12.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/1

(1)

Praegu kehtivad meetmed seoses teatavate Taiwani päritolu elektrooniliste kaalude importimisega ühendusse seisnevad lõplikes dumpinguvastastes tollimaksudes, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 2605/2000. (2) Vastavalt samale määrusele kehtestati dumpinguvastased tollimaksud ka Hiina Rahvavabariigist ja Korea Vabariigist pärinevate elektrooniliste kaalude impordi suhtes. Kehtivad dumpinguvastased meetmed on jõus ka Jaapanist ja Singapurist pärinevate elektrooniliste kaalude suhtes. (3)

(2)

Pärast Taiwanist pärinevate elektrooniliste kaalude suhtes lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist sai komisjon Taiwani firmalt Charder Electronic Co., Ltd. (edaspidi “Charder”) taotluse algatada uut eksportijat käsitlev läbivaatamine seoses määrusega (EÜ) nr 2605/2000 vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4. Nimetatud äriühing väitis, et ta ei ole seotud ühegi Taiwani eksportiva tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid seoses elektrooniliste kaaludega. Lisaks sellele väitis ta, et ta ei ole eksportinud elektroonilisi kaalusid ühendusse algse uurimisperioodi jooksul (s.t ajavahemikus 1. septembrist 1998 kuni 31. augustini 1999), kuid alustas elektrooniliste kaalude eksportimist ühendusse pärast seda.

(3)

Komisjon vaatas läbi Charderi poolt esitatud tõendid ja pidas neid piisavaks, et põhjendada läbivaatamise algatamist kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 4. Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega ja pärast seda, kui ühenduse asjakohane tööstusharu sai arvamust avaldada, algatas komisjon määrusega (EÜ) nr 2034/2003 (4) määruse (EÜ) nr 2605/2000 läbivaatamise Charderi osas ning alustas uurimist.

(4)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2034/2003, millega algatati läbivaatamine, tühistati 13,4 % suurune dumpinguvastane tollimaks, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 2605/2000 Charderi poolt toodetud elektrooniliste kaalude impordi suhtes. Samal ajal anti tolliasutustele vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 korraldus astuda vastavaid samme selle impordi registreerimiseks.

(5)

Käesoleva läbivaatamise alla kuuluv toode on sama mis algse uurimise puhul, s.t jaemüügis kasutatav elektrooniline kaal maksimummassile kuni 30 kg, millel on kaalu, ühikuhinna ja makstava hinna digitaalne näidik (koos nimetatud andmete trükkimiseks vajaliku vahendiga või ilma selleta), mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodi ex 8423 81 50 (TARICi kood 8423815010) all ning mis on Taiwanist pärit.

(6)

Komisjon teatas Charderile ja eksportiva riigi esindajatele ametlikult läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda asja arutamist.

(7)

Komisjon saatis Charderile ka küsimustiku ja sai ettenähtud tähtaja jooksul vastuse. Komisjon hankis ja kontrollis kogu informatsiooni, mida ta pidas dumpingu kindlaksmääramiseks vajalikuks, samuti toimus kontrollkäik nii Charderi kui ka ühenduses asuva Charderi poolt valmistavaid tooteid importiva äriühingu (“importija”) ruumidesse.

(8)

Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2002 kuni 30. septembrini 2003 (“uurimisperiood”).

(9)

Uurimine kinnitas, et Charder ei ole vaatlusalust toodet algse uurimisperioodi jooksul eksportinud.

(10)

Lisaks sellele oli Charder võimeline näitama, et ta ei ole seotud ühegi Taiwani eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse Taiwanist pärinevate elektrooniliste kaalude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid.

(11)

Samas on algmääruse artikli 11 lõikes 4 nõue, et uus eksportija peab olema vaatlusalust toodet ühendusse pärast algset uurimisperioodi tegelikult eksportinud või et ta suudab näidata, et on tühistamatu lepinguga võtnud kohustuse märkimisväärse koguse vaatlusaluse toote eksportimiseks ühendusse. Sellega seoses leiti, et Charderi poolt uurimisperioodi ajal toodetud ja ühendusse eksporditud tooted, mida nimetati vaatlusalusteks toodeteks, ei olnud sellises seisukorras, et neid võiks lõpptarbijale müüa. Kuigi Charder ja importija deklareerisid neid tooteid vaatlusaluse tootena, leiti, et tegu on pooleliolevate toodetega ja et neil on vaatlusalusest tootest erinevad füüsilised omadused. Importija töötles neid pooleliolevaid tooteid edasi ja muutis need elektroonilisteks kaaludeks. Lisaks tuleb ka märkida, et mitte ühtegi edasitöödeldud kaaludest ei müüdud uurimisperioodi ajal. Neil põhjustel ei saa imporditud tooteid klassifitseerida vaatlusaluse tootena. Peale selle ei näidanud Charder, et ta on tühistamatu lepinguga võtnud kohustuse märkimisväärse koguse vaatlusaluse toode eksportimiseks ühendusse.

(12)

Eespool nimetatud põhjustel otsustati, et Charder ei olnud suuteline näitama, et ta täidab tegelikult kriteeriume, mille alusel teda saaks lugeda uueks eksportijaks algmääruse artikli 11 lõike 4 tähenduses.

(13)

Uurimise tulemustest lähtudes tuleks läbivaatamine lõpetada, muutmata seejuures Charderi suhtes kehtiva tollimaksu taset, mis peaks jääma lõpliku üleriikliku dumpinguvastase tollimaksu tasemele, mis kehtestati alguurimisega, s.t 13,4 %.

(14)

Eespool nimetatud uurimistulemustest lähtudes kehtestatakse Charderi suhtes tagasiulatuva jõuga dumpinguvastane tollimaks vaatlusaluse toote eest, mis kuulub vastavalt määruse (EÜ) nr 2034/2003 artiklile 3 registreerimisele.

(15)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal lõpetati kõnesolev läbivaatamine ja määrati tagasiulatuva jõuga dumpinguvastane tollimaks registreerimisele kuulunud impordi eest. Avalikustatud faktide ja kaalutluste osas ei esitatud ühtegi vastuväidet.

(16)

Seega tuleks kõnesolev läbivaatamine lõpetada ilma määrust (EÜ) nr 2605/2000 muutmata,

12.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/4

(1)

Komisjon kehtestas oma määrusega (EÜ) nr 988/2004 (2) (edaspidi “ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “HRV”) pärineva okuumeavineeri, mis on defineeritud kui vineer, mis koosneb eranditult spoonilehtedest, kusjuures iga kihi paksus on kuni 6 mm, ja mille vähemalt üks välimine kiht on okuumeast, mis on praegu klassifitseeritud CN-koodi ex 4412 13 10 all, impordile.

(2)

Dumpingu ja kahju uurimisperiood kestis 1. juulist 2002 kuni 30. juunini 2003 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju analüüsil olulisi trende jälgiti 1. jaanuarist 1999 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(3)

HRV-st pärinevale okuumeavineerile ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise järel esitasid mõned huvitatud pooled kirjalikud seisukohad. Neile anti soovi korral ka võimalus avaldada oma arvamust suuliselt.

(4)

Komisjon jätkas kogu sellise teabe kogumist ja kontrollimist, mida peeti vajalikuks lõppjärelduste tegemiseks. Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kontrolliti Ekol Kontraplak’i tegevuskohta Taskoprus, Türgis, arvestades asjaolu, et Türgi oli arutusel kui võimalik võrdlusriik normaalväärtuse leidmiseks.

(5)

Kõiki osapooli teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti soovitada kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks ja lõplikult sisse nõuda ajutise tollimaksuga tagatud summad. Neile anti ka tähtaeg selle teadaande järel seisukohaavalduste esitamiseks.

(6)

Huvitatud poolte suulisi ja kirjalikke seisukohti võeti arvesse, ja kui need olid kohased, muudeti vastavalt järeldusi.

(7)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärinev ja praegu CN-koodi ex 4412 13 10 all klassifitseeritav ainult spoonilehtedest koosnev vineer, mille ühegi kihi paksus ei ületa 6 mm ja mille vähemalt üks väline kiht on okuumea. See definitsioon hõlmab nii ainuüksi okuumeast koosnevat vineeri (täisokuumeavineer) ja ka sellist, mille üks või mõlemad välised kihid on okuumeast ning sisemised kihid teistest puiduliikidest (okuumeaspooniga vineer).

(8)

Mitmed importijad on väitnud, et täisokuumeavineeri ja okuumeaspooniga vineeri ei saa käsitleda sama tootena, kuna sisemiste kihtide koostis mõjutab oluliselt vineeri omadusi. Samuti väideti, et nimetatud kahe toote hind ja kasutusala erinevad oluliselt.

(9)

Uurimismenetluse alguses saadi selgeks, et okuumeavineeritüüpe on lai valik ja neil on ehituses, mööblitootmises, transpordis ning teistes valdkondades palju erinevaid kasutusalasid. Mõnede kasutusalade puhul on vaja konkreetset okuumeavineeri tüüpi, samas kui teiste puhul on võimalik erinevaid tüüpe vastastikku asendavalt kasutada. Okuumeapuidu kõige olulisem omadus on siiski see, et sellest saab koorida väga suuri ilma jätkukohtade või muude iluvigadeta vineerikihte, mis annab võimaluse toota hea lõppviimistluse ja ühtlase, pragudeta pinnaga vineeri. See tähendab, et okuumeavineeri kõige olulisem omadus, mis teeb selle ainulaadseks, võrreldes teiste vineeritüüpidega, seisneb selle väliste kihtide välimuses.

(10)

Vineeri sisemised kihid võivad olla tehtud erinevatest troopilistest või parasvöötme puidusortidest. Vineeri tootmisel ainuüksi troopilisest puidust kalduvad okuumeavineeri tootjad kasutama sisemistes kihtides okuumeat. See tuleneb pigem kihtide omavahelisest loomulikust sobivusest tootmisprotsessis kui okuumea erilistest omadustest, võrreldes muu troopilise puiduga. Loomulikult mõjutab see, millist puidusorti või -sorte sisemisteks kihtides kasutatakse, lõpptoote maksumust, omadusi ning sobivust teatud kasutusvaldkondades. Siiski leitakse, et neid aspekte saab uurimise kontekstis eri tootetüüpe eristades nõuetekohaselt arvesse võtta nii, et dumpingu ja kahju hindamisel võrreldakse ainult identsete vineeritüüpide hindu. Uurimisel kasutatud tootekoodide süsteem eristab muuhulgas ka täisokuumeavineeri okuumeaspooniga vineerist. Seetõttu lükati tagasi väide, et täisokuumeavineeri ja okuumeaspooniga vineeri ei saa pidada samaks tooteks.

(11)

Ajutises määruses otsustati jätta uurimise alt välja kilega kaetud okuumeavineer põhjustel, mis on loetletud ajutise määruse põhjenduses 19. Kilega kaetud okuumeavineer on täisokuumea- või okuumeaspooniga vineer, mis on kaetud teistest materjalidest kilega. Ühenduse tootmisharu väitis, et neid tooteid ei tohiks välja jätta, kuna nad on osa samast okuumeatoodete turust. Kile olemasolu puidu pinnal muudab aga eelpoolmainitud okuumeavineeri olulised omadused, nagu välimuse, palju vähem olulisteks. Seetõttu ei ole kilega kaetud okuumeavineeril samad füüsilised ega tehnilised omadused kui vaatlusalusel tootel. Veelgi enam, erinevalt uuritavast kaubast on kilega kaetud okuumeavineer ette nähtud peamiselt üheks kasutusviisiks, nimelt betoonivaluks. Seetõttu ei saa seda argumenti arvesse võtta.

(12)

Teiste seisukohaavalduste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 18 ja 19 määratletud vaatlusaluse toote definitsioon.

(13)

Mitmed pooled avaldasid arvamust, et HRV-s toodetud ning ühenduse tootmisharu poolt toodetud ja ühenduses müüdavate uuritavate toodete vahel on terve rida erinevusi, mistõttu neid ei saa algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses pidada samasugusteks. Täpsemalt väideti järgmist:

(14)

Mis puutub esimesse põhjenduse 13 punktides a–c esitatud kolme omadusse, siis uurimismenetlus näitas, et nii Hiina eksportivad tootjad kui ühenduse tootmisharu müüvad nii täisokuumea- kui okuumeaspooniga vineeri, mis on mõeldud nii sise- kui välistingimustes kasutamiseks, ning laias valikus erinevaid plaadisuurusi. Kuna need omadused on tavaliselt müügidokumentides kirjas, lisati need dumpingu- ja kahjumäärade arvutamiseks toote kontrollnumbritesse. Seega võetakse erinevusi nimetatud omadustes täielikult arvesse ja võrreldakse ainult samasuguseid tooteid.

(15)

Põhjenduse 13 punktis d mainitud neljandat omadust ei lisatud toote kontrollnumbritesse, kuna seda ei mainita enamikes tehingudokumentides, millele komisjonil oli uurimise jooksul juurdepääs. Nende tehingute põhjal, mille juures väliskihtide kvaliteediklass oli ära näidatud, leiti, et nii Hiina eksportivad tootjad kui ühenduse tootmisharu müüvad erineva klassiga vineeri, ja ei tuvastatud, et ühenduse tootmisharu toodete kvaliteediklass oleks olnud üldiselt kõrgem kui Hiina tootjate toodetel.

(16)

Ka põhjenduse 13 punktides e–g viidatud kolme viimast omadust ei lisatud toote kontrollnumbritesse, kuna enamikes lepinguandmetes ei ole neid välja toodud. Mööndi siiski, et enamik HRV-st imporditud toodangust on õhema väliskihiga kui ühenduse samasugused tooted. Samuti on liimimise ja sisekihtide kvaliteedi erinevused teatavatele kõikumistele vaatamata piisavalt üldised, et mõjutada mõnede ostjate suhtumist ning seetõttu ei tohiks neid erinevusi eirata. Nii tehtigi hinna allalöömise- ja kahjumäärade arvutamisel nende erinevuste puhul kohandused, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 80.

(17)

Tuleb märkida ka seda, et need kvaliteedierinevused pole piisavad, et ostjad suhtuksid HRV-st imporditud vaatlusalusesse tootesse kui täiesti erinevasse tootesse. Vastupidi, uurimisel tulid välja konkreetsed juhud, kus Hiina importtoodang asendas ühenduse turul mõne kliendi ostudes ühenduse tootmisharu kauba.

(18)

Seega järeldatakse, et kõiki vaatlusaluse toote ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetava ja müüdava toote vahel tuvastatud erinevusi on kas toote kontrollnumbrites või kohanduste abil piisavalt arvesse võetud. Kuna need erinevused ei sea ühelgi juhul kahtluse alla asjaolu, et uuritaval kaubal ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetaval ja müüdaval kaubal on samad põhiomadused ja kasutusviisid, tuleb mitte arvestada väitega, et vaatlusalune toode ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetav ja müüdav toode pole samasugused.

(19)

Teiste vaatlusalust toodet käsitlevate seisukohaavalduste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 20.

(20)

Üks eksportiv tootja, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, väitis, et komisjon ei võtnud arvesse seisukohaavaldusi, mis ta esitas peale seda, kui komisjon tegi teatavaks oma järeldused. Neid argumente siiski uuriti ja käsitleti selgesõnaliselt ajutise määruse põhjendustes 29–32. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(21)

Teine eksportiv tootja, keda käsitleti koostööd mittetegevana, väitis, et ta oli komisjoniga koostööd teinud. Peab märkima, et sama väidet, mille esitas sama äriühing pärast turumajanduslikku kohtlemist käsitlevate komisjoni järelduste avaldamist, käsitleti konkreetselt ajutise määruse põhjendustes 33–35. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(22)

Teiste seisukohaavalduste puudumisel kinnitatakse turumajanduslikku kohtlemist käsitlevad ajutise määruse põhjendused 21–35.

(23)

Seisukohaavalduste puudumisel kinnitatakse siinkohal ajutise määruse individuaalset kohtlemist puudutavad põhjendused 36–40.

(24)

Üks koostööd teinud eksportiv tootja väitis, et nende kulusid paplivineeri ostmisel, mida selgitatakse ajutise määruse põhjenduses 49, ei olnud arvestatud õigesti, kuna sellest oleks pidanud maha arvestama mõned nende vineeride sisseostmisel väidetavalt saadud maksusoodustused. Sellise väite olemusest tulenevalt oleks pidanud selle toetuseks lisama õigeaegselt kinnitava tõendusmaterjali. Äriühing ei suutnud aga esitada piisavat tõendusmaterjali käibemaksu tagastamise tegeliku asetleidmise kohta, kuigi nende tegevuskohas toimunud uurimise käigus neil seda paluti teha. Seetõttu ei saanud seda väidet arvestada.

(25)

Tuleb märkida, et kolme eksportiva tootja kasumimäärades, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, tehti pärast ajutise määruse avaldamist väikesi kohandusi, kuna seal esines kirjavigu. See tõi kaasa väikesed muutused neile arvutatud normaalväärtustes.

(26)

Teiste seisukohaavalduste puudumisel kinnitatakse ajutised järeldused (nagu kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 41–51 normaalväärtuste määramise kohta koostööd tegevate eksportivate tootjate, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist.

(27)

Ajutiselt oli HRV jaoks normaalväärtuse leidmiseks valitud kolmandaks turumajanduslikuks võrdlusriigiks Maroko. Kuid, nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 56, olid kolm eksportivat tootjat sellise valiku vastu.

(28)

Komisjoni uurimismenetlus näitas, et Maroko siseturul oli ainult üks tootja ja lisaks sellele kehtis seal kõrge tollimaks impordile. Seetõttu otsustati jätkata sobivama võrdlusriigi valimist. Võimaliku alternatiivse võrdlusriigina arvestati Türgit, kus üks tootja oli nõus komisjoniga koostööd tegema.

(29)

Ajutise määruse avaldamise järel saadi edaspidi veel mitmetelt importijatelt ja Hiina eksportivatelt tootjatelt seisukohaavaldusi Maroko valimise kohta. Neis väideti, et Maroko ei olnud sobiv valik kolmandaks turumajanduslikuks võrdlusriigiks Maroko ja Hiina tootjate poolt valmistatava okuumeavineeri väidetavate kvaliteedierinevuste tõttu.

(30)

Leiti, et Türgis ei kohaldata kõrget tollimaksu ja et okuumeavineeri toodavad mitmed konkureerivad ettevõtjad. Lisaks sellele kinnitas uurimine, et komisjoniga koostööd tegeva Türgi tootja käive on märkimisväärne ja piisavalt representatiivne, et selle põhjal kehtestada Hiina vaatlusaluse toote ekspordi jaoks normaalväärtus. Seega otsustati valida võrdlusriigiks Türgi.

(31)

Leidmaks kas Hiina eksportivate tootjate toodetega võrreldavate toodete müük Türgi turul toimub tavalise kaubandustegevuse käigus, võrreldi siseturu müügihinda tootmise kogukuludega (tootmise, müügi, üld- ja administratiivkulude summa). Kuna enamik käibest saadi tavalise kaubandustegevuse käigus müüdud kaubatüüpide müügist, kehtestati normaalväärtus võrreldavate toodete kodumaiste hindade põhjal.

(32)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a kohandati normaalväärtust vastavalt füüsiliste erinevustele, et võtta arvesse Türgis toodetud võrreldavate tootetüüpide ja vaatlusaluse toote puhul kasutatavate liimitüüpide erinevusi.

(33)

Seisukohaavalduste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 60 ja 61 kirjeldatud ajutised järeldused ekspordihinna määramise kohta. Koostööd mittetegevatele tootjatele ekspordihinna määramisel tehti aga üks muudatus. Nimelt ei võetud aluseks selle koostööd tegeva tootja piiratud müügimahtu, kellele suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, vaid tema kogu okuumea käivet, mis oli saadaoleva teabe alusel üldiselt suure enamuse Hiina ekspordi puhul representatiivsem.

(34)

Üks eksportiv tootja väitis, et FOB-põhisest müügist olid põhjendamatult maha arvutatud transpordikulud. See kohandus tehti aga alles pärast müügi koguväärtuse ümberarvestamist CIF-väärtusele vastavalt äriühinguga kokkulepitud metoodikale. Seetõttu ei saanud seda väidet arvesse võtta.

(35)

Üks eksportiv tootja oli vastu oma ekspordihinna arvutamisel tehtud kohandusele (kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 63), mille eesmärk oli võtta arvesse edasilükatud allahindlust, mis oli antud ühele tema edasimüüjale. Eksportija väitis, et see allahindlus oli nende poolt esitatud hindades juba kajastatud. Äriühing ei suutnud aga uurimismenetluses seda tõestada. Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

(36)

Üks eksportiv tootja väitis, et nendepoolse vaaltusaluste toodete müügi puhul käsitleti eksporti ja koduriigis müüki eri kliendigruppidena, ja et nende esitatud andmetes oli näha järjepidevaid hinnaerinevusi eri kliendigruppide vahel. Tootja taotles, et seda võetaks dumpingumäära arvestamisel korrakohaselt arvesse kohandusega ekspordihinnas nende kaubandusliku tasandi jaoks, vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile d. Kuigi seda avaldust peeti õigustatuks, põhines eksportija poolt taotletav kohanduse tase üksiknäitel ja seda ei peetud representatiivseks. Hinnaandmete analüüsi järel arvutati välja sobiv kohanduse tase ja rakendati seda ekspordihinnas.

(37)

Pärast mõnede seisukohaavalduste arvestamist, nagu eelpool näidatud, ja metoodika ning arvestuste täpsustamist, nimelt võrdlusriigi valiku osas, on lõplikult kindlaksmääratud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsentides tollimaksueelsest CIF-hinnast ühenduse piiril, järgmised:

(38)

Seisukohaavalduste puudumisel kinnitatakse üleriigilise dumpingumäära arvutamise metoodika, nagu see on kirjeldatud ajutise määruse põhjendustes 67–69. Kuna võrdlusriigina kasutati Türgit, nagu eelpool põhjendustes 27–32 selgitatud, kehtestati uueks üleriigiliseks dumpingumääraks 66,7 % tollimaksueelsest CIF-hinnast ühenduse piiril.

(39)

Seisukohaavalduste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 70–72 kirjeldatud ajutised ühenduse tootmisharu käsitlevad järeldused.

(40)

Seisukohaavalduste puudumisel kinnitatakse siinkohal ajutise määruse põhjendustes 74 ja 75 kirjeldatud ajutised ühenduse tarbimist käsitlevad järeldused.

(41)

Hinna allalöömise analüüsimiseks lisas ajutine määrus koostööd tegevate eksportivate tootjate CIF-hinnale ühenduse piiril 10 %lise kohanduse. Selle kohanduse eesmärk oli võtta arvesse üldiselt tunnustatud, kuid raskesti määratletavat erinevust ühenduse ja Hiina okuumeavineeri kvaliteedis. See kohandus kehtestati järgmisel alusel. Komisjonile saadaolev teave Hiina tootjate kas 1 või 0,6 mm paksuse väliskihiga uuritava kauba pakkumiste kohta näitab, et erinevus väliskihi paksuses võib tähendada 3,5–5,5 % suurust erinevust hinnas. Ilma enama teabeta on mõistlik eeldada, et ülejäänud kvaliteediaspektidel, mis põhjenduses mainitud, täpsemalt liimimise ja sisemiste kihtide kvaliteedil, võib olla väliskihi paksusega võrreldav mõju. Nende kvaliteedierinevuste kumulatiivne mõju võib seega kokku anda 10–15 %lise hinnaerinevuse. Peab siiski silmas pidama, et ülalnimetatud kvaliteedierinevusi ei saa tehingupõhiselt tõestada, ja need tõenäoliselt ei kehti kogu HRV-st pärineva ekspordi kohta uurimisperioodi jooksul. Pigem on uurimine näidanud, et Hiina eksportivad tootjad pakuvad erineva ja paraneva kvaliteedi ning omadustega tooteid.

(42)

Üks importija väitis, et arvestuses oleks pidanud kasutama 25 %list, mitte 10 %list kohandust, aga ei pakkunud mingit objektiivset põhjendust sellele. Praeguses olukorras ei tundu olevat põhjust muuta ajutises määruses paika pandud lähenemist.

(43)

Teiste seisukohaavalduste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 76–81 tehtud järeldused.

(44)

Kaks eksportivat tootjat on seadnud kahtluse alla impordi kahjulikkuse, viidates sellele, et hinnad on jäänud vaatlusaluse perioodi jooksul üsna stabiilseteks — nominaalne hinnatõus oli 3 % ja tegelikud hinnad langesid veidi. Siin tuleb aga juhtida tähelepanu sellele, et ajutise määruse põhjenduses 91 näidatud keskmised hinnad esindavad valikut eri tootetüüpe, millede seast madalama hinnaga tooted kannatasid Hiina impordi mõjul kõige rohkem. Isegi kui nende odavamate kaupade hinnad oleksid kogu perioodi vältel langenud, poleks üldine kuupmeetri hind pruukinud tingimata langeda, kuna vähenes ka odavamate kaupade osakaal tootevalikus. See areng ühenduse tootjate tootevalikus oli ajutise määruse põhjenduses 91 juba välja toodud. Veelgi enam, sel ajal, kui ühenduse turule paisati Hiina toodang, oli ühenduse tootmisharu välja tulemas langusperioodist, mida iseloomustasid suhteliselt madalad müügimarginaalid. Sellistes tingimustes polnud ühenduse tootmisharul võimalik langetada konkurentsis vastu pidamiseks hindasid, ja suurem osa kahjulikust mõjust avaldus müügimahus, nagu selgitatud ajutise määruse põhjendustes 85–90. Seetõttu peab nimetatud argumendi kõrvale jätma.

(45)

Teiste seisukohaavalduste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 82–99 tehtud järeldused.

(46)

Teiste seisukohaavalduste puudumisel kahju käsitlevate järelduste kohta kinnitatakse saadud tulemused, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 100–102.

(47)

Kaks eksportijat avaldasid arvamust, et ühenduse tootmisharu keskmiste ühikukulude tõus vaatlusalusel perioodil oli sedavõrd oluline tegur tootmisharu kasumlikkuse vähenemises, et kaob põhjuslik seos dumpingu ja kahju vahel. Nagu märgitakse ajutise määruse põhjenduses 113, ei ole valimisse kuulunud ühenduse tootjate kulude muutumised ühenduse üldiste kulude ja hindade liikumiste kontekstis ebatüüpilised. Seda laadi kulude kasvud, nagu näiteks toorainekulude tõus, ei kujuta endast välist tegurit, millega tootmisharu tavalistes majanduslikes tingimustes ja eriti ilma dumpinguga impordi põhjustatud tugeva hinnasurveta toime ei tuleks. Veelgi enam, vähemalt osa vaadeldavast keskmiste kulude kasvust võib panna madalama tootmisvõimsuse rakendamise ja kallimate tootetüüpide suunalise nihke arvele, mis on omakorda seotud dumpinguga impordi poolse konkurentsiga. Seetõttu ei saa selle väitega nõus olla.

(48)

Mis puutub teistest maadest kui Hiina pärineva impordi võimalikku mõjusse, siis märgitakse ajutise määruse põhjenduses 109, et teiste suuremate eksportijate, nagu Gabon ja Maroko, keskmised hinnad on umbes 50 % kõrgemad kui HRV puhul, ning seetõttu ei saa neid eksportijaid pidada otsustavaks teguriks ühenduse tootmisharule põhjustatud kahjus. Üks importija juhtis tähelepanu sellele, et nendest kahest riigist pärineva ekspordi puhul on tegemist ainult või peamiselt täisokuumeaga, samas, kui enamik HRV ekspordist on okuumeaspooniga vineer, mis on oma olemuselt odavam. Kuigi see seisukohaavaldus võib olla õige, ei põhjenda täisokuumea- ja okuumeaspooniga vineeri hinnavahe, mis uurimise põhjal on umbes 15 %, eespoolmainitud 50 %list hinnavahet. Veelgi enam, ajutise määruse järeldused selle kohta, et nende riikide turuosa on palju väiksem kui HRV oma, ja et nende ekspordi maht ja hinnad on vaatlusaluse perioodi jooksul jäänud suhteliselt stabiilseks, peavad endiselt paika. Seetõttu ei lükka eelpoolmainitud seisukohaavaldus ümber järeldust, et nendest riikidest pärinev import ei avaldanud ühenduse tööstusharule samas ulatuses konkurentsisurvet kui HRV-st pärinev import, ja see ei ole olnud määrav faktor ühenduse tootmisharu kahjustamises.

(49)

Samad eksportijad väitsid, et ühenduse tootmisharu eksporditulemuste halvenemine, mida mainitakse ajutise määruse põhjenduses 111, väärib tähelepanu, ja võis koos teiste Hiina ekspordiga mitteseotud faktoritega põhjustada ühenduse tööstusharu finantsseisukorra halvenemisest. Kuigi ühenduse tootmisharu eksport vähenes, nagu selgitatud ajutise määruse põhjenduses 111, peaaegu 2 000 kuupmeetri võrra 3,5 aasta jooksul, ei saa seda langust võrrelda Hiina ekspordi mõjuga ühenduse tootmisharule, mis ulatus 2 000. aasta ja uurimisperioodi vahelise 2,5 aasta jooksul 80 000 kuupmeetrini. Seetõttu ei võeta seda väidet arvesse.

(50)

Teisi põhjuslikke seoseid käsitlevate seisukohaavalduste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 103–117 tehtud järeldused.

(51)

Kaks eksportijat väitsid, et komisjon ei suutnud ühenduse huvide aspektide hindamisel anda majanduslikku analüüsi meetmete mõju kohta kasutajatele, vahendajatele ja tarbijatele. Kõigepealt tuleks märkida, et eksportijatel ei ole õigust ühenduse huvide hindamisel kaasa rääkida. Sellegipoolest, arvestades argumendi olulisust, peab tähele panema, et ükski kasutaja, vahendaja ega tarbija ei teinud uurimisperioodi jooksul koostööd ega ole protsessi jätkumisel avaldustega välja tulnud, ning seetõttu pole komisjonil niisuguse mõju ulatuse hindamiseks vajalikku teavet. Seetõttu ei saa selle väitega nõustuda.

(52)

Veel väitis üks importija, et üleriigiline 48,5 %line tollimaks on tõkestav ja et piiratud okuumeakaupade pakkujate hulk Euroopas tooks kaasa konkurentsi vähesuse ja kahju kaupa kasutavatele tööstusharudele. Aga nagu ajutise määruse põhjenduses 125 märgitud, on dumpinguvastaste meetmete eesmärk vaid õiglase mänguruumi taastamine turul, mitte konkurentsi kaotamine, mida peaks kinnitama ka erinevate tootjate ja eksportivate maade hulk lisaks Hiinale. Seetõttu peab selle väite kõrvale jätma.

(53)

Muu ühenduse huve puudutava uue teabe puudumisel kinnitatakse siinkohal ajutise määruse põhjendustes 118–127 paika pandud kokkuvõtted ja saavutatud tulemus.

(54)

Seisukohaavalduste puudumisel kinnitatakse kahju kõrvaldamisaste kehtestamiseks kasutatud metoodika, mida kirjeldatakse ajutise määruse põhjendustes 128–132.

(55)

Selle metoodika alusel on arvutatud kahju kõrvaldamisaste, et määrata kindlaks lõplike meetmete ulatus.

(56)

Eeltoodut arvestades ja kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleb dumpinguvastast tollimaksu kohaldada leitud dumpingumäärade tasemel, kuna kõigi asjaomaste eksportivate tootjate puhul leiti, et kahjumarginaalid olid kõrgemad kui dumpingumäärad.

(57)

Ülalnimetatu alusel on tollimaksumäärad järgmised:

(58)

Käesolevas määruses nimetatud äriühingute individuaalsed tollimaksumäärad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad need määrad nimetatud äriühingute puhul tuvastatud olukorda uurimismenetluse jooksul. Neid tollimäärasid (vastandina üleriigilisele tollile, mida kohaldatakse “kõigile teistele tootjatele”) kohaldatakse seega ainult uuritavast riigist pärinevatele ja konkreetsete äriühingute, ehk konkreetsete mainitud juriidiliste isikute toodetud toodetele. Neid määrasid ei tohi kohaldada ühegi teise äriühingu, mida käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga ei mainita, sealhulgas konkreetselt mainitutega seotud isikute toodetud kaupade impordi suhtes ja sel puhul kehtib “kõigile teistele tootjatele” kohaldatav tollimäär.

(59)

Kõik taotlused nimetatud äriühingute individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (näiteks pärast üksuse nime muutmist või uute tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleks viivitamata saata komisjonile (3) koos kogu asjaomase teabega eelkõige nime muutmisega või uute tootmis- ja müügiüksustega kaasnevate muudatuste kohta äriühingu tootmise, omamaise ja eksportmüügiga seotud tegevuses. Vajaduse korral muudetakse vastavalt määrust, ajakohastades äriühingute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimäärasid.

(60)

Et vähendada kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb sellest, et koostöö tegemisest loobunute osakaal oli suur (80 %), ja tollimaksu summade suurest erinemisest, leitakse, et käesoleval juhul on vaja erisätteid, et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane kohaldamine.

(61)

Kõnealused erisätted hõlmavad kehtiva ja määruse lisas sätestatud nõuetele vastava faktuurarve esitamist liikmesriikide tolliasutustele. Ainult sellise arve alusel toimuv import deklareeritakse kõnealusele tootjale kohaldatavate TARICi lisakoodide alusel. Sellise arve puudumise korral kohaldatakse kõigi teiste eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu. Asjaomaseid äriühinguid kutsutakse üles esitama komisjonile korralisi aruandeid, et tagada nende poolt ühendusse suunatud okuumeavineeri müügi nõuetekohane jälgimine. Kui aruandeid ei esitata või kui neist selgub, et meetmed ei ole kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks piisavad, võib olla vajalik algatada algmääruse artikli 11 lõike 3 kohane vahepealne läbivaatamine. Viimase käigus võiks muu hulgas uurida, kas oleks asjakohane tühistada individuaalsed tollimaksumäärad ja kehtestada nende asemel kogu riiki hõlmav maks.

(62)

Ajutiste dumpinguvastaste meetmete tarvitusele võtmise järel pakkus üks koostööd teinud Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja hinnakohustise võtmist vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1. Minimaalsed ekspordihinnad, mida äriühing soostus teatavate toodete puhul pakkuma, olid siiski sellisel tasemel, mis ei kõrvaldanud dumpingu kahjustavat mõju. Seepärast ei olnud võimalik kõnealust pakkumist heaks kiita.

(63)

Täheldatud dumpingumäärade suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ulatust arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse ehk määruse (EÜ) nr 988/2004 kohaselt ajutise tollimaksu tagatiseks antud summad on vaja lõplikult sisse nõuda käesoleva määrusega kehtestatava tollimaksu summa ulatuses, juhul, kui see summa on ajutise tollimaksuga võrdne või sellest madalam. Kui lõplik tollimaksumäär on kõrgem kui ajutine tollimaksumäär, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult ajutise tollimaksu ulatuses tagatiseks antud summad.

(64)

Nagu põhjenduses 11 sätestatud, jäeti uurimise alt välja kilega kaetud okuumeavineer. Kuna ajutise määruse artikkel 1 lõige 1 sellist väljajätmist ette ei näinud, tuleb selle tootetüübi jaoks tagatiseks antud summad tagasi maksta,

12.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/13

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

12.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/15

(1)

Euroopa Majandusühenduse ja Hiina Rahvavabariigi vahelise tekstiiltoodetega kauplemise lepingu (parafeeritud 9. detsembril 1988, heaks kiidetud nõukogu otsusega 90/647/EMÜ (2) ning viimati muudetud ja kehtivusaega pikendatud kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppega, mis on parafeeritud 19. mail 2000 ja heaks kiidetud nõukogu otsusega 2000/787/EÜ (3)) artiklis 5 sätestatakse, et kvoodiaastate vahel võib teha ülekandeid. Pärast Hiina ühinemist Maailma Kaubandusorganisatsiooniga tehti nimetatud soodustussätted teatavaks selle tekstiiliseireorganile.

(2)

2. augustil 2004 esitas Hiina Rahvavabariik taotluse 2003. kvoodiaasta koguste ülekandmise kohta 2004. kvoodiaastasse.

(3)

Hiina Rahvavabariigi poolt taotletavad ülekanded kuuluvad 9. detsembril 1988 parafeeritud Euroopa Majandusühenduse ja Hiina Rahvavabariigi vahelise tekstiiltoodetega kauplemise lepingu artiklis 5 osutatud ja määruse (EMÜ) nr 3030/93 VIII lisa 9. veerus esitatud soodustussätete reguleerimisalasse.

(4)

On asjakohane see taotlus olemasolevate koguste piires rahuldada.

(5)

Käesolev määrus peaks soovitavalt jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist, et ettevõtjad võiksid sellest võimalikult kiiresti kasu saada.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikli 17 alusel loodud tekstiilikomitee arvamusega,

12.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/18

(1)

Liikmesriikide vastavalt määruse (EÜ) nr 896/2001 artikli 9 lõikele 1 antud teadetes märgitakse, et taotletav eralduste summa on 4 941 057,500 tonni kõikide mittetraditsiooniliste A/B-ettevõtjate puhul ja 479 315,000 tonni kõikide mittetraditsiooniliste C-ettevõtjate puhul.

(2)

Seetõttu tuleks kinnitada mittetraditsioonilistele ettevõtjatele A/B- ja C-tariifikvootide alusel 2005. aastaks eralduste kindlaksmääramisel kohaldatavad protsendimäärad.

(3)

Et ettevõtjatel oleks piisavalt aega litsentsitaotluste esitamiseks 2005. aasta esimeses kvartalis, peab käesolev määrus jõustuma viivitamata,

a)

iga mittetraditsioonilise A/B-ettevõtja puhul: 9,12780 %,

b)

iga mittetraditsioonilise C-ettevõtja puhul: 17,21206 %.

12.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/19

(1)

Komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1422/95, milles sätestatakse melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrusektoris ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 785/68, (2) nähakse ette, et melassi CIF-impordihind, mis on kehtestatud vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 785/68, (3) loetakse nn tüüpiliseks hinnaks. See hind tuleks kehtestada määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)

Tüüpiliste hindade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kogu määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 3 ettenähtud teavet, välja arvatud nimetatud määruse artiklis 4 ettenähtud juhtudel, kui selle hinna võib kindlaks määrata määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 7 sätestatud meetodil.

(3)

Kui kaup ei ole standardkvaliteediga, tuleb hinda vastavalt pakutava melassi kvaliteedile suurendada või vähendada määruse (EMÜ) nr 785/68 artikli 6 alusel.

(4)

Kui kõnealuse toote käivitushind erineb tüüpilisest hinnast, tuleks määrata täiendavad imporditollimaksud määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 3 sätestatud tingimustel. Imporditollimaksude peatamise korral vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 tuleb kindlaks määrata nende imporditollimaksude erisummad.

(5)

Kõnealuste toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud tuleks kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artikli 1 lõikele 2 ja artikli 3 lõikele 1.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

12.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/21

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 sätetele tuleb valge suhkru ja toorsuhkru puhul, mis on denatureerimata ja mida eksporditakse edasise töötlemiseta, kehtestada toetused, võttes arvesse ühenduse turu ja maailmaturu olukorda, eelkõige nimetatud määruse artiklis 28 sätestatud hinna- ja kulutegureid. Vastavalt samale artiklile tuleks võtta arvesse ka kavandatava ekspordi majandusaspekti.

(3)

Toorsuhkru puhul tuleb toetus määrata standardkvaliteedi kohta. See on määratletud määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa II punktis. Lisaks kehtestatakse see toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikele 4. Kristalliseerunud suhkru mõiste on määratletud komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2135/95 suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta. (2) Sel viisil arvutatud toetust maitse- või värvilisanditega suhkru eest tuleb kohaldada selle sahharoosisisalduse järgi ning seega tuleb toetus määrata 1 % nimetatud sisalduse kohta.

(4)

Erijuhtudel võib toetuse suuruse kehtestada muude õigusaktidega.

(5)

Toetus tuleb kehtestada iga kahe nädala tagant. Seda võib vahepealsel perioodil muuta.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(7)

Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(8)

Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkursektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riigi puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(9)

Pidades silmas eespool sätestatut ja suhkruturu praegust olukorda ning eelkõige suhkru hindu või noteeringuid ühenduses ja maailmaturul, tuleks kehtestada toetused asjakohaste summade ulatuses.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

12.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/23

(1)

Vastavalt komisjoni 19. juuli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1327/2004 alalise pakkumismenetluse avamise kohta valge suhkru ekspordimaksude ja/või eksporditoetuse määramiseks turustusaastaks 2004/2005 (2) on kuulutatud välja osalised pakkumismenetlused selle suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1327/2004 artikli 9 lõikele 1 kehtestatakse kõnealuse osalise pakkumismenetluse puhul suurim eksporditoetus, võttes olenevalt asjaoludest eelkõige arvesse suhkruturu olukorda ja tõenäolist arengut ühenduses ja maailmas.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

12.11.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/24

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikliga 31 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete rahvusvahelise kaubanduse ja ühenduse hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil ulatuses, mis vastab kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutele.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1255/1999 on sätestatud, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetused töötlemata kujul eksportimisel tuleb kinnitada, võttes arvesse:

(3)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikes 5 on sätestatud, et ühenduse hindade kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ekspordiks kõige soodsamaid kehtivaid hindu ning rahvusvahelise kaubanduse hindade kindlaksmääramisel tuleks eelkõige arvesse võtta:

(4)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikega 3 nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale muuta.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikega 3 nähakse ette, et nende toodete nimekiri, mille eest antakse eksporditoetust, ning selle toetuse summa määratakse kindlaks vähemalt kord iga nelja nädala järel. Toetuse summa võib siiski jääda samaks rohkem kui neljaks nädalaks.

(6)

Vastavalt komisjoni 26. jaanuari 1999. aasta määruse (EÜ) nr 174/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 804/68 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta (2) artiklile 16 võrdub suhkrulisandiga piimatoodete toetus kahe osa summaga. Ühe osa puhul võetakse arvesse piimatoodete kogust ning see osa arvutatakse, korrutades põhisumma piimatoodete sisaldusega asjaomases tootes. Teise osa puhul tuleb võtta arvesse lisatud sahharoosi kogust ning teine osa arvutatakse, korrutades kogu toote sahharoosisisaldus nõukogu 19. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1260/2001 (suhkruturu ühise korralduse kohta (3) artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud toodete eksportimise päeval kehtiva toetuse põhisummaga. Teist osa võetakse siiski arvesse üksnes siis, kui lisatud sahharoos on toodetud ühenduses koristatud suhkrupeedist või -roost.

(7)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 896/84 (4) nähti ette lisasätted, mis käsitlevad toetuste andmist piimandusaasta muutumisel. Nende sätetega nähakse ette võimalus toetusi muuta vastavalt toodete valmistamise kuupäevale.

(8)

Sulatatud juustu toetuse arvutamiseks tuleb ette näha, et kui lisatakse kaseiini ja/või kaseinaate, ei võeta seda kogust arvesse.

(9)

Nende eeskirjade kohaldamisest piimaturu praeguse olukorra suhtes ja eriti piimatoodete ühenduse ja maailmaturu hindade suhtes tuleneb, et toetus tuleks määrata vastavalt käesoleva määruse lisale.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,