16.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/1

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1600/1999 (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Indias toodetud 1 mm ja suurema läbimõõduga CN-koodi ex 7223 00 19 alla kuuluva terastraadi (edaspidi “kõnesolev toode”) impordile. Need meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna määraga 0–55,6 %.

(2)

Samal ajal kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1599/1999 (4) samale Indias toodetud tootele lõpliku tasakaalustava tollimaksu. Meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna individuaalsete maksumääradega vahemikus 0–35,4 %, koostööd mittetegevatele eksportööridele on maksumäär 48,8 %.

(3)

Pärast lõplike meetmete kehtestamist sai komisjon ühelt India tootjalt, firmalt VSL Wires Limited (edaspidi “taotleja”) palve määruse (EÜ) nr 1600/1999 uue välisriigi eksportija läbivaatamismenetluse algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4. Taotleja väitis, et ta ei ole seotud ühegi teise kõnesoleva toote Indiast eksportijaga. Lisaks väitis ta, et ei eksportinud kõnesolevat toodet esialgse uurimisperioodi jooksul (st ajavahemikus 1. aprillist 1997 kuni 31. märtsini 1998), kuid eksportis kõnesolevat toodet ühendusse pärast selle perioodi lõppu. Ülalmainitu põhjal taotles ta endale individuaalse tollimaksumäära kehtestamist juhuks, kui dumpingukahtlus kinnitust leiab.

(4)

Komisjon uuris taotleja esitatud tõendusmaterjale ja leidis need olevat piisavad selleks, et algatada läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõike 4 sätetele. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja seejärel, kui asjaga seotud ühenduse tööstusharule oli antud võimalus küsimust kommenteerida, algatas komisjon oma määrusega (EÜ) nr 1225/2003 (5) taotleja suhtes määruse (EÜ) nr 1600/1999 uue välisriigi eksportija läbivaatamise ja käivitas vastava uurimise. Samaaegselt tühistati kehtiv dumpinguvastane tollimaks taotleja poolt toodetud ja ühenduse maadesse eksporditud kõnesoleva toote osas ja nõuti vastava impordi registreerimist vastavalt algmääruse artikli 11 lõike 4 ning artikli 14 lõike 5 sätetele.

(5)

Samal ajal ja samadel alustel algatas komisjon vastavalt määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 20 sätetele taotleja palvel nõukogu määruse (EÜ) nr 1599/1999 (6) kiirendatud korras läbivaatamise.

(6)

Kõnesolev läbivaatamise alla käiv toode on samane tootega, mida käsitles määrus (EÜ) nr 1600/1999, nimelt 1 mm ja suurema läbimõõduga roostevaba terastraat, mis sisaldab vähemalt 2,5 massiprotsenti niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab kaaluliselt vähemalt 28, kuid kõige rohkem 31 massiprotsenti niklit ja vähemalt 20, kuid kõige rohkem 22 massiprotsenti kroomi.

(7)

Uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2003 (edaspidi “läbivaatamise uurimisperiood”).

(8)

Komisjon teatas ametlikult taotlejale ja India valitsusele menetluse algatamisest. Lisaks andis ta muudele küsimusega vahetult seotud pooltele võimaluse oma seisukohti kirjalikult esitada ja küsimuse arutamist taotleda. Komisjonile ei saabunud aga selliseid seisukohti ega küsimuse arutamise taotlusi.

(9)

Komisjon saatis taotlejale küsimustiku ja sai nõutud tähtajaks täieliku vastuse. Komisjon lasi endale esitada ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta uurimise seisukohalt vajalikuks pidas ja teostas kontrollkäigu taotleja asukohta.

(10)

Kuivõrd taotleja ei palunud läbivaatamist kahjude aspektist, piirdus läbivaatamine dumpinguküsimustega.

(11)

Taotleja suutis rahuldavalt näidata, et ta ei ole seoses kõnesoleva tootega ei otseselt ega kaudselt seotud ühegi eksportiva India tootjaga, kelle suhtes on praegu kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid rakendatud.

(12)

Uurimisel tehti kindlaks, et taotleja ei olnud esialgse uurimisperioodi jooksul, st 1. aprillist 1997 kuni 31. märtsini 1998 kõnesolevat toodet eksportinud.

(13)

Komisjon uuris, kas taotleja oli pärast esialgse uurimisperioodi lõppu kõnesolevat toodet ühendusse eksportinud. Sellega seoses selgitati välja, et taotleja ei ole üldse mingeid müügipartiisid ühenduses realiseerinud ega ole ka võtnud endale mingeid tühistamatuid lepingulisi kohustusi kõnesolevat toodet läbivaatamise uurimisperioodi jooksul märkimisväärsetes kogustes ühendusse eksportida.

(14)

Tehti kindlaks, et taotleja oli teostanud ühenduse piires ainult ühe müügioperatsiooni, mis leidis aset 2001. aasta augustis, st pärast esialgse uurimisperioodi lõppu, kuid tükk aega enne läbivaatamise uurimisperioodi algust.

(15)

Taotleja palus komisjonil läbivaatamise uurimisperioodi pikendada, nii et see hõlmaks ka aega, mil toimus põhjenduses 14 nimetatud müük. Sellega seoses väitis taotleja, et oli 2001. aasta augustis taotlenud “uue välisriigi eksportija” läbivaatamismenetlust ja tegi ettepaneku võtta uurimisperioodiks ajavahemik 1. juulist 2001 kuni 31. märtsini 2003.

Sellega seoses tuleb märkida, et algmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt valib komisjon tulemuste esinduslikkuse tagamiseks uurimisperioodi nii, et see hõlmab dumpinguküsimuste puhul tavaliselt vähemalt kuue kuu pikkust ajavahemikku vahetult enne menetluse algatamist. Asjaolu, et taotlejal kulus rahuldava läbivaatamise taotluse esitamiseks ligi kaks aastat aega ja tal tuli koostada arvukalt kirju, ei õigusta algmääruse artikli 6 lõikes 1 kehtestatud põhimõttest kõrvalekaldumist. Pealegi võib sellise pikendatud uurimisperioodi aktsepteerimine koos asjaoluga, et see hõlmaks ainult seda ühte eksporditehingut, viia olukorrani, kus kasutatakse vananenud näitajaid ja raamatupidamisandmeid, mis muudaks tunduvalt vähem õigustatuks uurimistulemuste kohaldamise taotleja praegusele olukorrale.

Lisaks tuleb veel märkida, et isegi kui selline pikk läbivaatamise uurimisperiood valida ja 2001. aasta augustis toimunud üksik müük sinna sisse arvestada, ei annaks see üks müügitehing piisavalt esinduslikku alust dumpingu hindamiseks ja individuaalse dumpingumarginaali kehtestamiseks. See üks tehing moodustas taotleja kõnesoleva toote aastatoodangust kõigest ligikaudu 0,2 % ja selle hind oli kaks korda kõrgem kui sama perioodi jooksul kõigisse kolmandatesse riikidesse eksporditud samal tootel. Järelikult ei saa sellise müügitehingu põhjal dumpingu kasutamist taotleja osas piisavalt esinduslikult kindlaks määrata.

(16)

Küsimustikule vastates märkis taotleja ära ainult ühe läbivaatamise uurimisperioodi ajal allakirjutatud lepingu, kuid kinnitas hiljem andmete kontrollimisel, et antud müüki tegelikult ei toimunud. Sellega on kindlaks tehtud, et taotleja ei ole võtnud endale tühistamatut kohustust märkimisväärse koguse ühendusse eksportimiseks ja et taotleja väide kavatsusest jätkata EÜsse eksportimist pärast 2001. aasta müügitehingut ei ole materialiseerunud. Ülalnimetatud põhjustel leitakse, et kuna läbivaatamise uurimisperioodil ei esinenud mingeid ühendusse eksportimise tehinguid ega tühistamatuid lepingulisi kohustusi, ei saa algmääruse artikli 11 lõike 4 sätete kohaselt kehtestada taotlejale individuaalset dumpingumarginaali. Seetõttu peaks jääma kehtima dumpingumarginaal, mis leiti esialgse uurimise käigus osapoolte jaoks, keda individuaalselt ei käsitletud, st 76,2 % (vt nõukogu määruse (EÜ) nr 1600/1999 põhjendust 23).

(17)

Arvestades, et kõrgeim esialgse uurimise käigus välja selgitatud kahju heastamise määr 55,6 % on taotlejale kehtestatud 76,2 % suurusest dumpingumarginaalist madalam (vt eespool põhjendust 16), ei tohiks taotleja dumpinguvastase tollimaksu määr algmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt ületada nimetatud kahju heastamise määra.

(18)

Vaatamata sellele, et taotleja läbivaatamise uurimisperioodi jooksul ühendusse midagi ei eksportinud, arvutati talle sellega samaaegselt toimunud määruse (EÜ) nr 1599/1999 kiirendatud korras läbivaatamise käigus vastavalt määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 20 sätetele (vt eespool põhjendust 5) eksporditoetuste summa põhjal välja individuaalne tasakaalustav tollimaksu määr (14,1 % väärtusega tollimaks).

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 1 ja määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 24 lõikele 1 ei või ühe ja sama dumpingust või ekspordi subsideerimisest põhjustatud olukorra lahendamisel ühelegi tootele kehtestada üheaegselt nii dumpinguvastast kui ka tasakaalustavat tollimaksu.

(20)

Ülaltoodust tulenevalt peaks firma VSL Wires Limited poolt toodetavale ja eksporditavale 1 mm või suurema läbimõõduga roostevabale terastraadile ühendusse importimisel kehtestatava dumpinguvastase tollimaksu määr protsendina CIF-hinnast ühenduse välispiir (enne tollimaksu tasumist) ja samal ajal toimunud kehtivate tasakaalustavate meetmete kiirendatud korras läbivaatamise tulemusi arvestades olema 41,5 % st 55,6 % miinus 14,1 %. Seega tuleb määrust (EÜ) nr 1600/1999 vastavalt muuta.

(21)

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2003 artiklile 3 tuleb firmale VSL Wires Limited kehtestatud dumpinguvastane tollimaks registreeritud impordi osas ka tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(22)

Komisjon teavitas taotlejat ja India valitsust olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek määruse (EÜ) nr 1600/1999 muutmiseks. Neile anti ka piisavalt aega oma arvamuse avaldamiseks.

(23)

Teavitamise peale saadetud vastuses väitis taotleja, et komisjon ei võtnud dumpingumarginaali arvutamisel arvesse muid olemasolevaid ekspordihinna määramise võimalusi ja eelkõige jättis arvestamata taotleja ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse eksportimisel. Sellega seoses tuleb märkida, et algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt võetakse dumpinguarvutustes ekspordihinnaks hind, mida toote eest selle eksportivast riigist ühendusse eksportimiseks müümisel tegelikult maksti või makstakse. Pole ühtegi sätet, mis ütleks, et ekspordihinda võib määrata ka eksportivast riigist ühendusse mittekuuluvatesse riikidesse toimuva ekspordi põhjal. Seega tuleb vastuväide tagasi lükata ja eespool põhjenduste 11–16 all tehtud järeldused kinnitada.

(24)

Käesolev ülevaade ei mõjuta algmääruse artikli 11 lõikes 2 toodud määruse (EÜ) nr 1600/1999 kehtivuse lõppemise kuupäeva,

16.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/5

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1599/1999 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu Indias toodetud 1 mm ja suurema läbimõõduga, CN koodi ex 7223 00 19 alla kuuluva terastraadi (edaspidi “kõnesolev toode”) impordile. Need meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna individuaalsete maksumääradega vahemikus 0 % kuni 35,4 %, koostööd mittetegevatele eksportööridele on maksumäär 48,8 %.

(2)

Pärast lõplike meetmete kehtestamist sai komisjon ühelt India tootjalt, firmalt VSL Wires Limited (edaspidi “taotleja”) palve määruse (EÜ) nr 1599/1999 kiirendatud korras läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artiklile 20. Taotleja väitis, et ta ei ole seotud ühegi teise kõnesoleva toote Indiast eksportijaga. Lisaks väitis ta, et ei eksportinud kõnesolevat toodet esialgse uurimisperioodi jooksul (st ajavahemikus 1. aprillist 1997 kuni 31. märtsini 1998), kuid eksportis kõnesolevat toodet ühendusse pärast selle perioodi lõppu. Ülalmainitu põhjal taotles ta endale individuaalse tollimaksumäära kehtestamist.

(3)

Komisjon uuris taotleja esitatud tõendusmaterjale ja leidis need olevat piisavad selleks, et algatada läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 20 sätetele. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ja seejärel, kui asjaga seotud ühenduse tööstusharule oli antud võimalus küsimust kommenteerida, algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (3) asjaosalise firma suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 1599/1999 kiirendatud korras läbivaatamise ja alustas uurimist.

(4)

Kõnesolev läbivaatamise alla käiv toode on samane tootega, mida käsitles nõukogu määrus (EÜ) nr 1599/1999, nimelt 1 mm ja suurema läbimõõduga roostevaba terastraat, mis sisaldab vähemalt 2,5 massiprotsenti niklit, välja arvatud traat, mis sisaldab vähemalt 28, kuid kõige rohkem 31 massiprotsenti niklit ja vähemalt 20, kuid kõige rohkem 22 massiprotsenti kroomi.

(5)

Subsideerimise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2003 (edaspidi “läbivaatamise uurimisperiood”).

(6)

Komisjon teatas ametlikult taotlejale ja India valitsusele vastava menetluse algatamisest. Lisaks andis ta muudele küsimusega vahetult seotud pooltele võimaluse oma seisukohti kirjalikult esitada ja küsimuse arutamist taotleda. Komisjonile ei saabunud aga selliseid seisukohti ega küsimuse arutamise taotlusi.

(7)

Komisjon saatis taotlejale küsimustiku ja sai nõutud tähtajaks täieliku vastuse. Komisjon lasi endale esitada ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta uurimise seisukohalt vajalikuks pidas ja teostas kontrollkäigu taotleja asukohta.

(8)

Kuivõrd taotleja ei taotlenud kahjude osas saadud tulemuste läbivaatamist, piirdus läbivaatamine subsideerimise küsimustega.

(9)

Komisjon uuris samu subsideerimisskeeme, mida oli analüüsitud esialgse uurimise käigus. Lisaks uuris ta, kas taotleja oli kasutanud mingeid subsideerimisskeeme, mis olevat talle esialgse kaebuse väidete kohaselt kasu toonud, kuid mille tegelikku kasutamist esialgne uurimine välja ei selgitanud.

Lõpuks uuriti ka seda, kas taotleja on ära kasutanud mingeid subsideerimisskeeme, mis rakendusid pärast esialgse uurimisperioodi lõppu, või kas ta on pärast seda tähtaega mingeid ad hoc subsiidiume saanud.

(10)

Taotleja suutis rahuldavalt näidata, et ta ei ole seoses kõnesoleva tootega ei otseselt ega kaudselt seotud ühegi India eksportiva tootjaga, kelle suhtes on praegu kehtivaid tasakaalustusmeetmeid rakendatud.

(11)

Uurimisel selgitati välja, et taotleja ei olnud esialgse uurimisperioodi jooksul, st 1. aprillist 1997 kuni 31. märtsini 1998 kõnesolevat toodet eksportinud.

(12)

Tehti kindlaks, et taotleja oli teostanud ühenduse piires ainult ühe müügioperatsiooni, mis leidis aset 2001. aasta augustis, st pärast esialgse uurimisperioodi lõppu, kuid tükk aega enne läbivaatamise uurimisperioodi algust.

(13)

Küsimustikule vastates märkis taotleja ära ainult ühe läbivaatamise uurimisperioodi ajal allakirjutatud lepingu, kuid kinnitas hiljem andmete kontrollimisel, et antud müügioperatsiooni tegelikult ei toimunud. Järelikult ei olnud taotleja võtnud endale tühistamatut kohustust ekspordi teostamiseks ühendusse.

(14)

Samas märgitakse, et äriühing teostas läbivaatamise uurimisperioodi ajal märkimisväärsetes kogustes müüki teistesse riikidesse, mis võimaldas välja arvutada, kui suurt kasu subsideerimine talle eksportmüügil andis, kuna niisuguse kasu tekkimine ei olene müügi sihtmaast.

Sellega seoses otsustas komisjon kontrollida kõiki andmeid, mida ta kiirendatud korras läbivaatamise käigus teostatava uurimise jaoks vajalikuks pidas ja iga tasakaalustatava subsiidiumisumma leidmiseks jagada summa taotleja uurimisperioodi vastavale kogukäibele.

(15)

Informatsiooni põhjal, mis sisaldus taotleja vastustes komisjoni küsimustikule, uuriti järgmisi subsideerimisskeeme:

(16)

Tehti kindlaks, et taotleja sai läbivaatamise uurimisperioodil selle skeemi põhjal toetusi. Ta kasutas DEPB skeemi ekspordijärgselt. Skeemi üksikasjalik kirjeldus on ära toodud ekspordi- ja impordipoliitika paragrahvis 4.3 (India Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi 31. märtsi 2002 teatis nr. 1/2002-07).

Skeemi kohaselt võivad kõik selleks õigustatud eksportijad taotleda soodustusi, mis arvutatakse protsendina eksporditud lõpptoodangu väärtusest. Sellised DEPB määrad on India valitsus standardsete tootmissisendite ja väljundite normide (Standard Input/Output Norms – SION) põhjal kehtestanud enamikule toodetele, kõnesolev toode kaasa arvatud. Toetussummade suurust näitavad tõendid väljastatakse automaatselt.

Ekspordijärgne DEPB võimaldab niisuguseid soodustusi kasutada mistahes hilisema impordi juures (näiteks toormaterjali või tootmisvahendite import), välja arvatud kaubad, mille sissevedu on keelatud või toimub piirangutega. Selliselt imporditud kaupu võib kas siseturul müüa (tasudes selle pealt müügimaksu) või muul viisil kasutada.

DEPB soodustused on vabalt edasiantavad. DEPB tõend kehtib 12 kuud alates tõendi väljastamise päevast.

(17)

DEPB tingimused ei ole pärast esialgset uurimist muutunud. Seaduse kohaselt on siin tegu ekspordinäitajatest sõltuva subsideerimisskeemiga, mistõttu esialgsel uurimisel leiti, et see tuleb algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt lugeda spetsiifiliseks ja tasakaalustatavaks subsiidiumiks.

(18)

Nagu on välja selgitatud, kandis taotleja kõik DEPB soodustused üle oma sidusettevõtjale Viraj Alloys Ltd. Sama tegid ka taotleja kolm ülejäänud sidusettevõtjat – Viraj Forgings Ltd, Viraj Impoexpo Ltd ja Viraj Profiles Ltd. Nagu uurimise käigus selgus, varustab Viraj Alloys Ltd kõiki eespool nimetatud äriühinguid toorainega ja kasutas talle üle kantud DEPB soodustusi kaupade maksuvabaks importimiseks.

Lisaks selgus, et kõnesoleva toote eksport toimus mitme sidusettevõtja kaudu. Arvestades, et taotleja omanikud kontrollivad laialdase aktsiaomandi kaudu kõiki neid sidusettevõtjaid ja et need sidusettevõtjad on kõnesoleva toote tootmise ja müügi teatud aspektidega seotud, peeti õigeks vaadelda kõiki neid äriühinguid üheskoos kui ühtainsat soodustuse saajat.

Seega tulenes DEPB skeemi alusel saadud toetuste suurus nende soodustuste kogusummast, mis on märgitud nii taotlejale kui ka tema sidusettevõtjatele väljastatud tõenditele. Kuna toetus ei sõltunud eksporditud kogustest, jagati toetussumma vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 2 sätetele ära taotleja ja tema sidusettevõtjate summaarse ekspordikäibe peale.

Kokkuvõttes sai firma VSL Wires Limited kontrollmenetluse uurimisperioodil sellest skeemist kasu ja sai 12,7 % suurust toetust.

(19)

Tehti kindlaks, et taotleja sai selle skeemi alusel toetusi ja seda eeskätt India tulumaksuseaduse paragrahvi 80HHC põhjal.

India 1961. aasta tulumaksuseaduses näidatakse ära, mille põhjal firmad saavad maksu tasumisel soodustusi taotleda. Taotletavaid soodustusi hõlmavad näiteks seaduse paragrahv 10A (kehtib vabakaubandustsoonides asuvate äriühingute puhul), 10B (kehtib firmadele, mida loetakse ekspordile orienteeritud üksusteks) ja 80HHC (kehtib kaupu eksportivatele firmadele). ITESi põhjal soodustuste saamiseks tuleb firmal maksudeklaratsiooni maksuametile esitamisel koostada vastav taotlus. Maksuaasta kestab 1. aprillist kuni 31. märtsini ja maksudeklaratsioon tuleb esitada järgmise aasta 30. novembriks. Antud juhul langes kontrollmenetluse uurimisperiood maksu- ja rahandusaastaga kokku (1. aprill 2002 kuni 31. märts 2003).

(20)

ITESi tingimused ei ole pärast esialgset uurimist muutunud. Esialgse uurimise käigus leiti, et ITES on tasakaalustatav subsiidium, kuna India valitsus loovutab siin firmale teatud rahasumma sellega, et loobub riigituludest ekspordikasumilt võetavate otseste maksude näol, mis firmal tuleks tasuda, kui ta ei oleks tulumaksusoodustusi taotlenud. Samas selgitati välja, et paragrahvi 80HHC põhjal toimiv ITES kaotatakse järkjärgult rahandusaastate 2000–2001 kuni 2004–2005 vahelisel ajavahemikul, millisel viimasel rahandusaastal ekspordikasumeid enam tulumaksust ei vabastata. Läbivaatamise uurimisperioodil kuulus tulumaksuvabastuse alla ainult 50 % ekspordist saadavast kasumist.

(21)

Seaduse kohaselt sõltub toetuse suurus ekspordi tulemustest algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a mõttes, kuna maksuvabastuse alla kuuluvad ainult eksportmüügi kasumid, ja seetõttu loetakse seda spetsiifiliseks toetuseks.

(22)

Taotlejale osaks saanud soodustuse suurus arvutati tema poolt läbivaatamise uurimisperioodil tasumisele kuulunud maksusummade erinevusena soodustuse rakendamise ja selle mitterakendamise korral. Ettevõtte tulumaksust ja täiendavast maksust koosneva tulumaksu määr oli antud ajavahemikul 36,75 %. Selleks, et kogu taotlejale osaks saanud soodustust välja arvutada ja arvestades, et kolm taotleja sidusettevõtjat läbivaatamise uurimisperioodil samuti kõnesolevat toodet eksportisid (vt eespool põhjendus 18), on toetuse suuruse arvutamisel võetud arvesse taotleja enda ning Viraj Forgings Ltd, Viraj Impoexpo Ltd ja Viraj Profiles Ltd tulumaksusoodustused. Kuna toetus ei sõltunud eksporditud kogustest, jagati toetussumma vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 2 sätetele ära taotleja ja tema sidusettevõtjate summaarse ekspordikäibe peale. Nõnda arvutati välja, et firma VSL Wires Ltd sai selle skeemi kohaselt 1,4 % suurust toetust.

(23)

Tehti kindlaks, et taotleja EPCGSi ei kasutanud.

(24)

Tehti kindlaks, et taotleja ei paiknenud EPZs ega olnud EOU ning seetõttu seda skeemi ei kasutanud.

(25)

Tehti kindlaks, et taotleja ei olnud kasutanud uusi, pärast esialgse uurimisperioodi lõppu juurutatud subsideerimisskeeme ega olnud pärast seda tähtaega saanud ka mingeid ad hoc toetusi.

(26)

Mitmesuguste ülalkirjeldatud skeemide uurimise lõpptulemuste põhjal sai taotleja tasakaalustatavaid toetusi alljärgnevas ulatuses:

(27)

Uurimise käigus tehtud järelduste põhjal leitakse, et firma VSL Wires Limited poolt toodetava ja eksporditava 1 mm või suurema läbimõõduga roostevaba terastraadi import Ühenduse liikmesmaadesse tuleb maksustada tasakaalustava tollimaksuga vastavalt sellele firmale läbivaatamise uurimisperioodil tehtud individuaalsete soodustuste suurusele.

(28)

Seetõttu tuleb määrust (EÜ) nr 1599/1999 vastavalt muuta.

(29)

Komisjon teavitas taotlejat ja India valitsust olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek nõukogu määruse (EÜ) nr 1599/1999 muutmiseks. Neile anti ka piisavalt aega oma arvamuse avaldamiseks.

(30)

Teavitamise peale saadetud vastuses väitis taotleja, et ekspordijärgne DEPB on asendav maksude alandamise/maksutagastuse skeem, mida komisjon subsideerimise ulatuse ja tasakaalustatava soodustuse osas valesti hindas. Ta väitis, et komisjoni hinnang selle skeemi kohaselt antud soodustustele oli ekslik, kuna subsiidiumiks saab lugeda üksnes õigustamatult suurt maksutagastust ja et komisjon ei uurinud süsteemi praktilist toimimist.

Komisjon on korduvalt leidnud (vt näiteks nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2002 (4) ja eriti selle punktid 14–20), et ekspordijärgne DEPB ei ole maksutagastuse ega asendava maksutagastuse skeem, kuna see ei ole algmääruse artikli 2 lõike 1 punktiga ii seotud määruse I–III lisa ühegi sättega kooskõlas. Selles skeemis ei sisaldu kohustust importida ainult eksporttoodangu tootmiseks kasutatavaid kaupu (algmääruse II lisa), mis tagaks I lisa punkti i nõuete täitmise. Pealegi ei ole loodud kontrollisüsteemi selle jälgimiseks, kas imporditavad kaubad tõepoolest tootmisprotsessis ära tarvitatakse. See ei ole ka asendava maksutagastuse skeem, kuna imporditavate kaupade kogused ja omadused võivad erineda eksporttoodangu tootmiseks kasutatavate kodumaiste sisendite vastavatest näitajatest (algmääruse III lisa). Ning lõpuks on eksportivatel tootjatel DEPB soodustustele õigus sõltumata sellest, kas nad mingeid tootmissisendeid impordivad või mitte.

Taotleja puhul selgus uurimise käigus, et toorainet importis tollivabalt üks tema sidusettevõtjatest, kasutades selleks kõigilt sidusettevõtjatelt üle kantud DEPB soodustusi, mida nood olid mitmesuguste toodete eksportimisel saanud. Samas pole võimalik välja selgitada seoseid iga vaadeldava firma soodustuste ja imporditud kaupade vahel, mis on saadud sellelt ainsalt tooraine impordiga tegelevalt sidusettevõtjalt. Lisaks ei olnud India valitsus loonud kontrollisüsteemi selle jälgimiseks, milline firma millist importtoodangut millise toote valmistamisel kasutas. Et ülalnimetatud erand toetuse määratluses seetõttu siin ei kehti, on tasakaalustatavaks soodustuseks kõigi skeemi kohaselt saadud toetuste kogusumma. Neil põhjustel ei saa esitatud väitega nõustuda.

Veel väitis taotleja, et “Komisjoni teenistused ei vähendanud impordimaksu soodustusi kantud kulude võrra, mistõttu toetuse suuruse arvutused olid ebaõiged ja liialdatud”. Sellega seoses tuleb märkida, et taotlejal paluti varakult ja eespool punktis 18 esitatud olukorra kirjelduse põhjal esitada ekspordijärgsete DEPB soodustuste loend kõigi kontrollmenetluse uurimisperioodi jooksul toimunud eksporditehingute osas. Taotlejal paluti esitada samasugused andmed ka sama ajavahemiku jooksul kõigi oma sidusettevõtjate poolt teostatud eksporditehingute osas koos andmetega kõigi taotlemistasude või muude soodustuste saamiseks kantud kulude kohta. Taotleja ei ole aga selliseid andmeid esitanud ja ei suutnud ka kohapeal toimunud kontrollimise käigus vastavat informatsiooni esitada. Seetõttu ei saadud vastavate andmete puudumise tõttu eespool punktis 18 toodud toetuse suurust selliste kulude võrra vähendada.

(31)

Käesolev ülevaade ei mõjuta algmääruse artikli 18 lõikes 1 nimetatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1599/1999 kehtivuse lõppemise kuupäeva,

16.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/10

(1)

15. detsembril 1992. aastal parafeerisid Euroopa Ühendus ja Vietnami Sotsialistlik Vabariik tekstiil- ja rõivatoodetega kauplemise lepingu, (1) mis kiideti heaks otsusega 96/477/EÜ. (2) Seda lepingut on muudetud Euroopa Ühenduse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vahelise 15. veebruaril 2003. aastal parafeeritud kirjavahetusega ning seda kohaldatakse ajutiselt alates 10. septembrist 2003. (3)

(2)

Vastavalt kõnealuse lepingu artiklile 9 võib teatavaid koguselisi piirnorme järgmisse aastasse üle kanda, kui need on jooksval aastal kasutamata jäänud.

(3)

10. septembril 2003 taotles Vietnami Sotsialistlik Vabariik 15. veebruari 2003. aasta kirjavahetusega ettenähtud kvooditõusu silmas pidades, et 2003. aasta kvooditõusuga hõlmatud kasutamata kogused kantaks üle 2004. kvoodiaasta koguselistesse piirnormidesse.

(4)

Kuna Vietnami ja ühenduse ettevõtjad said 2003. aasta kvooditõusu vaid osaliselt ära kasutada, on asjakohane lisakoguste kasutamata jäänud osad üle kanda 2004. kvoodiaasta kvootidesse,

16.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/12

(1)

Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)

Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

16.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/14

(1)

Asutamislepingu I lisas loetlemata kaupadena eksporditavate käesoleva määruse lisas nimetatud toodete suhtes alates 25. juunist 2004 kohaldatavad toetusemäärad kehtestati komisjoni määrusega (EÜ) nr 1162/2004. (2)

(2)

Määruses (EÜ) nr 1162/2004 sätestatud eeskirjade ja kriteeriumide kohaldamisest komisjonile praegusel ajal kättesaadava teabe suhtes tuleneb, et hetkel kohaldatavaid eksporditoetusi tuleks muuta vastavalt käesoleva määruse lisale,

16.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/16

(1)

Määruse nr 136/66/EMÜ artiklist 5 tuleneb, et tootmistoetuse määra ühiku kohta peab kohandama igas liikmesriigis, mille tegelik toodang ületab nimetatud artikli lõikes 3 kindlaksmääratud vastavat garanteeritud riiklikku kogust. Nimetatud ületamise määra hindamiseks tuleb Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Portugali puhul arvesse võtta lauaoliivide hinnangulisi toodanguid, mis väljenduvad vastavalt komisjoni otsuses 2001/649/EÜ (3) oliiviõli kohta märgitud koefitsientide põhjal Kreeka jaoks, Hispaania jaoks komisjoni otsuses 2001/650/EÜ, (4) Prantsusmaa jaoks komisjoni otsuses 2001/648/EÜ, (5) Itaalia jaoks komisjoni otsuses 2001/658/EÜ (6) ja Portugali puhul komisjoni otsuses 2001/670/EÜ. (7)

(2)

Määruse (EMÜ) nr 2261/84 artikli 17a lõige 1 näeb ette, et oliiviõli ettemakstava tootmistoetuse määra kindlaksmääramiseks ühiku kohta tuleks kehtestada asjaomase turustusaasta hinnanguline toodang. See summa tuleb kindlaks määrata sellisel tasemel, et oleks välistatud õigustamatute väljamaksete oht õlitootjatele. Nimetatud summa puudutab ka lauaoliive, mida väljendab vastav oliiviõli. Hinnanguline toodang ja ettemakstav tootmistoetuse määr ühiku kohta 2002/2003 turustusaastaks määrati kindlaks komisjoni määrusega (EÜ) nr 1794/2003. (8)

(3)

Tegelikult toodetud koguse, mille puhul on tunnustatud õigust tootmistoetust saada, kindlaksmääramiseks peavad asjaomased liikmesriigid komisjonile teatama hiljemalt iga järgmise turustusaasta 15. maiks kõnealuses liikmesriigis abi saamise tingimustele vastava koguse, kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 2366/98 (9) artikli 14 lõike 4 sätetega. Kõnealuse teavitamise järgi on toetuse saamise tingimustele vastavad kogused 2002/2003 turustusaastal Kreeka puhul 473 820 tonni, Hispaania puhul 960 716 tonni, Prantsusmaa puhul 3 344 tonni, Itaalia puhul 686 342 tonni ja Portugali puhul 28 771 tonni.

(4)

Kõnealuste koguste tunnustamine liikmesriikide poolt abi saamise tingimustele vastavatena eeldab, et on läbi viidud määrustes (EMÜ) nr 2261/84 ja (EÜ) nr 2366/98 ettenähtud kontrollid. Tegeliku toodangu kindlaksmääramine vastavalt teabele koguste kohta, mida liikmesriigid on tunnustanud ühenduse abi saamise tingimustele vastavatena, ei piira raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise käigus kõnealuse teabe õigsuse kontrollimise tulemusena tehtavaid võimalikke järeldusi.

(5)

Pidades silmas tegelikult toodetud koguseid, tuleks samuti kindlaks määrata määruse nr 136/66/EMÜ artikli 5 lõikes 1 ettenähtud tootmistoetuse määr ühiku kohta, mida makstakse tegelikult toodetud abi saamise tingimustele vastavate koguste eest.

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas õli- ja rasvaturu korralduskomitee arvamusega,

—

473 820 tonni Kreeka puhul,

—

960 716 tonni Hispaania puhul,

—

3 344 tonni Prantsusmaa puhul,

—

686 342 tonni Itaalia puhul,

—

28 771 tonni Portugali puhul.

—

118,35 eurot/100 kg Kreeka puhul,

—

103,43 eurot/100 kg Hispaania puhul,

—

130,40 eurot/100 kg Prantsusmaa puhul,

—

102,85 eurot/100 kg Itaalia puhul,

—

130,40 eurot/100 kg Portugali puhul.

16.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/18

(1)

Määruse (EÜ) nr 1051/2001 artikli 2 lõige 1 sätestab, et toorpuuvillale kohaldatava tootmistoetuse summa tuleb kindlaks määrata ühelt poolt selle määruse artikli 3 lõike 1 ja artikli 7 kohaselt kehtestatud soovitushinna ja teiselt poolt selle määruse artikli 4 kohaselt määratletud maailmaturuhinna erinevuse põhjal.

(2)

Komisjoni 2. augusti 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1591/2001, millega sätestatakse puuvilla toetuskava kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, (3) artikli 4 lõige 1 sätestab, et toorpuuvillale kohaldatava toetuse suurus igaks ajavahemikuks, mille kohta on sellele tootele määratud maailmaturuhind, tuleb kindlaks määrata hiljemalt 30. juuniks.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artiklile 7 määrati komisjoni määrusega (EÜ) nr 1123/2004 (4) kindlaks tegelik toorpuuvillatoodang ja sellest tuleneva soovitushinna vähendamine 2003/2004. turustusaastaks.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1051/2001 artikli 4 lõikele 1 määrati toorpuuvilla maailmaturuhind kindlaks korrapäraselt 2003/2004. turustusaasta jooksul.

(5)

Sellest tulenevalt tuleks 2003/2004. turustusaastal määrata kindlaks toetuse suurus igaks ajavahemikuks, mille kohta on toorpuuvillale määratud maailmaturuhind,

16.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/21

(1)

Määrusega (EÜ) nr 958/2003 avatakse 275 000-tonnine nisu aastane tariifikvoot turustusaastaks 2004/2005.

(2)

Määruse (EÜ) nr 958/2003 artikli 2 lõike 1 alusel 12. juulil 2004 taotletud kogused ületavad saadaoleva koguse. Seega tuleks kindlaks määrata, millises ulatuses võib litsentse välja anda, ning sätestada vähenduskoefitsient, mida kohaldatakse taotletud koguste suhtes,

16.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/22

(1)

Komisjoni 23. juuni 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1422/95, milles sätestatakse melassi impordi üksikasjalikud rakenduseeskirjad suhkrusektoris ja muudetakse määrust (EMÜ) nr 785/68, (2) nähakse ette, et melassi CIF-impordihind, mis on kehtestatud vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 785/68, (3) loetakse nn tüüpiliseks hinnaks. See hind tuleks kehtestada määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 1 määratletud standardkvaliteedi puhul.

(2)

Tüüpiliste hindade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kogu määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 3 ettenähtud teavet, välja arvatud nimetatud määruse artiklis 4 ettenähtud juhtudel, kui selle hinna võib kindlaks määrata määruse (EMÜ) nr 785/68 artiklis 7 sätestatud meetodil.

(3)

Kui kaup ei ole standardkvaliteediga, tuleb hinda vastavalt pakutava melassi kvaliteedile suurendada või vähendada määruse (EMÜ) nr 785/68 artikli 6 alusel.

(4)

Kui kõnealuse toote käivitushind erineb tüüpilisest hinnast, tuleks määrata täiendavad imporditollimaksud määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklis 3 sätestatud tingimustel. Imporditollimaksude peatamise korral vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artiklile 5 tuleb kindlaks määrata nende imporditollimaksude erisummad.

(5)

Kõnealuste toodete tüüpilised hinnad ja täiendavad imporditollimaksud tuleks kehtestada vastavalt määruse (EÜ) nr 1422/95 artikli 1 lõikele 2 ja artikli 3 lõikele 1.

(6)

Käesoleva määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

16.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/24

(1)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 alusel võib nimetatud määruse artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toodete maailmaturul kehtivate noteeringute või hindade ja ühenduses kehtivate hindade vahe katta eksporditoetusega.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 sätetele tuleb valge suhkru ja toorsuhkru puhul, mis on denatureerimata ja mida eksporditakse edasise töötlemiseta, kehtestada toetused, võttes arvesse ühenduse turu ja maailmaturu olukorda, eelkõige nimetatud määruse artiklis 28 sätestatud hinna- ja kulutegureid. Vastavalt samale artiklile tuleks võtta arvesse ka kavandatava ekspordi majandusaspekti.

(3)

Toorsuhkru puhul tuleb toetus määrata standardkvaliteedi kohta. See on määratletud määruse (EÜ) nr 1260/2001 I lisa II punktis. Lisaks kehtestatakse see toetus vastavalt määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 28 lõikele 4. Kristalliseerunud suhkru mõiste on määratletud komisjoni 7. septembri 1995. aasta määruses (EÜ) nr 2135/95 suhkrusektori eksporditoetuste maksmise üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta. (2) Sel viisil arvutatud toetust maitse- või värvilisanditega suhkru eest tuleb kohaldada selle sahharoosisisalduse järgi ning seega tuleb toetus määrata 1 % nimetatud sisalduse kohta.

(4)

Erijuhtudel võib toetuse suuruse kehtestada muude õigusaktidega.

(5)

Toetus tuleb kehtestada iga kahe nädala tagant. Seda võib vahepealsel perioodil muuta.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 27 lõike 5 esimese lõiguga nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale eristada.

(7)

Lääne-Balkani riikidest pärit suhkru sooduskorra alusel alates 2001. aasta algusest toimuva impordi ning ühendusest nendesse riikidesse suhkru ekspordi märkimisväärne ja kiire kasv tundub väga kunstlik.

(8)

Selleks, et vältida mis tahes kuritarvitusi nende suhkursektori toodete ühendusse reimportimisel, mille eest on antud eksporditoetusi, ei tohiks ühegi Lääne-Balkani riigi puhul kehtestada käesoleva määrusega hõlmatud toodetele toetusi.

(9)

Pidades silmas eespool sätestatut ja suhkruturu praegust olukorda ning eelkõige suhkru hindu või noteeringuid ühenduses ja maailmaturul, tuleks kehtestada toetused asjakohaste summade ulatuses.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

16.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/26

(1)

Vastavalt komisjoni 18. juuli 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1290/2003 alalise pakkumismenetluse avamise kohta valge suhkru ekspordimaksude ja/või eksporditoetuse määramiseks turustusaastaks 2003/2004 (2) on kuulutatud välja osalised pakkumismenetlused selle suhkru eksportimiseks teatavatesse kolmandatesse riikidesse.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2003 artikli 9 lõikele 1 kehtestatakse kõnealuse osalise pakkumismenetluse puhul suurim eksporditoetus, võttes olenevalt asjaoludest eelkõige arvesse suhkruturu olukorda ja tõenäolist arengut ühenduses ja maailmas.

(3)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas suhkruturu korralduskomitee arvamusega,

16.7.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/27

(1)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikliga 31 nähakse ette, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete rahvusvahelise kaubanduse ja ühenduse hinna vahe võib katta eksporditoetuse abil ulatuses, mis vastab kooskõlas asutamislepingu artikliga 300 sõlmitud lepingutele.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1255/1999 on sätestatud, et nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetused töötlemata kujul eksportimisel tuleb kinnitada, võttes arvesse:

(3)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikes 5 on sätestatud, et ühenduse hindade kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ekspordiks kõige soodsamaid kehtivaid hindu ning rahvusvahelise kaubanduse hindade kindlaksmääramisel tuleks eelkõige arvesse võtta:

(4)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikega 3 nähakse ette, et maailmaturu olukorra või teatavate turgude erinõuete tõttu võib osutuda vajalikuks nimetatud määruse artiklis 1 loetletud toodete toetust vastavalt sihtkohale muuta.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 31 lõikega 3 nähakse ette, et nende toodete nimekiri, mille eest antakse eksporditoetust, ning selle toetuse summa määratakse kindlaks vähemalt kord iga nelja nädala järel. Toetuse summa võib siiski jääda samaks rohkem kui neljaks nädalaks.

(6)

Vastavalt komisjoni 26. jaanuari 1999. aasta määruse (EÜ) nr 174/1999 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 804/68 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta (2) artiklile 16 võrdub suhkrulisandiga piimatoodete toetus kahe osa summaga. Ühe osa puhul võetakse arvesse piimatoodete kogust ning see osa arvutatakse, korrutades põhisumma piimatoodete sisaldusega asjaomases tootes. Teise osa puhul tuleb võtta arvesse lisatud sahharoosi kogust ning teine osa arvutatakse, korrutades kogu toote sahharoosisisaldus nõukogu 19. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1260/2001 (suhkruturu ühise korralduse kohta (3) artikli 1 lõike 1 punktis d loetletud toodete eksportimise päeval kehtiva toetuse põhisummaga. Teist osa võetakse siiski arvesse üksnes siis, kui lisatud sahharoos on toodetud ühenduses koristatud suhkrupeedist või -roost.

(7)

Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 896/84 (4) nähti ette lisasätted, mis käsitlevad toetuste andmist piimandusaasta muutumisel. Nende sätetega nähakse ette võimalus toetusi muuta vastavalt toodete valmistamise kuupäevale.

(8)

Sulatatud juustu toetuse arvutamiseks tuleb ette näha, et kui lisatakse kaseiini ja/või kaseinaate, ei võeta seda kogust arvesse.

(9)

Nende eeskirjade kohaldamisest piimaturu praeguse olukorra suhtes ja eriti piimatoodete ühenduse ja maailmaturu hindade suhtes tuleneb, et toetus tuleks määrata vastavalt käesoleva määruse lisale.

(10)

Piima- ja piimatooteturu korralduskomitee ei ole eesistuja määratud tähtaja jooksul oma arvamust esitanud,