ISSN 1725-5082

Euroopa Liidu

Teataja

L 246

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

47. köide
20. juuli 2004


Sisukord

 

I   Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

Lehekülg

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004, 12. juuli 2004, Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta

1

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1322/2004, 16. juuli 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2320/97, teatavate muuhulgas Venemaalt ja Rumeeniast pärinevate rauast ja legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta

10

 

*

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1323/2004, 19. juuli 2004, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1601/1999, millega kehtestati lõplik tasandustollimaks Indias vähem kui 1 mm läbimõõduga roostevaba terastraadi impordile

14

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1324/2004, 19. juuli 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

19

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1325/2004, 19. juuli 2004, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2921/90 lõssist kaseiini ja kaseinaatide tootmiseks antava abi kohta

21

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1326/2004, 19. juuli 2004, mis määratleb lõpliku toetussumma kuivsöödale 2003/2004. turustusaastaks

22

 

*

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1327/2004, 19. juuli 2004, mis käsitleb alalist pakkumismenetlust valge suhkru ekspordimaksude ja/või eksporditoetuste kindlaksmääramiseks 2004/2005. turustusaastaks

23

 

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1328/2004, 19. juuli 2004, millega kehtestatakse ühenduse tootja- ja impordihinnad nelkide ja rooside suhtes, pidades silmas teatavate Küproselt, Iisraelist, Jordaaniast, Marokost ning Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärit lillekasvatustoodete importi reguleeriva korra kohaldamist

28

 

 

Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

 

*

2004/552/ÜVJP:Nõukogu ühismeede 2004/552/ÜVJP, 12. juuli 2004, Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut

30

 

*

2004/553/ÜVJP:Nõukogu Ühine seisukoht 2004/553/ÜVJP, 19. juuli 2004, millega muudetakse ühist seisukohta 2003/495/ÜVJP Iraagi kohta

32

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik

20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1321/2004,

12. juuli 2004,

Euroopa satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa satelliit-raadionavigatsiooni poliitikat rakendatakse praegu programmide EGNOS ja GALILEO kaudu.

(2)

GALILEO on esimene Euroopa Liidu poolt koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) rahastatav ja juhitav Euroopa kosmoseprogramm. Sellega loodetakse aidata kaasa arvukate rakenduste arendamisele ühenduse poliitikatega otseselt või kaudselt seotud valdkondades, nagu transport (liikuvate objektide positsioneerimine ja liikumiskiiruse mõõtmine), kindlustus, kiirteede teemaksud, õiguskaitseorganite tegevus (jälitustegevus, kuritegevuse vastu võitlemise meetmed), tolli- ja aktsiisialane tegevus (kohapealsed uurimistoimingud jms), põllumajandus (teravilja ja pestitsiidide doosi reguleerimine vastavalt pinnasele jms), kalandus (laevade liikumise jälgimine).

(3)

EGNOS on Euroopa ühenduse, ESA ja Eurocontroli kolmepoolne ühisprogramm, mille eesmärgiks on täiendada ameerika GPS ja vene GLONASS signaale töökindluse parandamise eesmärgil geograafiliselt ulatuslikul maa-alal. EGNOS on GALILEOst sõltumatu ja täiendab viimast.

(4)

Euroopa Ülemkogu Kölnis (3. ja 4. juunil 1999), Feiras (19. ja 20. juunil 2000), Nice’is (7.-11. detsembril 2000), Stockholmis (23. ja 24. märtsil 2001), Laekenis (14. ja 15. detsembril 2001), Barcelonas (15. ja 16. märtsil 2002) ja Brüsselis (20. ja 21. märtsil 2003) tehtud järeldused on rõhutanud GALILEO strateegilist iseloomu.

(5)

Arvestades Euroopa satelliit-raadionavigatsiooni programmide strateegilist iseloomu ja vajadust kindlustada oluliste avalike huvide piisav kaitse ja esindatus tuleb tingimata kontrollida süsteemi järgmisi etappe ja programmidele eraldatud ühenduse rahaliste vahendite kasutamist vastavalt nõukogu asjaomastele poliitilistele suundumustele ja eelarvepädevate asutuste finantsotsustele. Seetõttu tuleks asutada Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) järelevalveamet (edaspidi “amet”).

(6)

Ülemkogu on mitmel korral, eriti oma 5. aprilli 2001. aasta ja 26. märtsi 2002. aasta järeldustes, rõhutanud, et märkimisväärne erasektori osalemine GALILEO kasutuselevõtu- ja kasutusetappidel mängib tähtsat rolli GALILEO edus.

(7)

Selleks peaks amet sõlmima kontsessioonilepingu konsortsiumiga, mis valitakse välja GALILEO arendusetapi lõpus ning võtma meetmeid tagamaks, et kõnealune konsortsium peab kinni kontsessioonilepingust tulenevatest kohustustest, eriti avalike teenuste osutamise kohustustest.

(8)

Sagedustealane dialoog peaks toimuma ainult ameti ja kontsessiooni valdaja vahel.

(9)

Samaaegselt peaksid liikmesriigid, kes on esitanud dokumendid Rahvusvahelisele Telekommunikatsiooniliidule süsteemi töö kindlustamiseks vajalike sageduste kasutamise kohta, võimaldama ametil määrata nimetatud sageduste kasutamise ainuõigus kontsessiooni valdajale kontsessiooni kehtivuse ajaks, et võimaldada viimasel pakkuda spetsifikatsioonides sätestatud nõutavaid teenuseid.

(10)

Amet peaks vastutama programmide jaoks talle eraldatud rahaliste vahendite kasutamise haldamise ja kontrolli eest.

(11)

Amet peaks abistama komisjoni satelliit-raadionavigatsiooni küsimustes, eriti sellistel juhtudel, mil osutuvad vajalikuks seadusandlikud ja regulatiivmeetmed.

(12)

Amet peaks ära kasutama käimasolevaid teadusuuringuid, arendus- ja tehnoloogilise hindamise tegevusi, eriti neid, mida teostab ESA. Võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2000. aasta määrust Euroopa kosmosestrateegia kohta (2) peaks ESAga tehtava koostöö raames vajaduse korral täies mahus ära kasutama Euroopa ühenduse ja ESA vahel sõlmitud raamlepingu võimalusi.

(13)

Amet peaks kaitsma ja kõrgelt väärtustama kosmosetehnoloogia ja infrastruktuuri valdkonnas juba tehtud ühenduse investeeringuid.

(14)

GALILEO ühisettevõte peaks pärast tegevuse lõpetamist andma kogu omandatud vara üle ametile vastavalt põhikirjas sätestatud korrale. Kui ei ole eelnevalt teisiti kokku lepitud, peaks kogu kontsessiooni valdaja poolt kasutuselevõtuetapil omandatud vara kuuluma ametile, kuna programmi määratlus-, arendus- ja kinnitusetapid rahastatakse peaaegu täielikult riiklikest vahenditest ja kõik vastavalt väljatöötatud komponendid tuleks anda kontsessiooni valdaja kasutusse.

(15)

Ameti õiguslik seisund peaks võimaldama tal tegutseda oma ülesannete täitmisel juriidilise isikuna.

(16)

Kindlustamaks ameti ülesannete tõhus täitmine, peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused kehtestada eelarve, kontrollida sellest kinnipidamist, võtta vastu vastavad finantseeskirjad, kehtestada läbipaistev otsuste vastuvõtmise kord ametis, kiita heaks selle töökava ja määrata ametisse tegevdirektor.

(17)

Ameti sujuvaks toimimiseks on tarvis, et tegevdirektor nimetataks ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades, ning et ta täidaks oma tööülesandeid täiesti sõltumatult ja korraldaks ametisisest tööd paindlikult. Tegevdirektor peaks ette valmistama ning võtma vajalikke meetmeid ameti töökava nõuetekohase täitmise tagamiseks, koostama igal aastal haldusnõukogule esitatava üldaruande projekti, koostama ameti tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti ning täitma eelarvet.

(18)

Ametnike nimetamise kord peaks olema läbipaistev.

(19)

Haldusnõukogul peaks olema võimalus luua teadus- ja tehnikakomitee, mis abistaks ametit tehnilistes küsimustes ja süsteemi kaasajastamisel.

(20)

On asjakohane luua ohutus- ja julgeolekukomitee, mis abistaks ametit kõikides süsteemi ohutuse ja julgeolekuga seotud küsimustes.

(21)

Ameti täieliku autonoomia ja sõltumatuse tagamiseks on tarvis sellele luua autonoomne eelarve, mille peamine tuluallikas on ühenduse osamaks. Ühenduse eelarvemenetluse kohaldamist jätkatakse mis tahes subsiidiumide suhtes, mida makstakse Euroopa ühenduste üldeelarvest. Lisaks sellele peaks raamatupidamisarvestust auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(22)

Amet peaks oma tegevusalas, eesmärkide püstitamisel ja ülesannete täitmisel järgima eelkõige ühenduse institutsioonide suhtes kohaldatavaid sätteid.

(23)

Amet peaks kohaldama asjakohaseid ühenduse õigusakte avalikkuse dokumentidele juurdepääsu kohta ning üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel, samuti peaks amet järgima nõukogule ja komisjoni teenistustele kohaldatavaid julgeolekupõhimõtteid.

(24)

Kolmandatel riikidel peaks olema võimalus osaleda ameti tegevuses, eeldusel et ühendusega on eelnevalt sõlmitud vastav leping, eriti kui kõnealused riigid on osalenud programmi eelnevates etappides andes oma panuse ESA GALILEOSAT programmi.

(25)

Euroopa GNSS süsteemi tuleks ohutuse ja töökindluse seisukohalt käsitleda tundliku infrastruktuurina.

(26)

Kasutusele tuleks võtta meetmed, et kaitsta süsteemi julgeolekut ja töökindlust (pahatahtlike või muude) rünnakute vastu ja takistada süsteemi kasutamist viisil, mis võiks ohtu seada Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeoleku.

(27)

Nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeetmes 2004/552/ÜVJP Euroopa satelliit-raadionavigatsiooni süsteemi aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut, (3) ettenähtud korda tuleks kohaldada juhtudel kui liikmesriik leiab, et tema julgeolek on ohus.

(28)

Asutamislepingus on käesoleva määruse vastuvõtmise volitused sätestatud üksnes artiklis 308,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa GNSS programmidega seotud avalike huvide haldamiseks kõnealuseid programme reguleeriva ametina ühenduse agentuur Euroopa GNSS Järelevalveamet (edaspidi “amet”).

Artikkel 2

Ülesanded

1.   Amet täidab järgmisi ülesandeid.

a)

Amet toimib GALILEO kasutuselevõtu- ja kasutusetappide elluviimise ja juhtimise eest vastutava eraõigusliku kontsessiooni valdaja (edaspidi “kontsessiooni valdaja”) suhtes tegevusluba väljaandva asutusena; sellest lähtuvalt sõlmitakse kontsessioonileping kontsessiooni valdajaga; amet kindlustab selle, et kontsessiooni valdaja peab kinni kontsessioonilepingust ja selle lisades esitatud spetsifikatsioonidest ja võtab kõik vajalikud meetmed, et kindlustada teenuste osutamise jätkumine lepingu kontsessiooni valdaja poolse rikkumise korral; amet annab kontsessiooni valdajale õiguse kasutada kontsessiooni kehtivuse jooksul artikli 3 lõikes 1 osutatud materiaalset ja immateriaalset vara.

b)

Amet haldab talle konkreetselt Euroopa GNSS programmide jaoks eraldatud rahalisi vahendeid ja jälgib üldist finantsjuhtimist eesmärgiga anda nõu avaliku sektori panuse küsimustes.

c)

Ametile usaldatakse ühisettevõttelt GALILEO pärinev vastutus hallata EGNOSi tegevuse eest vastutava ettevõtjaga sõlmitud lepingut ja esitada EGNOSi käsitlevate tulevaste poliitikavalikute raamistik, võttes nõuetekohaselt arvesse EGNOSi arendus- ja kasutuselevõtuetappe rahastanud osaliste arvamust.

d)

Amet koordineerib liikmesriikide tegevust süsteemi töö tagamiseks vajalike sageduste küsimustes; amet omab asukohast olenemata õigust kasutada kõiki kõnealuseid sagedusi; kõnealuste sageduste kasutamist puudutavates küsimustes suhtleb amet vahetult kontsessiooni valdajaga.

e)

Selleks, et aidata komisjonil ette valmistada Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavate Euroopa GNSS programmide ettepanekuid ning võtta vastu rakenduseeskirju, koostab amet vastavad eelnõud.

f)

Amet vastutab süsteemi uute põlvkondade kaasajastamise ja arendamise eest.

g)

Amet võib teostada komisjoni poolt talle usaldatud Euroopa GNSS programmidega seotud eelarve täitmise ülesandeid vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (Euroopa Liidu eelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta) (4) artikli 54 lõike 2 punkti b sätetele.

h)

Amet garanteerib, et süsteemi elemendid on nõuetekohaselt sertifitseeritud, volitab pädevaid sertifitseerimisasutusi välja andma vastavaid sertifikaate ja jälgima vastavatest standarditest ja tehnilistest spetsifikatsioonidest kinnipidamist.

i)

Amet tagab ja kontrollib, et kontsessiooni valdaja peab kinni ühismeetme 2004/552/ÜVJP alusel koostatud juhtnööridest.

j)

Ilma et see piiraks artikli 22 kohaldamist, korraldab amet kõiki süsteemi ohutuse ja julgeolekuga seotud aspekte. Eelkõige teeb ta järgmist:

i)

kiidab heaks tööstuslepingute julgeolekulisad;

ii)

määrab kindlaks süsteemi turvaspetsifikaadid ja selle komponendid ning infotehnoloogia julgeolekustandardid;

iii)

määrab kindlaks riiklikku heakskiitu vajava krüptograafia;

iv)

tagab Euroopa GNSS signaalide/teenuste kontrollimise vastavalt eespool alapunktides i ja ii sätestatud julgeolekukriteeriumidele;

v)

toimib Euroopa GNSSi julgeoleku akrediteerimisasutusena, algatab julgeolekuprotseduuride rakendamise ja jälgib seda ning teostab süsteemi turvaauditeid;

vi)

avalikes huvides kasutatavate teenuste (AT) korral:

määrab kindlaks spetsifikaadid ja juhised avalikes huvides kasutatavate teenuste vastuvõtjate tootmiseks vastavalt nõukogu poolt kindlaksmääratud kõnealustele teenustele juurdepääsu poliitikale;

koostab juhised avalikes huvides kasutatavate teenuste pakkumise kohta liikmesriikides;

(vii)

tagab ja kontrollib, et kontsessiooni valdaja järgib rahvusvahelisi reegleid ja leppeid (Wassenaari kokkulepet, kanderakettide tehnoloogia kontrollimeetmeid, rahvusvahelisi lepinguid jms);

(viii)

rakendab asjaomaseid salastatud teabe vahetamist, käsitlemist ja säilitamist reguleerivaid sätteid;

(ix)

arendab koostöö- ja konsultatsioonimenetlusi julgeolekuga seotud küsimustes Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga;

(x)

määrab kindlaks ja teavitab nõukogu võimalikest meetmetest, mida nõukogu saab võtta süsteemi toimimisest või kasutamisest tuleneva ohu korral Euroopa Liidu või liikmesriigi julgeolekule, või ohu korral süsteemi toimimisele, eelkõige kui ohu põhjuseks on rahvusvaheline kriis;

(xi)

nõustab sellekohase ettepaneku korral nõukogu vastavalt ühismeetmele 2004/552/ÜVJP;

(xii)

nõustab Euroopa GNSSi programmidega seotud rahvusvaheliste lepingute julgeolekupoliitika alastes küsimustes.

2.   ESAl palutakse osutada ametile tehnilist ja teadusabi.

Artikkel 3

Omandiõigus

1.   Amet on kogu sellise materiaalse ja immateriaalse vara omanik, mida kontsessiooni valdaja võib kasutuselevõtu- ja kasutusetappidel luua või arendada ja mille ühisettevõte GALILEO on talle arendusetapi lõpetamisel üle andnud.

2.   Eelseisev vara üleandmise kord sätestatakse ühisettevõtte GALILEO korral määruse (EÜ) nr 876/2002 (5) lisas esitatud ühisettevõtte GALILEO põhikirja artiklis 21 sätestatud likvideerimise korras ja kontsessiooni valdaja puhul kontsessioonilepingus.

3.   Vastavalt EGNOSi investoritega sõlmitud kokkuleppele EGNOSi rajatiste ja seadmete omandiõiguse täieliku või osalise ESAlt ametile üleandmise tingimuste kohta on amet EGNOSi kogu materiaalse ja immateriaalse vara omanik.

Artikkel 4

Õiguslik seisund, kohalikud esindused

1.   Amet on ühenduse asutus. Amet on juriidiline isik.

2.   Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusele antakse juriidilistele isikutele. Eriti võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks.

3.   Amet võib otsustada, et liikmesriikides või teistes programmis osalevates riikides asutatakse nende nõusolekul kohalikke esindusi vastavalt artiklile 21.

4.   Ametit esindab tegevdirektor.

Artikkel 5

Haldusnõukogu

1.   Käesolevaga luuakse haldusnõukogu artiklis 6 loetletud ülesannete täitmiseks.

2.   Haldusnõukokku kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja. Nõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

3.   Vajaduse korral nähakse artiklis 21 osutatud korras ette kolmandate riikide esindajate osavõtt ning tingimused.

4.   Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui viimane ei saa neid ise täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ning lõpeb koos nende liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

5.   Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees.

Ameti tegevdirektor osaleb aruteludes.

Haldusnõukogul on kaks korralist koosolekut aastas. Lisaks tuleb ta kokku esimehe algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

Isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv, võib haldusnõukogu kutsuda koosolekule vaatlejatena. Julgeolekuküsimuste arutamisel osalevad vaatlejatena Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning süsteemi ohutus- ja julgeolekukomitee esimees. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorra sätetest ei tulene teisiti.

Amet tagab haldusnõukogule sekretariaaditeenused.

6.   Kui määruses ei ole sätestatud teisiti, võetakse haldusnõukogu otsused vastu selle liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

7.   Igal liikmel on üks hääl. Ameti tegevdirektor ei hääleta.

Töökorraga nähakse ette üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib teist liiget esindada.

Artikkel 6

Haldusnõukogu ülesanded

Haldusnõukogu:

a)

nimetab ametisse tegevdirektori vastavalt artikli 7 lõikele 2;

b)

võtab pärast komisjonilt arvamuse saamist iga aasta 30. novembriks vastu ameti järgmise aasta töökava, ning edastab selle liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Nimetatud töökava võetakse vastu, ilma et see piiraks ühenduse iga-aastast eelarvemenetlust;

c)

täidab artiklite 11 ja 12 kohaselt oma ülesandeid seoses ameti eelarvega;

d)

vastutab kõikide artikli 2 lõike 1 punktis j sätestatud ülesannete täitmisega seotud otsuste eest, mis võetakse vastu kõikidel juhtudel pärast konsulteerimist süsteemi ohutus- ja julgeolekukomiteega või nimetatud komitee algatusel;

e)

teostab distsiplinaarvõimu tegevdirektori üle;

f)

võtab vastu erisätted, mis on vajalikud ameti dokumentidele juurdepääsu õiguse rakendamiseks vastavalt artiklile 19;

g)

võtab vastu aastaaruande ameti tegevuse ja väljavaadete kohta ning edastab selle 15. juuniks liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning kontrollikojale. Amet edastab eelarvepädevatele asutustele kogu hindamismenetluse tulemuse seisukohalt asjakohase teabe;

h)

võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Tegevdirektor

1.   Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu, kui komisjoni ja haldusnõukogu vastavast pädevusest ei tulene teisiti.

2.   Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni esitatud vähemalt kolme kandidaadiga nimekirjast. Haldusnõukogu teeb otsused oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

Haldusnõukogu on volitatud tegevdirektori vastavalt samale menetlusele ametist vabastama.

Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Sama isikut võib ühe korra ametisse tagasi nimetada.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib tegevdirektorilt nõuda aruannet tema kohustuste täitmise kohta.

Artikkel 8

Tegevdirektori ülesanded

Tegevdirektor:

a)

vastutab ameti esindamise ja juhtimise eest;

b)

valmistab ette haldusnõukogu töö ja võtab haldusnõukogu tööst osa ilma hääleõiguseta;

c)

vastutab ameti iga-aastase töökava rakendamise eest haldusnõukogu kontrolli all;

d)

astub kõik vajalikud sammud, sealhulgas sisekorraeeskirjade vastuvõtmine ja teadete avaldamine, et tagada ameti toimimine vastavuses käesoleva määrusega;

e)

koostab artikli 11 kohaselt ameti tulu- ja kulukalkulatsiooni ning vastutab artikli 12 kohaselt eelarve täitmise eest;

f)

valmistab igal aastal ette üldaruande projekti ning esitab selle haldusnõukogule;

g)

määratleb ameti organisatsioonilise struktuuri ja esitab selle kooskõlastamiseks haldusnõukogule. Ta loob julgeolekuga seotud otsuste rakendamiseks ja julgeolekut puudutavaks vajalikuks operatiivseks infovahetuseks sobiva püsistruktuuri;

h)

kasutab töötajate suhtes artiklis 16 sätestatud volitusi;

i)

võib pärast haldusnõukogult kooskõlastuse saamist võtta vajalikke meetmeid kohalike esinduste asutamiseks liikmesriikides vastavalt artiklile 4.

Artikkel 9

Teadus- ja tehnikakomitee

1.   Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, võib haldusnõukogu luua teadus- ja tehnikakomitee ja nimetada ametisse selle liikmed ning esimehe liikmesriikide ja komisjoni tunnustatud ekspertide hulgast. Selleks esitavad liikmesriigid ja komisjon oma kandidaadid. Vajaduse korral nähakse artiklis 21 osutatud korras ette kolmandate riikide esindajate osalemine komitees ning osalemise tingimused.

2.   Teadus- ja tehnikakomiteele võib seada ülesandeks:

a)

tehnilistes küsimustes või Euroopa GNSSi süsteemi ülesehituses suuri muudatusi nõudvate ettepanekute kohta arvamuste avaldamise;

b)

soovituste tegemise süsteemi kaasajastamise kohta;

c)

muude ülesannete täitmise, mis on vajalikud teadmiste arendamiseks satelliit-raadionavigatsiooni valdkonnas.

3.   Teadus- ja tehnikakomitee koostab oma töökorra, mille haldusnõukogu peab heaks kiitma.

Artikkel 10

Süsteemi ohutus- ja julgeolekukomitee

1.   Haldusnõukogu asutab süsteemi ohutus- ja julgeolekukomitee. Komitees on üks esindaja iga liikmesriigi kohta ja üks komisjoni esindaja tunnustatud julgeolekuekspertide hulgast. Komitee istungitel võib vaatlejana osaleda Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri / ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

2.   Komitee annab nõu ning võib algatada ettepanekuid artikli 2 lõike 1 punktis g osutatud ohutus- ja julgeolekuküsimustes.

3.   Komitee valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe ning koostab oma töökorra.

Artikkel 11

Eelarve

1.   Ameti tulude hulka kuulub tulude ja kulude tasakaalu tagamiseks Euroopa Liidu üldeelarvesse lisatud ühenduse toetus, ent tulud võivad sisaldada ka muid vahendeid ja veel määratlemata tulusid.

2.   Ameti kulud hõlmavad personali-, haldus- ja infrastruktuurikulusid, tegevuskulusid ning kulusid, mis on seotud teadus- ja tehnikakomitee ning süsteemi ohutus- ja julgeolekukomitee toimimisega ning ameti poolt Euroopa GNSS programmide rakendamiseks sõlmitud lepingute ja kokkulepetega.

3.   Tegevdirektor koostab ameti järgmise aasta tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti ning edastab selle koos ametikohtade loetelu projektiga haldusnõukogule.

4.   Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.   Haldusnõukogu koostab igal aastal tulude ja kulude kalkulatsiooni projekti põhjal ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni aruande.

6.   Haldusnõukogu esitab kõnealuse tulude ja kulude kalkulatsiooni aruande koos ametikohtade loetelu projekti ja esialgse töökavaga 31. märtsiks komisjonile ja nendele riikidele, kes on sõlminud ühendusega lepingud vastavalt artiklile 21.

7.   Komisjon edastab tulude ja kulude kalkulatsiooni aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi “eelarvepädevad asutused”) koos Euroopa Liidu üldeelarve esialgse projektiga.

8.   Komisjon sisestab kõnealusest aruandest lähtudes Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsiooni, mida ta peab ametikohtade loetelu ja üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle eelarvepädevatele asutustele asutamislepingu artikliga 272 ettenähtud korras.

9.   Eelarvepädevad asutused kiidavad heaks ameti subsiidiumiks kasutatavad assigneeringud. ning kinnitavad ameti ametikohtade loetelu.

10.   Eelarve võtab vastu haldusnõukogu. See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

11.   Haldusnõukogu teatab võimalikult kiiresti eelarvepädevatele asutustele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõiki kinnisvaraga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või ost. Haldusnõukogu teatab sellest komisjonile.

12.   Kui emb-kumb eelarvepädev asutus on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, esitab ta oma arvamuse haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.

Artikkel 12

Eelarve täitmine ja kontroll

1.   Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2.   Ameti peaarvepidaja edastab esialgse raamatupidamisaruande järgneva eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale koos vastava eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib institutsioonide ja detsentraliseeritud organite esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 128.

3.   Komisjoni peaarvepidaja edastab ameti esialgse raamatupidamisaruande järgneva eelarveaasta 31. märtsiks kontrollikojale koos vastava eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega. Aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Pärast seda, kui tegevdirektor on saanud kontrollikoja märkused ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklile 129, koostab tegevdirektor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti raamatupidamisaruande kohta.

6.   Tegevdirektor edastab igale eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.   Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8.   Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor parlamendile määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 146 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjakohast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament tegevdirektorile kinnituse aasta N eelarve täitmise kohta enne aasta N + 2 30. aprilli.

Artikkel 13

Finantssätted

Ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga. Need ei või kõrvale kalduda komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 nimetatud ametite raamfinantsmääruse kohta) (6) välja arvatud juhul, kui selline kõrvalekaldumine on vajalik ameti tööks ja komisjon on selleks eelneva nõusoleku andnud.

Artikkel 14

Pettusevastased meetmed

1.   Pettuste, korruptsiooni ja muude õigusvastaste tegude vastu võitlemiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (7) sätteid.

2.   Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (8) ning kehtestab viivitamata asjakohased sätted, mida kohaldatakse ameti kõikide töötajate suhtes.

3.   Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduskokkulepetes ja -aktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel kohapeal kontrollida ameti rahastamisest kasu saavaid isikuid ning raha jaotamise eest vastutavaid esindajaid.

Artikkel 15

Privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 16

Personal

1.   Ameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduse institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju. Haldusnõukogu võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad.

2.   Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, kasutab amet oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.

3.   Ameti personali hulka kuuluvad ameti poolt oma ülesannete täitmiseks tööle võetud teenistujad, kuid personali hulka võivad kuuluda ka komisjoni või liikmesriikide poolt ajutiselt määratud või lähetatud ametnikud.

Artikkel 17

Vastutus

1.   Ameti lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuste tegemine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik oma talituste või oma teenistujate poolt ametiülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigussüsteemide ühistele üldprintsiipidele.

3.   Euroopa Kohtu pädevusse kuulub lõikes 2 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

4.   Teenistujate isiklikku vastutust ameti ees reguleerivad personalieeskirjad või teenistujate suhtes kohaldatavad teenistustingimuste sätted.

Artikkel 18

Keeled

1.   Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 sätteid, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled. (9)

2.   Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

Artikkel 19

Juurdepääs dokumentidele ja isikuandmete kaitse

1.   Ametis hoitavatele dokumentidele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. (10)

2.   Haldusnõukogu võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakenduskorra kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

3.   Ameti otsuste kohta, mis on vastu võetud lähtudes määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklist 8, võib vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 195 esitada kaebuse ombudsmanile või vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 230 hagi Euroopa Ühenduste Kohtusse.

4.   Isikuandmete töötlemisel kohaldatakse ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (11) sätteid.

Artikkel 20

Julgeolekueeskirjad

Amet kohaldab komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuses 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega muudetakse komisjoni töökorda, (12) sisalduvaid julgeolekupõhimõtteid. See hõlmab muuhulgas salastatud teabe vahetamist, käsitlemist ja säilitamist reguleerivaid sätteid.

Artikkel 21

Kolmandate riikide osalemine

1.   Amet on avatud osalemiseks nendele kolmandatele riikidele, kes on Euroopa Ühendusega sõlminud vastavad lepingud.

2.   Kõnealuste lepingute asjaomaste sätete alusel tuleb välja töötada kord, millega täpsustatakse eelkõige nende riikide ameti töös osalemise laad, ulatus ja viis, kaasa arvatud sätted, mis käsitlevad ameti algatustes osalemist, rahalisi osamakseid ja töötajaid.

3.   Kolmandate riikide osalemine ameti töös esitatakse kinnitamiseks nõukogule.

Artikkel 22

Euroopa Liidu ja liikmesriikide julgeolekuaspektid

Ühismeede 2004/552/ÜVJP sätestab Euroopa Liidu vastutuse ja pädevuse olukorras, kus süsteemi töö seab ohtu liidu või liikmesriikide julgeoleku, kaasa arvatud erakorralistel juhtudel, kui olukorra kiireloomulisus nõuab viivitamatut tegutsemist.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. BOT


(1)  Arvamus on esitatud 31. märtsil 2004 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 371, 23.12.2000, lk 2.

(3)  Vt käesoleva ELT lk 30.

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(5)  EÜT L 138, 28.5.2002, lk 1.

(6)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(8)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(9)  EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(10)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(11)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(12)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.


20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/10


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1322/2004,

16. juuli 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2320/97, teatavate muuhulgas Venemaalt ja Rumeeniast pärinevate rauast ja legeerimata terasest õmblusteta torude impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”), (1) eriti selle artiklit 9 ja artikli 11 lõikeid 2 ja 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast algmääruses ette nähtud nõuandekomiteega konsulteerimist,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Kehtivad meetmed

(1)

Määrusega (EÜ) nr 2320/97 (2) kehtestas nõukogu teatavate Ungarist, Poolast, Venemaalt, Tšehhi Vabariigist, Rumeeniast ja Slovakkiast pärinevate rauast või legeerimata terasest õmblusteta torude suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Ungari, Poola, Tšehhi Vabariigi, Rumeenia ja Slovaki Vabariigi eksportivate tootjate pakutud kohustused kiideti heaks otsusega 97/790/EÜ (3) ja Venemaa eksportivate tootjate pakutud kohustused kiideti heaks komisjoni otsusega 2000/70/EÜ. (4)

(2)

1. mail 2004 laienes Euroopa Liit 10 uue liikmesriigi võrra. Alates sellest kuupäevast laienes uutele liikmesriikidele automaatselt nõue kohaldada 15 liikmesriigiga ühenduses kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes. Samal kuupäeval muutusid automaatselt kehtetuks uute liikmesriikide vastased meetmed.

(3)

Kehtivaid meetmeid kohaldatakse Venemaalt (dumpinguvastane tollimaks 26,8 % ja kolm hinnakohustust) ja Rumeeniast (dumpinguvastane tollimaks 9,8 %–38,2 % ja neli hinnakohustust) pärit impordi suhtes.

2.   Aegumist käsitlevad ja vahepealsed läbivaatamised

(4)

23. novembril 2002 avaldas komisjon teate teatavate Poolast, Venemaalt, Tšehhi Vabariigist, Rumeeniast ja Slovaki Vabariigist pärit rauast ja legeerimata terasest õmblusteta torude suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumist käsitleva ja vahepealse läbivaatamise algatamise kohta. (5)

(5)

Läbivaatamist taotles Euroopa Liidu õmblusteta terastorude tootmisharu kaitsekomitee tootjate nimel, kes annavad suurema osa kogu ühenduse teatavate rauast ja legeerimata terasest õmblusteta torude toodangust.

(6)

Aegumist käsitleva läbivaatamise taotlus põhineb dumpingu jätkumise või kordumise väidetel ja ühenduse tootmisharule tekitatud väidetaval kahjul. Vahepealse läbivaatamise taotlus põhineb väidetel, et meetmete vorm ja tõhusus ei ole piisavad kahjutekitava dumpingu korvamiseks.

(7)

Venemaa ja Rumeenia puhul läbivaatamisega seotud uurimised jätkuvad.

3.   Vaatlusalune toode

(8)

Vahepealse läbivaatamisega hõlmatud toodete kategooriad (algmääruse artikli 11 lõiked 2 ja 3) (edaspidi “vaatlusalune toode”) on samad, mis määruses (EÜ) nr 2320/97 osutatud kategooriad, s.o:

a)

rauast või legeerimata terasest õmblusteta torud, mida kasutatakse nafta- ja gaasijuhtmete ehitamiseks, välisdiameetriga mitte üle 406,4 mm;

b)

ümmarguse ristlõikega rauast või legeerimata terasest külmtõmmatud või külmvaltsitud õmblusteta torud, välja arvatud täppistorud;

c)

muud ümmarguse ristlõikega rauast ja legeerimata terasest õmblusteta torud välisdiameetriga mitte üle 406,4 mm, välja arvatud keermestatud või keermestamiseks kõlblikud torud,

mis praegu liigitatakse CN-koodide ex 7304 10 10, ex 7304 10 30, 7304 31 99, 7304 39 91 ja 7304 39 93 alla. Need koodid esitatakse ainult teavitamise eesmärgil.

B.   OTSUSE 2003/382/EÜ JA MÄÄRUSE (EÜ) nr 2320/97 VAHELINE SEOS

1.   EÜ asutamislepingu artikli 81 kohane menetlus konkurentsivastase käitumise puhul

(9)

Komisjoni otsusega 2003/382/EÜ (edaspidi “konkurentsi käsitlev otsus”), (6) (määrati mitmele ühenduse tootjale trahvid seoses kahe EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 rikkumise juhtumiga.

(10)

Mõnda aega pärast konkurentsi käsitleva otsuse vastuvõtmist ei peetud võimalikku seost määrusega (EÜ) nr 2320/97 selliseks, et see nõuaks kõnealuse määruse järelduste uut ülevaatamist. Konkurentsi käsitleva otsuse avaldamise järel tõstatas üks huvitatud pooltest siiski küsimuse konkurentsivastase käitumise võimalikust mõjust kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele ning esitas määruse (EÜ) nr 2320/97 kahju ja põhjuslikkust käsitlevate järeldustega seotud täiendavat teavet. Käesoleva määruse eesmärk on uurida, kas konkurentsi käsitleval otsusel võib olla mingeid tagajärgi praegu kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele.

2.   Konkurentsi käsitleva otsusega hõlmatud toode

(11)

Konkurentsi käsitleva otsusega hõlmatud asjakohased tooted on õmblusteta kõrgsüsinikterasest torud, eelkõige sellised, mida kasutab nafta- ja gaasitööstus. Need hõlmavad kaht suuremat kategooriat, esiteks gaasi ja nafta transpordil keskmise pikkusega ja lühikesel vahemaal torujuhtmeteks ettenähtud torud (LP – line pipes) ja teiseks torud mida tavaliselt nimetatakse puuraukudesse paigaldamiseks ette nähtud torudeks (OCTG – oil country tubular goods). Kui esimesed (LP) liigitatakse CN-koodi ex 7304 10 alla, siis teised (OCTG) kuuluvad CN-koodi 7304 21 alla.

(12)

Dumpinguvastase uurimisega hõlmatud toodete nimistu on laiem kui konkurentsi käsitleva otsusega hõlmatud asjaomaste toodete oma. Võrdlus näitab siiski, et CN-koodide ex 7304 10 10 ja ex 7304 10 30 alla kuuluvaid tooteid, s.o gaasi ja nafta torujuhtmeteks ettenähtud torusid välisdiameetriga mitte üle 406,4 mm mõjutab nii dumpinguvastane uurimine kui ka konkurentsieeskirjade rikkumine, kuigi see puudutab üksnes piiratud osa asjaomase toote ühenduse turust.

3.   Asjaomased tootjad

(13)

Dumpinguvastases uurimises tegi koostööd kümme ühenduse tootjat, kelle arvele langeb enam kui 90 % uurimisega hõlmatud toote ühenduse kogutoodangust. Kümnest äriühingust kolm olid seotud EÜ asutamislepingu artikli 81 lõike 1 rikkumisega.

4.   Rikkumised uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi jooksul

(14)

Dumpingu ja sellest lähtuva kahju uurimine kestis 1. septembrist 1995 kuni 31. augustini 1996 (edaspidi “uurimisperiood”) ning dumpinguvastase uurimisega seotud kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste ülevaatamine 1992. aasta jaanuarist uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(15)

Uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi jooksul leidis aset kaks rikkumist.

a)

EL–Jaapani kartelli moodustanud tootjad rikkusid EÜ asutamislepingu artikli 81 lõiget 1, osaledes koos teiste tootjatega kokkuleppes, millega nähti muuhulgas ette, et standardsete õmblusteta keermestatud puuraugutorude (OCTG) ja torujuhtmeteks ettenähtud torude (LP) puhul vastava omamaise turuga arvestamist. Rikkumine kestis 1990 aastast 1995. aastani, kuigi ei suudetud kindlalt tõestada, millal 1995. aastal see tegevus tegelikult lõppes.

b)

Paralleelses Euroopa tootjate kartellis osalejad rikkusid EÜ asutamislepingu artikli 81 lõiget 1, sõlmides punktis a kirjeldatud konkurentsivastase käitumise raames lepinguid, mille tulemusel jagati omavahel keermestamata puuraugutorude (OCTG) tarned. Rikkumine kestis 1991 aastast 1999. aastani ning ühe dumpinguvastase uurimisega hõlmatud tootja puhul 1993 aastast 1997. aastani.

(16)

Põhjenduse 15 punktis b nimetatud rikkumine ei mõjuta otseselt dumpinguvastast uurimist, kuna asjaomane toode kuulub CN-koodi 7304 21 alla, st jääb välja dumpinguvastase uurimisega hõlmatud toodete hulgast.

(17)

Põhjenduse 15 punktis a nimetatud rikkumise puhul kattuvad dumpinguvastase menetlusega seotud uurimisperiood ja EL–Jaapani kartelli tegutsemisaeg 1. septembrist 1995 kuni 31. detsembrini 1995. Vaatlusaluse perioodiga kattub rikkumine ajavahemikul jaanuarist 1992 kuni 31. detsembrini 1995.

5.   Analüüs

(18)

Nagu eespool märgitud, kattuvad dumpinguvastase menetluse ja konkurentsivastase käitumise ajavahemikud osaliselt. Konkurentsivastase käitumisega seotud toode kuulub osaliselt nende toodete nimistusse, mis on hõlmatud dumpinguvastase uurimisega (põhjendus 12). Dumpingvastase menetluse uurimisperiood ja vaatlusalune periood ning konkurentsireeglite rikkumise periood kattuvad osaliselt omavahel (põhjendus 17). Osa konkurentsivastase käitumisega seotud ühenduse tootjaid kuulus ühtlasi dumpinguvastase menetluse puhul määratletud ühenduse tootmisharusse (põhjendus 13).

(19)

Arvestades, et toodete nimistute, asjaomaste äriühingute ja kahe menetluse ajavahemike kattumine oli üksnes osaline, tehti järeldus, et konkurentsivastane käitumine on piiratud määral mõjutanud dumpinguvastast uurimist, mille tulemusel 1997. aastal kehtestati lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Peale selle ilmnes EÜ asutamislepingu artikli 81 lõiget 1 rikkunud äriühingute andmete kõrvalejätmisel, et tulemused olid võrreldavad kümne ühenduse tootja andmete põhjal saadud tulemustega, kaasa arvatud tootjad, kes osalesid eespool nimetatud konkurentsivastases käitumises, mis tähendab, et kahjustav dumping olnuks siiski olemas. Seega on äärmiselt ebatõenäoline, et ühenduse tootjate konkurentsivastane käitumine on avaldanud märgatavat mõju dumpinguvastase uurimise esialgsetele järeldustele. Siiski ei saa siiski kindlalt väita, et kõnealuse konkurentsivastase käitumise puudumise korral oleksid üldised turutingimused olnud samasugused.

6.   Järeldus

(20)

Eelöeldut silmas pidades peetakse asjakohaseks lõpetada määrusega (EÜ) nr 2320/97 kehtestatud meetmete kohaldamine. See on kooskõlas tõrgeteta haldamise ja heade juhtimistavade põhimõtetega. Peale selle tuleb märkida, et käimasoleva vahepealse ja aegumist käsitleva läbivaatamise raames tehtud uued järeldused peaksid kättesaadavad olema lähitulevikus ning seega on tulevikus võimalik hinnang teha kindlalt konkurentsivastasest käitumisest mõjutamata andmete põhjal. Kuni läbivaatamiste lõpetamiseni ei tuleks tollimakse enam sisse nõuda. Eelöeldust järeldub samuti, et kehtivaid kohustusi ei kohaldata enam, kuni selguvad käimasolevate läbivaatamiste tulemused.

(21)

Huvitatud isikuid on teavitatud kavatsusest lõpetada määrusega (EÜ) nr 2320/97 kehtestatud meetmete kohaldamine. Lisaks sellele anti neile võimalus kindlaksmääratud aja jooksul pärast kõnealust teavitamist esitada oma märkused.

(22)

Asjaosaliste suuliselt ja kirjalikult esitatud seisukohti arutati ja võeti asjakohaselt arvesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusesse (EÜ) nr 2320/97 lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 8

Artiklite 1, 2 ja 3 kohaldamine lõpetatakse alates 21. juulist 2004.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuli 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

A. NICOLAÏ


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 322, 25.11.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 235/2004 (ELT L 40, 12.2.2004, lk 11).

(3)  EÜT L 322, 25.11.1997, lk 63.

(4)  EÜT L 23, 28.1.2000, lk 78.

(5)  EÜT C 288, 23.11.2002, lk 2.

(6)  ELT L 140, 6.6.2003, lk 1.


20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/14


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1323/2004,

19. juuli 2004,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1601/1999, millega kehtestati lõplik tasandustollimaks Indias vähem kui 1 mm läbimõõduga roostevaba terastraadi impordile

EUROOPA LIIDU MINISTRITE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitsemeetmetest subsideeritud impordi vastu riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “algmäärus”) ja eriti selle artiklit 20,

võttes arvesse ettepanekut, mille Komisjon esitas pärast nõuandekomiteega konsulteerimist,

ning arvestades järgmist:

A.   SENISED PROTSEDUURID

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1601/1999 (2)lõpliku tasandustollimaksu Indias vähem kui 1 mm läbimõõduga, CN koodi ex 7223 00 19 alla kuuluva terastraadi (edaspidi “kõnesolev toode”) impordile. Need meetmed kehtestati ad valorem maksuna individuaalsete maksumääradega vahemikus 0 % kuni 42,9 %, koostööd mitte tegevatele eksportööridele on maksumäär 44,4 %.

B.   PRAEGUSED PROTSEDUURID

1.   Kontrollmenetluse taotlus

(2)

Pärast lõplike meetmete kehtestamist sai Komisjon ühelt India tootjalt, firmalt VSL Wires Limited (edaspidi “taotleja”) palve määruse (EÜ) nr 1601/1999 kiirendatud kontrollmenetluseks vastavalt algmääruse artiklile 20. Taotleja väitis, et ta ei ole seotud ühegi teise kõnesoleva toote Indiast eksportijaga. Lisaks väitis ta, et ei eksportinud kõnesolevat toodet esialgse uurimisperioodi jooksul (s.t. ajavahemikus 1. aprillist 1997 kuni 31. märtsini 1998), kuid eksportis kõnesolevat toodet Ühenduse liikmesmaadesse pärast selle perioodi lõppu. Ülalmainitu põhjal taotles ta endale individuaalse tollimaksumäära kehtestamist.

2.   Kiirendatud kontrollmenetluse algatamine

(3)

Komisjon uuris taotleja esitatud tõendusmaterjale ja leidis need olevat piisavad selleks, et algatada määruse kontrollmenetlus vastavalt algmääruse artikli 20 sätetele. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja seejärel, kui asjaga seotud Ühenduse töösturitele oli antud võimalus küsimust kommenteerida, algatas Komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (3) asjaosalise firma suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 1601/1999 kiirendatud kontrollmenetluse ja käivitas vastava uuringu.

3.   Kõnesolev toode

(4)

Kõnesolev kontrollmenetluse alla käiv toode on samane tootega, mida käsitles nõukogu määrus (EÜ) nr 1601/1999, nimelt vähem kui 1 mm läbimõõduga roostevaba terastraat, mis sisaldab kaaluliselt vähemalt 2,5 % niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab kaaluliselt 28…31 % niklit ja 20…22 % kroomi.

4.   Uurimise läbiviimise aeg

(5)

Subsideerimise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2003 (edaspidi “kontrollmenetluse uurimisperiood”).

5.   Asjaomased osapooled

(6)

Komisjon andis taotlejale ja India valitsusele ametliku soovituse vastava protseduuri algatamiseks. Lisaks andis ta muudele küsimusega vahetult seotud pooltele võimaluse oma seisukohti kirjalikult esitada ja küsimuse arutamist taotleda. Komisjonile ei saabunud aga selliseid seisukohti ega küsimuse arutamise taotlusi.

(7)

Komisjon saatis taotlejale küsimustiku ja sai nõutud tähtajaks täieliku vastuse. Komisjon lasi endale esitada ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta uurimise seisukohalt vajalikuks pidas ja teostas kontrollkäigu taotleja asukohta.

C.   KONTROLLMENETLUSE ULATUS

(8)

Et taotleja ei taotlenud kahjude osas saadud tulemuste kontrollmenetlust, piirdus kontrollmenetlus subsideerimise küsimustega.

(9)

Komisjon uuris samu subsideerimisskeeme, mida oli analüüsitud esialgse uurimise käigus. Lisaks uuris ta, kas taotleja oli kasutanud mingeid subsideerimisskeeme, mis olevat talle esialgse kaebuse väidete kohaselt kasu toonud, kuid mille tegelikku kasutamist esialgne uuring ei registreerinud.

Lõpuks uuriti ka seda, kas taotleja on kasutanud mingeid subsideerimisskeeme, mis rakendusid pärast esialgse uurimisperioodi lõppu, või kas ta on pärast seda tähtaega mingeid ad hoc subsiidiume saanud.

D.   UURIMISTULEMUSED

1.   Uue eksportija kvalifitseerimine

(10)

Taotleja suutis rahuldavalt näidata, et ta ei ole seoses kõnesoleva tootega ei otseselt ega kaudselt seotud ühegi India eksportiva tootjaga, kelle suhtes on praegu kehtivaid tasakaalustusmeetmeid rakendatud.

(11)

Uurimisel selgitati välja, et taotleja ei olnud esialgse uurimisperioodi jooksul, s.t. 1. aprillist 1997 kuni 31. märtsini 1998 kõnesolevat toodet eksportinud.

(12)

Tehti kindlaks, et taotleja oli teostanud Ühenduse piires ainult ühe müügioperatsiooni, mis leidis aset 2001. aasta augustis, s.t. pärast esialgse uurimisperioodi lõppu, kuid tükk aega enne kontrollmenetluse uurimisperioodi algust.

(13)

Küsimustikule vastates märkis taotleja ära ainult ühe kontrollmenetluse uurimisperioodi ajal alla kirjutatud lepingu, kuid kinnitas hiljem andmete kontrollimisel, et antud müügioperatsiooni tegelikult ei toimunud. Järelikult ei olnud taotleja võtnud endale tagasivõetamatut kohustust ekspordi teostamiseks Ühenduse liikmesmaadesse.

(14)

Samas märgitakse, et firma teostas kontrollmenetluse uurimisperioodi ajal märkimisväärsetes kogustes müüki teistesse riikidesse, mis võimaldas välja arvutada, kui suurt kasu subsideerimine talle eksportmüügil andis, kuna niisuguse kasu tekkimine ei olene müügi sihtmaast.

Sellega seoses otsustas Komisjon kontrollida kõiki andmeid, mida ta kiirendatud kontrollmenetluse käigus teostatava uurimise jaoks vajalikuks pidas. Kõigi tasakaalustatavate subsiidiumisummade leidmisel suurendati nende summade võrra käivet, mis normaaltingimustel oleks taotlejal uurimisperioodi jooksul tekkinud.

2.   Subsideerimine

(15)

Informatsiooni põhjal, mis sisaldus taotleja vastustes Komisjoni küsimustikule, uuriti järgmisi subsideerimisskeeme:

impordimaksudest vabastamise skeem

tulumaksuvabastuse skeem,

eksporti edendavate tootmisvahendite skeem,

eksporttoodangu töötlemise tsoonide/ekspordile orienteeritud üksuste skeem.

3.   Impordimaksudest vabastamise skeem (Duty Entitlement Passbook Scheme – DEPB)

(16)

Tehti kindlaks, et taotleja sai kontrollmenetluse uurimisperioodil selle skeemi põhjal toetusi. Ta kasutas DEPB skeemi ekspordijärgselt. Skeemi üksikasjalik kirjeldus on ära toodud Ekspordi- ja impordipoliitika paragrahvis 4.3 (India Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi 31. märtsi 2002 teatis nr 1/2002-07).

Skeemi kohaselt võivad kõik selleks õigustatud eksportijad taotleda soodustusi, mis arvutatakse protsendina eksporditud lõpptoodangu väärtusest. Sellised DEPB määrad on India valitsus standardsete tootmissisendite ja väljundite normide (Standard Input/Output Norms – SION) põhjal kehtestanud enamikule toodetele, kõnesolev toode kaasa arvatud. Toetussummade suurust näitavad tõendid väljastatakse automaatselt.

Ekspordijärgne DEPB võimaldab niisuguseid soodustusi kasutada mistahes hilisema impordi juures (näiteks toormaterjali või tootmisvahendite import), välja arvatud kaubad, mille sissevedu on keelatud või toimub piirangutega. Selliselt imporditud kaupu võib kas siseturul müüa (tasudes selle pealt müügimaksu) või muul viisil kasutada.

DEPB soodustused on vabalt edasiantavad. DEPB tõend kehtib 12 kuud alates tõendi väljastamise päevast.

(17)

DEPB tingimused ei ole pärast esialgset uuringut muutunud. Seaduse kohaselt on siin tegu ekspordinäitajatest sõltuva subsideerimisskeemiga, mistõttu esialgsel uurimisel leiti, et see tuleb algmääruse artikli 3(4)(a) kohaselt lugeda spetsiifiliseks ja tasakaalustatavaks subsiidiumiks.

(18)

Nagu on välja selgitatud, kandis taotleja kõik DEPB soodustused üle oma sidusettevõttele Viraj Alloys Ltd. Sama tegid ka taotleja kolm ülejäänud sidusettevõtet – Viraj Forgings Ltd., Viraj Impoexpo Ltd. ja Viraj Profiles Ltd. Nagu uurimise käigus selgus, varustab Viraj Alloys Ltd. kõiki eespool nimetatud firmasid toorainega ja kasutas talle üle kantud DEPB soodustusi kaupade maksuvabaks importimiseks.

Lisaks selgus, et kõnesoleva toote eksport toimus mitme sidusettevõtte kaudu. Arvestades, et taotleja omanikud kontrollivad laialdase aktsiaomandi kaudu kõiki neid sidusettevõtteid ja et need sidusettevõtted on kõnesoleva toote tootmise ja müügi teatud aspektidega seotud, peeti õigeks vaadelda kõiki neid firmasid üheskoos kui ühtainsat soodustuse saajat.

Seega tulenes DEPB skeemi alusel saadud toetuste suurus nende soodustuste kogusummast, mis on märgitud nii taotlejale kui ka tema sidusettevõtetele väljastatud tõenditele. Kuna toetus ei sõltunud eksporditud kogustest, jagati toetussumma vastavalt algmääruse artikli 7(2) sätetele ära taotleja ja tema sidusettevõtete summaarse ekspordikäibe peale.

Kokkuvõttes sai firma VSL Wires Limited kontrollmenetluse uurimisperioodil sellest skeemist kasu ja sai 12,7 % suurust toetust.

4.   Tulumaksuvabastuse skeem (Income Tax Exemption Scheme – ITES)

(19)

Tehti kindlaks, et taotleja sai selle skeemi alusel toetusi ja seda eeskätt India tulumaksuseaduse paragrahvi 80HHC põhjal.

India 1961. aasta tulumaksuseaduses näidatakse ära, mille põhjal firmad saavad maksu tasumisel soodustusi taotleda. Taotletavaid soodustusi hõlmavad näiteks seaduse paragrahv 10A (kehtib vabakaubandustsoonides asuvate firmade puhul), 10B (kehtib firmadele, mida loetakse ekspordile orienteeritud üksusteks) ja 80HHC (kehtib kaupu eksportivatele firmadele). ITES-i põhjal soodustuste saamiseks tuleb firmal maksudeklaratsiooni maksuametile esitamisel koostada vastav taotlus. Maksuaasta kestab 1. aprillist kuni 31. märtsini ja maksudeklaratsioon tuleb esitada järgmise aasta 30. novembriks. Antud juhul langes kontrollmenetluse uurimisperiood maksu- ja rahandusaastaga kokku (1. aprill 2002 kuni 31. märts 2003).

(20)

ITES-i tingimused ei ole pärast esialgset uurimist muutunud. Esialgse uurimise käigus leiti, et ITES on tasakaalustatav subsiidium, kuna India valitsus loovutab siin firmale teatud rahasumma sellega, et loobub riigituludest ekspordikasumilt võetavate otseste maksude näol, mis firmal tuleks tasuda, kui ta ei oleks tulumaksusoodustusi taotlenud. Samas selgitati välja, et paragrahvi 80HHC põhjal toimiv ITES kaotatakse järkjärgult rahandusaastate 2000-2001 kuni 2004-2005 vahelisel ajavahemikul, millisel viimasel rahandusaastal ekspordikasumeid enam tulumaksust ei vabastata. Kontrollmenetluse uurimisperioodil kuulus tulumaksuvabastuse alla ainult 50 % ekspordist saadavast kasumist.

(21)

Seaduse kohaselt sõltub toetuse suurus ekspordi tulemustest algmääruse artikli 3(4)(a) mõttes, kuna maksuvabastuse alla kuuluvad ainult eksportmüügi kasumid, ja seetõttu loetakse seda spetsiifiliseks toetuseks.

(22)

Taotlejale osaks saanud soodustuse suurus arvutati tema poolt kontrollmenetluse uurimisperioodil tasumisele kuulunud maksusummade erinevusena soodustuse rakendamise ja selle mitterakendamise korral. Ettevõtte tulumaksust ja täiendavast maksust koosneva tulumaksu määr oli antud ajavahemikul 36,75 %. Selleks, et kogu taotlejale osaks saanud soodustust välja arvutada ja arvestades, et kolm taotleja sidusettevõtet kontrollmenetluse uurimisperioodil samuti kõnesolevat toodet eksportisid (vt. eespool punkt (18)), on toetuse suuruse arvutamisel võetud arvesse taotleja enda ning firmade Viraj Forgings Ltd., Viraj Impoexpo Ltd. ja Viraj Profiles Ltd. tulumaksusoodustused. Kuna toetus ei sõltunud eksporditud kogustest, jagati toetussumma vastavalt algmääruse artikli 7(2) sätetele ära taotleja ja tema sidusettevõtete summaarse ekspordikäibe peale. Nõnda arvutati välja, et firma VSL Wires Ltd. sai selle skeemi kohaselt 1,4 % suurust toetust.

5.   Eksporti edendavate tootmisvahendite skeem (Export Promotion capital Goods Scheme – EPCGS)

(23)

Tehti kindlaks, et taotleja EPCGS-i ei kasutanud.

6.   Eksporttoodangu töötlemise tsoonide (EPZ)/ekspordile orienteeritud üksuste (EOU) skeem

(24)

Tehti kindlaks, et taotleja ei paiknenud EPZ-s ega olnud EOU ning seetõttu seda skeemi ei kasutanud.

7.   Muud skeemid

(25)

Tehti kindlaks, et taotleja ei olnud kasutanud uusi, pärast esialgse uurimisperioodi lõppu juurutatud subsideerimisskeeme ega olnud pärast seda tähtaega saanud ka mingeid ad hoc toetusi.

8.   Tasakaalustatavate toetuste suurus

(26)

Mitmesuguste ülalkirjeldatud skeemide uurimise lõpptulemuste põhjal sai taotleja tasakaalustatavaid toetusi alljärgnevas ulatuses:

 

DEPB

ITES

Kokku

VSL Wires Limited

12,7 %

1,4 %

14,1 %

E.   KONTROLLMENETLUSELE ALLUTATUD MEETMETES TEHTAVAD MUUDATUSED

(27)

Uurimise käigus tehtud järelduste põhjal leitakse, et firma VSL Wires Limited poolt toodetava ja eksporditava vähem kui 1 mm või läbimõõduga roostevaba terastraadi import Ühenduse liikmesmaadesse tuleb maksustada tasandustollimaksuga vastavalt sellele firmale kontrollmenetluse uurimisperioodil tehtud individuaalsete soodustuste suurusele.

(28)

Seetõttu tuleb määrust (EÜ) nr 1601/1999 vastavalt muuta.

F.   MEETMETEST TEAVITAMINE JA NENDE KEHTIVUSAEG

(29)

Komisjon teavitas taotlejat ja India valitsust olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek nõukogu määruse (EÜ) nr 1601/1999 muutmiseks. Neile anti ka piisavalt aega oma arvamuse avaldamiseks.

(30)

Teavitamise peale saadetud vastuses väitis taotleja, et ekspordijärgne DEPB on asendav maksude alandamise/maksutagastuse skeem, mida Komisjon subsideerimise ulatuse ja tasakaalustatava soodustuse osas valesti hindas. Ta väitis, et Komisjoni hinnang selle skeemi kohaselt antud soodustustele oli ekslik, kuna subsiidiumiks saab lugeda üksnes õigustamatult suurt maksutagastust ja et Komisjon ei uurinud süsteemi praktilist toimimist.

Komisjon on korduvalt leidnud (vt. näiteks nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2002 (4) ja eriti selle punktid (14) kuni (20)), et ekspordijärgne DEPB ei ole maksutagastuse ega asendava maksutagastuse skeem, kuna see ei ole algmääruse artikliga 2(1)(ii) seotud määruse lisade I kuni III ühegi sättega kooskõlas. Selles skeemis ei sisaldu kohustust importida ainult eksporttoodangu tootmiseks kasutatavaid kaupu (algmääruse lisa II), mis tagaks lisa I(i) nõuete täitmise. Pealegi ei ole loodud kontrollisüsteemi selle jälgimiseks, kas imporditavad kaubad tõepoolest tootmisprotsessis ära tarvitatakse. See ei ole ka asendava maksutagastuse skeem, kuna imporditavate kaupade kogused ja omadused võivad erineda eksporttoodangu tootmiseks kasutatavate kodumaiste sisendite vastavatest näitajatest (algmääruse lisa III). Ning lõpuks on eksportivatel tootjatel DEPB soodustustele õigus sõltumata sellest, kas nad mingeid tootmissisendeid impordivad või mitte.

Taotleja puhul selgus uurimise käigus, et toorainet importis tollivabalt üks tema sidusettevõtetest, kasutades selleks kõigilt sidusettevõtetelt üle kantud DEPB soodustusi, mida nood olid mitmesuguste toodete eksportimisel saanud. Samas pole võimalik välja selgitada seoseid iga vaadeldava firma soodustuste ja imporditud kaupade vahel, mis on saadud sellelt ainsalt tooraine impordiga tegelevalt sidusettevõttelt. Lisaks ei olnud India valitsus loonud kontrollisüsteemi selle jälgimiseks, milline firma millist importtoodangut millise toote valmistamisel kasutas. Et ülalnimetatud erand toetuse määratluses seetõttu siin ei kehti, on tasakaalustatavaks soodustuseks kõigi skeemi kohaselt saadud toetuste kogusumma. Neil põhjustel ei saa esitatud väitega nõustuda.

Veel väitis taotleja, et “Komisjoni teenistused ei vähendanud impordimaksu soodustusi kantud kulude võrra, mistõttu toetuse suuruse arvutused olid ebaõiged ja liialdatud”. Sellega seoses tuleb märkida, et taotlejal paluti varakult ja eespool punktis (18) esitatud olukorra kirjelduse põhjal esitada ekspordijärgsete DEPB soodustuste loend kõigi kontrollmenetluse uurimisperioodi jooksul toimunud eksporditehingute osas. Taotlejal paluti esitada samasugused andmed ka sama ajavahemiku jooksul kõigi oma sidusettevõtete poolt teostatud eksporditehingute osas koos andmetega kõigi taotlemistasude või muude soodustuste saamiseks kantud kulude kohta. Taotleja ei ole aga selliseid andmeid esitanud ja ei suutnud ka kohapeal toimunud kontrollimise käigus vastavat informatsiooni esitada. Seetõttu ei saadud vastavate andmete puudumise tõttu eespool punktis (18) toodud toetuse suurust selliste kulude võrra vähendada.

(31)

Käesolev ülevaade ei mõjuta algmääruse artiklis 18(1) nimetatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1601/1999 kehtivuse lõppemise kuupäeva,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1601/1999 artiklis 1(2) olevale tabelile lisatakse järgmine rida:

VSL Wires Limited, G-1/3 MIDC, Tarapuri tööstuspiirkond, Boisari rajoon, Thane, Maharashtra, India

14,1

A444

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuli 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

C. VEERMAN


(1)  EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 189, 22.7.1999, lk 26.

(3)  ELT C 161, 10.7.2003, lk 3.

(4)  EÜT L 196, 25.7.2002, lk 1.


20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/19


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1324/2004,

19. juuli 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. juulil 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuli 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).


LISA

Komisjoni 19. juuli 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

052

39,9

999

39,9

0707 00 05

052

61,4

999

61,4

0709 90 70

052

77,9

999

77,9

0805 50 10

052

65,1

388

62,8

524

57,1

528

49,8

999

58,7

0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90

388

81,5

400

110,2

404

86,6

508

78,3

512

91,6

524

83,4

528

79,7

720

71,5

804

92,2

999

86,1

0808 20 50

052

120,3

388

88,2

512

87,2

528

80,3

999

94,0

0809 10 00

052

187,8

094

69,5

999

128,7

0809 20 95

052

287,4

400

299,0

404

303,6

999

296,7

0809 30 10, 0809 30 90

052

161,0

999

161,0

0809 40 05

512

91,6

624

171,0

999

131,3


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.


20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/21


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1325/2004,

19. juuli 2004,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2921/90 lõssist kaseiini ja kaseinaatide tootmiseks antava abi kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 15 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 10. oktoobri 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 2921/90 (2) artikli 2 lõikega 1 on sätestatud lõssi kaseiiniks või kaseinaatideks töötlemiseks antav abi. Arvestades kaseiini ja kaseinaatide turuhinna muutust ühenduse turgudel ja maailmaturgudel, tuleks vähendada abi.

(2)

Määrust (EMÜ) nr 2921/90 tuleks vastavalt muuta.

(3)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga asendatakse määruse (EMÜ) nr 2921/90 artikli 2 lõikes 1 tekst “6,00 EUR” tekstiga “4,80 EUR”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuli 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 186/2004 (ELT L 29, 3.2.2004, lk 6).

(2)  EÜT L 279, 11.10.1990, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 590/2004 (ELT L 94, 31.3.2004, lk 5).


20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/22


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1326/2004,

19. juuli 2004,

mis määratleb lõpliku toetussumma kuivsöödale 2003/2004. turustusaastaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. veebruari 1995. aasta määrust (EÜ) nr 603/95 turgude ühise korralduse kohta kuivsöödasektoris, (1) eriti selle artiklit 18,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ülalmainitud määrus (EÜ) nr 603/95 kinnitab artikli 3 lõigetes 2 ja 3 töötlemisettevõtetele määratud toetussummad kunstlikult kuivatatud kuivsöödale ja päikesekuivale söödale, mida toodeti 2003/2004. turustusaastal, maksimaalsete garanteeritud koguste piires, mis on sätestatud ülalmainitud määruse artikli 4 lõigetes 1 ja 3.

(2)

Vastavalt komisjoni 6. aprilli 1995. aasta määruse (EÜ) nr 785/95 artikli 15 punkti a teisele taandele, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 603/95 (kuivsöödaturu ühise korralduse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (2) näitab liikmesriikidelt komisjonile edastatav teave, et maksimaalne garanteeritud kogus kunstlikult kuivatatud kuivsööda puhul ületati ja päikesekuiva sööda puhul maksimaalset garanteeritud kogust ei ületatud.

(3)

Seega on otstarbekas tõdeda, et ülalmainitud määrusega (EÜ) nr 603/95 sätestatud toetussummat peab vähendama vastavalt mainitud määruse artiklile 5 kunstlikult kuivatatud sööda puhul; ning päikesekuiva sööda puhul tuleb abisumma tervenisti abisaajatele välja maksta.

(4)

Käesolevas määruses ettenähtud meetmed on kooskõlas kuivsööda korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrusega (EÜ) nr 603/95 ette nähtud kuivsöödatoetus, mille summad on sätestatud kunstlikult kuivatatud kuivsööda kohta ülalmainitud määruse artikli 3 lõikes 2 ja päikesekuiva sööda kohta artikli 3 lõikes 3, kantakse üle 2003/2004. turustusaastaks järgnevalt:

a)

kunstlikult kuivatatud sööda toetust vähendatakse 66,45 euroni tonni kohta kõikides liikmesmaades;

b)

päikesekuiva sööda toetus makstakse tervenisti välja.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja on vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuli 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 63, 21.3.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 79, 7.4.1995, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1413/2001 (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 8).


20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/23


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1327/2004,

19. juuli 2004,

mis käsitleb alalist pakkumismenetlust valge suhkru ekspordimaksude ja/või eksporditoetuste kindlaksmääramiseks 2004/2005. turustusaastaks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. juuni 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1260/2001 suhkrusektori turgude ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 22 lõiget 2, artikli 27 lõikeid 5 ja 15 ja artikli 33 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühenduse ja maailma suhkruturgude olukorda silmas pidades tuleks turustusaastaks 2004/2005 võimalikult ruttu välja kuulutada valge suhkru eksporti käsitlev alaline pakkumismenetlus, mis suhkru maailmaturuhindade võimalikke kõikumisi arvesse võttes peab andma võimaluse ekspordimaksude ja/või eksporditoetuste kindlaksmääramiseks.

(2)

Suhkru eksporditoetuste kindlaksmääramiseks korraldatavaid pakkumismenetlusi reguleerivad üldeeskirjad on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1260/2001 artiklis 28.

(3)

Toimingu eripära silmas pidades tuleks alalise pakkumismenetluse raames välja antud ekspordilitsentside puhul näha ette asjakohased sätted ja erand komisjoni 27. juuni 1995. aasta määrusest (EÜ) nr 1464/95 suhkrusektori impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise üksikasjalike erieeskirjade kohta. (2) Siiski tuleks jätkuvalt kohaldada komisjoni 9. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1291/2000, milles sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (3) ning komisjoni 19. jaanuari 1989. aasta määrust (EMÜ) nr 120/89, millega kehtestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete ekspordimaksude ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad. (4)

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   CN-koodi 1701 99 10 alla kuuluva valge suhkru ekspordimaksude ja/või eksporditoetuste kindlaksmääramiseks kuulutatakse välja alaline pakkumismenetlus kõigi sihtkohtade jaoks, välja arvatud Albaania, Horvaatia, Bosnia-Hertsegoviina, Serbia-Montenegro (5) ja Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia. Alalise pakkumismenetluse kehtivusajal korraldatakse osalisi pakkumismenetlusi.

2.   Alaline pakkumismenetlus kestab kuni 28. juulini 2005.

Artikkel 2

Alaline pakkumismenetlus ja osalised pakkumismenetlused viiakse läbi vastavalt määruse (EMÜ) nr 1260/2001 artiklile 28 ja järgnevatele sätetele.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid koostavad pakkumismenetluse teadaande. Pakkumismenetluse teadaanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriigid võivad avaldada või lasta avaldada kõnealuse teadaande ka mujal.

2.   Teadaandes märgitakse eelkõige pakkumismenetluse tingimused.

3.   Kõnealust teadaannet võib alalise pakkumismenetluse kehtivusaja jooksul muuta. Seda muudetakse, kui pakkumismenetluse tingimusi muudetakse kõnealuse ajavahemiku jooksul.

Artikkel 4

1.   Tähtaeg, mille jooksul võib esitada pakkumisi esimese osalise pakkumismenetluse raames:

a)

algab 23. juulil 2004;

b)

lõpeb 29. juulil 2004 kell 10 Brüsseli aja järgi.

2.   Tähtajad, mille jooksul võib esitada pakkumisi teise ja järgmiste osaliste pakkumismenetluste raames:

a)

algavad esimesel tööpäeval pärast eelmise tähtaja lõppu;

b)

lõpevad järgnevatel kuupäevadel kell 10 Brüsseli aja järgi:

12 ja 26 august 2004,

9, 16, 23 ja 30 september 2004,

7, 14, 21 ja 28 oktoober 2004,

4, 11 ja 25 november 2004,

9 ja 23 detsember 2004,

6 ja 20 jaanuar 2005,

3 ja 17 veebruar 2005,

3, 17 ja 31 märts 2005,

14 ja 28 aprill 2005,

12 ja 26 mai 2005,

2, 9, 16, 23 ja 30 juuni 2005,

14 ja 28 juuli 2005.

Artikkel 5

1.   Kõnealuse pakkumismenetlusega seotud pakkumised tuleb esitada ühel järgnevatest viisidest:

a)

kirjalikult esitatud pakkumine anda kättesaamistõendi vastu üle liikmesriigi pädevale asutusele;

b)

saata kirjalik pakkumine kõnealusele asutusele tähtkirja või telegrammi teel;

c)

juhul, kui kõnealune pädev asutus sellist edastamisvormi tunnistab, saata pakkumine teleksi, faksi või elektronposti teel.

2.   Pakkumine kehtib vaid siis, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused.

a)

Pakkumises peab olema märgitud:

i)

viide pakkumismenetluse teadaandele;

ii)

pakkuja nimi ja aadress;

iii)

eksporditava valge suhkru kogus;

iv)

ekspordimaksu või vajaduse korral eksporditoetuse summa eurodes kolme kümnendkohani ümardatult 100 kg valge suhkru kohta;

v)

punktis iii nimetatud suhkrukoguse kohta esitatava tagatise miinimumsumma selle liikmesriigi vääringus, kus pakkumine esitatakse.

b)

Eksporditav kogus on vähemalt 250 tonni valget suhkrut.

c)

Enne pakkumiste esitamise tähtaja lõppu esitatakse tõend selle kohta, et pakkuja on esitanud pakkumises märgitud tagatise.

d)

See sisaldab pakkuja avaldust, milles ta kohustub eduka pakkumise korral taotlema artikli 12 lõike 2 teises taandes sätestatud tähtaja jooksul eksporditavatele valge suhkru kogustele ekspordilitsentsi või -litsentse.

e)

See sisaldab pakkuja avaldust, milles ta kohustub eduka pakkumise korral:

i)

täiendama tagatist, makstes artikli 13 lõikes 4 nimetatud summa, kui artikli 12 lõikes 2 nimetatud ekspordilitsentsist tulenevat eksportimiskohustust ei täideta;

ii)

teatama litsentsi välja andnud asutusele 30 päeva jooksul pärast kõnealuse ekspordilitsentsi kehtivuse lõppemist koguse või kogused, mille puhul litsentsi ei kasutatud.

3.   Pakkumises võib seada tingimuseks, et seda tuleb käsitada esitatuna üksnes juhul, kui on täidetud üks või mõlemad järgnevad tingimused:

a)

minimaalne ekspordimaks või vajaduse korral maksimaalne eksporditoetus määratakse kindlaks kõnealuste pakkumiste esitamise tähtpäeval;

b)

edukas pakkumine on seotud kogu pakutava koguse või selle teatava osaga.

4.   Pakkumist, mis ei ole esitatud kooskõlas lõigetega 1 ja 2 või mis sisaldab muid kui käesoleva pakkumismenetluse puhul ettenähtud tingimusi, ei võeta arvesse.

5.   Esitatud pakkumist ei saa tagasi võtta.

Artikkel 6

1.   Iga pakkuja peab esitama tagatise suurusega 11 eurot 100 kilogrammi käesoleva pakkumismenetluse raames eksporditava valge suhkru kohta.

Ilma et see piiraks artikli 13 lõike 4 kohaldamist, muutub kõnealune tagatis eduka pakkumise puhul artikli 12 lõikes 2 nimetatud taotlemise ajal ekspordilitsentsi tagatiseks.

2.   Lõikes 1 nimetatud tagatis võidakse esitada pakkuja valikul kas sularahas või garantiina, mille on andnud selle liikmesriigi poolt sätestatud kriteeriumidele vastav asutus, kus pakkumine on esitatud.

3.   Välja arvatud vääramatu jõu korral, vabastatakse lõikes 1 nimetatud tagatis:

a)

pakkujatele selle koguse osas, mille puhul pakkumisi vastu ei võetud;

b)

edukatele pakkujatele, kes ei ole artikli 12 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul taotlenud asjakohaseid ekspordilitsentse, 10 euro ulatuses 100 kg valge suhkru kohta;

c)

edukatele pakkujatele koguse puhul, mille osas nad on täitnud määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 31 punkti b ja artikli 32 lõike 1 punkti b alapunkti i tähenduses artikli 12 lõikes 2 nimetatud litsentsist tuleneva ekspordikohustuse vastavalt kõnealuse määruse artikli 35 tingimustele.

Lõike 1 punkti b kõnealusest vabastatava tagatise osast lahutatakse summa, mis vastab vastavalt vajadusele:

a)

asjaomase osalise pakkumismenetluse puhul kindlaks määratud eksporditoetuse maksimumsumma ja järgmise osalise pakkumismenetluse puhul kindlaks määratud eksporditoetuse maksimumsumma vahele, kui viimati nimetatud summa on esimesest suurem;

b)

asjaomase osalise pakkumismenetluse puhul kindlaks määratud ekspordimaksu miinimumsumma ja järgmise osalise pakkumismenetluse puhul kindlaks määratud ekspordimaksu miinimumsumma vahele, kui viimati nimetatud summa on esimesest väiksem.

Sellest tagatise osast või tagatisest, mida ei vabastata, jäädakse ilma suhkrukoguse puhul, mille osas vastavad kohustused ei ole täidetud.

4.   Vääramatu jõu korral võtab asjaomase liikmesriigi pädev asutus kasutusele tagatise vabastamiseks vajalikuks peetavad meetmed, arvestades asjaolusid, millele asjaomane isik on viidanud.

Artikkel 7

1.   Asjaomane pädev asutus vaatab pakkumised läbi kinnisel istungil. Läbivaatusel osalevad isikud ei tohi avalikustada sellega seotud üksikasju.

2.   Liikmesriigid edastavad esitatud pakkumised komisjonile, nimetamata sealjuures pakkujate nimesid, kelleni need peavad jõudma hiljemalt üks tund ja 30 minutit pärast pakkumismenetluse teadaandes sätestatud iganädalase pakkumiste esitamise tähtaja lõppu.

Pakkumiste puudumise korral teatavad liikmesriigid sellest komisjonile esimeses lõigus sama tähtaja jooksul.

Artikkel 8

1.   Pärast saadud pakkumiste läbivaatamist võib määrata kindlaks asjaomase osalise pakkumismenetluse maksimumkoguse.

2.   Teatava osalise pakkumismenetluse puhul võib teha otsuse pakkumisi mitte vastu võtta.

Artikkel 9

1.   Ühenduse ja maailma suhkruturgude praegust olukorda ja prognoositavat arengut silmas pidades määratakse kindlaks:

a)

minimaalne ekspordimaks või

b)

maksimaalne eksporditoetus.

2.   Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, sõlmitakse minimaalse ekspordimaksu kindlaksmääramisel leping pakkuja või pakkujatega, kelle pakkumine on sama suur või suurem kui kõnealune minimaalne maks.

3.   Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, sõlmitakse maksimaalse eksporditoetuse kindlaksmääramisel leping pakkuja või pakkujatega, kelle pakkumine on sama suur või väiksem kui kõnealune maksimaalne toetus, ja iga pakkujaga, kes on teinud ekspordimaksu käsitleva pakkumise.

Artikkel 10

1.   Kui osalise pakkumismenetluse puhul on kindlaks määratud maksimumkogus ja kui on kindlaks määratud minimaalne ekspordimaks, sõlmitakse leping selle pakkujaga, kelle pakkumises märgitud ekspordimaks on kõrgeim. Kui kõnealune pakkumine ei hõlma kogu maksimumkogust, sõlmitakse pakutava ekspordimaksu suuruse põhjal alanevas järjekorras lepingud teiste pakkujatega, kuni kogu maksimumkogus on kaetud.

Kui osalise pakkumismenetluse puhul on kindlaks määratud maksimumkogus ja kui on kindlaks määratud maksimaalne eksporditoetus, sõlmitakse lepingud vastavalt esimesele taandele ja kui vastuvõetud pakkumised ei hõlma kogu maksimumkogust või kui ekspordimaksu käsitlevaid pakkumisi ei ole, sõlmitakse eksporditoetuse suuruse põhjal kasvavas järjekorras lepinguid eksporditoetust käsitlevate pakkumiste esitajatega, kuni kogu maksimumkogus on kaetud.

2.   Kui lõike 1 kohaselt teatava pakkujaga lepingu sõlmimine toob kaasa maksimumkoguse ületamise, piirdutakse kõnealuse lepingu sõlmimisel veel saadaoleva kogusega. Kui kaks või enam pakkumist käsitlevad sama suurt maksu või toetust ja kõikide pakkumiste vastuvõtmine toob kaasa maksimumkoguse ületamise, sõlmitakse lepingud saadaoleva koguse suhtes:

a)

jagades selle asjaomaste pakkujate vahel võrdeliselt nende pakkumistes sisalduvate üldkogustega või

b)

jagades selle asjaomaste pakkujate vahel nendele määratud maksimumkoguste alusel või

c)

liisuheitmisega.

Artikkel 11

1.   Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teatab taotlejatele viivitamata nende pakkumismenetluses osalemise tulemusest. Lisaks sellele saadab kõnealune asutus edukatele pakkujatele teate pakkumise vastuvõtmise kohta.

2.   Pakkumise vastuvõtmise teates märgitakse vähemalt:

a)

viide pakkumismenetluse teadaandele;

b)

eksporditava valge suhkru kogus;

c)

punktis b nimetatud koguselt tasutava ekspordimaksu või kõnealuse koguse eest makstava eksporditoetuse summa eurodes 100 kg valge suhkru kohta.

Artikkel 12

1.   Edukal pakkujal on õigus saada lõikes 2 nimetatud asjaoludel lepingus märgitud koguse kohta ekspordilitsents, milles on vastavalt märgitud tema pakkumises esitatud ekspordimaks või eksporditoetus.

2.   Edukal pakkujal on kohustus esitada vastavalt määruse (EÜ) nr 1291/2000 asjakohastele sätetele kõnealuse koguse kohta ekspordilitsentsi taotlus, kusjuures kõnealust taotlust ei saa tagasi võtta ja määruse (EMÜ) nr 120/89 artiklit 12 sellisel juhul ei kohaldata.

Taotlus esitatakse hiljemalt:

a)

järgmisel nädalal toimuva osalise pakkumismenetluse päevale eelneval viimasel tööpäeval või

b)

kui kõnealusel nädalal osalist pakkumismenetlust ei toimu, järgmise nädala viimasel tööpäeval.

3.   Edukal pakkujal on kohustus eksportida pakutav kogus ja kui kõnealust kohustust ei täideta, kohustus maksta vajaduse korral artikli 13 lõikes 4 osutatud summa.

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud õigused ja kohustused ei ole loovutatavad.

Artikkel 13

1.   Määruse (EÜ) nr 1464/95 artikli 9 esimest lõiku ei kohaldata käesoleva määruse kohaselt eksporditava valge suhkru suhtes.

2.   Ekspordilitsentsid, mis on välja antud seoses osalise pakkumismenetlusega, kehtivad väljaandmise päevast kuni osalise pakkumismenetluse läbiviimise kuule järgneva viienda kalendrikuu lõpuni.

Pärast 1. maid 2005 toimuvate osaliste pakkumismenetluste raames välja antud ekspordilitsentsid kehtivad siiski ainult kuni 30. septembrini 2005.

Kui ilmnevad tehnilised raskused, mis takistavad ekspordi teostamist enne lõikes 2 sätestatud litsentsi kehtivusaja lõppu, võib ekspordilitsentsi välja andnud liikmesriigi pädev asutus pikendada kõnealuse litsentsi omaniku kirjalikul taotlusel litsentsi kehtivust kuni 15. oktoobrini 2005, tingimusel et kõnealuse ekspordi suhtes ei kohaldata nõukogu määruse (EMÜ) nr 565/80 artiklis 4 või 5 sätestatud eeskirju. (6)

3.   Ajavahemikus 29. juulist30. septembrini 2004 toimuvate osaliste pakkumismenetluste raames välja antud ekspordilitsentse saab kasutada alles alates 1. oktoobrist 2004.

4.   Välja arvatud vääramatu jõu korral, kui artikli 12 lõikes 2 osutatud ekspordilitsentsist tulenevat ekspordikohustust ei ole täidetud ja kui artikli 6 lõikes 1 nimetatud tagatis on väiksem kui:

a)

litsentsil märgitud ekspordimaks, millest on lahutatud määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 33 lõike 1 teises lõigus osutatud kõnealuse litsentsi kehtivusaja viimasel päeval kehtiv maks, või

b)

litsentsil märgitud ekspordimaksu ja määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikes 2 osutatud kõnealuse litsentsi kehtivusaja viimasel päeval kehtiva toetuse summa, või

c)

määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikes 2 osutatud kõnealuse litsentsi kehtivusaja viimasel päeval kehtiv eksporditoetus, millest on lahutatud kõnealusel litsentsil märgitud toetus,

tuleb litsentsiomanikul koguse eest, mille suhtes nimetatud kohustust ei täidetud, tasuda summa, mis võrdub vastavalt kas punktis a, b või c osutatud arvutuse tulemuse ja artikli 6 lõikes 1 osutatud tagatise vahega.

Artikkel 14

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuli 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER


(1)  EÜT L 178, 30.6.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 39/2004 (ELT L 6, 10.1.2004, lk 16).

(2)  EÜT L 144, 28.6.1995, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 96/2004 (ELT L 15, 22.1.2004, lk 4).

(3)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 636/2004 (ELT L 100, 6.4.2004, lk 25).

(4)  EÜT L 16, 20.1.1989, lk 19. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 910/2004 (ELT L 163, 30.4.2004, lk 63).

(5)  Kaasa arvatud Kosovo, nagu see on defineeritud ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonis 1244.

(6)  EÜT L 62, 7.3.1980, lk 5.


20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/28


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1328/2004,

19. juuli 2004,

millega kehtestatakse ühenduse tootja- ja impordihinnad nelkide ja rooside suhtes, pidades silmas teatavate Küproselt, Iisraelist, Jordaaniast, Marokost ning Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärit lillekasvatustoodete importi reguleeriva korra kohaldamist

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 21. detsembri 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 4088/87, millega määratakse kindlaks teatavate Küproselt, Iisraelist, Jordaaniast, Marokost, Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärit lillede impordi soodustollimaksude kohaldamise tingimused, (1) eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti a,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 700/88 artiklis 1b osutatud üheõieliste (standardtüüpi) nelkide, mitmeõieliste (spray-tüüpi) nelkide, suureõieliste rooside ja väikseõieliste rooside ühenduse tootja- ja impordihinnad kahenädalaseks perioodiks on kehtestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 20. juulil 2004.

Käesolevat määrust kohaldatakse 21. juuli kuni 3. august 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. juuli 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ


(1)  EÜT L 382, 31.12.1987, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1300/97 (EÜT L 177, 5.7.1997, lk 1).

(2)  EÜT L 72, 18.3.1988, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2062/97 (EÜT L 289, 22.10.1997, lk 1).


LISA

komisjoni 19. juuli 2004 aasta määrusele, millega kehtestatakse ühenduse tootja- ja impordihinnad nelkide ja rooside suhtes, pidades silmas teatavate Küprosest, Iisraelist, Jordaaniast, Marokost ning Jordani Läänekaldalt ja Gaza sektorist pärit lillekasvatustoodete importi reguleeriva korra kohaldamist

(EUR/100 tüki kohta)

Ajavahemik: 21. juuli 2004 kuni 3. august 2004

Ühenduse tootjahind

Üheõielised nelgid

(standardtüüpi)

Mitmeõielised nelgid

(spray-tüüpi)

Suureõielised roosid

Väikseõielised roosid

 

16,11

14,65

21,40

11,51


Ühenduse impordihind

Üheõielised nelgid

(standardtüüpi)

Mitmeõielised nelgid

(spray-tüüpi)

Suureõielised roosid

Väikseõielised roosid

Iisrael

Maroko

Küpros

Jordaania

Jordani Läänekallas ja Gaza sektor


Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/30


NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2004/552/ÜVJP,

12. juuli 2004,

Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi toimimise aspektide kohta, mis mõjutavad Euroopa Liidu julgeolekut

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1321/2004 struktuuride loomise kohta Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi haldamiseks (1) asutati ühenduse agentuur, Euroopa globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) järelevalveasutus.

(2)

Kõnealune määrus näeb ette, et järelevalveasutus haldab muu hulgas kõiki raadionavigatsioonisüsteemi ohutuse ja julgeolekuga seotud aspekte, ilma et see piiraks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide julgeolekuga seotud asjaolusid.

(3)

Määrus näeb samuti ette, et järelevalveasutus väljastab tegevusloa eraõiguslikust isikust tegevusloaomanikule, kes vastutab süsteemi ellurakendamise ja haldamise eest ja on järelevalveasutusega sõlmitud kontsessioonilepinguga kohustatud järgima kõiki juhiseid, mida nõukogu annab vastavalt käesolevale ühismeetmele.

(4)

Olukordades, kus süsteemi toimimine võib mõjutada Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeolekut, peaks nõukogu otsustama vajalike meetmete võtmise üle.

(5)

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindajana tegutseval nõukogu peasekretäril peaks käesoleva ühismeetme kohaldamiseks olema kiireloomulistel juhtudel volitused võtta vajalikud meetmed ning tal peaks olema võimalik tagada süsteemi toimimise pidev järelevalve,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Ilma et see piiraks nõukogu määrust (EÜ) nr 1321/2004 sätestab käesolev ühismeede nõukogu kohustused juhtudeks, kui Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi (edaspidi “süsteem”) toimimine võib ohustada Euroopa Liidu või selle liikmesriikide julgeolekut.

Artikkel 2

1.   Juhul kui süsteemi toimimine või kasutamine ohustab Euroopa Liidu või liikmesriigi julgeolekut või kui süsteemi toimimine on ohustatud, eelkõige kui see oht tuleneb rahvusvahelisest kriisist, otsustab nõukogu Euroopa GNSS järelevalveasutusele ja süsteemi tegevusloa omanikule antavate vajalike juhiste üle. Iga nõukogu liige, kõrge esindajana tegutsev nõukogu peasekretär või komisjon võib taotleda nõukogu arutelu sellistes juhistes kokkuleppimiseks.

2.   Kui see on võimalik, küsib nõukogu järelevalveasutuselt nõu mis tahes kavandatavate juhiste tõenäolise laiema mõju kohta Galileo süsteemile.

3.   Poliitika- ja julgeolekukomitee esitab nõukogule arvamuse vastavalt vajadusele.

Artikkel 3

1.   Erandjuhtudel, kui olukorra kiireloomulisus nõuab viivitamatut tegutsemist, on kõrge esindajana tegutsev nõukogu peasekretär volitatud andma artikli 2 lõikes 1 osutatud vajalikud juhised. Kõrge esindajana tegutsev nõukogu peasekretär teavitab viivitamatult nõukogu ja komisjoni selle artikli kohaselt antud juhistest.

2.   Nõukogu võib otsustada vajaduse korral juhiseid muuta.

Artikkel 4

Nõukogu vaatab vajaduse korral ühehäälselt otsustades läbi käesoleva ühismeetme artiklites 2 ja 3 sätestatud eeskirjad ja menetlused ning täiustab neid Euroopa satelliit-raadionavigatsioonisüsteemi arengut silmas pidades. Seda arvestades määrab nõukogu eelkõige meetmed, mis võetakse ohu korral Euroopa Liidu või liikmesriigi julgeolekule, eriti avalikes huvides kasutatava teenuse (PRS) vastuvõtjate kadumise, väärkasutuse või ohuseisundi korral; samuti määrab nõukogu järelevalveasutusele vajalike juhiste edastamise viisi kõikides küsimustes, mis võivad mõjutada Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide julgeolekut.

Artikkel 5

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 6

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 12. juuli 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. BOT


(1)  Vt käesoleva ELT lk 1.


20.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 246/32


NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT 2004/553/ÜVJP,

19. juuli 2004,

millega muudetakse ühist seisukohta 2003/495/ÜVJP Iraagi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 15,

ning arvestades järgmist:

(1)

7. juulil 2003 võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2003/495/ÜVJP (1) Iraagi kohta, millega rakendatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1483 (2003).

(2)

8. juunil 2004 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 1546 (2004), millega tervitatakse Iraagi suveräänse ajutise valitsuse moodustamist, mis võtab endale 30. juuniks 2004 Iraagi valitsemiseks täisvastutuse ja -volitused; 30. juuniks 2004 lõpeb Iraagi okupeerimine, ajutine koalitsioonivõim läheb laiali ja Iraak taastab oma täieliku suveräänsuse; samas rõhutatakse Iraagile relvade ja nendega seotud materjalide – v.a nende relvade ja nendega seotud materjalide, mida vajavad Iraagi valitsus või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1511 (2003) alusel loodud rahvusvahelised relvajõud – müügi ja tarnimisega seotud keeldude järgimise tähtsust kõikide riikide poolt, nagu on kehtestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 661 (1990) ja sellele järgnevate vastavate resolutsioonidega, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1483 (2003); tuletatakse meelde liikmesriikide jätkuvaid kohustusi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1483 (2003) kohaselt külmutada ja üle kanda teatud rahalisi vahendeid, varasid ja majandusressursse ning samuti riikidel lasuvaid kohustusi või keelde, mis on seotud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 687 (1991) punktides 8 ja 12 nimetatud kaupadega või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 707 (1991) punkti 3 alapunktis f kirjeldatud tegevustega.

(3)

28. juunil 2004 läks ajutine koalitsioonivõim laiali ja Iraak taastas oma täieliku suveräänsuse.

(4)

Teatavate abinõude rakendamiseks on vaja ühenduse meetmeid.

(5)

Nõukogu ühist seisukohta 2003/495/ÜVJP tuleks seepärast muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISE SEISUKOHA:

Artikkel 1

Ühise seisukoha 2003/495/ÜVJP artikkel 1 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

1.   Keelatakse relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -seadmete, poolsõjalise varustuse ja eespool nimetatuile ettenähtud varuosade müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine Iraaki liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või nende lippu kandvaid laevu või õhusõidukeid kasutades, olenemata sellest, kas need tooted on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte.

2.   Ilma et see piiraks liikmesriikidel lasuvaid kohustusi või keelde, mis on seotud ÜRO Julgeolekunõukogu 3. aprilli 1991. aasta resolutsiooni 687 (1991) punktides 8 ja 12 nimetatud kaupadega või ÜRO Julgeolekunõukogu 15. augusti 1991. aasta resolutsiooni 707 (1991) punkti 3 alapunktis f kirjeldatud tegevustega, ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 1 relvade ja nendega seotud materjalide, mida vajavad Iraagi valitsus ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1511 (2003) alusel loodud rahvusvahelised relvajõud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1546 (2004) määratletud eesmärkidel, müügi, tarnimise, üleandmise või eksportimise suhtes.

3.   Lõikes 2 osutatud relvade ja nendega seotud materjalide müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks ja eksportimiseks annavad loa liikmesriikide pädevad ametiasutused.”

Artikkel 2

Ühise seisukoha 2003/495/ÜVJP artikli 5 kohaldamist jätkatakse selle erandiga, et artikli 5 lõikes 1, lõike 2 punktides a ja b sätestatud privileege ja immuniteete ei kohaldata Iraagi poolt pärast 30. juunit 2004 võetud lepingulistest kohustusest tulenevate lõplike kohtuotsuste suhtes.

Artikkel 3

Käesolev ühine seisukoht jõustub selle vastuvõtmise päeval. Seda kohaldatakse alates 28. juunist 2004.

Artikkel 4

Käesolev ühine seisukoht avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 19. juuli 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

P. H. DONNER


(1)  ELT L 169, 8.7.2003, lk 72. Ühist seisukohta on muudetud ühise seisukohaga 2003/735/ÜVJP (ELT L 264, 15.10.2003, lk 40).