19.6.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 219/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1131/2004,

18. juuni 2004,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse komisjoni 21. detsembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 3223/94 puu- ja köögivilja impordikorra üksikasjalike eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 3223/94 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel komisjon kehtestab kindlad impordiväärtused kolmandatest riikidest importimisel käesoleva määruse lisas sätestatud toodete ja ajavahemike puhul.

(2)	Kooskõlas eespool nimetatud kriteeriumidega tuleb kehtestada kindlad impordiväärtused käesoleva määruse lisas sätestatud tasemetel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 3223/94 artiklis 4 osutatud kindlad impordiväärtused kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2004.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2004

Komisjoni nimel

põllumajanduse peadirektor

J. M. SILVA RODRÍGUEZ

(1) EÜT L 337, 24.12.1994, lk 66. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1947/2002 (EÜT L 299, 1.11.2002, lk 17).

LISA

Komisjoni 18. juuni 2004. aasta määrusele, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	70,4
0702 00 00	999	70,4
0707 00 05	052	111,0
0707 00 05	999	111,0
0709 90 70	052	90,3
0709 90 70	999	90,3
0805 50 10	388	68,2
	508	51,4
	528	64,4
	999	61,3
0808 10 20, 0808 10 50, 0808 10 90	388	84,5
	400	113,7
	404	108,5
	508	71,2
	512	75,4
	524	65,1
	528	67,6
	720	75,1
	804	94,3
	999	83,9
0809 10 00	052	292,2
	624	221,0
	999	256,6
0809 20 95	052	404,4
	400	372,7
	616	272,4
	999	349,8
0809 30 10, 0809 30 90	052	135,3
	624	175,1
	999	155,2
0809 40 05	052	102,5
	624	225,5
	999	164,0

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 2081/2003 (ELT L 313, 28.11.2003, lk 11). Kood 999 tähistab “muud päritolu”.

19.6.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 219/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1132/2004,

18. juuni 2004,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1764/86 ja määrust (EÜ) nr 1535/2003 traditsioonilise toote “kunserva” suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrust (EÜ) nr 2201/96 puu- ja köögiviljatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 27. mai 1986. aasta määrusega (EMÜ) nr 1764/86, milles sätestatakse tootmistoetuskava alusel tomatitest valmistatud toodete kvaliteedi miinimumnõuded, (2) sätestatakse tootmistoetuskõlbliku tomatikontsentraadi määratlus.

(2)	Komisjoni 29. augusti 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1535/2003, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/96 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljatoodete toetuskavaga, (3) loetletakse tootmistoetuskõlblikud tooted.

(3)	Kunserva on traditsiooniline täpselt määratletud Malta toode ja kunserva tootmiseks kasutatavad tomatid peaksid alates Malta Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast vastama tootmistoetuse saamise tingimustele.

(4)	Määrusi (EMÜ) nr 1764/86 ja (EÜ) nr 1535/2003 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas puu- ja köögiviljatooteturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 1764/86 muudetakse järgmiselt.

1)	Artikkel 8 asendatakse järgmisega: “Artikkel 8 Käesoleva jaotise kohaldamisel kasutatakse mõisteid “tomatimahl” ja “tomatikontsentraat” komisjoni määruse (EÜ) nr 1535/2003 artikli 2 punktides 11, 12 ja 18 määratletud tähenduses. (4)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 9

1. Tomatimahlale ja tomatikontsentraadile võib lisada üksnes:

a)	keedusoola (naatriumkloriidi);

b)	looduslikke vürtse, maitsetaimi ja nende ekstrakte ning looduslikke lõhnaaineid.

Peale selle lisatakse kunservale, suhkrut 8–25 massiprotsendi ulatuses valmistootest.

2. Tomatimahla ja tomatikontsentraadi valmistamisel võib kasutada lisaainena sidrunhapet (E 330)

Alla 7 % kuivainesisaldusega tomatimahlale võib valmistamisel lisada askorbiinhapet (E 300). Askorbiinhappe sisaldus ei tohi siiski ületada 0,03 massiprotsenti valmistootest.

Tomatikontsentraadi pulbrile võib valmistamisel lisada ränidioksiidi (551). Ränidioksiidi sisaldus ei tohi siiski ületada 1 massiprotsenti valmistootest.

3. Lisatud keedusoola kogus:

a)	ei tohi ületada 15 massiprotsenti kuivainesisaldusest tomatikontsentraadi korral, mille kuivainesisaldus on üle 20 %;

b)	ei tohi ületada 3 % netomassist muude tomatikontsentraatide ja tomatimahla korral;

c)	peab moodustama 2–5 % kunserva massist.

Lisatud keedusoola koguse määramisel loetakse tootes sisalduvate naturaalsete kloriidide sisaldus võrdseks 2 massiprotsendiga kuivainest.”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1535/2003 artiklisse 2 lisatakse punktina 18 järgmine tekst:

“18.	“kunserva”: on värsketest tomatitest valmistatud tomatimahla kontsentreerimisel saadav toode, millele on lisatud suhkrut ja soola; selle kuivainesisaldus on 28–36 %, toode on pakitud hermeetiliselt suletud konteineritesse etikettidega, millel on nimetus “kunserva” ja kuulub CN-koodi 2002 90 alla.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus jõustub Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemislepingu jõustumise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz FISCHLER

(1) EÜT L 297, 21.11.1996, lk 29. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 386/2004 (ELT L 64, 2.3.2004, lk 25).

(2) EÜT L 153, 7.6.1986, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 996/2001 (EÜT L 139, 23.5.2001, lk 9).

(3) ELT L 218, 30.8.2003, lk 14. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 444/2004 (ELT L 72, 11.3.2004, lk 54).

(4) ELT L 218, 30.8.2003, lk 14.”

19.6.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 219/8

NÕUKOGU DIREKTIIVI 2004/84/EÜ,

10. juuni 2004,

millega muudetakse direktiivi 2001/113/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuviljadžemmide, -želeede ja -tsitrusmarmelaadide ning magustatud kastanipüree kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ning eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiv 2001/113/EÜ (1) sätestab hulga I lisas määratletud toodete, kaasa arvatud džemm ja tsitrusmarmelaad, kohta põhinõuded, millele need peavad vastama, et võimaldada nende toodete vaba liikumist siseturul.

(2)	Saksakeelses versioonis kasutatakse tootenimetusi “Konfitüre” ja “Marmelade” vastavalt “džemmi” ja “tsitrusmarmelaadi” kohta.

(3)

Teatud kohalikel Austria ja Saksamaa turgudel, nagu talunike turgudel või iganädalastel turgudel, on mõistet “Marmelade” traditsiooniliselt kasutatud ka toote jaoks nimega “džemm”; sellistel juhtudel kasutatakse nende kahe tootekategooria eristamiseks mõiste “tsitrusmarmelaad” kohta mõistet “Marmelade aus Zitrusfrüchten”.

(4)	Seega oleks vajalik, et Austria ja Saksamaa arvestaksid direktiivi 2001/113/EÜ järgimiseks vajalikke meetmeid võttes nende traditsioonidega.

(5)	Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada alates 12. juulist 2004, et tagada selle sätetest tuleneva hüve täielik kasutamine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2001/113/EÜ saksakeelse versiooni I lisa asendatakse käesoleva direktiivi lisaga.

Artikkel 2

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 12. juulist 2004.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 10. juuni 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

D. AHERN

(1) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 67.

LISA

„

ANHANG I

VERKEHRSBEZEICHNUNGEN, BESCHREIBUNG UND BEGRIFFSBESTIMMUNGEN DER ERZEUGNISSE

I. BEGRIFFSBESTIMMUNGEN

—

‚Konfitüre‘ (1) ist die auf die geeignete gelierte Konsistenz gebrachte Mischung von Zuckerarten, Pülpe und/oder Fruchtmark einer oder mehrerer Fruchtsorte(n) und Wasser. Abweichend davon darf Konfitüre von Zitrusfrüchten aus der in Streifen und/oder in Stücke geschnittenen ganzen Frucht hergestellt werden.

Die für die Herstellung von 1 000 g Enderzeugnis verwendete Menge Pülpe und/oder Fruchtmark beträgt mindestens

—	350 g im Allgemeinen,

—	250 g bei roten Johannisbeeren/Ribiseln, Vogelbeeren, Sanddorn, schwarzen Johannisbeeren/Ribiseln, Hagebutten und Quitten,

—	150 g bei Ingwer,

—	160 g bei Kaschuäpfeln,

—	60 g bei Passionsfrüchten.

—

‚Konfitüre extra‘ ist die auf die geeignete gelierte Konsistenz gebrachte Mischung von Zuckerarten, nicht konzentrierter Pülpe aus einer oder mehreren Fruchtsorte(n) und Wasser. Konfitüre extra von Hagebutten sowie kernlose Konfitüre extra von Himbeeren, Brombeeren, schwarzen Johannisbeeren/Ribiseln, Heidelbeeren und roten Johannisbeeren/Ribiseln kann jedoch ganz oder teilweise aus nicht konzentriertem Fruchtmark hergestellt werden. Konfitüre extra von Zitrusfrüchten darf aus der in Streifen und/oder in Stücke geschnittenen ganzen Frucht hergestellt werden.

Aus Mischungen der nachstehenden Früchte mit anderen Früchten kann keine Konfitüre extra hergestellt werden: Äpfeln, Birnen, nicht steinlösenden Pflaumen, Melonen, Wassermelonen, Trauben, Kürbissen, Gurken, Tomaten/Paradeisern.

Die für die Herstellung von 1 000 g Enderzeugnis verwendete Menge Pülpe beträgt mindestens

—	450 g im Allgemeinen,

—	350 g bei roten Johannisbeeren/Ribiseln, Vogelbeeren, Sanddorn, schwarzen Johannisbeeren/Ribiseln, Hagebutten und Quitten,

—	250 g bei Ingwer,

—	230 g bei Kaschuäpfeln,

—	80 g bei Passionsfrüchten.

—

‚Gelee‘ ist die hinreichend gelierte Mischung von Zuckerarten sowie Saft und/oder wässrigen Auszügen einer oder mehrerer Fruchtsorte(n).

Die für die Herstellung von 1 000 g Enderzeugnis verwendete Menge an Saft und/oder wässrigen Auszügen entspricht mindestens der für die Herstellung von Konfitüre vorgeschriebenen Menge. Die Mengenangaben gelten nach Abzug des Gewichts des für die Herstellung der wässrigen Auszüge verwendeten Wassers.

—

Bei der Herstellung von ‚Gelee extra‘ entspricht die für die Herstellung von 1 000 g Enderzeugnis verwendete Menge an Fruchtsaft und/oder wässrigen Auszügen mindestens der für die Herstellung von Konfitüre extra vorgeschriebenen Menge. Die Mengenangaben gelten nach Abzug des Gewichts des für die Herstellung der wässrigen Auszüge verwendeten Wassers. Aus Mischungen der nachstehenden Früchte mit anderen Früchten kann kein Gelee extra hergestellt werden: Äpfeln, Birnen, nicht steinlösenden Pflaumen, Melonen, Wassermelonen, Trauben, Kürbissen, Gurken, Tomaten/Paradeisern.

—

‚Marmelade‘ ist die auf die geeignete gelierte Konsistenz gebrachte Mischung von Wasser, Zuckerarten und einem oder mehreren der nachstehenden, aus Zitrusfrüchten hergestellten Erzeugnisse: Pülpe, Fruchtmark, Saft, wässriger Auszug, Schale (2).

Die für die Herstellung von 1 000 g Enderzeugnis verwendete Menge Zitrusfrüchte beträgt mindestens 200 g, von denen mindestens 75 g dem Endokarp entstammen.

—	Mit ‚Gelee-Marmelade‘ wird das Erzeugnis bezeichnet, aus dem sämtliche unlöslichen Bestandteile mit Ausnahme etwaiger kleiner Anteile feingeschnittener Schale entfernt worden sind.

—	‚Maronenkrem‘ ist die auf die geeignete Konsistenz gebrachte Mischung von Wasser, Zucker und mindestens 380 g Maronenmark (von Castanea sativa) je 1 000 g Enderzeugnis.

II. Die in Abschnitt I definierten Erzeugnisse müssen mindestens 60 % lösliche Trockenmasse (Refraktometerwert) enthalten; hiervon ausgenommen sind die Erzeugnisse, bei denen der Zucker ganz oder teilweise durch Süßungsmittel ersetzt wurde.

Unbeschadet des Artikels 5 Absatz 1 der Richtlinie 2000/13/EG können die Mitgliedstaaten jedoch die vorbehaltenen Bezeichnungen für die in Abschnitt I definierten Erzeugnisse, die weniger als 60 % lösliche Trockenmasse enthalten, zulassen, um bestimmten Sonderfällen Rechnung zu tragen.

III. Bei Mischungen wird der in Abschnitt I vorgeschriebene Mindestanteil der einzelnen Fruchtsorten proportional zu den verwendeten Prozentanteilen angepasst.

“

(1) In Österreich und Deutschland kann für den Verkauf an den Endverbraucher auf bestimmten lokalen Märkten auch die Bezeichnung ‚Marmelade‘ verwendet werden.

(2) In Österreich und Deutschland kann für den Verkauf an den Endverbraucher auf bestimmten lokalen Märkten auch die Bezeichnung ‚Marmelade aus Zitrusfrüchten‘ verwendet werden.

19.6.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 219/11

NÕUKOGU OTSUS,

14. juuni 2004,

millega muudetakse otsust 98/161/EÜ, millega lubatakse Madalmaade Kuningriigil kohaldada meedet, mis kaldub kõrvale aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) artiklist 2 ja artikli 28a lõikest 1

(2004/514/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse 17. mai 1977. aastal vastuvõetud kuuendat nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, (1) ning eriti selle artiklit 27,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 27 lõike 1 alusel võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt anda mis tahes liikmesriigile loa võtta või pikendada erimeetmeid sellest direktiivist kõrvale kaldumiseks, et lihtsustada maksustamismenetlust või ära hoida teatavaid maksude tasumisest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vorme.

(2)	Komisjoni peasekretariaadis 26. novembril 2003. aastal registreeritud kirjas taotles Madalmaade valitsus otsuse 98/161/EÜ (2) pikendamist, mis lubaks maksustamise erimeetmete kohaldamist taaskasutatavate jäätmete sektorile.

(3)	Teistele liikmesriikidele teatati sellest taotlusest 14. jaanuaril 2004. aastal.

(4)

Otsus 98/161/EÜ lubas Madalmaade Kuningriigil kohaldada kuni 31. detsembrini 2003. aastal järgmisi meetmeid:

—	erand kasutatud ja jäätmematerjalide tarnimise ning ühendusesisese soetamise kohta alla 2,5 miljonilise HFL aastakäibega ettevõtjate puhul. Selle läve arvutamisel võib jätta värviliste metallide käibe arvesse võtmata,

—	erand värviliste metallide tarnimise ja ühendusesisese soetamise kohta.

(5)	Maksukohustuslased, kes sooritavad tehinguid, mis on otsuse 98/161/EÜ artiklite 2 ja 3 alusel maksuvabad, võivad saada loa mitte tarnida ega ühendusesiseselt soetada kasutatud ja jäätmematerjale vastavalt nimetatud otsuses sätestatud erimeetmetele.

(6)

Kõrvalekalduv meede oli vajalik seoses raskustega pettustega tegelemisel selles sektoris, kus teatud ettevõtjad, peamiselt väikevahendajad, ei täitnud oma direktiivi 77/388/EMÜ artikli 21 lõike 1 punktiga a kehtestatud kohustust maksta ametiasutustele maksu, mida nad olid oma tarnetelt kogunud. Maksukogumise läbiviimine selles sektoris on eriti raske nõuetele mittevastavate ettevõtjate tegevuse kindlaks tegemise ja kontrollimise keerukuse tõttu. Seetõttu on kõnealune kord tõhusaks pettuste ärahoidmise meetmeks.

(7)

7. juunil 2000. aastal avaldas komisjon strateegia käibemaksusüsteemi toimimise tõhustamiseks lühikese aja jooksul, milles ta kohustus ratsionaliseerima suurt hulka hetkel kehtivaid erandeid. Mõningatel juhtudel võib see ratsionaliseerimine aga tähendada teatud eriti tõhusate erandite kehtestamist kõikidele liikmesriikidele. Komisjoni 20. oktoobri 2003. aasta teatis kinnitab veel kord seda kompromissi.

(8)	Madalmaade Kuningriigile tuleks anda kehtiva erandi pikendus kuni taaskasutatavate jäätmete sektoris käibemaksu rakendamise eriskeemi jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui 31. detsembrini 2005. aastal.

(9)	Erandil ei ole kahjulikku mõju ühenduste käibemaksust laekuvatele omavahenditele, samuti ei mõjuta see tarbimise lõppetapil maksustamisele kuuluva käibemaksu summat.

(10)	Õiguskindluse tagamiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2004,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 98/161/EÜ artiklis 1 asendatakse kuupäev “31. detsember 2003” järgmisega sõnastusega: “kuni taaskasutatavate jäätmete sektoris käibemaksu rakendamise eriskeemi jõustumiseni, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ, kuid mitte kauemaks kui 31. detsembrini 2005”.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2004.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Madalmaade Kuningriigile.

Luxembourg, 14. juuni 2004

Nõukogu nimel

eesistuja

B. COWEN

(1) EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 290/2004 (ELT L 50, 20.2.2004, lk 5).

(2) EÜT L 53, 24.2.1998, lk 19. Otsust on viimati muudetud otsusega 2000/435/EÜ (EÜT L 172, 12.7.2000, lk 24).

19.6.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 219/13

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 78/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIV lisa (“Konkurents”), protokolli nr 21 (ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade rakendamise kohta), protokolli nr 22 [mis käsitleb termineid “ettevõtja” ja “käive” (artikkel 56)] ja protokolli nr 24 (koostöö kohta ettevõtjate koondumiste kontrollimise valdkonnas)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, (edaspidi “leping”), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu XIV lisa muudeti lepinguga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas, millele kirjutati alla 2003. aasta 14. oktoobril Luxembourgis. (1)

(2)

Lepingu protokolli nr 21 muudeti lepinguga Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas, millele kirjutati alla 2003. aasta 14. oktoobril Luxembourgis.

(3)	Lepingu protokolli nr 22 ei ole EMP ühiskomitee varem muutnud.

(4)	Lepingu protokolli nr 24 ei ole EMP ühiskomitee varem muutnud.

(5)	Lepingu artiklis 57 on sätestatud õiguslik alus koondumiste kontrolli kehtestamiseks Euroopa Majanduspiirkonnas.

(6)	Artiklit 57 tuleb kohaldada kooskõlas protokollidega nr 21 ja 24 ning XIV lisaga, milles on sätestatud koondumiste kontrolli valdkonnas kohaldatavad eeskirjad.

(7)	Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 4064/89 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle, (2) viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1310/97, (3) on lisatud lepingu XIV lisasse ja protokolli nr 21 ning sellele viidatakse protokollis nr 24.

(8)

XIV lisa ja protokolli nr 21 muudeti EMP ühiskomitee 27. märtsi 1998. aasta otsusega nr 27/1998, (4) millega lisati lepingusse nõukogu 30. juuni 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1310/97, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 4064/89, kooskõlas eesmärgiga luua dünaamiline ja ühtne Euroopa Majanduspiirkond, mis põhineb ühistel konkurentsieeskirjadel ja võrdsetel konkurentsitingimustel.

(9)	Määrusega (EÜ) nr 1310/97, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 4064/89, muudetakse nimetatud määruse artikli 5 lõiget 3. Seetõttu on asjakohane muuta vastavalt lepingu protokolli nr 22.

(10)	Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ koondumismäärus) (5) tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrus (EÜ) nr 4064/89.

(11)	Määrus (EÜ) nr 139/2004 tuleks lisada lepingu XIV lisasse ja protokolli nr 21 ning sellele tuleks viidata protokollis nr 24, et tagada võrdseid konkurentsitingimusi EMP-s,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisa sätetele.

Artikkel 2

Lepingu protokolli nr 21 muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisa sätetele.

Artikkel 3

Lepingu protokolli nr 22 muudetakse vastavalt käesoleva otsuse III lisa sätetele.

Artikkel 4

Lepingu protokolli nr 24 muudetakse vastavalt käesoleva otsuse IV lisa sätetele.

Artikkel 5

Määruse (EÜ) nr 139/2004 islandi- ja norrakeelsed tekstid, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP-kaasandes, on autentsed.

Artikkel 6

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004 aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (6)

Artikkel 7

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osa EMP-kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 1.

(3) EÜT L 180, 9.7.1997, lk 1.

(4) EÜT L 310, 19.11.1998, lk 9 ja EMP-kaasanne nr 48, 19.11.1998, lk 190.

(5) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(6) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

I LISA

Lepingu XIV lisa punkti 1 (nõukogu määrus (EMÜ) nr 4064/89) tekst asendatakse järgmisega:

“32004 R 0139: Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ koondumismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).

Lepingus loetakse selle määruse sätteid järgmises kohanduses:

a)	“Artikli 1 lõikes 1 lisatakse sõnad “või vastavaid sätteid EPM lepingu protokollis 21 ja protokollis 24” peale sõnu “Piiramata artikli 4 lõike 5 ja artikli 22 kohaldamist”; peale selle asendatakse sõnad “ühenduse suhtes” sõnadega “ühenduse või EFTA suhtes”;

artikli 1 lõikes 2 asendatakse sõnad “ühenduse suhtes” sõnadega “vastavalt ühenduse või EFTA suhtes”;

peale selle asendatakse sõnad “käive kogu ühenduses” sõnadega “käive kogu ühenduses või EFTA riikides”;

viimases alalõigus asendatakse sõna “liikmesriigis” sõnadega “Euroopa Ühenduse liikmesriigis või EFTA riigis”;

artikli 1 lõikes 3 asendatakse sõnad “ühenduse suhtes” sõnadega “vastavalt ühenduse või EFTA suhtes”;

peale selle asendatakse sõnad “käive kogu ühenduses” sõnadega “käive kogu ühenduses või EFTA riikides”;

artikli 1 lõike 3 punktides b ja c asendatakse sõna “liikmesriigis” sõnadega “Euroopa Ühenduse liikmesriigis või igas vähemalt kolmes EFTA riigis”;

viimases lõigus asendatakse sõna “liikmesriigis” sõnadega “Euroopa Ühenduse liikmesriigis või EFTA riigis”;

d)	artikli 1 lõikeid 4 ja 5 ei kohaldata;

e)	artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus asendatakse sõna “ühisturuga” sõnadega “EMP lepingu toimimisega”;

f)	artikli 2 lõike 2 lõpus asendatakse sõna “ühisturuga” sõnadega “EMP lepingu toimimisega”;

g)	artikli 2 lõike 3 lõpus asendatakse sõna “ühisturuga” sõnadega “EMP lepingu toimimisega”;

h)	artikli 2 lõike 4 lõpus asendatakse sõna “ühisturuga” sõnadega “EMP lepingu toimimisega”;

i)	artikli 3 lõike 5 punktis b asendatakse sõna “liikmesriigi” sõnadega “Euroopa Ühenduse liikmesriigi või EFTA riigi”;

artikli 4 lõike 1 esimeses lõigus asendatakse sõnad “ühenduse suhtes” sõnadega “ühenduse või EFTA suhtes”;

peale selle lisatakse esimeses lauses sõnadele “teatatakse komisjonile” sõnad “kooskõlas EMP lepingu artikliga 57”;

artikli 4 lõike 1 teises lõigus asendatakse sõnad “ühenduse suhtes” sõnadega “ühenduse või EFTA suhtes”;

k)	artikli 5 lõike 1 viimast lõiku muudetakse järgmiselt: “Käive ühenduses või EÜ liikmesriigis hõlmab ühenduse või kõnealuse EÜ liikmesriigi ettevõtjatele või tarbijatele mõeldud tooteid ja teenuseid. Sama kehtib ka käibe kohta EFTA riikide territooriumil tervikuna või EFTA riigis.”;

artikli 5 lõike 3 punkti a viimast lõiku muudetakse järgmiselt:

“Krediidi- või finantsasutuse käive ühenduses või EÜ liikmesriigis hõlmab eespool määratletud tulude kirjeid, mille saab asutuse vastavalt olukorrale ühenduses või kõnealuses EÜ liikmesriigis asuv filiaal või allasutus. Sama kehtib ka krediidi- või finantsasutuse käibe kohta EFTA riikide territooriumil tervikuna või EFTA riigis.”;

artikli 5 lõike 3 punktis b asendatakse sõnad “…võetakse arvesse vastavalt ühenduse elanikelt ja ühe liikmesriigi elanikelt saadud maksete kogusummat” järgmisega:

“…võetakse arvesse vastavalt ühenduse elanikelt ja ühe EÜ liikmesriigi elanikelt saadud maksete kogusummat. Sama kehtib maksete kogusumma puhul, mis saadakse vastavalt kogu EFTA riikide territooriumi elanikelt ja ühe EFTA riigi elanikelt.””

II LISA

Lepingu protokolli nr 21 artikli 3 punkti 1 alapunkti 1 (nõukogu määrus (EMÜ) nr 4064/89) tekst asendatakse järgmisega:

“32004 R 0139: Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ koondumismäärus) artikli 4 lõiked 4 ja 5, artiklid 6–12, artiklid 14–21 ja artiklid 23–26 (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).”

III LISA

Lepingu protokolli nr 22 artikli 3 tekst asendatakse järgmisega:

“Käibe asemel kasutatakse:

krediidiasutuste ja teiste finantseerimisasutuste puhul järgmiste nõukogu direktiivis 86/635/EMÜ määratletud tulukirjeid pärast seda, kui otseselt nende kirjetega seotud käibemaks ja muud maksud on vajaduse korral maha arvatud:

i)	intressitulu ja sarnased tulud;

ii)

tulud väärtpaberitelt:

—	tulud aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt,

—	osalustulud,

—	tulud sidusettevõtete osadelt või aktsiatelt;

iii)	saadaolevad komisjonitasud;

iv)	finantstehingute puhaskasum;

v)	muu põhitegevustulu.

Krediidi- või finantseerimisasutuse käive lepinguga reguleeritaval territooriumil hõlmab eespool määratletud tulude kirjeid, mille saab asutuse lepinguga reguleeritaval territooriumil asuv filiaal või allasutus;

kindlustusseltside puhul ettenähtud maksete kogusummat, mis sisaldab kõiki summasid, mida kindlustusseltsid enda poolt või enda nimel sõlmitud kindlustuslepingute järgi on saanud ja saavad, kaasa arvatud edasikindlustuspreemiad ning maha arvatud maksud ja muud lõivud ja maksed, mida võetakse üksikute kindlustuspreemiate või kõigi kindlustuspreemiate koguväärtuse pealt; nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 1 lõike 2 punkti b ja lõike 3 punktide b, c ja d ning artikli 1 lõike 2 ja lõike 3 viimase osa puhul võetakse arvesse lepinguga reguleeritava territooriumi residentidelt saadud maksete kogusummat.”

IV LISA

Lepingu protokoll nr 24 asendatakse järgmisega:

“

PROTOKOLL nr 24

koostöö kohta ettevõtjate koondumiste kontrollimise valdkonnas

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

1. EFTA järelevalveamet ja Euroopa Ühenduste Komisjon vahetavad teavet ja peavad omavahel nõu üldiste tegevuspõhimõtete üle ükskõik kumma järelevalveasutuse taotlusel.

2. Euroopa Ühenduste Komisjon ja EFTA järelevalveamet teevad koostööd lepingu artikli 57 lõike 2 punktis a nimetatud ettevõtjate koondumise juhtude käsitlemisel, nagu on ette nähtud järgmiste sätetega.

3. Käesoleva protokolli kohaldamisel tähendab mõiste “järelevalveasutuse territoorium” Euroopa Ühenduste Komisjoni puhul EÜ liikmesriikide territooriumi, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ning EFTA järelevalveameti puhul EFTA riikide territooriumi, mille suhtes kohaldatakse lepingut.

Artikkel 2

1. Vastavalt käesoleva protokolli sätetele tehakse koostööd, kui:

a)	asjaomaste ettevõtjate aastane käive EFTA riikide territooriumil on 25 % või rohkem nende kogukäibest käesoleva lepinguga reguleeritaval territooriumil, või

b)	vähemalt kahe asjaomase ettevõtja käive EFTA riikide territooriumil eraldi võetuna ületab 250 miljonit eurot, või

c)	ettevõtjate koondumine võib EFTA riikide territooriumil või selle olulisel osal tõhusat konkurentsi märgatavalt takistada, eelkõige turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamise tulemusena.

2. Koostööd tehakse ka siis, kui:

a)	koondumine vastab artiklis 6 sätestatud suunamise kriteeriumidele;

b)	EFTA riik soovib kasutusele võtta meetmeid artiklis 7 nimetatud õigustatud huvide kaitseks.

MENETLUSE ALGETAPP

Artikkel 3

1. Euroopa Ühenduste Komisjon edastab EFTA järelevalveametile kolme tööpäeva jooksul artikli 2 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a nimetatud juhtusid käsitlevate teadete koopiad ja võimalikult peatselt Euroopa Ühenduste Komisjonile esitatud või tema väljastatud tähtsate dokumentide koopiad.

2. Euroopa Ühenduste Komisjon kohaldab lepingu artikli 57 rakendamiseks ettenähtud menetlusi tihedas ja pidevas koostöös EFTA järelevalveametiga. EFTA järelevalveamet ja EFTA riigid võivad väljendada oma seisukohti nende menetluste kohta. Käesoleva protokolli artikli 6 lõike 1 kohaldamisel saab Euroopa Ühenduste Komisjon teavet asjaomase EFTA riigi pädevalt asutuselt ja annab viimasele võimaluse oma arvamust väljendada menetluste kõikidel etappidel kuni selle artikli kohase otsuse vastuvõtmiseni. Selleks tagab Euroopa Ühenduse Komisjon talle juurdepääsu toimikutele.

Komisjoni poolt EFTA riigile ja EFTA riigilt komisjonile käesoleva protokolli kohaselt edastatavad dokumendid esitatakse EFTA järelevalveameti kaudu.

ÄRAKUULAMISED

Artikkel 4

Artikli 2 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a nimetatud juhtudel kutsub Euroopa Ühenduste Komisjon EFTA järelevalveameti esindaja asjaomaste ettevõtjate ärakuulamisele. Samuti võivad nimetatud ärakuulamistel osaleda EFTA riikide esindajad.

ETTEVÕTJATE KOONDUMISTEGA TEGELEV NÕUANDEKOMITEE

Artikkel 5

1. Artikli 2 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a nimetatud juhtudel teatab Euroopa Ühenduste Komisjon õigeaegselt EFTA järelevalveametile ettevõtjate koondumistega tegeleva nõuandekomitee koosoleku kuupäeva ja edastab vastavad dokumendid.

2. Kõik dokumendid, mis EFTA järelevalveamet sel eesmärgil edastab, sealhulgas EFTA riikidest pärinevad dokumendid, esitatakse koos muude Euroopa Ühenduste Komisjoni poolt saadetud asjaomaste dokumentidega ettevõtjate koondumistega tegelevale EÜ nõuandekomiteele.

3. EFTA järelevalveametil ja EFTA riikidel on õigus olla esindatud ettevõtjate koondumistega tegelevas EÜ nõuandekomitees ja avaldada seal oma seisukohti; hääleõigust neil siiski ei ole.

ÜKSIKUTE RIIKIDE ÕIGUSED

Artikkel 6

1. Euroopa Ühenduste Komisjon võib oma otsusega, mis tehakse viivitamata teatavaks asjaomastele ettevõtjatele, EÜ liikmesriikide pädevatele asutustele ja EFTA järelevalveametile, suunata teatatud koondumise käsitlemise tervikuna või osaliselt EFTA riigile, kui:

a)	koondumine ähvardab märgatavalt mõjutada konkurentsi selle EFTA riigi turul, millel on kõik konkreetse turu omadused; või

b)	koondumine mõjutab konkurentsi selle EFTA riigi turul, millel on kõik konkreetse turu omadused ja mis ei moodusta lepinguga reguleeritava territooriumi olulist osa.

2. Lõikes 1 nimetatud juhtudel võib iga EFTA riik pöörduda Euroopa Ühenduste Kohtusse samadel alustel ja tingimustel, kui seda võib teha EÜ liikmesriik vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitele 230 ja 243, ning nõuda eelkõige ajutiste meetmete võtmist, mis võimaldaks tal kohaldada oma siseriiklikku konkurentsiõigust.

3. (Tekst puudub)

4. Enne koondumisest teatamist määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 1 tähenduses võivad määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõikes 2 nimetatud isikud või ettevõtjad teavitada Euroopa Ühenduste Komisjoni põhjendatud selgitusega sellest, et koondumine ähvardab märgatavalt mõjutada konkurentsi EFTA riigi turul, millel on kõik konkreetse turu omadused, ning seetõttu peaks seda tervikuna või osaliselt käsitlema see EFTA riik.

Euroopa Ühenduste Komisjon edastab kõik määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 4 ja käesoleva lõike kohased selgitused viivitamata EFTA järelevalveametile.

5. Määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumise puhul, mis ei ole ühenduse suhtes oluline nimetatud määruse artikli 1 tähenduses ja mida on võimalik käsitleda vähemalt kolme EÜ liikmesriigi ja vähemalt ühe EFTA riigi siseriikliku konkurentsiõiguse raames, võivad nimetatud määruse artikli 4 lõikes 2 nimetatud isikud või ettevõtjad enne asjaomaste ametiasutuste teavitamist informeerida Euroopa Ühenduste Komisjoni põhjendatud selgitusega sellest, et seda koondumist peaks käsitlema komisjon.

Euroopa Ühenduste Komisjon edastab kõik määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõike 5 kohased selgitused viivitamata EFTA järelevalveametile.

Kui vähemalt üks selline EFTA riik väljendab rahulolematust juhtumi käsitlemise suunamise taotluse suhtes, jääb juhtum pädeva(te) EFTA riigi (riikide) pädevusse ning seda ei suunata käesoleva lõike kohaselt EFTA riikide pädevusest välja.

Artikkel 7

1. Olenemata Euroopa Ühenduste Komisjoni ainupädevusest ühenduse seisukohalt oluliste ettevõtjate koondumiste üle otsustamisel, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 139/2004, võivad EFTA riigid võtta asjakohaseid meetmeid, et kaitsta muid õigustatud huve peale nende, mida on arvesse võetud eespool nimetatud määruses ja mis on kooskõlas lepingu üldpõhimõtete ja muude otseselt või kaudselt väljendatud sätetega.

2. Lõike 1 tähenduses käsitletakse õigustatud huvidena avalikku julgeolekut, meediakanalite paljusust ja usaldatavusnormatiive.

3. Mis tahes muust üldisest huvist tuleb enne eespool nimetatud meetmete võtmist teatada Euroopa Ühenduste Komisjonile, kes tunnustab seda, kui on pärast vastavat hindamist leidnud, et see on kooskõlas lepingu üldpõhimõtete ja muude otseselt või kaudselt väljendatud sätetega. Euroopa Ühenduste Komisjon teavitab EFTA järelevalveametit ja asjaomast EFTA riiki oma otsusest 25 tööpäeva jooksul alates nimetatud teate saamisest.

HALDUSABI

Artikkel 8

1. Kui Euroopa Ühenduste Komisjon nõuab oma otsusega teavet EFTA järelevalveameti territooriumil asuvalt isikult, ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt, saadab ta samaaegselt koopia kõnealusest otsusest EFTA järelevalveametile. EFTA järelevalveameti konkreetse taotluse korral edastab Euroopa Ühenduste Komisjon EFTA järelevalveametile ka teatatud koondumisega seoses saadetavate tavaliste teabenõuete koopiad.

2. EFTA järelevalveamet ja EFTA riigid esitavad Euroopa Ühenduse Komisjoni taotluse korral talle kogu teabe, mis on vajalik lepingu artikliga 57 komisjonile pandud ülesannete täitmiseks.

3. Kui Euroopa Ühenduste Komisjon küsitleb EFTA järelevalveameti territooriumil füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes nõustuvad küsitlemisega, teavitatakse EFTA järelevalveametit sellest eelnevalt. Küsitlemise juures võivad viibida EFTA järelevalveameti esindajad ja selle konkurentsiasutuse ametnikud, mille territooriumil küsitlemine toimub.

4. (Tekst puudub)

5. (Tekst puudub)

6. (Tekst puudub)

7. Kui Euroopa Ühenduste Komisjon teostab uurimisi ühenduse territooriumil, teatab ta artikli 2 lõike 2 ja lõike 2 punkti a kohaselt reguleeritavate juhtude puhul EFTA järelevalveametile, et selline uurimine on toimunud, ja edastab nõuetekohaselt asjaomased uurimistulemused, kui seda nõutakse.

AMETISALADUS

Artikkel 9

1. Käesoleva protokolli kohaldamise tulemusena saadud teavet kasutatakse üksnes lepingu artiklis 57 sätestatud menetluse puhul.

2. Euroopa Ühenduste Komisjon, EFTA järelevalveamet, EÜ liikmesriikide ja EFTA riikide pädevad ametiasutused, nende ametnikud ja teised teenistujad ning teised kõnealuste organite järelevalve all töötavad isikud ning liikmesriikide ja EFTA riikide muude asutuste ametnikud ja avalikud teenistujad ei tohi avaldada käesoleva protokolli kohaldamise tulemusena saadud teavet, mis oma laadilt on ametisaladus.

3. Lepinguga või lepinguosaliste õigusaktidega ettenähtud ametisaladuse hoidmise ja teabekasutuse piirangute eeskirjad ei takista käesolevas protokollis sätestatud teabevahetust ja selle teabe kasutamist.

TEATAMINE

Artikkel 10

1. Ettevõtjad saadavad teabe pädevale järelevalveasutusele vastavalt lepingu artikli 57 lõikele 2.

2. Teated ja kaebused, mis on saadetud sellele asutusele, kes lepingu artikli 57 kohaselt ei ole pädev kõnealuse küsimuse üle otsustama, edastatakse viivitamata pädevale järelevalveasutusele.

Artikkel 11

Teate esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil pädev järelevalveasutus selle kätte saab.

KEELED

Artikkel 12

1. Ettevõtjatel on õigus pöörduda EFTA järelevalveameti ja Euroopa Ühenduste Komisjoni poole ning saada neilt vastuseid enda valitud EFTA riigi või ühenduse ametlikus keeles. See kehtib ka menetluse kõigi etappide suhtes.

2. Kui ettevõtjad otsustavad pöörduda järelevalveasutuse poole mingis keeles, mis ei ole selle asutuse pädevusse kuuluva riigi üks ametlik keel või selle asutuse töökeel, lisavad nad samaaegselt kõikide dokumentide tõlked selle asutuse ametlikku keelde.

3. Kui tegemist on ettevõtjatega, kes teatamises ei osale, on ka neil samasugune õigus nõuda, et EFTA järelevalveamet ja Euroopa Ühenduste Komisjon pöörduks nende poole vastavas EFTA riigi või ühenduse ametlikus keeles või ühe selle asutuse töökeeles. Kui nad otsustavad pöörduda järelevalveasutuse poole mingis keeles, mis ei ole selle asutuse pädevusse kuuluva riigi üks ametlik keel või selle asutuse töökeel, kohaldatakse lõiget 2.

4. Tõlkekeeleks valitud keel määrab keele, mida pädev asutus võib kasutada ettevõtja poole pöördumisel.

TÄHTAJAD JA MUUD MENETLUSKÜSIMUSED

Artikkel 13

Tähtaegade ja muude menetlusküsimuste osas, sealhulgas koondumise käsitlemise suunamise korra osas Euroopa Ühenduste Komisjoni ja ühe või mitme EFTA riigi vahel, kohaldatakse lepingu artikli 57 rakenduseeskirju ka Euroopa Ühenduste Komisjoni, EFTA järelevalveameti ja EFTA riikide vahelise koostöö suhtes, kui käesoleva protokolliga ei ole ette nähtud teisiti.

Määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõigetes 4 ja 5 ning artikli 9 lõigetes 2 ja 6 nimetatud tähtaegu hakatakse EFTA järelevalveameti ja EFTA riikide puhul arvestama asjaomaste dokumentide kättesaamisest EFTA järelevalveameti poolt.

ÜLEMINEKUEESKIRI

Artikkel 14

Lepingu artiklit 57 ei kohaldata ühegi koondumise suhtes, mille kohta sõlmiti kokkulepe, edastati teade või mille üle omandati kontroll enne lepingu jõustumise kuupäeva. Seda ei kohaldata mingil juhul ühegi koondumise suhtes, mille puhul enne nimetatud kuupäeva algatas menetluse konkurentsi eest vastutav siseriiklik asutus.

”

19.6.2004

Euroopa Liidu Teataja

L 219/24

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 79/2004,

8. juuni 2004,

millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIV lisa (“Konkurents”), protokolli nr 21 (ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) ja protokolli nr 24 (koostöö kohta ettevõtjate koondumise kontrollimise valdkonnas)

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, mida on muudetud Euroopa Majanduspiirkonna lepingut kohandava protokolliga, (edaspidi “leping”), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

(3)	Lepingu protokolli nr 24 ei ole EMP ühiskomitee varem muutnud.

(4)	Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ koondumismäärus) (2) inkorporeeriti lepingusse EMP ühiskomitee 8. juuni 2004. aasta otsusega nr 78/2004. (3)

(5)	Määruse (EÜ) nr 139/2004 artikleid 13 ja 22 ei inkorporeeritud lepingusse EMP ühiskomitee 8. juuni 2004. aasta otsusega nr 78/2004.

(6)	Määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklid 13 ja 22 tuleks lepingusse inkorporeerida,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Lepingu XIV lisa punktis 1 (nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004) asendatakse kohanduse (a) tekst järgmisega:

“Artikli 1 lõikes 1 lisatakse sõnad “või vastavaid sätteid EPM lepingu protokollis 21 ja protokollis 24” peale sõnu “Piiramata artikli 4 lõike 5 ja artikli 22 kohaldamist”;

peale selle asendatakse sõnad “ühenduse suhtes” sõnadega “ühenduse või EFTA suhtes”;”.

Artikkel 2

Lepingu protokolli nr 21 artikli 3 punkti 1 alapunkti 1 (nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004) tekst asendatakse järgmisega:

“32004 R 0139: Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ koondumismäärus) artikli 4 lõiked 4 ja 5 ning artiklid 6–26 (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).”

Artikkel 3

Lepingu protokolli nr 24 muudetakse järgmiselt:

Artiklit 6 täiendatakse uue lõikega 3 järgmiselt:

“3. Kui koondumine võib mõjutada kaubandust ühe või mitme EÜ liikmesriigi ja ühe või mitme EFTA riigi vahel, teavitab Euroopa Ühenduste komisjon EFTA järelevalveametit viivitamata kõigist taotlustest, mis EÜ liikmesriigid on esitanud vastavalt määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklile 22.

Üks või mitu EFTA riiki võivad ühineda alalõigus 1 viidatud taotluse esitamisega, juhul kui koondumine mõjutab kaubandust ühe või mitme EÜ liikmesriigi ja ühe või mitme EFTA riigi vahel ja ähvardab märgatavalt mõjutada konkurentsi taotlusega ühinenud EFTA riigi või riikide territooriumil.

Alalõigus 1 viidatud taotluse koopia saamisel peatatakse EFTA riikides kõik koondumisega seotud siseriiklikud tähtajad kuni otsustamiseni, kus koondumist uuritakse. Niipea kui EFTA riik teatab komisjonile ja asjaomastele ettevõtetele, et ei soovi taotlusega ühineda, hakkavad siseriiklikud tähtajad uuesti kulgema.

Kui komisjon otsustab koondumist uurida, ei kohalda see EFTA riik või need EFTA riigid, kes on taotlusega ühinenud, asjaomase koondumise suhtes enam oma siseriiklikke konkurentsi käsitlevaid õigusakte.”

Artiklit 8 täiendatakse uute lõigetega 4, 5 ja 6 järgmiselt:

“4. EFTA järelevalveasutus teostab Euroopa Ühenduste Komisjoni nõudmisel oma territooriumil uurimisi.

5. Euroopa Ühenduste Komisjonil on õigus olla esindatud ja osaleda aktiivselt uurimises, mis korraldatakse vastavalt lõikele 4.

6. Kogu kõnealuse uurimise käigus saadud teave edastatakse Euroopa Ühenduste Komisjonile kohe pärast töö lõpetamist.”

3.	Artikli 13 teises alalõigus asendatakse sõnad “artikli 4 lõigetes 4 ja 5 ning artikli 9 lõigetes 2 ja 6” sõnadega “artikli 4 lõigetes 4 ja 5, artikli 9 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 22 lõikes 2”.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub 9. juunil 2004. aastal, tingimusel et kõik lepingu artikli 103 lõike 1 kohased teated on edastatud EMP ühiskomiteele. (4).

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osa EMP-kaasandes.

Brüssel, 8. juuni 2004

EMP ühiskomitee nimel

eesistuja

S. GILLESPIE

(1) ELT L 130, 29.4.2004, lk 3.

(2) ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(3) Vt käesoleva ELT lk 13.

(4) Põhiseadusest tulenevad nõuded on nimetatud.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 219

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	47. köide 19. juuni 2004

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1131/2004, 18. juuni 2004, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1132/2004, 18. juuni 2004, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1764/86 ja määrust (EÜ) nr 1535/2003 traditsioonilise toote kunserva suhtes	3
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1133/2004, 18. juuni 2004, millega kehtestatakse suurim eksporditoetus kroovitud pikateralise B-riisi eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 1877/2003 avatud pakkumismenetluse alusel	5
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1134/2004, 18. juuni 2004, millega kehtestatakse suurim eksporditoetus kroovitud ümarateralise riisi eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 1875/2003 avatud pakkumismenetluse alusel	6
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1135/2004, 18. juuni 2004, millega kehtestatakse suurim eksporditoetus kroovitud pikateralise ja keskmiseteralise A-riisi eksportimisel teatavatesse kolmandatesse riikidesse määrusega (EÜ) nr 1876/2003 avatud pakkumismenetluse alusel	7
	*	Nõukogu direktiivi 2004/84/EÜ, 10. juuni 2004, millega muudetakse direktiivi 2001/113/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuviljadžemmide, -želeede ja -tsitrusmarmelaadide ning magustatud kastanipüree kohta	8

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	2004/514/EÜ:Nõukogu otsus, 14. juuni 2004, millega muudetakse otsust 98/161/EÜ, millega lubatakse Madalmaade Kuningriigil kohaldada meedet, mis kaldub kõrvale aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ (kumuleeruvaid käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta) artiklist 2 ja artikli 28a lõikest 1	11
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
	EMP Ühiskomitee
*	EMP Ühiskomitee otsus nr 78/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIV lisa (Konkurents), protokolli nr 21 (ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade rakendamise kohta), protokolli nr 22 [mis käsitleb termineid ettevõtja ja käive (artikkel 56)] ja protokolli nr 24 (koostöö kohta ettevõtjate koondumiste kontrollimise valdkonnas)	13
*	EMP ühiskomitee otsus nr 79/2004, 8. juuni 2004, millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu XIV lisa (Konkurents), protokolli nr 21 (ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) ja protokolli nr 24 (koostöö kohta ettevõtjate koondumise kontrollimise valdkonnas) ( 1 )	24