ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 342

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

47. köide
18. november 2004


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1975/2004, 15. november 2004, millega laiendatakse muu hulgas Indiast pärineva polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1676/2001 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Brasiiliast ja Iisraelist saadetud polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte

1

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1976/2004, 15. november 2004, millega laiendatakse Indiast pärineva polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 2597/1999 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Brasiiliast ja Iisraelist saadetud polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte

8

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1977/2004, 17. november 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

15

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1978/2004, 16. november 2004, millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks

17

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1979/2004, 17. november 2004, millega kohandatakse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga liitumise tõttu komisjoni määrust (EÜ) nr 639/2003, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1254/1999 seoses eksporditoetuste andmise nõuetega, mis käsitlevad elusveiste heaolu veo ajal

23

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1980/2004, 17. november 2004, impordisertifikaatide kohta seoses veiselihasektori toodetega, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast

25

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

2004/773/EÜ:
Nõukogu otsus, 25. oktoober 2004, millega muudetakse nõukogu otsust, millega antakse Europoli direktorile volitused alustada läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide ja Euroopa Liiduga mitteseotud organitega

27

 

 

Komisjon

 

*

2004/774/EÜ:
Komisjoni otsus, 9. november 2004, millega teatatakse ühise kalanduspoliitika raames asutatud Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoni tegevuse alustamisest

28

 

*

2004/775/EÜ:
Komisjoni otsus, 18. november 2004, millega Slovakkiale antakse nõukogu direktiivi 92/102/EMÜ (loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta) artikli 3 lõikega 2 ettenähtud erand (teatavaks tehtud numbri K(2004) 4382 all)
 ( 1 )

29

 

 

EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

 

 

EMP Ühiskomitee

 

*

Euroopa Majanduspiirkonna Ühiskomitee otsus, nr 138/2004 29. oktoober 2004, millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli nr 3, mis puudutab lepingu artikli 8 lõike 3 punktis b viidatud tooteid

30

 

 

 

*

1. november 2004 – EUR-Lexi uus versioon!(Vt tagakaane sisekülge)

s3

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

18.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1975/2004,

15. november 2004,

millega laiendatakse muu hulgas Indiast pärineva polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1676/2001 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Brasiiliast ja Iisraelist saadetud polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artiklit 13,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   OLEMASOLEVAD MEETMED

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1676/2001 (2) (edaspidi “esialgne määrus”) kehtestas nõukogu dumpinguvastased tollimaksud muu hulgas Indiast pärineva polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes. Dumpinguvastaste tollimaksude määrad olid vahemikus 0 % kuni 62,6 %. Otsusega 2001/645/EÜ (3) kiitis komisjon heaks viie India eksportiva tootja kohustused.

(2)

Indiast pärineva PET-kile impordi suhtes kohaldatakse ka tasakaalustavaid tollimakse määraga 3,8 % kuni 19,1 %, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 2597/1999. (4)

2.   KÄIMASOLEVAD UURIMISED

(3)

28. juunil 2002 avaldas komisjon Euroopa Ühenduste Teatajas  (5) teatise osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2026/97 (6) artiklile 19. Taotlus piirdub meetme vormiga ja eelkõige taotleja pakutava kohustuse vastuvõetavuse läbivaatamisega. See läbivaatamine on endiselt pooleli.

(4)

22. novembril 2003 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (7) teatise dumpinguvastaste meetmete vormiga piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. See läbivaatamine on endiselt pooleli.

(5)

19. veebruaril 2004 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (8) teatise India eksportiva tootja Jindal Polyester Limitedi poolse dumpinguga piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. See läbivaatamine on endiselt pooleli.

3.   TAOTLUS

(6)

6. jaanuaril 2004 sai komisjon ühenduse tootjatelt DuPont Teijin Films, Mitsubishi Polyester Film GmbH ja Nuroll SpA (edaspidi “taotluse esitajad”) algmääruse artikli 13 lõike 3 kohase taotluse (edaspidi “taotlus”) uurida väidetavat kõrvalehoidmist Indiast pärineva PET-kile impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest. Taotluse esitajate toodang moodustab suurema osa ühenduse PET-kile toodangust.

(7)

Taotluse esitajad väitsid, et pärast meetmete kehtestamist muu hulgas Indiast pärineva PET-kile impordi suhtes muutus märkimisväärselt kaubandusstruktuur seoses PET-kile ekspordiga Indiast, Brasiiliast ja Iisraelist ühendusse, ja esitasid selle kohta piisavalt tõendeid. Väideti, et see muutus kaubandusstruktuuris tulenes Indiast pärineva PET-kile ümberlaadimisest Brasiilia ja Iisraeli kaudu. Väideti, et eespool nimetatud muutustele ei ole muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust peale selle, et Indiast pärineva PET-kile impordi suhtes on kehtestatud tollimaks.

(8)

Lõpuks väitsid taotluse esitajad, et tollimaksu parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui hindade osas, ja esitasid selle kohta piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid. Väideti, et Indiast pärineva PET-kile import on asendunud märkimisväärse hulga Brasiiliast ja Iisraelist imporditud PET-kilega. Lisaks esitasid taotluse esitajad esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et Brasiiliast ja Iisraelist imporditud PET-kile hinnad on dumpinguhinnad, võrreldes Indiast pärineva PET-kile jaoks eelnevalt kehtestatud normaalväärtusega.

4.   ALGATAMINE

(9)

Komisjon algatas määrusega (EÜ) nr 284/2004 (9) (edaspidi “algatamismäärus”) uurimise seoses väidetava kõrvalehoidmisega Indiast pärineva PET-kile impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Brasiiliast ja Iisraelist saadetava PET-kile impordi kaudu, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte, ning tegi vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5 tolliasutustele kohustuseks registreerida Brasiiliast ja Iisraelist saadetava PET-kile import, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte, alates 20. veebruarist 2004. Komisjon teavitas India, Brasiilia ja Iisraeli ametiasutusi uurimise algatamisest. Samal ajal algatas komisjon määrusega (EÜ) nr 283/2004 (10) uurimise seoses väidetava kõrvalehoidmisega Indiast pärineva PET-kile impordi suhtes kehtestatud tasakaalustusmeetmetest Brasiiliast ja Iisraelist saadetava PET-kile impordi kaudu, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte. Kõnealuse uurimise tulemused on esitatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1976/2004. (11)

(10)

India ametiasutused märkisid, et meetmetest kõrvalehoidmise uurimised ei ole nende arvates lubatavad 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu ega subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu alusel. See väide lükati tagasi põhjendusega, et meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevad algmääruse sätted ei ole vastuolus 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepinguga ega subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga. Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemusi ühendav lõppakt sisaldab otsust meetmetest kõrvalehoidmise kohta, (12) millega suunatakse küsimus konkreetse sõnastuse osas kokkuleppe puudumise korral dumpinguvastase tegevuse komiteele. Otsuse tegemise ajal teati, et mitmel WTO liikmel on juba oma õigusaktid, mis käsitlevad meetmetest kõrvalehoidmist, seepärast tõlgendab Euroopa Ühendus otsust nii, et see lubab liikmetel võtta vastu või säilitada sellekohaseid meetmeid kuni mitmepoolselt kokkulepitud eeskirjade vastuvõtmiseni. Loogiliselt tuleks samu põhimõtteid kohaldada ka subsiidiumivastastes uurimistes.

5.   UURIMINE

(11)

Küsimustikud saadeti India, Brasiilia ja Iisraeli eksportijatele/tootjatele, kes tegid koostööd esialgse uurimise käigus, keda nimetati taotluses või kellest komisjon hiljem teada sai. Küsimustikud saadeti ühenduse importijatele, keda nimetati taotluses või kes tegid koostööd esialgse uurimise käigus, mille tulemusena kehtestati olemasolevad meetmed. Kõiki osapooli teavitati sellest, et koostööst keeldumine võib kaasa tuua algmääruse artikli 18 kohaldamise ning järeldused, mis põhinevad kättesaadavatel andmetel ja võivad seega olla ebasoodsamad kui need, mis oleks tehtud osapoole koostöö korral.

(12)

Küsimustikule saadi vastused viielt India eksportijalt/tootjalt, ühelt Brasiilia eksportijalt/tootjalt ja ühelt Iisraeli töötlemisettevõtjalt, kes tegeleb PET-kile lõikamise ja ümbertöötamise ning ühendusse eksportimisega. Veel üks Iisraeli äriühing andis endast teada ja selgitas, et ta tegeleb PET-kile töötlemisega, kuid saadud tooteid ei ekspordita samade CN-koodide all, kuhu PET-kile on klassifitseeritud. Seepärast ei vastanud kõnealune äriühing küsimustikule.

(13)

Viis ühenduse importijat andsid endast teada pärast küsimustike saamist. Kolm neist teatasid, et nad ei ole kunagi importinud PET-kilet Brasiiliast ega Iisraelist. Kaks ülejäänud importijat teatasid, et nad ei ole importinud India PET-kilet Brasiiliast ega Iisraelist uurimisperioodi jooksul. Seepärast ei vastanud ükski kõnealustest äriühingutest küsimustikule.

(14)

Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

 

Brasiilia eksportiv tootja:

Terphane Ltda. BR 101, km 101, City of Cabo de Santo Agostinho, State of Pernambuco, Brasiilia (edaspidi “Terphane”)

 

Iisraeli töötleja:

Jolybar Filmtechnic Converting Ltd (1987), Hacharutsim str. 7, Ind. Park Siim 2000, Natania South, 42504. POB 8380, Iisrael (edaspidi “Jolybar”)

 

India eksportivad tootjad:

Ester Industries Limited, 75-76, Amrit Nagar, Behind South Extension Part – I, New Delhi – 110003, India,

Flex Industries Limited, A-1, Sector 60, Noida 201301 (U.P.), India,

Polyplex Corporation Limited, B-37, Sector-1, Noida 201301, Dist. Gautam Budh Nagar, Uttar Pradesh, India.

6.   UURIMISPERIOOD

(15)

Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2003 (edaspidi “uurimisperiood”). Kaubandusstruktuuri väidetava muutuse uurimiseks koguti andmeid alates 2000. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

B.   UURIMISTULEMUSED

1.   KOOSTÖÖ ULATUS

(16)

Nagu märgitud põhjenduses 12, tegid viis India PET-kile eksportijat/tootjat uurimise käigus koostööd ja vastasid küsimustikule. Teavet saadi ka ühelt PET-kilet eksportivalt tootjalt Brasiilias ja ühelt PET-kile lõikamise ja ümbertöötamisega tegelevalt töötlemisettevõttelt Iisraelis. EUROSTATi andmetel moodustas kõnealuse Brasiilia äriühingu ja Iisraeli äriühingu toodang nii väärtuse kui mahu osas väikese osa (vastavalt alla 1 % ja ligikaudu 5 %) nendest riikidest uurimisperioodi jooksul ühendusse saabunud PET-kile impordi mahust.

(17)

Pärast uurimise algatamist saatsid India ametiasutused kirjaliku esildise ja esitasid statistilist teavet PET-kile ekspordi kohta Indiast muu hulgas ühendusse. Brasiilia riiklikust andmebaasist saadi ka statistilisi andmeid PET-kile ekspordi kohta Brasiiliast ühendusse.

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(18)

Vastavalt esialgse uurimise määratlusele on vaatlusalune toode Indiast pärinev ning tavapäraselt CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 all deklareeritav polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) (edaspidi “vaatlusalune toode”).

(19)

Leitakse, et Indiast ühendusse eksporditaval PET-kilel ning Brasiiliast ja Iisraelist ühendusse saadetaval PET-kilel on samad põhiomadused ja sama kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3.   KAUBANDUSSTRUKTUURI MUUTUMINE

India

(20)

Aastatel 1999 kuni 2003 moodustas vaatlusaluse toote import 96,5 % kogu Indiast tulevast ja asjakohaste CN-koodide alla kuuluvast impordist. Seepärast viidi turuanalüüs läbi EUROSTATi andmete põhjal CN-koodi tasandil. Tuleks märkida, et 1999. aastal olid Indiast pärit PET-kile impordi suhtes ühendusse kehtestatud tasakaalustavad tollimaksud, mis olid juba põhjustanud kõnealuse impordi mahu vähenemist. Sellele järgnes 2001. aastal dumpinguvastaste meetmete kehtestamine, mille tulemusena vähenes import veelgi. Dumpinguvastased meetmed India puhul hõlmavad hinnapõhiseid lepinguid viie eksportiva üksiktootjaga ning 0 %-lise dumpinguvastase tollimaksu kohaldamist ühe äriühingu suhtes. Selle tulemusena ei tasuta suurema osa India tootjate impordilt märkimisväärseid dumpinguvastaseid tollimakse. Kõikidelt teistelt eksportivatelt tootjatelt tuleva impordi suhtes kohaldatakse dumpinguvastast jääktollimaksu määraga 53,3 %. 2000. aastal oli Indiast pärineva ja ühendusse imporditud PET-kile kogus 11 600 tonni. Kõnealune impordimaht vähenes esialgu 6 100 tonnile 2001. aastal, kuid suurenes seejärel 2002. aastal 7 700 tonnile ning uurimisperioodi jooksul 11 500 tonnile. Koostööd tegevate India eksportivate tootjate esitatud andmed näitasid samasuguseid suundumusi: eksport 2002. aastal kasvas 2001. aastaga võrreldes 1 300 tonni ja 2003. aastal 2002. aastaga võrreldes veel 3 400 tonni. Siiski tuleks meeles pidada, et kõik India tootjad ei teinud uurimise käigus koostööd. Lisaks sellele tuleks ekspordi suurenemist aastatel 2000 kuni 2003 vaadelda kontekstis, kus import suurenes märkimisväärselt nendelt eksportijatelt, kelle suhtes kohaldatakse madalaima tasemega meetmeid.

(21)

Eespool kirjeldatud kaubandusstruktuuri puhul tuleb märkida, et ühe äriühingu kumulatiivne tollimaks (13) oli tunduvalt madalam kui teistel tootjatel. Kõnealuse äriühingu kaubandusstruktuur erines märkimisväärselt teiste tootjate omast, kuna äriühing suurendas oluliselt oma osa vaatlusaluse toote müügis ühendusse aastatel 2000 kuni 2003 (uurimisperiood). Seevastu ülejäänud India tootjate osa ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote koguses vähenes märgatavalt. Kui seda tavapäratut suundumust mitte arvestada, oli ühendusse imporditud vaatlusaluse toote kogus tunduvalt väiksem kui enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist.

(22)

India ametiasutused esitasid statistilisi andmeid muu hulgas ühendusse suunatud ekspordi kohta. Ametiasutused märkisid, et nende arvates ei anna India ametlik statistika alust arvata, et India PET-kile tootjad hoiavad kõrvale olemasolevatest dumpinguvastastest meetmetest. Esitatud andmed on aga vastuolus koostööd tegevate India eksportijate esitatud ekspordiandmetega, vähemalt seoses ekspordiga Iisraeli; kõnealused andmed näitavad Iisraeli suunatud ekspordi selget suurenemist pärast meetmete kehtestamist (40 tonnilt 2000. aastal ligikaudu 800 tonnile uurimisperioodi jooksul). Brasiilia puhul tõdeti, et Brasiiliasse suunatud otseeksporti käsitlevad India ametlikud ekspordiandmed näitavad üksnes tähtsusetut suurenemist kõnealusel ajavahemikul, kuid need andmed ei hõlma kaudset müüki teiste vahendajariikide kaudu. Ainus teadaolev Brasiilia PET-kile tootja tegi uurimise käigus koostööd ja tema eksport ühendusse moodustab ainult tühise osa (0,5 %) kogu Brasiiliast ühendusse suunatud müügist.

Brasiilia

(23)

EUROSTATi poolt CN-tasandil esitatud andmete kohaselt suurenes Brasiiliast ühendusse tulev PET-kile import, millest on maha arvatud koostööd tegeva äriühingu toodetud kauba import, ligikaudu 650 tonnilt 2000. aastal (0,6 % kogu impordist) 1 200 tonnile (1,4 %) 2001. aastal ja veidi üle 2 500 tonnile (3,2 %) 2002. ehk dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele järgnenud aastal ning püsis uurimisperioodil veidi üle 2 000 tonni tasemel (2,4 % kogu PET-kile impordist).

(24)

Ainus koostööd tegev äriühing Brasiilias, Terphane, on eespool esitatu kohaselt (põhjendus 22) ainus teadaolev PET-kile tootja Brasiilias. Kõnealune äriühing eksportis uurimisperioodil ühendusse ainult ühe PET-kile partii suurusega 10,6 tonni. Kui mitte arvestada 2002. aastal müüdud näidist, oli see äriühingule esimene kord eksportida ühendusse PET-kilet. Seega leitakse, et kõnealune äriühing ei ole vastutav PET-kile koguste eest, mis saabusid Brasiiliast ühendusse aastatel 2000 kuni 2003 (põhjendus 23). Äriühing toodab ühendusse tarnitavat PET-kilet rajatistes, mis loodi enne Indiast pärineva PET-kile suhtes kehtestatud meetmete jõustumist. Seega ei leitud kõnealuse äriühingu puhul kaubandusstruktuuri muutusi.

Iisrael

(25)

EUROSTATi poolt CN-tasandil esitatud andmete kohaselt suurenes Iisraelist ühendusse tulev PET-kile import, millest on maha arvatud koostööd tegeva äriühingu toodetud kauba import, 3 000 tonnilt 2000. aastal (3,7 % kogu PET-kile impordist) 3 400 tonnile 2001. aastal (4,1 %). Impordi maht suurenes veidi üle 4 200 tonnile 2002. aastal (5,1 % impordist) ja üle 4 400 tonnile 2003. aastal (5,3 % impordist). Iisraelis asub väike hulk PET-kile töötlejaid, kuid tähtaja jooksul saadud teave näitas, et isegi kumulatiivselt ei oleks neil tõenäoliselt olnud piisavalt võimsust, et toota aastatel 2000 kuni 2003 Iisraelist ühendusse saabunud kilekogust.

(26)

India ametlikud ekspordiandmed näitavad järjekindlalt suurenevat eksporti Indiast Iisraeli. 2000. aastal eksporditi 81 tonni, 2001. aastal 395 tonni, 2002. aastal 1 032 tonni ja uurimisperioodil 2 453 tonni.

(27)

Ainus koostööd tegev äriühing Iisraelis, Jolybar, lõikab ja töötab ostetud PET-kilet ümber ning müüb seda vaatlusaluse tootega sama CN-koodi alla kuuluvate toodetena, kuid see kile ei ole reeglina pärit Indiast ja seega ei saa seda käsitada vaatlusaluse tootena. Kõnealune äriühing on tarninud PET-kilet ühendusse alates 1990. aastatest. Jolybari poolt ühendusse eksporditud PET-kile kogus kahekordistus ajavahemikul 1999 kuni 2003 (uurimisperiood). Äriühing toodab ühendusse tarnitavat PET-kilet rajatistes, mis loodi enne Indiast pärineva PET-kile suhtes kehtestatud meetmete jõustumist. Olenemata sellest, kas kõnealune ekspordi suurenemine on märk äriühingu kaubandusstruktuuri muutumisest või mitte, ei uuritud asja pikemalt, kuna vastavalt põhjendusele 31 oli kõnealuse käitumise puhul olemas selge majanduslik õigustus.

(28)

Eespool esitatut silmas pidades ja eelkõige arvestades Brasiiliast ja Iisraelist tuleva impordi suurenemise ajalist kattumist Indiast pärineva PET-kile suhtes 2001. aastal kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega, leitakse, et kaubandusstruktuur on muutunud seoses PET-kile ekspordiga Indiast, Iisraelist ja Brasiiliast.

4.   EBAPIISAV PÕHJENDUS VÕI MAJANDUSLIK ÕIGUSTUS

Brasiilia

(29)

Kuna muud osapooled ei teinud koostööd ning eespool nimetatud kaubandusstruktuuri muutus Brasiilia puhul toimus vahetult pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, tuleb kättesaadava teabe põhjal ja muu seletuse puudumisel järeldada, et kaubandusstruktuuri muutus tulenes tollimaksu kehtestamisest ning sellel ei olnud muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust algmääruse artikli 13 lõikes 1 määratletud tähenduses.

Iisrael

Koostööst keeldunud eksportivad tootjad

(30)

Kuna osapooled ei teinud koostööd ning eespool nimetatud kaubandusstruktuuri muutus toimus vahetult pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, tuleb kättesaadava teabe põhjal ja muu seletuse puudumisel järeldada, et kaubandusstruktuuri muutus tulenes tollimaksu kehtestamisest ning sellel ei olnud muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust algmääruse artikli 13 lõikes 1 määratletud tähenduses.

Koostööd tegev eksportiv tootja

(31)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et Jolybari ekspordikaubandus ühendusse on toiminud pikka aega ja et äriühing toodab ühendusse tarnitavat PET-kilet rajatistes, mis loodi enne Indiast pärineva PET-kile suhtes kehtestatud meetmete jõustumist. Äriühing selgitas, et reeglina ei tarni ta India kilet ühenduse klientidele, sest viimased eelistavad Jolybaris töötlemise alusmaterjalina Euroopa kile omadusi. Uurimisperioodil saadeti erandkorras ühele ühenduse kliendile ligikaudu üks tonn India kilet suurema partii osana, mida klient kiiresti vajas. Seega järeldatakse, et Jolybari ekspordi suurenemiseks on olemas piisav majanduslik õigustus ja et kõnealune suurenemine on kooskõlas äriühingu tegevusega ühenduse turul äriühingu toodetud PET-kile osas.

5.   TOLLIMAKSU PARANDAVA MÕJU KAHJUSTAMINE SAMASUGUSE TOOTE HINDADE JA/VÕI KOGUSTE OSAS

Koostööst keeldunud eksportivad tootjad

(32)

Põhjendustes 20 kuni 28 esitatud arvudest ilmneb, et alates meetmete kehtestamisest 2001. aastal on ühenduse impordi struktuuris toimunud selge kvantitatiivne muutus. Meetmete kehtestamise järel vähenes import Indiast ühendusse märgatavalt, 5 500 tonni võrra, ning vastavalt suurenes vaatlusaluse toote eksport ühendusse Brasiiliast ja Iisraelist. EUROSTATi andmetest nähtub, et alates 2000. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni suurenes import ühendusse Brasiiliast 1 376 tonni võrra ja Iisraelist 1 392 tonni võrra. Samal ajal vähenes Indiast tulev eksport, millest on maha arvatud import, mille suhtes kohaldatakse meetmete madalaimat taset, 5 653 tonni võrra. Seega leitakse, et osa Indiast tulevatest ekspordivoogudest on asendunud Brasiilia ja Iisraeli kaudu tulevate ekspordivoogudega, millega kahjustatakse meetmete parandavat mõju ühenduse turule imporditavate koguste osas.

(33)

Brasiiliast ja Iisraelist saadetud vaatlusaluse toote hindade puhul tuli vähest koostööd arvestades toetuda EUROSTATi andmetele, mis on parimateks kättesaadavateks tõenditeks.

(34)

Uurimisperioodi jooksul Brasiiliast imporditud PET-kile keskmine hind, mida oli korrigeeritud impordijärgsete kulude võrra, oli umbes 50 % kahju kõrvaldamist võimaldavast hinnatasemest, mis määrati kindlaks olemaolevate dumpinguvastaste meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus. Nende andmete alusel on tõendeid selle kohta, et Brasiiliast saadetud PET-kile kahjustas tollimaksu parandavat mõju ka hindade osas.

(35)

Uurimisperioodi jooksul Iisraelist imporditud PET-kile keskmine hind, mida oli korrigeeritud impordijärgsete kulude võrra, oli umbes 55 % kahju kõrvaldamist võimaldavast hinnatasemest, mis määrati kindlaks esialgse dumpinguvastase uurimise käigus. Nende andmete alusel on tõendeid selle kohta, et Iisraelist tulev import kahjustas tollimaksu parandavat mõju ka hindade osas.

(36)

Seepärast järeldatakse, et PET-kile import Brasiiliast ja Iisraelist kahjustas dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju nii koguste kui hindade osas.

6.   TÕENDID DUMPINGU KOHTA VÕRRELDES EELNEVALT SAMASUGUSE VÕI SARNASE TOOTE SUHTES KINDLAKSMÄÄRATUD NORMAALVÄÄRTUSTEGA

Koostööst keeldunud eksportivad tootjad

(37)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1 uuriti, kas on tõendeid dumpingu kohta, võrreldes samasuguste või sarnaste toodete jaoks varem kindlaks määratud normaalväärtusega. Nagu eespool selgitatud (põhjendus 16) ja tulenevalt vähesest koostööst, kasutati selleks, et teha kindlaks, kas esineb tõendeid dumpingu kohta vaatlusaluse toote puhul, mida eksporditi ühendusse Brasiiliast ja Iisraelist uurimisperioodi jooksul, ühendusse eksportimise hindade kindlaksmääramise alusena EUROSTATi andmeid vastavalt algmääruse artiklile 18. Samamoodi leiti ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdlemisel, et on asjakohane eeldada, et Brasiiliast ja Iisraelist saadetud kauba tootevalik on sama mis esialgse uurimise puhul Indiast saadetud kauba puhul.

(38)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglaseks võrdlemiseks võeti kohandamiste näol nõuetekohaselt arvesse hinda ja hinna võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Need kohandamised tehti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(39)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust uurimisperioodi keskmiste ekspordihindadega, mis määrati kindlaks põhjendustes 34 ja 35 kirjeldatud viisil. Neist võrdlustest selgus, et ligikaudne dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, millest ei ole tollimaksu maha arvatud, oli Brasiilia puhul 17,5 % ja Iisraeli puhul 14,5 %.

C.   REGISTREERIMISEST VÕI TOLLIMAKSULAIENDAMISEST VABASTAMISE TAOTLUSED

(40)

Komisjon sai registreerimisest ja meetmetest vabastamise taotluse kohta äriühingutelt Terphane ja Jolybar. Nagu on märgitud põhjendustes 24 ja 27, tegid kõnealused äriühingud uurimise käigus koostööd, vastates küsimustikule ja nõustudes kontrollkäiguga. Määrusega (EÜ) nr 1830/2004 (14) muutis komisjon algatamismäärust, et lõpetada PET-kile impordi registreerimine äriühingutelt Terphane ja Jolybar, kelle puhul ei täheldatud kõrvalehoidmist dumpinguvastastest meetmetest.

(41)

Vastavalt eespool nimetatud järeldustele, et äriühingute Terphane ja Jolybar puhul ei täheldatud kõrvalehoidmist kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest, tuleks kõnealused äriühingud jätta välja ka kavandatud meetmete laiendamisest.

D.   MEETMED

(42)

Eespool toodud järeldusi silmas pidades leitakse, et on esinenud meetmetest kõrvalehoidmist algmääruse artikli 13 lõikes 1 määratletud tähenduses. Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks vaatlusaluse toote (st Indiast pärineva PET-kile) impordi suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid laiendada Brasiiliast või Iisraelist saadetud PET-kile impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte, välja arvatud äriühingute Terphane ja Jolybar toodetud PET-kile puhul.

(43)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5, kus sätestatakse, et registreeritud impordi suhtes kohaldatakse meetmeid alates registreerimise kuupäevast, tuleks sisse nõuda dumpinguvastane tollimaks Brasiiliast ja Iisraelist saadetud PET-kile impordilt, mis saabus ühendusse ja registreeriti vastavalt algatamismäärusele, välja arvatud Brasiiliast saadetud PET-kile puhul, mille tootja on Terphane, ja Iisraelist saadetud PET-kile puhul, mille tootja on Jolybar.

(44)

Laiendatud meetmetest vabastamine äriühingute Jolybar ja Terphane toodetud PET-kile puhul kehtib vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 4 jätkuvalt tingimusel, et ei tehta kindlaks, et vabastuse saamise aluseks on olnud asjaomaste äriühingute esitatud valed või eksitavad andmed. Kui esmapilgul usutavatest tõenditest peaks nähtuma vastupidist, võib komisjon algatada uurimise, et teha kindlaks, kas vabastuse tühistamine on õigustatud.

(45)

Otsus mitte laiendada tollimakse PET-kile impordile äriühingutest Terphane ja Jolybar tehti käesoleva uurimise käigus tehtud järelduste põhjal. Seega kohaldatakse otsust tollimakse mitte laiendada üksnes vastavalt Brasiiliast või Iisraelist saadetud ja konkreetsete juriidiliste isikute toodetud PET-kile impordi puhul. Imporditava PET-kile suhtes, mille tootjaks või saatjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi vabastust kohaldada ning selle puhul tuleks kohaldada määrusega (EÜ) nr 1676/2001 kehtestatud jääktollimaksu määrasid.

E.   MENETLUS

(46)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal nõukogu kavatses laiendada kehtivat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, ja neile anti võimalus avaldada arvamust ja esitada oma seisukoht. Iisraeli ametiasutused kordasid India valitsuse arvamust, millele on viidatud põhjenduses 10. Samuti esitasid nad loetelu Iisraeli PET-kile töötlejatest, kes eksportisid ühendusse aastatel 2003 ja 2004. Kõnealused äriühingud ei teinud tähtaja jooksul koostööd, seepärast ei olnud võimalik kindlaks teha, et nad ei hoidnud meetmetest kõrvale. Seepärast ei saa neid vabastada Iisraeli suhtes laiendatavatest meetmetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määrusega (EÜ) nr 1676/2001 kehtestatud 53,3 % suurust lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Indiast pärineva ja CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluva polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes laiendatakse Brasiiliast ja Iisraelist saadetud sama polüetüleentereftalaatkile impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte (TARICi koodid 3920621901, 3920621904, 3920621907, 3920621911, 3920621914, 3920621917, 3920621921, 3920621924, 3920621927, 3920621931, 3920621934, 3920621937, 3920621941, 3920621944, 3920621947, 3920621951, 3920621954, 3920621957, 3920621961, 3920621967, 3920621974, 3920621992, 3920629031, 3920629092), välja arvatud polüetüleentereftalaatkile puhul, mille tootja on Terphane Ltda, BR 101, km 101, City of Cabo de Santo Agostinho, State of Pernambuco, Brasiilia (TARICi lisakood A569), või Jolybar Filmtechnic Converting Ltd. (1987), Hacharutsim str. 7, Ind. Park Siim 2000, Natania South, 42504, POB 8380, Iisrael (TARICi lisakood A570).

2.   Käesoleva artikli lõikega 1 laiendatud tollimaks nõutakse sisse impordilt, mis on registreeritud vastavalt määruse (EÜ) nr 284/2004 artiklile 2 ja määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, välja arvatud polüetüleentereftalaatkile puhul, mille tootja on Terphane Ltda, BR 101, km 101, City of Cabo de Santo Agostinho, State of Pernambuco, Brasiilia, või Jolybar Filmtechnic Converting Ltd. (1987), Hacharutsim str. 7, Ind. Park Siim 2000, Natania South, 42504, POB 8380, Iisrael.

3.   Kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. november 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

M. VAN DER HOEVEN


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 227, 23.8.2001, lk 1.

(3)  EÜT L 227, 23.8.2001, lk 56.

(4)  EÜT L 316, 10.12.1999, lk 1.

(5)  EÜT C 154, 28.6.2002, lk 2.

(6)  EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004.

(7)  ELT C 281, 22.11.2003, lk 4.

(8)  ELT C 43, 19.2.2004, lk 14.

(9)  ELT L 49, 19.2.2004, lk 28.

(10)  ELT L 49, 19.2.2004, lk 25.

(11)  Vt käesoleva ELT lk 8.

(12)  Kaubandusläbirääkimiste komitee 15. detsembril 1993 vastu võetud otsus kõrvalehoidmise takistamise kohta.

(13)  Kõnealuse äriühingu suhtes kohaldati tasakaalustavat tollimaksu määraga 7 %.

(14)  ELT L 321, 22.10.2004, lk 26.


18.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/8


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1976/2004,

15. november 2004,

millega laiendatakse Indiast pärineva polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 2597/1999 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Brasiiliast ja Iisraelist saadetud polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artiklit 23,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   OLEMASOLEVAD MEETMED

(1)

Määrusega (EÜ) nr 2597/1999 (2) (edaspidi “esialgne määrus”) kehtestas nõukogu tasakaalustavad tollimaksud Indiast pärineva polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) impordi suhtes. Tasakaalustavate tollimaksude määrad olid vahemikus 3,8 % kuni 19,1 %.

(2)

Indiast pärineva PET-kile impordi suhtes kohaldatakse ka dumpinguvastaseid tollimakse määraga 0 %–62,6 %, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1676/2001. (3)

2.   KÄIMASOLEVAD UURIMISED

(3)

28. juunil 2002 avaldas komisjon Euroopa Ühenduste Teatajas  (4) teatise osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta vastavalt algmääruse artiklile 19. Taotlus piirdub meetme vormiga ja eelkõige taotleja pakutava kohustuse vastuvõetavuse läbivaatamisega. See läbivaatamine on endiselt pooleli.

(4)

22. novembril 2003 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (5) teatise dumpinguvastaste meetmete vormiga piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 (6) artikli 11 lõikele 3. See läbivaatamine on endiselt pooleli.

(5)

19. veebruaril 2004 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas  (7) teatise India eksportiva tootja Jindal Polyester Limitedi poolse dumpinguga piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3. See läbivaatamine on endiselt pooleli.

3.   TAOTLUS

(6)

6. jaanuaril 2004 sai komisjon ühenduse tootjatelt DuPont Teijin Films, Mitsubishi Polyester Film GmbH ja Nuroll SpA (edaspidi “taotluse esitajad”) algmääruse artikli 23 lõike 2 kohase taotluse (edaspidi “taotlus”) uurida väidetavat kõrvalehoidmist Indiast pärineva PET-kile impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavatest meetmetest. Taotluse esitajate toodang moodustab suurema osa ühenduse PET-kile toodangust.

(7)

Taotluse esitajad väitsid, et pärast meetmete kehtestamist Indiast pärineva PET-kile impordi suhtes muutus märkimisväärselt kaubandusstruktuur seoses PET-kile ekspordiga Indiast, Brasiiliast ja Iisraelist ühendusse, ja esitasid selle kohta piisavalt tõendeid. Väideti, et see muutus kaubandusstruktuuris tulenes Indiast pärineva PET-kile ümberlaadimisest Brasiilia ja Iisraeli kaudu. Väideti, et eespool nimetatud muutustele ei ole muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust peale selle, et Indiast pärineva PET-kile impordi suhtes on kehtestatud tollimaksud.

(8)

Lõpuks väitsid taotluse esitajad, et tollimaksu parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui hindade osas, ja esitasid selle kohta piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid. Väideti, et Indiast pärineva PET-kile import on asendunud märkimisväärse hulga Brasiiliast ja Iisraelist imporditud PET-kilega. Lisaks esitasid taotluse esitajad esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et Indiast pärinevat PET-kilet toetatakse endiselt subsiidiumidega, mille puhul esialgses uurimises leiti, et need on tasakaalustatavad.

4.   ALGATAMINE

(9)

Komisjon algatas määrusega (EÜ) nr 283/2004 (8) (edaspidi “algatamismäärus”) uurimise seoses väidetava kõrvalehoidmisega Indiast pärineva PET-kile impordi suhtes kehtestatud tasakaalustavatest meetmetest Brasiiliast ja Iisraelist saadetava PET-kile impordi kaudu, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte, ning tegi vastavalt algmääruse artikli 23 lõikele 2 ja artikli 24 lõikele 5 tolliasutustele kohustuseks registreerida Brasiiliast ja Iisraelist saadetava PET-kile import, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte, alates 20. veebruarist 2004. Komisjon teavitas India, Brasiilia ja Iisraeli ametiasutusi uurimise algatamisest. Samal ajal algatas komisjon määrusega (EÜ) nr 284/2004 (9) uurimise seoses väidetava kõrvalehoidmisega Indiast pärineva PET-kile impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest Brasiiliast ja Iisraelist saadetava PET-kile impordi kaudu, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte. Kõnealuse uurimise tulemused on esitatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1975/2004. (10)

(10)

India ametiasutused märkisid, et meetmetest kõrvalehoidmise uurimised ei ole nende arvates lubatavad 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu ega subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu alusel. See väide lükati tagasi põhjendusega, et meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevad algmääruse sätted ei ole vastuolus 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepinguga ega subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga. Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemusi ühendav lõppakt sisaldab otsust meetmetest kõrvalehoidmise kohta, (11) millega suunatakse küsimus konkreetse sõnastuse osas kokkuleppe puudumise korral dumpinguvastase tegevuse komiteele. Otsuse tegemise ajal teati, et mitmel WTO liikmel on juba oma õigusaktid, mis käsitlevad meetmetest kõrvalehoidmist, seepärast tõlgendab Euroopa Ühendus otsust nii, et see lubab liikmetel võtta vastu või säilitada sellekohaseid meetmeid kuni mitmepoolselt kokkulepitud eeskirjade vastuvõtmiseni. Loogiliselt tuleks samu põhimõtteid kohaldada ka subsiidiumivastastes uurimistes.

5.   UURIMINE

(11)

Küsimustikud saadeti India, Brasiilia ja Iisraeli eksportijatele/tootjatele, kes tegid koostööd esialgse uurimise käigus, keda nimetati taotluses või kellest komisjon hiljem teada sai. Küsimustikud saadeti ühenduse importijatele, keda nimetati taotluses või kes tegid koostööd esialgse uurimise käigus, mille tulemusena kehtestati olemasolevad meetmed. Kõiki osapooli teavitati sellest, et koostööst keeldumine võib kaasa tuua algmääruse artikli 28 kohaldamise ning järeldused, mis põhinevad kättesaadavatel andmetel ja võivad seega olla ebasoodsamad kui need, mis oleks tehtud osapoole koostöö korral.

(12)

Küsimustikule saadi vastused kuuelt India eksportijalt/tootjalt, ühelt Brasiilia eksportijalt/tootjalt ja ühelt Iisraeli töötlemisettevõtjalt, kes tegeleb PET-kile lõikamise ja ümbertöötamise ning ühendusse eksportimisega. Veel üks Iisraeli äriühing andis endast teada ja selgitas, et ta tegeleb PET-kile töötlemisega, kuid saadud tooteid ei ekspordita samade CN-koodide all, kuhu PET-kile on klassifitseeritud. Seepärast ei vastanud kõnealune äriühing küsimustikule.

(13)

Viis ühenduse importijat andsid endast teada pärast küsimustike saamist. Kolm neist teatasid, et nad ei ole kunagi importinud PET-kilet Brasiiliast ega Iisraelist. Kaks ülejäänud importijat teatasid, et nad ei ole importinud India PET-kilet Brasiiliast ega Iisraelist uurimisperioodi jooksul. Seepärast ei vastanud ükski kõnealustest äriühingutest küsimustikule.

(14)

Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

 

Brasiilia eksportiv tootja:

Terphane Ltda BR 101, km 101, City of Cabo de Santo Agostinho, State of Pernambuco, Brasiilia (edaspidi “Terphane”).

 

Iisraeli töötleja:

Jolybar Filmtechnic Converting Ltd (1987), Hacharutsim str 7, Ind. Park Siim 2000, Natania South, 42504, POB 8380, Iisrael (edaspidi “Jolybar”).

 

India eksportivad tootjad:

Ester Industries Limited, 75-76, Amrit Nagar, Behind South Extension Part – I, New Delhi – 110 003, India,

Flex Industries Limited, A-1, Sector 60, Noida 201 301 (U.P.), India;

Jindal Polyester Limited, 56 Hanuman Road, New Delhi 110 001, India;

Polyplex Corporation Limited, B-37, Sector-1, Noida 201 301, Dist. Gautam Budh Nagar, Uttar Pradesh, India.

6.   UURIMISPERIOOD

(15)

Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2003 (edaspidi “uurimisperiood”). Kaubandusstruktuuri väidetavate muutuste uurimiseks koguti andmeid alates 1998. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

B.   UURIMISTULEMUSED

1.   KOOSTÖÖ ULATUS

(16)

Nagu märgitud põhjenduses 12, tegid kuus India PET-kile eksportijat/tootjat uurimise käigus koostööd ja vastasid küsimustikule. Teavet saadi ka ühelt PET-kilet eksportivalt tootjalt Brasiilias ja ühelt PET-kile lõikamise ja ümbertöötamisega tegelevalt töötlemisettevõttelt Iisraelis. Eurostati andmetel moodustas kõnealuse Brasiilia äriühingu ja Iisraeli äriühingu toodang nii väärtuse kui mahu osas väikese osa (vastavalt alla 1 % ja ligikaudu 5 %) nendest riikidest uurimisperioodil ühendusse saabunud PET-kile impordi mahust.

(17)

Pärast uurimise algatamist saatsid India ametiasutused kirjaliku esildise ja esitasid statistilist teavet PET-kile ekspordi kohta Indiast muuhulgas ühendusse. Brasiilia riiklikust andmebaasist saadi ka statistilisi andmeid PET-kile ekspordi kohta Brasiiliast ühendusse. India valitsus esitas teavet ka selle kohta, millised meetmetega hõlmatud äriühingute kasutatavad kavad on endiselt kehtivad.

2.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(18)

Vastavalt esialgse uurimise määratlusele on vaatlusalune toode Indiast pärinev ning tavapäraselt CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 all deklareeritav polüetüleentereftalaatkile (PET-kile) (edaspidi “vaatlusalune toode”).

(19)

Leitakse, et Indiast ühendusse eksporditaval PET-kilel ning Brasiiliast ja Iisraelist ühendusse saadetaval PET-kilel on samad põhiomadused ja sama kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 5 tähenduses.

3.   KAUBANDUSSTRUKTUURI MUUTUMINE

India

(20)

Aastatel 1999 kuni 2003 moodustas vaatlusaluse toote import 96,5 % kogu Indiast tulevast ja asjakohaste CN-koodide alla kuuluvast impordist. Seepärast viidi turuanalüüs läbi Eurostati andmete põhjal CN-koodi tasandil. 1999. aastal kehtestati Indiast pärineva ja ühendusse tuleva PET-kile impordi suhtes tasakaalustavad tollimaksud, mille tulemusena vähenes sellise impordi maht 11 700 tonnilt 1998. aastal 10 600 tonnile 1999. aastal. 2000. aastal suurenes import taas 11 600 tonnile, kuid sellele järgnes dumpinguvastaste meetmete kehtestamine 2001. aastal ning import vähenes 6 100 tonnile. Alates sellest ajast on import järk-järgult suurenenud ja oli uurimisperioodi jooksul 11 500 tonni.

(21)

Eespool kirjeldatud kaubandusstruktuuri puhul tuleb märkida, et ühe äriühingu kumulatiivne tollimaks (12) oli tunduvalt madalam kui teistel tootjatel. Kõnealuse äriühingu kaubandusstruktuur erines märkimisväärselt teiste tootjate omast, kuna äriühing suurendas oluliselt oma osa vaatlusaluse toote ekspordis Indiast ühendusse ajavahemikul tasakaalustavate meetmete kehtestamisest uurimisperioodini. Eelkõige aastatel 2000 kuni 2001, kui kehtestati dumpinguvastased meetmed, suurendas kõnealune äriühing oluliselt oma osa kogu Indiast ühendusse suunatud ekspordis. Kui seda tavapäratut suundumust mitte arvestada, oli ühendusse imporditud vaatlusaluse toote kogus tunduvalt väiksem kui enne tasakaalustavate meetmete kehtestamist.

(22)

India ametiasutused esitasid statistilisi andmeid muuhulgas ühendusse suunatud ekspordi kohta. Ametiasutused märkisid, et nende arvates ei anna India ametlik statistika alust arvata, et India PET-kile tootjad hoiavad kõrvale olemasolevatest tasakaalustavatest meetmetest. Esitatud andmed on aga vastuolus koostööd tegevate India eksportijate esitatud ekspordiandmetega, vähemalt seoses ekspordiga Iisraeli; kõnealused andmed näitavad Iisraeli suunatud ekspordi suurenemist aastatel 2000 kuni 2003. Brasiiliasse suunatud otseeksporti käsitlevad India ametlikud ekspordiandmed näitavad ekspordi suurenemist ligikaudu 460 tonnilt 1998. aastal üle 1 500 tonnile 2000. aastal ning seejärel suhtelist stabiilsust sellel tasemel. Andmed näitavad märkimisväärset suurenemist ja ekspordi hilisem stabiilsus ei tõenda meetmetest kõrvalehoidmise puudumist, kuna need andmed ei hõlma kaudset müüki teiste vahendajariikide kaudu. Ainus teadaolev Brasiilia PET-kile tootja tegi uurimise käigus koostööd ja tema eksport ühendusse moodustab ainult tühise osa (0,5 %) kogu Brasiiliast ühendusse suunatud müügist uurimisperioodi jooksul.

Brasiilia

(23)

Eurostati poolt CN-tasandil esitatud andmete kohaselt suurenes Brasiiliast ühendusse tulev PET-kile import, millest on maha arvatud koostööd tegeva äriühingu toodetud kauba import, 115 tonnilt 1998. aastal (0,2 % kogu impordist) üle 650 tonnile (0,6 %) 2000. aastal ehk tasakaalustavate meetmete kehtestamisele järgnenud aastal. 2001. aastal imporditi üle 1 200 tonni (1,4 %), 2002. aastal suurenes maht veidi üle 2 500 tonnile (3,2 %) ning püsis uurimisperioodil veidi üle 2 000 tonni tasemel (2,4 % kogu PET-kile impordist).

(24)

Ainus koostööd tegev äriühing Brasiilias, Terphane, on eespool esitatu kohaselt (vt põhjendust 22) ainus teadaolev PET-kile tootja Brasiilias. Kõnealune äriühing eksportis uurimisperioodil ühendusse ainult ühe PET-kile partii suurusega 10,6 tonni. Kui mitte arvestada 2002. aastal müüdud näidist, oli see äriühingule esimene kord eksportida ühendusse PET-kilet. Seega leitakse, et kõnealune äriühing ei ole vastutav PET-kile koguste eest, mis saabusid Brasiiliast ühendusse aastatel 1998 kuni 2003 (vt põhjendust 23 eespool). Äriühing toodab ühendusse tarnitavat PET-kilet rajatistes, mis loodi enne Indiast pärineva PET-kile suhtes kehtestatud meetmete jõustumist. Seega ei leitud kõnealuse äriühingu puhul kaubandusstruktuuri muutusi.

Iisrael

(25)

Eurostati poolt CN-tasandil esitatud andmete kohaselt vähenes Iisraelist ühendusse tulev PET-kile import, millest on maha arvatud koostööd tegeva äriühingu toodetud kauba import, aastatel 1998 kuni 1999 1 100 tonnilt veidi alla 1 000 tonnile 1999. aastal (1,3 % kogu PET-kile impordist), kuid suurenes siis 3 000 tonnile 2000. aastal (3,7 % kogu impordist) ja 3 400 tonnile 2001. aastal (4,1 % kogu PET-kile impordist). Impordi maht suurenes veidi üle 4 200 tonnile 2002. aastal (5,1 % impordist) ja üle 4 400 tonnile 2003. aastal (5,3 % impordist). Iisraelis asub väike hulk PET-kile töötlejaid, kuid tähtaja jooksul saadud teave näitas, et isegi kumulatiivselt ei oleks neil tõenäoliselt olnud piisavalt võimsust, et toota aastatel 2000 kuni 2003 Iisraelist ühendusse saabunud kilekogust.

(26)

India ametlikud ekspordiandmed näitavad Iisraeli suunatud ekspordi esialgset vähenemist 53 tonnilt 1998. aastal 44 tonnile 1999. aastal. 2000. aastal eksporditi 81 tonni, 2001. aastal 395 tonni, 2002. aastal 1 032 tonni ja uurimisperioodil 2 453 tonni.

(27)

Ainus koostööd tegev äriühing Iisraelis, Jolybar, lõikab ja töötab ostetud PET-kilet ümber ning müüb seda vaatlusaluse tootega sama CN-koodi alla kuuluvate toodetena, kuid see kile ei ole reeglina pärit Indiast ja seega ei saa seda käsitada vaatlusaluse tootena. Kõnealune äriühing on tarninud PET-kilet ühendusse alates 1990. aastatest. Jolybari poolt ühendusse eksporditud PET-kile kogus kahekordistus ajavahemikul 1999 kuni 2003 (uurimisperiood). Äriühing toodab ühendusse tarnitavat PET-kilet rajatistes, mis loodi enne Indiast pärineva PET-kile suhtes kehtestatud meetmete jõustumist. Olenemata sellest, kas kõnealune ekspordi suurenemine on märk äriühingu kaubandusstruktuuri muutumisest või mitte, ei uuritud asja pikemalt, kuna vastavalt põhjendusele 31 oli kõnealuse käitumise puhul olemas selge majanduslik õigustus.

(28)

Eespool esitatut silmas pidades ja eelkõige arvestades Brasiiliast ja Iisraelist tuleva impordi suurenemise ajalist kattumist Indiast pärineva PET-kile suhtes 1999. aastal kehtestatud tasakaalustavate meetmetega, leitakse, et kaubandusstruktuur on muutunud seoses PET-kile ekspordiga Indiast, Iisraelist ja Brasiiliast.

4.   EBAPIISAV PÕHJENDUS VÕI MAJANDUSLIK ÕIGUSTUS

Brasiilia

Koostööst keeldunud eksportivad tootjad

(29)

Kuna muud osapooled ei teinud koostööd ning eespool nimetatud kaubandusstruktuuri muutus Brasiilia puhul toimus pärast tasakaalustavate meetmete kehtestamist, tuleb kättesaadava teabe põhjal ja muu seletuse puudumisel järeldada, et kaubandusstruktuuri muutus tulenes tollimaksu kehtestamisest ning sellel ei olnud muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust algmääruse artikli 23 lõikes 1 määratletud tähenduses.

Iisrael

Koostööst keeldunud eksportivad tootjad

(30)

Kuna osapooled ei teinud koostööd ning eespool nimetatud kaubandusstruktuuri muutus toimus pärast tasakaalustavate meetmete kehtestamist, tuleb kättesaadava teabe põhjal ja muu seletuse puudumisel järeldada, et kaubandusstruktuuri muutus tulenes tollimaksu kehtestamisest ning sellel ei olnud muud piisavat põhjendust ega majanduslikku õigustust algmääruse artikli 23 lõikes 1 määratletud tähenduses.

Koostööd tegev eksportiv tootja

(31)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et Jolybari ekspordikaubandus ühendusse on toiminud pikka aega ja et äriühing toodab ühendusse tarnitavat PET-kilet rajatistes, mis loodi enne Indiast pärineva PET-kile suhtes kehtestatud meetmete jõustumist. Äriühing selgitas, et reeglina ei tarni ta India kilet ühenduse klientidele, sest viimased eelistavad Jolybaris töötlemise alusmaterjalina Euroopa kile omadusi. Uurimisperioodil saadeti erandkorras ühele ühenduse kliendile ligikaudu üks tonn India kilet suurema partii osana, mida klient kiiresti vajas. Seega järeldatakse, et Jolybari ekspordi suurenemiseks on olemas piisav majanduslik õigustus ja et kõnealune suurenemine on kooskõlas äriühingu tegevusega ühenduse turul äriühingu toodetud PET-kile osas.

5.   TOLLIMAKSU PARANDAVA MÕJU KAHJUSTAMINE SAMASUGUSE TOOTE HINDADE JA/VÕI KOGUSTE OSAS

Koostööst keeldunud eksportivad tootjad

(32)

Põhjendustes 20 kuni 28 esitatud arvudest ilmneb, et alates meetmete kehtestamisest 1999. aastal on ühenduse impordi struktuuris toimunud selge kvantitatiivne muutus. Meetmete kehtestamise ajal vähenes India import ühendusse 11 700 tonnilt 1998. aastal 10 600 tonnile 1999. aastal (9 %). Vaatlusaluse toote ekspordi kasv Brasiiliast ja Iisraelist ühendusse paisus aastatel 1999 kuni 2000 kokku vähem kui 1 000 tonnilt rohkem kui 3 500 tonnile. Eurostati andmetest nähtub, et alates 1998. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni suurenes import ühendusse Brasiiliast 1 900 tonni võrra ja Iisraelist 3 500 tonni võrra. Indiast tulev eksport, mis vähenes pärast tasakaalustavate meetmete kehtestamist ja veelgi pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, on seejärel jõudnud taas samale tasemele nagu enne tasakaalustavate meetmete kehtestamist. Seega leitakse, et teatavat osa Indiast tulevatest ekspordivoogudest on esmalt hüvitatud ja seejärel täiendatud Brasiilia ja Iisraeli kaudu tulevate ekspordivoogudega, millega kahjustatakse meetmete parandavat mõju ühenduse turule imporditavate koguste osas.

(33)

Brasiiliast ja Iisraelist saadetud vaatlusaluse toote hindade puhul tuli vähest koostööd arvestades toetuda Eurostati andmetele, mis on parimateks kättesaadavateks tõenditeks.

(34)

Uurimisperioodi jooksul Brasiiliast imporditud PET-kile keskmine hind, mida oli korrigeeritud impordijärgsete kulude võrra, oli umbes 67 % kahju kõrvaldamist võimaldavast hinnatasemest, mis määrati kindlaks tasakaalustavate meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus. Nende andmete alusel on tõendeid selle kohta, et Brasiiliast saadetud PET-kile kahjustas tollimaksu parandavat mõju ka hindade osas.

(35)

Uurimisperioodi jooksul Iisraelist imporditud PET-kile keskmine hind, mida oli korrigeeritud impordijärgsete kulude võrra, oli umbes 75 % kahju kõrvaldamist võimaldavast hinnatasemest, mis määrati kindlaks esialgse subsiidiumivastase uurimise käigus. Nende andmete alusel on tõendeid selle kohta, et Iisraelist tulev import kahjustas tollimaksu parandavat mõju ka hindade osas.

(36)

Seepärast järeldatakse, et PET-kile import Brasiiliast ja Iisraelist kahjustas tasakaalustavate meetmete parandavat mõju nii koguste kui hindade osas.

6.   TÕENDID VAATLUSALUSE TOOTE JÄTKUVA SUBSIDEERIMISE KOHTA

(37)

Esialgse uurimisega tehti kindlaks, et India äriühingud said kasu järgmistest subsiidiumidest: ekspordieelne imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook, pre-export), ekspordijärgne imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook, post-export, “DEPB”), kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme, “EPCG”), ekspordi edendamise piirkondade/ekspordisuunitlusega üksuste kava (Export Promotion Zones/Export Oriented Units – “EPZ/EOU”), samuti teatavad piirkondlikud kavad. India valitsus edastas teavet selle kohta, et DEPB ja EPCG kavasid kasutati jätkuvalt, kuid et asjaomased äriühingud ei asunud piirkondades, kus nad oleksid saanud kasu SEZ/EPZ kavast, mis asendas EPZ/EOU kava. Piirkondlike kavade kohta teavet ei saadud. Viis kuuest koostööd tegevast äriühingust kinnitasid, et nad on saanud toetust kas DEPB või EPCG kava või mõlema kaudu. Kuues äriühing keeldus seda teavet avaldamast, kui komisjon ei nõustu subsiidiumi määra uuesti arvutama. Üks äriühing leidis, et kõnealused subsiidiumid ei ole tasakaalustatavad. Tuleks märkida, et algmääruse artikli 23 lõikes 1 ei sätestata seda, et tuleb tõendada, et saadud subsiidiumid on endiselt tasakaalustatavad, ega seda, et subsiidiumide määr tuleb uuesti arvutada. Leiti, et vähemalt osa subsiidiumikavadest, mille puhul tehti esialgse uurimise käigus kindlaks, et need on tasakaalustatavad, kehtis endiselt ning et enamik koostööd tegevatest India eksportijatest sai neist kasu. Koostöö puudumisel tuleb järeldada, et mis tahes muu eksportiv tootja saaks kõnealustest subsiidiumidest samamoodi kasu. Seega järeldatakse, et eksporditava samasuguse toote osas kehtib endiselt subsiidium, mis on vastavalt algmääruse artikli 23 lõikele 1 vajalik tingimus selleks, et laiendada tasakaalustavaid tollimakse samasuguse toote impordile kolmandatest riikidest.

C.   REGISTREERIMISEST VÕI TOLLIMAKSU LAIENDAMISEST VABASTAMISE TAOTLUSED

(38)

Komisjon sai registreerimisest ja meetmetest vabastamise taotluse kohta äriühingutelt Terphane ja Jolybar. Nagu on märgitud põhjendustes 24 ja 27, tegid kõnealused äriühingud uurimise käigus koostööd, vastates küsimustikule ja nõustudes kontrollkäiguga.

(39)

Määrusega (EÜ) nr 1830/2004 (13) muutis komisjon algatamismäärust, et lõpetada PET-kile impordi registreerimine äriühingutelt Terphane ja Jolybar, kelle puhul ei täheldatud kõrvalehoidmist tasakaalustavatest meetmetest.

(40)

Vastavalt eespool nimetatud järeldustele, et äriühingute Terphane ja Jolybar puhul ei täheldatud kõrvalehoidmist kehtivatest tasakaalustavatest meetmetest, tuleks kõnealused äriühingud jätta välja ka kavandatud meetmete laiendamisest.

D.   MEETMED

(41)

Eespool toodud järeldusi silmas pidades leitakse, et on esinenud meetmetest kõrvalehoidmist algmääruse artikli 23 lõikes 1 määratletud tähenduses. Vastavalt algmääruse artikli 23 lõikele 1 tuleks vaatlusaluse toote (s.t Indiast pärineva PET-kile) impordi suhtes kehtivaid tasakaalustavaid meetmeid laiendada Brasiiliast või Iisraelist saadetud PET-kile impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte, välja arvatud äriühingute Terphane ja Jolybar toodetud PET-kile puhul.

(42)

Vastavalt algmääruse artikli 24 lõikele 5, kus sätestatakse, et registreeritud impordi suhtes kohaldatakse meetmeid alates registreerimise kuupäevast, tuleks sisse nõuda tasakaalustav tollimaks Brasiiliast ja Iisraelist saadetud PET-kile impordilt, mis saabus ühendusse ja registreeriti vastavalt algatamismäärusele, välja arvatud Brasiiliast saadetud PET-kile puhul, mille tootja on Terphane, ja Iisraelist saadetud PET-kile puhul, mille tootja on Jolybar.

(43)

Laiendatud meetmetest vabastamine äriühingute Jolybar ja Terphane toodetud PET-kile puhul kehtib vastavalt algmääruse artikli 23 lõikele 3 jätkuvalt tingimusel, et ei tehta kindlaks, et vabastuse saamise aluseks on olnud asjaomaste äriühingute esitatud valed või eksitavad andmed. Kui esmapilgul usutavatest tõenditest peaks nähtuma vastupidist, võib komisjon algatada uurimise, et teha kindlaks, kas vabastuse tühistamine on õigustatud.

(44)

Otsus mitte laiendada tollimakse PET-kile impordile äriühingutest Terphane ja Jolybar tehti käesoleva uurimise käigus tehtud järelduste põhjal. Seega kohaldatakse otsust tollimakse mitte laiendada üksnes vastavalt Brasiiliast või Iisraelist saadetud ja konkreetsete juriidiliste isikute toodetud PET-kile impordi puhul. Imporditava PET-kile suhtes, mille tootjaks või saatjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi vabastust kohaldada ning selle puhul tuleks kohaldada määrusega (EÜ) nr 2597/1999 kehtestatud jääktollimaksu määrasid.

E.   MENETLUS

(45)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal nõukogu kavatses laiendada kehtivat lõplikku tasakaalustavat tollimaksu, ja neile anti võimalus avaldada arvamust ja esitada oma seisukoht. Iisraeli ametiasutused kordasid India valitsuse arvamust, millele on viidatud põhjenduses 10. Samuti esitasid nad loetelu Iisraeli PET-kile töötlejatest, kes eksportisid ühendusse aastatel 2003 ja 2004. Kõnealused äriühingud ei teinud tähtaja jooksul koostööd, seepärast ei olnud võimalik neid vabastada Iisraeli suhtes laiendatud meetmetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määrusega (EÜ) nr 2597/1999 kehtestatud 19,1 % suurust lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Indiast pärineva ja CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluva polüetüleentereftalaatkile impordi suhtes laiendatakse Brasiiliast ja Iisraelist saadetud sama polüetüleentereftalaatkile impordile, olenemata sellest, kas see deklareeritakse Brasiiliast või Iisraelist pärinevana või mitte (TARICi koodid 3920621901, 3920621904, 3920621907, 3920621911, 3920621914, 3920621917, 3920621921, 3920621924, 3920621927, 3920621931, 3920621934, 3920621937, 3920621941, 3920621944, 3920621947, 3920621951, 3920621954, 3920621957, 3920621961, 3920621967, 3920621974, 3920621992, 3920629031, 3920629092), välja arvatud polüetüleentereftalaatkile puhul, mille tootja on Terphane Ltda, BR 101, km 101, City of Cabo de Santo Agostinho, State of Pernambuco, Brasiilia (TARICi lisakood A569), või Jolybar Filmtechnic Converting Ltd. (1987), Hacharutsim str. 7, Ind. Park Siim 2000, Natania South, 42504, POB 8380, Iisrael (TARICi lisakood A570).

2.   Käesoleva artikli lõikega 1 laiendatud tollimaks nõutakse sisse impordilt, mis on registreeritud vastavalt määruse (EÜ) nr 283/2004 artiklile 2 ja määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 23 lõikele 2 ja artikli 24 lõikele 5, välja arvatud polüetüleentereftalaatkile puhul, mille tootja on Terphane Ltda, BR 101, km 101, City of Cabo de Santo Agostinho, State of Pernambuco, Brasiilia, või Jolybar Filmtechnic Converting Ltd. (1987), Hacharutsim str. 7, Ind. Park Siim 2000, Natania South, 42504, POB 8380, Iisrael.

3.   Kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. november 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

M. VAN DER HOEVEN


(1)  EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 316, 10.12.1999, lk 1.

(3)  EÜT L 227, 23.8.2001, lk 1.

(4)  EÜT C 154, 28.6.2002, lk 2.

(5)  EÜT C 281, 22.11.2003, lk 4.

(6)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004.

(7)  ELT C 43, 19.2.2004, lk 14.

(8)  ELT L 49, 19.2.2004, lk 25.

(9)  ELT L 49, 19.2.2004, lk 28. Määrust on muudetud määrusega 1830/2004 (ELT L 321, 22.10.2004, lk 26).

(10)  Vt käesoleva ELT lk 1.

(11)  Kaubandusläbirääkimiste komitee 15. detsembril 1993 vastu võetud otsus kõrvalehoidmise takistamise kohta.

(12)  Kõnealuse äriühingu suhtes kohaldati tasakaalustavat tollimaksu määraga 7 %.

(13)  ELT L 321, 22.10.2004, lk 26.


18.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/15


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1977/2004,

17. november 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 18. novembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. november 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 17. novembri 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

127,5

070

56,3

204

57,5

999

80,4

0707 00 05

052

108,0

204

30,7

999

69,4

0709 90 70

052

85,8

204

98,1

999

92,0

0805 20 10

204

72,6

999

72,6

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

052

68,4

624

79,5

999

74,0

0805 50 10

052

57,2

388

31,5

524

65,8

528

21,0

999

43,9

0806 10 10

052

113,3

400

203,9

508

233,7

999

183,6

0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90

388

139,8

400

97,2

404

79,3

512

104,2

720

40,7

800

195,0

804

106,7

999

109,0

0808 20 50

720

69,7

999

69,7


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


18.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/17


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1978/2004,

16. november 2004,

millega kehtestatakse ühikuväärtus teatud rikneva kauba tolliväärtuse määramiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1)

võttes arvesse komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2454/93, (2) millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, eriti selle artikli 173 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 173–177 sätestatakse, et komisjon kehtestab perioodiliselt selle määruse lisas 26 nimetatud toodete ühikuväärtused.

(2)

Komisjonile vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikele 2 esitatud elementidele nimetatud artiklites sätestatud reeglite ja kriteeriumite kohaldamise tulemusena tuleks kõnealuste toodete suhtes kehtestada käesoleva määruse lisas esitatud ühikuväärtused.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 173 lõikes 1 sätestatud ühikuväärtused kehtestatakse vastavalt lisas esitatud tabelile.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. novembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. november 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Olli REHN


(1)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT L 311, 12.12.2000, lk 17).

(2)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Mmäärust viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2286/2003 (ELT L 343, 31.12.2003, lk 1).


LISA

Rubriik

Kirjeldus

Ühikuväärtuste määrad 100 kg kohta

CN-kood, Liik, Teisend

EUR

LTL

SEK

CYP

LVL

GBP

CZK

MTL

DKK

PLN

EEK

SIT

HUF

SKK

1.10

Varajane kartul

0701 90 50

 

 

 

 

1.30

Sibul (v.a seemneks)

0703 10 19

38,49

22,23

1 212,82

286,04

602,24

9 408,88

132,90

26,14

16,63

165,06

9 229,13

1 524,59

345,11

26,97

 

 

 

 

1.40

Küüslauk

0703 20 00

106,86

61,71

3 367,22

794,16

1 672,03

26 122,44

368,97

72,57

46,16

458,26

25 623,39

4 232,81

958,16

74,87

 

 

 

 

1.50

Porrulauk

ex 0703 90 00

80,25

46,34

2 528,68

596,39

1 255,64

19 617,11

277,09

54,50

34,67

344,14

19 242,35

3 178,70

719,55

56,22

 

 

 

 

1.60

Lillkapsas

0704 10 00

1.80

Valge ja punane peakapsas

0704 90 10

16,57

9,57

522,12

123,14

259,26

4 050,54

57,21

11,25

7,16

71,06

3 973,15

656,34

148,57

11,61

 

 

 

 

1.90

Spargelkapsas (Brassica oleracea var. italica)

ex 0704 90 90

61,43

35,48

1 935,66

456,52

961,17

15 016,56

212,11

41,72

26,54

263,43

14 729,69

2 433,24

550,80

43,04

 

 

 

 

1.100

Hiina kapsas

ex 0704 90 90

75,36

43,52

2 374,59

560,05

1 179,13

18 421,75

260,20

51,18

32,56

323,17

18 069,82

2 985,01

657,70

52,80

 

 

 

 

1.110

Lehtsalat (peasalat)

0705 11 00

1.130

Porgandid

ex 0706 10 00

26,74

15,44

842,58

198,72

418,39

6 536,59

92,33

18,16

11,55

114,67

6 411,72

1 059,17

239,76

18,73

 

 

 

 

1.140

Redised

ex 0706 90 90

39,73

22,94

1 251,89

295,26

621,64

9 712,00

137,18

26,98

17,16

170,37

9 526,46

1 573,71

356,23

27,83

 

 

 

 

1.160

Herned (Pisum sativum)

0708 10 00

401,77

232,02

12 659,73

2 985,78

6 286,31

98 212,33

1 387,23

272,84

173,56

1 722,90

96 336,07

15 914,05

3 602,38

281,48

 

 

 

 

1.170

Oad:

 

 

 

 

 

 

1.170.1

Oad (Vigna spp., Phaseolus spp.)

ex 0708 20 00

120,71

69,71

3 803,60

897,08

1 888,72

29 507,78

416,79

81,97

52,15

517,64

28 944,06

4 781,36

1 082,33

84,57

 

 

 

 

1.170.2

Oad (Phaseolus spp., vulgaris var. Compressus Savi)

ex 0708 20 00

194,17

112,13

6 118,30

1 442,99

3 038,10

47 464,86

670,43

131,86

83,88

832,66

46 558,08

7 691,07

1 740,99

136,04

 

 

 

 

1.180

Aedoad

ex 0708 90 00

1.190

Artišokid

0709 10 00

1.200

Spargel:

 

 

 

 

 

 

1.200.1

roheline

ex 0709 20 00

244,55

141,23

7 705,86

1 817,42

3 826,42

59 780,96

844,39

166,08

105,65

1 048,72

58 638,89

9 686,74

2 192,73

171,33

 

 

 

 

1.200.2

muu

ex 0709 20 00

454,18

262,29

14 311,10

3 375,26

7 106,31

111 023,40

1 568,18

308,43

196,20

1 947,64

108 902,39

17 989,92

4 072,28

318,20

 

 

 

 

1.210

Baklažaan

0709 30 00

95,69

55,26

3 015,27

711,15

1 497,26

23 392,01

330,41

64,98

41,34

410,36

22 945,12

3 790,38

858,01

67,04

 

 

 

 

1.220

Lehtseller (Apium graveolens var. dulce)

ex 0709 40 00

83,53

48,24

2 632,03

620,76

1 306,96

20 418,91

288,41

56,73

36,08

358,20

20 028,82

3 308,62

748,96

58,52

 

 

 

 

1.230

Kukeseened

0709 59 10

553,21

319,48

17 431,65

4 111,24

8 655,86

135 232,18

1 910,12

375,68

238,99

2 372,33

132 648,69

21 912,65

4 960,25

387,58

 

 

 

 

1.240

Maguspipar

0709 60 10

107,89

62,30

3 399,52

801,77

1 688,07

26 373,00

372,51

73,27

46,61

462,65

25 869,17

4 273,41

967,35

75,59

 

 

 

 

1.250

Apteegitill

0709 90 50

1.270

Bataadid, terved, värsked (inimtoiduks)

0714 20 10

78,73

45,47

2 480,88

585,11

1 231,90

19 246,28

271,85

53,47

34,01

337,63

18 878,60

3 118,61

705,94

55,16

 

 

 

 

2.10

Kastanid (Castanea spp.), värsked

ex 0802 40 00

2.30

Ananassid, värsked

ex 0804 30 00

71,81

41,47

2 262,84

533,69

1 123,64

17 554,81

247,96

48,77

31,02

307,96

17 219,44

2 844,53

643,90

50,31

 

 

 

 

2.40

Avokaadod, värsked

ex 0804 40 00

160,63

92,76

5 061,47

1 193,74

2 513,32

39 266,17

554,63

109,08

69,39

688,83

38 516,03

6 362,58

1 440,26

112,54

 

 

 

 

2.50

Guajaavid ja mangod, värsked

ex 0804 50

2.60

Magusad apelsinid, värsked:

 

 

 

 

 

 

2.60.1

Veri- ja poolveriapelsinid

0805 10 10

52,21

30,15

1 645,14

388,00

816,91

12 762,73

180,27

35,46

22,55

223,89

12 518,91

2 068,04

468,13

36,58

 

 

 

 

2.60.2

Sortidest Navel, Naveline, Navelate, Salustiana, Verna, Valencia late, Malta, Shamouti, Ovali, Trovita ja Hamlin

0805 10 30

50,65

29,25

1 595,88

376,39

792,45

12 380,63

174,87

34,39

21,88

217,19

12 144,11

2 006,12

454,12

35,48

 

 

 

 

2.60.3

Muud

0805 10 50

54,47

31,45

1 716,20

404,76

852,19

13 313,99

188,06

36,99

23,53

233,56

13 059,64

2 157,36

488,35

38,16

 

 

 

 

2.70

Mandariinid (sh tangeriinid ja satsumad), värsked; klementiinid, vilkingid ja sarnased tsitrushübriidid, värsked:

 

 

 

 

 

 

2.70.1

Klementiinid

ex 0805 20 10

 

 

 

 

2.70.2

Monrealid ja satsumad

ex 0805 20 30

 

 

 

 

2.70.3

Mandariinid ja vilkingid

ex 0805 20 50

 

 

 

 

2.70.4

Tangeriinid ja muud

ex 0805 20 70

ex 0805 20 90

 

 

 

 

2.85

Laimid e limonellid (Citrus aurantifolia), värsked

0805 50 90

103,48

59,76

3 260,81

769,06

1 619,19

25 296,86

357,31

70,28

44,71

443,77

24 813,59

4 099,03

927,88

72,50

 

 

 

 

2.90

Greipfruudid, värsked:

 

 

 

 

 

 

2.90.1

valged

ex 0805 40 00

76,70

44,29

2 416,68

569,97

1 200,03

18 748,29

264,82

52,08

33,13

328,89

18 390,12

3 037,92

687,68

53,73

 

 

 

 

2.90.2

roosad

ex 0805 40 00

82,97

47,91

2 614,27

616,57

1 298,14

20 281,16

286,47

56,34

35,84

355,79

19 893,71

3 286,30

743,90

58,13

 

 

 

 

2.100

Lauaviinamarjad

0806 10 10

178,10

102,85

5 611,93

1 323,57

2 786,66

43 536,54

614,94

120,95

76,94

763,75

42 704,82

7 054,54

1 596,90

124,78

 

 

 

 

2.110

Arbuusid

0807 11 00

57,43

33,17

1 809,62

426,80

898,58

14 038,76

198,29

39,00

24,81

246,28

13 770,57

2 274,80

514,93

40,24

 

 

 

 

2.120

Melonid (v.a arbuusid):

 

 

 

 

 

 

2.120.1

sordist Amarillo, Cuper, Honey dew (sh Cantalene), Onteniente, Piel de Sapo (sh Verde Liso), Rochet, Tendral, Futuro

ex 0807 19 00

44,25

25,55

1 394,30

328,85

692,36

10 816,81

152,79

30,05

19,12

189,76

10 610,17

1 752,73

396,76

31,00

 

 

 

 

2.120.2

muu

ex 0807 19 00

89,32

51,58

2 814,40

663,77

1 397,52

21 833,74

308,40

60,66

38,59

383,02

21 416,62

3 537,88

800,85

62,58

 

 

 

 

2.140

Pirnid:

 

 

 

 

 

 

2.140.1

Pirnid – sordist Nashi (Pyrus pyrifolia)

ex 0808 20 50

 

 

 

 

2.140.2

Muud

ex 0808 20 50

 

 

 

 

2.150

Aprikoosid

0809 10 00

214,58

123,92

6 761,42

1 594,67

3 357,45

52 454,08

740,90

145,72

92,70

920,18

51 451,99

8 499,51

1 923,99

150,33

 

 

 

 

2.160

Kirsid

0809 20 95

0809 20 05

851,77

491,90

26 839,27

6 330,01

13 327,30

208 215,15

2 940,99

578,44

367,96

3 652,64

204 237,39

33 738,61

7 637,22

596,75

 

 

 

 

2.170

Virsikud

0809 30 90

352,71

203,69

11 113,96

2 621,21

5 518,74

86 220,45

1 217,84

239,53

152,37

1 512,53

84 573,28

13 970,92

3 162,52

247,11

 

 

 

 

2.180

Nektariinid

ex 0809 30 10

272,32

157,27

8 580,92

2 023,80

4 260,94

66 569,53

940,28

184,94

117,64

1 167,81

65 297,78

10 786,74

2 441,74

190,79

 

 

 

 

2.190

Ploomid

0809 40 05

117,37

67,78

3 698,35

872,25

1 836,45

28 691,29

405,26

79,71

50,70

503,32

28 143,17

4 649,06

1 052,38

82,23

 

 

 

 

2.200

Maasikad

0810 10 00

330,34

190,77

10 409,01

2 454,95

5 168,70

80 751,61

1 140,60

224,33

142,71

1 416,60

79 208,93

13 084,77

2 961,93

231,44

 

 

 

 

2.205

Vaarikad

0810 20 10

304,95

176,11

9 608,97

2 266,27

4 771,43

74 545,03

1 052,93

207,09

131,74

1 307,72

73 120,91

12 079,07

2 734,27

213,65

 

 

 

 

2.210

Mustikad (liigist Vaccinium myrtillus)

0810 40 30

1 690,61

976,33

53 271,12

12 563,94

26 452,30

413 269,61

5 837,34

1 148,09

730,34

7 249,84

405 374,47

66 965,06

15 158,52

1 184,44

 

 

 

 

2.220

Kiivid (Actinidia chinensis Planch.)

0810 50 00

152,33

87,97

4 799,84

1 132,04

2 383,41

37 236,48

525,96

103,45

65,81

653,23

36 525,11

6 033,70

1 365,81

106,72

 

 

 

 

2.230

Granaatõunad

ex 0810 90 95

115,12

66,48

3 627,54

855,55

1 801,29

28 141,94

397,50

78,18

49,73

493,68

27 604,31

4 560,04

1 032,23

80,66

 

 

 

 

2.240

Kakiploomid (s.h sharon)

ex 0810 90 95

112,29

64,85

3 538,13

834,46

1 756,89

27 448,26

387,70

76,25

48,51

481,52

26 923,89

4 447,64

1 006,79

78,67

 

 

 

 

2.250

Litšid

ex 0810 90


18.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/23


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1979/2004,

17. november 2004,

millega kohandatakse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga liitumise tõttu komisjoni määrust (EÜ) nr 639/2003, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1254/1999 seoses eksporditoetuste andmise nõuetega, mis käsitlevad elusveiste heaolu veo ajal

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti, eriti selle artikli 57 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia liitumist ühendusega 2004. aastal (edaspidi “uued liikmesriigid”), tuleb kohandada komisjoni määrust (EÜ) nr 639/2003 (1) ja ette näha teatud märkused uute liikmesriikide keeltes.

(2)

Seetõttu tuleks muuta määrust (EÜ) nr 639/2003,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 639/3 artikli 2 lõige 3 asendatakse järgneva tekstiga:

“3.   Kui väljumiskoha riiklik veterinaararst on veendunud, et lõike 2 nõuded on täidetud, kinnitab ta seda järgmise märkusega:

Resultados de los controles de conformidad con el artículo 2 del Reglamento (CE) no 639/2003 satisfactorios

Výsledky kontrol podle článku 2 nařízení (ES) č. 639/2003 jsou uspokojivé

Resultater af kontrollen efter artikel 2 i forordning (EF) nr. 639/2003 er tilfredsstillende

Ergebnisse der Kontrollen nach Artikel 2 der Verordnung (EG) Nr. 639/2003 zufriedenstellend

Määruse (EÜ) nr 639/2003 artiklis 2 osutatud kontrollide tulemused rahuldavad

Αποτελέσματα των ελέγχων βάσει του άρθρου 2 του κανονισμού (EK) αριθ, 639/2003 ικανοποιητικά

Results of the checks pursuant to Article 2 of Regulation (EC) No 639/2003 satisfactory

Résultats des contrôles visés à l'article 2 du règlement (CE) no 639/2003 satisfaisants

Risultati dei controlli conformi alle disposizioni dell'articolo 2 del regolamento (CE) n. 639/2003

Regulas (EK) Nr. 639/2003 2. pantā minēto pārbaužu rezultāti ir apmierinoši

Reglamento (EB) Nr.639/2003 2 straipsnyje numatytų patikrinimų rezultatai yra patenkinami

A 639/2003/EK rendelet 2. cikkében előirányzott ellenőrzések eredményei kielégítők

Riżultati tal-kontrolli konformi ma’l-artikolu 2 tar-regolament (KE) nru 639/2003 sodisfaċenti

Bevindingen bij controle overeenkomstig artikel 2 van Verordening (EG) nr. 639/2003 bevredigend

Wyniki kontroli, o której mowa w art. 2 rozporządzenia (WE) nr 639/2003 zadowalające

Resultados dos controlos satisfatórios nos termos do artigo 2.o do Regulamento (CE) n.o 639/2003

Výsledky kontrol podľa článku 2 nariadenia (ES) č. 639/2003 uspokojivé

Rezultati kontrol, izhajajoči iz člena 2 Uredbe št. 639/2003 so zadovoljivi

Asetuksen (EY) N:o 639/2003 2 artiklan mukaisen tarkastuksen tulos tyydyttävä

Resultaten av kontrollen enligt artikel 2 i förordning (EG) nr 639/2003 är tillfredsställande,

ning lööb templi ja kirjutab allkirja ühenduse tolliterritooriumilt lahkumist tõendava dokumendi kontrolleksemplari T5 lahtrisse J või siseriikliku dokumendi ettenähtud kohta.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. maist 2004. Käesolev määrus ei mõjuta siiski määruse (EÜ) nr 639/2003 artikli 2 lõike 3 alusel 1. mai 2004 ja käesoleva määruse jõustumise kuupäeva vahel välja antud tõendite kehtivust.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. november 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  ELT L 93, 10.4.2003, lk 10. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 687/2004 (ELT L 106, 15.4.2004, lk 13).


18.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/25


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1980/2004,

17. november 2004,

impordisertifikaatide kohta seoses veiselihasektori toodetega, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1)

võttes arvesse nõukogu 10. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2286/2002, millega kehtestati kord, mida kohaldatakse põllumajandustoodete ja -kaupade suhtes, mis on saadud teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riigid) pärit põllumajandustoodete töötlemisel, ja tunnistati kehtetuks määrus (EÜ) nr 1706/98, (2)

võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2247/2003, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) 2286/2002 (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest (AKV riikidest) pärit põllumajandussaaduste töötlemisel saadud põllumajandustoodete ja -kaupade suhtes kohaldatava korra kohta) rakenduseeskirjad veiselihasektoris, (3) eriti selle artiklit 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2247/2003 artikliga 1 nähakse ette võimalus välja anda impordisertifikaate veiselihasektori toodetele, mis on pärit Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast. Siiski peab import toimuma igale eksportivale kolmandale riigile ettenähtud koguste piires.

(2)

Sertifikaatide taotluste maht, mis esitati konditustatud liha kohta 1.–10. novembril 2004 vastavalt määrusele (EÜ) nr 2247/2003, ei ületa Botswanast, Keeniast, Madagaskarilt, Svaasimaalt, Zimbabwest ja Namiibiast pärit toodete puhul nende riikide saadaolevate koguste hulka. Seega on võimalik anda impordisertifikaadid taotletud kogustele.

(3)

Kogused, mille kohta sertifikaate saab taotleda alates 1. detsembrist 2004, tuleb kehtestada koguhulga 52 100 t piires.

(4)

Tuleks meenutada, et käesolev määrus ei piira nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiivi 72/462/EMÜ (sanitaarprobleemide ja sanitaarkorra kohta kolmandatest riikidest pärit veiste, sigade, lammaste ja kitsede ning värske liha või lihatoodete importimisel) (4) rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Järgmised liikmesriigid annavad 21. novembril 2004 impordisertifikaadid veiselihasektori toodetele, väljendatuna konditustatud lihana, mis on pärit teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidest ning mille kogused ja päritoluriigid on esitatud järgmiselt:

 

Ühendkuningriik:

260 t, mis on pärit Botswanast,

435 t, mis on pärit Namiibiast.

 

Saksamaa:

200 t, mis on pärit Botswanast.

Artikkel 2

Litsentsitaotlusi võib määruse (EÜ) nr 2247/2003 artikli 3 lõike 2 kohaselt esitada 2004. aasta detsembri esimese 10 päeva jooksul järgmiste konditustatud veise- ja vasikaliha koguste kohta:

Botswana:

10 356 t,

Keenia:

142 t,

Madagaskar:

7 579 t,

Svaasimaa:

3 180 t,

Zimbabwe:

9 100 t,

Namiibia:

4 450 t.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 21. novembril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. november 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 348, 21.12.2002, lk 5.

(3)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 37. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).

(4)  EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).


II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

18.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/27


NÕUKOGU OTSUS,

25. oktoober 2004,

millega muudetakse nõukogu otsust, millega antakse Europoli direktorile volitused alustada läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide ja Euroopa Liiduga mitteseotud organitega

(2004/773/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Politseiameti loomist käsitleva konventsiooni (Europoli konventsioon), (1) eriti selle artikli 42 lõiget 2, artikli 10 lõiget 4 ja artiklit 18,

võttes arvesse nõukogu 3. novembri 1998. aasta akti, millega nähakse ette eeskirjad, mis reguleerivad Europoli välissuhteid kolmandate riikide ja Euroopa Liiduga mitteseotud organitega, (2) eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse nõukogu 3. novembri 1998. aasta akti, millega nähakse ette eeskirjad, mis reguleerivad kolmandatelt isikutelt saadava teabe vastuvõtmist Europoli poolt, (3) eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse nõukogu 12. märtsi 1999. aasta akti, millega võetakse vastu eeskirjad, mis reguleerivad isikuandmete edastamist Europoli poolt kolmandatele riikidele ja kolmandatele isikutele, (4) eriti selle artikleid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Operatiivnõuded ja vajadus võidelda Europoli kaudu tõhusalt organiseeritud kuritegevuse vastu nõuavad, et Moldova ja Ukraina lisataks nende kolmandate riikide nimekirja, kellega Europoli direktor on volitatud läbirääkimisi alustama.

(2)

Seepärast tuleks nõukogu 27. märtsi 2000. aasta otsust (5) muuta,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu 27. märtsi 2000. aasta otsust muudetakse järgmiselt.

 

Artikli 2 lõikes 1, pealkirja “Kolmandad riigid” all lisatakse tähestikulisse järjekorda järgnevad riigid:

“Moldova”,

“Ukraina”.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päevale järgneval päeval.

Luxembourg, 25. oktoober 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

R. VERDONK


(1)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2.

(2)  EÜT C 26, 30.1.1999, lk 19.

(3)  EÜT C 26, 30.1.1999, lk 17.

(4)  EÜT C 88, 30.3.1999, lk 1.

(5)  EÜT C 106, 13.4.2000, lk 1.


Komisjon

18.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/28


KOMISJONI OTSUS,

9. november 2004,

millega teatatakse ühise kalanduspoliitika raames asutatud Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoni tegevuse alustamisest

(2004/774/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuli 2004. aasta otsust (EÜ) nr 585/2004, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 3,

võttes arvesse Ühendkuningriigi poolt 10. septembril 2004 Belgia, Taani, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaade, Rootsi ja Ühendkuningriigi nimel edastatud soovitust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (2) ning otsus (EÜ) nr 585/2004 loovad raamistiku piirkondlike nõuandekomisjonide moodustamiseks ja tööks.

(2)

Otsuse (EÜ) nr 585/2004 artiklis 2 nähakse ette piirkondlik nõuandekomisjon, mis hõlmaks Põhjamerd (ICES IV ja IIIa püügipiirkonda).

(3)

Vastavalt otsuse (EÜ) nr 585/2004 artikli 3 lõikele 1 on kalandussektori ja muude huvigruppide esindajad esitanud taotluse kõnealuse piirkondliku nõuandekomisjoni tegevuse alustamise kohta Belgiale, Taanile, Saksamaale, Hispaaniale, Prantsusmaale, Madalmaadele, Rootsile ja Ühendkuningriigile.

(4)

Otsuse (EÜ) nr 585/2003 artikli 3 lõike 2 kohaselt on asjaomased liikmesriigid kindlaks teinud, kas taotlus Põhjamere piirkondliku nõuandekomisjoni kohta on vastavuses kõnealuse otsuse sätetega. 10. septembril 2004 edastasid asjaomased liikmesriigid komisjonile soovituse kõnealuse piirkondliku nõuandekomisjoni kohta.

(5)

Komisjon on hinnanud huvitatud poolte esitatud taotlust ja soovitust otsuse (EÜ) nr 585/2004 põhjal ning ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja põhimõtete valguses ning jõudnud seisukohale, et Põhjamere piirkondlik nõuandekomisjon on valmis tööd alustama,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Otsusega (EÜ) nr 585/2004 asutatud Põhjamere piirkondlik nõuandekomisjon alustab tööd 1. novembril 2004.

Brüssel, 9. november 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

António VITORINO


(1)  ELT L 256, 3.8.2004, lk 17.

(2)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.


18.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/29


KOMISJONI OTSUS,

18. november 2004,

millega Slovakkiale antakse nõukogu direktiivi 92/102/EMÜ (loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta) artikli 3 lõikega 2 ettenähtud erand

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 4382 all)

(Ainult slovakikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2004/775/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 1992. aasta direktiivi 92/102/EMÜ loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu direktiivi 92/102/EMÜ artikli 3 lõikega 2 nähakse ette võimalus lubada liikmesriikidel jätta artikli 3 lõikega 1 nõutavast põllumajandusettevõtete loetelust välja sellised põllumajandusettevõtted, kus on vähem kui kolm lammast või kitse, kelle puhul lisatasu ei ole taotletud, või üks siga, tingimusel et kõnealused loomad on ette nähtud omanikule kasutamiseks või tarbimiseks ning et nende suhtes kohaldatakse enne liikumist direktiiviga nõutud kontrolle.

(2)

Slovaki ametiasutused on taotlenud kõnealuse loa kohaldamist kuni 2005. aasta juuni lõpuni ning on esitanud asjakohased kinnitused veterinaarkontrollide kohta.

(3)

Seepärast tuleks Slovakkial lubada erandit kohaldada kuni 30. juunini 2005.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Slovakkial lubatakse kohaldada direktiivi 92/102/EMÜ artikli 3 lõikega 2 ettenähtud erandit.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 30. juunini 2005 ning see on adresseeritud Slovaki Vabariigile.

Brüssel, 18. november 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David BYRNE


(1)  EÜT L 355, 5.12.1992, lk 32. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 21/2004 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).


EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND

EMP Ühiskomitee

18.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/30


EUROOPA MAJANDUSPIIRKONNA ÜHISKOMITEE OTSUS,

nr 138/2004

29. oktoober 2004,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli nr 3, mis puudutab lepingu artikli 8 lõike 3 punktis b viidatud tooteid

EUROOPA MAJANDUSPIIRKONNA ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, edaspidi “leping”, eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu protokoll nr 3, mida on muudetud EMP ühiskomitee otsusega nr 140/2001, (1) sätestab kauplemistingimused teatud põllumajandus- ja töödeldud põllumajandustoodetele lepingupartnerite vahel.

(2)

Otsuse nr 140/2001 vastuvõtmise ajal teatasid EÜ ja Norra ühisdeklaratsioonis, et protokolli nr 3 I tabelis olevate toodete tollimaksu mittepõllumajanduslik komponent tuleb eemaldada. Selle alusel lõpetati komisjoni ja Norra ametivõimude vahelised läbirääkimised 11. märtsil 2004.

(3)

Tehnilised muudatused tehti tariifinomenklatuuridesse alates otsuse nr 140/2001 rakendamisest.

(4)

Lepingu protokolli nr 3 artikli 2 lõige 2 seab tingimuseks, et lepingu protokolli nr 3 I tabeli lisades välja toodud tollimaksud rakendatakse EMP ühiskomitee poolt arvestades vastastikust nõusolekut.

(5)

Järgides 11. märtsi 2004. aasta läbirääkimiste tulemusi ja tariifinomenklatuuridesse tehtud tehnilisi muudatusi, muudetakse lepingu protokolli nr 3 I tabeli I ja III lisa,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu protokolli nr 3 muudetakse järgmiselt.

1.

I tabeli I lisas asendatakse lõiked 4–6 ja 8 käesoleva otsuse I lisa lõigetega 4–6 ja 8.

2.

I tabeli I lisa liites asendatakse “1904 90 90” kirjega “1904 90 80”.

3.

I tabeli III lisas asendatakse lõiked 2, 7 ja 9–19 käesoleva otsuse II lisa lõigetega 2, 7 ja 9–11.

4.

I tabeli III lisa lõikes 6 kirje “teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud teravili (v.a teramais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a püülijahu ja lihtjahu), mujal nimetamata” asendatakse kirjega “teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained, eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud teravili (v.a. teramais) teradena või helvestena või muul kujul (v.a. püülijahu, tangud ja lihtjahu), mujal nimetamata”.

5.

I tabeli III lisa liites asendatakse “1905.3002” kirjega “1905.3200”.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 30. oktoobril 2004. a eeldusel, et kõik lepingu artikli 103 lõikes 1 ettenähtud teated on EMP ühiskomiteele esitatud. (2)

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. novembrist 2004.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 29. oktoober 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

Kjartan JÓHANNSSON


(1)  EÜT L 22, 24.1.2002, lk 34.

(2)  Põhiseaduslikke nõudeid ei ole nimetatud.


LISA I

EMP Ühiskomitee otsusele nr 138/2004

Järgnevad lõiked asendavad protokolli nr 3 I tabeli I lisa lõikeid 4–6 ja 8:

“4.

Järgmises tabelis esitatud toodete tollimaksud on kindlaks määratud:

CN kood

Kohaldatav tollimaks

Märkused

0501 00 00

Null

 

0502 10 00

Null

 

0502 90 00

Null

 

0503 00 00

Null

 

0505 10 10

Null

 

0505 10 90

Null

 

0505 90 00

Null

 

0507 10 00

Null

 

0507 90 00

Null

 

0508 00 00

Null

 

0509 00 10

Null

 

0509 00 90

Null

 

0510 00 00

Null

 

1302 14 00

Null

 

1302 19 30

Null

 

1302 19 91

Null

 

ex 1302 20 10

18,6 %

Lisatud suhkru sisaldusega 5 % massist või rohkem

ex 1302 20 90

10,9 %

Lisatud suhkru sisaldusega 5 % massist või rohkem

1401 10 00

Null

 

1401 20 00

Null

 

1401 90 00

Null

 

1402 00 00

Null

 

1403 00 00

Null

 

1404 10 00

Null

 

1404 90 00

Null

 

1517 10 10

0 % + 26,1 EUR/100 kg

 

1517 90 10

0 % + 26,1 EUR/100 kg

 

1517 90 93

Null

 

1702 50 00

Null

 

1702 90 10

Null

 

1704 90 10

Null

 

1806 10 15

Null

 

1901 90 91

Null

 

1902 20 10

8,2 %

 

2001 90 60

Null

 

ex 2006 00 38

9,12 EUR/100 kg

Suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

ex 2006 00 99

9,12 EUR/100 kg

Suhkrumais (Zea mays var. saccharata)

2007 10 10

13,98 % + 4,07 EUR/100 kg

 

2007 10 91

13,14 %

 

2007 10 99

15,15 %

 

2007 91 10

11,64 % + 22,31 EUR/100 kg

 

2007 91 30

11,64 % + 4,07 EUR/100 kg

 

2007 91 90

18,90 %

 

2007 99 10

19,53 %

 

2007 99 20

13,98 % + 19,11 EUR/100 kg

 

2007 99 31

13,98 % + 22,31 EUR/100 kg

 

2007 99 33

13,98 % + 22,31 EUR/100 kg

 

2007 99 35

13,98 % + 22,31 EUR/100 kg

 

2007 99 39

7 % + 22,31 EUR/100 kg

 

2007 99 55

13,98 % + 4,07 EUR/100 kg

 

ex 2007 99 57

13,98 % + 4,07 EUR/100 kg

Kastanipüree ja -pasta

ex 2007 99 57

7 % + 4,07 EUR/100 kg

Muu kui kastanipüree ja -pasta

2007 99 91

20,97 %

 

2007 99 93

13,14 %

 

2007 99 98

16,31 %

 

2008 11 10

Null

 

2008 11 92

Null

 

2008 11 96

Null

 

2102 10 10

Null

 

2102 10 90

Null

 

2102 20 11

Null

 

2102 20 19

Null

 

2102 20 90

Null

 

2102 30 00

Null

 

2103 20 00

Null

 

ex 2103 30 90

Null

Lisatud suhkru sisaldusega 5 % massist või rohkem

2103 90 30

Null

 

2103 90 90

Null

 

2104 10 10

Null

 

2104 10 90

Null

 

2104 20 00

Null

 

2106 10 20

12,4 %

 

2106 90 10

24,25 EUR/100 kg

 

2106 90 20

16,8 % min 0,97 EUR/% vol/hl

 

2106 90 92

Null

 

2202 10 00

Null (1)

 

2202 90 10

Null (1)

 

2203 00 01

Null

 

2203 00 09

Null

 

2203 00 10

Null

 

2205 10 10

Null

 

2205 10 90

Null

 

2205 90 10

Null

 

2205 90 90

Null

 

2207 20 00

9,9 EUR/hl

 

2208 40 11

Null

 

2208 40 31

Null

 

2208 40 39

Null

 

2208 40 51

Null

 

2208 40 91

Null

 

2208 40 99

Null

 

2208 50 11

Null

 

2208 50 19

Null

 

2208 50 91

Null

 

2208 50 99

Null

 

2208 60 11

Null

 

2208 60 19

Null

 

2208 60 91

Null

 

2208 60 99

Null

 

2208701011

Null

Lisatud suhkru sisaldusega rohkem kui 5 % massist

2208709011

Null

Lisatud suhkru sisaldusega rohkem kui 5 % massist

2208905610

Null

Akvaviit

2208907710

Null

Akvaviit

2209 00 11

3,10 EUR/hl

 

2209 00 19

2,33 EUR/hl

 

2209 00 91

2,49 EUR/hl

 

2209 00 99

1,50 EUR/hl

 

2402 10 00

12,60 %

 

2402 20 10

Null

 

2402 20 90

27,95 %

 

2402 90 00

27,95 %

 

2403 10 10

36,35 %

 

2403 10 90

36,35 %

 

2403 91 00

8,05 %

 

2403 99 10

20,2 %

 

2403 99 90

Null

 

3302 10 21

5,8 %

 

3501 10 10

Null

 

3501105010

Null

Veesisaldusega rohkem kui 50 % massist

3501105090

2,9 %

Veesisaldusega vähem kui 50 % massist

3501 10 90

8,7 %

 

3501 90 10

8,1 %

 

3501 90 90

6,2 %

 

3505 10 50

7,5 %

 

5.

Järgmiste toodete väärtuseline tollimaks on 0 %:

 

0403 10 51 kuni 0403 10 59

 

0403 10 91 kuni 0403 10 99

 

0403 90 71 kuni 0403 90 79

 

0403 90 91 kuni 0403 90 99

 

0710 40 00

 

0711 90 30

 

1704 10

 

1704 90 30 kuni 1704 90 99

 

1806 10 20 kuni 1806 10 90

 

1806 20 10 kuni 1806 20 50

 

1806 20 70

 

1806 20 80

 

1806 20 95

 

1806 31 00

 

1806 32

 

1806 90 11 kuni 1806 90 50

 

1806 90 60 10

 

1806 90 60 90

 

1806 90 70 10

 

1806 90 70 90

 

1806 90 90 11

 

1806 90 90 19

 

1806 90 90 91

 

1806 90 90 99

 

1901 10 00

 

1901 20 00

 

1901 90 11

 

1901 90 19

 

1901 90 99

 

1902 11 00

 

1902 19

 

1902 20 91

 

1902 20 99

 

1902 30

 

1902 40

 

1903 00 00

 

1904

 

1905

 

2001 90 30

 

2001 90 40

 

2004 10 91

 

2004 90 10

 

2005 20 10

 

2005 80 00

 

2008 99 85

 

2008 99 91

 

2101 12 98 91

 

2101 20 98 90

 

2101 30 19

 

2101 30 99

 

2105 00

 

2106 10 80

 

2106 90 98

 

2202 90 91 kuni 2202 90 99

 

3302 10 29

 

3505 10 10

 

3505 10 90

 

3505 20

 

3809 10.

6.

Järgmiste toodete väärtuseline tollimaks on 5,8 %:

 

2905 44

 

3824 60

8.

Käesolevas lisas sätestatud tariifikoodid vastavad ühenduses 1. jaanuaril 2004 kehtinud koodidele. Tariifinomenklatuuri võimalikud muudatused ei mõjuta käeoleva lisa tingimusi.”


(1)  Nullmäär on ajutiselt peatatud. Islandile kohaldub Euroopa Ühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokolliga nr 2 sätestatud eeliskokkulepe (null maksumäär). Norra jaoks kohandatakse Norra Kuningriigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kahepoolse vabakaubanduslepingu protokolli nr 2, et lisada maksuvabad kvoodid nende Norra päritolu toodete impordile ühendusse.


LISA II

EMP Ühiskomisjoni otsusele nr 138/2004

Järgnevad lõiked asendavad protokolli nr 3 I tabeli III lisa lõikeid 2, 7 ja 9–19:

“2.

Käesolevas lisas sätestatud tariifikoodid vastavad Norras 1. jaanuaril 2004. kehtinud koodidele. Tariifinomenklatuuri võimalikud muudatused ei mõjuta käesoleva lisa tingimusi.

7.

Allolevas tabelis loetletud toodetele määratud tollimaksud.

Norra tariifikoodid

Toodete kirjeldus

Kohaldatav tollimaks (NOK/kg)

05.01

Töötlemata juuksed, pestud ja puhastatud või mitte; juuksejäätmed

Null

05.02

Kodu- ja metssigade harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste karvade ja harjaste jäätmed

Null

05.03

Hobusejõhv ja selle jäätmed, sh kihtidena kas tugimaterjalil või ilma selleta

Null

05.05

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled ja sulgede osad (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud üksnes puhastamise või desinfitseerimise teel või säilitamiseks; sulepulber, sulgede osad ja jäätmed

Null

05.07

Elevandiluu, kilpkonnaluu, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, hirve- või põdrasarved, sõrad ja kabjad, küüned, küünised ja nokad, töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata; nende materjalide pulber ja jäätmed

Null

05.08

Korallid ja sarnased materjalid, töötlemata või eeltöödeldud, kuid muudmoodi töötlemata; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad, töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata; eelnimetatud materjalide jäätmed ja neist valmistatud pulber

Null

05.09

Loomset päritolu looduslikud käsnad

Null

05.10

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või mitte; näärmed ja muud farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused, värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud

Null

07.10

Köögiviljad (kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud), külmutatud:

– suhkrumais:

 

.4010

– – söödana kasutamiseks

1,73

.4090

– – muud

Null

07.11

Eelhoidistatud köögiviljad (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muudes säilituslahustes), kuid kõlbmatud sellisena koheseks tarbimiseks:

– muud köögiviljad; köögiviljasegud:

– – suhkrumais:

 

.9011

– – – söödana kasutamiseks

1,73

.9020

– – – muud

Null

13.02

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar ja teised taimeliimid ja paksendajad, teisendatud või mitte, saadud taimesaadustest:

– taimemahlad ja -ekstraktid:

 

.1400

– – püreetrist või rotenooni sisaldavatest taimejuurtest

– – muud:

Null

.1903

– – – taimeekstraktide segud jookide või toidupreparaatide valmistamiseks

Null

.1904

– – – teraapiline ja profülaktiline kasutus (meditsiiniline)

– pektiinid, pektinaadid ja pektiidid:

Null

ex ex .2000

– – lisatud suhkru sisaldusega 5 % massist või rohkem

Null

14.01

Peamiselt punumiseks kasutatavad taimsed materjalid (näiteks bambus, rotangpalm, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffiapalm, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled, ning niinekoor)

Null

14.02

Peamiselt täitmiseks või polsterdamiseks kasutatavad taimsed materjalid (näiteks kapokk, taimne vill ja merihein), kihtidesse laotuna või mitte, tugimaterjaliga või ilma

Null

14.03

Peamiselt luudadeks ja harjadeks kasutatavad taimsed materjalid (näiteks luuasorgo, piassaava, orashein ja istle), vihtades, kimpudes või mitte

Null

14.04

Mujal määratlemata või nimetamata taimsed materjalid:

 

.1000

– Peamiselt värvimise ja nahaparkimise juures kasutatavad taimsed toormaterjalid

Null

.9000

– muud

Null

15.17

Margariin; toidusegud või -preparaadid loomsest või taimsest rasvast või õlist või käesolevasse gruppi kuuluvate mitmesuguste rasvade ja õlide fraktsioonidest, välja arvatud toidurasvad ja -õlid ja nende fraktsioonid rubriigist 15.16:

– margariin, v.a vedel margariin:

– – muud:

– – – loomsed:

 

.1021

– – – – piimarasva sisaldusega üle 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist

– – – taimsed:

14,5 %

.1031

– – – – piimarasva sisaldusega üle 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist

– muud:

– – muud:

– – – vedel margariin:

14,5 %

.9032

– – – – piimarasva sisaldusega üle 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist

– – – toidukõlblikud loomsed või taimsed vedelad õlisegud, koosnedes põhiliselt taimeõlist:

14,5 %

.9041

– – – – piimarasva sisaldusega üle 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist

– – – muud:

10,2 %

.9091

– – – – piimarasva sisaldusega üle 10 %, kuid mitte rohkem kui 15 % massist

Null

ex ex .9098

– – – – toidukõlblikud segud või tooted, mida võib kasutada vormimäärdena

Null

15.20

Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolileelised:

 

.0010

– söödana kasutamiseks

3,79

15.22

Parkerasv; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid:

 

.0011

– söödana kasutamiseks

3,79

17.02

Muu suhkur, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisandita suhkur ja suhkrusiirup; tehismesi, segatud naturaalse meega või mitte; karamell:

– keemiliselt puhas fruktoos:

 

.5010

– – söödana kasutamiseks

1,37

.5090

– – muud

– muud, k.a invertsuhkur ja muud suhkrud ja suhkrusiirupi segud, mis kuivas olekus on fruktoosisisaldusega 50 % massist:

Null

ex ex .9022

– – keemiliselt puhas maltoos söödana kasutamiseks

1,37

ex ex .9022

– – keemiliselt puhas maltoos, ei kasutata söödana

Null

18.06

Šokolaad ja teised kakaod sisaldavad toidupreparaadid:

 

.1000

– kakaopulber, sisaldab lisatud suhkrut või muud magusainet

Null

19.01

Linnaseekstrakt; toiduained liht- ja püülijahust, tangust, tärklisest või linnaseekstraktist, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt ning mida pole mujal nimetatud; rubriikides 04.01 – 04.04. esitatud toodetest valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda vähem kui 5 % massist, arvestatuna täiesti rasvavabalt ning mida pole mujal nimetatud:

– toiduained imikutele jaemüügis:

 

.1010

– – toodetest rubriikides 04.01 - 04.04

– muud:

5,10 (1)

.9010

– – linnaseekstrakt

Null

19.04

Teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (näiteks maisihelbed); teravili (v.a mais) teradena või helvestena või muude töödeldud teradena (v.a liht- ja püülijahu ja tangud), eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil töödeldud, mujal nimetamata ja määratlemata:

– teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained:

 

.1010

– – maisihelbed

– – muud:

Null

.1091

– – – lõhenev mais

Null

.1099

– – – muud

– muud:

– – eeltöödeldud riis, mis ei sisalda lisaaineid:

Null

.9010

– – – söödana kasutamiseks

1,11

.9020

– – – muud

Null

19.05

Leib, saia- ja kondiitritooted, küpsised, koogid ja muud pagaritooted, kakaosisaldusega või ilma; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, pitseroblaat, riisipaber ja muud sarnased tooted:

 

.2000

– piparkoogid ja muud taolised

0,75

20.01

Köögiviljad, puuviljad, pähklid ja teised taimede söödavad osad, valmistatud või konserveeritud äädikaga või äädikhappega:

– muud:

– – köögiviljad:

– – – suhkrumais (Zea mays var. saccharata):

 

.9031

– – – – söödana kasutamiseks

1,73

.9041

– – – – muud

– – – muud:

Null

.9062

– – – – palmipungad

2,22

.9063

– – – – jamss, maguskartul ja muud söödavad taimeosad, mis sisaldavad tärklist vähemalt 5 % massist

2,22

20.04

Muud köögiviljad valmistatud või konserveeritud äädikata või äädikhappeta, külmutatud, v.a tooted rubriigist 20.06:

– muu köögivili ja köögiviljasegud:

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata):

 

.9011

– – – söödana kasutamiseks

1,73

.9020

– – – muud

Null

20.05

Muud köögiviljad valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a tooted rubriigist 20.06:

– suhkrumais (Zea mays var. saccharata):

 

.8010

– – söödana kasutamiseks

1,73

.8090

– – muud

Null

20.06

Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored ja muud taimeosad suhkrus säilitatuna (kuivatatud, suhkrustatud või glasuuritud):

– muud tooted:

 

ex ex .0031

– – suhkrumais ((Zea mays var. saccharata) suhkrusisaldusega üle 13 % massist söödana kasutamiseks

1,94

ex ex .0031

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) suhkrusisaldusega üle 13 % massist, ei ole söödana kasutamiseks

Null

ex ex .0091

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) suhkrusisaldusega alla 13 % massist söödana kasutamiseks

1,94

ex ex .0091

– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) suhkrusisaldusega alla 13 % massist, ei ole söödana kasutamiseks

Null

20.07

Keedised, puuviljaželeed, marmelaadid, puuvilja- või pähklipüreed ja -pastad, kuumtöödeldud, suhkrusisaldusega või muu magusainelisandiga või ilma:

– homogeniseeritud toiduained:

 

.1001

– – lisatud suhkruga või magusainega

5,30

ex ex .1009

– – muud, ei sisalda suhkrut ega magusainet, toormaterjalist, v.a maasikad, mustsõstrad ja vaarikad

3,28

ex ex .1009

– – muud

– muud:

– – tsitruspuuviljad:

4,55

.9110

– – – lisatud suhkruga või magusainega

Null

.9190

– – – muud

– – muud:

– – – lisatud suhkruga või magusainega:

Null

.9902

– – – – aprikoosid, mangod, kiivid, virsikud või segud nendest

Null

ex ex .9903

– – – – pohlad (Vaccinium vitis- idaea), mustikad (Vaccinium myrtillus), muud marjad Vaccinium liigist või murakad (Norra tariifiliin 0810.9010), või nende marjade segud

1,76

ex ex .9903

– – – – muud

– – – muud:

5,30

.9907

– – – – aprikoosid, mangod, kiivid, virsikud või segud nendest

Null

ex ex .9908

– – – – toorainetest, v.a maasikad, mustsõstrad ja vaarikad

1,76

ex ex .9908

– – – – muud

5,30

20.08

Puuviljad, pähklid ja muud söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, lisatud suhkru, magusaine või piirituselisandiga või ilma, mujal määratlemata ja lisamata:

– pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:

– – maapähklid:

 

.1110

– – – maapähklivõi

– – – muud:

Null

.1180

– – – – söödana kasutamiseks

1,69

.1191

– – – – muud

– muud, k.a segud, v.a need, mis kuuluvad alamrubriiki 2008.19:

– – palmipungad:

Null

.9110

– – – söödana kasutamiseks

– – muud:

4,67

ex ex .9903

– – – mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata) söödana kasutamiseks

2,67

21.01

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ning nendel toodetel või kohvil, teel või matel põhinevad valmistised; röstitud sigur ja muud röstitud kohviasendajad ning nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:

– kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ja tooted kohvist või selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:

– – tooted kohvist või selle ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:

 

ex ex .1202

– – – tooted kohvist, piimarasva sisaldusega 1,5 % või rohkem, piimavalgu sisaldusega 2,5 % või rohkem, suhkrusisaldusega 5 % või rohkem ja tärklisesisaldusega 5 % või rohkem massist

Null

ex ex .1209

– – – muud, sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist

– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:

Null

ex ex .2010

– – teeekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist

– – muud:

Null

ex ex .2091

– – – teel või matel põhinevad tooted, sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist

Null

ex ex .2099

– – – muud, sisaldades massist 1,5 % või rohkem piimarasvu, 2,5 % või rohkem piimavalku, 5 % või rohkem suhkrut või 5 % või rohkem tärklist

Null

ex ex .3000

– muud röstitud kohviasendajad peale röstitud siguri; muud röstitud kohviasendajate ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid peale röstitud siguri

Null

21.02

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud surnud üherakulised mikroorganismid (v.a vaktsiinid rubriigist 30.02); valmis küpsetuspulbrid:

– aktiivsed pärmid:

 

.1010

– – veinipärmid

Null

.1020

– – küpsetuspärm, vedel, pressitud või kuivatatud

Null (2)

.1090

– – muud

– mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid:

Null

.2010

– – pärmid söödana kasutamiseks

2,58

.2020

– – muud mitteaktiivsed pärmid

Null

.2031

– – muud üherakulised surnud mikroorganismid, söödana kasutamiseks

2,58

.2040

– – muud üherakulised surnud mikroorganismid, söödana kasutamiseks

Null

.3000

– valmistatud küpsetuspulbrid

Null

21.03

Kastmed ja tooted nendest; maitseainesegud; sinepipulber ja -jahu ning valmissinep:

– ketšup ja muud tomatikastmed:

 

.2010

– – ketšup

– sinepipulber ja -jahu ning valmissinep:

– – valmissinep:

Null

.3009

– – – valmissinep, mis sisaldab lisatud suhkrut 5 % massist või rohkem

Null

21.04

Supid ja puljongid ja tooted neist; homogeniseeritud toidusegud ja pooltooted:

– supid ja puljongid ja tooted neist:

– – hermeetilistes anumates:

– – – lihapuljong:

 

.1011

– – – kuivatatud

Null

21.05

Jäätis ja muu söödav jää, kakaosisaldusega või ilma:

– muud:

 

.0090

– – muud

Null

21.06

Mujal nimetamata ja määratlemata toiduained:

– muud:

 

.9010

– – mittealkohoolsed ühendid (tuntud kui alkoholtoodete segud) rubriigis 13.02, nimetatud toodetel põhinevad, jookide valmistamiseks

Null

.9020

– – õuna- või mustsõstramahlal põhinevad valmistised, jookide valmistamiseks

– – muud sarnased valmistised jookide valmistamise eesmärgiks:

8,73 %

.9039

– – – v.a maitse- ja värvainelisandiga siirupid

– – tropsid ja närimiskummid, suhkrusisalduseta:

Null

.9041

– – – tropsid

– – – närimiskummid:

Null

.9043

– – – – nikotiini sisaldavad närimiskummid

Null

.9044

– – – – muud

– – muud:

– – – kooreasendajad:

Null

.9051

– – – – kuivad

5,83

.9052

– – – – vedelad

2,92

22.02

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkrusisaldusega või muu magusainega või maitselisandiga, ning muud mittealkohoolsed joogid, välja arvatud puu- ja köögiviljamahlad rubriigist 20.09:

 

.1000

– vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkrusisaldusega või muu magusainega või maitselisandiga

– muud:

Null

.9010

– – alkoholivabad veinid

Null

.9020

– – alkoholivaba õlu (alkoholisisaldusega mitte üle 0,5 % mahust)

Null

.9090

– – muud

Null

22.03

Linnaseõlu

Null

22.05

Vermut ja teised veinid värsketest viinamarjadest maitsestatud taimede või aroomiainetega

Null

22.07

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega 80 % mahust või rohkem; denatureeritud etüülalkohol ja muu alkohol, mis tahes kangusega:

 

.2000

– denatureeritud etüülalkohol ja muu alkohol, mis tahes kangusega

Null

22.08

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 %; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:

 

.4000

– rumm ja taffia

Null

.5000

– džinn ja kadakamarjanapsid

Null

.6000

– viin

– liköörid ja kordialid:

Null

ex ex .7000

– – liköörid lisatud suhkru sisaldusega üle 5 % massist

– muud:

Null

.9003

– – akvaviit (destilleeritud kange alkohol maitsestatud apteegitilli seemnetega)

Null

22.09

Äädikas ja äädikhappest saadud asendajad sellele

Null

24.02

Tubakast või tubakaasendajatest valmistatud sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid:

– sigarid, manilla sigarid ja sigarillod, tubakasisaldusega:

 

.1001

– – sigarid

Null

.1009

– – muud

Null

.2000

– sigaretid tubakasisaldusega

Null

.9000

– muud

Null

24.03

Muu töödeldud tubakas ja tubakaasendajad; “homogeniseeritud” või “taastatud” tubakas; tubakaekstraktid ja -essentsid:

 

.1000

– suitsetamistubakas, tubakaasendajatega või ilma mis tahes proportsioonis

– muud:

Null

.9100

– – “homogeniseeritud” või “taastatud” tubakas

– – muud:

Null

.9910

– – – tubakaekstraktid ja -essentsid

Null

.9990

– – – muud

Null

29.05

Atsükliline alkohol ja selle halogeenitud, sulfoonitud, nitreeritud või nitroositud derivaadid:

– muud mitmehüdroksüülsed alkoholid:

 

.4300

– – mannitool

Null

.4400

– – D-glütsitool (sorbitool)

Null

33.02

Lõhnaainete segud ja ühe või mitme sellise aine segud (k.a alkoholilahused), kasutamiseks toorainena tööstuses; muud lõhnaainetel põhinevad preparaadid, kasutamiseks jookide valmistamisel:

 

.1000

– kasutatavad toiduainetööstuses ja jookide valmistamisel

Null

35.05

Dekstriinid ja muud modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide ja muude modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid:

– dekstriinid ja muud modifitseeritud tärklised:

 

.1001

– – esterdatud või eeterdatud

7,40 (3)

.1009

– – muud

7,40 (3)

.2000

– liimid

Null

38.09

Viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid ning muud tooted ja preparaadid, mida kasutatakse tekstiili-, paberi-, naha- ja muu sellise tööstuses (näiteks apretid ja peitsid), mujal nimetamata ja määratlemata:

 

.1000

– tärklisainete baasil

Null

38.24

Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad sideained; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata keemiatooted ja -preparaadid (k.a looduslike saaduste segudest koosnevad):

 

.6000

– sorbitool, v.a alamrubriiki 2905.44

Null

9.

Tollimaks toodetele, mida klassifitseeritakse Norra koodide 1901.2097 ja 1901.2098 all (muud segud pagaritoodete valmistamiseks rubriigist 1905) ja mis on deklareeritud kui gluteenivabad tsöliaakia all kannatavatele inimestele, on 0,37 NOK/kg.

10.

Tollimaks toodetele, mida klassifitseeritakse Norra koodi ex ex 2008.9903 all (mais, mitte sama mis suhkrumais (Zea mays var. Saccharata), ei ole söödaks) arvutatakse tingitult maatriksisüsteemi alusel. Sealjuures ei või maksimaalne tollimaks ületada 12 NOK/kg.

11.

Tollimaks toodetele, mida klassifitseeritakse Norra koodi 2106.9060 all (rasvaemulsioonid ja sarnased tooted, mis sisaldavad rohkem kui 15 % ulatuses oma kaalust söödavaid piimrasvu) arvutatakse maatriksisüsteemi alusel. Sealjuures ei või maksimaalne tollimaks ületada 7 NOK/kg.”


(1)  Põllumajanduslik element põhineb standardretseptuuril FTA protokollis nr 2.

(2)  Tollimaksuvaba režiim kohaldub 1. jaanuarist 2005.

(3)  Tehnilise kasutuse korral on tollimaks null.


18.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/s3


1. november 2004 – EUR-Lexi uus versioon!

europa.eu.int/eur-lex/lex/

Uus sait ühendab CELEXi teenused ning võimaldab vaba ja mugavat juurdepääsu 20 keeles suurimale EL õiguse dokumentide andmebaasile.