ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 260
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

47. köide
6. august 2004

Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1421/2004, 19. juuli 2004, millega muudetakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikke eeskirju ja korda kehtestavat määrust (EÜ) nr 2792/1999

1

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1422/2004, 5. august 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

6

 

 

II   Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

 

 

Nõukogu

 

*

2004/589/EÜ:Nõukogu otsus, 19. juuli 2004, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi vahelise telekommunikatsioonialaste hangete lepingu Euroopa Ühenduse poolsest denonsseerimisest teatamist Korea Vabariigile

8

 

 

Komisjon

 

*

2004/590/EÜ:Komisjoni otsus, 4. juuni 2004, Küprose veiste andmebaasi täielikult töökorras olevaks tunnistamise kohta (teatavaks tehtud numbri K(2004) 1969 all) (Autentne on üksnes kreekakeelne tekst) ( 1 )

9

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

6.8.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1421/2004,

19. juuli 2004,

millega muudetakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikke eeskirju ja korda kehtestavat määrust (EÜ) nr 2792/1999

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 36 ja 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 2792/1999 (2) näeb ette sätted vee-elusressursside kaitse ja arendamise ning ühenduse akvakultuurisektori arendamise kohta.

(2)

Ühenduse õigusaktides kehtestatakse võimalus vanametalliks lammutamise lisatoetuse määramiseks, kui kohaldatakse taastamiskava. Sellisel juhul, või kui komisjoni või liikmesriikide poolt vastu võetud erakorralised meetmed võivad omada sarnast toimet, tuleks samuti suurendada abi neile laevapere liikmetele, kes on nimetatud plaani või meetmete tulemusena sunnitud kalastamisest loobuma. Sama tuleks kohaldada laevapere liikmetele, kes kaotavad oma töö taastamiskava või erakorraliste meetmete vastuvõtmise tulemusena, ilma et laev lammutataks vanametalliks.

(3)

19. septembril 2002. aastal esitas komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatise Euroopa akvakultuuri säästva arengu strateegia kohta. Kõnealuse strateegia rakendamisega kaasneb vajadus muuta määrust (EÜ) nr 2792/1999.

(4)

Vee-elusressursside kaitse ja arendamine ei käsitle üksnes merel võetavaid meetmeid, vaid samuti ja eelkõige sisevetel anadroomsete ja katadroomsete liikide osas võetavaid meetmeid. Seoses sellega on eriti olulise tähtsusega rändeteede ja kudemisalade taastamine ja taasavamine.

(5)

Soodustada ei tohiks nõudluse tõenäolist kasvu ületavat mis tahes ülemäärast tootmist. Rakendada tuleb paremaid turundusstrateegiaid, kuid sageli puudub usaldusväärne statistika kala tarbimise kohta, nagu ka turgude majandusanalüüs ja akvakultuuritoodete turustamine.

(6)

Kahjulike vetikate õitsemine on üks tõsisemaid ohte, mis ähvardab koorikloomade kasvatamise tulevikku Euroopas. Mõnikord võib õitsemine kesta erakordselt kaua või ilmneda müügi kõrghooajal ning kahju kannatanud koorikloomade kasvatajatele kompensatsiooni maksmine võib olla õigustatud, välja arvatud nähtuse korduva ilmnemise puhul.

(7)

Kõnealuse tööstusharu alase teadmistebaasi suurendamine hõlmab kasvatamise kõiki aspekte ning on akvakultuuri jaoks väga oluline. Sel eesmärgil eraldatud vahendite ebapiisavuse tõttu on oluline edendada veelgi akvakultuuri rakendusuuringuid ja tehnoloogia arendamist, suurendades kõnealuse valdkonna riikliku rahastamise võimalusi ning edendades eraalgatust.

(8)

Akvakultuuriettevõtteid tuleks julgustada parandama oma keskkonnategevuse tulemuslikkust ning töötama vabatahtlikult välja keskkonnakaitsele õigusaktidega kehtestatud miinimumnõuetest rangemaid algatusi.

(9)

Selleks, et säilitada riigiabi andmine akvakultuuri hooldelaevadele, on vaja teha selget vahet nende laevade ja kalavarude tõhusat kaitset ja säästvat kasutamist ühise kalanduspoliitika alusel käsitleva nõukogu 20. detsembri 2002 määruses (EÜ) nr 2371/2002 (3) nimetatud kalalaevade vahel, kuna mõned kalalaevad on kasutusel ainult akvakultuuris, kuid neid võib uuesti kalastustegevuses kasutama hakata.

(10)

Püügikoormuse lõpliku vähendamise soodustamiseks nõukogu vastuvõetud taastamiskava või komisjoni või liikmesriikide vastuvõetud erakorraliste meetmete korral ei tohi nõuda nimetatud plaani või meetmetega hõlmatud laevadele eraldatud toetuste tagastamist.

(11)

Kui laev peab taastamiskava korral püügivahendid välja vahetama, peaks olema võimalik pidada püügivahendite esmast väljavahetamist abikõlblikuks kuluks.

(12)

Ühenduse laevadelt võidakse nõuda akustiliste hoiatusseadmete kasutamist teatud kalanduses, et vähendada vaalaliste tahtmatut püüdmist ja tapmist. Sellise kohustuse täitmisega seotud kulud peaksid kuuluma abikõlblike moderniseerimiskulutuste hulka.

(13)

1970. aastate lõpus alanud ametiasutuste akvakultuuri toetav sekkumine on soodustanud tootmise kasvu, kuid tänapäeval on olukord muutunud ning mõnesid harusid ohustab ületootmine. Sellest tulenevalt tuleks Kalanduse Arendusrahastu programmide akvakultuuri meetmete raames kehtestada uued prioriteedid ning teatud juhtudel tuleks toetuste suurust vähendada.

(14)

Kalakasvatuse mõned vormid võivad olla ökoloogiliselt kasulikud, seostades majandustegevust märgalade kaitsmise ja arendamisega. Sellistel juhtudel on riikliku toetuse suurendamine õigustatud.

(15)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 2792/1999 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nõukogu määrust (EÜ) nr 2792/1999 muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 10 lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

“a)

varustus- ja moderniseerimiskulud ei ole abikõlblikud viie aasta jooksul pärast riigiabi andmist asjaomase laeva ehitamiseks, välja arvatud laevaseiresüsteemide seadmed või akustilised hoiatusseadmed.”

2.

Artikli 12 lõikele 3 lisatakse järgmine punkt:

“e)

Juhul kui nõukogu võtab vastu taastamiskava või kui komisjon või üks või mitu liikmesriiki võtavad vastu erimeetmeid või erakorralisi meetmeid, võib punktides b ja c viidatud toetuste ülemmäära suurendada 20 % võrra. Peale selle ei kohaldata punktis b sätestatud nõuet, et laev, mille pardal laevapere liikmed töötasid, peaks olema püügitegevusest lõplikult kõrvaldatud.”

3.

Artikli 12 lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:

“c)

lõike 3 punktis b või lõike 3 punktis e osutatud hüvitis makstakse tagasi pro rata temporis põhimõttel, kui hüvitisesaajad hakkavad taas kaluritena töötama vähem kui ühe aasta jooksul pärast hüvitise saamist.”

4.

Artikli 13 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

“a)

vee-elusressursside, sealhulgas mageveevarude kaitsele ja arendamisele, v.a asustamisele, suunatud tegevus;”.

5.

Artikli 15 lõike 3 punkt n asendatakse järgmisega:

“n)

tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse, sealhulgas statistika ja majandusanalüüsi parandamine.”

6.

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige:

“1a.   Liikmesriigid võivad anda rahalist hüvitist koorikloomade kasvatajatele, kui koorikloomade saastumise tõttu toksiini tootva planktoni arvukuse suurenemise läbi või merelisi biotoksiine sisaldava planktoni olemasolu tõttu on inimeste tervise kaitseks vaja püük peatada rohkem kui neljaks järjestikuseks kuuks, või kui müügi kõrghooajal püügi peatamise tulemusena kantud kahjud moodustavad rohkem kui 35 % asjaomase ettevõtte aastakäibest, mida arvutatakse nimetatud ettevõtte eelmise kolme aasta keskmise käibe alusel. Püügi peatamise korral võib hüvitist anda kokku mitte rohkem kui kuue kuu ulatuses ajavahemikuks alates nõukogu 19. juuli 2004 a. määruse (EÜ) nr 1421/2004, (4) millega muudetakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikke eeskirju ja korda kehtestavat määrust (EÜ) nr 2792/1999 jõustumisest kuni 2006. aasta lõpuni.

b)

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

“Ühele liikmesriigile makstav FIFGi rahaline toetus seoses lõigetes 1, 1 a ja 2 nimetatud meetmetega kogu ajavahemikuks 2000–2006 ei tohi ületada suuremat järgmisest kahest summast: 1 miljon eurot või 4 % asjaomase liikmesriigi sektorile ettenähtud ühenduse rahalisest abist.”;

c)

lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

“Kui nõukogu võtab vastu taastamiskava või kui komisjon või üks või mitu liikmesriiki võtavad erakorralisi meetmeid, ei kohaldata artikli 10 lõike 3 punkti b alapunkti ii.”;

d)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.   Püügitegevuse ja akvakultuuriga seotud tegevuse pidev hooajaline peatamine ei ole hüvitisekõlblik vastavalt lõigetele 1, 1 a, 2 ja 3.”.

7.

Artikli 17 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

“Väikese ulatusega rakendusuuringute alased algatused, mille kogumaksumus ei ületa 150 000 eurot ja mille kestus ei ületa kolme aastat, ning mida teostab ettevõtja, teadus- või tehnikaasutus, kutseorganisatsiooni esindaja või muu pädev asutus, on abikõlblikud kui katseprojektid, eeldusel, et nad aitavad kaasa ühenduse akvakultuuri säästva arengu eesmärkide saavutamisele.”

8.

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1.4 alapunkt a asendatakse järgmisega:

“a)

Laevad peavad olema kantud ühenduse kalalaevade registrisse vähemalt viis aastat, välja arvatud laevaseiresüsteemide seadmed või akustilised hoiatusseadmed. Laeva omaduste muutmistest tuleb teatada nimetatud registrile ning laevade moderniseerimisel peab nende mõõtmine toimuma vastavalt ühenduse sätetele.”;

b)

punkti 1.4 alapunkti b muudetakse järgmiselt:

—

alapunkti iii muudetakse järgmiselt:

“iii)

töö- ja ohutustingimuste parandamine ja/või”;

—

lisatakse järgmine alapunkt:

“iv)

akustiliste hoiatusseadmete ostmine vastavalt nõukogu 26. aprilli 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 812/2004 vaalaliste tahtmatu püügi suhtes kalanduses kohaldatavate meetmete kohta; (5)

—

viimane lõik asendatakse järgmisega:

“Ilma et see piiraks artikli 16 lõike 2 kohaldamist, ei loeta püügivahendite asendamise kulusid abikõlblikeks, välja arvatud juhul kui laev kuulub taastamiskava alla ja on kohustatud lõpetama oma osaluse asjaomases kalastustegevuses ning püüdma muid liike teistsuguste püügivahenditega. Sellisel juhul võib komisjon otsustada, et kalastusvahendite esmane väljavahetamine võidakse lugeda abikõlblikuks kuluks, kui taastamiskava on püügivõimalusi märkimisväärselt vähendanud.”;

c)

punkti 2.1 esimene lause asendatakse järgmisega:

“FIFGi abi kõlblikud võivad olla vee-elusressursside kaitseks ja arendamiseks paigaldatud püsi- või teisaldatavate vahenditega, jõgede ja järvede, sealhulgas kudemisalade, puhastamisega ja siirdekalade üles- ning allavoolu rände soodustamisega ning projektide teadusliku seirega seotud kulutused.”;

d)

punkt 2.2 asendatakse järgmisega:

“2.2.   Akvakultuur

a)

Käesolevas määruses kasutatakse järgmist mõistet:

akvakultuur – veeorganismide kasvatamine või viljelemine tehnoloogiate abil, mis on välja töötatud kõnealuste organismide tootmiseks suuremas ulatuses, kui looduslik keskkond seda võimaldab; organismid kuuluvad füüsilise või juriidilise isiku vara hulka kogu kasvatus- või viljelusetapi jooksul kuni saagi kogumiseni, viimane kaasa arvatud;

b)

intensiivse kalakasvatuse projektide teostajad edastavad korraldusasutusele koos riigiabi taotlusega nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ keskkonnamõju hindamisest teatavate era- ja riiklike projektide puhul (6) IV lisas sätestatud teabe. Korraldusasutus otsustab, kas projekt tuleb esitada hindamiseks vastavalt nimetatud direktiivi artiklitele 5–10. Riigiabi määramise korral on keskkonnamõju hindamist võimaldava teabe kogumise kulud ning kõik hindamiskulud abikõlblikud FIFGi raames;

c)

abikõlblikud on nii akvakultuuriettevõtete esialgsed kulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (7) loodud ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemiga liitumiseks kui ka investeeringud veeringlusega seotud paigaldus- või parandustöödesse akvakultuuriettevõtetes ja hooldelaevadel;

d)

nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (8) artikli 3 punktis c määratletud kalalaevu ei loeta hooldelaevadeks isegi juhul, kui neid kasutatakse üksnes akvakultuuris;

e)

eelistatakse järgmisi Kalanduse Arendusrahastu (FIFG) programmide akvakultuuri käsitlevaid meetmeid:

i)

keskkonnamõjusid olulisel määral vähendavate tehnikate väljatöötamist;

ii)

selliste traditsiooniliste akvakultuuritegevuste tõhustamist, mis on olulised teatavates valdkondades sotsiaalse ja keskkonnaalase koosluse säilitamise seisukohast;

iii)

olemasolevate ettevõtete moderniseerimist;

iv)

akvakultuuri soodustamiseks mõeldud käesoleva määruse artiklite 14 ja 15 reguleerimisalasse kuuluvaid meetmeid;

v)

tehistingimustes kasvatatavate liikide mitmekesistamist;

f)

erandina IV lisa punkti 2 tabeli 3 grupi 3 veerust ning ilma et see piiraks äärepoolseimate piirkondade osalusmäärasid, kohaldatakse järgmisi osalusmäärasid;

i)

investeeringute korral, mis on seotud keskkonnamõjude olulisele vähendamisele kaasa aitavate tehnikate kasutamisega, või on seotud keskkonnale kasulikku mõju avaldavate kalakasvatusprojektidega, on eraisikust hüvitisesaajate (C) osalus vähemalt 30 % abikõlblikust kulust eesmärgi 1 piirkondade puhul ja vähemalt 50 % teiste piirkondade puhul. Keskkonnale kasuliku mõju hindamine toimub projekti teostaja kulul ning seda kontrollib korraldusasutus. Riigiabi määramise korral on hindamiskulud abikõlblikud FIFGi raames;

ii)

investeeringute korral, mis on seotud punktis e toodud prioriteetide nimekirja mittekantud uute intensiivse kalakasvatusega tegelevate kasvanduste ehitamisega, peab eraisikust hüvitisesaajate (C) osalus moodustama vähemalt 50 % abikõlblikust kulust eesmärgi 1 piirkondade puhul ja vähemalt 70 % teiste piirkondade puhul.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuli 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

C. VEERMAN

(1)  Arvamus on esitatud 1. aprillil 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 639/2004 (ELT L 102, 7.4.2004, lk 9).

(3)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(4)  ELT L 260, 6.8.2004, lk 1.”;

(5)  ELT L 150, 30.4.2004, lk 12.”;

(6)  EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/35/EÜ (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17).

(7)  EÜT L 114, 24.4.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(8)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.”

6.8.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1422/2004,

5. august 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 6. augustil 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. august 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 5. august 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0707 00 05

052

44,5

999

44,5

0709 90 70

052

67,8

999

67,8

0805 50 10

388

57,5

508

46,6

520

45,9

524

60,8

528

52,9

999

52,7

0806 10 10

052

126,9

204

108,5

220

129,5

400

172,1

624

144,7

628

136,6

999

136,4

0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90

388

88,4

400

96,5

404

98,4

508

67,4

512

72,6

528

96,3

720

49,2

800

124,8

804

79,6

999

85,9

0808 20 50

052

155,6

388

80,1

528

46,7

999

94,1

0809 20 95

052

309,0

400

290,2

404

288,3

999

295,8

0809 30 10, 0809 30 90

052

152,6

999

152,6

0809 40 05

066

32,0

093

41,6

094

37,5

512

91,6

624

104,1

999

61,4

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

Nõukogu

6.8.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/8

NÕUKOGU OTSUS,

19. juuli 2004,

mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi vahelise telekommunikatsioonialaste hangete lepingu Euroopa Ühenduse poolsest denonsseerimisest teatamist Korea Vabariigile

(2004/589/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 esimese lausega,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi vahelise telekommunikatsioonialaste hangete lepingu (edaspidi “leping”), (1) mis on vastu võetud otsusega 97/784/EÜ, (2) artikli 8 lõiget 5,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu artikli 8 lõike 5 kohaselt võib kumbki lepinguosaline lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele.

(2)

Leping kaotas ühenduse telekommunikatsioonioperaatorite taganemise, Korea telekommunikatsioonituru liberaliseerimise ja Korea Telecom'i erastamise tulemusena oma eesmärgi.

(3)

Korea Vabariik leiab samuti, et leping on kaotanud eesmärgi.

(4)

On asjakohane, et Euroopa Ühendus denonsseerib lepingu.

(5)

Nõukogu peaks volitama komisjoni lepingu denonsseerimisest teatama.

(6)

Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi vaheline eratelekommunikatsioonioperaatorite hangete memorandum (3) tuleks jätta kehtima,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga denonsseerib Ühendus Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi vahelise telekommunikatsioonialaste hangete lepingu.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik või isikud, kes on volitatud denonsseerimisest Korea Vabariigile teatama.

Brüssel, 19. juuli 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

P. H. DONNER

(1)  EÜT L 321, 22.11.1997, lk 32.

(2)  EÜT L 321, 22.11.1997, lk 30.

(3)  EÜT L 321, 22.11.1997, lk 41.

Komisjon

6.8.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 260/9

KOMISJONI OTSUS,

4. juuni 2004,

Küprose veiste andmebaasi täielikult töökorras olevaks tunnistamise kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2004) 1969 all)

(Autentne on üksnes kreekakeelne tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2004/590/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Eesti, Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariigi ja Ungari ühinemisakti, eriti selle artiklit 57,

ning arvestades järgmist:

(1)

Küpros on esitanud palve tunnistada täielikult töökorras olevaks oma andmebaas, mis moodustab osa Küprose veiste identifitseerimis- ja registreerimissüsteemist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta. (1)

(2)

Küprose ametivõimud esitasid asjakohase informatsiooni, mida täpsustati 31. märtsil 2004.

(3)

Küprose ametivõimud on tõstnud andmebaasi usaldusväärsust tagades eelkõige, et i) rakendatakse lisameetmeid, sh kontrollülevaatusi, mis parandaks loomapidajatepoolse loomade sünnist, surmast ja farmidevahelisest liikumisest teavitamise 5päevasest tähtajast kinnipidamist, ii) rakendatakse lisameetmeid, mis võimaldaks automaatselt või kohapeal teostatud kontrolli käigus avastatud vigu ja lünki kiiresti korrigeerida, iii) rakendatakse lisakontrolliteste, mis tagavad andmebaasis oleva eelkõige sünde puudutava teabe kvaliteedi, iv) korraldatakse ümber sündmuste andmebaas rakendades kõrvamärkide väljavahetamist selliselt, et informatsiooni kvaliteet oleks tagatud, v) võetakse meetmeid, mis tagavad veiste identifitseerimise ja registreerimise kontrolli toimumise vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1082/2003. (2)

(4)

Küprose ametivõimud kohustusid rakendama kokkulepitud parandusi hiljemalt 30. aprilliks 2004.

(5)

Tulenevalt eeltoodust on Küprose veiste andmebaasi täielikult töökorras olevaks tunnistamine õigustatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Küprose veiste andmebaas on tunnistatud täielikult töökorras olevaks 1. maist 2004.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Küprosele.

Brüssel, 4. juuni 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

David BYRNE

(1)  EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(2)  ELT L 156, 25.6.2003, lk 9. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 499/2004 (ELT L 80, 18.3.2004, lk 24).