30.6.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1196/2004,

29. juuni 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. juunil 2004.

---

(1)  EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

---

---

30.6.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/3

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1197/2004,

29. juuni 2004,

millega määratakse kindlaks, millises ulatuses võib heaks kiita määruste (EÜ) nr 593/2004 ja (EÜ) nr 1251/96 alusel juunis 2004 esitatud teatavate muna- ja kodulinnulihasektorite toodete impordilitsentsi taotlusi

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 30. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 593/2004, millega avatakse munasektori ja ovoalbumiini tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1251/96, millega avatakse kodulinnulihasektori tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (2) eriti selle artikli 5 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruste (EÜ) nr 593/2004 ja (EÜ) nr 1251/96 alusel esitatud impordilitsentsi taotlusi ajavahemikuks 1. juuli– 30. september 2004 käsitletakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

2.   Impordilitsentsi taotlused määruste (EÜ) nr 593/2004 ja 1251/96 alusel ajavahemikuks 1. oktoober–31. detsember 2004 võib esitada käesoleva määruse lisas osutatud ültkoguse ulatuses.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2004.

---

(1)  EÜT L 94, 31.3.2004, lk 10.

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 136. Viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1043/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 24).

---

---

30.6.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/5

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1198/2004,

29. juuni 2004,

millega määratakse kindlaks, millises ulatuses võib heaks kiita nõukogu määruses (EÜ) nr 774/94 (millega avatakse kodulinnuliha ja teatavate muude põllumajandustoodete ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine) sätestatud korra alusel juunis 2004 esitatud teatavate kodulinnulihatoodete impordilitsentsi taotlusi

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 22. juuni 1994. aasta määrust (EÜ) nr 1431/94, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad kodulinnulihasektoris impordikorra kohaldamiseks, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 774/94, millega avatakse kodulinnuliha ja teatavate muude põllumajandustoodete ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1431/94 alusel esitatud impordilitsentsi taotlusi ajavahemikuks 1. juuli–30. september 2004 käsitletakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

2.   Impordilitsentsi taotlused määruse (EÜ) nr 1431/94 alusel ajavahemikuks 1. oktoober–31. detsember 2004 võib esitada käesoleva määruse lisas osutatud üldkoguse ulatuses.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2004.

---

(1)  EÜT L 156, 23.6.1994, lk 9. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1043/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 24).

---

---

30.6.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/7

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1199/2004,

29. juuni 2004,

millega määratakse kindlaks, millises ulatuses võib heaks kiita nõukogu määruses (EÜ) nr 2497/96 sätestatud korra alusel juunis 2004 esitatud teatavate kodulinnulihatoodete impordilitsentsi taotlusi

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 18. detsembri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2497/96, milles sätestatakse assotsiatsioonilepingus ning Euroopa Ühenduse ja Iisraeli Riigi vahelises vaheleppes sätestatud kodulinnulihasektori korra üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Vastavalt määrusele (EÜ) nr 2497/96 on ajavahemikul 1. juuli – 30. september 2004 saadaolev kogus esitatud käesoleva määruse lisas.

2.   Impordilitsentsi taotlused määruse (EÜ) nr 2497/96 alusel ajavahemikuks 1. oktoober – 31. detsember 2004 võib esitada käesoleva määruse lisas osutatud üldkoguse ulatuses.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2004.

---

(1)  EÜT L 338, 28.12.1996, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 361/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 15).

---

---

30.6.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/9

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1200/2004,

29. juuni 2004,

millega avatakse pakkumismenetlus 52/2004 EÜ veinialkoholi müügiks uuteks tööstuslikeks kasutusteks

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 33,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 25. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1623/2000, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas, (2) sätestatakse muuhulgas määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklites 27, 28 ja 30 osutatud destilleerimisel saadud ja sekkumisametite valduses oleva alkoholi müügi üksikasjalikud eeskirjad.

(2)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklile 80 tuleks veinialkoholi müügiks uuteks tööstuslikeks kasutusteks korraldada pakkumismenetlusi, et vähendada ühenduse veinialkoholi varusid ning võimaldada läbi viia väikesemahulisi tööstusprojekte ja töödelda kõnealust alkoholi tööstuslikuks kasutamiseks ettenähtud eksportkaubaks. Liikmesriikide valduses olevad ühenduse veinialkoholi varud on destilleeritud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklitele 27, 28 ja 30.

(3)	Alates 1. jaanuarist 1999 ja vastavalt nõukogu 15. detsembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2799/98, millega kehtestatakse põllumajanduse eurol põhinev rahanduskord, (3) tuleb pakkumishinnad ja tagatised väljendada ning maksed teha eurodes.

(4)	Tuleks kindlaks määrata pakkumiste esitamise miinimumhinnad, liigitatuna vastavalt eesmärgipärase kasutamise viisile.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kuulutatakse välja pakkumismenetlus nr 52/2004 EÜ veinialkoholi müügiks uuteks tööstuslikeks kasutusteks. Asjaomane alkohol on saadud määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 27, 28 ja 30 kohasel destilleerimisel ning on Prantsusmaa sekkumisameti valduses.

Müüki pannakse 100 000 hektoliitrit 100protsendilist alkoholi. Vaatide numbrid, ladustuskohad ja igas vaadis sisalduva 100protsendilise alkoholi kogus on täpsustatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Müük toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklitele 79, 81, 82, 83, 84, 85, 95, 96, 97, 100 ja 101 ning vastavalt määruse (EÜ) nr 2799/98 artiklile 2.

Artikkel 3

1.   Pakkumised tuleb esitada sekkumisametile, kelle valduses on asjaomane alkohol:

Onivins-Libourne, Délégation nationale

17 avenue de la Ballastière, boîte postale 231

F-33505 Libourne Cedex

(telefon: (0033-5) 57 55 20 00;

teleks: 57 20 25;

faks: (0033-5) 57 55 20 59),

või saata tähitud kirjaga nimetatud sekkumisameti aadressile.

2.   Pakkumised esitatakse kahekordses pitseeritud ümbrikus, sisemisele ümbrikule tehakse märge: “Pakkumine vastavalt menetlusele nr 52/2004 EÜ uuteks tööstuslikeks kasutusteks”, välimisele ümbrikule kirjutatakse asjaomase sekkumisameti aadress.

3.   Pakkumised peavad asjaomasesse sekkumisametisse jõudma hiljemalt 27. juulil 2004 kell 12.00 (Brüsseli aja järgi).

4.   Kõikide pakkumistega peab kaasas olema tõend selle kohta, et asjaomasele sekkumisametile on esitatud pakkumistagatis 4 eurot 100protsendilise alkoholi hektoliitri kohta.

Artikkel 4

Miinimumhind, mida võib pakkuda, on 8.60 eurot pagaripärmi valmistamiseks ettenähtud 100protsendilise alkoholi hektoliitri kohta, 26 eurot amiinide ja kloraalide tüüpi eksporditavate keemiatoodete valmistamiseks ettenähtud 100protsendilise alkoholi hektoliitri kohta, 32 eurot eksporditava kölni vee valmistamiseks ettenähtud 100protsendilise alkoholi hektoliitri kohta ja 7.50 eurot muudeks tööstuslikeks kasutusteks ettenähtud 100protsendilise alkoholi hektoliitri kohta.

Artikkel 5

Proovide võtmise vorminõuded on sätestatud määruse (EÜ) nr 1623/2000 artiklis 98. Proovide hind on 10 eurot liitri kohta.

Sekkumisamet esitab kogu vajaliku teabe müügiks pakutava alkoholi omaduste kohta.

Artikkel 6

Täitmistagatis on 30 eurot 100protsendilise alkoholi hektoliitri kohta.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1795/2003 (EÜT L 262, 14.10.2003, lk 13).

(2)  EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 908/2004 (EÜT L 163, 30.4.2004, lk 56).

(3)  EÜT L 349, 24.12.1998, lk 1.

---

---

30.6.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/12

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1201/2004,

29. juuni 2004,

millega avatakse ja sätestatakse Bulgaariast või Rumeeniast pärit mitte üle 80 kilogrammiste vasikate tariifikvoodi korraldus (1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsusega 2003/18/EÜ Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Rumeenia vahelise assotsiatsioonilepingu kaubandusaspekte muutva protokolli koostamise kohta eesmärgiga võtta arvesse poolte vahel uute vastastikuste põllumajandussoodustuste suhtes peetud läbirääkimiste tulemust (2), ning nõukogu 8. aprilli 2003. aasta otsusega 2003/268/EÜ Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Bulgaaria vahelise assotsiatsioonilepingu kaubandusaspekte muutva protokolli koostamise kohta eesmärgiga võtta arvesse poolte vahel uute vastastikuste põllumajandussoodustuste suhtes peetud läbirääkimiste tulemust (3) nähakse ette igal aastal teatavate tariifikvootide kehtestamine teatavatest kolmandatest riikidest, sealhulgas Bulgaariast ja Rumeeniast, pärit mitte üle 80kilogrammise 178 000 elusveise suhtes (korraldus nr 09.4598) kõnealuste otsuste asjakohaste protokollide A lisa punktis b sätestatud teatavate tingimuste alusel. Komisjoni 28. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1128/1999, milles sätestatakse teatavatest kolmandatest riikidest pärit mitte üle 80kilogrammiste vasikate tariifikvoodi üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad, (4) võeti vastu kõnealuse tariifikvoodi üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad.

(2)

Et võtta arvesse kõnealusest tariifikvoodist koos Bulgaaria ja Rumeeniaga kasu saava Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola ja Slovakkia ühinemist ning Küprose, Malta ja Sloveenia ühinemist, on kuni Bulgaaria ja Rumeenia uute tariifisoodustuste suhtes peetavate läbirääkimiste tulemusteni asjakohane kõnealuse tariifikvoodi korralduse üksikasjalike eeskirjadega ette näha, et perioodi 1. juuli 2004 kuni 30. juuni 2005 vaba kogus tuleks jaotada kogu aastale sobival viisil määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 32 lõike 4 tähenduses.

(3)

Et võtta arvesse ühenduse ning Bulgaaria ja Rumeenia traditsioonilisi kaubandusstruktuure, tuleks kogused jaotada kolmele perioodile, arvestades Bulgaariast ja Rumeeniast pärit elusloomade tarneid võrdlusperioodil 1. juulist 2000 kuni 30. juunini 2003. Niipea kui kahe kõnealuse riigiga sõlmitud asjakohaste Euroopa lepingute lisaprotokollide suhtes peetavad läbirääkimised on lõpule viidud ja ratifitseeritud, rakendatakse uute soodustuste jõustumise kuupäeval uued korralduseeskirjad.

(4)	Et luua võrdsemaid kvoodi kasutusvõimalusi, tagades samas kaubanduslikult tasuva loomade arvu taotluse kohta, tuleks igas impordilitsentsi taotluses arvestada minimaalse ja maksimaalse peade arvuga.

(5)

Pidades silmas spekulatsiooni ennetamist, tuleks kvoodiga ette nähtud vabade koguste kasutamist võimaldada ettevõtjatele, kes suudavad tõestada, et nad tegelevad märkimisväärse impordiga kolmandatest riikidest. Käesolevat arvesse võttes ning tõhusa korralduse tagamiseks tuleks asjaomastelt kaubandusringkondadelt nõuda minimaalselt 100 looma importimist 2003. aastal, tingimusel et 100 loomast koosnevat partiid võidakse pidada kaubanduslikult tasuvaks partiiks. Tšehhi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ettevõtjatel tuleks lubada esitada taotlusi impordi põhjal riikidest, kes olid 2003. aastal nende jaoks kolmandad riigid.

(6)	Kui selliseid kriteeriume tuleb kontrollida, tuleb taotlused esitada liikmesriigis, kus importija on kantud käibemaksuregistrisse.

(7)	Et ennetada spekulatsiooni, tuleks importijatelt, kes ei turusta enam elusveiseid 1. jaanuaril 2004, võtta kvoodi kasutamisvõimalus ning litsentsid ei tohiks olla üleantavad.

(8)	Tuleks ette näha kogused, mille suhtes võidakse esitada litsentsitaotlusi, mis tuleb rahuldada pärast kaalumisaega, ning kui see on asjakohane, niipea kui on kohaldatud ühtset protsendimäära vähendamist.

(9)

Korraldusi tuleks juhtida impordilitsentside abil. Seepärast tuleks sätestada eeskirjad taotluste esitamise ning taotluste ja litsentside kohta pakutava teabe suhtes, lisades vajaduse korral komisjoni 26. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1445/95 veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade ning määruse (EMÜ) nr 2377/80 kehtetuks tunnistamise kohta (5) ning komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (6) teatavad sätted.

(10)

Kogemused näitavad, et kvoodi asjakohane korraldus nõuab ka seda, et litsentsiomanik on tegelik importija. Seepärast peaks selline importija osalema aktiivselt asjakohaste loomade soetamises, vedamises ja importimises. Seega peaks tõendusmaterjali esitamine kõnealuste tegevuste kohta olema ka litsentsitagatise esmaseks nõudeks.

(11)	Pidades silmas kvoodi alusel imporditavate loomade range statistilise kontrolli tagamist, ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikes 4 osutatud lubatavat hälvet.

(12)	Määrus (EÜ) nr 1128/99 tuleks kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(13)	Arvestades, et käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesoleva määruse alusel ning vastavalt ühenduse ning Bulgaaria ja Rumeenia vahel hiljem kokkulepitavatele mis tahes vähendustele võidakse perioodil 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005 importida 178 000 elusveist, mille kaal ei ületa 80 kilogrammi ning mis jäävad CN-koodi 0102 90 05 piiresse ja on pärit kõnealustest riikidest.

Tariifikvoot kannab korralduse numbrit 09.4598.

2.   Tollimaksu määra vähendatakse 90 % võrra.

3.   Lõikes 1 osutatud kogused jaotatakse samas lõikes osutatud perioodile järgmiselt:

a)	5 000 elusveist perioodil 1. juulist 2004 kuni 31. detsembrini 2004;

b)	86 500 eluslooma perioodil 1. jaanuarist 2005 kuni 31. märtsini 2005;

c)	86 500 eluslooma perioodil 1. aprillist 2005 kuni 30. juunini 2005.

4.   Kui lõike 3 punktides a ja b osutatud mõlema perioodi suhtes esitatud litsentsitaotlustes piiritletud kogus on ühel kõnealusel perioodil väiksem kui selle perioodi vaba kogus, lisatakse asjakohase perioodi allesjäänud kogus järgmise perioodi vabale kogusele.

Artikkel 2

1.   Et olla artiklis 1 osutatud kvoodi suhtes kõlblikud, peavad taotlejad olema füüsilised või juriidilised isikud ning tõendama asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele oma impordilitsentside taotluste esitamisel, et nad on importinud 2003. aastal vähemalt 100 HS alamrubriigis 0102.90 osutatud looma.

Taotlejad peavad olema loetletud siseriiklikus käibemaksuregistris.

2.   Tšehhi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ettevõtjad võivad taotleda impordilitsentse lõikes 1 osutatud impordi põhjal riikidest, mis olid 2003. aastal nende jaoks kolmandad riigid.

3.   Tõendusmaterjal impordi kohta esitatakse eranditult vabasse ringlusse lubamist kinnitava tollidokumendina, mis on tolli poolt nõuetekohaselt kinnitatud ning sisaldab kaubasaajana tegutseva asjaomase taotleja andmeid.

Liikmesriigid võivad aktsepteerida esimeses lõigus osutatud dokumentide koopiaid, mille on nõuetekohaselt tõendanud pädev asutus. Kui selliseid koopiaid aktsepteeritakse, lisatakse selles suhtes liikmesriikide teatisesse iga asjaomase taotleja kohta artikli 3 lõikes 5 osutatud teade.

4.   Ettevõtjad, kes on lõpetanud 1. jaanuariks 2004 kaubandustegevuse kolmandate riikidega veise- ja vasikaliha sektoris, ei saa esitada ühtegi taotlust.

5.   Äriühing, mis on moodustatud selliste äriühingute liitumise teel, millest igaüks on tegelenud lõikes 1 osutatud miinimumkogust rahuldava võrreldava impordiga, võib kasutada kõnealust võrreldavat importi oma taotluse alusena.

Artikkel 3

1.   Impordilitsentside taotlusi võidakse esitada ainult liikmesriigis, kus taotleja on seoses käibemaksuga registreeritud.

2.   Impordilitsentside taotlused igal artikli 1 lõikes 3 osutatud perioodil:

a)	peavad sisaldama vähemalt 100 looma;

b)	ei pruugi sisaldada rohkem kui 5 % vabast kogusest.

Kui taotlused ületavad esimese lõigu punktis b osutatud kogust, jäetakse liigne kogus kõrvale.

3.   Impordilitsentside taotlused esitatakse artikli 1 lõikes 3 osutatud iga perioodi esimese 10 tööpäeva jooksul. Esimese perioodi taotlus esitatakse siiski hiljemalt teisel neljapäeval, mis järgneb käesoleva määruse avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

4.   Taotlejad võivad esitada artikli 1 lõikes 3 osutatud iga perioodi kohta ainult ühe taotluse. Kui sama taotleja esitab rohkem kui ühe taotluse, muutuvad kõik kõnealuse taotleja taotlused vastuvõetamatuks.

5.   Liikmesriigid edastavad pärast esitatud dokumentide kontrollimist komisjonile hiljemalt viiendaks taotluste esitamise tähtajale järgnevaks tööpäevaks taotlejate nimekirja ning nende aadressid ja taotletavad kogused.

Kõik teated, sealhulgas eitavad vastused, edastatakse faksi või e-posti teel, kasutades esitatud taotluste korral I lisas toodud näidisvormi.

Artikkel 4

1.   Komisjon otsustab esimesel võimalusel pärast artikli 3 lõikes 5 osutatud teate saamist, mil määral taotlusi on võimalik rahuldada.

2.   Kui taotlustes piiritletud artiklis 3 osutatud kogused ületavad asjakohase perioodi vabasid koguseid, määrab komisjon kindlaks ühtse protsendimäära vähendamise, mida tuleb kohaldada taotletavate koguste suhtes.

Kui esimeses lõigus osutatud vähenduskoefitsiendi kohaldamise tulemuseks on vähem kui 100 pead taotluse kohta, koostavad asjaomased liikmesriigid vaba koguse määramiseks impordiõigustega partiid, millest igaüks sisaldab 100 pead. Kui allesjäänud partii sisaldab vähem kui 100 pead, peetakse seda üksikpartiiks.

3.   Litsentsid väljastatakse esimesel võimalusel vastavalt komisjoni otsusele taotluste vastuvõtmise kohta.

Artikkel 5

1.   Impordilitsentsid väljastatakse taotluse esitanud ettevõtja nimele.

2.   Litsentsitaotlused ja litsentsid sisaldavad järgmist:

a)	lahtris 8 päritoluriik;

b)	lahtris 16 järgmine koondnomenklatuuri kood: 0102 90 05;

c)	lahtris 20 kvoodi korralduse number (09.4598) ja vähemalt üks II lisas osutatud nimetustest.

Litsentsidega kaasneb kohustus importida punktis a osutatud riigist.

Artikkel 6

1.   Olenemata määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 9 lõikest 1, ei ole vastavalt käesolevale määrusele väljastatavad impordilitsentsid üleantavad ning annavad tariifikvootidega ette nähtud õigusi ainult juhul, kui kõnealused litsentsid on vormistatud samale nimele ja aadressile, mis on märgitud kaubasaaja nime ja aadressina kõnealuste litsentsidega kaasasolevale vabasse ringlusse lubamist kinnitavale tollideklaratsioonile.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 1445/95 artiklist 3, kehtivad artikli 1 lõike kolm punkti a alusel väljastatavad impordilitsentsid 150 päeva. Ükski impordilitsents ei kehti pärast 30. juunit 2005.

3.   Impordilitsentsi tagatis on 20 eurot pea kohta ning taotleja esitab selle koos litsentsitaotlusega.

4.   Väljastatavad litsentsid kehtivad kogu ühenduses.

5.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 50 lõikele 1 nõutakse kõigi impordilitsentsis osutatud koguseid ületavate imporditavate koguste eest sisse täielik ühise tollitariifistiku maksumäär, mis kehtib vabasse ringlusse lubamist kinnitava tollideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeval.

6.   Olenemata määruse (EÜ) nr 1291/2000 III jaotise 4. jao sätetest, ei vabastata tagatist enne tõendusmaterjali esitamist selle kohta, et litsentsiomanik on vastutanud kaubanduslikult ja logistiliselt asjakohaste loomade soetamise, vedamise ja vabasse ringlusse laskmise eest. Selline tõendusmaterjal sisaldab vähemalt järgmist:

a)	faktuurarve originaal, mille on vormistanud litsentsiomaniku nimele müüja või tema esindaja, kellest mõlemad tegutsevad kolmandas ekspordiriigis, ning litsentsiomaniku tõendusmaterjal makse kohta või litsentsiomaniku tagasivõetamatu dokumentaalakreditiiv müüja kasuks;

b)	veokiri, või kui see on asjakohane, auto- või õhutranspordi veodokument, mis on vormistatud litsentsiomaniku nimele asjakohaste loomade suhtes;

c)	vormi IM 4 koopia nr 8, näidates lahtris 8 ainult litsentsiomaniku nime ja aadressi.

Artikkel 7

Imporditavate loomade suhtes kehtivad artiklis 1 osutatud maksud kas ekspordiriigi poolt vastavalt Bulgaaria ja Rumeeniaga sõlmitud Euroopa lepingutele lisatud protokollile 4 väljastatud kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 esitamisel või eksportija poolt vastavalt kõnealusele protokollile koostatud kaubaarve deklaratsiooni esitamisel.

Artikkel 8

Määruseid (EÜ) nr 1291/2000 ja (EÜ) nr 1445/95 kohaldatakse vastavalt käesolevale määrusele.

Artikkel 9

Määrus (EÜ) nr 1128/1999 tunnistatakse kehtetuks. Taotlused impordiõiguste suhtes, mida oleks võidud esitada määruse (EÜ) nr 1128/1999 alusel, lükatakse automaatselt tagasi.

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 8, 14.1.2003, lk 18.

(3)  ELT L 102, 24.4.2003, lk 60.

(4)  EÜT L 135, 29.5.1999, lk 50. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1144/2003 (ELT L 160, 28.6.2003, lk 44).

(5)  EÜT L 143, 27.6.1995, lk 35. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 360/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 13).

(6)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 636/2004 (ELT L 47, 6.4.2004, lk 25).

---

---

---

30.6.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/19

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1202/2004,

29. juuni 2004,

millega avatakse noorte isaste nuumveiste imporditariifikvoot ja sätestatakse nende haldamine (1. juuli 2004–30. juuni 2005)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Maailma Kaubandusorganisatsiooni CXL loendiga nõutakse, et ühendus avab aastase imporditariifikvoodi 169 000 noore isase nuumveise kohta.

(2)

Sõltuvalt WTO kontekstis GATTi artikli XXIV.6 alusel peetavatest läbirääkimistest, mis on järgnenud Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Malta, Ungari, Poola, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi “uued liikmesriigid”) liitumisele, kellest mõned olid koos Rumeeniaga selle kvoodi raames viimase kolme kvoodiaasta jooksul olulised tarnijariigid, on oluline selle tariifikvoodi üksikasjalikes haldusreeglites sätestada, et perioodi 1. juuli 2004–30. juuni 2005 saadaolevad kogused jaotataks ajaliselt kogu aastale sobival viisil ja vastavuses määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 32 lõikega 4.

(3)

Et võtta arvesse traditsioonilisi kaubandussidemeid ühenduse ja tarnijariikide vahel selle kvoodi raames ning vajadust hoida turu tasakaalu, jaotatakse saadaolevad kogused kvoodiaasta 2004/2005 neljale kvartalile. Kui praegu kestvad XXIV.6 läbirääkimised on lõpetatud ja ratifitseeritud, rakendatakse uued haldusreeglid. Need reeglid peaksid võtma arvesse nimetatud läbirääkimiste tulemusi ja käesolevaga avatud kvoodi raames juba kasutatud koguseid.

(4)	Selleks, et võimaldada kvootide võrdsemat kasutusvõimalust, tagades samas iga taotluse kohta majanduslikult tasuva loomade arvu, peaks iga impordilitsentside taotluse puhul pidama kinni loomade miinimum- ja maksimumarvust.

(5)

Spekulatsioonide vältimiseks tuleks kvoodiga lubatud mahud kinnistada ettevõtjatele, kes suudavad tõestada ehtsat ja märkimisväärse ulatusega imporditegevust kolmandatest riikidest. Seoses sellega ja tõhusa haldamise tagamiseks tuleks nendelt ettevõtjatelt nõuda, et nad oleksid importinud vähemalt 100 looma 2003. aasta jooksul, eeldades, et 100 looma võib pidada majanduslikult tasuvaks saadetiseks. Ungari, Poola, Tšehhi Vabariigi, Slovakkia, Sloveenia, Eesti, Läti, Leedu, Küprose ja Malta ettevõtjatel tuleks võimaldada taotlusi esitada impordimahtude põhjal riikidest, mis olid nende jaoks kolmandad riigid aastal 2003.

(6)	Kuna selliseid kriteeriume tuleks kontrollida, peab taotlused esitama selles liikmesriigis, mille riiklikku käibemaksukohustuslaste registrisse taotleja on kantud.

(7)	Spekulatsioonide vältimiseks ei tuleks anda kvoote importijatele, kes ei ole elusveiste kauplemises tegevad enam 1. jaanuaril 2004, ja litsentsid ei tohiks olla loovutatavad.

(8)	Arvestada tuleks kogustega, millele võidakse esitada imporditaotlused, et neid saaks eraldada pärast otsustusperioodi ja vajadusel pärast üldise protsendivähenduse rakendamist.

(9)

Kõnealune kord tuleks kehtestada impordilitsentside abil. Selleks tuleks eelkõige sätestada eeskirjad taotluste esitamise viisi ning taotlustes ja litsentsidel esitatava teabe kohta, lisades vajaduse korral sätteid komisjoni 26. juuni 1995. aasta määrusest (EÜ) nr 1445/95 (veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi rakenduseeskirjade ning määruse (EMÜ) nr 2377/80 kehtetuks tunnistamise kohta) (2) ja komisjoni 9. juuni 2000. aasta määrusest (EÜ) nr 1291/2000 (millega kehtestatakse põllumajandussaaduste impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad (3).

(10)

Kogemus näitab, et kvootide nõuetekohaseks haldamiseks tuleks samuti sätestada, et litsentsiomanik oleks ka tegelik importija. Seepärast peaksid sellised importijad kõnealuste loomade ostmises, veos ja importimises aktiivselt osalema. Tõendi esitamine nendes tegevustes osalemise kohta peaks seega olema esmanõue litsentsiga seotud tagatiste puhul.

(11)	Kvoodi alusel imporditud loomade range statistilise kontrollimise tagamiseks ei tohiks kohaldada määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikes 4 osutatud lubatud kõikumist.

(12)	Selle tariifikvoodi kohaldamine nõuab tõhusat kontrolli imporditud loomade konkreetses sihtkohas. Seetõttu tuleks loomad nuumata impordilitsentsi väljastanud liikmesriigis.

(13)	Tuleks esitada tagatis selle tagamiseks, et loomi on kindlaksmääratud tootmisüksustes nuumatud vähemalt 120 päeva. Tagatissumma peaks katma kõnealuste loomade vabasse ringlusse lubamise kuupäeval kohaldatava ühise tollitariifistiku maksumäära ja vähendatud tollimaksu vahe.

(14)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   CN-koodidega 0102 90 05, 0102 90 29 ja 0102 90 49 hõlmatud ja ühenduses nuumamiseks ettenähtud noorte isasveiste jaoks avatakse ajavahemikuks 1. juuli 2004–30. juuni 2005 tariifikvoot suuruses 169 000 looma, arvestades võimalust, et hiljem lepib ühendus oma WTO partneritega WTO kontekstis GATTi artikli XXIV.6 alusel kokku selle kvoodi vähendamise.

Tariifikvoodi järjenumber on 09.4005.

2.   Lõikes 1 osutatud tariifikvoodi alusel kohaldatav imporditollimaks on 16protsendiline väärtuseline tollimaks, millele lisandub 582 eurot tonni netomassi kohta.

Esimeses alamlõikes sätestatud tollimaksu kohaldatakse tingimusel, et imporditud loomi nuumatakse impordilitsentsi väljastanud liikmesriigis vähemalt 120 päeva.

3.   Lõikes 1 osutatud kogused jaotatakse ajaliselt selles lõikes nimetatud perioodile järgmiselt:

a)	42 250 elusveist ajavahemikuks 1. juuli 2004–30. september 2004;

b)	42 250 elusveist ajavahemikuks 1. oktoober 2004–31. detsember 2004;

c)	42 250 elusveist ajavahemikuks 1. jaanuar 2005–31. märts 2005;

d)	42 250 elusveist ajavahemikuks 1. aprill 2005–30. juuni 2005.

4.   Kui mõne lõigetes 3a, 3b ja 3c nimetatud perioodi jooksul esitatud litsentsitaotluste koguste summa on väiksem kui kõnealuse perioodi jaoks saadaolev kogus, siis lisatakse järelejääv kogus järgmise perioodi saadaolevale kogusele.

Artikkel 2

1.   Artiklis 1 nimetatud kvoodi taotlemiseks peab taotleja olema füüsiline või juriidiline isik ja tõestama kõnealuse liikmesriigi pädevatele asutustele impordilitsentsi taotluse sisseandmise ajal, et ta on importinud 2003. aasta jooksul vähemalt 100 CN koodiga 0102 90 hõlmatud looma.

Taotlejad peavad olema kantud riiklikku käibemaksukohustuslaste registrisse.

2.   Ungari, Poola, Tšehhi Vabariigi, Slovakkia, Sloveenia, Eesti, Läti, Leedu, Küprose ja Malta ettevõtjad võivad taotlusi esitada lõikes 1 nimetatud impordimahtude põhjal riikidest, mis olid nende jaoks kolmandad riigid aastal 2003.

3.   Importi tõendatakse üksnes vabasse ringlusse lubamise tollidokumentidega, millel on tolli nõuetekohane kinnitus ja mis viitavad taotlejale kui kaubasaajale.

Liikmesriigid võivad tunnustada esimeses alamlõikes nimetatud dokumentide koopiaid, mille pädev asutus on nõuetekohaselt kinnitanud. Kui selliseid koopiaid tunnustatakse, siis teatatakse sellest iga taotleja puhul artikli 3 lõikes 5 viidatud liikmesriigi teatisega.

4.   Ettevõtjatel, kes 1. jaanuariks 2004 on lõpetanud kaubanduse kolmandate riikidega veise- ja vasikalihasektoris, pole õigust taotlusi esitada.

5.   Ettevõte, kes on moodustatud ettevõtete liitumisel, millest igaühel oli lõike 1 järgi aluseks võetavaid minimaalseid impordikoguseid, võib kasutada kõnealuseid impordikoguseid alusena taotluse esitamisel.

Artikkel 3

1.   Impordiõiguste taotlused esitatakse selles liikmesriikides, mille riiklikku käibemaksukohustuslaste registrisse taotleja on kantud.

2.   Iga artikli 1 lõikes 3 osutatud perioodi kohta esitatud impordilitsentside taotlus:

a)	peab hõlmama vähemalt 100 looma,

b)	ei tohi katta enam kui 5 % saadaolevast kogusest.

Kui taotlused ületavad esimese alamlõike punktis b osutatud kogust, jäetakse seda kogust ületav määr tähelepanuta.

3.   Impordilitsentside taotlused esitatakse iga artikli 1 lõikes 3 osutatud perioodi 10 esimese tööpäeva jooksul. Esimese perioodi taotlused esitatakse mitte hiljem kui teisel neljapäeval pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

4.   Taotleja võib esitada iga artikli 1 lõikes 3 osutatud perioodi kohta ühe taotluse. Kui taotleja esitab perioodi kohta rohkem kui ühe taotluse, siis ei võeta vastu ühtegi tema taotlust.

5.   Pärast esitatud dokumentide kontrolli edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt viiendal tööpäeval pärast taotluste esitamise tähtaja lõppu taotlejate nimekirja koos nende aadresside ja taotletud kogustega.

Kui taotlused on tõesti esitatud, edastatakse teated, sealhulgas ka andmeid mittesisaldavad teated, faksi või elektronposti teel vastavalt käesoleva määruse I lisas esitatud näidisele.

Artikkel 4

1.   Artikli 3 lõikes 5 nimetatud teate järel otsustab komisjon võimalikult kiiresti, millises ulatuses taotlusi saab rahuldada.

2.   Kui kogused, mille jaoks taotletakse litsentse vastavalt artiklile 3, ületavad perioodi jaoks saadaolevaid koguseid, kinnitab komisjon taotletavate koguste suhtes kohaldatava ühtse vähendusprotsendi.

Kui esimeses alamlõikes nimetatud vähendusprotsendi rakendamine annab tulemuseks vähem kui 100 looma taotluse kohta, eraldab kõnealune liikmesriik kogused liisuheitmise teel 100 loomast koosnevate partiide kaupa. Kui viimasena jääb järele alla 100 loomast koosnev partii, siis loetakse see üheks partiiks.

3.   Litsentsid antakse välja võimalikult kiiresti, lähtudes komisjoni otsusest taotluste vastuvõetavuse kohta.

Artikkel 5

1.   Impordilitsents väljastatakse taotluse esitanud ettevõtja nimele.

2.   Litsentsitaotlustesse ja litsentsidesse kantakse:

a)	lahtrisse 8 päritoluriik;

b)	lahtrisse 16 üks järgnevatest nõuetele vastavatest CN-koodidest: 0102 90 05; 0102 90 29 või 0102 90 49;

c)	lahtrisse 20 kvoodi järjenumber (09.4005) ja üks III lisas sätestatud kinnitustest.

Artikkel 6

1.   Olenemata määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 9 lõikest 1, ei ole käesoleva määruse kohaselt väljastatud impordilitsentsid loovutatavad ning õigus kasutada tariifikvoote tekib üksnes juhul, kui litsentsid on välja antud samadele isikutele, kelle nimed on kantud litsentsiga kaasas olevatele vabasse ringlusse suunamise deklaratsioonidele ning deklaratsioonis märgitud aadressidel.

2.   Ükski impordilitsents ei kehti kauem kui 30. juunini 2005.

3.   Impordilitsentsi tagatis on 20 eurot looma kohta ning taotleja esitab selle koos litsentsitaotlusega.

4.   Välja antud litsents kehtib kogu ühenduses.

5.   Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 50 lõike 1 kohaselt maksustatakse kõik impordilitsentsil märgitud koguseid ületavad kogused vabasse ringlusse suunamise kuupäeval kohaldatava ühise tollitariifistiku maksu täismääraga.

6.   Olenemata määruse (EÜ) nr 1291/2000 III jaotise 4. jao sätetest, ei vabastata tagatist enne, kui on esitatud tõend selle kohta, et litsentsiomanik vastutab majanduslikult ja logistiliselt asjaomaste loomade ostmise, veo ja vabasse ringlusse lubamise eest. Selline tõend koosneb vähemalt:

a)

sellise müüja või tema esindaja poolt sellisele litsentsiomaniku nimele väljastatud faktuurarve originaaleksemplarist või kinnitatud koopiast, kelle mõlema registrijärgne asukoht on eksportivas kolmandas riigis, ning litsentsiomaniku esitatav maksetõendist või kinnitusest selle kohta, et litsentsiomanik on avanud müüja nimele tühistamatu akreditiivi,

b)	litsentsiomaniku nimele tehtud ning asjaomaseid loomi käsitlevast lastikirjast või vajadusel maantee- või õhuveodokumendist,

c)	vormi IM4 koopiast nr 8, mis on esitatud litsentsiomaniku nimele ja tema aadressil, mis on ainsad märked lahtris 8,

Artikkel 7

1.   Impordi ajal esitab importija tõendi, et ta on:

a)	esitanud kirjaliku kohustuse teatada ühe kuu jooksul litsentsi väljastanud liikmesriigile põllumajandusettevõtte või -ettevõtted, kus noorveiseid nuumatakse;

b)

esitanud litsentsi väljastanud liikmesriigi pädevale asutusele tagatise II lisas iga tingimustele vastava CN-koodi jaoks kehtestatud summas; imporditud loomade nuumamine kõnealuses liikmesriigis vähemalt 120 päeva jooksul alates vabasse ringlusse lubamisest tollideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäevast on esmanõue Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2220/85 (4) artikli 20 lõike 2 tähenduses.

2.   Välja arvatud vääramatu jõu korral, vabastatakse lõike 1 punktis b osutatud tagatis ainult siis, kui litsentsi väljastanud liikmesriigi pädevale asutusele esitatakse tõend selle kohta, et:

a)	noorveised on nuumatud lõike 1 kohaselt märgitud põllumajandusettevõttes või -ettevõtetes;

b)	noorveiseid ei ole tapetud enne importimise kuupäevast 120 päeva möödumist; või

c)	noorveised on enne kõnealuse ajavahemiku lõppu tapetud tervislikel põhjustel või surnud haiguse või õnnetuse tagajärjel.

Tagatis vabastatakse viivitamata pärast sellise tõendi esitamist.

Kui lõike 1 punktis a osutatud tähtajast ei ole kinni peetud, vähendatakse tagatist:

—

15 % ja

—	2 % järelejäävast summast iga päeva kohta, mille võrra on tähtaega ületatud.

Vabastamata jäänud summasid ei tagastata ning need peetakse kinni tollimaksudena.

3.   Kui lõikes 2 osutatud tõendit ei esitata 180 päeva jooksul alates importimise kuupäevast, jäädakse tagatisest ilma ning see peetakse kinni tollimaksudena.

Kui sellist tõendit ei esitata esimeses alamlõikes nimetatud 180 päeva jooksul, kuid esitatakse kuue kuu jooksul nimetatud 180 päevase ajavahemiku järel, tagastatakse minetatud summa, mida on vähendatud 15 % tagatise summast.

Artikkel 8

Kui käesolevas määruses pole teisiti sätestatud, kohaldatakse määrusi (EÜ) nr 1291/2000 ja (EÜ) nr 1445/95.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 143, 27.6.1995, lk 35. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 360/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 13).

(3)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 636/2004 (ELT L 100, 6.4.2004, lk 25).

(4)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5.

---

---

---

---

30.6.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/27

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1203/2004,

29. juuni 2004,

millega avatakse ajavahemikuks 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005 CN-koodi 0202 alla kuuluva külmutatud veiseliha ja CN-koodi 0206 29 91 alla kuuluvate toodete tariifikvoot ning nähakse ette selle kasutamise haldamine

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni CXL-loend nõuab ühenduselt, et see avaks iga-aastase kvoodi 53 000 tonni CN-koodi 0202 alla kuuluva külmutatud veiseliha ja CN-koodi 0206 29 91 alla kuuluvate toodete importimiseks (järjenumber 09.4003). Rakenduseeskirjad tuleks sätestada kvoodiaastaks 2004/2005 algusega 1. juulil 2004.

(2)

2003/2004. aasta kvoodi kasutamist reguleeriti komisjoni 7. mai 2003 määruse (EÜ) nr 780/2003 sätetega, millega avati ajavahemikuks 1. juulist 2003 kuni 30. juunini 2004 CN-koodi 0202 alla kuuluva külmutatud veiseliha ja CN-koodi 0206 29 91 alla kuuluvate toodete tariifikvoot ning nähti ette selle kasutamise haldamine. (2) Muuhulgas kehtestati selle määrusega ranged osavõtukriteeriumid, et vältida fiktiivsete ettevõtjate registreerumist. Asjaomaste impordilitsentside kasutamise karmistatud eeskirjad takistasid spekulatiivset kauplemist litsentsidega.

(3)

Siiski näitab nende reeglite rakendamise kogemus, et ei õnnestunud tagada haldusreeglite ühetaolist rakendamist kõigis liikmesriikides ning kvoot langes jätkuvalt ettevõtjatevahelise spekuleerimise ohvriks, eriti määruse (EÜ) nr 780/2003 II alamkvoodi eraldamismeetodi tõttu. Selle olukorra jätkumise vältimiseks ja tõhusa halduse tagamiseks on sobilik sisse viia tegeliku impordi kriteeriumil põhinev haldusmeetod, millega oleks tagatud kvoodi eraldamine selle ala ettevõtjatele, kes on võimelised veiseliha importima ilma tarbetu spekuleerimiseta.

(4)	Vajalik on määrata sobivaks tunnistatavate imporditehingute jälgimisperiood, mis on piisavalt pikk esinduslike andmete saamiseks ning piisavalt hiljutine, et kajastada kaubanduse viimaseid muutusi.

(5)	Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi “uute liikmesriikide”) ettevõtjatel tuleks võimaldada taotlusi esitada impordimahtude põhjal riikidest, mis olid nende jaoks kolmandad riigid kuni 30. aprillini 2004.

(6)	Parema jälgimise eesmärgil esitatakse impordiõiguste taotlused selles liikmesriigis, mille riiklikku käibemaksukohustuslaste registrisse taotleja on kantud.

(7)	Spekuleerimise vältimiseks tuleks määrata kvoodi alusel igale taotlejale tagatis.

(8)

Et kohustada ettevõtjaid taotlema impordilitsentse kõigi määratud impordiõiguste suhtes, peaks kõnealune kohustus olema esmanõue komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2220/85 (milles sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (3) tähenduses.

(9)

Käesoleva määruse alusel välja antud impordilitsentside suhtes tuleks kohaldada komisjoni 9. juuni 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (4) ning komisjoni 26. juuni 1995. aasta määrust (EÜ) nr 1445/95 veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade ning määruse (EMÜ) nr 2377/80 kehtetuks tunnistamise kohta, (5) välja arvatud asjakohaste erandite puhul.

(10)	Veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Ajavahemikuks 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005 avatakse CN-koodi 0202 alla kuuluva külmutatud veiseliha ja CN-koodi 0206 29 91 alla kuuluvate toodete tariifikvoot kogumahuga 53 000 tonni, väljendatuna kondita liha massina.

Tariifikvoodi järjekorranumber on 09.4003.

2.   Lõikes 1 osutatud kvoodi puhul kohaldatava ühise tollitariifistiku väärtuseliseks maksumääraks kehtestatakse 20 %.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	100 kilogrammi kondiga liha vastab 77 kilogrammile kondita lihale;

b)	külmutatud liha – liha, mis on külmutatud ja mille sisetemperatuur ühenduse tolliterritooriumile sisenemisel on -12 oC või madalam.

Artikkel 3

1.   Ühenduse ettevõtja võib taotleda impordiõigusi aluseks võetava koguse alusel, mis koosneb tema poolt või tema nimel vastavate tollinõuete kohaselt ajavahemikus 1. jaanuarist 2003. aastal kuni 30. aprillini 2004. aastal imporditud CN-koodide 0201, 0202, 0206 10 95 ja 0206 29 91 alla kuuluvatest veiseliha kogustest.

Uute liikmesriikide ettevõtjad võivad impordilitsentside taotlusi esitada esimeses alamlõigus nimetatud perioodi ja toodete impordimahtude põhjal riikidest, mis olid nende jaoks kolmandad riigid kuni 30. aprillini 2004.

2.   Ettevõte, kes on moodustatud ettevõtete liitumisel, millest igaühel oli aluseks võetavaid impordikoguseid, võib kasutada kõnealuseid impordikoguseid alusena taotluse esitamisel.

3.   Tõendina lõikes 1 nimetatud impordi kohta tuleb impordilitsentside taotluse juurde esitada vabasse ringlusse lubamise tollidokumentide sobivalt kinnitatud kaubasaaja-koopia.

Artikkel 4

1.   Mitte hiljem kui kell 13:00 Brüsseli aja järgi teisel reedel pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas peavad impordiõiguste taotlused jõudma selle liimesriigi pädeva asutuseni, kus taotleja on kantud riiklikku käibemaksukohustuslaste registrisse.

Kõik artikli 3 järgi aluseks võetava kogusena esitatavad kogused moodustavad impordiõigused, mida taotletakse.

2.   Pärast esitatud dokumentide kontrollimist, kuid mitte hiljem kui neljandal reedel pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, teatavad liikmesriigid komisjonile artikli 1 lõigus 1 sätestatud kvoodi kohaste impordiõiguste taotlejate nimekirja, näidates ära nende nimed ja aadressid ning arvessetulevad lihakogused, mille nad importisid kõnealusel baasperioodil.

3.   Lõikes 2 viidatud teated, sealhulgas andmeid mittesisaldavad teated, saadetakse faksi või elektronpostiga, kasutades I lisas toodud vormi.

Artikkel 5

Komisjon otsustab võimalikult kiiresti, millises ulatuses antakse välja impordiõigusi artikli 1 lõikes 1 nimetatud kvoodi järgi. Kui impordiõiguste taotlustes ületatakse olemasolev, artikli 1 lõikes 1 toodud kogus, siis määrab komisjon kindlaks asjaomase vähenduskoefitsiendi.

Artikkel 6

1.   Impordiõiguste taotlus on ainult siis kehtiv, kui selle juurde kuulub tagatis 6 eurot 100 kg kondita lihale ümberarvutatud massi kohta.

2.   Kui artiklis 5 mainitud vähenduskoefitsiendi kohaldamise tõttu antakse impordiõigusi välja taotletust väiksemale kogusele, siis vabastatakse kohe võrdeline osa deponeeritud tagatisest.

3.   Ühe või mitme impordilitsentsi, mis kokku moodustavad eraldatud impordiõigused, taotlemine kujutab endast esmanõuet määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõike 2 tähenduses.

Artikkel 7

1.   Jaotatud koguste importimisel tuleb esitada impordilitsents või -litsentsid.

2.   Litsentsitaotlusi võib esitada ainult selles liikmesriigis, kus taotleja on saanud artikli 1 lõikes 1 sätestatud kvoodi kohased impordiõigused.

Litsentsitaotlustesse ja litsentsidesse kantakse:

3.   Litsentsitaotlustesse ja litsentsidesse kantakse:

a)	lahtrisse 20 üks II lisas toodud kannetest;

b)	lahtrisse 16 üks järgmistest CN-koodide rühmadest: — 0202 10 00, 0202 20, — 0202 30, 0206 29 91.

Artikkel 8

1.   Kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti, siis kohaldatakse määrusi (EÜ) nr 1291/2000 ja (EÜ) nr 1445/95.

2.   Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 50 lõike 1 kohaselt maksustatakse kõik impordilitsentsil märgitud koguseid ületavad kogused vabasse ringlusse suunamise kuupäeval kohaldatava ühise tollitariifistiku maksu täismääraga.

3.   Ükski impordilitsents ei kehti pärast 30. juunit 2005.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  ELT L 114, 8.5.2003, lk 8.

(3)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 673/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 17).

(4)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 636/2004 (ELT L 100, 6.4.2004, lk 25).

(5)  EÜT L 143, 27.6.1995, lk 35. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 360/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 13).

---

---

---

30.6.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/32

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1204/2004,

29. juuni 2004,

millega avatakse ja sätestatakse Bulgaariast või Rumeeniast pärit 80–300kilogrammiste elusveiste tariifikvoodi korraldus (1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsusega 2003/18/EÜ Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Rumeenia vahelise assotsiatsioonilepingu kaubandusaspekte muutva protokolli koostamise kohta eesmärgiga võtta arvesse poolte vahel uute vastastikuste põllumajandussoodustuste suhtes peetud läbirääkimiste tulemust (2) ning nõukogu 8. aprilli 2003. aasta otsusega 2003/268/EÜ Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Bulgaaria vahelise assotsiatsioonilepingu kaubandusaspekte muutva protokolli koostamise kohta eesmärgiga võtta arvesse poolte vahel uute vastastikuste põllumajandussoodustuste suhtes peetud läbirääkimiste tulemust (3) nähakse ette igal aastal teatavate tariifikvootide kehtestamine teatavatest kolmandatest riikidest, sealhulgas Bulgaariast ja Rumeeniast, pärit 80–300kilogrammise 153 000 elusveise suhtes (korraldus nr 09.4537) kõnealuste otsuste asjakohaste protokollide A lisa punktis b sätestatud teatavate tingimuste alusel. Komisjoni 16. juuni 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1247/1999, milles sätestatakse teatavatest kolmandatest riikidest pärit 80–300kilogrammiste elusveiste tariifikvoodi üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad, (4) võeti vastu kõnealuse tariifikvoodi üksikasjalikud kohaldamiseeskirjad.

(2)

Et võtta arvesse kõnealusest tariifikvoodist koos Bulgaaria ja Rumeeniaga kasu saava Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola ja Slovakkia ühinemist ning Küprose, Malta ja Sloveenia ühinemist, on kuni Bulgaaria ja Rumeenia uute tariifisoodustuste suhtes peetavate läbirääkimiste tulemusteni asjakohane kõnealuse tariifikvoodi korralduse üksikasjalike eeskirjadega ette näha, et perioodi 1. juuli 2004 kuni 30. juuni 2005 vaba kogus tuleks jaotada kogu aastale sobival viisil määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 32 lõike 4 tähenduses Bulgaaria ja Rumeenia kasuks.

(3)

Et võtta arvesse ühenduse ning Bulgaaria ja Rumeenia traditsioonilisi kaubandusstruktuure, tuleks kogused jaotada kolmele perioodile, arvestades Bulgaariast ja Rumeeniast pärit elusloomade tarneid võrdlusperioodil 1. juulist 2000 kuni 30. juunini 2003. Niipea kui kahe kõnealuse riigiga sõlmitud asjakohaste Euroopa lepingute lisaprotokollide suhtes peetavad läbirääkimised on lõpule viidud ja ratifitseeritud, rakendatakse uute soodustuste jõustumise kuupäeval uued korralduseeskirjad.

(4)	Et luua võrdsemaid kvoodi kasutusvõimalusi, tagades samas kaubanduslikult tasuva loomade arvu taotluse kohta, tuleks igas impordilitsentsi taotluses arvestada minimaalse ja maksimaalse peade arvuga.

(5)

Pidades silmas spekulatsiooni ennetamist, tuleks kvoodiga ettenähtud vabade koguste kasutamist võimaldada ettevõtjatele, kes suudavad tõestada, et nad tegelevad märkimisväärse impordiga kolmandatest riikidest. Käesolevat arvesse võttes ning tõhusa korralduse tagamiseks tuleks asjaomastelt kaubandusringkondadelt nõuda minimaalselt 100 looma importimist 2003. aastal, tingimusel et 100 loomast koosnevat partiid võidakse pidada kaubanduslikult tasuvaks partiiks. Tšehhi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ettevõtjatel tuleks lubada esitada taotlusi impordi põhjal riikidest, kes olid 2003. aastal nende jaoks kolmandad riigid.

(6)	Kui selliseid kriteeriume tuleb kontrollida, tuleb taotlused esitada liikmesriigis, kus importija on kantud käibemaksuregistrisse.

(7)	Et ennetada spekulatsiooni, tuleks importijatelt, kes ei turusta enam elusveiseid 1. jaanuaril 2004, võtta kvoodi kasutamisvõimalus ning litsentsid ei tohiks olla üleantavad.

(8)	Tuleks ette näha kogused, mille suhtes võidakse esitada litsentsitaotlusi, mis tuleb rahuldada pärast kaalumisaega, ning kui see on asjakohane, niipea kui on kohaldatud ühtset protsendimäära vähendamist.

(9)

Korraldusi tuleks juhtida impordilitsentside abil. Seepärast tuleks sätestada eeskirjad taotluste esitamise ning taotluste ja litsentside kohta pakutava teabe suhtes, lisades vajaduse korral komisjoni 26. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1445/95 veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade ning määruse (EMÜ) nr 2377/80 kehtetuks tunnistamise kohta, (5) ning komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad, (6) teatavad sätted.

(10)

Kogemused näitavad, et kvoodi asjakohane korraldus nõuab ka seda, et litsentsiomanik on tegelik importija. Seepärast peaks selline importija osalema aktiivselt asjakohaste loomade soetamises, vedamises ja importimises. Seega peaks tõendusmaterjali esitamine kõnealuste tegevuste kohta olema ka litsentsitagatise esmaseks nõudeks.

(11)	Pidades silmas kvoodi alusel imporditavate loomade range statistilise kontrolli tagamist, ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikes 4 osutatud lubatavat hälvet.

(12)	Määrus (EÜ) nr 1247/99 tuleks kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(13)	Arvestades, et käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesoleva määruse alusel ning vastavalt ühenduse ning Bulgaaria ja Rumeenia vahel hiljem kokkulepitavatele mistahes vähendustele võidakse perioodil 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005 importida 153 000 elusveist, mille kaal on 80–300 kilogrammi ning mis jäävad CN-koodi 0102 90 21, 0102 90 29, 0102 90 41 või 0102 90 49 piiresse ja on pärit kõnealustest riikidest.

Tariifikvoot kannab korralduse numbrit 09.4537.

2.   Tollimaksu määra vähendatakse 90 % võrra.

3.   Lõikes 1 osutatud kogused jaotatakse samas lõikes osutatud perioodile järgmiselt:

a)	33 000 elusveist perioodil 1. juulist 2004 kuni 31. detsembrini 2004;

b)	60 000 elusveist perioodil 1. jaanuarist 2005 kuni 31. märtsini 2005;

c)	60 000 elusveist perioodil 1. aprillist 2005 kuni 30. juunini 2005.

4.   Kui lõike 3 punktides a ja b osutatud mõlema perioodi suhtes esitatud litsentsitaotlustes piiritletud kogus on ühel kõnealusel perioodil väiksem kui selle perioodi vaba kogus, lisatakse asjakohase perioodi allesjäänud kogus järgmise perioodi vabale kogusele.

Artikkel 2

1.   Et olla artiklis 1 osutatud kvoodi suhtes kõlblikud, peavad taotlejad olema füüsilised või juriidilised isikud ning tõendama asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele oma impordilitsentside taotluste esitamisel, et nad on importinud 2003. aastal vähemalt 100 HS alamrubriigis 0102 90 osutatud looma.

Taotlejad peavad olema loetletud siseriiklikus käibemaksuregistris.

2.   Tšehhi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ettevõtjad võivad taotleda impordilitsentse lõikes 1 osutatud impordi põhjal riikidest, mis olid 2003. aastal nende jaoks kolmandad riigid.

3.   Tõendusmaterjal impordi kohta esitatakse eranditult vabasse ringlusse lubamist kinnitava tollidokumendina, mis on tolli poolt nõuetekohaselt kinnitatud ning sisaldab kaubasaajana tegutseva asjaomase taotleja andmeid.

Liikmesriigid võivad aktsepteerida esimeses lõigus osutatud dokumentide koopiaid, mille on nõuetekohaselt tõendanud pädev asutus. Kui selliseid koopiaid aktsepteeritakse, lisatakse selles suhtes liikmesriikide teatisesse iga asjaomase taotleja kohta artikli 3 lõikes 5 osutatud teade.

4.   Ettevõtjad, kes on lõpetanud 1. jaanuariks 2004 kaubandustegevuse kolmandate riikidega veise- ja vasikaliha sektoris, ei saa esitada ühtegi taotlust.

5.   Äriühing, mis on moodustatud selliste äriühingute liitumise teel, millest igaüks on tegelenud lõikes 1 osutatud miinimumkogust rahuldava võrreldava impordiga, võib kasutada kõnealust võrreldavat importi oma taotluse alusena.

Artikkel 3

1.   Impordilitsentside taotlusi võidakse esitada ainult liikmesriigis, kus taotleja on seoses käibemaksuga registreeritud.

2.   Impordilitsentside taotlused igal artikli 1 lõikes 3 osutatud perioodil:

a)	peavad sisaldama vähemalt 100 looma;

b)	ei pruugi sisaldada rohkem kui 5 % vabast kogusest.

Kui taotlused ületavad esimese lõigu punktis b osutatud kogust, jäetakse liigne kogus kõrvale.

3.   Impordilitsentside taotlused esitatakse artikli 1 lõikes 3 osutatud iga perioodi esimese 10 tööpäeva jooksul. Esimese perioodi taotlused esitatakse siiski hiljemalt teisel neljapäeval, mis järgneb käesoleva määruse avaldamisele Euroopa Liidu Teatajas.

4.   Taotlejad võivad esitada artikli 1 lõikes 3 osutatud iga perioodi kohta ainult ühe taotluse. Kui sama taotleja esitab rohkem kui ühe taotluse, muutuvad kõik kõnealuse taotleja taotlused vastuvõetamatuks.

5.   Liikmesriigid edastavad pärast esitatud dokumentide kontrollimist komisjonile hiljemalt viiendaks taotluste esitamise tähtajale järgnevaks tööpäevaks taotlejate nimekirja ning nende aadressid ja taotletavad kogused.

Kõik teated, sealhulgas eitavad vastused, edastatakse faksi või e-posti teel, kasutades esitatud taotluste korral I lisas toodud näidisvormi.

Artikkel 4

1.   Komisjon otsustab esimesel võimalusel pärast artikli 3 lõikes 5 osutatud teate saamist, mil määral taotlusi on võimalik rahuldada.

2.   Kui taotlustes piiritletud artiklis 3 osutatud kogused ületavad asjakohase perioodi vabasid koguseid, määrab komisjon kindlaks ühtse protsendimäära vähendamise, mida tuleb kohaldada taotletavate koguste suhtes.

Kui esimeses lõigus osutatud vähenduskoefitsiendi kohaldamise tulemuseks on vähem kui 100 pead taotluse kohta, koostavad asjaomased liikmesriigid vaba koguse määramiseks impordiõigustega partiid, millest igaüks sisaldab 100 pead. Kui allesjäänud partii sisaldab vähem kui 100 pead, peetakse seda üksikpartiiks.

3.   Litsentsid väljastatakse esimesel võimalusel vastavalt komisjoni otsusele taotluste vastuvõtmise kohta.

Artikkel 5

1.   Impordilitsentsid väljastatakse taotluse esitanud ettevõtja nimele.

2.   Litsentsitaotlused ja litsentsid sisaldavad järgmist:

a)	lahtris 8 päritoluriik;

b)	lahtris 16 üks järgmistest koondnomenklatuuri koodide rühmadest: 0102 90 21, 0102 90 29, 0102 90 41, 0102 90 49;

c)	lahtris 20 kvoodi korralduse number (09.4537) ja vähemalt üks II lisas osutatud nimetustest.

Litsentsidega kaasneb kohustus importida punktis a osutatud riigist.

Artikkel 6

1.   Olenemata määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 9 lõikest 1, ei ole vastavalt käesolevale määrusele väljastatavad impordilitsentsid üleantavad ning annavad tariifikvootidega ette nähtud õigusi ainult juhul, kui kõnealused litsentsid on vormistatud samale nimele ja aadressile, mis on märgitud kaubasaaja nime ja aadressina kõnealuste litsentsidega kaasasolevale vabasse ringlusse lubamist kinnitavale tollideklaratsioonile.

2.   Erandina määruse (EÜ) nr 1445/95 artiklist 3, kehtivad artikli 1 lõike 3 punkti a alusel väljastatavad impordilitsentsid 150 päeva. Ükski impordilitsents ei kehti pärast 30. juunit 2005.

3.   Impordilitsentsi tagatis on 20 eurot pea kohta ning taotleja esitab selle koos litsentsitaotlusega.

4.   Väljastatavad litsentsid kehtivad kogu ühenduses.

5.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 50 lõikele 1 nõutakse kõigi impordilitsentsis osutatud koguseid ületavate imporditavate koguste eest sisse täielik ühise tollitariifistiku maksumäär, mis kehtib vabasse ringlusse lubamist kinnitava tollideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeval.

6.   Olenemata määruse (EÜ) nr 1291/2000 III jaotise 4. jao sätetest, ei vabastata tagatist enne tõendusmaterjali esitamist selle kohta, et litsentsiomanik on vastutanud kaubanduslikult ja logistiliselt asjakohaste loomade soetamise, vedamise ja vabasse ringlusse laskmise eest. Selline tõendusmaterjal sisaldab vähemalt järgmist:

a)	faktuurarve originaal või kinnitatud koopia, mille on vormistanud litsentsiomaniku nimele müüja või tema esindaja, kellest mõlemad tegutsevad kolmandas ekspordiriigis, ning litsentsiomaniku tõendusmaterjal makse kohta või litsentsiomaniku tagasivõetamatu dokumentaalakreditiiv müüja kasuks;

b)	veokiri, või kui see on asjakohane, auto- või õhutranspordi veodokument, mis on vormistatud litsentsiomaniku nimele asjakohaste loomade suhtes;

c)	vormi IM 4 koopia nr 8, näidates lahtris 8 ainult litsentsiomaniku nime ja aadressi.

Artikkel 7

Imporditavate loomade suhtes kehtivad artiklis 1 osutatud maksud kas ekspordiriigi poolt vastavalt Bulgaaria ja Rumeeniaga sõlmitud Euroopa lepingutele lisatud protokollile 4 väljastatud kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 esitamisel või eksportija poolt vastavalt kõnealusele protokollile koostatud kaubaarve deklaratsiooni esitamisel.

Artikkel 8

Määruseid (EÜ) nr 1291/2000 ja (EÜ) nr 1445/95 kohaldatakse vastavalt käesolevale määrusele.

Artikkel 9

Määrus (EÜ) nr 1247/1999 tunnistatakse kehtetuks. Taotlused impordiõiguste suhtes, mida oleks võidud esitada määruse (EÜ) nr 1247/1999 alusel, lükatakse automaatselt tagasi.

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 8, 14.1.2003, lk 18.

(3)  ELT L 102, 24.4.2003, lk 60.

(4)  EÜT L 150, 17.6.1999, lk 18. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1144/2003 (ELT L 160, 28.6.2003, lk 44).

(5)  EÜT L 143, 27.6.1995, lk 35. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 852/2003 (ELT L 123, 17.5.2003, lk 9).

(6)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 352/2003 (ELT L 47, 21.2.2003, lk 21).

---

---

---

30.6.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/39

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1205/2004,

29. juuni 2004,

millega avatakse pakkumiskutse puu- ja köögivilja A3 süsteemi ekspordilitsentside väljaandmiseks (tomatid, apelsinid, lauaviinamarjad, õunad ja virsikud)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2200/96 puu- ja köögiviljaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 35 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1961/2001, (2) on sätestatud puu- ja köögivilja eksporditoetuste üksikasjalikud eeskirjad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikes 1 on sätestatud, et määral, mis on vajalik selles artiklis loetletud toodete majanduslikult oluliste koguste eksportimiseks, võib ühenduse eksporditavate toodete eest anda eksporditoetusi, võttes arvesse asutamislepingu artikli 300 alusel sõlmitud lepingutest tulenevaid piiranguid.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikele 2 tuleks tagada, et ei häirita eksporditoetuste korra raames varem eksisteerinud kaubavoogusid. Seepärast ning puu- ja köögivilja ekspordi hooajalise iseloomu tõttu tuleks kehtestada iga toote puhul kavandatavad kogused, võttes arvesse komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3846/87, (3) kehtestatud põllumajandustoodete nomenklatuuri eksporditoetuste jaoks. Need kogused tuleb jaotada, võttes arvesse asjaomaste toodete suuremat või väiksemat riknemisohtu.

(4)

Määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikes 4 on sätestatud, et toetused tuleb kehtestada, võttes arvesse hetkeolukorda või arengusuundi seoses puu- ja köögivilja hindade ja kättesaadavusega ühenduse turul ühelt poolt ning puu- ja köögivilja hindadega rahvusvahelises kaubanduses teiselt poolt. Arvesse tuleb võtta ka turustus- ja transpordikulusid ning kavandatava ekspordi majandusaspekti.

(5)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 2200/96 artikli 35 lõikele 5 tuleb ühenduse turu hinnad määrata kindlaks, võttes arvesse hindu, mis on ekspordi seisukohast kõige soodsamad.

(6)	Olukord rahvusvahelises kaubanduses ja teatavate turgude erinõudmised võivad nõuda toetuse muutmist vastavalt asjaomase toote sihtkohale.

(7)	Ekstraklassi, I klassi ja II klassi ühiste kvaliteedistandarditega tomateid, apelsine, lauaviinamarju, õunu ja virsikuid võib praegu eksportida majanduslikult olulistes kogustes.

(8)	Kättesaadavate vahendite parima kasutuse tagamiseks ja ühenduse eksporti silmas pidades tuleks jätkata avalikku pakkumist ja kehtestada soovituslik toetussumma ja asjaomaseks perioodiks kavandatavad kogused.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas värske puu- ja köögivilja turu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   A3 süsteemi ekspordilitsentside väljaandmiseks avatakse pakkumine. Asjaomased tooted, pakkumiste esitamise tähtaeg, soovituslikud toetusemäärad ja kavandatavad kogused on kehtestatud käesoleva määruse lisas.

2.   Komisjoni määruse (EÜ) nr 1291/2000 (4) artiklis 16 osutatud toiduabiks väljaantud litsentsidega hõlmatud koguseid ei võeta arvesse käesoleva määruse lisas esitatud toetuse saamise tingimustele vastavate koguste puhul.

3.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1961/2001 artikli 5 lõike 6 kohaldamist, on A3 litsentside kehtivusaeg kolm kuud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 5. juulil 2004.

---

(1)  EÜT L 297, 21.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 47/2003 (EÜT L 7, 11.1.2003, lk 64).

(2)  EÜT L 268, 9.10.2001, lk 8. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 537/2004 (ELT L 86, 24.3.2004, lk 9).

(3)  EÜT L 366, 24.12.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2180/2003 (ELT L 335, 22.12.2003, lk 51).

(4)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1.

---

---

30.6.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/42

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1206/2004,

29. juuni 2004,

millega avatakse töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha imporditariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine (1. juuli 2004–30. juuni 2005)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 1

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt WTO CXL-loendile on ühendus kohustatud avama töötlemiseks ettenähtud külmutatud veiseliha jaoks 50 700 tonni suuruse aastase imporditariifikvoodi. 1. juulil 2004 algavaks 2004/2005. kvoodiaastaks tuleks kehtestada rakenduseeskirjad.

(2)

Tariifikvoodi alusel toimuva külmutatud veiseliha impordi suhtes kohaldatakse imporditollimakse ning tingimusi, mis on sätestatud nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (2) I lisa kolmanda osa 7. lisa järjekorranumbri 13 all. Tariifikvoodi jagamisel kahe eespool nimetatud korra vahel tuleks arvestada varem samalaadse impordi puhul saadud kogemusi.

(3)

Spekulatsioonide vältimiseks tuleks juurdepääsu kvoodile lubada üksnes aktiivsetele töötlejatele, kes tegelevad töötlemisega nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiivi 77/99/EMÜ (ühendusesisest lihatoodetega kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta) (3) artikli 8 kohaselt heakskiidetud töötlemisettevõttes, ning Tšehhi Vabariigi, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia puhul neile töötlejatele, kellel on lubatud importida ühendusse töödeldud lihatooteid vastavalt nõukogu 12. detsembri 1972. aasta direktiivile 72/462/EMÜ tervishoiu ja veterinaarkontrolli probleemide kohta veiste ja sigade ning värske liha impordil kolmandatest riikidest. (4)

(4)

Tariifikvoodi alusel ühendusse importimisel tuleb esitada impordilitsents vastavalt määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 29 lõike 1 esimesele lõigule. Litsentse peaks saama välja anda pärast impordiõiguste jagamist nõuetele vastavate töötlejate taotluste alusel. Käesoleva määruse alusel väljastatavate impordilitsentside suhtes tuleks kohaldada komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1291/2000 (millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) (5) ja komisjoni 26. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1445/95 (veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade ning määruse (EMÜ) nr 2377/80 kehtetuks tunnistamise kohta) (6) sätteid.

(5)

Spekuleerimise takistamiseks tuleks impordilitsentse töötlejatele välja anda üksnes koguste suhtes, mille puhul neile on antud impordiõigused. Samal põhjusel tuleks koos impordiõiguste taotlusega esitada ka tagatis. Eraldatud õigustele vastavate impordilitsentside taotlemine peaks olema põhinõue komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2220/85 (millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) tähenduses. (7)

(6)

Kvootide terves ulatuses kasutamise eesmärgil tuleks kehtestada tähtaeg impordilitsentside taotluste esitamiseks ning sätestada selliste koguste täiendav jaotamine, mille kohta kõnealuseks kuupäevaks pole taotlust esitatud. Omandatud kogemusi silmas pidades tuleks jaotamisel piirduda tootjatega, kes on realiseerinud kõik esialgsed impordiõigused impordilitsentsidena.

(7)	Tariifikvoodi kohaldamine nõuab ranget impordi järelevalvet ja tõhusaid imporditavate toodete kasutuse ja sihtkoha kontrolle. Seetõttu peaks töötlemine olema lubatud üksnes impordilitsentsil osutatud ettevõtetes.

(8)	Tagamaks, et imporditud liha kasutatakse vastavalt tariifikvoodi nõuetele, tuleks esitada tagatis. Tagatise summa tuleks kindlaks määrata, võttes arvesse erinevust kvoodi raames ja väljaspool kvooti kohaldatavate tollimaksude vahel.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses sätestatud tingimustel avatakse ajavahemikuks 1. juulist 2004 kuni 30. juunini 2005 CN-koodide 0202 20 30, 0202 30 10, 0202 30 50, 0202 30 90 ja 0206 29 91 alla kuuluva, ühenduses töötlemiseks ettenähtud, kondiga liha ekvivalendina väljendatud külmutatud veiseliha 50 700 tonni suurune imporditariifikvoot (edaspidi “kvoot”).

Artikkel 2

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel on A-toode töödeldud toode, mis kuulub CN-koodi 1602 10, 1602 50 31, 1602 50 39 või 1602 50 80 alla ja mis ei sisalda muud liha peale veiseliha ning mille kollageeni ja valkude suhe ei ole suurem kui 0,45 % ja mille massist vähemalt 20 % on ilma rupsi ja rasvata tailiha ning mille kogu netomassist vähemalt 85 % moodustavad liha ja tarrend.

Kollageenisisaldusena käsitatakse hüdroksüproliinisisaldust, mis on korrutatud koefitsiendiga 8. Hüdroksüproliinisisaldus määratakse vastavalt ISO meetodile 3496-1994.

Rasvata taise veiseliha sisaldus määratakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2429/86 (8) lisas sätestatud korras.

Rupsi hulka kuuluvad: pea ja selle jaotustükid (sealhulgas kõrvad), jalad, saba, süda, udar, maks, neerud, piimaliha (hark- ja kõhunääre), aju, kopsud, kõri, paks vaheliha, põrn, keel, rasvik, seljaaju, söödav nahk, suguelundid (s.t emakas, munasarjad ja munandid), kilpnääre, ajuripats.

Toodet tuleb piisavalt kuumtöödelda, et tagada lihavalkude kalgendumine kogu tootes, nii et toote lõikamisel piki tema kõige jämedamat kohta läbivat joont ei leiduks toote lõikepinnal roosakat vedelikku.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel on B-toode veiseliha sisaldav töödeldud toode, välja arvatud:

a)	määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud toode või

b)	lõikes 1 osutatud tooted.

CN-koodi 0210 20 90 alla kuuluvat töödeldud toodet, mida on kuivatatud või suitsutatud, nii et värske liha värv ja konsistents on täielikult kadunud, ning mille vee ja valkude suhe on kuni 3,2, käsitatakse siiski B-tootena.

Artikkel 3

1.   Artiklis 1 nimetatud üldkogus jagatakse kaheks osaks järgmiselt:

a)	40 000 tonni A-toodete valmistamiseks ettenähtud külmutatud veiseliha;

b)	10 700 tonni B-toodete valmistamiseks ettenähtud külmutatud veiseliha.

2.   Kvoodi järjekorranumbrid on:

—	09.4057 lõike 1 punktis a osutatud koguse puhul,

—	09.4058 lõike 1 punktis b osutatud koguse puhul.

3.   Käesoleva kvoodi alla kuuluva külmutatud veiseliha suhtes kohaldatakse imporditollimakse, mis on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa kolmanda osa 7. lisa järjekorranumbri 13 all.

Artikkel 4

1.   Kvoodi alusel impordiõiguse saamise taotlusi võivad esitada ainult järgmised töötlemisettevõtted või nende esindajad:

a)	töötlemisettevõtted, mis on kiidetud heaks vastavalt direktiivi 77/99/EMÜ artiklile 8 ja mis on tegelenud veiseliha sisaldavate töödeldud toodete valmistamisega vähemalt alates 1. juulist 2003;

b)

Tšehhi Vabariigi, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia töötlemisettevõtted, mis on saanud direktiivi 72/462/EMÜ 4. ja 5. peatüki kohase loa ekspordiks ühendusse ja mis on tegelenud veiseliha sisaldavate töödeldud toodete valmistamisega vähemalt korra alates 1. juulist 2003.

Iga heakskiidetud töötlemisettevõtte kohta võib iga artikli 3 lõikes 1 osutatud koguse puhul vastu võtta ainult ühe impordiõiguste taotluse, mis ei ületa 10 % igast kasutatavast kogusest.

Impordiõiguste taotluse võib esitada üksnes selles liikmesriigis, kus töötleja on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse.

2.   Koos impordiõiguse taotlusega esitatakse tagatis suurusega 6 eurot 100 kg kohta.

3.   Koos impordiõiguse taotlusega esitatakse tõendid lõike 1 esimeses lõigus sätestatud tingimuste täitmise kohta.

Pädev siseriiklik asutus otsustab, millised dokumendid on vastuvõetavad tõendid nimetatud tingimuste täitmise kohta.

Artikkel 5

1.   A- ja B-toodete tootmist käsitlevates impordiõiguste taotlustes väljendatakse kogused kondiga liha ekvivalendina.

Käesoleva lõike kohaldamisel vastab 100 kilogrammi kondiga veiseliha 77 kilogrammile kondita lihale.

2.   Kõik A- või B-tooteid käsitlevad impordiõiguste taotlused peavad jõudma pädevasse asutusse hiljemalt käesoleva määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevale järgneval teisel reedel kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevale järgneval neljandal reedel loetelu taotlejatest ja taotletud kogustest kummaski kategoorias koos asjaomaste töötlemisettevõtete loanumbritega.

Kõik teatised, sealhulgas tühiteatised, saadetakse faksi või elektronposti teel, kasutades I ja II lisas esitatud vorme.

4.   Komisjon otsustab võimalikult kiiresti ja vajaduse korral protsendimäärana taotletud kogustest, mil määral taotlused rahuldatakse.

Artikkel 6

1.   Sellise külmutatud veiseliha importimisel, mille puhul on antud impordiõigused vastavalt artikli 5 lõikele 4, tuleb esitada impordilitsents.

2.   Artikli 4 lõikes 2 osutatud tagatise puhul on eraldatud impordiõigusele vastav impordilitsentsitaotlus põhinõue määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõike 2 tähenduses.

Kui komisjon kinnitab artikli 5 lõike 4 rakendamisel vähenduskoefitsiendi, vabastatakse esitatud tagatis seoses taotletud impordiõigustega, mis ületavad eraldatud impordiõigusi.

3.   Töötleja võib oma impordiõiguste piires taotleda impordilitsentse kuni 18. veebruarini 2005.

4.   Töötlejatele antud impordiõigused annavad neile õiguse saada impordilitsentsid koguste jaoks, mille puhul on antud impordiõigused.

Litsentsitaotluse võib esitada üksnes:

a)	liikmesriigis, kus on esitatud taotlus impordiõiguste saamiseks;

b)	töötleja või töötleja nimel, kellele on antud impordiõigused.

5.   Pädevale asutusele esitatakse importimise ajal tagatis, millega kindlustatakse, et impordiõigused saanud töötleja töötleb kogu imporditud veiselihakoguse nõutavateks lõpptoodeteks oma litsentsitaotluses täpsustatud ettevõttes kolme kuu jooksul alates importimispäevast.

Tagatise summad on määratud kindlaks III lisas.

Artikkel 7

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1291/2000 ja määruse (EÜ) nr 1445/95 sätteid.

Artikkel 8

1.   Litsentsitaotlused ja litsentsid peavad sisaldama järgmist teavet:

a)	lahtris 8 päritoluriik;

b)	lahtris 16 üks artiklis 1 osutatud kõlblikest CN-koodidest;

c)	lahtris 20 vähemalt üks IV lisas loetletud märgetest.

2.   Impordilitsentsid kehtivad 120 päeva jooksul alates tegelikust väljastamise kuupäevast määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 23 lõikes 1 määratletud tähenduses. Litsentsid kehtivad siiski vaid kuni 30. juunini 2005.

3.   Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 50 lõike 1 kohaldamisel maksustatakse kõik impordilitsentsil märgitud koguseid ületavad kogused vabasse ringlusse suunamise kuupäeval kohaldatava ühise tollitariifistiku maksu täismääraga.

Artikkel 9

1.   Koguste jaoks, mille puhul ei ole impordiõiguste taotlusi artikli 5 lõikes 2 osutatud tähtajaks esitatud, ja koguste jaoks, mille puhul ei ole impordilitsentside taotlusi esitatud 18. veebruariks 2005, jaotatakse impordiõigused uuesti.

Selleks edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt 25. veebruariks 2005 üksikasjad koguste kohta, mille puhul ei ole saadud taotlusi.

2.   Komisjon otsustab võimalikult kiiresti lõikes 1 osutatud koguste jagamise A toodeteks ja B toodeteks. Sel viisil on võimalik arvesse võtta vastavalt artikli 5 lõikele 4 antud impordiõiguste tegelikku ärakasutamist mõlema tooterühma puhul.

3.   Ülejäänud kogused jaotatakse töötlejate vahel, kes on esitanud impordilitsentsi taotluse seoses kõigi impordiõigustega, mis on neile eraldatud vastavalt artikli 5 lõikele 4.

4.   Ülejäänud koguste impordi suhtes kohaldatakse artikleid 4–8.

Sellisel juhul on artikli 5 lõikes 2 osutatud taotluse esitamise kuupäev siiski 18. märts 2005 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud edastamise kuupäev on 25. märts 2005.

Artikkel 10

Liikmesriik seab sisse füüsilise ja dokumentide kontrollimise süsteemi, et tagada kogu liha töötlemine töötlemisettevõttes vastavalt asjaomases impordilitsentsis täpsustatud tooterühmale kolme kuu jooksul pärast impordikuupäeva.

Kõnealune süsteem sisaldab koguse ja kvaliteedi füüsilist kontrollimist töötlemise alguses, töötlemise jooksul ja pärast töötlemist. Selleks peab töötlejatel alati olema võimalik tõendada ostetud liha päritolu ja kasutust asjakohaste tootmise järelevalve dokumentide abil.

Pädeva asutuse poolt läbiviidava tootmismeetodi tehnilise kontrolli käigus võib vajalikus ulatuses arvesse võtta nõrgumiskadu ja trimminguid.

Kontrollimaks valmistoote kvaliteeti ja toote koostise vastavust töötleja retseptile, võtavad liikmesriigid tootest esindavaid valikproove ja analüüsivad tooteid. Selliste toimingute kulud kannab asjaomane töötleja.

Artikkel 11

1.   Artikli 6 lõikes 5 osutatud tagatis vabastatakse vastavalt kogusele, mille kohta on seitsme kuu jooksul pärast impordikuupäeva pädevale asutusele esitatud tagatis, et kogu imporditud liha või osa sellest on määratud ettevõttes töödeldud asjakohasteks toodeteks kolme kuu jooksul pärast importimispäeva.

Kui töötlemine toimub siiski pärast esimeses lõigus osutatud kolme kuu pikkuse tähtaja lõppu, vabastatakse tagatis, arvates sellest maha 15 % suurune vähendus ja 2 % järelejäävast summast iga päeva kohta, mille võrra on tähtaega ületatud.

Kui tõend töötlemise kohta on koostatud esimeses lõigus nimetatud seitsme kuu pikkuse tähtaja jooksul ja esitatud kõnealusele seitsmele kuule järgneva 18 kuu jooksul, makstakse tagastamata jäetud tagatise summa tagasi, arvates sellest maha 15 %.

2.   Artikli 6 lõikes 5 osutatud tagatise vabastamata jäänud summat ei tagastata ning see peetakse kinni tollimaksuna.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (EÜT L 270, 21.10.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2344/2003 (ELT L 346, 31.12.2003, lk 38).

(3)  EÜT L 26, 31.1.1977, lk 85. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (EÜT L 122, 16.5.2003, lk 36).

(4)  EÜT L 302, 31.12.1972, lk 28. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003.

(5)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 636/2004 (ELT L 100, 6.4.2004, lk 9).

(6)  EÜT L 143, 27.6.1995, lk 35. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 360/2004 (ELT L 63, 28.2.2004, lk 13).

(7)  EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 673/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 17).

(8)  EÜT L 210, 1.8.1986, lk 39.

---

---

---

---

---

30.6.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/52

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1207/2004,

29. juuni 2004,

millega muudetakse teraviljasektori imporditollimakse

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. juuni 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 1766/92 teraviljaturu ühise korralduse kohta (1),

võttes arvesse komisjoni 28. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1249/96, millega kehtestati nõukogu määruse (EMÜ) nr 1766/92 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teraviljasektori imporditollimaksude osas (2), eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Teraviljasektori imporditollimaksud on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1114/2004 (3).

(2)

Määruse (EÜ) nr 1249/96 artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et kui kohaldamise ajal erineb arvutatud keskmine imporditollimaks 5 euro võrra tonni kohta kindlaksmääratud tollimaksust, siis tuleb teha vastav kohandus. Selline erinevus on tekkinud. Seepärast tuleb määrusega (EÜ) nr 1114/2004 kehtestatud imporditollimakse kohandada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1114/2004 I ja II lisa asendatakse käesoleva määruse I ja II lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 30. juunil 2004.

---

(1)  EÜT L 181, 1.7.1992, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1104/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 1).

(2)  EÜT L 161, 29.6.1996, lk 125. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1110/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 12).

(3)  ELT L 214, 16.6.2004, lk 3. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1189/2004 (ELT L 228, 29.6.2004, lk 3).

---

---

---

30.6.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/55

---

EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJATE OTSUS,

23. juuni 2004,

millega nimetatakse ametisse Euroopa ühenduste esimese astme kohtu kohtunik

(2004/524/EÜ, Euratom)

EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE VALITSUSTE ESINDAJAD,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 224,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 140,

võttes arvesse 2003. aasta ühinemisakti, eriti selle artikli 46 lõiget 1 ja lõike 2 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 46 lõikele 1 tuleb muuhulgas nimetada esimese astme kohtusse kümme kohtunikku. Vastavalt sama artikli lõike 2 punktile b lõpeb nendest viie kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2004. Need kohtunikud valitakse loosi teel. Ülejäänud kohtunike ametiaeg lõpeb 31. augustil 2007.

(2)	Vastavalt otsusele 2004/490/EÜ, Euratom (1) nimetati neli kohtunikku ajavahemikuks 1. mai 2004–31. august 2007, sealjuures viienda kohtuniku nimetamine lükati edasi.

(3)	Viies kohtunik tuleb nüüd nimetada,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Verica TRSTENJAK on käesolevaga nimetatud esimese astme kohtu kohtunikuks ajavahemikuks 1. juuli 2004–31. august 2007.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 1. juulil 2004.

Artikkel 3

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 169, 1.5.2004, lk 23.

---

30.6.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/56

---

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

3. juuni 2004,

Euroopa Pettustevastase Ameti poolt läbiviidava Euroopa Keskpanga uurimise tingimuste kohta seoses Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega ja Euroopa Keskpanga personali töölepingu tingimuste muutmiseks

(EKP/2004/11)

(2004/525/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt teostatava uurimise kohta, (1) eelkõige selle artikli 4 lõikeid 1 ja 6,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 12.3 ja 36.1,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) üldnõukogu kaasabi kooskõlas põhikirja artikli 47.2 viienda taandega,

võttes arvesse EKP personalikomitee arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 1073/1999 (edaspidi “OLAF määrus”) sätestab, et Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi “amet”) peab algatama ja läbi viima pettust käsitleva haldusjuurdluse (edaspidi “siseuurimine”) institutsioonides, asutustes, ametites ja ametkondades, mis on asutatud EÜ ja Euratomi asutamislepinguga või nende alusel võitluseks Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega. OLAF määruse kohaselt võib siseuurimine puudutada tõsiseid asjaolusid seoses ametiülesannete täitmisega, näiteks kohustuste eiramist nende institutsioonide, asutuste, ametite ja ametkondade personali liikmete poolt, mis võib kaasa tuua distsiplinaar- või kriminaalmenetluse, või seoses samaväärse kohustuste mittetäitmisega institutsioonide ja asutuste liikmete poolt, ametite ja ametkondade juhtide poolt või institutsioonide, asutuste, ametite või ametkondade personali liikmete poolt, kelle suhtes ei kohaldata Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju või muude töötajate töölepingu tingimusi (edaspidi “personalieeskirjad”).

(2)

EKP osas on vastavad ametialased ülesanded ja kohustused, eelkõige ametialase tegevuse ja ametisaladusega seonduvad kohustused, sätestatud a) Euroopa Keskpanga personali töölepingu tingimustes; b) Euroopa Keskpanga ametieeskirjades; c) töölepingu tingimuste I lisas lühiajalise töösuhte tingimuste kohta; d) Euroopa Keskpanga lühiajalise töösuhte eeskirjades; ning täiendavad juhised on antud e) Euroopa Keskpanga tegevusjuhistes (2) ja f) EKP nõukogu liikmete tegevusjuhistes (3) (edaspidi ühiselt “EKP töölepingu tingimused”).

(3)

OLAF määruse artikli 4 lõikes 1 sätestatakse, et seoses Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse ning pettuste ja muu Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastase võitlusega teostab amet institutsioonides ja asutustes haldusuurimist; artikli 4 lõikes 6 sätestatakse, et iga institutsioon või asutus peab vastu võtma otsuse vastavalt reeglitele, “mis käsitlevad: a) institutsioonide ja asutuste liikmete, juhtide, ametnike ja teiste teenistujate kohustust teha koostööd ameti teenistujatega ning anda neile informatsiooni; b) ameti töötajatele ettenähtud sisejuurdluse toimetamise korda ja sisejuurdlusega seotud asjaomastele isikutele tagatud õigusi”. Kooskõlas ühenduse kohtupraktikaga võib amet algatada uurimise ainult piisavalt tõsiste kahtluse alusel. (4)

(4)

OLAF määrus sätestab (artikli 4 lõike 1 teine lõik), et siseuurimist tuleb teostada lepingute õigusnormide alusel, eelkõige Euroopa ühenduste eesõiguste ja puutumatuse protokolli alusel, ja arvestades personalieeskirju. Ameti siseuurimise suhtes kohaldatakse ka Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõiget 2 ja muid liikmesriikidele ühiseid Euroopa Kohtu poolt tunnustatud põhimõtteid ja põhiõigusi, nagu näiteks õigusabi konfidentsiaalsus (legal privilege).

(5)

Siseuurimine teostatakse OLAF määruses sätestatud korras ja kooskõlas vastava institutsiooni, asutuse, ameti või ametkonna poolt rakendamiseks vastu võetud otsustega. Vastava rakendusotsuse vastuvõtmisel lasub EKP-l kohustus põhjendada siseuurimise mis tahes piiranguid, mis mõjutavad EKP-le asutamislepingu artiklitega 105 ja 106 pandud eriülesandeid ja kohustusi. Need piirangud peaksid tagama ühelt poolt EKP teatava teabe konfidentsiaalsuse ja teiselt poolt rakendama seadusandja tahet tõhustada pettusevastast võitlust. Vastavatest eriülesannete ja kohustustest erinevatel juhtudel tuleks EKPd ka käesoleva otsuse eesmärgil käsitleda teiste ühenduse institutsioonide ja asutustega sarnase avalik-õigusliku üksusena.

(6)

Erandjuhtudel võib EKP ülesannete täitmiseks tema valduses oleva teatava konfidentsiaalse teabe levitamine väljaspool EKPd oluliselt kahjustada EKP tegevust. Sellistel juhtudel võtab ametile teabele juurdepääsu võimaldava või teabe edastamist käsitleva otsuse vastu EKP juhatus. Juurdepääs võimaldatakse enam kui aasta vanusele teabele näiteks rahapoliitika otsuste, välisreservide haldamisega ja valuutaturgudele sekkumisega seotud toimingute valdkonnas. Kitsendused valdkondades nagu usaldatavusnõuete järelevaatajatelt saadud teave finantssüsteemi või üksiku krediidiasutuse stabiilsuse kohta ning praeguste ja tulevaste euro pangatähtede turvaelementide ja tehniliste omaduste kohta ei ole ajaliselt piiratud. Kuigi käesoleva otsusega on EKP tegevust oluliselt kahjustada võiva teabe levitamine väljaspool EKPd piiratud teatavate tegevusvaldkondadega, on vajalik lisada võimalus kohandada otsust ettenägematute arengutega ja tagada EKP poolt talle asutamislepinguga pandud ülesannete täitmine.

(7)

Käesolev otsus võtab arvesse, et EKP nõukogu ja üldnõukogu liikmed, kes pole ühtlasi EKP juhatuse liikmed, täidavad lisaks oma EKPS ülesannetele ka siseriiklikke ülesandeid. Vastavate siseriiklike ülesannete täitmine toimub siseriikliku õiguse alusel, mis jääb ameti siseuurimise ulatusest välja. Seetõttu on käesolev otsus kohaldatav ainult vastavate isikute selle ametitegevuse suhtes, mis toimub nende EKP juhtorganite liikme pädevuses. Ulatuses, milles ameti siseuurimine võiks puudutada EKP üldnõukogu liikmeid, on käesoleva otsuse koostamisel vastavate liikmetega konsulteeritud.

(8)

Põhikirja artikkel 38.1 sätestab, et EKP juhtorganite liikmed ja personal ei tohi isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat teavet. OLAF määruse artikkel 8 kohaselt kohaldatakse ametile ja tema töötajatele samu konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse tingimusi, nagu kohaldatakse EKP personalile põhikirja ja EKP töölepingu tingimuste alusel.

(9)

OLAF määruse artikli 6 lõike 6 kohaselt annavad siseriiklikud pädevad ametiasutused ametile tema EKP uurimises abi kooskõlas siseriiklike õigusnormidega. Saksa Liitvabariigi valitsus ja EKP on 18. septembril 1998 allkirjastanud asukoha lepingu, (5) mis rakendab Euroopa ühenduste eesõiguste ja puutumatuse protokolli EKP suhtes ja milles sisalduvad sätted EKP ruumide, arhiivide, teadete puutumatuse kohta ja EKP juhatuse liikmete diplomaatiliste eesõiguste ja puutumatuse kohta.

(10)

OLAF määruse artikli 14 kohaselt võivad kõik Euroopa ühenduste ametnikud ja teised teenistujad esitada personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 sätestatud korras ameti direktorile kaebuse ameti poolt sisejuurdluse käigus tehtud neid negatiivselt mõjutava toimingu kohta. Analoogia põhjal kohaldatakse sama korda kaebuste suhtes, mis esitati ameti direktorile EKP personali või EKP otsuseid tegeva organi liikmete poolt ja vastavate kaebuste kohta tehtud otsuste suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 91,

ON OTSUSTANUD JÄRGMIST:

Artikkel 1

Kohaldamise ulatus

Käesolevat otsust kohaldatakse:

—	EKP nõukogu ja üldnõukogu liikmetele seoses nende tegevusega vastavate otsuseid tegevate organite liikmetena,

—	EKP juhatuse liikmetele,

—	EKP nõukogu või üldnõukogu koosolekutel asendusliikmena või saatva isikuna osalevatele isikutele, kes on riikide keskpankade juhtorganite liikmed või personali liikmed ja osalevad selles pädevuses,

(edaspidi koos viidatud kui “otsuseid tegevate organite osalised”), ja

—	EKP alalisele ja ajutisele personalile, kelle suhtes kohaldatakse EKP töölepingu tingimusi,

—	isikutele, kes töötavad EKP jaoks töölepingust erineval alusel nende EKP tööga seonduvates asjades,

(edaspidi koos viidatud kui “EKP töötajad”).

Artikkel 2

Ametiga koostöö tegemise kohustus

Ilma et see piiraks asutamislepingu, Euroopa ühenduste eesõiguste ja puutumatuse protokolli ning põhikirja asjakohaste sätete kohaldamist ning OLAF määruses ja käesoleva otsuse normidega sätestatud korras, peavad otsuseid tegevate organite osalised ja EKP töötajad siseuurimist teostavate ameti töötajatega tegema igakülgset koostööd ja osutama uurimiseks vajalikku mis tahes abi.

Artikkel 3

Ebaseadusliku tegevuse kohta teabe andmise kohustus

1.   Kui EKP töötajad saavad teada tõenditest, millest saab eeldada võimalikku Euroopa ühenduste finantshuve kahjustavat pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, või tõsistest asjaoludest, mis mõjutavad kõnealuseid finantshuve ja on seotud ametiülesannete täitmatajätmisega, näiteks EKP töötaja või otsuseid tegevate organite osaliste kohustuste täitmata jätmine, mis võib kaasa tuua distsiplinaar- või kriminaalmenetluse, peavad nad viivitamata vastavad tõendid esitama kas sisekontrolli direktorile, oma tegevusvaldkonna kõrgemale juhile või oma tegevusvaldkonna eest vastutavale juhatuse liikmele. Nimetatud isikud edastavad tõendid viivitamata sekretariaadi ja keeleteenuste peadirektorile. Käesolevas artiklis osutatud teavet andnud EKP töötajaid ei tohi mitte mingil juhul kohelda ebaõiglaselt või diskrimineerivalt.

2.   Otsuseid tegevate organite osalised, kes saavad teada lõikes 1 osutatud tõenditest, teatavad sellest sekretariaadi ja keeleteenuste peadirektorile või EKP presidendile.

3.   Kui sekretariaadi ja keeleteenuste peadirektor või asjakohastel juhtudel EKP president saab tõendid kooskõlas lõikega 1 või 2, peab ta need kooskõlas käesoleva otsuse artikliga 4 esitama viivitamata ametile ja teavitama sisekontrolli direktorit või asjakohastel juhtudel EKP presidenti.

4.   Juhul kui EKP töötajal või otsuseid tegevate organite osalisel on kindlad tõendid, et kahtlustada pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevuse olemasolu lõike 1 mõttes, ja samas on tal ka põhjust arvata, et eespool toodud lõigetes ettenähtud kord takistaks sellel konkreetsel juhul vastavast tõendist ametile kohast teatamist, võivad nad teatada vahetult ametile, kohaldamata artiklit 4.

Artikkel 4

Koostöö ametiga tundliku teabe osas

1.   Erandjuhtudel, kui teatava teabe levitamine väljaspool EKPd võiks oluliselt kahjustada EKP tegevust, võtab EKP juhatus vastu otsuse ametile juurdepääsu võimaldamise kohta vastavale teabele või vastava teabe edastamise kohta. See kehtib teabe kohta, mis käsitleb rahapoliitilisi otsuseid või välisreservide haldamisega seotud toiminguid ja valuutaturgudele sekkumist, kui vastava teabe vanus on alla ühe aasta, EKP poolt usaldatavusnõuete järelevaatajatelt saadud finantssüsteemi või üksikute krediidiasutuste stabiilsust käsitlevate andmete kohta või euro pangatähtede turvaelementide ja tehniliste omaduste teabe kohta.

2.   Mis tahes vastav juhatuse otsus võtab arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, näiteks ameti poolt uurimiseks nõutud teabe tundlikkuse aste; selle tähtsus uurimise jaoks ja kahtluste raskus vastavalt ameti, EKP töötaja või otsuseid tegevate organite osalise poolt EKP-le antud hinnangule; ja EKP edasise tegevusega seotud riski aste. Juhul kui juurdepääsu ei võimaldata, peab otsust põhjendama. Andmete osas, mida EKP saab usaldatavusnõuete järelevaatajatelt finantssüsteemi või konkreetse krediidiasutuse stabiilsuse kohta, võib EKP juhatus otsustada juurdepääsu võimaldamise, kui vastav usaldatavusnõuete järelevaataja ei loe asjaomase teabe avaldamist finantssüsteemi või konkreetse krediidiasutuse jaoks riskantseks.

3.   Erandjuhtudel, mis käsitlevad EKP teatava valdkonnaga seotud teavet, mis on samaväärne lõikes 1 osutatud teabe liikide tundlikkusega, võib EKP juhatus otsustada, et vastavale teabele ei võimaldata ametile ajutiselt juurdepääsu. Lõiget 2 kohaldatakse otsuste suhtes, mille kehtivusaeg on kuni 6 kuud. Seejärel võimaldatakse ametile juurdepääs kõnealusele teabele, kui EKP nõukogu ei ole vahepeal käesolevat otsust muutnud, lisades vastava teabe liigi lõikega 1 hõlmatud teabe liikidele. EKP nõukogu peab osutama käesoleva otsuse muutmise põhjustele.

Artikkel 5

EKP kaasabi siseuurimises

1.   EKP siseuurimise algatamisel annab EKP turvalisuse eest vastutav juht ameti esindajatele juurdepääsu EKP ruumidesse ja nad peavad esitama kirjaliku volituse, mis osutab nende isikule ning nende ametinimetusele ameti esindamisel, ja ameti direktori poolt välja antud kirjaliku volituse, mis osutab uurimise objektile. Viivitamata informeeritakse presidenti, asepresidenti ja sisekontrolli direktorit.

2.   Sisekontrolli direktor osutab ametile kaasabi uurimise korraldamisel.

3.   EKP töötajad ja otsuseid tegevate organite osalised esitavad uurimist teostavatele ameti esindajatele mis tahes nõutud teabe, kui nõutud teave ei ole tundlik artikli 4 mõttes, millisel juhul otsustab EKP juhatus. Sisekontrolli direktoraat arhiveerib kogu edastatud teabe.

Artikkel 6

Huvitatud poolte teavitamine

1.   Juhul kui EKP töötaja või otsuseid tegeva organi osalise suhtes tõusetuvad kahtlused, teavitatakse huvitatud poolt sellest kiiresti, kuid mitte uurimist kahjustaval viisil. Igal juhul ei tohi teha lõplikku otsust, mis osutaks uurimise lõppedes EKP töötaja või otsuseid tegeva organi osalise nimele, ilma et huvitatud pool oleks saanud väljendada oma arvamust neid puudutavate asjaolude osas, sealhulgas mis tahes tõendite osas, mis on nende vastu. Huvitatud pooltel on õigus ütlusi mitte anda, hoiduda enese inkrimineerimisest ja kasutada isiklikku õigusabi.

2.   Juhul kui uurimiseks on hädavajalik täielik saladuses hoidmine ja uurimismenetluste kasutamine, mis jäävad riikliku kohtuvõimu pädevusse, võib kokkuleppel presidendi või asepresidendiga piiratud ajaks peatada kohustuse ära kuulata EKP töötaja või otsuseid tegeva organi osalise poolt väljendatud seisukoht.

Artikkel 7

Teave edasiste meetmeteta jäänud uurimise lõpetamise kohta

Juhul kui pärast siseuurimist ei saa kahtlustatud EKP töötajat või otsuseid tegeva organi osalist süüdistada, tuleb siseuurimine lõpetada ameti direktori otsusel ilma täiendavaid meetmeid võtmata ja ta teatab sellest asjaomasele EKP töötajale või otsuseid tegeva organi osalisele kirjalikult.

Artikkel 8

Puutumatusest loobumine

Mis tahes siseriikliku politsei või kohtuvõimu puutumatusest loobumise taotlus seoses EKP töötaja või EKP juhatuse, nõukogu või üldnõukogu liikme võimalikel Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või mis tahes muu ebaseadusliku tegevuse juhtudel edastatakse ameti direktorile arvamuse andmiseks. EKP president või asepresident otsustab EKP töötajate puutumatuse küsimuse ja EKP nõukogu otsustab EKP juhatuse, nõukogu või üldnõukogu liikmete puutumatuse küsimuse.

Artikkel 9

EKP personali töölepingu tingimuste muutmine

EKP personali töölepingu tingimusi muudetakse järgmiselt.

1.

Artikli 4 punktis a lisatakse teise lause järele järgmine lause: “Otsuse EKP/2004/11 sätted Euroopa Keskpanga uurimise kohta Euroopa Pettustevastase Ameti poolt seoses Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega ja Euroopa Keskpanga töölepingu tingimuste muutmise kohta on nende suhtes siduvad.”

2.

Artikli 5 punkti b sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: “b) Juhul kui otsuse EKP/2004/11 sätted Euroopa Keskpanga uurimise kohta Euroopa Pettustevastase Ameti poolt seoses Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega ja Euroopa Keskpanga personali töölepingu tingimuste muutmise kohta ei näe ette teisiti, ei ole personali liikmetel ilma juhatuse eelneva loata lubatud:”.

Artikkel 10

EKP personali töölepingu tingimuste I lisa muutmine

EKP töölepingu tingimuste I lisa muudetakse lühiajalise töösuhte osas järgmiselt.

1.

Artiklis 4 lisatakse teise lause järele järgmine lause: “Otsuse EKP/2004/11 sätted Euroopa Keskpanga uurimise kohta Euroopa Pettustevastase Ameti poolt seoses Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamisega ja Euroopa Keskpanga töölepingu tingimuste muutmise kohta on nende suhtes siduvad.”

2.

Artikli 10 lõike b sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: “b) Juhul kui otsuse EKP/2004/11 sätted Euroopa Keskpanga uurimise kohta Euroopa Pettustevastase Ameti poolt seoses Euroopa ühenduste finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse tõkestamise ja Euroopa Keskpanga personali töölepingu tingimuste muutmise kohta ei näe ette teisiti, ei ole lühiajalise töölepinguga töötajatel ilma juhatuse eelneva loata lubatud:”.

Artikkel 11

Lõppsäte

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

---

(1)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(2)  EÜT C 76, 8.3.2001, lk 12.

(3)  EÜT C 123, 24.5.2002, lk 9.

(4)  Kaasus C-11/00 Euroopa Ühenduste Komisjon vs Euroopa Keskpank, (2003) ECR I-7147.

(5)  Riigi Teataja (Bundesgesetzblatt) nr 45, 1998, 27.10.1998 ja nr 12, 1999, 6.5.1999.

---

30.6.2004

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 230/61

---

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

17. juuni 2004,

millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga üldnõukogu töökord

(EKP/2004/12)

(2004/526/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA ÜLDNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 46.4,

ON OTSUSTANUD JÄRGMIST:

Ainus artikkel

Euroopa Keskpanga üldnõukogu 1. septembri 1998 töökord asendatakse järgmisega ja see jõustub 1. juulil 2004.

---