25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2007/2004,

26. oktoober 2004,

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti a ja artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühenduse poliitika eesmärk EL välispiiri valdkonnas on ühendatud juhtimine, mis tagab ühetaolise ja kõrgetasemelise kontrolli ja valve Euroopa Liidus isikute vaba liikumise üle ning mis on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üks oluline osa. Selleks on ette nähtud välispiiri kontrolli normide ja korra kohta ühiste eeskirjade kehtestamine.

(2)	Ühiste eeskirjade tõhusaks rakendamiseks on vaja liikmesriikide vahelist operatiivkoostööd rohkem koordineerida.

(3)

Võttes arvesse nõukogus tegutseva välispiiriga tegelevate isikute ühise üksuse kogemust, tuleks asutada spetsiaalne eksperdiasutus Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuurina (edaspidi “agentuur”), mille ülesandeks on tõhustada liikmesriikide vahelise operatiivkoostöö koordineerimist välispiiril.

(4)	Liikmesriikidel on välispiiri kontrolli ja valve volitused. Agentuur peaks hõlbustama välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimist käsitlevate olemasolevate ja tulevaste ühenduse meetmete rakendamist, tagades liikmesriikide tegevuse koordineerimise nimetatud meetmete rakendamisel.

(5)

Välispiiri tõhus kontroll ja valve on liikmesriikidele äärmiselt tähtis olenemata nende geograafilisest asukohast. Sellest tulenevalt on vaja edendada liikmesriikidevahelist solidaarsust välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimisel. Liikmesriike nende välispiiril tehtava operatiivtöö aspektide rakendamisel, sealhulgas ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel abistava agentuuri asutamine on oluline samm selles suunas.

(6)	Agentuur peaks ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli põhjal tegema riskianalüüse, et anda ühendusele ja liikmesriikidele piisavalt teavet, mis võimaldaks võtta asjakohaseid meetmeid või kõrvaldada tuvastatud ohud ja riskid välispiiri ühendatud juhtimise parandamiseks.

(7)

Agentuur peaks korraldama Euroopa tasandil piirivalvurite riiklike juhendajate väljaõpet ning lisakoolitust ja seminare siseriiklike pädevate teenistuste ametnikele välispiiri kontrolli ja valve ning ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohta. Agentuur võib korraldada koolitustegevust koostöös liikmesriikidega nende territooriumil.

(8)	Agentuur peaks jälgima oma tegevusvaldkonna teadusuuringute arengut ning edastama selle teabe komisjonile ja liikmesriikidele.

(9)	Agentuur peaks haldama liikmesriikide esitatud tehniliste seadmete nimekirju, toetades sel viisil seadmete ühiskasutust.

(10)	Agentuur peaks samuti toetama liikmesriike olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi.

(11)

Enamikus liikmesriikides on ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise operatiivaspektid välispiiri kontrolli eest vastutavate ametiasutuste pädevuses. Kuna nimetatud ülesannete täitmisel Euroopa tasandil on selge lisandväärtus, peaks agentuur ühenduse tagasisaatmispoliitika kohaselt pakkuma vajalikku abi liikmesriikide ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks ning tegema kindlaks reisidokumentide omandamise ja ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise head tavad.

(12)

Agentuur võib oma eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks teha vajalikul määral koostööd Europoli, kolmandate riikide pädevate ametiasutuste ja käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega nendega kokkulepitud töökorra raames ning asutamislepingu asjakohaste sätete kohaselt. Agentuur peaks hõlbustama liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist operatiivkoostööd Euroopa Liidu välispoliitika raames.

(13)

Toetudes välispiiriga tegelevate isikute ühise üksuse ning liikmesriikide asutatud maa-, õhu- ja merepiiri kontrolli ja valve eri aspektidele spetsialiseerunud operatiiv- ja koolituskeskuste kogemustele, võib agentuur ka ise asutada maa-, õhu- ja merepiiriküsimustega tegelevad spetsialiseerunud üksused.

(14)	Agentuur peaks tehnilistes küsimustes olema sõltumatu ning õiguslikult, halduslikult ja rahanduslikult iseseisev. Selleks on vajalik ja asjakohane, et tegemist oleks ühenduse asutusega, kes on juriidiline isik ja kes kasutaks talle käesoleva määrusega määratud rakendusvolitusi.

(15)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid olema esindatud haldusnõukogus, et tõhusalt kontrollida ameti toimimist. Haldusnõukogu peaks võimaluse korral koosnema piirivalve juhtimise eest vastutavate riiklike teenistuste operatiivjuhtidest või nende esindajatest. Nimetatud nõukogule tuleks anda ka vajalikud volitused koostada eelarvet, kontrollida selle täitmist, võtta vastu vajalikke finantseeskirju, kehtestada läbipaistev töökord ameti otsuste tegemiseks ning määrata tegevdirektor ja tema asetäitja.

(16)

Agentuuri täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks on tarvis sellele luua oma eelarve, mille peamise tulu moodustab ühenduse osamaks. Ühenduse eelarvemenetlust tuleks kohaldada ühenduse osamaksu ja võimalike muude subsiidiumide suhtes, mida makstakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima kontrollikoda.

(17)

Agentuurile tuleks piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (3) ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta. (4)

(18)	Agentuuri suhtes peaks kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentide avalikkusele kättesaadavuse kohta. (5)

(19)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (6) kehtib isikuandmete töötlemisel agentuuris.

(20)	Välispiiri kontrolli ja valve poliitika ja õigusaktide väljatöötamise eest vastutavad edaspidi EL institutsioonid, eelkõige nõukogu. Tuleks tagada agentuuri ja asjaomaste EL institutsioonide tihe koostöö.

(21)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt vajadust Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö ühendatud juhtimise järele, ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada seetõttu, et üksinda tegutsedes ei suuda nad tagada koostööd ja koordineerimist, ning seda võib paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Asutamislepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks.

(22)	Käesolev määrus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu asutamislepingu artikli 6 lõikes 2 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.

(23)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu tähenduses nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, mis on seotud nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (7) artikli 1 punktis A osutatud kõnealuse lepingu teatavate rakenduskorra valdkondadega. Seega peaksid Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi delegatsioonid osalema liikmetena agentuuri haldusnõukogus, kuigi piiratud hääleõigusega. Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi edasist täielikku osalemist agentuuri tegevuses võimaldava korra määramiseks tuleb ühenduse ja nimetatud riikide vahel sõlmida täiendav kokkulepe.

(24)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Arvestades, et käesolev määrus arendab edasi Schengeni acquis’d Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, peaks Taani otsustama kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest nõukogu poolt, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses või mitte.

(25)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles ei osale Ühendkuningriik vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta võtta osa mõnedest Schengeni acquis’ sätetest. (8) Seetõttu ei osale Ühendkuningriik selle vastuvõtmisel, see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(26)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes. (9) Seetõttu ei osale Iirimaa selle vastuvõtmisel, see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(27)

Agentuur peaks soodustama, iga üksikjuhtumi puhul haldusnõukogu poolt eraldi kehtestatava korra kohaselt, operatiivtegevuste korraldamist, mille käigus liikmesriigid võivad kasutada oskusi ja vahendeid, mida Iirimaa ja Ühendkuningriik võivad soovida pakkuda. Selleks peaksid Iirimaa ja Ühendkuningriigi esindajad olema kutsutud osa võtma haldusnõukogu koosolekutest, võimaldamaks neil täies mahus osaleda nimetatud operatiivtegevusi ettevalmistavatel aruteludel.

(28)	Hispaania Kuningriigi ja Ühendkuningriigi vahel on vaidlus Gibraltari piiride määratlemisel.

(29)	Käesoleva määruse kohaldamise peatamine Gibraltari piiride suhtes ei muuda asjaomaste riikide vastavaid seisukohti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU

Artikkel 1

Agentuuri asutamine

1. Asutatakse Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (edaspidi “agentuur”), mille ülesanne on Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiri ühendatud juhtimise parandamine.

2. Kuigi välispiiri kontrolli ja valve eest vastutavad liikmesriigid, hõlbustab ja kergendab agentuur välispiiri haldamist käsitlevate ühenduse olemasolevate ja tulevaste meetmete tõhusamat rakendamist. Selleks tagab ta liikmesriikide tegevuse koordineerimise nimetatud meetmete rakendamisel, andes oma panuse isikute kontrolli ja liikmesriikide välispiiri valve tõhusa, kõrge ja ühetaolise taseme saavutamiseks.

3. Samuti annab agentuur komisjonile ja liikmesriikidele välispiiri haldamises vajalikku tehnilist abi ja kogemusi ning edendab liikmesriikidevahelist solidaarsust.

4. Käesolevas määruses tähendavad viited liikmesriikide välispiirile liikmesriikide maa- ja merepiiri ning nende lennujaamu ja meresadamaid, mille suhtes kehtivad need ühenduse õiguse sätted, mis käsitlevad välispiiri ületamist isikute poolt.

II PEATÜKK

ÜLESANDED

Artikkel 2

Peamised ülesanded

1. Agentuur täidab järgmisi ülesandeid:

a)	koordineerib liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel;

b)	abistab liikmesriike piirivalvurite koolitamisel, sealhulgas ühiste õppestandardite väljatöötamisel;

c)	teeb riskianalüüse;

d)	jälgib välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste uuringute arengut;

e)	abistab liikmesriike olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi;

f)	annab liikmesriikidele vajalikku abi ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks.

2. Ilma et see piiraks agentuuri volitusi, võivad liikmesriigid jätkata välispiiril operatiivkoostööd teiste liikmesriikide ja/või kolmandate riikidega, kui selline koostöö täiendab agentuuri tegevust.

Liikmesriigid hoiduvad tegevusest, mis võiks ohustada agentuuri toimimist või tema eesmärkide saavutamist.

Liikmesriigid teatavad agentuurile väljaspool agentuuri välispiiril toimuvast operatiivtegevusest.

Artikkel 3

Välispiiril tehtavad ühisoperatsioonid ja katseprojektid

1. Agentuur hindab liikmesriikide esitatud ettepanekuid ühisoperatsioonide ja katseprojektide kohta, kiidab need heaks ja koordineerib neid.

Agentuur võib ise ja kokkuleppel asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikidega välja tulla algatustega ühisoperatsioonide ja katseprojektide tegemiseks koostöös liikmesriikidega.

Agentuur võib samuti anda oma tehnilised seadmed ühisoperatsioonides või katseprojektides osalevate liikmesriikide käsutusse.

2. Agentuur võib ühisoperatsioonide ja katseprojektide praktiliseks korraldamiseks tegutseda artiklis 16 ettenähtud spetsialiseerunud üksuste kaudu.

3. Agentuur hindab ühisoperatsioonide ja katseprojektide tulemusi ning koostab artikli 20 lõike 2 punktis b sätestatud tulemuste põhjaliku võrdleva analüüsi, mis lisatakse agentuuri aastaaruandesse, et tõhustada tulevaste operatsioonide ja projektide kvaliteeti, järjepidevust ja tõhusust.

4. Agentuur võib tema suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohaselt otsustada kaasrahastada eelarveliste toetustega lõikes 1 nimetatud operatsioone ja projekte.

Artikkel 4

Riskianalüüs

Agentuur töötab välja ja rakendab ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli.

Agentuur koostab nii üldisi kui ka erivajadustele kohandatud riskianalüüse, mis esitatakse nõukogule ja komisjonile.

Agentuur kasutab ühise integreeritud riskianalüüsi mudeli tulemusi artiklis 5 osutatud piirivalvurite koolituse põhikoolituse õppekava väljatöötamisel.

Artikkel 5

Koolitus

Agentuur töötab välja ja arendab piirivalvurite koolituse põhikoolituse õppekava ning korraldab liikmesriikide piirivalvurite koolitajate väljaõpet Euroopa tasandil.

Agentuur pakub samuti lisakoolitust ja seminare liikmesriikide siseriiklike pädevate teenistuste ametnikele välispiiri kontrolli ja valve ning kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisega seotud teemadel.

Agentuur võib korraldada koolitustegevust koostöös liikmesriikidega nende territooriumil.

Artikkel 6

Uuringute jälgimine

Agentuur jälgib välispiiri kontrolli ja valve seisukohalt oluliste teadusuuringute arengut ning edastab selle teabe komisjonile ja liikmesriikidele.

Artikkel 7

Tehniliste seadmete haldamine

Agentuur seab sisse keskregistri liikmesriikidele kuuluvatest tehnilistest seadmetest, mida kasutatakse välispiiri kontrolliks ja valveks ning mida liikmesriigid vabatahtlikult ja teise liikmesriigi taotlusel on nõus pärast agentuuri tehtud vajadus- ja riskianalüüsi ajutiselt selle liikmesriigi käsutusse andma, ning peab seda registrit.

Artikkel 8

Abi liikmesriikidele olukorras, mil välispiiril on vaja tõhustatud tehnilist ja operatiivabi

1. Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 64 lõike 2 kohaldamist, võivad üks või mitu liikmesriiki paluda agentuuri abi, kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad nende välispiiri kontrolli- ja valvekohustuste täitmiseks tõhustatud tehnilist ja operatiivabi. Agentuur võib taotluse esitanud liikmesriigile või liikmesriikidele pakkuda asjaomast tehnilist ja operatiivabi.

2. Lõikes 1 osutatud asjaolude korral võib agentuur:

a)	osutada abi kahe või enama liikmesriigi vahelistes koordinatsiooniküsimustes, et lahendada välispiiril tekkinud probleemid;

b)	lähetada oma eksperte, abistamaks asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi kohase ajaperioodi jooksul.

3. Agentuur võib omandada välispiiri kontrolliks ja valveks vajalikke tehnilisi seadmeid, mida tema eksperdid asjaomases liikmesriigis või asjaomastes liikmesriikides lähetuse ajal kasutavad.

Artikkel 9

Koostöö tagasisaatmise osas

1. Agentuur pakub, vastavalt ühenduse tagasisaatmispoliitikale, liikmesriikide ühiste tagasisaatmisoperatsioonide tegemiseks vajalikku abi. Agentuur võib kasutada olemasolevaid ühenduse tagasisaatmispoliitika rahalisi vahendeid.

2. Agentuur teeb kindlaks reisidokumentide omandamise ja ebaseaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise head tavad.

Artikkel 10

Täidesaatva võimu teostamine

Agentuuri töötajate ja liikmesriikide ekspertide poolt teise liikmesriigi territooriumil täidesaatva võimu teostamise suhtes kohaldatakse asjaomase liikmesriigi siseriiklikku õigust.

Artikkel 11

Teabevahetussüsteemid

Agentuur võib võtta kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada oma ülesannete seisukohalt olulise teabe vahetust komisjoni ja liikmesriikidega.

Artikkel 12

Koostöö Iirimaa ja Ühendkuningriigiga

1. Agentuur hõlbustab liikmesriikide operatiivkoostööd Iirimaa ja Ühendkuningriigiga tema tegevusega hõlmatud küsimustes ning määral, mis on vajalik tema artikli 2 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks.

2. Abi, mida agentuur annab artikli 2 lõike 1 punkti f kohaselt, hõlmab liikmesriikide ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamist, milles osaleb ka Iirimaa või Ühendkuningriik või milles osalevad mõlemad.

3. Käesoleva määruse kohaldamine Gibraltari piiride suhtes peatatakse kuni kuupäevani, mil jõutakse kokkuleppele meetmete osas, mis käsitlevad isikute liikumist üle liikmesriikide välispiiri.

Artikkel 13

Koostöö Europoli ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

Agentuur võib teha koostööd Europoli ja käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega nendega kokkulepitud töökorra raames ning vastavalt asutamislepingu asjakohastele sätetele ja nimetatud asutuste pädevust käsitlevatele sätetele.

Artikkel 14

Kolmandate riikidega ja kolmandate riikide pädevate asutustega tehtava operatiivkoostöö hõlbustamine

Euroopa Liidu välissuhteid käsitleva poliitika raames peaks agentuur oma tegevusega hõlmatud küsimustes ja oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses hõlbustama liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist operatiivkoostööd.

Agentuur võib teha koostööd käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes pädevate kolmandate riikide asutustega nendega kokkulepitud töökorra raames ning vastavalt asutamislepingu asjakohastele sätetele.

III PEATÜKK

STRUKTUUR

Artikkel 15

Õiguslik seisund ja asukoht

Agentuur on ühenduse asutus. Agentuur on juriidiline isik.

Agentuuril on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele isikutele. Agentuur võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

Agentuur on tehnilistes küsimustes sõltumatu.

Agentuuri esindab tegevdirektor.

Agentuuri asukoht määratakse nõukogu ühehäälse otsuse alusel.

Artikkel 16

Spetsialiseerunud üksused

Agentuuri haldusnõukogu hindab spetsialiseerunud üksuste vajadust ja teeb otsuse nende asutamise kohta liikmesriikides nende nõusolekul, võttes arvesse, et eelistada tuleks olemasolevaid ning vastavalt maa-, õhu- ja merepiiride kontrolli ja valve erinevatele aspektidele spetsialiseerunud operatiiv- ja koolituskeskusi.

Agentuuri spetsialiseerunud üksused arendavad teatavate välispiiri liikide, mille eest nad on vastutavad, kontrolli ja valve häid tavasid. Agentuur tagab nimetatud heade tavade järjepidevuse ja ühetaolisuse.

Iga spetsialiseerunud üksus esitab agentuuri tegevdirektorile üksikasjaliku aastaaruande oma tegevusest ning edastab muu operatiivkoostöö koordineerimise seisukohalt olulise teabe.

Artikkel 17

Personal

1. Agentuuri töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduste institutsioonide poolt kõnealuste eeskirjade ja tingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2. Agentuur kasutab oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.

3. Agentuuri personal koosneb juhtimisülesannete täitmiseks piisavast arvust ametnikest ning liikmesriikide lähetatud välispiiri kontrolli ja valve riiklikest ekspertidest. Ülejäänud personal koosneb muudest töötajatest, kelle agentuur vastavalt oma vajadustele teenistusse võtab.

Artikkel 18

Privileegid ja immuniteedid

Agentuuri suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 19

Vastutus

1. Agentuuri lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Otsuste tegemine vastavalt agentuuri sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile kuulub Euroopa Ühenduste Kohtu pädevusse.

3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab agentuur kõik oma talituste või oma teenistujate poolt ametiülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldprintsiipidele.

4. Lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

5. Teenistujate isiklikku vastutust agentuuri ees reguleerivad personalieeskirjad või teenistujate suhtes kohaldatavad teenistustingimuste sätted.

Artikkel 20

Haldusnõukogu volitused

1. Agentuuril on haldusnõukogu.

2. Haldusnõukogu:

a)	nimetab artikli 26 kohaselt komisjoni ettepaneku põhjal tegevdirektori;

b)	võtab iga aasta enne 31. märtsi vastu agentuuri eelmise aasta koondaruande ning edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja kontrollikojale. Koondaruanne avalikustatakse;

võtab iga aasta enne 30. septembrit pärast komisjoni arvamuse saamist ja hääleõigusega liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega vastu agentuuri eeloleva aasta tööplaani ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile; tööplaan võetakse vastu vastavalt ühenduse iga-aastasele eelarvemenetlusele ning ühenduse õigusloomekavale asjassepuutuvates välispiiri haldamise valdkondades;

d)	kehtestab korra, mille alusel tegevdirektor võtab vastu agentuuri operatiivülesannetega seotud otsuseid;

e)	täidab agentuuri eelarvega seotud ülesandeid vastavalt artiklile 28, artikli 29 lõigetele 5, 9 ja 11, artikli 30 lõikele 5 ja artiklile 32;

f)	teostab distsiplinaarvõimu tegevdirektori üle ja kokkuleppel tegevdirektoriga direktori asetäitja üle;

g)	kehtestab oma töökorra;

h)	kehtestab agentuuri organisatsioonilise struktuuri ning võtab vastu agentuuri personalipoliitika.

3. Konkreetse liikmesriigi välispiiril või selle vahetus läheduses kavandatavate eritegevuste otsuste ettepanekud vajavad vastuvõtmiseks seda liikmesriiki haldusnõukogus esindava liikme poolthäält.

4. Haldusnõukogu võib igas välispiiril tehtava operatiivkoostöö arenguga rangelt seotud küsimuses tegevdirektorile nõu anda, sealhulgas artiklis 6 määratletud uuringute jälgimise osas.

5. Haldusnõukogu teeb otsuse Iirimaa ja/või Ühendkuningriigi agentuuri tegevuses osalemise taotluse kohta.

Haldusnõukogu teeb oma otsuse hääleõigusega liikmete absoluutse häälteenamusega igal üksikjuhul eraldi. Otsuse tegemisel võtab haldusnõukogu arvesse, kas Iirimaa ja/või Ühendkuningriigi osalemine aitab kaasa kõnealuste tegevuse teostamisele. Otsuses sätestatakse Iirimaa ja/või Ühendkuningriigi rahaline toetus tegevuse osas, milles osalemist on taotletud.

6. Haldusnõukogu edastab iga aasta eelarvepädevatele institutsioonidele hindamisprotsessi tulemuste seisukohast olulise teabe.

7. Haldusnõukogu võib asutada täitevbüroo, mis abistab teda ja tegevdirektorit haldusnõukogu poolt vastu võetavate otsuste, programmide ja tegevuste ettevalmistamisel ning võtab olukorra kiireloomulisuse tõttu vajaduse korral haldusnõukogu nimel vastu teatud esialgseid otsuseid.

Artikkel 21

Haldusnõukogu koosseis

1. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kuulub haldusnõukogusse üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat. Selleks nimetab iga liikmesriik haldusnõukogu liikme ning asendaja, kes esindab liiget tema puudumise korral. Komisjon nimetab kaks liiget ja nende asendajad. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib selle lõppemisel pikendada ühe korra.

2. Haldusnõukogu liikmed nimetatakse ametisse nende piirikorralduse operatiivkoostöö alaste asjakohaste kogemuste ja teadmiste kõrge taseme alusel.

3. Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega seotud riigid osalevad agentuuri töös. Neil kõigil on haldusnõukogus üks esindaja ja üks asendusliige. Nende assotsiatsioonilepingute vastavate sätete alusel tuleb muu hulgas kujundada nende riikide agentuuri töös osalemise iseloom ja ulatus ning vastavad üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas rahalist toetust ja personali käsitlevad sätted.

Artikkel 22

Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest ex officio juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb koos nende liikmelisuse lõppemisega haldusnõukogus. Kui käesolevast sättest ei tulene teisiti, on esimehe ja aseesimehe ametiaeg kaks aastat. Nimetatud ametiaegu võib nende lõppemisel pikendada ühe korra.

Artikkel 23

Koosolekud

1. Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees.

2. Agentuuri tegevdirektor osaleb aruteludes.

3. Haldusnõukogu tuleb korralisteks koosolekuteks kokku vähemalt kaks korda aastas. Lisaks tuleb ta kokku esimehe kutsel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

4. Iirimaa ja Ühendkuningriik kutsutakse osalema haldusnõukogu koosolekutel.

5. Haldusnõukogu võib koosolekutele vaatlejaks kutsuda iga muu isiku, kelle arvamusel võib olla tähtsust.

6. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõunike või ekspertide abi, kui nende töökorra sätetest ei tulene teisiti.

7. Agentuur tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

Artikkel 24

Hääletamine

1. Ilma et see piiraks artikli 20 lõike 2 punkti c ja artikli 26 lõigete 2 ja 4 kohaldamist, võtab haldusnõukogu oma otsused vastu hääleõigusega liikmete absoluutse häälteenamusega.

2. Igal liikmel on üks hääl. Agentuuri tegevdirektor ei hääleta. Liikme puudumise korral võib tema asendaja kasutada tema hääleõigust.

3. Töökorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige ühe liikme teise liikme nimel tegutsemise tingimused ning vajaduse korral nõuded kvoorumi kohta.

Artikkel 25

Tegevdirektori ülesanded ja volitused

1. Agentuuri juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Olenemata komisjoni, haldusnõukogu ja täitevbüroo vastavast pädevusest ei taotle ega saa tegevdirektor juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organitelt.

2. Euroopa Parlament või nõukogu võivad kutsuda agentuuri tegevdirektori oma ülesannete täitmisest aru andma.

3. Tegevdirektori ülesanded ja volitused on järgmised:

a)	käesolevas määruses, selle rakenduseeskirjades ning kohaldatavates õigusaktides täpsustatud ulatuses haldusnõukogu poolt vastuvõetud otsuste, programmide ja tegevuse ettevalmistamine ja rakendamine;

b)	kõigi vajalike sammude astumine, sealhulgas sisemiste halduseeskirjade vastuvõtmine ja teadete avaldamine, et tagada agentuuri toimimine kooskõlas käesoleva määruse sätetega;

c)	igal aastal tööplaani eelnõu ja tegevusaruande ettevalmistamine ning nende esitamine haldusnõukogule;

d)	artikli 17 lõikes 2 sätestatud volituste teostamine personali osas;

e)	artikli 29 kohase agentuuri tulude ja kulude kalkulatsiooni koostamine ning eelarve täitmine vastavalt artiklile 30;

f)	oma volituste delegeerimine teistele agentuuri töötajatele, kui artikli 20 lõike 2 punkti g alusel vastuvõetavatest sätetest ei tulene teisiti.

4. Tegevdirektor annab haldusnõukogule oma tegevusest aru.

Artikkel 26

Kõrgemate ametnike ametisse nimetamine

1. Komisjon esitab kandidaadid tegevdirektori kohale nimekirja alusel, mis on koostatud pärast seda, kui Euroopa Liidu Teatajas ning vajaduse korral muus ajakirjandusväljaandes või veebilehel on avaldatud teade ametikoha kohta.

2. Agentuuri tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema omadusi, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning välispiiri haldamise alaseid asjakohaseid kogemusi. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Haldusnõukogu pädevuses on tegevdirektori ametist vabastamine sama menetluse kohaselt.

3. Tegevdirektorit abistab tegevdirektori asetäitja. Kui tegevdirektor puudub või ei saa oma kohustusi täita, asub tegevdirektori asetäitja tema kohale.

4. Agentuuri tegevdirektori asetäitja nimetab tegevdirektori ettepanekul ametisse haldusnõukogu, pidades silmas tema omadusi, dokumenteeritud haldus- ja juhtimisoskust ning välispiiri haldamise alaseid asjakohaseid kogemusi. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Haldusnõukogu pädevuses on tegevdirektori asetäitja ametist vabastamine sama menetluse kohaselt.

5. Tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ametiaeg on viis aastat. Haldusnõukogu võib ametiaega ühe korra kuni viie aasta võrra pikendada.

Artikkel 27

Tõlkimine

1. Agentuuri suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled. (10)

2. Ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 290 kohaselt vastu võetud otsuseid, esitatakse artikli 20 lõike 2 punktides b ja c osutatud aasta koondaruanne ja tööplaan kõikides ühenduse ametlikes keeltes.

3. Agentuuri toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

Artikkel 28

Läbipaistvus ja teabe edastamine

1. Kuue kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest käsitleb agentuur juurdepääsuavaldusi enda valduses olevatele dokumentidele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1049/2001.

2. Agentuur võib enda tegevusvaldkondade küsimustes omal algatusel teavet edastada. Eelkõige tagab ta, et lisaks artikli 20 lõike 2 punktis b nimetatud väljaandele antaks üldsusele ja kõikidele huvitatud pooltele kiiresti objektiivset, usaldusväärset ja hõlpsasti arusaadavat teavet agentuuri tegevuse kohta.

3. Haldusnõukogu kehtestab tegutsemiskorra lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks.

4. Igal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus ise kirjalikult agentuuri poole pöörduda ükskõik millises asutamislepingu artiklis 314 nimetatud keeles. Tal on õigus saada vastus samas keeles.

5. Agentuuri poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsuste peale võib asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustel esitada vastavalt kaebuse ombudsmanile või hagi Euroopa Ühenduste Kohtusse.

IV PEATÜKK

FINANTSNÕUDED

Artikkel 29

Eelarve

1. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, on agentuuri tuludeks:

—	Euroopa Liidu üldeelarvesse (osa “komisjon”) kantud ühenduse toetus,

—	Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevate riikide rahaline panus,

—	tasud osutatud teenuste eest,

—	liikmesriikide vabatahtlik rahaline toetus.

2. Agentuuri kuludeks on personalikulud, haldus- ja infrastruktuurikulud ning tegevuskulud.

3. Tegevdirektor koostab agentuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga haldusnõukogule.

4. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5. Haldusnõukogu võtab vastu kalkulatsiooni projekti, sealhulgas esialgse ametikohtade loetelu koos esialgse töökavaga, ning edastab need 31. märtsiks komisjonile ja Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevatele riikidele.

6. Komisjon edastab kalkulatsiooni koos EL eelarve esialgse projektiga Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi “eelarvepädevad institutsioonid”).

7. Kalkulatsiooni põhjal sisestab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsiooni, mida ta peab ametikohtade loetelu osas vajalikuks, ja üldeelarvest võetava subsiidiumi summa ning esitab need vastavalt asutamislepingu artiklile 272 eelarvepädevatele institutsioonidele.

8. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad agentuuri subsiidiumiks kasutatavad assigneeringud.

Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu agentuuri ametikohtade loetelu.

9. Haldusnõukogu võtab vastu agentuuri eelarve. Agentuuri eelarve muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.

10. Mis tahes muudatus eelarves, sealhulgas ametikohtade loetelus, toimub samas korras.

11. Haldusnõukogu teatab võimalikult vara eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekti, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõiki kinnisvaraga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või ost. Haldusnõukogu teatab sellest komisjonile ning Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevatele riikidele.

Kui eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, esitab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.

Artikkel 30

Eelarve täitmine ja kontroll

1. Tegevdirektor täidab agentuuri eelarvet.

2. Agentuuri peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelarvehaldust ja finantsjuhtimist nimetatud eelarveaastal. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud organite esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (11) (edaspidi “üldine finantsmäärus”), artikliga 128.

3. Komisjoni peaarvepidaja saadab kontrollikojale hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 31. märtsiks agentuuri esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelarvehaldust ja finantsjuhtimist nimetatud eelarveaastal. Nimetatud eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitlev aruanne saadetakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4. Olles kätte saanud kontrollikoja märkused esialgse raamatupidamisaruande kohta, mis on esitatud üldise finantsmääruse artikli 129 alusel, koostab tegevdirektor omal vastutusel agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse andmiseks.

5. Haldusnõukogu esitab oma arvamuse agentuuri raamatupidamisaruande kohta.

6. Tegevdirektor edastab hiljemalt igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalevatele riikidele.

7. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8. Tegevdirektor saadab hiljemalt 30. septembriks kontrollikojale vastuse tema esitatud märkuste kohta. Tegevdirektor saadab nimetatud vastuse ka haldusnõukogule.

9. Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse agentuuri tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.

Artikkel 31

Pettuste tõkestamine

1. Pettuse, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemisel kohaldatakse piiranguteta määruse (EÜ) nr 1073/1999 sätteid.

2. Agentuur ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ning kehtestab viivitamata asjakohased sätted, mida kohaldatakse agentuuri kõikide teenistujate suhtes.

3. Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduslepingutes ja dokumentides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel kontrollida agentuuri rahastamisest kasusaajaid ning raha jaotamise eest vastutavaid esindajaid kohapeal.

Artikkel 32

Rahandussäte

Agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist. Need ei tohi erineda komisjoni määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, (12) välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik agentuuri tööks ning kui selleks on saadud komisjoni eelnev nõusolek.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 33

Hindamine

1. Kolme aasta jooksul alates agentuuri tegevuse algusest ning edaspidi iga viie aasta järel laseb haldusnõukogu koostada sõltumatu välise hinnangu käesoleva määruse rakendamise kohta.

2. Hinnangus uuritakse, kui tõhusalt agentuur oma ülesannet täidab. Hinnang antakse ka agentuuri mõjule ja töökorraldusele. Hinnangu andmisel võetakse arvesse huvirühmade seisukohti nii Euroopa kui ka riigi tasandil.

3. Haldusnõukogu võtab vastu hindamise tulemused ning esitab soovitused käesoleva määruse, agentuuri ning selle töö muutmise kohta komisjonile, kes edastab need koos oma arvamuse ning asjakohaste ettepanekutega nõukogule. Vajadusel tuleks lisada tegevusplaan koos ajakavaga. Hinnangu tulemused ja selles sisalduvad soovitused avalikustatakse.

Artikkel 34

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Agentuur alustab tegevust 1. mail 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Luxembourg, 26. oktoober 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

R. VERDONK

(1) Arvamus on esitatud 9. märtsil 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 108, 30.4.2004, lk 97.

(3) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(4) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(5) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(6) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(7) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(8) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(9) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(10) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(11) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(12) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/12

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2008/2004,

16. november 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1268/1999 ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil ühenduse toetuse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 181a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

pärast konsulteerimist regioonide komiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Toetamise võimalused maakogukondade ettevalmistamisel kohalike maaelu arengustrateegiate koostamiseks ja rakendamiseks abisaajates riikides, mis ei ühine liiduga 2004. aastal, nimelt Bulgaarias ja Rumeenias, tuleks ühtlustada võimalustega 1. mail 2004. aastal liiduga ühinenud abisaajates riikides. Seetõttu tuleks kehtestada sobiv meede, mis oleks vastav nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (3) artiklile 33f.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1268/1999 (4) abimäärade piirnorme käsitlevaid sätteid tuleks täpsustada. Samaaegselt tuleks nimetatud sätteid muuta selliselt, et subsiidiume, mis hõlbustavad muude vahendite alusel antud krediidile juurdepääsu, ei võeta arvesse nimetatud abi piirnormide kohaldamisel. Kuna see välistaks võimaliku ebaselguse, tuleks seda muudatust kohaldada kõikide abisaajate riikide suhtes tagasiulatuva jõuga. On siiski vaja tagada, et kõikidel juhtudel peetakse kinni Euroopa lepingutes sätestatud ülemmääradest.

(3)

Abi piirmäärad Bulgaaria ja Rumeenia mägipiirkondadele tuleks alates 1. jaanuarist 2004 viia vastavusse 1. mail 2004 liiduga ühinenud riikide ebasoodsamate piirkondade põllumajandusettevõtete investeeringute ja noorte põllumajandustootjate abi piirmääradega, nagu need on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 33l lõikes 2.

(4)

Abimäärad ja ühenduse osaluse määr abisaajates avalikes kogukuludes, mis on ette nähtud maaelu arengu meetmete jaoks, mis hõlmavad infrastruktuuri ja teatud muud meetmed abisaajates riikides, mis ei ühine liiduga 2004. aastal – nimelt Bulgaarias ja Rumeenias –, tuleks ühtlustada määradega 1. mail 2004. aastal liiduga ühinenud abisaajates riikides.

(5)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1268/1999 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1268/1999 muudetakse järgmiselt.

Artiklile 2 lisatakse järgmine taane:

“—

Bulgaaria ja Rumeenia puhul maakogukondade ettevalmistamine kohaliku maaelu arengustrateegiate ning integreeritud territoriaalsete maaelu arengu pilootstrateegiate koostamiseks ja rakendamiseks nõukogu 17. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (5) artiklis 33f sätestatud piirides.

(5) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 583/2004 (ELT L 91, 30.3.2004, lk 1).”"

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 8

Ühenduse osaluse määr ja abimäärad

1. Ühenduse osaluse määr ei tohi ületada 75 % abikõlblikest avalikest kogukuludest.

Nimetatud ülemmääraks on siiski:

a)	80 % artikli 2 neljandas, seitsmendas, üheteistkümnendas ja kuueteistkümnendas taandes osutatud meetmete ning mis tahes infrastruktuurialase projekti korral;

b)	85 % mis tahes meetme vastavate projektide korral, kui komisjon teeb kindlaks, et toimunud on erakorraline loodusõnnetus;

c)	100 % artikli 2 viieteistkümnendas taandes ja artikli 7 lõikes 4 osutatud meetme korral.

2. Riigiabi ei tohi ületada 50 % investeeringuga seotud abikõlblikest kogukuludest.

Nimetatud ülemmääraks on siiski:

a)	55 % noorte põllumajandustootjate talumajapidamistesse tehtavate investeeringute korral;

b)	60 % mägipiirkondade talumajapidamistesse tehtavate investeeringute korral;

c)	65 % mägipiirkondades noorte põllumajandusettevõtjate talumajapidamistesse tehtavate investeeringute korral;

d)	75 % lõike 1 punktis b osutatud investeeringute korral;

e)	100 % infrastruktuuri tehtavate investeeringute korral, mis ei anna olulist puhastulu;

f)	100 % artikli 2 kuueteistkümnendas taandes osutatud meetmete korral.

Riigiabi määra kindlaksmääramisel käesoleva lõike kohaldamisel ei võeta arvesse siseriiklikku abi, mis hõlbustab juurdepääsu krediidile, mis on saadud ilma käesolevas rahastusvahendis ettenähtud mis tahes ühenduse osaluseta.

Ühenduse osalus ei tohi ületada Euroopa lepingutes riigiabi kohta ettenähtud abi määra ja kumulatsiooni ülempiiri.

3. Ühenduse osaluse summa väljendatakse eurodes.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2004.

Artikli 1 punkti 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2000 määruse (EÜ) nr 1268/1999 artikli 8 lõike 2 uue eelviimase lõigu osas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. november 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

G. ZALM

(1) Arvamus on esitatud 14. oktoobril 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Arvamus on esitatud 2. juunil 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 583/2004 (ELT L 91, 30.3.2004, lk 1).

(4) EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87. Määrust viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 769/2004 (ELT L 123, 27.4.2004. lk 1).

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2009/2004,

24. november 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 25. novembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. november 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 24. novembri 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	76,4
	070	62,9
	204	100,4
	999	79,9
0707 00 05	052	101,7
	204	41,8
	999	71,8
0709 90 70	052	96,9
	204	79,8
	999	88,4
0805 20 10	204	67,6
0805 20 10	999	67,6
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	75,3
	624	79,3
	999	77,3
0805 50 10	052	55,7
	388	49,8
	524	65,7
	528	21,2
	999	48,1
0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90	388	139,3
	400	73,6
	404	76,8
	720	63,4
	800	194,0
	999	109,4
0808 20 50	052	120,9
0808 20 50	999	120,9

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/16

KOMISJONI MÄÄRUS nr 2010/2004,

24. november 2004,

millega määratakse kindlaks vähenduskoefitsient, mida rakendatakse muu kui kõrgema kvaliteediga pehme nisu tariifi alamkvoodi II raames, mis avati määrusega (EÜ) nr 2375/2002

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EMÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse komisjoni 27. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2375/2002, millega avati kolmandatest riikidest pärit muu kui kõrgema kvaliteediga pehme nisu ühenduse tariifikvoodid ja sätestati nende haldamise kord ja millega kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EMÜ) nr 1766/92, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 2375/2002 avati muu kui kõrgema kvaliteediga pehme nisu aastane tariifikvoot 2 981 600 tonni. See kvoot jaguneb kolmeks alamkvoodiks.

(2)	Määruse (EÜ) nr 2375/2002 artikli 3 lõikes 1 kinnitatakse ajavahemikul 1. jaanuar 2004 kuni 31. detsember 2004 alamkvoodi II koguseks 38 000 tonni.

(3)	Määruse (EÜ) nr 2375/2002 artikli 5 lõike 1 alusel 22. novembril 2004 taotletud kogused ületavad saadaolevaid koguseid. Seetõttu tuleb kindlaks määrata, kui suures ulatuses litsentse välja anda ning taotletud koguste suhtes tuleb kohaldada vähenduskoefitsienti,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muu kui kõrgema kvaliteediga pehme nisu alamkvoodi II suhtes esitatud iga impordilitsentsitaotlus, mis edastati komisjonile 22. novembril 2004 vastavalt määruse (EÜ) nr 2375/2002 artikli 5 lõigetele 1 ja 2, rahuldatakse kuni 16,1214 % ulatuses taotletud kogustest.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 25. novembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. november 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse ja maaelu arenduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 88. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1111/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 21).

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/17

NÕUKOGU OTSUS,

15. november 2004,

Togo Vabariigiga peetud nõupidamise lõpetamise kohta vastavalt Cotonou lepingu artiklile 96

(2004/793/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse AKV-EÜ partnerluslepingut, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (edaspidi Cotonou leping), (1) eriti selle artiklit 96,

võttes arvesse sisekokkulepet AKV-EÜ partnerluslepingu rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta, (2) eriti selle artiklit 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Togo Vabariik on rikkunud Cotonou lepingu artiklis 9 osutatud oluliste osadega piiritletud sätteid.

(2)	Vastavalt Cotonou lepingu artiklile 96 alustati 14. aprillil 2004 AKV riikide ja Togo Vabariigiga nõupidamist, mille käigus võtsid Togo ametivõimud Euroopa Liidu viidatud probleemide lahendamiseks erikohustused ja need lubati ellu viia kolmekuulise süvendatud dialoogi jooksul.

(3)	Kõnealuse ajavahemiku lõppedes on ilmnenud, et teatavad eespool nimetatud kohustused on viinud välja konkreetsete algatusteni ning mõned neist on täidetud. Sellele vaatamata tuleb mitmed Cotonou lepingu oluliste osade seisukohalt tähtsad meetmed veel ellu viia,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Cotonou lepingu artikli 96 lõike 2 punkti a alusel loetakse nõupidamine Togo Vabariigiga lõppenuks.

Artikkel 2

Lisas esitatud kirjaprojektis täpsustatud meetmed võetakse vastu Cotonou lepingu artikli 96 lõike 2 punktis c nimetatud asjaomaste meetmetena.

Artikkel 3

Otsus nõukogu ja komisjoni 14. detsembri 1998. aasta kirja edastamise kohta Togo valitsusele on tunnistatud kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Otsus kehtib kakskümmend neli kuud pärast selle vastuvõtmist nõukogus. Otsus vaadatakse korrapäraselt uuesti läbi vähemalt iga kuue kuu tagant.

Brüssel, 15. november 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

M. VAN DER HOEVEN

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 376.

LISA

PEAMINISTRILE, TOGO VABARIIGI VALITSUSJUHILE

Lugupeetud hr peaminister.

Euroopa Liit omistab suurt tähtsust Cotonou lepingu artikli 9 sätetele. Inimõiguste, demokraatia põhimõtete ja õigusriigi austamine on AKV-EL partnerluse aluseks ja kõnealuse lepingu olulisteks osadeks ning seega ka meie suhete aluseks.

Euroopa Liit leiab, et Togo poliitiline olukord on jõudnud ummikusse ning demokraatia nappuse ja inimõiguste ja põhivabaduste vähese austamise kaudu rikutakse endiselt eespool nimetatud lepingu artiklis 9 sätestatud olulisi osasid.

Võttes arvesse kõnealust artiklit ja praegust poliitilist ummikseisu Togos, otsustas Euroopa Liit 30. märtsil 2004 vastavalt lepingu artiklile 96 alustada nõupidamist, et olukorda põhjalikult uurida ja vajaduse korral sellele lahendus leida.

Nõupidamine toimus 14. aprillil 2004. aastal Brüsselis. Selle raames arutati mitmeid olulisi küsimusi ning Teil oli võimalus esitada Togo ametivõimude seisukoht antud olukorra kohta ning seda analüüsida. Euroopa Liidul oli hea meel näha, et Togo poole esindajad võtsid teatavad lisas osutatud kohustused ja edastasid positiivseid märke demokraatliku keskkonna ja õigusriigi tugevdamise kohta riigis.

Lepiti kokku, et Togos arutatakse põhjalikult erinevaid kolme kuu jooksul tõstatatud küsimusi ning tehakse selle ajavahemiku lõppedes kokkuvõte olukorrast.

Kõnealune põhjalik ja korrapärane arutelu tegelikult ka toimus ning selle käigus arutati meetmeid, mis on vajalikud kokkulepitud kohustuste täitmiseks.

Kokkuvõttest järeldub, et Togo ametivõimud on teinud mitmeid märkimisväärseid algatusi. Eelkõige tuleb märkida neist järgmisi:

—

ametivõimud on korraldanud mitmeid kohtumisi prefektide ja korrakaitsejõududega, et neid teavitada inimõiguste ja põhivabaduste erinevatest külgedest ning tõsta nende teadlikkust nimetatud teemadel. Ametivõimud on saatnud laiali juhendeid ja ringkirju, milles tuletatakse meelde olemasolevaid juhiseid ja korda. Mõningaid edusamme on saavutatud ja seda on kinnitanud ka opositsioon,

—

ametivõimud on andnud kohtunikele soovituse saata kiiresti otsuse tegemiseks kohtusse kõikide nende tõkendina vahi alla võetud isikute toimikud, kelle suhtes on eeluurimine lõpetatud. Selline üleskutse menetluse kiirendamiseks on aidanud määrata kindlaks kuupäeva 214 kohtuasja arutamiseks, k.a teatava arvu poliitvangide kohtuasjade puhul. Ametivõimud tagasid kaitsjatele pääsu nende klientidele juurde eeluurimise ajal. Augustis vabastati umbes 500 vangi kas karistusest vabastamise või ajutise vabastamise tõttu,

—	kui siiani oli juurdepääs avalik-õiguslikule meediale vaid valitsusel ja võimuparteil, siis on seda viimastel nädalatel, kuigi mitte veel võrdsetel alustel, laiendatud väljaspool valimiskampaaniat ka opositsiooniparteidele,

—	valitsus alustas inimõiguste riikliku komisjoni ja ringhäälingu ja kommunikatsiooni ülemameti reformiga,

—	rahvuskogu võttis 24. augustil vastu uue ajakirjanduskoodeksi,

—	ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) abil valmistati ette kohtusüsteemi analüüs,

—	valitsus jätkab oma tegevust detsentraliseerimise valdkonnas ja võttis hiljuti vastu vastavasisulised poliitilised suunised,

—	esimene kohtumine tavapärase opositsiooniga toimus 25. augustil, et seada sisse organiseeritud ja läbipaistev siseriiklik dialoog.

Kahtlemata on need algatused aidanud kaasa suuremale inimõiguste ja põhivabaduste austamisele Teie riigis. Siiski on endiselt jäänud lahendamata valupunktid, eelkõige demokraatia taastamise osas.

Sellega seoses ootab Euroopa Liit eelkõige just järgmiste käesolevas lisas sisalduvatele kohustustele vastavate konkreetsete meetmete rakendamist:

—	rakendada organiseeritud ja läbipaistev siseriiklik dialoog vastavalt võetud kohustusele nr 1.1,

—	vaadata selle dialoogi raames uuesti läbi valimissüsteem, et tagada läbipaistev ja demokraatlik valimiste käik vastavalt võetud kohustusele nr 1.3,

—	määratleda õiguslik raamistik, et korraldada parteide rahastamine vastavalt võetud kohustusele nr 1.4,

—	parlamendi- ja kohalike valimiste korraldamine vastavalt võetud kohustustele nr 1.5 ja 1.6,

—	detsentraliseerimise jätkamine vastavalt võetud kohustusele nr 1.7,

—	jätkata poliitvangide olukorraga seotud küsimuste lahendamist ja vajaduse korral nad vabastada vastavalt kohustuse nr 2.2 sätetele,

—	vaadata uuesti läbi inimõiguste riikliku komisjoni ning ringhäälingu ja kommunikatsiooni ülemameti pädevus ja põhikiri vastavalt võetud kohutusele nr 2.5 ja 3.6,

—	jätkata õigus- ja kohtusüsteemi reformidega vastavalt UNDP analüüsis sisalduvatele soovitustele.

Samuti on Euroopa Liidu jaoks äärmiselt oluline, et jätkataks ja muudetakse püsivaks kohustuste nr 1.2, 1.4, 2.1, 2.3, 2.4, 2.6, 3.2, 3.3, 3.4 ja 3.5 raames alustatud tegevus.

Tunnustades praeguseks täidetud kohustusi ja arvestades oluliste meetmetega, mida tuleb veel ellu viia, otsustati nõupidamise tulemusena kehtestada järgmised asjakohased meetmed vastavalt Cotonou lepingu artikli 96 lõike 2 punktile c:

jätkatakse 6. ja 7. Euroopa Arengufondi (EAF) ülejääkidest rahastatavate projektide elluviimist, mis on suunatud rahva hüvanguks ning mis innustavad Cotonou lepingu oluliste osade ja inimõiguste austamist, s.t inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamist. Lisaks rakendatakse detsentraliseeritud keskkonnajuhtimisalaste projektide riikliku kava ning vastastikuste kohustuste raamistikus ettenähtud STABEXi (1990–1994) vahendeid;

2)	6. ja 7. EAFi vahenditest on võimalik anda rahalist abi Togo institutsioonidele, et aidata täita nõupidamisel võetud lepingulisi kohustusi. Selleks võtab komisjon muuhulgas vastu otsuse 4. üldise rahva ja eluruumide loenduse kava rahastamise kohta;

raha eraldamine 9. EAFist tehakse teatavaks pärast seda, kui on loodud valimissüsteem, millega on tagatud läbipaistev ja demokraatlik valimiste käik, mis on vastuvõetav kõigile osapooltele ning kui on pandud paika parlamendivalimiste toimumise kuupäev. Siis alustatakse ka nende vahendite kavandamist;

4)	vastavalt 9. EAFi teatisele on võimalik eraldada toetust valimiste ettevalmistamiseks tingimusel, et peetakse kinni ülalmainitud valimissüsteemile esitatud tingimustest;

5)	niipea, kui on toimunud vabad ja nõuetekohased parlamendivalimised, jätkub koostöö Euroopa Liiduga täiel määral koos vastastikuste kohustuste raamistikus ettenähtud STABEXi 1996., 1998. ja 1999. aastate rahaliste vahendite kasutusele võtmisega;

6)	piirkondlike projektide panused vaadatakse läbi juhtumipõhiselt;

7)	käesolev ei kehti humanitaartegevuse, kaubanduskoostöö ja kaubandussoodustuste kohta.

Koostöös Euroopa Liidu eesistuja ja Euroopa Komisjoniga viiakse läbi korrapärased ülevaatamised, mis toimuvad vähemalt iga kuue kuu tagant.

Euroopa Liit jätkab täpset olukorra jälgimist Togos ning kahekümne nelja kuise jälgimisperioodi vältel peetakse tihedat dialoogi Teie riigi valitsusega, et olla kindel praeguse tegevussuuna jätkamises, mille eesmärgiks on taastada demokraatia ja õigusriik ning kindlustada kõnealuseid jõupingutusi inimõiguste ja põhivabaduste osas.

Juhul kui Togo ametivõimud kiirendavad võetud kohustuste täitmist või vastupidiselt selle katkestavad, jätab Euroopa Liit endale õiguse asjakohaste meetmete muutmiseks.

Lugupidamisega

Brüssel, 15. november 2004

komisjoni nimel

nõukogu nimel

LISA LIIDE

TOGO VABARIIGI VÕETUD KOHUSTUSED

Togo Vabariigi valitsus on võtnud Euroopa Liidu ees Cotonou lepingu artikli 96 rakendamiseks peetud nõupidamise raames järgmised kohustused.

Kohustus nr 1.1:

Demokraatlike põhimõtete täieliku austamise tagamiseks tuleb viivitamata uuesti alustada organiseeritud ja läbipaistvas raamistikus avatud ja usaldusväärset dialoogi riigi opositsiooni ja kodanikuühiskonnaga.

Kohustus nr 1.2:

Tagada viivitamata ilma ahistamise, hirmutamise või tsensuurita kõikide parteide tegevusvabadus.

Kohustus nr 1.3:

Vaadata Lomé raamlepingu alusel läbi olemasolev valimissüsteem, et tagada kuue kuu möödudes selline valimiste käik, mis oleks läbipaistev ja demokraatlik ning vastuvõetav kõikidele osapooltele.

Kohustus nr 1.4:

Tagada kõikidele parteidele võrdne juurdepääs avalik-õiguslikule meediale ja luua võrdne juurdepääs parteide rahastamiseks ettenähtud riiklikele vahenditele.

Kohustus nr 1.5:

Korraldada esimesel võimalusel ja ülalmainitud kohustuse 1.3 raames ettenähtud tingimustel uued parlamendivalimised, mis oleksid läbipaistvad ja mille kõiki erinevaid staadiume saaksid jälgida rahvusvahelised vaatlejad.

Kohustus nr 1.6:

Korraldada 12 kuu jooksul kohalikud valimised, mis oleksid läbipaistvad ja mille kõiki erinevaid staadiume saaksid jälgida rahvusvahelised vaatlejad.

Kohustus nr 1.7:

Luua 12 kuu jooksul vajalikud tingimused, et kohalikel demokraatlikult valitud volikogudel oleksid vajalikud volitused ja vahendid, et luua tõhus ja demokraatlikult õiguspärane kohalik omavalitsus.

Kohustus nr 2.1:

Tagada igal ajal, et Togo territooriumil ei pandaks toime kohtuväliseid hukkamisi, piinamisi ega teisi ebainimlikke ja alandavaid tegusid; see hõlmab ka korrakaitse ja kohtusüsteemi juhtide asjaomast koolitamist.

Kohustus nr 2.2:

Vabastada kõik poliitvangid, keda peetakse kinni selgelt nende poliitilise opositsiooni, valitsuse aadressil tehtud kriitika või muu põhjuse tõttu, mis ei õigusta vangistust. Koostöös ühe või mitme tunnustatud valitsusvälise organisatsiooniga, kellel on vastav pädevus ja kelle on heaks kiitnud kõik osapooled, tuleks selle meetmega hõlmatud isikutest koostada nimekiri. Selle kohustuse täitmiseks ei tohiks kuluda üle kuue nädala.

Kohustus nr 2.3:

Edastada prokuratuuri kolme kuu jooksul kõikide tõkendina vahi alla võetud või ajutiselt vabastatud isikute toimikud, et selgitada nende juhtumeid kehtiva õiguse alusel.

Kohustus nr 2.4:

Võimaldada kaitsjatele ja valitsusvälistele humanitaar- ja inimõiguste organisatsioonidele koos nende valitud arstiga juurdepääsu kinnipeetavatele kõikides kinnipidamiskohtades (vanglad, politseijaoskonnad jne), et nad saaksid enne nõupidamise lõppemist veenduda, et kinnipeetavaid pole piinatud ega muul ebainimlikul moel koheldud.

Kohustus nr 2.5:

Vaadata 9 kuu jooksul uuesti läbi inimõiguste riikliku komisjoni pädevus ja põhikiri, et tagada tema tegelik sõltumatus haldusasutustest.

Kohustus nr 2.6:

Algatada õiguslikud ja distsiplinaarmenetlused isikute vastu, kes olid teadaolevalt kohtuväliste hukkamiste, piinamiste ning alandava ja ebainimliku kohtlemise täideviijateks. See kohustus peaks hõlmama ka vajaduse korral muudatuste sisseviimist vastavatesse õigusaktidesse.

Kohustus nr 2.7:

Tagada vastavate hilisemate meetmete kaudu erapooletu ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohtumõistmine. Enne nõupidamise lõppemist tuleb esitada analüüs, mille alusel on võimalik koostada tegevuskava.

Kohustus nr 3.1:

Vaadata 6 kuu jooksul uuesti läbi ajakirjanduse- ja kommunikatsioonikoodeks, et viia see vastavusse rahvusvaheliste normidega. Eelkõige oodatakse praegu ajakirjanduskoodeksis sisalduva “laimu ja au teotamise” kuritegude eest ettenähtud vangistuse kaotamist.

Kohustus nr 3.2:

Lõpetada viivitamatult meedia, valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna igasugune ahistamine, tsensuur või hirmutamine.

Kohustus nr 3.3:

Tagada viivitamatult ilma ahistamise, tsensuuri või hirmutamiseta kõikidele poliitilistele ja kodanikuühiskonna esindajatele ning kõikidele kodanikele õigus sõnavabadusele, koosolekuvabadusele ja rahumeelsetele meeleavaldustele avalikes kohtades kogu riigi territooriumil.

Kohustus nr 3.4:

Tagada kõikidele poliitilistele ja kodanikuühiskonna esindajatele liikumisvabadus nii kodanikuna kui ka oma poliitiliste ülesannete täitmisel või kodanikuühiskonna esindamisel.

Kohustus nr 3.5:

Tagada enne nõupidamise lõppemist igale kodanikule vaba juurdepääs meediavahendite kaudu edastatavale teabele, sealhulgas opositsiooniparteide ja valitsusväliste organisatsioonide veebisaitidele jne.

Kohustus nr 3.6:

Vaadata 6 kuu jooksul uuesti läbi ringhäälingu ja kommunikatsiooni ülemameti pädevus ja põhikiri, et tagada selle tegelik sõltumatus haldusasutustest ja kõikidest poliitilistest jõududest.

Kohustus nr 4.1:

Esitada 1. juunil ja 1. juulil 2004 Euroopa Liidu asutustele aruanded dialoogi erinevates valdkondades saavutatud edusammude ja võetud kohustuste täitmise kohta.

Kohustus nr 4.2:

Tagada Togo ametivõimude osalemine kohapealses dialoogis ning võimaldada komisjoni ja eesistujariigi ametnikel Togos võimalike ülesannete täitmine alustatud dialoogi raames.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/23

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 69/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse EMP lepingu I lisa (Veterinaar- ja fütosanitaarküsimused)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu I lisa on muudetud lepinguga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas, (1) millele kirjutati alla 2003. aasta 14. oktoobril Luxembourgis.

(2)

Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 1. märtsi 2004. aasta otsus 2004/205/EÜ, millega nähakse ette üleminekumeetmed ühendusesiseseks kauplemiseks Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias saadud veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste sperma, munarakkude ja embrüotega. (2)

(3)	Käesolevat otsust ei kohaldata Islandi ega Liechtensteini suhtes,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu I lisa I peatüki osa 4.2 punkti 68 (komisjoni otsus 2002/878/EÜ) järele lisatakse järgmine punkt:

“69.

32004 D 0205: Komisjoni otsus 2004/205/EÜ, 1. märts 2004, millega nähakse ette üleminekumeetmed ühendusesiseseks kauplemiseks Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias saadud veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuslaste sperma, munarakkude ja embrüotega (ELT L 65, 3.3.2004, lk 23).”

Artikkel 2

Otsuse 2004/205/EÜ norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentne.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004. aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõikele 1 vastavad teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 65, 3.3.2004, lk 23.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/25

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 70/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse EMP lepingu II lisa (Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu II lisa on muudetud lepinguga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas, millele kirjutati alla 2003. aasta 14. oktoobril Luxembourgis. (1)

(2)	Lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta direktiiv 2003/15/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta, (2)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu II lisa XVI peatüki punktile 1 (nõukogu direktiiv 76/768/EMÜ) lisatakse järgmine taane:

“—	32003 L 0015: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/15/EÜ, 27. veebruar 2003 (ELT L 66, 11.3.2003, lk 26).”

Artikkel 2

Direktiivi 2003/15/EÜ islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004. aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõikele 1 vastavad teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 66, 11.3.2003, lk 26.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/26

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 71/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse EMP lepingu II lisa (Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu II lisa on muudetud EMP ühiskomitee 12. juuli 2002. aasta otsusega nr 102/2002. (1)

(2)	Lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu 7. detsembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2679/98 siseturu toimimise kohta liikmesriikidevahelise kaupade vaba liikumise osas. (2)

(3)	Lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu ja nõukogus kokkutulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 7. detsembri 1998. aasta resolutsioon kaupade vaba liikumise kohta, (3)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu II lisa XX peatükki muudetakse järgmiselt:

Pealkirja “XX KAUPADE VABA LIIKUMINE – ÜLDOSA” järele lisatakse järgmine pealkiri ja punkt:

“NIMETATUD ÕIGUSAKTID

1.	398 R 2679: nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98, 7. detsember 1998, siseturu toimimise kohta liikmesriikidevahelise kaupade vaba liikumise osas (EÜT L 337, 12.12.1998, lk 8).”

2.	Punktid 1, 2, 3 ja 4 muutuvad vastavalt punktideks 2, 3, 4 ja 5.

Punkti 5 (komisjoni soovitus 2001/893/EÜ) järele lisatakse järgmine punkt:

“6.	498 X 1212(01): nõukogu ja nõukogus kokkutulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsioon, 7. detsember 1998, kaupade vaba liikumise kohta (EÜT L 337, 12.12.1998, lk 10).”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 2679/98 ning nõukogu ja nõukogus kokkutulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 7. detsembri 1998. aasta kaupade vaba liikumist käsitleva resolutsiooni islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004. aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõikele 1 vastavad teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (4)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) EÜT L 298, 31.10.2002, lk 17.

(2) EÜT L 337, 12.12.1998, lk 8.

(3) EÜT L 337, 12.12.1998, lk 10.

(4) Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.

LISA

EFTA RIIKIDE DEKLARATSIOON,

mis käsitleb nõukogu ja nõukogus kokkutulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 7. detsembri 1998. aasta resolutsiooni kaupade vaba liikumise kohta

(millega lisatakse EMP lepingu ii lisa XX peatükki (kaupade vaba liikumine – üldosa) uus punkt 6)

EFTA riigid kohustuvad tegema kõik, et täita nõukogu ja nõukogus kokkutulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 7. detsembri 1998. aasta kaupade vaba liikumist käsitleva resolutsiooni rakendamise osas samu kohustusi nagu EL liikmesriigid.

ÜHISDEKLARATSIOON,

mis käsitleb nõukogu 7. detsembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2679/98 (siseturu toimimise kohta liikmesriikidevahelise kaupade vaba liikumise osas) inkorporeerimist lepingusse

(millega lisatakse EMP lepingu ii lisa XX peatükki (kaupade vaba liikumine – üldosa) uus punkt 1)

Lepinguosalised tunnistavad, et nõukogu määruses (EÜ) nr 2679/98 käsitletavad küsimused on siseturu väljakujundamise seisukohast olulised.

Seepärast soovivad lepinguosalised kohaldada määrust (EÜ) nr 2679/98 EMP lepingu osana.

See ei piira kokkulepet, et justiits- ja siseküsimused ei kuulu EMP lepingu reguleerimisalasse.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/29

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 72/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse EMP lepingu II lisa (Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu II lisa on muudetud lepinguga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas, (1) millele kirjutati alla 2003. aasta 14. oktoobril Luxembourgis.

(2)	Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 23. aprilli 2003. aasta komisjoni direktiiv 2003/32/EÜ, millega kirjeldatakse üksikasjalikult nõukogu direktiivis 93/42/EMÜ ettenähtud nõudeid loomseid kudesid kasutades valmistatud meditsiiniseadmetele, (2)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu II lisa XXX peatüki punkti 4 järele (komisjoni direktiiv 2003/12/EÜ) lisatakse järgmine punkt:

“5.	32003 L 0032: komisjoni direktiiv 2003/32/EÜ, 23. aprill 2003, millega kirjeldatakse üksikasjalikult nõukogu direktiivis 93/42/EMÜ ettenähtud nõudeid loomseid kudesid kasutades valmistatud meditsiiniseadmetele (ELT L 105, 26.4.2003, lk 18).”

Artikkel 2

Direktiivi 2003/32/EÜ islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004. aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõikele 1 vastavad teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 105, 26.4.2003, lk 18.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/30

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 73/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse EMP lepingu IX lisa (Finantsteenused)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu IX lisa on muudetud lepinguga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas, (1) millele kirjutati alla 2003. aasta 14. oktoobril Luxembourgis.

(2)	Lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta, (2)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu IX lisa muudetakse järgmiselt:

Punkti 24 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/34/EÜ) lisatakse järgmine tekst:

“, mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32003 L 0071: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ, 4. november 2003 (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).”

Punkti 29a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ) järele lisatakse järgmine punkt:

“29b.

32003 L 0071: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ, 4. november 2003, väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).”

Artikkel 2

Direktiivi 2003/71/EÜ islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004. aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõikele 1 vastavad teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.

(3) Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/32

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 74/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse EMP lepingu XI lisa (Telekommunikatsiooniteenused)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu XI lisa on muudetud lepinguga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas, (1) millele kirjutati alla 2003. aasta 14. oktoobril Luxembourgis.

(2)	Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 25. juuli 2003. aasta soovitus 2003/558/EÜ, mis käsitleb helistaja asukohaga seotud teabe töötlemist elektroonilistes sidevõrkudes asukohta tuvastada võimaldava teabega täiendatud hädaabiteenuste rakendamiseks. (2)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XI lisa punkti 5cn järele (komisjoni otsus 2003/548/EÜ) lisatakse järgmine punkt:

“5co.

32003 H 0558: komisjoni soovitus 2003/558/EÜ, 25. juuli 2003, mis käsitleb helistaja asukohaga seotud teabe töötlemist elektroonilistes sidevõrkudes asukohta tuvastada võimaldava teabega täiendatud hädaabiteenuste rakendamiseks (EÜT L 189, 29.7.2003, lk 49).”

Artikkel 2

Soovituse 2003/558/EÜ islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004. aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõikele 1 vastavad teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 189, 29.7.2003, lk 49.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/33

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 75/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse EMP lepingu XI lisa (Telekommunikatsiooniteenused)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)	Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 30. juuni 2003. aasta otsus 2003/490/EÜ isikuandmete piisava kaitse kohta Argentinas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ, (2)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XI lisa punkti 5ef (komisjoni otsus 2002/16/EÜ) järele lisatakse järgmine punkt:

“5eg.

32003 D 0490: komisjoni otsus 2003/490/EÜ, 30. juuni 2003, isikuandmete piisava kaitse kohta Argentinas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ (ELT L 168, 5.7.2003, lk 19).”

Artikkel 2

Otsuse 2003/490/EÜ islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004. aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõikele 1 vastavad teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 168, 5.7.2003, lk 19.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/34

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 76/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa (Transport)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu XIII lisa on muudetud lepinguga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas, (1) millele kirjutati alla 2003. aasta 14. oktoobril Luxembourgis.

(2)	Lepingusse tuleks inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2327/2003, millega sätestatakse punktidel põhinev üleminekusüsteem, mida kohaldatakse läbi Austria kulgevate raskete kaubaveokite suhtes säästva transpordipoliitika raames 2004. aastal, (2)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XIII lisa punkti 26d (komisjoni määrus (EÜ) nr 792/94) järele lisatakse järgmine punkt:

“26e.

32003 R 2327: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2327/2003, 22. detsember 2003, millega sätestatakse punktidel põhinev üleminekusüsteem, mida kohaldatakse läbi Austria kulgevate raskete kaubaveokite suhtes säästva transpordipoliitika raames 2004. aastal (ELT L 345, 31.12.2003, lk 30).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	määruse II lisa nimetatakse ümber III lisaks;

määruse I lisa järele lisatakse järgmine:

“II LISA

2004., 2005. ja 2006. aastal kasutuselevõetavad punktid

	2004	2005	2006
Island	572	544	515
Liechtenstein	104 000	98 527	93 053
Norra	26 299	24 915	23 531”

”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 2327/2003 islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 345, 31.12.2003, lk 30.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/36

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 77/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse EMP lepingu XIII lisa (Transport)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1726/2003, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 417/2002 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul, (2)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XIII lisa punkti 56m (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 417/2002) lisatakse järgmine taane:

“—	32003 R 1726: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1726/2003, 22. juuli 2003 (ELT L 249, 1.10.2003, lk 1).”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1726/2003 islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004. aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõikele 1 vastavad teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 249, 1.10.2003, lk 1.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/37

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 80/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse EMP lepingu XV lisa (Riigiabi)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu XV lisa on muudetud lepinguga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas, (1) millele kirjutati alla 2003. aasta 14. oktoobril Luxembourgis.

(2)	Lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu 11. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 502/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1177/2002, mis käsitleb laevaehituse ajutist kaitsemehhanismi, (2)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XV lisa punkti 1ca (nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2002) lisatakse järgmine tekst:

“mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32004 R 0502: nõukogu määrus (EÜ) nr 502/2004, 11. märts 2004 (ELT L 81, 19.3.2004, lk 6).”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 502/2004 islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004. aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõikele 1 vastavad teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 81, 19.3.2004, lk 6.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/38

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 81/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XVI lisa (Hanked)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu XVI lisa on muudetud lepinguga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas, (1) millele kirjutati alla 2003. aasta 14. oktoobril Luxembourgis.

(2)	Lepingusse tuleks inkorporeerida komisjoni 16. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2151/2003, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta, (2)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XVI lisa punkti 6a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2195/2002) lisatakse järgmine tekst:

“; muudetud järgmise aktiga:

—	32003 R 2151: komisjoni määrus (EÜ) nr 2151/2003, 16. detsember 2003, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2195/2002 (ELT L 329, 17.12.2003, lk 1), parandatud ELT L 330, 18.12.2003, lk 34.”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 2151/2003 islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 329, 17.12.2003, lk 1. Parandatud ELT L 330, 18.12.2003, lk 34.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/39

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 82/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse EMP lepingu XX lisa (Keskkond)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu XX lisa on muudetud lepinguga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas, (1) millele kirjutati alla 2003. aasta 14. oktoobril Luxembourgis.

(2)	Lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta, (2)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XX lisa punkti 32f (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ) järele lisatakse järgmine punkt:

“32fa.

32002 L 0096: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ, 27. jaanuar 2003, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24).

Käesolevas lepingus loetakse selle direktiivi sätteid järgmises kohanduses:

Artikli 17 lõike 4 punktis a lisatakse sõna “Kreeka” järele sõna “Island”.”

Artikkel 2

Direktiivi 2002/96/EÜ islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004. aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõikele 1 vastavad teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 37, 13.2.2003, lk 24.

(3) Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/40

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 83/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse EMP lepingu XXI lisa (Statistika)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu XXI lisa on muudetud lepinguga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Ungari Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas, (1) millele kirjutati alla 2003. aasta 14. oktoobril Luxembourgis.

(2)	Lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2257/2003, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses, et kohandada vaadeldavate näitajate loetelu. (2)

(3)	Käesolevat otsust ei kohaldata Liechtensteini suhtes,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XXI lisa punkti 18a (nõukogu määrus (EÜ) nr 577/98) muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine taane:

“—	32003 R 2257: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2257/2003, 25. november 2003 (ELT L 336, 23.12.2003, lk 6).”

Kohanduse sissejuhatav lause ja kohandus asendatakse järgmise tekstiga:

“Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	Käesolevat määrust ei kohaldata Liechtensteini suhtes.

b)	Artikli 4 lõike 4 viimane lause asendatakse järgmisega: “Norra, Hispaania, Soome ja Ühendkuningriik võivad üleminekuperioodi jooksul kuni 2007. aasta lõpuni vaadelda struktuurilisi muutujaid ühe kvartali kaupa.””

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 2257/2003 islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004. aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõikele 1 vastavad teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (3)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 336, 23.12.2003, lk 6.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/42

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 84/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse EMP lepingu XXI lisa (Statistika)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)	Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 8. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 29/2004, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud töö- ja pereelu kokkusobitamist käsitleva lisaküsimustiku kirjeldus 2005.aastaks. (2)

(3)	Lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu 19. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1165/98 konjunktuuristatistika kohta. (3)

(4)	Määrusega (EÜ) nr 1165/98 tunnistatakse kehtetuks nõukogu 13. veebruari 1978. aasta direktiiv 78/166/EMÜ, (4) nagu seda on hiljem muudetud, mis on lepingusse inkorporeeritud ja tuleb sellest tulenevalt lepingust välja jätta,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XXI lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 18ae (komisjoni määrus (EÜ) nr 247/2003) järele lisatakse järgmine punkt:

“18af.

32004 R 0029: komisjoni määrus (EÜ) nr 29/2004, 8. jaanuar 2004, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud töö- ja pereelu kokkusobitamist käsitleva lisaküsimustiku kirjeldus 2005. aastaks (ELT L 5, 9.1.2004, lk 57).

Käesolevas lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

käesolevat määrust ei kohaldata Liechtensteini suhtes.”

2.	Punkt 4 jäetakse välja.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 29/2004 islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004. aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõikele 1 vastavad teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (5)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

esistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 5, 9.1.2004, lk 57.

(3) EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1.

(4) EÜT L 52, 23.1.1978, lk 17.

(5) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/44

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 85/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse EMP lepingu XXI lisa (Statistika)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)	Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 21. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1980/2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses mõistete ja ajakohastatud mõistetega, (2)

(3)	Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 21. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1981/2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses välitöö aspektidega ja arvestamise menetlustega. (3)

(4)	Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 21. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1982/2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses valimi võtmise ja jälgimise eeskirjadega. (4)

(5)	Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 7. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1983/2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses esmaste sihtmuutujate loeteluga, (5)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XXI lisa punkti 18i (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) 1177/2003) järele lisatakse järgmised punktid:

“18j.

32003 R 1980: komisjoni määrus (EÜ) nr 1980/2003, 21. oktoober 2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses mõistete ja ajakohastatud mõistetega (ELT L 298, 17.11.2003, lk 1).

18k.	32003 R 1981: komisjoni määrus (EÜ) nr 1981/2003, 21. oktoober 2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses välitöö aspektidega ja arvestamise menetlustega (ELT L 298, 17.11.2003, lk 23).

18l.	32003 R 1982: komisjoni määrus (EÜ) nr 1982/2003, 21. oktoober 2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses valimi võtmise ja jälgimise eeskirjadega (ELT L 298, 17.11.2003, lk 29).

18m.	32003 R 1983: komisjoni määrus (EÜ) nr 1983/2003, 7. november 2003, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses esmaste sihtmuutujate loeteluga (ELT L 298, 17.11.2003, lk 34).”

Artikkel 2

Määruste (EÜ) nr 1980/2003, (EÜ) nr 1981/2003, (EÜ) nr 1982/2003 ja (EÜ) nr 1983/2003 islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004. aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõikele 1 vastavad teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (6)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 298, 17.11.2003, lk 1.

(3) ELT L 298, 17.11.2003, lk 23.

(4) ELT L 298, 17.11.2003, lk 29.

(5) ELT L 298, 17.11.2003, lk 34.

(6) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/46

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 86/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse EMP lepingu XXI lisa (Statistika)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 6. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 16/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) seoses teiseste sihtmuutujate loeteluga, mis on seotud “vaesuse ülekandumisega ühelt põlvkonnalt teisele”. (2)

(3)	Lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 5. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 28/2004 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses kvaliteedi vahe- ja lõpparuande üksikasjaliku sisuga. (3)

(4)	Lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 48/2004 ühenduse terasetööstuse aastastatistika koostamise kohta aastatel 2003–2009. (4)

(5)	Lepingusse tuleb inkorporeerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/107/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/16/EÜ piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta, (5)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XXI lisa muudetakse järgmiselt.

Punkti 18m (komisjoni määrus (EÜ) nr 1983/2003) järele lisatakse järgmised punktid:

“18n.

32004 R 0016: komisjoni määrus (EÜ) nr 16/2004, 6. jaanuar 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) seoses teiseste sihtmuutujate loeteluga, mis on seotud “vaesuse ülekandumisega ühelt põlvkonnalt teisele” (ELT L 4, 8.1.2004, lk 3).

18o.	32004 R 0028: komisjoni määrus (EÜ) nr 28/2003, 5. jaanuar 2004, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1177/2003 (tulu ja elutingimusi käsitleva ühenduse statistika (EU-SILC) kohta) rakendamise kohta seoses kvaliteedi vahe- ja lõpparuande üksikasjaliku sisuga (ELT L 5, 9.1.2004, lk 42).”.

Punkti 4b (nõukogu määrus (EMÜ) nr 2186/93) järele lisatakse järgmine punkt:

“4c.	32004 R 0048: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 48/2004, 5. detsember 2003, ühenduse terasetööstuse aastastatistika koostamise kohta aastatel 2003–2009 (ELT L 7, 13.1.2004, lk 1).”

Punkti 21 (nõukogu direktiiv 96/16/EÜ) lisatakse järgmine tekst:

“mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32003 L 0107: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/107/EÜ, 5. detsember 2003 (ELT L 7, 13.1.2004, lk 40).”

Artikkel 2

Määruste (EÜ) nr 16/2004, (EÜ) nr 28/2004, (EÜ) nr 48/2004 ja direktiivi 2003/107/EÜ islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004. aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõikele 1 vastavad teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (6)

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 4, 8.1.2004, lk 3.

(3) ELT L 5, 9.1.2004, lk 42.

(4) ELT L 7, 13.1.2004, lk 1.

(5) ELT L 7, 13.1.2004, lk 40.

(6) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/48

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 87/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu protokolli 31 on muudetud EMP ühiskomitee 23. aprilli 2004. aasta otsusega nr 58/2004. (1)

(2)

On asjakohane laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta otsust nr 2256/2003/EÜ, millega võetakse vastu mitmeaastane programm (2003–2005), mis käsitleb e-Euroopa 2005 tegevuskava järelevalvet, heade tavade levitamist ning võrgu- ja infoturvet (MODINIS). (2)

(3)	Seetõttu tuleks muuta lepingu protokolli 31, et kõnealune laiendatud koostöö saaks alata 1. jaanuarist 2004,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli 31 artikli 2 lõikesse 5 lisatakse järgmine taane:

“—	32003 D 2256: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2256/2003/EÜ, 17. november 2003 (ELT L 336, 23.12.2003, lk 1).”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004 tingimusel, et kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (3)

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2004

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 277, 26.8.2004, lk 29.

(2) ELT L 336, 23.12.2003, lk 1.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/49

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 88/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu protokolli 31 on muudetud EMP ühiskomitee 26. aprilli 2004. aasta otsusega nr 65/2004. (1)

(2)	Lepingu protokolli 31 artikli 3 lõike 2 kohaselt osalevad EFTA riigid täiel määral nõukogu määrusega (EMÜ) nr 1210/90 (2) asutatud Euroopa Keskkonnaagentuuris.

(3)	Nõukogu määrust (EMÜ) nr 1210/90 on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1641/2003, millega muudetakse Euroopa Keskkonnaagentuuri ning Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu asutamist käsitlevat nõukogu määrust (EMÜ) nr 1210/90. (3)

(4)	Seetõttu tuleks muuta lepingu protokolli 31, et võtta arvesse määrusega (EÜ) nr 1641/2003 Euroopa Keskkonnaagentuuris ja Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgus tehtud muudatusi,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli 31 muudetakse järgmiselt:

1.	Artikli 3 lõike 2 punkti a lõppu lisatakse järgmine tekst: “ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1641/2003. (4)

Artikli 3 lõike 2 punkti m järele lisatakse järgmine alapunkt:

“n	Määruse (EMÜ) nr 1210/90 kohaldamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ka kõikide EFTA riike käsitlevate agentuuri dokumentide kohta.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast EMP ühiskomitee viimast teavitamist vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (5)

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 277, 26.8.2004, lk 182.

(2) EÜT L 120, 11.5.1990, lk 1.

(3) ELT L 245, 29.9.2003, lk 1.

(5) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/51

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 89/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu protokolli 31 muudeti EMP ühiskomitee 26. novembri 1999. aasta otsusega nr 173/1999. (1)

(2)	On asjakohane laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. detsembri 2003. aasta otsust nr 20/2004/EÜ, millega kehtestatakse tarbijapoliitika toetamiseks mõeldud ühenduse meetmete rahastamise üldine raamistik aastateks 2004–2007. (2)

(3)	Seetõttu tuleks muuta lepingu protokolli 31, et kõnealune laiendatud koostöö saaks alata 1. jaanuarist 2004,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli 31 artikli 6 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

“Alates 1. jaanuarist 2004 osalevad EFTA riigid ühenduse tegevuses, mis võib põhineda järgmisel õigusaktil või sellest tulenevatel õigusaktidel:

—	32004 D 0020: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 20/2004/EÜ, 8. detsember 2003, millega kehtestatakse tarbijapoliitika toetamiseks mõeldud ühenduse meetmete rahastamise üldine raamistik aastateks 2004–2007 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 1).”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast EMP ühiskomitee viimast teavitamist vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1. (3)

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2004.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) EÜT L 61, 1.3.2001, lk 33.

(2) ELT L 5, 9.1.2004, lk 1.

(3) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/52

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 90/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse EMP lepingu protokolli 30 statistikaalase koostöö korraldamise erisätete kohta ja lepingu protokolli 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artikleid 86 ja 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu protokolli 30 on muudetud EMP ühiskomitee 7. novembri 2003. aasta otsusega nr 163/2003. (1)

(2)	Lepingu protokolli 31 on muudetud EMP ühiskomitee 26. aprilli 2004. aasta otsusega nr 65/2004. (2)

(3)

On asjakohane laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 788/2004, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2236/95, (EÜ) nr 1655/2000, (EÜ) nr 1382/2003 ja (EÜ) nr 2152/2003 eesmärgiga kohandada võrdlussummasid, arvestades Euroopa Liidu laienemist. (3)

(4)

On asjakohane laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsust nr 786/2004/EÜ, millega muudetakse otsuseid nr 1720/1999/EÜ, 253/2000/EÜ, 508/2000/EÜ, 1031/2000/EÜ, 1445/2000/EÜ, 163/2001/EÜ, 1411/2001/EÜ, 50/2002/EÜ, 466/2002/EÜ, 1145/2002/EÜ, 1513/2002/EÜ, 1786/2002/EÜ, 291/2003/EÜ ja 20/2004/EÜ eesmärgiga kohandada võrdlussummasid, arvestades Euroopa Liidu laienemist. (4)

(5)

On asjakohane laiendada lepinguosaliste koostööd nii, et see hõlmaks ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsust nr 787/2004/EÜ, millega muudetakse nõukogu otsust 96/411/EÜ ja otsuseid nr 276/1999/EÜ, 1719/1999/EÜ, 2850/2000/EÜ, 507/2001/EÜ, 2235/2002/EÜ, 2367/2002/EÜ, 253/2003/EÜ, 1230/2003/EÜ ja 2256/2003/EÜ eesmärgiga kohandada Euroopa Liidu laienemise arvessevõtmiseks võrdlussummasid. (5)

(6)	Seetõttu tuleks muuta lepingu protokolli 30, et kõnealune laiendatud koostöö saaks alata 1. maist 2004.

(7)	Seetõttu tuleks muuta lepingu protokolli 31, et kõnealune laiendatud koostöö saaks alata 1. maist 2004,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli 31 artikli 3 lõike 7 punkti c taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1382/2003) lisatakse järgmine tekst:

“mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32004 R 0788: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 788/2004, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 17).”

Artikkel 2

Lepingu protokolli nr 31 muudetakse järgmiselt.

Artikli 17 lõike 4 kolmandale taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1720/1999/EÜ) ja artikli 4 lõike 2 punkti c kolmandale taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 253/2000/EÜ) lisatakse järgmine alataane:

“—	32004 D 0786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 786/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).”

Artikli 1 lõike 5 neljandale taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1513/2002/EÜ), artikli 3 lõike 7 punkti b taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1411/2001/EÜ), artikli 4 lõike 2 punkti c neljandale taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1031/2000/EÜ), artikli 4 lõike 2 punkti g taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 291/2003/EÜ), artikli 5 lõike 8 kuuendale taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 50/2002/EÜ), artikli 6 lõike 3 teisele taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 20/2004/EÜ), artikli 9 lõike 4 neljandale taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 163/2001/EÜ), artikli 13 lõike 4 neljandale taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 508/2000/EÜ), artikli 15 lõike 8 teisele taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1145/2002/EÜ) ja artikli 16 lõike 1 teisele taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1786/2002/EÜ) lisatakse järgmine tekst:

“mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32004 D 0786: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 786/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).”

Artikkel 3

1. Lepingu protokolli nr 31 muudetakse järgmiselt:

artikli 2 lõike 5 seitsmendale taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 276/1999/EÜ) ja artikli 17 lõike 4 teisele taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1719/1999/EÜ) lisatakse järgmine alataane:

“—	32004 D 0787: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 787/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).”

artikli 2 lõike 5 üheksandale taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2256/2003/EÜ), artikli 3 lõike 7 punkti a taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2850/2000/EÜ) ja artikli 14 lõike 5 punktile g (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1230/2003/EÜ) lisatakse järgmine tekst:

“mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32004 D 0787: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 787/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).”

2. Lepingu protokolli nr 30 muudetakse järgmiselt.

II peatüki (2003.–2007. aasta statistikaprogramm) lõike 7 teisele taandele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2367/2002/EÜ) lisatakse järgmine tekst:

“mida on muudetud järgmise aktiga:

—	32004 D 0787: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 787/2004/EÜ, 21. aprill 2004 (ELT L 138, 30.4.2004, lk 12).”

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast EMP ühiskomitee viimast teavitamist vastavalt lepingu artikli 103 lõikele. (6)

Seda kohaldatakse alates 1. maist 2004.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 41, 12.2.2004, lk 64.

(2) ELT L 277, 26.8.2004, lk 182.

(3) ELT L 138, 30.4.2004, lk 17.

(4) ELT L 138, 30.4.2004, lk 7.

(5) ELT L 138, 30.4.2004, lk 12.

(6) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/55

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2004/794/ÜVJP,

22. november 2004,

millega pikendatakse ühismeetme 2002/921/ÜVJP kehtivust, millega pikendatakse Euroopa Liidu järelevalvemissiooni volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)	26. novembril 2002 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2002/921/ÜVJP, millega pikendatakse Euroopa Liidu järelevalvemissiooni volitusi. (1)

(2)	5. detsembril 2003 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2003/852/ÜVJP, (2) millega pikendatakse ühismeetme 2002/921/ÜVJP kehtivust ja pikendatakse Euroopa Liidu järelevalvemissiooni volitusi 31. detsembrini 2004.

(3)	Euroopa Liidu järelevalvemissioon peaks jätkama oma tegevust Lääne-Balkani riikides nimetatud regioonile suunatud Euroopa Liidu poliitika toetuseks.

(4)	Euroopa Liidu järelevalvemissiooni volitusi tuleks seega pikendada ning ühismeetme 2002/921/ÜVJP kehtivust tuleks pikendada ja seda vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesolevaga pikendatakse ühismeetme 2002/921/ÜVJP kehtivust ja pikendatakse Euroopa Liidu järelevalvemissiooni volitusi.

Artikkel 2

Ühismeedet 2002/921/ÜVJP muudetakse järgmiselt:

a)	artikli 3 lõikes 3 asendatakse kuupäev “30. september 2004” kuupäevaga “30. september 2005”;

b)	artikli 6 lõikes 1 on lähtesumma 4 186 482 eurot;

c)	artikli 8 teises lõikes asendatakse kuupäev “31. detsember 2004” kuupäevaga “31. detsember 2005”.

Artikkel 3

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Artikkel 4

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. november 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. R. BOT

(1) EÜT L 321, 26.11.2002, lk 51 ja parandus EÜT L 324, 29.11.2002, lk 76.

(2) ELT L 322, 9.12.2003, lk 31.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/56

NÕUKOGU OTSUS 2004/795/ÜVJP,

22. november 2004,

millega pikendatakse Euroopa Liidu järelevalvemissiooni juhi volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 23 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2002. aasta ühismeedet 2002/921/ÜVJP, millega pikendatakse Euroopa Liidu järelevalvemissiooni volitusi, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	5. detsembril 2003 võttis nõukogu vastu otsuse 2003/853/ÜVJP, (2) millega pikendatakse Maryse DAVIET'i volitusi Euroopa Liidu järelevalvemissiooni juhina. Nimetatud otsus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2004.

(2)	22. novembril 2004 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/794/ÜVJP, millega pikendatakse ühismeetme 2002/921/ÜVJP kehtivust, millega pikendatakse Euroopa Liidu järelevalvemissiooni volitusi. (3)

(3)	Euroopa Liidu järelevalvemissiooni juhi volitusi tuleks seega samuti pikendada,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga pikendatakse Maryse Daviet'i volitusi Euroopa Liidu järelevalvemissiooni juhina.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse 31. detsembrini 2005.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. november 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. R. BOT

(1) EÜT L 321, 26.11.2002, lk 51 ja parandus EÜT L 324, 29.11.2002, lk 76. Ühismeedet on muudetud ühismeetmega 2003/852/ÜVJP (ELT L 322, 9.12.2003, lk 31).

(2) ELT L 322, 9.12.2003, lk 32.

(3) Vt käesoleva ELT lk 55.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/57

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2004/796/ÜVJP,

22. november 2004,

Venemaa Föderatsioonis asuva tuumaobjekti füüsilise kaitse toetamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu koostööprogramm tuumarelva leviku tõkestamiseks ja desarmeerimiseks Venemaa Föderatsioonis, mis võeti vastu 4. juuni 1999. aasta Euroopa Liidu Venemaaga seotud ühisstrateegia 1999/414/ÜVJP (1) raames ja mis loodi nõukogu ühismeetmega 1999/878/ÜVJP, (2) jõudis lõpule 24. juunil 2004.

(2)	12. detsembril 2003 Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia III peatükk sisaldab loetelu massihävitusrelvade leviku tõkestamise meetmetest, mis tuleb võtta Euroopa Liidus ja kolmandates riikides.

(3)	Kooskõlas massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia III peatükiga peab Euroopa Liit kõiki oma vahendeid kasutades kogu maailmas muret tekitavat massihävitusrelvade levikut takistama, ära hoidma ja peatama ning võimalusel selle kõrvaldama.

(4)	Tuumamaterjali ja –rajatiste, sealhulgas vananenud reaktorite ja kasutatud tuumkütuse, füüsiline kaitse, on üks massihävitusrelvade leviku vastases EL strateegias sisalduvatest erimeetmetest.

(5)	Euroopa Liidu välistegevuse ühtsuse tagamiseks peaksid selle tegevused toimuma Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide tegevuste suhtes koordineeritult.

(6)	Saksamaa Liitvabariik on juba võtnud meetmeid Venemaa tuumaobjektide füüsilise kaitse tõhustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Käesoleva ühismeetme eesmärk on toetada füüsilise kaitse meetmete rakendamise projekti Venemaa Föderaalse Aatomienergia Agentuuri Botšvari Instituudis Moskvas. I lisas on esitatud projektis ettenähtud eesmärkide ja tegevuse üksikasjalik kirjeldus.

Artikkel 2

Käesoleva ühismeetme rakendamise eest vastutab eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Artikkel 3

Saksamaa Liitvabariik vastutab käesoleva ühismeetme tehnilise rakendamise eest oma vastavasisulise kahepoolse programmi raames.

Artikkel 4

1. Käesoleva ühismeetme rakendamise kulude katteks kavandatud lähtesumma on 7 937 000 eurot.

2. Komisjoni ülesandeks on ühismeetme rakendamise finantsaspektide kontrollimine ja hindamine.

3. Lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatavaid kulutusi hallatakse vastavalt eelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse menetlustele ja eeskirjadele, välja arvatud asjaolu, et eelrahastamise summad ei jää ühenduse omandisse.

4. Käesolevas artiklis ettenähtud ülesannete täitmisel abistab komisjoni üks ekspert, kelle kohustused on sätestatud II lisas.

Artikkel 5

Nõukogu ja komisjon tagavad nõuetekohase kooskõlastatuse käesoleva ühismeetme ja muu ühenduse abi ning liikmesriikide poolt antava mis tahes kahepoolse abi vahel.

Artikkel 6

1. Eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, annab iga kuue kuu järel I lisa punktis 5 nimetatud rakendusüksuse poolt esitatud aruannete põhjal nõukogule aru käesoleva ühismeetme rakendamisest. Nimetatud aruannetes hinnatakse ka Venemaa Föderatsiooni võimet antud abi vastu võtta ja ära kasutada. Komisjon võtab täiel määral aruannete koostamisest ja muude asjakohaste ülesannete täitmisest osa.

2. Nõukogu võib otsustada projekti rakendamise peatada, kui Venemaa Föderatsioon:

a)	ei tee täiel määral koostööd ühismeetme rakendamisel;

b)	ei luba Euroopa Liidul teostada järelevalvet ja/või hindamisi ning kontrolle sel eesmärgil;

c)	ei täida partnerlus- ja koostöölepingus, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, (3) ettenähtud kohustusi.

Artikkel 7

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Käesolev ühismeede kaotab kehtivuse kolm aastat pärast selle vastuvõtmist, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

Artikkel 8

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. november 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. R. BOT

(1) EÜT L 157, 24.6.1999, lk 1. Ühisstrateegiat on viimati muudetud Euroopa Ülemkogu ühisstrateegiaga 2003/471/ÜVJP (ELT L 157, 26.6.2003, lk 68).

(2) EÜT L 331, 23.12.1999, lk 11. Ühismeedet on muudetud otsusega 2002/381/ÜVJP (EÜT L 136, 24.5.2002, lk 1).

(3) EÜT L 327, 28.11.1997, lk 3.

I LISA

VENEMAA TUUMAOBJEKTIDE FÜÜSILISE KAITSE TOETAMINE

1. Taust

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia, mis muu hulgas väljendab Euroopa Liidu soovi edendada stabiilset rahvusvahelist ja piirkondlikku keskkonda, tugevdades liidu ja kolmandate riikide vahelisi ohu vähendamise koostööprogramme, mis on suunatud desarmeerimise ning riskantsete materjalide, rajatiste ja eriteadmiste kontrolli ja turvalisuse toetamisele.

Tuumamaterjali ja –rajatiste, sealhulgas aegunud reaktorite ja nende kasutatud tuumkütuse, füüsiline kaitse, on üks massihävitusrelvade leviku vastases EL strateegias sisalduvatest erimeetmetest.

Venemaa Föderatsioonis asuvate tuumaobjektide füüsilise kaitse valdkonnas on võetud meetmeid ka rahvusvaheliste algatuste raames. Liikmesriikidest on Saksamaa nimetatud valdkonnas eriti aktiivselt osalenud.

2. Kirjeldus

Projektiga rahastatakse füüsilise kaitse meetmete rakendamist ühel Venemaal asuval tuumaobjektil. Projekt täiendab Saksamaa poolt Venemaa Föderatsioonis rakendatud kahepoolseid projekte.

Moskvas asuva Botšvari Instituudi (VNIINM) tuumajaamas leidub lõhustuvaid materjale, mida tuleb kaitsta ebaseadusliku kasutamise katsete eest. Sel eesmärgil ehitatakse uus tugevdatud ja turvaline hoidla. Hoidla varustatakse spetsiaalsete kaasaegsete kaitseseadmetega, nagu juurdepääsu kontrollimise süsteemid ja füüsilised tõkked.

Projektiga rahastatakse turvalise hoidla projekteerimine ja ehitus ning spetsiaalsete füüsilise kaitse seadmete ostmine ja paigaldamine. Ilmsetel julgeolekukaalutlustel ei ole võimalik avalikustada meetmete ja seadmete täpset kirjeldust. Seadmete hulka kuuluvad näiteks piirdetarad, juurdepääsu kontrollimise süsteemid, füüsilised tõkked, kontrolli- ja seiresüsteemid.

3. Eesmärgid

Üldeesmärk: aidata kaasa Venemaal asuvate tuumaobjektide füüsilise kaitse tugevdamisele eesmärgiga vähendada lõhustuvate tuumamaterjalide varastamise riski ning sabotaažiohtu.

Projekti eesmärk: parandada lõhustuvate materjalide füüsilist kaitset Moskvas asuvas Venemaa Föderaalse Aatomienergia Agentuuri FAAE (endine MINATOM) Botšvari Instituudis (VNIINM).

Projekti tulemused: toimetada kohale ja paigaldada uus turvaline lõhustuvate materjalide hoidla, mis on varustatud spetsiaalsete kaitseseadmetega.

4. Kasusaajad

Põhiliselt saavad projekti tulemustest kasu Föderaalne Aatomienergia Agentuur FAAE ja Botšvari Instituut (VNIINM).

5. Liikmesriigi üksus, kes on määratud tegelema asjaomase projekti tehnilise rakendamisega

Liikmesriik: Saksamaa Liitvabariik

Rakendusüksus: Saksamaa Liitvabariigi välisministeerium (Auswärtiges Amt), keda projekti jälgimisel abistab Bundesamt für Wehrtechnik und Beschaffung. Projekti rakendamise tehnilisi ülesandeid täidab ettevõte GRS (Gesellschaft für Anlagen- und Reaktor-Sicherheit mbH).

6. Kolmandad osalised

Venemaa Föderatsioon eraldab 7 730 000 eurose summa. Seadmetega varustatud turvalise hoidla kogumaksumuseks hinnatakse 13 000 000 eurot.

GRSi eksperdid jälgivad Venemaa asutustele määratud ülesannete täitmist ning tagavad täieliku kooskõla Saksamaa ja Venemaa Föderatsiooni rahastatud tegevusega. Seadmete tarnijad on Venemaa ametiasutuste poolt sertifitseeritud ettevõtjad.

7. Vajalikud vahendid

Uue ohutu hoidla ehitamiseks vajalikud materjalid ja teenused ning spetsiaalsed füüsilise kaitse seadmed.

5 750 000 eurot hoidla põhihoone ehitamiseks ja 1 840 000 eurot spetsiaalsete füüsilise kaitse seadmete ostmiseks. Lisaks sisaldavad üldised projekti kulud liikmesriigi määratud üksusele sõiduhüvitisteks ja päevarahadeks ette nähtud 40 000 euro suurust summat, mis on vahetult seotud projekti juhtimise ning tõlkekuludega. Ette on nähtud ka 100 000-eurone ettenägematute kulude reserv.

8. Kestus

Projekti kavandatud kestus on kolm aastat.

9. Aruandlus

Rakendusüksus valmistab ette:

—	lähtearuande pärast kuue kuu möödumist projekti rakendamise algusest.

—	arenguaruanded iga kuue kuu järel projekti kestuse jooksul

—	lõpparuande kaks kuud enne ülesannete täitmist.

Aruanded edastatakse nõukogu peasekretärile/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning komisjonile.

10. Tegevuse kulusid kattev lähtesumma

Projekti kogumaksumus on 7 937 000 eurot.

PROJEKTI EELARVE

Eelarve jagu

tuhat eurot (1)

Hoidla põhihoone ehitus:

a)	tehniline kirjeldus ja projekt

300

b)	vana hoidla demonteerimine

500

c)	litsentseerimist käsitlevad uuringud ja dokumendid

200

d)	peamised ehitustööd

3 000

e)	ehitiste paigaldamine ja töökorda seadmine

1 000

f)	GRSi antav insener-tehniline tugi

750

I vahesumma

5 750

II.

Spetsiaalsed kaitseseadmed:

a)	seadmete tehnilised näitajad

100

seadmed:

1 100

—

turvaala

400

—	juurdepääsu kontrollimise süsteem

200

—	füüsilised tõkked (uksed, aknad)

100

—	kontrolli- ja järelevalvesüsteemide turvameetmed

200

—	kiirguse jälgimine

200

c)	seadmete litsentseerimine, töökorda seadmine, vastuvõtmine

100

d)	seadmete paigaldamine

300

e)	GRSi antav insener-tehniline tugi

240

II vahesumma

1 840

III.

Rakendusüksuse kulud:

—	reisikulud (ja päevarahad) (2)

—	tõlkekulud (3)

IV.	Ettenägematud kulud (4)

100

III + IV vahesumma

140

V.	Ühe eksperdi kogukulud

207

KOKKU I–V

7 937

(1) Maksimumhinnangud.

(2) Rakendusüksuse töötajate otseselt projekti rakendamisega seotud lähetused.

(3) Lepingudokumentide ning -kirjade inglise keelest saksa keelde tõlkimine ja vastupidi.

(4) Kasutamine eeldab eelnevat kirjalikku komisjoni nõusolekut.

II LISA

ARTIKLI 4 LÕIKES 4 VIIDATUD EKSPERDI LÄHTEÜLESANNE

Vastavalt artiklile 4 abistab komisjoni üks ekspert.

Nimetatud eksperdi valib komisjon koostöös eesistujariigiga, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Saksamaa Liitvabariik.

Nagu artiklis 4 sätestatud, abistab ekspert komisjoni Venemaa Föderatsioonis asuva tuumaobjekti füüsilise kaitse toetamist käsitleva projekti rakendamisel.

Liikmesriigid võivad eksperdiks esitada lähetatud siseriikliku eksperdi või alternatiivina võib komisjon eksperdi tööle võtta kas komisjoni abiteenistuja või lepingulise töötajana.

Eksperdi töökoht asub Brüsselis. Eksperdi võib ajutiselt suunata mujale mõnda komisjoni delegatsiooni, kui see osutub projekti rakendamise tõhususe seisukohalt vajalikuks.

Ekspert annab komisjonile ekspertnõu järgmiste artiklis 4 ettenähtud ülesannete täitmisel:

—	projekti finantsjärelevalve, kontroll ja hindamine,

—	projekti rakendamise edusammude hindamine,

—	vajalikud kontaktid Venemaa ametiasutustega ühismeetme tõhusale rakendamisele kaasa aitamise eesmärgil.

Ekspert annab taotluse korral eesistujariigile, peasekretärile/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale või Saksamaa Liitvabariigi valitsusele ekspertnõu nende ühismeetmes ettenähtud ülesannete täitmisel.

Ekspertiisi kogumaksumus kolme aasta pikkusel perioodil on 207 000 eurot.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/63

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2004/797/ÜVJP,

22. november 2004,

OPCW tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia rakendamise raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)	12. detsembril 2003 võttis Euroopa Ülemkogu vastu massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia, mille III peatükis on loetelu massihävitusrelvade leviku vastu võitluse meetmetest;

(2)

EL viib kõnealust strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige meetmeid, mis on seotud keemiarelvade konventsiooni (CWC – Chemical Weapon Convention) ülemaailmse kohaldamisega ja rahaliste vahendite eraldamisega konkreetsete projektide toetamiseks, mida juhivad mitmepoolsed institutsioonid;

(3)	EL strateegia eesmärgid, nagu need on sätestatud eespool põhjenduses 2, täiendavad Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW – Organisation for the Prohibition of Chemical Weapons) seatud eesmärke seoses CWC rakendamise eest vastutamisega.

(4)	Komisjon on nõustunud teostama EL toetuse nõuetekohase kasutamise järelevalvet.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

1. Massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia mõningate elementide kohese ja praktilise rakendamise eesmärgil toetab Euroopa Liit Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevust, mille eesmärgid on:

—	keemiarelvade konventsiooni (CWC) ülemaailmse kohaldamise edendamine,

—	CWC täieliku rakendamise toetamine osalisriikides,

—	Rahvusvaheline koostöö keemiaalase tegevuse valdkonnas kui CWC rakendamisega kaasnevad meetmed.

2. EL strateegia meetmetele vastavate OPCW projektide all mõistetakse projekte, mille eesmärk on:

—	CWC edendamine sellise tegevuse abil – sealhulgas piirkondlikud ja allpiirkondlikud töörühmad ja seminarid –, mille eesmärgiks on OPCW liikmete arvu suurendamine.

—	Pidev tehnilise abi osutamine osalisriikidele, kes küsivad abi riiklike asutuste asutamiseks ja nende tõhusaks toimimiseks ning CWCga ettenähtud riiklike rakendusmeetmete jõustamiseks.

—	Rahvusvaheline koostöö keemiaalase tegevuse valdkonnas CWCga mitte keelatud otstarbel kasutatavate teadusliku ja tehnilise teabe ning kemikaalide ja seadmete vahetamise teel, et soodustada osalisriikide suutlikkust CWC rakendamisel.

Eespool nimetatud projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1. Artikli 1 lõikes 2 loetletud kolme projekti lähtesumma on 1 841 000 eurot.

2. Lõikes 1 sätestatud summast rahastatavaid kulutusi hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele Euroopa Ühenduse menetlustele ja eeskirjadele selle erandiga, et eelmaksed ei jää ühenduse omandisse.

3. Artiklis 1 nimetatud projektide rakendamiseks sõlmib komisjon OPCWga rahastamislepingu toetusena antava EL rahalise abi kasutamise tingimuste kohta. Sõlmitavas rahastamislepingus nähakse ette, et OPCW tagab EL rahalise abi läbipaistvuse, mis vastaks selle abi suurusele.

4. Komisjon annab koostöös eesistujariigiga nõukogule aru EL rahalise abi kasutamise kohta.

Artikkel 3

Käesoleva ühismeetme rakendamise eest vastutab EL Nõukogu eesistuja täielikus koostöös komisjoniga. Järelevalvet artiklis 2 osutatud EL rahalise abi nõuetekohase rakendamise üle teostab komisjon.

Artikkel 4

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Ühismeede kaotab kehtivuse ühe aasta möödumisel selle vastuvõtmisest.

Artikkel 5

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 22. november 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. R. BOT

LISA

EL toetus OPCW tegevusele massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia rakendamise raames

1. Eesmärk ja kirjeldus

Üldeesmärk: toetada CWC ülemaailmset kohaldamist ja eelkõige edendada mitteosalisriikide (nii allakirjutanud kui mitteallakirjutanud riikide) ühinemist CWCga ning toetada CWC rakendamist osalisriikides.

Kirjeldus: EL abi OPCWle keskendub järgmistele valdkondadele, kus CWC osalisriikide määratluse kohaselt vajatakse kiiret tegutsemist:

i)	CWC ülemaailmse kohaldamise edendamine;

ii)	toetus CWC rakendamiseks osalisriikides;

iii)	rahvusvaheline koostöö keemiaalase tegevuse valdkonnas.

Allpool kirjeldatud projektid saavad ainult EL abi. EL rahastamine katab ainult projektide rakendamisega konkreetselt seotud kulutusi. Sellest tulenevalt ei rahastata nimetatud projekte OPCW 2005. aasta korralisest eelarvest. Lisaks korraldab OPCW kaupade, töö või teenuste hanked.

2. Projekti kirjeldus

2.1. Projekt 1: CWC ülemaailmse kohaldamise edendamine:

Projekti eesmärk: CWC liikmelisuse suurendamine.

Projekti tulemused:

i)	CWC liikmelisuse suurenemine eri geograafilistes piirkondades (Kariibi mere piirkond, Aafrika, Vahemeremaad, Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani saared).

ii)	Tugevamad piirkondlikud võrgustikud (mis kaasavad asjakohaseid allpiirkondlikke organisatsioone ja võrgustikke CWCga seotud eri aladelt).

Projekti kirjeldus: Ülemaailmse rakendamisega seotud piirkondlik, allpiirkondlik ja kahepoolne tegevus

Mitteosalisriikide osalus piirkondlikus/allpiirkondlikus tegevuses annab OPCWle võimaluse luua/arendada sidemeid pealinnade esindajatega ja tõsta esile eeliseid ja kasu ning samuti seotud kohustusi, mis CWCga ühinemisega kaasnevad. Samuti antakse abi ja pakutakse tehnilist toetust CWCga ühinemiseks ettevalmistamisega seotud konkreetsete probleemide korral.

Üldiselt on rahastamise tase OPCWd piiranud ja ta saab läbi viia vähesel arvul piirkondlikke seminare ja töörühmi, mis on peamiselt kavandatud mitteosalisriikide poliitilise teadlikkuse tõstmiseks CWCst saadava kasu osas.

Alates CWC jõustumisest 1997. aastal on igal aastal läbi viidud kolm kuni neli piirkondlikku üritust.

Olemasolev rahastamise tase, sealhulgas vabatahtlikud toetused, ei ole võimaldanud mitteosalisriikide intensiivsemat ja suunatumat abistamist CWCga ühinemise ettevalmistamisel, näiteks kahepoolsete külastuste või piirkondlike/allpiirkondlike kohtumiste kaudu, mis keskenduvad riiklike rakendusmeetmetega seotud probleemidele seoses CWC ratifitseerimisega.

2005. aastal rahastatakse kõnealuse projekti raames järgmist tegevust:

CWC alane töörühm Kariibi mere piirkonna mitteosalisriikidele, et võimaldada otsustajate ja piirkondlike/allpiirkondlike organisatsioonide, nt CARICOM, OECS, osalemist (toimub OECS liikmesriigis 2005. aasta teises kvartalis, kestab kaks päeva, kuupäevad teatatakse hiljem). Osalema kutsutakse sealhulgas esindajad järgmistest riikidest: Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Dominikaani Vabariik, Haiti, Honduras ja Grenada. Suureks abiks oleks üks või kaks külalisesinejat ELst, kes tutvustaks osalejatele EL algatusi massihävitusrelvade leviku tõkestamisel ja desarmeerimisel.

Ürituse eeldatav kogumaksumus: 28 000 eurot;

ii)

CWC alane töörühm Aafrika mitteosalisriikidele (toimub Lõuna-/Kesk-Aafrikas, täpne koht teatatakse hiljem, kestab kolm päeva 2005. aasta esimeses kvartalis) – osalejaid spondeerivad mitteosalisriikide otsuseid tegevad organid ja asjakohased piirkondlikud/allpiirkondlikud organisatsioonid. Osalema kutsutakse esindajad järgmistest riikidest: Angola, Kesk-Aafrika Vabariik, Komoorid, Kongo, Kongo Demokraatlik Vabariik, Djibouti, Egiptus, Guinea-Bissau, Libeeria, Madagaskar, Sierra Leone ja Somaalia. Suureks abiks oleks külalisesineja ELst, kes tutvustaks osalejatele Aafrikaga seotud EL algatusi massihävitusrelvade leviku tõkestamisel ja desarmeerimisel.

Ürituse eeldatav kogumaksumus: 69 000 eurot;

iii)

CWC alane töörühm Vahemere piirkonna ja Lähis-Ida riikidele. Osalema kutsutakse esindajad Egiptusest, Iraagist, Iisraelist, Liibanonist ja Süüriast. Lisaks kutsutakse osalema mitteliikmesriikide otsuseid tegevad ja nõuandvad organid ning samuti piirkondlike osalisriikide ja organisatsioonide võtmeesindajad. Ühel või kahel külalisesinejal ELst palutakse osavõtjatele tutvustada EL algatusi massihävitusrelvade leviku tõkestamisel ja desarmeerimisel, Euroopa–Vahemere piirkonna partnerluse poliitilisi ja julgeoleku aspekte, ELs rakendatud ekspordikontrolli meetmeid jne.

Ürituse eeldatav kogumaksumus: 62 000 eurot;

iv)

Aasia mitteosalisriikidele suunatud allpiirkondlik koolitus ja toetus (toimumise koht teatatakse hiljem, kestab 2–3 päeva, 2005. aasta kolmandas kvartalis). Osalema kutsutakse esindajad järgmistest riikidest: Bhutan, Kambodža, Korea RDV, Iraak, Liibanon, Myanmar, Niue, Süüria, Saalomoni saared ja Vanuatu. Spondeeritakse osalejaid mitteosalisriikidest, väikeste allpiirkondlike rühmituste piirkondlikke osalejaid ning riiklike otsustajate kohtumisi. Suureks abiks oleks üks või kaks külalisesinejat ELst, kes tutvustaks osalejatele EL algatusi massihävitusrelvade leviku tõkestamisel ja desarmeerimisel.

Ürituse eeldatav kogumaksumus: 48 000 eurot.

Projekti nr. 1 eeldatav kogumaksumus: 207 000 eurot.

2.2. Projekt 2: CWC riiklik rakendamine

Projekti eesmärk: Riiklike asutuste asutamine ja nende tõhus toimimine, riiklike rakendusmeetmete jõustamine ja CWC VII artiklis sätestatud kohustustega ettenähtud haldusmeetmete vastuvõtmine.

Projekti tulemused:

i)	Riiklike asutuste rajamise ja nende tõhusa toimimise hõlbustamine ning adekvaatsete rakendusmeetmete võtmine kõikides piirkondades riiklikele asutustele antava tehnilise abi ja õigusabi ning rakendamise toetamise kaudu.

ii)

Õigusaktide kehtestamine, mille kohaselt varustatakse osalisriike kohase teabega CWCs loetletud kemikaalide impordi ja ekspordi kohta nende territooriumil, võimaldatakse kohane kontroll nimetatud impordi ja ekspordi üle ning tagatakse EL ekspordikontrolli eeskirjade alase teabe laiem levitamine ja eeskirjade tunnustamine.

iii)	Osalisriikide esitatud impordi ja ekspordi andmetes lahknevuste kõrvaldamine, et suurendada usaldust võime vastu tagada seda, et loetletud kemikaalide edasitoimetamine toimub CWCga mitte keelatud eesmärkidel.

Projekti kirjeldus: projekt toetab riiklike asutuste tõhusa toimimise parandamist ja piisavate rakendusmeetmete vastuvõtmist järgmiste abinõude abil:

Õiguslikke ja tehnilisi aspekte käsitlevad abistavad visiidid, et vastata abi küsivate liikmesriikide, kellel veel alles tuleb täita VII artiklist tulenevaid kohustusi, erivajadustele. Sellist abi pakuvad OPCW eksperdid/töötajad ja vajadusel kaasatakse EL eksperte. Iga visiidi pikkuseks on umbes 5 päeva. Ühel visiidil osaleb kõige rohkem 3 eksperti.

Eeldatav kogumaksumus: 135 000 eurot;

b)	Riiklike asutuste ja muude asjakohaste asutuste osalemine CWC sätete ülekandmise tehnilisel koosolekul, mis lubab laiemat teabe levitamist nimetatud sätete kohta ja samuti EL ekspordikontrolli eeskirjade tunnustamist. Eeldatav kogumaksumus: 189 000 eurot;

Tolliametnike osalemine koosolekul, kus käsitletakse CWCga seotud ekspordikontrolli eeskirju. Tolliametnike nõuetekohane CWC sätete tundmine on oluliseks selle tagamisel, et kemikaalide edastamine toimuks ettenähtud eesmärkidel. Kõnealune koosolek hõlmab samuti mudelõppust, arutelu stsenaariumide üle ja kogemuste vahetamist EL ja teiste osalevate liikmesriikide ekspertide vahel.

Eeldatav kogumaksumus: 165 000 eurot.

Projekti nr 2 eeldatav kogumaksumus: 489 000 eurot.

2.3. Projekt 3: Rahvusvaheline koostöö keemiaalase tegevuse valdkonnas

Projekti eesmärk:

Hõlbustada osalisriikide suutlikkust rakendada CWC keemiaalase tegevuse valdkonnas vastavalt CWC XI artikli sätetele.

Kõnealune projekt keskendub põhiliselt suutlikkuse rajamisele varustusega toetamise, laboritele antava tehnilise abi ja analüütiliste oskuste alase koolituse kaudu.

Projekti tulemused/tegevused:

i)	Toetavate institutsioonide määramine, kes soovivad edastada kasutatud ent töökorras laboriseadmeid riiklikult rahastatavale laborile, uurimis- või teadusasutusele või valitsusasutusele osalisriigis, mille majandus on kas arengu- või üleminekujärgus.

ii)	Eespool nimetatud sihtrühmaks olevate osalisriikide riiklikele asutustele 50 uue standardkonfiguratsiooniga lauaarvuti ja printeri hankimine.

iii)	Mõningate oluliste seadmetega varustamine, et parandada sihtrühmaks olevate osalisriikide riiklikult rahastavates laborites läbiviidavate keemiliste analüüside kvaliteeti ja täpsust.

iv)	Sihtrühmaks olevate osalisriikide selliste laborite tehnilise pädevuse tõstmise võimaldamine.

v)	Osalisriikide kvalifitseeritud analüütilise keemia ekspertide abistamine edasiste kogemuste ja praktiliste teadmiste omandamisel, et hõlbustada CWC riikliku rakendamisega seotud kemikaalide analüüsimist.

Projekti kirjeldus:

EL toetus keskendatakse järgmisele kolmele aspektile:

Seadmetega varustamine: seotud arengu- ja üleminekujärgus majandusega riikides riiklike asutuste ja teiste asjakohaste institutsioonide suutlikkuse loomisega, et neil oleks võimalik CWC rakendada ja tegeleda keemia rahumeelse rakendamisega.

Mitmed riiklikud asutused on tunnistanud oma kontorite töötamiseks oluliste kontoriseadmete, nagu arvutite ja lisaseadmete puudumist.

Antud projekti raames toimetatakse sihtrühmaks olevate osalisriikide riiklikele asutustele 50 uut standardkonfiguratsiooniga lauaarvutit koos lisaseadmetega, sealhulgas printeritega.

Kinnitamise mehhanism:

Seoses riiklike asutuste väljavalimisega uute arvutite saamiseks luuakse kinnitamise mehhanism, milles osaleb EL esindaja.

Eeldatav kogumaksumus: 75 000 eurot;

Abi laboritele

OPCW on laborite toetusprogrammi alusel pakkunud abi, et parandada keemiliste analüüside sooritamist ja järelevalvet teostavate laborite tehnilist pädevust. Nimetatud abi on põhiliselt rahaline toetus labori tehnilise hindamise või auditeerimise läbiviimiseks, et tõsta labori pädevuse taset; tehnilise personali koolitamiseks kõrgetasemelises laboris/institutsioonis, et arendada personali oskusi; praktikaks akrediteeritud laboris oskuste arendamiseks; väikese ulatusega uurimisprojektide läbiviimiseks, mis on seotud metoodika arendamisega; valideerimiseks jne.

Siiski ei kata OPCW poolne toetus riistvara soetamis- ja muid investeerimiskulusid. Kuna OPCW poolt pakutav ekspertide abi on piiratud muude kohustuste tõttu, on sellise abi pakkumiseks vajalik kasutada väliseid allikaid. EL toetus nimetatud nõudmistest tulenevate kulude katmiseks võimaldab sihtrühmaks olevate osalisriikide laboritel paranda märkimisväärselt oma tehnilist pädevust ning parandada keemiliste analüüside kvaliteeti ja täpsust.

Kõnealune projekt hõlmab tehnilist abi ja samuti olulise riistvara tarnimist (gaaskromatograafid, gaaskromatograaf-mass-spektromeetrid jne) arengu- või üleminekujärgus majandusega osalisriikide kaheksale riiklikult rahastatavale laborile, mis tegutsevad keemia rakendusvallas eesmärkidel, mis ei ole CWCga keelatud. Avaldusi, mis tuleb edastada riiklike asutuste/alaliste esinduste kaudu, oodatakse siht rühmaks olevate osalisriikide huvitatud institutsioonidelt.

Kinnitamise mehhanism:

Seoses kõnealuse rahalise toetuse saajate valimisega luuakse projekti 3 kinnitamise mehhanism, milles osalevad EL Nõukogu eesistujariigi esindajad, EL esindaja talitus massihävitusrelvade leviku tõkestamise alal, komisjoni talitused ja OPCW. Kaheksa riiklikult rahastatava laboriga seotud projektidele, sealhulgas riistvara tarnetele, on vaja saada EL liikmesriikidelt eelnev nõusolek. Käesoleva projekti raames sooritatavad ülekanded tehakse vastavalt nõukogu 22. juuni 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 1334/2000, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks (1) ning samuti asjakohase ekspordi kontrollimise korra suunistele, mille raames võidakse kutsuda OPCW tehnilist sekretariaati järelevalvet teostama. CWC osalisriigid, kes on kõnealuse projekti alusel toetuse saajad, tagavad edastatud kaupade kasutamise vastavalt CWC sätetele, kirjutades selleks alla vastastikuse mõistmise memorandumile koos OPCW tehnilise sekretariaadiga.

Eeldatav kogumaksumus: 900 000 eurot;

Analüütiliste oskuste arendamise kursus

Analüütiliste oskuste arendamise kursus tuleb läbi viia mõnes Euroopa teadusasutuses. Kursuse maht on 20 osalejat. Kursuse eesmärgiks on abistada arengu- või üleminekujärgus majandusega osalisriikide kvalifitseeritud analüütilise keemia ekspertidel omandada edasisi kogemusi ja praktilisi teadmisi; hõlbustada CWC riikliku rakendamisega seotud kemikaalide analüüsimist; suurendada liikmesriikide riiklikku suutlikkust pakkudes analüütilise keemia alast koolitust tööstusringkondade, teadusasutuste ja riiklike laborite personalile; hõlbustada heade laboritavade juurutamist; ja laiendada tööjõu ühisvaru, kust riiklikud asutused ja sekretariaat võivad tulevikus saada töötajaid. Kursuse toimumisajaks on 2005. aasta juuni–juuli ja selle kestuseks on kaks nädalat. Kursus hõlmab nii teoreetilist kui ka praktilist koolitust süsteemi valideerimise, vigade kõrvaldamise, proovide ettevalmistamise ja analüüsi alal.

Ürituse eeldatav kogumaksumus: 115 000 eurot.

Projekti nr 3 eeldatav kogumaksumus: 1 090 000 eurot.

3. Kestus

Käesoleva ühismeetme rakendamise arvatav kogukestus on 12 kuud.

4. Abisaajad

Ülemaailmse ulatusega seotud tegevustest abisaajad on CWC mitteosalisriigid (nii allakirjutanud kui mitteallakirjutanud riigid). Rakendamisega seotud tegevustest abisaajad on CWC osalisriigid, kes ei ole EL liikmesriigid. Abisaajad riigid valib OPCW koostöös EL Nõukogu eesistujariigiga.

5. Rakendusüksus

Kõnealuse kolme projekti rakendamine tehakse ülesandeks OPCWle. Nende kolme projekti läbiviimisel osalevad OPCW personal, keda abistavad OPCW liikmesriigid ja nende institutsioonid, valitud eksperdid või töövõtjad, nagu eespool nimetatud. Töövõtjate kasutamise korral viib OPCW käesoleva ühismeetme raames teostatavad kaupade, tööde või teenuste hanked läbi vastavalt kehtivatele OPCW eeskirjadele ja menetlusreeglitele, mis on üksikasjalikult sätestatud rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud Euroopa Ühenduse toetuse lepingus.

6. Kolmandad osapooled

Nimetatud projekte rahastatakse 100 % ulatuses käesoleva ühismeetme alusel. OPCW liikmesriikide eksperte võib lugeda kolmandateks osapoolteks. Nad töötavad vastavalt OPCW ekspertide töö standardeeskirjadele.

7. Vajalike vahendite hinnanguline suurus

EL toetusest rahastatakse 100 % ulatuses käesolevas lisas kirjeldatud kolme projekti. Eeldatavad kulud on järgmised:

Projekt 1 207 000 eurot

Projekt 2 489 000 eurot

Projekt 3 1 090 000 eurot

Kogukulud (välja arvatud ettenägematud kulud): 1 786 000 eurot.

Lisaks on projekti sisse arvestatud reserv 3 % (55 000 eurot) abi saamise tingimustele vastavatest kuludest.

Kogukulud (sealhulgas ettenägematud kulud): 1 841 000 eurot.

8. Projekti kulusid kattev lähtesumma

Projekti kogumaksumus on 1 841 000 eurot.

(1) EÜT L 159, 30.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1504/2004 (ELT L 281, 31.8.2004, lk 1).

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/70

EMP ühiskomitee 8. juuni 2004. aasta otsuse nr 78/2004 (millega muudetakse EMP lepingu XIV lisa (konkurentsieeskirjad), protokolli nr 21 (ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade rakendamise kohta), protokolli nr 22 (mis käsitleb termineid “ettevõtja” ja “käive” (artikkel 56)) ja protokolli nr 24 (koostöö kohta ettevõtjate koondumiste kontrollimise valdkonnas)) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 219, 19. juuni 2004 )

EMP ühiskomitee otsuse nr 78/2004 IV lisa artikli 8 (haldusabi) punktis 7 asendatakse sõna “uurimised” sõnaga “kontrollimised”.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/70

EMP ühiskomitee 8. juuni 2004. aasta otsuse nr 79/2004 (millega muudetakse EMP lepingu XIV lisa (konkurentsieeskirjad), protokolli nr 21 (ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade rakendamise kohta), ja protokolli nr 24 (koostöö kohta ettevõtjate koondumiste kontrollimise valdkonnas)) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 219, 19. juuni 2004 )

EMP ühiskomitee otsuse nr 79/2004 artikli 3 punkti 2 alapunktides 4, 5 ja 6 asendatakse sõna “uurimised” sõnaga “kontrollimised”.

25.11.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 349/s3

LUGEJALE

EMP ühiskomitee otsused 78/2004 ja 79/2004 avaldati ELTs L 219, 19.6.2004 vastavalt lehekülgedel 13 ja 24.

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta	1
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2008/2004, 16. november 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1268/1999 ühenduse toetuse kohta ühinemiseelsetele meetmetele põllumajanduse ja maaelu arendamiseks Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikides ühinemiseelsel perioodil ühenduse toetuse kohta	12
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 2009/2004, 24. november 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	14
		Komisjoni määrus nr 2010/2004, 24. november 2004, millega määratakse kindlaks vähenduskoefitsient, mida rakendatakse muu kui kõrgema kvaliteediga pehme nisu tariifi alamkvoodi II raames, mis avati määrusega (EÜ) nr 2375/2002	16

	Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
*	Nõukogu ühismeede 2004/794/ÜVJP, 22. november 2004, millega pikendatakse ühismeetme 2002/921/ÜVJP kehtivust, millega pikendatakse Euroopa Liidu järelevalvemissiooni volitusi	55
*	Nõukogu otsus 2004/795/ÜVJP, 22. november 2004, millega pikendatakse Euroopa Liidu järelevalvemissiooni juhi volitusi	56
*	Nõukogu ühismeede 2004/796/ÜVJP, 22. november 2004, Venemaa Föderatsioonis asuva tuumaobjekti füüsilise kaitse toetamise kohta	57
*	Nõukogu ühismeede 2004/797/ÜVJP, 22. november 2004, OPCW tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase EL strateegia rakendamise raames	63

	Parandused
*	EMP ühiskomitee 8. juuni 2004. aasta otsuse nr 78/2004 (millega muudetakse EMP lepingu XIV lisa (konkurentsieeskirjad), protokolli nr 21 (ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade rakendamise kohta), protokolli nr 22 (mis käsitleb termineid ettevõtja ja käive (artikkel 56)) ja protokolli nr 24 (koostöö kohta ettevõtjate koondumiste kontrollimise valdkonnas)) parandus ( ELT L 219, 19.6.2004 )	70
*	EMP ühiskomitee 8. juuni 2004. aasta otsuse nr 79/2004 (millega muudetakse EMP lepingu XIV lisa (konkurentsieeskirjad), protokolli nr 21 (ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade rakendamise kohta), ja protokolli nr 24 (koostöö kohta ettevõtjate koondumiste kontrollimise valdkonnas)) parandus ( ELT L 219, 19.6.2004 )	70

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 349

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	47. köide 25. november 2004

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	2004/793/EÜ: Nõukogu otsus, 15. november 2004, Togo Vabariigiga peetud nõupidamise lõpetamise kohta vastavalt Cotonou lepingu artiklile 96	17
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
	EMP ühiskomitee
*	EMP ühiskomitee otsus nr 69/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse EMP lepingu I lisa (Veterinaar- ja fütosanitaarküsimused)	23
*	EMP ühiskomitee otsus nr 70/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse EMP lepingu II lisa (Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine)	25
*	EMP ühiskomitee otsus nr 71/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse EMP lepingu II lisa (Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine)	26
*	EMP ühiskomitee otsus nr 72/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse EMP lepingu II lisa (Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine)	29
*	EMP ühiskomitee otsus nr 73/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse EMP lepingu IX lisa (Finantsteenused)	30
*	EMP ühiskomitee otsus nr 74/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse EMP lepingu XI lisa (Telekommunikatsiooniteenused)	32
*	EMP ühiskomitee otsus nr 75/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse EMP lepingu XI lisa (Telekommunikatsiooniteenused)	33
*	EMP ühiskomitee otsus nr 76/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIII lisa (Transport)	34
*	EMP ühiskomitee otsus nr 77/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse EMP lepingu XIII lisa (Transport)	36
*	EMP ühiskomitee otsus nr 80/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse EMP lepingu XV lisa (Riigiabi)	37
*	EMP ühiskomitee otsus nr 81/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XVI lisa (Hanked)	38
*	EMP ühiskomitee otsus nr 82/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse EMP lepingu XX lisa (Keskkond)	39
*	EMP ühiskomitee otsus nr 83/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse EMP lepingu XXI lisa (Statistika)	40
*	EMP ühiskomitee otsus nr 84/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse EMP lepingu XXI lisa (Statistika)	42
*	EMP ühiskomitee otsus nr 85/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse EMP lepingu XXI lisa (Statistika)	44
*	EMP ühiskomitee otsus nr 86/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse EMP lepingu XXI lisa (Statistika)	46
*	EMP ühiskomitee otsus nr 87/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust	48
*	EMP ühiskomitee otsus nr 88/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust	49
*	EMP ühiskomitee otsus nr 89/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust	51
*	EMP ühiskomitee otsus nr 90/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse EMP lepingu protokolli 30 statistikaalase koostöö korraldamise erisätete kohta ja lepingu protokolli 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust	52