8.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 311/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1736/2004,

4. oktoober 2004,

Indiast pärineva sünteetilisest kiust köie impordile lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “alusmäärus”), (1) eriti selle artiklit 11 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. EELMINE UURIMINE

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1312/98 (2) kehtestas nõukogu Indiast pärineva sünteetilisest kiust köie (SFR) impordile lõplikud dumpinguvastased meetmed.

B. KÄESOLEV UURIMINE

(2)

Pärast teate avaldamist dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta (3) esitas EL nööri-, paela- ja võrgutööstuste kontaktkomitee (Eurocord) kümne tootja nimel, kelle toodang moodustab ühtekokku põhiosa ühenduse sünteetilisest kiust köie kogutoodangust (53 %) komisjonile lõppemise läbivaatamise taotluse. Taotluses väideti, et meetmete lõppemise tagajärjel on Indiast pärineva impordi kahjustava dumpingu kordumine tõenäoline.

(3)	Määranud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks, et läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uurimise. (4)

(4)

Dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks algatatud uurimine hõlmas perioodi (uurimise periood, edaspidi “UP”) 1. juulist 2002 kuni 30. juunini 2003. Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise aluseks olevate tendentside uurimine hõlmas perioodi 1. jaanuarist 2000 kuni UP lõpuni (vaatlusalune periood).

(5)	Komisjon teatas ametlikult talle teadaolevatele asjaomastele taotluse esitanud ühenduse tootjatele, teistele ühenduse tootjatele, India eksportijatele ja eksportivatele tootjatele, importijatele/hulgimüüjatele, kasutajatele ja tooraine tarnijatele läbivaatamise algatamisest.

(6)

Komisjon nõudis teabe esitamist kõigilt ülalmainitud isikutelt ning niisugustelt teistelt isikutelt, kes olid endast teatanud algatamise teadaandes sätestatud tähtaja jooksul. Komisjon andis otseselt puudutatud asjaomastele isikutele võimaluse teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks või esitada taotlus, et nad ära kuulataks.

(7)

Täpsemalt saatis komisjon küsimustikud kõigile talle teadaolevatele asjaomastele isikutele, s.t. neljale Indias asuvale eksportivale tootjale, kuuele Euroopa Liidus asuvale mitteseotud importijale/hulgimüüjale, üheteistkümnele Euroopa Liidu tooraine tarnijale ja kahekümne kolmele Euroopa Liidu kasutajale. Nimetatud huvitatud isikud ei vastanud küsimustikule.

(8)

Peale selle saatis komisjon küsimustikud viiele ühenduse tootmisharu ettevõttele, kes olid valitud käesolevat lõppemise läbivaatamise taotlust toetavate ühenduse tootjate tüüpilisse valimisse, ning samuti nõuti teavet üheteistkümnelt ühenduse tootjalt, kes ei olnud esitanud kaebust. Kõik viis valimisse arvatud ettevõtet vastasid küsimustikule, kuid kõik kaebuse mitte-esitanud tootjad jätsid vastamata.

(9)

Komisjon hankis ja kontrollis üle kogu teabe, mida pidas vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks ja ühenduse huvide kindlakstegemiseks. Järgmiste ühenduse tootjate valdustes viidi läbi kontrollkäigud:

—	Bexco N.V. (Belgia),

—	Companhia Industrial de Cerdas Artificiais, SA – Cerfil (Portugal),

—	Companhia Industrial Têxtil, SA – Cordex (Portugal),

—	Companhia de Têxteis Sintéticos, SA – Cotesi (Portugal),

—	Cordoaria Oliveira, SA (Portugal).

C. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(10)

Vaatlusalune toode on seesama toode, mille suhtes läbiviidud uurimine viis hetkel jõusolevate meetmete kehtestamiseni Indiast pärineva sünteetilisest kiust köie impordi suhtes (esialgne uurimine) ja selle määratlus on järgmine: nöörid, paelad, köied ja trossid, põimitud või punutud või mitte, ning impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga või mitte, mis on valmistatud polüetüleenist või polüpropüleenist, joontihedusega üle 50 000 detsiteksi (5 g/m), välja arvatud sidumis- ja pakkenöör, või muudest sünteeskiududest, nailonist või muudest polüamiid- või polüesterkiududest, joontihedusega üle 50 000 detsiteksi (5 g/m). Toode on praegu klassifitseeritud CN-koodide 5607 49 11, 5607 49 19, 5607 50 11 ja 5607 50 19 all. Vaatlusalust toodet kasutatakse laialdaselt mitmel merendus- ja tööstusotstarbel, eriti laevanduses (peamiselt sildumisel), ja kalatööstuses.

2. Samasugune toode

(11)

Nagu näitas eelmine uurimine ja kinnitab käesolev uurimine, on vaatlusalune toode igas aspektis identne sünteetilisest kiust köiega, mida toodavad ja müüvad oma siseturul India eksportivad tootjad ning mida ühenduses toodavad ja müüvad ühenduse tootjad ning seetõttu on nende põhilised füüsikalised ja keemilised omadused samad. Seega loetakse neid samasugusteks toodeteks alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(12)	Üks huvitatud isik väitis, et sünteetilisest kiust köis, mida toodavad ja müüvad India eksportivad tootjad ja see, mida valmistavad ühenduse tootjad, ei ole igas aspektis identne, kuna nende kahte tüüpi toodete vahel on teatud erinevused kvaliteedi osas.

(13)

Asjaolu, et Indiast imporditud vaatlusalusel tootel on teatud erinevusi kvaliteedi osas võrreldes ühenduse tootmisharus valmistatud tootega, ei tähenda, et neid ei võiks lugeda “samasugusteks” niivõrd, kui neil on samasugused põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused või lähedane sarnasus.

(14)	Peale selle leiti käesoleva uurimise ning jõusolevate meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimise käigus, et ühenduse tootmisharus valmistatud sünteetilisest kiust köis ja Indiast eksportida võidav köis konkureerivad omavahel. Seepärast ei võeta nimetatud väidet arvesse.

D. DUMPINGU KORDUMISE TÕENÄOSUS

(15)	Vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2 uuriti, kas meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu kordumine. Kuna ükski India eksportiv tootja ei teinud koostööd, pidi käesolev uurimine tuginema teabele, mida komisjon teistest allikatest hankis.

1. Esialgsed märkused

(16)

Üks neljast India eksportivast tootjast, keda nimetati lõppemise läbivaatamise taotluses, teatas uurimise alguses, et ei olnud vaatlusalust toodet UP jooksul ühendusse eksportinud. Komisjoni talitused soovitasid ettevõttel siiski anda küsimustikus nõutud muu teave, kuid viimane keeldus sellest. Teine ettevõte väitis samuti, et tal puudus UP jooksul eksport ühendusse, kuid tegi seda alles pärast küsimustiku tagastamise tähtpäeva möödumist. Kolmas ettevõte märkis, et temalgi puudus UP jooksul eksport ühendusse ning peale selle on ta tegevuse lõpetanud ega saa seetõttu küsimustikule vastata. Kõiki nimetatud ettevõtteid teavitati nõuetekohaselt sellest, et kui nad ei soovi koostööd teha, võidakse järeldused teha olemasolevate faktide alusel vastavalt alusmääruse artiklile 18.

(17)	Kuna ükski India eksportivatest tootjatest ei vastanud komisjoni talituste küsimustikule, kasutati vastavalt alusmääruse artiklile 18 olemasolevaid fakte, sealhulgas neid, mida esitas ühenduse tootmisharu lõppemise läbivaatamise taotluses.

(18)	Dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise järel 1998. aastal vähenes vaatlusaluse toote import Indiast oluliselt. UP ajal moodustas taoline import vähem kui 20 tonni aastas, s.t. alla 0,1 % ühenduse tarbimisest.

(19)	Märkimisväärse ühenduse turule suunatud ekspordi puudumisel vaadeldi, milliseks võiks kujuneda SFR-i import Indiast juhul, kui meetmed aeguksid. Nimetatud analüüsis käsitleti nii ekspordihindu kui -mahtu.

2. Dumpinguhinnaga import uurimisperioodil

(20)

Mäletatavasti kehtestati esialgse uurimise järel koostööd tegevale ettevõttele 53,0 %-line dumpingumarginaal ja ülejäänud eksportivatele tootjatele 82,0 %-line dumpingumarginaal. Taoliste dumpingutasemete kaotamiseks oleks esialgsete meetmete kehtestamisele järgnenud perioodil vaja olnud ekspordihindade olulist suurendamist või normaalväärtuse vähendamist.

(21)

Esialgses uurimises kasutatud normaalväärtused olid suuremas osas koostööd tegeva ettevõtte poolt esitatud India siseturuhinnad. Lõppemise läbivaatamise taotluses esitatud teabe kohaselt olid nimetatud hinnad esialgsele uurimisele järgnenud viie aasta jooksul alanenud vahemikus 10 % – 20 %. Kuna vaatlusaluse toote eksportijad Indiast ei soovinud koostööd teha järeldati, et normaalväärtus on esialgsele uurimisele järgnenud viie aasta jooksul samavõrra alanenud.

(22)

India ekspordistatistika näitab, et vaatlusaluste, s.t. CN alamrubriikidesse 5607 49 ja 5607 50 kuuluvate tootegruppide keskmised ekspordihinnad kõikidesse riikidesse alanesid vastavalt 46 % ja 51 % võrra 1997/98 ja 2002/2003 vahel. Eraldi vaadelduna iseloomustab samasugune hinnalangus samal perioodil ka eksporti kahele peamisele India eksporditurule (Norra ja Ameerika Ühendriigid). Nimetatud hinnalangused on suuremad kui põhjenduses 21 mainitud normaalväärtuse langus ning seetõttu ei ole tõenäoline, et esialgse uurimise ajal oleks dumpinghinnaga müük lõpetatud. Peale selle oli UP ajal vaatlusaluse toote mõne liigi normaalväärtus Indias kõrgem kui sama perioodi EL turuhinnad. Seetõttu on tõenäoline, et India eksportijate poolt ekspordi taasalustamisel Euroopa Liitu jääksid ekspordihinnad vähemalt vaatlusaluse toote mõne liigi puhul allapoole normaalväärtust, s.t. toimuks dumpinghinnaga müük.

(23)

Ühenduse tootmisharu poolt antud detailsemad, tariifikoodide kaupa esitatud arvutused India ekspordi kohta USA-sse ja Norrasse UP jooksul võtavad arvesse hindade ja normaalväärtuste erinevusi eri liiki sünteetilisest kiust köite puhul. Nimetatud arvutused näitavad, et India eksport kolmandatesse riikidesse toimub jätkuvalt dumpingumarginaaliga vahemikus 53,4 % – 222,2 %.

(24)

Kuna uuritava vaatlusaluse toote eksporti Indiast ei toimunud ning India eksportijad ei soovinud koostööd teha, ei saadud dumpingutaset UP jooksul kindlaks määrata. Võttes aga arvesse Indiast kolmandatesse riikidesse eksporditavate toodete hindade märgatavat langust esialgsele uurimisele järgnenud viie aasta jooksul, samas kui sisemaised hinnad langesid samal perioodil vähem, eeldatakse et vaatlusaluse toote dumpingutase oleks ühendusse müügi korral isegi kõrgem kui leiti esialgse uurimisega.

3. Impordi võimalik areng meetmete kehtetuks tunnistamisel

a) Eksport teistesse riikidesse (maht ja hinnad) ning India turuhinnad

(25)

Esialgsele uurimisele järgnenud viie aasta jooksul on India eksport teistesse riikidesse üldiselt kasvanud. India ekspordistatistika kohaselt suurenes CN alamrubriikidesse 5607 49 ja 5607 50 kuuluvate toodete (millest enamuse moodustavad vaatlusalused tooted ) eksport 1997/98 ja 2002/2003 vahel 104 % võrra.

(26)	Indiast kolmandate riikide turgudele eksporditud toodete hinnad leiti olevat 17 % kuni 61 % võrra madalamad ühenduse tootmisharu hindadest. See osutab India eksportijate potentsiaalselt suurele huvile suunata eksport ühenduse turgudele juhul, kui meetmed lastakse aeguda.

b) Vabad võimsused ja investeeringud

(27)

Tootmisvõimsusi vaadeldes selgub, et ainus esialgse uurimise käigus koostööd teinud eksportiv tootja on oma võimsusi viimase viie aasta jooksul ainult veidi suurendanud. Kuid on olemas avalikult kättesaadav teave selle kohta, et mõned teised India suurtootjad on oma võimsusi märgatavalt rohkem suurendanud või plaanivad seda lähiajal teha. Lõppemise läbivaatamise taotluses hindas ühenduse tootmisharu India tootjate koguvõimsuseks enam kui 110 000 tonni, mis ületab suuresti praegust umbes 40 000 -tonnist tootmistaset ja moodustab ligikaudu 275 % ühenduse tarbimisest. India tootjate poolse koostöövalmiduse ja usaldusväärsema teabe puudumisel osutab see suurtele kasutamata võimsustele, mis omakorda viitab ühendusse suunatud ekspordi taastamise tõenäosusele juhul, kui meetmed lastakse aeguda.

(28)	Komisjonil ei õnnestunud saada teavet India eksportijate tootmisvõimsuste suurendamisele suunatud hiljutistest või kavandatavatest investeeringutest.

c) Varasem meetmetest kõrvalehoidmine/ekspordi ümbersuunamine

(29)

Ühenduse tootmisharu väidab, et samal ajal kui peatus nende toodete eksport, mis kuuluvad CN rubriiki 5607 (“Nöörid, paelad, köied ja trossid …”), mille suhtes kohaldati meetmeid, kasvas järsult nende toodete eksport, mis kuuluvad CN rubriiki 5609 (“Tooted nöörist, paelast, köiest ja trossist …”): 200 tonnilt 800 tonnile vahemikus 1997–2002, samas langes nende keskmine hind 2,51 euro tasemelt tasemele 1,58 eurot tonni kohta. CN rubriiki 5609 kuuluvaid artikleid valmistab sama tootmisharu, mis valmistab ka tooteid, mille suhtes kohaldati meetmeid ning need võivad olla omavahel väga sarnased, isegi niivõrd sarnased, et see tekitab tollis probleeme klassifitseerimise ja läbivaatusega. Ühenduse tootmisharu tõstatas selle küsimuse koos Euroopa Komisjoni ning Itaalia ja Ühendkuningriigi tollivõimudega. Selle tulemusel on mõned valesti klassifitseerimise juhtumid kinnitust saanud ning EL tolliasutused on võtnud tarvitusele meetmeid jõusolevatest dumpinguvastastest meetmetest võimaliku kõrvalehoidmise vältimiseks.

(30)	Jättes kõrvale väidetava kõrvalehoidmise võib niisuguse käitumise alusel eeldada, et India eksportivatel tootjatel on märgatav huvi ühenduse turule siseneda.

4. Lõppjäreldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(31)

India eksportivate tootjate poolse koostööta komisjonile kättesaadav teave osutab sellele, et eksport kolmandatesse riikidesse toimub endiselt dumpinghindadega ning dumpingumarginaalid on veelgi kõrgemad, kui esialgse uurimise ajal täheldati. Asjaolu, et keskmised ekspordihinnad on võrreldes normaalväärtusega kiiremini langenud, osutab sellele, et India eksportijad ei ole ka pärast 1997. aastat dumpingut lõpetanud ja kui üldse, siis on seda kolmandatesse riikidesse pigem suurendanud.

(32)

Kuna India tootjatel on säilinud strateegiline huvi Euroopa turu vastu ning neil on kasutada suured vabad tootmisvõimsused, võib arvata, et meetmete lõppemisel taastavad nad olulistes kogustes ekspordi ühenduse turgudele. Arvestades India eksportijate hinnapoliitikat kolmandate riikide turgudel, normaalväärtuse langust ja asjaolu, et teatud liiki vaatlusaluste toodete normaalväärtus on kõrgem kui EL turuhinnad, on ülimalt tõenäoline, et eksport taastatakse dumpinghindadega. Siit järeldub, et meetmete lõppemine põhjustab tõenäoliselt dumpinghindadega ekspordi kordumise.

E. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÕISTE JA VÄLJAVÕTTELINE UURING

(33)

Need kümme ühenduse tootjat, kelle nimel Eurocord lõppemise läbivaatamise taotluse esitas, tegid uurimisel koostööd. Uurimise käigus ilmnes, et ühe ühenduse tootja poolt esitatud andmed ei olnud usaldusväärsed ning tõdeti, et see ettevõte ei soovi koostööd teha vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 1. Seega välistati nimetatud ühenduse tootja ühenduse tootmisharu määratlusest. Ülejäänud üheksa ettevõtet tootsid 53 % ühenduses UP jooksul toodetud SFR-st ja seega moodustavad nad ühenduse tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõikele 1 ja 5 lõikele 4 tähenduses.

(34)

Arvestades lõppemise läbivaatamise taotlust toetavate ühenduse tootjate suurt arvu ning kooskõlas alusmääruse artikliga 17, otsustas komisjon uurimise läbi viia ühenduse tootjate valimi põhjal. Valim koostati suurima tüüpilise toodangu- ja müügimahu alusel, mida on komisjoni käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida.

(35)

Nagu eelpool põhjenduses 8 mainiti, koosnes valim esialgu viiest ettevõttest, kes valiti algatamise järgselt esitatud toodangu- ja müügimahtude alusel. Ülaltoodud põhjenduses 33 mainitud põhjustel tuli ühenduse tootmisharu määratlusest kõrvale jäetud ettevõte ka valimist välja arvata. Ülejäänud neli valimisse kuuluvat ettevõtet moodustavad põhjenduses 33 nimetatud üheksast kaebuse esitanud ettevõttest koosneva ühenduse tootmisharu toodangumahust 66 % ja müügimahust 62 %. Lõplikku valimisse kuulusid järgmised ettevõtted, kõik asukohaga Portugalis:

—	Companhia Industrial de Cerdas Artificiais, SA (“Cerfil”),

—	Companhia Industrial Têxtil, SA (“Cordex”),

—	Companhia de Têxteis Sintéticos, SA (“Cotesi”),

—	Cordoaria Oliveira, SA.

(36)	Eelmise uurimise valim, mis koostati samuti toodangu- ja müügimahtude põhjal, sisaldas kaheksat ettevõtet. Kõik ülalmainitud ettevõtted, välja arvatud Cerfil, kuulusid ka eelmise uurimise valimi koosseisu.

F. ÜHENDUSE TURU SEISUND

1. Tarbimine ühenduse turul

(37)	SFR-i arvestuslik tarbimine ühenduses määratleti Eurostati andmete alusel ühenduse tootmisharu ja teiste ühenduse tootjate müügimahtude ja Indiast ning ülejäänud kolmandatest riikidest pärinevate impordimahtude kohta.

(38)

2000. aasta ja UP vahelisel ajal vähenes ühenduse arvestuslik tarbimine 9,4 % võrra 39 825 tonnilt 2000. aastal 36 093 tonnile UP ajal. Üks tarbimismahu languse peapõhjuseid tulenes SFR-i nõudluse vähenemisest kalavõrgutööstuses, mis omakorda lähtus ühenduse kalapüügikvootide alandamisest. Nimetatud kalapüügikvoodid on vaatlusalusel perioodil langenud ligikaudu 4,99 miljonilt tonnilt 2000. aastal 4,12 miljonile tonnile 2003. aastal, s.t. peaaegu 17,4 % võrra.

2. Indiast pärinev import

(39)	Pärast meetmete kohaldamist 1998. aastal vähenes Indiast pärinev import märgatavalt ning püsis peaaegu olematul tasemel kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, hõlmates allapoole 0,1 % jääva turuosa.

3. Ülejäänud kolmandatest riikidest pärinev import

(40)

Ülejäänud kolmandatest riikidest pärinev import kasvas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 44 % võrra (s.t. 8 280 tonnilt 2000. aastal 11 893 tonnile UP ajal). See osutab turuosa kasvule 2000. aasta 20,8 %-lt 33,0 %-le UP ajal. UP ajal olid olulisimad eksportivad riigid Euroopa Liiduga liituvad riigid: Tšehhi Vabariik, Poola, Ungari, neile järgnesid Hiina Rahvavabariik ja Tuneesia. Vaatlusalusel perioodil alanesid nimetatud riikidest pärinevate toodete hinnad tasemelt 3,3 eurot kg kohta tasemele 2,8 eurot kg kohta.

4. Ühenduse tootmisharu majanduslik seisund

(41)	Esialgse uurimisega võrreldes on mitmed tollal kaebuse esitanud ettevõtted peatanud ja lõpetanud oma tegevuse, näiteks Ostend Stores (Belgia), Brindon Marine (Ühendkuningriik), Irish Ropes (Iirimaa), Lima (Portugal) ja Carlmark (Rootsi).

(42)

Kõiki alusmääruse artikli 3 lõikes 5 loetletud kahjunäitajaid on valimisse kuuluvate ettevõtete suhtes analüüsitud. Lisaks on mõningaid nimetatud kahjunäitajatest (näiteks tootmine, müük, turuosa, tööhõive ja tootlikkus) analüüsitud ka ühenduse tootmisharu suhtes, mitte ainult nelja valimisse arvatud ettevõtte suhtes.

(43)

Ühenduse tootmisharu müügimahud ühenduse turgudel alanesid vaatlusalusel perioodil koos ühenduse tarbimise vähenemisega, kuigi mitte samas suurusjärgus. Kui ühenduse tarbimine vähenes 9,4 % võrra, siis ühenduse tootmisharu müügimahud langesid 16 587 tonnilt 2000. aastal 15 457 tonnile UP ajal, seega 6,8 % võrra.

(44)	Ühenduse tootmisharu samasuguse toote toodangumahud vähenesid vaatlusaluse perioodi jooksul 3,9 % võrra, 18 782 tonnilt 2000. aastal 18 053 tonnile UP ajal.

(45)	Kuna aastate 2000 ja UP vahelisel ajal ületas ühenduse tarbimismahu vähenemine ühenduse tootmisharu müügimahtu, suurenes veidi ühenduse tootmisharu turuosa: 41,6 %-lt 2000. aastal 42,8 %-le UP ajal.

(46)

Ühenduse tootmisharu tööhõive alane olukord halvenes vaatlusaluse perioodi jooksul: 2000. aastal oli tootmisharus hõivatud 1 076 isikut, kuid UP ajal vaid 992 isikut. Samas aga paranes sel perioodil tootlikkus, mida mõõdeti toodangumahuga töötaja kohta aastas: 17 454 kilogrammilt 18 194 kilogrammile.

a) Toodangumaht, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(47)	Kuigi tootmisvõimsus jäi vaatlusalusel perioodil muutumatuks, vähenes veidi valimisse arvatud ettevõtete toodangumaht: 1,7 % võrra, 12 136 tonnilt 2000. aastal 11 928 tonnile UP ajal, vähendades seega pisut tootmisvõimsuse rakendusastet 87 %-lt 2000. aastal 85 %-le UP ajal.

b) Varud

(48)	SFR-i tootjad hoiavad valmistoodangu varu üldiselt alla 10 % toodangumahust, sest enamus toodangust valmistatakse vastavalt tellimustele. Siiski näitasid keskmised varud vaatlusalusel perioodil negatiivset tendentsi, kasvades 18 % võrra ehk 853 tonnilt aastal 2000 1 007 tonnile UP ajal.

c) Müügimahud ja turuosa

(49)	Müügimahud langesid 7,5 % võrra, 10 484 tonnilt 2000. aastal 9 699 tonnile UP ajal. Kuid nagu ühenduse tootmisharu puhul tervikuna, paranes ka valimisse arvatud ettevõtete turuosa, kasvades pisut: 26,3 %-lt 2000. aastal 26,9 %-le UP ajal.

d) Müügihinnad, ühenduse hindu ja tulusust mõjutavad tegurid

(50)

Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul jäid ühenduses müüdava samasuguse toote keskmised hinnad muutumatuks tasemel 2,2 eurot kg kohta. Vaatamata stabiilsele hinnatasemele langes märgatavalt maksustamiseelse kasumi marginaal, mis 2000. aastal moodustas 9,8 % käibest ja UP ajal 0,7 % käibest. Languse peapõhjuseks olid kasvanud keskmised kulud.

(51)	Hindade stagneerumise peamised tegurid olid ühelt poolt vähenenud nõudlus ja teiselt poolt võimatus tugeva konkurentsi tõttu tõsta hindu tasemele, mis eelnesid Indiast pärineva kahjustava dumpingu suhtes meetmete kehtestamisele 1998. aastal.

e) Investeeringud ja kapitali kaasamisvõime

(52)	Vaatamata ülalmainitud kahjunäitajate negatiivsele arengule suurenesid investeeringud: tasemelt 809 432 eurot aastal 2000 tasemele 1 768 029 eurot UP ajal, s.t. 118,4 % võrra. Valimisse kuuluvad ettevõtted ei viidanud raskustele uue kapitali kaasamisel.

f) Investeeringutasuvus

(53)	Kooskõlas negatiivse tulususe tendentsiga vähenes ka investeeringutasuvus 2000. aasta 12 %-lt 3 %-le UP ajal.

g) Rahavoog

(54)	Vaadeldavat tootmisharu iseloomustavad kapitalimahukus ja sellest lähtuvalt suur amortisatsioon, mis mõjutab otseselt rahavoogu. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli rahavoog positiivne, kuigi vähenes tasemelt 4,66 miljonit eurot aastal 2000 tasemele 2,23 miljonit eurot UP ajal.

h) Tööhõive, tootlikkus ja tööjõukulud

(55)

Nagu nähtus ühenduse toomisharu üldisest analüüsist, vähenes tööhõive ka valimisse arvatud ettevõtetes. Tööhõive vähenes 7,1 % võrra, 747 töötajalt 2000. aastal 694 töötajale UP ajal. Vaatlusalusel perioodil paranes tootlikkus töötaja kohta 5,8 % võrra. Tootlikkuse tõusu põhjusena tuleb näha vaatlusalusel perioodil tehtud investeeringuid kõrgtehnoloogiliste köievalmistamisseadmete kasutuselevõtmiseks.

(56)	Vaatamata sellele, et valimisse arvatud ettevõtete töötajate arv vähenes 2000. aasta ja UP vahelisel ajal, liikusid tööjõukulud vastassuunas: tasemelt 4,49 miljonit eurot tasemele 4,84 miljonit eurot, ehk tõusid 7,8 % võrra.

(57)	Kuna UP ajal oli vaatlusaluse toote import Indiast peaaegu olematu, ei saadud kindlaks määrata dumpingumarginaali.

(58)

Analüüsiti, kas ühenduse tootmisharu on endiselt toibumas varasema dumpingu mõjudest. Järeldati, arvestades mitmesuguseid vaadeldud negatiivseid majandusnäitajaid, mis mõjutavad ühenduse tootmisharu tervikuna ja ka valimisse arvatud ühenduse tootjaid, et ühenduse tootmisharu seisund ei ole vaatamata osalisele paranemisele siiski täielikult toibunud varasema dumpingu kahjulikust mõjust.

(59)

Vaatamata sellele, et Indiast pärinevale impordile kehtib tõhus dumpinguvastane tollimaks, on ühenduse tootmisharu siiski endiselt haavatav, kuigi mõned näitajad osutavad paranemisele võrreldes esialgsete lõplike järeldustega (s.t. tulusus) ja mõned teised näitajad viitavad märgatavatele positiivsetele arengutele (s.t. turuosa, investeeringud ja tootlikkus).

(60)

Välja arvatud turuosa ja investeeringud, milliste osas näitajad paranesid, ja tootmisvõimsus, keskmised hinnad ja kapitali kaasamisvõime, mis jäid muutumatuks, halvenesid kõik muud kahjunäitajad. Tegurid, mida analüüsiti nii ühenduse tootmisharu kohta tervikuna ja valimisse arvatud ettevõtete kohta, näitasid samasuguseid tendentse.

(61)

Arvestades tõhusa tollimaksu kohaldamist ei saa ülalkirjeldatud negatiivseid arenguid selles tootmisharus panna Indiast pärineva impordi süüks. Ühenduse tootmisharu nõrga finantsseisundi põhjusteks on hoopis i) vähenev nõudlus, mis tuleneb peamiselt Euroopa kalalaevastiku ja kalapüügikvootide vähendamisest, ii) teistest riikidest, välja arvatud India (peamiselt liituvad riigid), pärineva impordi ja nende turuosa märkimisväärne kasv samal ajal kui ühenduse tootmisharu müügimahud vastavalt vähenevad, iii) hinnad, mis polegi saavutanud dumpingueelset taset tänu tugevale turukonkurentsile, mille põhjuseks on impordi kasv teistest riikidest, välja arvatud India ja iv) aastal 2001 alanud üldine majanduslangus.

(62)

Teisalt aga selgus, et ühenduse tootmisharu tulusus ei järginud käesoleva läbivaatamise perioodil esialgse uurimise perioodiga (alates jaanuarist 1993 kuni maini 1997) võrreldes enam niivõrd negatiivset tendentsi. See osutab ühenduse tootmisharu seisundi suhtelisele paranemisele pärast tollimaksude kehtestamist.

(63)

Ühenduse tootmisharu üldise elujõulisuse tagamises mängivad tähtsat rolli investeeringud. Vaatlusalusel perioodil on investeeringud enam kui kahekordistunud, osutades sellele, et tootmisharu peab ennast jätkuvalt elujõuliseks. Lisaks näitab ühenduse tootmisharu paranenud tootlikkus ja turuosa kasv, et vaatamata ülejäänud kolmandatest riikidest lähtuvale tihedale konkurentsile, on ühenduse tootmisharul õnnestunud oma positsiooni ühenduse turul mitte ainult säilitada, vaid ka pisut tugevdada.

G. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

(64)	Jõusolevate meetmete lõppemise võimaliku mõju hindamisel ühenduse tootmisharu seisundile võeti arvesse rida tegureid kooskõlas põhjendustes 31 ja 32 kokkuvõtlikult esitatud elementidega.

(65)

Nagu juba märgitud, taastuks vaatlusaluse toote impordil Indiast dumping juhul kui dumpinguvastased meetmed aeguvad. Eriti selgesti on näha, et dumpinguvastaste meetmete lõppemisel suureneks dumpinghinnaga toodete impordimaht ühenduse turul märgatavalt selle tõttu, et India tootjatel on olemas suured kasutamata tootmisvõimsused. Nagu põhjenduses 27 märgitud, on India eksportivatel tootjatel kasutamata tootmisvõimsusi ligikaudu 70 000 tonni tootmiseks, s.t. peaaegu kahekordne ühenduse turu suurus UP ajal (36 093 tonni).

(66)

India eksportijate väidetavalt dumpinghindadega ekspordi analüüs kolmandatesse riikidesse (USA ja Norra) näitab selgesti, et Indiast pärineva ekspordi taastumine õõnestaks ühenduse tootmisharu hindu. Tõepoolest osutas USA ja Norra ametlik kaubandusstatistika, et vaatlusaluse toote kaalutud keskmine ekspordihind oli ekspordi puhul USA-sse 1,73 eurot kg kohta ja Norrasse 1,70 eurot kg kohta. Nimetatud keskmised hinnad oleksid vastavalt 21 % ja 22 % võrra madalamad kui ühenduse tootmisharu keskmine hind.

(67)	Ühenduse tootmisharu on endiselt raskes olukorras, eriti tulususe osas, mis paranes märgatavalt vahetult pärast vaaltusaluste meetmete kehtestamist, kuid halvenes hiljem taas oluliselt põhjenduses 51 selgitatud põhjustel.

(68)	Eeltoodu alusel järeldatakse, et juhul kui meetmetel lastakse aeguda, on Indiast pärineva vaatlusaluse toote impordi taastumisel tõenäoline kahju kordumine.

H. ÜHENDUSE HUVID

1. Esialgsed märkused

(69)

Vastavalt alusmääruse artiklile 21 vaadeldi, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine võiks olla ühenduse huvide vastu tervikuna. Nimetatud analüüs põhines kõigi seotud huvide kaalumisel, s.t. arvestati vaatlusaluse toote puhul ühenduse tootmisharu, teiste ühenduse tootjate, importijate/hulgimüüjate ja kasutajate ning tooraine tarnijate huve.

(70)	Mäletatavasti leiti eelmise uurimise ajal, et meetmete kehtestamine ei ole vastuolus ühenduse huvidega. Käesolev läbivaatamine keskendub seetõttu sellele, et analüüsida, kas meetmete kehtestamise järgselt on nende kehtestamise tõttu ühenduse huve kahjustatud.

(71)	Selle alusel analüüsiti, kas vaatamata kahjuliku dumpingu kordumise tõenäosusele meetmete lõppemisel, on mõjuvaid põhjusi, millest järeldada, et ühenduse huvides ei ole antud konkreetsel juhul olemasolevaid meetmeid jõusse jätta.

2. Ühenduse tootmisharu huvid

(72)

Vaatamata ühenduse tootmisharu finantsseisundi negatiivsele arengule vaatlusalusel perioodil, on see siiski struktuurselt elujõuline, kuna tootmisharul õnnestus säilitada märkimisväärne turuosa. Peale selle peab ühenduse tootmisharu end ise elujõuliseks, sellele osutab investeeringute järsk kasv vaatlusalusel perioodil. Arvestades põhjendustes 59 kuni 61 järeldusi ühenduse tootmisharu seisundi kohta, eriti seoses selle erakordselt madala tulususe tasemega, ja kaaludes G osas toodud väiteid, leitakse et meetmete puudumisel võib ühenduse tootmisharu finantsseisund tõenäoliselt veelgi halveneda. Pidades silmas meetmete lõppemise järgseid vaatlusaluse toote Indiast pärineva impordi eeldatavaid mahte ja hindu, võib ühenduse tootmisharu veelgi suurema löögi alla sattuda, mis toob kaasa turuosa vähenemise, hindade languse ja tagasikäigu tulususe näitajates, mis võivad olla võrreldavad esimese uurimise aegsete negatiivsete näitajatega. Siit järeldub, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole vastuolus ühenduse tootmisharu huvidega.

3. Teiste tootjate huvid

(73)	Komisjon taotles teavet üheteistkümnelt ühenduse tootjalt, kes ei osalenud kaebuse esitamises. Küsimustikule ei vastanud keegi.

(74)	Arvestades meetmete lõppemise järgseid vaatlusaluse toote Indiast eksporditavaid eeldatavaid koguseid ja hindu, väheneks ka ühenduse nende tootjate turuosa ja halveneks nende tootjate majandusseisund, kes ei osalenud kaebuse esitamises.

(75)	Neil asjaoludel ning vastupidiste näitajate puudumisel võib järeldada, et olemasolevate meetmete jätkumine ei ole vastuolus ühenduse nende tootjate huvidega, kes ei osalenud kaebuse esitamises.

4. Mitteseotud importijate/hulgimüüjate ja tooraine tarnijate huvid

(76)	Komisjon saatis küsimustikud kuuele mitteseotud importijale/hulgimüüjale ja üheteistkümnele tooraine tarnijale.

(77)

Vaid üks kuuest mitteseotud importijast/hulgimüüjast, kelle vaatlusaluse toote soetused UP ajal moodustasid 0,07 % ühenduse tarbimisest, esitas mõningaid vastuväiteid tollimaksude säilitamisele. Kuid see ettevõte ei esitanud mingit teavet selle kohta, kuidas kehtivad meetmed tema äritegevust olid mõjutanud ega osanud adekvaatselt hinnata ka seda, kuidas meetmete jätkamine võiks tema positsiooni importijana löögi alla seada. Ülejäänud viis mitteseotud importijat ei esitanud mingeid märkusi ega teavet.

(78)	Teisalt aga toetas üks tooraine tarnija sõnaselgelt meetmete jätkamist.

(79)	Neil asjaoludel võib järeldada, et olemasolevate meetmete jätkumine ei ole vastuolus importijate/hulgimüüjate ja tooraine tarnijate huvidega.

5. Kasutajate huvid

(80)	Komisjon saatis küsimustikud kahekümne kolmele vaatlusaluse toote kasutajale, kelleks olid peamiselt kalandus- ja laevandusettevõtted. Ükski kasutaja ei esitanud täielikku vastust küsimustikule. Üks kasutaja oli meetmete jätkamise vastu, kuid ei põhjendanud oma seisukohta.

(81)

Kasutajate koostöö peaaegu täieliku puudumise tõttu ja selle tõttu, et tollimaksude mõju on kasutajate peamiste tegevuskuludega (laevade amortisatsioon, kütus, kindlustus, tööjõu- ja ekspluatatsioonikulud) võrreldes peaaegu olematu, võib järeldada, et olemasolevate meetmete jätkumine ei ole vastuolus taoliste kasutajate huvidega.

6. Kokkuvõte

(82)

Meetmete jätkumine võib eeldatavasti aidata ühenduse tootmisharul tõsta tulusust, mis omakorda mõjub positiivselt konkurentsiolukorrale ühenduse turul ja vähendab edasiste ettevõtete sulgemiste ja tööhõive vähenemise ohtu. Nimetatud positiivne mõju peaks aitama ühenduse tootjatel täiel määral ära kasutada viimastel aastatel tehtud investeeringuid, jätkata uute, kõrgtehnoloogiliste toodete väljatöötamist uute ja spetsialiseeritumate kasutusalade jaoks.

(83)	Arvestades ülaltoodud järeldusi meetmete jätkumise tagajärgede kohta ühenduse turu erinevatele osapooltele, leitakse et meetmete jätkamine ei ole vastuolus ühenduse huvidega.

I. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(84)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati põhilistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse soovitada olemasolevate meetmete säilitamist muutmata kujul. Samuti anti neile käesoleva avalikustamise järel tähtaeg, mille jooksul esitada märkusi, kuid keegi ei esitanud selliseid märkusi, mis oleksid andnud alust tuvastatud asjaolude muutmiseks.

(85)	Eeltoodust järeldub vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2, et määrusega (EÜ) nr 1312/98 kehtestatud dumpinguvastased meetmed tuleks jõusse jätta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Indiast pärineva nööri, paela, köie ja trossi, põimitud või punutud või mitte, ning impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga või mitte, mis on valmistatud polüetüleenist või polüpropüleenist, joontihedusega üle 50 000 detsiteksi (5 g/m), välja arvatud sidumis- ja pakkenöör, või muudest sünteeskiududest, nailonist või muudest polüamiid- või polüesterkiududest, joontihedusega üle 50 000 detsiteksi (5 g/m), mis on klassifitseeritud CN-koodide 5607 49 11, 5607 49 19, 5607 50 11 ja 5607 50 19 all, impordi suhtes.

2. Toodete vaba netohinna suhtes kohaldatakse ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist järgmist lõplikku dumpinguvastast tollimaksu:

Tooted, mille valmistajaks on:

—	Garware Wall Ropes Ltd.: 53,0 % (TARIC-i lisakood 8755),

—	ülejäänud tootjad: 82,0 % (TARIC-i lisakood 8900).

Artikkel 2

Juhul kui pole teisiti märgitud, kohaldatakse tollimaksude kohta kehtivaid sätteid.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 4. oktoober 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

A. J. DE GEUS

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) EÜT L 183, 26.6.1998, lk 1.

(3) EÜT C 240, 5.10.2002, lk 2.

(4) ELT C 149, 26.6.2003, lk 12.

8.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 311/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1737/2004,

7. oktoober 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. oktoober 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 7. oktoobri 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	60,7
0702 00 00	999	60,7
0707 00 05	052	79,2
0707 00 05	999	79,2
0709 90 70	052	84,9
0709 90 70	999	84,9
0805 50 10	052	63,5
	388	65,4
	524	40,6
	528	43,5
	999	53,3
0806 10 10	052	85,0
	624	85,8
	999	85,4
0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90	052	85,9
	388	92,7
	400	91,8
	508	97,6
	512	110,5
	800	155,5
	804	89,4
	999	103,3
0808 20 50	052	98,2
	388	83,7
	999	91,0

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

8.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 311/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1738/2004,

7. oktoober 2004,

millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 8. oktoobrist 2004

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 (1) suhkruturu ühise korralduse kohta ning eriti selle artikli 24 lõiget 4

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1422/95, milles sätestatakse melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrusektoris ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 785/68, (2) nähakse ette, et melassi CIF-impordihind, mis on kehtestatud vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 785/68, (3) loetakse nn tüüpiliseks hinnaks. See hind tuleks kehtestada määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)	Tüüpiliste hindade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kogu määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 3 ettenähtud teavet, välja arvatud nimetatud määruse artiklis 4 ettenähtud juhtudel, kui selle hinna võib kindlaks määrata määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 7 sätestatud meetodil.

(3)	Kui kaup ei ole standardkvaliteediga, tuleb hinda vastavalt pakutava melassi kvaliteedile suurendada või vähendada määruse (EMÜ) nr 785/68 artikli 6 alusel.

(4)

Kui kõnealuse toote käivitushind erineb tüüpilisest hinnast, tuleks määrata täiendavad imporditollimaksud määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 3 sätestatud tingimustel. Imporditollimaksude peatamise korral vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 tuleb kindlaks määrata nende imporditollimaksude erisummad.

(5)	Kõnealuste toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud tuleks kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artikli 1 lõikele 2 ja artikli 3 lõikele 1.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 1 nimetatud toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. oktoober 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2) EÜT L 141, 24.6.1995, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 79/2003 (EÜT L 13, 18.1.2003, lk 4).

(3) EÜT L 145, 27.6.1968, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1422/1995 (EÜT L 141, 24.6.1995, lk 12).

LISA

Melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 8. oktoobrist 2004

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg kohta määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 5 osutatud peatamise kohaldamisel (1)
1703 10 00 (2)	8,65	—	0
1703 90 00 (2)	10,10	—	0

(1) Vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 asendatakse nendele toodetele ühises tollitariifistikus kehtestatud imporditollimaksu määr selle summaga.

(2) Fikseeritud hind määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.

8.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 311/14

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1739/2004,

7. oktoober 2004,

millega kehtestatakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkruturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 sätetele tuleb valge suhkru ja toorsuhkru puhul, mis on denatureerimata ja mida eksporditakse edasise töötlemiseta, kehtestada toetused, võttes arvesse ühenduse turu ja maailmaturu olukorda, eelkõige nimetatud määruse artiklis 28 sätestatud hinna- ja kulutegureid. Vastavalt samale artiklile tuleks võtta arvesse ka kavandatava ekspordi majandusaspekti.

(3)

Toorsuhkru puhul tuleb toetus määrata standardkvaliteedi kohta. See on määratletud määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa II punktis. Lisaks kehtestatakse see toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikele 4. Kristalliseerunud suhkru mõiste on määratletud komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2135/95 suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta. (2) Sel viisil arvutatud toetust maitse- või värvilisanditega suhkru eest tuleb kohaldada selle sahharoosisisalduse järgi ning seega tuleb toetus määrata 1 % nimetatud sisalduse kohta.

(4)	Erijuhtudel võib toetuse suuruse kehtestada muude õigusaktidega.

(5)	Toetus tuleb kehtestada iga kahe nädala tagant. Seda võib vahepealsel perioodil muuta.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(7)	Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(8)	Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkursektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riigi puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(9)	Pidades silmas eespool sätestatut ja suhkruturu praegust olukorda ning eelkõige suhkru hindu või noteeringuid ühenduses ja maailmaturul, tuleks kehtestada toetused asjakohaste summade ulatuses.

(10)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 1 lõike 1 punktis a loetletud denatureerimata ja edasise töötlemiseta toodete ekspordil antavad toetused on kehtestatud vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2) EÜT L 214, 8.9.1995, lk 16.

LISA

TÖÖTLEMATA VALGE SUHKRU JA TOORSUHKRU EKSPORDITOETUSED 8. OKTOOBRI 2004

Tootekood

Sihtkoht

Mõõtühik

Toetus

1701 11 90 9100

S00

EUR/100 kg kohta

38,89 (1)

1701 11 90 9910

S00

EUR/100 kg kohta

38,85 (1)

1701 12 90 9100

S00

EUR/100 kg kohta

38,89 (1)

1701 12 90 9910

S00

EUR/100 kg kohta

38,85 (1)

1701 91 00 9000

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,4228

1701 99 10 9100

S00

EUR/100 kg kohta

42,28

1701 99 10 9910

S00

EUR/100 kg kohta

42,24

1701 99 10 9950

S00

EUR/100 kg kohta

42,24

1701 99 90 9100

S00

EUR/1 % sahharoosi × 100 kg netomassi kohta

0,4228

NB: Tootekoodid ja A-rea sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EMÜ) nr 3846/87 (EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1).

Numbrilised sihtkohakoodid on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11).

Muud sihtkohad on määratletud järgmiselt:

S00

kõik sihtkohad (kolmandad riigid, muud territooriumid, ekspordiga ühendusest võrdsustatavad tarned ja pardavarude tarnimine), välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Montenegro (sealhulgas Kosovo vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244 määratletule) ning endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia, välja arvatud nõukogu määruse 2201/96 (EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29) artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud toodetes sisalduv suhkur.

(1) Seda summat kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkru suhtes. Kui eksporditud toorsuhkru saagis ei ole 92 %, arvutatakse kohaldatav toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõike 4 sätetele.

8.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 311/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1740/2004,

7. oktoober 2004,

millega kehtestatakse suurim eksporditoetus valge suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 1327/2004 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames avatud 8. osaliseks pakkumismenetluseks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 (1) suhkruturu ühise korralduse kohta ning eriti selle artikli 27 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt komisjoni 19. juuli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 1327/2004 alalise pakkumismenetluse avamise kohta valge suhkru ekspordimaksude ja/või eksporditoetuse määramiseks turustusaastaks 2004/2005 (2) on kuulutatud välja osalised pakkumismenetlused selle suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1327/2004 artikli 9 lõikele 1 kehtestatakse kõnealuse osalise pakkumismenetluse puhul suurim eksporditoetus, võttes olenevalt asjaoludest eelkõige arvesse suhkruturu olukorda ja tõenäolist arengut ühenduses ja maailmas.

(3)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1327/2004 seoses valge suhkruga avatud 8. osaliseks pakkumismenetluseks kehtestatakse suurim eksporditoetus eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse 45,375 EUR/100 kg kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER

(1) EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2) ELT L 246, 20.7.2004, lk 23.

8.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 311/17

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1741/2004,

7. oktoober 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1291/2000, millega nähakse ette põllumajandussaaduste impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 26 lõiget 3 ja muude põllumajandussaaduste ja -toodete turgude ühist korraldust käsitlevate määruste vastavaid sätteid,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui impordilitsentse kasutatakse imporditollimaksu soodusmäära kindlaksmääramiseks tariifikvoodi alusel, on oht võltsitud impordilitsentside kasutamiseks, eriti olukorras, kus vähendamata impordimaksu ja vähendatud tollimaksu või tollimaksu nullmäära vahe on suur. Sellise pettuseohu vähendamiseks tuleks luua esitatud litsentside õigsuse kontrollimise mehhanism.

(2)	Seepärast tuleks komisjoni määrust (EÜ) nr 1291/2000 (2) vastavalt muuta.

(3)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kõikide asjaomaste korralduskomiteede arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artiklile 50 lisatakse lõige 5:

“5. Vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtnud tolliasutus säilitab litsentsi koopia või esitatud väljavõtte, millega kaasneb õigus sooduskorrale. Vähemalt 1 % esitatud litsentside koopiad ja vähemalt kaks litsentsi aastas tolliasutuse kohta saadetakse riskianalüüsi alusel litsentsidel märgitud väljastavale asutusele litsentside õigsuse kontrollimiseks. Käesolevat lõiget ei kohaldata elektrooniliste litsentside suhtes või litsentside suhtes, mille puhul on ühenduse eeskirjadega sätestatud muu kontrollimeetod.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kolmanda kuu esimesel kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2) EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 636/2004 (ELT L 100, 6.4.2004, lk 25).

8.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 311/18

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1742/2004,

7. oktoober 2004,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2235/92, millega kehtestatakse värske piima toodete tarbimistoetuse üksikasjalikud rakenduseeskirjad Kanaari saartel

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1454/2001, millega kehtestatakse Kanaari saarte jaoks erimeetmed teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete suhtes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 1601/92 (Poseican), (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2235/92 (2) artikli 1 lõikes 1 on sätestatud, et abi Kanaari saartel valmistatud värske lehmapiima toodete tarbimiseks inimtoiduna makstakse 12 kuulise ajavahemiku jooksul, maksimaalselt 44 000 tonnilt täispiimalt.

(2)	Hispaania ametiasutuste viimastest hinnangutest nähtub, et tarbimise ülempiir 44 000 tonni ületatakse tõenäoliselt lähemas tulevikus. Niisiis tuleks seda piirmäära suurendada 50 000 tonnini.

(3)	Seetõttu tuleks määrust (EMÜ) nr 2235/92 vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2235/92 artikli 1 lõikes 1 asendatakse tonnide arv “44 000” arvuga “50 000”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER

(1) EÜT L 198, 21.7.2001, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2) EÜT L 218, 1.8.1992, lk 105. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1400/98 (EÜT L 187, 1.7.1998, lk 54).

8.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 311/19

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1743/2004,

7. oktoober 2004,

millega avatakse küüslaugu autonoomne tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine 1. septembrist 2004

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemislepingut,

võttes arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisakti, eriti selle artikli 41 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 565/2002 (1) kehtestati kolmandatest riikidest imporditud küüslaugu tariifikvootide haldamise meetod ja päritolusertifikaatide väljaandmise süsteem.

(2)

Komisjoni 3. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 228/2004, millega sätestatakse määruse (EÜ) nr 565/2002 suhtes kohaldatavad üleminekumeetmed seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemisega (2) on sätestatud meetmed, mis võimaldavad määrust (EÜ) nr 565/2002 kohaldada nendest riikidest pärit importijate suhtes. Nende meetmete eesmärk oli eristada uute liikmesriikide seniseid importijaid ja uusi importijaid ning kohandada individuaalse kvoodi mõistet selliselt, et seda süsteemi saaks kohaldada nende importijate suhtes.

(3)

Laienenud ühenduse turu püsiva varustamise tagamiseks tuleks avada uus ajutine autonoomne imporditariifikvoot CN-koodi 0703 20 00 alla kuuluva värske või jahutatud küüslaugu jaoks, võttes arvesse majanduslikke tingimusi, mille kohaselt toimus varustamine uutes liikmesriikides enne ühinemist. Nimetatud uus tariifikvoot lisandub komisjoni 7. juuni 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1077/2004, millega avatakse autonoomne tariifikvoot küüslaugu jaoks ja sätestatakse selle haldamine, (3) avatud kvoodile.

(4)	Nimetatud uus kvoot peab olema ajutine ega tohi mõjutada Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) seoses uute liikmesriikide ühinemisega peetavate läbirääkimiste tulemusi.

(5)	Värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. 1. septembrist 2004 avatakse 4 400 tonni suurune autonoomne tariifikvoot, mille järjekorranumber on 09.4108 (edaspidi “autonoomne kvoot”), CN-koodi 0703 20 00 alla kuuluva värske või jahutatud küüslaugu importimiseks ühendusse.

2. Autonoomse kvoodi raames imporditud toodete puhul on väärtuselise tollimaksu määr 9,6 %.

Artikkel 2

Autonoomse kvoodi haldamise suhtes kohaldatakse määruseid (EÜ) nr 565/2002 ja (EÜ) nr 228/2004, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Määruse (EÜ) nr 565/2002 artiklit 1, artikli 5 lõiget 5 ja artikli 6 lõiget 1 autonoomse kvoodi haldamise suhtes siiski ei kohaldata.

Artikkel 3

Autonoomse kvoodi raames välja antud impordilitsentsid (edaspidi “litsentsid”) kehtivad 31. märtsini 2005.

Litsentsi lahtrisse 24 tehakse üks I lisas loetletud kannetest.

Artikkel 4

1. Importijad võivad esitada litsentsitaotlusi liikmesriikide pädevatele asutustele viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumiskuupäeva.

Litsentsi lahtrisse 20 tehakse üks II lisas loetletud kannetest.

2. Importija ei või esitada litsentsitaotlusi suurema koguse kohta, kui 10 % autonoomsest kvoodist.

Artikkel 5

Autonoomne kvoot jaotatakse järgmiselt:

—	70 % senistele importijatele,

—	30 % uutele importijatele.

Kui ühele importijate kategooriale ettenähtud kogust täielikult ära ei kasutata, võib allesjäänud koguse üle kanda teisele importijate kategooriale.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile seitsmendal tööpäeval pärast käesoleva määruse jõustumist, milliste koguste kohta on esitatud litsentsitaotlusi.

2. Litsentsid antakse välja kaheteistkümnendal tööpäeval pärast käesoleva määruse jõustumist, kui komisjon ei ole võtnud erimeetmeid vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.

3. Kui komisjon tuvastab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt esitatud teabe alusel, et litsentsitaotlustes nimetatud kogused ületavad käesoleva määruse artikliga 5 vastava kategooria importijatele ettenähtud kogust, kehtestab komisjon kõnealuste taotluste suhtes määrusega ühtse vähendusprotsendi.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER

(1) EÜT L 86, 3.4.2002, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 537/2004 (ELT L 86, 24.3.2004, lk 9).

(2) ELT L 39, 11.2.2004, lk 10.

(3) ELT L 203, 8.6.2004, lk 7.

I LISA

ARTIKLIS 3 NIMETATUD KANDED

—	:	hispaania keeles	:	Certificado expedido en virtud del Reglamento (CE) no 1743/2004 y válido únicamente hasta el 31 de marzo de 2005.
—	:	tšehhi keeles	:	licence vydaná na základě nařízení (ES) č. 1743/2004 a platná pouze do 31. března 2005.
—	:	taani keeles	:	licens udstedt i henhold til forordning (EF) nr. 1743/2004 og kun gyldig til den 31. marts 2005.
—	:	saksa keeles	:	Lizenz gemäß der Verordnung (EG) Nr. 1743/2004 erteilt und nur bis zum 31. März 2005 gültig.
—	:	eesti keeles	:	litsents on välja antud määruse (EÜ) nr 1743/2004 alusel ja kehtib ainult 31. märtsini 2005.
—	:	kreeka keeles	:	Το πιστοποιητικό εκδόθηκε βάσει του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1743/2004 και ισχύει μόνο μέχρι τις 31 Μαρτίου 2005.
—	:	inglise keeles	:	licence issued under Regulation (EC) No 1743/2004 and valid only until 31 March 2005.
—	:	prantsuse keeles	:	certificat émis au titre du règlement (CE) no 1743/2004 et valable seulement jusqu'au 31 mars 2005.
—	:	itaalia keeles	:	domanda di titolo presentata ai sensi del regolamento (CE) n. 1743/2004 e valida soltanto fino al 31 marzo 2005.
—	:	läti keeles	:	atļauja, kas izdota saskaņā ar Regulu (EK) Nr. 1743/2004 un ir derīga tikai līdz 2005. gada 31. martam.
—	:	leedu keeles	:	licencija, išduota pagal Reglamento (EB) Nr. 1743/2004 nuostatas, galiojanti tik iki 2005 m. kovo 31 d.
—	:	ungari keeles	:	a 1743/2004/EK rendelet alkalmazásában kiállított, 2005. március 31-ig érvényes engedély.
—	:	hollandi keeles	:	overeenkomstig Verordening (EG) nr. 1743/2004 afgegeven certificaat dat slechts tot en met 31 maart 2005 geldig is.
—	:	poola keeles	:	pozwolenie wydane zgodnie z rozporządzeniem (WE) nr 1743/2004 i ważne wyłącznie do 31 marca 2005 r.
—	:	portugali keeles	:	certificado emitido a título do Regulamento (CE) n.o 1743/2004 e eficaz somente até 31 de Março de 2005.
—	:	slovaki keeles	:	licencia vydaná na základe nariadenia (ES) č. 1743/2004 a platná len do 31. marca 2005.
—	:	sloveeni keeles	:	dovoljenje, izdano v skladu z Uredbo (ES) št. 1743/2004 in veljavno samo do 31. marca 2005.
—	:	soome keeles	:	asetuksen (EY) N:o 1743/2004 mukaisesti annettu todistus, joka on voimassa ainoastaan 31 päivään maaliskuuta 2005.
—	:	rootsi keeles	:	Licens utfärdad i enlighet med förordning (EG) nr 1743/2004, giltig endast till och med den 31 mars 2005.

II LISA

ARTIKLI 4 LÕIKES 1 NIMETATUD KANDED

—	hispaania keeles: Solicitud de certificado presentada al amparo del Reglamento (CE) no 1743/2004.

—	tšehhi keeles: žádost o licenci podaná na základě nařízení (ES) č. 1743/2004.

—	taani keeles: licensansøgning i henhold til forordning (EF) nr. 1743/2004.

—	saksa keeles: Lizenzantrag gemäß der Verordnung (EG) Nr. 1743/2004.

—	eesti keeles: määruse (EÜ) nr 1743/2004 kohaselt esitatud litsentsitaotlus.

—	kreeka keeles: Αίτηση χορήγησης πιστοποιητικού υποβληθείσα βάσει του κανονισμού (ΕΚ) αριθ. 1743/2004.

—	inglise keeles: licence application made under Regulation (EC) No 1743/2004.

—	prantsuse keeles: demande de certificat faite au titre du règlement (CE) no 1743/2004.

—	itaalia keeles: domanda di titolo presentata ai sensi del regolamento (CE) n. 1743/2004.

—	läti keeles: prašymas išduoti licenciją pagal Reglamentą (EB) Nr. 1743/2004.

—	leedu keeles: atļaujas pieteikums saskaņā ar Regulu (EK) Nr. 1743/2004.

—	ungari keeles: a 1743/2004/EK rendeletnek megfelelően kiállított engedélykérelem.

—	hollandi keeles: overeenkomstig Verordening (EG) nr. 1743/2004 ingediende certificaataanvraag.

—	poola keeles: wniosek o pozwolenie przedłożony zgodnie z rozporządzeniem (WE) nr 1743/2004

—	portugali keeles: pedido de certificado apresentado a título do Regulamento (CE) n.o 1743/2004.

—	slovaki keeles: žiadosť o licenciu na základe nariadenia (ES) č. 1743/2004.

—	sloveeni keeles: zahtevek za dovoljenje, vložen v skladu z Uredbo (ES) št. 1743/2004

—	soome keeles: asetuksen (EY) N:o 1743/2004 mukainen todistushakemus.

—	rootsi keeles: Licensansökan enligt förordning (EG) nr 1743/2004.

8.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 311/23

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1744/2004,

7. oktoober 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1490/2002 seoses referentliikmesriigi asendamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ peab komisjon käivitama tööprogrammi, et järk-järgult kontrollida toimeaineid, mis olid turul kaks aastat pärast kõnealuse direktiivi teatavakstegemist.

(2)	Tööprogrammi kolmas etapp on sätestatud komisjoni määrustega (EÜ) nr 451/2000 (2) ja (EÜ) 1490/2002. (3)

(3)	Määruse (EÜ) nr 1490/2002 artikli 10 lõikes 3 on osutatud võimalusele loovutada aine teisele liikmesriigile, kui referentliikmesriigil ei ole võimalik hindamisaruande projekti EFSA-le tähtajaks esitada.

(4)

Prantsusmaa on teatanud komisjonile, et tal ei ole võimalik kõnealuse määruse artikli 10 lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul toimeaine teflubensurooni hindamisaruande projekti esitada. Ühendkuningriik on üles näidanud soovi olla kõnealuse toimeaine puhul referentliikmesriigiks. Uuele referentliikmesriigile on tarvis anda piisavalt aega hindamisaruande projekti ettevalmistamiseks ning seega tuleks kõnealune toimeaine I lisa A osast üle viia B osasse.

(5)	Seepärast tuleks vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 1490/2002.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1490/2002 I lisa muudetakse järgmiselt.

1)	A osast jäetakse välja kanne teflubensurooni kohta.

2)	B osasse tehakse tähestikulises järjekorras järgmine kanne: “Teflubenzuron – United Kingdom – BAS-BE”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David BYRNE

(1) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/71/EÜ (ELT L 127, 29.4.2004, lk 104).

(2) EÜT L 55, 29.2.2000, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1044/2003 (ELT L 151, 19.6.2003, lk 32).

(3) EÜT L 224, 21.8.2002, lk 23. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1044/2003.

8.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 311/24

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1745/2004,

6. oktoober 2004,

millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse atlandi merilesta püük

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93 ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatava kontrollisüsteemi loomise kohta, (1) ja eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 19. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2287/2003, millega määratakse 2004. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (2) kehtestatakse atlandi merilesta 2004. aasta kvoodid.

(2)	Selleks, et tagada kvootidega reguleeritavate kalavarude koguselisi piiranguid käsitlevate sätete täitmine, peab komisjon kindlaks määrama kuupäeva, millest alates loetakse kvoot liikmesriigi lipu all sõitvate laevade saakide põhjal ammendatuks.

(3)

Komisjonile edastatud teabe kohaselt on Belgia lipu all sõitvad või Belgias registreeritud laevad täitnud neile 2004. aastaks määratud kvoodi atlandi merilesta püügiks ICES VII a rajoonis. Belgia on keelustanud nende varude püügi alates 1. septembrist 2004. See kuupäev tuleks ka käesolevas määruses aluseks võtta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Belgia lipu all sõitvad või Belgias registreeritud laevad on täitnud Belgiale 2004. aastaks määratud kvoodi atlandi merilesta püügiks ICES VII a rajoonis.

Belgia lipu all sõitvatel või Belgias registreeritud laevadel on keelatud atlandi merilesta püük ICES VII a rajoonis, samuti on pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva keelatud eespool nimetatud laevade püütud kõnealuste kalavarude pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. septembrist 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. oktoober 2004

Komisjoni nimel

kalanduse peadirektor

Jörgen HOLMQUIST

(1) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2004 (ELT L 289, 7.11. 2003, lk 1).

(2) ELT L 344, 31.12.2003, lk 1.

8.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 311/25

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1746/2004,

6. oktoober 2004,

millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1504/2004, millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse atlandi merilesta püük

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2847/93 ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatava kontrollisüsteemi loomise kohta, (1) ja eriti selle artikli 21 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1502/2004 (2) keelatakse Belgia lipu all sõitvatel või Belgias registreeritud laevadel atlandi merilesta püük ICES VII f ja g rajoonis.

(2)	Seoses püügivõimaluste üleminekuga pole Belgia kvoot enam ammendatud. Seepärast tuleb Belgia lipu all sõitvatel või Belgias registreeritud laevadel lubada püüda atlandi merilesta ICES VII f ja g rajoonis. Seega tuleks tunnistada kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1502/2004,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1502/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. oktoober 2004

Komisjoni nimel

kalanduse peadirektor

Jörgen HOLMQUIST

(1) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1954/2003 (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

(2) ELT L 275, 25.8.2004, lk 13.

8.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 311/26

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1747/2004,

7. oktoober 2004,

määruses (EÜ) nr 1565/2004 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud kaera eksporditoetuse pakkumiste kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1784/2003 teraviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse komisjoni 29. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1501/95, millega kehtestatakse teravilja eksporditoetuste andmist ja teraviljaturu häirete korral võetavaid meetmeid käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) eriti selle artiklit 7,

võttes arvesse komisjoni 3. septembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1565/2004 Soomes ja Rootsis teravilja suhtes kohaldatud spetsiaalse sekkumismeetme kohta 2004/2005. turustusaastal, (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1565/2004 kuulutati välja pakkumismenetlus eksporditoetuse määramiseks Soomes ja Rootsis toodetud kaerale, mida eksporditakse Soomest ja Rootsist kõigisse kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Bulgaaria, Notra, Rumeenia ja Šveits.

(2)	Arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud tingimusi, ei peaks maksimaalset eksporditoetust kindlaks määrama.

(3)	Käesolevas määruses stätestatud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruses (EÜ) nr 1565/2004 osutatud pakkumismenetluse raames 1.–7. oktoober 2004 kaera eksporditoetuse kindlaksmääramiseks esitatud pakkumisi vastu ei võetud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. oktoobril 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER

(1) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(2) EÜT L 147, 30.6.1995, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1431/2003 (ELT L 203, 12.8.2003, lk 16).

(3) ELT L 285, 4.9.2004, lk 3.

8.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 311/27

NÕUKOGU OTSUS,

24. september 2004,

millega lõpetatakse AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 kohased konsultatsioonid Guinea-Bissauga

(2004/680/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 23. juunil 2000 Cotonous allakirjutatud partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (edaspidi “AKV-EÜ partnerlusleping”), (1) eriti selle artiklit 96,

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkulepet AKV-EÜ partnerluslepingu rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta, (2) eriti selle artiklit 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	14. septembril 2003 Guinea-Bissaus toimunud sõjaväeline riigipööre, mille Euroopa Liit mõistis oma 18. septembri 2003. aasta avalduses hukka, rikub AKV-EÜ partnerluslepingu artiklis 9 nimetatud olulisi osi.

(2)

19. jaanuaril 2004 toimusid vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu artiklile 96 konsultatsioonid AKV riikide ja Guinea-Bissauga, mille raames Guinea-Bissau ametivõimud võtsid erikohustuse parandada Euroopa Liidu poolt väljatoodud probleeme ja täita seda kohustust kolm kuud kestva süvendatud dialoogi käigus.

(3)	Selle ajavahemiku lõpuks leiti, et nimetatud kohustusega kaasnesid mitmed praktilised meetmed, mis olid seotud AKV-EÜ partnerluslepingu oluliste osadega; samas pole praktikas piisavalt rakendatud mitmeid olulisi meetmeid, eelkõige riigi rahanduse konsolideerimisega seotud meetmeid,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 alusel Guinea-Bissau Vabariigiga alustatud konsultatsioonid on lõpetatud.

Artikkel 2

Lisas esitatud kirja projektis täpsustatud meetmeid kohaldatakse AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 lõike 2 punktis c osutatud asjakohaste meetmetena.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse 11 oktoobrist 2005.

Brüssel, 24. september 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

L. J. BRINKHORST

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 376.

LISA

Austatud …,

Euroopa Liit omistab suurt tähtsust AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 9 sätetele. AKV-EÜ partnerlus on rajatud inimõiguste austamisele ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtetele; see on ülalnimetatud lepingu oluline osa ja sellel põhinevad meie suhted.

Selles vaimus mõistis Euroopa Liit oma 18. septembri 2003. aasta avalduses 14. septembri 2003. aasta sõjaväelise riigipöörde selgesõnaliselt hukka.

Seoses sellega otsustas Euroopa Liidu Nõukogu 19. detsembril 2003 kutsuda Guinea-Bissau ametivõime alustama konsultatsioone, et uurida süvendatult olukorda ja leida meetmeid selle parandamiseks.

Need konsultatsioonid toimusid positiivses meeleolus 19. jaanuaril 2004 Brüsselis. Konsultatsioonide raames käsitleti mitmed põhiküsimusi ning üleminekuvalitsuse peaministril oli võimalus esitada Guinea-Bissau ametivõimude seisukoht ja olukorra analüüs. Euroopa Liit võttis teatavaks üleminekuvalitsuse poolt võetud kohustused:

—	kinnitada Guinea-Bissau Vabariigi valitsuse üleminekuprogramm ja eelkõige parlamendivalimiste kava,

—	kohaldada meetmeid riigi rahanduse konsolideerimiseks,

—	kinnitada õigusemõistmise sõltumatuse taastamise ja tsiviilkontrolli taaskehtestamise protsess relvastatud jõudude üle.

Samuti lepiti kokku, et kolme kuu jooksul peetakse Guinea-Bissaus süvendatud dialoogi mitme esilekerkinud küsimuse üle ning selle ajavahemiku lõpus hinnatakse olukorda.

See süvendatud ja regulaarne dialoog toimus Guinea-Bissaus. See oli suunatud võetud kohustuste täitmiseks võetud meetmetele.

Guinea-Bissau ametivõimud astusid mitmeid märkimisväärseid samme. Konkreetselt märgime me järgmist:

—	28. ja 30. märtsil 2004 toimusid õiglased, vabad ja läbipaistvad üldvalimised,

—	arenenud on õigusemõistmise sõltumatuse taastamise protsess koos riigiprokuröri nimetamisega ja kõrgema astme kohtu esimehe valimisega,

—	võeti vastu majanduse hädaabiprogramm,

—	viidi läbi riigiametnike loendus.

Need algatused on kindel märk riigi sotsiaalsest ja poliitilisest stabiilsusest. Ometi püsivad endiselt murekohad eelkõige riigi rahanduse konsolideerimise vallas, ning eriti seoses riigieelarvelise raamatupidamise, tollitulude kogumise ja riigiametnikele palga maksmisega.

Riigi rahanduse konsolideerimiseks rõhutab Euroopa Liit eelkõige järgmiste meetmete tähtsust:

—	üleminekuvalitsuse poolt heakskiidetud majanduse hädaabiprogrammi rakendamise jätkamine,

—	juba alustatud riigiametnike loenduse jätkamine,

—	riigi rahanduse osas parandusmeetmete võtmine, sealhulgas finantskontrolli süsteemi, riigihangete ja -tulude auditeerimine,

—	ühenduse eelarve abiprogrammi vahendite hüvitamine 2003. aastal vahendite kasutamise kohta teostatud auditi tagajärjel,

—	riigikontrolli järelduste esitamine 2003. aasta riigitulude aruande kohta,

—	haldus- ja kohtumenetluste jätkamine üleminekuperioodile eelneva valitsuse ametnike toimepandud rikkumiste või pettuste suhtes.

Konsultatsioonide tulemusel otsustati AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 lõike 2 punktis c osutatud asjakohaste meetmetena normaliseerida suhteid ja jätkata koostööd, jälgides eespool loetletud edusamme riigi rahanduse vallas, õigussüsteemi sõltumatuse taastamisel ja tsiviilkontrolli taaskehtestamisel relvajõudude suhtes, samuti valimiste ajakava koostamisel presidendivalimiste korraldamiseks. Sellega peaksid olema loodud tingimused, et tagada presidendivalimiste toimumine läbipaistvalt ja demokraatlikult. Euroopa Liit kontrollib regulaarselt arengut eespool nimetatud valdkondades.

Euroopa Liit on valmis jätkama tihedat poliitilist dialoogi Teie demokraatlikult valitud valitsusega ning aitama kaasa demokraatia tugevdamisele Teie riigis.

Lugupidamisega

Komisjoni nimel

Nõukogu nimel

8.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 311/30

NÕUKOGU OTSUS,

24. september 2004,

millega muudetakse otsust 2001/131/EÜ, millega lõpetatakse AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 kohased konsultatsioonid Haitiga

(2004/681/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 23. juunil 2000 Cotonous allakirjutatud partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (1) (edaspidi “AKV-EÜ partnerlusleping”), eriti selle artiklit 96,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Otsuse 2001/131/EÜ (3) põhjal peatatakse AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 lõike 2 punkti c kohase asjakohase meetmena osaliselt Haitile rahalise abi andmine.

(2)	Otsus 2003/916/EÜ kaotab kehtivuse 31. detsembril 2004 ja seetõttu tuleks meetmed kuue kuu jooksul uuesti läbi vaadata.

(3)

12. mail 2004 toimusid komisjoni ja Haiti ajutise peaministri vahel läbirääkimised, mille käigus hinnati ajutise valitsuse poliitilist tegevuskava, sealhulgas valimiste ajakava, seoses demokraatia ja põhiseadusliku korra täieliku taastamisega, võttes nõuetekohaselt arvesse inimõigusi ja põhivabadusi.

(4)

Haiti ajutine peaminister kinnitas 25. mai 2004. aasta kirjas Haiti ajutise valitsuse erilist pühendumist AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 9 oluliste osade järgimisele, eriti mis puudutab inimõiguste olukorda, demokraatia põhimõtteid ja õigusriiki, et taastada riigis täielik demokraatia ja põhiseaduslik kord,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2001/131/EÜ muudetakse järgmiselt:

1)	artikli 3 teises ja kolmandas lõigus asendatakse kuupäev “31. detsember 2004” kuupäevaga “31. detsember 2005”;

2)	lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. september 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

L. J. BRINKHORST

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on muudetud otsusega nr 1/2003 (ELT L 141, 7.6.2003, lk 25).

(2) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 376.

(3) EÜT L 48, 17.2.2001, lk 31. Otsust on viimati muudetud otsusega 2003/916/EÜ (ELT L 345, 31.12.2003, lk 156).

LISA

“LISA

Austatud …,

Euroopa Liit omistab suurt tähtsust AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 9 sätetele. AKV-EÜ partnerlus on rajatud inimõiguste austamisele ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtetele. See on ülalnimetatud lepingu oluline osa ja sellel põhinevad meie suhted.

Euroopa Liit on selles suhtes teraselt jälginud üleminekuid Haitis, eriti Haiti uue ajutise valitsuse ametisse määramist, mis vannutati ametisse 17. märtsil 2004 pärast Kariibi Ühenduse ja Ameerika Riikide Organisatsiooni plaanil põhinevat ulatuslikku konsultatsiooniprotsessi.

12. mail 2004 toimusid Brüsselis läbirääkimised Teie ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, et uurida ajutise valitsuse poliitilist tegevuskava demokraatia ja põhiseadusliku korra taastamiseks. Euroopa Liit märkis ära Teie võetud kohustusi eelkõige inimõiguste olukorra parandamise, demokraatlike põhimõtete, sealhulgas vabade ja õiglaste valimiste korraldamise, õigusriigi ja hea valitsemistava kehtestamise osas, mida kinnitati Teie 25. mai 2004. aasta kirjas komisjonile. Kõnealused kohustused peaksid viima õigeaegselt Haiti suurema poliitilise stabiilsuseni. Euroopa Liit soovitab ajutisel valitsusel tungivalt muuta need kohustused kiiresti konkreetseteks meetmeteks, et kindlustada demokratiseerumisprotsessi muutumine Haiti poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse elu lahutamatuks osaks, tagades sellega AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 9 täitmise.

Seda arvesse võttes vaatas Euroopa Liidu Nõukogu oma 22. detsembri 2003. aasta otsuse uuesti läbi ning otsustas uuesti läbi vaadata AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 lõike 2 punktis c osutatud asjakohased meetmed järgmiselt:

jätkatakse kaheksanda Euroopa Arengufondi (EAF) raames ülejäänud vahendite ümbersuunamist programmidele, mis toovad otsest kasu Haiti rahvale, tugevdavad kodanikuühiskonda ja erasektorit, toetavad demokratiseerumist ja tugevdavad õigusriigi põhimõtteid ja valimisprotsessi; need võivad sisaldada ka meetmeid, mis ajutises koostööraamistikus on määratletud kui lühiajalise ja keskmise pikkusega prioriteedid, mis on kehtestatud tihedas koostöös ajutise valitsuse, kodanikuühiskonna ja peamiste annetajate (eelkõige institutsiooniline toetus) vahel;

2.	vahendite eraldamine üheksanda EAF raames tehakse teatavaks käesoleva otsuse avaldamisel Euroopa Liidu Teatajas;

3.	läbirääkimised üheksanda EAF vahendite programmi koostamiseks algavad siseriikliku eelarvevahendite käsutajaga kohe, et töötada välja riigi strateegiadokument ja riiklik näidisprogramm. Strateegias võetakse arvesse ajutise koostööraamistiku tulemusi;

4.	vastavalt vajadusele võib üheksanda EAFi riigi strateegiadokumendi ja riikliku näidisprogrammi eelnevaks allakirjutamiseks kasutada B-ümbrikut;

riikliku näidisprogrammi allakirjutamist plaanitakse pärast riiklikke valimisi, mis austavad Ameerika Riikide Organisatsiooni resolutsiooni 822 ning mis tunnistatakse Haiti pädevate asutuste ja rahvusvahelise üldsuse poolt vabadeks ja õiglasteks. Märgitakse, et riiklike valimiste toimumist oodatakse hiljemalt 2005. aasta keskpaigaks;

6.	käesolev ei mõjuta toetust regionaalprojektidele, humanitaaralastele meetmetele ja kaubandusalasele koostööle.

Kõik ülalnimetatud meetmed vaadatakse regulaarselt vähemalt kuue kuu jooksul uuesti läbi.

Selleks et koostöö oleks edukas, tuleb tugevdada suutlikkust abi vastuvõtmisel, mis pole hetkel piisav, pannes rõhku heale valitsemistavale ning meetmete väljatöötamisele, mille alusel parandada abi vastuvõtmiseks vajaliku haldussuutlikkust. Kohaldamismeetmed kohandatakse vastavalt Haiti suutlikkusele juhtida oma eelarvet.

Euroopa Liit jälgib tähelepanelikult demokratiseerumisprotsessi edasist arengut, eelkõige ajutise valitsuse võetud kohustuste täitmist ning edusamme riiklike, kohalike ja presidendi valimiste osas. Liit kinnitab oma valmisolekut jätkata AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 8 alusel tihedat poliitilist dialoogi Haiti ajutise valitsusega.

Palun võtke vastu meie sügav lugupidamine.

Komisjoni nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja”

8.10.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 311/32

KOMISJONI OTSUS,

9. september 2004,

selliste täiendavate päevade andmise kohta Taanile ja Ühendkuningriigile, mille jooksul laevad võivad sadamast väljas viibida vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2287/2003 V lisale

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 3407 all)

(Ainult taani- ja ingliskeelne tekst on autentne)

(2004/682/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2287/2003, millega määratakse 2004. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes, (1) eriti selle V lisa lõike 6 punkti c,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 2287/2003 V lisa lõike 6 punktis a täpsustatakse nende päevade arv, mille jooksul teatavad ühenduse kalalaevad võivad kõnealuse lisa lõikes 2 määratletud geograafilistes piirkondades ajavahemikus 1. veebruar 2004 – 31. detsember 2004 sadamast väljas viibida.

(2)

Kõnealuse lisa lõike 6 punktiga c võimaldatakse komisjonil anda kalalaevade puhul, mille tegevust kõnealuse lisa sätted mõjutavad, kalalaevade tegevuse lõpetamise programmide raames alates 1. jaanuarist 2002 saadud tulemuste põhjal täiendava arvu päevi, mille jooksul laev võib sadamast väljas viibida, kui selle pardal on kõnealuse lisa lõikes 4 nimetatud püügivahendeid.

(3)	Taani ja Ühendkuningriik on esitanud andmed selliste kalalaevade tegevuse lõpetamise kohta aastatel 2002 ja 2003, mille pardal on põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad võrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 millimeetrit, välja arvatud piimtraalid.

(4)	Ühendkuningriik on esitanud andmed selliste kalalaevade tegevuse lõpetamise kohta aastatel 2002 ja 2003, mille pardal on piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm.

(5)	Esitatud andmeid silmas pidades tuleks Taanile ja Ühendkuningriigile anda täiendav arv päevi kalalaevade puhul, mille pardal on määruse (EÜ) nr 2287/2003 V lisa lõike 4 punktides a ja b määratletud püügivahendeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisaks määruse (EÜ) nr 2287/2003 lõike 6 punktis a määratletud päevadele antakse laevadele, mille pardal on põhjatraalid, noodad või muud samalaadsed veetavad võrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 millimeetrit, välja arvatud piimtraalid, igas kalendrikuus järgmine arv täiendavaid päevi:

a)	Taani: kolm päeva;

b)	Ühendkuningriik: viis päeva.

Artikkel 2

Lisaks määruse (EÜ) nr 2287/2003 lõike 6 punktis a määratletud päevadele antakse Ühendkuningriigile laevade puhul, mille pardal on piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, igas kalendrikuus kaks täiendavat päeva.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 9. september 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER

(1) ELT L 344, 31.12.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1645/2004 (ELT L 296, 21.9.2004, lk 3).

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 311

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	47. köide 8. oktoober 2004

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1736/2004, 4. oktoober 2004, Indiast pärineva sünteetilisest kiust köie impordile lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1737/2004, 7. oktoober 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	10
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1738/2004, 7. oktoober 2004, millega määratakse kindlaks melassi tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud suhkrusektoris alates 8. oktoobrist 2004	12
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1739/2004, 7. oktoober 2004, millega kehtestatakse töötlemata valge suhkru ja toorsuhkru eksporditoetused	14
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1740/2004, 7. oktoober 2004, millega kehtestatakse suurim eksporditoetus valge suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 1327/2004 ettenähtud alalise pakkumismenetluse raames avatud 8. osaliseks pakkumismenetluseks	16
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1741/2004, 7. oktoober 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1291/2000, millega nähakse ette põllumajandussaaduste impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad	17
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1742/2004, 7. oktoober 2004, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2235/92, millega kehtestatakse värske piima toodete tarbimistoetuse üksikasjalikud rakenduseeskirjad Kanaari saartel	18
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1743/2004, 7. oktoober 2004, millega avatakse küüslaugu autonoomne tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine 1. septembrist 2004	19
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1744/2004, 7. oktoober 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1490/2002 seoses referentliikmesriigi asendamisega ( 1 )	23
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1745/2004, 6. oktoober 2004, millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse atlandi merilesta püük	24
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1746/2004, 6. oktoober 2004, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1504/2004, millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse atlandi merilesta püük	25
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1747/2004, 7. oktoober 2004, määruses (EÜ) nr 1565/2004 osutatud pakkumismenetluse raames esitatud kaera eksporditoetuse pakkumiste kohta	26

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	2004/680/EÜ:Nõukogu otsus, 24. september 2004, millega lõpetatakse AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 kohased konsultatsioonid Guinea-Bissauga	27
*	2004/681/EÜ:Nõukogu otsus, 24. september 2004, millega muudetakse otsust 2001/131/EÜ, millega lõpetatakse AKV-EÜ partnerluslepingu artikli 96 kohased konsultatsioonid Haitiga	30
	Komisjon
*	2004/682/EÜ:Komisjoni otsus, 9. september 2004, selliste täiendavate päevade andmise kohta Taanile ja Ühendkuningriigile, mille jooksul laevad võivad sadamast väljas viibida vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2287/2003 V lisale (teatavaks tehtud numbri K(2004) 3407 all)	32