30.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/1

(1)

Veebruaris 1998 kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 368/98 (2) lõplikud dumpinguvastased meetmed (edaspidi “esialgsed meetmed”) 24 %lise tollimaksu vormis Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärineva glüfosaadi impordi suhtes. Seda määrust muudeti nõukogu määrusega (EÜ) nr 1086/2000, (3) millega suurendati tollimaksu 48 %ni pärast absorptsioonivastast uurimist vastavalt algmääruse artiklile 12. Pärast meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevat uurimist vastavalt algmääruse artiklile 13 laiendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 163/2002 (4) 48 %list tollimaksu, mis oli kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärineva glüfosaadi impordi suhtes, ning Malaisiast ja Taiwanist saadetava glüfosaadi impordile (olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Malaisiast või Taiwanist pärinevana või mitte), välja arvatud kummagi riigi ühe nimetatud äriühingu toodang.

(2)

Pärast seda, kui oli avaldatud teadaanne Hiina Rahvavabariigist (5) pärineva glüfosaadi impordi suhtes rakendatud dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, sai komisjon 18. novembril 2002 taotluse nende meetmete kontrollimise kohta vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(3)

Taotluse esitas Euroopa Glüfosaadiliit (European Glyphosate Association, EGA) (edaspidi “taotleja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab rohkem kui 90 % ühenduse glüfosaaditoodangust.

(4)

Taotlust põhjendati väitega, et kõnealuste meetmete kehtivuse lõppemine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekkiva kahju jätkumise või kordumise. Lisaks jõudis komisjon taotluses sisaldunud tõendusmaterjalide põhjal järeldusele, et meetmed ei olnud piisavad kahjuliku dumpingu takistamiseks, mis õigustas meetmete suhtes täieliku dumpinguvastaste tollimaksude kehtimisvajaduse selgitamise kontrollmenetluse algatamise ex-officio, mis hõlmas kõiki menetluse aspekte. Pärast nõuandekomisjoniga konsulteerimist leidis komisjon, et on piisavalt tõendusmaterjali dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse ja dumpinguvastaste tollimaksude kehtimisvajaduse selgitamise kontrollmenetluse algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõigetele 2 ja 3 ning avaldas Euroopa Liidu Teatajas  (6) kõnealuste kontrollmenetluste kohta algatusteate.

(5)

Komisjon andis uurimise algatamisest ametlikult teada Hiinale, Hiina eksportivatele tootjatele, samuti ühenduse tootjatele, importijatele ja kasutajatele, kes olid taotluses seotud isikutena määratletud, ning nende ühendustele. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates ettenähtud tähtaja jooksul.

(6)

Arvestades kõnealuse toote eksportivate tootjate suurt arvu Hiinas, mis on teada taotluse ja varasema uurimise põhjal, nähti algatusteates dumpingu uurimiseks ette valikumeetodi kasutamine. Lisaks saatis komisjon valikuliselt küsimustikud komisjoni teenistustele teadaolevatele importijatele.

(7)

Üksnes vähesed Hiina eksportivad tootjad teatasid endast ja edastasid ettenähtud tähtaja jooksul algatusteates nõutud teabe. Seetõttu ei peetud valikumeetodi kasutamist Hiina eksportivate tootjate puhul vajalikuks. Lisaks teatas ainult üks importija Hiina Rahvavabariigist pärineva glüfosaadi importimisest. Seetõttu ei peetud valikumeetodi kasutamist importijate puhul vajalikuks.

(8)

Komisjon saatis küsimustiku teadaolevatele asjassepuutuvatele osapooltele ning sai vastuse neljalt ühenduse tootjalt ja kahelt Hiina eksportivalt tootjalt. Üks importija teatas Hiina Rahvavabariigist pärinevast impordist ning saatis seejärel vastuse kogu küsimustikule.

(9)

Mitu Hiina Rahvavabariigi eksportivat tootjat ning neli ühenduses asuvat tootjat 13 ühenduses asuvat tarnijat ning turustajate ja kasutajate ühendused esitasid oma seisukohad kirjalikult. Rahuldati kõigi nende osapoolte taotlused, kes esitasid taotluse eespool sätestatud tähtaja jooksul ja teatasid konkreetsed põhjused, miks peaks asja arutama.

(10)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks, kas kahjuliku dumpingu jätkumine või kordumine on tõenäoline, ja et hinnata ühenduse huvisid. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute tööruumidesse:

(11)

Uurimine dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2002 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku jaanuarist 1999 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “analüüsiperiood”).

(12)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b taotlesid kaks Hiina äriühingut, Zhejiang Xinan Industrial Group Ltd (edaspidi “Xinanchem”) ja Zhenjiang Jiagnan Chemical Factory (edaspidi “Zhenjiang”), turumajanduslikku ja individuaalset kohtlemist. Siiski leiti, et Zhenjiang ei eksportinud uurimisperioodi jooksul ühendusse vaatlusalust toodet. Seetõttu muutus Zhenjiangi turumajandusliku ja individuaalse kohtlemise taotlus tähtsusetuks. Xinanchemil tuli täita turumajandusliku kohtlemise taotluse vorm ning esitada seal kogu vajalik teave.

(13)

Kuigi äriühingu enamusaktsiad kuulusid eraisikutele, leiti, et äriühing on riigi kontrolli all riigi omandis mitteolevate aktsiate hajususe tõttu ning selle tõttu, et riigile kuulub suurim aktsiapakk. Lisaks nimetatakse direktorite nõukogu riiki esindavate aktsionäride poolt ning enamik direktoreid on riigiametnikud või riigi osalusega äriühingute ametnikud. Seetõttu otsustati, et äriühing on märkimisväärselt riigi kontrolli ja mõju all.

(14)

Lisaks tehti kindlaks, et Hiina Rahvavabariigi valitsus oli andnud Hiina metalli-, mineraalide ja kemikaalide importijate ja eksportijate kaubanduskojale (China Chamber of Commerce Metals, Minerals & Chemicals Importers and Exporters, CCCMC) õiguse tembeldada lepinguid ja kontrollida ekspordihindu tollivormistuse jaoks. See süsteem võimaldas kehtestada glüfosaadi ekspordile miinimumhinna ja lubada CCCMC-l keelata eksport, mis ei järginud neid hindu.

(15)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustati Xinanchemi puhul mitte rakendada turumajanduslikku kohtlemist, kuna äriühing ei vastanud kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(16)

Kuna Xinanchemile ei antud turumajanduslikku staatust, taotles äriühing individuaalset kohtlemist, st individuaalse dumpingumarginaali kindlaksmääramist tema individuaalsete ekspordihindade alusel. Komisjon kontrollis nii tegelikult kui ka õiguslikult, kas äriühing oli oma ekspordihindade määramisel riigist vajalikul määral sõltumatu.

(17)

Selles suhtes tehti kindlaks, et Xinanchem oli kõnealuse toote ekspordihindade määramisel märkimisväärse riigi kontrolli all, nagu põhjenduses 14 on kirjeldatud. Seetõttu jõuti järeldusele, et Xinanchem ei vasta individuaalseks kohtlemiseks vajalikele nõuetele, nagu on sätestatud algmääruse artikli 9 lõikes 5.

(18)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärinev glüfosaat (edaspidi “vaatlusalune toode”), mis kuulub CN-koodi ex 2931 00 95 (TARICi koodid 2931009581 ja 2931009582) ja ex 3808 30 27 (TARICi koodid 3808302711 ja 3808302719) alla. Vaatlusalune toode on sama toode, mille uurimine viis esialgsete meetmete kehtestamiseni (edaspidi “esialgne uurimine”).

(19)

Glüfosaat on mitteselektiivne herbitsiid, mida võib toota erinevates kontsentratsioonides ja vormides, millest tähtsamad on hape, sool ja retseptisegu. Hape on kemikaali tootmisprotsessi tulemusena tekkiv põhivorm ning esineb tavaliselt 95 %lise glüfosaadisisaldusega pulbri või 84 %lise glüfosaadisisaldusega märja koogi kujul, mille erinevus seisneb ainult niiskusesisalduses. Sool on glüfosaadi lahustuv vorm, mida valmistatakse happest. See on vedelik, mis sisaldab tavaliselt 62 % isopropüülamiinsoola, (7) mis võrdub 43 %lise glüfosaadisisaldusega. Glüfosaat retseptiseguna esineb tavaliselt vedelikuna, mis koosneb glüfosaatsoola, vee ja muude kemikaalide, nagu pindaktiivsed ained ja lisandid, mis võimaldavad herbitsiidil taimedesse imenduda ja efektiivsust parandada, segud. Glüfosaadi retseptisegu tavaline standardvorm sisaldab glüfosaati 360g/l.

(20)

Transpordikulude vähendamiseks ostavad importijad glüfosaati tavaliselt kontsentreeritud kujul (tavaliselt happe või märja koogina, aga ka soolana) ning töötlevad seda edasi (teevad retseptisegu), lisades vett ja muid kemikaale, et saada glüfosaadi retseptisegu, mis on ainuke vorm, mida võib kasutada lõpptootena, st mitteselektiivse herbitsiidina. Seda silmas pidades vaadeldi importijaid ja retseptisegu tegijaid uurimise käigus ühe rühmana (edaspidi “importijad/retseptisegu tegijad”).

(21)

Ühenduse tootjate toodetud ja ühenduses müüdav glüfosaat, mille suhtes taotletakse dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetlust, ning Hiinas toodetav ja Hiina eksportivate tootjate ühenduses müüdav glüfosaat on samade peamiste füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste omaduste ja kasutusaladega ning neid vaadeldakse seetõttu algmääruse artikli 1 lõikes 4 määratletud tähenduses samasuguste toodetena. Samuti tehti kindlaks, et kolmandates turumajandusriikides (edaspidi “võrdlusmaa”), nt Brasiilias toodetav ja siseturul müüdav glüfosaat on samade füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste omaduste ja kasutusalaga kui Hiina Rahvavabariigis toodetav ja ühendusse eksporditav glüfosaat. Seetõttu vaadeldi neid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

(22)

Kaks Hiina äriühingut tegid uurimises koostööd. Neist ettevõtetest eksportis uurimisperioodi ajal vaatlusalust toodet ühendusse siiski ainult üks ettevõte (Xinanchem) (edaspidi “Hiina eksportiv tootja”). Seega piirdus teise äriühingu (Zhenjiang) koostöö aegumisega seotud kontrollmenetlusega. Hiina Rahvavabariigist pärineva glüfosaadi üldkogus, mis imporditi uurimisperioodil, on alla 50 % esialgse uurimise uurimisperioodil (12 kuud 1995. aasta augusti lõpuni) imporditud kogusest. Sellest ajast peale kui tarbimine kasvas, vähenes Hiina Rahvavabariigist imporditud vaatlusaluse toote turuosa samal perioodil veelgi enam. 11 %lt esialgse uurimise uurimisperioodi ajal vähenes see vähem kui 3 %le analüüsiperioodi alguses ja vähem kui 2 %le 2001. aastal, ent suurenes uurimisperioodi ajal, jäädes siiski alla 2 %.

(23)

Et Hiina Rahvavabariiki peetakse üleminekujärgus oleva majandusega riigiks, pidi komisjon kõnealusel juhul kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 7 kindlaks määrama normaalväärtuse kolmanda turumajandusriigi tootjatelt saadud andmete põhjal.

(24)

Algatamisteates pakkus komisjon selleks riigiks Brasiiliat, mida kasutati võrdlusmaana ka meetme kehtestamisele viinud uurimises.

(25)

Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus avaldada ettenähtud võrdlusmaa valiku kohta arvamust.

(26)

Hiina eksportiv tootja väitis, et kasutada tuleks riiki, mis on oma majandusliku arengu tasemelt Hiina Rahvavabariigile kõige vastavam ning et võrdlusmaa asumine Aasias annaks parema võrdlusbaasi. Tuleks märkida, et majandusliku arengu sama tase ei ole normaalväärtuse määramisel vajalik. Kuigi võrdlusmaa kohta ei tehtud peale Brasiilia muid ettepanekuid, küsis komisjon Malaisia ja Taiwani vaatlusaluse toote teadaolevatelt tootjatelt nende valmisolekut anda vajalikku teavet. Taiwani ja Malaisia tootjad teatasid, et mõlema riigi turgu mõjutab tugevalt Hiina Rahvavabariigist pärineva odava glüfosaadi import ning et nende riikide hinnad ei ole representatiivsed. Üks Taiwani tootja arvas, et muud riigid, nt Brasiilia, oleksid selleks otstarbeks sobivamad. Nende tootjatega edasise koostööni ei jõutud.

(27)

Hiina eksportiv tootja teatas, et Brasiiliat puudutav teave pärines taotleja liikme sidusettevõtjalt ning et komisjon peaks kasutama normaalväärtuse kindlaksmääramisel sõltumatut ja kontrollitavat teavet. Leiti, et asjaolu, et esitatud võrdlusmaa üks ettevõte on taotleja liikme sidusettevõte, ei välista, et saadud teave on usaldusväärne ja kontrollitav. Erilist tähelepanu pöörati vajadusele kõrvaldada normaalväärtuse kindlaksmääramisel kõik sõltuvuse võimalikud mõjud.

(28)

Et Brasiiliat peeti mõistlikuks valikuks, mille tootjad olid koostöövalmis ning kasutasid võrreldavat tootmisprotsessi, ning arvestades eriti seda, et Brasiiliat kasutati võrdlusmaana meetmete kehtestamisele viinud uurimises, valiti võrdlusmaaks Brasiilia. Komisjon küsis vajalikku teavet riigi kahelt teadaolevalt tootjalt, st Monsanto do Brasil (edaspidi “Mobras”) ja Nortox. Komisjon sai teavet ainult Mobrasest, mis on taotleja liikme sidusettevõte. Tehti kindlaks, et selle ettevõtte omamaine müük oli representatiivne vaatlusaluse toote Hiina eksportiva tootja ühendusse müüdava müügimahu suhtes.

(29)

Normaalväärtus arvutati kõigi Brasiilias toodetud ja müüdud glüfosaadivormide, st glüfosaathappe ja nende kontsentratsioonil põhinevate erinevate retseptisegude suhtes.

(30)

Tehti kindlaks, et Brasiilia siseturul müüdavad tooteliigid ei ole võrreldavad nimetatud eksportiva tootja ühendusse müüdavate toodetega. Seetõttu leiti normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3 tootmiskulude alusel, millele liideti juurde mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud (MÜH) ning kasum. MÜH ja kasum määrati kindlaks Mobrase samasuguse toote omamaise müügi alusel. Selles suhtes märgitakse, et Mobras hankis suurema osa glüfosaadi tootmiseks vajalikust toorainest Brasiilias asuvast sidusettevõttest. Sidusettevõtte kasumimäära vähendati tootmiskulude arvutamisel kasutatud tooraine hankekulude määramisel.

(31)

MÜH ja kasumi suurus põhines tavakaubanduses Mobrase glüfosaadi müügitehingu tegelikel andmetel.

(32)

Kogu ekspordimüük Hiina eksportivalt tootjalt ühendusse toimus otse sõltumatutele klientidele ning ekspordihind määrati kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 kindlaks makstud või makstava hinna alusel.

(33)

Hiina eksportiva tootja ühendusse toimunud asjassepuutuvat eksporti puudutavate andmete ja Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi kogumahu võrdlus, nagu on toodud alljärgnevas põhjenduses 58, näitas, et koostöö tase oli madal, kuna see eksport moodustas uurimisperioodil Hiina Rahvavabariigist pärinevast impordist ühendusse vähem kui 26 %.

(34)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse huvides võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse väidetavaid ja ilmnenud erinevusi, mis mõjutavad hinna võrreldavust. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral kaudsete maksude, allahindluste, transpordi, kindlustuse, käitlemise, laadimise ning kõrvalkulude, pakendamise, laenu- ja komisjonitasudega seotud kohandusi. Ekspordihindu kohandati sisemaaveokulude, pakendamiskulude ja laenukulude suhtes võrdlusmaal kindlaksmääratud kulude alusel.

(35)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlus põhines tehasehinnal.

(36)

Normaalväärtuse ja Hiina eksportiva tootja ekspordihinna võrdlus andis uurimisperioodil dumpingumarginaaliks 28,7 %.

(37)

Et kõnealuse eksportiva tootja puhul ei rakendatud individuaalset kohtlemist, arvutati välja üldine dumpingumarginaal kogu Hiina Rahvavabariigi jaoks.

(38)

Et koostöö tase oli madal, nagu on kirjeldatud põhjenduses 33, määrati koostööd mittetegevate Hiina eksportivate tootjate dumpingutase koostööd tegeva eksportiva tootja vaatlusaluse toote representatiivse tüübi jaoks kehtestatud kõrgeima marginaali alusel. Seda lähenemist peeti sobivaks, kuna ei leitud märke sellest, et koostööd mittetegevad tootjad müüksid toodet dumpinguhinnaga madalamal tasemel kui koostööd tegev eksportija. Seetõttu omistati kõigile koostööd mittetegevatele eksportivatele tootjatele ja koostööd tegevale eksportivale tootjale, kes ei importinud uurimisperioodi ajal ühendusse, 30,2%line dumpingumarginaal.

(39)

Lõpuks arvutati kaalumisfaktori abil, millena kasutati kõigi eksportijate rühmade, st nii koostööd tegevate kui koostööd mittetegevate eksportijate puhul impordi CIF-väärtust ühenduse tollipiiril, välja üleriigiline keskmine dumpingumarginaal. Kindlaksmääratud üleriigiline dumpingumarginaal oli 29,9 %.

(40)

Dumpinguvastaste tollimaksude kehtimisvajaduse selgitamise kontrollmenetluse käigus kindlaksmääratud üleriigiline dumpingumarginaal oli madalam kui esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud dumpingumarginaal, lisaks oli see ka madalam kooskõlas algmääruse artikliga 12 absorbtsioonivastase uurimise käigus kindlaksmääratud dumpingumarginaalist. On vaja meelde tuletada, et vaatlusaluse toote normaalväärtus on alates esialgse uurimise uurimisperioodist märkimisväärselt langenud. Seetõttu on mõistlik järeldada, et meetmete muutmisel selliselt, et need kajastaksid dumpinguvastaste tollimaksude kehtimisvajaduse selgitamise kontrollmenetluse uurimise käigus kindlaksmääratud dumpingumarginaali, ei korduks tõenäoliselt kõrgem dumpingumarginaal.

(41)

Küsimustike vastuste ja Eurostati statistika põhjal leiti, et glüfosaati müüdi kolmandatesse riikidesse isegi madalama hinnaga kui ühenduse turule dumpinguhinnaga müüdud tooteid. Küsimustike vastuste põhjal selgus lisaks, et ekspordimaht kolmandatesse riikidesse kasvas alates lõplike meetmete kehtestamisest rohkem kui 100 % võrra. Seega võivad Hiina Rahvavabariigi eksportivad tootjad suunata oma olemasoleva teiste turgude ekspordi märkimisväärses mahus ja dumpinguhindadega ühenduse turule.

(42)

Taotleja esitatud teabe põhjal eksporditakse enam kui 80 % kogu Hiina Rahvavabariigi glüfosaaditoodangust. Kahe koostööd tegeva eksportiva tootja puhul moodustas eksport suurema osa nende glüfosaadi kogutoodangust. Seetõttu tehti kindlaks, et enamik Hiina Rahvavabariigi glüfosaaditoodangust oli suunatud eksporditurgudele.

(43)

Kaks koostööd tegevat ettevõtet teatasid, et nende tootmisvõimsus oli uurimisperioodil umbes 34 000 tonni glüfosaati, väljendatud 95 %lise happe ekvivalendina. Kaks ettevõtet on küsimustikus antud vastuste põhjal suurendanud oma tootmisvõimsust alates 1999. aastast rohkem kui 92 % võrra. Taotleja esitatud teabe põhjal on Hiina Rahvavabariigi hinnanguline kogu glüfosaadi tootmisvõimsus 79 500 tonni. Mõlemad koostööd tegevad ettevõtted töötasid peaaegu täie tootmisvõimsuse tasemel. Taotleja esitatud teave näitas siiski, et kõigi Hiina Rahvavabariigi tootjate keskmine võimsuse realiseerimine oli 2001. aastal umbes 83 %, st vaba tootmisvõimsus oli umbes 13 500 tonni.

(44)

Eeltoodu põhjal järeldati, et Hiina Rahvavabariigi eksportivatel tootjatel oleks meetmete kõrvaldamise korral vaba võimsust ekspordi suurendamiseks ühendusse.

(45)

Nagu põhjenduses 1 öeldud, viidi pärast lõplike maksude kehtestamist 1998. aasta veebruaris kooskõlas algmääruse artiklitega 12 ja 13 läbi kaks teist uurimist. Nende uurimiste tulemused näitasid Hiina Rahvavabariigi eksportijate võimetust konkureerida ühenduse turul mittedumpinguhindadega, sest ühenduse turule pääsemiseks pidid nad kasutama kõrvalehoidmist, tarnides vaatlusaluse toote ühendusse teiste riikide kaudu märkimisväärsete dumpinguhindadega (meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine vastavalt artiklile 13), ning absorptsiooni.

(46)

Enam kui 90 % hiljutisest Hiina Rahvavabariigist pärinevast impordist on toimunud seestöötlemise tingimustes. Analüüsiperioodi jooksul on Hiina Rahvavabariigist pärinev seestöötlemisega import kasvanud tasutud tollimaksuga impordi tõttu kokku umbes 60 %lt 1999. aastal enam kui 90 %le uurimisperioodil. Hiina Rahvavabariigi eksportijad on viimastel aastatel selgelt üle läinud seestöötlemisega impordile.

(47)

Et Hiina Rahvavabariigil on kasutamata tootmisvõimsust ning keskmised ekspordihinnad olid uurimisperioodil EÜ-välistesse riikidesse oluliselt madalamad kui ühenduse turul valitsevad hinnad, võib eeldada, et meetmete kõrvaldamisel suunatakse ühenduse turule lisatoodang või märkimisväärses koguses praegu EÜ-välistesse riikidesse toimuv eksport.

(48)

Uurimine näitas, et Hiina Rahvavabariigist pärinev eksport toimub endiselt dumpinguhindadega. Et vastupidised nähud puuduvad, on dumpingu jätkumine tulevikus tõenäoline. Lisaks suureneb meetmete aegumisel tõenäoliselt dumpinguhindadega impordi maht, mis on praegu madalal tasemel.

(49)

Hiina Rahvavabariigi koostööd tegev tootja Xinanchem väljendas oma huvi kohustuse võtmise vastu. On vaja siiski meelde tuletada, et Xinanchem ei vastanud individuaalse kohtlemise saamise nõuetele hinnakontrollisüsteemi olemasolu tõttu, mille riik oli usaldanud CCCMC-le. Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate madala koostöötaseme tõttu ei saanud komisjon kaaluda Xinanchemi kohustuse võtmise ettepanekut, kuna sellise kohustuse võtmisega kaasneb suur kõrvalehoidmise risk. Koostööd tegevat eksportivat tootjat teavitati sellest. Pärast seda ei saanud komisjon Xinanchemilt tegelikku pakkumist kohustuse võtmiseks.

(50)

Uurimise ajal koostööd teinud nelja ühenduse tootja toodang moodustas uurimise ajal 100 % ühenduse glüfosaaditoodangust. Seega moodustavad nad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(51)

Selle kontrollmenetluse mõttes, nagu ka alguurimises, hõlmab ühenduse tootmisharu ainult tegelikke glüfosaaditootjaid, st neid, kes toodavad glüfosaati asjakohastest toorainetest, erinevalt retseptisegude tegijatest, kes muudavad ühe glüfosaadivormi teiseks. Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et retseptisegude tegijaid, st äriühinguid, kes ostavad glüfosaathapet või -soola ning töötlevad selle glüfosaadi retseptiseguks, tuleks samuti vaadelda ühenduse tootjatena. Selles ülevaates käsitletav vaatlusalune toode on glüfosaat oma erinevates vormides ning on selge, et retseptisegu tegija on definitsiooni järgi isik, kes ainult töötleb olemasolevat glüfosaadivormi nii, et tekib teine glüfosaadivorm. Seetõttu ei olda nõus sellega, et retseptisegu tegija on glüfosaadi tootja. Lisaks on selline tootjate ja importijate/retseptisegu tegijate eristamine kooskõlas esialgses uurimises rakendatud lähenemisega.

(52)

Ühe tootja puhul oli vaja kindlaks teha, kas tulenevalt kontserni äriühingute struktuurist, mille osaks ta on, saab teda määratleda ühenduse tootjana. Leiti, et see tootja on täielikult integreeritud ühte majandusüksusesse, mis koosneb paljudest äriühingutest ja toimib järgmiselt: kontserni peakontor, mis asub väljaspool ühendust, ostab tooraine. Ühenduses asuv tütarettevõtja (kõnealune tootja) toodab kontserni peakorteri tollikokkuleppe alusel glüfosaathapet, mis jääb peakontori omandisse. Seejärel müüb peakontor glüfosaathappe teisele ühenduses asuvale tütarettevõtjale, kus see töödeldakse soolaks ja glüfosaadi retseptiseguks. Retseptisegu müüakse seejärel kontsernisiseselt ühenduse sidusturustajate võrgule, kes müüb glüfosaadi seejärel sõltumatutele klientidele. Uurimine näitas, et selle äriühingu toodetud glüfosaat pärineb ühendusest ning et tootmistegevus ning selleks vajalikud tehnoloogilised ja kapitaliinvesteeringud ning müük toimuvad ühenduses. Eeltoodu põhjal on nimetatud tootja algmääruse artikli 5 lõike 4 ja artikli 4 lõike 1 tähenduses ühenduse tootja.

(53)

Üks ühenduse tootja ja üks turustajaid esindav ühendus väitsid, et üks äriühing, keda vaadeldi ühenduse tootjana, ei ole ühenduse tootja, tootes küll ühenduses glüfosaathapet, kuid importides suurema osa happest või soolast kolmandast riigist ja muutes selle retseptiseguks ühenduses. Uurimine näitas, et kuigi äriühing impordib teatava koguse glüfosaadi retseptisegu kolmandatest riikidest, on siiski enamik ühenduses müüdavatest toodetest valmistatud ühenduses ettevõtte enda poolt toodetud glüfosaathappest. Seetõttu vaadeldi tootjat ühenduse tootjana ning kaebus lükati tagasi.

(54)

Dumpinguhindadega impordi mõju uurimine ühenduse tootmisharule hõlmas ka kõigi majanduslike faktorite ja näitajate hindamist, mis puudutavad selle tootmisharu olukorda alates 1999. aastast kuni uurimisperioodini.

(55)

Üldiselt sisaldavad glüfosaadi mahtu puudutavad näitajad kõiki glüfosaadivorme, välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti. Võrdluseesmärkidel on mahud 95 %lise glüfosaathappe sisalduse põhjal uuesti deklareeritud. Ühenduse tootmisharu müüginäitajad puudutavad ainult ühenduses toodetud glüfosaati ning ei sisalda imporditud ja seejärel teatavate ühenduse tootjate poolt müüdud glüfosaati.

(56)

Ühenduse glüfosaaditurg, kuhu ühenduse tootmisharu müüb, katab nii nõudluse herbitsiidina kasutusvalmis retseptisegu järele kui ka glüfosaadi importijate/retseptisegu tegijate nõudluse soola või happe järele, millest valmistatakse seejärel retseptisegu ning mida võidakse seejärel müüa ühenduses või eksportida. Mõlema nõudluse jaoks võidakse tarnida kas ühenduse tootmisharu või kolmandate riikide impordi abil. Ühenduse tarbimist hinnatakse seega müügitasandil turustajatele/kasutajatele ja importijatele/retseptisegu tegijatele. Tarbimine arvutati välja ühenduse tootmisharu toodangu kogumahu põhjal, mida kohandati vastavalt muudatustele varude tasandil, ning Eurostati ja ühenduse tootmisharu andmete järgse impordi kogumahu põhjal arvestades teatavaid mahte, mis tõid kaasa eritollirežiimi, ning lahutati sellest ühenduse tootmisharu teatatud ekspordimahud.

(57)

Selle põhjal leiti, et ühenduse tarbimine on pidevalt kasvanud, aastail 1999 kuni 2002 oli kasv 41 %. See kajastab glüfosaadi suurenenud aktsepteerimist ja kasutamist mitteselektiivse herbitsiidina. Täpsemad andmed tonnides on järgmised.

Tabel 1

Tarbimine

(58)

Vaatlusaluse toote impordimaht tehti kindlaks Eurostati esitatud statistilise teabe põhjal, mida toetas ühenduse tootmisharu esitatud teave teatavate mahtude kohta, mille osas rakendati eritollirežiimi. Selleks et säilitada selle teabe konfidentsiaalsus, on näitajad väljendatud indekseeritud kujul. Uurimisperioodi ajal imporditud Hiina Rahvavabariigist pärineva glüfosaadi koguhulk moodustas vähem kui 50 % esialgse uurimise (12 kuud kuni 1995. aasta augusti lõpuni) uurimisperioodi ajal imporditud glüfosaadi kogusest. Sellest ajast peale kui tarbimine kasvas, vähenes Hiina Rahvavabariigist imporditud vaatlusaluse toote turuosa samal perioodil veelgi enam. 11 %lt esialgse uurimise uurimisperioodi ajal vähenes see vähem kui 3 %le analüüsiperioodi alguses ja vähem kui 2 %le 2001. aastal, ent suurenes uurimisperioodi ajal, jäädes siiski alla 2 %. Nagu põhjenduses 46 selgitatud, tehti üle 90 % Hiina Rahvavabariigist pärinevast hiljutisest impordist seestöötlemise korra alusel, mis näitab, et suurem osa Hiina Rahvavabariigist pärinevast imporditud glüfosaadist on tegelikult reeksporditud, mis näitab, et meetmed muudavad ühenduses müümise raskeks. Analüüsiperioodil on Hiina Rahvavabariigist pärineva ning seestöötlemise korra alusel toimunud import pidevalt kasvanud tasutud tollimaksuga impordi tõttu, kokku umbes 60 %lt 1999. aastal enam kui 90 %le uurimisperioodil. Hiina Rahvavabariigi eksportijate turuosa on kehtivate meetmete tagajärjel selgelt vähenenud, kuid Hiina Rahvavabariigi eksportijad on ühenduse turul siiski endiselt selgelt esindatud. Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi areng ja Hiina Rahvavabariigi turuosa analüüsiperioodil on toodud indekseeritud kujul alljärgnevas tabelis, võttes aluseks 1999. aasta.

Tabel 2

Hiina Rahvavabariigist pärinev import

(59)

Et Hiina Rahvavabariigist pärineva retseptisegu import ühendusse on olnud ebaoluline ning uurimisperioodi ajal ei ole toimunud glüfosaatsoola importi, tehti hindade areng kindlaks ainult glüfosaathappe hindade põhjal. See teave põhineb Eurostati arvudel. Hiina Rahvavabariigist pärineva 95 %lise glüfosaathappe impordihinnad, väljendatud EUR/kg enne dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist, langesid pidevalt 3,50 eurolt 1999. aastal 2,80 eurole uurimisperioodil, nii et kogulangus oli 20 %. Täpsemad andmed on järgmised.

Tabel 3

Hiina Rahvavabariigi hinnad

(60)

Põhjenduses 59 selgitatud põhjustel hinnati hinna allalöömist samuti ainult glüfosaathappe hindade põhjal. Et Hiina Rahvavabariigist pärinev imporditud hape esineb 95 %lise happe kujul ning ühenduse tootjate poolt ühenduse turul müüdav hape esineb 84 %lise märja koogi kujul, muudeti korrektse võrdluse võimaldamiseks glüfosaadi märja koogi hindu 95 %lise happe sisalduse alusel, mis on võimalik, kuna ainuke erinevus nende toodete vahel on koogi suurem veesisaldus. Hiina glüfosaadi hind põhines uurimise käigus koostööd tegeva importija esitatud teabel. Ühenduse hinna alusel piiril, mis sisaldab kõiki tollimakse, kuid ei sisalda dumpinguvastaseid tollimakse, oli hinna allalöömise marginaaliks uurimisperioodil 20–30 %, mis näitab, et ilma meetmete rakendamiseta satuksid hinnad ühenduse turul Hiina Rahvavabariigi glüfosaadi madala hinna surve alla. Olemasoleva dumpinguvastaste tollimaksude taseme puhul (48 %) ületas Hiina Rahvavabariigist pärineva glüfosaadi tasutud tollimaksuga hind ühenduse tootmisharu müügihinna 10–20 % võrra. Tuleb siiski märkida, et uurimisperioodil määrati kindlaks Hiina Rahvavabariigist pärineva glüfosaadi 80 %line turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal tasumata tollimaksu alusel, nagu on selgitatud põhjendustes 119 ja 120.

(61)

Nagu põhjenduses 71 on märgitud, importis üks ühenduse tootja märkimisväärseid koguseid glüfosaadi retseptisegu kolmandates riikides asuvatest sidusettevõtetest. See import puudutab hinnalist mittestandardset retseptisegu. Toote impordi- ja tagasimüügihinnad on märkimisväärselt kõrgemad kui peamiste ühenduse tootjate ühenduses toodetud ja müüdud glüfosaadi retseptisegu hinnad. Seetõttu ei aidanud see import kaasa hinnalangusele ühenduse turul.

(62)

Allpool toodud impordinäitajad sisaldavad ka seestöötlemise alusel imporditud glüfosaati, kuid ei sisalda ühenduse tootja glüfosaadi importi kolmandates riikides asuvatest sidusettevõtetest.

Tabel 4

Teiste kolmandate riikide impordi maht ja turuosa

(63)

Kolmandatest riikidest pärineva glüfosaadi impordihindade tähenduslikuks võrdlemiseks võeti võrdluse aluseks glüfosaathape, mis moodustas uurimisperioodil rohkem kui 90 % glüfosaadi impordist.

(64)

Ühenduse tootjatega mitteseotud ettevõtete glüfosaadi import on langenud 3 912 tonnilt 1999. aastal 3 127 tonnile uurimisperioodil. Ainuke märkimisväärne import uurimisperioodil teistest riikidest peale Hiina Rahvavabariigi, välja arvatud ühenduse tootjate import väljaspool ühendust asuvatest sidusettevõtetest, pärineb Taiwanist (vt tabelit eespool). Pärast meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevat uurimist laiendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 163/2002 vaatlusaluse toote impordimaksu ka Malaisiast ja Taiwanist saadetud glüfosaadi impordile (olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Malaisiast või Taiwanist pärinevana või mitte), välja arvatud kummagi riigi ühe nimetatud äriühingu toodang. Malaisiast pärinev import on pärast meetmete laiendamist oluliselt vähenenud ning uurimisperioodil ei olnud see märkimisväärne.

(65)

Taiwani puhul vähenes import 2001. aasta jooksul, kui dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine oli pooleli, kuid kasvas uurimisperioodi ajal uuesti, moodustades ühenduse tarbimisest umbes 4 %. Et Taiwanist pärineva impordi tase on jätkuvalt suhteliselt kõrge, tuleb meeles pidada, et mitte kogu Taiwanist pärineva ekspordi suhtes ei kehtestata dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise kontrollmenetluse tulemusel laiendatud tollimaksu. Tuleb ka märkida, et analüüsiperioodil olid Taiwanist pärineva impordi hinnad 10–20 % kõrgemad kui Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi hinnad, arvestamata sealjuures Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu ning seda, et Taiwani hinnad ei löönud uurimisperioodi ajal ühenduse täpsustatud hindu alla. Teistest riikidest pärineva import on toimunud ühenduse tootmisharu hindadele väga lähedaste hindadega.

(66)

Põhjendatud hinnangu andmiseks teatud kahjunäitajatele tuli välja arvata eespool põhjenduses 52 nimetatud tootja andmed nendel juhtudel, kus neid andmeid võisid mõjutada teised äriühingud kontserni sees, ent kes asuvad väljaspool ühendust. Et selle äriühingu tegevuse kulutasuvust Euroopas mõjutavad kogu tema tarneketi tulemused, kaasa arvatud väljaspool ühendust asuv peakontor, peeti vajalikuks mitte arvestada selle äriühingu andmeid, mis on toodud näitajate analüüsi jagudes f) kulutasuvus ja h) rahakäive ja kapitali kaasamise võime, ning investeeringutasuvuse uuringu punktis g) investeeringud ja investeeringutasuvus. Et see äriühing tekkis kahe eelnevalt sõltumatu üksuse ühinemise teel, ei saanud äriühing anda müügihindu ja tööhõivet puudutavat teavet kogu uurimisperioodi kohta. Seetõttu tuli välja jätta ka kättesaadav teave arengutendentside analüüsi kohta jagudes e) müügihind ja -kulud ning i) tööhõive, tootlikkus ja palgad. Et äriühingu toodang moodustas ühenduse vaatlusaluse toote toodangust ainult 15 kuni 25 %, peetakse alltoodud näitajaid representatiivseks.

(67)

Ühenduse tootmisharu glüfosaadi toodang kasvas 1999. aasta 48 334 tonnilt maksimaalse 54 575 tonnini 2000. aastal ning vähenes seejärel 50 448 tonnini uurimisperioodil. See tähendab 4 %list üldist suurenemist analüüsiperioodi jooksul.

(68)

Tootmisvõimsus kasvas umbes 63 000 tonnilt 1999. aastal peaaegu 70 000 tonnini uurimisperioodil, kasvades 11 %. 2000. ja 2001. aastal toimunud kasv toimus tänu tootmisobjektide lisandumisele ning tootmisprotsessi jätkuvale parandamisele.

(69)

Võimsuse kasutamine kasvas esialgu 2000. aastal 77 %lt 83 %le, kuid langes seejärel 2001. aastal 72 %le uurimisperioodi jooksul, langedes kokku 5 protsendipunkti võrra võrreldes 1999. aastaga. Uuriti võimsuse kasutamise vähenemise majanduslikku mõju ning leiti, et selle mõju kulutasuvusele ei olnud märkimisväärne.

(70)

Võimsuse kasutamise vähenemist mõjutab vaatlusaluse toote müügi kasvu valguses ühenduses negatiivselt ühenduse tootmisharu ekspordimüügi areng kolmandatesse riikidesse. Analüüsiperioodi jooksul vähenes ühenduse tootmisharu ekspordimüük 1999. aastal 58 % suuruselt ülemaailmselt müügilt 38 % suurusele ülemaailmsele müügile uurimisperioodi ajal.

(71)

2001. ja 2002. aasta tootmise ja võimsuse kasutamise andmeid mõjutas ühe ühenduse tootja toodangu vähenemine tootja otsuse tõttu importida teatavaid glüfosaaditooteid sidusettevõtetelt kolmandates riikides, mitte neid ühenduses toota. Kõnealused tooted on hiljuti väljatöötatud vormid, mis eeldavad lisatootmisvarustuse olemasolu, mida ühenduses praegu ei ole. Nende kahjunäitajate halvenemist 2001. ja 2002. aastal tuleks vaadelda selle arengu valguses, mida on mainitud eespool põhjenduses 61. Täpsemad andmed on järgmised:

Tabel 5

Toodang

(72)

Glüfosaadivarud kasvasid analüüsiperioodil 9 149 tonnilt 1999. aastal 14 554 tonnile uurimisperioodil, kasvades 59 %. Peamine kuhjumine toimus 2001. ja 2002. aastal. See kajastab ühenduse tootjate jõupingutusi säilitada võimsuse kõrge kasutus, et katta nende tehaste püsikulud, sest turg ei suutnud samal ajal neid koguseid absorbeerida. Täpsemad andmed on järgmised.

Tabel 6

Varud

(73)

Üks Hiina Rahvavabariigi osapool väitis, et varude kuhjumist ühenduse tootmisharu poolt ei saa siduda Hiina Rahvavabariigist pärineva impordiga, sest see on seotud ühenduse tootmisharu poolse müügi vähenemisega eksporditurgudel. Selles osas tuleb märkida, et Hiina Rahvavabariigist pärinev glüfosaat, mida imporditi seestöötlemise alusel ning seejärel eksporditi, aitas kaasa ühenduse tootmisharu poolse müügi vähenemisele eksporditurgudel.

(74)

Ühenduse tootmisharu toodetud glüfosaadi müük ühenduse turul kasvas analüüsiperioodi jooksul pidevalt, kasvades 19 945 tonnilt 1999. aastal 29 607 tonnile uurimisperioodil, kogukasv 48 %. Ühenduse tootmisharu turuosa kasvas samamoodi 80 %lt 1999. aastal 85 %le uurimisperioodil, saavutades 2001. aastal 89 % taseme. Turuosa vähenemist 2001.–2002. aastal mõjutas glüfosaadi import kolmandatest riikidest ühenduse importija poolt, nagu on märgitud põhjenduses 71.

Tabel 7

Müük

(75)

Võrreldi glüfosaadi retseptisegu hindu, kuna lõpptarbija kasutab herbitsiidina seda vormi. Lisaks moodustab retseptisegu enamuse glüfosaadi müügist nii väärtuse kui mahu poolest. Õiglase hinnavõrdluse tagamiseks ning arvestades retseptisegu erinevate tüüpide olemasolu turul, mille hinnad võivad märkimisväärselt erineda nii toote kontsentratsiooni kui kasutatava pindaktiivse aine tüübi poolest, valis komisjoni teenistus kõige tavalisema glüfosaadi retseptisegu, standardse glüfosaadi retseptisegu, mille glüfosaadisisaldus on 360 g liitri kohta. See niinimetatud standardne 360ne retseptisegu moodustas analüüsiperioodil ühenduse tootmisharu glüfosaadi müügist ühenduses umbes 40 % ning kuna ta ei kuulu enam patendi alla, on ta tüüpiline retseptisegu, mida imporditakse kas Hiina Rahvavabariigist või valmistatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevast imporditud happest või soolast.

(76)

Lisaks vaadeldi selles võrdluses eraldi ühenduse tootmisharu toodetud glüfosaadi retseptisegu, mis sisaldab spetsiaalseid pindaktiivseid aineid, mis muudavad toote vähem ohtlikuks. See ohutu retseptisegu, mis sisaldab samuti 360 g glüfosaati liitri kohta, moodustas analüüsiperioodil umbes 20 % ühenduse tootmisharu poolt ühenduses müüdava glüfosaadi mahust. Glüfosaathape moodustas analüüsiperioodil tavaliselt umbes 18 % ühenduse tootmisharu poolt ühenduses müüdava glüfosaadi mahust, ülejäänud osa moodustasid glüfosaatsool ja teised mittestandardsed retseptisegu vormid, mis sisaldasid erineval hulgal glüfosaati liitri kohta ja/või spetsiaalseid pindaktiivseid aineid, mis parandavad efektiivsust või ohuklassi.

(77)

Glüfosaathape on peamine kuluelement retseptisegu tootmisel. Standardses 360ses retseptisegus moodustab glüfosaathape umbes 55 % tootmise kogukuludest ja umbes 45 % ohutu 360se retseptisegu puhul.

(78)

Standardse 360se retseptisegu, väljendatud 95 %lise happe ekvivalendina kilogrammi kohta (2,64 liitri retseptisegu ekvivalent), müügihind langes pidevalt 9,23 eurolt 1999. aastal 7,28 eurole 2002. aastal, langedes kokku 21 %. Tootmiskulud langesid samuti pidevalt 10,37 eurolt 1999. aastal 8,14 eurole uurimisperioodil, vähenedes kokku 21 %. See toode oli kahjumlik kogu analüüsiperioodi jooksul, kuigi tootmiskulude ja müügihindade vaheline lõhe jäi samaks kogu perioodi jooksul.

Tabel 8

Standardne 360ne retseptisegu

(79)

Ohutu glüfosaadi retseptisegu müügihind, mis sisaldab 360 g glüfosaati liitri kohta, väljendatuna 95 %lise happe ekvivalendina kilogrammi kohta (2,64 liitri retseptisegu ekvivalent), langes 1999. aastast 2000. aastani pidevalt kokku 12 %. Tootmiskulud langesid samuti 1999. aastast kuni 2000. aastani, kuid tõusid uurimisperioodil kokku 22 %. Tootmiskulude kasv uurimisperioodi ajal on seotud väiksema võimsuse rakendamisega. Selle toote kulutasuvus suurenes analüüsiperioodi jooksul.

Tabel 9

Ohutu 360ne retseptisegu

(80)

Allolevas tabelis on toodud kõigi glüfosaadivormide, st soola, happe ja kõigi retseptina glüfosaadi tüüpide müügihindade ja tootmiskulude kombineeritud kaalutud keskmine. Nagu näha, kasvasid 2001. aastal müügihinnad ja tootmiskulud. Selle põhjuseks on ühenduse turul müüdava tootesegu muutmine, st ühenduse tootmisharu müüs ühenduse turul vähem madalama väärtusega happe ja soola tooteid.

Tabel 10

Kõik tooted

(81)

Ühenduse glüfosaaditööstuse üldine kulutasuvus vähenes 4,2 %lt 1999. aastal 2,6 %le uurimisperioodil. See kulutasuvus puudutab kõiki ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetud glüfosaadivorme. Imporditud ja edasimüüdud glüfosaati, nagu on mainitud põhjenduses 71, ei ole sellesse arvutusse lisatud.

(82)

Üks Hiina Rahvavabariigi osapool väitis, et imporditud ja edasimüüdud toodet oleks pidanud arvestama üldise kulutasuvuse hindamisel. Nende toodete väljaarvamine on korrektne, kuna nad ei aita kaasa ühenduse tootmisharu kulutasuvusele, mis on seotud ühendusesisese tootmise ja müügiga. Väide lükati seega tagasi.

(83)

Üldist kulutasuvust mõjutas negatiivselt ka ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdav toodete segu. Ühenduse tootmisharu kavatses loobuda “standardse” retseptisegu tootmisest, sest seda oli müüdud peamiselt Hiina rahvavabariigist ja Taiwanist pärineva madala hinnaga impordi surve tõttu kahjumiga, ning hakata tootma keerulisemaid, kõrgema väärtusega tooteid, nagu ohutu retseptisegu. Uurimisperioodi ajal langes nende kõrgema väärtusega ühenduses toodetud toodete müük siiski väiksema nõudluse tõttu nende toodete järele, mis mõjutas omakorda üldist kulutasuvust. Kulutasuvuse näitajad on toodud allpool tabelis 11.

(84)

Glüfosaati müüvad ühenduse turul ka importijad/retseptisegu tegijad. See peaaegu eranditult standardse 360se retseptisegu müük, mis on ühenduse tootmisharu suurim müügiartikkel, konkureerib otseselt ühenduse tootmisharu sama retseptisegu müügiga. Kõnealune glüfosaat saadakse kas happest või soolast, mis pärineb peamiselt ühenduse tootjatelt, kuid mida imporditakse ka kolmandatest riikidest. Kuigi ühenduse tootmisharu poolne müük selle standardse retseptisegu järele nõudluse rahuldamiseks ei olnud kasumlik, peab ühenduse tootmisharu seda jätkama, sest see müük aitab katta võimsuse rakendamise säilitamisega seotud püsikulusid.

Tabel 11

Kulutasuvus

(85)

Investeerimine glüfosaadiärisse vähenes järsult pärast 1999. aastat, langedes 15 % ja 18 % vahele 1999. aasta näitajate suhtes. Tuleb märkida, et suurem osa investeeringutest, mis on seotud võimsuse suurenemisega 2001. aastal, tehti enne 1999. aastat. Analüüsiperioodi ülejäänud ajale ei kavandatud ega tehtud märkimisväärseid investeeringuid. Täpsemad andmed on järgmised.

Tabel 12

Investeeringud

(86)

Ühenduse tootmisharu rahakäive vähenes 1999. aastast ja uurimisperioodini nii absoluutväärtustes kui protsendina käibest. See vähenemine on kooskõlas üldise kulutasuvuse vähenemisega uurimisperioodil.

Tabel 13

Rahakäive

(87)

Kapitali kaasatakse kas väärtpaberibörsilt või finantseeritakse alternatiivina äriühingusiseselt. Investeeringuid ning mõnel juhul teadus- ja arendustegevuse kulusid on viimastel aastatel piiratud, mis peegeldab glüfosaadi müügi vähenevat kulutasuvust. Märkimisväärsete investeeringute puudumist alates 2000. aastast kinnitavad põhjenduses 85 toodud arvud.

(88)

Põhjenduses 52 mainitud ühenduse tootjal ei olnud põhjenduses 66 toodud põhjustel võimalik esitada võrreldavaid andmeid kogu analüüsiperioodi kohta, seetõttu ei saanud arengutendentsi järjepideva uurimise tagamiseks selle äriühingu puhul olemasolevat teavet kasutada.

(89)

Tööhõive vähenes analüüsiperioodil 1 017 töötajalt 1999. aastal 808 töötajale uurimisperioodil, langedes 20 %. See kajastub tootmise vähenemises 2001. ja 2002. aastal, kuid kajastab ka asjaolu, et üldiselt on tootlikkus, väljendatud toodanguna töötaja kohta, kasvanud. 2002. aastal vähenes tootlikkus peamiselt võimsuse kasutamise vähenemise tõttu, nagu on märgitud põhjenduses 71. Palgakulude suurenemine töötaja kohta on tootmisharu tasandil toimunud kollektiivläbirääkimiste tulemus.

(90)

Üks Hiina Rahvavabariigi osapool väitis, et tööhõive vähenemine oli pigem suurenenud efektiivsuse kui kahju tagajärg. Tööhõive on siiski suures osas ühenduse tootmisharu vähenenud toodangu tagajärg, kuigi võetakse omaks, et suurenenud efektiivsus on samuti mõju avaldanud, nagu on märgitud põhjenduses 89.

Tabel 14

Tööhõive

(91)

Uurimisperioodi jooksul täheldatud tegeliku dumpingumarginaali suuruse (29,9 %) mõju osas ühenduse tootmisharu olukorrale tuleb märkida, et kuigi marginaal on väiksem kui esialgses uurimises leitud marginaal (32,8 %), on see siiski endiselt kõrge. Ühenduse tootmisharu olukord paranes pärast esialgsete meetmete kehtestamist esialgu teataval määral, kuid ei toibunud täielikult. Tuleks märkida, et dumping suurenes seejärel 62 %ni, nagu määrati kindlaks põhjenduses 1 mainitud absorbtsioonivastases uurimises. See suurendas dumpingut ja sellele järgnenud meetmetest kõrvalehoidmist Malaisia ja Taiwani kaudu, nagu määrati kindlaks põhjenduses 1 mainitud absorbtsioonivastases uurimises, ning mõjus kindlasti kaasa hindade langusele ühenduses ja ühenduse tootmisharu kulutasuvuse vähenemisele. Leiti, et juhul kui Hiina Rahvavabariigist pärinev import peaks taastuma kõrgemal tasandil, oleks praeguses uurimises leitud dumpingu mõju ühenduse tootmisharule märkimisväärne.

(92)

Kaks Hiina Rahvavabariigi osapoolt väitsid, et meetmed ei ole efektiivsed ning need tuleks kõrvaldada, sest nende kehtimise ajal ei toibunud ühenduse tootmisharu märkimisväärselt. Sellega seoses tuleb märkida, et meetmete efektiivsust vähendas Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi langenud hindadega seotud pidev hinnasurve. Lisaks tuleks meenutada, et pärast meetmete kehtestamist aset leidnud absorbtsioon ja meetmetest kõrvalehoidmine, nagu on märgitud põhjendustes 1 ja 45, piiras samuti meetmete efektiivsust. Silmas pidades neid faktoreid ei saadud nõustuda väitega, et meetmed tuleks kõrvaldada.

(93)

Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi suhtes paranes ühenduse tootmisharu majanduslik olukord tootlikkuse, toodangu, tootmisvõimsuse, müügi ja turuosa poolest. Seda tuleb lisaks meetmete olemasolule vaadelda ka glüfosaadi ühendusesisese tarbimise suurenemise kontekstis. Müügihinnad on siiski pidevalt langenud, mis vähendas pidevalt kulutasuvust ja kulmineerus uurimisperioodil kahjudega. See mõjutas ebasoodsalt rahakäivet, sest varude tase tõusis ja tööhõive vähenes. Lisaks ei ole alates 2000. aastast tehtud olulisi uusi investeeringuid.

(94)

Üks Hiina Rahvavabariigi osapool väitis, et ühenduse tootmisharu halb olukord on seotud liiga suure tootmisvõimsuse ja vähenenud ekspordimüügiga. See väide lükati tagasi põhjendustes 69 ja 73 märgitud kaalutlustel. Seetõttu arvatakse, et ühenduse tootmisharu halb majanduslik olukord kestab edasi.

(95)

Pärast meetmete kehtestamist on Hiina Rahvavabariik jätkanud glüfosaadi dumpinguhindadega müüki ühendusse. Kuigi ühenduse turule sisenevad kogused on vähenenud (muu hulgas meetmete tõttu), on Hiina Rahvavabariigi eksportijad endiselt selgelt turul esindatud. Peamiselt seestöötlemise tingimustes toimuva müügi kaudu avaldavad nad jätkuvalt teatavat survet ühendusesisestele hindadele. Neil on praegu vaba tootmisvõimsust, mis ulatub umbes 40 %ni ühenduse tarbimisest, lisaks saaksid nad meetmete kõrvaldamisel suunata olemasoleva ekspordi märkimisväärsetes kogustes kolmandate riikide madalama hinnaga turgudelt ühenduse turule, nagu on mainitud põhjendustes 41 ja 47. See võimaldaks neil tarnida ühenduse turule suuremaid koguseid selliste hindadega, mis tooksid kehtivate meetmete kõrvaldamisel kaasa märkimisväärse hinna allalöömise ja hinnalanguse ühenduses. Hiina Rahvavabariigist pärineva vaatlusaluse toote impordihinnad lööksid alla ka teiste kolmanda riikide ekspordi hinnad, nt Taiwani puhul umbes 10–20 %.

(96)

Üks Hiina Rahvavabariigi osapool väitis, et Hiina Rahvavabariigist pärineva glüfosaadiimpordi väike kogus ei tohiks mõjutada hindu ühenduse turul ning et ühenduse hinnad langesid ühenduse tootmisharu poolse tootmiskulude vähendamise tõttu. See väide lükati tagasi, kuna leiti, et glüfosaat on laiatarbekaup ning seetõttu mõjutaks turuhindu ka väikese koguse madala hinnaga glüfosaadi olemasolu turul. See puudutab eriti standardset retseptisegu, mis moodustab umbes 40 % ühenduse tootmisharu müügist nimetatud turul ning millega Hiina Rahvavabariigist pärinev import otseselt konkureerib. Vaatamata ühenduse tootmisharu pingutustele oma kulusid vähendada, jäi selle kulutasuvus standardse retseptisegu puhul kogu analüüsiperioodi jooksul langevate hindade tõttu negatiivseks.

(97)

Teine Hiina Rahvavabariigi osapool väitis, et seestöötlemise tingimustes toimunud importi ei tohiks kahju hindamisel arvesse võtta, kuna seda ei müüda ühenduse turul. Selle puhul tuleb märkida, et glüfosaatsoola ja -happe import seestöötlemise tingimustes konkureerib otseselt ühenduse tööstuse sama tootega importijate/retseptisegu tegijate nõudluse suhtes eksporditurgude varustamiseks. Seetõttu on õige võtta sellise impordi koguseid kahju hindamisel arvesse. Kuigi seestöötlemise tingimustes imporditud toodet ei müüda ühenduses, on sellise impordi hindade mõju turul tuntav importijate/retseptisegu tegijate tegevuse kaudu, kes soovivad hankida tooteid nii ühenduse kui ekspordinõudluse rahuldamiseks võimalikult konkurentsivõimelise hinnaga. Seetõttu mõjusid seestöötlemise tingimustes toimunud impordi hinnad kaasa hinnasurvele, mis viis ühenduse tootmisharu kulutasuvuse vähenemiseni ühenduse turul ning selle jätkuva halva majandusseisuni. Seetõttu selle väitega ei nõustutud.

(98)

Nagu põhjenduses 93 on näidatud, on ühenduse tootmisharu praegu halvas olukorras, eriti kulutasuvuse osas, mis on alates kõnealuste meetmete kehtestamisest pidevalt vähenenud, kuni jõudis uurimisperioodil kahjumini ja koguni negatiivse rahakäibeni. Kõige selle põhjal on tõenäoline, et kui Hiina Rahvavabariigist pärineva dumpinguhindadega impordi maht kasvaks, viiks see ühenduse tootmisharu juba praegu nõrgenenud finantsseisundi halvenemiseni ja turuosa kaotamiseni. Selle alusel järeldati, et kui meetmete kehtivus lõppeb, tooks see kaasa ühenduse tootmisharule tekkiva kahju jätkumise.

(99)

Komisjon kontrollis, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine glüfosaadi suhtes oleks ühenduse huvides. Leiti, et kahjuliku dumpingu jätkumine on tõenäoline. Uurimise käigus kaaluti ka seda, kas meetmete säilitamise vastu on olulisi huvisid, ning arvestati tollimaksude eelnevaid mõjusid kõigile asjassepuutuvatele osapooltele.

(100)

On vaja meelde tuletada, et esialgses uurimises ei peetud meetmete vastuvõtmist ühenduse huvidega vastuolus olevaks. Kuna tegemist on ka aegumisega seotud kontrollmenetlusega, uuriti ka olemasolevate meetmete mõju eraldi kasutajatele, tarbijatele ja importijatele/retseptisegu tegijatele.

(101)

Hiina Rahvavabariigist pärinevat glüfosaati pakutakse endiselt CIF-väärtusega alla ühenduse tootjate jooksvate müügihindade. Seetõttu viiks meetmete aegumine kas turuosa hõivamiseni Hiina Rahvavabariigist pärineva glüfosaadi poolt ühenduse tootjate kahjuks või peaks ühenduse tootmisharu alandama oma niigi vähenenud müügihinda, et säilitada turuosa ja võimsuse kasutamine. Mõlema stsenaariumi korral kannaks ühenduse tootmisharu meetmete aegumise tõttu kahjusid.

(102)

Ühenduse tootjad väitsid, et Hiina Rahvavabariik absorbeeris meetmed või hoidus neist enamiku analüüsiperioodi jooksul kõrvale, nii et meetmetel oli ainult piiratud parandav mõju. Absorbtsiooni ja kõrvalehoidmist Malaisia ja Taiwani kaudu kinnitas ja viitas neile ka eespool põhjenduses 1 mainitud uurimine.

(103)

Mitmed tooraine tarnijad ja teenusepakkujad väitsid, et nad ootavad meetmete aegumisel ühenduse tootmise vähenemist ning seega ka väiksemat nõudlust nende tooraine ja teenuste järele.

(104)

Arvestades eespool toodut leitakse, et dumpinguvastaste meetmete puudumisel kõnealuse Hiina Rahvavabariigist pärineva toote suhtes halveneks ühenduse tootmisharu olukord dumpinguhindadega impordi kasvamise tõttu Hiina Rahvavabariigist, mis viiks suurema varalise kahjuni. Kuigi Hiina Rahvavabariigist pärinev import on analüüsitud perioodi jooksul vähenenud, tuleb rõhutada, et glüfosaati võib vaadelda laiatarbekaubana. Sellises olukorras võib isegi väikesel kogusel dumpinguhinnaga impordil olla ühenduse tootmisharule kahjulik mõju. Ühenduse tootmisharu on analüüsiperioodil suurendanud tootmist, müügimahtu ja turuosa, kuid teinud seda oma kasumi arvelt. Kahjuliku dumpingu kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete puudumisel satuks ohtu tootmisharu elujõulisus.

(105)

Et suurem osa Hiina Rahvavabariigist pärinevast ühendusse imporditud glüfosaadist esineb happe või soolana ning seda müüakse edasi retseptiseguna, puudutab see menetlus ka retseptisegu tegevat tootmisharu. Teatav osa neist importijatest teatas, et kuigi nad impordivad Hiina Rahvavabariigist praegu minimaalsetes kogustes glüfosaati, alustaksid nad meetmete puudumisel uuesti importi Hiina Rahvavabariigist.

(106)

Üks importija/retseptisegu tegija tegi komisjoniga täielikku koostööd. Ta esitas ettepaneku, milles väljendas oma meetmetevastast seisukohta, sest igasugune põhisisendi hinnatõus alandaks retseptisegu kasumimarginaali. Mitu retseptisegu tegijat, kes praegu ei impordi kehtivate meetmete tõttu Hiina Rahvavabariigist pärinevat glüfosaathapet, teatas, et nad alustaksid meetmete aegumisel taas toote hankimist Hiina Rahvavabariigist. Kuna leiti, et enamik importijatest/retseptisegu tegijatest kaupleb peale glüfosaadi ka muude toodetega, otsustati, et isegi kui meetmed piiraksid glüfosaathappe hinnalangust, oleks meetmete üldine mõju nende äriühingute kogu äritegevusele piiratud.

(107)

Importijad/retseptisegu tegijad eeldavad, et meetmete kõrvaldamine viiks nende glüfosaadi madalamate hindadeni ühenduse turul, mis võimaldaks neil laiendada oma turuosa ühenduse tootjate arvelt. Selle rahaline kasu oleks siiski piiratud, sest importijad/retseptisegu tegijad oleksid teiste samuti Hiina Rahvavabariigist glüfosaati importivate retseptisegu tegijate konkurentsi tõttu sunnitud kandma suurema osa oma kulude vähenemisest üle oma klientidele. Lisaks ei peaks importijad/retseptisegu tegijad saama eelist dumpingu abil, sest see loob tasakaalustamatuse teiste konkurentide, st ühenduse tootmisharu suhtes.

(108)

Eespool toodud põhjustel leitakse, et ühenduse tootmisharule meetmete säilitamisega antavad eelised kaaluksid üles igasuguse marginaali negatiivse mõju, mis võib tekkida asjassepuutuvate importijate/retseptisegu tegijate suhtes.

(109)

Komisjon sai taotluse turustajaid ja agrokemikaalide kasutajaid esindavalt ühenduselt ELs. See ühendus esitas mitu väidet, mis puudutasid ühenduse tootjate käitumist ühenduse turul agrokemikaalide sõltumatute turustajate kahjustamiseks.

(110)

See ühendus ja üks importija/retseptisegu tegija väitis, et ühenduse turg on impordi eest õiguslike tõketega tugevalt kaitstud, nimelt nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiviga 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta, (8) muutes meetmete säilitamise ebavajalikuks. Ühendus kordas seda väidet pärast tulemuste avalikustamist. Tuleb märkida, et see direktiiv ei puuduta kaubanduskaitset, vaid pigem keskkonnakaitset. Sellegipoolest väideti, et glüfosaadi registreerimiseks vajaliku teabe hankimine on kulukas ja aeganõudev ning toimib importijatele/retseptisegu tegijatele glüfosaadi importimisel kolmandatest riikidest takistusena. Praktikas ei tundu see siiski olevat tõsiseltvõetav takistus, sest paljudel importijatel/retseptisegu tegijatel on õnnestunud registreerida toode vastavalt direktiivile 91/414/EMÜ. Lisaks teatas koostööd tegev importija/retseptisegu tegija, et meetmete kõrvaldamisel impordiks ta Hiina Rahvavabariigist pärinevat glüfosaati. Seetõttu leitakse, et direktiiv 91/414/EMÜ ei sulge ühenduse turgu Hiina Rahvavabariigist pärineva glüfosaadi impordile.

(111)

Ühendus väitis ka seda, et retseptisegu tegijate poolt teatava ühenduse tootja happest või soolast toodetud geneeriliste standardsete retseptisegude madalat hinda kompenseerib sama tootja müüdavate ekvivalentsete margitoodete kõrge hind. Väideti, et need madala hinnaga geneerilised tooted toimiksid takistusena teistele ühenduse turule sisenda soovivatele tootjatele, kaasa arvatud Hiina Rahvavabariigist pärineva glüfosaadi impordile. Kuigi kinnitati, et retseptisegu tegijad ostavad hapet ja/või soola sellelt ühenduse tootjalt madalate hindadega, ei saa öelda, et ühenduse tootja oleks saanud oma retseptisegu eest kõrget hinda. Nagu põhjenduses 75 väidetakse, müüsid ühenduse tootjad, kaasa arvatud asjassepuutuv tootja, oma standardseid retseptisegusid (mis on margitooted) analüüsiperioodil kahjumiga, mis muudab ebatõenäoliseks väite, mille kohaselt saaksid nad oma margitoodete eest kõrgemat hinda.

(112)

See ühendus väitis ka, et kaks ühenduse tootjat on sõlminud ühenduses kartellikokkuleppe, sest üks neist tundub olevat piiranud oma turuosa ühenduses, kuigi võiks varustada palju suuremat osa ühenduse turust. Sellega seoses tuleks märkida, et väite toetuseks esitatud tõendusmaterjal ei olnud veenev, sest ka muud asjaolud peale kartellikokkuleppe võivad selgitada väidetavat turuosa piiramist ühenduse tootja poolt. Esiteks tuleb rõhutada, et mitte ainult kõnealuse tootja turuosa, vaid ka teiste tootjate turuosa ei muutunud analüüsiperioodi jooksul oluliselt. Teiseks võidakse eksporditurul müüa kõrgema hinnaga ning seega asjaolu, et ettevõte ei müünud ühenduses rohkem kui sellest väljaspool, saab selgitada ka muude mõjuritega, nagu äriühingu enda pingutused, et maksimeerida tulu eksporditurgudelt, mis on kasumlikumad kui ühenduse turg. Lisaks on ühenduse tootmisharu toodang märkimisväärselt suurem kui ühenduse tarbimine ning seetõttu on kõigi ühenduse tootjate jaoks majanduslikult oluline eksportida glüfosaati kolmandatesse riikidesse, et saavutada oma püsikulude täielikuks absorbeerimiseks suur võimsuse kasutamine. Selles kontekstis on praegu ebapiisavalt tõendeid, et teha järeldusi kartelli olemasolu kohta, mille raames piiratakse tahtlikult ühenduse turule tarnitavaid koguseid, kahjustades nii tarbijaid. Lõpuks tuleks küsimus igasuguse kartelli olemasolust suunata pigem trustidevastasesse uurimisse. Komisjon ei ole praeguseks algatanud ühtegi trustidevastast menetlust.

(113)

Teisest küljest ei olnud märke dumpinguvastaste meetmete jätkumise võimalike kahjulike mõjude kohta glüfosaadi turustajate suhtes.

(114)

Toote tarbijad on põhiliselt talupidajad. Glüfosaadi hinna langemine mõjutaks nende kulutasuvust minimaalselt, sest glüfosaat moodustab põllukultuuride kasvatamise kogukuludest suhteliselt väikese osa. Tehti kindlaks, et meetmete aegumine viiks talupidajate kasumimarginaali paranemiseni suurusjärgus 0,1 %.

(115)

Eespool toodud põhjustel leitakse, et kõik meetmete säilitamisest tulenevad eelised ühenduse turule kaaluvad üles kõik marginaalsed negatiivsed mõjud, mis võivad tekkida asjakohastel turustajatel ja tarbijatel.

(116)

Juhul kui olemasolevad meetmed aeguvad, tekib ühenduse tootmisharule hinnalanguse tõttu ühenduse turu eeldatavasti märkimisväärne kahju, mis viib kas turuosa kaotamiseni Hiina Rahvavabariigist pärinevale suurenenud impordile või, kui ühenduse tootmisharu üritab oma turuosa säilitada, selle müügihinna edasise halvenemise. Importijad/retseptisegu tegijad saaksid suurenenud turuosast tänu Hiina Rahvavabariigist pärineva glüfosaadi odavale tarnimisele kasu, kuid võrreldes ühenduse tootmisharule tekitatava kahjuga oleks selle majanduslik mõju importijatele/retseptisegu tegijatele väike selle tõttu, et neil tuleb langetada hindu ka oma klientidel. Dumpinguvastaste meetmete jätkumisel ei leitud glüfosaadi turustajate suhtes ühtegi negatiivset mõju olevat. Kuigi kasutajad saaksid madalamatest hindadest teatavat kasu, ei ole sellel märkimisväärset mõju nende kasumimarginaalile või nende tegevusele.

(117)

Pärast erinevate osapoolte huvide kaalumist leidis komisjon, et meetmete jätkumise vastu ei ole ühtegi komisjoni huvidega seotud sundivat põhjust.

(118)

Maksumäära kindlaksmääramisel võrdlustootena kasutatud tootetüüp oli glüfosaathape, sest see on tavaliselt kõigi Hiina Rahvavabariigist eksporditavate ja ühenduses toodetavate glüfosaadivormide aluseks. Leiti, et hape moodustab standardse 360se retseptisegu ekvivalentkoguse tootmiskuludest 55 %. Lisaks moodustas happevorm rohkem kui 90 % Hiina Rahvavabariigist uurimisperioodi ajal imporditud mahust. Seetõttu leitakse, et glüfosaaathapet puudutava teabe põhjal kehtestatud tollimaks on representatiivne kõigi Hiina Rahvavabariigist imporditavate glüfosaadivormide suhtes.

(119)

Dumpingu kahjulike mõjude kõrvaldamiseks vajaliku hinnatõusu arvutamisel peeti vajalikuks võrrelda dumpinguhinnaga impordi hindu ühenduse tootmisharu glüfosaathappe tootmiskuludega, mida suurendati nii palju, et saavutada mõistlik kasumitase. Komisjon võttis seisukoha, mille järgi 5 %line kasumimarginaal on mõistlik kasum, sest glüfosaathape on laiatarbekaup, mida teoreetiliselt müüakse hulgi vaheklientidele, kes kannavad retseptisegu tegemise lisakulud, enne kui glüfosaat turul lõppkasutajale müüakse, nagu tehti kindlaks juba esialgses uurimises.

(120)

Selle alusel võrreldi uurimisperioodil selle tootetüübi CIF-tasandi ekspordihinda ühenduse piiril ühenduse tootjate tootmiskulude kogukulu kaalutud keskmisega, mida suurendati nii, et kasumimarginaal oleks 5 %. Selle võrdluse põhjal oli turuhinnast madalama müügi marginaaliks 80 %.

(121)

Et kahjumarginaal on suurem kui leitud dumpingumarginaal, peaksid dumpinguvastased tollimaksud põhinema dumpingumarginaalil vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 2 sätetele.

(122)

Eespool kirjeldatud tulemuste tõttu peetakse vajalikuks määrata esialgsete meetmetega kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud kindlaks järgmisel tasemel:

(123)

Glüfosaadi suhtes kehtivat dumpinguvastast tollimaksu laiendati määrusega (EÜ) nr 163/2002, et hõlmata lisaks ka Malaisiast ja Taiwanist saadetud glüfosaadi import, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Malaisiast või Taiwanist pärinevana või mitte. Asjaolu tõttu, et selles ülevaates väljaarvutatud dumpinguvastane tollimaks asendab kehtivat maksu, tuleks laiendada vaatlusaluse toote suhtes kehtestatav dumpinguvastane tollimaks, nagu on sätestatud eespool põhjenduses 122, ka Malaisiast ja Taiwanist saadetud glüfosaadi impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Malaisiast või Taiwanist pärinevana või mitte. Kaks eksportivat tootjat, kes vabastati meetmetest, mida on laiendatud määrusega (EÜ) nr 163/2002, tuleks samuti vabastada selle määrusega kehtestatud meetmetest.

(124)

Kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikliga 20 teavitati kõiki asjassepuutuvaid osapooli olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada alandada olemasolevate meetmete taset. Neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Saadud märkused võeti arvesse.

(125)

Eespool toodust järeldub, et kontrollmenetlusega seotud uurimise tulemuste põhjal tuleks määrusega (EÜ) nr 368/98 kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu alandada 29,9 %le, väljendatuna protsendimäärana vabast netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist,

30.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/19

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

30.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/21

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1327/2004 artikli 4 lõike 2 punktis b (2) on sätestatud osalise pakkumismenetluse tähtajad. Kuna enamikus liikmesriikidest on 1. ja 2. november 2004 riigipühad, siis töökorralduse ja korrektse haldamisega seotud põhjustel jääb neljapäevaks, 4. novembriks 2004 planeeritud pakkumismenetlus ära. Artikli 4 lõikes 2 tuleks teha vastavad muudatused.

(2)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

“—

11 ja 25 november 2004,”.

30.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/22

(1)

Euroopa Majandusühenduse ja Aomeni vahelise tekstiilitoodetega kauplemise kokkuleppe (heaks kiidetud nõukogu otsusega nr 87/497/EMÜ, (2) ja viimati muudetud nõukogu otsusega nr 95/131/EÜ, (3) heaks kiidetud kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppega) artiklis 7 on sätestatud, et võib lubada ülekandeid kategooriate ja kvoodiaastate vahel.

(2)

Aomen esitas 5. mail 2004 kvoodiaastate vahelise ülekande taotluse.

(3)

Aomeni poolt taotletavad ülekanded kuuluvad artiklis 7 osutatud ja määruse (EMÜ) nr 3030/93 VIII lisa 9. veerus sätestatud soodustussätete reguleerimisalasse.

(4)

Seetõttu on asjakohane see taotlus rahuldada.

(5)

Käesolev määrus peaks soovitavalt jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist, et ettevõtjad võiksid sellest võimalikult kiiresti kasu saada.

(6)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 3030/93 artiklis 17 nimetatud tekstiilikomitee arvamusega,

30.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/24

(1)

Euroopa Ühenduse ja India Vabariigi vahel sõlmitud ning 31. detsembril 1994. aastal parafeeritud vastastikuse mõistmise memorandumis, mis käsitleb tekstiiltoodete turulepääsu korda, (2) on sätestatud, et India taotlusi erandjuhtudel võimaldatava paindlikkuse võimaldamiseks käsitletakse soodsamatel tingimustel.

(2)

India Vabariik on 8. juunil 2004 esitanud taotluse kategooriavahelisteks ülekanneteks.

(3)

India Vabariigi poolt taotletavad ülekanded kuuluvad artiklis 7 osutatud ja määruse (EMÜ) nr 3030/93 VIII lisa 9. veerus sätestatud soodustussätete reguleerimisalasse.

(4)

On asjakohane see taotlus rahuldada.

(5)

Käesolev määrus peaks soovitavalt jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist, et ettevõtjad võiksid sellest võimalikult kiiresti kasu saada.

(6)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 3030/93 artiklis 17 sätestatud tekstiilikomitee arvamusega,

30.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/26

(1)

Ladustusasutuste kohaldatava töötlemata kuivatatud viigimarjade ja viinamarjade kokkuostuhinna kindlaksmääramise kriteeriumid on sätestatud määruse (EÜ) nr 2201/96 artikli 9 lõikes 2 ning toodete kokkuostu ja haldamise tingimused ladustusasutuste jaoks on sätestatud komisjoni 23. juuli 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1622/1999 (millega sätestatakse töötlemata kuivatatud viinamarjade ja viigimarjade ladustamiskava käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (2)

(2)

Seega tuleks 2004/05. turustusaasta kokkuostuhind kehtestada kuivatatud viinamarjade puhul maailmaturuhindade arengu põhjal ja kuivatatud viigimarjade puhul vastavalt komisjoni 9. septembri 2004 aasta määrusele (EÜ) nr 1583/2004, millega kinnitatakse töötlemata kuivatatud viigimarjade tootjatele makstav miinimumhind ja kuivatatud viigimarjade puhul antava tootmistoetuse suurus 2004/05. turustusaastaks. (3)

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas puu- ja köögiviljatooteturu korralduskomitee arvamusega,

—

töötlemata kuivatatud viinamarjade puhul 418,89 eurot 1 tonni netomassi kohta,

—

töötlemata kuivatatud viigimarjade puhul 542,70 eurot 1 tonni netomassi kohta.

30.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/27

(1)

Vastavalt komisjoni 2. augusti 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1591/2001 (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (3) artikli 16 lõikele 1 tuleb määruse (EÜ) nr 1051/2001 artikli 14 lõike 3 esimeses lõigus osutatud toorpuuvilla hinnanguline toodang ning sellest tulenev soovitushinna ajutine hinnaalandus kindlaks määrata enne asjaomase turustusaasta 10. septembrit.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artikli 19 lõikele 2 tuleb hinnangulise toodangu kehtestamisel arvesse võtta saagiprognoose.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artikli 14 lõikele 3 arvutatakse soovitushinna ajutine hinnaalandus kõnealuse määruse artikli 7 sätete alusel, asendades tegeliku toodangu hinnangulise toodanguga pluss 15 %.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas looduslike kiudude turu korralduskomitee arvamusega,

—

1 055 000 tonni Kreekas,

—

324 518 tonni Hispaanias,

—

951 tonni Portugalis.

—

35,185 eurot 100 kg kohta Kreeka puhul,

—

29,658 eurot 100 kg kohta Hispaania puhul,

—

0 eurot 100 kg kohta Portugali puhul.

30.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/28

(1)

Teatavaid õigusakte, mis jäävad kehtima pärast 1. maid 2004 ja vajavad kohandamist ühinemise tõttu, ei kohandatud 2003. aasta ühinemisaktiga, või kohandati, kuid nad vajavad edasist kohandamist.

(2)

2003. aasta ühinemisakti artikli 57 lõike 2 kohaselt võtab sellised kohandused alati vastu nõukogu, kui nõukogu on vastu võtnud esialgse akti kas üksi või koos Euroopa Parlamendiga.

(3)

Otsuse 2004/246/EÜ (1) alusel on liikmesriigid volitatud naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise fondi asutamise 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni 2003. aasta protokollile Euroopa Ühenduse huvides alla kirjutama, seda ratifitseerima või sellega ühinema ning samal ajal on Austria ja Luksemburg volitatud Euroopa Ühenduse huvides ühinema alusdokumentidega.

(4)

Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artiklile 53 kohaldatakse otsust 2004/246/EÜ uute liikmesriikide suhtes alates ühinemise hetkest. Nende uute liikmesriikide puhul, kes ei ole alusdokumentide lepinguosalised, nimelt Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari ja Slovakkia, on vajalik nõukogu eriluba, mis võimaldab neil riikidel ühineda kõnealuste alusdokumentidega ja 2003. aasta protokolliga ning kutsub neid nõustuma ühinema nimetatud alusdokumentide ja protokolliga enne 2005. aasta detsembri lõppu.

(5)

Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes on nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (2) siduv ja seetõttu osalevad nad käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(6)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele.

(7)

Seepärast tuleks otsust 2004/246/EÜ vastavalt muuta,

1.

Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Lisaks sellele volitatakse Tšehhi Vabariiki, Eestit, Luksemburgi, Ungarit, Austriat ja Slovakkiat ühinema alusdokumentidega.”

2.

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

30.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/30

(1)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2160/2003 (salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta) (2) artiklile 4, tuleks kehtestada ühenduse eesmärk munakanade populatsioonides kodulindude salmonelloosi levimuse vähendamiseks 12. detsembriks 2005.

(2)

Eesmärgi sätestamiseks peaksid olema kättesaadavad võrreldavad andmed liikmesriikides munakanade populatsioonides kodulindude salmonelloosi levimuse kohta. Selline teave ei ole kättesaadav ning seepärast tuleks läbi viia eriuuring, et jälgida munakanade hulgas kodulindude salmonelloosi levimust asjakohase ajavahemiku jooksul, et võtta arvesse võimalikke hooajalisi erinevusi.

(3)

Otsuse 90/424/EMÜ artiklis 19 on sätestatud, et ühendus võtab või aitab liikmesriikidel võtta tehnilisi ja teaduslikke meetmeid, mis on vajalikud ühenduse veterinaaria-alaste õigusaktide ning veterinaariahariduse ja -koolituse arendamiseks.

(4)

Uuring võimaldab saada ühenduse veterinaaria-alaste õigusaktide väljatöötamiseks vajalikku tehnilist teavet. Pidades silmas liikmesriikides munakanade hulgas kodulindude salmonelloosi levimuse kohta võrreldavate andmete kogumise tähtsust, peaks ühendus andma liikmesriikidele rahalist toetust uuringu erinõuete rakendamisel. On asjakohane hüvitada 100 % laboratoorsete analüüsidega seotud kuludest analüüsi maksimumsumma ulatuses.

(5)

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1258/1999 (3) artikli 3 lõikele 2 rahastab ühenduse eeskirjade kohaselt võetud veterinaar- ja taimetervisemeetmeid Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu; finantskontrolli läbiviimise eesmärgil kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikleid 8 ja 9.

(6)

Tuleks anda ühenduse rahalist toetust, kui ettenähtud meetmed on tõhusalt rakendatud ning eeldusel, et asutused esitavad kogu vajaliku teabe ettenähtud tähtaja jooksul.

(7)

On vaja selgitada riigi vääringus esitatud toetusetaotluste konverteerimisel kasutatavat määra, mis on määratletud nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2799/98 (millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev valuutakord) (4) artikli 1 punktis d.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

1. oktoobriks 2004 jõustatakse uuringu rakendamiseks vajalikud õigusnormid.

b)

Hiljemalt neli nädalat pärast aruandeperioodi lõppu esitatakse esimest kolme kuud hõlmav arenguaruanne.

c)

Hiljemalt 15. oktoobriks 2005 esitatakse lõpparuanne uuringu tehnilise teostuse kohta, millele on lisatud ajavahemikul 1. oktoober 2004 kuni 30. september 2005 kantud kulusid õigustav ja saadud tulemusi kajastav tõendusmaterjal. Kantud kulusid käsitlev tõendusmaterjal sisaldab vähemalt II lisas sätestatud teavet.

d)

Uuringut rakendatakse tõhusalt.

30.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/35

(1)

2002. aasta oktoobris teatas Itaalia komisjonile, et Veneto ja Lombardia piirkonnas on avastatud nakatumisjuhte madala patogeensusega klassikalise lindude katku viiruse alatüüpi H7N3 ning et haigus levib kiiresti.

(2)

Itaalia võttis nakkuse leviku piiramiseks kohe meetmeid, sealhulgas nakatunud linnukarjade hukkamine. Täiendava meetmena taotlesid Itaalia ametivõimud ka luba klassikalise lindude katku vastase vaktsineerimiskava läbiviimiseks vähemalt 18 kuu jooksul, et vältida nakkuse edasist levimist.

(3)

Vaktsineerimiskava kiideti heaks komisjoni 12. detsembri 2002. aasta otsusega 2002/975/EÜ madala patogeensusega klassikalise lindude katku tõrjemeetmeid täiendava vaktsineerimise kohta Itaalias ja teatavate liikumist käsitlevate tõrjemeetmete kohta, (5) millega nähakse ette klassikalise lindude katku vaktsineerimiseeskirjad konkreetses geograafilises piirkonnas. Otsus sisaldas ka konkreetseid kontrollimeetmeid nagu liikumispiirangud eluskodulindude, haude- ja toiuldumunade ühendusesisesele kaubandusele.

(4)

Toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee istungitel ette kantud vaktsineerimiskava tulemused on vaktsineerimispiirkonna tauditõrje seisukohast üldiselt soositud. Nakkus on siiski levinud mõnedele vaktsineerimispiirkonnaga külgnevatele aladele. Sellest tulenevalt laiendati otsusega 2002/975/EÜ, muudetud otsusega 2003/436/EÜ, (6) vaktsineerimispiirkonda, et katta ka selliseid külgnevaid alasid.

(5)

2003. aasta septembri lõpust ei ole klassikalise lindude katku alatüübi H7N3 viiruse levikut vaktsineerimispiirkonnas tehtud intensiivse seire käigus täheldatud. Seetõttu taotles Itaalia teatud muudatuste tegemist vaktsineerimiskavasse ja ühendusesisese kaubanduse piirangutesse. Otsusega 2002/975/EÜ, muudetud otsusega 2004/159/EÜ, kiideti need muudatused ja piirangud heaks.

(6)

2004. aasta veebruaris isoleeriti madala patogeensusega klassikalise lindude katku viiruse alatüüp H5N3 ühes pardikarjas vaktsineerimispiirkonnas Lombardia piirkonnas. Kuigi epidemioloogilised uuringud ei ole tuvastanud nakkuse levimist, on kindlaks tehtud oht klassikalise lindude katku viiruse alatüübi H5 levimiseks. Praegu ei ole vaktsineerimiskava raames viiruse alatüübi H7 vastu vaktsineeritud kodulinnud ega ka vaktsineerimata kodulindude populatsioon kaitstud klassikalise lindude katku alatüübi H5 põhjustatava võimaliku taudi eest. Seetõttu on Itaalia taotlenud praeguse vaktsineerimiskava muutmist, et lubada praeguses vaktsineerimispiirkonnas vaktsineerida kodulinde bivalentse vaktsiiniga, mis kaitseb ühtlasi klassikalise lindude katku viiruse alatüüpide H7 ja H5 eest, ning jätkata seda vaktsineerimist kuni 31. detsembrini 2005.

(7)

Kuna otsust 2002/975/EÜ on juba kaks korda muudetud, on ühenduse õigusaktide selguse huvides asjakohane see otsus kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva otsusega.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

klassikalise lindude katku vastu vaktsineeritud kodulindudelt;

b)

klassikalise lindude katku suhtes seropositiivsetelt kodulinnukarjadelt, mis on määratud tapmiseks ametliku järelevalve all vastavalt artiklis 1 osutatud vaktsineerimiskavale;

c)

kodulinnukasvatustest, mis asuvad artiklis 1 osutatud vaktsineerimiskava tingimuste kohaselt rajatud piiranguvööndis.

i)

on pärit kodulinnukarjadest, mida on korrapäraselt inspekteeritud ja mis on andnud klassikalise lindude katku suhtes testimisel negatiivse tulemuse, nagu on sätestatud heakskiidetud vaktsineerimiskavas, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse sentinellitibudele.Testimisel kasutatakse:

ii)

on pärit kodulinnukarjadest, mida riiklik veterinaararst on kliiniliselt inspekteerinud 48 tunni jooksul enne pealelaadimist, pöörates erilist tähelepanu sentinellitibudele;

iii)

on pärit kodulinnukarjadest, mida on seroloogiliselt negatiivsete tulemustega testitud riiklikus klassikalise lindude katku laboris, kasutades käesoleva otsuse III lisas sätestatud proovide võtmise ja testimise korda;

iv)

saadetakse otse pädeva asutuse nimetatud tapamajja ja tapetakse viivitamatult pärast saabumist. Linde tuleb hoida eraldi teistest karjadest, mis ei vasta käesolevatele sätetele.

a)

kasutatakse toidumunade kogumiseks, ladustamiseks ja vedamiseks ainult ühekordselt kasutatavat pakendimaterjali või pakendimaterjali, mida saab tõhusalt pesta ning desinfitseerida;

b)

kõiki eluskodulindude, haudemunade, värske kodulinnuliha, toidumunade ja linnusööda vedamiseks kasutatavaid transpordivahendeid puhastatakse ning desinfitseeritakse vahetult enne ja pärast iga vedu desinfitseerimisvahenditega vastavalt pädeva asutuse heakskiidetud kasutamismeetoditele.