—

võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve 2011. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Pangandusjärelevalve eelarveaasta 2011 raamatupidamise aastaaruande kohta koos asutuse vastustega (1),

—

võttes arvesse nõukogu 12. veebruari 2013. aasta soovitust (05753/2013 – C7-0041/2013),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (2) eriti selle artiklit 185,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (3) eriti selle artiklit 208,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ, (4) eriti selle artiklit 64,

—

võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, (5) eriti selle artiklit 94,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 77 ja VI lisa,

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja majandus- ja rahanduskomisjoni arvamust (A7-0113/2013),

A.

arvestades, et kontrollikoda märkis, et on saanud piisava kinnituse Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „asutus”) 2011. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

B.

arvestades, et see hiljuti loodud asutus asukohaga Londonis asutati määrusega (EL) nr 1093/2010 ning alustas iseseisva ametina ametlikult tegevust 1. jaanuaril 2011. aastal;

C.

arvestades, et asutuse tegevust tuleks vaadelda õigusliku ülemineku kontekstis, mille tulemusena võttis asutus lisaks uutele volitustele üle oma eelkäija Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee (CEBS) kehtivad ja täitmisel olevad ülesanded ning kohustused;

D.

arvestades, et asutus on Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi lahutamatu osa ning tegutseb ühiskomitees tihedas koostöös oma sõsarametite Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga;

E.

arvestades, et asutuse 2011. aasta kogueelarve oli 12 685 000 eurot;

F.

arvestades, et asutamismääruse (6) kohaselt rahastati asutuse 2011. aasta eelarvet 60 % osas ELi liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikide osamaksetest ning 40 % ulatuses liidu eelarvest;

G.

arvestades, et 2011. aasta lõpus oli asutusel 3 579 861 (7) euro suurune eelarveülejääk, mis kirjendati seejärel raamatupidamisarvestuses kui kohustus komisjoni ees;

1.

võtab raamatupidamise aastaaruande (8) põhjal teadmiseks, et liidu esialgne toetus asutuse 2011. aasta eelarves oli 5 073 000 eurot; märgib, et see oli asutuse esimene tegevusaasta;

2.

võtab asutuse raamatupidamise aastaaruande põhjal teadmiseks, et asutuse 2011. aasta eelarve kokku oli 12 865 000 eurot (sealhulgas 7 413 000 eurot liikmesriikide järelevalveasutustelt ja 199 000 eurot vaatlejate osalustest);

3.

kutsub komisjoni üles hindama võimalust esitada ettepanek, millega tagatakse kolme Euroopa järelevalveasutuse eelarve täielik rahastamine liidu eelarvest;

4.

märgib murega, et finantsmääruse sätteid ei ole asutuse rahastamiskorra suhtes täielikult kohandatud, kuna eelarvet rahastatakse 60 % osas liikmesriikide ja EFTA riikide osamaksudest; on seisukohal, et seda küsimust tuleks ametite osas käsitleda hiljemalt finantsmääruse järgmise läbivaatamise ajal, ning kutsub komisjoni üles olukorda hindama ja esitama selle kohta aruande eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

5.

märgib asutuse raamatupidamise aastaaruande põhjal, et asutuse tegevus oli 2011. aastal peamiselt suunatud asutamisele ja edasisele laienemisele;

6.

toonitab, et väga tähtis on viia vastavusse eraldatud eelarve ja ettenähtud ametikohad ning asutusele usaldatud ülesanded, kuna mittevastavus võib põhjustada personali tasakaalustamatuse personali töölevõtmise ja riikide ekspertide kaasamise osas; väljendab muret asjaolu üle, et komisjon muutis asutuse välja pakutud ametikohtade loetelu, ilma seda asjaolu eraldi välja toomata; nõuab, et komisjon oleks täiesti läbipaistev selles ja muudes küsimustes;

7.

juhib tähelepanu murele, mida väljendati 2012. aasta detsembris toimunud IMFi finantssektori hindamise esialgsetes järeldustes ELi kohta, milles soovitati suurendada Euroopa järelevalveasutuste vahendeid ja volitusi, et võimaldada nende ülesannete edukat täitmist, suurendades samas ka nende tegevuslikku sõltumatust;

8.

võtab raamatupidamise aastaaruande põhjal teadmiseks, et asutuse juhatus võttis oma avakoosolekul 12. jaanuaril 2011. aastal vastu ja kiitis heaks peamised finantseeskirjad ja asutuse finantsmääruse, et asutus saaks täita talle antud ülesandeid Euroopa asutusena;

9.

märgib, et kaks üürile võetud büroopinda suurusega 1 089 m2 tõid kaasa kulud 1 016 512,64 euro ulatuses, ning palub asutusel büroode üüri- ja muude kulude osas tagada, et need ei ületaks tavapäraseid turuhindu ning püüda vähendada aasta-aastalt kulusid sedamööda, kuidas turutingimused paranevad;

10.

võtab raamatupidamise aastaaruande põhjal (9) teadmiseks, et asutuse poolt 2011. aasta alguses vastu võetud standardne ja üldine eelarvestruktuur vajas kohandamist vastavalt tegelikele vajadustele (kuna eelarve koostati enne asutuse esimest tegevusaastat, siis puudusid varasemad kogemused);

11.

märgib raamatupidamise aastaaruande põhjal, et asutus läks 10. juunil 2011. aastal üle tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele (ABAC), s.o raamatupidamissüsteemile, mida komisjon kasutab eelarve raamatupidamisarvestuses; märgib lisaks, et üleminekuperioodil 1. jaanuarist kuni 10. juunini 2011. aastal kasutas asutus eelarve raamatupidamisarvestuses Excelil põhinevat süsteemi ning et ülemineku ajal koostati aruanne ABACisse laaditud kulukohustuste ja maksete kohta;

12.

võtab teadmiseks tõsiasja, et enne ABACi rakendamist tehtud maksed on kajastatud üksnes üleminekusüsteemis ja ABACis need ei kajastu; märgib, et iga kord, kui ABACis koostatakse aruanne eelarvevahendite kasutamise ja eelarve täitmise kohta, tehakse Exceli tabelis koondaruanne, et kajastada täielikult esialgset eelarvet ning kulukohustuste ja maksete ärakasutamist kogu eelarveaasta jooksul;

13.

võtab raamatupidamise aastaaruande põhjal teadmiseks, et alates 2012. aastast on kõik finantstehingud täielikult ABACis kajastatud;

14.

täheldab raamatupidamise aastaaruande põhjal, et üldise raamatupidamisarvestuse jaoks rakendas asutus 10. juunil 2011. aastal süsteemi SAP, mis on otseselt seotud ABACiga, st süsteemiga, mida kasutab komisjon; märgib samuti, et kuni selle ajani kasutas asutus süsteemi SAGE, (10) mille CEBS lõi finantsarvestuse jaoks, ning 10. juuni 2011. aasta seisuga koostati üleminekubilanss;

15.

märgib, et asutus võttis 28. augustil 2011. aastal kasutusele komisjoni varade registreerimise süsteemi (ABAC Assets), et pidada füüsilist arvestust põhivara üksikute artiklite üle (ABAC Assets on integreeritud asutuse raamatupidamissüsteemi); märgib lisaks, et CEBSil ei olnud selle jaoks mingit süsteemi;

16.

täheldab raamatupidamise aastaaruande (11) põhjal, et 2011. aasta augusti ja septembri jooksul viis asutus läbi CEBSilt saadud põhivara füüsilise inventuuri ning jõudis järeldusele, et ei tuvastatud mingeid olulisi erinevusi;

17.

tunneb heameelt asutuse raamatupidamissüsteemi valideerimise üle, mille teostas välisaudiitor Deloitte Consulting; (12) märgib, et asutuse raamatupidamissüsteemi ülevaatamine toimus 2012. aasta novembris;

18.

võtab Deloitte’i aruande põhjal teadmiseks, et läbi viidud nõuetele vastavuse valideerimise menetluste kohaselt on Deloitte’i üldine järeldus, et Euroopa Pangandusjärelevalve raamatupidamissüsteem vastab komisjoni (eelarve peadirektoraadi) määratud kriteeriumitele ning kehtestatud on juba mitu sisekontrolli, mida viib nõuetekohaselt läbi EBA, kes vastutab raamatupidamisprotsessi ning peamistele IT-taristu elementidele juurdepääsu võimaldamise eest kooskõlas heade tavadega;

19.

võtab raamatupidamise aastaaruande põhjal teadmiseks, et asutuse eelarve täitmise määr oli 2011. aasta lõpuks kulukohustuste assigneeringute osas 71 % ja maksete assigneeringute osas 59 %;

20.

märgib, et I jaotise (personalikulud) kulukohustuste täitmise määr on 91 %, mis on kooskõlas täidetud ametikohtade arvuga 31. detsembril 2011 (ametikohtade loetelus ette nähtud 46 ametikohast 41); märgib ühtlasi, et maksete madalam määr (83 %) on peamiselt tingitud lähetatud töötajate kohta arvete esitamisega viivitamisest liikmesriikide järelevalveasutuste poolt; palub asutusel seepärast teatada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle puuduse kõrvaldamiseks võetud meetmed;

21.

nendib aastaaruande põhjal, et madalam täitmismäär III jaotises (tegevuskulud) seostub põhiliselt infotehnoloogiavaldkonnaga ja on seletatav nii vajaliku IT-personali eeldatust pikema töölevõtmise protsessiga kui ka hankemenetluse kestusega; palub asutusel teatada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile III jaotise täitmismäära parandamiseks võetud meetmed;

22.

nendib asutuse aastaaruande (13) põhjal, et 2011. aastal kasutati ainult liigendamata assigneeringuid; märgib samuti, et kulukohustused olid 2011. aastal 9 054 030 eurot ehk 71 % 2011. aasta eelarvest, millest 7 436 217 eurot maksti välja ja 1 617 813 eurot kanti vastavalt asutuse finantsmääruse artiklile 10 automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse;

23.

võtab murega teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et kulukohustuste täitmise määrad olid madalad, eriti II jaotise (halduskulud) (57 %) ning III jaotise (tegevuskulud) (46 %) puhul, ning see mõjutas asutuse IT-alaseid eesmärke, mida ei saavutatud täiel määral; palub asutusel teatada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile meetmed, mida ta võtab nende määrade suurendamiseks, sest madalad täitmismäärad annavad tunnistust raskustest eelarve planeerimisel ja täitmisel;

24.

märgib, et kontrollikoda juhtis tähelepannu puudustele seoses sellega, et kolm juriidilist kohustust võeti enne eelarveliste kulukohustuste võtmist (summas 742 000 eurot); palub asutusel teatada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle puuduse kõrvaldamiseks võetud meetmed;

25.

märgib, et asutuse aastaaruande kohaselt (14) algatati 2011. aastal mitu kaupade ja teenuste hankemenetlust; märgib samuti, et asutus on kasutanud olemasolevaid komisjoni raamlepinguid, eelkõige IT-valdkonnas, kus rakendati tööle mitu sisemist IT-süsteemi, nagu e-post ja intranet ning IT-platvorm valitsusvälistelt osalejatelt andmete kogumiseks ja analüüsimiseks;

26.

märgib, et asutus on teinud märkimisväärseid edusamme oma hankemenetluste ajakohastamisel, et järgida liidu hanke-eeskirju; märgib, et lõpetamata hankemenetluste mahtu vähendati tunduvalt ning asutuse väitel likvideeritakse 2013. aasta jooksul järele jäänud võlgnevused/mittevastavused; palub asutusel selle küsimuse lahendamist kontrollida ja teatada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile saavutatud edusammud;

27.

nendib, et hanke-eeskirjadest tehti mõningaid erandeid; märgib siiski, et 2012. aastal oli see arv palju väiksem kui 2011. aastal ning et suuremas osas valdkondadest, kus esines märkimisväärset eeskirjadele mittevastavust, on see viga parandatud; palub asutusel teatada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selle puuduse kõrvaldamiseks võetud edasised meetmed;

28.

võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et asutus peab parandama oma töölevõtmise korra läbipaistvust; nõuab tungivalt, et asutus teataks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile meetmed, mida ta on võtnud nimetatud puuduse kõrvaldamiseks; on seisukohal, et personalieeskirjade teatavad sätted võivad tekitada märkimisväärse halduskoormuse; palub seetõttu komisjonil lubada ametitel kohaldada personalieeskirjade artikli 110 puhul teatavat lihtsamat korda;

29.

võtab asutuse aastaaruande (15) põhjal teadmiseks, et 2011. aasta oli asutuse jaoks otsustava tähtsusega meeskonna loomisel ja laiendamisel, selleks et oma uusi funktsioone ja ülesandeid asjakohaselt ellu viia; märgib samuti, et ühtekokku viidi läbi 33 töölevõtmise menetlust ning et ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2011 kasvas asutuse töötajate arv 31-lt 52-ni, koosnedes 19 riigi kodanikest;

30.

viitab eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 17. aprilli 2013. aasta resolutsioonile (16) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.