ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu
Teataja
L 367
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
47. köide
14. detsember 2004
|
ISSN 1725-5082 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 367 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
47. köide |
|
Sisukord |
|
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik |
Lehekülg |
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
|
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
|
||
|
|
* |
Komisjoni direktiiv 2004/112/EÜ, 13. detsember 2004, millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 95/50/EÜ ohtlike kaupade maanteeveo kontrollimise ühtse korra kohta ( 1 ) |
|
|
|
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik |
|
|
|
|
Nõukogu |
|
|
|
* |
|
|
|
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik
|
14.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 367/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2116/2004,
2. detsember 2004,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000) Püha Tooliga sõlmitud lepingute osas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti, eriti selle artikli 57 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1347/2000 (abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta) (1) artikkel 40 sätestab, et liikmesriigid peavad käesoleva määruse III peatükis sätestatud tingimustel tunnustama kõiki Püha Tooli ja Portugali, Itaalia ning Hispaania vaheliste lepingute (konkordaatide) alusel abielu kehtetuse kohta tehtud otsuseid. |
|
(2) |
2003. aasta ühinemisakti II lisa muutis määruse (EÜ) nr 1347/2000 artiklit 40, et osutada Püha Tooli ja Malta vahelisele 3. veebruari 1993. aasta lepingule kanooniliste abielude tsiviiltagajärgede ning nende abielude suhtes tehtud kiriklike võimude ja kohtute otsuste tsiviiltagajärgede tunnustamise kohta ning 6. jaanuari 1995. aasta teisele lisaprotokollile. |
|
(3) |
Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, (2) jõustus 1. augustil 2004 ja seda kohaldatakse 1. märtsist 2005 kõikides liikmesriikides, välja arvatud Taanis. |
|
(4) |
Et osutada Malta ja Püha Tooli vahelisele lepingule, avaldas Malta soovi muuta määruse (EÜ) nr 2201/2003 artiklit 63, mis vastab määruse (EÜ) 1347/2000 artiklile 40. |
|
(5) |
2003. aasta ühinemisakti artikkel 57 sätestab, et akte, mis võeti vastu enne ühinemist ning mida tuleb ühinemise tõttu kohandada, saab kohandada lihtsustatud menetlusega, mille kohaselt teeb nõukogu otsuse komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega. |
|
(6) |
Malta sooviga arvestamine ja määruse (EÜ) nr 2201/2003 asjakohane muutmine on põhjendatud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 2201/2003 artiklit 63 muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Lõikesse 3 lisatakse järgmine punkt:
|
|
2. |
Lõige 4 asendatakse järgmisega: “4. Hispaania, Itaalia ja Malta võivad lõikes 2 sätestatud otsuste tunnustamise suhtes kohaldada sama menetlust ja samu kontrolle, mida kohaldatakse lõikes 3 nimetatud Püha Tooliga sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt kiriklike kohtute otsuste suhtes.” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. märtsist 2005.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule.
Brüsselis, 2. detsember 2004
Nõukogu nimel
eesistuja
J. P. H. DONNER
(1) EÜT L 160, 30.6.2000, lk. 19. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1804/2004 (ELT L 318, 19.10.2004, lk 7).
(2) ELT L 338, 23.12.2003, lk. 1.
|
14.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 367/3 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2117/2004,
7. detsember 2004,
millega pikendatakse komisjoni otsusega nr 2730/2000/ESTÜ kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu peatamise tähtaega Hiina Rahvavabariigist pärit tükilise kivisöekoksi, mille tüki läbimõõt on üle 80 mm, impordi suhtes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artikli 14 lõiget 4,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
A. ANALÜÜSI KÄIK
|
(1) |
Komisjon kehtestas otsusega 2730/2000/ESTÜ (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määraga 32,6 eurot tonni kohta Hiina Rahvavabariigist (HRV) pärit tükilise kivisöekoksi, mille tüki läbimõõt on üle 80 mm (“koks 80+”) ja mis kuulub CN-koodi ex 2704 00 19 (TARICi koodi 2704001910) alla, impordi suhtes. |
|
(2) |
Komisjon peatas otsusega 2004/264/EÜ (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu üheksaks kuuks alates 20. märtsist 2004. |
B. PEATAMISE TÄHTAJA PIKENDAMISE PÕHJENDUSED
|
(3) |
Algmääruse artikli 14 lõikes 4 on sätestatud dumpinguvastaste meetmete peatamise võimalus ühenduse huvides lähtuvalt olukorrast, et turu tingimused on ajutiselt sel määral muutunud, et peatamise tagajärjel on kahju jätkumine ebatõenäoline. Dumpinguvastaseid meetmeid võib komisjoni otsusega peatada üheksaks kuuks. Algmääruse artikli 14 lõikes 4 on täpsustatud, et peatamise tähtaega võib pikendada veel kõige rohkem ühe aasta võrra, kui nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal nii otsustab. |
|
(4) |
Pärast lõpliku dumpinguvastase tollimaksu peatamise otsust, on komisjon vastavalt otsuse põhjendusele 15 jätkanud koksi 80+ turuolukorra seiret. Lisaks HRV-st pärit impordi analüüsile saadeti kõikidele asjaomastele isikutele ka küsimustik teabenõudega tootmise, müügi kohta ühenduse turul mahtude ja hindade lõikes ja tasuvuse näitajate kohta 2003. aastal ning 2004. aasta esimese kuue kuu jooksul. |
|
(5) |
Vastuseid saadi nii kaebuse esitanud kui (toodet) kasutavalt tööstusharult. Koostööd tegid neli ühenduse tootjat: kolm EL-15 riigist (kaebuse esitanud tööstusharu) ja üks Poola tootja. Koostööd tegid ka kaksteist äriühingut, mis esindasid nii kivivilla tootjaid kui ka valutööstusi. |
|
(6) |
HRV-st ühendusse imporditavate mahtude puhul leiti, et 2004. aasta esimese kuue kuu jooksul vähenes vaatlusaluse toote impordi maht 4 % võrra võrreldes 2003. aasta sama ajaga. Eelmiste aastate kogemusele toetudes näib, et teisel poolaastal imporditakse tavaliselt rohkem. 2004. aasta jaanuari ja juuni vahelise perioodi ning 2003. aasta kuue viimase kuu vaheline impordimahtude võrdlus näitab tõepoolest vähenemist 11 % võrra. |
|
(7) |
Koksi 80+ keskmine hind 2004. aasta kuue esimese kuu jooksul tõusis 107 % võrreldes 2003. aasta keskmise hinnaga. Keskmiselt oli ühiku hind 124 eurot tonni kohta 2003. aastal ja 256 eurot tonni kohta 2004. aasta esimese kuue kuu jooksul. 2004. aasta esimese viie kuu jooksul täheldati väikest hinnatõusu 110 eurolt 140 eoroni ja juunis tõusis hind 403 euroni. |
|
(8) |
Esialgse uurimise ajal olid HRV põhikonkurendid Poola ja Tšehhi Vabariik. Eurostati andmetel moodustas koguimport nendest riikidest 2003. aastal 924 602 tonni, samal ajal kui HRV-st imporditi 318 005 tonni. Need riigid on nüüd osa ühenduse tööstusharust ja nende andmed on võetud arvesse. |
|
(9) |
Ühenduse tootjate (EL-15) toodang tõusis 2003. aasta 442 397 tonnilt 2004. aastal arvatavalt 543 920 tonnile, st 23 % võrra. Samal ajal kasvasid müügimahud 35 % ja hinnad 8 %. Ühenduse tööstus näib olevat hakanud suhteliselt hästi välja tulema varasemast kahjulikust olukorrast, sest keskmine kasum oli 2003. aastal 8,5 % ja 2004. aasta juuni lõpuks 12,4 %. |
|
(10) |
Uute EL liikmesriikide puhul on koksi 80+ tootmine koondunud põhiliselt Poolasse ja Tšehhi Vabariiki. Üks Poola tootjatest osales kõnealuses protsessis. EL-25 äriühingute toodang kasvas 2004. aastal 30 % võrreldes 2003. aastaga. Samal ajal kasvasid müügimahud 39 % ja müügihinnad 12 %. EL-25 tootjate keskmine kasum oli 2003. aastal 13 % ja 2004. aastal 19,1 %. |
|
(11) |
HRV-st tarbiva tööstuse poolt imporditud koksi 80+ hinnad tõusid 143 eurolt tonni kohta 2003. aastal 255 euroni tonni kohta 2004. aastal (aprill–juuni), st 78 %. Nimetatud tarbijate poolt ostetud Hiina koksi maht vähenes 158 730 tonnilt 2003. aastal hinnanguliselt mahuni 65 114 tonni aastal 2004, st 59 % võrra. |
|
(12) |
Tarbijad jäävad selle juurde, et koksi 80+ pakkumine ei rahulda ühenduse turu nõudlust, hoolimata ühenduse tööstuse toodangu ja müügi märkimisväärsest kasvust. Lisaks sellele väidavad nad, et Hiina koksi 80+ ei ole piisavates kogustes saadaval ja ka saadaolev on väga kõrge hinnaga. |
C. JÄRELDUS
|
(13) |
Eespool kirjeldatust nähtub, et turul valitseb sama olukord nagu meetmete peatamise ajal. Võttes arvesse ajutist muutust turutingimustes ja eriti vaatlusaluse toote kõrget hinnataset, mis on tunduvalt kõrgemal kahjustavast tasemest, mida näitas esialgne uurimine, ning asjaolu, et koksi 80+ ei tarnita piisaval määral, järeldati, et HRV-st imporditav koks 80+ ei suuda tekitada ühenduse tööstusele hetkel valitsevatel tingimustel enam kahju ja peatamise tähtaja pikendamine oleks ühenduse huvides. Seega on peatamise tingimused jätkuvalt täidetud. |
|
(14) |
Lähtuvalt eespool kirjeldatust tehakse ettepanek, mille kohaselt tuleks rakendada dumpinguvastase tollimaksu peatamist kivisöekoksi, mille läbimõõt on üle 80 mm, impordi suhtes üheks aastaks, vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 4. |
|
(15) |
Tuleks märkida, et sellise pikendatud peatamise tähtaja lõppemisel aegub kehtiv dumpinguvastane tollimaks, kui ei esitata aegumise läbivaatamise taotlust. |
|
(16) |
Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal sellele järeldusele jõuti. Kuna koksiturg on väga ebastabiilne, taotles ühenduse tööstusharu dumpinguvastase tollimaksu senise üheksakuulise tähtaja pikendamist. Seoses sellega leiti, et lühem periood ei ole kõnealuses olukorras õigustatud, sest vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 4 võib meetmed igal ajal pärast konsulteerimist taas kasutusele võtta, kui tollimaksu peatamise põhjus on lakanud olemast. |
|
(17) |
Peatamise tähtaja vältel jätkab komisjon koksi 80+ ühendusse importimise arengu seiret, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Komisjoni otsusega 2730/2000/ESTÜ kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu peatamise tähtaega pikendatakse kuni 2005. aasta 15. detsembrini.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. detsember 2004
Nõukogu nimel
eesistuja
G. ZALM
(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).
(2) EÜT L 316, 15.12.2000, lk 30. Otsust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 997/2004 (ELT L 183, 20.5.2004, lk 1).
(3) ELT L 81, 19.3.2004, lk 89.
|
14.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 367/6 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2118/2004,
13. detsember 2004,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul. |
|
(2) |
Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 14. detsembril 2004.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. detsember 2004
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
J. M. SILVA RODRÍGUEZ
(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).
LISA
Komisjoni 13. detsembri 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(EUR/100 kg) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
052 |
109,2 |
|
204 |
91,2 |
|
|
624 |
182,9 |
|
|
999 |
127,8 |
|
|
0707 00 05 |
052 |
88,7 |
|
220 |
122,9 |
|
|
999 |
105,8 |
|
|
0709 90 70 |
052 |
130,6 |
|
204 |
63,2 |
|
|
999 |
96,9 |
|
|
0805 10 10, 0805 10 30, 0805 10 50 |
052 |
50,8 |
|
204 |
52,8 |
|
|
382 |
32,3 |
|
|
388 |
48,6 |
|
|
528 |
36,4 |
|
|
999 |
44,2 |
|
|
0805 20 10 |
204 |
66,5 |
|
999 |
66,5 |
|
|
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90 |
052 |
67,8 |
|
204 |
46,2 |
|
|
464 |
171,7 |
|
|
624 |
80,7 |
|
|
720 |
30,2 |
|
|
999 |
79,3 |
|
|
0805 50 10 |
052 |
40,2 |
|
528 |
42,2 |
|
|
999 |
41,2 |
|
|
0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90 |
052 |
116,3 |
|
388 |
150,4 |
|
|
400 |
86,2 |
|
|
404 |
106,9 |
|
|
512 |
105,4 |
|
|
720 |
51,5 |
|
|
804 |
167,7 |
|
|
999 |
112,1 |
|
|
0808 20 50 |
400 |
95,1 |
|
720 |
42,1 |
|
|
999 |
68,6 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.
|
14.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 367/8 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2119/2004,
13. detsember 2004,
millega avatakse pakkumismenetlus nr 53/2004 EÜ veinialkoholi müügiks uuteks tööstuslikeks kasutusteks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 33,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 25. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1623/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas, (2) sätestatakse muu hulgas määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklites 27, 28 ja 30 osutatud destilleerimisel saadud ja sekkumisametite valduses oleva alkoholi müügi üksikasjalikud eeskirjad. |
|
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklile 80 tuleks veinialkoholi müügiks uuteks tööstuslikeks kasutusteks korraldada pakkumismenetlusi, et vähendada ühenduse veinialkoholi varusid ning võimaldada läbi viia väikesemahulisi tööstusprojekte ja töödelda kõnealust alkoholi tööstuslikuks kasutamiseks ettenähtud eksportkaubaks. Liikmesriikide valduses olevad ühenduse veinialkoholi varud on destilleeritud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklitele 27, 28 ja 30. |
|
(3) |
Alates 1. jaanuarist 1999 ja vastavalt nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2799/98, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev rahanduskord, (3) tuleb pakkumishinnad ja tagatised väljendada ning maksed teha eurodes. |
|
(4) |
Tuleks kindlaks määrata pakkumiste esitamise miinimumhinnad, liigitatuna vastavalt eesmärgipärase kasutamise viisile. |
|
(5) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kuulutatakse välja pakkumismenetlus nr 53/2004 EÜ veinialkoholi müügiks uuteks tööstuslikeks kasutusteks. Asjaomane alkohol on saadud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 27 ja 28 kohasel destilleerimisel ning on Prantsusmaa sekkumisameti valduses.
Müüki pannakse 120 000 hektoliitrit 100 %list alkoholi. Vaatide numbrid, ladustuskohad ja igas vaadis sisalduva 100 %lise alkoholi kogus on täpsustatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 2
Müük toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklitele 79, 81, 82, 83, 84, 85, 95, 96, 97, 100 ja 101 ning vastavalt määruse (EÜ) nr 2799/98 artiklile 2.
Artikkel 3
1. Pakkumised tuleb esitada sekkumisametile, kelle valduses on asjaomane alkohol:
|
Onivins-Libourne, Délégation nationale |
|
17, avenue de la Ballastière, boîte postale 231 |
|
F-33505 Libourne Cedex |
|
(telefon (33-5) 57 55 20 00 |
|
teleks 57 20 25 |
|
faks (33-5) 57 55 20 59), |
või saata tähitud kirjaga nimetatud sekkumisameti aadressile.
2. Pakkumised esitatakse kahekordses pitseeritud ümbrikus, sisemisele ümbrikule tehakse märge: “Pakkumine vastavalt menetlusele nr 53/2004 EÜ uuteks tööstuslikeks kasutusteks”, välimisele ümbrikule kirjutatakse asjaomase sekkumisameti aadress.
3. Pakkumised peavad asjaomasesse sekkumisametisse jõudma hiljemalt 4. jaanuaril 2005 kell 12.00 (Brüsseli aja järgi).
4. Kõikide pakkumistega peab kaasas olema tõend selle kohta, et asjaomasele sekkumisametile on esitatud pakkumistagatis 4 eurot 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta.
Artikkel 4
Miinimumhind, mida võib pakkuda, on 8,35 eurot pagaripärmi valmistamiseks ettenähtud 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta, 26 eurot amiinide ja kloraalide tüüpi eksporditavate keemiatoodete valmistamiseks ettenähtud 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta, 32 eurot eksporditava kölni vee valmistamiseks ettenähtud 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta ja 7,50 eurot muudeks tööstuslikeks kasutusteks ettenähtud 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta.
Artikkel 5
Proovide võtmise vorminõuded on sätestatud määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklis 98. Proovide hind on 10 eurot liitri kohta.
Sekkumisamet esitab kogu vajaliku teabe müügiks pakutava alkoholi omaduste kohta.
Artikkel 6
Täitmistagatis on 30 eurot 100 %lise alkoholi hektoliitri kohta.
Artikkel 7
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. detsember 2004
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1795/2003 (ELT L 262, 14.10.2003, lk 13).
(2) EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1774/2004 (ELT L 316, 15.10.2004, lk 61).
(3) EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1.
LISA
PAKKUMISMENETLUS nr 53/2004 EÜ ALKOHOLI MÜÜGIKS TÖÖSTUSLIKEKS KASUTUSTEKS
Müügiks pakutava alkoholi ladustamiskoht, kogus ja omadused
|
Liikmesriik |
Asukoht |
Vaadi numbrid |
100 %lise alkoholi kogus hektoliitrites |
Viide määrusele (EÜ) nr 1493/1999 (artiklid) |
Alkoholi liik |
Alkoholisisaldus (mahuprotsent) |
||||
|
PRANTSUSMAA |
|
8 |
22 565 |
27 |
Toorpiiritus |
+ 92 |
||||
|
1 |
22 605 |
27 |
Toorpiiritus |
+ 92 |
||||||
|
7 |
22 620 |
27 |
Toorpiiritus |
+ 92 |
||||||
|
2 |
22 640 |
27 |
Toorpiiritus |
+ 92 |
||||||
|
15 |
710 |
28 |
Toorpiiritus |
+ 92 |
||||||
|
21 |
8 860 |
27 |
Toorpiiritus |
+ 92 |
||||||
|
35 |
8 785 |
27 |
Toorpiiritus |
+ 92 |
|||||
|
27 |
2 505 |
27 |
Toorpiiritus |
+ 92 |
||||||
|
34 |
8 710 |
27 |
Toorpiiritus |
+ 92 |
||||||
|
|
Kokku |
|
120 000 |
|
|
|
|
14.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 367/11 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2120/2004,
10. detsember 2004,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2729/2000, milles sätestatakse veinisektori kontrolli üksikasjalikud rakenduseeskirjad
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 72 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni määruse (EÜ) nr 2729/2000 (2) artikli 11 lõike 2 teises lõigus määratakse kindlaks minimaalne proovide arv, mis võetakse igal aastal nimetatud määruse artiklis 10 sätestatud analüüside andmepanga jaoks. Seoses Tšehhi Vabariigi, Küprose, Ungari, Malta, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisega tuleks kindlaks määrata proovide arv nende riikide puhul. |
|
(2) |
Artiklis 12 määratakse kindlaks Teadusuuringute Ühiskeskuse (TÜK) poolt teostatavate analüüside arv, kaasa arvatud proovide analüüsid nende liikmesriikide osas, kellel veel puuduvad vahendid analüüside tegemiseks. Tuleks kehtestada üleminekuperiood, et neis liikmesriikides oleks võimalik asutada isotoopanalüüside tegemiseks pädevad laboratooriumid ja korraldada nende tööd. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 2729/2000 I, II ja III lisas on esitatud täpsed juhised proovide töötlemise, analüüsimise ja aruannete esitamise kohta; arvestamaks saadud kogemusi ja tehnilist arengut, tuleks need juhised ajakohastada. |
|
(4) |
Määrust (EÜ) nr 2729/2000 tuleks vastavalt muuta. |
|
(5) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EÜ) nr 2729/2000 muudetakse järgmiselt.
|
1. |
Artikli 11 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega: “Igal aastal on andmepanga jaoks võetavate proovide arv vähemalt:
|
|
2. |
Artikli 12 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega: “31. juulini 2008, kuni vastavate analüüsiseadmete paigaldamiseni, saadavad veini tootvad liikmesriigid, kellel ei ole sisseseadet isotoopanalüüside tegemiseks, oma veiniproovid analüüsimiseks TÜKisse.” |
|
3. |
I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisa tekstiga. |
|
4. |
II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga. |
|
5. |
III lisa asendatakse käesoleva määruse III lisa tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 10. detsember 2004
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Mariann FISCHER BOEL
(1) EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1795/2003 (ELT L 262, 14.10.2003, lk 13).
(2) EÜT L 316, 15.12.2000, lk 16.
I LISA
“I LISA
Juhised värskete viinamarjade proovide võtmise ja nendest veini valmistamise kohta artiklis 11 osutatud isotoopanalüüsi jaoks
I. VIINAMARJAPROOVIDE VÕTMINE
|
A. |
Iga proov peab koosnema vähemalt 10 kg küpsetest ühe sordi viinamarjadest. Need tuleb võtta sellistena, nagu nad leitakse. Proovid tuleb võtta asjaomase maatüki saagikoristuse ajal. Kogutud viinamarjad peavad olema iseloomulikud kogu maatükile. Värskete viinamarjade proove või pressitud viinamarjavirret võib säilitada edasise kasutamiseni külmutatult. Ainult juhul, kui on ette nähtud viinamarjavirdes sisalduva vee 18O isotoobi määramine, tuleb võtta eraldi viinamarjavirde alikvoot ning säilitada see kogu viinamarjaproovi pressimise järel. |
|
B. |
Proovide võtmisel tuleb koostada kirjeldusleht. Nimetatud leht peab koosnema kahest osast, millest esimene on viinamarjaproovide võtmise kohta ja teine veinivalmistamise kohta. Seda tuleb hoida koos prooviga ja see peab olema kogu veo ajal prooviga kaasas. Lehte tuleb ajakohastada, tehes kandeid proovi igasuguse töötlemise kohta. Proovivõtmise kirjeldusleht koostatakse vastavalt II lisa küsimustiku I osale. |
II. VEINIVALMISTAMINE
|
A. |
Veinivalmistamise peab läbi viima pädev asutus või selle asutuse poolt volitatud asutus, võimaluse korral tingimustes, mis on võrreldavad selle tootmispiirkonna tavapäraste tingimustega, mida proov esindab. Veinivalmistamise tulemusel peab suhkur täielikult muunduma alkoholiks, milles on jääksuhkrut vähem kui 2 grammi liitri kohta. Siiski võib jääksuhkru määr teatud juhtudel, nt parema esindavuse tagamiseks, olla suurem. Niipea kui vein on SO2 abil selginenud ja stabiliseerunud, tuleb see panna 75 cl pudelitesse ja märgistada. |
|
B. |
Veinivalmistamise kirjeldusleht koostatakse vastavalt II lisa küsimustiku II osale.” |
II LISA
“II LISA
Küsimustik isotoopanalüüsi jaoks viinamarjade proovi võtmise ja veinivalmistamise kohta
Kasutatavad analüüsimeetodid ja tulemuste (ühikute) väljendamise meetodid põhinevad määruse (EMÜ) nr 2676/90 lisas kirjeldatud meetoditel (või on tunnistatud võrdväärseks analüüsimisega tegelevate laboratooriumide poolt).
I. osa
1. Üldinformatsioon
|
1.1. |
Proovi number: |
|
1.2. |
Proovi võtnud ametiisiku või volitatud isiku nimi ja amet: |
|
1.3. |
Proovi võtmise eest vastutava pädeva asutuse nimi ja aadress: |
|
1.4. |
Veinivalmistamise ja proovide saatmise eest vastutava pädeva asutuse nimi ja aadress, kui need erinevad punktis 1.3 osutatud asutuse omadest: |
2. Proovi üldkirjeldus
|
2.1. |
Päritolu (riik, piirkond): |
|
2.2. |
Saagiaasta: |
|
2.3. |
Viinamarjasort: |
|
2.4. |
Viinamarjade värvus: |
3. Viinamarjaistanduse kirjeldus
|
3.1. |
Maatükki hariva isiku nimi ja aadress: |
|
3.2. |
Maatüki asukoht:
|
|
3.3. |
Mullatüüp (nt lubjane, savine, lubja-savine, liivane): |
|
3.4. |
Asend (nt kallakul, tasandikul, päikesepoolne): |
|
3.5. |
Viinapuude arv hektari kohta: |
|
3.6. |
Viinamarjaistanduse ligikaudne vanus (alla 10 aasta, 10–25 aastat, üle 25 aasta): |
|
3.7. |
Kõrgus merepinnast: |
|
3.8. |
Kasvatamis- ja lõikamismeetod: |
|
3.9. |
Veinitüüp, mida viinamarjadest tavapäraselt valmistatakse (lauavein, mpv-kvaliteetvein, muu) (vt määruse (EÜ) nr 1493/1999 1. lisas toodud mõisteid): |
4. Viinamarjasaagi ja viinamarjavirde omadused
|
4.1. |
Koristatava maatüki hinnanguline saak hektari kohta: (kg/ha) |
|
4.2. |
Viinamarjade tervislik seisund (nt veatud, riknenud), täpsustades, kas viinamarjad olid proovi võtmise ajal kuivad või märjad: |
|
4.3. |
Proovivõtmise kuupäev: |
5. Ilmastikutingimused enne saagi koristamist
|
5.1. |
Sademed kümme päeva enne saagi koristamist: jah/ei. Sademete esinemise korral esitada võimaluse korral täiendavad andmed. |
6. Niisutatud viinamarjaistandused
Kui kultuuri on niisutatud, siis viimase kastmise päev:
(Proovi võtmise eest vastutava pädeva asutuse tempel ja proovi võtnud isiku nimi, amet ja allkiri)
II. osa
1. Veinivalmistamine mikrotasandil
|
1.1. |
Viinamarjade proovi kaal kilogrammides: |
|
1.2. |
Pressimismeetod: |
|
1.3. |
Saadud viinamarjavirde kogus: |
|
1.4. |
Viinamarjavirde omadused:
|
|
1.5. |
Viinamarjavirde töötlemismeetod (nt selitamine, tsentrifuugimine): |
|
1.6. |
Pärmi lisamine (kasutatav pärmisort). Märkida, kas toimus iseeneslik käärimine: |
|
1.7. |
Temperatuur käärimise ajal: |
|
1.8. |
Käärimise lõpu määramise meetod: |
|
1.9. |
Veini töötlemise meetod (nt transfeermeetod): |
|
1.10. |
Vääveldioksiidi lisamine (mg/l): |
|
1.11. |
Saadud veini analüüs:
|
2. Proovist veini valmistamise ajakava
|
— |
proovivõtmise kuupäev (sama, mis saagikoristuse kuupäev, I osa lõik 4.3): |
|
— |
pressimise kuupäev: |
|
— |
käärimise alguse kuupäev: |
|
— |
käärimise lõppkuupäev: |
|
— |
villimiskuupäev: |
II osa lõpetamise kuupäev:
(Veinivalmistamise eest vastutanud pädeva asutuse tempel ja selle asutuse pädeva isiku allkiri)”
III LISA
“III LISA
ANALÜÜSIARUANNE
Määruse (EMÜ) nr 2676/90 lisas kirjeldatud isotoopmeetodil analüüsitud veini ja veinitoodete proovid, mis sisestatakse TÜKi isotoobiandmepanka
I. ÜLDINFORMATSIOON (kantakse üle II lisast)
|
1. |
Riik: |
|
2. |
Proovi number: |
|
3. |
Aasta: |
|
4. |
Viinamarjasort: |
|
5. |
Veini liik: |
|
6 |
Piirkond/rajoon: |
|
7. |
Tulemuste eest vastutava laboratooriumi nimi ja aadress: |
|
8. |
Proov TÜKi kontrollanalüüsi jaoks: jah/ei |
II. MEETODID JA TULEMUSED
1. Vein (kantakse üle II lisast)
|
1.1. |
: |
Alkoholisisaldus mahuprotsentides |
: |
% vol. |
|
1.2. |
: |
Kuivekstrakti koguhulk |
: |
g/l |
|
1.3. |
: |
Redutseerivad suhkrud |
: |
g/l |
|
1.4. |
: |
Üldhappesus väljendatuna viinhappes |
: |
g/l |
|
1.5. |
: |
Vääveldioksiidi üldsisaldus |
: |
mg/l |
2. Veini destilleerimine SNIF-NMRi jaoks
|
2.1. |
Destilleerimisseadme kirjeldus: |
|
2.2. |
Destilleeritud veini kogus/saadud destillaadi mass: |
3. Destillaadi analüüs
|
3.1. |
Destillaadi alkoholisisaldus mahuprotsentides (m/m) |
4. Etanooli deuteeriumiisotoopide suhte määramise tulemus NMRi (tuumamagnetresonantsi) abil
|
4.1. |
= |
(D/H)I |
= |
ppm |
|
4.2. |
= |
(D/H)II |
= |
ppm |
|
4.3. |
= |
“R” |
= |
5. NMRi parameetrid
Mõõdetud sagedus:
6. Veini 18O/16O isotoopsuhte määramise tulemus
δ 18O [‰]= ‰ V. SMOW – SLAP
7. Viinamarjavirde 18O/16O isotoopsuhte määramise tulemus(vajaduse korral)
δ 18O [‰]= ‰ V. SMOW – SLAP
8. Veinietanooli 13C/12C isotoopsuhte määramise tulemus
δ 13C [‰]= ‰ V-PDB”
|
14.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 367/17 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2121/2004,
13. detsember 2004,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1727/1999, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2158/92 (ühenduse metsade kaitse kohta tulekahjude eest) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ja määrust (EÜ) nr 2278/1999, milles sätestatakse teatavad üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EMÜ) nr 3528/86 (ühenduse metsade kaitse kohta õhusaaste eest) kohaldamiseks
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2152/2003 metsade ja keskkonna vastastikuse mõju seire kohta ühenduses, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrust (EÜ) nr 2152/2003 kohaldatakse 1. jaanuarist 2003 ning selles nähakse ette alused jätkamaks ühitatud lähenemisviisi, kasutades meetmeid, mida eelnevalt viidi läbi nõukogu 17. novembri 1986. aasta määruse (EMÜ) nr 3528/86 (ühenduse metsade kaitse kohta õhusaaste eest) (2) ja nõukogu 23. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2158/92 (ühenduse metsade kaitse kohta tulekahjude eest) (3) alusel. Lisaks sellele on määruse (EÜ) nr 2152/2003 ülesandeks jätkata õhusaaste ja metsatulekahjudega seotud metsade seiret ning uurida kõnealuse tegevuskava edasist arengut tulevikus käsitlemaks uusi ühenduse seisukohast asjakohaseid keskkonnaküsimusi. |
|
(2) |
Määruse (EÜ) nr 2152/2003 artikli 8 lõikes 1 sätestatakse, et kõnealuse määruse artiklites 4 ja 5, artikli 6 lõigetes 2 ja 3 ning artikli 7 lõikes 2 sätestatud meetmeid rakendatakse riiklike programmide alusel, mille liikmesriigid koostavad kaheks aastaks. Vastavalt artikli 8 lõikele 5 otsustab komisjon esitatud riiklike programmide või nende heakskiidetud kohanduste alusel toetuskõlbulike kulude finantstoetuse. |
|
(3) |
Määruse (EÜ) nr 2152/2003 artikli 14 lõikes 1 nähakse ette, et liikmesriigid määravad pädevad organid, kes juhivad heakskiidetud siseriiklike programmide kohast tegevust. Seega delegeerib kõnealune määrus rakendamisülesanded selgesõnaliselt siseriiklikele organitele. |
|
(4) |
Kuna puudub komisjoni määrus, millega nähakse ette määruse (EÜ) nr 2152/2003 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, kohaldatakse komisjoni 10. juuni 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 1696/87, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3528/86 ühenduse metsade kaitse kohta õhusaaste eest (varud, võrgustik, aruanded) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (4)11. aprilli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 804/94, milles on sätestatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2158/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses metsatulekahjuteabesüsteemidega, (5)29. aprilli 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1091/94, milles sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 3528/86 ühenduse metsade kaitse kohta õhusaaste eest üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (6) (EÜ) nr 1727/1999 (7) ja (EÜ) nr 2278/1999 (8) sätteid edaspidigi niivõrd, kui need ei ole vastuolus määrusega (EÜ) nr 2152/2003. |
|
(5) |
Määruste (EÜ) nr 1727/1999 ja (EÜ) nr 2278/1999 teatavad sätted tuleks viia kooskõlla nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (9) eriti selle artikli 54 lõike 2 punktiga c ja artikliga 56, ning komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (10) |
|
(6) |
Eelnev analüüs näitab, et eelarve täitmisega seotud ülesannete delegeerimine siseriiklikele avalik-õiguslikele asutustele või eraõiguslikele asutustele vastavalt määruse nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktile c rahuldab usaldusväärse finantsjuhtimise nõudeid ning seejuures tagatakse võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine ja ühenduse tegevuse selgus. |
|
(7) |
Määrusi (EÜ) nr 1727/1999 ja (EÜ) nr 2278/1999 tuleb täiendada liikmesriikide poolt nimetatud pädevate organite valikukriteeriumidega vastavalt määrusele (EÜ) nr 2152/2003 koos sätetega, mis tagavad usaldusväärse finantsjuhtimise nõuete ning võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise. |
|
(8) |
Määrusi (EÜ) nr 1727/1999 ja (EÜ) nr 2278/1999 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
|
(9) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas alalise metsakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrusesse (EÜ) nr 1727/1999 lisatakse järgmine artikkel 2a:
“Artikkel 2a
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2151/2003 (11) artikli 14 kohaselt peavad määratud pädevad organid, kes haldavad heakskiidetud programmides sisalduvaid meetmeid, täitma nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (12) ja komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (13) sätteid ja samuti käesoleva määruse sätteid.
2. Eelkõige peavad lõikes 1 osutatud organid, edaspidi nimetatud “pädevad organid”, vastama vähemalt järgmistele kriteeriumidele:
|
a) |
need organid peavad olema avalikke teenuseid osutavad avalik-õiguslikud organid või eraõiguslikud organid, tingimusel et nende tegevust reguleeritakse ühe liikmesriigi õigusega; |
|
b) |
need organid peavad esitama piisavad finantstagatised, mille on eelistatavalt andnud riigiasutus, eelkõige selleks, et komisjon saaks täielikult tagasi võlgnetavad summad; |
|
c) |
need organid peavad tegutsema vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise nõuetele; |
|
d) |
need organid peavad tagama ühenduse tegevuse selguse vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 56 lõike 1 punktidele a–e. |
3. Lisaks lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele peavad nimetatud lõike punktis a viidatud eraõiguslikud organid tõestama järgmist:
|
a) |
oma tehnilist ja kutsealast suutlikkust, võttes aluseks juhtkonna liikmete haridust ja kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid; |
|
b) |
oma majandus- ja finantssuutlikkust, võttes aluseks asjakohase pangaõiendi või ametialase vastutuskindlustuse tõendi või riigigarantii või bilansiaruanded või bilansiaruannete väljavõtted vähemalt kahe viimase suletud eelarveaasta kohta, kui ettevõtja asukohariigi äriühinguõiguse kohaselt tuleb bilanss avaldada; |
|
c) |
oma pädevust täita eelarvega seotud ülesandeid vastavalt siseriiklikule õigusele, mida tõendab näiteks nende kuulumine kutse- või äriregistrisse, vandetõotus või tunnistus, eriorganisatsiooni kuulumine, selleks tööks vajaliku loa olemasolu või kuulumine käibemaksukohustuslaste registrisse; |
|
d) |
nende suhtes ei kehti määruse (EÜ) nr 1605/2002 artiklid 93 ja 94. |
4. Komisjon sõlmib pädevate organitega lepingu kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 56 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklitega 35 ja 41.
5. Pädevad organid teostavad korrapärast kontrolli, et tagada määruse (EÜ) nr 2152/2003 kohaselt rahastatavate meetmete õige rakendamine. Nad võtavad asjakohaseid meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi, ja algatavad vajaduse korral vastutuselevõtmisega seotud menetlusi, et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid.
6. Komisjoni taotluse korral edastavad pädevad organid komisjonile igakülgset teavet. Komisjon võib dokumentide ja kohapealse kontrolli abil kontrollida nende olemasolu, asjakohasust ja nõuetekohast tegevust kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.
7. Pädevad organid on nendeks vahendajateks, kellele makstakse ühenduse finantstoetust ning kes peavad arvestust kõnealuse, riiklike programmide toetamiseks mõeldud toetuse vastuvõtmise ja väljamaksmise üle ning säilitavad asjakohaseid dokumente, sealhulgas kõiki maksekviitungeid või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumente, millega tõendatakse programmi otseseid ja kaudseid kulusid.”
Artikkel 2
Määrusele (EÜ) nr 2278/1999 lisatakse järgmine artikkel 2a:
“Artikkel 2a
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2151/2003 (14) artikli 14 kohaselt peavad määratud pädevad organid, kes haldavad heakskiidetud programmides sisalduvaid meetmeid, täitma nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (15) ja komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (16) sätteid ja samuti käesoleva määruse sätteid.
2. Eelkõige peavad lõikes 1 osutatud organid, edaspidi nimetatud “pädevad organid”, vastama vähemalt järgmistele kriteeriumidele:
|
a) |
need organid peavad olema avalikke teenuseid osutavad avalik-õiguslikud organid või eraõiguslikud organid, tingimusel et nende tegevust reguleeritakse ühe liikmesriigi õigusega; |
|
b) |
need organid peavad esitama piisavad finantstagatised, mille on eelistatavalt andnud riigiasutus, eelkõige selleks, et komisjon saaks täielikult tagasi võlgnetavad summad; |
|
c) |
need organid peavad tegutsema vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise nõuetele; |
|
d) |
need organid peavad tagama ühenduse tegevuse selguse vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 56 lõike 1 punktidele a–e. |
3. Lisaks lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele peavad nimetatud lõike punktis a viidatud eraõiguslikud organid tõestama järgmist:
|
a) |
oma tehnilist ja kutsealast suutlikkust, võttes aluseks juhtkonna liikmete haridust ja kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid; |
|
b) |
oma majandus- ja finantssuutlikkust, võttes aluseks asjakohase pangaõiendi või ametialase vastutuskindlustuse tõendi või riigigarantii või bilansiaruanded või bilansiaruannete väljavõtted vähemalt kahe viimase suletud eelarveaasta kohta, kui ettevõtja asukohariigi äriühinguõiguse kohaselt tuleb bilanss avaldada; |
|
c) |
oma pädevust täita eelarvega seotud ülesandeid vastavalt siseriiklikule õigusele, mida tõendab näiteks nende kuulumine kutse- või äriregistrisse, vandetõotus või tunnistus, eriorganisatsiooni kuulumine, selleks tööks vajaliku loa olemasolu või kuulumine käibemaksukohustuslaste registrisse; |
|
d) |
nende suhtes ei kehti määruse (EÜ) nr 1605/2002 artiklid 93 ja 94. |
4. Komisjon sõlmib pädevate organitega lepingu kooskõlas määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikliga 56 ja määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artiklitega 35 ja 41.
5. Pädevad organid teostavad korrapärast kontrolli, et tagada määruse (EÜ) nr 2152/2003 kohaselt rahastatavate toimingute korrektne täitmine. Nad võtavad asjakohaseid meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi, ning algatavad vajaduse korral vastutuselevõtmisega seotud menetlusi, et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid.
6. Komisjoni taotluse korral edastavad pädevad organid komisjonile igakülgset teavet. Komisjon võib dokumentide ja kohapealse kontrolli abil kontrollida nende olemasolu, asjakohasust ja nõuetekohast tegevust kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.
7. Pädevad organid on nendeks vahendajateks, kellele makstakse ühenduse finantstoetust ning kes peavad arvestust kõnealuse, riiklike programmide toetamiseks mõeldud toetuse vastuvõtmise ja väljamaksmise üle ja säilitavad asjakohaseid dokumente, sealhulgas kõiki maksekviitungeid või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumente, millega tõendatakse programmi otseseid ja kaudseid kulusid.”
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. detsember 2004
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stavros DIMAS
(1) ELT L 324, 11.12.2003, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 788/2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 17).
(2) EÜT L 326, 21.11.1986, lk 2. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 804/2002 (EÜT L 132, 17.5.2002, lk 1).
(3) EÜT L 217, 31.7.1992, lk 3. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 805/2002 (EÜT L 132, 17.5.2002, lk 3).
(4) EÜT L 161, 22.6.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2278/1999 (EÜT L 279, 29.10.1999, lk 3).
(5) EÜT L 93, 12.4.1994, lk 11.
(6) EÜT L 125, 18.5.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2278/1999 (EÜT L 279, 29.10.1999, lk 3).
(7) EÜT L 203, 3.8.1999, lk 41.
(8) EÜT L 279, 29.10.1999, lk 3.
(9) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(10) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.
(11) ELT L 324, 11.12.2003, lk 1.
(12) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(13) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.
(14) ELT L 324, 11.12.2003, lk 1.
(15) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(16) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1.
|
14.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 367/21 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2122/2004,
13. detsember 2004,
millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab esitada impordisertifikaadi taotlusi 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2005 veise- ja vasikaliha tariifikvootide alusel, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1279/98 Bulgaaria ja Rumeenia puhul
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse komisjoni 19. juuni 1998. aasta määrust (EÜ) nr 1279/98, milles on sätestatud Bulgaariale ja Rumeeniale nõukogu otsustega 2003/286/EÜ ja 2003/18/EÜ kehtestatud veiseliha tariifikvootide rakenduseeskirjad, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 23. juuli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 1349/2004 (2) (millega määratakse kindlaks, kui suures ulatuses saab rahuldada impordisertifikaadi taotlusi, mis esitati juulis 2004 veiseliha tariifikvootide alusel, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1279/98 Bulgaaria ja Rumeenia puhul) on kindlaks määratud tingimused, mille alusel saab rahuldada ajavahemikuks 1. juuli kuni 31. detsember 2004 esitatud impordilitsentsi taotlusi. |
|
(2) |
Kõik Bulgaariast pärit saadaolevad veise- ja vasikalihatoodete kogused, mida saab eritingimustel importida ajavahemikul 1. juulist31. detsembrini 2004 määruse (EÜ) nr 1279/98 artikli 2 esimese lõike alusel, on ära kasutatud. |
|
(3) |
Rumeeniast pärit veise- ja vasikalihatoodete osas, mida saab eritingimustel importida ajavahemikul 1. juulist31. detsembrini 2004 määruse (EÜ) nr 1279/98 artikli 2 esimese lõike alusel, on esitatud litsentsitaotlused tegelikult saadaolevatest kogustest väiksemate koguste kohta. Vastavalt nimetatud artikli teisele lõikele tuleks sellest ajavahemikust ülejäänud kogused liita järgmise ajavahemiku saadaolevatele kogustele Rumeenia puhul. |
|
(4) |
Rumeeniast pärit veise- ja vasikalihatoodete kogused, mida saab eritingimustel importida ajavahemikul 1. jaanuarist30. juunini 2005, tuleb kindlaks määrata, võttes arvesse eelmisest ajavahemikust ülejäänud koguseid määruse (EÜ) nr 1279/98 teise lõike alusel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas kehtestatakse päritoluriigi ja kvoodi järjekorranumbri kaupa kogused, mille kohta saab esitada impordilitsentsi taotlused ajavahemikuks 1. jaanuarist30. juunini 2005 määruses (EÜ) nr 1279/98 sätestatud veise- ja vasikaliha tariifikvootide alusel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 14. detsembril 2004.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. detsember 2004
Komisjoni nimel
põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor
J. M. SILVA RODRÍGUEZ
(1) EÜT L 176, 20.6.1998, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).
(2) ELT L 250, 24.7.2004, lk 7.
LISA
Määruse (EÜ) nr 1279/1998 artiklis 2 osutatud saadaolevad kogused ajavahemikuks, mis kestab 1. jaanuarist kuni 30. juunini 2005
|
Päritoluriik |
Järjekorranumber |
CN-kood |
Saadaolev kogus (tonnides) |
|
Rumeenia |
09.4753 |
0201 0202 |
2 860 |
|
09.4765 |
0206 10 95 0206 29 91 0210 20 0210 99 51 |
100 |
|
|
09.4768 |
1602 50 |
415 |
|
|
Bulgaaria |
09.4651 |
0201 0202 |
125 |
|
14.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 367/23 |
KOMISJONI DIREKTIIV 2004/112/EÜ,
13. detsember 2004,
millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 95/50/EÜ ohtlike kaupade maanteeveo kontrollimise ühtse korra kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/50/EÜ ohtlike kaupade maanteeveo kontrollimise ühtse korra kohta, (1) eriti selle artiklit 9a,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiivis 94/55/EÜ (ohtlike kaupade maanteevedu käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta) (2) on sätestatud ohtlike kaupade ühenduses vedamise ühtsed eeskirjad. |
|
(2) |
Direktiivi 95/50/EÜ lisad on seotud direktiivi 94/55/EÜ lisadega. Direktiivi 94/55/EÜ lisade kohandamine teaduse ja tehnika edusammudega võib mõjutada direktiivi 95/50/EÜ lisasid. |
|
(3) |
Direktiivi 95/50/EÜ lisasid tuleks muuta, et võtta arvesse komisjoni 7. aprilli 2003. aasta direktiivi 2003/28/EÜ, millega neljandat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 94/55/EÜ ohtlike kaupade maanteevedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. |
|
(4) |
Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 94/55/EÜ alusel loodud ohtlike kaupade veo komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 95/50/EMÜ muudetakse järgmiselt.
I, II ja III lisa asendatakse käesoleva direktiivi I, II ja III lisaga.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt ühe aasta jooksul pärast selle avaldamist. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamise päeva Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 13. detsember 2004
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Jacques BARROT
(1) EÜT L 249, 17.10.1995, lk 35. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/26/EÜ (EÜT L 168, 23.6.2001, lk 23).
(2) EÜT L 319, 12.12.1994, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/28/EÜ (ELT L 90, 8.4.2003, lk 45).
I LISA
II LISA
EESKIRJADE RIKKUMISED
Käesoleva direktiivi kohaldamisel lähtutakse eeskirjade rikkumiste tuvastamisel järgmisest mittetäielikust nimekirjast, mis on liigitatud kolme riskikategooriasse (neist I kategooria on tõsiseim).
Asjakohase riskikategooria kindlaksmääramine peab põhinema konkreetsetel asjaoludel ning kuuluma teel õigusaktide täitmise järelevalvet teostava asutuse/ametniku pädevusse.
Riskikategooriates loetlemata rikkumised liigitatakse kategooriate kirjelduste põhjal.
Kui ühe veoühiku puhul tuvastatakse mitu rikkumist, võetakse aruande koostamisel (käesoleva direktiivi III lisa) arvesse üksnes kõige kõrgemat riskikategooriat (vastavalt käesoleva direktiivi I lisa punktile 39).
1. I Riskikategooria
Kui asjaomaste ADRi sätete täitmata jätmine toob kaasa eriti kõrge surma-, kehavigastuse- või olulise keskkonnakahju riski, tuleks kõnealuste rikkumiste puhul üldjuhul võtta viivitamatud ja asjakohased parandusmeetmed, nagu näiteks sõiduki edasisõidu keelamine.
Rikkumised on järgmised:
|
1. |
veetavate ohtlike kaupade vedu on keelatud; |
|
2. |
ohtlike ainete lekkimine; |
|
3. |
vedu toimub keelatud või sobimatu transpordivahendiga; |
|
4. |
lahtiseks veoks kasutatakse mahutit, mille ehitus ei ole kõlblik; |
|
5. |
vedu toimub sõidukiga, millel puudub nõuetekohane TIR-tunnistus; |
|
6. |
sõiduk ei vasta enam TIR-standarditele ning kujutab otsest ohtu (muul juhul kuulub see II riskikategooriasse); |
|
7. |
kasutatud on nõuetele mittevastavat pakendit; |
|
8. |
pakend ei vasta kohaldatavale pakendamisjuhendile; |
|
9. |
ei ole järgitud segapakendeid käsitlevaid erisätteid; |
|
10. |
ei ole kinni peetud laadungi kinnitus- ja paigutusnormidest; |
|
11. |
ei ole järgitud pakendite segalaadungiga seotud norme; |
|
12. |
ei ole järgitud mahutite või pakendite lubatavat täitmistaset; |
|
13. |
ei ole järgitud ühe veoühikuga veetavate koguste piiranguid; |
|
14. |
ohtlikke kaupu veetakse nende olemasolule viitava märgistuseta (nt dokumendid, pakendite märgistus ja etiketid, sõiduki sildid ja märgistus …); |
|
15. |
vedaval sõidukil puuduvad sildid ja märgistus; |
|
16. |
aine kohta puudub teave, mis võimaldaks kindlaks teha I riskikategooriasse kuuluvat rikkumist (nt ÜRO number, saadetise pärisnimi, pakendirühm …); |
|
17. |
juhil puudub kehtiv kutsealase ettevalmistuse tunnistus; |
|
18. |
kasutatakse tuld või lahtist leeki; |
|
19. |
ei peeta kinni suitsetamiskeelust. |
2. II Riskikategooria
Kui asjakohaste ADRi sätete täitmata jätmine toob kaasa kehavigastuse või keskkonnakahju riski, võetakse kõnealuste rikkumiste puhul üldjuhul sobivad parandusmeetmed, näiteks nõutakse olukorra parandamist kontrollipaigas, kui see on võimalik ja asjakohane, kuid hiljemalt käimasoleva veoetapi lõpul.
Rikkumised on järgmised:
|
1. |
veoühik sisaldab enam kui ühte haagist/poolhaagist; |
|
2. |
sõiduk ei vasta enam TIR-standarditele, kuid ei kujuta otsest ohtu; |
|
3. |
sõidukil puuduvad nõuetekohased töökorras tulekustutid; tulekustutit võib käsitada töökorras olevana, kui puudub üksnes ettenähtud plomm ja/või märge kõlblikkusaja kohta; see ei kehti siiski juhul, kui on silmaga näha, et tulekustuti ei ole enam töökorras, st manomeeter näitab nullrõhku; |
|
4. |
sõidukil puudub ADRi või kirjaliku juhendiga ettenähtud varustus; |
|
5. |
pakendite, mahtlastikonteinerite (IBC) või suurpakendite katse- ja kontrolli- ja kasutuskuupäevadest ei ole kinni peetud; |
|
6. |
pakendid, mahtlastikonteinerid (IBC) või suurpakendid on kahjustatud või veetakse kahjustatud puhastamata tühja pakendit; |
|
7. |
pakendatud kaupade veoks kasutatakse sobimatu ehitusega mahutit; |
|
8. |
tsisternid/paakkonteinerid (sealhulgas tühjad ja puhastamata) on nõuetekohaselt sulgemata; |
|
9. |
liitpakendeid veetakse nõuetekohaselt sulgemata välispakendis; |
|
10. |
etiketid, märgistused või sildid ei ole nõuetekohased; |
|
11. |
puudub ADRi kohane kirjalik juhend või kirjalik juhend ei vasta veetavatele kaupadele; |
|
12. |
sõiduk ei ole nõuetekohase järelevalve all või on valesti pargitud. |
3. III Riskikategooria
Kui asjaomaste sätete täitmata jätmine toob kaasa vähese kehavigastuste või keskkonnakahju riski ning kui asjakohaseid parandusmeetmeid ei ole vaja teel võtta, vaid nendega võidakse hiljem ettevõttes tegeleda.
Rikkumised on järgmised:
|
1. |
siltide või etikettide suurus või siltidel või etikettidel olevate tähtede, numbrite või tähiste suurus ei vasta nõuetele; |
|
2. |
veodokumentides puudub muu teave kui I riskikategooriaga punktis 16 nimetatud; |
|
3. |
koolitustunnistus ei ole sõidukis, kuid on tõendeid, et juhil on see olemas. |
III LISA
KOMISJONILE SAADETAVA EESKIRJADE RIKKUMISI JA KARISTUSI KÄSITLEVA ARUANDE STANDARDVORMI NÄIDIS
II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
Nõukogu
|
14.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 367/29 |
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS PROXIMA/2/2004,
30. november 2004,
endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis tegutseva ELi politseimissiooni EUPOL Proxima juhi määramise kohta
(2004/846/EÜ)
POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 25 lõiget 3,
võttes arvesse nõukogu 22. novembri 2004. aasta ühismeedet 2004/789/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL Proxima) pikendamisest endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, eriti selle artikli 8 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Ühismeetme 2004/789/ÜVJP artikli 8 lõikega 1 sätestatakse, et nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed võtma vastu asjakohaseid otsuseid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 25, sealhulgas nimetama peasekretäri / kõrge esindaja ettepanekul ametisse missiooni juhi. |
|
(2) |
Peasekretär / kõrge esindaja on teinud ettepaneku nimetada ametisse Jürgen SCHOLZ, |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga nimetatakse Jürgen SCHOLZ endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis tegutseva Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL Proxima) juhiks alates 15. detsembrist 2004.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Seda kohaldatakse 14. detsembrini 2005.
Brüssel, 30. november 2004
Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel
eesistuja
A. HAMER
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
|
14.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 367/30 |
NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2004/847/ÜVJP,
9. detsember 2004,
Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Kinshasas (KDV) seoses integreeritud politseiüksuse loomisega (EUPOL “Kinshasa”)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 25 kolmandat lõiku, artiklit 26 ja artikli 28 lõiget 3
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
26. jaanuaril 2004 võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2004/85/ÜVJP, mis käsitleb konfliktide vältimist, ohjamist ja lahendamist Aafrikas. (1) |
|
(2) |
Euroopa Liit on 5. juuni 2003. aasta ühismeetme 2003/423/ÜVJP (ELi sõjalise operatsiooni kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis) (2) alusel 2003. aastal Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV) läbi viidud operatsiooni Artemis kaudu võtnud juba konkreetseid meetmeid julgeoleku taastamisele kaasaaitamiseks KDVs. |
|
(3) |
14. detsembril 2000. aastal võttis nõukogu vastu ühismeetme 2000/792/ÜVJP, (3) millega nimetatakse hr Aldo Ajello Euroopa Liidu eriesindajaks Ida-Aafrika järvede piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks ühismeede 96/250/ÜVJP. Eriesindaja mandaati pikendati viimati ühismeetmega 2004/530/ÜVJP. (4) |
|
(4) |
29. septembril 2003. aastal võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2003/680/ÜVJP, (5) millega muudetakse ühist seisukohta 2002/829/ÜVJP teatavate seadmete tarnimise kohta KDVsse. |
|
(5) |
17. detsembril 2002. aastal Pretorias allkirjastatud üldine ja kõikehõlmav kokkulepe ülemineku kohta Kongo Demokraatlikus Vabariigis ning 29. juuni 2003. aasta julgeoleku ja sõjaväe memorandum nägid ette integreeritud politseiüksuse (IPÜ) loomise. |
|
(6) |
28. juulil 2003. aastal võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 1493 (2003), milles väljendatakse rahulolu 4. aprillil 2003. aastal Kongo Demokraatliku Vabariigi üleminekupõhiseaduse vastuvõtmise ning 30. juunil 2003. aastal väljakuulutatud Rahvusliku Ühtsuse ja Ülemineku Valitsuse moodustamise üle. Samuti soovitatakse rahastajatel toetada Kongo integreeritud politseiüksuse loomist ning kiidetakse heaks selle väljaõppeks vajaliku täiendava abi andmine ÜRO missiooni poolt KDVs (MONUC). |
|
(7) |
ELi ja ÜRO 29. septembri 2003. aasta kriisiohjamise alase koostöö ühisdeklaratsioonis tervitasid ÜRO peasekretär ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik ÜRO ja Euroopa Liidu olemasolevat koostööd tsiviil- ja sõjaliste kriiside ohjamise valdkonnas ning kaalusid võimalusi, kuidas aidata kaasa integreeritud politseiüksuse loomisele Kinshasas, mis tagaks üleminekuvalitsuse ja institutsioonide julgeoleku. |
|
(8) |
20. oktoobril 2003. aastal esitas KDV valitsus ametliku taotluse ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, et saada Euroopa Liidult abi integreeritud politseiüksuse loomisel, mille eesmärgiks oleks kaasa aidata riigiorganite kaitse tagamisele ja tugevdada sisejulgeolekuaparaati. |
|
(9) |
15. detsembril 2003. aastal leppis poliitika- ja julgeolekukomitee kokku, et Euroopa Liit peaks toetama IPÜ loomist, kasutades kolmeetapilist lähenemisviisi: koolituskeskuse taastamine ja remont ning põhiseadmetega varustamine, IPÜ väljaõpe ning IPÜ mandaadi konkreetse rakendamise järelkontroll, järelevalve ja juhendamine pärast esmast väljaõpet. |
|
(10) |
Komisjon on vastu võtnud Euroopa Arengufondi (EAF) rahastamisotsuse seoses projektiga, mis hõlmab tehnilist abi, koolituskeskuse taastamist ja IPÜ varustamist teatavate seadmetega ning piisavat väljaõpet. |
|
(11) |
17. mail 2004. aastal võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/494/ÜVJP, (6) milles Euroopa Liit kohustub “integreeritud politseiüksuse (IPÜ) asutamisele Kinshasas antava abi kaudu toetama sisejulgeoleku tugevdamise protsessi KDVs, mis on rahuprotsessi ja riigi arengu oluliseks teguriks”. Sel eesmärgil ja lisaks EAFi poolt rahastatavatele tegevustele eraldasid Euroopa Liit ja selle liikmesriigid rahalisi vahendeid ja/või mitterahalist toetust, et varustada KDV valitsus IPÜ loomiseks vajaliku politseivarustuse, relvade ja laskemoonaga. |
|
(12) |
1. oktoobril 2004. aastal võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 1565 (2004), milles otsustatakse pikendada MONUCi tegevust 31. märtsini 2005. Lisaks otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu, et MONUC saaks muuhulgas mandaadi Rahvusliku Ühtsuse ja Ülemineku Valitsuse toetamiseks, et “aidata kaasa Kinshasa üleminekuvalituse asutuste ja ametnike julgeoleku tagamisele, kuni integreeritud politseiüksus on valmis selle ülesande üle võtma, ning aidata Kongo ametivõimudel tagada korda teistes strateegilistes piirkondades.” |
|
(13) |
Julgeoleku hetkeolukord KDVs võib halveneda, mis võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi demokraatia tugevdamisprotsessile, õigusriigile ning rahvusvahelisele ja piirkondlikule julgeolekule. ELi jätkuvad poliitilised jõupingutused ja vahendid aitavad kinnistada stabiilsust antud piirkonnas. |
|
(14) |
Ühismeetme 2004/494/ÜVJP põhjenduses 12 nähakse ette, et “nõukogu võib otsustada, et EAFi projektile ning IPÜle politseivarustuse, relvade ja laskemoona asjakohasele tarnimisele järgneb Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) raames järelevalve, juhendamine ja nõustamine”. |
|
(15) |
Oma 16. novembri 2004. aasta istungil nõustus poliitika- ja julgeolekukomitee EAFi projektile järgneva EJKP missiooni kontseptsiooniga. |
|
(16) |
22. novembril 2004. aastal kinnitas nõukogu veelkord oma pühendumist teha tihedat koostööd MONUCiga ja pakkuda viimasele tõhusat toetust, et see saaks täita oma mandaati, mille hulka kuulub politsei väljaõpe, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:
Artikkel 1
Missioon
1. Euroopa Liit loob Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL “KINSHASA”), et tagada ühismeetmes 2004/494/ÜVJP nimetatud EAFi projekti jätkumine seoses IPÜ loomisega Kinshasas (KDV) alates 2005. aasta jaanuari algusest. Enne seda kuupäeva luuakse politseimissiooni ettevalmistamiseks hiljemalt 1. detsembril 2004 planeerimisrühm, mis tegutseb missiooni alguseni.
2. EUPOL “KINSHASA” tegutseb vastavalt käesoleva ühismeetme artiklis 3 sätestatud missiooni kirjelduses sisalduvatele eesmärkidele ja muudele sätetele.
Artikkel 2
Planeerimisetapp
1. Planeerimisetapi käigus kuuluvad planeerimisrühma missiooni politseijuht/planeerimisrühma juhataja ja missiooni vajadustest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad.
2. Planeerimise käigus viiakse esmajärjekorras läbi riski igakülgne hindamine, mida võidakse vajaduse korral ajakohastada.
3. Nõukogu peasekretariaat töötab välja operatsioonide kontseptsiooni (CONOPS). Planeerimisrühm koostab seejärel operatsiooni kava (OPLAN) ja töötab välja kõik EUPOL “KINSHASA” läbiviimiseks vajalikud tehnilised vahendid. CONOPSis ja OPLANis võetakse arvesse riski igakülgset hindamist. Nõukogu kiidab CONOPSi ja OPLANi heaks.
Artikkel 3
Missiooni kirjeldus
Euroopa Liit viib Kinshasas (KDV) läbi politseimissiooni, et jälgida, juhendada ja nõustada IPÜ loomist ja käivitamist, et tagada IPÜ tegutsemine vastavalt koolituskeskuses saadud väljaõppele ja parimatele rahvusvahelistele tavadele antud valdkonnas. Selline tegevus peaks keskenduma IPÜ käsuliinile, et tõhustada IPÜ juhtimissuutlikkust ning jälgida, juhendada ja nõustada operatiivüksusi ülesannete täitmisel.
Artikkel 4
Missiooni struktuur
Missioon koosneb peakorterist (PK), mis paikneb IPÜ operatiivbaasis. Peakorter koosneb missiooni juhi büroost, järelevalve, juhendamise ja nõustamisega tegelevast üksusest ning haldusüksusest ja kontaktametnikest ühenduse pidamiseks IPÜ kõige olulisemate osalejatega.
Artikkel 5
Missiooni juht/politseiülem
1. Poliitika- ja julgeolekukomitee nimetab peasekretäri/kõrge esindaja ettepanekul ametisse missiooni juhi/politseiülema. Missiooni juht/politseiülem teostab EUPOL “KINSHASA” operatiivjuhtimist ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.
2. Missiooni juht/politseiülem sõlmib komisjoniga lepingu.
3. Kõik politseinikud jäävad asjaomase siseriikliku ametiasutuse alluvusse. Siseriiklikud ametiasutused annavad operatiivjuhtimise üle EUPOL “KINSHASA” juhile.
4. Missiooni juht/politseiülem vastutab töötajate distsiplinaarkontrolli eest. Lähetuses olevate töötajate suhtes võtavad distsiplinaarmeetmeid asjaomased siseriiklikud või ELi ametiasutused.
Artikkel 6
Töötajad
1. EUPOL “KINSHASA” töötajate arv ja pädevus on kooskõlas artiklis 3 ettenähtud missiooni kirjelduse ning artiklis 4 ettenähtud missiooni struktuuriga.
2. Politseiametnikke lähetavad liikmesriigid. Iga liikmesriik katab enda politseiametnike lähetamisega seotud kulud, sealhulgas töötasu, tervisekindlustuse ja muud toetused peale päevarahade ja eluasemetoetuste, ning sõidukulud KDVsse ja tagasi.
3. EUPOL “KINSHASA” võtab vastavalt vajadusele lepingulisel alusel tööle rahvusvahelised tsiviiltöötajad ja kohalikud töötajad.
4. Toetajariigid või ühenduse institutsioonid võivad vajaduse korral samuti lähetada rahvusvahelisi tsiviiltöötajaid. Iga toetajariik või ühenduse institutsioon katab oma töötajate lähetamisega seotud kulud, kaasa arvatud töötasu, tervisekindlustuse ja muud toetused peale päevarahade ja eluasemetoetuste, ning sõidukulud KDVsse ja tagasi.
Artikkel 7
Käsuliin
EUPOL “KINSHASA” struktuuril on ühtne käsuliin nagu kriisiohjamisoperatsioonidel.
|
— |
Euroopa Liidu eriesindaja annab aru nõukogule peasekretäri/kõrge esindaja kaudu. |
|
— |
Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab poliitilist kontrolli ja annab strateegilisi juhiseid. |
|
— |
Missiooni juht/politseiülem on EUPOL “KINSHASA” juht ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest. |
|
— |
Missiooni juht/politseiülem annab aru peasekretärile/kõrgele esindajale Euroopa Liidu eriesindaja kaudu. |
|
— |
Peasekretär/kõrge esindaja annab missiooni juhile/politseiülemale juhiseid Euroopa Liidu eriesindaja kaudu. |
Artikkel 8
Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine
1. Nõukogu vastutusel teostab poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilist kontrolli ja missiooni strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas asutamislepingu artikliga 25. Kõnealune luba sisaldab volitusi teha muudatusi operatsiooni kavas ja käsuliinis. Õigus võtta vastu otsuseid operatsiooni eemärkide ja lõpetamise kohta jääb nõukogule, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja.
2. ELi eriesindaja annab missiooni politseijuhile kohalikke poliitilisi juhtnööre. ELi eriesindaja tagab koordineerimise teiste ELi osalejatega, samuti suhted vastuvõtjariigi ametiasutustega.
3. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraste ajavahemike järel aru, võttes arvesse ELi eriesindaja aruandeid.
4. Poliitika- ja julgeolekukomitee saab missiooni politseijuhilt korrapäraste ajavahemike järel aruandeid missiooni elluviimise kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib vajaduse korral kutsuda missiooni politseijuhi oma koosolekutele.
Artikkel 9
Kolmandate riikide osalemine
1. Ilma et see piiraks ELi sõltumatust otsuste vastuvõtmisel ja liidu ühtset institutsioonilist raamistikku, kutsutakse ühinevaid riike ja võidakse kutsuda kandidaatriike ning kolmandaid riike üles toetama EUPOL “KINSHASAt” tingimusel, et nad katavad oma politseiametnike ja/või rahvusvahelite tsiviiltöötajate lähetamise kulud, sealhulgas töötasud, toetused ning sõidukulud KDVsse ja tagasi, ning osalevad vastavalt vajadusele EUPOL “KINSHASA” jooksvate kulude rahastamisel.
2. Nõukogu lubab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteel missiooni politseijuhi ja kriisiohjamise tsiviilaspektide komitee soovitusel võtta vastu asjakohased otsused pakutava toetuse vastuvõtmise kohta.
3. EUPOL “KINSHASA” tegevusse panuse andnud kolmandatel riikidel on operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel ELi liikmesriikidel.
4. Poliitika- ja julgeolekukomitee võtab asjakohaseid meetmeid osalemise korra suhtes, sealhulgas kolmandate riikide võimaliku osalemise kohta ühiste kulude rahastamisel, ja esitab vajaduse korral nõukogule ettepaneku.
5. Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse kokkulepetega vastavalt asutamislepingu artiklile 24. Peasekretär/kõrge esindaja, kes abistab eesistujariiki, võib osalemise korra osas viimase nimel läbirääkimisi pidada. Kui EL ja kolmas riik on sõlminud lepingu, millega kehtestatakse raamistik asjaomase kolmanda riigi osalemiseks EL kriisiohjamisoperatsioonidel, kohaldatakse sellise lepingu sätteid kõnealuse operatsiooni kontekstis.
Artikkel 10
Rahastamine
1. Käesoleva ühismeetme rakendamise kuludeks nähakse ette kuni 4 370 000 euro suurune summa, millega kaetakse planeerimisetapi ja 2005. aasta kulud.
2. Ühenduse eelarvest rahastatavate kulude suhtes kehtivad järgmised põhimõtted:
|
a) |
kulusid hallatakse vastavalt ühenduse eelarve suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele selle erandiga, et mis tahes eelmakse ei jää ühenduse omandisse. Kolmandate riikide kodanikel lubatakse pakkumismenetlustes osaleda; |
|
b) |
planeerimisrühma juhataja/missiooni politseijuht annab oma lepingu raames tehtud toimingute kohta aru komisjonile ja tegutseb viimase kontrolli all. |
3. Rahastamiskorras võetakse arvesse EUPOL “KINSHASA” operatiivvajadusi, kaasa arvatud varustuse kokkusobivust ja rühmade koostalitlusvõimet.
Artikkel 11
Ühenduse ja muud asjakohased meetmed
1. Nõukogu märgib komisjoni kavatsust tegutseda käesoleva ühismeetme eesmärkide saavutamise suunas, võttes vajaduse korral asjakohaseid ühenduse meetmeid.
2. Nõukogu märgib samuti, et nii Kinshasas kui Brüsselis on vaja võtta kooskõlastamismeetmeid, sealhulgas seoses EAFi võimalike tulevaste projektidega, arvestades olemasolevaid kooskõlastamismehhanisme.
Artikkel 12
Salastatud teabe avaldamine
1. Peasekretäril/kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega käesoleva ühismeetmega ühinenud kolmandatele riikidele ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani “CONFIDENTIEL UE”.
2. Peasekretäril/kõrgel esindajal on samuti volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega ÜROle vastavalt missiooni operatiivvajadustele ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani “RESTREINT UE”. Selleks koostatakse kohalik kord.
3. Täpse ja vahetu operatiivvajaduse puhul on peasekretäril/kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega vastuvõtjariigile ELi salastatud teavet ning kõnealuse operatsiooni jaoks koostatud dokumente kuni kategooriani “RESTREINT UE”. Kõikidel muudel juhtudel avaldatakse sellist teavet ja selliseid dokumente vastuvõtjariigile vastavalt korrale, mis on kooskõlas tema Euroopa Liiduga tehtava koostöö tasemega.
4. Peasekretäril/kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva ühismeetmega ühinenud kolmandatele riikidele ELi salastamata dokumente, mis on seotud operatsiooni käsitlevate nõukogu aruteludega, mille kohta vastavalt nõukogu kodukorra artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.
Artikkel 13
EUPOL “KINSHASA” personali staatus
1. EUPOL “KINSHASA” personali staatus KDVs, kaasa arvatud privileegid, immuniteedid ja lisatagatised, mida on vaja EUPOL “KINSHASA” lõpuleviimiseks ja tõrgeteta toimimiseks, lepitakse kokku asutamislepingu artiklis 24 sätestatud korras. Peasekretär/kõrge esindaja, kes abistab eesistujariiki, võib vastava korra osas viimase nimel läbirääkimisi pidada.
2. Töötaja lähetanud riik või ühenduse institutsioon vastutab kõikide lähetusega seotud nõuete eest, olenemata sellest, kas nõude on esitanud lähetatu või käib see tema kohta. Kõnealune riik või ühenduse institutsioon vastutab ka lähetatud töötaja vastu võetavate meetmete eest.
Artikkel 14
Jõustumine, kehtivusaeg ja kulud
Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.
See kaotab kehtivuse 31. detsembril 2005. aastal.
Kulutusi hakatakse rahastama pärast ühismeetme vastuvõtmist.
Artikkel 15
Avaldamine
Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 9. detsember 2004
Nõukogu nimel
eesistuja
L. J. BRINKHORST
(1) ELT L 21, 28.1.2004, lk 25.
(2) ELT L 143, 11.6.2003, lk 50.
(3) EÜT L 318, 16.12.2000, lk 1.
(4) ELT L 234, 3.7.2004, lk 13.
(5) ELT L 249, 1.10.2003, lk 64.
(6) ELT L 182, 19.5.2004, lk 41.
|
14.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 367/35 |
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2004/848/ÜVJP,
13. detsember 2004,
millega muudetakse ühist seisukohta 2004/661/ÜVJP teatud Valgevene ametnike vastu suunatud piiravate meetmete kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu võttis 24. septembril 2004 vastu ühise seisukoha 2004/661/ÜVJP teatud Valgevene ametnike vastu suunatud piiravate meetmete kohta. (1) |
|
(2) |
Rahvusvaheline valimiste vaatlusmissioon Valgevenes jõudis seisukohale, et parlamendivalimised ja referendum 17. oktoobril 2004 Valgevenes jätsid olulisel määral täitmata põhikohustuse, mis Valgevene võttis OSCE ees. EL leiab, et Valgevene võimuorganid on otseselt vastutavad vaatlejate poolt märgitud eeskirjade eiramise eest. |
|
(3) |
Samuti märgib EL, et Valgevene politsei ja teised kaitsejõud panid Minskis valimiste ja referendumi järgsetel rahumeelsetel poliitilistel meeleavaldustel toime vägivaldseid rünnakuid mitmete opositsiooniliidrite ja ajakirjanduse esindajate vastu. |
|
(4) |
Sellest tulenevalt otsustas nõukogu 22. novembril 2004 kehtestada piirangud nende ametnike riiki lubamise suhtes, kes on otseselt vastutavad võltsitud valimis- ja referendumitulemuste eest, samuti tuleks piirata nende isikute riiki lubamist, kes on vastutavad inimõiguste tõsise rikkumise eest rahumeelsete meeleavaldajate represseerimisel. |
|
(5) |
Sellega seoses kutsus nõukogu samal kuupäeval president Lukašenkot ja tema valitsust üles muutma oma praeguse poliitika suunda ja alustama põhjalikke demokraatlikke ja majandusreforme, mis tooksid riigi lähemale Euroopa ühistele väärtustele. Lisaks teatas nõukogu, et EL on valmis taasalustama dialoogi Valgevenega kahepoolsete suhete järkjärgulise arendamise osas niipea, kui Valgevene võimuorganid on selleks konkreetsete meetmetega üles näidanud siirast valmisolekut. Peale selle kinnitas nõukogu veelkord oma valmidust süvendada suhteid Valgevenega, sealhulgas Euroopa naabruspoliitika raames, pärast seda kui Valgevene võimuorganid on selgelt üles näidanud soovi austada demokraatlikke väärtusi ja õigusriiki. |
|
(6) |
Ühise seisukohaga 2004/661/ÜVJP kehtestatud piiravaid meetmeid tuleks seetõttu laiendada isikutele, kes otseselt vastutavad valimis- ja referendumitulemuste võltsimise eest 17. oktoobril 2004 Valgevenes ning isikute suhtes, kes vastutavad rahumeelsete meeleavalduste mahasurumise käigus toime pandud inimõiguste raske rikkumise eest pärast valimisi ja referendumit Valgevenes. |
|
(7) |
Isikute, kes otseselt vastutavad valimis- ja referendumitulemuste võltsimise eest 17. oktoobril 2004 Valgevenes ning isikute, kes vastutavad rahumeelsete meeleavalduste mahasurumise käigus toime pandud inimõiguste tõsise rikkumise eest pärast valimisi ja referendumit Valgevenes, vastu suunatud piiravad meetmed tuleks läbi vaadata arvestades valimisseaduse reforme, mis viidi läbi, et viia see vastavusse OSCE seatud kohustustega ja muude OSCE/ODIHRi soovitatud demokraatlike valimiste rahvusvaheliste standarditega ning arvestades ametivõimude poolt võetud konkreetseid meetmeid inimõiguste austamiseks rahumeelsetel meeleavaldustel, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:
Artikkel 1
Ühist seisukohta 2004/661/ÜVJP muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega: “1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et takistada oma territooriumile sisenemist või selle läbimist isikute poolt, kes vastutavad:
|
|
2) |
Artikkel 2 asendatakse järgmisega: “Artikkel 2 Nõukogu teeb liikmesriigi või komisjoni ettepanekul muudatusi I ja II lisas olevatesse nimekirjadesse, kui poliitiline areng Valgevenes seda nõuab.” |
|
3) |
Lisa asendatakse käesoleva ühise seisukoha I ja II lisaga. |
Artikkel 2
Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Artikkel 3
Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 13. detsember 2004
Nõukogu nimel
eesistuja
B. R. BOT
(1) ELT L 301, 28.9.2004, lk 67.
LISA
I LISA
Artikli 1 lõike 1 esimeses taandes osutatud isikute nimekiri
|
1. |
SIVAKOV, JURI Leonidovitš, Valgevene turismi- ja spordiminister, sündinud 5. augustil 1946 Sahhalini oblastis, endises Vene Nõukogude Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis (VNFSV). |
|
2. |
ŠEIMAN (SHEYMAN), VIKTOR Vladimirovitš, Valgevene presidendi administratsiooni juhataja, sündinud 26. mail 1958 Grodno oblastis. |
|
3. |
PAVLITŠENKO (PAVLIUCHENKO), DMITRI (Dmitry) Valerievitš, Valgevene erijõudude ohvitser, sündinud 1966. aastal Vitebskis. |
|
4. |
NAUMOV, VLADIMIR Vladimirovitš, siseminister, sündinud 1956. aastal. |
II LISA
Artikli 1 lõike 1 teises taandes osutatud isikute nimekiri
|
1. |
Lidia JERMOŠINA, keskvalimiskomisjoni esimees |
|
2. |
PODOBED, Minski OMONi komandör. |