tulemustele tuginedes muuta.

(24)

Koostööd tegevad eksportijad seadsid samuti kahtluse alla Ameerika Ühendriikide kasutamise sobilikkuse turumajandusega kolmanda riigi näitena (“võrdlusriigina”), tuues põhjuseks erinevuse sisemajanduse kogutoodangus inimese kohta Hiina Rahvavabariigis ja Ameerika Ühendriikides. Selle asemel tegid koostööd tegevad eksportijad ettepaneku kasutada Korea Vabariiki või Tšehhi Vabariiki, tuues põhjenduseks, et sisemajanduse kogutoodang inimese kohta sarnaneb nende riikide puhul Hiina Rahvavabariigi sisemajanduse kogutoodanguga.

(25)

Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ei ole ainus määrav faktor, millele tuginetakse sobiva võrdlusriigi valikul. Ameerika Ühendriigid tunnistati võrdlusriigina sobivaks ka varasema uuringu käigus ja tuvastatud ei ole ühtegi muutust asjaoludes, mis muudaks selle käesoleva uurimise käigus võrdlusriigina kasutamise sobimatuks. Peale selle ei esitatud veenvaid tõendeid ka selle kohta, et Korea Vabariigi või Tšehhi Vabariigi kasutamine oleks antud olukorras sobivam.

(26)

Osram Sylvania Inc, vaatlusaluse toote tootja Ameerika Ühendriikides, on pakkunud koostööd uurimise läbiviimisel ja seetõttu uuriti, kas Osram Sylvania Inc. omamaine müük on võrreldav vaatlusaluse toote ekspordimahuga Hiina Rahvavabariigist. Leiti, et Osram Sylvania Inc. omamaine müük omamaistele klientidele ületas tunduvalt 5 % Hiina Rahvavabariigi ekspordist ühenduse riikidesse, mida nõutakse juhul, kui normaalväärtuse kehtestamisel tuginetakse omamaisele müügihinnale.

(27)	Seega, tulenevalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktist a, otsustati käesoleva menetluse käigus jätta Ameerika Ühendriigid võrdlusriigiks ja kasutada normaalväärtuse kehtestamise alusena Osram Sylvania Inc. omamaist müüki.

3. Normaalväärtus

(28)	Uuriti, kas Osram Sylvania Inc. omamaist müüki sõltumatutele klientidele võib lugeda toimunuks tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(29)	Tehti kindlaks, et kaalutud keskmine müügihind kõikide vaatlusaluse perioodi jooksul toimunud müügitehingute puhul oli kõrgem kui kaalutud keskmine tootmiskulu. Sellest tulenevalt vaadeldi kogu omamaist müüki kui müüki, mis on toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(30)	Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 põhineb toote normaalväärtus kõikidel Osram Sylvania Inc. volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi omamaise müügi hindadel sõltumatutele klientidele Ameerika Ühendriikides, mis leidsid aset vaatlusaluse perioodi jooksul.

4. Ekspordihind

(31)

Vaatlusaluse perioodi jooksul eksportisid pea kogu ekspordimahu Hiina Rahvavabariigist ühenduse sõltumatutele klientidele viis seitsmest koostööd tegevast eksportijast. Ülejäänud kaks koostööd tegevat eksportijat ei eksportinud vaatlusalust toodet vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse riikidesse. Seetõttu saab ekspordihinna määratleda vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 (s.o tuginedes viie koostööd tegeva eksportija poolt tegelikkuses küsitud hindadele).

5. Võrdlus

(32)	Selleks, et saavutada õiglast võrdlust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10, korrigeeriti erinevusi, mis tulenesid transpordi-, pakendamis-, kindlustus- ja krediidikuludest, maksetingimustest, käitlemis- ja lisakuludest, mis väidetavalt ja tõestatult mõjutavad hindu ja hindade võrdlust.

6. Dumpingumarginaal

(33)	Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 11 võrreldi normaalväärtust ekspordihinnaga. Mõlemad arvutati, tuginedes tehasest hankimise väärtusele ja võrdlus teostati samal kaubanduslikul tasandil.

(34)

Dumpingumarginaali väljaarvestamiseks võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga tehasest hankimise hinna tasandil ühenduse riikidesse samal kaubanduslikul tasandil. Võrdlusel ilmnes dumpingu olemasolu tasemel umbes 31 %, mis on ligikaudu sama, mis hetkel kehtiv dumpinguvastase tollimaksu määr.

7. Dumpingu jätkumise tõenäosus

(35)

Kuna dumping ei olnud lõppenud, uuriti, kas vaatlusaluse toote ekspordi jätkumine dumpinguhindadega on tõenäoline. Selles kontekstis võeti arvesse faktoreid nagu vaatlusaluse toote tootjate tootmisvõimsused Hiina Rahvavabariigis ning nende müügihind toote müügil muudesse kolmandatesse riikidesse ja omamaisele turule Hiina Rahvavabariigis.

7.1. Vaba tootmisvõimsus

(36)	Nagu põhjenduses 31 märgitud, eksportis uurimisperioodi vältel vaatlusalust toodet Hiina Rahavabariigist ühendusse viis koostööd tegevat eksportijat.

(37)	Kaks nendest eksportijatest tootsid vaatlusalust toodet ise, st tootmine ja müük ekspordiks teostati sama juriidilise isiku poolt.

(38)	Kaks eksportijat olid mõlemad seotud tootvate äriühingutega, st tootmine ja müük ekspordiks teostati kahe erineva, kuid omavahel seotud juriidilise isiku poolt.

(39)	Viies eksportija ei olnud seotud ühegi tootva äriühinguga; selle tooted olid selle asemel ostetud põhjendustes 37 ja 38 mainitud tootjatelt/eksportijatelt ning seejärel eksporditud.

(40)

Nelja tootmisvõimsusi omava eksportija teoreetiline (10) tootmise koguvõimsus vaatlusaluse perioodi vältel oli 9 850 tonni ja kogutoodangu maht 8 460 tonni, mis teeb tootmisvõimsuse rakendusastmeks 86 %. Seega on nelja tootmisega tegeleva eksportija vabaks tootmisvõimsuseks 1 390 tonni, mis võrdub 21,5 %-ga vaatlusaluse toote arvestuslikust tarbimisest vabaturul (6 461 tonni). (11)

(41)

Kaks koostööd tegevat eksportijat, kes ei eksportinud uurimisperioodi jooksul vaatlusalust toodet ühendusse, esitasid samuti andmed tootmise ja müügi kohta uurimisperioodil. Üks kahest eksportijast oli edasimüüja, kes ise tootmisega ei tegelnud, teisel eksportijal olid olemas oma tootmisvõimsused võimaliku tootmismahuga umbes 200 tonni ning tema tegelik tootmismaht uurimisperioodil ulatus 49 tonnini.

(42)

Seitsme eksportija kogu tootmisvõimsus oli 10 050 tonni. Seitsme eksportija vaba tootmisvõimsus uurimisperioodil oli 1 542 tonni, mis on umbes 24 % tarbimismahust ühenduse vabaturul vastavalt põhjenduses 41 toodule. Selline vaba tootmisvõimsus näitab selgelt, et Hiina eksportijail oleks meetmete kehtetuks tunnistamisel võimalik soovi korral oma vaatlusaluse toote eksporti ühenduse turule oluliselt suurendada. Tuleb meenutada, et uurimisperioodil oli koostööd tegevate eksportijate ekspordi kogumaht 239 tonni, st peaaegu 100 % vaatlusaluse toodangu impordi kogumahust ja et seetõttu moodustab koostööd tegevate eksportijate eksporditud toodang pea kogu ühendusse eksporditava mahu.

7.2. Hiina Rahavabariigi eksportijate müük omamaisel turul ja kolmandate riikide turgudel

(43)	Alates kehtivate meetmete rakendamisest on Hiina eksportijad saavutanud oskused vaatlusaluse toote kasutamiseks tootmisahela järgmistes etappides, peamiselt tööriistade tootmisel (kõvasulamitest).

(44)	Uurimisperioodi jooksul töödeldi täiendavalt umbes 4 846 tonni (57 %) viie koostööd tegeva eksportija kogutoodangust. 1 557 tonni (18 %) müüdi omamaisel turul ja 2 021 tonni (24 %) eksporditi koostööd tegevate eksportijate poolt.

(45)

Järgnevas tabelis on toodud viie koostööd tegeva eksportija uurimisperioodi aegne müügihind ja võrdlus ühenduse tootmisharu keskmise müügihinnaga:

	Keskmine müügihind/kg (EUR) (CIF)	Võrrelduna ühenduse tootmisharu keskmise müügihinnaga ühenduses
Omamaine müük	9,79	– 34 %
Eksport Jaapanisse	11,99	– 20 %
Eksport Ameerika Ühendriikidesse	12,54	– 16 %
Eksport muudesse Kagu-Aasia riikidesse	12,33	– 17 %
Eksport Euroopa Ühendusse	12,59	– 16 %
Muu eksport	12,30	– 18 %

(46)

Tulenevalt eeltoodust on Hiina eksportijad igati huvitatud mitte ainult nende olemasoleva vaba tootmisvõimsuse kasutamisest müügi suurendamiseks ühenduse turul, vaid ka osa omamaise müügi ja kolmandatesse riikidesse toimuva müügi suunamisest ühenduse turule. Tuleb tõdeda, et arvestades koostööd tegevate eksportijate omamaisel turul kehtivaid hindu, oleks ühenduse turg seal kehtivaid hindu arvestades väga atraktiivseks turuks juhul, kui olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivusel lastaks lõppeda.

(47)	Vaadeldes Hiina eksporti muudesse kolmandatesse riikidesse nagu Jaapan ja Ameerika Ühendriigid, muudaks ühenduse turul kehtivad hinnad selle samuti atraktiivseks turuks ja meetmete kehtivuse lõppemise korral esineks oluline risk, et kaubavahetus suunatakse ümber ühenduse turule.

(48)	Seega leiti, et meetmete kehtivuse lõppemise korral võib oletada, et oluline kogus vaatlusalust kaupa müüdaks hinnaga, mis vähendaks ühenduse tootmisharu keskmist müügihinda ja kahjustaks seetõttu tootmisharu.

8. Järeldus

(49)	Nagu märgitud põhjenduses 34, on Hiina eksportijad dumpingu kasutamist jätkanud. Uurimisperioodil kindlaks määratud dumpingumarginaal oli 31 %, mis on umbkaudu samal tasemel kui varasema läbivaatamise ajal tehtud uurimise käigus tuvastatud dumpingumarginaal.

(50)	Viie koostööd tegeva tootva eksportija kogu tootmisvõimsus oli uurimisperioodil 10 050 tonni, mis on rohkem kui ühenduse tootmisharu kogu tootmisvõimsus. Sellele lisaks oli viie koostööd tegeva tootva eksportija vaba tootmisvõimsus uurimisperioodil umbes 24 % vabaturu tarbimisest ühenduses.

(51)

Vaatlusaluse toote ekspordile Hiina Rahvavabariigist uurimisperioodil kehtiva hinna osas võib märkida, et ühenduse turu keskmine müügihind on Hiina eksportijate jaoks atraktiivselt kõrge. Seetõttu leiti, et juhul, kui meetmed kaotavad kehtivuse, tekib risk kahjustava dumpingu jätkumiseks. Lisaks sellele, arvestades uurimisperioodil tuvastatud hinnavahet koostööd tegevate eksportijate vaatlusaluse toote ekspordihindades ühendusse ja muudesse kolmandatesse riikidesse, võib eeldada, et dumpinguhinnaga eksport suunatakse muudelt turgudelt (nt Jaapan ja Ameerika Ühendriigid) ümber ühenduse turule, kuna ühenduses kehtivad hinnad on kõrgemad kui teistel põhilistel eksporditurgudel kehtivad hinnad.

(52)	Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik näitajad osutavad sellele, et dumpinguhindadega eksport Hiina Rahavabariigist ühendusse jätkub ka tulevikus ja meetmete kehtetuks muutumise korral veelgi suuremas mahus.

C. ÜHENDUSE TOOTMISHARU

(53)

Uurimisperioodil tootsid vaatlusalust toodet

—	kolm kaebuse esitanud tootjat, kes tegid uurimise käigus komisjoniga täies ulatuses koostööd ja kes tootsid vaatlusalust toodet eesmärgiga müüa seda kolmandatele isikutele turu poolt määratud hindadega (“vabaturg”),

—	üks muu tootja, kes toodab vabaturule ja toetas kaebust, kuid ei teinud uurimise käigus koostööd,

—	kolm muud tootjat, kes valmistasid vaatlusalust toodet enda jaoks kasutamiseks suletud turul. Üks nendest tootjatest tegi uurimisel koostööd, teised ei toetanud käesolevat uurimist ega olnud selle vastu.

(54)	Tootjad, kes valmistavad vaatlusalust toodet suletud turul kasutamiseks, toodavad vaatlusalust toodangut vahesaadusena, mis kasutatakse täielikult ära suure väärtusega toodete tootmisahela järgmistes etappides. Ühtegi osa nende toodangust ei müüdud vabaturul.

(55)

Vahetegemine suletud turu ja vabaturu vahel on oluline ühenduse turu majandusliku olukorra ja ühenduse tootmisharu analüüsi seisukohalt, kuna suletud turul kasutamiseks mõeldud toodete puhul ei esine otsest konkurentsi imporditud toodetega. Seevastu vabaturul müügiks mõeldud toodete puhul tuvastati otsene konkurents Hiina Rahvavabariigist pärineva vaatlusaluse toote impordiga. Eelpooltoodut arvesse võttes on järeldatud, et olukord vabaturul ja suletud turul on erinev.

(56)

Kolme koostööd tegeva ühenduse tootja, kes tootsid vabaturule ja tegid täies ulatuses koostööd, toodang ulatus umbes 89 %-ni ühenduse uurimisperioodi jooksul vabaturule toodetud kogutoodangust. Nendest ühenduse tootjatest koosneb algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ühenduse tootmisharu.

D. ÜHENDUSE TURU OLUKORRA ANALÜÜS

1. Üldine

1.1. Andmed impordi kohta

(57)	Impordiandmete allikana kasutati Eurostati andmeid, mis olid seotud CN kood 2849 90 30 impordimahuga ja kontrollitud ekspordiandmeid, mis pärinesid koostööd tegevatelt eksportijatelt Hiina Rahvavabariigis.

1.2. Andmed ühenduse tootmisharu kohta

(58)	Andmed ühenduse tootmisharu kohta saadi kontrollitud vastustest küsimustikule, mille andsid kolm koostööd tegevat ühenduse tootjat, kes valmistasid vaatlusalust toodet vabaturul müügiks, ja koostööd tegevalt tootjalt, kes tootis vaatlusalust toodet enda tarbeks suletud turul.

1.3. Tarbimine ühenduse turul

(59)

Vaatlusaluse toote nähtav tarbimine ühenduse vabaturul tehti kindlaks lähtudes järgnevast:

—	vaatlusaluse toote impordi kogumaht ühendusse vastavalt Eurostat’i andmetele ja

—	kolme koostööd tegeva toodangut vabaturule tootva ühenduse tootja kontrollitud müügimaht.

(60)

Vaatlusalusel perioodil kasvas tarbimine ühenduse vabaturul 9 % võrra. Samas ei toimunud kasv ühtlaselt. Peale langust aastatel 1998 ja 1999 tõusis tarbimine kuni aastani 2001, mil see saavutas rekordilise mahu 7 949 tonni, ning langes seejärel uurimisperioodiks 6 461 tonnini.

	1998	1999	2000	2001	Uurimisperiood
Tarbimine vabaturul (tonni)	5 947	5 393	6 706	7 949	6 461
1998 = 100	100	91	113	134	109

(61)

2000. ja 2001. aastal aset leidnud vabaturu tarbimise märkimisväärne kasv on osaliselt seletatav nii ühenduse kui ka maailmaturu kasvanud majandusaktiivsusega, samuti uue ekspordilitsentside väljastamise korra jõustumisega Hiina Rahvavabariigis. Viimatimainitu tingis toodangu suuremahulise kokkuostu (varude soetamine kasutajate poolt) 2000. aasta lõpus ja 2001. aastal, mis tulenes hirmust, et tooraine ja vaatlusalune toode muutuvad raskesti kättesaadavaks.

2. Import Hiina Rahvavabariigist

2.1. Maht ja turuosa

(62)	Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi maht näitab vaatlusalusel perioodil teatud kõikumisi, kasvades lõppkokkuvõttes 1998. aasta mahuga võrreldes ja sellest tulenevalt on uurimisperioodi turuosa samuti suurem kui 1998. aastal.

2.2. Hinnad ja nende allalöömine

(63)

Hiina Rahvavabariigist imporditud vaatlusaluse toote keskmine cif-impordihind oli uurimisperioodil EÜ piiril 12,59 eurot/kg. Selleks, et analüüsida hindade allalöömise ulatust, võrreldi ühenduse tootmisharu poolt müüdava vaatlusaluse toote kaalutud keskmist hinda Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi kaalutud keskmise hinnaga ühenduse turul uurimisperioodi vältel, kohandades seda nõuetekohaselt tollimaksude ja impordijärgsete kulude osas.

(64)	Ühenduse tootmisharu tehasehinnad müügil ühenduses esimesele sõltumatule kliendile on saadud vastusena küsimustikule. Hiina impordihindadena on kasutatud hindu, mille esitasid koostööd tegevad vaatlusalust toodet eksportivad tootjad uurimisperioodi vältel.

(65)	Sellest lähtuvalt on hinna allalöömismarginaal protsendina ühenduse tootmisharu hindadest umbes 10 %. Kui valemisse lisada ka praegu kehtivad dumpinguvastased tollimaksud, siis hinna allalöömist ei esine.

3. Impordi ja ühenduse tootmisharu müügi maht ja ühikuhinnad EÜ-s uurimisperioodil

(66)

Võrreldes muudest kolmandatest riikidest pärit impordiga, oli Hiina Rahvavabariigist pärit impordi hind (s.o keskmiselt 12,59 eurot/kg) palju madalam. Nimetatud asjaoludel esines võimalus, et meetmete kehtetuks muutumisel oleks Hiina Rahvavabariigist pärineva vaatlusaluse toote import kasvanud muude kolmandate riikide poolt ühendusse eksporditava toote arvelt ja dumpinguhindadega.

E. ÜHENDUSE TOOTMISHARU OLUKORD

(67)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 hinnati ühenduse tootmisharu uurimise käigus ka kõiki majanduslikke faktoreid ja indekseid, mis mõjutasid tootmisharu olukorda alates 1998. aastast (alusaasta) kuni uurimisperioodini. Allpool toodud andmed ühenduse tootmisharu kohta sisaldavad kolmelt koostööd tegevalt ühenduse tootjalt saadud koondatud andmeid, välja arvatud juhul, kui on näidatud teisiti.

1. Tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine ja varud

(68)

Tootmisvõimsus määrati kindlaks paigaldatud seadmete teoreetilise maksimaalse tunnivõimsuse põhjal, mis korrutati aastase maksimaalse töötundide arvuga, kusjuures võeti arvesse tehnohooldustööd ja muud samalaadsed tootmiskatkestused. Vaatlusalusel perioodil suurenes tootmisvõimsus 22 %.

	1998	1999	2000	2001	Uurimisperiood
Tootmine (tonni)	5 494	5 150	5 606	6 528	5 554
Indeks	100	94	102	119	101
Tootmisvõimsus (tonni)	6 838	6 848	7 799	8 030	8 310
Indeks	100	100	114	117	122
Tootmisvõimsuse rakendamine, %	80,3	75,2	71,9	81,3	66,8
Indeks	100	94	90	101	83
Varud (tonni)	996	1 133	1 189	834	1 688
Indeks	100	114	119	84	169
Varud (% toodangust)	18	22	21	13	30
Indeks	100	122	117	72	167

(69)

Ühenduse tootmisharu toodang suurenes vaatlusalusel perioodil 1 %. Samas järgnes selline tagasihoidlik tõus selle näitaja teatud kõikumisele. 6 %-lise languse järel aastal 1999 suurenes tootmine aastatel 1999–2001 27 %. Seejärel langes tootmine uurimisperioodil tagasi tasemele, kus ületas 1998. aasta taset vaid väga vähesel määral.

(70)

Põhjused, mis tingisid tootmise ja tootmisvõimsuste suurenemise aastatel 2000 ja 2001, on toodud põhjenduses 61. Järsk nõudluse suurenemine vaatlusaluse toote järele, mis tulenes majandustegevuse hoogustumisest maailmaturul ja uue ekspordilitsentside väljastamise korra kehtestamisest Hiina Rahvavabariigis, põhjustas tootmisvõimsuste tõstmiseks tehtavate investeeringute mahu kasvu, seda eriti aastatel 2000 ja 2001, mille tulemusel suurenesid vaatlusalusel perioodil tootmisvõimsused 22 %.

(71)

Tootmisvõimsuse rakendamise määra langus uurimisperioodil eelnevate aastatega võrreldes on seletatav nõudluse järsu vähenemisega vaatlusaluse toote järele uurimisperioodi jooksul. Kuigi tootmisvõimsused olid jätkuvat suurt nõudlust eeldades suurenenud, ei saavutatud siiski oodatud tulemust, kuna uurimisperioodi vältel vähendasid kliendid ostetavaid tootekoguseid eesmärgiga piirata oma varude mahtu. Selle tulemusel jäi uurimisperioodi aegne tootmismaht samale tasemele kui 1998. aastal.

(72)

Varud jäid tootmise ja müügiga võrreldes kuni aastani 2000 suhteliselt stabiilsele tasemele. 2001. aastal vähenesid varud tulenevalt suurenenud nõudmisest. Uurimisperioodi ajal suurenesid ühenduse tootmisharu varud, seda tulenevalt ootamatust nõudluse langusest maailmaturul, ulatudes 30 %-ni tootmismahust, võrreldes 18 %-ga 1998. aastal. Antud tootmisharu jaoks tavapärane varude maht oleks umbes 20 % tootmismahust.

2. Müügimaht, hinnad, turuosa ning müügimaht eksporditurgudel

(73)

Järgnevalt toodud arvud näitavad ühenduse tootmisharu müügimahte ja hindu müügil ühenduse sõltumatutele klientidele, turuosa ühenduses ja müügimahte eksporditurgudel.

	1998	1999	2000	2001	Uurimisperiood
Müügimaht ühenduse turul (tonni)	3 662	3 702	4 353	4 164	4 154
Turuosa ühenduse turul	62 %	69 %	65 %	52 %	64 %
Keskmine müügihind (eurot)	14,27	13,65	13,70	17,10	14,92
Müügimaht eksporditurul (tonni)	1 367	1 118	1 470	1 955	1 696
Müügimaht kokku (tonni)	5 029	4 820	5 823	6 119	5 850

(74)	Vaatlusalusel perioodil tegi ühenduse turu müügimaht läbi mõõduka tõusu – uurimisperioodi jooksul müüdud kogused olid 13 % suuremad kui 1998. aastal. Kokkuvõttes ühenduse tootmisharu mahud suurenesid impordi arvelt, suurendades turuosa 62 %-lt 1998. aastal uurimisperioodi aegse 64 %-ni.

(75)

Kui 2001. aasta välja arvata, on ühenduse tootmisharu keskmine müügihind säilitanud suhteliselt stabiilse taseme. Uurimisperioodi keskmine müügihind oli 5 % kõrgem kui 1998. aastal. 2001. aastal kerkis keskmine müügihind 17,10 euroni tonni kohta, kuid langes seejärel uurimisperioodi vältel tagasi 14,92 eurole.

(76)	Vaatlusalusel perioodil suurenes ka ekspordi müügimaht. Müüdud kogused suurenesid 1998. aasta ja uurimisperioodi vahel 24 %, saavutades rekordmahu 2001. aastal. Vaatlusalusel perioodil moodustas ekspordiks müüdud maht 25–30 % kogu müügimahust.

(77)	Kogu müügimaht suurenes 1998. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 16 %, saavutades rekordtaseme 2001. aastal põhjustel, mida on kirjeldatud põhjenduses 61.

3. Tasuvus, investeeringutasuvus ja rahavoog

(78)	Arvestamata 2001. aastat, mis oli erakordne aasta, nagu eelpool selgitatud, näitavad majanduslikud näitajad (tasuvus, investeeringutasuvus ja rahavoog), et ühenduse tootmisharu kasumimarginaal, investeeringutasuvus ja müügist ühenduse turul pärinev rahavoog on mõnevõrra vähenenud.

(79)

Tasuvuse vähenemist uurimisperioodil on samuti mõjutanud olulise tarnelepingu ajutine puudumine ühe ühenduse tootja puhul ja müügimahu vähenemine, mille üheks põhjuseks on kasutajate poolne 2001. aastal toote puuduse kartuses loodud varude kasutamine. Esineb ka tõendeid selle kohta, et olulised kõikumised põhitooraine (APT – ammooniumparavolframaat), millest suurem osa pärineb Hiinast, hinnas on mõjutanud nende ühenduse tootjate tasuvuse määra, kes oma tegevuses sõltuvad selle toote ostmisest vabaturult.

4. Investeeringud ja kapitali kaasamise võime

(80)

1998. ja 2001. aasta vahelisel perioodil oli investeeringute tase suhteliselt stabiilne. Pidevaid investeeringuid tehti tootmisprotsessi tehnilisse täiustamisse ja tootmisega seotud seadmetesse. Samas tuleks märkida, et uurimisperioodi vältel vähenes investeeringute maht märgatavalt tänu vähesele müügitulule müügilt ühenduse turule.

(81)	Ühenduse tootmisharu säilitas vaatlusalusel perioodil, k.a uurimisperiood, kapitali kaasamise võime väljastpoolt pärit investeerijatelt või emaettevõtjatelt.

5. Tööhõive, tootlikkus ja töötasud

(82)	Vaatlusalusel perioodil töötajate arv vähenes. Tööjõukulud jäid suhteliselt stabiilseks kuni 2000. aastani, kuid suurenesid seejärel 2001. aastal ja jäid ka uurimisperioodi vältel kõrgemale tasemele. Vaatlusalusel perioodil suurenesid tööjõukulud 8 %, seda tavapärase palgatõusu ulatuses.

(83)

1998. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes tootlikkus 2 %, mis oli võrreldav tootmismahu tõusuga. Ühenduse tootmisharul õnnestus 2000. ja 2001. aastal tootmismahtu suurendada ja teha seda töötajate arvu olulise suurendamiseta. Selle tulemusel paranes neil aastatel ka tootlikkus. Siinkohal tuleks siiski märkida, et tootlikkuse taset ei mõjuta pelgalt tootmise tase, vaid ka aastate lõikes erinev tootevalik.

6. Dumpingumarginaali suurus ja toibumine varasemast dumpingust

(84)

Vaatlusperioodil suurenes Hiina Rahavabariigist pärineva dumpinguhinnaga impordi turuosa. Samas jäi turuosa vabaturu mahu suhtes madalale tasemele (moodustades vaid 4 % tarbimisest vabaturul). Sellest hoolimata võib öelda, et tulenevalt dumpingumarginaali suurusest (31 %) ja välistest teguritest, nagu põhitooraine (APT) hinna kõikumine ja olulise tarnelepingu ajutine kaotus, ning vaatamata stabiilsele nõudlusele vaatlusaluse toote järele, langes ühenduse tootmisharu tasuvus ja muud rahalised näitajad, nagu on osutatud põhjenduses 78.

7. Suletud turg

(85)

Täielikuma ülevaate saamiseks ühenduse tootjatest võrreldi ühenduse tootmisharu mõningaid majanduslikke näitajaid puudutavaid uurimistulemusi andmetega, mida esitas koostööd tegev ühenduse tootja, kes toodab vaatlusalust toodet vaid suletud turul kasutamiseks. Kõnealuse tootjaga seotud uurimistulemused on järgmised (indekseeritud, eeldades, et uurimistulemused puudutavad vaid ühte äriühingut):

	1998	1999	2000	2001	Uurimisperiood
Tootmine	100	92	108	98	73
Tootmisvõimus	100	116	116	116	116
Tootmisvõimsuse rakendamine	100	99	99	94	57
Varud	100	328	360	449	331
Investeeringud	100	2	1	75	1
Tööhõive	100	100	97	97	87
Tööjõukulud	100	110	110	117	109
Tootlikkus	100	92	111	101	84

(86)

1998. ja 1999. aasta vahelisel perioodil kasvas tootmisvõimsus 16 % ning säilitas seejärel ühtlase taseme. Vaatlusalusel perioodil vähenes tootmine 27 %, kõikudes indeksi 92 ja indeksi 108 vahel. Tootmisvõimuse rakendamise määr langes 1998. ja 2001. aasta vahelisel perioodil 6 % ning seejärel uurimisperioodil veel täiendavad 39 %, mis vastas tootmise vähenemise mahule. Vaatlusalusel perioodil on varud enam kui kolmekordistunud, kuigi selle tõusu ulatus on osaliselt tingitud ka 1998. aasta väikestest varudest. Ulatuslikud investeeringud leidsid aset aastatel 1998 ja 2001. Kuni 2001. aastani jäi tööhõive määr suhteliselt stabiilseks, kuid uurimisperioodil langes see 10 %. Tööjõukulud tõusid 2001. aastaks indeksini 117, kuid seejärel langesid uurimisperioodil indeksini 109. Tootlikkus kõikus aastate 1998 ja 2000 vahelisel perioodil indeksi 92 ja indeksi 111 vahel, kuid langes uurimisperioodil paralleelselt tootmismahu langusega indeksini 84, hoolimata tööhõivemäära langusest kõnealusel aastal.

(87)

Vaatlusalust toodet müüdi siseturul üleandehinnaga. Leiti, et üleandehinnad ei tugine piisaval määral tegelikele turuhindadele, et neid võiks pidada turuhindu kajastavateks hindadeks. Samuti ei ole vaatlusaluse üleantava toote turuväärtuse määratlemisel abiks erinevate tootmisega seotud kulude jagunemise analüüs. Seetõttu ei saa suletud turu jaoks ettenähtud toodangu tasuvust, investeeringutasuvust ja rahavoogu pidada usaldusväärseks näitajaks. Kuna äriühing kuulus suuremasse äriühingute gruppi, ei olnud oluliselt mõjutatud ka vaatlusaluse äriühingu kapitali kaasamise võime.

(88)	Kuna ei tuvastatud, et impordi puhul esineks otsest konkurentsi suletud turul kasutamiseks mõeldud vaatlusaluse tootega, seda hoolimata dumpingumarginaali suurusest, ei leitud ka, et siseturule tootjad oleksid dumpinguhinnaga impordist või meetmetest olulisel määral mõjutatud.

(89)	Kokkuvõtteks võib öelda, et suletud turul toimunud muutused sarnanesid muutustele, mis leidsid aset vabaturul, kuigi tootmise, tööhõive ja tootlikkuse osas olid muutused negatiivsemad. Seega ei oleks suletud turu kaasamine mõjutanud üldisi vabaturu osas tehtud järeldusi.

8. Kokkuvõte ühenduse tootmisharu olukorra kohta

(90)

Kuigi meetmeid on rakendatud juba pikema aja vältel ja esineb stabiilne nõudlus vaatlusaluse toote järele, langesid vaatlusaluse perioodi jooksul teataval määral ühenduse tootmisharu kasumimarginaalid ja muud rahalised näitajad. Piirates vaatlusalusel perioodil hinnatõusu, suutis ühenduse tootmisharu müüki ja turuosa suurendada. Samas on see saavutatud tasuvuse arvel. Uurimisperioodi vältel oli tööstusharu tasuvus vaid veidi üle säästuläve, kuigi samas tuleks selle tulemuse puhul arvesse võtta ka 2001. aasta erakordsust. Kuigi dumpingu ebaõiglane mõju on tollimaksuga kompenseeritud, esineb siiski tõendeid selle kohta, et peamise tooraine (APT), mis suuremas osas pärineb Hiina Rahvavabariigist, hinna oluline kõikumine on mõjutanud nende ühenduse tootjate tasuvust, kes on sõltuvad selle materjali ostmisest avatud turult.

F. KAHJU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(91)

Eeltoodut arvesse võttes ja pidades eriti silmas eespool toodud põhjendust 66, on tõenäoline, et juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, suureneb Hiina Rahvavabariigist pärineva vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga ekspordi poolt avaldatav surve ühenduse tootmisharule. Dumpinguhinnaga ekspordi poolt tekitatud suurenenud ebaaus konkurents tooks tõenäoliselt kaasa ühenduse tootmisharu varalise seisundi edasise halvenemise. Seetõttu on jõutud järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamine põhjustaks tõenäoliselt ühenduse tootmisharu olukorra kahjustamise jätkumise.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Üldkaalutlused

(92)

Uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Algmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt määratleti ühenduse huvid tervikuna, võttes sealjuures arvesse kõikide erinevate asjassepuutuvate isikute huve, sealhulgas ka ühenduse tootmisharu huve, ühenduse muude tootjate huve, importijate/hulgimüüjate huve ja vaatlusaluse toote kasutajate huve. Käesoleva analüüsi läbiviimise huvides küsiti teavet kõigilt huvitatud pooltelt.

(93)

Siinkohal oleks vaja meelde tuletada, et varasema uurimise käigus ei leitud, et meetmete kehtestamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Lisaks sellele tuleks märkida, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, mistõttu võimaldavad käesoleva uurimise aeg ja laad hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete eelnevat negatiivset põhjendamatut mõju asjaomastele isikutele.

(94)	Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu jätkumise kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete säilitamine ei ole antud juhul ühenduse huvides.

2. Ühenduse tootmisharu huvid

(95)

Siinkohal tuleb meenutada, et tuvastati Hiina Rahvavabariigist pärineva vaatlusaluse toote dumpingu tõenäoline jätkumine ja et vaatlusaluse toote impordi korral esineb risk, et ühenduse tootmisharu kahjustamine jätkub. Ühenduse tootmisharu huvides on kahjustamist vältida ja meetmete kehtivuse pikendamine peaks aitama seda eesmärki saavutada. Seega on ühenduse tootmisharu huvides meetmete säilitamine Hiina Rahvavabariigist pärineva dumpinguhinnaga ekspordi vastu.

3. Sõltumatute importijate ja hulgimüüjate huvid

(96)

Vastuseid ei saadud üheltki importijalt ega hulgimüüjalt. Koostöö puudumine iseenesest kinnitab, et meetmete jätkuv kohaldamine Hiina Rahvavabariigist pärinevale impordile ei avaldaks ühenduse vaatlusaluse toote sõltumatute importijate ja hulgimüüjate olukorrale märgatavat mõju. See vastab ka varasemate uurimiste käigus tuvastatule.

4. Kasutajate huvid

(97)

Ühenduse vaatlusaluse toote kasutajad on peamiselt kõvasulamist detailide valmistajad, kes kasutavad vaatlusalust toodet toorainena. Mõned kasutajatest on suured rahvusvahelised tootjad, kes kasutavad toorainena põhiliselt enda poolt valmistatud volframkarbiidi (kasutamine suletud turul), samas kui muud kasutajad (peamiselt väiksemad tootjad) ostavad vaatlusalust toodet eksportijatelt või ühenduse tootmisharult.

(98)	Suurte rahvusvaheliste tootjate huvide osas näitab nende suurte kasutajate poolse toetuse või vastuseisu puudumine, et meetmete jätkuv kohaldamine Hiina Rahvavabariigist pärinevale impordile ei mõjuta oluliselt nende olukorda ühenduses.

(99)

Küsimustikule vastas üks väike tööriistade tootja. Umbes 90 % selle tootja volframkarbiidi varudest on ostetud ühenduse tootmisharult. Kõnealune tootja väljendas muret, et meetmete säilitamise korral tugevneb ühenduse tootmisharu, mis kasutajate väitel on killustatud, ja see toob kaasa kasutajate suurema sõltuvuse ühenduse tootmisharust kui tarneallikast. Samas tuleb märkida, et kuigi ühenduse tootmisharu valitses EL turgu 64 % ulatuses ja on oluline tarneallikas, ei ole see siiski ainus tarneallikas. Uurimisperioodil konkureerisid müügil EL turul neli EL tootjat. Lisaks sellele avaldab konkurentsi ka Hiina Rahvavabariigist ja muudest riikidest pärinev import, mille EL turuosa oli uurimisperioodil 36 %. Seetõttu ollakse seisukohal, et EL turul on mitmeid erinevaid tarneallikaid ja et kõnealuse kasutaja poolt väljendatud mure on põhjendamata.

(100)

Kuigi meetmete jätkumine võiks ühenduse tootmisharu positsiooni säilimisele kasutajate suhtes kaasa aidata, on olemas ka piisavad alternatiivsed tarneallikad. Kui meetmete kehtivus lõpetataks, tekiks ilmne risk, et ühenduse tootmisharu tõrjutaks turult välja ja kasutajad kaotaksid olulise tarneallika.

5. Kokkuvõte ühenduse huvide kohta

(101)

Eelöeldu põhjal ei ilmne, et meetmete jätkuv rakendamine kahjustaks ühenduse huve. Olukord on pigem vastupidine – senikaua kui see võimaldab ühenduse tootmisharul säilitada ühenduse turul aktiivsuse, aitab see ka kaasa erinevate tarneallikate säilimisele kasutajate jaoks.

H. JÄRELDUS

(102)

Uurimine on näidanud, et Hiina Rahavabariigi eksportijad on dumpingut uurimisperioodil jätkanud. Tõestatud on ka, et ühenduse turg on Hiina eksportijate jaoks atraktiivseks turuks, võttes sealjuures arvesse hindu, mida nad kasutavad omamaiste klientide ja muude eksporditurgude puhul. Seetõttu võib järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on tõenäoline, et ühenduse turule jõuaksid suured kogused dumpinguhinnaga eksporti.

(103)

Ühenduse tootmisharu rahaline seisund, mis vaatlusalusel perioodil avaldus väiksemas tasuvuses, investeeringutasuvuses ja rahavoogudes, halveneks ilmselt meetmete kehtetuks tunnistamise korral veelgi, kuna ühenduse turule saabuks veelgi suurem kogus dumpinguhinnaga eksporti Hiina Rahvavabariigist.

(104)

Ühenduse huve silmas pidades on järeldatud, et ei esine mõjuvaid põhjuseid Hiina Rahvavabariigist pärinevale vaatlusaluse toote impordile dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmiseks.

(105)

Seepärast tuleks jätkata seniste dumpinguvastaste meetmete kohaldamist Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordile.

I. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(106)

Kõiki asjassepuutuvaid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal soovitati olemasolevate meetmete säilitamist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta.

(107)

Eestoodust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Hiina Rahvavabariigist pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatud dumpinguvastased meetmed säilitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. CN-koodi 2849 90 30 alla kuuluvate ja Hiina Rahvavabariigist pärit volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Vabale netohinnale ühenduse piiril kehtiv lõplik dumpinguvastane tollimaksumäär, mida kohaldatakse enne tollimaksu sissenõudmist, on 33 %.

3. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

C. VEERMAN

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) EÜT L 264, 27.9.1990, lk 7. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 610/95 (EÜT L 64, 22.3.1995, lk 1).

(3) EÜT L 264, 27.9.1990, lk 59.

(4) EÜT L 248, 23.9.1994, lk 8. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 82/95 (EÜT L 14, 20.1.1995, lk 1).

(5) EÜT L 64, 22.3.1995, lk 1.

(6) EÜT L 111, 9.4.1998, lk 1.

(7) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1094/2002 (EÜT C 166, 12.7.2002, lk 2).

(8) EÜT C 84, 8.4.2003, lk 2.

(9) EÜT C 81, 31.3.2004, lk 8.

(10) Tootmisvõimsus määrati kindlaks paigaldatud seadmete teoreetilise maksimaalse tunnivõimsuse põhjal, mis korrutati aastase teoreetilise töötundide arvuga, kusjuures võeti arvesse tehnohooldustööd ja muud samalaadsed tootmiskatkestused. Kasutatud meetod on sama, mis ühenduse tootmisharu puhul kasutatav võimsuse arvestamise meetod.

(11) Vabaturu toodang määrati kindlaks toote kogu impordimahu põhjal, millele lisati tõestatud müügikogus, mis müüdi ühenduse turul kolme koostööd tegeva ühenduse tootja poolt, mis tegelevad tootmisega vabaturu tarbeks. Vt ka põhjendus 60.

31.12.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 395/70

NÕUKOGU OTSUS,

22. detsember 2004,

Schengeni acquis' osade jõustamise kohta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis

(2004/926/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 29. mai 2000. aasta otsust 2000/356/EÜ, millega kinnitatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotlus osaleda teatud Shengeni acquis' sätetes, (1) ja eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühendkuningriik on väljendanud kavatsust alustada järgmiste Schengeni acquis' osade rakendamist: õigusalane koostöö, uimastialane koostöö, Schengeni konventsiooni artiklid 26 ja 27 ning politseikoostöö.

(2)	Ühendkuningriik on teatanud valmisolekust kohaldada kõiki nõukogu otsuse 2000/365/EÜ artiklis 1 nimetatud Schengeni acquis' sätteid, välja arvatud need, mis käsitlevad Schengeni infosüsteemi.

(3)	Ühendkuningriik jätkab ettevalmistusi Schengeni infosüsteemi asjaomaste sätete rakendamiseks ja andmekaitseks.

(4)	Ühendkuningriigile saadeti küsimustik, millele saadud vastused võeti teatavaks; seejärel tehti Ühendkuningriiki kontroll- ja hindamisvisiit vastavalt politseikoostöö valdkonnas kohaldatavale korrale.

(5)	Küsimustikule saadud vastused ja visiit veensid, et Schengeni aquis' kohaldamine eespool nimetatud valdkondades vastab õigusaktidele, inimtööjõule, väljaõppele, infrastruktuurile ja materiaalsetele vahenditele esitatud nõudmistele.

(6)

Eeltingimused otsuse 2000/365/EÜ artikli 1 lõike a punktis i, artikli 1 lõikes b, artikli 1 lõike c punktis i ja artikli 1 lõike d punktis i loetletud Schengeni acquis' i sätete rakendamiseks Ühendkuningriigis on täidetud, võimaldades Ühendkuningriigil jõustada kõnealused sätted ja nende edasiarendused.

(7)	Nõukogu otsuse 2000/365/EÜ artikli 5 lõikes 2 määratakse kindlaks, milliseid Schengeni acquis' sätted kohaldatakse Gibraltari suhtes.

(8)

Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariik ja Norra Kuningriik on sõlminud lepingu, millega kehtestatakse ühelt poolt Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning teiselt poolt Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelised õigused ja kohustused Schengeni acquis' valdkondades, mida kohaldatakse kõnealuste riikide suhtes. (2) Kõnealuse lepingu artikli 2 alusel on vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud ja viimaste Schengeni acquis' rakendamise, kohaldamise ja selle edasiarendamisega ühinemist käsitleva lepingu (3) artiklile 3 loodud segakomiteega konsulteeritud käesoleva otsuse ettevalmistamise osas vastavalt selle lepingu artiklile 4,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu otsuse 2000/365/EÜ artikli 1 lõike a punktis i, artikli 1 lõikes b, artikli 1 lõike c punktis i ja artikli 1 lõike d punktis i nimetatud sätted jõustatakse Ühendkuningriigi suhtes alates 1. jaanuarist 2005.

Nõukogu otsuse 2000/365/EÜ artikli 5 lõikes 2 nimetatud sätted jõustatakse Gibraltari suhtes alates 1. jaanuarist 2005.

Pärast nõukogu otsust 2000/365/EÜ vastu võetud ja käesoleva otsuse I lisas loetletud Schengeni aqcuis'd edasiarendavate õigusaktide sätted jõustatakse Ühendkuningriigi ja Gibraltari suhtes alates 1. jaanuarist 2005.

Pärast nõukogu otsust 2000/365/EÜ vastu võetud ja käesoleva otsuse II lisas loetletud Schengeni aqcuis'd edasiarendavate õigusaktide sätted jõustatakse Ühendkuningriigi suhtes alates 1. jaanuarist 2005.

Artikkel 2

Käesoleva otsuse kohaldamisel toimub Gibraltari asutuste, kaasaarvatud õigusasutuste, ja Euroopa Liidu liikmesriikide (väljaarvatud Ühendkuningriik) asutuste vaheline ametlik teabevahetus ja otsuste edastamine vastavalt menetlusele, mis on ette nähtud nendes Gibraltari asutuste suhtes kehtivates kokkulepetes, mis käsitlevad EL ja EÜ dokumente ning nendega seotud 19. aprillil 2000 Hispaania ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud ning Euroopa Liidu liikmesriikidele ja institutsioonidele edastatud lepinguid (vt käesoleva otsuse III lisa).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. detsember 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

C. VEERMAN

(1) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(2) EÜT L 15, 20.1.2000, lk 2.

(3) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

I LISA

Loetelu Schengeni acquis' edasiarendustest, mis jõustatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Gibraltari suhtes.

Nõukogu 29. mai 2000. aasta akt, millega kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitlev konventsioon (konventsiooni artikli 2 lõikes 1 nimetatud sätted) (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 1). Seda konventsiooni hakatakse Gibraltari suhtes kohaldama siis, kui kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioon laieneb Gibraltarile.

2.	Nõukogu 28. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/51/EÜ, millega täiendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 26 sätteid (EÜT L 187, 10.7.2001, lk 45).

Nõukogu 16. oktoobri 2001. aasta akt, millega kehtestatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni protokoll (protokolli artiklis 15 nimetatud sätted) (EÜT C 326, 21.11.2001, lk 1). Seda protokolli hakatakse Gibraltari suhtes kohaldama siis, kui Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitlev konventsioon jõustub Gibraltaril vastavalt kõnealuse konventsiooni artiklile 26.

4.	Nõukogu 28. novembri 2002. aasta raamotsus 2002/946/JSK, millega tugevdatakse karistusõiguslikku raamistiku, et tõkestada ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamist (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 1).

5.	Nõukogu 28. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/90/EÜ, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17).

6.	Nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 377/2004, sisserände kontaktametnike võrgustiku loomise kohta (ELT L 64, 2.3.2004, lk 1).

7.	Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv vedajate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (ELT L 261, 6.8.2004, lk 24).

II LISA

Loetelu Schengeni acquis' edasiarendustest, mida kohaldatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis:

Nõukogu 28. septembri 2000. aasta otsus 2000/586/JSK, millega kehtestatakse menetlus ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 40 lõigete 4 ja 5, artikli 41 lõike 7 ja artikli 65 lõike 2 muutmiseks (EÜT L 248, 3.10.2000, lk 1).

2.	Nõukogu 2. oktoobri 2003. aasta otsus 2003/725/JSK, millega muudetakse kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitleva 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 40 lõikeid 1 ja 7 (ELT L 260, 11.10.2003, lk 37).

III LISA

COPY OF LETTER

From	:	Mr. Javier SOLANA, Secretary General of the Council of the European Union
Date	:	19 April 2000
To	:	Permanent Representatives of the Member States and to other institutions of the European Union
Subject	:	Gibraltar authorities in the context of E.U. and E.C. instruments and related treaties

I hereby circulate a document which contains agreed arrangements relating to Gibraltar authorities in the context of EU and EC instruments and related treaties (‘the arrangements’), together with an exchange of correspondence between the Permanent Representatives of the United Kingdom and Spain, which, in accordance with paragraph 8 of the arrangements, are notified to the Permanent Representatives of the Member States and to the other institutions of the European Union for their information and for the purposes indicated in them.

POSTBOXING ARRANGEMENTS

Agreed Arrangements relating to Gibraltar Authorities in the Context of EU and EC Instruments and Related Treaties

Taking account of the responsibility of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland as the Member State responsible for Gibraltar, including its external relations, under the terms of Article 299.4 of the Treaty establishing the European Community, when in an instrument or treaty of the type specified in paragraph 5 a provision is included whereby a body, authority or service of one Member State of the European Union may communicate directly with those of another EU Member State or may take decisions with some effect in another EU Member State, such a provision will be implemented, in respect of a body, authority or service of Gibraltar (hereinafter referred to as ‘Gibraltar authorities’, in accordance with the procedure in paragraph 2, and in the cases specified therein, through the authority of the United Kingdom specified in paragraph 3. The obligations of an EU Member State under the relevant instrument or treaty remain those of the United Kingdom.

In order to implement such a provision, formal communications and decisions to be notified which are taken by or addressed to the Gibraltar authorities will be conveyed by the authority specified in paragraph 3 under cover of a note in the form attached for illustrative purposes in Annex 1. The authority specified in paragraph 3 will also ensure an appropriate response to any related enquiries. Where decisions are to be directly enforced by a court or other enforcement authority in another EU Member State without such notification, the documents containing those decisions by the Gibraltar authority will be certified as authentic by the authority specified in paragraph 3. To this effect the Gibraltar authority will make the necessary request to the authority specified in paragraph 3. The certification will take the form of a note based in Annex 1.

The authority of the United Kingdom mentioned in paragraphs 1 and 2 will be The United Kingdom Government/Gibraltar Liaison Unit for EU Affairs of the Foreign and Commonwealth Office based in London or any United Kingdom body based in London which the Government of the United Kingdom may decide to designate.

4.	The designation by the United Kingdom of a Gibraltar authority in application of any instrument or treaty specified in paragraph 5 that includes a provision such as that mentioned in paragraph 1 will also contain a reference to the authority specified in paragraph 3 in the terms of Annex 2.

These arrangements will apply as between EU Member States to:

a)	Any present or future European Union or Community instrument or any present or future treaty concluded within the framework of the European Union or European Community;

b)	Any present or future treaty related to the European Union or European Community to which all or a number of EU Member States or all or a number of EU and EFTA/EEA states are the only signatories or contracting parties;

c)	The Council of Europe Conventions mentioned in the Convention of 19 June 1990 implementing the Schengen Agreement;

The following treaties related to instruments of the European Union:

—	The convention on the Service Abroad of Judicial and Extrajudicial Documents in Civil or Commercial Matters done at the Hague on 15 November 1965.

—	The Convention on the Taking of Evidence Abroad in Civil or Commercial Matters done at the Hague on 18 March 1970

—	The Convention on the Civil Aspects of International Child Abduction done at the Hague on 25 October 1980 (when extended to Gibraltar).

e)	Other treaties to which both sides agree that these arrangements should apply. Where there is no such agreement, the two sides will nevertheless seek to avoid and to resolve any problems, which may arise.

In respect of the treaties specified in sub-paragraphs (a) and (b) these arrangements will also apply as between all the contracting parties to those treaties. Paragraphs 1 and 2 of these arrangements will be constructed accordingly.

6.	The spirit of these arrangements will be respected to resolve questions that may arise in the application of any provisions of the kind described in paragraph 1, bearing in mind the desire of both sides to avoid problems concerning the designation of Gibraltar authorities.

7.	These arrangements or any activity or measure taken for their implementation or as a result of them do not imply on the side of the Kingdom of Spain or on the side of the United Kingdom any change in their respective positions on the question of Gibraltar or on the limits of that territory.

8.	These arrangements will be notified to the EU institutions and Member States for their information and for the purposes indicated in them.

Annex 1

SPECIMEN NOTE FROM THE AUTHORITY SPECIFIED IN PARAGRAPH 3

On behalf of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland as the Member State responsible for Gibraltar, including its external relations, in accordance with Article 299 (4) of the Treaty establishing the European Community, I attach a certificate in respect of (the company), signed by the Commissioner of Insurance, the supervisory authority for Gibraltar.

In accordance with the Article 14 of the Directive 88/375/EEC, as amended by Article 34 of Directive 92/49/EEC, the (name of company) has notified to the Commissioner of Insurance in Gibraltar its intention to provide services into (name of EU Member State). The process envisaged by Article 35 of Directive 92/49/EEC is that within one month of the notification the competent authorities of the home Member State shall communicate to the host Member State or Member State within the territory of which an undertaking intends to carry on business under the freedom to provide services:

a)	A certificate attesting that the undertaking has the minimum solvency margin calculated in accordance with Article 16 and 17 of Directive 73/239/EEC;

b)	The classes of insurance which the undertaking has been authorised to offer;

c)	The nature of the risks which the undertaking proposes to cover in the Member State of the provision of services.

Annex 2

FORMULA TO BE USED BY THE UNITED KINGDOM WHEN DESIGNATING A GIBRALTAR AUTHORITY

In respect of the application of the (name of instrument) to Gibraltar, the United Kingdom, as the Member State responsible for Gibraltar, including its external relations, in a accordance with Article 299 (4) of the Treaty establishing the European Community, designates (name of Gibraltar authority) as the competent authority for the purposes of (relevant provision of the instrument). In accordance with arrangements notified in Council document xxx of 2000:

1.1.

One or more of the following alternatives will be used as appropriate

—	any formal communications required under the relevant provisions of (name of instrument) which come from or are addressed to (name of Gibraltar authority)

—	any decision taken by or addressed to (name of Gibraltar authority) which is to be notified under the relevant provisions of (name of instrument)

will be conveyed by (name of UK authority) under cover of a note. The (name of UK authority) will also ensure an appropriate response to any related enquiries.

Where decisions are to be directly enforced by a court or other enforcement authority in another Member State without the need of a formal previous notification

The documents containing such decisions of (name of Gibraltar authority) will be certified as authentic by the (name of UK authority). To this effect the (name of Gibraltar authority) will make the necessary request to the (name of UK authority). The certification will take the form of a note.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 395

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	47. köide 31. detsember 2004

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2265/2004, 20. detsember 2004, teatavate terasetoodetega kauplemise kohta Euroopa Ühenduse ja Kasahstani Vabariigi vahel	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2266/2004, 20. detsember 2004, teatavate terasetoodetega kauplemise kohta ühenduse ja Ukraina vahel	20
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2267/2004, 20. detsember 2004, teatavate terasetoodetega kauplemise kohta Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahel	38
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2268/2004, 22. detsember 2004, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärineva volframkarbiidi ja sulatatud volframkarbiidi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks	56

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	2004/925/EÜ:Nõukogu otsus, 22. detsember 2004, millega muudetakse otsust 2004/197/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (ATHENA)	68
*	2004/926/EÜ:Nõukogu otsus, 22. detsember 2004, Schengeni acquis' osade jõustamise kohta Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis	70