18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/1

(1)

1. mail 2004 ühines Euroopa Liiduga kümme uut liikmesriiki. 2003. aasta ühinemisakti artikli 6 lõikes 7 on sätestatud, et uued liikmesriigid peavad seoses tekstiiltoodetega kohaldama ühist kaubanduspoliitikat ning et ühenduse kohaldatavaid koguselisi piiranguid tekstiil- ja rõivatoodete importimisel tuleb kohandada, et võtta arvesse uute liikmesriikide ühinemist ühendusega.

(2)

Nõukogu määrust (EMÜ) nr 3030/93 (1) on viimati muudetud 1. mail 2004 jõustunud nõukogu määrusega (EÜ) nr 487/2004. (2) Sellega kohandati teatavate tekstiiltoodete kolmandatest riikidest laienenud ühendusse importimise koguselisi piirnorme, võttes arvesse tavapärast importi kümnesse uude liikmesriiki ning kasutades valemina aastate 2000–2002 keskmist importi, mida on korrigeeritud pro rata temporis põhimõttel. Sama metoodikat tuleks nüüd kasutada koguseliste piirnormide kohandamiseks teatavate tekstiiltoodete importimisel Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist.

(3)

Määrust (EMÜ) nr 3030/93 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(4)

Käesolev määrus peaks soovitavalt jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist, et ettevõtjad võiksid sellest võimalikult kiiresti kasu saada,

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/4

(1)

19. mail 2004 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 1008/2004 (2) (edaspidi “ajutine määrus”) teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide ühendusse importimise suhtes ajutise tasakaalustava tollimaksu.

(2)

Pärast seda, kui olid avaldatud peamised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised tasakaalustavad meetmed, esitas mitu huvitatud isikut esialgsete järelduste kohta kirjalikult oma seisukoha. Isikutele, kes seda taotlesid, anti võimalus esitada selgitusi.

(3)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(4)

Kõigile isikutele tehti teatavaks peamised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti teha ettepanek lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamiseks teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes ning ajutiste tollimaksudena tagatiseks antud summade lõplikuks sissenõudmiseks. Lisaks anti neile võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul pärast kõnealuste asjaolude ja kaalutluste teatavakstegemist oma seisukoht.

(5)

Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud seisukohad võeti arvesse ja vajaduse korral muudeti esialgseid järeldusi vastavalt.

(6)

Vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta ei ole saadud uusi märkusi, seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendusi 12–16.

(7)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamisele järgnenud teabe avalikustamist ja sellele järgnenud lõplike järelduste avalikustamist saadi India valitsuselt ja eksportivatelt tootjatelt mitu märkust. Esiteks väideti, et ekspordijärgne imporditollimaksude hüvituskava on tagastamissüsteem ja järelikult peaks mis tahes selle kava alusel saadud kasu piirduma imporditollimaksude võimaliku ülemäära tagastamisega. Lisaks väideti, et kasu suuruse määratlemisel tuleks lähtuda imporditollimaksude hüvituslitsentside saamise kuupäevast, mitte nende kasutamise ega müügi kuupäevast, nagu oli teinud komisjon. Lõpuks väideti, et kasu tuleks pidada väiksemaks, sest väidetavalt langes DEPB-määr 2004. aasta veebruaris, st pärast uurimisperioodi, vaatlusaluse toote puhul 19 %-lt 11 %-ni.

(8)

Vastuseks esimesele väitele viidati ajutise määruse põhjendusele 33, kus on sätestatud, et “algmääruses sätestatakse erand muuhulgas tagasimaksesüsteemide ja asendamise puhul rakendatavate tagasimaksesüsteemide kohta, mis vastavad algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul rakendatava tagastamise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele”.

(9)

Seoses sellega tuleb märkida, et India valitsus ei kohaldanud tõhusat kontrollisüsteemi ega -menetlust, et teha kindlaks, kas ja millistes kogustes kasutati eksporttoote valmistamisel sisendeid (algmääruse II lisa II osa lõige 4 ja asendamise puhul rakendatavate tagasimaksesüsteemide korral algmääruse III lisa II osa lõige 2). Lisaks ei teostanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendite põhjal ekspordijärgset uuringut, et teha kindlaks, kas on esinenud ülemääraseid makseid, kuigi tõhusalt kohaldatava kontrollisüsteemi puudumisel tuleks seda tavaliselt nõuda (algmääruse II lisa II osa lõige 5 ja III lisa II osa lõige 3). Samuti tõdeti ajutise määruse põhjenduses 37, et “ekspordijärgset hüvituskava ei saa lugeda algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt ii alusel lubatavaks tagastussüsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks (III lisa)”. Nimetatud põhjustel kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 38 esitatud järeldust, mille kohaselt “tasakaalustatav soodustus on tavaliselt igasuguselt impordilt võetavate tollimaksude tagastamine”.

(10)

Et kõnealusest kavast kasu saada, peab äriühing kaupu eksportima. Eksporditehingu ajal peab eksportija esitama India ametiasutustele deklaratsiooni, et eksport leiab aset imporditollimaksude hüvituskava alusel. Et kaupu saaks eksportida, peavad India tolliasutused enne eksportimist väljastama ekspordi saatelehe, kus on muuhulgas näidatud kõnealuse eksporditehingu eest saadava DEPB-krediidi suurus. Selleks hetkeks on äriühingule saadava kasu suurus teada. Kui tolliasutused on esitanud ekspordi saatelehe, ei ole India valitsusel enam DEPB-krediidi andmise üle otsustusõigust. Samuti tehti kindlaks, et DEPB-määrade muutumine hüvituslitsentsi väljastamise ja tegeliku ekspordi vahelise aja jooksul ei mõjuta saadava kasu taset. Oluline on ekspordideklaratsiooni esitamise ajal kohaldatud DEPB-määr. Seetõttu ei ole kasu taset võimalik tagasiulatuvalt muuta. Järelikult on India valitsus kohustatud eksporditehingu toimumise hetkel loobuma tollimaksude nõudmisest ning seda käsitatakse rahalise toetusena algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses.

(11)

Algmääruse artikli 1 lõikes 1 sätestatakse, et “tasakaalustava tollimaksu võib kehtestada […] antud subsiidiumide korvamiseks, kui toote vabasse ringlusse lubamine tekitab ühenduses kahju”. Sellise tollimaksu kehtestamist põhjendatakse sellega, et imporditavate kaupade hinnad on saadud subsiidiumide tõttu madalamad ja tekitavad kahju. Vaatlusalusel juhul teavad grafiitelektroodisüsteemide eksportijad eksportmüügi hindade üle läbirääkimisi pidades, et nad saavad müügi käigus imporditollimaksu hüvituskava alusel subsiidiumi. Kuna eksportijad on sellisest subsiidiumist ja ka muude kavade alusel saadavast kasust teadlikud, on kõnealused äriühingud juba hinnaläbirääkimisi pidades konkurentidega võrreldes soodsamas olukorras, st tänu subsiidiumidele võivad nad pakkuda madalamaid hindu.

(12)

India raamatupidamisstandardid võimaldavad kirjendada krediiti – näiteks sellist krediiti, mis on saadud imporditollimaksu hüvituskava alusel – tekkepõhiselt kui tulu pärast seda, kui i) on saadud sellist kasu ning ii) on piisavalt kindel, et eksporditehingust saadav tulu nõutakse lõplikult sisse. Siinkohal on oluline hetk, mil “kasu saadakse”. Nagu eespool põhjenduses 10 mainitud, ei ole India valitsusel pärast seda, kui tolliasutused on väljastanud ekspordi saatelehe, kus on muuhulgas näidatud kõnealuse eksporditehingu eest saadava DEPB-krediidi suurus, enam õigust otsustada subsiidiumi andmise ega selle suuruse üle. Nagu samas põhjenduses mainitud, ei ole ka muutustel, mis toimuvad DEPB-määrades imporditollimaksu hüvituslitsentsi väljastamise ja tegeliku ekspordi vahelisel ajal, tagasiulatuvat mõju saadava kasu tasemele. Lõpuks, nagu eespool põhjenduses 11 mainitud, arvestatakse, et eksporditehingute hinnad kajastavad (läbi madalamate hindade) subsiidiume, millest nad saavad kasu. Nimetatud asjaolude tõttu ollakse arvamusel, et kasu saadakse hetkel, mil toimub eksporditehing. Tänu sellele saavad äriühingud vastavalt India raamatupidamisstandarditele kirjendada DEPB-krediidi eksporditehingu hetkel kui tulu.

(13)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutatakse tasakaalustatavad subsiidiumid, lähtudes saaja kasust, mille olemasolu uurimisperioodi jooksul on kindlaks tehtud. Eelmainitut silmas pidades peetakse kohaseks hinnata kõnealuse hüvituskava alusel saadud kasu suuruseks krediidi summat, mis on saadud uurimisperioodi jooksul kõigi nimetatud kava alusel toimunud eksporditehingute eest. See erineb ajutise määruse lähenemisviisist, kus hindamise aluseks võeti kasutatud krediidi summa. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvatakse maha subsiidiumi saamiseks kantud vältimatud kulud.

(14)

Seoses DEPB-määra väidetavat vähendamist käsitleva viimase väitega nõustutakse, et esitatud on esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et vaatlusaluse toote DEPB-määra langetati 11 %-ni alates 9. veebruarist 2004. Kasu suurust hinnatakse siiski kõigilt uurimisperioodi jooksul tehtud eksporditehingutelt saadud kasu põhjal ja seega ei avalda DEPB-määra vähenemine pärast seda perioodi mingit mõju kindlaksmääratud subsiidiumi tasemele.

(15)

Nende muutuste põhjal korrigeeriti kahe koostööd teinud äriühingu kõnealuse hüvituskava alusel saadud kasu vastavalt 16,6 % ja 14,4 %-ni.

(16)

Huvitatud pooled ei esitanud märkusi ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 56–68 esitatud järeldusi.

(17)

Algetapis arvati, et üks eksportiv tootja Indias sai kõnealuse kava alusel tasakaalustavat soodustust. Kõnealuse eksportija esindajad väitsid, et i) kava ei olnud tasakaalustav ja ii) igal juhul anti saadud kasu äriühingu üksusele, mis ei valmistanud kõnealust toodet ja mille äriühing oli pärast uurimisperioodi maha müünud. Seega väideti, et eksportija ei saanud eellubade kava alusel kasumit.

(18)

Esimese väite kohta ei saadud uusi tõendeid, mis näitaksid, et eellubade kava ei olnud tasakaalustav ekspordisubsiidium. Seoses sellega tuleks märkida, et India valitsus ei kohaldanud tõhusat kontrollisüsteemi ega -menetlust, et teha kindlaks, kas ja millistes kogustes kasutati eksporttoote valmistamisel sisendeid (algmääruse II lisa II osa lõige 4 ja asendamise puhul rakendatavate tagasimaksesüsteemide korral algmääruse III lisa II osa lõige 2). Lisaks ei teostanud India valitsus tegelikult kasutatud sisendite põhjal ekspordijärgset uuringut, et teha kindlaks, kas on esinenud ülemääraseid makseid, kuigi tõhusalt kohaldatava kontrollisüsteemi puudumisel tuleks seda tavaliselt nõuda (algmääruse II lisa II osa lõige 5 ja III lisa II osa lõige 3). Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 64–70 esitatud järeldusi.

(19)

Teise väite kohta leiti, et uurimisperioodi jooksul sai vaatlusalune eksportija kavast kasu ning selle tulemusena tasakaalustavat soodustust. Lisaks sellele ei ole asjaolu, et kõnealust toodet valmistav äriühingu osa müüdi pärast uurimisperioodi, oluline otsustamaks, kas äriühing sai subsiidiumi uurimisperioodi jooksul. Lisaks ei peeta äriühingu kui terviku subsideerimise taseme hindamisel oluliseks, kas subsideerimiskava oli suunatud äriühingu osale, mis ei valmistanud vaatlusalust toodet. Ettevõtet uuriti kui tervikut ja seetõttu käsitatakse äriühingu ühe osa saadud kasu kogu ettevõte kasuna. Seetõttu kinnitatakse, et uurimisperioodi jooksul eellubade kava alusel kasu saanud äriühingu osa ja vaatlusalust toodet valmistanud äriühingu osad moodustasid ühe õiguslik-majandusliku üksuse. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 71 esitatud järeldusi.

(20)

Huvitatud pooled ei esitanud märkusi ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 72 esitatud järeldusi.

(21)

Huvitatud pooled ei esitanud märkusi ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 74 esitatud järeldusi.

(22)

Eeltoodud järelduste põhjal kinnitatakse lõplikult tasakaalustavate subsiidiumide suurused:

(23)

Kõnealuses küsimuses ei esitatud oluliselt uut teavet ega vastuväiteid ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 76–79 esitatud järeldusi.

(24)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist osutasid India eksportijad lahknevusele teatavat liiki vaatlusaluse toote hinna allalöömismarginaalis, võrreldes samasuguste liikide hinna allalöömismarginaalidega. Väidet uuriti põhjalikult ja leiti, et erinevus oli tingitud veast ühe teatava ühenduse tootja krediidi ja allahindluste kohta aruande esitamisel. Seepärast nõustuti väitega ning parandati selle konkreetse tüübi hinna allalöömismarginaal ja vastavalt vajadusele teiste tüüpide marginaalid.

(25)

Lisaks leiti, et mitmeid ühenduse tootmisharu müügitehinguid, mida kasutati hinna allalöömisega seotud arvutusteks, oli arvestatud topelt. Sellest tulenevalt tuli kõrvaldada topelt arvestatud müügitehingud ja muuta vastavalt hinna allalöömisega seotud arvutusi. Kõnealust topeltarvestust ei toimunud kahjunäitajate hindamisel. Seepärast ei olnud kahjunäitajaid vaja muuta.

(26)

Võrdlus näitas, et asjaomase Indiast pärit ja ühenduses müüdud toote hinnad olid uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hindadest 3–11 % võrra madalamad.

(27)

Et kõnealuses küsimuses ei esitatud oluliselt uut teavet ega vastuväiteid, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 80–116 esitatud esialgseid järeldusi, välja arvatud põhjendust 86 (vt põhjendusi 24–26).

(28)

India eksportijad kordasid väidet, et põhjuslik seos subsideeritud impordi ja ühenduse tööstusharu kahju vahel põhineb andmetel, mis ei ole 1998. aastate alguseni püsinud kartelli tõttu usaldusväärsed. India eksportijad ei esitanud siiski uut teavet sellekohaste kommentaaride esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul.

(29)

Et oluliselt uut teavet ega vastuväiteid pole esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendusi 117–137.

(30)

Kasutajaid esindav ühendus ja kasutajast äriühing kordasid oma peamist muret, et India tarnijate väljajätmise korral ühenduse turult vähendaks mis tahes meetmete kohaldamine üldist konkurentsi kõnealuse toote ühenduse turul ja viiks paratamatult hindade tõusuni. Ajutise määruse põhjenduses 147 esitatud hinnangu kohaselt on samasuguse toote mis tahes hinnatõusu mõju lõpptarbijatele siiski tõenäoliselt minimaalne. Lisaks tuletatakse meelde, et mis tahes tasakaalustava meetme eesmärk ei ole Indiast pärit toodete ühendusse toomise takistamine, vaid õiglase konkurentsi taastamine, mis oli ebaõiglaste kaubandustavade tõttu moonutatud. Lõpuks leitakse, et meetmete tase ei ole selline, et see arvaks India tootjaid ühenduse turult välja.

(31)

Kõnealuses küsimuses ei esitatud oluliselt uut teavet ega vastuväiteid ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 138–151 esitatud järeldusi.

(32)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitis mitu huvitatud isikut, et 9,4 % suurune kasumitase, mida peeti ühenduse tootmisharu finantsolukorrale iseloomulikuks India kahjuliku subsideerimise puudumise korral, oli liiga kõrge. Väidetavalt oli toorainesektorites, nt teras, tekstiil ja põhikemikaalid, tavaks kehtestada 5 %-line kasumitase. Lisaks väitsid samad isikud, et sellise tulemuse saamiseks kasutatav meetod tuleks täielikult avaldada.

(33)

Vastavalt ajutise määruse põhjenduses 154 esitatud selgitusele oli 9,4 %-line kasum põhjendatud hinnangu tulemus, mille puhul võeti arvesse mitut elementi, sealhulgas i) ühenduse tootmisharu kasumit 1999. aastal, mil dumpinguhinnaga impordi turuosa oli madalaim, ii) kõnealusel ajal valitsenud turutingimusi ning iii) äriühingute raamatupidamise andmebaasist saadud tulemit. Kõnealune andmebaas koosneb äriühingute raamatupidamisandmetest, mis kõigepealt kogutakse suuremate tööstusriikide, st enamiku Euroopa Liidu liikmesriikide, USA ja Jaapani riiklike keskpankade poolt ning seejärel koondatakse sektorite kaupa raamatupidamisandmete keskametite Euroopa komitee ja Euroopa Komisjoni poolt. Kõnealust andmebaasi on kaasajastatud pärast esialgsete ja enne lõplike järelduste tegemist. Euroopa Liidu liikmesriike, USAd ja Jaapanit käsitlevate kaasajastatud andmete analüüs näitab, et keskmine kasum enne erakorraliste kulude mahaarvamist lähimasse olemasolevasse ärisektorisse kuuluvate äriühingute puhul oli 7,5 % aastal 2002, mis on viimane kättesaadav aasta andmebaasis.

(34)

Lisaks leitakse siiski, et määratledes kasumit, mida oleks olnud võimalik teenida subsideerimise puudumisel, tuleb pöörata vajalikku tähelepanu kõikidele asjakohastele kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele teguritele. Vastavalt ajutise määruse põhjendusele 154, uuriti põhjalikult ühenduse tootmisharu kasumitaset ajal, mil subsideeritud impordi turuosa oli väikseim (st 1999. aastal), ning kõiki muid põhjusi ja asjaolusid, mis võisid mõjutada kõnealuse ajavahemiku tüüpilisust. Lõpuks tuleb märkida, et vaatlusalust toodet kasutatakse keerulistes rakendustes ja toode peab vastama teatavatele rangetele parameetritele, eriti elektritakistuse näitajate osas. See eeldab ülimalt kapitalimahukat tootmisprotsessi ja märkimisväärseid uurimis- ja arendustegevusega seotud kulusid. Asjaolu, et sellist tehnoloogiat valdab maailmas vaid piiratud arv tootjaid, on täiendav märk sellest, et kõnealust toodet ei saa mingil juhul pidada tavapäraseks tooraineks.

(35)

Võttes arvesse kõiki nimetatud asjaolusid ja tegureid, on jõutud lõplikule järeldusele, et kasumimarginaal, mida võib mõistlikult pidada ühenduse tootmisharu finantsolukorda esindavaks India kahjuliku subsideerimise puudumise korral, peaks kahjumarginaali arvutamisel olema 8 %.

(36)

Arvestades eespool öeldut ja järeldusi hinna allalöömise kohta (vt põhjendusi 24–26), muudeti kahjumarginaale järgmiselt:

(37)

Pidades silmas järeldusi subsideerimise, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta, peetakse vajalikuks kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks, et hoida ära Indiast pärit subsideeritud impordi poolt ühenduse tootmisharule täiendava kahju tekitamist. Vastavalt algmääruse artikli 15 lõikele 1 tuleks kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks, mis vastab täheldatud subsiidiumimarginaali tasemele, kuid ei ole kõrgem kui eespool arvutatud kahjumarginaal. Arvestades, et üldine koostöövalmidus Indias oli suur, määrati subsiidiumi jääkmarginaal kõigi teiste äriühingute jaoks kõrgeima individuaalmarginaaliga äriühingu tasemele, st 16,7 %-le.

(38)

India eksportivate tootjate puhul kindlakstehtud subsiidiumimarginaali ulatust ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju suurust silmas pidades peetakse vajalikuks, et ajutise määruse kohaselt ajutise tasakaalustava tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksu määra ulatuses. Äriühingu Graphite India Limited (GIL) suhtes kehtestatud lõplik tasakaalustav tollimaks on kõrgem kui ajutine tasakaalustav tollimaks ja seepärast nõutakse lõplikult sisse ajutise määrusega kehtestatud ajutise tasakaalustava tollimaksuna tagatiseks antud summad. Äriühingu Hindustan Electro Graphite (HEG) Limited suhtes kehtestatud lõplik tasakaalustav tollimaks on seevastu madalam kui kehtestatud ajutine tasakaalustav tollimaks ja seepärast vabastatakse tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku tasakaalustava tollimaksu määra.

(39)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed tasakaalustava tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõigi ülejäänute” suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib “kõigi ülejäänute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(40)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalseid tasakaalustavaid tollimaksu määrasid (näiteks pärast üksuse nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb eelnevalt saata komisjonile koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis seoses nt nimevahetuse või muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nimetatud äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimakse.

(41)

Uurimise käigus pakkusid kaks India eksportivat tootjat, Graphite India Limited ja Hindustan Electro Graphite Limited, hinnakohustuse võtmist vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1. Siiski täheldati toorainehindades võrreldes uurimisperioodi ja praeguse ajaga olulist erinevust, mis on tingitud kõnealuse turu ebastabiilsusest. Seega, kui kohustused võeti ainult uurimisperioodiga seotud minimaalset impordihinda arvestades, nagu jooksvalt pakuti, võivad sellel olla negatiivsed tagajärjed kõnealuste kohustuste tulemuslikkusele kahjuliku subsideerimise eemaldamisel. Lisaks omandas üks vaatlusalune eksportiv tootja pärast kohustuste võtmist ühenduse territooriumil grafiitelektroodide tootmise äriühingu, mis suurendab kohustustest kõrvalehoidmise ohtu. Mõlemat arengut silmas pidades ei olnud käesoleva uurimise piires võimalik läbi viia ja nõustuda võetud kohustustega,

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/10

(1)

19. mail 2004 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 1009/2004 (2) (edaspidi “ajutine määrus”) ajutise tasakaalustava tollimaksu teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide ühendusse importimise suhtes.

(2)

Pärast seda, kui olid avaldatud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, esitas mitu huvitatud isikut oma kirjalikud märkused, milles nad tegid teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamust suuliselt.

(3)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(4)

Kõigile isikutele tehti teatavaks peamised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti teha ettepanek lõplike tasakaalustavate tollimaksude kehtestamise kohta teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide impordi suhtes ning ajutiste tollimaksudena tagatiseks antud summade lõpliku sissenõudmise kohta. Lisaks anti neile võimalus esitada oma seisukoht teatava ajavahemiku jooksul pärast kõnealuste asjaolude ja kaalutluste teatavakstegemist.

(5)

Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud seisukohad vaadati läbi ja vajaduse korral tehti esialgsetes järeldustes vastavad muudatused.

(6)

Vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta ei ole saadud uusi märkusi, seepärast kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 11–15.

(7)

Kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat kordasid oma väidet, et normaalväärtust oleks tulnud kohandada tagastatavate tollimaksude ulatuses algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b “Impordimaksud ja kaudsed maksud” või artikli 2 lõike 10 punkti k “Muud tegurid” alusel ekspordijärgsest imporditollimaksude hüvituskavast (DEPB-kava) saadud kasu puhul. Artikli 2 lõike 10 punkti b alusel väitsid kõnealused tootjad, et kohandada tuleks vähemalt DEPB-kava krediiti, mida kasutati eksporditava toote tootmise käigus kasutatud tooraine impordiks.

(8)

Sellega seoses tuleks märkida, et kohandamistaotlust ei rahuldatud, kuna vastavalt ajutise määruse põhjenduses 25 esitatud selgitusele ei näidanud uurimine otsest seost DEPB-kava krediidi ja ostetud tooraine vahel, kuna krediiti on võimalik kasutada mis tahes imporditavate kaupade tollimaksude tasumiseks, välja arvatud tootmisvahendid ning kaubad, mille suhtes kehtivad impordipiirangud või -keelud. Isegi kui krediiti kasutati grafiitelektroodide tootmiseks vajaliku tooraine imporditollimaksude tasumiseks, ei suutnud eksportivad tootjad tõendada, et kõnealust toorainet kasutati eksporditava toote tootmiseks. Lisaks sellele arvestati DEPB-kava krediiti äriühingute kuluarvestussüsteemides sissetulekuna ja mitte kreeditkirjetena. Seetõttu võib äriühingu raamatupidamisdokumentidest näha, et eksporditavate toodete hindade ja DEPB-kavast saadud sissetuleku vahel ei ole seost. Lõpuks ei esitatud ühtki uut väidet, mis oleks õigustanud algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohaldamist. Seepärast ei saadud nende väidetega nõustuda ning ajutise määruse põhjendustes 25 ja 26 esitatud järeldused kinnitatakse.

(9)

Mõlemad koostööd tegevad eksportivad tootjad kordasid samuti oma väiteid seoses kaubandustasandi erinevustega vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktile ii. Ühtki uut väidet ei esitatud. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 27 ja 28 esitatud järeldused.

(10)

Koostööd tegevad eksportivad tootjad vaidlustasid ekspordihindade arvutamisel kasutatud vahetuskursid. Nad väitsid, et kasutada tuleks maksekuupäeval, mitte arve kuupäeval kehtivaid vahetuskursse. Lisaks sellele väitsid kõnealused tootjad, et arve väljaandmise kuu keskmiste vahetuskursside asemel oleks olnud õigem kasutada tegelikke päevakursse.

(11)

Sellega seoses tuleb märkida, et komisjoni väljakujunenud tavaks on kasutada arve kuupäeval kehtivaid vahetuskursse, sest hinna määramisel võetakse arvesse vahetuskursse arve esitamise hetkel. Seepärast ei nõustutud väitega, et oleks tulnud kasutada maksekuupäeval kehtinud vahetuskursse. Samas lepiti kokku arve kuupäeval kehtivate tegelike vahetuskursside kasutamine asjaomase kuupäeva kuu keskmiste vahetuskursside asemel. Seda silmas pidades muudeti vastavalt dumpinguarvutusi.

(12)

Asja uurimise käigus avastati trükiviga esitatud kuu keskmistes vahetuskurssides. Põhjenduses 11 esitatud selgituse kohaselt asendati kõnealused vahetuskursid päevakurssidega, seepärast loetakse kõnealune viga parandatuks.

(13)

Pärast muudatuste tegemist kasutatud vahetuskurssides vastavalt põhjendustes 10–12 esitatud selgitusele on lõplikult kindlaksmääratud dumpingumarginaal järgmine, väljendatuna protsendimäärana vabast CIF netohinnast ühenduse piiril:

(14)

Oluliselt uue teabe ja sellega seotud uute vastuväidete puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 32–35.

(15)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist osutasid India eksportijad lahknevusele teatavat tüüpi vaatlusaluse toote hinna allalöömismarginaalis, võrreldes samalaadsete tüüpide hinna allalöömismarginaalidega. Väidet uuriti põhjalikult ja leiti, et erinevus oli tingitud veast aruande esitamisel ühe teatava ühenduse tootja krediidi ja allahindluste kohta. Seepärast nõustuti väitega ning parandati selle konkreetse tüübi hinna allalöömismarginaal ja vastavalt vajadusele teiste tüüpide marginaalid.

(16)

Lisaks leiti, et mitmeid ühenduse tootmisharu müügitehinguid, mida kasutati hinna allalöömisega seotud arvutusteks, oli arvestatud topelt. Sellest tulenevalt tuli kõrvaldada topelt arvestatud müügitehingud ja muuta vastavalt hinna allalöömisega seotud arvutusi. Kõnealust topeltarvestust ei toimunud kahjunäitajate hindamisel. Seepärast ei olnud vajadust kahjunäitajaid muuta.

(17)

Võrdlus näitas, et asjaomase Indiast pärit ja ühenduses müüdud toote hinnad lõid uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hinnad alla 3–11 % võrra.

(18)

Oluliselt uue teabe ja sellega seotud uute vastuväidete puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 36–72, välja arvatud põhjendus 42 (vt põhjendusi 15–17 eespool).

(19)

India eksportijad kordasid väidet, et seos dumpinguhindadega impordi ja ühenduse tootmisharu kantud kahju vahel põhineb andmetel, mis ei ole 1998. aasta alguseni püsinud kartelli tõttu usaldusväärsed. India eksportijad ei esitanud siiski uut teavet sellekohaste kommentaaride esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul.

(20)

Mitmed huvitatud isikud märkisid, et komisjon oleks pidanud kõnealuse menetluse algatama ka samasuguse toote impordi suhtes Jaapanist. Käesoleva menetluse algatamise ajal polnud komisjonil kahjustava dumpingu kohta piisavalt tõendeid, mis oleks õigustanud menetluse algatamist Jaapanist pärit impordi suhtes vastavalt algmääruse artikli 5 nõuetele. Teatavate isikute poolt pärast menetluse algatamist edastatud teavet ei peeta piisavateks tõenditeks, ei eraldi ega koos uurimise käigus komisjoni käsutuses oleva teabega, kuna sellest ei nähtu tõendeid kahjustava dumpingu kohta. Näiteks sisaldasid eespool nimetatud isikute edastatud tõendid teavet vaid Jaapani grafiitelektroodide keskmiste siseturu- ja ekspordihindade kohta, viitamata sellele, kas kõnealused grafiitelektroodid vastavad vaatlusaluse toote määratlemise parameetritele vastavalt ajutise määruse põhjendusele 13. Igal juhul ei muuda asjaolu, et Jaapanist pärit impordi suhtes ei kohaldata menetlust, mingil viisil uurimise järeldusi seoses põhjusliku seose olemasoluga.

(21)

Oluliselt uue teabe ja uute vastuväidete puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 73–93.

(22)

Kasutajaid esindav ühendus ja kasutajatest äriühing kordasid oma peamist muret, et India tarnijate väljaarvamise korral ühenduse turult vähendaks mis tahes meetme kehtestamine üldist konkurentsi kõnealuse toote ühenduse turul ja viiks paratamatult hindade tõusuni. Ajutise määruse põhjenduses 103 esitatud hinnangu kohaselt on samasuguse toote mis tahes hinnatõusu mõju lõpptarbijatele siiski tõenäoliselt minimaalne. Lisaks meenutatakse, et mis tahes dumpinguvastase meetme eesmärk ei ole takistada Indiast pärit toodete ühendusse toomist, vaid taastada võrdsed tingimused, mis olid moonutatud ebaõiglaste kaubandustavade tõttu. Lõpuks leitakse, et meetmete tase ei ole selline, et see arvaks India tootjaid ühenduse turult välja.

(23)

Oluliselt uue teabe ja sellega seotud uute vastuväidete puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 94–107.

(24)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitsid mitmed huvitatud isikud, et 9,4 %-line kasumitase, mida peeti ühenduse tootmisharu finantsolukorda väljendavaks kahjustava dumpingu puudumisel Indiast, oli liiga kõrge. Väidetavalt oli toorainesektorites, nt teras, tekstiil ja põhikemikaalid, tavaks kehtestada 5 %-line kasumitase. Lisaks väitsid samad isikud, et sellise tulemuse saamiseks kasutatud meetod tuleks täielikult avaldada.

(25)

Vastavalt ajutise määruse põhjenduses 110 esitatud selgitusele oli 9,4 %-line kasum põhjendatud hinnangu tulemus, mille puhul võeti arvesse mitut elementi, sealhulgas i) ühenduse tootmisharu kasumit 1999. aastal, mil dumpinguhinnaga impordi turuosa oli madalaim, ii) kõnealusel ajal valitsenud turutingimusi ning iii) äriühingute raamatupidamise andmebaasist saadud tulemit. Kõnealune andmebaas koosneb äriühingute raamatupidamisandmetest, mis kõigepealt kogutakse suuremate tööstusriikide, st enamiku Euroopa Liidu liikmesriikide, USA ja Jaapani riiklike keskpankade poolt ning seejärel koondatakse sektorite kaupa raamatupidamisandmete keskametite Euroopa komitee ja Euroopa Komisjoni poolt. Kõnealust andmebaasi on kaasajastatud pärast esialgsete ja enne lõplike järelduste tegemist. Euroopa Liidu liikmesriike, USAd ja Jaapanit käsitlevate kaasajastatud andmete analüüs näitab, et keskmine kasum enne erakorraliste kulude mahaarvamist lähimasse olemasolevasse ärisektorisse kuuluvate äriühingute puhul oli 7,5 % aastal 2002, mis on viimane kättesaadav aasta andmebaasis.

(26)

Siiski tuleb märkida, et kui määratakse kindlaks kasumit, mida oleks olnud võimalik teenida dumpingu puudumisel, tuleb pöörata vajalikku tähelepanu kõikidele asjakohastele kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele teguritele. Nimelt uuriti vastavalt ajutise määruse põhjendusele 110 põhjalikult ühenduse tootmisharu kasumitaset ajal, mil dumpinguhindadega impordi turuosa oli madalaim (st 1999. aastal), nagu ka kõiki muid põhjusi ja asjaolusid, mis võisid mõjutada kõnealuse ajavahemiku tüüpilisust. Lõpuks märgitakse, et vaatlusalust toodet kasutatakse nõudlikes rakendustes ja see peab rangelt vastama teatavatele parameetritele, eriti elektritakistuse osas. See eeldab ülimalt kapitalimahukat tootmisprotsessi ja märkimisväärseid uurimis- ja arendustegevusega seotud kulusid. Asjaolu, et sellist tehnoloogiat valdab maailmas vaid piiratud arv tootjaid, on täiendav märk sellest, et kõnealust toodet ei saa mingil juhul pidada põhitooraineks.

(27)

Võttes arvesse kõiki kõnealuseid asjaolusid ja tegureid, on jõutud lõplikule järeldusele, et kasumimarginaal, mida võib mõistlikult pidada ühenduse tootmisharu finantsolukorda esindavaks kahjuliku dumpingu puudumisel Indiast, peaks kahjumarginaali arvutamisel olema 8 %.

(28)

Tulenevalt eespool öeldust ja hinna allalöömist käsitlevatest järeldustest (vt põhjendusi 15–17 eespool) ning võttes nõuetekohaselt arvesse vahetuskursside muutmist (vt põhjendus 11 eespool), muudetakse kahjumarginaale järgmiselt:

(29)

Pidades silmas järeldusi seoses dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvidega, ning vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tasemel, mis vastab kindlaksmääratud dumpingumarginaalile, kuid ei ole kõrgem kui eespool arvutatud kahjumarginaal.

(30)

Dumpingu- ja kahjumarginaali parandustel ei olnud mõju väiksema tollimaksu reegli kohaldamisele. Seega kinnitatakse dumpinguvastase tollimaksu määrade kindlaksmääramise meetod, võttes arvesse paralleelselt kehtestatavaid tasakaalustavaid tollimakse sama toote impordi suhtes Indiast vastavalt ajutise määruse põhjendustes 114 ja 115 esitatud selgitustele. Lõplikud tollimaksud on seega järgmised:

(31)

India eksportivate tootjate puhul täheldatud dumpingumarginaali suurusjärku ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse kohaselt ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale. Lõplikud tollimaksud on madalamad kui ajutised tollimaksud, seepärast vabastatakse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra ületavad ajutised tagatissummad.

(32)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute osas tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt “kõikide teiste” suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib “kõikide teiste” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(33)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, riigisiseses või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust ja ajakohastatakse nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/15

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/17

(1)

Liikmesriikide poolt vastavalt komisjoni määruse nr 1520/2000 artikli 8 lõike 2 kohaselt saadetud teadetest nähtub, et saadud taotluste kogusumma on 310 936 040 EUR, ning, nagu osutatud komisjoni määruse nr 1520/2000 artikli 8 lõikes 4, on alates 1. oktoobris 2004 kehtivate toetussertifikaatide osa jaoks eraldatud summa 114 000 000 EUR.

(2)

Vähenduskoefitsient arvutatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1520/2000 artikli 8 lõigete 3 ja 4 alusel. Seetõttu tuleks sellist koefitsienti kohaldada alates 1. oktoobris 2004 kehtivatele toetussertifikaatidele vastavate taotletud summade suhtes, nagu on sätestatud komisjoni määruse nr 1520/2000 artikli 8 lõikes 6,

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/18

(1)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2571/97 (või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (2) peavad sekkumisametid müüma pakkumiskutse raames teatavad nende valduses olevad võikogused ning andma toetust koore, või ja kontsentreeritud või eest. Kõnealuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul, kusjuures see hind või toetus võib erineda vastavalt või kavandatud kasutusele, rasvasisaldusele ja kasutusviisile, ning samuti võib teha otsuse esitatud pakkumised tagasi lükata. Vastavalt tuleb kindlaks määrata ka töötlemistagatis(t) e suurus.

(2)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/20

(1)

Komisjoni 15. detsembri 1997. aasta määruse (EÜ) nr 2571/97 või müügi kohta alandatud hindadega ning toetuse andmise kohta koore, või ja kontsentreeritud või kasutamise korral pagaritoodete, jäätise ja teiste toiduainete valmistamiseks, (2) alusel peavad sekkumisametid müüma pakkumiskutse raames teatavad nende valduses olevad võikogused ning andma toetust koore, või ja kontsentreeritud või eest. Kõnealuse määruse artiklis 18 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades kinnitatakse madalaim müügihind või puhul ning suurim toetus koore, või ja kontsentreeritud või puhul, kusjuures see hind või toetus võib erineda vastavalt või kavandatud kasutusele, rasvasisaldusele ja kasutusviisile, ning samuti võib teha otsuse esitatud pakkumised tagasi lükata. Vastavalt tuleb kindlaks määrata ka töötlemistagatis(t) e suurus.

(2)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/22

(1)

Komisjoni 16. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2771/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad või- ja kooreturul sekkumise osas) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat võid.

(2)

Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 2771/1999 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)

Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind.

(4)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/23

(1)

Vastavalt komisjoni 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2799/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses loomasöödaks ettenähtud lõssi ja lõssipulbri eest toetuse andmisega ning asjaomase lõssipulbri müügiga (2) artiklile 26 peavad sekkumisametid panema alalise pakkumiskutsega müüki teatavad nende valduses olevad lõssipulbrikogused.

(2)

Vastavalt kõnealuse määruse artiklile 30 kehtestatakse iga individuaalse pakkumiskutse raames saadud pakkumisi silmas pidades madalaim müügihind või otsustatakse pakkumist mitte jätkata. Töötlemistagatis kehtestatakse lõssipulbri turuhinna ja madalaima müügihinna erinevust silmas pidades.

(3)

Saadud pakkumisi silmas pidades tuleks madalaim müügihind kehtestada allpool sätestatud tasemel ning sellele vastavalt tuleks määrata töötlemistagatis.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/24

(1)

Vastavalt komisjoni 20. veebruari 1990. aasta määrusele (EMÜ) nr 429/90 ühenduses otsetarbimiseks mõeldud kontsentreeritud võile pakkumiskutse teel toetuse andmise kohta, (2) avavad sekkumisametid alalise pakkumiskutse kontsentreeritud võile toetuse andmiseks. Kõnealuse määruse artiklis 6 on sätestatud, et iga individuaalse pakkumiskutse puhul saadud pakkumisi silmas pidades kehtestatakse suurim toetus kontsentreeritud võile, mille rasvasisaldus on vähemalt 96 %, või otsustatakse pakkumist mitte jätkata. Sellele vastavalt tuleb kehtestada lõppkasutustagatis.

(2)

Saadud pakkumisi silmas pidades tuleks suurim toetus kehtestada allpool sätestatud tasemel ning sellele vastavalt tuleks määrata lõppkasutustagatis.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/25

(1)

Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 214/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses sekkumisega lõssipulbriturul) (2) artikli 21 kohaselt on sekkumisasutused pakkunud alalise pakkumiskutse alusel müügiks teatava koguse oma valduses olevat lõssipulbrit.

(2)

Arvestades vastusena igale individuaalse pakkumise kutsele laekunud pakkumisi, kehtestatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 214/2001 artiklile 24a madalaim müügihind või otsustatakse leping sõlmimata jätta.

(3)

Laekunud pakkumisi arvestades tuleks kehtestada madalaim müügihind.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/26

(1)

Komisjoni 6. augusti 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2031/2001 (2) ja 11. septembri 2003. aasta määrusega (EMÜ) nr 1789/2003, (3) millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (4) (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa, on nomenklatuuri tehtud muudatused määruses (EÜ) nr 2793/1999 käsitletud teatavate konserveeritud puuviljade, puuviljamahla ja ferrokroomi osas.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2793/1999 lisa tuleks seepärast vastavalt muuta alates määruste (EÜ) nr 2031/2001 ja (EÜ) nr 1789/2003 jõustumise kuupäevast.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

a)

järjekorranumbri 09.1813 puhul:

b)

järjekorranumbri 09.1821 puhul:

c)

järjekorranumbri 09.1827 puhul:

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/27

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1565/2004 kuulutati välja pakkumismenetlus eksporditoetuse määramiseks Soomes ja Rootsis toodetud kaerale, mida eksporditakse Soomest ja Rootsist kõigisse kolmandatesse riikidesse, välja arvatud Bulgaaria, Notra, Rumeenia ja Šveits.

(2)

Arvestades määruse (EÜ) nr 1501/95 artiklis 1 sätestatud tingimusi, ei peaks maksimaalset eksporditoetust kindlaks määrama.

(3)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas teraviljaturu korralduskomitee arvamusega,

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/28

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1401/2002 avati 2004/2005. turustusaastaks tariifikvoot kogusele 3 828 tonni väljendatuna kooritud riisi ekvivalendina.

(2)

Kogused, mille suhtes on esitatud taotlused, ületavad saadaolevaid koguseid. Seepärast tuleb kehtestada vähendusprotsent, mida kohaldatakse taotletud koguste suhtes,

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/29

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/31

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 4 tuleb toorpuuvilla maailmaturuhind määrata korrapäraselt kindlaks, lähtudes puuvillakiu hinnast maailmaturul ja võttes arvesse varasemat suhet puuvillakiu maailmaturuhinna ja toorpuuvilla arvutatud maailmaturuhinna vahel. See varasem suhe on kehtestatud komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001, (3) (millega sätestatakse puuvilla toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad) artikli 2 lõikes 2. Kui maailmaturuhinda ei saa nii kindlaks määrata, kehtestatakse hind viimati kindlaks määratud hinna alusel.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 5 määratakse toorpuuvilla maailmaturuhind kindlaks eriomadustega toote osas ja võttes arvesse kõige soodsamaid pakkumisi ja noteeringuid maailmaturul nende hulgast, mida peetakse tõelisele turusuundumusele kõige tüüpilisemaks. Selleks arvutatakse ühel või mitmel Euroopa börsil tehtud pakkumiste ja noteeringute keskmine toote puhul, mis on tarnitud ühenduse sadamasse CIF-saadetisena ja on pärit eri tarnijariikidest, mida peetakse rahvusvahelisele kaubandusele kõige tüüpilisemateks. On olemas siiski säte puuvillakiu maailmaturuhinna kindlaksmääramise kriteeriumide kohandamiseks, et kajastada tarnitud tootest ning asjaomastest pakkumistest ja noteeringutest tingitud erinevusi. Kohandused on määratletud määruse (EÜ) nr 1591/2001 artikli 3 lõikes 2.

(3)

Eespool nimetatud kriteeriumide kohaldamise tulemusel saadakse allpool kindlaks määratud toorpuuvilla maailmaturuhind,

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/32

(1)

Teraviljasektori imporditollimaksud on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1612/2004. (3)

(2)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et kui kohaldamise ajal erineb arvutatud keskmine imporditollimaks 5 euro võrra tonni kohta kindlaksmääratud tollimaksust, siis tuleb teha vastav kohandus. Selline erinevus on tekkinud. Seepärast tuleb määrusega (EÜ) nr 1612/2004 kehtestatud imporditollimakse kohandada,

18.9.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 295/35

(1)

Vastavalt direktiivile 2001/18/EÜ on geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või geneetiliselt muundatud organismidest koosnevate toodete või geneetiliselt muundatud organismide kombinatsiooni turule viimiseks vajalik kirjalik luba, mille on andnud liikmesriigi pädev asutus, kes sai teadaande nimetatud toote turuleviimise kohta vastavalt kõnealuses direktiivis sätestatud korrale.

(2)

Teadaanne, mis puudutab geneetiliselt muundatud maisi toodete turuleviimist (Zea mays L. liin NK603), mida võib kasutada nagu igasugust teist maisi, välja arvatud viljelemiseks, esitas Monsato SA Hispaania pädevatele riigiasutustele, kes edastasid selle koos positiivse arvamusega komisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele riigiasutustele.

(3)

Teiste liikmesriikide pädevad riigiasutused esitasid toote turuleviimise suhtes vastuväited.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (2) asutatud Euroopa Toiduohutusameti 25. novembril 2003. aastal vastuvõetud seisukohas jõuti järeldusele, et Zea mays L. liin NK603 on sama ohutu kui tavaline mais ning on ebatõenäoline, et selle turuleviimine toiduna, söödana või selle töötlemine inimorganismile või loomade organismile või keskkonnale kahjulikku mõju avaldab.

(5)

Iga vastuväite uurimine direktiivi 2001/18/EÜ, teadaandes esitatud informatsiooni ja Euroopa Toiduohutusameti esitatud informatsiooni valguses, ei anna mingisugust alust arvata, et Zea mays L. liini NK603 turuleviimine mõjuks inimestele, loomadele või keskkonnale kahjulikult.

(6)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1830/2003, tuleb tootele määrata kordumatu tunnus.

(7)

Toodete suhtes, mille puhul juhuslikud või tehniliselt vältimatud jäljed geneetiliselt muundatud organismidest on vältimatud, ei kohaldata märgistuse ja jälgitavuse nõudeid, mis on sätestatud direktiivis 2001/18/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta. (3)

(8)

Euroopa Toiduohutusameti arvamuse kohaselt ei ole toodete käsitlemise, pakendamise ja konkreetsete ökosüsteemide/keskkondade ja/või geograafiliste piirkondade kaitsega seoses põhjust eritingimuste kehtestamiseks.

(9)

Enne toote turuleviimist, tuleb kasutusele võtta vajalikud meetmed, et kindlustada toote märgistamine ja jälgitavus kõigis selle turuleviimise etappides, sealhulgas peab kontrollimiseks rakendama vastavat avastamismeetodit.

(10)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed ei ole kooskõlas direktiivi 2001/18/EÜ artikli 30 alusel loodud komitee arvamusega ja seepärast esitas komisjon kõnealuste meetmete suhtes nõukogule ettepaneku. Kuna direktiivi 2001/18/EÜ artikli 30 lõikes 2 määratud tähtaja jooksul ei ole nõukogu ettepandud meetmeid vastu võtnud ega esitanud vastuväiteid vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (4) artikli 5 lõikele 6, peaks komisjon võtma meetmed,

a)

kassett 1:

5-enoolpüruvüülsikimaat-3-fosfaat süntaasi geen, mis on tuletatud Agrobacterium CP4 tüvest (CP4 EPSPS), mis edastab taluvuse glüfosaadile, riisi actin 1 geeni promootori regulatsiooni raames Agrobacterium tumefaciens stoppkoodonid ja Arabidopsis thaliana epsps geeni kloroplasti transiitpeptiidi järjestuse;

b)

kassett 2:

5-enoolpüruvüülsikimaat-3-fosfaat süntaasi geen, mis on tuletatud Agrobacterium CP4 tüvest (CP4 EPSPS), mis edastab taluvuse glüfosaadile, võimendatud promootori 35S regulatsiooni korras, mis on tuletatud lillkapsa mosaiikviirusest, Agrobacterium tumefaciens stoppkoodonitest ja Arabidopsis thaliana epsps geeni kloroplasti transiitpeptiidi järjestusest.

a)

kirjaliku loa kehtivusaeg on 10 aastat;

b)

toote kordumatu tunnus MON-00603-6 on kooskõlas artikli 2 lõikega 2;

c)

Ilma et see piiraks määruse 2001/18/EÜ artikli 25 kohaldamist, peab loa valdaja tegema kontrollproovid kättesaadavaks kõigile pädevatele asutustele, kes seda soovivad;

d)

lause “Toode sisaldab geneetiliselt muundatud organisme” või “Toode sisaldab geneetiliselt muundatud maisi” peab olema kirjas kas toote sildil või tootega kaasasoleval dokumendil, välja arvatud juhul, kui teised ühenduse õigusaktid teisiti määravad;

e)

seni kuni toodet pole lubatud turule viia viljelemise eesmärgil, peavad sõnad “mitte viljelemiseks” olema kas toote sildil või tootega kaasasoleval dokumendil.

a)

järelvalvevõrgustikud, täpsemalt need, millele on osutatud teadaandes sisalduva jälgimisplaani tabelis 1, koguvad toote üldiseks jälgimiseks vajalikku informatsiooni;

b)

et loa valdaja saab informatsiooni järelvalvevõrgustike kaudu enne komisjonile ja liikmesriikide pädevatele asutustele jälgimistulemustest kokkuvõtte esitamise kuupäeva, vastavalt lõikele 3.